Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – kliendi leidmisest eduka tehinguni
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC – põhimõtted, meetodid ja turuväärtus
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Invego Latvia osalusega ettevõte Miera Development SIA sõlmis 36,7 miljoni euro suuruse lepingu ehitusettevõttega MONUM SIA

InvegoMiera Development SIA sõlmis ehitusettevõttega MONUM SIA 36,7 miljoni euro (30,3 miljonit eurot ilma käibemaksuta) suuruse lepingu Riias asuva Miera Rezidences elurajooni teostamiseks. Projekti arendab Miera Development SIA, mille 50% osa omanik on BGM Holding SIA, mille omanikud on 62,5% Invego Latvia SIA ja 37,5% Redroof OÜ, ning ülejäänud 50% omanik on Reterra Estate OÜ. Invego Latvia SIA 100% omanik on Invego Latvia OÜ.

Invego ja Reterra koostöös arendatav Miera Rezidences on Riia kesklinnas asuv A-energiaklassi elurajoon, kuhu kerkib 172 moodsat ja energiatõhusat korterit 2,8-meetriste lagede, maast-laeni akende, avarate rõdude või terrasside ning turvalise rohelise sisehooviga. Miera Rezidences arhitektuurne kontseptsioon valiti välja arhitektuurivõistluse käigus ning selle töötas välja Läti arhitektuuribüroo Tectum. Projekt viiakse ellu kahes etapis ning ehitustööde algus on kavandatud septembrisse 2026, elurajooni esimese etapi 69 korterit valmivad 2028. aasta kevadel.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku, kokku 1500 kodu ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 500 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Koolitus „Testament, pärandvara ja pärijate õigused praktikas“ toimub 06.10.2026

Evi HindpereKoolitus „Testament, pärandvara ja pärijate õigused praktikas“ annab praktilise ülevaate pärimise põhimõtetest, testamendi koostamisest, pärijate õigustest ja kohustustest ning pärandvara jagamisega seotud küsimustest. Eraldi tähelepanu pööratakse olukordadele, kus pärandvara hulka kuulub kinnisvara.

Koolitusel saad:

  • ülevaate seadusjärgsest ja testamendijärgsest pärimisest;
  • teada, millised on erinevad testamendi vormid ja nende õiguslik tähendus;
  • mõista pärimismenetluse kulgu ning pärandist loobumise ja inventuuri võimalusi;
  • teada kaaspärijate õigusi ja kohustusi ning pärandvara jagamise põhimõtteid;
  • mõista sundosa ning pärandvara võlgade ja kohustustega seotud küsimusi;
  • tutvuda praktiliste näidete ja levinumate probleemidega;
  • paremini hinnata pärandvaraks oleva kinnisvaraga seotud juriidilisi riske.

Koolitaja on Evi Hindpere, kinnisvarajurist, kes käsitleb pärimisega seotud küsimusi praktiliste näidete kaudu.

Koolitus toimub 06.10.2026 kell 17.00–19.15 hübriidõppe vormis – osaleda saab nii kontaktkoolitusel Tallinnas (Tulika 19, Flora Maja) kui ka veebis MS Teamsi vahendusel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Testament, pärandvara ja pärijate õigused praktikas - Evi Hindpere

Pärnametsade pereettevõte rajab Jõelähtme valda 65 kodust koosneva residentsiaalarenduse

260917 Pärnametsade pereettevõte rajab Jõelähtme valda 65 kodust koosneva residentsiaalarenduseEttevõtja David Pärnamets ja tema poeg Lucas Dan Pärnamets rajavad pereettevõtte Jägala Kodud kaudu Jõelähtme valda ligi 16 hektari suuruse residentsiaalarenduse. Kavandatud 40 eramukrundist ja 25 ridaelamuühikust on uue omaniku leidnud tänaseks juba 12.

Väiksema küla mõõtu arendus nimega Jõelähtme Residentsid sai alguse kahe külgneva kinnistu liitmisest. „Soetasime algselt 10-hektarilise kinnistu, kuid avanes võimalus soetada ka teine, mille sidusime ala kehtiva detailplaneeringuga,” selgitas Jägala Kodude asutaja David Pärnamets. Ligi 16 hektarini kasvanud ala arendatakse kahes etapis, millest esimene on sisuliselt lõpetatud ning teises käivad täna ettevalmistus- ja trassitööd. Pärnametsa sõnul on tulevase asumi struktuur ja kruntide piirid sügiseks juba selgelt nähtavad, trassid ja kommunikatsioonid peaksid plaanide järgi valmima 2027. aasta teisel poolel.

Jõelähtme vald on viimastel aastatel olnud ühtlaselt Harjumaa kiiremini kasvavate omavalitsuste seas. Eesti Linnade ja Valdade Liidu andmetel elas vallas 2022. aastal 6902 inimest, 2026. aastal juba 7978. Seega on elanike arv nelja aastaga kasvanud 1076 inimese ehk ligi 15,6% võrra.

Krundid ja ridaelamud

Arenduse 40 eramukrunti jäävad vahemikku 2000–5000 ruutmeetrit, mis teeb keskmiseks krundi suuruseks 2500–3000 ruutmeetrit. „Tallinna vahetus läheduses on sellise pinnaga krundid muutunud haruldaseks. Kes eelistab privaatsust, siis tuleb Tallinnast välja poole vaadata,“ märkis Pärnamets. Lisaks eramukruntidele hõlmab projekt 25 ridaelamuühikut, mis kavatsetakse müüa tervikuna mõnele ehitusettevõttele.

Pärnametsa sõnul on projekti peamine tugevus asukoht ja elukeskkond. „Infrastruktuur võimaldab sujuvat ühendust pealinnaga. Lühikese ajaga jõuab linnakeskkonnast looduslähedasse piirkonda, mille läheduses asuvad nii golfiväljak kui ratsutamise võimalused.” Lisaks toob arendaja välja koha ajaloolise tausta: „Sajanditepikkuse asustusajalooga paika ümbritsevad looduslikud veekogud ja rajatud ülevoolukanal, mis loovad kohapeal hea energia liikumise.”

Seni sõlmitud tehingute põhjal on peamised ostjad Eesti keskklassist, valdavalt vanuses 40–55 aastat. 2020. aasta seisuga oli 65-aastaste ja vanemate osakaal Jõelähtme vallas 13,2%, samas kui Eesti keskmine oli 18%. Viimastel aastatel on Jõelähtme vald avanud mitmeid uusi lasteaiarühmi ning Neeme külas valmis ka uus lasteaiahoone. Arendaja prognoosib, et mahuka arenduse uued kodud toetavad valla nooremaealise elanikkonna kasvu ka edaspidi.

Investeering taristusse

Projekti üks mahukamaid osi on olnud kaasaegse vee- ja kanalisatsioonivõrgu väljaehitamine. Koostöös ettevõttega Loo Vesi rajati arenduse tarbeks erainvesteeringuna veepuhastusjaam ja pumpla. „Tervikliku infrastruktuuri ja võrgustike rajamine nõuab mahukaid investeeringuid, kuid see on fundamentaalne eeldus, et rajatav küla toimiks jätkusuutlikult ka aastakümnete pärast,” rõhutas Pärnamets.

Jägala Kodude juhtimisse kuulub ka David Pärnametsa poeg Lucas Dan Pärnamets. „Tegemist on järjekordse pereettevõttega, mida koos üles ehitame,” sõnas David Pärnamets. “Ettevõte tegutseb 100% Eesti kapitalil ning oleme avatud koostööle.”

Kinnisvaraekspert Tõnu Toomparki hinnangul vaatavad koduostjad täna Tallinnast ja selle kuldsest ringist kaugemale, et leida soodsama hinnaga kodu. “Elamispindade turg Harjumaal väljaspool Tallinna on aktiivne. Ühepereelamute huvilised otsivad avarust ja privaatsust, kuid teisalt ei soovi teha liigseid kompromisse kauguse osas pealinnast. Ostuhuviliste seas on alati tähtsal kohal mõistlik hind, mida Tallinnast või selle vahetust naabrusest ei pruugi leida. Tallinnast mõistlikul kaugusel asuvad terviklikud arendused pakuvad pealinnakesksele elamispindade turule head alternatiivi, mis arvestavad perede mitmekesiste vajadustega,” märkis Tõnu Toompark.

Tänaseks on arenduses valminud kaks Scanhusi puitmaja ning oktoobris valmib arendusala esindus- ja näidismaja, mis tutvustab võimalikke erinevaid ehituslahendusi, mis ei hõlma ainult puitmaju. Kruntide maksumus jääb vahemikku 110 000 – 173 000 eurot.

Jägala Kodudest

Jägala Kodud on David ja Lucas Dan Pärnametsa perele kuuluv Eesti kapitalil tegutsev kinnisvaraarendaja, mis rajab Jõelähtme valda ligi 16 hektari suurust residentsiaalarendust 65 kodule. Ettevõte keskendub suurte kruntidega eramute ja ridaelamute arendamisele Tallinna läheduses.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC – põhimõtted, meetodid ja turuväärtus

KV.EE: Majade müüjad küsivad keskmiselt 1760 eurot ruutmeetri eest

Kinnisvaraportaal KV.EEKinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 08.2026 müügiks keskmiselt 4972 maja üle Eesti. Majade eest küsisid kinnisvaramüüjad hinda keskmiselt 1760 €/m². Aastaga on majade müügikuulutuste arv vähenenud 6% ja kuulutuste hind on kerkinud 3% võrra.

Majade müügipakkumiste arv on vähenenud enamikus Eesti maakondades. Harjumaal pakuti augusti kuus müügiks 2164 maja, mis tähendab, et Harjumaa majade müügikuulutused moodustavad 44% portaali KV.EE majade kuulutuste koguarvust. Harjumaal vähenes majade müügipakkumine aastatagusega võrreldes märkimisväärse 9%.

Ligikaudu sama palju ehk 10% vähenes majade müügikuulutuste arv Pärnumaal. Tartumaa majade müügikuulutusi jäi kinnisvaraportaalis KV.EE eelmise aastaga võrreldes 2% vähemaks. Pärnumaal otsiti 08.2026 ostjat 493 ja Tartumaal 585 majale. Harju, Tartu ja Pärnu maakondade majade müügipakkumised summana moodustavad 2/3 kinnisvaraportaali KV.EE majade müügikuulutustest.

Majade müüjate küsitav hind kerkis enamikus Eesti maakondades. Harjumaa majamüüjad tahavad eelmise aastaga võrreldes 4% kõrgemat hinda. Tänavu augusti kuus küsiti Harjumaa majade eest keskmiselt 2428 €/m².

Sama palju ehk 4% kerkisid portaali KV.EE majade müügikuulutuste hinnad ka Pärnu ja Tartu maakondades. Tartumaa majade eest küsiti augustis majade eest hinda keskmiselt 1723 €/m² ja Pärnumaal 1378 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Majade müük: aktiivsete kuulutuste arv (tk) ja muutus (%)Majade müük: kuulutuste hind (€/m²) ja muutus (%)
08.202508.2026Muutus, %08.202508.2026Muutus, %
Eesti5 3054 972-6%1 7151 7603%
Harjumaa2 3782 164-9%2 3302 4284%
Hiiumaa264262%1 5491 6637%
Ida-Virumaa195179-8%812714-12%
Jõgevamaa1251250%628579-8%
Järvamaa117111-5%701648-8%
Läänemaa1411485%1 7621 7791%
Lääne-Virumaa197194-2%83793211%
Põlvamaa9111830%79490214%
Pärnumaa546493-10%1 3231 3784%
Raplamaa237197-17%1 3551 217-10%
Saaremaa188172-9%1 3171 49514%
Tartumaa598585-2%1 6621 7234%
Valgamaa1101111%1 0121 0191%
Viljandimaa205191-7%783704-10%
Võrumaa151142-6%80491314%
Tallinn672579-14%2 3752 5156%
Narva3224-25%534496-7%
Rakvere415329%1 0091 15414%
Pärnu255252-1%1 5831 6605%
Tartu194189-3%1 7471 9099%
 Andmete allikas: portaal KV.EE

2026-09-16 Majade müügipakkumiste keskmine hind kinnisvaraportaalis KV.EE

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark

Mainor Ülemiste AS 2026 majandusaasta 6 kuu auditeerimata konsolideeritud vahearuanne

Mainor Ülemiste2026. aasta esimesel poolaastal jätkas Mainor Ülemiste AS Ülemiste City büroolinnaku arendamisega, sh uute hoonete ehitamise ja vanade renoveerimisega, pindade väljaüürimise ning üürnikele vajalike teenuste osutamise ja arendamisega, uute kinnisvaraprojektide ettevalmistamisega.

Mainor Ülemiste AS konsolideeritud käive moodustas perioodil 01.01-30.06.2026 22 572 tuhat eurot (01.01-30.06.2025: 22 320 tuhat eurot) ja puhaskasum 7 106 tuhat eurot (01.01-30.06.2025: 6 173 tuhat eurot). Ettevõtte omakapital 30.06.2026 oli 250 980 tuhat eurot (31.12.2025 247 374 tuhat eurot ja 30.06.2025 239 186 tuhat eurot).

Kokku investeeriti 2026.a. 1. poolaastal hoonete ehitusse ja parendamisse 9 321 tuhat eurot (2025. 1 poolaastal 3 364 tuhat eurot).

Mainor Ülemiste AS kinnisvarainvesteeringute väärtus oli 30.06.2026 seisuga 466 271 tuhat eurot (31.12.2025 456 950 tuhat eurot ja 30.06.2025 451 199 tuhat eurot).

Juhatuse kinnitus

Kinnitame, et esitatud 2026. aasta 6 kuu vahearuande finants- ja muu lisainfo on õige ja ammendav. Mainor Ülemiste AS-i 6 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne annab õige ja õiglase ülevaate kontserni tegevustest, finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest.

Vahearuanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus (EL).

2026. aasta 6 kuu konsolideeritud vahearuanne on auditeerimata.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

(tuhandetes eurodes)Lisa30.06.202631.12.202530.06.2025
VARAD
Kinnisvarainvesteeringud2466 271*456 950451 199*
Materiaalne põhivara31 01057762
Immateriaalne põhivara412484
Ettemaksed715311365
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded42 0762 5021 686
Finantsinvesteeringud802 0047 000
Raha ja raha ekvivalendid817 58914 56712 071
VARAD KOKKU487 702476 935 472 467
OMAKAPITAL
Aktsiakapital nimiväärtuses925 38625 38625 386
Ülekurss22 37722 37722 377
Reservkapital2 5392 5132 513
Omaaktsiad9-3 50000
Jaotamata kasum197 072182 737182 737
Aruandeperioodi kasum7 10614 3616 173
OMAKAPITAL KOKKU250 980247 374 239 186
KOHUSTISED
Eraldised114114189
Laenukohustised10228 401222 182225 410
Võlad hankijatele ja muud võlad114 8073 6454 113
Saadud ettemaksed123 4003 6203 569
KOHUSTISED KOKKU236 722229 561 233 281
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU487 702476 935 472 467

*Ilma kinnisvarainvesteeringute ümberhindluseta.

Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne 

(tuhandetes eurodes)Lisa01.01-30.06.202601.01-30.06.2025
Müügitulu1322 57222 320
Müügikulu14-8 402-8 075
Brutokasum14 17014 245
Turustuskulud-467-433
Üldhalduskulud15-1 838-1 879
Muud äritulud6310
Muud ärikulud-41-29
Ärikasum*11 88711 914
Intressitulud17139218
Intressikulud17-4 628-5 431
Muud finantstulud ja – kulud-292-51
Finantstulud ja –kulud kokku-4 781-5 264
Kasum enne maksustamist7 106*6 650*
Tulumaks0-477
Aruandeperioodi puhaskasum7 106*6 173*
Aruandeperioodi muu koondkasum00
Aruandeperioodi koondkasum7 106*6 173*

*Ilma kinnisvarainvesteeringute ümberhindluseta.

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

(tuhandetes eurodes)Lisa01.01- 30.06.202601.01.- 30.06.2025
Rahavood äritegevusest
Kasum enne maksustamist7 1066 650
Korrigeerimised:
   Põhivara kulum ja väärtuse langus35637
   Kasum (-kahjum) põhivara müügist0-5
   Muud korrigeerimised180
   Muud finantstulud ja -kulud29251
   Intressitulud ja -kulud174 4895 213
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus51 185
Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus35-2 801
Rahavood äritegevusest kokku12 00110 330
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus-472-47
Materiaalse põhivara müük048
Kinnisvarainvesteeringute soetused ja parendused-8 185-3 670
Antud laenude tagasimaksed02
Saadud intressid139142
Tasutud muude finantsinvesteeringute eest80-5 000
Saadud muude finantsinvesteeringute eest2 0040
Rahavood investeerimistegevusest kokku-6 514-8 525
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud14 0002 588
Saadud laenude tagasimaksed-2 870-2 935
Kapitalirendi põhiosa maksed-35-86
Arvelduskrediidi muutus2 6170
Saadud võlakirjade emiteerimisest106 4670
Tasutud võlakirjade lunastamisel10-13 9590
Tasutud omaaktsiate soetusel9-3 5000
Makstud intressid-4 892-5 632
Makstud muud finantskulud-293-310
Makstud dividendid90-2 468
Rahavood finantseerimistegevusest kokku-2 465-8 843
Rahavood kokku3 022-7 038
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses814 56719 109
Raha ja raha ekvivalentide muutus3 022-7 038
Raha ja ekvivalendid perioodi lõpus817 58912 071

Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 

(tuhandetes eurodes)Aktsia-kapitalÜlekurssOma-aktsiadReserv-kapitalJaotamata kasumKokku
Saldo 31.12.202425 15622 377-1 3261 920185 043233 170
Omaaktsiate tühistamine-3001 3260-1 2960
Väljakuulutatud dividendid0000-2 468-2 468
Reservkapitali suurendamine000593-5930
Muud muutused omakapitalis2600002 0512 311
Kasum perioodil 01.01-30.06.202500006 1736 173
Muu koondkasum perioodil 01.01-30.06.2025000000
Saldo 30.06.202525 38622 37702 513188 910239 186
Kasum perioodil 01.07-31.12.202500008 1888 188
Muu koondkasum perioodil 01.07-31.12.2025000000
Saldo 31.12.202525 38622 37702 513197 098247 374
Omaaktsiate tagasiost00-3 50000-3 500
Reservkapitali suurendamine00026-260
Kasum perioodil 01.01-30.06.202600007 1067 106
Muu koondkasum perioodil 01.01-30.06.2026000000
Saldo 30.06.202625 38622 377-3 5002 539204 178250 980

Mainor Ülemiste AS 2026. majandusaasta 6 kuu auditeerimata konsolideeritud majandusaasta aruanne koos lisadega on kättesaadav Nasdaq Baltic veebilehel.

2026. aasta 6 kuu vahearuanne_Mainor Ulemiste AS

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark

EfTEN: Swedbank alustas EfTEN Real Estate Fund AS aktsia analüüsi

EfTENSwedbank avaldas esmakordselt analüüsi Nasdaq Tallinna Väärtpaberibörsil noteeritud EfTEN Kinnisvarafond AS aktsia kohta. Pank seadis EfTEN Real Estate Fund AS aktsia hinnasihiks 22,2 eurot, mis on 13,6% kõrgem võrreldes aktsia viimase sulgemishinnaga Tallinna börsil ning analüüs annab aktsiale ostusoovituse.

Swedbank toob oma analüüsis EfTEN Real Estate Fund AS kohta välja järgmised aspektid: (i) lähiaastate 6-7% suurune oodatav dividenditootlus muudab aktsia atraktiivseks stabiilset rahavoogu hindavale investorile; (ii) madal finantsvõimenduse tase võimaldab fondil paremini juhtida intressitõusuga kaasnevaid võimalikke riske; (iii) fond on olnud edukas kinnisvaraportfelli ümber profileerimisel vastavalt muutustele kinnisvaraturul.

Analüüs on leitav Swedbanki investeerimisblogis.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Tallinn: Rahvusvaheline linnaplaneerimise arutelu Tallinnas: selge suund peab jätma ruumi muutustele

www.tallinn.eeTallinna uus üldplaneering peab andma linnale selge pikaajalise suuna vähemalt aastani 2050, kuid jätma samas ruumi muutustele, rõhutasid Eesti pealinnas kogunenud rahvusvahelised eksperdid. Nende sõnul ei tasu linna aastakümneteks liiga täpselt valmis planeerida, sest tehnoloogia, kliima, majandus ja inimeste eluviisid muutuvad.

Tallinna Linnaplaneerimisameti korraldatud rahvusvahelisel konverentsil arutasid Euroopa linnaplaneerijad ja eksperdid, kuidas teha pikaajalisi ruumiotsuseid olukorras, kus tulevikku ei ole võimalik täpselt ette näha.

„Tallinna üldplaneering peab andma linnale selge pikaajalise suuna, kuid jätma piisavalt ruumi kohanemiseks, sest demograafia, majandus ja tehnoloogia muutuvad. Meie eesmärk on linn, kus hea elukeskkond ja tugev majandus toetavad teineteist ning kus on ruumi ettevõtlusele, investeeringutele ja innovatsioonile,“ ütles Tallinna linnapea Peeter Raudsepp.

Mitme eksperdi ettekandest jäi kõlama, et üht kindlat tulevikku ei ole võimalik ette planeerida. Soome futuroloog Aleksi Neuvonen rõhutas ühise pikaajalise visiooni tähtsust, samal ajal kui Helsingi strateegilise linnaplaneerimise direktor Pasi Rajala tõi praktilise näitena esile mudeli, kus pikaajalist üldplaneeringut täiendab iga nelja aasta järel uuendatav rakenduskava. Nii saab pika vaate siduda konkreetsete otsustega, ilma et kõiki samme peaks aastakümneteks ette määrama.

Paindlikkus ei tähenda siiski planeerimisest loobumist. Rumeenia arhitekt ja linnaplaneerija Eugen Pănescu hoiatas, et liiga vähene planeerimine võib viia olukorrani, kus elamupiirkonnad valmivad enne vajalikku taristut ja teenuseid. Tema sõnul eeldab hea planeerimine ka usaldust ja läbipaistvat dialoogi elanikega.

Hollandi linnaplaneerija Han Dijk märkis, et üldplaneering peaks siduma eri valdkonnad üheks tervikuks. Zaanstadi linnaarhitekt Mathias Lehner tõi esile, et kasvavas linnas tuleb eluasemete kõrval hoida ruumi ka töökohtadele ja ettevõtlusele.

Barcelona arhitekt Clara Pere Garcia rõhutas omakorda segakasutusega linnaruumi tähtsust, kus kodud, töökohad ja teenused paiknevad üksteisele lähemal ning avalik ruum ei ole ainult autode päralt.

Mitmes ettekandes tuli jutuks ka see, kelle jaoks me tuleviku linna tegelikult planeerime. Malmö vanemarhitekt Hanna Irvenå tutvustas tulevikustsenaariume, mille loomisse kaasati ka noori. Nemad tõid muu hulgas esile vajaduse päris kohtumiste ja heade avalike ruumide järele üha digitaalsemas elus.

Toronto peaplaneerija Jason Thorne võttis sama mõtte kokku lihtsamalt: „Linn peab olema ka rõõmus.“ Tema sõnul on eluasemete ja liikumise kõrval sama olulised kultuur, pargid, arhitektuuripärand ja kohad, kus inimestel lihtsalt meeldib olla.

Päeva lõpu arutelus tõid väliseksperdid Tallinna tugevustena esile mere ja roheluse läheduse, eriilmelised linnaosad, eri ajastute kihistused ning vanade tööstus- ja sadamaalade uue kasutuse. Nende hinnangul ei peaks Tallinn püüdma muutuda liiga ühetaoliseks ega lõpuni valmis kujundatud linnaks. Tallinna eripära tasub hoida ja jätta linnale ruumi areneda ka viisil, mida me täna veel ette näha ei oska.

Tallinna abilinnapea Tiit Terik võttis päeva lõpus arutelu kokku tantsuvõrdlusega. „Me ei taha diskot, kus igaüks tantsib nii, nagu oskab ja mis tahes viisi järgi. Me tahame pigem rahvatantsu, kus me tunneme mustrit,“ ütles Terik. Tema sõnul on muusika muutunud ja peame ka oma samme muutma, et järgmistel kümnenditel ühises mustris püsida.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Domus Kinnisvara: Kinnisvaraturu ülevaade, august 2026

Domus Kinnisvara

Augustis kinnisvaraturu aktiivsus võrreldes juuliga valdavalt rahunes, kuid hinnaliikumised olid piirkonniti erinevad. Tallinnas püsis korterite hinnatase stabiilne ja Tartus kasvas mõõdukalt, samas kui Pärnus ja Viljandis hinnad langesid. Kuressaares tõusis keskmine hind, kuid väga väikese tehingute arvu tõttu tuleb seda muutust tõlgendada ettevaatlikult.

Eramute turul paistsid aktiivsuse kasvuga silma Tartu ja Kuressaare, Tallinnas ja Pärnus püsis tehingute arv samuti suhteliselt kõrge. Hoonestamata elamumaa turg oli seevastu mitmes linnas tagasihoidlik, erandiks Pärnu, kus tehti 18 tehingut. Kokkuvõttes iseloomustas augustit rahulikum korteriturg ja piirkonniti erinev hinnadünaamika, samas kui nõudlus elukondliku kinnisvara järele püsis üldiselt stabiilne.

Tallinn

Tallinna kinnisvaraturul püsis korterite hinnatase augustis stabiilne, samas kui tehinguaktiivsus vähenes pärast aktiivset juulikuud. Korterite keskmine hind oli 3 116 €/m², jäädes kuises võrdluses sisuliselt muutumatuks, kuid olles aastases võrdluses 4% kõrgem. Augustis tehti 799 korteritehingut, võrreldes 909 tehinguga juulis. Tehingute arvu vähenemine stabiilse hinnataseme juures viitab sellele, et nõudlus püsis, kuid turu aktiivsus suve lõpus mõnevõrra rahunes.

Eramute turul sõlmiti 41 tehingut, võrreldes 43 tehinguga juulis, kuid selgelt rohkem kui aasta tagasi samal ajal, mil tehti 21 tehingut. Hoonestamata elamumaa segmendis registreeriti 1 tehing, võrreldes 3 tehinguga juulis ja 7 tehinguga 2025. aasta augustis. Kokkuvõttes iseloomustas Tallinna augustit stabiilne korterite hinnatase ja juuliga võrreldes rahulikum tehinguaktiivsus, samas kui eramute turg püsis aastases võrdluses aktiivne.

260917 Kinnisvaraturu ülevaade, august 2026 1

Tartu

Tartu kinnisvaraturul jätkus augustis mõõdukas hinnakasv, kuid korterite tehinguaktiivsus vähenes. Korterite keskmine hind tõusis kuuga 3%, ulatudes 2 597 €/m²-ni, ning oli aastases võrdluses 2% kõrgem. Augustis tehti 164 korteritehingut, võrreldes 181 tehinguga juulis. Hinnatõus tehingute arvu mõningase vähenemise taustal viitab sellele, et nõudlus püsis stabiilne, kuid turu aktiivsus taandus pärast tugevat juulikuud.

Eramute turul sõlmiti 25 tehingut, võrreldes 21 tehinguga juulis ja 17 tehinguga aasta tagasi samal ajal, mis näitab aktiivsuse kasvu. Hoonestamata elamumaa segmendis augustis tehinguid ei toimunud, samas kui juulis registreeriti 5 ja 2025. aasta augustis 3 tehingut. Kokkuvõttes iseloomustas Tartu augustit mõõdukas hinnakasv ja veidi rahulikum korteriturg, samas kui eramute segment näitas selget aktiivsuse kasvu ning elamumaa turg jäi passiivseks.

260917 Kinnisvaraturu ülevaade, august 2026 2

Pärnu

Pärnu kinnisvaraturul jätkus augustis mõõdukas hinnalangus, samas kui korterite tehinguaktiivsus kasvas. Korterite keskmine hind langes kuuga 4%, jõudes 2 101 €/m²-ni, ning jäi aastases võrdluses 2% madalamaks. Augustis tehti 73 korteritehingut, võrreldes 66 tehinguga juulis. Tehingute arvu kasv koos keskmise hinna langusega viitab sellele, et augustis oli ostuaktiivsus tugevam, kuid tehingud kaldusid mõnevõrra madalama hinnatasemega korterite poole.

Eramute turul sõlmiti 17 tehingut, võrreldes 19 tehinguga juulis ja 12 tehinguga aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa segmendis tehti 18 tehingut, mis on veidi rohkem kui juulis registreeritud 17 tehingut ning ületab ka 2025. aasta augusti 12 tehingut. Kokkuvõttes iseloomustas Pärnu augustit aktiivsem korteri- ja elamumaa turg, samas kui korterite hinnatase jätkas mõõdukat langust.

260917 Kinnisvaraturu ülevaade, august 2026 3

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturul toimus augustis märgatav hinnakorrektsioon, samas kui korterite tehinguaktiivsus püsis juuliga võrreldes üsna stabiilne. Korterite keskmine hind langes kuuga 23%, jõudes 1 252 €/m²-ni, ning jäi aastases võrdluses 20% madalamaks. Augustis tehti 24 korteritehingut, võrreldes 25 tehinguga juulis. Hinnalangus stabiilse tehingumahu juures viitab sellele, et augustis võis tehingute struktuur kalduda madalama hinnatasemega korterite poole.

Eramute turul sõlmiti 5 tehingut, võrreldes 9 tehinguga juulis ning 5 tehinguga aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa segmendis ei toimunud tehinguid ei augustis ega juulis, mis näitab selle segmendi väga tagasihoidlikku aktiivsust. Kokkuvõttes iseloomustas Viljandi augustit stabiilne korterite tehinguaktiivsus, kuid selgelt madalam hinnatase ning tagasihoidlik aktiivsus eramute ja elamumaa turul.

260917 Kinnisvaraturu ülevaade, august 2026 4

Kuressaare

Kuressaare kinnisvaraturul tõusis augustis korterite hinnatase, kuid tehinguaktiivsus jäi väga tagasihoidlikuks. Korterite keskmine hind kasvas kuuga 8%, ulatudes 1 893 €/m²-ni, ning oli aastases võrdluses 2% kõrgem. Augustis tehti vaid 3 korteritehingut, võrreldes 6 tehinguga juulis. Väga väikese tehingumahu tõttu võivad üksikud tehingud keskmist hinda oluliselt mõjutada, mistõttu ei saa hinnatõusu põhjal teha kindlaid järeldusi turu üldise hinnasuuna kohta.

Eramute turul sõlmiti 5 tehingut, võrreldes 2 tehinguga juulis ja 1 tehinguga aasta tagasi samal ajal, mis näitab selles segmendis aktiivsuse kasvu. Hoonestamata elamumaa turul tehinguid ei toimunud, samas kui 2025. aasta augustis registreeriti 1 tehing. Kokkuvõttes iseloomustas Kuressaare augustit väga tagasihoidlik korteriturg, samas kui eramute segment näitas juuliga võrreldes selget elavnemist.

260917 Kinnisvaraturu ülevaade, august 2026 5

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

EfTEN: Swedbank initiated analysis coverage of the EfTEN Real Estate Fund AS share

EfTENSwedbank published for the first time an analysis on the EfTEN Real Estate Fund AS share, listed on the Nasdaq Tallinn Stock Exchange. The bank set a target price of 22.2 euros for the EfTEN Real Estate Fund AS share, which is 13.6% higher than the share’s last closing price on the Tallinn Stock Exchange, and gives the share a “buy” recommendation.

In its analysis, Swedbank highlights the following aspects on EfTEN Real Estate Fund AS: (i) the expected dividend yield of 6-7% in the coming years makes the share attractive to investors who value a stable cash flow; (ii) the low level of financial leverage allows the fund to better manage possible risks associated with rising interest rates; (iii) the fund has been successful in reprofiling its real estate portfolio in line with changes in the real estate market.

The analysis is available on Swedbank’s investment blog.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine praktikas

Invego alustas Viimsisse 18 miljoni euroga rajatava Verve elurajooni ehitust

InvegoKinnisvaraarendaja Invego alustas Viimsi vallas Haabneemes Verve elurajooni ehitust. Viiest A-energiaklassiga ridamajast koosnevasse elurajooni rajatakse kokku 58 kodu ning projekti koguinvesteering ulatub üle 18 miljoni euro.

Viimsi vabaõhumuuseumi lähedusse rajatava Verve elurajooni ehitustöid teeb NOBE ning esimesed kodud valmivad juba järgmisel aastal. “Haabneeme ürgmetsa rajatava Verve puhul on meie jaoks oluline luua elukeskkond, kus tavapärasest enam sulanduvad ühtseks tervikuks looduslähedane elustiil, kaasaegne arhitektuur ja energiatõhusad lahendused. Mugavas läheduses asuvad nii meri kui Viimsi keskus kogu oma kasuliku taristuga,” kommenteerib Invego juht Kristjan-Thor Vähi.

Ehituse alguse hetkeks on elurajooni kahes esimeses hoones ligi pooled kodud müüdud ning äsja alustas arendaja ka kolmanda hoone avalikku müüki. Verve eristub tavapärastest ridamajadest Invego välja töötatud innovaatilise lahenduse poolest, kus kodud paiknevad tavapärase külg-külje kõrval paigutuse asemel koos hoopis seljakuti. See muudab hooned oluliselt energiasäästlikumaks, võimaldab tuua kodudesse rohkem loomulikku valgust ja suuremaid aknapindu ning annab igale hoovialale rohkem privaatsust. Kodude planeeringud on kompaktsed ja suuremate koridorideta, mis võimaldab kasutada kogu olemasolevat pinda võimalikult otstarbekalt. Verve arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitekt11 ning maastikuarhitektuuri eest vastutab Stuudio Punktiir.

Invego juhi sõnul on Verve üheks olulisemaks tugevuseks selle asukoht ja seda ümbritsev keskkond. “Verve asub rohelises ja looduslikult mitmekesises piirkonnas ning kogu elukvartali kavandamisel oleme lähtunud olemasoleva keskkonna säilitamisest. Hooned on paigutatud ja liigendatud nii, et alles jääks võimalikult palju olemasolevat metsa, suuri puid ja looduslikku reljeefi ning igale kodule tekiks privaatne, rahulik ja rohelusega ümbritsetud eluruum,” kirjeldab Vähi ja lisab, et läheduses olemas ka koolid, lasteaiad ja muu igapäevaeluks vajalik taristu.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku, kokku 1500 kodu ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 500 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas. Invego Group OÜ ja grupi tütarettevõtte Invego Latvia OÜ võlakirjad on noteeritud Nasdaq Baltic First North võlakirjade nimekirjas.

Invego on Tallinnas ja selle lähiümbruses viimastel aastatel rajanud uued kodud enam kui tuhandele perele. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla, Keila Pargikodude ja Verve elurajoonid.

Läti pealinnas Riias ja selle lähiümbruses arendab Invego kokku 8 elurajooni, neist kolme koos arenduspartner Reterraga ja ühte koos EfTEN Special Opportunities Fundiga. Lõuna-Portugalis on hetkel arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga.

260916 Invego alustas Viimsisse 18 miljoni euroga rajatava Verve elurajooni ehitust

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – kliendi leidmisest eduka tehinguni

EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 31.08.2026

EfTENEfTEN United Property Fund teenis augustis puhaskasumit 58 tuhat eurot ning 2026. aasta kaheksa kuuga 624 tuhat eurot (eelmisel aastal samal ajal 2 012 tuhat eurot). Fondiosaku puhasväärtus (NAV) oli augusti lõpus 11,58 eurot, kasvades kuuga 0,2%.

Tavapärasest väiksem kasum oli eelkõige seotud fondi investeeringuga EfTEN Real Estate Fund AS aktsiatesse, mille hind Tallinna Väärtpaberibörsil alanes 2026. aasta augustis 1,8%. Kui fondi investeeringut EfTEN Real Estate Fund AS aktsiasse kajastada selle raamatupidamisliku puhasväärtuse alusel, oleks EfTEN United Property Fund teeninud augustis 163 tuhat eurot kasumit ning fondi NAV oleks 11,66 eurot, kasvades kuuga 0,6%.

Augustis omandas fond 5,9% osaluse ettevõttes EfTEN Domina SIA, mis omab Riias asuvat Domina kaubanduskeskust. Fondi investeeringu soetusmaksumus oli 2 478 tuhat eurot ning osaluse õiglase väärtuse muutusest teenis fond augustis 31 tuhat eurot kasumit.

Samuti omandas fond augustis 80%-lise osaluse tütarettevõttes Invego Uus-Järveküla 2 OÜ, mis arendab Uus-Järveküla elurajooni laiendust. Laienduse detailplaneering on lõppfaasis. Juuli lõpus ettevõttele antud 700 tuhande euro suuruselt omaniklaenult teenib fond 10% intressitulu aastas.

Fondi 80%-lise osalusega arendusettevõttes Invego Uus-Järveküla OÜ ei sõlmitud augustis uusi müügilepinguid. Arendusprojektis on veel müümata kolm ridamaja osa ja kaks kinnistut.

Täpsem EfTEN United Property Fund’i portfelli ülevaade on leitav fondi kodulehel: https://eftenunitedpropertyfund.ee/fondi-tulemused/

eupf-dashboard-082026-1

Kinnisvarakool: Eluruumi üürimise ABC

EfTEN: Net asset value of the EfTEN United Property Fund as of 31.08.2026

EfTENEfTEN United Property Fund earned a net profit of 58 thousand euros in August and 624 thousand euros over the first eight months of 2026 (2 012 thousand euros in the same period last year). The net asset value (NAV) of the fund unit was 11.58 euros at the end of August, increasing 0.2% over the month.

The lower-than-usual profit was primarily related to the fund’s investment in the shares of EfTEN Real Estate Fund AS, the price of which fell by 1.8% on the Tallinn Stock Exchange in August 2026. If the fund’s investment in the shares of EfTEN Real Estate Fund AS were recognised on the basis of its net asset value, EfTEN United Property Fund would have earned 163 thousand euros of profit in August and the fund’s NAV would be 11.66 euros, increasing 0.6% over the month.

In August, the fund acquired a 5.9% holding in EfTEN Domina SIA, which owns the Domina shopping centre in Riga. The acquisition cost of the fund’s investment was 2,478 thousand euros, and in August the fund earned 31 thousand euros of profit from the change in the fair value of the holding.

In August, the fund also acquired an 80% holding in its subsidiary Invego Uus-Järveküla 2 OÜ, which is developing the expansion of the Uus-Järveküla residential district. The detailed plan for the expansion is in its final phase. The fund earns 10% annual interest income on the 700 thousand euro shareholder loan granted to the company at the end of July.

No new sales agreements were concluded in August in the development company Invego Uus-Järveküla OÜ, in which the fund holds an 80% stake. Three terraced-houses and two land plots remain unsold in the development project.

A more detailed overview of EfTEN United Property Fund’s portfolio can be found on the fund’s website: https://eftenunitedpropertyfund.ee/en/fund-results-2/

eupf-dashboard-082026-1

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Baltic Horizon Fund publishes its NAV for August 2026

Baltic Horizon

The net asset value (NAV) per unit of the Baltic Horizon Fund (the Fund) increased to EUR 0.4077 at the end of August 2026 (0.4059 as of 31 July 2026). The month-end total net asset value of the Fund increased to EUR 92.4 million (EUR 92.0 million as of 31 July 2026).

In August 2026, the Fund generated consolidated net rental income of EUR 1.1 million (EUR 1.1 million in July 2026).

At the end of August 2026, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 7.7 million (31 July 2026: EUR 8.0 million) of which EUR 3.0 million is restricted for use specified under credit agreements.

As of 31 August 2026, the total consolidated assets of the Fund were EUR 220.8 million (31 July 2026: EUR 221.0 million).

Kinnisvarakool: Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine praktikas

Nordecon: Construction contract (Serv Quarter commercial building)

NordeconAS Nordecon group company Embach Ehitus OÜ and Iverta Kapital OÜ have entered into a contract for the construction of a sports building with commercial premises in the Serv Quarter development at K. Kärberi 46/2, Tallinn. The value of the contract is EUR 4.75 million, excluding VAT. The building is scheduled for completion in the summer of 2027.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2025 was 208 million euros. Currently Nordecon Group employs 450 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Kinnisvarakool: Kasutusluba praktikas – vajalikud dokumendid, menetlus ja probleemide lahendamine

1Partner Haldus omandas 38 objektiga haldusportfelli Färsk Halduselt

1Partner1Partner kinnisvaragrupi ettevõte 1Partner Haldus omandas Färsk Halduse kogu haldusportfelli, mis koosneb kokku 38 elukondliku ja ärikinnisvara objektist, tehingut finantseeris Swedbank.

1Partner Halduse juhatuse liike Sulev Jaanuse sõnul toetab tehing ettevõtte kasvuambitsioone ning tehingu tulemusel suurenes 1Partneri hallatavate objektide hulk ligikaudu kolmandiku võrra. “Meie jaoks oli oluline, et kasv ei tuleks kvaliteedi arvelt, vaid muudaks ettevõtet tugevamaks. Antud tehinguga saime korraga juurde nii korraliku portfellilisa kui ka meie meeskonnaga liitunud mitu kogenud haldurit,” rõhutab Sulev Jaanus, kes ootab portfelli suurenemisest ka efektiivsuse kasvu.

Färski juhatuse liikme Sven Olevi sõnul oli portfelli müügi taga soov keskenduda senisest enam ettevõtte põhitegevusele. “Färsk on algusest peale olnud ennekõike koristusteenuste ettevõte ning oleme otsustanud oma fookuse edaspidi hoida just sellel valdkonnal. Haldusportfelli haldamise andsime üle headesse kätesse ja saame nüüd täielikult pühenduda oma põhiteenuste arendamisele,” selgitab Sven Olev.

1Partner Halduse juhi sõnul jätkub tihe koostöö tehingu osapoolte vahel ka pärast haldusportfelli üleandmist, sest Färsk pakub endiselt kõigil 38 objektil koristusteenust. “See on meile väga hea lahendus, sest Färsk on koristusvallas tipptegija – kiiresti kasvav ettevõte, kellel on valdkonnas üle 16 aasta kogemust,” kiidab Sulev Jaanus.

1Partner on enam kui 22-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool: Eluruumi üürimise ABC