Uus Maa Kinnisvarabüroo 2013. aasta APRILLIKUU kinnisvaraturu ülevaade

Eesti

Kui märts oli võrreldes varasemate aastate kogemusega eeldatust hoopis tasasem, siis aprill tõmbas kinnisvaraturu taas käima. Enamiku tõusust andsid Tallinn ja Harjumaa, kus toimus hulk notariaalseid tehinguid uusarendustes ning endiselt ka tehinguid väiksema ja keskmise suurusega, enamasti kahetoaliste investeeringukorteritega.

Mujal Eestis annavad tooni aga tehingud maatulundus- ja põllumaadega.

Allikas: Maa-amet

Hoogsam ostmine pole toonud kaasa laenurallit, sest üle Eesti on näha, et pea pooled korteritest ostetakse omavahenditest.

Neist teguritest tulenevalt tõusis tehingute hulk kuuga 16,3%. Maa-ameti statistika kohaselt toimus aprillis Eestis 3455 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 164,1 miljonit eurot. Aastaga tõusis tehinguaktiivsus 18,2 protsenti.

Korterite ruutmeetri keskmised mediaanhinnad tõusid vaadeldud linnadest Tallinnas, Tartus, Narvas, Rakveres, Kuressaares, Jõhvis ja Haapsalus ning langesid Pärnus, Kohtla-Järvel ja Viljandis.

Tallinn

Tallinna kinnisvaraturg oli aprillis viimaste aastate aktiivseim. Tegu on osalt aga siiski nn anomaaliaga, sest suure tehingutehulga taga olid ka mitmete suuremate arendusprojektide korterite notariaalsete lepingute vormistamised. Seetõttu kerkis tehingute hulk ühe kuuga 22,4%, 1034-le (aastaga 25,6%). Rahaline kogumaht oli aprillis aga 82,85 miljonit eurot, mis tähendab kuuga 5% tõusu.

Allikas: Maa-amet

Korteriturg tõusis eelmainitud põhjustel ühe kuuga 29,4% ja aastaga pea 31%, 721 tehingule. Ruutmeetri keskmine mediaanhind on olnud aga stabiilne, näidates kerget tõusutrendi. Aprillis kujunes keskmiseks hinnaks 1089 eurot, võrreldes märtsiga on tõus 0,9% ja 2012. aasta aprilliga 15,6%.

Võrreldes märtsi ja viimase 12 kuu keskmisega on Tallinna linnaosade korterite ruutmeetri keskmine mediaanhind muutunud järgmiselt:

Allikas: Maa-amet

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi korterite hulk tehingute koguarvust.

Korteriturul annavad endiselt tooni väiksemad ja keskmise suurusega investeeringukorterid, mida ostetakse kogu linnas, kuid enam magalapiirkondades, kus on võimalik teenida paremat üüritootlust. Huvi järjepidevat tõusu on aga näha kallima ja eksklusiivsema kinnisvara osas ning päringuid ja ka tehinguid on kevade saabudes rohkem tegema hakatud.

Üüriturg on pikemat aega olnud stabiilne. Kui aasta alguse poole oli näha ka kohatist hinnalangust, siis praegu on hinnatase jäänud suhteliselt ühtlaseks, kuid väga nõutud korterite osas tehakse ka enampakkumisi.

Allikas: Maa-amet

Tallinna korterituru märkimisväärseim osa on ka uusarendused. Statistika järgi on populaarseimad üle Tallinna asuvad uued korterid, mille hinnatase on keskmiselt ca 1400-1900 eur/m2 ning korterite hulk hoones ca 20-40. Selliste hoonete populaarsuses mängivad rolli kaks faktorit – head planeeringud ja korralik infrastruktuur koos rahuldava ümbruskonnaga. Edukate müükidega paistavad silma pigem suured ja tuntud kaubamärgiga arendajad, kel on projekteerimisse, planeeringute koostamisse ning ehituskvaliteeti võimalik rohkem panustada.

Aprillis alustati mitme uue arendusprojekti avaliku pakkumise, ehitamise ja olemasoleva laiendamisega. Loopealse kvartalisse rajatakse uus 40 korteriga viikorruseline elamu. Samuti jätkatakse Pärnaõue elamurajooni rajamist kahe uue hoonega Noorkuu tänaval, kuhu tuleb kokku 38 korterit.

Kalamajas jätkatakse aga väikeste kortermajade ehitamist Vibu tänavale – kahes uues majas on kokku 12 korterit.

