Tõnu Toompark: Madal euribor säästab eestlastele 130-250 miljonit eurot aastas

Ülimadala euribori tõttu säästavad eestlased aastas iga laenu kohta 840-1600 eurot.

Tänane eluasemelaenude turg on toonud laenuvõtjaid rõõmustava ülimadala euribori. See on omakorda viinud kõigi aegade madalaima eluasemelaenude intressimäärani ja seda isegi vaatamata riskimarginaali tõusule. Võrreldes euribori ajaloolise keskmise tasemega hoiavad Eesti laenuvõtjad laenude intressimaksetelt kokku 130-250 miljonit eurot aastas. See teeb iga laenu kohta 840-1600 eurot aastas.

Tänaste uute eluasemelaenude intressimäär on rekordmadalal. Maikuine eluasemelaenude keskmine intressimäär oli 2,96%. Väga tõenäoline, et juuli lõpus avaldatav juunikuine näitaja tuleb sellest veelgi allapoole. Sedavõrd madalal ei olnud keskmised intressimäärad isegi mitte kinnisvarabuumi ajal. Toonane rekord 2005. aasta kevadel oli 3,5%, millest paremaid pakkumisi said pankade parimad kliendid.

Buumiaegne intressimarginaal ehk euriborile liidetav riskimarginaal kõikus 2005.-2008. aastani 0,8 ja 1,4% vahel. Pankade parimate klientide marginaal oli sel ajal 0,5%, millest üksikutel erandjuhtudel ka allapoole mindi. 2009. aastal tõusis intressimarginaal majanduskriisi avamänguna üleöö pea 2,5 protsendini, et seejärel vaikselt-vaikselt taas langema hakata.

2011. aasta suveks jõudis eluasemelaenude keskmine riskimarginaal 1,6-1,7 protsendini. Sellele järgnes programmilisena tunduv pankurite kommentaaride tulv, kus kõneldi marginaalide tõstmisevajadusest. Nii on keskmise riskimarginaali tase tänaseks tõusnud tagasi 2,0 protsendi peale. Teisisõnu on muutuvale euriborile lisatav muutumatu riskimarginaal kukkesammu haaval kasvanud. Õnneks või õnnetuseks on nõrk laenunõudlus siiani veel intressimarginaalide järsku tõstmist pidurdanud.

Euribor on oluliselt kukkunud

Laenuvõtja tasutav intressimäär (euribori ja intressimarginaali summa) on siiski langenud. Languse põhjuseks on asjaolu, et euribor on langenud kiiremini, kui pangad on saanud või tahtnud riskimarginaali tõsta. Suurema osa laenude intressimäära aluseks olev kuue kuu euribor on juuli keskpaigaks langenud 0,75% suurusjärku. Tänased prognoosid näitavad, et madalast euriborist on meil võimalus rõõmu tunda veel vähemalt aasta-paar.

Ajalooliselt on euribor viimase kümnendi vältel liikunud peamiselt vahemikus 3-5%, mis tähendab, et hoogsad laenuvõtjad peaksid meeles pidama, et euribor ei jää tänasele ülimadalale tasemele alatiseks püsima.

See on aga oluline, sest kui inimese laenusumma on 40 000 eurot ja laen on võetud 25 aastaks, on laenumakse 3% intressimäära puhul 189 eurot. Kui intressimäär tõuseb 5% peale, siis kasvab laenumakse juba 231 euroni. Eesti keskmise palga (850 eurot kuus) puhul on aga 42 eurone laenumakse muutus juba oluline summa.

Seetõttu peaksid tänased laenuvõtjad laenuotsust kaaludes pidama selgelt silmas euribori kasvamise võimalust. Pigem peaks tänane laenuvõtja kalkuleerima, kas ta suudab välja kannatada ka 5-6-protsendilise intressimäära ja tundma rõõmu tänasest madalamast laenumaksest kui kokkuhoiust.

Eelnenud arvutuse võib ka teistpidi teha. Eesti eluasemelaenude jääk on 5,8 miljardit eurot. See on eluasemelaenude summa, mida inimesed jooksvalt tagasi maksavad. Euribori langus ajaloolise keskmise vahemiku 3-5% pealt tänasele 0,75% tasemele tähendab suures plaanis kogu Eesti laenuvõtjate massile aastast kokkuhoidu 131-250 miljonit eurot.

Madal ja inflatsioonile allajääv intressimäär on laenuvõtja jaoks positiivne võimalus. Soodsad laenutingimused annavad küll kokkuhoiuvõimaluse, kuid laenuvõtja peab kindlasti arvestama, et rekordmadalale kukkunud euribor hakkab sügavikust kunagi tõusma. Tänase 2% riskimarginaaliga laen on 5% euribori puhul kokku intressimääraga 7%, mis on juba enam kui kaks korda kõrgem tänasest keskmisest intressimäärast.

Artiklis kasutatud andmete allikaks on Eesti Pank, Statistikaamet ja autori arvutused.

(Autor on Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ja Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige.)

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/tonu-toompark-madal-euribor-saastab-eestlastele-130-250-miljonit-eurot-aastas.d?id=64705214

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

02.04.2024 Korteriühistu juhtimise ABC