Mitmed erinevad indikaatorid nagu tarbijate kindlustunde ja uute eluasemelaenude mahu vähenemine ning aeglasema majanduskasvu prognoos viitavad sellele, et kinnisvaraturul on väga headest aegadest saamas head ajad.
Veebruar jätkas jaanuariga sarnases rütmis, mis tähendab taaskord seda, et võrreldes eelmise aasta sama ajaga tehingute arv vähenes, mediaanhinna tõus oli aga madal. Üle kogu Eesti sõlmiti 1644 korteriomandi ostu-müügitehingut, mida oli 63 võrra vähem kui eelmise aasta veebruaris. Aasta esimese kahe kuuga on 2019. aasta juba 111 korteritehinguga miinuses. Kui välja arvata Harjumaa tehingud, siis ülejäänud maakonnad olid aasta esimese kahe kuu põhjal ka võrreldes 2017. aastaga languses (-39).
Tehingute mediaanhind oli veebruaris 1347 EUR/m2, mida oli 1,1% enam kui möödunud aasta samal perioodil (1,6% kahe esimese kuu lõikes).
TALLINNA LINNAOSAD
Kõige enam on tehingute langus mõjutanud neid piirkondi, kus uusarendusturg on aktiivsem olnud, näiteks Tallinna linnas on aasta esimese kahe kuuga tehingute arv vähenenud 113 võrra. 2019. aasta veebruaris sõlmiti Tallinnas 674 ostu-müügitehingut, mullu sõlmiti aga 771 tehingut. Suur tehingute
arvu langus on tulnud ka kõrge võrdlusbaasi tõttu, teatavasti saabus mullune suurem tehingute arvu langus eelmise aasta III ja IV kvartalis. Tõenäoliselt sel aastal tehingute arv siiski ei lange, kuna sel aastal peaks valmima mõnisada korterit enam kui mullu.
Samuti on ehitusloa saanud korterite arv võrreldes mullusega tõusuteel – jaanuaris ja veebruaris anti ehitusluba 491 rida- ja korterelamu korterile, aasta tagasi aga vaid 321-le. Hinnatõus ning stabiilselt tugev nõudlus pole lubanud tehingute hinnal langeda – aasta esimese kahe kuuga on tehingute mediaanhind suurenenud 5,6%.
2018. aastal oli tehingute mediaanhind 1757 EUR/m 2 , 2019. aastal aga 1856 EUR/m2.
TARTU, PÄRNU JA NARVA
Teistes suuremates linnades on muutused olnud laugemad – Tartus oli uusarenduste tehingute arvu vähenemise tõttu suurem langus toimunud jaanuaris, veebruaris sõlmiti mullusega võrreldes 11 tehingut enam, tehingute mediaanhind oli 5,7% mullusest kõrgem.
Kokku sõlmiti Tartu linnas 125 ostu-müügitehingut, tehingute mediaanhind oli 1420 EUR/m2. Aasta esimese kahe kuuga on Tartus sõlmitud 13 tehingut vähem kui mullu, tehingute mediaanhind on 3,1% madalam, mis omakorda tuleneb eelmise aasta jaanuarist, mis uusarendusturu tõttu oli keskmisest aktiivsem jaanuar. Pärnus oli tehingute arv ja mediaanhind mullusega võrreldes üsna sarnane – 2019. aasta veebruaris sõlmiti 63 tehingut, mida oli 4 võrra enam kui mullu. Tehingute mediaanhind oli 1159 EUR/m2 , mis oli praktiliselt sama kõrge näitaja kui mullu. Aasta esimese kahe kuuga on Pärnus tehingute arv võrreldes mullusega kasvanud 12 tehingu võrra, ent igasuguse võrdluse puhul tuleb arvestada eelmise aasta madalat võrdlusbaasi. Nimelt sõlmiti 2018. aastal Pärnu linnas üle 140 korteritehingu vähem kui 2017. aastal. Tehingute mediaanhind oli 2019. aasta esimesel kahel kuul madalam kui 2018. aastal (1199→1154 EUR/m2), millele avaldas suurt mõju tehingute struktuur.
Narvas on aasta algus tehingute arvu põhjal alanud võrreldes mullusega aktiivsemalt, kui 2018. aastal sõlmiti aasta esimese kahe kuuga 108 tehingut, siis 2019. aastal 120 tehingut. Arvulised erinevused on siiski liiga väikesed, et sellest suuremaid järeldusi välja võluda. Korterite pakkumishind on enam kui aasta aega püsinud praktiliselt samal tasemel, pakkumiste arv ning tehingute mediaanhind on aga langenud, mis viitab asjaolule, et Narvas on müüjate seas vähenenud nende hulk, kes loodavad, et nad müüvad oma kinnisvara pakkumishinnaga maha. Tehingute mediaanhind oli esimesel kahel kuul jäänud alla 340 EUR/m2 (eelmisel aastal 424 EUR/m2 ). Kokkuvõttes sõlmiti Narvas veebruaris 61 tehingut ning nende mediaanhind oli 347 EUR/m2 .
