Selle sajandi alguses räägiti palju võimalustest, kuidas muuta inimeste töökeskkond efektiivsemaks. Peamine ajend oli loomulikult äri kasumlikkus. Keegi ei suunanud liigset energiat töökeskkonna tervislikkuse, sotsiaalsele aspektile või mugavusele, kuna neis nähti pigem segavat, kui soodustavat mõju.
Tänaseks on suhtumine muutunud kardinaalselt. Keskkond kõige laiemas mõttes on tõusnud prioriteetide tippu. Keskkonna mõju töövõimele on teaduslikult tõestatud. Mugavus ja sotsiaalne aspekt on muutunud väga oluliseks just selleks, et töötaja rahulolu tõsta. Selle kaudu paraneb efektiivsus ja loovus ning kindlasti ka lojaalsus.2005. aastast on jagatud kontorite arv kasvanud 3-lt asukohalt 15’500 asukohani 2017 aastal. Möödunud aasta ennustus oli juba 18’900! Sellest plahvatuslik osa on toimunud aastatel 2013-2018. Selgelt on jagamine töökeskkonnas muutunud peavooluks.
Kuhu siis edasi?!
2019. aasta trende üle vaadates leidsime äärmiselt kõrgelt kohalt ka teised sektorid. Majutuse ja elukondliku valdkonnast täna juba nn. „co-living“ mudel, mis ei ole enam pelgalt vanadekodude ja sanatooriumide monopol. Samasugused trendid laienevad kõigile eagruppidele ja sotsiaalsetele staatustele. Kõikide nende muutuste taga on alati pioneerid, uskujad, kuid kasvavad need siiski kapitali jõul. Seega on vajalik mõte, näidis, tõestus ja paljundamine. Büroode puhul oleme selgelt juba paljundamise faasis. Elukondliku kinnisvara osas ilmselt näidise staadiumis aga kuhu edasi?
Mõte ei peatu piiratud sektoritega. Käesoleva aasta üheks märksõnaks oli alternatiivsed investeeringud. Vanasti loeti selle alla näiteks tanklad ja spordirajatised. Täna on spekter palju laiem. Ka jagamismajandus ja funktsioonide kombineerimine kuuluvad siia alla. Avatud töökeskkonnad, meelelahutusel tuginev kaubandus, tervishoiuteenused ja muidugi kaubandusfunktsiooni põimumine teiste segmentidega.
Kunagi liikus maailmast trend ehitada pruulikoda otse restorani. Muuta seadmed atraktiivseks ja vaadeldavaks! Ka Tallinna jõudis üks selline koht, mis pole oma populaarsust tänaseni kaotanud. Tööstuses näeme tootmisahela avamise trendi. Materjali logistika arhitektuur muutub. Laomajanduses tõstetakse võimekust tarneahela efektiivsusega. Vaheladude vajaduse vähenemine ühelt poolt ja lõpptarbija lubamine lattu teiselt poolt toob kaubanduse ja tootmise omavahel pretsedenditult lähedale. Mida me selles vallas näeme tulemas näiteks täna. Eestis ühe eduka kaubamärgi järgi tekkinud sõnaühend Stock-Office tähistas kõiki uut tüüpi väiksemaid laohooneid, milles on atraktiivne töö ja müügikeskkond. Selle toel on meie logistikahoonete üürid tõusnud juba uuele tasemele, kuna kombineerivad endas nii kontori kui laokeskkonna. Pikki aastaid oli moodsa logistikapinna üüritase 4,5-4,75 € juures. Mitte ainult Eestis vaid Euroopas laiemalt. Täna oleme läbi kombineeritud funktsiooni ja loomulikult ehitushinna kasvu jõudnud pigem 6 € piirimaile ja ülegi. On ainult aja küsimus, kui selles sektoria hakatakse vaatama rohkem ka kaubanduskomponendi osakaalule, mis tähendab, et üürid võiksid ju vabalt olla ka 10-15€ ruutmeetri kohta kuus. IK on täiesti veendunud, et lähiajal näeme seda tulemas.
Miks see vajalik on?
Kaubanduse kombineerumisel suurtes keskustes meelelahutusega, mis täna on tagasi pöördumatu trend, muutub mõningates vähem pinnaefektiivsetes segmentides (näiteks mööbel jms) pea võimatuks käia kaasas hinnaralliga mida see kaasa toob. Müügipinna tegelik vajadus kahaneb ja selle hind paratamatult tõuseb. Kuhu siis peaks liikuma kaup mis siiski vajab suuri pindasid? Lattu? Vaevalt küll, atraktiivsuse komponent on täna juba liiga tugev. Eraldi hallidesse? Küsitav, see oleks pigem tagasiminek. Keskuste sünergia on märgatavalt kõrgem, kui nö oma käe järgi kujundamine.
Väga suure tõenäosusega tulevad siin appi jällegi kombineeritud funktsioonid. Mis siis, kui ladu oleks meeldiv? Mis siis, kui töökeskkonna, müügikeskkonna ja ladustamise vahel piir täiesti kaob. Kui laotööline võib kanda lipsu ja kõndida riiulite vahel kasvõi sokkis? Milliseid täiesti uusi teenuseid ja kogemusi see võiks luua?! See eeldab muidugi koopereerumist, jagamist, avanemist ja kõiki uusi trende. Kaasa arvatud täiesti uute sündmuste toomist tavatutesse ruumidesse. Väga suur väljakutse aga efektiivsuse, mugavuse, kreatiivsuse ja lojaalsuse otsingul on kõik lubatud. Selline pind, nimetagem seda kasvõi teatud tüüpi loftiks, võiks oma efektiivsuse ja kombineeritud võimalustega vabalt õigustada kahekohalisi üürinumbreid ja tuua kliendi täna veel avastamata asukohtadesse. Vaatame, kas meie ennustus ka miskit maksab!
Selle looga me tahame juhtida tähelepanu kinnisvara valdkonna (nagu ka majandus laiemalt) muutustele, mis ei tulene pelgast soovist olla põnev, vaid tegelikust vajadusest, mille majanduskeskkonna muutus meile peale paneb. Kõrgemad üüritasud ei tule arendaja soovist teenida suuri kasumeid, vaid soovist luua midagi uut, mis vastaks muutunud reaalsusele.
