Uudiste arhiiv

 

Turg elab hindade tÔusu ootuses

I kvartali kinnisvaraturu statistilised nĂ€itajad loovad optimistliku meeleolu. KuivĂ”rd esimene kvartal on tsĂŒklilise kinnisvaraturu langusfaas, siis kĂ€esoleval aastal ĂŒletab sĂ”lmitud lepingute arv kĂ”ik varasemad aastad. Karta vĂ”ib, et 97. aasta kinnisvaraturu “hullud pĂ€evad” ei kordu ja sellisesse olukorda me enam

Pealinna korteribörs vindumas

Tallinna linnavaraameti linnavara registri osakonna juhataja Tiina Sori tunnistab, et aasta tagasi loodud pealinna korterite andmekogu ei ole linnarahva seas olulist kasutamist leidnud. Oma soovi kas korteri ostmise, mĂŒĂŒmise, ĂŒĂŒrimise vĂ”i vahetamise kohta on esitanud kokku vaid umbes kuuskĂŒmmend inimest.

Umbusk maakleri vastu vÀheneb

Kinnisvara ostu vĂ”i mĂŒĂŒmise plaani tekkimisel seisab inimene dilemma ees, kas tegeleda tehinguni jĂ”udmisega iseseisvalt vĂ”i kaasata protsessi kinnisvarabĂŒroo. Rime Kinnisvara analĂŒĂŒtiku TĂ”nu Toompargi sĂ”nul kaldub Eesti elanik tihtipeale eelistama iseseisvat asjaajamist. “Selle pĂ”hjusteks vĂ”ib pidada ajakirjandustki suurelt lĂ€binud pettasaamise

Toetus noortele peredele, aga kuidas?

Noorperede elamurajooni projekt on ĂŒles kĂŒtnud palju kirgi. Kes avaldab ja kirjeldab masendavaid pilte kampaania korras ĂŒles löödud ĂŒheĂŒlbastest asumitest, kus puudub vĂ€himgi individuaalsus. Kes arutab pikalt ja laialt, et kui suure, millise kvaliteedi ja millise sanitaartehnikaga eramu saab ehitatud

Kinnisvarabuum kogub hoogu

Mitmete kinnisvaraekspertide sĂ”nul on Tallinnas jĂ”udsalt arenemas tĂ”eline kinnisvarabuum. Lakke kargavad aga hinnad siis, kui Eesti ĂŒhineb Euroopa Liiduga. RIME Kinnisvara analĂŒĂŒtiku TĂ”nu Toomparki sĂ”nul vĂ”ib buumi nĂ€ha nĂ”udluse kasvus ja hindade tĂ”usus. Ka Uus Maa hindamisgrupi juhi Eero Olanderi

ĂœĂŒrikorterite ehitamine vĂ€hendab ĂŒĂŒrikorterite arvu

Enne valimisi, osalt ka seonduvalt sÀÀstueelarve kĂ€rbetega, hoogustus diskussioon munitsipaalĂŒĂŒrikorterite teemal. Nii mĂ”nelgi pool leiti, et vaja on munitsipaalelamuehituse abil luua ĂŒĂŒrikortereid, et just nimelt seelĂ€bi viia Eesti kesisel jĂ€rjel olev eluasememajandus ĂŒldisele ja enneolematule Ă”itsengule. Paraku ei ole enne

Millisesse kinnisvarasse oleks praegu kÔige mÔttekam raha paigutada?

