Inimene, kes soovib oma korteri maha müüa võib mõelda, et müügiprotsessi kiirendamiseks tuleb see anda müügiks mitmele kinnisvarafirmale.
Osalt on taolises mõttekäigus ka tõetera sees. Paraku kehtib “mitme müüja” lähenemine kaupade puhul, mis ei ole turul unikaalsed. Kuivõrd iga kinnisvaraobjekt on alati teistest selgelt eristuv, siis seetõttu kehtivad kinnisvaraturul pisut teised reeglid, mida tuleks järgida.
Nii võib kinnisvaramaakler, kellele olete usaldanud oma korteri müüa, tahtmatult algavat müügiprotsessi hoopis pärssida. Kui ta teab, et sama objekti müügiga tegelevad samamoodi ka konkurendid, siis kaob kinnisvarafirmal huvi korterit reklaamida, sest kui tehingu teeb lõpuks konkureeriv maakler, siis tehtud reklaamikulutused ei kuulu hüvitamisele. Ilma reklaamita on aga kinnisvara pea võimatu müüa.
Reklaam on aga vaid üks kuluartikkel side-, kontori-, transpordi- ja muude paljude kulude seas, mida maakler kandma peab. Nii jääbki kiire müügi lootus mitme firmaga samaaegselt tegeledes täitmata ning tulemus kujuneb kliendi jaoks hoopis vastupidiseks.
Mitmetesse kätesse antud korterit hakkavad maaklerid müüma passiivselt. Igasugune aktiivne müük on kõrvale jäetud. Maaklerid ei reklaami ega kuuluta seda avalikult välja – nende jaoks on juba kõik niikuinii teadlikud. Müügitehinguni jõutakse tavapäraselt ainult siis kui kinnisvarafirmasse sattub puht juhuslikult sooviavaldus, mis vastab müüdava objekti kirjeldusele.
Mida siis teha, et müük kiirelt ja korralikult aetud saaks?
Selle jaoks tuleb müüjal leida usaldusväärne kinnisvarafirma, kes on vastava piikonna turusituatsiooni ja seal toimuvaga hästi tuttav. Seejärel tuleb maakleriga sõlmida esindusleping, mis annab maaklerile kindlustunde, et eduka tehinguni jõudmisel saab ka tema töö ja vaev tasutud. Kindluse mõttes võib lepingu sõlmida näiteks vaid üheks kuuks. Seejärel on näha, kas maakler tegeleb tehinguni jõudmise nimel piisavalt aktiivselt.
Esinduslepingu sõlmimise järel tehakse sellele reklaami ajakirjanduses ja on-line andmebaasides, pakutakse aktiivselt nii potentsiaalsetele klientidele kui ka teiste firmade maakleritele.
Kokkuvõtteks võib öelda, et informatsioon jõuab ka ainult ühe kinnisvarafirma poole pöördumisel kõigi aktiivsete maakleriteni, kes samuti seda oma klientidele pakuvad. Samas on olemas on üks konkreetne persoon, kes on müüja ees vastutav.
Ühe vastutava maakleri puhul on kinnisvaraturul suur hulk müügiobjektiga passiivselt ning vähemalt üks aktiivne pakkuja. Nagu eespool kirjeldatud – kõigi kinnisvarafirmade poole samaväärsetel alustel pöördudes saavutab müüja suurema vaevaga peaaegu sama efekti, kuid ilma nimetatud ühe aktiivse maaklerita. Viimase puudumine võib aga müügiperioodi pikenemise tõttu valusalt kätte maksta.
Artikkel on avaldatud 19.04.2000 väljaandes Eesti Päevaleht – http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=66175
