Tänasel istungil otsustas Tartu linnavalitsus esitada Tartu linnavolikogule eelnõu “Tartu kesklinna üldplaneeringu vastuvõtmine, üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikule väljapanekule ja arutelule suunamine”.
“Tartu kesklinna üldplaneering loob eeldused, et kesklinna lisanduks senisest enam elanikke, ärisid ja avalikke funktsioone,” lausus Tartu abilinnapea Jarno Laur.
“Palun, et avalikkus oleks aktiivne planeeringuga avalikustamisel tutvuma ja arvama ning ettepanekuid tegema, kuna see dokument annab järgmiseks paariks kümnendiks olulised arengusuunad ning märkimisväärselt lisandub ehitusõigust, sh aladele, mida Teise maailmasõja järel pole taashoonestatud. Kesklinna üldplaneering on vajalik selleks, et kesklinn oleks jätkuvalt Tartu arengu eestvedajaks ja hoiaks linna kompaktse.”
Tartu kesklinna üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati linnavolikogus 2010. aastal. Tänaseks on avaliku arutelu läbinud nii üldplaneeringu eskiislahendus kui ka keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne. Avaliku väljapaneku ja arutelude ajal esitatud ettepanekuid arutati linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjonis.
Planeeringu eesmärk on kujundada Tartu kesklinnas sümbioos ajaloolisest ülikoolilinnast, kaasaegsest rahvusvahelisi tarku töökohti koondavast ärikeskusest ning linna- ja regioonikeskusest, mis kokku annab tulemuseks senisest märkimisväärsemalt tihedamalt hoonestatud ning aktiivsema inimtegevusega linnasüdame. Planeeringu alusel kujuneb praegusest oluliselt multikultuursem ja dünaamilisem kesklinn. Avalikus linnaruumis seatakse eesmärgiks atraktiivsus ja arhitektuurne kvaliteet.
Planeeringuala pindalaga ligi 180 ha on jaotatud ruumilisteks analüüsiüksusteks Ülejõe, Sadama, Riiamäe, Toometaguse, Uueturu ja Vanalinna asumitena kirjeldades ja kavandades nende linnaehituslikku olemust, säilitatavaid väärtusi, hoonestust, haljastust, liiklust jms. Planeeringu ajaline perspektiiv on tinglikult 20 aastat ehk sama ajahorisont, mis on võetud lähtekohaks arengustrateegias “Tartu 2030” ja Tartu kesklinna strateegias. Planeeringu juurde kuuluvad muinsuskaitse eritingimused, kesklinna arengustrateegia ja liikuvuskava ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.
Liikumisruumi arendamisel soodustatakse ühistransporti ja kergliiklust. Avaparklate asemel eelistatakse maa-aluseid ja hoonesiseseid parklaid. Määratud on parkimismajade ja avalikult kasutatavate parkimisalade asukohad ning tänavad, kus parkimine on keelatud. Uus kergliiklussillad kavatsetakse rajada Põik tänava sihis, et siduda Ülejõe asum paremini Sadama asumiga.
Planeeringus on ka ettepanekud avaliku linnaruumi kujundusele, kaitsealadele ning muule linna- ja liikumiskeskkonnale. Kaarsilla ja Võidu silla vaheline ala kujundatakse linna keskseks jõeväljakuks ning Võidus sillast Sõpruse sillani rajatakse esinduslik Emajõe kaldapromenaad koos kaldakindlustusega. Jalakäijate sildade otstesse rajatakse jalakäijate väljakud ja platsid. Teise maailmasõja eelselt hoonestatud olnud alade taashoonestamist peetakse KSH aruande põhjal pigem positiivseks, võimalikud negatiivsed mõjud linnaloodusele on eeldatavalt piisaval määral leevendatavad.
Eelnõu kohaselt nähakse ette järgmised avalikud arutelud:
- liiklusskeemi tutvustamiseks 22. oktoobril 2015 kell 17 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna fuajees (Raekoja plats 3);
- maa-ja veealade üldiste ehitus- ja kasutustingimuste tutvustamiseks 26. oktoobril 2015 kell 17 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna fuajees (Raekoja plats 3).
- avaliku väljapaneku ja arutelude tulemuste tutvustusüritus Raekoja saalis 2015. aasta sügisel.
