Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Eluruumi üürimise ABC
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Telliskivisse kerkivat spaad hakkab vedama Heigo Vare

Telliskivi TLN

Telliskivi ärilinnaku M-hoone arenduse linnaspaa loovad partneritena Telliskivi TLN ja pikaajalise hotellindus- ja spaavaldkonna kogemusega Heigo Vare. Vare hakkab vastutama ligi 2000-ruutmeetrise spaakeskuse kontseptsiooni arendamise ja tulevase opereerimise ülesehitamise eest.

„Telliskivi spaaprojekt pakkus haruldast võimalust osaleda täiesti uue linnaspaa loomises algusest peale. Pärast enam kui 20 aastat valdkonnas tundsin, et soovin võtta pikaajalise vastutuse projekti eest, kus kontseptsioon, arhitektuur, tehnilised lahendused ja opereerimise loogika sünnivad ühe tervikuna,“ ütles Heigo Vare, kes oma pika karjääri vältel on arendanud ja juhtinud Tervise Paradiisi ja Vihula Mõisa ning osalenud ka uute spaakontseptsioonide käivitamises.

Vare sõnul saab praeguses arendusfaasis mõjutada nii spaa ilmet, külaliskogemust kui ka tulevast toimimist. „Telliskivi SPA ei ole hotelli kõrvalteenus, vaid iseseisev linnaspaa, mille edu sõltub kohalikest korduvkülastajatest, selgest identiteedist ja järjepidevast kvaliteedist. Eesmärk on luua koht, kuhu tullakse tagasi ja millest kujuneb loomulik osa Tallinna elust,“ lisas Telliskivi Spaa uus juht.

Telliskivi SPA rajatakse M-hoone ajalooliste paekivimüüride vahele ning selle kontseptsioon ühendab Telliskivile omase tööstusliku keskkonna põhjamaise sauna- ja heaolukultuuriga. Kavandatavas keskuses hakkab olema kümmekond eriilmelist sauna, basseiniala, puhkealad, massaaži- ja hoolitsusruumid, sanaarium ning aastaringselt kasutatav katuseterrass.

Telliskivi TLNi juhi Katrina Šokmani sõnul on Vare liitumine oluline samm spaaprojekti järgmises arenguetapis. „Oleme algusest peale soovinud luua Telliskivisse iseseisva ja tugeva identiteediga linnaspaa, kus kõrgetasemeline külaliskogemus ja professionaalne opereerimine sünnivad koos. Heigo Vare pikaajaline kogemus spaade ja hotellide juhtimisel annab meile võimaluse tuua operaatori vaade projekti juba projekteerimise ja arendamise faasis.“

Telliskivi SPA hakkab tegutsema Telliskivi TLNi osana ning on suunatud nii kohalikele elanikele kui Tallinna külastajatele. Keskus täiendab piirkonna senist kultuuri-, restorani- ja meelelahutuskeskkonda ning loob võimaluse ühendada spaakülastus üheks tervikuks Telliskivi teiste elamustega.

Spaa rajatakse Telliskivi TLNi suurima käimasoleva arenduse, M-hoone koosseisu. Ligikaudu 20 000 ruutmeetri üüripinnaga multifunktsionaalsesse kompleksi tulevad lisaks spaale A-klassi bürood ning uued kultuuri-, kaubandus-, spordi-, toitlustus- ja teeninduspinnad. M-hoone valmib 2028. aastal.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Swedbank: Keskmine palk tõusis, aga mis hinnaga kodu saab selle eest osta?

SwedbankEesti keskmine brutokuupalk tõusis teises kvartalis 2243 euroni. Maksuvaba tulu muudatus tähendas samal ajal, et inimeste netosissetulek kasvas aastaga brutopalgast veel kiiremini. Mida tähendab see inimesele, kes plaanib kodu osta, ning kui suure kodulaenuga võiks keskmise palga teenija praegu arvestada?

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul mõjutab koduostuvõimet kõige otsesemalt igakuine netosissetulek ning selle kõrval olemasolevad finantskohustused.

„Kui võtta näiteks inimene, kes saab keskmist brutopalka ehk 2243 eurot, jääb talle netosissetulekuna kätte ligikaudu 1800 eurot. Kui tal muid laenukohustusi ei ole, võiks tema kodulaenu summa ulatuda ligikaudu 119 000 euroni. Kahe keskmist palka teeniva inimese leibkond võiks samadel eeldustel saada kodulaenu ligikaudu 298 000 eurot,“ ütles Pärgma.

Ta rõhutas, et tegemist on näitlike arvutustega ning sama palgaga inimeste tegelik laenuvõimekus võib olla üsna erinev. „Seda mõjutavad näiteks olemasolevad liisingud ja väikelaenud, ülalpeetavate arv, laenuperiood ning omafinantseering,“ lisas ta.

Millise kodu selle eest saab osta?

Kui keskmist palka teeniva inimese võimalik laenusumma on 119 000 eurot ja tal on 15% omafinantseering, saab ta vaadata ligikaudu 140 000 eurot maksvaid kodusid. Kahe keskmise palgaga inimese korral ulatuks võimalik ostuhind samadel eeldustel ligikaudu 350 000 euroni. Näiteks Tallinnas võimaldaks see esimesel juhul osta 2-toalise ligi 48-ruutmeetrise renoveeritud korteri Mustamäel ning teisel juhul uue 5-toalise ridaelamuboksi mõnes Tallinna lähivallas.

„Sageli alustatakse kodu otsimist kinnisvaraportaalist ning alles pärast sobiva leidmist uuritakse pangast, kui suur laen võiks olla võimalik. Tegelikult on ka täitsa mõistlik teha vastupidi: esmalt välja selgitada oma ligikaudne ostujõud ning seejärel hakata selle piires kodusid vaatama,“ ütles Pärgma.

Laenuvõimekust mõjutavad märgatavalt ka olemasolevad kohustused. Kuna kõigi laenumaksete peale kokku võib kuluda kuni pool netosissetulekust, väheneb muude igakuiste kohustuste tõttu võimalik kodulaenusumma. „Keskmine palk annab küll orientiiri, kuid tegelikku koduostuvõimet hinnates on kõige olulisem arvestada tervikpilti ja teada oma personaalset laenuvõimekust. Kodulaen on pikaajaline kohustus ning keskmiselt võetakse seda ligi 28 aastaks,“ ütles Pärgma.

Swedbankis saab klient mõne klõpsuga automaatse personaalse kodulaenupakkumise, mis põhineb tema enda andmetel ning annab enne konkreetse kodu leidmist ülevaate võimalikust laenusummast ja tingimustest. „See võimaldab inimesel kinnisvaraturule minna juba üsna enesekindlalt ja selge teadmisega, millises hinnaklassis kodu tal reaalselt tasub otsida. Nii ei pea alustama oletusest ega üldisest kalkulaatorist,“ lisas Pärgma.

Ta rõhutas siiski, et maksimaalne võimalik laenusumma ei peaks olema kodu ostes eesmärk omaette. „Kodu peaks parandama elukvaliteeti ja pakkuma kindlustunnet, mitte muutuma rahaliseks koormaks, mille tõttu tuleb muus elus järeleandmisi teha,“ märkis ta.

