Saare maakonnas tehti 2011. aastal 2231 kinnisvaratehingut väärtuses 38 172 546 eurot. Kuude lõikes kõige vähem tehinguid oli mais (151) ja kõige rohkem veebruaris (234).
Uue omaniku leidsid maa-ameti andmeil eelmisel aastal 201 maja, millest 60 Kuressaares, ja 259 korterit, millest 172 Kuressaares.
Välismaalastega toimusid tehingud 141 korral ja 3 502 184 euro väärtuses. Kinnisvaratehingute koguväärtusest moodustasid võõrast keelt rääkivate ostjate investeeringud ca 9%. Sealhulgas ostutehinguid oli 82 summas 1 816 903 eurot ja müügitehinguid 59 summas 1 685 281 eurot ehk osteti rohkem kui müüdi. See on 2% rohkem kui 2006. aastal ja 47% rohkem kui 2009. aastal.
Niinimetatud buumiajal, 2006. aastal tegid välismaalased Saaremaal 63 tehingut summas 3 423 636 eurot, millest 38 olid ostu- ja 25 müügitehingud. Osteti 1 699 621 euro väärtuses ja müüdi 1 724 015 euro väärtuses.
Masuaastal 2009 tegid välismaalased 45 ostu-müügitehingut koguväärtuses 1 837 374 eurot. See on 46% vähem kui 2006. aastal ja 48% vähem kui 2011. aastal. Kusjuures osteti 30 korral ja müüdi 15 korral.
Välismaalastele vilgas aasta Saaremaal
Numbrid räägivad selgelt, et eelmine aasta oli välismaalastele kõike vilkam kinnisvara-aasta Saaremaal pärast taasiseseisvumist. Tehingute koguväärtus on sisuliselt sama, mis buumiaegadel ja tehingute arv on selle ajaga võrreldes tõusnud peaaegu 125%. Sellise statistika põhjal võib järeldada, et välismaalastele on Saaremaa endiselt huvitav koht investeerimiseks.
Põhjusi, miks Saaremaale soovitakse kinnisvara soetada, on mitmeid. Siin juba kanda kinnitanud soomlased kiidavad saare turvalisust. Mujal maailmas on segased ajad, aga saare peal on rahulik.
Euro tulek on olnud kindlasti üks põhjusi, miks tehingute aktiivsus välismaalaste hulgas on tõusnud. Vaatamata kõigele on eurokatlasse kuulumisel siin oma roll. Euro ei ole kinnisvara hindu mõjutanud, küll on aga rahaühiku vahetumine kaasa toonud suurema usalduse selles äris.
Oma osa on kindlasti hindadel. Kinnisvara on meil siiski veel väga odav võrreldes muu maailmaga ja välismaalasele tunduvad need numbrid kohati naljakana.
Väga hinnatakse saaremaist loodust ja siinset elustiili.
Välismaalaste ränne Saaremaale jätkub ja on positiivne nähtus. Loodus tühja kohta ei salli. Omaette küsimus on see, kas me suudame oma saare piisavalt atraktiivse ja ehedana hoida nii turisti kui ka potentsiaalse uus-saarlase jaoks.
Kaido Kruut
Kinlux Vara juhataja
