Glikman Alvin & Partnerid: Vastuvõetud detailplaneeringu kehtestamata jätmine

Haldusasja nr 3-3-1-96-13 asjaolude kohaselt jättis kohalik omavalitsus kehtestamata vastuvõetud detailplaneeringu.

Detailplaneeringu kehtestamata jätmist põhjendas kohalik omavalitsus selliselt:

(i) arendaja ei nõustunud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustust üle võtma;
(ii) vallal puuduvad eelarves vahendid teede ja tehnovõrkude ja –rajatiste ehitamiseks, sest ootamatult ning oluliselt on vähenenud valla tulubaas seoses tulumaksuseaduse muudatusega;
(iii) detailplaneeringu vastuvõtmisest ning avalikust väljapanekust on möödunud pikk aeg, mistõttu on muutunud mõjutatud isikute ring ning nende huvid;
(iv) detailplaneeringu kehtestamist taotleb isik, kes on pankrotis ning kelle huvi detailplaneeringu kehtestamiseks oli valla hinnangul seotud pankrotivaraks oleva kinnisvara objekti müügiväärtuse tõstmine.

Riigikohus jäi lahendis oma varasema seisukoha juurde, et kuna teede ja tehnovõrkude väljaehitamine on kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluv ülesanne, siis tuleb kohalikul omavalitsusel juba detailplaneeringu algatamise staadiumis detailplaneeringu taotlejaga kokku leppida, kes teeb nimetatud tööd ja kannab kulud. Sellise kokkuleppe mittesaavutamine võib olla põhjuseks keelduda detailplaneeringu algatamisest, kui kohalikul omavalitsusel pole raha nende tööde eest tasumiseks.

Kui kohalik omavalitsus ei sõlmi sellist kokkulepet juba detailplaneeringu algatamise staadiumis ega saavuta sellist kokkulepet ka hiljem, peab kohalik omavalitsus vajalikud tööd ise tegema ja nende eest tasuma või arvestama planeeringu kehtestamata jätmisel võimalusega, et tal tuleb hüvitada planeeringu taotleja detailplaneeringu koostamisel kantud kulud. Sellises olukorras saab detailplaneeringu kehtestamata jätmine olla põhjendatud juhul, kui ootamatud asjaolud takistavad kohalikul omavalitsusel neid töid teha.

Kolleegium rõhutas taaskord ka seda, et kohalikul omavalitsusel on planeerimismenetluses laiaulatuslik otsustusõigus, s.h millisest planeeringu menetlusstaadiumis menetlusega jätkata ning kas planeeringut üldse kehtestada. Detailplaneeringu kehtestamata jätmist ei saa pidada õigusvastaseks, kui kohalikul omavalitsusel on taolise otsuse tegemiseks ning põhjenduseks olemas erandlikud asjaolud.

Erandlikeks asjaoludeks, mis võivad õigustada detailplaneeringu kehtestamata jätmist, on Riigikohtu hinnangul:

(i) kui detailplaneeringu taotlejaks on maksejõuetu isik, kelle suhtes on välja kuulutatud pankrot, sest ei ole tõenäoline, et ta asub lähiaastatel detailplaneeringut ellu viima. Ainuüksi pankrotivõlgniku vara müügiväärtuse suurendamise eesmärgil ei ole detailplaneeringu kehtestamine põhjendatud. Soovi korral saab kinnistu uus omanik taotleda uue detailplaneeringu menetluse algatamist või lõppenud menetluse uuendamist.
(ii) kui kohalikul omavalitsusel puuduvad vahendid ning kui tegemist on ettenägematu ja objektiivse asjaoluga, eelkõige siis, kui kohaliku omavalitsuse tulud on ulatuslikult ja ettenägematult vähenenud või kohalikule omavalitusele on tekkinud ulatuslikud ja ettenägematud lisakohustused.
(iii) kui tulubaas väheneb seoses seaduse muudatusega ning selline vähenemine toob vallale kaasa vajaduse hinnata enne täiendavate kohustuste võtmist juba olemasolevaid kohustusi ja prioriteete.

Kaalukaks argumendiks detailplaneeringu kehtestamata jätmiseks pidas Riigikohus järgnevat:
(i) üldplaneeringut võib detailplaneeringuga muuta vaid erandjuhtudel.
(ii) Antud juhul oli detailplaneering vastuolus valla üldplaneeringuga ja huvi sellise detailplaneeringu kehtestamise vastu ei olnud sama kaalukas, kui seda oleks olnud huvi üldplaneeringuga kooskõlas oleva detailplaneeringu kehtestamiseks.

Pille Pettai
Vandeadvokaat, partner
Glikman Alvin & Partnerid

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine