Planeerisime teha korterituru ülevaate aprilli alguses esimese kvartali kohta, mis veel märtsi keskpaigas paistis, et tuleb suhteliselt tavapärane ja isegi igav. Märtsi keskpaigas saabus aga meile koroonaviirusest tingitud eriolukord ja elu muutus kiiresti. Seepärast otsustasime oodata ära aprilli tulemused, et saaks natuke rohkem aimu, kui palju eriolukord on jõudnud juba kinnisvaraturgu mõjutada.
Esimene kvartal kuu kaupa võetuna olid Tallinna korterituru tehingute arvud ja keskmine m2 müügihind järgmised:
| Kuu | Tehingute arv 2019.a. | Tehingute arv 2020.a. | Muutus | Keskmine müügihind 2019.a. EUR/m2 | Keskmine müügihind 2020.a. EUR/m2 | Muutus |
| Jaanuar | 752 | 744 | -1,1% | 1931 | 2012 | 4,2% |
| Veebruar | 709 | 835 | 17,8% | 1901 | 2013 | 5,9% |
| Märts | 824 | 687 | -16,6% | 1859 | 2074 | 11,6% |
Märtsi tehingute arvus on juba näha eriolukorra mõju aga veel suhteliselt vähe, järgnevalt aga aprilli numbrid:
| Aprill | 796 | 448 | -43,7% | 1877 | 2055 | 9,5% |
Müügipakkumiste arv võrrelduna aasta algusega ei ole portaali kv.ee andmete baasil oluliselt tõusnud – kasv on ca 5% (jaanuaris 4844 müügipakkumist ja aprillis 5067). Samas on pöördunud muidu pidevalt väikest kasvu näidanud müügipakkumiste keskmine m2 hind langusele ja oli aprillis 2359 EUR/m2 võrrelduna märtsi 2422 EUR/m2-ga.
Oluliselt on suurenenud üürikorterite pakkumine – kui jaanuaris oli kv.ee portaalis veel ca 2400 pakkumist, siis aprillis on neid üle 3200, mis teeb kasvuks 1/3. Üüripakkumiste keskmine m2 hind on seejuures langenud jaanuari 12,3 EUR/m2-lt 11,2 EUR/m2-le ehk ca 10%.
Hoonestatud elamumaadega tehti Harjumaal esimeses kvartalis 319 tehingut, neist Tallinnas 75, aasta varem oli tehingute arvuks vastavalt 257 ja 63. Hoonestamata elamumaid müüdi Harjumaal 293 milledest 29 olid Tallinnas (2019.a.: 234 ja 33). Selles segmendis oli aasta algus küllaltki tavapärase aktiivsusega.
Kokkuvõtteks aprillis toimus järsk korteriomandite müügitehingute arvu langus ja esmastel andmetel on mais oodata sarnast tulemust. Tegelikele müügihindade languseni ei ole see veel viinud, kuid mingi hinnakorrektuur on väga tõenäoline. Kui suureks see kujuneb sõltub majanduse üldisest käekäigust ja pankade käitumisest eluasemelaenude väljastamisel. Kui vaadata Konjunktuuriinstituudi poolt väljastatavaid kindlustunde indikaatoreid, siis tarbijate kindlustunne, mis on juba pikemat aega kõikunud natuke nulljoone ühel ja teisel poolel, langes aprillis -15%-le. Veelgi suuremal määral langesid ettevõtete kindlustunde indikaatorid. Seega lähemaks ajaks mingeid optimistlikke prognoose oodata on natuke naiivne.