Kinnisvarakool: Kasutusluba praktikas – vajalikud dokumendid, menetlus ja probleemide lahendamine

Bigbank: Tarbijahinnaindeksi muutus elab omas mullis, loodame, et sügis toob selguse majja

Bigbank

Bigbank

Statistikaameti poolt täna avaldatud tarbijahinnaindeks näitas, et hinnad kasvasid augustis 1,5%. Tegemist on ka Euroopa mõistes madala inflatsiooniga. EL augusti inflatsioon oli 3,3% ja seal moodustas hinnatõusu kõige suurema komponendi kütuste ja energiahinna tõus. Meil olid kütuste hinnad aasta võrdluses kasvanud 7,2% ja eluasemega seotud hinnad kasvanud 5,5%, toiduainete hinnad aga langenud 2,6%.

Miks meie inflatsioon on teistsugune kui Euroopas? Osalt on põhjuseks see, et meie tarbimiskorvis moodustavad toidule tehtud kulud suurema osakaalu, kui Euroopas keskmiselt. Samas vahed ei ole ka väga suured. Teisalt – meiega sarnane ostukorv peaks olema ka lätlastel, kelle inflatsioon oli augustis 3%.

Tõsi on ka see, et eelmise aasta augusti hinnaindeks oli kõrge, seega ka baas oli kõrge. Teiseks, ma arvan, et metoodika muutus mõjutab näitajat, sest täna mõõdame me täpsemalt ja laiapõhjalisemalt toiduainete hindu kui aasta tagasi. Asjaosaliste sõnul on metoodika muutust arvestatud ja korrektsioonid ka tehtud.

Igal juhul hetkel ei haaku tarbijahinnaindeks teiste hinnaindeksite statistikaga. Nii importhinnad, tööstuse tootjahinnad kui ka teenuste tootjahinnaindeksid on kasvanud palju rohkem kui 1,5%, aga millegipärast see hinnakasv ei jõua tarbijateni. Loodame, et sügis toob andmetesse suurema selguse.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Koolitus “Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni” toimub 01.10.2026

Kinnisvaraarenduse praktikum 260505Kinnisvaraarendus võib olla tulus ettevõtmine, kuid eduka arendusprojekti aluseks on õiged otsused juba enne ehituse algust. Koolitus „Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni“ annab praktilise ülevaate kogu arendusprojekti elukaarest – sobiva kinnistu valimisest ja tasuvuse hindamisest kuni finantseerimise, ehituse juhtimise, turunduse, müügi ning garantiiperioodini.

Koolitusel saad:

  • ülevaate kinnisvaraarendusprojekti peamistest etappidest ja riskidest;
  • oskuse hinnata kinnistu arenduspotentsiaali ja projekti tasuvust;
  • teadmised arendusprojekti finantseerimisest, planeerimisest ja ehituse juhtimisest;
  • praktilised juhised arendusprojekti turundamiseks ja müümiseks;
  • teadmised, kuidas vältida levinumaid ja kulukaid vigu.

Koolitust viivad läbi Andrus Väärtnõu, Kristjan Lood ja Kaisa Marissa Aduson, kes käsitlevad kinnisvaraarendust erinevate praktiliste vaatenurkade kaudu – finantseerimisest ja ehitusest kuni arendusprojekti müügi ja turunduseni.

Koolitus toimub 01.10.2026 kell 10.00–17.00 hübriidõppena – osaleda saab nii klassiruumis kui ka veebis.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Statistika: 2025. a kasutusloa saanud eluruumide arv jäi aasta varasemale 16% alla

Tõnu Toompark, Kinnisvarakooli konsultant ja koolitaja

Statistikaameti andmetel valmis 2025. a Tallinnas 2033 eluruumi. Seda on 16% vähem kui aasta varasemalt, mil Tallinnas valmis 2427 eluruumi.

Kõige enam ehk 704 eluruumi sai kasutusloa Haabersti linnaosas, mis on juba aastaid uusarenduste vaatest kuum koht. Haabersti eluruumid valmimine vähenes aasta varasemaga võrreldes 5,2%. Haabersti valminud eluruumide arv moodustas 35% kogu Tallinna kasutusloa saanud eluruumidest.

Haaberstile järgnesid eluruumide valmimise vaatest Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosad, kus 2025. a sai kasutusloa vastavalt 469 ja 300 eluruumi. Kesklinna eluruumide valmimine vähenes aastatagusega võrreldes 14,7 ja Põhja-Tallinnas 31,7%.

Eluruumide valmimine kasvas kahes linnaosas. Kristiines valmis 2025. a 193 eluruumi, mida on 2024. aastast 27,8% rohkem. Pirita linnaosa 102 kasutusloa saanud eluruumi ületas aastatagust 122% võrra.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Korteriühistu revisjonikomisjoni töö praktikas

AS-i Pro Kapital Grupp võlakirjade avaliku pakkumise teade

pro kapital

Teisipäeval, 8. septembril 2026 kell 10.00 algab AS-i Pro Kapital Grupp (edaspidi ka Pro Kapital) võlakirjade avalik pakkumine, mis on suunatud Eesti, Läti ja Leedu jae- ning kutselistele investoritele. Pakkumine viiakse läbi Pro Kapitali poolt koostatud ning Finantsinspektsiooni poolt 7. septembril 2026 kinnitatud avaliku pakkumise ja kauplemisele võtmise põhiprospekti alusel, mis on avalikustatud käesoleva teadaande kuupäeval Pro Kapitali ja Finantsinspektsiooni veebilehekülgedel (edaspidi prospekt).

Pakkumise peamised tingimused

EmitentAS Pro Kapital Grupp
VäärtpaberEUR 8.30 PRO KAPITAL GRUPP VÕLAKIRI 26-2028
Väärtpaberi tüüpTagamata ja allutamata võlakiri
ISINEE0000005130
Pakkumise tüüpAvalik pakkumine jae- ja kutselistele investoritele Eestis, Lätis ja Leedus
Emissiooni maht6 000 000 eurot (õigusega suurendada kuni 10 000 000 euroni)
Võlakirja hind1 000 eurot
Intressimäär8,3% aastas
IntressimaksedKvartaalsed (25. detsember, 25. märts, 25. juuni, 25. september, esimene intressimakse tehakse 28. detsembril 2026)
Märkimisperiood8. september 2026 kl 10:00 kuni 18. september 2026 kl 15:30 (Eesti kohaliku aja järgi)
Pakkumise tulemuste avalikustamine22. september 2026 või sellele lähedane kuupäev
Väärtuspäev25. september 2026 või sellele lähedane kuupäev
Lunastustähtaeg25. september 2028 või sellele lähedane kuupäev (täpselt 2 aastat väärtuspäevast)
Kauplemisele võtmise taotlemineNasdaq Tallinna börsi Balti võlakirjade nimekiri
Esimene kauplemispäev25. september 2026 või sellele lähedane kuupäev
KorraldajaAS LHV Pank
ÕigusnõustajaTEGOS

Pakkumise raames pakub Pro Kapital kuni 6 000 tagamata võlakirja nimiväärtusega 1 000 eurot, eeldatava lunastustähtpäevaga 25.09.2028 ning fikseeritud intressimääraga 8,3% aastas, mida makstakse kvartaalselt. Pakkumise ülemärkimise korral on Pro Kapitalil õigus suurendada pakutavate võlakirjade arvu kuni 10 000 võlakirjani. Võlakirju pakutakse hinnaga 1000 eurot ühe võlakirja kohta.

Võlakirjade näol on tegemist Pro Kapitali tagamata ja allutamata võlakohustusega investori ees. Võlakirjadest tulenevad kohustused on vähemalt samal järjekohal Pro Kapitali kõigi muude tagamata võlakohustustega.

