Vallad saavad uusi maksumaksjaid

Tallinna lähedale kerkivad eramurajoonid toovad valdadesse uusi maksumaksjaid. Müügis on sadu krunte ja konkurents on tihe, kuid ruumi praegu veel jätkub.

Uued külad levivad mööda mereranda Tallinnast Viimsi või Kakumäe poole, sisemaal on projekte vähem. Oma sihtgrupp on aga neilgi kruntidel – kui meri aknast ei paista või ujumiskohta kohe läheduses pole, langeb hind vaat et mitmekordselt. Möödas on aga ajad, kus müügiks läks kõik, mida kinnisvaraarendaja viitsis projektina välja reklaamida. Tarbija tahab valmis krunti koos kõigi kommunikatsioonidega. Enam ei vaadata ostuhinda, vaid arvestatakse, kui palju krunt ja sinna maja ehitamine koos kõigi lisakuludega maksma läheb.

“Ostja on muutunud tunduvalt targemaks,” nendib ERI Kinnisvara analüütik Tõnu Toompark. “See ja konkurents sunnivad arendajat kvaliteetsemat toodet pakkuma.”

“Projekti teeb müüdavaks valmis krundid,” teab ka Kapital Grupi tegevdirektor Einar Helmik. “Inimesed tahavad kohe ehitama hakata, neile tuleb anda trassiotsadega krunt.”

Helmiku sõnul on ostjatel väga kindel ettekujutus, milline tema tulevane maja olema peab. Paljudel on projektidki läbi mõeldud ja tahavad ehitamist alustada kohe. Keegi ei julge enam osta tükikest heinamaad ja siis kaks aastat oodata, millal arendaja elektri ja vee sinna kohale veab. Liiga palju sääraseid üritusi on osutunud blufiks või lihtsalt läbi kukkunud. Kapital Grupi edukaim projekt on hetkel kümne krundi müük Liivamäel Loos, juunikuuks loodetakse müügiga ühele poole saada. Plussideks kõigi kommunikatsioonide olemasolu, tsentraalne gaas ja asukoht Tallinna lähedal alevikus.

Neweka Kapital OÜ juhataja Henri Dobrlshi hinnangul on turul veel ruumi küll, sest järjest enam inimesi tahab paneelmaja korterist välja, loodusele lähemale. “Vanade korterite hinnad on üsna kõrged, nii et järjest enam müüakse see maha ja ostetakse linna lähedale maja,” rääkis Dobrlsh. Näitena edukast projektist toob ta krundid Harku järve läänekaldal, mis linna läheduse ja veekogu tõttu leidsid ostjad kiiremini, kui oodata osati.

Tõnu Toompargi sõnul võib linnast väljas asuva krundi odavuse siiski üles kaaluda muud asjaolud. Näiteks Tallinna tööl käimine toob kaasa lisakulud transpordile, suurema pere korral tuleb soetada teine auto jne.

Helmik lisab, et konkurents arendajate seas on tihedam, kui välja paistab. Avalikke, reklaamitavaid projekte on vaid umbes 30 protsenti kogu arendustegevusest – ülejäänud on eraisikud ja sõprade seltskonnad, kes oma tegevust ei reklaami.

Kohalike omavalitsuste juhid on oma sõnul uutele projektidele avatud. Jõelähtme vallavanema Taimi Saarma sõnul käib nende vallas täiesti normaalse intensiivsusega ehitamine, kuid rohkem uusi tihedaid asulaid nad ette ei näe. Seda ei luba uus üldplaneering, mis arvestab rannametsade ja Rebala kaitseala piirangutega.

Keila vallavalitsuse maanõunik Kadri Kreisman viitab, et ehitustegevus on viimastel aastatel kõvasti hoogustunud ja vaibumise märke pole näha.

“Vallavalitsus ja volikogu suhtuvad loomulikult positiivselt – toob see ju valda uusi maksumaksjaid. Samas aga jälgime põhjalikult, et kahjustatuks ei saaks piirkonna keskkond ning juba olemasoleva elanikkonna huvid, sest paraku on viimaste osalemine planeeringu avalikustamisprotsessis oodatust passiivsem,” selgitas Kreisman.

Dobrlshi hinnangul käib aga arendajate ja valdade koostöö pigem üle kivide ja kändude.

“Arendajana tundub mulle loogiline, et iga omavalitsus võiks olla huvitatud, et piirkond areneks ja tuleks juurde maksumaksjaid. Võiks ju toetada planeeringute finantseerimist, näiteks omal ajal sai Veskimöldre arendaja kompensatsiooni teede ehitamise eest,” rääkis Dobrlsh. “Nüüd aga paneb vald kõigepealt ette lepingu, mille järgi arendaja kohustub teed, vee- ja elektritrassid valmis ehitama ning need hiljem tasuta omavalitsusele üle andma.”

Artikli autor on Gea Velthut-Sokka. Artikkel on avaldatud 28.03.2003 väljaandes Äripäev –

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine