Tarbimise kiire kasv võib sel aastal aeglustuda

SwedbankJaemüügi mahu kasv aeglustus möödunud aasta novembris aastases võrdluses küll 6 protsendini (eelneval kuuel kuul oli kasv 7-9%), kuid seda näitajat võiks jätkuvalt tugevaks lugeda ning ühe kuu põhjal ei saa veel põhjapanevaid järeldusi elanike tarbimiskäitumise muutuse kohta teha. Kui vaadata aastat kokku, siis oli möödunud aastal jaemüügi mahukasv viimase 8 aasta kiireim.

Tarbimise kasvu toetas kiire palgakasvu, hinnalanguse ja tööjõu maksukoormuse vähenemise tõttu elanike suurenenud ostujõud. Samuti oli positiivne mõju madalatel intressimääradel, mis leevendasid võlgade refinantseerimist, tööpuuduse vähenemisel ning tööhõive ja tööjõus osalemise määra kasvul. Eesti elanikud on viimaste aastate jooksul muutunud märgatavalt rikkamaks- nende netofinantsvarad (ehk palga ja väärtpaberite ning laenukohustuste vahe) on inflatsiooniga kohandatuna kasvanud enam kui kaks korda.

Möödunud aastal panustas majanduskasvu enim just eratarbimine. Eesti ei ole selles suhtes kaugeltki erand. Tarbimine on üheks olulisemaks toeks majanduskasvule ka paljudes teistes riikides. Mitmed põhjused on samad nagu meilgi – tasapisi paranev tööturg, madal inflatsioon ja madalad intressimäärad. Kahtlemata on olulisem mõju siin naftahinna langusel, mis vähendab inimeste kulutusi küttele ja kütustele ning jätab rohkem raha muude kaupade ja teenuste ostudeks.

Kuigi palga nominaalkasv püsib Eestis ka sel aastal tugev, ootame siin mõningast aeglustumist. Samas pidurdab tagasihoidlik hinnakasv ja väiksem mõju tööjõumaksude mahaarvamisest tublisti netopalga reaalkasvu. See võib hakata tarbimise senist kiiret kasvu aeglustama, millel võib omakorda olla mõju ka jaemüügi kasvule. Samas tuleks siin arvestada, et sel aastal tõusevad pensionid ja peretoetused, alampalk ja maksuvaba tulu, mis toetavad eelkõige just madalama sissetulekuga inimeste tarbimist. Eesti tarbijate kindlustundeindikaator näitab, et meie elanike ootused järgnevaks 12 kuuks (majapidamiste finantsseis, majanduse üldine olukord, säästud ja suuremate ostude planeerimine) liiguvad kõik paranemise suunas.

Kui vaadata pikemalt ettepoole, siis tuleks arvestada, et Eesti elanikkond väheneb Statistikaameti prognoosi järgi 10 aastaga ligikaudu 40 tuhande inimese võrra, kusjuures ainukesed, mis inimesi juurde meelitavad on Tallinn ja Tartu. Ülejäänud maakondade ja linnade elanikkond ehk tarbijate arv väheneb kindlal sammul. Samuti suureneb üle 65-aastaste ehk pensioni saavate inimeste osakaal, mis tähendab suhteliselt väiksemat ostujõudu.

Eestis sõltub tarbimine üsna palju välisturistidest. Möödunud aastal moodustasid mitteresidentide kulutused Eestis hinnanguliselt juba 13% kogu eratarbimisest ehk ligikaudu 1,4 miljardit eurot. Tõsi küll, kõik need kulutused ei lähe kaubandusse, vaid ka näiteks hotellidesse, restoranidesse jm teenustesse, kuid see ei vähenda välisturistide positiivset mõju meie tarbimisele ja majanduskasvule tervikuna.

Veel üks teema, mis üha enam kaubandust mõjutab, on e-kaubandus kiire areng. Viimasel ajal on internetist kaupu või teenuseid ostnud üha rohkem inimesi. E-kaubanduse kiire areng annab inimestele täiendavaid tarbimisvõimalusi. Koos rahvaarvu vähenemisega maakondades võib see pikemas vaates hakata mõnel pool aga vähendama vajadust senise suurusega poepindade järele.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

8 + 2 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!