Alati, kui vaatan riigi ja erinevate fondide poolt pakutavaid ettevõtlustoetuseid, tekib mul pahameel, sest kõikjal on punase rätikuna keeld kinnisvaraga seotud tegevuste finantseerimisele. Mitte, et Tallinna, Tartu või Pärnu kinnisvaraturg ilma nendeta hakkama ei saaks, vaid see peegeldab rahajagajate mõnevõrra piiratud vaatevälja ning uskmatust selle valdkonna arengu- ja ekspordipotentsiaali.
Loomulikult tekitab see minus trotsi ning tahte tõestada, et kinnisvaravaldkond on samuti väga mitmetahuline, ka ekspordiks on teadmistepõhise ärina on selles võimalusi piisavalt.
Tänaseks on Eestis juba kõik veendunud, et hakkajad IT-mehed suudavad üha uuesti välja mõelda mõne laheda programmi ning seda piiri taga turustada. Olgu seda siis Ajujahi, Arengufondi või mõne äriingli abiga. Eesti üritusturundajad suudavad teenindada nii Soome kui Hiina kliente üle maailma firmaüritusi või konverentse korraldades.
Eksportivate teenusvaldkondade loetelu võiks jätkata. Aga miks ei võiks Domus Kinnisvara kinnisvarahindajad hinnata mõnd büroohoonet näiteks Berliinis või meie arendusmeeskond konsulteerida mõne tehnopargi arendusprojekti näiteks Bukarestis? Võib küll! Selleks ei ole tõepoolest mingit takistust.
On ju Euroopa Liit loonud ühtsed hanke- ja infovahetuskeskkonnad, paljud teenused on metoodiliselt sarnased ja standardiseeritud üle Euroopa jne. Lisaks sellele on Eestis päris palju väga heal tasemel kinnisvaraspetsialiste, kes suudavad rääkida ühte „kinnisvarakeelt“ nii venelaste, soomlaste, sakslaste kui inglastega.
Kinnisvaraäri on inimeste vaheliste suhete äri. Olen viimased kaks aastat koos oma kolleegidega tegelenud aktiivselt suhete arendamisega Venemaal. Oleme õppinud suhtlema Venemaa kinnisvarafirmadega, loonud suhted erinevate müügikanalitega ning harjunud vene klientide teenindamisega.
Lisaks sellele on Domus Kinnisvara loonud head sidemed Soomes nii elukondliku kui ärikinnisvara valdkonnas. Oleme loonud kontaktid kõigi suuremate maaklerfirmadega ning teinud esmased kokkulepped aktiivsemate kinnisvara investeerimisfondidega. Selle pikaajalise töö tulemusena allkirjastasime sel nädalal esimese maaklerlepingu Soomes asuva kinnisvara müügikorralduseks. Selle uusarendusprojekti peamiseks ostjate sihtgrupiks on venemaalased. Kaasame sellesse protsessi nii oma Venemaa kui ka Soome partnerid.
Kuid eelnev on vaid üks lihtne näide. Kinnisvarateenuste eksport võib olla märksa keerulisem ning suurema mastaabiga. Võtame kasvõi frantsiiside müük – seni on neid pigem sisse ostetud, kuigi võiks müüa hoopis väljapoole. Usun, et tugevamate Eesti kinnisvarafirmade jaoks on oma teenuste eksport sisuliselt vältimatu, teatud juhtudel võetakse ehk ette ka koostööprojekte.
Avaliku sektori suhtumine sellesse määrab aga ära, kas need eksporditulud saavad olema Eestis registreeritud ettevõtete tulud ning kuhu „maandub“ nendega seotud maksutulu. Võrreldes mitmete naaberriikidega on Eestis jätkuvalt hea ärikeskkond, kuid muutused võivad toimuda kiiresti. Ja ei saa jätta tähelepanuta, et mitmed startup ettevõtted on ikkagi kolinud Eestist minema – ka sellel on põhjus.
| Artikli allikas on Domus Kinnisvara blogi. |
 |
