Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
 

Coop Pank: Kuidas kodu ostes märgata varjatud puudusi ja vältida kulukaid üllatusi?

Coop PankKa värskelt renoveeritud korteris võib selguda, et põrand tuleb üles võtta või vannituba uuesti ehitada. Selliste kulukate üllatuste vältimiseks tasub enne ostu uurida nii tehtud tööde kvaliteeti kui ka dokumente. Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova ja Ehituskaitse Büroo tegevjuht Marko Sults selgitavad, mida kodu valides kontrollida ning kuidas võimalike remondikuludega juba ostu kavandamisel arvestada.

Kinnisvara ostuotsuseid tehes koondub tähelepanu kodu asukohale ja välimusele, aga vähem selle tegelikule seisukorrale. „Ostja vaatab pigem esteetilist poolt – kui kardinad on ilusad, põrandakatte värv meeldib ja asukoht ka klapib, siis läheb diiliks, aga ehitustehnilist seisukorda väga sageli tegelikult ei kontrollita,“ tõdeb Marko Sults.

Nii on ta näinud, kuidas kallis puitparkett on paigaldatud vanale ebatasasele aluspõrandale, mis aga tähendab, et kasutamise käigus hakkavad parketi ühendused purunema ja põrand häält tegema. Taolise probleemi lahendamiseks peab halvemal juhul põrandakatte eemaldama ja korrektselt uuesti paigaldama.

Vannitoas võib näiliselt väike puudus tähendada suuremat remonti. Lahtise plaadinurga taga võib Sultsi sõnul olla konstruktsioonidesse jõudnud niiskus. Kui kahjustuse kõrvaldamiseks tuleb märgruum kapitaalselt remontida, võib kogukulu ulatuda 10 000–15 000 euroni. Taoliste üllatuste ennetamiseks tasub müüjalt küsida, millal ja kelle poolt märgruum ehitati või remonditi ning milline dokumentatsioon tööde kohta on olemas.

Hindamisakt ei asenda ehitustehnilist kontrolli

Coop Panga kodulaenude äriliini juhi Karin Ossipova sõnul tasub juba järelturult kodu ostmisel arvestada, et mingeid töid on seal tõenäoliselt vaja veel teha ja kogu vaba raha ei tohiks minna ainult ostu peale. Seejuures ei tasu nendest töödest ülevaate saamiseks jääda lootma kinnisvara eksperthinnangule ehk hindamisaktile, kuna see keskendub vara turuväärtusele.

Kutseline hindaja teeb visuaalse vaatluse ja vaatab registriandmeid, kuid hindaja pole ehitusspetsialist ning konstruktsioonide sisse ta selle käigus ei näe. Seega tuleks kinnisvara seisukorrast ja remondivajadustest ülevaate saamiseks tellida ehitusekspertiis.

„Ehitusekspertiisi tellimine on nii müüja kui ostja huvides. Just et vältida neid päris ränke tagajärgi, mis pärast võivad mõlemale poolele tekkida, kui tõesti ilmnevadki mingid varjatud puudused,“ ütleb Ossipova.

Planeeri kodu ost ja vajalik remont koos

Kuigi pank hindab kinnisvara väärtust tagatisvarana, sh ka seda, kui kiirelt oleks tagatiseks seatavat objekti võimalik probleemide korral müüa, on laenu andmisel esmatähtis inimese maksevõime. Pank kontrollib seetõttu esimese asjana seda, et laenuvõtja saaks endale lubada kinnisvara ostmist ning et tagatisvara väärtus kataks kogu laenujäägi.

Kui ostetav kodu vajab suuremaid töid, siis panga jaoks see takistus pole, kuid eeldab, et ostja on mõelnud enda jaoks läbi, kuidas ta kinnisvara korda teeb ja seda protsessi ka rahastab.

Ehitusekspertiisi pangad üldjuhul ei nõua, kuid ehituseksperdi ülevaatuse akt ja tööde maksumuse hinnang aitavad paremini kavandada kodu ostu ning remonti koos, andes ostjale juba enne tehingu lõpuni viimist selgema arusaama sellest, kas raha jätkub ka vajalike tööde lõpetamiseks.

Tasub arvestada, et isegi kui müüja langetab puuduste tõttu kodu hinda 10 000 euro võrra, ei pruugi ostjal sama summa remondiks vabaneda. Pank annab reeglina laenu 85% eksperthinnangu turuväärtusest, kuid kui ostuhind on madalam kui turuväärtus, siis lähtub pank madalamast väärtusest ehk ostuhinnast. „Remonditööde jaoks tuleb seega kasutada enda sääste või mõelda finantseerimislahenduste peale,“ tõdeb Ossipova.

Uue köögi vead võivad tunda anda ka naabritele

Järjest enam ostetakse spetsiaalselt müügiks renoveeritud kortereid, mis tunduvad ilusad ja heas seisus. Sultsi sõnul võib just müügiks renoveeritud ehk flipitud korter tekitada ostjas eksliku kindlustunde. Värske viimistlus ja sobiv asukoht toetavad ostuotsust, kuid remondi ulatus ja kvaliteet jäävad lähemalt uurimata.

„Kapitaalselt renoveeritud korteri puhul eeldatakse, et seal ei ole vaja midagi kontrollida. Meie jõuame sellistesse korteritesse enamasti siis, kui ostja on juba mõnda aega sees elanud ja avastanud puudusi, millest ta ei olnud teadlik,“ kirjeldab Sults oma büroo kogemust.

Niiskuskahjustuste ja valesti paigaldatud põrandate kõrval on sagedaseks probleemiks ka köögi paigutamine elutuppa, mis on võimaldanud endisest köögist teha lisatoa.

Koos ruumijaotusega tuleb lahendada ka ventilatsiooni- ning vee- ja kanalisatsiooniühendused. Sults toob välja olukordi, kus köögikubu on ühendatud sobimatusse ventilatsioonilõõri ja toiduvalmistamise lõhnad kanduvad seetõttu teiste korterite eluruumidesse.

Lühikeste heledate juustega naine valges mustrilises kleidis ja tumedas pintsakus mees seisavad kõrvuti ning naeratavad.

Kontrolli, kas ümberehitused kajastuvad dokumentides

Kui korteris või majas on tehtud ümberehitustöid, siis tuleb kontrollida ka dokumente. Sults on näinud kortereid, milles tehtud suuremad muudatused on jäänud ühistuga kooskõlastamata või ehitisregistris kajastamata.

Dokumentide korrasolek on eriti oluline kodu ostu ja renoveerimise rahastamisel. „Panga jaoks on oluline, et tööd saaksid valmis ja dokumendid ehitisregistris korda. Kinnisvara peab olema hiljem ka müüdav, kui omanik otsustab sellest loobuda,“ selgitab Ossipova.

Kuna arvestatav osa kodusid ostetakse täna pangalaenu abil, tähendab korrast ära dokumentatsioon, et paljud inimesed sellist kinnisvara endale osta ei saa ja objekt jääb pikaks ajaks müüki.

Kui andmed ei vasta tegelikkusele, võib pank seada laenulepingusse nõude need korda teha. Kontrollida tuleks kõiki olulisemaid registreid. „On olukordi, kus kinnistusraamatus on korteriomand olemas, aga ehitisregistrist sellist korterit ei leia,“ toob Ossipova näite.

Ta juhib tähelepanu, et olemasoleva lahenduse registrisse kandmine ei pruugi alati olla võimalik. Sel juhul võib andmete korrastamine eeldada ka tegeliku ehitusliku olukorra muutmist ja tuua kaasa märkimisväärse kulu.

Korterit ostes tuleb kontrollida ka maja seisukorda ja ühistu rahaasju

Kui värskelt remonditud korter asub majas, mille katus või fassaad vajab põhjalikku uuendamist, siis võivad kehvas seisus hoone probleemid jõuda ka äsja viimistletud eluruumidesse.

Eriti tähelepanelik tuleks olla renoveerimata paneelmajas asuva korteri puhul, mille välisseinad on remondi käigus seestpoolt soojustatud. See muudab konstruktsiooni niiskusrežiimi ja võib soodustada hallituse tekkimist viimistluse taga. Sõltuvalt fassaadi ja katuse seisukorrast võivad hallitusmärgid Sultsi sõnul ilmneda juba mõne kuu jooksul või alles mõni aasta pärast renoveerimist.

Hoone ja korteri tehnilise seisukorra kõrval vajab tähelepanu ka korteriühistu toimimine ja rahaline olukord. „Tuleb vaadata, kuidas korteriühistu toimib, kas sellel on võlgu ja kas majas on suuri võlgnikke. Kodu ostes ei saa ka seda poolt ära unustada,“ rõhutab Ossipova. Välja tuleks selgitada nii maja remondivajadus kui ka renoveerimisega seotud pikaajalised kohustused.

Kodu ostmist kavandades tasub seega varakult selgitada välja nii kinnisvara tegelik seisukord kui ka võimalikud lisakulud. Selleks kaasa vajadusel ehitusekspert. Kui kodu ostmiseks on plaanis kasutada pangalaenu, saad esitada laenutaotluse või registreeruda kodulaenunõustamisele, et rääkida lähemalt võimalustest kodu ostu ja vajalikke remonditööde rahastamiseks.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Tallinn: Tallinn suurendab korteriühistute kriisivalmiduse toetust ja lihtsustab taotlemist

www.tallinn.eeTallinna linnavalitsus saatis volikogule kinnitamiseks korteriühistute kriisivalmiduse toetuse tingimuste muudatused, millega tõstetakse varjumiskoha kohandamise toetuse ülemmäära kuni 20 000 euroni ja vähendatakse ühistute omaosalust 30 protsendilt 10 protsendile. Toetust saaksid edaspidi taotleda ka väiksemad korterelamud ning raha makstaks välja ettemaksena. Linn kutsub ühistuid ettevalmistustega alustama juba tänavu.

„Varjumiskoha kohandamine peab olema korteriühistule jõukohane. Suurema toetuse ja lihtsamate tingimustega aitame ühistutel vajalikud tööd ette võtta, pakkudes rahalise toe kõrval ka praktilist nõu. Ettevalmistusi ei ole põhjust uude aastasse lükata – juba tänavu on selleks jagada 600 000 eurot. Kutsun ühistuid oma maja võimalusi hindama, mupoga nõu pidama ja toetust taotlema. Läbimõeldud lahendused ja elanike ühised kokkulepped annavad kindlustunde, et ohu korral teatakse, kuhu minna ja kuidas üksteist aidata,“ ütles Tallinna abilinnapea Tiit Terik.

Uute tingimuste järgi saaksid toetust taotleda vähemalt kolme korteriga elamute ühistud. Alla 1200-ruutmeetrise pinnaga majadele oleks toetuse ülemmäär 10 000 eurot ning suurematele elamutele 20 000 eurot. Ettemakse võimaldaks ühistutel alustada töid ilma kõiki kulusid esmalt oma vahenditest katmata.

Toetatavate tegevuste hulka lisanduksid ventilatsiooni parandamine ning ventilatsiooni- ja filtreerimisseadmete soetamine. Taotlusega tuleks esitada varjumisplaan ja ruumide skeem, et enne tööde alustamist oleks läbi mõeldud varjumiskoha mahutavus, ligipääsud ja vajalikud kohandused.

Kui linnavolikogu muudatused vastu võtab, on linnal kavas korraldada koostöös linnaosavalitsustega infotunnid kõigis kaheksas linnaosas. Kaasatud eksperdid selgitavad, kuidas hinnata ruumide sobivust varjumiseks, kavandada kohandustöid, koostada varjumisplaani ja taotleda toetust. Eesmärk on aidata ühistutel jõuda esimestest küsimustest oma maja vajadustele vastava tegevusplaanini. Infotundide ajad ja osalemisvõimalused avaldatakse pärast volikogu otsust. Esmase nõu saamiseks saavad ühistud Munitsipaalpolitsei Ameti poole pöörduda juba praegu.

Muudatustega täpsustatakse ka järelevalve korda. Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet saaks õiguse kontrollida toetuse sihipärast kasutamist ja nõuetele vastavust kuni viis aastat pärast toetuse väljamaksmist.

Seaduse järgi peavad suuremad korterelamud koostama varjumisplaani hiljemalt 1. juuliks 2027. Võimaluse korral tuleb olemasolevasse hoonesse rajada või kohandada varjumiskoht hiljemalt 1. juuliks 2028. Linna toetus ja Munitsipaalpolitsei Ameti nõustamine aitavad korteriühistutel nende kohustuste täitmiseks valmistuda.

Korteriühistute kriisivalmiduse toetamiseks on Tallinna linna 2027. aasta eelarve projektis kavandatud 1,5 miljonit eurot.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Nordecon: 2026. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud poolaastaaruanne (auditeerimata)

NordeconEesti majanduse taastumine jätkus, kuid majanduskeskkonda mõjutasid endiselt geopoliitiline ebakindlus ning kõrged energia- ja kütusehinnad. Ehitusturul on märgata mõõduka taastumise märke, kuid areng on segmentide lõikes ebaühtlane. Turgu toetavad eelkõige riigikaitse- ja taristuinvesteeringud, samas kui elamuehituses on investeerimisaktiivsus jätkuvalt tagasihoidlik.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas mõlema segmendi müügitulu. Hoonete segmendi müügitulu suurenes 34%, peamiselt ühiskondlike hoonete mahtude toel. Rajatiste segmendi müügitulu ligikaudu kahekordistus tänu Rail Baltica ja riigitee ehitustöödele. Rajatiste segmendi osakaal kontserni müügitulus suurenes 26%-ni (9k 2025: 20%).

