Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
Kinnisvarakool: Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine praktikas
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Favorte: Lucky 4 ärikvartali teine etapp on valmis

FavorteKinnisvaraarendaja Favorte lisas Laki äripiirkonda 4400 ruutmeetrit kaasaegseid büroo- ja laopindu. Mustjõe 39 ja 39a ärihoonetesse on esimesed ettevõtted juba sisse kolinud. Hooned ehitas Mitt & Perlebach, peaprojekteerija oli Ehitusinsener OÜ ja arhitektuurse lahenduse autor LOOB Projekt.

Mustjõe 39 ja 39a on stock-office tüüpi ärihooned, kus kõrge laega lao- või kaubanduspind ja büroo paiknevad ühes üksuses. Lisaks on hoonetes eraldiseisvad büroopinnad. Lahendus on mõeldud väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes soovivad kaupa vastu võtta, ladustada ja müüa ning kohtuda klientidega samas kohas. Nii hoiab ettevõte kokku aega ja logistikakulusid.

Favorte projektijuhi Karl Luha sõnul olid hoonete kavandamisel esikohal üürnike igapäevased vajadused. „Mustjõe 39 ja 39a planeerimisel arvestasime sellega, mida meie üürnikud on aastate jooksul kõige enam küsinud: ladu ja kontor peavad olema koos, kaup peab jõudma otse ukse taha ning pind peab saama ettevõttega kaasa kasvada. Ehitus kulges plaanipäraselt ja tulemus on nii praktiline kui ka esinduslik,“ ütles Luha.

LOOB Projekti arhitekti Jüri Pilliroo sõnul oli eesmärk leida tasakaal esindusliku välisilme ja praktilise ruumilahenduse vahel. „Hoone arhitektuuri lahendamisel lähtusime krundi võimalustest ja soovist ühendada kaasaegne ja esinduslik välisilme praktiliste ning paindlike ruumilahendustega, mis toetavad hoones toimetavate ettevõtete igapäevast tegevust ja kasvu. Loodame, et hoone pakub oma kasutajatele pikaajalist väärtust ning loob head tingimused nii ettevõtete arenguks kui ka mõnusa meeleolu hoones töötavatele inimestele,“ lisas Pilliroog.

Lucky 4 ärikvartal asub Haabersti ja Kristiine linnaosa piiril, Mustamäe tee läheduses. Kvartali esimene hoone, Laki 4, on juba valminud ja võõrustab mitut ettevõtet. Kesklinna jõuab autoga umbes üheksa minutiga ning Tammsaare ja Järvevana tee kaudu pääseb Ülemistele, Tartu maanteele ja Peterburi teele kesklinnast läbi sõitmata. Paldiski maantee viib linnast välja Keila suunas ja viie minuti kaugusel on Forelli bussipeatus.

Hoonetes on kasutatud energiatõhusaid lahendusi, mis hoiavad kõrvalkulud madalal: Favorte üüriportfelli keskmine kõrvalkulu oli 2025. aastal 1,6 eurot ruutmeetri kohta. Üürnikele on tagatud personaalne parkimine ning büroopindadel on kööginurk juba olemas. Praegu on saadaval viis büroopinda suurusega 34–88 ruutmeetrit ja üks 315-ruutmeetrine stock-office, millest 235 ruutmeetrit on lao- või kaubanduspind ja 80 ruutmeetrit büroo. Üürihind on 10,50 eurot ruutmeetri kohta kuus, millele lisandub käibemaks. Lisainfot arenduse kohta leiab aadressilt lucky4.ee.

Mustjõe 39 ja 39a kuuluvad Favorte Stock kaubamärgi alla. Favorte on Eesti suurim stock-office hoonete omanik ja arendaja. Üle 30-aastase kogemusega arendaja on rajanud 95 000 m² äripindu ja planeerimisel on veel 175 000 m². Favorte hoonetes tegutseb ligi 200 ettevõtet enam kui sajast eri valdkonnast.

261021 Lucky 4 ärikvartali teine etapp on valmis

Kinnisvarakool: Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine praktikas

Tallinn: Tallinn alustab uue hankega olümpianõuetele vastava ujula rajamiseks

www.tallinn.eeTallinna linnavalitsus otsustas alustada uue hankega olümpianõuetele vastava ujula rajamiseks, et vältida pikka õigusvaidlust, suurendada hankel konkurentsi ning tagada, et ujula ehitusega saaks võimalikult kiiresti edasi liikuda.

Rahandusministeerium on juhtinud tähelepanu küsimustele seoses hanketingimuste ja konkurentsiolukorraga ning kaalunud järelevalvemenetluse algatamist. Kuigi linn hindas algselt senist hankemudelit toimivaks ja projekt on pälvinud erasektori huvi, otsustas linnavalitsus võimalike vaidluste vältimiseks valmistada ette uue hanke.

Linnapea Peeter Raudsepa sõnul on endiselt Tallinna eesmärk ehitada Eestis esimene rahvusvahelistele olümpianõuetele vastav ujumiskeskus nii tippsportlastele, harrastajatele kui ka lastele algõpetuse saamiseks. „Soovime teha koostööd erasektoriga, sest see aitab pikaajaliselt vähendada hoone ülalpidamiskulusid ning on maksumaksja raha osas säästlikum otsus,“ kommenteeris Raudsepp.

Abilinnapea Tiit Teriku sõnul annab uus hange arendajale laiema tegevusvabaduse. „Ujula ja parkla jäävad kohustuslikuks ka tulevikus, kuid kõik ülejäänud lahendused saavad pakkujad kujundada ise. Kahjuks saavad inimesed uues ujulas treenida hiljem, kui algselt lootsime, kuid oluline on, et liigume edasi viisil, mis annab projektile võimalikult kindla tuleviku,“ sõnas Terik.

„Praeguse hanke vastu on huvi tundnud mitu potentsiaalset arendajat, mis näitab, et turul on projekti vastu reaalne huvi. Samas ei saa linn võtta riski, et aastaid ette valmistatud ujula takerduks pikkadesse menetlustesse või kohtuvaidlustesse. Uue hankega saame vajalikud küsimused juba eos maandada ja keskenduda ujumiskeskus ehitusele,“ lisas Terik.

Uue hanke ettevalmistamisel jääb linn kindlaks ujumiskeskuse põhinõuetele. Kohustuslikud on kümne rajaga 50-meetrine võistlusbassein, 25-meetrine treeningbassein, õppebasseinid ning parkla. Kõik ülejäänud lahendused saavad tulevased pakkujad kujundada vastavalt oma äriplaanile.

Tallinn on jätkuvalt valmis projekti panustama kuni 20 miljonit eurot, mis on väiksem summa kui täielikult munitsipaalse ujula rajamise korral. Linna eesmärk on leida lahendus, mis võimaldab rajada kaasaegse ujumiskeskuse kulutõhusalt.

Uue hanke korraldamine tähendab paratamatult ajakulu ning ujumiskeskuse valmimine lükkub rahandusministeeriumi nõuete tõttu edasi vähemalt aasta võrra. See mõjutab nii laste ujumisõpet, veeohutuse eesmärke kui ka Eesti ujumisspordi arengut laiemalt. Samuti tuleb arvestada, et vahepeal muutunud nõuded avalikele hoonetele võivad projekti lisada uusi kohustusi, sealhulgas avaliku varjumiskoha rajamise.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Tartu: Ilmatsalu piirkonna üldplaneering hakkab valmis saama

Tartu12. oktoobril 2026 toimus Ilmatsalu koolis järjekorras juba neljas Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu arutelu. Seekord tutvustasid linnavalitsuse töötajad suvel toimunud avalikul väljapanekul laekunud arvamusi ja ettepanekuid.

Kokku laekus ettepanekuid 13 isikult ja kahelt ametiasutuselt. Need puudutasid paljusid valdkondi, kusjuures mured ei piirdunud sugugi planeeringuala lahendustega. Enim tagasisidet anti Järve tee liikluskoormuse ja sellega kaasneva müra osas. Linnavalitsuse töötajad selgitasid, et liikluskoormuse arusaadava tõusu leevendamiseks on planeeringumenetluse ajal valminud Järve tee rekonstrueerimisprojekt. Oluline on, et projekti lahendus tugines koostatud liiklusuuringule, kus loendati praegune liiklus ja prognooositi tulevikupilti. Tänava projekti lahendus arvestas tipptunni liikluse läbilaskvuse tagamisega kõigil ristmikel, lahendus on eraldi antud Raba tee ristmikule. Projekteeritud on ka uued kõnniteed ja rattateed. Nii mürauuringus kui ka laekunud ettepanekute osas oli suurimaks probleemiks raskeliiklus, mis aga nüüd on kavandatud suunata rekonstrueeeritud Pärna teele ja alevikku enam ei läbi.

Lisaks anti ülevaade keskkonnaküsimustest. Keskkonnamõjude hindajad selgitasid väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamisega, aga ka salvkaevude veerežiimiga seonduvat ja lähedal asuva Natura ala kaitset puudutavaid küsimusi.

Eraldi käsitleti ettepanekuid, mis olid seotud jõe laevatatavusega, kämpingu ja sildumisaladega. Ettepanek rajada kämping jõe kaldale ei leidnud linna poolt toetust, kuna sellelaadset majutust on võimalik lahendada sadama territooriumil, kuhu on lubatud ka majutusaruumide, sh karavankämpingu kohtade rajamine. Samuti ei leidnud toetust mõte lubada paadisildade rajamist väljaspool sadamat, sest seal on sildumiseks kavandatud paadikohtade reservi piisavalt.

Teede osas tehtud ettepanek näha tehisjärve ümber planeeritud tänav ette eratänavana, kus keelatud oleks juhuslike autode läbisõit, ei leidnud linna poolt samuti toetust.

Arutelul esitati palju erinevate valdkondadega seonduvaid küsimusi.

Otsustati jätkata planeeringu menetlemist, viies planeeringusse avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel sisse vajalikud muudatused. Avaliku arutelu tulemuste alusel tehtavad muudatused ei muuda üldplaneeringu põhilahendusi ega too kaasa vajadust keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande oluliseks muutmiseks.

Seejärel esitatakse üldplaneering keskkonnaametile nõusoleku andmiseks ning Maa- ja Ruumiametile heakskiitmiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Bigbank: Tallinnas vähenes ehituslubade taotlemine III kvartalis 70%

BigbankStatistikaamet avaldas täna lisaks igasugustele hinnaindeksitele ka info selle kohta, kui palju taotleti selle aasta kolmandas kvartalis elamuehituseks ehituslubasid ning kui palju anti kasutuslubasid. Lisaks on olema ka info selle kohta kui palju alustati ehitustegevust, sest ehitusloa taotlemine ei tähenda veel automaatselt ehitustegevuse alustamist.

Kui me vaatame üldstatistikat, siis tänavu III kvartalis taotleti ehituslubasid 130,5 tuhande ruutmeetri ehitamiseks, ehitamisega alustati 115,5 tuhande ruutmeetril. Räägime uutest elamutest, mitte renoveerimistest. Kui räägime tükkidest, siis alustati 364 erinevas suuruses elamu ehitamisega (siia alla lähevad ka korterelamud) ning ehituslubasid taotleti 509 elamu ehitamiseks.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodi mahuga on elamuehituse mahud vähenenud, uusi ehitus lubasid taotleti tervelt 29% vähem kui aasta tagasi, pindala arvestuses ehk ruutmeetrites oli vähenemine 27%. See on päris suur vähenemine kui arvestada, et III kvartal on üks magusamaid aegu ehitamisega alustamiseks. Millal siis veel ehitada kui mitte suvel?

Languse taga oli eelkõige Tallinna ja Harjumaa uuselamuehituse mahtude vähenemine. Tallinnas vähenes uutele elamutele antavate ehituslubade arv aastaga tervelt 71%, ehitamise alustamine vähenes 29%. Väljastatud kasutuslubade arv Tallinnas kasvas samas 23%, mis näitabki, et 2025. aasta kolmas kvartal oli väga viljakas elamuehituses.

Kui terves Eestis ehituse mahud vähenesid, siis reas maakondades elamuehitus kasvas nii ehituslubade väljastamises kui ka ehituse alustamises. Korralik kasv ehk rohkem kui kaks korda kasvasid ehituslubade mahud (ruutmeetrites) Hiiumaal, Jõgevamaal, Viljandimaal ja Võrumaal. Tõsi mahud absoluutarvudes ei ole väga suured, mis tähendab, et ühe või kahe suurema kortermaja lisandumine viib kasvunumbrid kohe üles. Tartu linnas kasvasid uute elamute ehituslubade mahud koguni 3 korda. Kui aasta tagasi kolmandas kvartalis taotleti ehituslubasid 6000 ruutmeetrile, siis sellel aastal juba 19000 ruutmeetrile. Näib nagu väiksemat sorti ehitusbuum. Samas, ehitamist alustati 7000 ruutmeetril, mis on enamvähem sama tase, mis aasta tagasi.

Paljudes maakondades ehituslubade taotlemine vähenes nii nagu see oli ka pealinnas –

tervelt 9 maakonnas oli ehituslubade taotlemine väiksem kui aasta tagasi. Suuremad langused olid lisaks Tallinnale veel Tartu maakonnas ning Lääne-Virumaal.

Kasutuslubade arv kasvas kolmandas kvartalis lisaks Tallinnale veel Ida-Virus, Jõgevamaal, Hiiumaal, Võrumaal ning Tartu linnas. Mujal anti kasutuslubasid välja vähem kui aasta tagasi.

Uusehituste buumi vaigistab natuke ilmselt kasvav intress ning väga suured taristu ehitamise mahud. Via Baltica ning Rail Balticu ehitamine kergitab ka ehitusmaterjalide hinda ning on juba teatud materjalide osas tekitanud ka ajutist defitsiiti.

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Statistikaamet: Ehitustööd kallinesid kolmandas kvartalis aastaga 3,8%

StatistikaametStatistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2026. aasta kolmandas kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 3,8% ja selle aasta teise kvartaliga võrreldes 1%. Indeksit mõjutas kolmandas kvartalis enim palgakasv ja ehitusmaterjalide hinnatõus.

Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel, mis jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Ehitushinnaindeksi arvutamisse kaasatakse neli ehitiste gruppi: eramud, korruselamud ning tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Ülo Pauluse sõnul mõjutas aastases võrdluses kolmanda kvartali ehitushinnaindeksi tõusu enim imporditud toorainest sõltunud materjalide 4,4% kallinemine. „Materjalide hinnatõus kvartali lõpus valdavalt stabiliseerus, vaid vahtplasti osas oli veel järelmõjusid tunda,“ tõi Paulus välja.

Võrreldes 2025. aasta kolmanda kvartaliga tõusid kulutused masinate kasutamisele 2,7% ja palgakulud 2,5%.

Eelneva kvartaliga võrreldes ehitushindade tõus veidi pidurdus

Võrreldes teise kvartaliga tõusid ehitusmaterjalide hinnad 0,9%, eelkõige betooni ja betoontoodete väikese hinnatõusu tõttu. „Ehitusmasinate kasutamiskulud küll veidi tõusid, kuid mitte enam nii kiiresti kui varem – vaid 0,3%. Selle põhjuseks võisid olla rendiettevõtete konkurentsist tingitud hinnakorrektsioonid ja sesoonselt väiksemad kütusekulud,“ selgitas Paulus. „Inflatsioonisurve ja väiksemate ettevõtete personalipoliitika tõttu tõusid kulutused tööjõule eelneva kvartaliga võrreldes 1,1%,“ lisas Paulus.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 0,3% ja võrreldes 2025. aasta kolmanda kvartaliga 3,2%.

Ehitushinnaindeksi muutus, III kvartal 2026

II kvartal 2026 –
III kvartal 2026, %

III kvartal 2025 –
III kvartal 2026, %

KOKKU

1

3,8

   Tööjõud

1,1

2,5

   Ehitusmasinad

0,3

2,7

   Ehitusmaterjal

                 0,9

4,4

Eramuindeks

0,6

3,7

Korruselamuindeks

1,4

4,1

Tööstushooneindeks

1,5

4,1

Ametihooneindeks

0,4

3,4

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, III kvartal 2026

II kvartal 2026 –
III kvartal 2026, %

III kvartal 2025–
III kvartal 2026, %

KOKKU

0,3

3,2

   Tööjõud

0,4

2,8

   Ehitusmasinad

0,5

                    2,6

   Ehitusmaterjal

0,2

3,4

Ehitushinnaindeks näitab Eestis ehitatavate objektide otsekulude muutusi materjalide, mehhanismide kasutamise ja tööjõukulude maksumuse kaudu. Indeks võimaldab kõrvutada ehitushindade muutumist nii uuritaval ajavahemikul kui ka pikema aja jooksul. Ehitushindade statistikat kasutavad valitsusasutused, tootjate erialaliidud, kohalikud omavalitsused, ehitusettevõtted, kindlustus- ja kohtueksperdid, samuti Eurostat.

Andmed on avaldatud 21.10.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: Testament, pärandvara ja pärijate õigused praktikas - Evi Hindpere

Tallinn: Tallinna ja õigeusu kiriku üürivaidlus lõppes linna kasuks

www.tallinn.eeTallinna linna ja Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku vaheline üürivaidlus on lõplikult lahendatud. Riigikohus ei võtnud kiriku kassatsioonkaebust menetlusse, mistõttu jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus, millega jäeti muutmata linna kasuks tehtud maakohtu otsus.

Vaidlus puudutas Tallinnas Pikk tn 64 asuvaid äriruume, mida Eesti Kristlik Õigeusu Kirik (endise nimega Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik) kasutas tähtajatu üürilepingu alusel. Tallinna Kesklinna Valitsus ütles üürilepingu üles 17. aprillil 2024.

Tallinna linnapea Peeter Raudsepp ütles: „Pikaks veninud vaidluses on lõpuks saabunud selgus. Linn on lepingu ülesütlemisel käitunud õiguspäraselt ning linnale kuuluvad ruumid saavad vabastatud. Nüüd vaatame tulevikku ning linnaosavalitsus teeb kõik endast oleneva, et ruumid võimalikult kiiresti uuesti kasutusse anda.“

Kirik vaidlustas lepingu ülesütlemise kohtus, taotledes selle tühisuse ja üürilepingu kehtivuse tuvastamist.

Harju Maakohus jättis 29. augustil 2025 kiriku hagi rahuldamata, leides, et Tallinna Kesklinna Valitsusel oli õigus üürileping üles öelda. Kirik kaebas otsuse edasi, kuid Tallinna Ringkonnakohus jättis 12. juunil 2026 maakohtu otsuse muutmata.

Riigikohtu tsiviilkolleegium keeldus 19. oktoobril 2026 kassatsioonkaebust menetlusse võtmast, kuna puudusid seaduses sätestatud alused kaebuse menetlusse võtmiseks. Riigikohtu määrust edasi kaevata ei saa.

Jõusse on jäänud kohtuotsus, mille kohaselt oli Tallinna Kesklinna Valitsuse otsus üürileping üles öelda õiguspärane.

Tallinna linn on kiriku esindajatega pidanud läbirääkimisi Pikk tn 64 ruumide vabastamise üle. Läbirääkimiste käigus on saavutatud suuline kokkulepe ruumide vabastamiseks ning praegu täpsustavad pooled vabastamise tähtaega.

Riigikohtu määrus on tehtud tsiviilasjas nr 2-24-11035.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Penthouse või katusekorter – kas eesti keel pole enam piisavalt väärikas?

Evi HindpereKinnisvarakuulutusi lugedes tekib vahel tunne, et eesti keel on kinnisvaraturul tasapisi pensionile saadetud. Korterist saab penthouse, elamisest lifestyle ja kvaliteetsest viimistlusest premium finish. Kui lisada veel open space ja sea view, ongi rahvusvaheline kinnisvaramaailm justkui meie õuele jõudnud.

Aga miks ei võiks me rääkida lihtsalt katusekorterist, elustiilist, avatud planeeringust ja merevaatest?

Mõistan, et mõnel võõrkeelsel terminil on oma kindel tähendus ja vahel on selle kasutamine igati põhjendatud. Aga kas iga katuseterrssiga korter peab tingimata olema penthouse ja iga ilus elamine esindama erilist lifestyle’i?

Vahel tundub, et mida uhkem sõna, seda uhkem kinnisvara. Või vähemalt tahaksime, et see nii paistaks.

Ma ei arva, et võõrsõnu peaks kartma. Küll aga võiksime oma emakeelt rohkem usaldada. Hea kinnisvara ei vaja oma väärtuse tõestamiseks ingliskeelset silti. Ja professionaalsus ei seisne selles, kui palju võõrsõnu me kasutame, vaid selles, kui hästi oskame oma mõtteid edasi anda.

Pealegi – penthouse ei muuda korterit suuremaks, premium ei muuda viimistlust kvaliteetsemaks ja lifestyle ei taga veel head elukeskkonda.

Või oleme tõesti jõudnud aega, kus katusekorter kõlab liiga tavaliselt ja selleks, et kinnisvara kallimalt müüa, tuleb kõigepealt eesti keelest loobuda? Ikka, et olla popp ja noortepärane?

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
info@kinnisvarajurist.ee
www.kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Domus Kinnisvara: Kinnisvaraturu ülevaade, september 2026

Domus KinnisvaraSeptembris elavnes kinnisvaraturg võrreldes augustiga mitmes piirkonnas, kuid hinnaliikumised olid jätkuvalt erinevad. Korterite tehinguaktiivsus kasvas Tallinnas, Viljandis ja Kuressaares, samas kui Tartus püsis tehingute arv stabiilne ning Pärnus veidi vähenes. Korterite keskmised hinnad tõusid Tallinnas 1%, Tartus 2% ja Viljandis 1%, kuid langesid Pärnus 6% ja Kuressaares 9%. Aastases võrdluses paistis hinnakasvuga enim silma Tartu (+15%), samas kui Kuressaares jäi hinnatase 12% mullusest madalamaks. Väiksematel turgudel võisid hinnamuutusi oluliselt mõjutada üksiktehingud ja müüdud korterite koosseis.

Eramute turul paistis silma Pärnu, kus tehingute arv kasvas võrreldes augustiga, ulatudes 28 tehinguni. Teistes vaadeldud linnades jäi eramute tehinguaktiivsus valdavalt stabiilseks või vähenes. Hoonestamata elamumaa turul kasvas aktiivsus Tallinnas ja Tartus, samas kui Pärnus tehingute arv vähenes ning Viljandis ja Kuressaares tehti vaid üksikud tehingud. Kokkuvõttes iseloomustas septembrit korterituru aktiivsuse taastumine pärast rahulikumat augustit, suuremate linnade mõõdukas hinnakasv ning piirkonniti erinev tehinguaktiivsus eramute ja elamumaa segmendis.

Tallinn

Tallinna kinnisvaraturul jätkus septembris korterite mõõdukas hinnakasv ning tehinguaktiivsus võrreldes augustiga suurenes. Korterite keskmine hind tõusis kuuga 1%, ulatudes 3 170 €/m²-ni, ning oli aastases võrdluses 3% kõrgem. Septembris tehti 811 korteritehingut, võrreldes 689 tehinguga augustis. Tehingute arvu märgatav kasv koos mõõduka hinnatõusuga viitab korterituru aktiivsuse taastumisele pärast rahulikumat augustit.

Eramute turul sõlmiti 23 tehingut, võrreldes 29 tehinguga augustis ja 14 tehinguga aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa segmendis tehti 6 tehingut, samas kui augustis tehinguid ei toimunud ning 2025. aasta septembris registreeriti samuti 6 tehingut. Kokkuvõttes iseloomustas Tallinna septembrit aktiivsem korteriturg ja mõõdukas hinnakasv. Eramute tehinguaktiivsus kuises võrdluses küll vähenes, kuid püsis aastatagusega võrreldes kõrgemal tasemel.

HARJU MAAKOND

261021 Kinnisvaraturu ülevaade, september 2026 1Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Tartu

Tartu kinnisvaraturul jätkus septembris korterite hinnakasv, kuigi tehinguaktiivsus võrreldes augustiga veidi vähenes. Korterite keskmine hind tõusis kuuga 2%, ulatudes 2 916 €/m²-ni, ning oli aastases võrdluses 15% kõrgem. Septembris tehti 163 korteritehingut, võrreldes 165 tehinguga augustis. Suhteliselt stabiilne tehingumaht koos jätkuva hinnakasvuga viitab sellele, et Tartu korteriturg püsis aktiivne ning hinnatase jätkas tõusu.

Eramute turul sõlmiti 17 tehingut, mis on sama palju kui augustis ja veidi vähem kui 2025. aasta septembris registreeritud 18 tehingut. Hoonestamata elamumaa segmendis tehti 6 tehingut, võrreldes 2 tehinguga augustis ja 3 tehinguga aasta tagasi samal ajal. Kokkuvõttes iseloomustas Tartu septembrit stabiilne tehinguaktiivsus ja korterite jätkuv hinnakasv, samas kui elamumaa turul oli märgata aktiivsuse suurenemist.

TARTU MAAKOND

261021 Kinnisvaraturu ülevaade, september 2026 2

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Pärnu

Septembris langes Pärnu kinnisvaraturu korterite hinnatase ja võrreldes augustiga vähenes veidi ka tehinguaktiivsus. Korterite keskmine hind langes kuuga 6%, jõudes 2 027 €/m²-ni, ning püsis aastases võrdluses muutumatuna. Septembris tehti 66 korteritehingut, võrreldes 72 tehinguga augustis. Hinnalangus koos mõnevõrra väiksema tehingumahuga viitab korterituru rahunemisele, kuid keskmise hinna muutust võis mõjutada ka müüdud korterite koosseis.

Eramute turul sõlmiti 28 tehingut, võrreldes 14 tehinguga augustis ja 17 tehinguga aasta tagasi samal ajal, mis näitab aktiivsuse märgatavat kasvu. Hoonestamata elamumaa segmendis tehti 8 tehingut, võrreldes 18 tehinguga augustis ja 13 tehinguga 2025. aasta septembris. Kokkuvõttes iseloomustas Pärnu septembrit rahulikum korteriturg ja madalam keskmine hinnatase, samas kui eramute turul aktiivsus suurenes märgatavalt ning elamumaa tehingute arv vähenes.

PÄRNU MAAKOND

261021 Kinnisvaraturu ülevaade, september 2026 3

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Viljandi

Septembris tõusis Viljandi kinnisvaraturul veidi korterite hinnatase ning tehinguaktiivsus võrreldes augustiga suurenes. Korterite keskmine hind kasvas kuuga 1%, ulatudes 1 331 €/m²-ni, ning püsis aastases võrdluses muutumatuna. Septembris tehti 30 korteritehingut, võrreldes 23 tehinguga augustis. Tehingute arvu kasv koos suhteliselt stabiilse hinnatasemega viitab korterituru elavnemisele, ilma et sellega oleks kaasnenud märkimisväärset hinnatõusu.

Eramute turul sõlmiti 4 tehingut, võrreldes 5 tehinguga augustis ja 12 tehinguga aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa segmendis tehti 1 tehing, samas kui augustis tehinguid ei toimunud ning 2025. aasta septembris registreeriti samuti 1 tehing. Kokkuvõttes iseloomustas Viljandi septembrit aktiivsem korteriturg ja stabiilne hinnatase, samas kui eramute tehinguaktiivsus jäi tagasihoidlikuks ning elamumaa turul toimus vaid üksikuid tehinguid.

VILJANDI MAAKOND

261021 Kinnisvaraturu ülevaade, september 2026 4

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Kuressaare

Septembris langes Kuressaare kinnisvaraturul korterite hinnatase, aga tehinguaktiivsus võrreldes augustiga suurenes. Korterite keskmine hind langes kuuga 9%, jõudes 1 729 €/m²-ni, ning jäi aastases võrdluses 12% madalamaks. Septembris tehti 18 korteritehingut, võrreldes vaid 3 tehinguga augustis. Tehingute arvu märgatav kasv viitab korterituru elavnemisele, kuid keskmise hinna langust võis mõjutada müüdud korterite koosseis. Väikese turu puhul ei pruugi hinnamuutus peegeldada kogu korterite hinnataseme üldist langust.

Eramute turul sõlmiti 3 tehingut, võrreldes 5 tehinguga augustis ja 1 tehinguga aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa segmendis tehti 1 tehing, mis on sama palju kui augustis, samas kui 2025. aasta septembris tehinguid ei toimunud. Kokkuvõttes iseloomustas Kuressaare septembrit märgatavalt aktiivsem korteriturg, kuid madalam keskmine hinnatase, samas kui eramute ja elamumaa tehinguaktiivsus jäi tagasihoidlikuks.

SAARE MAAKOND

261021 Kinnisvaraturu ülevaade, september 2026 5

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Nordecon: Muudatus kontserni tütarettevõtte juhatuses

NordeconNordecon AS’i 100% tütarettevõtte Tariston AS nõukogu otsusega nimetati alates 04.01.2027 uueks juhatuse liikmeks Elmo Riig, kes hakkab vastutama Tariston AS-i teedeehituse ja ettevalmistuse valdkonna eest.

Elmo Riig on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli soojustehnika eriala. Tal on pikaajaline kogemus ehitusprojektide ja ehitustegevuse juhtimisel. Alates 2020. aastast oli Elmo Scanweld AS-i ehitusdirektor. Varem on ta töötanud Skanrek OÜ-s objektijuhina, Scanweld AS-is objekti- ja projektijuhina ning aastatel 2018–2020 Nordecon AS-is eritööde projektijuhina. Elmol on muu hulgas volitatud soojusenergeetikainseneri 8. kutsetase gaasiseadmete ja -paigaldiste ning soojusseadmete ja -süsteemide alal. Elmo Riig ei oma Nordecon AS’i aktsiaid.

Tariston AS-i juhatus jätkab alates 04.01.2027 tööd kaheliikmelisena: Kaspar Kaldjärv (esimees) ning Elmo Riig (teedeehituse ja ettevalmistuse juht).

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2025. aasta konsolideeritud müügitulu oli 208 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd 450 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark

Nordecon: Change in the management board of group subsidiary

NordeconBy a resolution of the supervisory board of Tariston AS, a wholly owned subsidiary of Nordecon AS, Elmo Riig has been appointed as a new member of the management board as of 4 January 2027. He will be responsible for the company’s road construction and pre-construction operations.

Elmo Riig graduated from Tallinn University of Technology in thermal engineering. He has extensive experience in managing construction projects and construction operations. From 2020, Elmo served as Construction Director at Scanweld AS. Previously, he worked as a Site Manager at Skanrek OÜ, as a Site Manager and Project Manager at Scanweld AS, and as a Special Works Project Manager at Nordecon AS from 2018 to 2020. Among other qualifications, Elmo holds a Level 8 professional qualification as an Authorised Thermal Energy Engineer in gas appliances and installations and in thermal equipment and systems. Elmo Riig does not hold any shares in Nordecon AS.

As of 4 January 2027, the management board of Tariston AS will continue with two members: Kaspar Kaldjärv (Chairman) and Elmo Riig (Head of Road Construction and Pre-Construction).

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2025 was 208 million euros. Currently Nordecon Group employs 450 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Swedbank: Eesti kinnisvaraturu piirkondlikud erinevused süvenevad

SwedbankKinnisvaraturu aktiivsust määravad sissetulekute ostujõud, intressimäärad ja majapidamiste kindlustunne. Kui need muutused avalduvad kinnisvaraturul kiiresti, siis rahvastikumuutuste mõju avaldub aeglaselt ja jääb sageli taustal vähem märgatavaks.

Rahvastiku vähenemine ja vananemine, sündimuse langus ja inimeste koondumine suurematesse keskustesse kujundavad maakondade kinnisvaraturgu erinevalt. Seetõttu muutuvad meid ees ootavad rahvastikumuutused üha olulisemaks teemaks.

Rahvastik koondub Harju- ja Tartumaale

Statistikaameti põhiprognoosi järgi väheneb Eesti rahvaarv 2050. aastaks praegusega võrreldes ligi 3%. Rahvastik koondub sinna, kus on rohkem töökohti, kõrgemad palgad ning paremad haridus- ja arenguvõimalused.

Kui viimase kümne aastaga on rahvaarv kasvanud Harju-, Tartu-, Pärnu- ja Raplamaal, siis 2050. aastaks prognoositakse kasvu vaid Harju- ja Tartumaal. Ülejäänud 13 maakonna rahvaarv väheneb, kõige enam Ida-Virumaal.

Rahvastik laieneb suurlinnade ümbrusse

Maakondlik rahvastikuprognoos ei tähenda siiski, et ka kogu Harju- ja Tartumaal kasvaks rahvastik ühtlaselt – elanike arv võib suureneda eelkõige suuremate linnade ümbruses, samal ajal kui osa piirkondi kahaneb. Taristu areng ja linnadest taskukohasemad eluasemed soodustavad lisaks linnades elamisele ka rahvastiku koondumist suurlinnade ümbrusse. Näiteks on Harjumaa osakaal Eesti rahvastikust kümne aastaga kasvanud 44%-lt 47%-le ning prognooside järgi ulatub see 2050. aastaks 51%-ni. Seejuures on Tallinnas rahvastiku kasv olnud aeglasem kui mujal Harjumaal, mis viitab elanikkonna ja eluasemenõudluse laienemisele pealinnast väljaspoole.

Ühtlasi võimaldab arenenud taristu ning suhteline lähedus töökohtadele või haridusasutustele ka osade maakondade elanikel jääda püsivalt elama oma kodumaakonda. Üheks selliseks näiteks on Raplamaa, kus ligi 45% hõivatutest töötab väljaspool oma kodumaakonda, sh 28% Tallinnas. Seega sõltub mõne maakonna atraktiivsus elukohana suuresti transpordiühendustest tõmbekeskustega ning võimest pakkuda taskukohast eluaset ja head elukvaliteeti.

Potentsiaalseid koduostjaid ja -üürijaid jääb vähemaks

Swedbanki andmetel moodustavad ligi 90% eluasemelaenu klientidest 20–49-aastased elanikud. Kuigi kõik sellesse vanuserühma kuuluvad inimesed ei ole potentsiaalsed koduostjad, aitab nende arvu muutus hinnata eluasemenõudluse tulevikku.

Viimase kümne aastaga on 20–49-aastaste elanike arv Eestis vähenenud ligi 2,5%. Prognooside järgi kahaneb see tänasega võrreldes 2040. aastaks 9% ja 2050. aastaks ligi 14%. Langust prognoositakse kõigis maakondades, kusjuures mitmes maakonnas võib vähenemine ületada ka 20%.

Kuigi tegelik areng ei pruugi prognoosidega täielikult kattuda, osutavad need siiski sellele, et eluasemenõudluse väljavaated ei ole Eestis ühesugused. Piirkondlikud erinevused võivad süveneda ning rahvastikukadu võib muuta kinnisvara müümise ja ka selle arendamise üha keerulisemaks just seal, kus potentsiaalseid ostjaid jääb vähemaks.

Piirkondlikud hinnaerinevused võivad süveneda

Paremad töövõimalused ja kõrgemad sissetulekud võimaldavad tõmbekeskustes üldjuhul maksta kinnisvara eest kõrgemat hinda. Samas ei pruugi see kõigi jaoks tähendada võrdseid võimalusi eluaseme ostmiseks, sest ka tõmbekeskustes on sissetulekud erinevad.

Näiteks sai eelmisel aastal Võru keskmise kuupalga eest osta keskmiselt 1,3 m² korteripinda, samas kui Tallinna keskmise kuupalga eest vaid 0,6 m². Tõmbekeskustest kaugemates piirkondades võib ostuhind olla soodsam, ent piiratud töövõimalused, madalam sissetulek ja väiksem ostjate ring hoiavad ka nõudlust väiksemana.

Hinnavahe tõmbekeskuste ja muude piirkondade vahel võib ajapikku veelgi suureneda. See ei tähenda automaatselt hinnalangust, kuna turu arengut mõjutavad muuhulgas ka intressimäärad ja majanduskeskkond. Küll aga võib hinnakasv piirkonniti tulevikus veelgi rohkem erineda. Harju- ja Tartumaal suurendab rahvaarvu kasv elamispindade koguvajadust ka siis, kui 20–49-aastaste elanike arv väheneb. Mujal Eestis kahanevad nii rahvaarv kui ka 20–49-aastaste inimeste arv, mis võib vähendada nii elamispindade koguvajadust kui ka potentsiaalsete koduostjate ja -üürijate hulka.

Siinjuures tuleb silmas pidada ka seda, et rahvastiku vähenemine ja vananemine võib nõudlust ja hinnataset mõjutada, kuid hinda kujundab ka elamufondi kvaliteet ja pakkumine. Lisaks mõjutab eluasemenõudlust ka teise kodu või suvila ost ning piirkonna turismi areng, eriti seal, kus lühiajalise üüri järele on suurem nõudlus.

Väiksemad leibkonnad on siiani eluasemevajadust toetanud

Aastatel 2015–2025 kasvas Eesti rahvaarv 4%, kuid leibkondade arv suurenes samal ajal 12%, peamiselt üheliikmeliste leibkondade arvu kasvu tõttu. Eurostati andmetel kasvas Eestis üheliikmeliste leibkondade osakaal kümne aastaga 36%-lt 45%-le. Seejuures suurenes alla 65-aastaste ühe täiskasvanuga leibkondade osakaal 20%-lt 25%-le, mis on lisaks suurendanud eluaseme nõudlust.

Seega, kuigi 20–49-aastaste arv on ajas kahanev, võib seda leevendada leibkondade arvu kasv. Samas võib selle suundumuse mõju edaspidi nõrgeneda. Eesti alla 65-aastaste ühe täiskasvanuga leibkondade osakaal on Euroopa Liidu võrdluses juba üks suuremaid ning meist kõrgema näitajaga riike on pigem vähe, nende seas näiteks Soome (30%), Rootsi (28%) ja Taani (27%).

Kuidas säilitada kaugemate piirkondade elujõulisus?

Suurtest tõmbekeskustest kaugemal asuvate piirkondade elujõulisuse säilitamiseks ei piisa üksnes taskukohase eluaseme ja hea taristu olemasolust, vaid oluline on ka töökohtade ja majanduslike võimaluste loomine väljaspool pealinnaregiooni. Piirkondade tulevik sõltub sellest, kas inimestel on võimalik leida kodu lähedal sobiv töö ning näha seal ka pikaajalist arenguperspektiivi. Vastasel korral muutub Eesti elu veelgi pealinnakesksemaks ning kaugemate piirkondade rahvastik ja elujõulisus kahanevad veelgi.

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark

Tallinna uuringud: elanikud hindavad rohelust, kuid soovivad paremaid ühendusi

www.tallinn.eeTallinna elanike küsitluse järgi peab 90% täisealistest tallinlastest oma kodulähedast avalikku linnaruumi meeldivaks. Uue üldplaneeringu ideekorjes tõsteti esile rohealade ja mere läheduse tähtsust ning vajadust turvalisemate ja paremini ühendatud liikumisteede järele. Uuringutulemused aitavad koostada Tallinna uue üldplaneeringu lähteseisukohti.

Tallinn tutvustas kahe uuringu tulemusi. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti korraldatud ideekorjes osales 2276 inimest ning Tallinna Strateegiakeskuse tellitud elanike küsitluses 3795 täisealist tallinlast.

Tallinna linnapea Peeter Raudsepp rõhutas, et üldplaneeringut koostades tuleb vaadata kaugemale üksikutest projektidest. „Täna tehtavad planeerimisotsused mõjutavad Tallinna arengut veel aastakümneid. Seetõttu peame teadma, mida inimesed oma kodulinnas väärtustavad ja millised probleemid vajavad lahendamist. Uus üldplaneering aitab paika panna põhimõtted, mille järgi Tallinn tulevikus areneb.“

Ideekorjes nimetati pealinna tugevustena rohelust, mere lähedust, ajaloolist linnaruumi ja eriilmelisi asumeid. Muret tunti rohealade vähenemise, vähese tänavahaljastuse ja mereäärsete alade ligipääsetavuse pärast. Samuti tõid osalejad esile katkevad kõnni- ja rattateed, keerulised ühendused linnaosade vahel, liiklusohutuse probleemid ja müra.

„Kui kõnni- või rattatee katkeb või ühest linnaosast teise jõudmine on keeruline, mõjutab see inimeste igapäevaelu. Üldplaneeringu koostamisel tuleb vaadata, kuidas liikumisteed, rohealad ja kohalikud keskused omavahel paremini siduda. Samuti on oluline parandada suurte elamupiirkondade elukeskkonda ning luua paremad võimalused ühistranspordi ja rattaga liikumiseks,“ selgitas linnaplaneerimise eest vastutav abilinnapea Tiit Terik.

Uuringute tulemusi kasutatakse üldplaneeringu lähteseisukohtade koostamisel. Samuti aitavad need määrata, milliseid teemasid tuleb edaspidi põhjalikumalt uurida.

„Elanike tagasiside aitab meil paremini mõista, millele tuleb uue üldplaneeringu koostamisel tähelepanu pöörata ja milliseid teemasid põhjalikumalt uurida,“ selgitas üldplaneeringu vanemarhitekt Ann Kristiin Entson.

Edasiste uuringute käigus selgitatakse muu hulgas välja perede vajadused elukeskkonna suhtes ja Tallinnast väljakolimise põhjused. Liikuvusuuring aitab täpsustada rööbasühistranspordi koridore, sealhulgas võimalikke uusi trammikoridore ja linnaraudtee arendamise võimalusi. 2027. aastal on kavas tellida ka sini-rohevõrgustiku uuring, mis aitab leida lahendusi rohealade säilitamiseks ja uute rajamiseks. Samuti võetakse üldplaneeringu koostamisel arvesse linnaosade erinevaid vajadusi.

Elanike küsitluse järgi on 84% täisealistest tallinlastest rahul oma linnaosa ruumilise arenguga. Elukoha valikul hinnatakse rohelust, häid ühendusi, teenuste lähedust ja rahulikku elukeskkonda. Oma kodukandis soovitakse eelkõige vähem müra ja hoonete paremat korrashoidu.

Küsitlusest selgus ka erinevus kaasamissoovi ja tegeliku osaluse vahel: viimastel aastatel on 41% vastanutest soovinud Tallinna linnaruumi arengus kaasa rääkida, kuid viimase kahe aasta jooksul on seda teinud 11%.

Novembris toimuvad kõigis kaheksas Tallinna linnaosas avalikud arutelud. Kohtumistel tutvustatakse iga linnaosa uuringutulemusi ning arutatakse koos elanikega, mida tuleks nende kodukandis hoida ja mida muuta. Küsimustele vastavad linna esindajad ja linnaplaneerimise eksperdid. Samuti selgitatakse, kuidas elanike ettepanekuid uue üldplaneeringu koostamisel arvesse võetakse. Kohtumiste täpsed ajad ja kohad avaldatakse eraldi.

Tallinn koostab uut üldplaneeringut, mis suunab linna arengut järgmise 15–20 aasta jooksul. Üldplaneering määrab linna ruumilise arengu põhimõtted ning aitab kavandada liikumisvõimalusi, rohevõrgustikku ja kohalikke keskusi ühtse tervikuna. Konkreetseid planeeringulahendusi ega investeerimisotsuseid ei ole uuringute põhjal veel tehtud.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ideekorje toimus 29. maist 31. augustini 2026. Osalemine oli vabatahtlik ning tulemused kajastavad osalejate seisukohti ega ole statistiliselt esinduslikud kogu Tallinna elanikkonna suhtes.

Tallinna Strateegiakeskuse tellitud elanike küsitluse viis läbi Turu-uuringute AS 12. maist 13. juunini 2026. Rahvastikuregistri põhjal moodustatud valimi kaalutud tulemused annavad esindusliku ülevaate täisealiste Tallinna elanike hinnangutest.

Lisainfo Tallinna uue üldplaneeringu kohta: www.tallinn.ee/2050.

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark

Planeerimisprotsess selgemaks – detailplaneeringute koolitus 29. oktoobril

Martina ProosaDetailplaneering võib määrata kogu arendusprojekti käekäigu. Valesti tehtud otsused, puudulik menetlus või ebaselgus planeeringu tingimustes võivad kaasa tuua vaidlusi ja kulukaid viivitusi. Seetõttu on oluline tunda planeeringu koostamise ja menetlemise nõudeid ning mõista, millised tingimused on siduvad ja kuidas planeeringut hiljem muuta või ellu viia.

Koolitus „Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine praktikas“ annab tervikliku ülevaate detailplaneeringu koostamise alustest, menetlusetappidest, huvitatud isikute kaasamisest, kehtestamisest ja elluviimisest. Ehitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa käsitleb ka praktikas esile kerkivaid probleeme, planeeringutega seotud lepinguid ning värskemat kohtupraktikat. Koolitus sobib kohalike omavalitsuste spetsialistidele, kinnisvaraarendajatele, arhitektidele, projekteerijatele ja teistele, kes puutuvad kokku detailplaneeringutega.

Koolitus toimub 29.10.2026 kell 10.00–15.15 veebis MS Teamsi vahendusel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Nordecon: Lepingu sõlmimine Nõo Lihatööstuse külmhoone ehitustööde teostamiseks

NordeconNordecon AS-i kontserni kuuluv Embach Ehitus OÜ ja OÜ Nõo Lihatööstus sõlmisid töövõtulepingu Nõo Lihatööstuse külmhoone ehitustööde teostamiseks. Lepingu maksumus on 4,7 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Hoone valmib 2027. aasta septembris.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2025. aasta konsolideeritud müügitulu oli 208 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd 450 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringu tasuvuse analüüs praktikas - Tõnu Toompark

Nordecon: Construction contract (Nõo Lihatööstus cold storage facility)

NordeconNordecon AS group company Embach Ehitus OÜ and OÜ Nõo Lihatööstus have entered into a contract for the construction of a cold storage facility for Nõo Lihatööstus. The contract value is EUR 4.7 million, excluding VAT. The building is scheduled for completion in September 2027.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2025 was 208 million euros. Currently Nordecon Group employs 450 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas