Kinnisvarakonsultatsioonid üüriinvestoritele

  • Tõnu ToomparkKas soovid teha paigutada raha kinnisvarainvesteeringutesse, aga teadmistest-oskustest-infost jääb puudu?
  • Vajad teavet kinnisvaraturu trendide, tehingute, hindade kohta? Kas teha investeering täna ja oodata kinnisvara väärtuse tõusu? Või sootuks lükata rahapaigutus hindade languse ootuses edasi?
  • Sul on praktilisi küsimusi elamispindade üüriäri kohta?

Mõistlik on kodutöö ära teha ja pilt selgeks teha ning alles selle järel tegutsema asuda.

Koondan kokku kinnisvaraturu kohta käivat infot. Praktikuna tean, mis on oluline ja mis mitte. Aitan püstitada õigeid küsimusi, mis on vajalikud kaalutletud otsuste langetamiseks.

Võta kontakti!

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

EKFL: Kutse konverentsile “Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank kutsuvad Sind 17. oktoobril Park Inn by Radisson Meriton Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Paldiski mnt  4)  toimuvale konverentsile.

“Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”

·Kinnisvaraturu finantseerimise prognoosid 2020
Arko Kurtmann, LHV Äripanganduse osakonna juht

·Mis hakkab toimuma elukondlikus kinnisvarasektoris
Mika Sucksdorff, Kinnisvarabüroo Uus Maa partner
Diskussioonipaneelis osalevad: Rain Gontmacher, Marje Josing, Marko Bäärs

·Ärisaladusest ja selle võimalikust vargusest
Paul Keres, Advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN OÜ partner, vandeadvokaat

·Kinnisvarast volatiilses maailmas
Jaanus Otsa, suurettevõtja, kinnisvaraarendaja

·Kuidas end kaitsta rahastamise kallinemise vastu?
Tarmo Karotam, Baltic Horizon Fund, Fondijuht/juhatuse esimees

·Üürimajad, esimesed kogemused ja perspektiiv
Ingvar Allekand, Domus Kinnisvara Vahendus OÜ juhatuse liige
Diskussioonipaneelis osalevad: Birgit Elken, Julius Stokas, Hannes Tall

·Ärikinnisvara turu trendid
Ardi Roosimaa, Restate Property Advisors OÜ juhatuse liige
Diskussioonipaneelis osalevad: Margus Nõlvak, Allan Kool, Allan Remmelkoor

·Nutimaja valud ja võlud
Ain Kivisaar, Metro Capital, CEO
Diskussioonipaneelis osalevad: Kuuno Lotamõis, Eigo Saare, Rain Pärn

Konverentsil kuulutatakse välja üliõpilaste lõputööde „Säravaim kinnisvaratäht“ laureaat.

Päeva juhivad EKFL’i juhatuse esimees Gert Jostov ja tegevdirektor Tõnis Rüütel.

Huvilistel on võimalik end registreerida hiljemalt 14. oktoobriks või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee, telefonil 6 411 516.

Konverentsi kava ja täpsema info leiate SIIT.

Kohtumiseni konverentsil!

Eesti Kinnisvaraafirmade Liit ja LHV Pank.

Swedbank: Intressimäärad jäävad madalaks veel pikemaks ajaks

SwedbankEuroopa Keskpanga eilne otsus langetada keskpanga hoiustamise intressimäära 10 baaspunkti võrra -0,5 protsendini ja taasalustada 1. novembrist varaostuprogrammiga (20 mld EUR kuus), jäi turu ootustele isegi veidi alla.

Üldiselt aga juba arvestati, et keskpanga poolt rahapoliitika lõdvendamine tuleb. Varaostuprogrammi juures on oluline just keskpanga eelteavitus: selle pikkust ajas paika ei pandud, st seda viiakse läbi „nii kaua, kui tarvis“ ning et intressimäärasid ei tõsteta enne, kui ECB on kindel oma 2-protsendi lähedase inflatsiooni eesmärgi saavutamises. Euroala majanduse ja hinnakasv jäävad aga veel lähisaastatel nõrgaks. Kokkuvõttes oli see kinnitus selle kohta, et intressimäärad püsivad väga madalal tasemel pikemat aega.

Keskpanga negatiivse hoiuseintressi langetamine suurendab kommertspankade kulusid

Negatiivse hoiustamise intressimäära langetamine suurendab veelgi kommertspankade kulusid, sest nad peavad teatud osa oma üleliigse likviidsuse hoiustamise eest keskpangas peale maksma. Seetõttu otsustati see muuta kahesüsteemseks, mille järgi osa kommertspankade hoiustest vabastatakse negatiivsest hoiuseintressist. Sarnast mitmesüsteemsust kasutatakse näiteks ka Jaapanis ja Šveitsis. Kuigi selle süsteemi detaile ei ole veel teada, on sellise erandi tegemine riigiti ja pankade lõikes tõenäoliselt väga erineva mõjuga. Võidavad eelkõige need pangad, mis hoiustavad oma üleliigse likviidsuse suuremaid summasid keskpanga juures. Samas ei aita see neid riikide ja panku (näiteks Itaalias), kes peavad oma tegevuseks raha keskpangalt hoopis laenama.

Lisaks eelpoolnimetatud rahapoliitilistele stiimulitele otsustati juba kevadel alustada septembrist uute suunatud pikemaajaliste refinantseerimistehingutega, et parandada euroala laenutegevust ja rahapoliitiliste instrumentide mõju kiiremat jõudmist majandusse. Ühesõnaga, üritab keskpank anda endast parima, et euroala majandusekasvu ergutada ning koos sellega inflatsiooni kiirendada.

Euroala majandus sarnaneb üha enam Jaapani omaga

ECB eelmine, 2,6 triljoni euro suurune, varaostuprogramm aitas kindlasti kaasa euroala majanduse aktiviseerimisele, kuid lõpptulemus on ikkagi mitterahuldav. Kuigi euroalal on majandusse raha suunamist pidurdanud ka osade riikide pangandussüsteemi vilets seis, ei ole põhiprobleemiks mitte laenupakkumine, vaid laenunõudlus. Näiteks väheneb laenunõudlus paljude muude põhjuste hulgas ka koos Euroopa elanikkonna vananemisega, eriti pikemas ettevaates, ning see takistab intressimäärade tõusu. Euroopa majandus meenutab üha rohkem Jaapani oma, kus, vaatamata keskpanga rahapoliitilisele stimuleerimisele, on raske mõõdukat majanduskasvu ja inflatsiooni hoida. Varaostuprogramm suunab rohkem raha majandusse ja alandab tõenäoliselt sellega veelgi intressimäärasid. Sellevõrra, et euroala majandust praegu mõjutavad probleemid, nagu kaubanduskonflikt, Brexit ja Hiina majanduskasvu aeglustumine, on väljaspool ECB otsest mõjusfääri, on igasugustel keskpanga stiimulitel piiratum mõju majandusele.

Keskpangad on majanduse ergutamiseks juba palju ära teinud

Tegelikult on keskpangad majanduse ergutamiseks juba palju ära teinud. Kuigi Draghi ütles juunis, Portugalis peetud kõnes, et ECB-l on veel küllalt rahapoliitilist „laskemoona“, hakkavad keskpankade võimalused ammenduma. Seetõttu on üha enam päevakorda tulnud fiskaalse stimuleerimise teema ning ka turgude ootused on suurenenud, et valitused hakkavad riigirahanduse kaudu majanduskasvu rohkem panustama. Enamikes euroala riikides on riigieelarvepuudujääk oluliselt vähenenud, kuid võlg on jätkuvalt üle Maastrichti nõuete. Euroopa majanduse stimuleerimine riigirahanduse abil on kaasa toonud vajaduse uuendada eelarvereegleid. Samuti on tarvis paljudes riikides teha suuremaid struktuurireforme, mida on soovitatud juba aastaid.

Kas Trumpi soovib alustada euroalaga vahetuskursisõda?

Kuna ECB otsus oli finantsturgude käitumises juba varem arvesse võetud, siis euro vahetuskursile ja võlakirjade tootlustele oli selle mõju tagasihoidlik. Korraks dollar tugevnes, aga tegi siis kiiresti olulise languse. Samuti alanesid esialgu võlakirjade tootlused, kuid ka need tõusid kiiresti päeva alguse tasemest kõrgemale. Kuna USA majandus on tugevam ja Föderaalreservi intressimäärad kõrgemad, on euro dollari suhtes pikemas vaates nõrgenenud. Kuigi üldiselt on oodata, et USA keskpank alandab intressimäärasid sel ja järgmise aasta alguses järk-järgult ning jääb tõenäoliselt siis 1,5% juurde pidama, kutsus selle nädala kolmapäeval president Trump keskpanka alandama intressimäära lausa nullini või isegi negatiivseks. Mida president teha ei tohiks. Tema mureks on liiga tugev dollar, mis halvendab USA ekspordi konkurentsivõimet. Ühesõnaga oli Trumpi mõtteks justkui algatada euroalaga vahetuskursisõda. See, kas ECB sellega kaasa läheks, on juba omaette teema. Igal juhul on Draghi korduvalt öeldud, et ECB eesmärgiks ei ole vahetuskursi mõjutamine. Nõrgenev euro peaks küll ekspordile soodne olema, kuid halvenenud nõudlus maailmaturul on euroala ekspordile väga halvasti mõjunud. Samuti ei ole see inflatsiooni kiirendanud, pigem vastupidi.