Kontserni kasumlikkust mõjutasid jätkuvalt kasvanud sisendhinnad ja töös olevate projektide madalam keskmine kasumimarginaal. Müügitulu kasvu toel suurenesid nii brutokasum kui ka ärikasum absoluutsummas. Üldhalduskulud jäid eelmise aasta tasemele.

Aastases võrdluses ehk võrreldes 30.09.2025 seisuga on kontserni teostamata tööde portfell suurenenud 3%. Suurenenud on nii hoonete kui ka rajatiste segmendi teostamata tööde mahud ning segmentide vaheline jaotus on jäänud samaks. Märkimisväärse osa portfellist moodustavad 2027. aastal teostatavad tööd.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

EUR ‘00030.09.202631.12.2025
VARA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid4 3285 266
Muud finantsvarad1 1401 088
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded58 75346 348
Ettemaksed12 1283 274
Varud42 49326 022
Käibevara kokku118 84281 998
Põhivara
Pikaajalised finantsinvesteeringud7777
Muud finantsvarad2 7101 810
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded10 47410 142
Kinnisvarainvesteeringud3 7045 517
Materiaalne põhivara14 51812 234
Immateriaalne põhivara14 97814 922
Põhivara kokku46 46144 702
VARA KOKKU165 303126 700
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused11 10812 049
Võlad hankijatele75 90849 569
Muud võlad12 2289 971
Ettemaksed17 20615 249
Eraldised7903 863
Lühiajalised kohustused kokku117 24090 701
Pikaajalised kohustused
Laenukohustused13 4885 708
Võlad hankijatele5 3021 605
Muud pikaajalised võlad1 2920
Eraldised2 3495 730
Pikaajalised kohustused kokku22 43113 043
KOHUSTUSED KOKKU139 671103 744
OMAKAPITAL
Aktsiakapital14 37914 379
Omaaktsiad-660-660
Ülekurss635635
Kohustuslik reservkapital2 5542 554
Realiseerumata kursivahed4 7084 522
Jaotamata kasum2 323141
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital23 93921 571
Mittekontrolliv osalus1 6931 385
OMAKAPITAL KOKKU25 63222 956
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU165 303126 700


Konsolideeritud koondkasumiaruanne

EUR´0009k 2026III kv 20269k 2025III kv 20252025
Müügitulu216 08989 176147 66655 028208 281
Müüdud toodangu, teenuste ja kaupade kulu-205 954-84 961-137 747-50 559-194 746
Brutokasum10 1354 2159 9194 46913 535
Turunduskulud-277-65-279-110-433
Üldhalduskulud-4 811-1 452-4 758-1 686-6 814
Muud äritulud461279702154
Muud ärikulud-296-237-196-36-6 835
Ärikasum (-kahjum)5 2122 7404 7562 639-393
Finantstulud32510934991499
Finantskulud-3 046-1 058-2 517-613-3 464
Finantstulud ja –kulud kokku-2 721-949-2 168-522-2 965
Maksustamiseelne kasum (-kahjum)2 4911 7912 5882 117-3 358
Tulumaks-1000-141
Puhaskasum2 4901 7912 5882 117-3 499
Muu koondkasum (-kahjum):
Realiseerumata kursivahed186-10395-78488
Kokku muu koondkasum (-kahjum)186-10395-78488
KOKKU KOONDKASUM (-KAHJUM)2 6761 7812 9832 039-3 011
Puhaskasum (-kahjum):
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa2 1821 7471 7381 872-4 605
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa308448502451 106
Kokku puhaskasum (-kahjum)2 4901 7912 5882 117-3 499
Koondkasum (-kahjum)
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa2 3681 7372 1331 794-4 117
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa308448502451 106
Kokku koondkasum (-kahjum)2 6761 7812 9832 039-3 011
Aruandeperioodi puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta emaettevõtte aktsionäridele:
Tavapuhaskasum (-kahjum) aktsia kohta eurodes0,070,060,060,06-0,15
Lahustatud puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta eurodes0,070,060,060,06-0,15


Konsolideeritud rahavoogude aruanne

EUR´0009k 20269k 2025
Rahavood äritegevusest
Laekumised ostjatelt244 688167 978
Maksed hankijatele-219 258-142 400
Makstud käibemaks-5 657-5 906
Maksed töötajatele ja töötajate eest-16 924-16 021
Makstud tulumaks-367-350
Netorahavoog äritegevusest2 4823 301
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse põhivara soetamine-615-247
Materiaalse põhivara müük152409
Antud laenud-62-44
Antud laenude laekumised36
Saadud dividendid120
Saadud intressid5291
Muud investeeringud-957-600
Netorahavoog investeerimistegevusest-1 415-385
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud3 224783
Saadud laenude tagasimaksed-1 450-1 074
Rendimaksed-2 082-1 845
Rendimaksetega seotud intressimaksed-217-195
Makstud intressid-810-560
Makstud dividendid-6370
Muud maksed-120
Netorahavoog finantseerimistegevusest-1 984-2 891
Rahavoog kokku-91725
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul5 2668 195
Valuutakursimuutused-21-137
Raha jäägi muutus-91725
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul4 3288 083


Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Nordeconi kontserni brutokasum 2026. aasta 9 kuuga oli 10 135 tuhat eurot (9 kuud 2025: 9 919 tuhat eurot). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kontserni brutokasumlikkus vähenenud, moodustades 9 kuuga 4,7% (9 kuud 2025: 6,7%) ning III kvartalis 4,7% (III kvartal 2025: 8,1%). Mõlemad segmendid olid nii 9 kuuga kui ka III kvartalis kasumis. Hoonete segmendi kasumlikkus moodustas 9 kuuga 5,8% ning III kvartalis 3,8% (9 kuud 2025: 7,7% ja III kvartal 2025: 8,4%). Rajatiste segmendi kasumlikkus oli 9 kuuga 4,2% ja III kvartalis 7,8% (9 kuud 2025: 5,5% ja III kvartal 2025: 8,9%). Kasumlikkuse langust mõjutasid jätkuvalt kasvanud sisendhinnad ning projektide portfelli struktuur, mille tõttu oli aruandeperioodil töös olevate projektide keskmine kasumimarginaal madalam kui võrreldaval perioodil aasta varem.

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2026. aasta 9 kuuga 4 811 tuhat eurot, mis on ligikaudu 1% suurem kui aasta varem (9 kuud 2025: 4 758 tuhat eurot). 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud, moodustades 2,5% (9 kuud 2025: 4,0%).

Kontserni ärikasumiks kujunes 2026. aasta 9 kuuga 5 212 tuhat eurot (9 kuud 2025: 4 756 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 7 276 tuhat eurot (9 kuud 2025: 6 719 tuhat eurot).

Kontserni finantstulusid ja -kulusid mõjutavad valuutakursside muutused kontserni välisturgudel, eelkõige Ukraina grivna kursi muutus. Ukraina grivna nõrgenes 2026. aasta 9 kuuga euro suhtes ligikaudu 2% ning Rootsi kroon nõrgenes euro suhtes ligikaudu 4,5%. Kontserni Ukrainas ja Rootsis asuvatele tütarettevõtetele eurodes antud laenude ümberhindamisest kohalikesse valuutadesse saadi vastavalt kursikahjumit 137 tuhat eurot (9 kuud 2025: kahjum 591 tuhat eurot) ning kursikahjumit 18 tuhat eurot (9 kuud 2025: kursikasum 21 tuhat eurot).

Kontserni puhaskasumiks kujunes 2 490 tuhat eurot (9 kuud 2025: 2 588 tuhat eurot), millest kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv kasumi osa moodustas 2 182 tuhat eurot (9 kuud 2025: 1 738 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

2026. aasta 9 kuu äritegevuse netorahavoog moodustas 2 482 tuhat eurot (9 kuud 2025: 3 301 tuhat eurot). Äritegevuse rahavoogu mõjutas enim müügitulu kasvust tingitud ostjatelt laekunud maksete ning hankijatele tehtud maksete suurenemine, vastavalt 244 688 tuhat eurot (9 kuud 2025: 167 978 tuhat eurot) ja 219 258 tuhat eurot (9 kuud 2025: 142 400 tuhat eurot).

Investeerimistegevuse rahavoog 2026. aasta 9 kuuga oli -1 415 tuhat eurot (9 kuud 2025: -385 tuhat eurot), mis koosneb peamiselt investeeringutest põhivarasse summas 615 tuhat eurot (9 kuud 2025: 247 tuhat eurot) ja põhivara müügist summas 152 tuhat eurot (9 kuud 2025: 409 tuhat eurot). Antud laenud moodustasid 62 tuhat eurot (9 kuud 2025: 44 tuhat eurot), saadud intressid 52 tuhat eurot (9 kuud 2025: 91 tuhat eurot) ning investeeringud pikaajalistesse hoiustesse (kajastub real „Muud investeeringud“) 957 tuhat eurot (9 kuud 2025: 600 tuhat eurot).

Finantseerimistegevuse rahavoog 2026. aasta 9 kuuga oli -1 984 tuhat eurot (9 kuud 2025: -2 891 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutavad enim laenu- ja rendimaksed. Saadud laenud moodustasid kokku 3 224 tuhat eurot, mis koosneb arenduslaenude kasutamisest (9 kuud 2025: 783 tuhat eurot). Saadud laenude tagasimakseid oli kokku 1 450 tuhat eurot (9 kuud 2025: 1 074 tuhat eurot). Tegemist on pikaajaliste investeerimis- ja arenduslaenude graafikujärgsete tagasimaksetega ning arvelduskrediidi muutusega. Rendimaksed moodustasid 2 082 tuhat eurot (9 kuud 2025: 1 845 tuhat eurot). Dividendimaksed moodustasid aruandeperioodil 637 tuhat eurot, võrreldaval perioodil dividendimaksed puudusid.

Seisuga 30.09.2026 moodustasid kontserni raha ja raha ekvivalendid 4 328 tuhat eurot (30.09.2025: 8 083 tuhat eurot).

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Suhtarv / näitaja9k 20269k 20259k 20242025
Müügitulu, tuhat eurot216 089147 666178 722208 281
Müügitulu muutus46,3%-17,4%36,6%-7,0%
Puhaskasum (kahjum), tuhat eurot2 4902 5884 547-3 499
Puhaskasum (kahjum) emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot2 1821 7383 376-4 605
Kaalutud keskmine aktsiate arv, tk31 528 58531 528 58531 528 58531 528 585
Puhaskasum (kahjum) aktsia kohta (EPS), eurot0,070,060,11-0,15
Üldhalduskulude määr müügitulust2,2%3,2%2,8%3,3%
Libisev üldhalduskulude määr müügitulust2,5%4,0%3,1%3,3%
EBITDA, tuhat eurot7 2766 7199 1542 206
EBITDA määr müügitulust3,4%4,6%5,1%1,1%
Brutokasumi määr müügitulust4,7%6,7%7,1%6,5%
Ärikasumi määr müügitulust2,4%3,2%3,9%-0,2%
Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita2,4%3,2%3,8%-0,2%
Puhaskasumi määr müügitulust1,2%1,8%2,5%-1,7%
Investeeritud kapitali tootlus7,6%7,2%13,0%-5,5%
Omakapitali tootlus10,2%9,2%18,4%-14,1%
Omakapitali osakaal15,5%23,6%22,1%18,1%
Vara tootlus1,7%2,2%3,8%-2,9%
Finantsvõimendus40,4%15,8%12,6%30,7%
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja1,010,941,000,90
30.09.202630.09.202530.09.202431.12.2025
Ehituslepingute teostamata tööd, tuhat eurot284 380276 332195 628273 060


Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni välisturgude osakaal 2026. aasta 9 kuuga moodustas 1% kogu müügitulust, mis koosneb Ukraina tegevusmahtudest. Ukraina müügitulu maht ning ka osakaal kontserni müügitulust on võrreldes 2025. aasta sama perioodiga vähenenud, mille peamiseks põhjuseks riigis jätkuvalt valitsevad äärmiselt keerulised olud. Aasta algul takistasid tööd nii ehitusplatsidel kui ka ehitusmaterjalide tootmises pidevad toimunud elektrikatkestused ning väga külm talv. Järjest enam on probleemiks tööjõu nappus. Müügitulu puudus Rootsis, aruandeperioodil ei olnud töös ühtegi ehituslepingut.

9k 20269k 20259k 20242025
Eesti99%98%98%98%
Ukraina1%2%2%2%


2026. aasta 9 kuu majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Segmentide müügitulu

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna arvestades turul toimuvaid muutusi, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus ja mõni teine võib kasvada kiiremini.

Kontserni 2026. aasta 9 kuu müügitulu oli 216 089 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, mil vastav näitaja oli 147 666 tuhat eurot, suurenes müügitulu ligikaudu 46%. 2026. aasta 9 kuuga oli müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 159 206 ja 56 860 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 118 569 ja 29 082 tuhat eurot. Mõlema segmendi müügitulu on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ootuspäraselt kasvanud, hoonetes 34% ning rajatistes 96%.

