Uus Maa: Rahulik august kinnisvaraturul – kas vaikus enne sügistormi?

Uus MaaAugustis oli kinnisvaraturg jätkuvalt aktiivne, ent mitte nii kuum kui kevadel. Tuliseks võib jälle minna sügisel.

Esialgsetel andmetel sõlmiti üle Eesti 1930 korteri müügitehingut, mis koos lisanduvate tehingutega jäävad juuni ja juuli tasemele.

Turu aktiivsust iseloomustab hästi madal pakkumiste arv – augustis sõlmiti enam-vähem sama palju tehinguid kui kaks aastat tagasi samal ajal, ent seda umbes 25% väiksema pakkumise pealt, mis tähendab endiselt kiiret müügiperioodi. Lähikuudel peaks turg veelgi kuumemaks minema, ehkki II pensionisamba keskmine väljamaksete suurus viitab pigem sellele, et enim võiks hoogu juurde saada keskmisest madalama turuväärtusega kinnisvara müük.

Hinnatase hoiab kõrgust

Augustis üleriigiliselt müüdud 1930 korteri mediaanhind oli 1568 €/m2, mis tähendab, et juba kümnendat kuud järjest on see ületanud 1500 €/m2 piiri. Aastataguse ajaga võrreldes suurenes antud näitaja 18,6% võrra. Aasta esimese kaheksa kuu jooksul on mediaanhinna kasv olnud veidi aeglasem – 10,5%, samas kui tehingute arv on 2020. aasta esimese kaheksa kuuga suurenenud 27,1% ja 2019. aasta esimese kaheksa kuuga 11%.

Maakondade lõikes näitab turg samuti kiiret kasvu. Vähem kui 10% on tehingute arv 2020. aasta kaheksa kuuga võrreldes suurenenud vaid Jõgeva-, Järva- ja Läänemaal, samas kui Võrumaal on Tamula Kodude mulluse ajutise hinnatõusu mõju tõttu tehingute arv hoopis langenud. Suuremates maakondades on arvud rõõmustavad – Harjumaal kasvas tehingute arv 27,9% (2019. aasta sama ajaga võrreldes 7,5%), Ida-Virumaal 26,6% (9,9%), Pärnumaal 34% (18,6%) ja Tartumaal 32,7% (24,7%).

Kui korterituru kogukäive on mullusega võrreldes suurenenud 39,4%, siis majade ja suvilaturu kogukäive on kasvanud 58,7%. Majade ja suvilate tehingute arv on samal ajal suurenenud 30%, ainsana on see langenud Järva- ja Võrumaal.

Augustis oli majade keskmine müügihind 140 000 eurot ja suvilatel 65 000 eurot. Aasta esimese kaheksa kuu jooksul on võrreldes mullusega majade keskmine müügihind suurenenud 18,8% (111 944→132 949 eurot) ja suvilate keskmine müügihind 30,5% (41 736→54 472 eurot).

Tallinnas teeb ilma järelturg

Suuremates linnades jäi turg augustis üldiselt kahe varasema kuu tasemele, mis lisaks suviselt flegmaatilisemale turusentimendile viitab ka sarnasele tehingute struktuurile.

Tallinnas sõlmiti esialgsetel andmetel 712 korteri müügitehingut ning ka juunis ja juulis jäi see arv alla 800. Korterite mediaanhind oli juba seitsmendat kuud järjest üle 2100 €/m2 ning on aastaga suurenenud 7,2%. Tegelikult on hinnatõus segmenditi veelgi kiirem, kuna tänavune tehingute struktuur on tunduvalt rohkem järelturu poole kaldu.

Mulluse kaheksa kuuga võrreldes on tehingute arv Tallinnas suurenenud 30,1% ning mis veelgi olulisem, võrreldes 2019. aasta sama ajaga on see arv kasvanud 6,8% ja seda tunduvalt väiksema pakkumise juures.

Tartut mõjutavad uusarendused

Kõige enam on turg kasvanud Tartu linnas, kus uusarenduste osakaal on ainsana suurenenud. Kuna augusti üksiktehingute andmed pole veel laekunud, siis saame öelda, et seitsme kuu võrdluses sõlmiti aasta tagasi 279 uusarendustehingut, tänavu aga 449. Augustis sõlmiti esialgsetel andmetel veidi alla 200 korteri müügitehingu, mille mediaanhinnaks kujunes 1760 €/m2. Eelmise aasta võrdluse põhjal oli tehingute arv enam-vähem sama, samas mediaanhind oli 6,9% kõrgem.

Pärnus sündis aasta rekord

Nii Pärnus kui Narvas sõlmiti esialgsetel andmetel 77 korteritehingut, kusjuures Pärnus oli tehingute mediaanhind aasta kõrgeim (1453 €/m2). Esimese kaheksa kuu põhjal on tehingute arv suurenenud Pärnus 15,6% ja mediaanhind 6,9%.
Narvas oli augustis müüdud korterite mediaanhind 417 €/m2. Eelmise aasta kaheksa kuuga võrrelduna on tehingute mediaanhind suurenenud 8,6% ja arv 14,8%.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

01.11.2021 Kinnisvaraturundus