“Kui majas on lärmavad ja laamendavad naabrid, saab sellest kohe kõigi probleem,” nentis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. “Kannatab maja sisekliima, inimestevahelised suhted.” Mida aga paljud lärmajad ei tea, on asjaolu, et korteriomandi seaduses on ka sundvõõrandamise säte, mille eesmärk on vabaneda rahurikkujatest, kes ei austa ühiselu reegleid. “Selle sammu saab ühistu astuda, aga seda ei saa teha ühe juhtumi baasil – pole päris nii, et noored peavad kord sünnipäeva ja muusika on veidi valjem, siis kohe korter sundvõõrandatakse,” selgitas Mardi. “Sundvõõrandamise menetlus on kõige mustem stsenaarium, mille tulemusena jab inimene kodust ilma. Rahurikkuja peab aga sellest aru saama, et ka taoline stsenaarium on siiski olemas. Inimene peab mõista, et elatakse ühise katuse all ning elamus on kehtestatud ühised reeglid, mida enamus aktsepteerib.”
Mardi sõnul saab sundvõõrandamise otsust teha ka kohtuväliselt. “Tavaliselt võtab ühistu taolise otsuse vastu, teavitatakse ka korteriomanikku. Tavapraktika on selline, et talle antakse aega kolm kuud korteri müümiseks. Kui kolme kuu jooksul midagi ei muutu, võib ühistu pöörduda kohtu poole,” selgitas Mardi.
Ühistu liikmed võivad nõuda lärmava ja laamendava naabri korteri sundvõõrandamist