Alustati ka mõne uue hoone ehitamist, millel veel avalikku pakkumist ei toimu. Näiteks südalinnas aadressil Kentmanni 6 jätkati aastaid seisnud hoonekompleksi ehitustöödega. Rajatav hoonestus koosneb põhiosas kahest 14-korruselisest tornelamust, mille alt peaks perspektiivis hakkama läbi minema Rävala pst. Madalama 7-korruselise hoonemahu kahele esimesele korrusele tulevad ka äripinnad. Korterid on kahe- kuni neljatoalised.

Mustamäe ja Nõmme piiril, Mäepealse tänaval, on alustatud aga nelja- ja kuuekorruselise mahuga korterelamu rajamist, mis oma välimuselt tuleb üsna sarnane kõige esimeste samale tänavale rajatud elamutega. Kokku on majja kavandatud 40 korterit.

Allikas: Maa-amet

Maade- ja majadeturg on kevade saabumisega aktiivsust kogunud ja ostuhuvi ning objektide külastuste hulk on märgatavalt kasvanud. Aprillis müüdi 32 eramut ja suvilat ning oli 9 hoonestatud elamumaa tehingut.

Aina enam tuleb Tallinna maade- ja majadeturul välja kaks tendentsi. Nimelt on aina rohkem neid inimesi, kes soovivad juba välja kujunenud aedlinnadesse (enamasti Nõmme ja Kristiine) osta elamukrunte. Neid on aga saadaval väga vähe ning seetõttu ostitakse ja ostetakse juba remontivajavaid vanemaid hooneid, mida Nõmmel enamasti renoveeritakse ning Kristiines asendatakse uuega. Suure nõudluse tõttu on ka niisuguste hoonete hinnad tõusnud.

Samuti on rohkem liikvel nii kohalikke kui ka välismaiseid investoreid, kes on huvitatud just väikestest, miljööväärtuslikes piirkondades asuvatest puidust kortermajadest, mida renoveerida ja vajaduse korral ka sisemiselt ümber planeerida.

Tartu

Tartu kinnisvaraturg tegi sarnaselt kogu vabariigiga aprillis samuti tubli tõusu. Maa-ameti andmeil toimus 197 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on märtsist 20,1% enam. Aastaga tõusis tehingute hulk aga 47%. Tasub märkida, et ka Tartu suure tõusu taga on hulk üheaegseid notariaalseid tehinguid uusarenduste korteritega.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 146, märtsist 21,7% enam. Ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 915 eurot, mis on märtsist 0,4% ja mullusest aprillist 11,4% rohkem.

Üha enam on hakatud otsima investeeringukortereid välja üürimiseks, mis on paljuski tingitud sellest, et mõne kuu pärast on algamas üürituru kõrgaeg.

Allikas: Maa-amet

Uusarendusteturul on pakkumisele tulnud mitmeid objekte. Näiteks ridaelamud Lillevälja tee 7 ja 9, kus on kokku 20 kolme- kuni viietoalist boksi, mille hinnad 97 000-155 000 eurot. Aadressil Haki tänav 11 tuli pakkumisele 20 korterit, millest 10 oli aprilli lõpu seisuga juba broneeritud. Projekti keskmine hind on ca 1600 eur/m2.

Üüritururg oli tipphooaja saabumise eel veel suhteliselt stabiilne. Viimasel ajal  on aga rohkem majade üürisoove. Peamiselt otsitakse uusi, möbleeritud maju. Samas on selliste objektide pakkumine väga minimaalne.

Eramute müük on muutunud aktiivsemaks ja tehingute arv on tõusnud 17-le müüdud objektile (märtsis 14).

Ka eramute üürisoove on juurde tulnud ja huvi tunnevad eelkõige välismaalased, näiteks ühest päritoluriigist tudengid. Nõutud on eelkõige uued või väga heas seisus majad.

Elamukruntide müük oli kolme tehinguga aga igati tavapärases seisus.

Ida-Virumaa

Ida-Virumaa kinnisvaraturg aprillis tõusis. Maa-ameti andmeil toimus kokku 320 ostu-müügitehingut, mis on märtsist 17,2% enam. Aastaga on tehingute hulk tõusnud 16%.

Allikas: Maa-amet

Maakonna tehinguhulga muutusi vaadates pole sellised hüpped ja langused aga midagi väga eriskummalist, sest sealne kinnisvaraturg on küllaltki mitmetahuline. Eelkõige mõjutab seda tööstuslinnade ja -asulate odavama hinnaklassi korterite turg, kus ostjate ja nende poolt soetatavate korterite hulk on kuust kuusse väga erinev. Suurem osa tehinguist toimub sularaha eest, pank kaasatakse harva.

Allikas: Maa-amet

Suuremate linnade korterite keskmised mediaanhinnad muutusid aprillis suhteliselt palju, mis on aga turu väiksusest ja korterite suurte eripärade tõttu üsna tavaline. Narvas maksis korteri ruutmeeter keskmiselt 455 eurot, tõus kuuga oli 17,6%. Kohtla-Järvel langes ruutmeetri mediaanhind kuuga aga 9,1%, 60 eurole. Jõhvis tõusis see suisa 50%, 285 eurole.

Allikas: Maa-amet

Pärnu

Pärnu kinnisvaraturg sõuab tasaselt ning märtsiga võrreldes olulist muutust ei toimunud. Aasta algusega võrreldes oli aprill aga vaiksem. Maa-ameti andmeil toimus aprillis 63 kinnisvara ostu-müügitehingust, mis on märtsist 3,3% enam, kuid aastatagusest aprillist 6% vähem.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi aprillis 49 (märtsis 45) ja nende ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 667 eurot. Võrreldes märtsiga langes see 3,9%, kuid aastaga tõusis 6,9%.

Allikas: Maa-amet

Müüdi ka 3 elumaja.

Viljandi

Viljandi kinnisvartaturg on sel aastal kuust kuusse pisitasa tõusnud. Aprillis leidis maa-ameti andmetel Viljandis aset 30 kinnisvara ostu-müügitehingut (märtsis 25 ja 2012. aasta aprillis 22).

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi aprillis 18 (märtsis 13). Ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 416 eurot, mis võrreldes märtsiga on 25,2% ja mulluse aprilliga 6,3% madalam.

Allikas: Maa-amet

Sarnaselt elamispindadega on ka ärikinnisvara osas ostu- ja üürihuvi tasapisi elavnenud, sest otsitakse senisest veelgi paremat asukohta, seda just teenindava sektori poolt. Samuti tuntakse huvi ärikruntide vastu, sooviga hakata seal ehitama ärihooneid. Ettevõtjail on tekkinud suurem kindlustunne, sest seisak on läbi ja majandus stabiliseerunud.

Aprillis müüdi 4 eramut, mis on väljakujunenud tehingutaset arvestades keskmine tulemus.

Rakvere

Rakvere kinnisvaraturg kulges aprillis stabiilselt, maa-ameti statistika kohaselt toimus 28 ostu-müügitehingut. Märtsis toimus 29 tehingut, samas kui mullu aprillis leidis neid üsna erandlikult aset vaid 9.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi aprillis 14 (märtsis 18). Ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 491 eurot, mis on märtsist 0,6% ja 2012. aasta aprillist 13,7% enam.

Allikas: Maa-amet

Maade- ja majadeturg oli tavapärasest elavam. Müüdi 7 eramut ja suvilat ning 3 elamukrunti.

Kuressaare

Väikelinnale omaselt on Kuressaare kinnisvaraturg nii aprillis kui ka kogu käesoleval aastal olnud üldisest keskmisest pigem vaiksem. Maa-ameti tehingute andmebaasist selgub, et aprillis toimus linnas 13 kinnisvara ostu-müügitehingut. Märtsis toimus neid 15 ja möödunud aasta aprillis 20.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 6 (märtsis 11), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks 819 eurot. Võrreldes märtsiga tõusis see 21% ja eelmise aprilliga võrrelduna 31,5%. Sellise, mõnes mõttes anomaalse tõusu põhjuseks on keskmisest väiksem arv tehinguid, mille hulka sattus oluliselt kõrgema hinnaga kortereid.

Keskmisest vaiksem oli ka maade-majadeturg, kus müüdi 2 eramut.

Allikas: Maa-amet

Haapsalu

Aprillikuu möödus Haapsalus kiirelt ja tehingute hulk oli viimaste aastate suurim. Maa-ameti andmeil toimus 26 ostu-müügitehingut. Märtsis leidis neid aset 17 ja mullu aprillis 15.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 16 (märtsis 9), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 445 eurot. Märtsiga võrreldes tõusis näitaja 13,8%, kuid aastaga langes hinnatase 3%.

Allikas: Maa-amet

Müüdi 1 eramu ja kaks elamumaakrunti.

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

02.04.2024 Korteriühistu juhtimise ABC