Tallinna uute korterite arendusturu oluline info: sügis 2021

Tõnu ToomparkKas tugined otsuste tegemisel faktidele või kõhutundele? Kas vajad kinnisvaraturu osas kiiret ja usaldusväärset infot? Aitan kokku panna süsteemse vaate, mis toimub arendusturu.

  • Mis suunas ja millise kiirusega liiguvad hinnad?
  • Kas pakkumine suureneb või väheneb?
  • Kas müüki tulevad projektid leiavad ostjad?
  • Kas mõnes turusegmendis on defitsiit? Või sootuks ülepakkumine?
  • Kas piirkonniti on neis tegurites olulisi erinevusi? Või korterite suuruse alusel?

Kogun juba üle 10 aasta regulaarselt kokku info kõikide Tallinna-Harjumaa uusarenduste kohta. See annab võimaluse saada hea pildi nii turu hetkeseisust kui selle liikumistest pikema perioodi vältel.

Siit saab teha häid järeldusi turu nii nõudluse kui pakkumise kohta. Näiteks:

  • millise suurusega kortereid pakutakse;
  • millise toalisusega kortereid pakutakse;
  • millises ruutmeetrite vahemikus on ühe-, kahe-, kolme- jne toalised korterid, mida pakutakse;
  • millises piirkonnas milliseid kortereid pakutakse;
  • millised korterid lähevad müügiks suuruse alusel;
  • millised korterid leiavad ostja hindade alusel;
  • millises suunas ja millise tempoga liiguvad korterite hinnad;

Aitan konkreetsete otsuste tegemiseks vajalikud andmed kokku panna. Samuti pakun abi andmete tõlgendamisel. Aitan eristada olulise ebaolulisest.

Kui leiad, et uusarenduste turu trendid võiksid sulle vajalikud olla, võta ühendust: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Merko Ehitus: Lepingu sõlmimine tuulepargi taristurajatiste ehituseks Akmenė rajoonis Leedus

Merko Ehitus24. septembril 2021 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv UAB Merko Statyba ning Eesti Energia kontserni kuuluv Enefit Green AS-i 100%-line tütarettevõte UAB Vėjo parkai lepingu tuulepargi taristurajatiste ehituseks Akmenė rajoonis Leedus.

Lepingu maksumus on üle 19 miljoni euro, millele lisandub käibemaks. Tööde valmimise tähtaeg on 2022. aasta kolmandas kvartalis.

UAB Merko Statyba (merko.lt) on Leedu ehitusettevõte, mis teostab üld- ja elamuehituse töid.

Linnavolikogu kehtestas Nõmme üldplaneeringu

TallinnTallinna linnavolikogu kehtestas tänasel istungi Nõmme linnaosa üldplaneeringu. Linnaosa üldplaneeringus määratakse kindlaks linnaosa tulevase linnaehitusliku arengu põhisuunad, üldised maakasutus- ja ehitustingimused ning taristu põhimõtteline paigutus, millest lähtutakse edaspidi detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimisel.

Linnavolikogu esimehe Tiit Teriku sõnul Nõmme linnaosa seisukohalt äärmiselt oluline, et üldplaneering lõpuks kehtestati. „See paneb paika konkreetsed raamid ja põhimõtted ning loob õigusselguse, millega tuleb edaspidi arvestada. Üldplaneeringu puudumine on olnud probleem, mis võimaldas mõnel juhul väga avarat tõlgendamisruumi. Selle kehtestamist on toetanud ka Nõmme seltsid, kelle esindajatega ma augustis kohtusin,“ lausus Terik.

„Üldplaneeringu koostamise protsess on koos mõningate pausidega kestnud ligi kakskümmend aastat, mis on tegelikult ebamõistlikult pikk aeg. Kindlasti on oluline märkida, et dokumendis on fikseeritud kõik need väärtused, mis teevad Nõmmest Nõmme. Metsalinna miljöö, rohealade säilitamine ning arvestatud on Nõmme linnaosa ehitusmäärusega, mis oli seni eelkõige soovituslik dokument. Nüüd on hulk selle põhimõtteid saanud üldplaneeringus ka seaduse jõu,“ ütles linnavolikogu esimees.

Üldplaneeringu põhieesmärk on suunata linnaosa arengut selliselt, et säiliks ka edaspidi Nõmme kui metsalinna miljöö, mille loob linnaosa hooneid ümbritsev looduslik männimets. Piirkondade eripära arvesse võttes on määratud kindlaks maakasutuse juhtfunktsioonid ja ehitustingimused. Eesmärgiks ei ole seatud üldist hoonestusstruktuuri tihendamist ja olemasolevate hoonete asendamist, vaid rõhk on kvaliteetse (elu)keskkonna säilitamisel, linnaruumi korrastamisel ja väärtuste rõhutamisel.

Nõmme kui metsalinn on valdavas osas parkmetsa ilmega linnaosa. Nõmmele on iseloomulik valdavalt männipuistuga kaetud lahtine hoonestusviis kuni seitsme elamuga hektaril. Nõmme keskmine asustustihedus on 30 inimest, väikeelamute alal 40 inimest hektari kohta. Krundi soovitatav metsapuudega kaetus on 25%.

Üldplaneeringus on paika pandud suurim lubatud hoonealune pindala, krundi minimaalsuurus, kruntide minimaalne lubatud haljastuse osakaal, krundi koormusindeks, hoonete kõrgus, hoonete arv krundil jne. Määratud tingimused on piisavad kõrghaljastatud aedlinnamiljöö säilimiseks. Üldplaneering määrab suure osa Nõmme asumitest miljööväärtuslikuks hoonestusalaks, kus on miljöö säilitamiseks ja tugevdamiseks välja töötatud lisatingimused.

Eluhoonetena on linnaosas lubatud pereelamud ja väikeelamud ning üksikute olemasolevate korterelamutega alade linnaruumilise korrastamise eesmärgil erandina ka korterelamud. Samast eesmärgist lähtudes on seatud tingimused olemasoleva privaatse elukeskkonna säilimiseks.

Säilitatud on kõik olemasolevad pargid ja avalikud haljasalad, loodusväärtused on kaitstud ja eksponeeritud. Kuna linnaosa pargid ja rohealad on olulised elanike puhkealad, siis on antud tingimused rekreatsioonivõimaluste edasiseks parendamiseks nendel aladel.

Lisaks on üldplaneeringu eesmärk eelisarendada säästvaid liikumisviise. Planeeritud on jalgrattateede võrk, et suurendada jalgratta igapäevase kasutamise osakaalu, ning uued raudteepeatused, et muuta ühendus linnakeskusega kiiremaks. Planeeritud on seitse asumikeskust, millel on hea ühistranspordiühendus (enamasti raudteega) ja mis on seotud jalgrattateede võrgustikuga. Planeeritud on ka mitu „Pargi ja reisi“ parklat, et vähendada linna liikluskoormust ja ärgitada linna lähiümbruse elanikke ühistransporti kasutama. Üldplaneeringu ettepanekutes käsitletakse liiklust linnaruumi osana, arvestatakse kergliikluse vajadusi ja keskkonnataluvust. Planeering käsitleb lisaks linnaosa katvat, rohealasid ja kergliiklusteid omavahel ühendavat rohelist võrgustikku, mis moodustab linnaosa ümbruskonnaga ühendava aasta läbi kasutatava terviseradade süsteemi. See parandab liikumis-, puhkamis- ja sportimisvõimalusi.

Nõmme linnaosa üldplaneeringu koostamisel on arvestatud viimaste aastate muutusi ja arengusuundumusi linnaehitust ja maakasutust märkimisväärselt mõjutavates valdkondades (sh elamuehituses, ettevõtlusstruktuuris, kaubanduses, teeninduses ja liikluses). Samuti on üldplaneeringu koostamisel arvestatud avalikke huve ja linna strateegilistes arengudokumentides sõnastatud üldisi arengueesmärke.

Üldplaneeringu koostamisel on järjepideva ruumilise arengu eesmärgil arvestatud ka varem koostatud linnaosa ruumilist arengut suunavate dokumentidega ehk Tallinna üldplaneeringu ja Nõmme linnaosa ehitusmäärusega. Üldplaneeringu koostamine on põhjendatud vajadusega käsitleda Nõmme linnaosa edasist arengut ühtses terviklikus dokumendis ning üksikasjalikumalt ja täpsemas mõõtkavas, kui seda on tehtud Tallinna üldplaneeringus.

Linnaosa üldplaneering on aluseks linnaosa territooriumi edasisele kasutamisele ja elukeskkonna kujundamisele. Üldplaneeringus täpsustatakse elamualade, ettevõtlus- ja tootmisalade, avalikult kasutatavate ja sotsiaalobjektide alade, rohealade jms paiknemist, arvestades seadustes kehtestatud piiranguid. Üldplaneeringust lähtutakse piirkonna edasiseks arenguks vajalike detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimisel.

Planeeringu koostamisel on arvestatud linna strateegilistes arengudokumentides seatud majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi, keskkonna- ja tervisekaitselisi eesmärke, linna investeerimisvõimalusi, õigusaktidest tulenevaid maakasutust ja ehitusvaldkonda reguleerivaid nõudeid ja piiranguid ning Tallinna elamuehitussektoris ja muudes valdkondades lähiaastateks prognoositavaid ja otstarbekaid arengusuundumusi.

05/10/2021 toimub koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika”

Koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika” toimub  05/10/2021. Vandeadvokaat Dmitri Rozenblat selgitab ja tutvustab kinnisvarasektori töötajatele Eesti maksuseadusest lähtuvaid kohustusi ja võimalusi.

Koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika” on suunatud:

  • kinnisvaramaakleritele, kes igapäevaselt teevad kinnisvaratehinguid ja nõustavad klienti;
  • kinnisvara arendajatele, kes juhivad ja planeerivad kinnisvaraarenduse protsessi;
  • eraisikutele, kes soovivad oma isikliku kinnisvaraga toimetada võimalikult kasumlikult;
  • kinnisvaraspetsialistidele, kelle igapäevatööks on kinnisvaravaldkonna tehingud;
  • kinnisvaraettevõtete raamatupidajad ja finantsjuhid, kelle igapäevatööks on vastutada ettevõtte finantsilise aruandluse eest;
  • kõigile notaritele ja notarite abidele, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingutega;
  • laenuhalduritele, kes nõustavad kliente kinnisvaratehingute juures.

Koolitus annab:

  • põhjaliku ja praktilise ülevaate maksukohustustest, millega peaks arvestama iga kinnisvara omanik, arendaja ja kinnisvaratehingutega kokku puutuvad spetsialistid;
  • ülevaate ettevõtjate ja eraisikute maksukohustuste erinevusest, räägime erinevate maksuvabastuste rakendamise võimalustest ja toome praktilisi näiteid;
  • vastused maksustamisega seotud enamlevinud küsimustele, anname ülevaate kohtulahenditest ning lisame abistavad viited infokanalitele, kust võiks igaüks jooksvalt infot leida.

Koolitus toimub 05/10/2021 kell 10.00-13.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Valitsuse korraldusest lähtuvalt võime klassiruumi oodata inimesi, kes on valmis kandma kaitsemaski ja suudavad tõestada oma nakkusohustust. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Merko Ehitus: Construction contract in Lithuania (wind farm balance of plant in Akmenė)

Merko EhitusOn 24 September 2021, UAB Merko statyba, part of AS Merko Ehitus group, and UAB Vėjo parkai, 100% subsidiary of Enefit Green AS, part of Eesti Energia group, entered into a contract to perform the wind farm balance of plant construction works in Akmenė district in Lithuania.

The contract value is more than EUR 19 million, plus value added tax. The project is scheduled to be completed in the third quarter of 2022.

UAB Merko statyba (merko.lt) is Lithuanian construction company, which offers construction services in the fields of general construction and residential construction.

Domus Kinnisvara august 2021 ülevaade: käesoleva aasta rahulikem kuu Tallinna korteriturul

Domus KinnisvaraMaa-ameti tehingustatistika andmetel sooritati 2021. aasta augustis Eestis kokku 4276 ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 408 miljonit eurot. Tehingute arv langes juuliga võrreldes 9%, kuid eelmise aasta augustiga võrreldes tõusis 7%. Käesoleva aasta augustikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 13% madalam.

Augustis tõusis Eestis korterite müügitehingute arv 2%, olles 2020. aasta augustikuu müügitulemustest 12% kõrgem. Kokku müüdi 2048 korterit keskmise hinnaga 1477 €/m². Keskmine hind on tõusnud 2020. aasta augustiga võrreldes 13%. Aastatagusega võrreldes on ülevaates toodud linnadest kõigis müügitehingute arv tõusnud. Korterite keskmine hind on eelmise kuuga võrreldes tõusnud ainult Kuressaares. Võrreldes aastatagusega on keskmine hind kõigis ülevaates toodud linnades tõusnud.

Maa-ameti andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta augustis 1660 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ligi 266 miljonit eurot. Juuliga võrreldes langes tehingute arv 10%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 4%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 13% ja tehingute koguväärtus 58%. Korterite müügitehingute arv on viimased neli kuud Tallinnas järkjärgult langenud, olles käesoleva aasta aprilli tulemustest 30% madalam. Langus on toimunud nii uute kui ka järelturu korterite tehingute arvus. Augustis langes uute korterite tehingute arv alla 100, viimati oli nii vähe uute korterite tehinguid 2016. aasta alguses. Languse üheks põhjuseks võib tuua uute korterite pakkumismahu vähenemise, kuna koroonakriisi tõttu ettevaatlikumad arendajad lükkasid eelmisel aastal uute ehitusobjektide planeerimised edasi.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati augustis ca 11% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 3265 €/m². Kuu varem oli uute korterite osakaal 18% keskmise hinnaga 3092 €/m². 2020. aastal müüdi Tallinnas kokku ligi 2960 uut korterit, mis on 6% rohkem kuid 2019. aastal. Samal ajal tõusis uute korterite keskmine hind 8%. Käesoleval aastal esimese kaheksa kuuga on müüdud üle 1410 uue korteri.

