Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Uus Maa juulikuu turuülevaade: korteriturg juulis elavnes

24.08.2026 Adaur.ee

Eesti korteriturg juulis võrreldes juuniga elavnes ning saavutas käesoleva aasta lõikes aktiivsuselt teise tulemuse. Sellest räägib lähemalt Uus Maa kinnisvaraturu ekspert Risto Vähi.

Maa- ja Ruumiameti andmetel müüdi Eestis juulis kokku 2190 korterit (juunis 2002). Võrreldes möödunud aasta juuliga jäi turg enam vähem samaks, toimus vaid 0,8% langus. Vaadates 2026. aastat tervikuna, siis oli juuli aktiivsuselt teine kuu, jäädes alla vaid märtsile.

Turutrendides ning inimeste ostukäitumises juuli jooksul muutuseid ei toimunud. Tegelikult pole suuri uudiseid enam mitu aastat olnud ning inimeste kaalutlev hoiak kinnisvara soetamisel on muutnud turu omal moel suhteliselt stabiilseks. Kas vaikselt taastuma asunud majandus suudab ostuaktiivsuses midagi muuta, näitab aeg.

Eesti korteriturg

Tallinn. Juulis müüdi pealinnas 772 korterit, mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 2953 eurot. 2025. aasta juulis läks kaubaks 791 korterit mediaanhinnaga 2781 eurot. Seega vähenes müüdud korterite arv aastaga 2,4% samas kui ruutmeetri mediaanhind kasvas 6,2%. Käesoleva aasta lõikes oli juuli Tallinna kinnisvaraturul üks aktiivsemaid.

Tartu. Tartu korteriturg oli möödunud kuul selle aasta kõige aktiivsem. Seda nii uute korterite müügis kui ka järelturul. Omanikku vahetas178 korterit ning mediaanhinnaks kujunes 2543 eurot ruutmeetri kohta. 2025. juulis müüdi samuti 178 korterit, kuid ruutmeetri mediaanhind oli siis 2401 eurot. Seega aastaga tehingute hulk ei muutunud, kuid hinnatase kasvas 5,9%.

Pärnu. Kui möödunud kuul raporteerisime, et Pärnu korteriturg oli aasta aktiivseim, siis juulis langes see altpoolt teisele tulemusele. Omanikku vahetas 56 korterit ruutmeetri mediaanhinnaga 1900 eurot. 2025. aasta juulis müüdi 77 korterit, mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 2087 eurot. Seega langes müüdud korterite hulk aastaga 27,2% ning tehingute mediaanhind 9%. Vaadates aga kogu 2026. aastat, võib juuli tulemust pidada siiski suhteliselt tavapäraseks, sest suurema aktiivsusega paistsidki silma vaid juuni ja märts.

Narva. Juulikuus müüdi Narvas 75 korterit, mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 480 eurot. Samal ajal 2025. aastal vahetas omanikku 63 korterit mediaanhinnaga 415 eurot ruutmeetri eest. Seega tõusis tehingute hulk aastaga 19% ja hinnatase 15,6%. Vaadates üldpilti, võib öelda, et Narva korteriturg on pigem üsna stabiilsel tasemel, sest tehingute hulkade muutused nii üles kui alla on sellistes suurusjärkudes tavapärased. Hinnatase oli sellisel kõrgusel viimati aga 2024. aastal.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimine praktikas – juhatuse õigused, kohustused ja vastutus

Bigbank: Suur-Tallinnas kasvas keskmine kodulaenusumma aastaga 20 000 eurot

24.08.2026 Adaur.ee

Tallinnas ja Harjumaal oli esimesel poolaastal väljastatud keskmine kodulaen 170 616 eurot, mida on 20 000 eurot ehk ligikaudu 13% enam võrreldes eelmise aasta sama perioodi keskmisega, selgub Bigbanki laenuportfelli analüüsist.

Bigbank Eesti juhi Arthur Taaveti sõnul on tuntavalt suurenenud keskmine laenusumma selge märk inimeste paranevast majanduslikust olukorrast. “Numbrid näitavad, et niinimetatud Suur-Tallinna piirkonnas on inimeste sissetulekud ja üldine finantsvõimekus ning sellega koos ka kindlustunne viimase aastaga jõudsalt kasvanud,” selgitab Taavet, kelle sõnul on pika ja soodsa intressiga kodulaenu abil kinnisvara ostmine üks paremaid võimalusi oma raha väärtuse hoidmiseks.

Arthur Taavet peab oluliseks, et Tallinna ja Harjumaa kõrval on kodulaenuturg elavnenud mitmel pool maakondades, näiteks Pärnumaal aga ka Ida-Virumaal. “Võib-olla mõne suurpanga välismaal asuva peakontori jaoks ei ole väiksemad Eesti kohad piisavalt usaldusväärsed. Bigbank on Eesti pank ja meie usume, et kodu ei pea ilmtingimata pealinnas olema,” rõhutab Taavet ja kinnitab, et igale laenutaotlusele lähenetakse personaalselt. “Me ei tee otsust üksnes kinnisvara asukoha või jäikade kriteeriumide põhjal. Hindame inimese tegelikku laenuvõimekust ja võtame arvesse kõik ametlikud sissetulekud, sealhulgas näiteks lastetoetused ja ettevõtlustulu,“ selgitab Taavet lisades, et parima lepingu saamiseks tuleb kodulaenu pakkumist küsida mitmest pangast.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 30. juuni 2026 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,6 miljardit eurot ning omakapital 309 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 205 000 aktiivse kliendi ning üle 700 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringu tasuvuse analüüs praktikas - Tõnu Toompark

Sokos Hotels avab 2029. aastal Talsinki kvartalis uue 222-toalise hotelli

24.08.2026 Adaur.ee

S-Grupi hotelliettevõte Sokotel avab 2029. aasta alguses Tallinna sadama ja kesklinna vahele rajatavas Talsinki kvartalis 222-toalise kõrgema klassi hotelli Original Sokos Hotel Talsinki. Tegemist on Sokos Hotelsi teise hotelliga Tallinnas.