Kaasatud kapitali kasutamine

Pakkumisest laekuvaid vahendeid kasutatakse Rootsi turul kaubeldavate Pro Kapitali 2020/2028 võlakirjade (ISIN SE0013801172) täielikuks ennetähtaegseks lunastamiseks ning selle tulemusel nende noteerimise lõpetamiseks Nasdaq Stockholmi börsil kooskõlas võlakirjade tingimustega.

Pakkumise indikatiivne ajakava

SündmusAeg
Märkimisperioodi algus8. september 2026 kell 10.00
Eestikeelne investori veebiseminar9. september 2026 kell 13.00
Ingliskeelne investori veebiseminar9. september 2026 kell 15.00
Märkimisperioodi lõpp18. september 2026 kell 15.30
Pakkumise tulemuste avalikustamine22. september 2026 või sellele lähedane kuupäev
Pakkumise arveldus25. september 2026 või sellele lähedane kuupäev
Esimene kauplemispäev Nasdaq Tallinna börsil võlakirjade põhinimekirjas25. september 2026 või sellele lähedane kuupäev


Märkimiskorralduste esitamine

Võlakirjade märkimiseks peab investoril olema väärtpaberikonto Nasdaq CSD SE Eesti filiaali (edaspidi Nasdaq CSD) kontohalduri juures või Nasdaq Riga või Nasdaq Vilniuse börsi liikme juures.

Investor, kes soovib pakkumise raames võlakirju märkida, esitab märkimiskorralduse oma kontohaldurile, kes investori väärtpaberikontot haldab. Märkimiskorraldus tuleb esitada pakkumisperioodi jooksul vastavalt kontohalduri kehtestatud korrale.

Märkimiskorralduse esitamisega annab investor oma kontohaldurile õiguse blokeerida investori arvelduskontol tehingu kogusumma kuni pakkumise arveldamiseni või vahendite vabastamiseni vastavalt prospektis sätestatule.

Märkimiskorraldus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

Väärtpaberikonto omanik:Investori nimi
Väärtpaberikonto:Investori väärtpaberikonto number
Kontohaldur:Investori kontohalduri nimi
ISIN kood:EE0000005130
Väärtpaberi nimi:EUR 8.30 PRO KAPITAL GRUPP VÕLAKIRI 26-2028
Väärtpaberite arv:võlakirjade arv, mida investor soovib märkida
Hind (võlakirja kohta):1 000 eurot
Tehingu summa:võlakirjade arv, mida investor soovib märkida, korrutatuna hinnaga võlakirja kohta
Tehingu vastaspool:AS Pro Kapital Grupp
Tehingu vastaspoole väärtpaberikonto:99101700074
Tehingu vastaspoole kontohaldur:AS LHV Pank
Tehingu väärtuspäev:25. september 2026
Tehingu liik:„märkimiskorraldus“
Arvelduse liik:„makse vastu väärtpaberiülekanne“


Võlakirjade noteerimine ja kauplemisele võtmine

Pro Kapital esitab taotluse võlakirjade kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinna börsi Balti võlakirjade nimekirjas. Võlakirjaemissiooni korraldaja on AS LHV Pank.

Prospekti, võlakirjatingimuste ja lõplike tingimuste kättesaadavus

Prospekt koos võlakirjatingimuste, esimese tranšee võlakirjade lõplike tingimuste, prospekti kokkuvõtte ja selle tõlgetega eesti, läti ja leedu keelde on avalikustatud ning need on elektroonilises vormis kättesaadavad Pro Kapitali veebilehel: www.prokapital.com/et/bond-issue2026/.

Lisaks on prospekt koos võlakirjatingimustega, võlakirjade lõplikud tingimused ja prospekti kokkuvõte kättesaadavad Nasdaq Tallinna börsi infosüsteemi kaudu ja Finantsinspektsiooni veebilehel: www.fi.ee.

Pro Kapitalist

AS Pro Kapital Grupp on 1994. aastal asutatud kinnisvaraarendaja, kelle põhitegevus keskendub Tallinnale, Riiale ja Vilniusele. Pro Kapital on 32 tegutsemisaasta jooksul arendanud üle 515 000 ruutmeetri brutopinda ning selle arendusportfelli kuulub veel üle 322 000 ruutmeetri kavandatavat brutopinda.

Pro Kapitali aktsiad on Nasdaq Tallinnal noteeritud alates 2012. aastast ja kuuluvad 2018. aastast Balti põhinimekirja.

Lisainfo

AS Pro Kapital Grupp
Edoardo Axel Preatoni, juhatuse liige | +372 614 4920 | prokapital@prokapital.com
Andrus Laurits, peadirektor | +372 614 4920 | andrus.laurits@prokapital.com

AS LHV Pank 
Silver Kalmus, võlakirjade valdkonnajuht | +372 562 06450 | silver.kalmus@lhv.ee

Oluline teave

AS Pro Kapital Grupp on kohustatud avalikustama käesoleva teabe vastavalt Euroopa Liidu turukuritarvitamise määrusele. Teave avaldati samaaegselt Nasdaq Tallinnas ja Nasdaq Stockholmis eespool nimetatud Pro Kapitali kontaktisikute vahendusel 7. septembril 2026 13.00 CEST / 14.00 EEST.

Tegemist ei ole AS-i Pro Kapital Grupp võlakirjade pakkumise ega üleskutsega võlakirjade omandamiseks, samuti mitte investeerimisalase soovituse ega investeerimisnõustamisega. Iga investor peab investeerimisotsuse tegema ainult teabe põhjal, mis sisaldub prospektis, võlakirjatingimustes, lõplikes tingimustes ja muudes dokumentides, mis avalikustatakse AS-i Pro Kapital Grupp veebilehel: www.prokapital.com/et/bond-issue2026/. Finantsinspektsiooni poolt prospekti kinnitamine ei ole käsitletav AS-i Pro Kapital Grupp võlakirjade heakskiitmisena. Enne otsustamist tutvu prospekti, võlakirjatingimuste, lõplike tingimuste, riskide ja muu teabega ning vajadusel küsi nõu asjatundjalt.

Käesolevas teates sisalduv informatsioon ei ole mõeldud avaldamiseks, jagamiseks või edastamiseks, osaliselt või tervikuna, otseselt või kaudselt, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Hongkongis, Jaapanis, Singapuris, Lõuna-Aafrikas või muudes riikides või asjaoludel millisel juhul avaldamine, jagamine või edastamine oleks ebaseaduslik. AS-i Pro Kapital Grupp võlakirju pakutakse avalikult Eesti, Lätis ja Leedus ning võlakirjade müüki ega pakkumist ei toimu üheski jurisdiktsioonis, kus selline pakkumine, kutse või müük oleks ilma seaduses sisalduva erandita või kvalifikatsioonita ebaseaduslik või isikutele, kelle suhtes on pädevad asutused kohaldanud finantssanktsioone. Käesolevat teadet ei ole ükski järelevalveasutus kinnitanud ja tegemist ei ole prospektiga.

FINAL TERMS OF THE FIRST TRANCHE OF BONDS

Pro Kapital Grupp Prospectus

Pro Kapital Grupp Prospectus Summary

Pro Kapital Grupp Prospekti kokkuvote

TERMS AND CONDITIONS

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – kliendi leidmisest eduka tehinguni

Eesti Pank: Hinnakasvu pidurdas augustis toiduainete odavnemine

Eesti Pank

Tarbijahinnad kasvasid augustis statistikaameti andmetel aastaga 1,5%. Suurima panuse hindade kallinemisse andis energia. Toiduained aga odavnesid 2,6% ja sealjuures odavnesid edasi piimatooted, mille hind oli langenud terve esimese poolaasta jooksul. Seda on tagant tõuganud toodangu suurenemine kogu Euroopas reaktsioonina varasematele kõrgetele hindadele. Odavnesid ka lihatooted ning hooajaline kaup, nagu köögi- ja puuviljad.

Hinnakasvu lükkasid augustis tagant energiakandjad, sest siis hakkasid taas kallinema mootorikütused. Kuigi toornafta ei maksa praegu sama palju kui kevadel pärast USA-Iraani sõja puhkemist, on järsult kasvanud kütuste rafineerimismarginaalid. Euroopa sõltub diislikütuse puhul välistest tarnijatest ning selle import on olnud kevadest saadik häiritud. Suve teisel poolel on seetõttu suurema nõudluse toel kasvanud ka bensiini marginaal.

Elektri börsihind oli augustis küll veerandi võrra odavam kui eelmisel aastal samal ajal, kuid lõpphind tarbijatele siiski pisut kasvas. Tõenäoliselt kergitasid seda peamiselt kallimad fikseeritud paketid ning vähesemal määral ka jaanuaris lisandunud sagedusreservi ja varustuskindluse tasud.

Teiste euroala riikide seas on Eesti pidevalt aeglustuv üldine hinnakasv silma torganud juba kevadest saadik. Esiteks on selja taha jäänud maksutõusude mõju hinnakasvustatistikale. Eelmisel aastal kehtestatud mootorsõidukimaks, käibemaksutõus ning vähesemal määral ka aktsiisitõusud lisasid hinnakasvule mullu umbes 2 protsendipunkti, sealjuures poole aasta pealt rakendunud käibemaksutõusu mõju ulatus tänavu juunini. Seetõttu kujunes võrdlusbaas kõrgemaks, mis tänavu on omakorda kaasa toonud aasta võrdluses vaoshoituma hinnatõusu.

Teise olulise tegurina on toiduained hakanud hinnakasvu kiirendamise asemel seda pidurdama: toit ja mittealkohoolsed joogid on aasta algusest saadik rahulikumas tempos kallinenud ning juba kaks kuud järjest on see kategooria odavnenud. Kuna toiduainete kaal tarbijakorvis on umbes 22%, siis on toiduhindade dünaamikal suur mõju üldisele hinnakasvule. Eestis on erinevalt enamusest euroala riikidest pikalt odavnenud ka paljud importtööstuskaubad, näiteks riided ja jalatsid. Ka teenuste hinnakasv, mis veel mullu ulatus 10% juurde, on tänavu järk-järgult aeglustunud 2% juurde.

Kokkuvõttes on toidu- ja tööstuskaupade, samuti teenuste hinnakasv rahunenud. Siiski ei saa välistada, et lähikuudel tuleb rohkem määramatust energiakandjatega seotud hindadest. Võrdluseks, naaberriikides Lätis ja Leedus kasvasid augustis hinnad aastaga vastavalt 2,9% ja 5,8%.

Eesti kogu aasta inflatsiooniks ootab Eesti Pank juunis avaldatud prognoosi järgi 3,4%.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Swedbank: Hinnatõus sügiskuudel kiireneb

swedbank 3

Hinnad tõusid augustis juuliga võrreldes 0,4% võrra. Aastaga on kaubad ja teenused kallinenud vaid 1,5% ning madala inflatsiooni taga on toidu odavnemine. Kaheksa kuu kokkuvõttes on hinnad Eestis tõusnud 2,9% võrra. Sügiskuudel hinnatõus aga kiireneb, sest energia kallineb.

Eestis oli augustis hinnatõus euroala väikseim. Eurostati esialgse võrreldava näitaja ehk harmoneeritud tarbijahinnaindeksi järgi oli Eestis inflatsioon 1,3%, samal ajal kui euroala keskmine oli 3,3%.

Sel aastal tõusevad hinnad ligi 3%

Swedbank prognoosib selleks aastaks 3% inflatsiooni. Järgmise aasta hinnatõus peaks jääma alla 3%. Hinnatõusu annab sel aastal suurima panuse energia ja transpordi kallinemine.

Energia hind tõusis

Elektri hind kallines augustis juuliga võrreldes 3,1%. Mootorikütuste maksumus kasvas kuuga 5,0% võrra. Diisli hind kasvas rohkem kui bensiini oma, sest rafineeritud naftatooteid napib turul erinevate konfliktide tulemusena.

USA ja Iraani vastasseis on viimastel päevadel eskaleerunud. Rünnakud laevade pihta häirivad kaubaliiklust Hormuzi väinas. Energiakandjate hinnad on seetõttu võtnud taas suuna üles. Nafta hind läheneb 100 USD/b piirile. Gaasi hind on tõusnud 75 euroni megavatt-tunni kohta, mis on kõrgeim tase alates 2022. aasta energiakriisist. Gaasi hinda on tõstnud nii geopoliitilised pinged kui ka Euroopa suhteliselt madalad gaasivarud. Gaasi börsihinna tõus Euroopas kandub edasi Eesti paindliku hinnaga gaasipakettidesse septembris-oktoobris.

Toidu hind alanes

Toit odavnes nii eelmise kuu kui eelmise aastaga võrreldes. Kuuga alanesid kohvi, puuviljade ning või hinnad. Toidu odavnemise taga on ühelt poolt toidutoorme odavnemine ja teiselt poolt erinevad müügikampaaniad, mida tarbijad aktiivselt kasutavad.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksi tõus on kolm kuud aeglustunud

StatistikaametStatistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks augustis võrreldes juuliga 0,4% ja võrreldes 2025. aasta sama kuuga 1,5%. Eelmise aasta augustiga võrreldes olid kaubad 0,9% ja teenused 2,4% kallimad.

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuhi Lauri Veski sõnul on hinnatõus aastases võrdluses viimased kolm kuud olnud väga väike – viimati tõusid hinnad nii vähe 2021. aasta kevadel. „Kuigi eluaseme ja transpordi hinnad on aastaga tõusnud, mõjutas indeksit vastupidiselt toidu ja mittealkohoolsete jookide odavnemine,“ kommenteeris Veski.

Augustis avaldasid eluasemega seotud hindadele võrreldes 2025. aasta augustiga mõju prügiveo 53,6%, puitkütuse 10% ja elektri 3,7% hinnatõus. Transpordi kallinemise suurimad mõjutajad olid bensiini 7,9% ja diislikütuse 27,9% hinnatõus.

„Toit ja mittealkohoolsed joogid on tarbijahinnaindeksis kõige suurema osakaaluga tooterühm ning nende 2,6% hinnalangus võrreldes eelmise aasta augustiga hoidis üldist hinnatõusu tagasi. Rõivaste ja jalatsite 4,6% hinnalangus mõjutas samuti aastast võrdlust oluliselt,“ põhjendas Veski.

Toidukaupadest on aastaga odavnenud puuviljad ja pähklid 15,7%. Lisaks odavnesid piim, piimatooted ja munad 4,1% ning õlid ja rasvad 19,2%, sealhulgas või 28%. Kala ja kalatooted on aastaga kallinenud 4,8%, värske viliköögivili 16% ja valmistoit 3,5%.

Võrreldes juuliga kütusehinnad tõusid ja toiduhinnad langesid

Juuliga võrreldes tõusis augustis bensiini hind 2,3% ja diislikütuse hind 11,2%. Elekter oli augustis 3,1% ning eluasemeüür 2,7% kallim. Torugaas odavnes kuuga 6,2%, kuid oli siiski 18,3% kallim kui aasta tagasi.

Toidukaupadest odavnesid augustis kohv 3,5%, tsitruselised 12% ning muu värske puuvili 9,6%. Leib ja pagaritooted kallinesid 1% ning värske viliköögivili 4%.

260907 Tarbijahinnaindeksi tõus on kolm kuud aeglustunud

Tarbijahinnaindeksi muutus tooterühmades, august 2026

Tooterühm

juuli 2026 – 
august 2026, %

august 2025 – 
august 2026, %

KÕIK KOKKU

0,4

1,5

Toit ja mittealkohoolsed joogid

-0,4

-2,6

Alkohoolsed joogid ja tubakas

-0,1

5,2

Riietus ja jalatsid

0,7

-4,6

Eluase

1,3

5,5

Majapidamine

-0,1

-0,8

Tervishoid

0,4

3,1

Transport

2

7,2

Info ja side

-1,1

-1,4

Vaba aeg

0,1

-3,4

Haridus ja lasteasutused

0

4,7

Toitlustus ja majutus

-1,1

2

Kindlustus- ja finantsteenused

0,6

-1,8

Mitmesugused kaubad ja teenused

0,3

3,6

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Andmed on avaldatud 07.09.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Hepsor AS-i võlakirjade pakkumise tulemused

hepsor

Reedel, 4. septembril 2026, lõppes Hepsor AS-i (registrikood 12099216, aadress Järvevena tee 7b, 10112, Tallinn, Eesti; Hepsor) võlakirjade avalik pakkumine (Pakkumine). Tegemist oli Hepsori 20 miljoni eurose võlakirjaprogrammi teise seeriaga, mis viidi läbi Finantsinspektsiooni (FI) poolt 10. novembril 2025 kinnitatud põhiprospekti ja 21. augustil 2026 kinnitatud põhiprospekti lisa alusel.

Pakkumise raames pakkus Hepsor kuni 3 000 võlakirja EUR 9,50 Hepsor AS võlakiri 26-2029 nimiväärtusega 1 000 eurot, lunastustähtajaga 11. september 2029 ning kvartaalselt makstava fikseeritud intressimääraga 9,50% aastas (esimene intressimakse tehakse 11. detsembril 2026). Pakkumise ülemärkimise korral oli Hepsoril õigus Pakkumise mahtu 2 000 võlakirja võrra suurendada. Pakkumine oli suunatud jae- ja institutsionaalsetele investoritele Eestis, Lätis ja Leedus.

Pakkumisest võttis osa 974 investorit, kes märkisid võlakirju kokku 7,1 miljoni euro eest, sellest 5,8 miljonit eurot ehk 82% Eestis, 0,9 miljonit eurot ehk 13% Lätis ja 0,3 miljonit ehk 5% Leedus. Teise seeria Pakkumise baasmaht summas 3 miljonit eurot märgiti 2,4 kordselt üle. Hepsor kasutas õigust suurendada Pakkumise mahtu 2 000 võlakirja võrra, mille tulemusena suurenes Pakkumise kogumaht 5 miljoni euroni.

Võlakirjade jaotamisel otsustas Hepsori juhatus jaotada võlakirjad järgmiste põhimõtete järgi:

  1. Kõik sama märkija poolt tehtud märkimiskorraldused summeeriti;
  2. Allokatsioonis eelistati investoreid, kes olid 21.08.2026 tööpäeva lõpu seisuga Hepsor AS aktsionärid ja võlakirjaomanikud ja Hepsori töötajaid. Nendele investoritele jaotati 100% nende poolt märgitud kogusest;
  3. Kõik investorid, kes märkisid vähemalt 100 või rohkem võlakirja, jaotati 55% nende poolt märgitud kogusest;
  4. Kõik investorid, kes märkisid pakkumisperioodi esimesel nädalal ehk kuni 30.08.2026, jaotati 55% märgitud kogusest;
  5. Kõikidele teistele investoritele jaotati 40% nende poolt märgitud kogusest, kuid mitte vähem kui 3 võlakirja.

Hepsori juhatuse liikme Martti Krassi sõnul annab võlakirjaemissioon ettevõttele juurde paindlikkust nii käimasolevate arendusprojektide rahastamisel kui ka uute investeeringute tegemisel Eestis ja Lätis. Kaasatud kapital võimaldab ettevõttel jätkata investeeringutega ajal, mil Hepsor on jõudnud rekordilise ehitusmahuni, ning reageerida paindlikumalt ka uutele arendusvõimalustele.

„Täna oleme investeerimistsükli haripunktis, kus meil on korraga palju projekte ehituses ning esmamüügid liiguvad kasvavas tempos. Oleme väga tänulikud, et investorid meid usaldavad – tänu kaasatud kapitalile saame oma investeeringutega edukalt edasi liikuda ning teha ka uusi oste, mis toetavad Hepsori edasist kasvu,“ ütles Krass.

LHV Panga võlakirjade valdkonnajuhi Silver Kalmuse sõnul on hea meel, et Hepsori 20 miljoni eurose võlakirjaprogrammi teises seerias osalesid investorid kõigist kolmest Balti riigist, sealhulgas institutsionaalsed investorid. „Hepsor on Eestis ja Lätis tunnustatud kinnisvaraarendaja, kellel on kogenud meeskond ja tugev arendusportfell. Võlakirjapakkumise tulemused kinnitavad investorite usaldust ettevõtte senise tegevuse ja tulevikuplaanide vastu,“ sõnas Kalmus.

Võlakirjad kantakse investorite väärtpaberikontodele 11. septembril 2026 või sellele lähedasel kuupäeval ning võlakirjade esimene kauplemispäev Nasdaq Tallinna börsi Balti võlakirjade nimekirjas on 14. september 2026 või sellele lähedane kuupäev.

Eesti residendist eraisikutel, kes on soetanud või kavatsevad tulevikus soetada Hepsor AS võlakirja investeerimiskonto kaudu, on võimalik vastavalt tulumaksuseadusele intressidelt tekkiv tulumaksukohustus edasi lükata ja saada võlakirja intressid täies ulatuses oma investeerimiskontole. Selleks tuleb esitada emitendile vastavasisuline avaldus.

Avalduse vorm on kättesaadav Hepsor AS kodulehel: https://hepsor.ee/investorile/volakirjad/.

Avaldus tuleb esitada vaid ühe korra ja hiljemalt kaks tööpäeva enne intressimakse kuupäeva, hiljem esitatud avaldus võetakse arvesse alles järgneval intressimakse kuupäeval. Hepsor võlakirja intressimaksed teostatakse kvartaalselt 11. septembril, 11. detsembril, 11. märtsil ja 11. juunil (v.a. 11. septembril 2026).

Kinnisvarakool: Eluruumi üürimise ABC

Bigbank: tugev august lubab sügiseks kodulaenude turul kasvu jätkumist

Bigbank

Kui eelmisel aastal oli kodulaenude turul just august rahulikum kuu, siis sel suvel olid kõik kuud võrdselt aktiivsed ning keskmine kodulaenu lepingumaht naasis taas 135 tuhande euro piirist ülespoole, selgub Bigbanki laenuportfelli analüüsist.

Bigbank Eesti juhi Arthur Taaveti sõnul kasvas uute lepingute arv augustis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 10% võrra. “Kodulaenuturg on varakevadest alates olnud silmnähtavalt aktiivne. Inimeste üldisest finantskindluse kasvust annab ennekõike tunnistust see, et eelmise aasta nii-öelda tõusude-mõõnade periood on läbi ja kõik viimased kuud on olnud võrdselt tugevad,” kommenteerib Bigbanki juht.

Kuna just augustis esitati käesoleva aasta rekordarv uusi laenutaotlusi, siis võib Arthur Taaveti sõnul eeldada, et ka sügis tuleb uute kodude ostmisel ja kodulaenuturul aktiivne. “Meil on hea meel, et positiivseid trende näeme pealinna kõrval ka mitmetes teistes Eesti piirkondades. Näiteks on varasemaga võrreldes sel aastal palju aktiivsem olnud Ida-Virumaa, kus oluliselt on kasvanud nii uute kodulaenulepingute arv kui keskmine laenumaht,” selgitab Taavet, kelle sõnul on siin üheks põhjuseks ka Bigbanki strateegia toetada koduoste kõikjal Eestis. “Suupankade sisemised reeglid on pahatihti jäigad ja nii ei pruugi laenu taotleja või tema soovitav uus kodu saada positiivset laenuotsust saada. Esimene ei-vastus ei tähenda, et sama vastus tuleb igast pangast ja kõik sõltub tihti sellest, kui põhjalikult kliendi soovidesse süvenetakse,” selgitab Bigbanki juht.

Augustikuu keskmine oli 135 418 eurot, mis kinnitab veel ühte käesoleva aasta trendi, mille kohaselt võtavad koduostjad täna keskmiselt 10-12% suurema laenu, kui aasta-poolteist tagasi. “Inimeste sissetulekud ja laenuvõimekus on kasvanud kiiremini kui kinnisvara hinnad, mistõttu soosib ostjaid varasemast rohkem ka kodu maksumuse ja sissetulekute suhe,” räägib Taavet, kelle sõnul püsis keskmine laenusumma viimased paar aastat 120-140 tuhande euro vahemikus, kuid nüüd on see pigem 130-150 tuhande euro vahel.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 30. juuni 2026 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,6 miljardit eurot ning omakapital 309 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 205 000 aktiivse kliendi ning üle 700 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Kinnisvarakool & koolitus: Korteriühistu revisjonikomisjoni töö praktikas

Summus Capital: Scope määras uuendatud metoodika alusel Summus Capitalile uue B+/Stable krediidireitingu

Summus Capital

Scope Ratings GmbH (Scope) määras Summus Capital OÜ-le (Summus) uuendatud ettevõtete krediidireitingu metoodikaga krediidireitingu B+/Stable. Samuti määrati B+ reiting tagamata kõrgema prioriteediga võlakohustustele.

Uus reiting kujunes 2026. aasta aprillis kasutusele võetud metoodika alusel, mille järgi anti Summuse äri- ja finantsriskiprofiilile senisest konservatiivsem hinnang. Hinnangus võeti arvesse ka Summuse laienemisega seotud hiljutisi uusi omandamisi ja kasvanud finantsvõimendust, mistõttu korrigeeriti reitingut ühe astme võrra allapoole.

Scope tõstab esile Summuse tugevaid äritulemusi ning portfelli kasvanud mahtu ja geograafilist hajutatust. Hiljutiste tehingute järel ulatusid Scope’i korrigeeritud arvestuses Summuse varad 2026. aasta juuni lõpus 648 miljoni euroni ja väljaüüritav netopind ligikaudu 296 000 ruutmeetrini. Poola osakaal portfelli väärtusest oli ligi 43%, võrreldes umbes 20 protsendiga 2024. aasta lõpus mis on oluliselt vähendanud ettevõtte sõltuvust Balti riikide turgudest.

„Pärast aktiivset laienemisperioodi on see arenguetapp kulgenud suures pildis plaanipäraselt. Oleme oluliselt kasvatanud portfelli mahtu ja geograafilist hajutatust, eelkõige Poolasse tehtud investeeringute näol ning säilitanud samal ajal väga tugevad tulemused,“ ütles Summus Capitali juhatuse liige Aavo Koppel.

„Finantsvõimenduse ajutise kasvu põhjus oli laienemise rahastamine. Pärast omandamistega seotud ajutiste finantseerimisvahendite tagasimaksmist juulis naasis netovõla suhe varade väärtusesse taas alla 60%. Jätkame ka edaspidi keskendumist tasakaalustatud kapitalistruktuuri hoidmisele ning sellele, et hiljuti omandatud varad panustaksid täies ulatuses kontserni kasumisse ja rahavoogu,“ lisas Koppel.

Summuse portfelli täituvus püsib kõrgel, ligikaudu 98% tasemel. Üürilepingute kaalutud keskmine pikkus oli 2026. aasta keskpaiga seisuga 4,5 aastat. Scope’i analüüsi kohaselt püsib kasumlikkus kõrge- 2025. aastal oli EBITDA marginaal 88%, millega Summus kuulub sarnaste kinnisvaraettevõtete seas kõige kasumlikumate hulka. Scope prognoosib, et tänu portfelli kõrgele täituvusele, lepingulisele üürihindade indekseerimisele ja distsiplineeritud kulude juhtimisele püsib EBITDA marginaal keskpikas perspektiivis üle 85%.

The Park Krakowi büroohoone ostu rahastamine ja ajutiste finantseerimisvahendite kasutamine tehingu käigus kasvatas võla suhet varade väärtusesse 2026. aasta juuni lõpus ajutiselt 61 protsendini. Pärast käibemaksutagastuse laekumist ja sellega seotud finantseeringu tagasimaksmist juulis naasis laenude suhe varade väärtusesse taas alla 60%.

Scope hindab Summuse likviidsust piisavaks. Ettevõtte finantsseisundit toetavad usaldusväärne rahavoog, mitmekesised võimalused kaasata rahastust pankadest ja kapitaliturult ning lähiajal oluliste refinantseerimisvajaduste puudumine. 2026. aasta teise kvartali seisuga oli ligikaudu 75% võlakohustustest fikseeritud intressimääraga või intressiriski vastu maandatud, mis piirab ettevõtte avatust intressimäärade kõikumisele.

Stabiilne väljavaade peegeldab Scope’i ootust, et Summus jätkab tugevate äritulemuste saavutamist, mida toetavad stabiilsed rahavood, portfelli kõrge täituvus, prognoositav regulaarne üüritulu ja hiljuti omandatud varade panus ettevõtte tuemustesse. Scope eeldab, et võla suhe varade väärtusesse ei ületa püsivalt 60% ning EBITDA-põhine intressikulude kattekordaja püsib jätkuvalt üle kahekordse taseme. Kontserni praegused ja prognoositavad tulemused võimaldavad hinnangu kohaselt täita kõiki finantseerimise eritingimusi ja kohustusi õigeaegselt.

Scope Ratings GmbH on Euroopa krediidireitinguagentuur, mille peakontor asub Berliinis. Scope on spetsialiseerunud finantsasutuste ja ettevõtete ning struktureeritud finantseerimise, projektirahastuse ja avaliku sektori rahastamise analüüsimisele ja hindamisele. Scope Ratings on registreeritud Euroopa Liidu krediidireitinguagentuuride määruse alusel ning tegutseb Euroopa Liidus tunnustatud reitinguagentuurina ehk ECAI staatuses.

Summus Capital OÜ on 2013. aastal asutatud kinnisvarainvesteeringute valdusettevõte, mille portfelli kuuluvad ärikinnisvaraobjektid Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Investeeringud tehakse vastava riigi tütarettevõtete kaudu. Hajutatud portfell hõlmab kaubandus-, büroo-, tööstus/logistika- ja meditsiinikinnisvara.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Hepsor: Results of Hepsor AS’s bond offering

hepsor

On Friday, 4 September 2026, the public offering of bonds by Hepsor AS (registration number 12099216, address Järvevena tee 7b, 10112, Tallinn, Estonia; Hepsor) (the ‘Offering’) ended. This was the second series of Hepsor’s €20 million bond programme, which was carried out on the basis of the base prospectus approved by the Financial Supervision Authority (FI) on 10 November 2025 and the supplement to the base prospectus approved on 21 August 2026.

As part of the Offering, Hepsor offered up to 3,000 EUR 9.50 Hepsor AS bond 26-2029 with a nominal value of 1,000 euros, maturing on 11 September 2029 and bearing a fixed interest rate of 9.50% per annum payable quarterly (the first interest payment will be made on 11 December 2026). In the event of oversubscription, Hepsor had the right to increase the volume of the Offering by 2,000 bonds. The Offering was directed at retail and institutional investors in Estonia, Latvia and Lithuania.

A total of 974 investors participated in the Offering, subscribing for bonds in the total amount of 7.1 million euros, of which 5.8 million euros, or 82%, in Estonia, 0.9 million euros, or 13%, in Latvia, and 0.3 million euros, or 5%, in Lithuania. Therefore, the base volume of the second series of the Offering in the amount of 3 million euros was oversubscribed 2.4 times. Hepsor exercised its right to increase the volume of the Offering by 2,000 bonds, as a result of which the total volume of the Offering increased to 5 million euros.

The management board of Hepsor decided on the allocation of the offered bonds at its discretion, based inter alia on the following principles:

  1. All subscription orders made by the same subscriber were aggregated;
  2. In the allocation, preference was given to investors who, as at the close of business on 21 August 2026, were shareholders and bondholders of Hepsor AS, as well as Hepsor employees. These investors were allocated 100% of the amount they subscribed for;
  3. All investors who subscribed for at least 100 bonds were allocated 55% of the quantity they subscribed for;
  4. All investors who subscribed during the first week of the Offering period, i.e. by 30 August 2026, were allocated 55% of the quantity they subscribed for;
  5. All other investors were allocated 40% of the quantity they subscribed for, but not fewer than 3 bonds.

Martti Krass, Member of the Management Board of Hepsor, said that the bond issue gives the company greater flexibility to finance ongoing development projects and make new investments in Estonia and Latvia. The capital raised will allow Hepsor to continue investing at a time when its construction activity has reached a record level and to respond more flexibly to new development opportunities.

“We are currently at the peak of our investment cycle, with many projects under construction simultaneously and pre-sales growing. We are very grateful for the trust investors have placed in us. The capital raised enables us to move forward successfully with our investments and pursue new acquisitions that support Hepsor’s continued growth,” Krass said.

Silver Kalmus, Head of Debt Securities at LHV Pank, said he was pleased that investors from all three Baltic countries, including institutional investors, participated in the second series of Hepsor’s EUR 20 million bond programme. “Hepsor is a recognised real estate developer in Estonia and Latvia, with an experienced team and a strong development portfolio. The results of the bond offering demonstrate investors’ confidence in the company’s track record and future plans,” Kalmus said.

The bonds will be transferred to investors’ securities accounts on or around 11 September 2026, and the first trading day for the bonds on the Baltic Bonds list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange will be on or around 14 September 2026.

Estonian resident individuals who have acquired or plan to acquire Hepsor AS bonds via an investment account may, in accordance with the Income Tax Act, defer the income tax liability arising from interest and receive the full amount of bond interest into their investment account. To do so, a corresponding application must be submitted to the issuer.

The application form is available on the Hepsor AS website: https://hepsor.ee/investorile/volakirjad/.

The application must be submitted only once and no later than two working days before the interest payment date; any application submitted after this deadline will only be taken into account on the following interest payment date. Interest payments on Hepsor bonds are made quarterly on 11 September, 11 December, 11 March and 11 June (except 11 September 2026).

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid

Notice of public offering of AS Pro Kapital Grupp bonds

Pro KapitalOn Tuesday, 8 September 2026 at 10.00, the public offering of bonds issued by AS Pro Kapital Grupp (hereinafter also referred to as Pro Kapital) will commence, aimed at retail and qualified investors in Estonia, Latvia and Lithuania. The offer is being conducted on the basis of the base prospectus for public offer and admission to trading drawn up by Pro Kapital and approved by the Estonian Financial Supervision Authority on 7 September 2026, which has been published on the websites of Pro Kapital and the Estonian Financial Supervision Authority on the date of this announcement (hereinafter the ‘prospectus’).

Key terms of the offer

IssuerAS Pro Kapital Grupp
SecurityEUR 8.30 PRO KAPITAL GRUPP BOND 26-2028
Type of securityUnsecured and unsubordinated bond
ISINEE0000005130
Type of offerPublic offering to retail and qualified investors in Estonia, Latvia and Lithuania
Issue size6,000,000 euros (with the right to increase to up to 10,000,000 euros)
Bond price1,000 euros
Interest rate8.3% per annum
Interest paymentsQuarterly (25 December, 25 March, 25 June, 25 September; the first interest payment will be made on 28 December 2026)
Subscription period8 September 2026 at 10:00 to 18 September 2026 at 15.30 (Estonian local time)
Announcement of the results of the offer22 September 2026 or a date close to this
Value date25 September 2026 or a date close to this
Redemption date25 September 2028 or a date close to this (exactly 2 years from the value date)
Application for admission to tradingNasdaq Tallinn Stock Exchange Baltic Bond List
First trading day25 September 2026 or a date close to that
OrganiserAS LHV Pank
Legal adviserTEGOS

As part of the offer, Pro Kapital is offering up to 6,000 unsecured bonds with a nominal value of 1,000 euros, an expected maturity date of 25 September 2028 and a fixed interest rate of 8.3% per annum, payable quarterly. In the event of oversubscription, Pro Kapital has the right to increase the number of bonds on offer to up to 10,000. The bonds are offered at a price of 1,000 euros per bond.

The bonds constitute an unsecured and unsubordinated debt obligation of Pro Kapital to the investor. Obligations arising from the bonds rank at least on a par with all other unsecured debt obligations of Pro Kapital.

Use of the proceeds

The proceeds from the offering will be used for the full early redemption of Pro Kapital’s 2020/2028 bonds (ISIN SE0013801172) traded on the Swedish market, and, as a result, to delist them from the Nasdaq Stockholm stock exchange in accordance with the terms of the bonds.

Indicative timetable for the offer

EventTime
Start of the subscription period8 September 2026 at 10.00 EEST
Investor webinar in Estonian9 September 2026 at 13.00
English-language investor webinar9 September 2026 at 15.00
End of the subscription period18 September 2026 at 15.30 EEST
Announcement of the results of the offer22 September 2026 or a date close to this
Settlement of the offer25 September 2026 or a date close to this
First trading day on the Nasdaq Tallinn Stock Exchange’s main bond list25 September 2026 or a date close to this


Submission of subscription orders

To subscribe for the bonds, an investor must hold a securities account with an account manager at the Estonian branch of Nasdaq CSD SE (hereinafter ‘Nasdaq CSD’) or with a member of the Nasdaq Riga or Nasdaq Vilnius stock exchanges.

An investor wishing to subscribe for bonds under the offer must submit a subscription order to their account manager, who manages the investor’s securities account. The subscription order must be submitted during the offer period in accordance with the procedures established by the account manager.

By submitting a subscription order, the investor authorises their account manager to block the total amount of the transaction in the investor’s settlement account until the offer has been settled or the funds have been released, as set out in the prospectus.

A subscription order must contain at least the following details:

Securities account holder:Investor’s name
Securities account:Investor’s securities account number
Account manager:Investor’s account manager’s name
ISIN code:EE0000005130
Name of security:EUR 8.30 PRO KAPITAL GROUP BOND 26-2028
Number of securities:The number of bonds the investor wishes to subscribe for
Price (per bond):1,000 euros
Transaction amount:The number of bonds the investor wishes to subscribe for, multiplied by the price per bond
Counterparty to the transaction:AS Pro Kapital Grupp
Counterparty’s securities account:99101700074
Counterparty’s account manager:AS LHV Pank
Transaction value date:25 September 2026
Transaction type:‘subscription order’
Settlement type:‘delivery versus payment’


Listing and admission to trading of bonds

Pro Kapital is submitting an application for the bonds to be admitted to trading on the Baltic Bond List of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange. The arranger of the bond issue is AS LHV Pank.

Availability of the prospectus, bond terms and final terms

The prospectus, together with the terms and conditions of the bonds, the final terms for the first tranche of bonds, the summary of the prospectus and its translations into Estonian, Latvian and Lithuanian, has been published and is available in electronic form on Pro Kapital’s website: www.prokapital.com/bond-issue2026/ .

In addition, the prospectus, together with the terms and conditions of the bonds, the final terms of the bonds and the summary of the prospectus, are available via the Nasdaq Tallinn Stock Exchange information system and on the Estonian Financial Supervision Authority’s website: www.fi.ee.

About Pro Kapital

AS Pro Kapital Grupp is a property developer founded in 1994, whose core activities are centred on Tallinn, Riga and Vilnius. Over the course of its 32 years in operation, Pro Kapital has developed over 515,000 square metres of gross floor area, and its development portfolio also includes over 322,000 square metres of planned gross floor area.

Pro Kapital’s shares have been listed on Nasdaq Tallinn since 2012 and have been included in the Baltic Main List since 2018.

Further information

AS Pro Kapital Group
Edoardo Axel Preatoni, Member of the Management Board | +372 614 4920 | prokapital@prokapital.com
Andrus Laurits, General Manager | +372 614 4920 | andrus.laurits@prokapital.com

AS LHV Pank
Silver Kalmus, Debt Securities area manager | +372 562 06450 | silver.kalmus@lhv.ee

Important information

AS Pro Kapital Grupp is required to disclose this information in accordance with the European Union’s Market Abuse Regulation. The information was published simultaneously via Nasdaq Tallinn and Nasdaq Stockholm, through the agency of the Company’s contact persons set out above, on 7 September 2026 13.00 CEST / 14.00 EEST.

This is not an offer to sell or a solicitation of an offer to buy any securities of AS Pro Kapital Grupp, nor any recommendation or investment advice. Each investor must make an investment decision solely on the basis of the information contained in the prospectus, the bond terms and conditions, the final terms and other documents published on the AS Pro Kapital Grupp website: www.prokapital.com/bond-issue2026/. Approval of the prospectus by the Estonian Financial Supervision Authority does not constitute an endorsement of AS Pro Kapital Grupp’s bonds. Before making an investment decision, please familiarise yourself with the prospectus, the terms and conditions of the bonds, the final terms, the risks and other information, and, if necessary, seek advice from a specialist.

The information contained in this notice is not intended for publication, distribution or transmission, in whole or in part, directly or indirectly, in the United States, Canada, Hong Kong, Japan, Singapore, South Africa or any other country or under any circumstances in which such publication, distribution or transmission would be unlawful. AS Pro Kapital Grupp bonds are being offered to the public in Estonia, Latvia and Lithuania, and no sale or offer of the bonds is taking place in any jurisdiction where such an offer, invitation or sale would be unlawful without an exemption or qualification provided for by law, or to persons subject to financial sanctions imposed by the competent authorities. This notice has not been approved by any supervisory authority and does not constitute a prospectus.

FINAL TERMS OF THE FIRST TRANCHE OF BONDS

Pro Kapital Grupp Prospectus

Pro Kapital Grupp Prospectus Summary

TERMS AND CONDITIONS

Kinnisvarakool: Kasutusluba praktikas – vajalikud dokumendid, menetlus ja probleemide lahendamine

Swedbank: Tarbijate ostujõud paraneb

SwedbankKeskmine brutokuupalk kasvas 2026. aasta teises kvartalis aastatagusega võrreldes 5,5% ja kerkis 2243 euroni. Mediaanpalk suurenes 6,1% ja 1840 euroni. Palgakasv aeglustus.

Palgakasvu pidurdumine on majanduse praegust olukorda arvestades ootuspärane. Nõudlus uute töötajate järele on vähenenud. Statistikaameti uuringu andmeil plaanib mitu suuremat sektorit lähikuudel personali vähendada.

Kõige kiiremini kasvasid palgad energeetikas

Tegevusalade lõikes varieerus brutopalga kasv oluliselt. Kõige kiirem oli palgakasv elektri tootmises (25%), põlevkivitööstuses (16%) ja meediateenustes (11%). Palgad ei tõusnud veetranspordis ning kasvasid vaid 1% joogitootmises.

Energeetikasektori palgataseme kerkimise põhjusteks olid head majandustulemused ja struktuurimuudatused. Energeetikaga seotud ettevõtetes vähenes töötajate arv aastaga veerandi võrra.

Palkade kasv oli eri palgatasemetel üsna ühtlane

Protsentuaalselt suurenesid teises kvartalis mõnevõrra kiiremini väiksemad palgad. Esimese detsiili ehk madalaima palgatasemega töötajate keskmine brutopalk kasvas aastaga ligikaudu 7%, samal ajal kui üheksanda detsiili töötajate palk kasvas umbes 5%.

Eurodes ja pärast makse oli erinevus siiski märgatav: mediaan-netopalk kasvas aastaga umbes 180 euro võrra, madalaima detsiili netopalk umbes 50 euro ja kõrgeima detsiili netopalk ligikaudu 300 euro võrra.

Ostujõud kasvab ja tarbijate kindlustunne on kasvanud

Tänavu suurenesid inimeste netosissetulekud 2026. aastal jõustunud maksuvaba tulu muudatuse tõttu. Seetõttu kasvas kaalutud keskmine netopalk aastaga ligikaudu 11% – brutopalgast oluliselt enam. Keskmine netopension kasvas samal ajal umbes 4%. Kuna hinnad tõusid 3%, siis nii töötajate kui ka pensionäride ostujõud suurenes.

Inimeste kindlustunne on kasvanud ning hinnang oma pere majanduslikule olukorrale järgmise aasta jooksul muutunud positiivsemaks. Hinnatõusu ootused on vähenenud.

Tarbimine liigub esmavajadustelt rohkem teenuste poole

Tarbimises annavad järjest enam tooni suurema sissetulekuga inimesed, kelle kulutuste struktuur erineb väiksema sissetulekuga majapidamiste omast. Kui esmatarbekaupade osakaal kuludes on väiksem, jääb rohkem ruumi teenustele ja muudele mittehädavajalikele kulutustele.

Teises kvartalis suurenesid peamiselt eluaseme-, transpordi- ja meelelahutuse kulutused, samal ajal kui toidule kulutatud summa jäi eurodes aasta varasemaga võrreldes samale tasemele.

Samas on suurenenud ka säästmine. Swedbanki klientide andmed näitavad, et sissetulekud on kasvanud tarbimisest kiiremini.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas