Sobivate töötajate leidmine muutub ettevõtete jaoks üha keerulisemaks. See tähendab, et kiire palgakasv püsib ettevõtete käivete ja kasumite langusest hoolimata. Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi piiras oktoobris äritegevust kõige enam tööjõu puudus 18% teenindus-, 17% ehitus- ja 14% tööstusettevõtetel.
Tööpuudus oli viimati nii madal majandusbuumi ajal 2008. aastal. Töötute arv langes selle aasta kolmandas kvartalis aastaga 15 000 inimese võrra ehk 5,2%ni. Töötuid oli kokku 37 000, neist kolmandik oli tööd otsinud üle aasta.
Hõivatute arv kasvas kolmandas kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes tervelt 27 000 inimese võrra ehk 4,3%. Tööga hõivatute arv suurenes tänu töötute ja eelnevalt tööturult eemal olnud inimeste ehk mitteaktiivsete arvu vähenemisele. Mitteaktiivsete arv vähenes kõige rohkem pensionäride hulgas. Viimase taga on osaliselt pensioniea tõus.
Tööhõive kasvab sel aastal seoses töötajate registreerimise kohustusega, mis tõstis ametlikult töötavate inimeste arvu esimesel poolaastal. Hõive kasvu toetab ka tugev siseturu nõudlus, mis suurendab hõivet eelkõige teenuste sektoris.
Järgmisel aastal peaks meie prognoosi järgi hõivatute arv veidi vähenema ja tööpuudus kasvama. Tööjõu kallinemine ja vähenemine sunnib ettevõtteid vahetama töökäsi masinate vastu. Ekspordikäibe ja –hindade oluline langus seab surve alla töökohad teatud tööstusharudes ja põllumajanduses. Riigireform alandab töötajate arvu avalikus sektoris. Töövõimereform sunnib vähenenud töövõimega inimesi tööd otsima. Kuna ettevõtete valmisolek vähenenud töövõimega inimesi palgata on piiratud, kasvab vähemalt esialgu statistiline tööpuudus. Ootame eelpool toodud arengute tõttu tööpuuduse väikest tõusu nii järgmisel kui ülejärgmisel aastal. Töötukassa andmed näitavad registreeritud tööpuuduse suurenemist augustist alates.