„Uue Original Sokos Hotel Talsinki asukoht ja ainulaadne keskkond annavad nii Soome kui ka teiste riikide turistidele veelgi parema võimaluse kogeda Tallinna ja Eesti külalislahkust,“ ütleb Sokotel AS-i tegevjuht ja Sokos Hotelsi Tallinna hotellide juht Teemu Kilpiä.

Original Sokos Hotel Talsinkisse tuleb 222 tuba, kaks koosolekuruumi, kaasaegne ja kõrgetasemeline hommikusöögirestoran ning baar, mida saab kasutada ka eraürituste korraldamiseks. Hotell asub reisisadama terminalide lähedal ja vaid mõne sammu kaugusel Tallinna trendikast Rotermanni kvartalist, mistõttu sobib see suurepäraselt nii puhkuse- kui ka ärireisijatele.

Talsinki on Eesti esimene longevity-põhimõtetest lähtuv linnakvartal. Selle keskmes on keskkond, mis toetab tervist, heaolu, head elu ja mõtestatud ajakasutust. Mereäärsesse kvartalisse rajatakse lisaks kõrgetasemelistele kodudele ja hotellile kaasaegsed töökeskkonnad, restoranid, tervise- ja heaoluteenused ning kvaliteetne avalik linnaruum.

Hotellikülalised saavad kasutada ka Talsinki kvartali jõusaali- ja spaateenuseid. Talsinki kvartal avaldab austust Eesti ja Soome pikaajalisele ajaloole ning koostööle. Tallinna ja Helsingi õhustik hakkab kajastuma ka tulevase hotelli sisekujunduses.

„Talsinkisse soovisime lisaks hotellile partnerit, kes mõistab kogu kvartali ideed. Hotell on oluline osa Talsinki elust ja teenuste tervikust. Mul on eriti hea meel, et meie hotellipartneriks saab tuntud Soome ettevõte, kellel on Eestis pikk ajalugu. Sokotel tunneb erakordselt hästi Tallinna, Eestit ja Soome reisijaid ning koos saame luua hotelli, mis sobib loomulikult just sellesse keskkonda,“ ütleb US Real Estate’i asutaja Urmas Sõõrumaa.

Viimastel aastatel on S-Grupi hotelliettevõte Sokotel investeerinud eelkõige Helsingi piirkonna hotelliturule, avades uusi ja uuendades olemasolevaid hotelle.

„Nüüd on aeg pöörata pilk ka Tallinna poole. Meie jaoks on see suurepärane võimalus tugevdada oma positsiooni Tallinna hotelliturul. Uue Original Sokos Hotel Talsinkiga pakume oma külalistele Tallinnas senisest erinevat hotellikogemust,“ ütleb Sokoteli tegevjuht Jari Annala.

Sokos Hotels on Eesti turul tegutsenud juba pikka aega Original Sokos Hotel Viruga. Hotell on aastakümneid olnud Soome turistide üks eelistatud peatuspaiku Tallinnas. Original Sokos Hotel Viru uuendamine jätkub ka edaspidi, kuid Tallinna hotelliturul nähakse kasvuruumi ka teistsuguse kontseptsiooniga ja sadamale lähemal asuva hotelli jaoks.

Hepsor AS-i võlakirjade avaliku pakkumise teade

24.08.2026 Adaur.ee

Hepsor AS (registrikood 12099216, aadress Järvevena tee 7b, 10112, Tallinn, Eesti; Hepsor) kuulutab välja oma 20 miljoni eurose võlakirjaprogrammi (Programm) raames teise seeria võlakirjade avaliku pakkumise (Pakkumine). Pakkumise raames kaasab Hepsor kuni 3 miljonit eurot võimalusega suurendada mahtu kuni 5 miljoni euroni. Pakkumine viiakse läbi Hepsori poolt koostatud ning Finantsinspektsiooni (FI) poolt 10. novembril 2025 kinnitatud põhiprospekti (Prospekt) ja 21. augustil 2026 kinnitatud prospekti lisa (Prospekti lisa) alusel, mis on avalikustatud käesoleva teadaande kuupäeval Hepsori ja FI veebilehekülgedel. Pakkumine on suunatud jae- ja institutsionaalsetele investoritele Eestis, Lätis ja Leedus.

Pakkumise peamised tingimused

Emitent	Hepsor AS
Väärtpaber	EUR 9,50 Hepsor AS võlakiri 26-2029
Väärtpaberi tüüp	Tagamata ja allutamata võlakiri
Seeria number	2
ISIN	EE0000005213
Pakkumise tüüp	Avalik pakkumine jae- ja institutsionaalsetele investoritele Eestis, Lätis ja Leedus.
Emissiooni maht	3 miljonit eurot võimalusega suurendada kuni 5 miljoni euroni
Nominaalhind	1 000 eurot
Intressimäär	9,50% aastas
Finantskovenant	– Omakapitali osakaal varadest peab olema alati vähemalt 20%; – tagada igal ajahetkel minimaalne likviidsus vähemalt järgmise intressimakse tegemiseks.
Intressimaksed	Kvartaalsed (11. detsember, 11. märts, 11. juuni ja 11. september) (v.a. 11. september 2026)
Märkimisperiood	25. august 2026, kell 10.00 – 4. september 2026, kell 15.30
Väärtuspäev	11. september 2026
Lunastustähtaeg	11. september 2029
Kauplemisele võtmise taotlemine	Nasdaq Tallinna börsi Balti võlakirjade nimekiri
Esimene kauplemispäev	14. september 2026 või sellele lähedane kuupäev
Prospekt kinnitatud	10. november 2025 Finantsinspektsiooni poolt; täiendatud 21 augustil 2026 Finantsinspektsiooni poolt kinnitatud Prospekti lisaga
Korraldaja	AS LHV Pank
Juriidiline nõustaja	Ellex Raidla Advokaadibüroo

Võlakirjad on tagamata ja allutamata. See tähendab, et nende tagatiseks ei ole panditud vara ega muid tagatisvahendeid ning investorite nõuded ei ole eelistatud võrreldes Hepsori teiste kohustustega.

Teise seeria võlakirjade Pakkumisest saadud tulu kasutatakse kinnisvaraarendusprojektide finantseerimiseks Lätis ning Manufaktuuri kvartali ja Veski Keskuse ehituse rahastamiseks Eestis. Kui Hepsor otsustab suurendada Pakkumise mahtu, võidakse ülejäänud tulu suunata teistesse Hepsori arendusprojektidesse.

Pakkumise täpsemad üksikasjad on kirjeldatud Prospektis, Prospekti lisas ja Prospekti kokkuvõttes.

Pakkumise indikatiivne ajakava

Märkimisperioodi algus	25. august 2026 kell 10.00
Märkimisperioodi lõpp	4. september 2026 kell 15.30
Pakkumise tulemuste avalikustamine	7. september 2026 või sellele lähedane kuupäev
Pakkumise arveldus	11. september 2026 või sellele lähedane kuupäev
Esimene kauplemispäev Nasdaq Tallinna börsi Balti võlakirjade nimekirjas	14. september 2026 või sellele lähedane kuupäev

Märkimiskorralduste esitamine

Võlakirjade märkimiseks Pakkumise raames peab investoril olema väärtpaberikonto Nasdaq CSD SE Eesti filiaali kontohalduri juures või finantsinstitutsiooni juures, mis on Nasdaq Riia või Nasdaq Vilnius börsi liige.

Investor, kes soovib võlakirju märkida, peab pöörduma kontohalduri poole, mis haldab vastava investori väärtpaberikontot, või vastava finantsinstitutsiooni poole ning esitama pakkumisperioodi jooksul alltoodud vormis märkimiskorralduse võlakirjade märkimiseks. Märkimiskorralduse esitamisega volitab investor kontohaldurit või vastavat finantsinstitutsiooni, kes haldab investori väärtpaberikontoga seotud arvelduskontot, koheselt blokeerima investori arvelduskontol tehingu kogusumma, kuni arveldamine on lõpule viidud või raha vabastatakse kooskõlas Prospektis toodud tingimustega.

Väärtpaberikonto omanik:	Investori nimi
Väärtpaberikonto:	Investori väärtpaberikonto number
Kontohaldur:	Investori kontohalduri nimi
Väärtpaber:	EUR 9,50 Hepsor AS võlakiri 26-2029
ISIN kood:	EE0000005213
Väärtpaberite arv:	võlakirjade arv, mida investor soovib märkida
Hind (võlakirja kohta):	1 000 eurot
Tehingu summa:	võlakirjade arv, mida investor soovib märkida, korrutatuna hinnaga (võlakirja kohta)
Tehingu vastaspool:	Hepsor AS
Tehingu vastaspoole väärtpaberikonto:	99102109519
Tehingu vastaspoole kontohaldur:	AS LHV Pank
Tehingu väärtuspäev:	11. september 2026
Tehingu liik:	„väärtpaberiülekanne makse vastu“

Hepsori võlakirjade kauplemisele võtmine

Hepsor taotleb Tallinna börsi korraldajalt Pakkumise raames emiteeritavate võlakirjade kauplemisele võtmist Balti võlakirjade nimekirjas. Kuigi Hepsor teeb kõik pingutused võlakirjade kauplemisele võtmiseks, ei saa Hepsor võlakirjade kauplemisele võtmist garanteerida.

Prospekti kättesaadavus

Prospekt koos Prospekti lisa ja kokkuvõttega on avalikustatud ning need on elektroonilises vormis kättesaadavad Hepsori kodulehel aadressil https://hepsor.ee/investorile/volakirjad/ ja FI kodulehel aadressil https://www.fi.ee. Hepsori võlakirjade tingimused on avalikustatud ning need on elektroonilises vormis kättesaadavad Hepsori kodulehel aadressil https://hepsor.ee/volakirja_tingimused.pdf.

Investorüritus

Hepsor korraldab veebiseminari, kus tutvustab ettevõtte tegevust, arendusportfelli ning Hepsor AS-i võlakirjaprogrammi raames kavandatavat võlakirjade teise seeria avalikku pakkumist 27. augustil 2026 kell 13.00-14:00 ja kell 15.00-16:00. Veebiseminaride lingid aktiveeruvad vahetult enne vastava veebiseminari algust. Veebiseminar salvestatakse ning salvestus avaldatakse pärast seminari Hepsor AS-i veebilehel: https://hepsor.ee/investorile/volakirjad/.

Enne võlakirjadesse investeerimist palume tutvuda prospekti, prospekti lisa, kokkuvõtte, võlakirja tingimuste ja lõplike tingimustega tervikuna ning vajadusel konsulteerida asjatundjaga.

Loplikud tingimused II seeria EST

Prospekti kokkuvote EST

Prospekti lisa EST

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid

1Partner: tööjõumahukad projektid on loonud kinnisvaraturule uue niši

24.08.2026 Adaur.ee

Mahukamad tööstus-, logistika- ja taristuprojektid, aga ka hooajatööd ja suurüritused, kuhu vajatakse korraga hulgaliselt töötajaid, on toonud ärikinnisvara turule nõudluse värskelt kaasajastatud ühiselamutüüpi majutusasutuste järgi, räägib 1Partner Kommertskinnisvara konsultant Arne Poel.

Eksperdi sõnul on eriti just pealinna piirkonda kõikjalt Eestist sobivate töötajate värbamisega juba mõnda aega eraldi väljakutsena kaasas käinud sobiva majutuse leidmine. “Suuremad tootmis- ja kaubandusettevõtted otsivad kindlas piirkonnas majutuskohti lausa aastateks. Samas on tööandjaid, kel vaja majutada paarkümmend inimest hooajatöödeks või mõne suurürituse teenindamiseks sadu töötajaid vaid mõneks päevaks,” selgitab 1Partneri konsultant.

Töötajate majutamiseks lähevad loosi nii perekorterid kui hostelitoad, kuid suuremate mahtude puhul muutub sellise lahenduse haldamine ettevõtete jaoks kiiresti keeruliseks ja kulukaks. “Suur-Tallinna hindade juures ei ole kümnete töötajate paigutamine eraldi üürikorteritesse ettevõtte jaoks kuigi mõistlik ega hallatav. Kaugemal võib majutus olla küll odavam, kuid siis lisandub igapäevase transpordi korraldamine ja pikem sõiduaeg,” toob Poel välja ning lisab, et seetõttu peavad paljud suured tööandjad elamispindu ostma või pikaajaliselt üürima.

Nii ongi kasvav nõudlus andnud uue elu endistele hostelitele, ühiselamutele ja muudele vanadele hoonetele, mida kohandatakse järjest enam tänapäevaseks tööjõumajutuseks. “Tööandjate ja tööjõurendifirmade jaoks on olulised piisav maht ning mugav juurdepääs, aga ka energiatõhusus ja kuluefektiivsus. Populaarsemad piirkonnad on Lasnamäe, Rae vald, Suur-Sõjamäe aga ka näiteks Muuga,” selgitab Poel ja toob näitena endise Atoll Hosteli hoone Vana-Narva maanteel, mis hiljuti kujundati ümber töötajate majutuseks koos kaasaegsete kööginurkade ja ühisaladega.

Poel rõhutab, et uus trend pole tekkinud üleöö ning vajadus kaasaegse tööjõumajutuse järele hakkas kasvama juba selle kümnendi alguses, kui Eestisse hakkas tulema rohkem hooajalist tööjõudu teistest riikidest. “Suurem hüpe toimus muidugi Ukraina sõja alguses ning siis sai selgeks, et Suur-Tallinnas napib hooneid, kus oleks võimalik suuremat hulka inimesi mõistlike kuludega ja heades tingimustes majutada,” tõdeb Poel, kes prognoosib, et vajadus taoliste elamute järele kasvab lähiaastatel veelgi.

1Partner on enam kui 22-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool & koolitus: Korteriühistu revisjonikomisjoni töö praktikas

Bigbank: Tootjahinna indeks kasvab kiiremini kui tarbijahinnaindeks

24.08.2026 Raul Eamets

Kui tarbijahinnaindeks näitas mõõdukat inflatsiooni juba teine kuu järjest, siis tööstuse tootjahinnaindeks on Statistikaameti andmeil teist kuud järjest üle 3 protsendi. Juulis kasvasid tööstuse tootjahinnad 3,5%, juunis oli kasv 3,7%. Tegemist on indeksiga, mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete ja müüdud tööstuslike teenuste hindade muutust. Sisuliselt on tegemist seega nö vabrikuhindadega, millele lisatakse enne lõpptarbijani jõudmist kaubanduslik juurdehindlus.

Kõige rohkem kasvasid tootjahinnad koksi ja puhastatud naftatoodete tootmisel. Siia alla liigitatakse ka põlevkiviõli tootmine, mis aastaga on kallinenud 31%. Nafta kallinemisega maailmaturul on seotud ka kummi ja plastoodete tootmine, mis kallines 11%. Kui tooraine (naftakeemia) läheb kallimaks, siis kallineb ka tootmine. 8,4% on kallinenud elektri tootmine ja gaasivarustus. See on omakorda seotud gaasi maailmaturu hindade kallinemisega. Ehituse hindu mõjutab metallitootmise ning puidutööstuse kallinemine. Esimese tootjahinnad kasvasid 6%, teisel 4,5%.

Kas aastaga on midagi ka odavamaks läinud? Ikka on, näiteks on odavamaks muutunud toidutootmine (langus 1,5%), tekstiilitootmine (-2,6%). Aastaga on odavnenud veel masinate ja seadmete remont ja paigaldus.

Ühelt poolt on tore, kui meie ekspordisektori ettevõtted saavad välisturult kõrgemat hinda küsida, nende sissetulekud kasvavad. Samas koduturul jõuavad tootjate hinnamuutused varem või hiljem ka tavatarbija rahakotti.

Swedbank finantseerib Telliskivi ärilinnaku „M-hoone“ ehitust

24.08.2026 Volli Soasepp

Telliskivi TLN-i ärilinnakus algab linnaku seni suurima arenduse, M-hoone, ehitus. Ligikaudu 20 000-ruutmeetri suurune kompleks valmib 2028. aastal ning selle ehitust finantseerivad 70 miljoni euro suuruse sündikaatlaenuga Swedbank ja OP Corporate Bank Eesti filiaal.

M-hoone rajatakse aadressile Telliskivi 60/3 ning ehitustööd hõlmavad nii ajaloolise tööstuskompleksi renoveerimist kui ka uute hoonemahtude rajamist. Kompleksi lisanduvad uued büroo-, kultuuri-, spordi-, toitlustus- ja teeninduspinnad.

Swedbank on olnud Telliskivi arenduse finantseerimispartner juba selle varasematest etappidest alates.

„Telliskivi TLN-i areng näitab, mida on võimalik saavutada siis, kui tugeva kontseptsiooni taga on selge visioon ja järjepidev teostus. Swedbank on sellesse kontseptsiooni uskunud algusest peale ja olnud arenduse finantseerimispartner kogu selle kujunemise teekonnal,“ ütles Swedbanki korporatiivpanganduse osakonnajuht Mihkel Utt.

Tema sõnul sünnivad suured ja pika vaatega arendused tugevas koostöös. „Meil on hea meel jätkata pikaajalist koostööd P&E Real Estatega ning rahastada seda projekti koos uue partneri OP Pangaga, kellega jagame usku selle arenduse pikaajalisse mõjusse.“

P&E Real Estate juhatuse liikme Priit Seemani sõnul on M-hoone Telliskivi linnaku arengus oluline järgmine samm.

„Arendus seob piirkonna tööstuspärandi kaasaegsete töökohtade, kultuuri, heaolu, spordi ja uute teenustega. Telliskivi saab juurde aktiivset linnaruumi, mis pakub põhjust tulla siia nii tööle, kohtuma, kultuuri nautima kui ka aega veetma,“ ütles Seeman.

Ligikaudu poole M-hoone üüripinnast moodustavad A-klassi bürood. Ühte seitsmekorruselisse hooneosasse kolib 2028. aastal Inbanki peakontor ning linnakusse kavandatav urban spaa hõlmab ligikaudu 2 000 ruutmeetrit.

Arenduse käigus rajatakse uus parkimismaja koos maa-aluse parkimiskorrusega. M-hoone valmimise järel liigub suurem osa linnaku autoliiklusest maa alla ning tänavatasandile jääb rohkem ruumi jalakäijatele ja vaba aja veetmiseks.

M-hoone ehitus on Telliskivi TLN-i pikaajalise arendusplaani viimane suurem etapp. Viimastel aastatel on linnakus valminud K-hoone ja Telliskivi Park ning renoveeritud ajaloolised G- ja I4-hooned.

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Luminor: katseaeg ei välista kodulaenu saamist

24.08.2026 Adaur.ee

Kodulaen on pikaajaline finantskohustus, mistõttu on panga jaoks otsustava tähtsusega kliendi maksevõime ja tööalane taust. Üha enam levivat eksiarvamust, et laenu pole mõtet enne katseaja läbimist taotleda selgitab Luminori kodulaenude valdkonna arendusjuht Margit Volt.

Kodulaenu taotlemisel ei tähenda pooleliolev katseaeg automaatselt eitavat vastust. Luminori kodulaenude valdkonna arendusjuhi Margit Voldi sõnul hindab pank iga taotlust tervikuna ning lisaks praegusele tööle vaadatakse ka inimese varasemat karjääriteekonda, sissetulekute stabiilsust ja olemasolevaid finantskohustusi.

Pikaajaliste kohustuste korral nagu kodulaen, on kõige olulisem küsimus, kas inimese sissetulek on piisav ja püsiv ka pärast laenu võtmist. Seetõttu soovib pank laenutaotluse hindamisel tavaliselt näha viimase kuue kuu pangakonto väljavõtet ning teada, millisel ametikohal ja tööandja juures inimene töötab.

„Siiski ei tähenda katseaeg automaatselt, et kodulaenu taotlust ei ole mõtet esitada. Pank hindab alati laiemat pilti, ehk et kas inimene on tööturul juba kanda kinnitanud, kas ta liigub samas valdkonnas edasi või on alles alustamas esimest töökohta. Need olukorrad on laenuotsuse mõttes erinevad,“ ütles Volt.

Voldi sõnul on panga jaoks suurema riskiga olukord see, kui inimene on äsja kooli lõpetanud ja töötab oma esimesel töökohal alles mõned kuud. Sellisel juhul võib pank soovida, et katseaeg oleks enne kodulaenuotsust edukalt läbitud.

„Juhtudel, kui inimene vahetab töökohta sama valdkonna sees või liigub ettevõttesiseselt kõrgemale ametikohale, ei ole pooleliolev katseaeg panga jaoks kõige määravam, sest varasem karjääriteekond ja sissetulekute ajalugu annavad maksevõime kohta rohkem kindlust,“ selgitas valdkonna arendusjuht.

Seega suured elumuutused ei tähenda automaatselt, et kodulaenu ei saa. Küll aga võib pank soovida veidi pikemat kinnitust selle kohta, et uus töö ja sissetulek on püsivad. Laenuotsus tehakse Luminori valdkonna arendusjuhi sõnul alati personaalselt. Kodulaenuotsuse tegemisel hindab pank inimese varasemat sissetulekut, uut töölepingut kui ka üldist finantskäitumist.

„Samal põhjusel on laenutaotlusel vaja esitada ka kuue kuu pangakonto väljavõte, mis aitab näha, kas sissetulekud on järjepidevad, kui suured on olemasolevad kohustused ning millised on inimese tavapärased kulud ja maksekäitumine,“ täiendas Volt lisades, et see annab piisava ülevaate, kas pärast igakuiseid kohustusi jääb inimesele ka piisav rahaline puhver.“

Kui pank kodulaenutaotluse esimesel korral tagasi lükkab, ei tähenda see eksperdi sõnul ka tingimata lõplikku keeldumist. Voldi sõnul annab pank sellisel juhul kliendile tagasisidet, mis takistas positiivset otsust ja millistel tingimustel tasub uuesti taotleda.

Notice of the public offering of Hepsor AS bonds

24.08.2026 Adaur.ee

Hepsor AS (registry code 12099216, address Järvevena tee 7b, 10112, Tallinn, Estonia; Hepsor) announces the public offering of the second series of Bonds (Offering) under its EUR 20 million bond programme (Programme). Through the Offering, Hepsor will raise up to EUR 3 million with an option to increase the volume to up to EUR 5 million. The Offering will be conducted on the basis of the base prospectus (Prospectus) prepared by Hepsor and approved by the Estonian Financial Supervision Authority (EFSA) on 10 November 2025, and the prospectus supplement (Prospectus Supplement) approved on 21 August 2026, which have been published as of the date of this notice on the websites of Hepsor and EFSA. The Offering is addressed to retail and institutional investors in Estonia, Latvia and Lithuania.

The main conditions of the Offering

Issuer	Hepsor AS
Security	EUR 9.50 Hepsor AS bond 26-2029
Type of Security	Unsecured and unsubordinated bond
Series Number	2
ISIN	EE0000005213
Type of Offering	Public offering to retail and institutional investors in Estonia, Latvia and Lithuania.
Issue Volume	EUR 3 million with an option to increase to up to EUR 5 million
Nominal Value	EUR 1,000
Interest Rate	9.50% per annum
Financial Covenant	– The equity ratio must be at least 20% at all times; – to ensure minimum liquidity at all times for at least the next interest payment.
Interest Payments	Quarterly (11 December, 11 March, 11 June and 11 September) (except 11 September 2026)
Subscription Period	25 August 2026, 10:00 – 4 September 2026, 15:30
Value Date	11 September 2026
Maturity Date	11 September 2029
Application for Admission to Trading	Nasdaq Tallinn Stock Exchange Baltic Bond List
First Trading Day	On or around 14 September 2026
Prospectus Approved	10 November 2025 by the Estonian Financial Supervision Authority; supplemented by the Prospectus Supplement approved by the Estonian Financial Supervision Authority on 21 August 2026
Arranger	AS LHV Pank
Legal Adviser	Ellex Raidla Law Firm

Bonds are unsecured and unsubordinated. This means that they are not secured by any pledged assets or other collateral, and investors’ claims do not have priority over Hepsor’s other liabilities.

The proceeds from the second series Offering will be used to finance real estate development projects in Latvia as well as the construction of the Manufaktuuri Quarter and Veski Centre in Estonia. If Hepsor decides to increase the Offering volume, the remaining proceeds may be directed to other Hepsor’s development projects.

Further details of the Offering are described in the Prospectus, the Prospectus Supplement and the Prospectus summary.

Indicative schedule of the Offering

Beginning of subscription period	25 August 2026 at 10:00
End of subscription period	4 September 2026 at 15:30
Announcement of Offering results	7 September 2026 or thereabouts
Settlement of the Offering	11 September 2026 or thereabouts
First day of trading on the Nasdaq Tallinn Stock Exchange Baltic Bond List	14 September 2026 or thereabouts

Submission of subscription orders

In order to subscribe to the bonds as part of the Offering, the investor must have a securities account with the account operator of the Nasdaq CSD SE Estonian branch or with a financial institution that is a member of Nasdaq Riga or Nasdaq Vilnius stock exchange.

An investor wishing to subscribe to the bonds must contact the account operator that manages the securities account of the respective investor or the relevant financial institution and submit a subscription order in the form below to mark the bonds during the offer period. By submitting a subscription order, the investor authorises the account operator or the relevant financial institution that manages the current account associated with the investor’s securities account to immediately block the total amount of the transaction in the investor’s current account until settlement is completed or the funds are released in accordance with the conditions set out in the Prospectus.

Securities Account Holder:	Name of the investor
Securities Account:	Investor’s securities account number
Account Operator:	Name of the investor’s account operator
Security:	EUR 9.50 Hepsor AS bond 26-2029
ISIN Code:	EE0000005213
Number of Securities:	Number of Bonds the investor wishes to subscribe for
Price (per Bond):	EUR 1,000
Transaction Amount:	Number of Bonds the investor wishes to subscribe for, multiplied by the price (per Bond)
Transaction Counterparty:	Hepsor AS
Counterparty’s Securities Account:	99102109519
Counterparty’s Account Operator:	AS LHV Pank
Transaction Value Date:	11 September 2026
Transaction Type:	“delivery versus payment“

Admission of Hepsor Bonds to Trading

Hepsor requests that the operator of the Tallinn Stock Exchange admit the bonds issued as part of the Offer to trading on the Baltic Bond List. Although Hepsor makes every effort to ensure that its bonds are admitted to trading, Hepsor cannot guarantee the admission of its bonds to trading.

Availability of the Prospectus

The Pospectus, the Prospectus Supplement and the summary have been made public and are available in electronic form on Hepsor’s website at https://hepsor.ee/en/for-investors/bonds/ and on the Estonian Financial Supervision Authority’s website at https://www.fi.ee. The terms and conditions of Hepsor’s bonds have been made public and are available in electronic form on Hepsor’s website at https://hepsor.ee/Hepsor_AS_Terms_and_Conditions_of_the_Bonds.pdf.

Investor Event

Hepsor will host a webinar to introduce the company’s activities, development portfolio and the public offering of the second series of bonds under the Hepsor AS bond programme on 27 August 2026 at 13:00-14:00 and at 15:00-16:00. The webinar links will be activated shortly before the start of the respective webinar. The webinar will be recorded and the recording will be published on Hepsor AS’s website after the event: https://hepsor.ee/en/for-investors/bonds/.

Before investing in bonds, we ask that you familiarise yourself with the Prospectus, the Prospectus Supplement, Prospectus summary, the bond terms and conditions, and the final terms and conditions in their entirety, and consult with an expert, if necessary.

Final Terms II series ENG

Prospectus Summary ENG

Prospectus supplement ENG

Kinnisvarakool: Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine praktikas

KV.EE kinnisvara-podcast: Andero Laur avab uue ajastu trende kinnisvaraarenduses ja müügis

21.08.2026 Adaur.ee

KV.EE kinnisvara-podcast’i 145. osas vestlevad Liven AS tegevjuht Andero Laur ning kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark. Saade keskendub uute korterite arendusturule ja sellele, kuidas tänases majandusolukorras edukalt tegutseda. Andero Laur selgitab, miks praegune turusituatsioon nõuab arendajatelt erilist professionaalsust ja võrdleb kinnisvaraäri juhtimist mäest üles suusatamisega, kus edu tagab vaid tugev ettevalmistus.

Vestluse käigus analüüsitakse pakkumise ja nõudluse dünaamikat ning selgitatakse, miks on Tallinna uute korterite turg muutunud. Saatekülaline toob välja, kes on tänane koduostja ning kuidas on aja jooksul teisenenud klientide profiil ja ootused. Saates arutletakse selle üle, miks uusi elamispindu peetakse sageli kalliks ning millist rolli mängivad ostuotsuse tegemisel alternatiivsed kulutused ja elustiilivalikud.

Jagatakse Liveni kogemust innovaatiliste müügilahenduste ja kliendikogemuse loomisel. Teemaks tulevad „kodusalongi“ kontseptsioon, iseseisvad korterite külastused ja arendaja paindlikkus planeeringute muutmisel. Andero Laur avab tagamaid, kuidas defineerida kvaliteeti kliendi vaatest ning miks on oluline tunda sihtrühma harjumusi ja vajadusi juba enne arhitekti poole pöördumist.

Juttu tuleb ka üürituru väljavaadetest ja arendusprojektidest Tallinna kiiresti muutuvates piirkondades. Saatejuht ja külaline peatuvad pikemalt tehisintellekti kasutusvõimalustel kinnisvarasektoris. Nad prognoosivad, kuidas tehnoloogiline areng muudab ettevõtte siseseid protsesse, vähendab käsitöö osakaalu ning millist mõju avaldab see murranguline muutus valdkonna produktiivsusele ja tööjõule lähitulevikus.

Lõpetuseks pakutakse praktilisi soovitusi, kuidas organisatsioonid saaksid tehnoloogiliste uuendustega kohaneda ja luua klientidele rohkem lisandväärtust. Andero Laur ja Tõnu Toompark vaatavad järgmistele aastatele otsa läbi optimismi ja innovatsiooni prisma, rõhutades pideva õppimise ning kohanemise vajadust kiiresti muutuvas keskkonnas.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcast’ist.

Vaata saadet videona

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda soovite saate külalisena kuulda? Kas soovid ise tulla saatesse mõnest olulisest teemast rääkima?

Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Telli podcast enda podcasti äpis või pane laik ja jälgi lehte KV.EE Facebook.

Vaata podcasti videona KV.EE Youtube kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO või Spotify lehelt.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Neljas investeering Poolas kasvatas Summus Capitali müügitulu ja varade mahu rekordtasemele

21.08.2026 Adaur.ee

Summus Capital jätkas 2026. aasta teises kvartalis laienemist, omandades Park Krakowi büroohoonete kompleksi. Kontserni konsolideeritud müügitulu ja varade maht jõudsid kõigi aegade kõrgeimale tasemele.

Summus Capital OÜ konsolideeritud müügitulu kasvas võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 19% ja 2026. aasta esimese kvartaliga võrreldes 1,3%. Tänavuse teise kvartali müügitulu oli 16 miljonit eurot. Kontserni tegevuskasum oli 10 miljonit eurot, kasvades aastavõrdluses 7,5% ja eelmise kvartaliga võrreldes 1,6%.

29. mail omandas Summus Capital The Park Krakowi büroohoonete kompleksi, mis oli kontserni neljas investeering Poola. Tehingu järel kasvas Poola kinnisvara osakaal Summus Capitali portfellis 44 protsendini.

„Poola turg on kiiresti kinnistunud meie äritegevuse olulise osana ning meil on rõõm, et Summuse positsioon muutub uute investeeringutega üha tugevamaks. The Park Krakowi omandamise järel on meie Poola portfellis büroohooned 60% ning sealne bürooportfelli kaalutud keskmine üürilepingute pikkus (WAULT) on ligi viis aastat. Samal ajal näitab häid tulemusi ka Summuse portfell tervikuna: kaubanduskeskuste käive kasvas teise kvartali aastavõrdluses 7%, pikendasime üürilepinguid kokku 14 754 ruutmeetril ning sõlmisime uusi üürilepinguid veel 1350 ruutmeetrile,“ kommenteeris Summus Capitali juhatuse liige Hannes Pihl.

Kvartali lõpu seisuga oli Summus Capitali konsolideeritud varade maht 665 miljonit eurot, võrreldes 610 miljonit euroga esimeses kvartalis, –, jõudes kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Konsolideeritud omakapital kasvas ja oli 219 miljonit eurot, moodustades koguvaradest 33%. Kinnisvarainvesteeringute väärtus kasvas 571 miljonilt eurolt 620 miljoni euroni, eelkõige The Park Krakowi omandamise tulemusel.

Summus jätkas oma rahastusstruktuuri optimeerimist. Kontsern refinantseeris Leedus laene, pikendades Nordika ja Park Towni kinnisvaraobjektide finantseerimise tähtaegu 2031. aastani. Riga Plaza laenu tähtaega pikendati juulis samuti 2031. aastani ning laenulimiiti suurendati 10,9 miljoni euro võrra.

„Portfelli kasvades on meie jaoks oluline hoida tasakaalu omakapitali ja välise finantseerimise vahel. Oleme refinantseerinud oma kohustusi pikemale perioodile, täites samal ajal kõiki finantskohustustest tulenevaid eritingimusi. See loob stabiilse vundamendi kasvava portfelli juhtimiseks,“ kommenteeris Summus Capitali juhatuse liige Aavo Koppel.

Kontsern täitis kõiki võlakirjade tingimustes ja laenulepingutes sätestatud eritingimusi. 2026. aasta teise kvartali lõpus oli konsolideeritud omakapitali suhe koguvaradesse 33% ning jooksva 12 kuu DSCR 1,31x.

SUMMUS_CAPITAL_A4_Q2_2026_EST signed

Maa- ja Ruumiamet: Kohus: reformimata riigimaad ei saa igamisega omandada

21.08.2026 Adaur.ee

Tartu Ringkonnakohus leidis kohtumääruses, et reformimata riigimaad ei saa igamise teel omandada ka juhul, kui inimene või tema eelkäijad on kinnisasjal asuvat ehitist vallanud aastakümneid.

Kohtumäärus puudutas Viljandi linnas asuvat garaažiboksi, mille aluse maa omanikuks soovis eraisik saada igamise teel. Igamine on omandiõiguse tekkimine asja pikaajalise, vahetpidamatu ja heauskse valdamise tagajärjel.

Avaldaja väitis, et on garaažiboksi vallanud üle 30 aasta ning seetõttu tuleks tema omandiõigust garaaži alusele maale tunnustada igamise teel. Riik vaidles sellele vastu, sest tegemist on reformimata maaga, mis on seaduse kohaselt riigi omandis. Sellise maa omandisuhe saab muutuda omandireformi ja maareformi reguleerivate seaduste alusel.

Tartu Maakohus jättis avaldaja taotluse rahuldamata. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule, kuid ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata. Seega jäi muutmata maakohtu määruse resolutsioon ning ringkonnakohus kinnitas, et selles asjas ei saa reformimata maad igamise teel omandada.

Kohtu hinnangul:

riik esitas menetluses tähtajaks põhjendatud vastuväite, mis välistas igamise võimaluse;
maa kuulutati 1940. aastal Nõukogude võimu poolt riigi omandiks ning see oli õigusvastane võõrandamine. Seetõttu on maa omandireformi objekt;
maa omandiõigus saab riigilt üle minna omandireformi ja maareformi reguleerivate seaduste alusel, mistõttu ei saa sellist maad
omandada asjaõigusseaduse igamist puudutavate sätete järgi;
ka garaažiboksi kui ehitist ei saa igamisega omandada.

Igamine ei saa asendada maareformi toiminguid

Kohtumäärus kinnitab, et reformimata riigimaa ei ole igamise teel omandatav, sest selle omanik on riik ning maa omandisuhe tuleb lahendada omandireformi ja maareformi reguleerivate seaduste alusel.

See tähendab, et ka aastakümneid kestnud reformimata riigimaal asuva ehitise valdamine ei anna õigust saada maa omanikuks igamise teel. Igamine ei saa asendada seaduses ette nähtud maareformi toiminguid.

Garaažibokside, kuuride või muude ehitistega seotud õigusküsimused tuleb sellistes olukordades lahendada seaduses ette nähtud menetluses, näiteks hoonestusõiguse seadmise või maa erastamise kaudu, mitte tsiviilkohtus igamise nõudega.

Kohtumäärus toetab riigi seisukohta ning aitab selgitada, kuidas käsitleda juhtumeid, kus reformimata riigimaal asuva ehitise kasutaja soovib maa omandamist igamise teel.

Koolitus „Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse“ toimub 29.09.2026

21.08.2026 Margot Toompark

Üürikinnisvara võib olla hea investeering, kuid halvasti koostatud üürileping, puudulik üleandmisakt või teadmatus üürisuhtega seotud õigustest ja kohustustest võib kaasa tuua võlgnevusi, vaidlusi ja rahalisi kahjusid. Koolitus „Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse“ annab praktilised teadmised üürilepingu sõlmimisest, muutmisest ja lõpetamisest ning aitab lahendada üürisuhtes tekkivaid igapäevaseid probleeme.

Koolitusel saad:

teadmised, kuidas koostada üürilepingut, mis kaitseb sinu huve, ning vältida levinud vigu lepingu sõlmimisel;
praktilised juhised üürniku taustauuringuks ja üürilepingu tingimuste kokkuleppimiseks;
mõista, millal ja kuidas saab üürilepingut lõpetada ning millised on lepingu lõppemise ja lõpetamisega seotud võimalused;
teada, kuidas dokumenteerida eluruumi üleandmist ja vastuvõtmist ning kasutada dokumente oma õiguste kaitseks;
ülevaate üüri, kõrvalkulude, tagatiste, leppetrahvi ja viivisega seotud küsimustest;
parema arusaama üürileandja ja üürniku õigustest ning kohustustest;
teada, kuidas ennetada ja lahendada üürivaidlusi.

Koolitajad on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja kinnisvarajurist Evi Hindpere, kes käsitlevad üürimise praktilisi ja õiguslikke küsimusi ning jagavad teadmisi, mida saab oma üüriäris kohe rakendada.

Koolitus toimub 29.09.2026 kell 14.00–17.15 hübriidõppe vormis – osaleda saab nii kontaktkoolitusel Tallinnas (Tulika 19, Flora Maja) kui ka veebis MS Teamsi vahendusel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvaraseminar 2026

21.08.2026 Adaur.ee

Aasta kõige oodatum kinnisvaraüritus juba vähem kui kuu aja pärast – Kinnisvaraseminar 2026 toimub 19. septembril Tallinnas Hestia Hotel Europas. See on sündmus, kus teooria kohtub praktikaga ja kus iga vestlus võib avada uue ukse.

Seminari sisu on tugev, aga keskendub ka teisele üliolulisele osale – uued tutvused ja uued võimalused.

Kui sul on kogemus või oskused, kapital või projekt, aga puuduvad partnerid, kellega koos teha, siis sel päeval on nad ühes ruumis füüsiliselt olemas. Ülejäänud aasta nad seda ei ole.

Miks peaksid tulema?

Õpi kinnisvaraturu tipptegijatelt – kohal on esinejad pankadest maakleriteni
Kuula, millised trendid mõjutavad kinnisvaraturgu käesoleval ja järgmisel aastal
Loo uusi kontakte
Saad praktilisi nõuandeid nii teoreetilises kui ka praktilises vaates

🎟️ Piletite arv on piiratud! Registreeri end kohe ja tule veeda hariv päev!

Teiste seas kuuled laval:

Globaalse tausta kirjeldab Peeter Koppel ja kinnisvaraturgu täpsemalt Tõnu Toompark.
Tavo Tiits (Cobalt) — varjatud puudused ja müüja vastutus. Mida sa ostulepingus tegelikult allkirjastad.
Hans Pajoma (Hüpoteeklaen) — kuidas omakapitali tootlust maksimeerida ilma riski juurde ostmata.
Martin Vendla, Mikk Männamets ja Algis Liblik (Uus Maa Pro) — mis turul päriselt toimub. Ostjad, hinnad, tehingud maaklerite pilgu läbi.
Kristo Tihvan — üürikinnisvara arendaja kogemuslugu. Võidud ja kaotused, mõlemad.
Ännifriid Põder — flipid ja flopid.
Sära ja huvitavate mõtetega külvavad meid üle Kinnisvaranaised.