Järgneb KV.EE kinnisvaraturu ülevaate kommentaar.
Võrreldes eelmise kvartaliga ei ole kinnisvaraturu trendid pöördunud. Kinnisvaratehingute arv on kivina kukkumas, keskmised hinnad nendega koos. Kitsenevate laenuvõimaluste taustal on üheks kinnisvaraturu kiratsemise oluliseks põhjuseks vähene tarbijate kindlustunne. See on kindlustunde mõõtmise ajaloo madalaimal tasemel.
- Töötuid lisandub iga päevaga. 2008. a. lõpu seisuga oli Eestis 53 500 töötut, uusi töötuid lisandub iga nädalaga. Samas peab tõdema, et tööga hõivatute arv väheneb aeglasemini, kui lisandub uusi töötuid.
- Aastane palgakasv 6,9%. 2008. a. viimase kvartali Eesti keskmine palk oli 13 117 krooni. See on 6,9% aastatagusest kõrgem. Palgatõus on kiiresti vähenemas ning oleks üllatav, kui see kiire töötute arvu lisandumise taustal ühel momendil negatiivseks ei muutuks.
- Ehitustööde maht kukkus 17%. Ehitustööde maht 2008. a. IV kvartalis oli 13 137 miljonit krooni ehk aastatagusest 17% madalam. Langus ehitustööde mahus on kestnud kolm kvartalit ning eeldatavalt jätkub kogu 2009. aasta kestel.
- Põhivarainvesteeringud vähenenud 21%. Põhivarainvesteeringud hoonete ja rajatiste ehitamisele ja rekonstrueerimisele kukkusid 2008. a. IV kvartaliks 21% ja jäid 4 miljardi krooni piirimaile. Hooneid ja rajatisi soetasid ettevõtted samal ajal 963 miljoni krooni väärtuses.
- Euribor oluliselt kukkunud. Eluasemelaenude intressimäära baasiks olev euribor langes 2009. a. I kvartali lõpuks rekordilise 1,67 protsendini, langus on jätkunud. Selle tulemusena langes uute euro-põhiste eluasemelaenude intressimäär aasta I kvartalis 4,2 protsendini. See on kahe protsendipunkti värra madalamal, kui intressimäär oli veel pool aastat tagasi.
- Laenude jäägid hakkasid vähenema. Nii eluasemelaenude kui eraisikulaenude jäägid on hakanud 2008. a. IV kvartali tipust langema. Laenude jääk on 2009. a. I kvartali lõpuks kukkunud samale tasemele, kus see oli pool aastat tagasi. Eluasemelaenude jääk oli 2009. a. I kvartali lõpuks 97 miljardit krooni.
- Laenukäive 2003. aastas. Eraisiku- ja eluasemelaenude käive kukub iga kuuga ning oli jõudnud käesoleva aasta I kvartalis vastavalt 2,7 ja 1,8 miljardit krooni. See on eelmise kvartaliga võrreldes mõlemal puhul ligi 40% madalam näitaja. Vähenev laenude jääk näitab, et pangad annavad turule uusi laene vähem, kui nad vanade laenude tagasimaksetena turult raha ära korjavad.
- Äriühingutele laene ei väljastata. 2009. a. I kvartali lõpuks kujunes juba teist järjestikust kvartalit languses olevaks äriühingutele väljastatud laenude jäägiks 116 miljardit krooni. Uute ärilaenude maht oli aasta I kvartalis 6,8 miljardit krooni ehk analoogselt eraisikulaenudele eelmisest kvartalist ligi 40% vähem.
- Eraisikute laenukoormus tõuseb. Väheneva laenujäägi, kuid veelgi kiiremini väheneva sisemajanduse kogutoodangu tingimustes on eraisikute laenukoormus SKT suhtes tõusmas. Laenukoormuse tase 2008. a. lõpuks oli 48,6%.
- Valminud eluruumide arv kukkus. 2009. a. I kvartalis valmis Eestis 593 uut eluruumi, mis on ligi kaks korda vähem, kui eelmises kvartalis ning üle kolme korra aastatagusest vähem. Uute alustavate projektide nappus juba 2008. aastal lubab eeldada, et valmivate eluruumide arv ja pindala on edaspidigi vähenemas.
- Ehitatakse suuremaid äripindu. Valminud äripindade arv 2009. a. I kvartalis oli 212 ja nende pindala oli 260 000m2. Aastatagusega võrreldes on valminud eluruumide arv vähenenud, kuid pindala suurenenud. See tähendab, et kasutusloa on saanud keskmiselt suurema pinnaga mitteeluruumid.
- Kinnisvaratehingute arv kukub. 2009. a. I kvartalis tehti Eestis 9049 kinnisvaratehingut koguväärtusega 5666 miljonit krooni. Need numbrid on samal tasemel, kus kinnisvaraturu indikaatorid olid 2004. a. alguses. Tulenevalt majanduskeskkonnast võib eeldada, et kinnisvaratehingute arv jätkab langemist ja kinnisvaraturul ringleva raha mass väheneb kogu käesoleva aasta vältel.
Kinnisvaraturul jätkub tehingute arvu ja hindade langus. See on põhjustatud eelkõige tarbijate ja ettevõtete ebakindlusest tuleviku osas. Samuti mõjutab turgu olulisel määral pankade vähene valmidus kinnisvarasektorit finantseerida.
On prognoositud, et kinnisvarahindade ja tehingute arvu põhi võiks saabuda eesoleva 12 kuu jooksul. Loodetavasti nii läheb ja kinnisvaraturg saab taaskord tugeva jalgealuse. Turu põhi siiski ei tähenda seda, et seejärel peaksid kinnisvarahinnad taas koheselt tõusma hakkama. Pigem hakkavad hinnad liikuma seejärel, kui kogu majandus on jalad alla saanud.
Tõnu Toompark
Adaur Gruppp OÜ
www.adaur.ee
Turuülevaate leiad tasuta eesti, vene ja inglise keeles portaalist KV.EE.