Madalad intressid on suurendanud riske

Nõrga majanduskasvu ootus ja lõdvem rahapoliitika koos madalate intressimääradega on suunanud üha rohkem raha võlakirjadesse. Võlakirjade hinnad on tõusnud ja nende tootlused langenud. Üha rohkem on negatiivse tootlusega riigivõlakirju. Negatiivse tootlusega võlakirjade maht on Bloombergi andmetel tõusnud juba üle 17 triljoni USA dollari, mis on umbes 30% investeerimisjärgu võlakirjadest. Samas investeeritakse üha rohkem ka riskantsematesse varadesse, et saada kõrgemat tootlust. Mõistagi suurendab võla kasv ja riskantsetesse varadesse investeerimine riske. Samas on madalad riigivõlakirjade intressimäärad (koos võla pikendamisega) toonud euroalale olulist leevendust intressimaksete koormuse vähenemisega.

Kas Lagarde toob ECB poliitikasse palju muudatusi?

Arvatavasti mitte. Lagarde on juba näidanud, et tal on Draghiga sarnased arusaamad keskpanga ülesannetest ning ilmselt jätkab ta väga lõdva rahapoliitikaga. Samuti on ta öelnud, et fiskaalpoliitika peab aitama rohkem kaasa majandusaktiivsuse ergutamisele.

Pindi Kinnisvara: Uute korterite jääk langeb järsult

Pindi KinnisvaraSeptembri alguse seisuga on Tallinnas ja Harjumaal müügis 2300 uut korterit, alles suve alguses oli valikus üle 2700 uue elamispinna.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et pakkumise vähenemisel on mitu põhjust. „Vahepeal tundus, et uusarendusi tuleb turule peale liiga palju ning pangad hakkasid rahastama ainult korraliku referentsiga arendajaid, nn „ühepäevaliblikad“ saadetakse kohe selg ees pangakontorist välja. Teiseks on paljud arendajad muutunud tuleviku osas märksa ettevaatlikumaks ja mõõdavad 9 korda, enne kui kopa maasse löövad. Kolmandaks on tung uute korterite järgi jätkuvalt suur ja 80 protsenti korteritest müüakse maha paberil,“ rääkis Sooman.

„Kõige eelneva valguses on ka arusaadav, miks uute korterite hinnad pidevalt tõusevad. Kui maja valmimist ootama jääda, siis tuleb tihtipeale 10-15% rohkem maksta, lisaks on valikus alles kas kõige uhkemad või kõige kehvema planeeringuga elamispinnad,“ lisas ta.

Pindi Kinnisvara: Kinnisvara hakkab otsa saama!

Pindi KinnisvaraViimaste aastate jooksul on toimunud agar kinnisvara kokkuost, mis on viinud enamus suuremaid linnasid täielikku pakkumiste põuda.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et aktiivne üürikorterite kokku ostmine ja uue kodu soetamisel vana vara üüripinna alles jätmine on viinud pakkumises olevate korterite valiku üha ahtamaks. „Paljudes Eesti linnades on rekordiliselt vähe pakkumisi ja see soodustab väga agressiivset hinnatõusu – majanduskeeli on hetkel totaalne müüjaturg,“ sõnas ta.

TABEL: korterite pakkumiste arv
Linn ajalooline maksimum Septembris 2019 Langus %
Tallinn 11013 4167 -62,2
Tartu 2820 1046 -62,9
Pärnu 1546 746 -51,7
Narva 1034 618 -40,2
Kohtla-Järve 707 285 -59,7
Jõhvi 222 117 -47,3
Rakvere 338 77 -77,2
Viljandi 385 106 -72,5
Paide 136 34 -75,0
Valga 311 29 -90,7
Võru 495 53 -89,3
Kuressaare 226 73 -67,7
Haapsalu 309 78 -74,8
Rapla 84 32 -61,9
Kärdla 23 5 -78,3
Põlva 144 15 -89,6
Jõgeva 148 24 -83,8
Allikas: kv.ee

Veel on võimalik registreeruda koolitusele “Korteriühistu juhtimine ja asjaajamine”

Muudatused korteriühistu juhtimises 600x450Koolitus “Korteriühistu juhtimine ja asjaajamine” toimub 24/09/2019 Tallinnas. Koolitus annab osalejatele ülevaate kõigist olulistest muudatustest, mis leiavad aset korterelamutes peale 2018. aastal kehtima hakkavat uut korteriomandi- ja korteriühistuseadust.

Koolitus „Korteriühistu juhtimine ja asjaajamine“ on suunatud:

  • korteriühistu juhatuse liikmetele ja haldajatele, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega;
  • korteriühistu revisjonikomisjoni liikmetele, kelle ülesandeks on kontrollida korteriühistu juhatuse tööd;
  • kõigile eraisikutele, kes elavad või omavad korterit kortermajas ja soovivad teada oma õigusi ja kohustusi;
  • kõigile, kes tunnevad huvi uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse vastu.

Koolitus annab Sulle:

  • hea ülevaate muudatustest, mis kaasnevad uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kehtima hakkamisega;
  • juhised muuta korteriühistu asjaajamist vastavalt uutele kehtima hakkavatele nõuetele;
  • võimaluse saada teadmisi korteriomanike õigustest ja kohustustest;
  • ülevaate uutest kehtima hakkavatest nõuetest korteriühistu raamatupidamisele;
  • praktilisi nõuandeid korteriühistu juhtimiseks ja muudatuste elluviimiseks.

Korteriühistu juhtimine ja asjajamine” toimub 24/09/2019 kell 10.00-17.15 Tallinna kesklinnas. Lektorid on Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere ja KÜ Arvepidamise OÜ juhatuse liige Pille Kaarlõp.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: 65% ehitusloa saanud eluruumidest asuvad Harjumaal

Tõnu Toompark2019 II kvartalis sai statistikaameti andmetel Eestis kasutusloa 1832 eluruumi. Neist eluruumidest asuvad 1194 (65%) Harju maakonnas ja 358 (20% kogu Eesti mahust) omakorda Tallinnas.

Ehitusloa saanud eluruumidest kogu Eestis olid 562 (31%) ühepereelamud. Tallinnas ehitusloa saanud eluruumidest olid ühepereelamud ainult 19, mis on 5,3% Tallinnas ehitusloa saanud eluruumidest. Tartu maakonna osakaal ehituslubade osas oli 402 eluruumi ehk 22% Eesti mahust.

Mõningase üldistusega võib öelda, et kinnisvaraarendust ehk ehituslubade väljastamist on kõikides maakondades. Tallinnas ja Tartus on väljastatakse proportsionaalselt märksa enam ehituslubasid korterite ehitamiseks. Pärnu kinnisvaraturul toimub ka üht-teist.

Muudes maakondades on kogu elamuarendus ühepereelamute arendamine omatarbeks. See tähendab, et valdavalt professionaalne elamuarendus puudub.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Swedbank: The curious case of household consumption in the Baltic countries

SwedbankThe curious case of household consumption in the Baltic countries
  • Lithuanians consume a lot more than Estonians and Latvians, despite higher wages in Estonia
  • Differences in prices, remittances, saving rates, and, especially, unofficial income may explain this gap
  • But material welfare may not be as good as it seems

Actual individual consumption data published by Eurostat shows that Lithuanian households have much better material welfare than Estonians or Latvians. The data suggest that Lithuanians consume substantially more in real terms, either consuming more or better-quality goods and services per head. Lithuania’s price-adjusted consumption per person amounted to 90% of the EU average in 2018, while it was only 74% in Estonia and 70% in Latvia. This may seem surprising, given that Estonia’s household wages and pensions are substantially higher than Lithuania’s.

There are quite a few factors that could explain the gap between incomes and spending in the Baltic countries. Among other factors, prices are higher and the shadow economy smaller in Estonia, while Latvia and Lithuania benefit from higher remittances. Estonian households also have a somewhat higher saving rate. Finally, here it is worthwhile remembering the quote by Aaron Levenstein: “Statistics are like bikinis – what they reveal is suggestive, but what they conceal is vital“.

Swedbank: Baltic Housing Affordability Index – September 2019

SwedbankIn Q2 2019, the housing affordability index (HAI) increased in Vilnius, but decreased slightly in Tallinn and Riga
  • In Tallinn, the HAI decreased by 4.6 points to 151.5 in the second quarter of 2019, compared with the second quarter of 2018, as net wage growth was slower than an increase in apartment prices and interest rates.
  • In Riga, the HAI decreased by 4.7 points to 182.1 as apartment price growth outperformed net wage growth, but interest rates slightly increased. For new-projects and renovated apartments, the HAI decreased by 4.1 to 130.3.
  • In Vilnius, the HAI improved by 12.3 points to 144.0 because rapid net wage growth outpaced apartment price growth and offset interest rate growth.

The housing affordability index (HAI) is calculated for a family whose income is equal to 1.5 of average net wages with an average-sized apartment of 55 square meters. The HAI is 100 when households use 30% of their net wages for mortgage costs. When the HAI is at least 100, households can afford their housing, according to the established norm. The higher the index, the greater the affordability.

1Partner: Endale maja ehitamine maksab märksa rohkem kui selle eest müües tagasi saab

1Partner1Partner Kinnisvara tegevjuhi Martin Vahteri sõnul on praegune turuseis selline, et kehvemal juhul võib südamega ehitatud eramaja eest saada tagasi vaid poole rahast, mis ehitamiseks kulus.
Martin Vahteri sõnul on elumajade hinnad võrreldes korteritega lausa ebaõiglaselt madalad, kuigi ehituskulu on kõrgem. “Kurb on see, et kõige suurem risk miinusesse jääda on iseendale ja headest materjalidest ehitatud majade puhul,” rääkis Vahter.

“Eestlased linnastuvad ja oma maja pole enam nii populaarne. Natuke kummaline, aga inimesed ostavad 300 000 euro eest pigem 100-ruutmeetrise korteri koos parkimiskohtadega keskusesse, kui ilusa funkmaja koos aiaga äärelinna. Seda näitab ka tehingute statistika – ühe eramu kohta tehakse Harjumaal 30-50 korteritehingut. Kui korterite ruutmeetrihinnad on vähemalt Tallinnas igal aastal ligi kümme protsenti kasvanud, siis majade puhul on jäänud pikaks ajaks samale tasemele, olenemata inflatsioonist ja ehitushinna tõusust,” ütles Vahter.

“Suuremate kaotustega tuleb arvestada tavaliselt eksklusiivsete, Tallinnast või paarist suuremast linnast kaugemale rajatud eramute puhul. Pool miljonit eurot ehituse alla panna polegi nii keeruline, aga pärast sama raha tagasi saada on väga raske. Turg on lihtsalt nii väike ja selliseid tehinguid tehakse vaid üksikuid. Näiteks miljon eurot maksnud maja puhul tuleb arvestada, et järgmisel päeval müües on hind julgelt kolmandiku võrra madalam,” rääkis Vahter ja lisas, et tõmbekeskusest kaugemal võib vähese turunõudluse korral maja reaalne müügihind olla isegi poole väiksem.

“Inimesed on mugavamaks läinud ja saavad aru, et maja pidamine nõuab lisaks suuremale kulule ka enda aega ja pühendumist. Ise ehitada on praegu riskantne, sest suure tõenäosusega sissepandud raha müügi korral tagasi ei saa. Pigem soovitan vaadata majade järelturgu – ostja võib siin väga hea tehingu teha,” rääkis Vahter.

“Kasumlikult suudavad eramuid praegu ehitada need kinnisvaraarendajad, kes teevad sama projekti järgi kümneid maju. Neil on meeskonnad pidevalt peal ja kõik detailid viimseni ära optimeeritud,” lisas Vahter.

Nordecon: Sillamäe rannapromenaad

NordeconSillamäe linnavalitsus ja Nordecon AS sõlmisid lepingu Sillamäele 640 meetri pikkuse rannapromenaadi ehituseks. Lepingu raames ehitatakse välja rannaala puhke- ja vaba aja veetmise võimalustega. Lepingu maksumus on 4,055 miljonit eurot (sh käibemaks).

„Sillamäed tuntakse eripärase arhitektuuriga rohelise linnana, kus keskväljakult viivad mere äärde trepid ja lai bulvar, millest tänaseks, eriti pärast rekonstrueerimist 2017. aastal, on saanud linna au ja uhkus. Meie eesmärk on aga kasutusele võtta ja korrastada ka rannaala, kus kavatseme välja ehitada rannapromenaadi – Mere puiesteest kuni tulevase reisikai ja väikesadamani,“ sõnas Sillamäe linnapea Tõnis Kalberg. „Sillamäe kesklinnast saab kindlasti lemmikkoht nii linnaelanikele kui külalistele. Lähiaastate perspektiivis on plaanis rajada promenaadi sadamapoolsesse otsa ka jahi- ja paadisadam, mis toob kindlasti meile külalisi ka merd mööda.“

„Sillamäed mäletavad nõukogude ajast inimesed sõna otseses mõttes kinnise linnana – see on aga tänaseks täiesti muutunud ning linn on kõige paremal moel avatud nii maalt kui merelt tulijaile. Mul on hea meel, et Nordecon saab anda oma panuse linnaruumi kaunimaks ja mitmekesisemaks muutmisele: uue promenaadiga tekib praegu natuke metsikule alale väga mitmekülgne ja erinevaid tegevusvõimalusi pakkuv promenaad ja vaba aja veetmise ala. Sillamäe on võtnud ette ehituse, mille tulemus ei ole mitte tavaline promenaad jalutamiseks, vaid erinevaid väljakuid, vaatamisväärsusi, ronimisvõimalusi pakkuv põnev linnaruum, mis pakub ka ehitajale väljakutset,“ ütles Nordecon ASi juhatuse esimees Gerd Müller.

Promenaadi ja linna ühendamiseks rekonstrueeritakse üks olemasolev sild ja ehitatakse juurde kaks uut valgustusega silda. Promenaadi põhitee kaetakse projekti kohaselt klinkertellisega – tee on mõeldud jalakäijatele, jalgratturitele ja sportlastele.

Kavandatav rannapromenaad asub Sillamäe linna põhjaosas, Sõtke jõe ja mere vahelisel alal. Tulevase rannapromenaadi pikkus on ligikaudu 640 meetrit ja see paikneb paar aastat tagasi põhjaliku uuenduskuuri järel Sillamäe uueks uhkuseks saanud Mere puiestee ja sadama juurde ulatuva Veski tänava vahel.

Lisaks rajatakse vaatetorn ja erinevad mängu- ja spordiväljakud. Promenaadi äärde ehitatakse mitmetasandiline vaatetorn, majakas, vabaõhulava, kohvik, rajatakse valgustis trepistikele ja sildadele, rõhutatakse ka väärtuslike puude võrasid. Promenaadile ehitatakse ka seitse valgustatud ja aurugeneraatoritega varustatud purskkaevu. Järgmises etapis on promenaadi sadamapoolsesse otsa kavas rajada ka jahi- ja paadisadam.

Sillamäe rannapromenaadi 2osaline ehitushange oli jaotatud kahte ossa: promenaadi ehitus ja juurdepääsusildade ehitus. Tööd algavad septembris 2019 ja antakse tellijale üle 31.detsembril 2020. aastal.

Sillamäe on mereäärne pärl Ida-Virumaal, kus elab enam kui 13000 inimest.  Linna tunnuslause „Sillamäe – värskete meretuulte linn” kajastab nii linna asukohta merelainete meelevallas kui pidevat arenguvalmidust, avatust uutele mõtetele, edasiminekut.

SEB: Eksport võtab hoogu maha

SEB PankEuroopa tööstuse ebakindlus on aina rohkem mõjutamas ka Eesti eksporti. Füüsiliste kaupade asemel tasubki ehk rohkem teenuseid arendada – ka neid saab eksportida.

Juuli eksport parem kui esmapilgul paistab

Pensionireformi ja riigieelarve kõrval on Eesti majanduse üheks aktuaalseks probleemiks kerkimas olukord väliskaubanduses. Alarmeerivalt kõlas Statistikaameti sellenädalane pressiteade, mille kohaselt oli Eesti kaupade eksport juulis viimaste aastate kesiseim. Nii on Eestis toodetud kaupade väljavedu vähenenud 10% juba kaks kuud järjest. Langusele vaatamata oli vähemalt juulis tegelik pilt märksa parem. Nimelt põhjustas kukkumise suuresti vaid üks kaubagrupp – mineraalsed tooted ehk erinevad kütused sh põlevkiviõli. Võrreldes 2018. aasta juuliga vähenes nende müük enam kui 100 mln euro võrra ehk ligi 60%. Väga kõrge oli ka võrdlusbaas: kui tavaliselt ekspordib Eesti mineraalkütuseid ühes kuus keskmiselt 120 mln euro väärtuses, siis eelmise aasta juulis küündis see number 190 mln euroni. Ilma mineraalkütuste tooterühma arvesse võtmata, oleks Eestis toodetud kaupade eksport isegi 4% võrra kasvanud. Positiivse poole pealt tegi juulis tugeva tõusu erinevate masinate ja seadmete eksport, kuid ka näiteks valmismajade müük, millele on Põhjamaade aeglustuv ehitusturg paraja väljakutse esitanud.