Tegevussegmendid9k 20269k 20259k 20242025
Hooned74%80%84%81%
Rajatised26%20%16%19%


Segmendisisene müügitulu

Hoonete ehituse segmendi müügitulu mõjutavad enim ühiskondlike ja ärihoonete mahud. Ühiskondlike hoonete müügitulu on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud ligikaudu 80%. Kasvanud on ka tööstus- ja laohoonete alamsegmendi mahud, kuid arvuliselt on töös vähe objekte. Ärihoonete mahud on vähenenud ligikaudu 14% ning korterelamute mahud ligikaudu 32%.

Ühiskondlike hoonete alamsegmendi aruandeperioodi suuremad objektid olid: Tallinnasse rajatava Loodusmaja ning Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja projekteerimine ja ehitamine. Jätkus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse objektide ehitus. Aruandeperioodil lõpetati Tapal asuva kasarmu ehitamine ning Tiskre kooli ehitamine Harku vallas.

Ärihoonete suuremateks töös olevateks objektideks olid: Tartus Väike-Turu 7 asuva ärihoone ehitamine, Narvas asuva Maksimarketi ehitamine ja LEED Gold keskkonnasertifikaadi kvaliteedinõuetele vastava Uusküla spaahotelli ehitamine Alutaguse vallas Peipsi järve põhjakaldal ning Viljandis spaahotelli ja ujula ehitamine.

Korterelamute segmendis ei ole töös kolmandatele osapooltele ehitatavaid suuremahulisi objekte ning segmendi müügitulu mõjutab peamiselt omaarenduste müük, mis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on vähenenud, moodustades aruandeperioodil 7 431 tuhat eurot (9 kuud 2025: 9 079 tuhat eurot). Aruandeperioodil jätkati Pärnus asuva Seileri Kvartali II etapi (https://seileri.ee) ehitusega. Tartus jätkub Tammelinnas asuva Tammepärja kodu (https://tammelinn.ee) ning Tartu linna piiril asuva Pärnasalu arenduse ehitus (https://parnasalutee.ee). Arendades jätkuvalt oma kinnisvara, jälgib kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul.

Hoonete segment9k 20269k 20259k 20242025
Ühiskondlikud hooned64%48%70%52%
Ärihooned27%41%21%39%
Korterelamud5%10%7%8%
Tööstus- ja laohooned4%1%2%1%

Rajatiste segmendi käive koosneb teedeehituse- ja hoolduse alamsegmendi mahust, mis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on ligikaudu kahekordistunud. Olulise osa alamsegmendi käibest moodustavad Rail Baltica Raplamaa põhitrassi raudteetaristu III etapi Hagudi-Alu lõigu ja I etapi Selja-Tootsi lõigu ehitustööd ning riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla kilomeetrite 62,2-64,8 asuva Päädeva-Orgita teelõigu ehitamine.

Rajatiste segment9k 20269k 20259k 20242025
Teedeehitus ja –hooldus99%83 %94%87%
Muud rajatised1%17 %6%13%

Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 30.09.2026 oli 284 380 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on teostamata tööde maht suurenenud ligikaudu 3%. 9 kuuga sõlmiti uusi lepingud kokku 201 819 tuhande euro väärtuses (9 kuud 2025: 191 857 tuhat eurot), seal hulgas III kvartalis 20 167 tuhat eurot (III kvartal 2025: 19 621 tuhat eurot).

30.09.202630.09.202530.09.202431.12.2025
Ehituslepingute teostamata tööde mahud, tuhat eurot284 380276 332195 628273 060

Teostamata tööde portfelli jaotus hoonete ja rajatiste segmentide vahel on võrreldes 2025. aasta sama perioodiga püsinud muutumatuna. Hoonete segment moodustab 68% ning rajatiste segment 32%. Võrreldes 30.09.2025 seisuga on mõlema segmendi teostamata tööde mahud suurenenud samas tempos kogu portfelli kasvuga, 3%. Peamine kasv on tulnud ühiskondlike hoonete ning tööstus- ja laohoonete alamsegmentide kasvust. Rajatiste segment koosneb valdavalt teedeehituse ja –hoolduse alamsegmendist.

Rajatiste sektorit oluliselt elavdanud Rail Baltica hangetele on lisandunud Transpordiameti poolt Euroopa ühtekuuluvusfondi rahastusega teedeehituse hanked, mis paraku siiski ei kompenseeri täielikult teedeehituse alarahastust. Avaliku sektori investeeringute mahud hoonete segmendis tervikuna on vähenenud, jätkuvalt toetab turgu peamiselt riigikaitse sektor. Elavnemist on märgata ka erasektoris, kuid sageli venib hankeperiood kuude pikkuseks ning vahel jäävad projektid ka aastateks ootele, kas kõrge ehitushinna või ebapiisava klientide huvi tõttu.
Suuremahulisemad 2026. aasta 9 kuuga sõlmitud lepingud olid:

  • Rae valda planeeritud logistika- ja kergetööstuspargi Park Rae esimese hoone ja sellega kaasnevate välialade ehitamine, maksumusega ligikaudu 15 800 tuhat eurot.
  • Heleni Kooli uue koolimaja ehitamine Põhja-Tallinnasse, maksumusega ligikaudu 12 600 tuhat eurot.
  • AS Tallinna Vesi hoone ja taristu ehitamine Ülemiste veepuhastusjaama territooriumile, maksumusega ligikaudu 11 800 tuhat eurot.
  • Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse Pärnumaal asuva toetava taristu ehitamine, maksumusega ligikaudu 110 400 tuhat eurot.
  • Lääne maakonna riigimaanteede aastaringne hooldamine aastatel 2026 – 2031, maksumusega ligikaudu 7 900 tuhat eurot.
  • Hiiu maakonna riigimaanteede aastaringne hooldamine aastatel 2026 – 2031, maksumusega ligikaudu 4 000 tuhat eurot.
  • Tallinnas, Kotka 12 asuva Kotka Tervisemaja rekonstrueerimine ja laienduse ehitamine, maksumusega ligikaudu 4 400 tuhat eurot.
  • Harju maakonnas, Peetris stock-office tüüpi ärihoone ehitamine, maksumusega ligikaudu 3 300 tuhat eurot.
  • Tallinnas asuvasse Serv Kvartalisse äripindadega spordihoone ehitamine, maksumusega ligikaudu 4 750 tuhat eurot.

Aruandeperioodi lõpust (30.09.2026) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni on kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 12 782 tuhande euro väärtuses.

Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Fookuses on turu muutustest, eelkõige sisendhindade kasvust, tulenevate riskide hindamine ja maandamine. Jätkuvalt on tähelepanu all kontserni püsikulude juhtimine, tootlikkuse suurendamine ning aktiivne töö ettevalmistuse ja projekteerimise valdkonnas, et realiseerida oma erialaseid konkurentsieeliseid.

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2026. aasta 9 kuuga töötas kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 454 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 301 inimest. Võrreldes 2025. aasta 9 kuuga on töötajate arv suurenenud ligikaudu 7%.

Töötajate keskmine arv kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

9k 20269k 20259k 20242025
ITP301272283275
Töölised153153154156
Keskmine kokku454425437431

Kontserni 2026. aasta 9 kuu tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 17 603 tuhat eurot, eelmise majandusaasta samal perioodil olid tööjõukulud kokku 14 694 tuhat eurot. Tööjõukulud on suurenenud ligikaudu 20%, mis on tingitud nii üldisest töötasude tõusust kui ka töötajate arvu kasvust.

Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2026. aasta 9 kuuga 203 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 67 tuhat eurot (9 kuud 2025: vastavalt 173 tuhat eurot ja 57 tuhat eurot).

Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2026. aasta 9 kuuga 444 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 146 tuhat eurot (9 kuud 2025: vastavalt 424 tuhat eurot ja 140 tuhat eurot).

Töö tootlikkuse mõõtmine

Kontsern kasutab põhitegevuse efektiivsuse hindamisel järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:

9k 20269k 20259k 20242025
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot611,1452,7557,4483,3
Muutus võrreldava perioodi suhtes, %35,0%-18,8%14,1%-6,0%
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), eurot11,48,511,09,8
Muutus võrreldava perioodi suhtes, %33,8%-22,4%5,0%5,4%

Kontserni aruandeperioodi töötajate ning tööjõukulude nominaaltootlikkuse suurenemine eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on tingitud müügitulu kiiremast kasvust võrreldes töötajate arvu ja tööjõukulude suurenemisega.

Nordecon_Aruanne_3Q_2026

NCN investor presentation Q3_2026

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Merko: 2026. aasta 9 kuu ja III kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

MerkoJUHTKONNA KOMMENTAAR

Merko Ehituse 2026. aasta kolmanda kvartali müügitulu oli 118 miljonit eurot ja 9 kuu oma 268 miljonit eurot. Kolmanda kvartali puhaskasum oli 12,6 miljonit eurot ning 9 kuu puhakasum 25,4 miljonit eurot.

Merko Ehituse juhtkonna sõnul panustas kolmanda kvartali tulemustesse ühtviisi nii kinnisvaraarenduse kui ehitusteenuste valdkond. Kolmandas kvartalis valmis ja anti ostjatele üle 118 korterit ja 18 äripinda, mida on pea sama palju kui aasta esimese kahe kvartaliga kokku. Merko ehitusteenuste portfell on jätkuvalt tugeval, ligi 770 miljoni euro tasemel, sealhulgas jõudis kolmandas kvartalis mitu suurt projekti aktiivsesse ehitusfaasi. Kontserni ettevõtete põhiülesanne on töös olevad projektid valmis ehitada ja riske vältida.

Juhkonna hinnangul ehitusteenuste ärivaldkonnas domineerib ehitusturul endiselt avalik sektor kaitse- ja taristuhangetega ning avaliku sektoriga seotud tellimused moodustavad Merko portfellis enamuse. Aasta jooksul kallinenud kütuse- ja energiahinnad on jätnud oma jälje ehitusteenuste kasumlikkusele, enim kontserni teedeehitusettevõttes, kus on kütusehindade mõju proportsionaalselt suurim. Merko sõlmis kolmandas kvartalis 22 miljoni euro väärtuses uusi ehituslepinguid, neist suurim oli Krulli kvartalis Volta 1b korteriarendusprojekti rajamiseks.

Kinnisvaraarenduse valdkonnas on kontserni juhtkonna sõnul tarbijakindlus olnud kõikidel Merko koduturgudel kergelt tõusuteel, mis on toetanud eellepingutega müüdavate korterite osakaalu kasvu. Kuna ajad on endiselt ebakindlad, ei prognoosi  juhtkond sarnase trendi jätkumist. Korterite pakkumine on kõigil turgudel jätkuvalt suur ja ostjatel seega valikut küllaga, mis omakorda hoiab arendajate konkurentsi tiheda ning survestab kasumlikkust. Tänavu on märkimisväärselt aktiveerunud uute korterite turg Riias, kus ka kontsern on käivitanud mitu uut arendusprojekti.

Eesmärgiga keskenduda põhitegevusele, ehk ehitusteenuste pakkumisele ja elukondliku kinnisvara arendamisele, müüs Merko kolmandas kvartalis Leedus asuva suuremahulise Rūdninkai kaitseväelinnaku PPP-projektiga seotud ettevõtete enamusosalused. Kapitel omandas 70%-lise osaluse nii PPP-projekti elluviimise kui valmivate rajatiste haldus- ja hooldustöid korraldavates ettevõtetes. Merkole jäi nendes ettevõtetes 30%-line vähemusosalus. Ehituse peatöövõtjana vastutab Merko endiselt kokku üle 370 miljoni euro suuruste projekteerimis-ehituslepingute elluviimise eest. Investori kaasamine aitab hoida kontserni jätkuvalt tugevat likviidsust.

9 kuu jooksul on Merko andnud üle 238 korterit ja 23 äripinda ning alustanud 394 korteri ja nelja äripinna ehituse ja müügiga. Kolmanda kvartali lõpu seisuga oli ehituses ja valmis 1325 korterit, millest ca üks kolmandik on kaetud eellepingutega. 2026. aasta kolmandas kvartalis olid Merko suuremad töösolevad arendusprojektid Uus-Veerenni, Noblessner ja Lahekalda Tallinnas, Õielehe Tallinna lähistel ning Leedri Tartus; Lucavsala, Arena Garden Towers, Magnolijas ja Mežpilsēta Riias ning Vilnelės Skverai ja Šnipiškių Urban Vilniuses.

2026. aasta kolmandas kvartalis olid suuremate ehitusobjektidena Eestis töös büroohooned City Plaza 2, Viktor Masingu maja ja Huvikeskus Kullo, Sündmuskeskus, Kasvuhoone, Volta 1b korterelamud ja taristu Krulli kvartalis Tallinnas, Riigikaitsemaja Tartus ning hotell ja sündmuskeskus Pärnus, Rail Baltica Ülemiste reisiterminal, Rail Baltica põhitrassi neljas etapp Harjumaa ning Tallinn-Pärnu lõik. Leedus olid suuremateks ehitusobjektideks tuulepargi taristurajatised Pagėgiai rajoonis ning Rūdninkai kaitseväelinnak. Lätis oli kontsernil töös kaitseväelinnakute ehitus ja tuulepargi taristurajatised Smiltene vallas.

KOKKUVÕTE III KVARTALI JA 9 KUU TULEMUSTEST

KASUMLIKKUS

2026. aasta 9 kuu kasum enne makse oli 25,0 mln eurot ja III kvartalis 14,2 mln eurot (9 kuud 2025: 40,2 mln eurot ja III kvartalis 16,6 mln eurot), mis andis 9 kuu maksustamiseelse kasumi marginaaliks 9,3% (9 kuud 2025: 16,6%).

