Uudiste arhiiv

 

Tallinn-Tartu-Pärnu: korteriturg näitab tugevat tehingute arvu kasvu

Tänane elamispindade turg näitab tugevaid numbreid eelkõige tehingute arvu osas. Tehingute arvu kõrval kasvab ka tehingute hind. Positiivne on, et tehinguhinna kasv on tagasihoidlik, ega söö liiga kiirelt tarbijate ostujõudu. Mööda ei saa minna maailmamajandusest. Lõuna-Euroopas toimuv ei luba teha

Statistika: Eluruumide arv kasvas aastaga 0,29%

Eesti eluruumide arv kasvas statistikaameti andmetel 2012. a. alguseks 657 800 eluruumini kogupindalaga 40,53 miljonit ruutmeetrit. Aastaga suurenes eluruumide arv 0,29 ja eluruumide pindala 0,52 protsenti. Ühe Eesti elaniku kohta on rahvaloenduse esialgseid andmeid mittearvestades 30,3 ruutmeetrit elamispinda. 10 aastat

Statistika: Ehitustööde rahaline maht kasvas aastaga 34%

Eesti ehitusettevõtted tegid statistikaameti andmetel 2012. a. I kvartalis ehitustöid 503 miljoni euro väärtuses. Sellest 355 miljoni euro väärtuses olid ehitustööd omal jõul. Need on ehitustööd, mis ei arvesta allhankeid. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas omal jõul tehtud ehitustööde maht 34%

Statistika: ehitusmahuindeks tõusis aastaga 28%

Ehitusmahuindeks näitas statistikaameti andmetel 2012. aasta I kvartalis 84 punkti. Samas suurusjärgus oli ehitustööde mahuindeks 2009. aasta keskmisena. Aastataguse ajaga võrreldes on ehitustööde maht siiski tõusnud 28%. Ehitusmahuindeks on olnud kasvus viimased viis kvartalit ja kasvunumbrid on olnud valdavalt 30-40%

Tõnu Toompark: Elamispindade kvaliteet käib alla

Eesti inimestel ei ole raha, et säästa, sest kokkuhoid eeldab esmase investeeringu tegemist. Eluasemeid tuleb Eestis turule liiga vähe. Uute elamute lisandumise määr võrreldes olemasoleva elamufondiga peaks olema vähemalt 0,8-1,0%. Meil on see aga ainult 0,4-0,6%. Elamispindadest enamus lisandub Tallinnas,

Statistika: eluruumide kasutuslubade arv hea, kuid vähenemas

2012. a. algus on näidanud edukat eluruumide kasutuslubade väljastamist.  Aasta esimeses kvartalis sai kasutusloa 707 uut eluruumi. Aastane kasv oli siin koguni 86%. Siiski ei tasu siit oodata uut kinnisvara- või ehitusbuumi. Tänaste kasutuslubade numbrite taga on 2011. a. alguses

Statistika: elamispindade arendusprojektide finantseerimine on kokku kuivanud

Erinevate kinnisvarasektorite laenujäägid on olnud viimastel aastatel üllatavalt stabiilsed. Märgatavalt suurenenud on vaid kaubanduspindade laenujääk. Seejuures on aga vähenenud elamispindade arendusprojektide finantseerimises olev laenuressurss. Vähenev elamispindade arendusprojektide laenujääk on tingitud napist laenukäibest, mida kogu 2011. aasta peale oli kokku 45

Statistika: kinnisvaralaenud ettevõtetele vaikselt vähenemas

Ehitus- ja kinnisvarasektori laenud ei ole peale kinnisvarabuumi pöördumist kriisiks oluliselt vähenenud. Kinnisvarasektori laenude jääk oli tipus 2008. a. II kvartalis, mil see oli 440 miljonit eurot. 2012. a. I kvartali lõpu seisuga oli kinnisvarasektorisse antud laenude jääk kahanenud 245

Statistika: keskmine eluasemelaenukohustus väheneb teosammul

2012. a. I kvartali lõpus oli Eestis tagasimaksmisel 156 666 eluasemelaenu. Laenude arv on vaikselt vähenemas. Veel aasta tagasi oli tagasimaksmisel olevaid eluasemelaene 157 746. Sama moodi on vaikselt-vaikselt vähenemas tagasimaksmisel olev keskmine laenusumma. 2012. a. I kvartali lõpuks oli

Statistika: äriühingute laenujääk tipust 30% allpool

Eesti äriühingute hüplikul laenuturul väljastati 2012. a. I kvartalis laene 342 miljoni euro väärtuses, mis on aastatagusega ligikaudu sama palju. Analoogselt eluasemelaenude turule on äriühingulaenude jääk järjest kahanemas. Äriühingulaenude jääk kahaneb eluasemelaenudest märksa kiiremini, sest ärilaenud on märksa lühemaajalised. 2012.

Saaremaa korteriturg on tänavu märgatavalt elavnenud

Ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 30. aprillini 2012 on Saare maakonnas maa-ameti statistika andmetel tehtud 56 korteriomandi tehingut hinnavahemikus 2000-108 000 eurot. Need on kogu maakonna tehingud. Ainuüksi Kuressaares tehti esimese nelja kuu jooksul 39 korteriomandi tehingut hinnavahemikus 8600-108 000 eurot.

Elamispindade üüriturg laieneb

Elamispindade üüriturg toob üsna täenäoliselt sellegi suve lõpus ootamatuid üllatusi, mis tähendab üürikorterite pakkumise vähenemist ning ehk mõningast ajutist hinnatõusu. Alljärgnevalt on analüüsitud, mis sündmused üüriturul toimuvad ning mis on nende sündmuste põhjused. Elamispindade üürituru all saame me silmas pidada

Statistika: eluasemelaenude jääk kahaneb kolmandat aastat järjest

2012. a. I kvartalis väljastasid Eesti pangad eluasemelaene 145 miljoni euro väärtuses. See on 14% aastatagusest enam. Eluasemelaenude jääk on endiselt kahanemas ja seda kolmandat aastat järjest. Teisisõnu annavad pangad jätkuvalt vähem uusi laene, kui nad vanu turult kokku korjavad.

Statistika: eluasemelaenude intressimäär rekordiliselt madalal

Eluasemelaenude intressimäär langes 2012. a.  kvartali lõpuks 3,15 protsendi peale. Nii madalal oli intressimäär mõne kuu lõikes ainult 2005. aastal. Ja kuigi intressimarginaalid on viimase aasta jooksul järjest kasvanud, siis langev euribor on aidanud lõplikul intressimääral väheneda. Tänased analüütikute prognoosid

Statistika: 28% uute mitteeluhoonete pinnast asub Tallinnas ja Harjumaal

Ei ole vast üllatus, et statistikaameti numbrite alusel asub enamus kasutusloa saanud mitteeluruumidest Harju maakonnas. 2011. a. sai kogu Eestis kasutusloa kokku 720 mitteeluruumi, millest 18% ehk 128 asub Tallinnas ja Harjumaal. Valminud mitteeluhoonete pinnast asub Tallinnas ja Harjumaal koguni

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

25.04.2024 Üürikoolitus