Väliskaubanduse lähitulevik tundub endiselt nigel

Sellele vaatamata on tõenäoline, et 2019. aasta teises pooles hakkame nägema ekspordi laiapõhjalisemat langust. Negatiivse uudisfooni kõrval maailmamajanduse kohta, viitab sellele tööstusettevõtete pessimistlik vaade tulevikule. Sesoonselt kohandatud andmetel oli Eesti tööstussektori ettevõtete majanduslik kindlustunne viimati nii madal 2010. aastal. Täpsemalt põhjustab seda hirm tööta jäämise ees. Kuigi siiani on ettevõtete tootmismahud olnud veel küllalt kõrged, siis uusi tellimusi, eriti just ekspordiks, on laekunud napilt. Tööstusettevõtete negatiivne vaade klapib hästi kokku olukorraga meie peamiste kaubanduspartnerite juures. Nii Soome, Rootsi kui Saksamaa tööstusettevõtete kindlustunne on olnud languses juba 2018. algusest saadik, kuigi niivõrd madalale tasemel kui Eestis, pole indeksid seal veel kukkunud.
Kuid kust on taoline pessimismilaine alguse saanud? Leviva ebakindluse jäljed viivad Euroopa tööstussektori keskpunkti, Saksamaale. Saksamaa enda tööstustoodang on languses juba 2018. aasta keskpaigast. Mida aeg edasi, seda enam hakkavad sealsed mured üle kanduma ka teistesse riikidesse. Tõsisemaid raskuseid on sealse majanduse nõrkus põhjustanud viimasel ajal Soomele, kelle jaoks on Saksamaa kõige olulisem kaubanduspartner. Kui 2018. aasta II kvartalis eksportis Soome Saksmaale kaupasid pea 3 miljardi euro väärtuses, siis selle aasta II kvartalis kõigest 2,4 miljardi eest ehk pea viiendiku võrra vähem. Arvestades Soome tööstusettevõtete jalajälge Eestis läbi tütarettevõtete ja allhankijate võrgustiku, näeme selle tulemusi peagi ka siin.
Saksamaa probleeme on viimastel kuudel lahatud sageli, kuid nende koondnimetaja on siiski Saksa majandus ise. Et ekspordi osatähtsus SKPst küündib niivõrd suures riigis 50% lähedale on harukordne. Võrdluseks piirdub ekspordi panus Itaalias ja Prantsusmaal umbes 30%ga, USAs vaid 12%ga kogu majanduses loodud lisandväärtusest. Kaubandussõdade ja protektsionismi ajastu ei ole sellise majandusmudeli jaoks soodne keskkond. Saksamaa viiest suurimast kaubanduspartnerist kolm – Suurbritannia, USA ja Hiina – on haaratud poliitilistes vastasseisudes. Kaubanduspartnerite impordinõudlust pärsib ebakindlus tuleviku osas, kuid ka majanduslik natsionalism. Milleks tuua sisse kallist Saksa kaupa – näiteks autosid – kui ka kodumaine toodang ajab asja ära. Hiina jt arenevate majanduste puhul on probleem kindlasti pikaajalisem, sest mida võimekamaks muutub kodumaine tööstus, seda keerulisemasse konkurentsipositsiooni satuvad Saksa kaubad. Kuigi Saksamaa-taolise suurriigi majanduse pööramine võtab aastakümneid, peab midagi muutuma. Maailmas, kus aina enam väärtusest luuakse virtuaalses, mitte füüsilises keskkonnas, ei paku klassikalise tööstusriigi roll enam kuigi helget tulevikku.

Eesti eksporti veab IT

Hea näitena on juba mitu aastat Eesti ekspordikasvu kiirendanud kaupade asemel hoopis teenuste müük välisresidentidele. Eriti edukas on selles vallas olnud IT sektor, kes kõigest mõne aastaga on suutnud oma ekspordimahu mitmekordistada. Suuresti selgitab see ka põhjust, miks just väike IT sektor on olnud üks kõige suuremaid panustajaid Eesti viimaste aastate majanduskasvu. Siiski on 2019. aastal pidurdanud ka teenuste eksport. Kui mullu kasvas teenuste müük välismaale keskeltläbi 10%, siis 2019. aasta esimeses pooles on see piirdunud napi 2%ga. Seejuures on jahenemine olnud laiapõhjaline. Suisa langusesse pöördunud on töötleva tööstuse teenuste eksport, mis kahanes aasta esimeses pooles 11%. Kõige positiivsem on pilt endiselt IT sektoris, mille eksport suurenes esimesel poolaastal 12%, kuid 2018. aasta esimeses pooles oli sektori kasv lausa 50% lähedal. Vaatamata kasvu aeglustumisele, jäävad IT-teenused tugeva ekspordipotentsiaaliga haruks ka edaspidi – nende vastu on kaubandustõkete seadmine natuke keeruline ettevõtmine.

Prisma Kinnisvara: Saku keskuses valmib üle aastakümnete uus kortermaja

Inimesed, kelle unistus on elada päris uues majas Saku keskuses, saavad nüüd selle teoks teha, sest 2020. aasta suveks valmib selline maja Saku mõisa lähedal Juubelitammede teel.

Paljud ongi juba võimalusest kinni haaranud ja ehkki majal on valmis vaid kaks korrust ning müük on kestnud paar nädalat, on esimesed korterid juba broneeritud.

Prisma Kinnisvarade esindaja Roland Kore sõnul hindavad korteri broneerinud inimesed Saku keskuses elamise juures asjaolu, et kõik teenused on käe-jala juures ning lasteaed asub lausa üle tänava. Juubelitammede tee majja kolides ei pea iga päev isegi autot parklast välja ajama, kuna kõik vajalik asub vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel.

Autodele on Juubelitammede tee majas eraldatud terve esimene korrus, 2.-4. korrusel asub 24 ühe- kuni neljatoalist korterit suurusega 36–73,7 m2. Majas on kaks trepikoda, mõlemas on lift.

Juubelitammede Kodu korterid on tänapäevase ja mugava planeeringuga, tubadel on suured aknad, mis lasevad sisse palju valgust ja pakuvad avarat vaadet. Kõik korterid on rõduga, suurematel on neid lausa kaks. Hoone arhitektuur on lihtne ja praktiline ning see sobib hästi ümbruskonnaga kokku. Juubelitammede kortermaja ehitaja on Nordlin Ehitus OÜ.

Pindi Kinnisvara: 10 aastat tõusu, turg sõltub turistidest

Pindi KinnisvaraEesti korterite hinnad on viimase 10 aasta jooksul tõusnud peadpööritavad 140%, mis annab aastaseks keskmiseks kasvuks üle 9%, kusjuures enam ei ole elukondlik kinnisvarasektor niivõrd sõltuvuses pankadest, vaid hoopis turistide voolust.

2009. aasta juulis oli masu põhi – Eesti suuremate linnade korteriomandite keskmist tehinguhinda seirava Pindi Indeksi väärtus oli 624 eurot. Tänaseks on see tõusnud 1499 eurole.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et tõus jaguneb aastate ja linnade vahel küll ebaühtlaselt, kuid indeks pole viimase kümnendi jooksul ühelgi aastal miinusesse jäänud.

„Loomulikult huvitab kõiki, mis saab edasi. Kuniks maailmamajandus peab, ei juhtu ka Eestis hullu mitte midagi, kusjuures enam ei ole meie kinnisvarasektor niivõrd sõltuvuses Rootsi pankadest, vaid hoopis turismist,“ ütles Sooman.

„Hoolimata suurest investeerimislainest on Eesti eraisikute hoiuste jääk lähenemas rekordilisele 8 miljardile eurole ning umbes pooled kinnisvaratehingud tehakse ilma pangalaenuta, nii et vaba raha turult niipea otsa ei saa. Märkimisväärne on, et samuti umbes pooled korteritehingud tehakse mitte endale elamispinna soetamise eesmärgil, vaid plaaniga korter üürile anda ja suuremates linnades liigub üha enam üüriinvestoreid oluliselt kasumlikuma lühiajalise üüriäri suunas. Airbnb ja sarnased veebirakendused on heaks võimaluseks turistidele soodsat majutusteenust pakkuda,“ selgitas Sooman.

„Seega, kuniks jagub turiste, seniks jagub ka kinnisvaraturgu. Siin on ainult üks konks – maailmamajanduse jahenemise korral on reisimine esimene asi, mille inimesed oma eelarves maha kriipsutavad ja investoritel soovitan koguda puhvrit plaani B jaoks,“ ütles ta. „Kui kaovad ka Ukraina ehitajad, siis on tihedamas konkurentsis ka pikaajaliste üürnike leidmine raskem, nii et arutult endale pangalaenudega üürikorterite kokku kühveldamine ei tundu eriti jätkusuutlik tegevus,“ lisas ta.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Käsiraamat “Kuidas müüa kinnisvara?” 25% soodsam

Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladusedTelli käsiraamat “Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladusedKinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

    • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “6fq45v” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
    • Pakkumine kehtib kuni 22.09.2019.

Käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“ keskendub nõuannetele eraisikust kinnisvaramüüjale, kes soovib müüa oma kodu – korteri või maja. Käsiraamatu autor on Tõnu Toompark.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu juhtimine ja asjaajamine