2026. aasta 9 kuu emaettevõtte omanike osa puhaskasumist oli 25,4 mln eurot (9 kuud 2025: 36,7 mln eurot) ja III kvartali emaettevõtte omanike osa puhaskasumist 12,6 mln eurot (III kvartal 2025: 15,0 mln eurot). 9 kuu puhaskasumi marginaal oli 9,5% (9 kuud 2025: 15,2%).

MÜÜGITULU

2026. aasta III kvartali müügitulu oli 118,2 mln eurot (III kvartal 2025: 73,9 mln eurot) ning 9 kuu müügitulu oli 268,1 mln eurot (9 kuud 2025: 241,8 mln eurot). 9 kuu müügitulu suurenes 10,9% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Väljaspool Eestit teenitud 9 kuu müügitulu osakaal oli 42,6% (9 kuud 2025: 47,4%).

LEPINGUTE PORTFELL

30. september 2026 seisuga oli kontserni teostamata tööde jääk 769,1 mln eurot (30. september 2025: 486,2 mln eurot). 2026. aasta 9 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted lepinguid kogumahus 508,6 mln eurot (9 kuud 2025: 322,8 mln eurot). III kvartali uute lepingute maht oli 22,2 mln eurot (III kvartal 2025: 99,6 mln eurot).

KINNISVARAARENDUS

2026. aasta 9 kuuga müüs kontsern 238 korterit, 2025. aasta 9 kuuga 315 korterit. Omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 2026. aasta 9 kuuga 52,4 mln eurot ning 2025. aasta samal perioodil 59,7 mln eurot. 2026. aasta III kvartalis müüdi 118 korterit, võrreldes 2025. aasta III kvartalis müüdud 93 korteriga, ning omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 24,7 mln eurot (III kvartal 2025: 14,9 mln eurot).

RAHAPOSITSIOON

Aruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 55,5 mln eurot ning omakapital 263,6 mln eurot (54,4% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2025. aasta 30. september seisuga olid vastavalt 34,3 mln eurot ning 257,3 mln eurot (64,4% bilansimahust). Seisuga 30. september 2026 oli kontserni netovõlg 12,1 mln eurot (30. september 2025: negatiivne 8,0 mln eurot).

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

auditeerimata
tuhandetes eurodes

2026.a.
9 kuud
2025.a.
9 kuud
2026.a.
III kvartal
2025.a.
III kvartal
2025.a.
12 kuud
Müügitulu268 123241 799118 23073 917310 941
Müüdud toodangu kulu(234 943)(194 749)(102 435)(55 938)(255 081)
Brutokasum33 18047 05015 79517 97955 860
     
Turustuskulud(4 119)(3 753)(1 395)(1 052)(5 823)
Üldhalduskulud(10 785)(12 998)(3 496)(4 251)(17 478)
Muud äritulud2 0471 5978035142 285
Muud ärikulud(143)(271)114(175)(501)
Ärikasum20 18031 62511 82113 01534 343
      
Finantstulud (-kulud)4 8478 5312 4193 63010 425
  sh kasum (kahjum) sidus-ja ühisettevõtetelt4 8768 4862 4253 64210 381
intressikulud(620)(611)(261)(216)(836)
kasum (kahjum) valuutakursi muutustest3131913733(18)
muud finantstulud (-kulud)278637118171898
Kasum enne maksustamist25 02740 15614 24016 64544 768
      
Tulumaksukulu388(3 472)(1 668)(1 637)(4 850)
Perioodi puhaskasum25 41536 68412 57215 00839 918
Muu koondkasum, mida võib hiljem klassifitseerida kasumiaruandesse     
Valuutakursivahed välisettevõtete ümberarvestusel(253)(11)(110)(18)20
Perioodi koondkasum25 16236 67312 46214 99039 938
Puhaskasum aktsia kohta (tava ja lahustatud, eurodes)1,442,070,710,852,26

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

auditeerimata
tuhandetes eurodes

30.09.202630.09.202531.12.2025
VARAD
Käibevara  
Raha ja raha ekvivalendid55 51034 27941 424
Lühiajalised deposiidid3 00026 00018 000
Nõuded ja ettemaksed71 74254 53743 658
Ettemakstud tulumaks6967141 347
Varud252 394200 646219 812
 383 342316 176324 241
Põhivara
Sidus-ja ühisettevõtete aktsiad või osad35 15530 06031 957
Muud aktsiad ja väärtpaberid808080
Muud pikaajalised laenud ja nõuded29 94418 28120 658
Edasilükkunud tulumaksuvara2 8733 5942 874
Kinnisvarainvesteeringud11 12712 42612 395
Materiaalne põhivara21 57318 30622 117
Immateriaalne põhivara632703714
101 38483 45090 795
  
VARAD KOKKU484 726399 626415 036
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused7 9599 5493 079
Võlad ja ettemaksed127 21992 32595 920
Tulumaksukohustus79731510
Sihtfinantseerimine––2
Lühiajalised eraldised12 8198 97810 426
148 794110 883109 937
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused59 67016 71030 012
Edasilükkunud tulumaksukohustus4 1646 7737 448
Muud pikaajalised võlad8 4957 9597 073
72 32931 44244 533
  
KOHUSTUSED KOKKU221 123142 325154 470
OMAKAPITAL
Aktsiakapital7 9297 9297 929
Kohustuslik reservkapital793793793
Realiseerimata kursivahed(274)(52)(21)
Jaotamata kasum255 155248 631251 865
OMAKAPITAL KOKKU263 603257 301260 566
  
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU484 726399 626415 036

Merko_Ehitus_2026_9k_vahearuanne

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

EfTEN United Property Fund’i 2026. aasta 9 kuu ja III kvartali auditeerimata majandustulemused

EfTEN2026. aasta III kvartalis teenis EfTEN United Property Fund 68 tuhat eurot puhaskasumit (2025 III kvartal: 426 tuhat eurot). Kasumi vähenemine on eelkõige seotud fondi investeeringuga arendusettevõttesse Invego Uus-Järveküla OÜ, kus valdava osa valminud ridamajade müügist ja sellest tekkinud kasumist jäi eelmisesse aastasse. Vaatamata kasumi vähenemisele, laekus EfTEN United Property Fund’ile  rekordiline omanikutulu, mille arvelt tegi fond oma tegevusajaloo suurimad väljamaksed – 2026. aastal kokku 85 senti osaku kohta ehk ligikaudu 9% fondi turukapitalisatsioonist.

2026. aasta III kvartalis viis fondivalitseja lõpule EfTEN United Property Fund’i investeerimisportfelli ümberkujundamise, mille ettevalmistavad tegevused toimusid II kvartalis. Kvartali jooksul müüs fond Vilniuses, Menulio 7 büroohoonet omava tütarettevõtte EfTEN M7 UAB, investeeris Riias asuvasse Domina kaubanduskeskusesse ning alustas Uus-Järveküla elurajooni laienduse rahastamist. Tehingute tulemusena alanes büroosektori osakaal fondi portfellis 11 protsendipunkti võrra (27%-ni) ning kaubanduse osakaal suurenes 7 protsendipunkti võrra (47%-ni). Investeeringute järgselt on fondi portfell sisuliselt täies ulatuses kinnisvarasse investeeritud.

EfTEN M7 UAB müük

Fondivalitseja on arvamusel, et büroode segment (eriti vanemad nn B- ja C-klassi hooned) püsib Balti riikide ärikinnisvara turul veel pikemat aega surve all. Büroopindade nõudlust hoiab tagasi kodust töötamise kultuuri juurdumine ning madalast majanduskasvust tulenev ettevõtete tegevusmahtude tagasihoidlik laiendamine. Sellest tulenevalt müüs fond juuli alguses (tehing viidi lõpule 08.07.2026) tütarettevõtte EfTEN M7 UAB, millele kuulub Vilniuses asuv Menulio 7 büroohoone. EfTEN United Property Fund investeeris 2022. aasta alguses Menulio 7 büroohoone omandamisse 3,598 miljonit eurot. Koos investeeringult laekunud dividendide ning laenudelt arvestatavate intressidega teenib fond müügitehingult 760 tuhat eurot kasumit.

Osade müügist laekus fondile 414 tuhat eurot. Müügitehingu käigus suurendas fond EfTEN M7 UAB-le antud laenu 418 tuhande euro võrra ning laenu põhiosale lisati kogunenud intressid summas 332 tuhat eurot. Müügilepingu kohaselt tagastab ostja fondile omaniklaenu summas 2,899 miljonit eurot hiljemalt 17 kuu jooksul (07.12.2027). Laen kannab esimese 12 kuu jooksul intressi 9% aastas ning edaspidi 12% aastas ning selle tagatiseks on fondi kasuks seatud Menulio 7 kinnistule esimese järjekoha hüpoteek.

Investeering Domina kaubanduskeskusesse

Balti riikide ärikinnisvara turul näeb fondivalitseja kõige tugevamat perspektiivi kaubanduse segmendis. Vaatamata madalale majanduskasvule on palkade kasv püsinud kõigis kolmes Balti riigis suhteliselt tugev ning tarbijate ostuvalmidust toetab inflatsioonitempo aeglustumine. Kaubanduse positiivset väljavaadet silmas pidades suurendas EfTEN United Property Fund augusti alguses investeeringut Riias asuvas Domina kaubanduskeskuses. Kui varem omas fond Domina keskuses kaudselt ligikaudu 380 tuhande euro suurust positsiooni läbi EfTEN Kinnisvarafond II AS-i, siis nüüd investeeris fond Domina keskusesse otse. Augustis tasus fond osaluse omandamisel 2,478 miljonit eurot. Pärast tehingujärgset ostuhinna korrigeerimist kujunes lõplikuks soetusmaksumuseks 2,472 miljonit eurot, millest investeering EfTEN Domina SIA osadesse (5,9%) moodustas 2,329 miljonit eurot ja EfTEN Kinnisvarafond II AS-ilt omandatud laenunõue 0,143 miljonit eurot. Osaluse õiglase väärtuse muutusest teenis fond III kvartalis 59 tuhat eurot kasumit.

Alusfondid

Fondi suurima investeeringu, usaldusfondi EfTEN Real Estate Fund 5, finantstulemusi veavad investeeringud Kristiine kaubanduskeskusesse Tallinnas ning UNA kaubandusparki Vilniuses, mille täituvus oli septembri lõpus 100%. Fondi investeeringut EfTEN Real Estate Fund AS-i aktsiatesse kajastatakse Nasdaq Tallinna börsi sulgemishinna alusel, mistõttu mõjutavad fondi tulemust ka aktsia hinna lühiajalised kõikumised.

Uus-Järveküla arendusprojektid

Fondi 80%-lise osalusega arendusettevõttes Invego Uus-Järveküla OÜ anti III kvartalis kliendile üle üks valminud ridamaja osa. Kvartali lõpu seisuga on arendusprojektis veel müümata kolm ridamaja osa ja kaks kinnistut. Juulis maksis Invego Uus-Järveküla OÜ fondile netodividende üks miljon eurot, mida kasutati III kvartali investeeringute osaliseks ja ajutiseks rahastamiseks. Need investeeringud on plaanis katta järgmise aasta alguses EfTEN Kinnisvarafond II AS-i varade müügist laekuvate vahenditega.

Juuli lõpus sõlmis fond lepingu Uus-Järveküla arendusprojekti laiendamiseks. Kava kohaselt on sinna plaanis rajada 11 paarismaja (22 paarismaja osa). Fond investeerib arendusprojekti laiendamisse etapiviisiliselt kokku ligikaudu 1,5 miljonit eurot läbi omaniklaenu, mille intress on 10% aastas. Lisaks soetas fond 80%-lise osaluse Uus-Järveküla elurajooni laiendust arendavas ettevõttes Invego Uus-Järveküla 2 OÜ ning andis ettevõttele III kvartalis omaniklaenu summas 700 tuhat eurot. Laienduse detailplaneering kehtestati septembris. Järgmisena on plaanis alustada projekteerimistöödega ning ehitustööd peaksid algama 2027. aasta esimesel poolel. Arendusprojekti valmimine on planeeritud 2029. aastasse.

Väljamaksed investoritele

EfTEN United Property Fund’ile laekus 2026. aasta alguses alusfondidest teenitud rekordiline omanikutulu. 2026. aasta juunis tegi fond investoritele tänavuse aasta esimese väljamakse summas 1 060 tuhat eurot ehk 42,676 senti osaku kohta. Väljamakse aluseks olid laekunud dividendid ja omanikutulu kõikidest alusfondidest ning intressid Invego Uus-Järveküla OÜ ja EfTEN M7 UAB (Menulio 7 büroohoone) omaniklaenudelt.

Septembris laekus fondile 72 tuhat eurot seoses EfTEN Kinnisvarafond II AS-i aktsiakapitali vähendamisega. Oktoobris laekusid fondile tulu- ja omakapitali väljamaksed investeeringutelt usaldusfondidesse EfTEN Real Estate Fund 5, EfTEN Special Opportunities Fund ja EfTEN Residential Fund. Novembris teeb fond investoritele väljamakse summas 1 050 tuhat eurot ehk 42 senti osaku kohta, millest ligikaudu 600 tuhat eurot moodustab Invego Uus-Järveküla OÜst saadud dividend. Sellega on fond koos kevadise väljamaksega teinud investoritele väljamakseid esmakordselt üle 2 miljoni euro aastas ning teist aastat järjest ligikaudu 9% ulatuses fondi turukapitalisatsioonist.

