Tallinna elanike rahalised võimalused magalapiirkondades korteri ostmiseks vähenevad

Nii Riias kui Vilniuses on tänase sissetulekutaseme ja kinnisvarahindade juures võimalik saada suurema standardkorteri omanikuks kui aasta tagasi, kusjuures viimase 12 kuu jooksul tõusis eluaseme ostujõu enim Vilniuses – 3,1 ruutmeetri võrra 40,0 ruutmeetrini, selgub SEB Balti pankade uuringust.

Kuigi veel 2012. aasta viimases kvartalis sai keskmise palgaga Tallinna elanik endale osta suurema korteri kui lõunanaabrid – 53,4 ruutmeetrit,  on tänaseks olukord muutunud. Riia elanik saab endale soetada 50,3 ruutmeetri suuruse korteri, tallinlane vaid 44 ruutmeetrise elamispinna.

SEB Läti sotsiaalmajanduse ekspert Edmunds Rudzitis: „Eluasemete kättesaadavus Riias ja Vilniuses paranes eelkõige kinnisvara hinnakasvu mõju ületava sissetuleku kasvu tõttu, Tallinnas aga kasvasid kinnisvarahinnad reaalpalgast suhteliselt enam, mis eluasemete kättesaadavust märgatavalt vähendas. “

„Uusarenduste korterite kättesaadavuselt siiski edestab teisi Balti pealinnu. Arvestades uute korterite hindu, eluasemelaenude keskmist intressimäära ja teisi tingimusi, on keskmise sissetuleku saajal võimalik osta Riias 22,6 ruutmeetrit uut elamispinda, Vilniuses 26,9 ruutmeetrit ja Tallinnas 32,2 ruutmeetrit. Põhjus on selles, et elanike keskmine sissetulek on Balti naabritest suurem, kuid kinnisvara hind uusarendustes märgatavalt ei erine,” lisas SEB Eesti eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.

*SEB eluaseme ostujõu on ruutmeetri arv, mida keskmise sissetulekuga elanik saab laenuga soetada liiga kõrget riski võtmata. Indeksis võetakse arvesse neli eluasemeturgu mõjutavat tegurit: kinnisvara hind (tüüpkorter magalapiirkonnas või uusarenduses), sissetulek, ja intressimäär.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.-08.09.2022 Kinnisvara ABC