Vabaduse väljaku arenduse väljakaevamised jõudsid lõpule

Tallinna Vabaduse väljaku viimase arendusetapi sisse juhatanud arheoloogilised eeluuringud on lõppenud, tööde käigus leiti 17. sajandist pärinevad ajaloolised kindlusemüürid, samuti leiti pinnasest naftasaadusi, täpsemalt autokütust.

Väljakaevamistöid juhatanud arheoloog Ragnar Nurk ütles, et kaevamiste eesmärk oli täpsustada 17. sajandi lõpus rajatud kindlustuste müüride paiknemist ja kõrgusmärke Kaarli puiestee ja Toompea tänava nurgal paikneval haljasalal.

„Kaevasime kolm arheoloogilist proovišurfi, et täpsustada ajaloolistel plaanidel kujutatud kindlusemüüride asukohta ja säilivust. Kaevasime välja Wismari raveliini ühe nurga ja vallikraavi väliskalda tugimüüri ehk kontreskarpmüüri kahes kohas. Need asusidki enam-vähem seal, kus ajaloolised plaanid ette nägid, kuid raskeks tegi töö asjaolu, et hiljem oli neile peale toodud kohati mitu meetrit täitepinnast. Wismari raveliini nurga välispind oli laotud tahutud paekividest. Täiskõrguses me seda välja ei kaevanud, kuid eeldatavalt on see müür umbes seitsme meetri kõrgune. Raveliinimüüri alumises osas kulgevad ühed veel seni külastajatele avamata kindlustuste perioodist pärinevad maa-alused käigud. Ingeri bastioni ja Wismari raveliini kontreskarpmüür oli algselt 4-5 meetri kõrgune, kuid kaevamiste käigus selgus, et seda on 19. sajandi teisel poolel, tõenäoliselt pärast Krimmi sõda, kui Tallinn kindlusena likvideeriti, paari meetri võrra madalamaks lammutatud. Müür on orienteeruvalt pooleteise meetri paksune, säilinud on teda krundi kohal umbes 2-3,5 meetri kõrguses ning müüri üks külg on laotud efektse kaldpinnana,“ rääkis Nurk.

Ajaloolistes müürides kasutatud paekivi detailsemad uuringud viib läbi Eesti selle valdkonna parim ekspert prof. Rein Einasto, kes nõustab ka, millist kivi kasutada müüride võimalikul edaspidisel korrastamisel.

Arheoloog lisas, et peale müüride esemeleide, mis pakuksid arheoloogilist huvi, kaevamiste käigus üldiselt välja ei tulnud. „Suure osa sellest kinnistust moodustab endine vallikraav, seega sealt polegi väga ajaloolisi esemeid leida. Mõned leiud olid, kuid need pärinevad alles ajast, kui vallikraav 19. sajandil täideti või veel hilisemast ajast,“ märkis Nurk. Arheoloogiliste eeluuringute tulemused esitatakse Tallinna Kultuuriväärtuste Ametile.

Arendaja Compakt Kinnisvara juhatuse liikme Martin Lemberi sõnul tuleb vanalinna piirkonnas arheoloogilisi kaevamistöid läbi viies valmis olla kõigeks.

„Tänu spetsialistide kiiduväärt eeltööle olid leiud ootuspärased ning prognoositud asukohtades. Leitud ajaloolised müürid on plaanis säilitada ning otsime võimalusi, kuidas neid pärast ehitustööde valmimist ka linlastele uudistamiseks kõige paremini eksponeerida. Mida me aga ei oodanud leida, on naftasaadused, täpsemalt autokütuse reostus pinnases, nagu proovid näitavad. Arhiividokumentidest selgitasime välja, et 1930ndatel aastatel oli Kaarli puiesteele tõepoolest tankla rajatud. Püüame praegu kaardistada kütusereostuse mahtu ning uurime võimalusi selle keskkonnasäästlikuks likvideerimiseks,“ rääkis Lember.

Väljakaevamised on osa Vabaduse väljaku uue arendusetapi detailplaneeringu protsessist, mis omakorda aitab sammukese lähemale Vabaduse väljaku terviklikule väljaehitamisele tulevikus. Selle käigus rajab arendaja Compakt Kinnisvara linlastele Vabaduse väljakule kultuuri- ja ajaveetmisvõimalustega avaliku ruumi, mis toetub Tallinna vanalinna ajaloo- ja arhitektuuriväärtuste väärikale esiletoomisele ja eksponeerimisele. Eeleskiis näeb ette Kaarli puiestee ja Toompea tänava nurgale maa-aluse hoonekompleksi rajamist, kuhu saab rajada galeriid, kohvikud, avatud suhtlemisruumid, disaini- ja käsitööateljeed, müügipinnad jne.

Suvisel ajal saaks tegevus laieneda bastioni ümbritsevale alale ja Hirve parki, kus on võimalused tänavalaatade, vabaõhuturgude ja mitmesuguste kultuuri- ja meelelahutusürituste korraldamiseks. Tallinlaste kõrval pakuks see kindlasti huvi ka linna külalistele, andes hea võimaluse Tallinna kui turismisihtkoha edasiseks arendamiseks ja propageerimiseks. Samuti on plaanis rajada uus pargimaastikulaadne haljastus. Kaarli puiesteele on kujundatud suurejooneline jalakäijate esplanaad, mis parandab oluliselt liikumismugavust Vabaduse väljaku ja Tõnismäe vahel.

Vabaduse väljaku planeeringu teise etapi lahendus on planeeritud kinnistutele Kaarli pst 2, 4, 4a ja 4b. Projekti arendaja on 2004. aastal asutatud arendusettevõte Compakt Kinnisvara, mis kuulub Saaremaa juurtega kontserni „Tuule Grupp“. Arhitektuurilahenduse autorid on Alver Arhitektid, Tiit Trummal ja Veljo Kaasik.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

1 + 1 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvara ABC