Uudiste arhiiv

 

Üle poole Eesti sisemajanduse koguproduktist luuakse Harju maakonnas

Esialgsetel andmetel loodi 2013. aastal 61,3% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP) Harju maakonnas, teatab Statistikaamet. Eesti SKP jooksevhindades oli 2013. aastal 18,7 miljardit eurot, millest Harju maakonna osatähtsus oli 11,5 miljardit eurot ja sellest omakorda Tallinna osatähtsus 9,3 miljardit eurot. Harju

Eesti majanduskasv kiireneb aegamisi

Eesti majandus on 2014. aastal kasvanud eelkõige siseturu toel, kuid samal ajal on suurenenud ka Eesti kaupade ja teenuste turuosa partnerriikide kaubanduses. Tööstustoodangu kiirem kasv ja veidi optimistlikumad tootmisootused viitavad majandusaktiivsuse edasisele suurenemisele. 2014. aasta majanduskasv kujuneb kokkuvõttes kiiremaks kui

Oktoobris suurenes majutusettevõtetes peatunud turistide arv

Majutusettevõtetes peatus oktoobris 238 000 turisti, mis oli 4% rohkem kui eelmise aasta oktoobris, teatab Statistikaamet. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv. Oktoobris peatus majutusettevõtetes 150 000 välisturisti, mis oli 1400 turisti võrra rohkem kui eelmise aasta samal kuul. Majutusettevõtete suurimad

Majandus kasvas III kvartalis 2,2%

Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 2,2%, teatab Statistikaamet. III kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,9 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes III kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,4% ja 2013. aasta III

III kvartalis oli ligi 8600 vaba ametikohta

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2014. aasta III kvartalis ligi 8600 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Vabade ametikohtade arv suurenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 0,3% ja eelmise kvartaliga võrreldes 12,7%. Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus

Ajutise hinnalanguse mõju majandusele on väike

Eesti Pank

Tarbijahinnaindeks langes statistikaameti teatel novembris eelneva kuuga võrreldes 0,8% ning aastavõrdluses kiirenes hinnalangus 0,6%ni. Lisaks terve aasta kestel odavnenud energiale süvendas hinnalangust alusinflatsiooni ja toiduainete hinnakasvu aeglustumine. Hinnasurve vähenemine jätkus ka euroalal tervikuna, peamiselt energia odavnemise tõttu: ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon

Eluasemekulud langesid aastaga 1,5%

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta novembris võrreldes oktoobriga -0,8% ja võrreldes eelmise aasta novembriga -0,6%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2013. aasta novembriga võrreldes 0,8% ja teenused 0,4% odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta novembriga võrreldes langenud 0,3%

Oktoobris püsis tööstustoodangu tootmine kasvutrendis

Tööstusettevõtted tootsid 2014. aasta oktoobris 3% rohkem toodangut kui eelmise aasta oktoobris, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses, kuid vähenes energeetikas ja mäetööstuses. Jaanuarist alates on töötleva tööstuse toodang eelmise aasta sama kuuga võrreldes kasvanud. Kui augustis toodeti töötlevas tööstuses

Oktoobris jaemüügi kasv veidi kiirenes

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2014. aasta oktoobris eelmise aasta oktoobriga võrreldes püsivhindades 6%, teatab Statistikaamet. Kui septembris kasvas jaemüük aastases võrdluses 5%, siis oktoobris jaemüügi kasv veidi kiirenes. 2014. aasta oktoobris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 418 miljonit eurot, seega jäi

Neli ministeeriumi saavad kaasaegse ühishoone 2017. aastal

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) sõlmis nelja ministeeriumi ühishoone rajamiseks ehitustööde kontsessiooni lepingu osaühinguga 2Torni, kes rajab riigiasutustele kaasaegse, energiasäästliku ja optimeeritud pinnakasutusega büroohoone. Ühishoone võimaldab riigil era- ja avaliku sektori koostöös kümne aasta jooksul kokku hoida ligi 7 miljonit eurot.

III kvartalis ehitusmahud vähenesid

Ehitusettevõtted ehitasid 2014. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 8% vähem, teatab Statistikaamet. Ehitusmahud vähenesid eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes neljandat kvartalit järjest. III kvartalis ehitati omal jõul 640 miljoni euro eest, sellest hooneid 369

Palgakasvu surve hindadele on mullusest nõrgem

Eesti Pank

Keskmine brutokuupalk kasvas selle aasta kolmandas kvartalis aastavõrdluses sarnases tempos kui eelmises kvartalis, ulatudes statistikaameti andmetel 5%ni. Võrreldes eelmise aastaga on palgakasv märkimisväärselt aeglustunud, mida on toetanud ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude vähenemine. Alates kolmandast kvartalist peavad tööandjad registreerima uue töötaja

Keskmine kuupalk tõusis III kvartalis aastaga viis protsenti

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta III kvartalis 977 eurot ja brutotunnipalk 5,89 eurot, teatab Statistikaamet. 2013. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 5,0% ja brutotunnipalk 5,6%. III kvartalis tõusis keskmine brutokuupalk ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta 5,7%. Ebaregulaarsed preemiad

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks oktoobris langes

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta oktoobris võrreldes septembriga -0,9% ja võrreldes 2013. aasta oktoobriga -2,1%, teatab Statistikaamet. Tootjahinnaindeksit mõjutas oktoobris võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus elektroonikaseadmete tootmises, mäetööstuses ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, samuti

Tööturul osalemine oli kolmandas kvartalis kõrge

Eesti Pank

Statistikaameti andmetel kasvas hõive selle aasta kolmandas kvartalis aastavõrdluses 1,1%. Kuna tööealiste arv kahanes, oli tööga hõivatuid tööealiste hulgas 1,2 protsendipunkti rohkem kui aasta eest. Tööturul osales – kas töötas või otsis töötuna aktiivselt tööd – rekordiline 69,1% tööealisest elanikkonnast.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine