Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

SEB: Keldrikorterid: soodsam hind, kuid laenu võttes tuleb arvestada riskidega

10.04.2026 Adaur.ee

Soklikorruse korterid on Eestis nišitoode, mille ruutmeetrihind on sageli madalam kui kõrgematel korrustel asuvatel korteritel. Kui koduostjale võib keldrikorter tunduda soodsam investeering, tuleb laenu saamisel sellise eluaseme olemusega arvestada.

Kuigi soklikorruse korterid ei pruugi kõigi ostjate esmane valik olla, leiavad hästi hooldatud ja läbimõeldud objektid oma omaniku. Eriti sobivad sellised elupinnad inimestele, kes otsivad soodsamat ruutmeetrihinda või konkreetset elustiilile vastavat lahendust – määravaks saavad seejuures aga planeering, seisukord, valgusolud ja ventilatsioon.

“Pankade jaoks on soklikorruse korteri puhul võtmeküsimus eelkõige vara likviidsuses ja tehnilises seisukorras. Kui korter ei ole ametlikult registreeritud eluruumina, võib see tähendada piiranguid nii laenu andmisel kui ka tagatise väärtuse hindamisel. Samuti tõusevad miinuskorruse puhul fookusesse niiskusriskid, vundamendi ja sokli soojustus, ventilatsioon ning veekindlus. Kui korter asub vanemas majas, kus neid teemasid pole renoveerimisel arvesse võetud, võib see mõjutada nii elukvaliteeti kui ka kinnisvara pikaajalist väärtust,” rääkis SEB eraklientide divisjoni juht Sille Hallang. “Hästi lahendatud planeering, valgusšahtid ning kaasaegne ventilatsioon võivad oluliselt vähendada tajutavaid riske,” lisas ta.

Laenuvõtjal tasub olla teadlik

Kuigi soklikorruse korterit on sageli võimalik finantseerida tavapärase kodulaenuga, sõltuvad konkreetsed tingimused siiski objektist. Soovitatav on huvilistel kaasata varakult spetsialistid – näiteks ehituseksperdi või hindaja –, et saada selge ülevaade nii tehnilisest seisukorrast kui ka võimalikest lisakuludest tulevikus.

“Enne ostu tuleb kontrollida, kas ruum on registreeritud elamispinnana ja kas sellele laienevad tavapärased laenu- ja finantseerimisvõimalused, et tagada sujuv tehing ja sobiv rahastus,” avas Hallang.

Pikaajaliselt on oluline hinnata ka seda, kui lihtne on sellist korterit vajaduse korral edasi müüa. Kuigi madalam ruutmeetrihind võib ostuhetkel olla atraktiivne, võib soklikorruse korterite ostjaskond olla kitsam, mis tähendab pikemat müügiperioodi.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

KV.EE: pakkumise hooajaline vähenemine pakub üürileandjatele õrna leevendust

10.04.2026 Tarvo Teslon

Kinnisvaraportaali KV.EE lisati 2026 I kvartalis kuiselt keskmiselt 1417 uut Tallinna üürikorteri pakkumist. Pakkumisse lisandunud üürikorterite arv on 2,4% aastatagusest väiksem. Siiski püsib üüripakkumises olevate korterite arv eelmise aasta näitajast kõrgemal. Suur pakkumine hoiab püsivat survet üürihindadel, kuid mõningane leevendus on tulemas, kommenteeris kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„Viimase viie aasta jooksul on keskmine kuu jooksul Tallinna üüripakkumisse lisatud korterite arv olnud 1235. Nii saame 2026. a kuukeskmisena pakkumisse lisandunud 1417 korterit pidada pigem suureks mahuks, mis ei lase konkurentsil leebuda,“ analüüsis Tarvo Teslon.

2026. a esimese kolme kuu jooksul kinnisvaraportaali KV.EE pakkumisse lisatud Tallinna üürikorterite keskmine pakkumishind oli 13,8 €/m². Üürileandjate poolt uuena defineeritud korterite eest küsiti keskmiselt 16,6 €/m² ja vanemate korterite eest 13,0 €/m². Aastatagusega võrreldes küsivad üürileandjad nii uute kui vanemate korterite eest keskmiselt 5-6% kõrgemat nii ruutmeetri kui koguhinda.

„2025. a kevadel vähenes üüripakkumine portaalis KV.EE mõnevõrra ja üürileandjad kergitasid varmalt hindu. 2025. a suvest-sügisest alates on üüripakkumisse lisatud korterite üürihinnad püsinud pigem paigal või isegi mõnevõrra vähenenud. Üürileandja ei saa üürihinda tõsta, kui pakkumist on palju ja üürnike vähe,“ selgitas Tarvo Teslon.

Kevadel on üüriturg aktiveerunud ja üüripakkumiste arv on hakanud vähenema. Osalt väheneb üüripakkumine, sest mõned korterid liiguvad pikaajalise üüri sektorist majutusärisse.

„Ootasime üüripakkumise vähenemist juba märtsilt, kuid seda ei tulnud. Kinnisvaraportaali KV.EE märtsi viimane ja aprilli esimene nädal siiski näitavad, et hooajale omane üüripakkumise vähenemine on aset leidmas, kuid prognoositust rahulikumas tempos. See võimaldab äkki üürileandjatel üürihindu kümnekonna-mõnekümne euro võrra ülespoole kruvida, et viimase 15 aasta madalaimale tootlusele pisutki leevendust saada,“ soovitas Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Investoreid ootab üle 460 tööstusala

10.04.2026 Adaur.ee

Tööstusalade kaardirakendusel valmis lihtsustatud investorvaade, kust ettevõtjal on võimalik mõne hetkega saada ülevaade just talle sobivatest aladest. Sisestades otsingusse soovitud tingimused, leiab rakendus sobivad alad enam kui 460 asukoha hulgast.

Eelmise aasta lõpust on Maa- ja Ruumiameti geoportaalis avalikuks kasutamiseks tööstusalade kaardirakendus, kust on näha ettevõtluseks sobivad alad üle kogu Eesti.

Sobivaid ettevõtlusalasid on võimalik otsida kogu Eesti piires, aga ka valitud maakondades. Investoritele loodud kaardilt näeb ala asukohta ja pindala, kaugust linnulennult Tallinna lennujaama ja lähima kaubasadamani, samuti riigitee, kaubaraudteejaama ja alajaamani (vt videost avaneb uues vahekaardis).

Majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo hinnangul on investorvaade terviklik ja mugav tööriist, kust saab kõik vajaliku kiirelt kätte. ”Investor ei pea enam infot kokku koguma – ta saab hakata kohe otsuseid tegema,” märkis ta. „Esmakordselt on seni killustatud info toodud ühele kaardile, osutades võimalustele ja kiirendades otsuseid. See on signaal, et investeeringud on oodatud.”

Lahendus koondab aladega seonduva kompaktselt ega nõua infoga ümber käimiseks erioskusi. Hetkel on olemas 462 tööstuseks ja tootmiseks sobiva ala ruumiandmed. Enim alasid on Ida-Virumaal, kus kuvatakse 76 asukohta, järgneb Harjumaa 54 tööstusalaga. Vaade koosneb 15 andmekihist, millest enamik tulevad teistest andmekogudest automaatselt. Alasid ja andmeid lisandub jooksvalt.

Andmekaardi vajadus selgus koostöös ettevõtjatega. „Tunnustan riiki operatiivse tegutsemise ja asjaliku lahenduse eest. Reaktsioon tööstussektori ootustele tõestab ilmekalt, et riik kuulab ettevõtjaid ja iga konstruktiivne ettepanek päriselt loeb,“ ütles ettevõtte Radius Machining OÜ juht Veljo Konnimois. Info süstematiseerimine ja kättesaadavus säästab tema sõnul ettevõtjate aega ja aitab regionaalsel potentsiaalil oluliselt kiiremini reaalseteks investeeringuteks vormuda.

Kaardilahendus ja investorvaade valmisid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maa- ja Ruumiameti ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse koostöös. Oma piirkonna andmete kaardile jõudmise eest hoolitsevad maakondlikud arenduskeskused.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

EfTEN Real Estate Fund AS’i 2026. aasta I kvartali finantstulemused ja aktsia puhasväärtus seisuga 31.03.2026

10.04.2026 Adaur.ee

EfTEN Real Estate Fund AS teenis 2026. aasta I kvartalis konsolideeritud üüritulu kokku 8,180 miljonit eurot, mis on 6,5% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Fondi konsolideeritud EBITDA oli esimeses kvartalis 6,817 miljonit eurot (10,3% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal). Fondi EBITDA kasvas kaubanduse segmendis 12%, logistika segmendis 10% ning hooldekodude segmendis 63%. Büroosektoris jäi konsolideeritud EBITDA eelmise aastaga samale tasemele.

Fond teenis I kvartalis korrigeeritud rahavoogu (EBITDA miinus intressikulud ja laenude põhiosade tagasimaksed ja tulumaksukulu) kokku ligikaudu 3,5 miljonit eurot, mis on seoses kõrgema EBITDA taseme ja madalamate intressikuludega võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenenud 31%,

Fondi tütarettevõtete laenude kaalutud keskmine intressimäär oli märtsi lõpu seisuga 4,0%, püsides selle aasta I kvartali jooksul sisuliselt muutumatuna. Fondi intressikulud vähenesid võrreldes eelmise aastaga 14%.

2026. aasta märtsis teenis fond 2 701 tuhat eurot konsolideeritud üüritulu, mis on 41 tuhat eurot vähem kui veebruaris. Üüritulu vähenes 62 tuhande euro ulatuses seoses tütarettevõtte EfTEN Krustpils SIA (Läti DSV logistikakeskuse omanikettevõte) müügiga, kuid kasvas 17 tuhande euro võrra kaubanduskeskuste käibeüüride tõttu. Fondile laekus EfTEN Krustpils SIA müügist kokku 5 374 tuhat eurot ning fond teenis alates kinnisvarainvesteeringu tegemisest 2016. aasta juunis 10% sisemist tulumäära (IRR). Tütarettevõtte müügist saadud raha kasutab fond uute kinnisvarainvesteeringute tegemiseks (sh Magistrali Kaubanduskeskuse OÜ ost) 2026. aastal.

2026. aasta aprilli alguses müüs fondi tütarettevõte EfTEN SPV7 OÜ Tallinnas Mustika kaubanduskeskuse kõrval asuva A.H. Tammsaare tee 116 a asuva kinnistu Ignitis Eesti OÜ-le, kes kavandab kinnistule elektriautode laadimisjaama rajamist. Kinnistu müügist teenis EfTEN SPV7 OÜ 225 tuhat eurot kasumit.

Fondi konsolideeritud EBITDA oli märtsis 2 298 tuhat eurot, s.o 22 tuhat eurot rohkem kui veebruaris.

Fondi puhasväärtus aktsia kohta oli 31.03.2026 seisuga 20,749 eurot ning EPRA NRV 21,6897 eurot. Aktsia puhasväärtus kasvas märtsis 0,7% ning EPRA NRV 0,6%.

EREF_reports_monthly_03.2026

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Koolitus “Kinnisvaraturu ülevaade 2026 II kvartal” toimub 17.04.2026

10.04.2026 Margot Toompark

17.04.2026 toimub koolitus “Kinnisvaraturu ülevaade 2026 II kvartal”, kus kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark annab põhjaliku ja praktilise ülevaate elamispindade turu hetkeseisust, olulisematest trendidest ning prognoosidest. Käsitlemisele tulevad majanduskeskkonna arengud, laenuturu muutused, korterituru tehingute ja hindade dünaamika ning üürituru olukord.

Koolitusele on oodatud:

kinnisvaramaaklerid, kes soovivad paremini mõista turu toimimist ja trende;
kinnisvaraanalüütikud, kes soovivad saada spetsialisti vaadet turu prognoosimisele;
kinnisvarainvestorid, kes soovivad teha teadlikumaid investeerimisotsuseid;
kinnisvaraettevõtete juhid ja omanikud, kes vajavad tuge ettevõtte eesmärkide kujundamisel;
kinnisvaraarendajad, kes soovivad hinnata turutrende ja nende muutusi;
eraisikud, kes soovivad kinnisvaravaldkonnast paremini aru saada.

Koolitus aitab osalejatel mõista kinnisvaraturgu mõjutavaid tegureid ning kasutada neid teadmisi teadlike otsuste tegemisel.

Koolitus “Kinnisvaraturu ülevaade 2026 II kvartal” toimub 17.04.2026 kell 10.00-13.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

EfTEN Real Estate Fund AS’s financial results for Q1 2026 and net asset value as of 31 March 2026

10.04.2026 Adaur.ee

EfTEN Real Estate Fund AS earned total consolidated rental income of €8.180 million in the first quarter of 2026, representing an increase of 6.5% compared to the same period last year. The Fund’s consolidated EBITDA for the quarter amounted to €6.817 million, up 10.3% year-on-year. EBITDA increased by 12% in the retail segment, 10% in the logistics segment and 63% in the elderly care segment, while in the office segment EBITDA remained at the previous year’s level.

During the first quarter, the Fund generated €3.5 million in adjusted cash flow (EBITDA less interest expenses, loan principal repayments and income tax), which increased by 31% compared to the previous year, mainly driven by higher EBITDA and lower interest expenses.

As at the end of March, the weighted average interest rate on loans of the Fund’s subsidiaries was 4.0%, remaining broadly unchanged during the first quarter. Compared to the previous year, the Fund’s interest expenses decreased by 14%.

In March 2026, the Fund earned €2.701 million in consolidated rental income, which is €41 thousand less than in February. Rental income decreased by €62 thousand due to the sale of the subsidiary EfTEN Krustpils SIA (owner of the DSV logistics property in Latvia), but increased by €17 thousand as a result of turnover-based rental income in shopping centres. The Fund received total proceeds of €5.374 million from the sale of EfTEN Krustpils SIA and achieved a 10% internal rate of return (IRR) since the initial investment in June 2016. The proceeds from the sale of the subsidiary will be used by the Fund for new real estate investments in 2026, including the acquisition of Magistrali Kaubanduskeskuse OÜ.

At the beginning of April 2026, a subsidiary of the Fund, EfTEN SPV7 OÜ, sold the property located at A.H. Tammsaare tee 116a in Tallinn, adjacent to Mustika shopping centre, to Ignitis Eesti OÜ, which plans to develop an electric vehicle charging station on the site. The Fund’s subsidiary EfTEN SPV7 OÜ earned a profit of €225 thousand from the sale.

The Fund’s consolidated EBITDA in March amounted to €2.298 million, which is €22 thousand higher than in February.

As at 31 March 2026, the Fund’s net asset value per share was €20.749 and EPRA NRV €21.6897. During March, NAV per share increased by 0.7% and EPRA NRV by 0.6%.

EREF_reports_monthly_03.2026

US Real Estate tegevjuht hoone rohesertifikaat annab konkurentsitihedal ärikinnisvaraturul tugeva eelise

09.04.2026 Adaur.ee

Eesti ärikinnisvara turul toimub selge muutus: hoone väärtuse määrab aina enam see, kui läbimõeldult ja kestlikult see on loodud. US Real Estate tegevjuhi Kaarel Loigu sõnul on rahvusvaheline rohesertifikaat väga oluline kvaliteedimärk, mis aitab hoonel eristuda ka tihedas konkurentsis ja hoiab ajas selle kõrge väärtuse.

„Ettevõtted otsivad täna enamat kui lihtsalt pinda. Valitakse keskkonda, mis toetab inimeste heaolu. Oluliseks kaalukeeleks saavad hoone energiatõhusus, tervislik sisekliima ja nutikad lahendused, mis loovad mugava ja toimiva töökeskkonna. Just siin annab rohesertifikaat kindluse, et hoone vastab kõrgetele ootustele nii täna kui ka tulevikus,“ sõnas US Real Estate tegevjuht Kaarel Loigu.

Sertifikaadi taotlemine algab arendajate jaoks juba hoone planeerimisprotsessis. See tagab, et iga otsus, materjalidest tehnosüsteemideni, teenib eesmärki luua keskkond, mis toetab inimest ja kestab pikki aastaid.

Loigu sõnul on LEED sertifikaadi olemasolust kujunenud kinnisvaraarenduses uus norm, mis suunab looma jätkusuutlikumaid hooneid, millel eluiga on pikem ning mille keskkonnamõju on täpselt teada.

Tallinnas Rotermanni kvartali ja Tallinna Sadama vahel paikneva Golden Gate ärihoone puhul alustati LEED rohesertifikaadi taotlemisega juba hoone planeerimisprotsessis, mis võimaldas kavandada hoonet nii, et sertifikaadi nõuetele vastamine oli oluline osa kogu projektist. Kui hoone valmis, tunnustati seda kõrgeima ehk Platinum-taseme LEED sertifikaadiga.

“Pöörasime projekti teostamisel olulist tähelepanu keskkonnasõbralike ja sertifitseeritud materjalide kasutamisele. Näiteks kasutasime suure osa hoone seinte ehitamisel materjale, mille puhul on täpselt teada, kui palju kulus tootmiseks energiat ja kui palju tekkis saastet,” sõnas Loigu.

„Golden Gate’i projekt on märgilise tähtsusega – tegemist on järjekorras alles kuuenda hoonega viimase 15 aasta jooksul, mis on pälvinud LEED sertifikaadi kõrgeima ehk Platinum-taseme. Eriti oluline on see, et projekti käigus tõsteti sihttase Gold-tasemelt Platinum-tasemele, mis näitab selgelt, et ambitsioonikate kestlikkuse eesmärkide seadmine ja muutmine ka arendusprotsessi keskel on täiesti saavutatav. Golden Gate’i eristab ka lahendus, kus kogu parkimine on viidud maa alla, võimaldades luua kvaliteetsemat linnaruumi ning toetades kestlikumat ja inimsõbralikumat keskkonda,“ ütles hoone sertifitseerimise nõustajaks olnud Forus kinnisvara jätkusuutlikkuse juht Jaanika Veldre.

Rahvusvaheliselt tunnustatud rohesertifikaat muutub ärikinnisvaras uueks miinimumstandardiks

Loigu sõnul kannab rohesertifikaat täna selget sõnumit hoone kvaliteedi ja usaldusväärsuse kohta. Tegemist on praktilise tööriistaga, mis peegeldab nii arenduse taset kui ka hoone pikaajalist väärtust.

LEED sertifikaadi andmisel hinnatakse hoonet kuues kategoorias: hoone energiasäästlikkus ja madal CO2 jalajälg, veesäästlikkus, keskkonnasõbralik materjalivalik, tervislik sisekliima, asukoht ja ligipääsetavus ning innovaatilised ja nutikad lahendused.

“Nii kestlikkus, energiatõhusus, ligipääsetavus kui ka terviklik sisekliima on iga ärikinnisvara rentniku jaoks oluline ning seda on kinnitanud nii meie senised kui ka tulevased lepingupartnerid,“ sõnas US Real Estate’i tegevjuht.

Golden Gate’i hoone kogupindala on 19 500 m2. Kogu hoone disain toetab kvaliteetset ja sujuvat töökeskkonda. Valgussüsteem reageerib liikumisele ja välistele valgustingimustele, luues ruumis loomuliku rütmi kogu päeva vältel. Lae alla paigaldatud jahutuspaneelid hoiavad õhu värske ka suletud ustega kabinettides ning tagavad mugava sisekliima ka soojematel päevadel.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Liven AS aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused

09.04.2026 Adaur.ee

Liven AS korraline üldkoosolek toimus 09.04.2026 Liven AS-i salongkontoris aadressil Telliskivi 60/5, 10412, Tallinn (I korrus).

Koosolekul osales 28 aktsionäri, kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud 11 219 204 häält, mis moodustab kokku 93,49% kõigist hääleõiguslikest häältest.

Korralisel üldkoosolekul võeti vastu järgmised otsused:

1. 2025. a majandusaasta aruande kinnitamine
1.1. Kinnitada Liven AS-i juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud 2025. a konsolideeritud majandusaasta aruanne üldkoosolekule esitatud kujul.

Otsuse poolt: 11 219 204 häält ehk 100% koosolekul esindatud häältest

2. Kasumi jaotamise otsustamine
Kinnitada alljärgnev Liven AS-i juhatuse esitatud kasumi jaotamise ettepanek:
2.1. Kinnitada 2025. majandusaasta puhaskasum summas 5 414 tuhat eurot.
2.2. Maksta aktsionäridele dividendi kokku summas 1 362 tuhat eurot.
2.3. Kanda 4 052 tuhat eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumisse.
2.4. Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 16.04.2026 Nasdaq CSD arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.
2.5. Dividendide väljamakse toimub 20.04.2026 või selle lähedasel kuupäeval.

Otsuse poolt: 11 219 204 häält ehk 100% koosolekul esindatud häältest

3. Aktsiate esmase avaliku pakkumise läbiviimise ettevalmistamise ja aktsiate kauplemisele võtmise kinnitamine
Seoses Liven AS-i kavandatud aktsiate esmase avaliku pakkumise ja kauplemisele võtmisega:
3.1. Kiita heaks pakkumise läbiviimise ettevalmistamine ning volitada Liven AS-i nõukogu tegema vajalikke ettevalmistusi pakkumise läbiviimiseks, sealhulgas Finantsinspektsioonis prospekti kinnitamiseks;
3.2. Kiita heaks Liven AS-i kõikide aktsiate kauplemisele võtmine Nasdaq Tallinna Börsi Balti põhinimekirjas ning volitada Liven AS-i nõukogu esitama Nasdaq Tallinna Börsi operaatorile Nasdaq Tallinn Aktsiaseltsile taotlust kõikide Liven AS-i aktsiate kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinna Börsi Balti põhinimekirjas.

Otsuse poolt: 11 219 004 häält ehk 100% koosolekul esindatud häältest

4. Aktsionäride eesõiguse välistamine
4.1. Seoses Liven AS-i kavandatud aktsiate esmase avaliku pakkumise ja kauplemisele võtmisega välistada vastavalt äriseadustiku §-le 345 Liven AS-i olemasolevate aktsionäride eesõigus uute aktsiate märkimiseks avaliku pakkumise raames läbiviidava aktsiakapitali suurendamise korral.

Otsuse poolt: 11 219 204 häält ehk 100% koosolekul esindatud häältest

5. Põhikirja muutmine
5.1. Muuta Liven AS-i põhikirja punkti 2.2 ja sõnastada see alljärgnevalt:
„Nõukogul on õigus suurendada seltsi aktsiakapitali kuni poole käesoleva põhikirja redaktsiooni jõustumise kuupäeval kehtinud aktsiakapitali suuruse võrra 3 aasta jooksul alates käesoleva põhikirja redaktsiooni jõustumisest. Aktsiakapitali suurendamise otsustamisel vastavalt käesolevale punktile on nõukogul kõik üldkoosoleku õigused. Nõukogul on õigus suurendada aktsiakapitali nii rahaliste kui ka mitterahaliste sissemaksetega.“
5.2. Kinnitada põhikirja uus redaktsioon aktsionäride üldkoosolekule esitatud kujul.

Otsuse poolt: 11 219 204 häält ehk 100% koosolekul esindatud häältest.

Esitlus – Liven AS aktsionaride korraline koosolek 2026

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tallinna üks suurimaid ehitusplatse asub üllatuslikult Mustamäel

09.04.2026 Adaur.ee

Tallinnas on kujunemas uus kogukondlik tõmbekeskus, kuid mitte kesklinnas ega mere ääres – linna suurim arendusala asub täna hoopis Mustamäel.

Mustamäe Keskuse kõrvale kerkib terviklik elu- ja ärikvartal, mis ühendab endas tervishoiu, elamispinnad, kaubanduse ning avaliku linnaruumi. „Seni on olnud keeruline üheselt määratleda Mustamäe linnaosa selget keskust. Uue arendusega kujunebki megakvartali keskmesse Mustamäe süda, kus kõik igapäevaeluks vajalik on mugavalt koondatud ühte piirkonda,” sõnab Scandium Kinnisvara tegevjuht Maido Lüiste. Kvartalisse rajatakse uus tervisemaja, kõrghoonega elamuarendus ning mitmekesine teenuste ja kaubanduse keskkond.

Ühe olulisema osana arendatakse Scandium Kinnisvara poolt piirkonda Tammsaare Tervisemaja – kuuekorruseline kaasaegne tervisekeskus, mis koondab ühe katuse alla SYNLABi, perearstid, hambaravi, taastusravi ja muud tervishoiuteenused, et muuta patsiendi raviteekond võimalikult sujuvaks. Samuti on majja kolimas reformer pilatese stuudio, et esmakordselt tuua tervisemajja ka tervise ennetusele suunatud teenused. Lisaks tervisemajale kerkib samasse kvartalisse TTP arendatav 24-korruseline tornelamu Manhattan, kuhu tuleb üle 200 korteri ning kaasaegsed ühiskasutatavad alad, sealhulgas katusepark. Kvartalit täiendavad roheala, parkimismaja ning galeriiühendused, mis loovad mugava ja ilmast sõltumatu liikumiskeskkonna. Arendustega paralleelselt uueneb ka Mustamäe Keskus, kuhu lisanduvad uued teenusepakkujad.

Kokku moodustab arendus üle 55 000 ruutmeetri suuruse tervikliku linnaruumi, mis on üks suurimaid omataolisi projekte Tallinnas.

Mustamäe Manhattanit arendava AS TTP tegevjuhi Peeter Puusepa sõnul on projekti eesmärk muuta Mustamäe kaasaegseks linnakeskuseks: „Loome Mustamäele uue põlvkonna linnaruumi, kus tervishoid, kodu, töö ja vaba aeg on kõik üksteise vahetus läheduses. Meie eesmärk on pakkuda inimestele võimalust lahendada oma igapäevased vajadused mugavalt ühes kohas ning tõsta kogu piirkonna elukvaliteeti,“ ütles Puusepp.

2027.aastaks valmiv kvartal muudab senise arusaama Mustamäest kui magalarajoonist, kujundades sellest mitmekesise ja kaasaegse linnakeskkonna.

Droonifotod: Andreas Saarem

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Lind Living renoveerib korteriteks kaks Luigetiigi vaatega väärikat hoonet Kadriorus

09.04.2026 Adaur.ee

Kinnisvarafirma Lind Living sõlmis 1Partner Ehitusega ehituslepingu kahe Tallinnas Kadriorus Luigetiigi lähistel asuva väärika hoone renoveerimiseks äripindadega korterelamuteks. Weizenbergi tn 20 trammide lõpp-peatuse juures asuvad kõigi tänapäevaste mugavustega majad valmivad 2027. aasta suve hakul.

Lind Livingu juhatuse liikme Epp Naela sõnul läbivad Luigetiigi väike ja suur maja põhjaliku uuenduskuuri. Tööde käigus säilitatakse hoonete arhitektuuriline iseloom ning lisatakse tänapäevased tehnilised lahendused. Apex Arhitektuuribüroo poolt ette valmistatud projekti ning FORM Disaini sisearhitekti Kärt Sepa siselahenduse alusel rajatakse tänavaäärsesse ajaloolisesse hoonesse ja kvartalisisesesse suuremasse hoonesse kokku 30 korterit ja 6 äripinda. Väiksem on ligi 100-aastane hoolikalt renoveeritud puitmaja, suurem hoovimaja on uuem, moodsate lahendustega ning liftiga. Kõikidesse korteritesse ehitatakse korteripõhine ventilatsioon ning energiatõhus vesipõrandaküte.

”On suur au renoveerida kaht kaunist maja Kadrioru kõige šikimas nurgas. Antud juhul rõhutab väite “asukoht, asukoht ja veel kord asukoht” kehtimist fakt, et juba esimese müügisoleku nädalaga on oma huvi projekti vastu registreerinud üle 200 inimese,” märkis Nael. Tegu on Lind Livingu neljanda arendusprojektiga ning Naela sõnul on kõik ettevõtte senised arendused on olnud täiesti eriilmelised, mis on hoidnud tööd tegijate jaoks põnevana ega ole lasknud loorberitele puhkama jääda.

1Partner Ehituse tegevjuhi Üllar Hinno sõnul on iga hoone uuendamine Kadrioru miljööväärtuslikul alal nii arhitekti kui ehitaja jaoks alati paras kondiproov ja väljakutse, et tulemus saaks ajaloolise konteksti vääriline. “Luigetiigi majade renoveerimise puhul säilitame moodsa aja mugavusi lisades hoonetele ja piirkonnale omase stiili, milles aitab meid ka varasem kogemus lähedal asuvate Villa Mon Repose ja Noblessneri kvartali muinsuskaitse aluste mälestiste renoveerimiselt,” märkis ta.

1Partner Ehitus on tunnustatud ajalooliste ehitiste renoveerimise kogemusega ehitusettevõte, mis on taastanud muuhulgas Noblessneris asuvad Shishi, Põhjala Pruulikoja ja KAI kunstikeskuse esindushooned, samuti Tallinna Kunstikooli ja Larseni Stereo House’i. Tallinna linn on 1Partner Ehituse tegevust tunnustanud kolmel korral, Muinsuskaitseamet omistas ettevõttele aastapreemia Lillepaviljoni restaureerimise eest.

Eestimaisel kapitalil põhinev kinnisvaraettevõte Lind Living omab ning arendab peamiselt Eesti Vabariigi ja Rüütelkonna hiilgeaegade hooneid – nii elu- ja ärimaju kui ka segasihtotstarbelisi maju. Ettevõte halduses on ca 70 korterit ja sama palju äripindu, sh mitmed tuntud hooned Tallinna vanalinnas, Toompeal ja Kadriorus ja Tartus asuv endine Eesti Panga hoone Munga tänaval. Viimastel aastatel on Lind Living arendanud ja renoveerinud mitmeid hooneid Tallinnas ja Tartus. Ettevõtte portfelli kuuluvad Tallinnas Pirita tee äärde Lillepaviljoni kõrvale rajatud Laferme hoone, mis koosneb esimese korruse ja maa-aluse parkla kaudu ühendatud uuest ja ajaloolisest hoonest. Ajalooline osa renoveeriti täielikult ning sellele lisandus modernne, lähiümbruse hoonetega harmooniliselt sobituv juurdeehitus. Uusehitusena on Lind Living rajanud näiteks ka äripindadega kortermaja Tallinnas Kentmanni 28.

Uus Maa: kolm aastat kestnud reaalhindade langus Tallinna korteriturul hakkab läbi saama

09.04.2026 Adaur.ee

Eesti suurima kinnisvarabüroo juhi Argo Pillessoni sõnul hakkab kolm aastat kestnud reaalhindade langus Tallinna korteriturul läbi saama – hinnastatistika näitab, et inflatsiooniga korrigeeritud korterihindade languse tempo on aeglustunud ning sel aastal võib ees oodata murdepunkt.

„Nominaalselt ehk eurodes mõõdetult on Tallinna korterite hinnad viimased kolm aastat nagu naelutatult paigal seisnud, samas oleme juba pikalt olnud kõrge inflatsiooni keskkonnas, mis on Tallinna korterite keskmist hinda suhtes ostujõuga viimase nelja aastaga ligi 14% alla toonud. Sama suur oli kümnendi alguses, 2020.-2022. aastate inflatsiooniga korrigeeritud ehk reaalhindade kasv. Kinnisvara ostujõu mõttes oleme seega jõudnud ringiga tagasi Covidi-eelsesse aega. Kujundlikult väljendades – sama korteri müümisel võid saadud raha eest poest osta täpselt sama palju kaupa kui 2020. aastal ehk korteri hind on tõusnud inflatsiooniga võrdses mahus,“ ütles Pillesson.

„Tehinguaktiivsus on viimasel aastal olnud küllaltki kõrge ning ka 2026. aasta esimene kvartal näitas 2 070 tehinguga korralikku tulemust, mis on 2,4% üle viimase 15 aasta keskmise. Kõrge tehinguaktiivsuse taustal on hakanud ka korterite müügihind tasapisi ülespoole rühkima. Tallinna korterite 2026. aasta esimese kvartali mediaanhind oli 2 893 €/m2, mis tähendab aastases võrdluses 2,5% kasvu, mis on parim näitaja alates 2023. aastast,“ rääkis Pillesson.

„Samal ajal on palgad kasvanud kordades kiiremini kui korterite hinnad. 50-ruutmeetrine Tallinna korter maksab täna ligikaudu 73 Harju maakonna mediaankuupalka, samas kui 2020. aastal oli see näitaja 80 juures ning 2022. aasta lõpus 93. Ostja positsioon ehk sisuliselt korteri kättesaadavus ei olegi sellel kümnendil nii hea olnud kui praegu,” lisas Pillesson.

„Kui inflatsioon jääb aasta lõikes alla 4% ning tehinguaktiivsus sarnasele tasemele, on realistlik, et jõuame aasta kokkuvõttes murdepunktini, kus ka Tallinna korterite reaalhind pöördub kasvule. Mina julgeks sellele panustada. Seda toetab ka 2026. aastal oodatav tehingute struktuuri muutus ehk uusarenduse turu taastumine, mis toob statistikasse rohkem kõrgema hinnaga tehinguid. Pikaajalises vaates on see, et kinnisvara hinnakasv ületab reeglina inflatsiooni, makromajanduslik tõde,“ nentis Pillesson.

„Tallinna tänavune tehingustatistika näitab, et jaanuar ja veebruar olid mullusega võrreldes nõrgemad – tehti vastavalt 12,5% ja 8,5% vähem tehinguid kui aasta varem. Märts pöördus aga tugevalt – 778 tehinguga kasvas aktiivsus aastaga 8,4%, mis tõmbas 2026. aasta esimese kvartali keskmise üles. Üle Eesti tehti esimeses kvartalis 8 978 kinnisvaratehingut, mis on küll aastases võrdluses 1,8% vähem, kuid tehingute koguväärtus kasvas 2,7%, ulatudes 1,196 miljardi euroni. Märtsis oli selgelt tajuda turu aktiviseerumist ning võib öelda, et Iraani konfliktist tulenev geopoliitiline pinge, kütuse kallinemine ega kuue kuu euribori tõus 2,5 protsendini ei ole Eesti kinnisvaraturu aktiivsusele olulist negatiivset mõju avaldanud,” ütles Pillesson.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

KV.EE: Tallinna majade hinnad kerkisid aastaga 8 protsenti

09.04.2026 Tõnu Toompark

Kinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 03.2026 müügiks 553 maja Tallinna. Tallinna majade müügipakkumiste arv on aastatagusega võrreldes vähenenud 12%. Tallinna majade müügipakkumiste eest küsitud 03.2026 keskmine hind oli 2470 €/m². Seda on 8% võrra rohkem kui aasta tagasi.

Maja müügipakkumiste arv portaalis KV.EE on vähenenud kõikides Tallinna linnaosades peale Nõmme linnaosa. Majade müügipakkumiste arvu vähenemine on kohati olnud isegi kuni paarikümne protsendi suurune. Vaid Nõmmel pakuti 03.2026 kinnisvaraportaalis KV.EE müügiks 121 maja ehk 6% võrra rohkem kui aasta varasemalt.

Tallinna majade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE on enamikus Tallinna linnaosades pigem kerkinud. Hinna muutuste taga võivad olla struktuursed muutused pakkumises ehk müügiks pakutakse teistsuguse olemuse ja kvaliteediga maju. Väikese müügipakkumiste arvu juures on sellised mõjud hinnale tavapärased.

Kevad on majade müügi turu avanemise ja elavnemise aeg. Eeldada võib, et majade müügipakkumisi kinnisvaraportaalis KV.EE jääb lähikuudel vaikselt vähemaks. Majade müügihinnad, mis on viimaste aastate jooksul erinevalt korteritest pigem kerkinud, jätkavad mõõduka tempoga kindlat, kuid aeglast tõusu.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maja / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%)			Maja / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
	03.2025	03.2026	Muutus, %	03.2025	03.2026	Muutus, %
Haabersti	87	85	-2%	2 549	2 800	10%
Kadriorg	13	6	-54%	3 854	4 548	18%
Kesklinn	64	54	-16%	2 595	2 477	-5%
Kristiine	60	42	-30%	1 808	2 030	12%
Lasnamäe	55	37	-33%	1 023	1 000	-2%
Mustamäe	37	28	-24%	987	966	-2%
Nõmme	114	121	6%	2 265	2 611	15%
Pirita	146	135	-8%	3 122	3 035	-3%
Põhja-Tallinn	42	39	-7%	1 559	2 347	51%

Tallinn	630	553	-12%	2 283	2 470	8%

Eesti	4 757	4 456	-6%	1 726	1 775	3%
Harjumaa	2 175	2 011	-8%	2 307	2 389	4%

Harku vald	207	197	-5%	2 326	2 279	-2%
Jõelähtme vald	120	91	-24%	2 436	2 387	-2%
Kiili vald	91	98	8%	2 657	2 905	9%
Rae vald	172	149	-13%	2 691	2 749	2%
Saue vald	177	189	7%	1 870	2 039	9%
Viimsi vald	266	265	0%	2 908	2 927	1%

Narva	40	26	-35%	545	486	-11%
Rakvere	44	42	-5%	1 218	1 392	14%
Pärnu	233	223	-4%	1 677	1 679	0%
Tartu	182	180	-1%	1 732	1 856	7%
Andmete allikas: portaal KV.EE

LHV: Liven alustas ettevalmistusi aktsiatega börsile tulekuks

09.04.2026 Adaur.ee

Pärast pikemat pausi on Balti börsil taas oodata uut aktsiate esmast avalikku pakkumist (IPO). Eesti kinnisvaraarendaja Liven AS teatas ettevalmistuste alustamisest, et sel kevadel viia läbi esmane avalik aktsiapakkumine ning taotleda aktsiate noteerimist Nasdaq Tallinna põhinimekirjas.

See oleks esimene IPO Balti põhinimekirjas pärast Eleving Groupi (2024) ja Infortari (2023) börsidebüüti. Liveni IPO võiks olla märk Baltikumi aktsiaturu elavnemisest ning julgustada ka teisi turuosalisi uusi pakkumisi kavandama.

Liven plaanib avaliku pakkumise suunata nii jae- kui ka institutsionaalsetele investoritele Eestis, Lätis ja Leedus. Kaasatavat kapitali kasutatakse eelkõige uute arenduskinnistute soetamiseks ning ettevõtte pikaajalise kasvustrateegia elluviimiseks. Lisaks võimaldab IPO tugevdada ettevõtte kapitalistruktuuri.

Mis ettevõte on Liven?

Liven on Eesti kinnisvaraarendaja, kes keskendub terviklike elukeskkondade arendamisele peamiselt Tallinnas ja selle lähiümbruses ning Berliinis. Ettevõtte tegevus hõlmab nii elamukinnisvara kui ka äripindade arendamist.

2025. aasta oli Liveni jaoks aktiivne. Ettevõte alustas ligi 300 uue elu- ja äripinna ehitusega, sõlmis 176 müügilepingut ning andis klientidele üle 139 kodu. Finantsnäitajate poolest ulatus müügitulu 49,3 miljoni euroni ja puhaskasum 5,4 miljoni euroni. Aasta lõpu seisuga oli ettevõtte varade maht 86,5 miljonit eurot ning omakapital 23,6 miljonit eurot. Alates 2019. aastast on Liveni audiitoriks KPMG Baltics.

Varasem kapitaliturgude kogemus

Liven ei ole kapitaliturul uus tegija. Alates 2024. aasta kevadest on ettevõtte rohevõlakirjad noteeritud Nasdaq Balti võlakirjade nimekirjas, mis annab investoritele võrdluspunkti ettevõtte senise finantsdistsipliini ja turukäitumise hindamiseks.

Ettevõtte tegevjuhi Andero Lauri sõnul on IPO olnud strateegiline eesmärk juba mitu aastat: „Aktsiaemissiooni siht on Livenil olnud juba aastast 2019 ning oleme selle suunas pidevalt tööd teinud.“ Tema hinnangul on investorite usaldus ettevõtte vastu kasvanud ka tänu edukatele võlakirjaemissioonidele ja stabiilsele klientide nõudlusele Liveni arenduste järele ka väljakutseterohkes majanduskeskkonnas.

LHV Pank on kavandatava aktsiate avaliku pakkumise finantsnõustaja ja korraldaja ning õigusnõustamist pakub Ellex Raidla advokaadibüroo. Liveni kolm asutajat ning kaks suurimat strateegilist võtmeaktsionäri on LHV-ga sõlmitud 12-kuulise kokkuleppe alusel võtnud kohustuse mitte müüa neile kuuluvaid aktsiaid.

Täpsed pakkumise tingimused nagu emissiooni maht, hinnavahemik ja ajakava selguvad pärast prospekti kinnitamist Finantsinspektsiooni poolt. Pakkumise ajastus sõltub suuresti turuolukorrast ja Finantsinspektsiooni poolt prospekti kinnitamisest. Seega tasub investoritel uudistel silma peal hoida, sest pakkumise täpsetest tingimustest teatab Liven juba eraldi börsiteatega.

Adaur Grupp: korteritehingute kvartalikokkuvõte 2026 I kvartal

09.04.2026 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine ruutmeetrihind, käive ja tehingute keskmine koguhind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa- ja ruumiamet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Domus Kinnisvara: Kinnisvaraturu ülevaade, märts 2026

09.04.2026 Hanna Luberg

Märts 2026 tõi kinnisvaraturule kevadise elavnemise, kuid hinnaliikumised jäid piirkonniti erinevaks. Tallinnas ja Tartus kasvas korteritehingute arv ning hinnatase püsis stabiilne või liikus kergelt allapoole, viidates tasakaalus turule.

Pärnus toimus samal ajal märgatavam hinnalangus, kuigi aktiivsus kasvas, samas kui Viljandis ja Kuressaares mõjutasid turgu jätkuvalt üksikud tehingud, tuues kaasa suuremaid hinnakõikumisi. Eramute segmendis oli näha aktiivsuse kasvu eelkõige Tallinnas ja Tartus, samas kui väiksemates piirkondades jäi see tagasihoidlikumaks. Kokkuvõttes kinnitab märts turu hooajalist elavnemist: tehinguaktiivsus suureneb, kuid hinnad liiguvad eri suundades sõltuvalt piirkonnast ja tehingute struktuurist.

Harju maakond

Tallinna kinnisvaraturg näitas märtsis mõõdukat hinnalangust koos aktiivsuse kasvuga. Korterite keskmine hind langes kuuga 2%, ulatudes 3 043 euroni ruutmeetri kohta, kuid jäi aasta võrdluses 2% kõrgemaks. Korteritehinguid tehti 776, mis on rohkem kui veebruaris ning viitab turu elavnemisele kevadhooaja alguses. Hinnalangus koos tehingute arvu kasvuga viitab pigem tehingute struktuuri muutusele kui nõudluse nõrgenemisele.

Eramute segmendis toimus 26 tehingut, mis on märgatav kasv võrreldes veebruariga ning ka veidi rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa tehinguid registreeriti 4, mis on rohkem kui eelmisel kuul. Kokkuvõttes näitab Tallinna märts turu laiapõhjalisemat elavnemist: lisaks korteriturule kasvas aktiivsus ka eramute segmendis, viidates kevadise nõudluse tugevnemisele.

Tartu maakond

Tartu kinnisvaraturg oli märtsis stabiilne, kuid näitas mõningast aktiivsuse kasvu. Korterite keskmine hind püsis kuises võrdluses muutumatuna 2 491 €/m² juures, kuid jäi aasta lõikes 4% madalamaks. Korteritehinguid tehti 136, mis on rohkem kui veebruaris ning viitab kevadhooaja algusele omasele turu elavnemisele. Hinnataseme püsimine koos tehingute arvu kasvuga viitab tasakaalus turule.

Eramute segmendis toimus 17 tehingut, mis on rohkem kui veebruaris ning ka selgelt kõrgem kui aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa osas registreeriti 1 tehing, mis on vähem kui eelmisel kuul ja jääb alla mullusele tasemele. Kokkuvõttes näitab Tartu märts turu mõõdukat tugevnemist: korteritehingute arv kasvas, hinnad püsisid stabiilsed ning aktiivsus suurenes eelkõige eramute segmendis.

Pärnu maakond

Pärnu kinnisvaraturg näitas märtsis selget hinnalangust, kuid aktiivsus püsis suhteliselt tugev. Korterite keskmine hind langes kuuga 7% ja jäi aasta võrdluses 10% madalamaks, ulatudes 2 108 euroni ruutmeetri kohta. Korteritehinguid tehti 83, mis on rohkem kui veebruaris ning viitab turu elavnemisele vaatamata hinnasurvele.

Eramute segmendis toimus 11 tehingut, mis on vähem kui veebruaris ning jääb ka alla eelmise aasta märtsi tasemele. Hoonestamata elamumaa turul registreeriti 18 tehingut, mis on märgatav kasv võrreldes eelmise kuuga ning oluliselt rohkem kui aasta tagasi. Kokkuvõttes iseloomustab Pärnu märtsi hinnakorrektsioon korteriturul koos aktiivsuse kasvuga, samas kui elamumaade segment näitab tugevat nõudlust.

Viljandi maakond

Viljandi kinnisvaraturg näitas märtsis mõõdukat hinnatõusu, kuid aktiivsus jäi tagasihoidlikuks. Korterite keskmine hind tõusis kuuga 4% ja oli aasta võrdluses 19% kõrgem, ulatudes 1 362 euroni ruutmeetri kohta. Korteritehinguid tehti 15, mis on vähem kui veebruaris ning peegeldab väikese turu tavapärast kõikumist. Hinnatõus väikese tehingumahu juures viitab eeskätt üksikute kallimate tehingute mõjule.

Eramute segmendis toimus 2 tehingut, mis on vähem kui veebruaris ning jääb ka alla eelmise aasta märtsi tasemele. Hoonestamata elamumaa osas registreeriti 3 tehingut, mis on rohkem kui eelmisel kuul ja ka rohkem kui aasta tagasi. Kokkuvõttes oli Viljandi märts ebaühtlane: korterite hinnad liikusid ülespoole, kuid tehinguaktiivsus jäi madalaks ning turu liikumist mõjutavad jätkuvalt üksikud tehingud.

Saare maakond

Kuressaare kinnisvaraturg näitas märtsis hinnatõusu koos aktiivsuse kasvuga. Korterite keskmine hind tõusis kuuga 4%, ulatudes 1 902 euroni ruutmeetri kohta. Veebruari hinnainfo puudus, seoses tehingute vähesusega, kuid aastavõrdluses on hinnatase tõusnud võrreldes eelmise aasta märtsiga. Korteritehinguid tehti 18, mis on märgatavalt rohkem kui veebruaris ning viitab turu elavnemisele pärast väga tagasihoidlikku aasta algust.

Eramute segmendis toimus 2 tehingut, mis on rohkem kui veebruaris, kuid jääb alla eelmise aasta tasemele. Hoonestamata elamumaa osas tehinguid ei registreeritud, mis näitab aktiivsuse langust võrreldes nii eelmise kuu kui ka mulluse märtsiga. Kokkuvõttes iseloomustab Kuressaare märtsi turu elavnemine korteritehingutes ja hinnatõus, kuid teiste segmentide aktiivsus püsib madal ning turu üldpilt jääb väikesele piirkonnale omaselt kõikuvaks.