Suurimad välisresidentidest elamispindade ostjad Tallinna kinnisvaraturul on Soome ja Venemaa residendid. Muudest riikidest pärit ostjate mänguruum on eelnimetatud kahest juba märksa väiksem.
Alates 2012. aastast on välisresidentide Tallinna korterite võõrandamistehingute arv märgatavalt ületanud omandamistehingute arvu.
Suurimad ostjad on soomlased
Pole teab kui suur üllatus, et välismaalastest tunnevad Tallinna elamispindade vastu kõige suuremat huvi soomlased. 2015. aasta jooksul ostsid Soome residendid Tallinnas maa-ameti andmetel 94 eluruumist korteriomandit. See jääb märgatavalt alla perioodile 2010-2012, mil Soome residendid tegid Tallinna korteriturul 150-220 korteri ostutehingut aastas.
Võib arvata, et põhjanaabrite ostutehingute vähenemise taga on kallinenud Eesti kinnisvara hinnad. Samuti ei tasu välistada Soome majanduse vaevasid, mis tõmbavad fookuse välisriiki kinnisvara soetamiselt eemale.
Soomlaste järel on teisel auhinnalisel pjedestaali kohal Venemaa residendid. Siiski on idanaabrite huvi Tallinna korterite vastu olnud Soome residentidest ligi kaks korda tagasihoidlikum. 2015. aastal soetasid Venemaa Föderatsiooni residendid Tallinnas 49 korterit ehk 4 korterit kuus.
Muude riikide residentide osakaal korteriostjate turul on juba väga tagasihoidlik. USA residendid ostsid 2015. aasta jooksul Tallinnas 11 korterit, rootslased 10, Suurbritannia residendid 9 ja ülejäänud veelgi vähem. Kokku ostsid välisresidendid 2015. aastal Tallinnas 226 korterit.
Soomlased asuvad välisresidentidest korterimüüjate edetabeli esikohal
Välisriikide residendid ainult ei osta, vaid ka müüvad kortereid. Analoogselt ostuturule on suurim välisresidentidest müüjate grupp lähinaabritest soomlased. Soome residendid müüsid 2015. aastal Tallinnas 124 korterit, mis on ligi kolmandik kogu välisresidentide korterite müügitehingute arvust.
Korterite müüjategi sektoris on välisresidentide seas teisel kohal Venemaa esindajad. Venemaalased müüsid 2015. aasta jooksul Tallinnas 99 korterit, mis on viimaste aastate kõrgeim näitaja.
Soomlastele ja venelastele järgnevad Suurbritannia residendid, kes müüsid 2015. aastal Tallinnas 27 korterit, rootslased müüsid 22 ja USA residendid 19 korterit.
Välismaalased müüvad rohkem kinnisvara kui ostavad
Välisresidentide summaarne Tallinna korterite omandamistehingute arv oli 2015. a 226. Samal peerioodil võõrandasid välismaalased 365 Tallinna korterit.
Eeltoodu taustal võivad rõõmustada kõik, kes kardavad, et välismaalased nende eest Eesti kinnisvara kokku ostavad. Viimase kaheksa aasta jooksul ehk ajaperioodil 2008-2015 ületavad välismaalaste korteriostud Tallinnas müügitehinguid 19 korteri võrra. Sellise tempoga tegutsedes kulub välismaalastel sajandeid, et Eestimaa ära osta.
Välisresidendid tulid turule õigel ajal
Tähelepanu väärib, et välismaalastest ostjate ostutehingute arv ületas võõrandamistehinguid ajaperioodil 2008-2011, mil kinnisvarahinnad langesid ja seejärel asusid alates 2009. aastast vaiksele tõusule. Välisresidentide müügitehingud on aga muutunud järjest aktiivsemaks kiire hinnatõusu perioodil.
Tasub mõelda, kas kasvanud võõrandamistehingute taga on atraktiivseks muutunud kinnisvarahind, kinnisvara väärtuse languse kartus või sootuks Eesti turu riskide ümberhindamine muude kriteeriumide alusel.
Välisostjad ei määra turgu
Kokkuvõttes võib öelda, et põnev on analüüsida, mida teevad kinnisvaraostjad, kelle side Eestiga ei ole ehk niivõrd tihe kui kohalikel. Siiski määravad Eesti kinnisvaraturu reaalsed trendid kohalikud ostjad ja müüjad.
Välismaalaste osakaal Tallinna korterite võõrandamistehingutes on viimase viie aasta jooksul olnud 3,5-4,5%. Omandamistehingutes on välismaalaste osakaal langevas trendis olnud samal perioodil 1,9-4,5%. See tähendab, et üle 95% tehingutest teevad Eesti enda residendid.
