Tänased kinnisvaraturu näitajad ei ole liiga halvad. Rõõmustamiseks on küll vähe põhjust, kuid kurvastama ei peaks. Hetke kinnisvaraturu peamine probleem on teadmatus, mis halvab tänased ettevõtmised.
Optimistina võiks alanud 2012. aastale prognoosida eelmisele aastale analoogseid arenguid. See võiks tähendada korteritehingute arvu püsimist suhteliselt eelmise aasta tasemel. Hinnatase võiks samuti jääda eelise aasta numbriga samasse suurusjärku.
Korteriomanditehingute arv
Mullune viimane kvartal näitas vaatamata pessimistlikele toonidele korteritehingute osas igati positiivset tulemust. Eestis tehti sel ajal kokku 3615 korteriomanditehingut, mis on eelmise aastaga võrreldav tulemus.
Arvestades majanduskriisi jätkumist ja senist tehingute suhteliselt kõrgel tasemel püsimist on isegi üllatav, et tehingute arv sedavõrd kõrgel tasemel on.
Tallinna tehingute arv oli 2011. a. IV kvartalis tugeval 1706 tehingu tasemel. Tartus tehti korteritehinguid 293 ja Pärnus 123.
Korteriomanditehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %
Võrreldes 2010. a. IV kvartaliga on korteritehingute arv hea. Kui kogu Eesti korteritehingute arv kukkus 1% võrra, siis Tallinna tehingute arv tõusis 1%.
Tartus aga tehti aasta varasemaga isegi 14% rohkem. Pärnu hüplikul turul vähenes korteritehingute arv aastaga 7% võrra.
Eelootavalt 2012. aastalt ei saa oodata tehingute arvu tõusu. Tehingute arv võib saada mõjutatud arendusprojektide valmimisest ja sellest tulenevast ajutisest tehingute kuhjumisest lühikesele ajaperioodile.
Küll on vähe lootust, et nõudlus peaks 2012. a. jooksul oluliselt tugevnema ning turg aktiivsemaks muutuma.
Korteriomanditehingute keskmine hind, €/m2
Korteritehingute hinnaliikumised ei üllata. Tallinna suhteliselt kõrged tehinguhinnad on tingitud sellest, et suhteliselt palju tehinguid tehakse keskmisest kallima kinnisvaraga.
Kõrgem või madalam keskmine tehinguhind ei tähenda alati kinnisvara kallinemist või odavnemist. Oluline on ka tehingute struktuur ehk see, milliste (kui kalliste) korteritega tehinguid tehakse.
Nii võimegi öelda, et kinnisvara väärtus on meil suhteliselt vähe muutunud, kuid hinnad on pigem tõusnud.
2011. a. IV kvartali Eesti keskmine korteritehing tehti ruutmeetrihinnaga 733 €. Tallinna tehinguhinnaks kujunes samal ajal 1070 ja Tartus 812 €. Pärnu tehinguhind on siinsetest madalaim ehk 675 €/m2.
Korteriomanditehingute keskmise hinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %
Võrreldes aastataguse ajaga on korterite tehinguhinnad 2011. a. IV kvartalis tõusnud. Eesti keskmine hind on juba kolmandat kvartalit järjest samas suurusjärgus näidates kasvu 12%.
Tallinna tehinguhinnad eelmise aasta viimases kvartalis olid 13% kõrgemad kui aasta varem. Tartus oli vastav number 2%.
Pärnu aastakse hinnatõusuks kujunes 10%.
Hinnaliikumisi tuleb pidada positiivseteks.
Aeglaselt, kuid siiski kasvavad hinnad annavad ostjatele kindlustunde, et nende soetatav vara ei odavne. See teadmine aitab ostuotsust kiiremini langetada ja hoiab kinnisvaraturul hinge sees.
Kinnisvaraomanike seisukohast on mõõdukalt kasvavad hinnad midagi, mis aitavad vara väärtust inflatsiooni vastu kaitsta.
Korteriomanditehingute keskmine hind võrreldes tehingute tipphinnaga, %
Korteriomanditehingute tipphinnad jäid Eesti-Tallinna-Tartu-Pärnu näitel 2007. aasta esimesse või teise kvartalisse. Arvestades enam kui aastapikkust korterite hinnatõusuperioodi on vahe kunagise tipphinna ja tänase hinna vahel vaikselt kahanemas.
Kõige lähemalt kunagistele tipphindadele on Tartu korterihinnad, mis moodustavad kunagisest 68%.
Tallinna hinnatase on 65 protsendiga seal lähedal. Eesti keskmine korteritehinguhind 2011. a. IV kvartalis moodustab 61% 2007. a. tipust.
Kõige madalamal on tehingute hinnad Pärnumaal, kus need jäävad alla 50 protsendi hiilgeaegade hindadest. Pärnu korteriomanditehingute keskmine hind ealmise aasta viimases kvartalis moodustas 48% 2007. a. II kvartali hindadest.
Kokkuvõtteks
Korterituru sentiment ei ole liiga hea. Pigem võib arendajate ja vahendajate suust kuulda noote, mis ei viita kõige paremale ärile.
Eelnevalt kajastatud korteritehingute arvu ja hindade dünaamika justkui ei peegelda, et olukord peaks väga hull olema. Viimast toetavad ka enamuses kinnisvaraturu eilset päeva kajastavad statistilised näitajad.
Kinnisvaraturu sentimendi viib peamiselt alla eesootav teadmatus. Turuosalistel puudub veendumus, mis homne päev toob, erinevad majanduse arengustsenaariumid on sedavõrd erinevad, et kindlustunne ei saagi tekkida.
Seega võiks tänane soov pisut vähem kui 12 kuu pärast tulevale jõuluvanale olla, et ta tooks natuke rohkem teadmist ja konkreetsemat arusaama laiemalt majanduses ja kitsamalt kinnisvaraturul toimuvast.