MĂ”nesaja tuhande krooni tulusaks paigutamiseks sobib kĂ”ige paremini magalarajooni ĂŒĂŒrikorter TĂ”nu Toompark, Rime Kinnisvara analĂŒĂŒtik Minu arvates vĂ”ib praegu pĂ€ris hĂ€sti teenida magalarajoonide ĂŒĂŒrikorteritega. ĂœĂŒrist laekuv summa on kohati kĂ”rgem kui laenuga ostetud korteri igakuine tagasimakse ja kommunaalkulud kokku. ĂœĂŒrikorter

VĂ€ikeste kesklinna korterite hinnad ronivad ĂŒlesmĂ€ge

KĂ€rarikas ĂŒmbrus tĂ”mbab eluruumi vÀÀrtuse alla SĂŒdalinna kahetoaliste eluruumide hinnad on vĂ€hese pakkumise ja kĂ”rge nĂ”udluse tĂ”ttu viimaste kuude jooksul mĂ€rgatavalt tĂ”usnud. “Kahetoaliste kesklinnakorterite jĂ€rele on praegu jĂ€rjekord, kĂ”iki ostusoove pole vĂ”imalik rahuldada,” ĂŒtles Rime Kinnisvara maakler Roomand Gaston. Suuremaid

Maksuvabastus toob investeeringud

Viimasel ajal on palju tolmu keerutatud investeeringute tulumaksust vabastamise ĂŒle. Milline on tulumaksuvabastuse mĂ”ju kinnisvaraturule? Kuna ĂŒle poole ettevĂ”tete ja asutuste pĂ”hivarasse tehtavatest investeeringutest tehakse ehitistesse ja maasse, siis on tulumaksuvabastuse rolli raske ĂŒlehinnata. Ei usu, et tĂ€na vĂ”i homme

Maksuvabastus toob investeeringuid

Viimasel ajal on palju tolmu keerutatud investeeringute tulumaksust vabastamise ĂŒle. Kas on sel ka mĂ”ju kinnisvaraturule? Kuna ĂŒle poole ettevĂ”tete ja asutuste pĂ”hivarasse tehtavatest investeeringutest tehakse ehitistesse ja maasse (ESA andmetel 1997. a. – 53,2%), siis seega on tulumaksuvabastuse rolli

Eluasememajandus vajab kiireid tegusid

Eluase kuulub inimese pĂ”hiliste vajaduste hulka, see on inimarengu ĂŒheks eelduseks. Kui enamikul ĂŒhiskonnaliikmetel on eluase, saab seda lugeda sotsiaalse stabiilsuse allikaks. Üldiselt on eluase kĂ€sitletav nagu iga tavaline kaup, mille hind sĂ”ltub turul pakkumise ja nĂ”udluse vahekorrast ning muutub

Elamumajandus vajab pikaajalisi laenuressursse

14. oktoobril 1997. a. kiitis Vabariigi Valitsus pĂ”himĂ”tteliselt heaks Majandusministeeriumi elamuosakonnas koostatud dokumendi “Elamureformi analĂŒĂŒs ja selle tĂ€iustamise ettepanekud.” Muuseas nĂ€hti selles ette 1999. aastal 500 miljoni krooni eraldamist elamumajandusele elamureformi lĂ”pule viimiseks. 12. jaanuaril 1999. a. kiideti valitsuses pĂ”himĂ”tteliselt

Kriis vĂ€hendab kinnisvara mĂŒĂŒki

Vaatamata kinnisvaralaenude saamise probleemidele, sĂ”lmiti tĂ€navu suvel ligi neljandiku vĂ”rra rohkem kinnis- ja vallasvaratehinguid kui aasta alguses. TĂ€navu teises kvartalis sĂ”lmiti 9004 kinnis- ja vallasvara ning hoonestusĂ”iguse ostu-mĂŒĂŒgilepingut. VĂ”rreldes tĂ€navu esimese kvartaliga suurenes tehingute maksumus kahe miljardi krooni vĂ”rra. Siiski

JĂ€relevaade 1998. aasta II kvartali kinnisvaraturule

1998. aasta II kvartalis sĂ”lmiti 9004 kinnis- ja vallasvara ning hoonestusĂ”iguse ostu-mĂŒĂŒgilepingut. See on vaatamata kriisidele viitavatele teguritele ja raskustele pangalaenude saamisel on 22% enam tehinguid kui aasta I kvartalis. II kvartali lepingute maksumus oli aga koguni 35% suurem (2,0

Kas soovid vÀrsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis jÀrgmisena:

06.-08.09.2022 Kinnisvara ABC