Koondkasumiaruanne

III kvartal9 kuud
2026202520262025
€ tuhandetes
TULUD
Intressitulu89116198413
Alusfondidest laekunud tulud––651420
Tütarettevõtetest laekunud tulud1 000–1 125–
Muud finantstulud–––4
Neto kasum / kahjum õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasumiaruande kajastatud varadelt-983352-1 0361 427
   Investeeringutelt tütarettevõtetesse-1 39647-1 619784
   Investeeringutelt alusfondidesse354305524643
   Investeeringutelt muudesse osalustesse59–59–
Tulud kokku1064689382 264
  
KULUD
Tegevuskulud
   Valitsemistasud-22-26-68-82
   Fondi administreerimise kulud-5-5-23-22
   Muud tegevuskulud-11-11-70-49
Tegevuskulud kokku-38 -42 -161 -153 
 Intressikulu–––-6
Ärikasum684267772 105
Kasum enne tulumaksu684267772 105
Tulumaksukulu––––
     
Aruandeperioodi puhaskasum684267772 105
Muu koondkasum– – – – 
Aruandeperioodi koondkasum kokku / osakuomanikele kuuluva fondi puhasväärtuse kasv684267772 105
    
Tava- ja lahustatud kasum osaku kohta (eurodes)0,03 0,17 0,31 0,85 

Finantsseisundi aruanne

30.09.202631.12.2025
€ tuhandetes
VARAD
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid8631 774
Antud laenud–1 516
Muud nõuded ja viitlaekumised80300
Käibevarad kokku9433 590
Põhivarad
Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande24 24423 474
   Investeeringud tütarettevõtetesse1 0793 111
   Investeeringud alusfondidesse20 77720 363
   Investeeringud muudesse osalustesse2 388–
Antud laenud3 7422 149
Põhivarad kokku27 98625 623
VARAD KOKKU28 92929 213
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused22
Kohustused kokku, v.a osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtus22
FONDI VARA PUHASVÄÄRTUS
Osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtus28 92729 211
Kohustused ja osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtus kokku28 92929 213

EUPF_9_kuud_2026_EST

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Baltic Horizon Fund publishes interest rate applicable to the bonds for the next interest period

Baltic HorizonBaltic Horizon Fund publishes interest rate applicable to the fund’s 5-year bonds (ISIN: EE3300003235) for the next 3-months interest period which starts on 9 November 2026.

The annual interest rate applicable to the bonds for the interest period as referred above is 8% + 2.759% (EURIBOR 3-months) totaling 10.759% per annum.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC – põhimõtted, meetodid ja turuväärtus

Merko: 2026 9 months and III quarter consolidated unaudited interim report

MerkoCOMMENTARY FROM MANAGEMENT

Merko Ehitus generated revenue of EUR 118 million in the third quarter of 2026 and EUR 268 million in the nine months of the year. Net profit amounted to EUR 12.6 million for the third quarter and EUR 25.4 million for the nine months of 2026.

According to the management of Merko Ehitus, real estate development and construction services both contributed equally to group third-quarter results. During the quarter completed and handed over 118 apartments and 18 commercial units to buyers, almost as many as in the first two quarters of the year combined. Merko secured order book remains strong at close to EUR 770 million, and several large projects moved into the active construction phase in the third quarter. Group companies’ main task now is to complete the projects under way and keep risks under control.

According to management, the construction market continues to be dominated by the public sector in the construction services business segment, driven by defence and infrastructure procurements, and public sector related contracts also account for the majority of Merko’s order book. The rise in fuel and energy prices over the year has taken its toll on the profitability of construction services. Group road construction company has been most affected by rising fuel prices, as it is proportionally the most exposed to fuel prices. In the third quarter, Merko signed new construction contracts worth EUR 22 million, the largest of which was for the Volta 1b residential development in the Krulli Quarter in Tallinn.

In the real estate development segment, according to the group’s management, consumer confidence has been edging up in all of Merko’s home markets, which has supported growth in the share of apartments sold under pre-sale agreements. As times remain uncertain, management does not predict that this trend will continue. Apartment supply remains high across all markets, giving buyers plenty of choice, which in turn keeps competition between developers intense and puts pressure on margins. This year, the new-build apartment market in Riga has picked up considerably, and group has launched several new development projects there as well.

To focus on core business – construction services and residential real estate development – Merko sold majority shareholding in the companies linked to the large-scale Rūdninkai military campus PPP project in Lithuania in the third quarter. Kapitel acquired a 70% stake in the companies delivering the PPP project and managing and maintaining the completed facilities. Merko retains a 30% minority stake in these companies. As the general contractor, Merko remains responsible for delivering design-and-build contracts worth more than EUR 370 million in total. Engaging an investor helps the group maintain its strong liquidity.

Over the nine months, Merko handed over 238 apartments and 23 commercial units and started construction and sales of 394 apartments and four commercial units. At the end of the third quarter, 1325 apartments were under construction or completed, approximately one third of which were covered by pre-sale agreements. The largest development projects under way in the third quarter of 2026 were Uus-Veerenni, Noblessner and Lahekalda in Tallinn, Õielehe near Tallinn and Leedri in Tartu; Lucavsala, Arena Garden Towers, Magnolijas and Mežpilsēta in Riga; and Vilnelės Skverai and Šnipiškių Urban in Vilnius.

In the third quarter of 2026, major construction projects under way in Estonia included the City Plaza 2 and Viktor Masing House office buildings, the Kullo Hobby Centre, and the Event Centre, the main building named Kasvuhoone, Volta 1b apartment buildings and infrastructure in the Krulli Quarter in Tallinn; the National Defence Building in Tartu; a hotel and event centre in Pärnu; the Rail Baltica Ülemiste passenger terminal; and the fourth stage of the Rail Baltica main line in Harju County and the Tallinn–Pärnu section. In Lithuania, the largest projects were wind farm infrastructure in the Pagėgiai district and the Rūdninkai military campus. In Latvia, the group was building military campuses and wind farm infrastructure in Smiltene municipality.

OVERVIEW OF THE III QUARTER AND 9 MONTHS RESULTS

PROFITABILITY

2026 9 months’ pre-tax profit was EUR 25.0 million and Q3 2026 was EUR 14.2 million (9M 2025: EUR 40.2 million and Q3 2025 was EUR 16.6 million), which brought the pre-tax profit margin to 9.3% (9M 2025: 16.6%).

Net profit attributable to shareholders for 9 months 2026 was EUR 25.4 million (9M 2025: EUR 36.7 million) and for Q3 2026 net profit attributable to shareholders was EUR 12.6 million (Q3 2025: EUR 15.0 million). 9 months net profit margin was 9.5% (9M 2025: 15.2%).

REVENUE

Q3 2026 revenue was EUR 118.2 million (Q3 2025: EUR 73.9 million) and 9 months’ revenue was EUR 268.1 million (9M 2025: EUR 241.8 million). 9 months’ revenue increased by 10.9% compared to same period last year. The share of revenue earned outside Estonia in 9 months 2026 was 42.6% (9M 2025: 47.4%).

SECURED ORDER BOOK

As of 30 September 2026, the group’s secured order book was EUR 769.1 million (30 September 2025: EUR 486.2 million). In 9 months 2026, group companies signed contracts in the amount of EUR 508.6 million (9M 2025: EUR 322.8 million). In Q3 2026, new contracts were signed in the amount of EUR 22.2 million (Q3 2025: EUR 99.6 million).

REAL ESTATE DEVELOPMENT

In 9 months 2026, the group sold a total of 238 apartments; in 9 months 2025, the group sold 315 apartments. The group earned a revenue of EUR 52.4 million from sale of own developed apartments in 9 months 2026 and EUR 59.7 million in 9 months 2025. In Q3 of 2026 a total of 118 apartments were sold, compared to 93 apartments in Q3 2025, and earned a revenue of EUR 24.7 million from sale of own developed apartments (Q3 2025: EUR 14.9 million).

CASH POSITION

At the end of the reporting period, the group had EUR 55.5 million in cash and cash equivalents, and equity of EUR 263.6 million (54.4% of total assets). Comparable figures as of 30 September 2025 were EUR 34.3 million and EUR 257.3 million (64.4% of total assets), respectively. As of 30 September 2026, the group’s net debt was EUR 12.1 million (30 September 2025: negative EUR 8.0 million).

CONSOLIDATED STATEMENT OF COMPREHENSIVE INCOME

unaudited
in thousand euros

2026
9 months
2025
9 months
2026
 III quarter
2025
 III quarter
2025
 12 months
Revenue268,123241,799118,23073,917310,941
Cost of goods sold(234,943)(194,749)(102,435)(55,938)(255,081)
Gross profit33,18047,05015,79517,97955,860
     
Marketing expenses(4,119)(3,753)(1,395)(1,052)(5,823)
General and administrative expenses(10,785)(12,998)(3,496)(4,251)(17,478)
Other operating income2,0471,5978035142,285
Other operating expenses(143)(271)114(175)(501)
Operating profit20,18031,62511,82113,01534,343
      
Finance income/costs4,8478,5312,4193,63010,425
 incl. finance income/costs from associate and joint     ventures4,8768,4862,4253,64210,381
interest expense(620)(611)(261)(216)(836)
foreign exchange gain (loss)3131913733(18)
other financial income (expenses)278637118171898
Profit before tax25,02740,15614,24016,64544,768
      
Corporate income tax expense388(3,472)(1,668)(1,637)(4,850)
Net profit for financial year25,41536,68412,57215,00839,918
Other comprehensive income, which can subsequently be classified in the income statement     
      
Currency translation differences of foreign entities(253)(11)(110)(18)20
Comprehensive income for the period25,16236,67312,46214,99039,938
      
Earnings per share for profit attributable to equity holders of the parent (basic and diluted, in EUR)1.442.070.710.852.26

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION

unaudited
in thousand euros

30.09.202630.09.202531.12.2025
ASSETS
Current assets   
Cash and cash equivalents55,51034,27941,424
Short-term deposits3,00026,00018,000
Trade and other receivables71,74254,53743,658
Prepaid corporate income tax6967141,347
Inventories252,394200,646219,812
 383,342316,176324,241
Non-current assets
Investments in associate and joint ventures35,15530,06031,957
Other shares and securities808080
Other long-term loans and receivables29,94418,28120,658
Deferred income tax assets2,8733,5942,874
Investment property11,12712,42612,395
Property, plant and equipment21,57318,30622,117
Intangible assets632703714
101,38483,45090,795
 
TOTAL ASSETS484,726399,626415,036
LIABILITIES
Current liabilities
Borrowings7,9599,5493,079
Payables and prepayments127,21992,32595,920
Income tax liability79731510
Deferred income from government grant––2
Short-term provisions12,8198,97810,426
148,794110,883109,937
Non-current liabilities
Long-term borrowings59,67016,71030,012
Deferred income tax liability4,1646,7737,448
Other long-term payables8,4957,9597,073
72,32931,44244,533
 
TOTAL LIABILITIES221,123142,325154,470
EQUITY
Share capital7,9297,9297,929
Statutory reserve capital793793793
Currency translation differences(274)(52)(21)
Retained earnings255,155248,631251,865
TOTAL EQUITY263,603257,301260,566
 
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY484,726399,626415,036

Merko_Ehitus_2026_9M_interim_report

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm – kõik vajalik edukaks alguseks

KinnisvarakoolKas soovid alustada karjääri kinnisvaramaaklerina, kuid ei tea, kust pihta hakata? Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm annab sulle põhjalikud teadmised ja praktilised oskused, mida vajad kinnisvaravaldkonnas edukaks tegutsemiseks.

Terviklik koolitusprogramm ühendab Kinnisvarakooli olulisemad maaklerikoolitused ning käsitleb kinnisvaraturgu, õigust, hindamist, müüki, turundust ja kliendinõustamist. Õpid tundma kinnisvaratehingute protsessi, arendad müügi- ja läbirääkimisoskusi ning saad teadmisi digiturunduse, persoonibrändi ja tehisintellekti kasutamisest maakleritöös.

Programm sobib nii neile, kes soovivad kinnisvaramaaklerina tööd alustada, kui ka neile, kes tahavad täiendada oma teadmisi või valmistuda maakleri kutseeksamiks. Koolitusi viivad läbi Eesti tunnustatud kinnisvaraeksperdid ning omandatud teadmisi saad kohe praktilises töös rakendada.

Koolituste ajakava

Koolitused toimuvad hübriidõppes – saad valida kontaktõppe Tallinnas koolitusklassis või osaleda mugavalt MS Teamsi vahendusel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

EfTEN United Property Fund unaudited financial results for 3rd quarter and 9 months of 2026

EfTENIn the third quarter of 2026, EfTEN United Property Fund earned a net profit of 68 thousand euros (Q3 2025: 426 thousand euros). The decrease in profit is mainly related to the fund’s investment in the development company Invego Uus-Järveküla OÜ, where the majority of the sales of completed terraced houses, and the resulting profit, fell in the previous year. Despite the decrease in profit, EfTEN United Property Fund received record income from its investments, which enabled the fund to make the largest distributions in its history – a total of 85 cents per unit in 2026, or approximately 9% of the fund’s market capitalisation.

In Q3 2026, the fund manager completed the restructuring of the investment portfolio of EfTEN United Property Fund, which had been prepared in Q2. During the quarter, the fund sold its subsidiary EfTEN M7 UAB, which owns the Menulio 7 office building in Vilnius, invested in the Domina shopping centre in Riga and started financing the expansion of the Uus-Järveküla residential area. As a result of these transactions, the share of the office sector in the fund’s portfolio decreased by 11 percentage points (to 27%) and the share of retail increased by 7 percentage points (to 47%). Following the investments, the fund’s portfolio is substantially fully invested in real estate.

Sale of EfTEN M7 UAB

The fund manager is of the opinion that the office segment (especially older, so-called B- and C-class buildings) will remain under pressure in the Baltic commercial real estate market for a prolonged period. Demand for office space is held back by the entrenched remote working culture and by companies’ modest expansion of their operations due to low economic growth. Accordingly, at the beginning of July (the transaction was completed on 08.07.2026), the fund sold its subsidiary EfTEN M7 UAB, which owns the Menulio 7 office building in Vilnius. EfTEN United Property Fund invested EUR 3.598 million in the acquisition of the Menulio 7 office building at the beginning of 2022. Together with the dividends received from the investment and the interest accrued on the loans, the fund’s profit on the sale transaction is EUR 760 thousand.

The fund received EUR 414 thousand from the sale of the shares. In the course of the sale transaction, the fund increased the loan granted to EfTEN M7 UAB by EUR 418 thousand, and accrued interest of EUR 332 thousand was added to the loan principal. Under the share purchase agreement, the buyer will repay the shareholder loan of EUR 2.899 million to the fund within 17 months, i.e. by 07.12.2027 at the latest. The loan bears interest at 9% per annum for the first 12 months and 12% per annum thereafter, and is secured by a first-ranking mortgage on the Menulio 7 property established in favour of the fund.

Investment in the Domina shopping centre

In the Baltic commercial real estate market, the fund manager sees the strongest prospects in the retail segment. Despite low economic growth, wage growth has remained relatively strong in all three Baltic countries, and consumers’ willingness to spend is supported by slowing inflation. In view of the positive outlook for retail, EfTEN United Property Fund increased its investment in the Domina shopping centre in Riga at the beginning of August. Previously, the fund held an indirect position of approximately EUR 380 thousand in the Domina centre through EfTEN Kinnisvarafond II AS; it has now invested in the centre directly. In August, the fund paid EUR 2.478 million for the transaction. Following the post-closing purchase price adjustment, the final acquisition cost amounted to EUR 2.472 million, of which the investment in the shares of EfTEN Domina SIA (5.9%) accounted for EUR 2.329 million and the loan receivable acquired from EfTEN Kinnisvarafond II AS for EUR 0.143 million. In Q3, the fund earned a gain of EUR 59 thousand from the change in the fair value of the holding.

Underlying funds

The financial results of the fund’s largest investment, the  EfTEN Real Estate Fund 5, are driven by its investments in the Kristiine shopping centre in Tallinn and the UNA retail park in Vilnius, both of which were 100% occupied at the end of September. The fund’s investment in the shares of EfTEN Real Estate Fund AS is measured on the basis of the closing price on the Nasdaq Tallinn Stock Exchange; therefore, the fund’s results are also affected by short-term fluctuations in the share price.

Uus-Järveküla development projects

In Q3, Invego Uus-Järveküla OÜ, a development company in which the fund holds an 80% interest, handed over one completed terraced house unit to a customer. As at the end of the quarter, three terraced house units and two plots remained unsold in the development project. In July, Invego Uus-Järveküla OÜ paid net dividends of EUR 1 million to the fund, which were used to partially and temporarily finance the Q3 investments. The fund plans to cover these investments at the beginning of next year with the proceeds from the sale of the assets of EfTEN Kinnisvarafond II AS.

At the end of July, the fund signed an agreement for the expansion of the Uus-Järveküla development project. The plan is to build 11 semi-detached houses (22 semi-detached house units). The fund will invest a total of approximately EUR 1.5 million in the expansion in stages in the form of a shareholder loan bearing interest at 10% per annum. In addition, the fund acquired an 80% interest in Invego Uus-Järveküla 2 OÜ, the company developing the expansion of the Uus-Järveküla residential area, and granted the company a shareholder loan of EUR 700 thousand in Q3. The detailed spatial plan for the expansion was adopted in September. The next step is to start the design work, and construction is expected to begin in the first half of 2027. The development project is planned to be completed in 2029.

Distributions to investors

At the beginning of 2026, EfTEN United Property Fund received record income distributions from the underlying funds. In June 2026, the fund made its first distribution of the year to investors in the amount of EUR 1,060 thousand, or 42.676 cents per unit. The distribution was based on the dividends and income distributions received from all underlying funds and the interest on the shareholder loans granted to Invego Uus-Järveküla OÜ and EfTEN M7 UAB (Menulio 7 office building).

In September, the fund received EUR 72 thousand in connection with the reduction of the share capital of EfTEN Kinnisvarafond II AS. In October, the fund received income and capital distributions from its investments in the  EfTEN Real Estate Fund 5, EfTEN Special Opportunities Fund and EfTEN Residential Fund. In November, the fund will make a distribution to investors in the amount of EUR 1,050 thousand, or 42 cents per unit, of which approximately EUR 600 thousand is the dividend received from Invego Uus-Järveküla OÜ. Together with the spring distribution, the fund has thus, for the first time, made distributions to investors of more than EUR 2 million in a year and, for the second year in a row, distributions of approximately 9% of the fund’s market capitalisation.

Statement of the comprehensive income

3rd quarter9 months
2026202520262025
€ thousand
INCOME
Interest income89116198413
Income from underlying funds––651420
Income from subsidiaries1 000–1 125–
Other financial income–––4
Net gain / (loss) on financial assets at fair value through profit or loss-983352-1 0361 427
  On investments in subsidiaries-1 39647-1 619784
  On investments in underlying funds354305524643
  On investments in other holdings59–59–
Total income1064689382 264
  
COSTS
Operating expenses
   Management fees-22-26-68-82
   Fund administration expenses-5-5-23-22
   Other operating expenses-11-11-70-49
Total operating expenses-38 -42 -161 -153 
 Interest expenses–––-6
Operating profit684267772 105
Profit before income tax684267772 105
Income tax expenses––––
     
Net profit for the period684267772 105
Other comprehensive income– – – – 
Total comprehensive income / increase in the net asset value of the fund attributable to shareholders684267772 105
    
Ordinary and diluted earnings per share (EUR)0,03 0,17 0,31 0,85 

Statement of financial position

30.09.202631.12.2025
€ thousand
ASSETS
Current assets
Cash and cash equivalents8631 774
Loans granted–1 516
Other receivables and accrued income80300
Total current assets9433 590
Non-current assets
Financial assets at fair value through profit or loss24 24423 474
  Investments in subsidiaries1 0793 111
  Investments in underlying funds20 77720 363
  Investments in other holdings2 388–
Loans granted3 7422 149
Total non-current assets27 98625 623
TOTAL ASSETS28 92929 213
LIABILITIES
Current liabilities22
Total liabilities, excluding net asset value of the fund attributable to shareholders22
NET ASSET VALUE OF THE FUND
Net asset value of the fund attributable to shareholders28 92729 211
Total liabilities and net asset value of the fund attributable to shareholders28 92929 213

EUPF_9_months_2026_ENG

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – kliendi leidmisest eduka tehinguni

Nordecon: 2026 III quarter and 9 months consolidated interim report (unaudited)

NordeconThe Estonian economy continued to recover during the period, but the economic environment remained affected by geopolitical uncertainty, as well as high energy and fuel prices. There are also signs of a moderate recovery in the construction market, although progress varies across segments. The market is primarily supported by investment in national defence and infrastructure, while investment activity in residential construction remains subdued.

Both of our main operating segments increased their revenue compared to the same period last year. Revenue generated by the Buildings segment grew by 34%, driven mainly by revenue from the construction of public buildings. Revenue generated by the Infrastructure segment nearly doubled due to the performance of construction work on the Rail Baltica project and a national road. The Infrastructure segment’s contribution to the group’s overall revenue rose to 26% (9M 2025: 20%).

The group’s profitability continued to be affected by rising input prices and lower average profit margins on ongoing projects. However, supported by revenue growth, both gross profit and operating profit increased year on year in absolute terms. Administrative expenses remained at the level of the previous year.

Compared to 30 September 2025, the group’s order book increased by 3%. While the order books of both the Buildings and Infrastructure segments increased, their respective proportions of the group’s total order book remained stable. A significant share of the group’s order book consists of work scheduled for 2027.

Condensed consolidated interim statement of financial position

€’00030 September 202631 December 2025
ASSETS
Current assets
Cash and cash equivalents4,3285,266
Other financial assets1,1401,088
Trade and other receivables58,75346,348
Prepayments12,1283,274
Inventories42,49326,022
Total current assets118,84281,998
Non-current assets
Other investments7777
Other financial assets2,7101,810
Trade and other receivables10,47410,142
Investment property3,7045,517
Property, plant and equipment14,51812,234
Intangible assets14,97814,922
Total non-current assets46,46144,702
TOTAL ASSETS165,303126,700
LIABILITIES
Current liabilities
Borrowings11,10812,049
Trade payables75,90849,569
Other payables12,2289,971
Deferred income17,20615,249
Provisions7903,863
Total current liabilities117,24090,701
Non-current liabilities
Borrowings13,4885,708
Trade payables5,3021,605
Other non-current payables1,2920
Provisions2,3495,730
Total non-current liabilities22,43113,043
TOTAL LIABILITIES139,671103,744
EQUITY
Share capital14,37914,379
Own (treasury) shares(660)(660)
Share premium635635
Statutory capital reserve2,5542,554
Translation reserve4,7084,522
Retained earnings2,323141
Total equity attributable to owners of the parent23,93921,571
Non-controlling interests1,6931,385
TOTAL EQUITY25,63222,956
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY165,303126,700


Condensed consolidated interim statement of comprehensive income

€’0009M 2026Q3 20269M 2025Q3 20252025
Revenue216,08989,176147,66655,028208,281
Cost of sales(205,954)(84,961)(137,747)(50,559)(194,746)
Gross profit10,1354,2159,9194,46913,535
Marketing and distribution expenses(277)(65)(279)(110)(433)
Administrative expenses(4,811)(1,452)(4,758)(1,686)(6,814)
Other operating income461279702154
Other operating expenses(296)(237)(196)(36)(6,835)
Operating profit (loss)5,2122,7404,7562,639(393)
Finance income32510934991499
Finance costs(3,046)(1,058)(2,517)(613)(3,464)
Net finance costs(2,721)(949)(2,168)(522)(2,965)
Profit (loss) before tax2,4911,7912,5882,117(3,358)
Income tax expense(1)000(141)
Profit (loss) for the period2,4901,7912,5882,117(3,499)
Other comprehensive income (loss)
Exchange differences on translating foreign operations186(10)395(78)488
Total other comprehensive income (loss)186(10)395(78)488
TOTAL COMPREHENSIVE INCOME (LOSS)2,6761,7812,9832,039(3,011)
Profit (loss) attributable to:
– Owners of the parent2,1821,7471,7381,872(4,605)
– Non-controlling interests308448502451,106
Profit (loss) for the period2,4901,7912,5882,117(3,499)
Comprehensive income (loss) attributable to:
– Owners of the parent2,3681,7372,1331,794(4,117)
– Non-controlling interests308448502451,106
Comprehensive income (loss) for the period2,6761,7812,9832,039(3,011)
Earnings per share attributable to owners of the parent:
Basic earnings per share (€)0.070.060.060.06(0.15)
Diluted earnings per share (€)0.070.060.060.06(0.15)


Condensed consolidated interim statement of cash flows

€’0009M 20269M 2025
Cash flows from operating activities
Cash receipts from customers244,688167,978
Cash paid to suppliers(219,258)(142,400)
VAT paid(5,657)(5,906)
Cash paid to and for employees(16,924)(16,021)
Income tax paid(367)(350)
Net cash from operating activities2,4823,301
Cash flows from investing activities
Paid for acquisition of property, plant and equipment(615)(247)
Proceeds from sale of property, plant and equipment152409
Loans provided(62)(44)
Repayments of loans provided36
Dividends received120
Interest received5291
Investments in other financial assets(957)(600)
Net cash used in investing activities(1,415)(385)
Cash flows from financing activities
Proceeds from loans received3,224783
Repayments of loans received(1,450)(1,074)
Payments of lease principal(2,082)(1,845)
Lease interest paid(217)(195)
Interest paid(810)(560)
Dividends paid(637)0
Other payments(12)0
Net cash used in financing activities(1,984)(2,891)
Net cash flow(917)25
Cash and cash equivalents at beginning of period5,2668,195
Effect of movements in foreign exchange rates(21)(137)
Change in cash and cash equivalents(917)25
Cash and cash equivalents at end of period4,3288,083


Financial review

Financial performance

In the first nine months of 2026, Nordecon delivered a gross profit of €10,135 thousand (9M 2025: €9,919 thousand). The group’s gross margin decreased year on year, dropping to 4.7% for both the nine-month period (9M 2025: 6.7%) and the third quarter (Q3 2025: 8.1%). Both operating segments earned a profit in both the nine-month period and the third quarter. The Buildings segment achieved gross margins of 5.8% for the nine months and 3.8% for the third quarter (9M 2025: 7.7% and Q3 2025: 8.4%), while the Infrastructure segment achieved gross margins of 4.2% and 7.8% for the same periods (9M 2025: 5.5% and Q3 2025: 8.9%). Rising input prices and the composition of the project portfolio continued to impact profitability. Consequently, the average profit margin for projects in progress was lower than in the same period last year.

The group’s administrative expenses for the first nine months of 2026 were €4,811 thousand, around 1% higher than a year earlier (9M 2025: €4,758 thousand). The ratio of administrative expenses to revenue (12 months rolling) decreased year on year, dropping to 2.5% (9M 2025: 4.0%).

The group’s operating profit for the first nine months of 2026 amounted to €5,212 thousand (9M 2025: €4,756 thousand) and EBITDA was €7,276 thousand (9M 2025: €6,719 thousand).

The group’s finance income and costs are affected by exchange rate fluctuations in the group’s foreign markets, particularly movements in the exchange rate of the Ukrainian hryvnia. In the first nine months of 2026, the Ukrainian hryvnia weakened against the euro by around 2% and the Swedish krona weakened against the euro by around 4.5%. As a result, the translation of the loans provided to the group’s Ukrainian and Swedish subsidiaries in euros into the local currencies gave rise to an exchange loss of €137 thousand (9M 2025: an exchange loss of €591 thousand) and an exchange loss of €18 thousand (9M 2025: an exchange gain of €21 thousand), respectively.

The group ended the period with a net profit of €2,490 thousand (9M 2025: a net profit of €2,588 thousand). Net profit attributable to owners of the parent, Nordecon AS, amounted to €2,182 thousand (9M 2025: a net profit of €1,738 thousand).

Cash flows

In the first nine months of 2026, the group’s operating activities produced a net cash inflow of €2,482 thousand (9M 2025: an inflow of €3,301 thousand). The items with the strongest impact were cash receipts from customers and cash paid to suppliers, which increased due to revenue growth, amounting to €244,688 thousand (9M 2025: €167,978 thousand) and €219,258 thousand (9M 2025: €142,400 thousand), respectively.

Investing activities of the period resulted in a net cash outflow of €1,415 thousand (9M 2025: an outflow of €385 thousand). Payments made to acquire property, plant and equipment totalled €615 thousand (9M 2025: €247 thousand) and proceeds from the sale of property, plant and equipment amounted to €152 thousand (9M 2025: €409 thousand). Loans provided amounted to €62 thousand (9M 2025: €44 thousand), interest received amounted to €52 thousand (9M 2025: €91 thousand) and investments in long-term deposits (reported as ‘Investments in other financial assets’) totalled €957 thousand (9M 2025: €600 thousand).

Financing activities generated a net cash outflow of €1,984 thousand (9M 2025: an outflow of €2,891 thousand). The largest items were related to loans and leases. Proceeds from loans received were €3,224 thousand, consisting of the use of development loans (9M 2025: €783 thousand). Repayments of loans received totalled €1,450 thousand (9M 2025: €1,074 thousand), consisting of regular repayments of long-term investment and development loans and the change in the overdraft balance. Lease payments amounted to €2,082 thousand (9M 2025: €1,845 thousand). Dividends paid during the period amounted to €637 thousand (9M 2025: no dividend payments).

At 30 September 2026, the group’s cash and cash equivalents amounted to €4,328 thousand (30 September 2025: €8,083 thousand).

Key financial figures and ratios

Figure/ratio9M 20269M 20259M 20242025
Revenue (€’000)216,089147,666178,722208,281
Revenue change46.3%(17.4)%36.6%(7.0)%
Net profit (loss) (€’000)2,4902,5884,547(3,499)
Net profit (loss) attributable to owners of the parent (€’000)2,1821,7383,376(4,605)
Weighted average number of shares31,528,58531,528,58531,528,58531,528,585
Earnings per share (€)0.070.060.11(0.15)
Administrative expenses to revenue2.2%3.2%2.8%3.3%
Administrative expenses to revenue (rolling)2.5%4.0%3.1%3.3%
EBITDA (€’000)7,2766,7199,1542,206
EBITDA margin3.4%4.6%5.1%1.1%
Gross margin4.7%6.7%7.1%6.5%
Operating margin2.4%3.2%3.9%(0.2)%
Operating margin excluding gain on asset sales2.4%3.2%3.8%(0.2)%
Net margin1.2%1.8%2.5%(1.7)%
Return on invested capital7.6%7.2%13.0%(5.5)%
Return on equity10.2%9.2%18.4%(14.1)%
Equity ratio15.5%23.6%22.1%18.1%
Return on assets1.7%2.2%3.8%(2.9)%
Gearing40.4%15.8%12.6%30.7%
Current ratio1.010.941.000.90
30 Sept 202630 Sept 202530 Sept 202431 Dec 2025
Order book (€’000)284,380276,332195,628273,060


Performance by geographical market

Revenue generated in Ukraine accounted for approximately 1% of the group’s total revenue for the first nine months of 2026. Compared to the same period in 2025, revenue generated in Ukraine, as well as its share of the group’s total revenue, decreased. This was primarily due to the extremely challenging conditions in the country. At the start of the year, frequent power cuts and severe winter weather hindered work on construction sites and in building materials production. Labour shortages are also becoming an increasingly serious problem. No revenue was generated in Sweden because the group had no construction contracts in progress in that market.

9M 20269M 20259M 20242025
Estonia99%98%98%98%
Ukraine1%2%2%2%


Performance by business line

Segment revenues

The group’s goals include maintaining a balance between the revenues of its two main operating segments (Buildings and Infrastructure) if market conditions permit. This helps diversify risk and provides better opportunities to continue construction activities in challenging market conditions, when volumes in one subsegment decline sharply, while volumes in another start to grow more rapidly.

The group’s revenue for the first nine months of 2026 was €216,089 thousand, approximately 46% higher than in the same period in 2025, when revenue amounted to €147,666 thousand. The Buildings segment generated revenue of €159,206 thousand, while the Infrastructure segment generated revenue of €56,860 thousand. The corresponding figures for the first nine months of 2025 were €118,569 thousand and €29,082 thousand. Both segments increased their revenue year on year, in line with projections. The growth achieved was 34% for Buildings and 96% for Infrastructure.

Revenue by operating segment9M 20269M 20259M 20242025
Buildings74%80%84%81%
Infrastructure26%20%16%19%


Subsegment revenues

Currently, most of the revenue in the Buildings segment comes from the construction of public and commercial buildings. During the period, revenue generated by the public buildings subsegment increased by around 80% year on year. Revenue from the industrial and warehouse facilities subsegment also increased, although the number of projects in progress remains small. Meanwhile, revenue generated by the commercial buildings and apartment buildings subsegments decreased by around 14% and 32%, respectively.

Our largest projects in the public buildings subsegment were the design and construction of the Loodusmaja (Nature Hub) building, and the new Television Building for Estonian Public Broadcasting in Tallinn. We continued work on projects for the Estonian Centre for Defence Investments and completed the construction of barracks in Tapa and the building of Tiskre School in the Harku rural municipality.

The largest projects in the commercial buildings subsegment were the construction of a commercial building at Väike-Turu 7 in Tartu, a Maksimarket hypermarket in Narva, the LEED Gold compliant Uusküla spa hotel on the northern shore of Lake Peipus in the Alutaguse rural municipality, and a spa hotel and a swimming complex in Viljandi.

In the apartment buildings subsegment, we are not currently carrying out any large-scale construction projects for third parties and the main revenue source is property development. In the nine months of 2026, the amount of relevant revenue decreased to €7,431 thousand (9M 2025: €9,079 thousand). During the period, work continued on the construction of phase 2 of the Seileri Kvartal housing estate in Pärnu (https://seileri.ee) the Tammepärja Kodu housing estate in the Tammelinn district of Tartu (https://tammelinn.ee), and the Pärnasalu residential development project on the outskirts of Tartu (https://parnasalutee.ee). When carrying out our own development activities, we carefully monitor potential risks in the housing development market.

Buildings segment9M 20269M 20259M 20242025
Public buildings64%48%70%52%
Commercial buildings27%41%21%39%
Apartment buildings5%10%7%8%
Industrial and warehouse facilities4%1%2%1%

In the first nine months of 2026, most of the revenue generated by the Infrastructure segment came from road construction and maintenance. Compared to the same period last year, the subsegment’s revenue increased nearly twofold. The largest projects were the construction of the Rail Baltica main line railway infrastructure, including the Hagudi–Alu section of stage III in Rapla County and the Selja–Tootsi section of stage I in Pärnu County, and the construction of the Päädeva–Orgita road section on km 62.2–64.8 of national road no. 4 (E67), Tallinn–Pärnu–Ikla.

Infrastructure segment9M 20269M 20259M 20242025
Road construction and maintenance99%83%94%87%
Other engineering1%17%6%13%

Order book

At 30 September 2026, the group’s order book (backlog of contracts signed but not yet performed) stood at €284,380 thousand, reflecting an increase of approximately 3% year on year. In the nine months of 2026, we signed new contracts for €201,819 thousand (9M 2025: €191,857 thousand), of which €20,167 thousand in the third quarter (Q3 2025: €19,621 thousand).

30 Sept 202630 Sept 202530 Sept 202431 Dec 2025
Order book (€’000)284,380276,332195,628273,060

The proportions of the two operating segments, Buildings and Infrastructure, in the group’s order book remained unchanged compared to the same period in 2025. The Buildings segment accounts for 68% and the Infrastructure segment for 32% of the group’s total order book. The order books of both segments increased at the same rate as the total order book, i.e. by 3% compared to 30 September 2025. The main growth drivers were public buildings and industrial and warehouse facilities in the Buildings segment, and road construction and maintenance in the Infrastructure segment.

The Rail Baltica project and road construction projects financed by the European Cohesion Fund through the Estonian Transport Administration have revitalised the infrastructure sector. However, this has not fully offset the underfunding of road construction. The overall volume of public investment in building construction has declined. The market continues to be supported mainly by the defence sector. Although the private sector has also experienced a revival, tendering processes often take months and projects are sometimes put on hold for years due to high construction costs or insufficient customer interest.

Major contracts secured in the first nine months of 2026 include:

  • Construction of the first building and the related outdoor areas of Park Rae, a logistics and light industrial park in the Rae rural municipality, with an approximate cost of €15,800 thousand.
  • Construction of a new building for Helen’s School in Põhja-Tallinn, with an approximate cost of €12,600 thousand.
  • Construction of a building and infrastructure for AS Tallinna Vesi at the Ülemiste Water Treatment Plant site in Tallinn, with an approximate cost of €11,800 thousand.
  • Construction of supporting infrastructure for the Estonian Centre for Defence Investments in Pärnu County, with an approximate cost of €110,400 thousand.
  • Year-round maintenance of national roads in Lääne County in the period 2026–2031, with an approximate cost of €7,900 thousand.
    • Year-round maintenance of national roads in Hiiu County in the period 2026–2031, with an approximate cost of €4,000 thousand.
    • Construction of a stock office-type commercial building in Peetri, Harju County, with an approximate cost of €3,300 thousand.
    • Construction of a sports building incorporating commercial premises in the Serv Quarter in Tallinn, with an approximate cost of €4,750 thousand.

Between the reporting date (30 September 2026) and the date of release of this report, group companies have secured additional construction contracts of approximately €12,782 thousand.

In a highly competitive environment, management has avoided taking unjustified risks that could materialise during contract execution and adversely affect the group’s results. Our main focus is on assessing and mitigating the risks arising from market changes, particularly those relating to rising input costs. We also prioritise managing fixed costs, increasing productivity, and executing pre-construction and design activities effectively in order to leverage our professional competitive advantages.

People

Employees and staff costs

The average number of the group’s employees (at the parent and the subsidiaries) in the first nine months of 2026 was 454, including 301 engineers and technical professionals (ETP). Compared to the same period last year, the number of employees increased by around 7%.

Average number of employees at group companies (the parent company and the subsidiaries):

9M 20269M 20259M 20242025
ETPs301272283275
Workers153153154156
Total average454425437431

The group’s staff costs for the first nine months of 2026, including all taxes, were €17,603 thousand compared with €14,694 thousand in the same period last year. Staff costs grew by around 20% year on year due to a general pay rise and an increase in the headcount.
In the first nine months of 2026, the service fees of the members of the council of Nordecon AS totalled €203 thousand and the related social security charges amounted to €67 thousand (9M 2025: €173 thousand and €57 thousand, respectively).
The service fees of the members of the board of Nordecon AS totalled €444 thousand and the related social security charges amounted to €146 thousand (9M 2025: €424 thousand and €140 thousand, respectively).

Labour productivity and labour cost efficiency

We measure the efficiency of our operating activities using the following productivity and efficiency indicators, which are based on the number of employees and the staff costs incurred:

9M 20269M 20259M 20242025
Nominal labour productivity (rolling), (€’000)611.1452.7557.4483.3
Change against the comparative period, %35.0%(18.8)%14.1%(6.0)%
Nominal labour cost efficiency (rolling), (€)11.48.511.09.8
Change against the comparative period, %33.8%(22.4)%5.0%5.4%

The group’s labour productivity and labour cost efficiency increased year on year, as revenue growth exceeded the increase in the number of employees and the staff costs incurred.

Nordecon_Interim_report_Q3_2026

NCN investor presentation Q3_2026

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Swedbank: Hinnatõus oktoobris kiirenes

SwedbankTuristide kulutusi arvesse võttev harmoneeritud hinnaindeks tõusis oktoobris septembriga võrreldes 0,6% ja aastatagusega võrreldes 3,6%. Hinnatõus kiireneb ka novembris ja detsembris energia kallinemise tõttu. Hinnatõusu ootused on Statistikaameti küsitluse järgi kasvanud nii jaemüügiettevõtete kui tarbijate seas.

Energia hind jätkas tõusu

Elektri börsihind tõusis oktoobris taastuvenergia toodangu vähenemise tõttu. Nafta- ja gaasihinnad kasvasid oktoobris veelgi, sest konflikt Pärsia lahe piirkonnas teravnes. Nafta hinda kergitasid uued rünnakud Hormuzi väinas ja Saudi Araabia vastu.

Tulevikutehingud ootavad toornafta hinna püsimist üle 100 dollari barrelist kuni selle aasta lõpuni. Hinnasurve mõningast leevenemist oodatakse alles järgmisel aastal. Turud on ettevaatlikud ja ootavad uut võimalikku USA rünnakut Iraani vastu pärast USA vahevalimisi, kui kõrgemad kütusehinnad enam valimistulemusi ei mõjutaks. USA valija väljendas eile muret oma majandusliku olukorra pärast. USAs on tarbimiskorv aastaga kallinenud 3,7%.

Euroopa maagaasi hind tõusis oktoobri lõpuks 100 euroni megavatt-tunni eest, mis on kõrgeim tase alates 2022. aastast. Hinda vedasid geopoliitilised riskid, tarneprobleemid, madal gaasivaru enne talve ja ebakindlus LNG-tarnete suhtes. Gaasi hinnad peaksid hakkama odavnema kevadel, pärast kütteperioodi lõppu.

Sel aastal tõusevad hinnad üle 3%

Swedbank prognoosib selleks aastaks üle 3%list inflatsiooni. Järgmise aasta hinnatõus peaks jääma 3% juurde. Hinnatõusu annab sel aastal suurima panuse energia ja transpordi kallinemine.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Tartu: Tartu algatas detailplaneeringu raudtee-äärse ala arendamiseks

TartuTartu Linnavalitsus algatas Lembitu tn 1b, Väike kaar 41 ja 41b kruntide detailplaneeringu, mille eesmärk on kavandada alale terviklahendus ning anda ehitusõigus büroo- ja ärihoonete ning korterelamute rajamiseks.

Tartu abilinnapea Kertu Vuksi sõnul ei seisne Tartu areng ainult uute alade hoonestamises, vaid ka olemasoleva linnaruumi ümbermõtestamises ja paremas kasutamises. „Lembitu-Vaksali piirkond on hea näide alast, mille senist tööstuslikku iseloomu on võimalik järk-järgult muuta ning tuua siia uusi töökohti, elamispindu ja kvaliteetset avalikku ruumi.“

Nelja hektari suurune planeeringuala piirneb Lembitu tänava, Väikese kaare, Tervishoiu tänava ja raudteega.

Planeeringualal kaalutakse ehitusõiguse määramise võimalusi kontori- ja büroohoonete ning kuni 40 protsendi ulatuses korterelamute rajamiseks. Korterelamud võib ehitada nii eraldi hoonetena kui ärihoonete mahus. Hooned võivad olla maksimaalselt 3–6-korruselised, kuid 10 protsendi ulatuses hoonestusalusest pinnast on lubatud aktsendina kavandada kuni 8 korrust.

Kavandada tuleb ala läbiv avalik tänav lõigus Lembitu tn – Tervishoiu tn ning selle kaudu juurdepääsud planeeritavatele kruntidele.

Linnavalitsus otsustas mitte algatada Lembitu tn 1b, Väike kaar 41 ja 41b kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Alale on koostatud keskkonnamõju strateegiline eelhinnang, mille järgi ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel kaasnevat olulist keskkonnamõju. Küll aga soovitatakse planeeringu koostamisel arvestada leevendavaid meetmeid, näiteks koostada mürahinnang ja selle alusel kavandada vajalikud müraleevendusmeetmed, korraldada pinnase reostusuuring, pöörata tähelepanu elurikkust toetava linnakeskkonna arendamisele, kasutada looduslähedasi sademevee käitluslahendusi jmt.

Planeeringuala asub üldplaneeringuga määratud Lembitu-Vaksali arengualas. Kogu Näituse tn, Lehola tn, Väikese kaare, Lembitu tn ning raudtee vaheline ala on määratud arengualaks. Üldplaneeringuga on seatud pikaajaliseks eesmärgiks luua eeldused tööstuse järkjärguliseks piirkonnast välja viimiseks.

Selleks et tagada kvaliteetne, terviklik ja tasakaalus linnaruumiline lahendus, tuleb pärast planeeringu algatamist korraldada vähemalt kolme kutsutud osalejaga kogu planeeringuala hõlmav planeeringuvõistlus.

261104 Tartu algatas detailplaneeringu raudtee äärse ala arendamiseksFoto: Ragnar Vutt

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Tallinn: Eksperdid: Tallinna areng peab vähendama vajadust iga päev pikki vahemaid läbida

www.tallinn.eeTallinna uue üldplaneeringu esimesel ümarlaual leidsid eksperdid, et inimeste igapäevased sihtkohad peaksid paiknema kodule lähemal ning eri piirkondade vahel peavad olema paremad ühendused. Selleks tuleb transpordiühendusi ning elamute, töökohtade ja teenuste paiknemist kavandada senisest terviklikumalt.

„Tallinna arengut kavandades peame lähtuma sellest, kuidas meie otsused inimeste igapäevaelu paremaks muudavad. Hästi planeeritud linnas kulub vähem aega igapäevastele sõitudele ning jääb rohkem aega perele ja iseendale. Soovime, et Tallinn oleks linn, kus lastel on turvaline kasvada, vajalikud teenused on kodu lähedal ja rohelust jagub igasse linnaossa. Uus üldplaneering seab Tallinna arengusuuna järgmiseks paarikümneks aastaks ning mõjutab otseselt seda, millises linnas meie ja meie lapsed elame. Seetõttu peame selle koostamisel ühendama elanike kogemused ja ootused ekspertide teadmistega,“ ütles Tallinna linnapea Peeter Raudsepp.

Ümarlaual tõsteti esile Tallinna ja naaberomavalitsuste vahelised ühistranspordiühendused, mis on kohati aeglased või puuduvad mõnes piirkonnas sootuks. Osalejad soovitasid arendada uusi rongi- ja trammiühendusi ning parandada ümberistumisvõimalusi.

„Linna tuleb planeerida tervikuna – oluline pole ainult see, kuhu rajame uusi elamupiirkondi või kuidas korraldame transporti, vaid ka see, kas inimestel on võimalik oma igapäevased toimingud teha kodu lähedal. Kui elukohad, töökohad, koolid ja teenused moodustavad hästi toimiva terviku ning piirkondade vahel on head ühendused, muutub linnas liikumine lihtsamaks ja ajakulu väiksemaks. Uus üldplaneering peab aitama neid valikuid läbi mõelda,“ ütles Tallinna linnaplaneerimise abilinnapea Tiit Terik.

Aruteludes juhiti tähelepanu sellele, et paljud teenused ja suuremad kaubandusfunktsioonid on koondunud linna äärealadele, mis suurendab inimeste igapäevast liikumisvajadust. Seetõttu soovitati paindlikumat maakasutust ja selliste piirkondade kujundamist, kus elamud, töökohad ja teenused paiknevad lähestikku.

Haridusvõrgustiku kavandamisel rõhutati kodulähedaste koolide ning turvaliste ja mugavate kooliteede tähtsust. Samuti arutati, kuidas ühendada paremini Tallinna eri keskusi ning parandada jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimalusi.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti eestvedamisel tegutseva ümarlaua koosseisu on kutsutud 39 esindajat erialaliitudest, ülikoolidest, teadusasutustest, riigiasutustest, ettevõtlusorganisatsioonidest, linnaosakogudest, naaberomavalitsustest ja teistest huvirühmadest. Esimesel kohtumisel osales 30 ümarlaua liiget. Ümarlaud annab linnale üldplaneeringu koostamise jooksul nõu ja tagasisidet ning koguneb eeldatavasti kord kvartalis.

Lisaks ümarlaua tööle saavad üldplaneeringu koostamisel kaasa rääkida kõik tallinlased. Avalikud arutelud, töötoad ja muud osalusvõimalused jätkuvad kogu planeeringuprotsessi vältel.

Järgmine ümarlaua kohtumine on kavandatud 2027. aasta märtsikuusse, mil tutvustatakse üldplaneeringu lähteseisukohti ja kinnitatud keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Pärnu: SA.MET andis Pärnu linnale üle Niidupargis valminud avalikud rajatised

Parnu linn

Pärnu linn võttis täna, 3. novembril Niidupargi elurajoonis üle arendaja kulul valminud avalikud rajatised. Uued kõnni- ja kergliiklusteed, jalakäijate sild, haljasalad, avalik parkla ja muu taristu täiendavad Rääma linnaosa avalikku ruumi ning on mõeldud kasutamiseks kõigile piirkonna elanikele.

Rajatiste pidulikul üleandmisel osalesid Pärnu linnapea Siim Suursild, abilinnapea Sander Kilk, SA.METi juhatuse liige Janno Metsa ning teised linna ja arendaja esindajad. Üheskoos tutvuti valminud rajatistega ja jalutati üle uue jalakäijate silla.

„Mul on hea meel, et arendajad panustavad märkimisväärselt ümbritseva linnaruumi uuendamisse. See on hea näide sellest, kuidas koostöös saab luua väärtust, mis ulatub kaugemale ühest hoonest või kinnistust. Kvaliteetne avalik ruum on kõigi pärnakate ja meie külaliste jaoks. Sellised panused muudavad Pärnut terviklikumaks ja meeldivamaks linnaks.

Hea linnaruum on meie ühine väärtus. Niidupargi arenduse puhul on oluline just see, et arendaja ei ole piirdunud kortermajade ehitamisega, vaid on panustanud tervikliku elukeskkonna loomisesse. Rajatud on haljastatud hoovialad, mänguväljakud, puhkealad, kõnniteed ja rattahoidlad. Lisaks on ehitatud Rääma oja ületav kergliiklussild, millest võidavad paljud. Tänan arendajat, kes panustanud ja loonud hea ja väärtusliku linnaruumi. Iga arendus toob linna ka uusi elanike,” ütleb Pärnu linnapea Siim Suursild.

„Niidupargi on hea näide sellest, kuidas linna ja arendaja koostöös saab luua elukeskkonna, millest võidavad ka ümbruskonna elanikud. Tegemist on ühe suurima tervikliku elamuarendusega, mis viimastel aastakümnetel Pärnusse on rajatud. Meie eesmärk ei ole ehitada lihtsalt kortermaju, vaid luua elukeskkondi, kus on hea elada. Selleks tuleb lisaks kodudele läbi mõelda ka see, kuidas uus elurajoon sobitub olemasolevasse linnaruumi ja muutub selle loomulikuks osaks,“ ütles SA.METi kinnisvaraarendusjuht ja juhatuse liige Janno Metsa.

Linnale üleantavad rajatised

Niidupargi arendamise käigus rajati halduslepingu alusel ja arendaja kulul Oja ja Niidu tänava äärsed kõnniteed ning avalikud kergliiklusteed, sealhulgas üle Rääma oja viiv jalakäijate sild.

Lisaks korrastati lepingu raames elurajooniga piirnevat Niidu pargiala, rajati avalikud haljasalad, tänavaalad koos kinnistute juurdepääsudega ning 14-kohaline avalik parkla koos juurdepääsuteega. Tööde hulka kuulus ka Niidu tänava ja parkla tänavavalgustuse tehnilise taristu rajamine. Rajatiste väljaehitamise otsene maksumus oli ligikaudu 150 000 eurot, millele lisandusid projektijuhtimise kulud.

Niidupargi elurajoon valmib aasta lõpus

Pärnus Rääma linnaosas asuv Niidupargi elurajoon koosneb kuuest kortermajast, kuhu on kavandatud kodud 126 perele. Esimesed elanikud kolisid Niiduparki 2022. aastal ning viimase kortermaja, Niidu 1, valmimisega selle aasta lõpus jõuab kogu arendus lõpule.

Elurajooni arendamisel on lisaks uutele kodudele pööratud tähelepanu haljastusele, ühiskasutatavatele aladele ja liikumisvõimalustele. Avalike rajatiste valmimisega on Niidupargist saanud ümbritseva linnaruumi loomulik jätk, millest saavad osa ka ümbruskonna elanikud.

261104 SA.MET andis Pärnu linnale üle Niidupargis valminud avalikud rajatised

261104 SA.MET andis Pärnu linnale üle Niidupargis valminud avalikud rajatised 2

261104 SA.MET andis Pärnu linnale üle Niidupargis valminud avalikud rajatised 3

261104 SA.MET andis Pärnu linnale üle Niidupargis valminud avalikud rajatised 4Fotod: Eiliki Pukk

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Nordecon: Ehituslepingu sõlmimine hoone ehitamiseks Harjumaale

NordeconNordecon AS ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus sõlmisid lepingu hoone ehitamiseks Harjumaale. Lepingu maht on 2,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks, ning ehitustööd valmivad 2028. aasta alguses.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2025. aasta konsolideeritud müügitulu oli 208 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 450 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimine praktikas – juhatuse õigused, kohustused ja vastutus