Statistikaameti andmetel kahanes hõive 2014. aasta teises kvartalis aastavõrdluses 1,2%. Töötuse määr langes samal ajal peamiselt madalama tööjõus osalemise aktiivsuse tõttu 6,9%ni, mis viitab vaba tööjõu vähesusele.
Tööturul on näha ettevõtete kohanemist juba mõnda aega nõrgana püsinud majanduskeskkonnaga. Hõive aastakasv on teist kvartalit järjest negatiivne ning palgakasv on aeglustunud. Kohanemine on ootuspärane, sest kogutoodangust märksa kiirem tööjõukulude kasv ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik. Tasakaalustamatust aitab vähendada lisaks tööjõukulude kasvu aeglustumisele ka tootlikkuse kasv, mis oli statistikaameti teise kvartali majanduskasvu esialgse hinnangu põhjal oodatust kiirem.
Ettevaates mõjutab tööturgu varasemast enam Ukraina kriisi ja Venemaa majandussanktsioonide tõttu suurenenud ebakindlus. Konjunktuuriinstituudi kindlustunde baromeetri põhjal on tööstusettevõtete hõive ootused muutunud pessimistlikumaks ja ettevõtted teevad tõenäoliselt värbamisotsuseid varasemaga võrreldes ettevaatlikumalt.
Sanktsioonide mõjul ei tohiks siiski hõive lähiajal märkimisväärselt väheneda, sest kvalifitseeritud tööjõu puuduse tingimustes on ettevõtetel kulukas töötajate arvu muuta. Tööturu statistikat hakkab alates kolmandast kvartalist tõenäoliselt mõjutama uus töötajate registreerimise kohustus.
Maksu- ja tolliameti andmetel lisandus pärast töötamise registri rakendumist juulis ligikaudu 7000 töötajat, kes polnud viimase 12 kuu jooksul palgaväljamakseid saanud. Peale uute värvatud töötajate on nende seas ka varem mitteametlikult töötanud inimesi.
Orsolya Soosaar
Eesti Panga ökonomist