Tartu maakonnas teostati augustis 552 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 51 miljonit eurot. Juuliga võrreldes tõusis tehingute arv 6%, kuid koguväärtus langes 13%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute aktiivsus 10% ja tehingute koguväärtus 32%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu linnas teostati augustis ca 16% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 2189 €/m². Kuu varem oli uute korterite osakaal 39% keskmise hinnaga 2113 €/m². 2020. aastal müüdi Tartu linnas kokku ligi 600 uut korterit, mis on 21% rohkem kuid 2019. aastal. Samal ajal tõusis ka uute korterite keskmine hind 8%. Käesoleval aastal on esimese kaheksa kuuga müüdud juba ligi 480 uut korterit.

Pärnu maakonnas teostati augustis 364 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 26 miljonit eurot. Võrreldes juuliga langes tehinguaktiivsus 6% ja tehingute koguväärtus 35%. Aastataguse ajaga võrreldes tehingute arv tõusis 37% ja koguväärtus 119%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Pärnu linnas teostati augustis ca 7% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 3168 €/m2. Kuu varem oli uute korterite osakaal 11% keskmise hinnaga 2613 €/m². 2020. aastal müüdi Pärnu linnas kokku ligi 200 uut korterit, mis on 3% rohkem kuid 2019. aastal. Samal ajal tõusis ka uute korterite keskmine hind 3%. Käesoleval aastal on esimese kaheksa kuuga müüdud ligi 90 uue korteri.

Viljandi maakonnas teostati augustis 152 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 12 miljonit eurot. Tehingute arv tõusis juuliga võrreldes 6% ja tehingute koguväärtus 50%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 9% ja tehingute koguväärtus 307%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Viljandi linnas ei ole augustis müüdud ühtegi uut korterit. Juulis teostati kaks uue korteri tehingut. 2020. aastal müüdi Viljandi linnas kokku 10 uut korterit keskmise hinnaga 1923 €/m2. 2019. aastal uute korterite tehinguid ei toimunud. Käesoleval aastal on müüdud esimese seitsme kuuga 15 uut korterit keskmise hinnaga 1699 €/m2.

Saare maakonnas teostati augustis 168 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 9 miljonit eurot. Võrreldes juuliga langes tehinguaktiivsus 56% ja tehingute koguväärtus 24%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 11%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 54%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Kuressaares ei ole augustis ega juulis uute korteritega tehinguid toimunud. Käesoleval aastal kokku on müüdud 11 uut korterit keskmise hinnaga 1749 €/m2. 2020. aastal müüdi Kuressaares kokku 16 uut korterit, mis oli 43% vähem kuid 2019. aastal.

Ida-Viru maakonnas teostati augustis 391 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega üle 8 miljoni euro. Võrreldes juuliga tõusis tehinguaktiivsus 16% ja tehingute koguväärtus 23%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 23% ja koguväärtus 48%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Konsultatsioonid üüriinvestoritele: mis üüriturul toimub – sügis 2021

Tõnu ToomparkÜüriturul jääb üürikorterite pakkumist järjest vähemaks. See on aidanud madalal püsinud hinnad kerkima. Siiski jääb üürihindade tõus oluliselt alla korterite ostu-müügihindade kasvule.

Millised on siit olukorrast edasised üürituru arengusuunad? Mida peaks tegema üüriinvestor? Ostma? Või müüma? Või ootama?

  • Kas oled aktiivne üüriinvestor ja otsid, mida peaks tänases turuolukorras tegema?
  • Või soovid kasutada keerulisi aegu selleks, et hakata üüriinvestoriks?
  • Või otsid lahendusi üüriärist väljumiseks?

Räägime. Äkki oskan sulle nõu anda, kuidas tänases keerulises olukorras käituda, et tulemus oleks parim ja vastaks sinu vajadustele.

Koondan kokku kinnisvaraturu kohta käivat infot. Praktikuna tean, mis on oluline ja mis mitte. Aitan püstitada õigeid küsimusi, mis on vajalikud kaalutletud otsuste langetamiseks.

Võta kontakti

Personaalsele konsultatsioonile alternatiivina on võimalik osaleda Kinnisvarakooli üüriinvesteeringute teemalistel koolitustel:

Koolituste info ja registreerumine Kinnisvarakooli kodulehel.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Põhja-Tallinna korterite turu detailne ülevaade

Tõnu ToomparkPõhja-Tallinna kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Põhja-Tallinna linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

  • korterituru tehingud ja hinnad;
  • korterite tehingute toalisus ja vanus;
  • uusarenduste pakkumine ja hinnad;
  • uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
  • uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
  • uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Piirkonna ülevaade: Mustamäe 05.2020

Swedbank: Kinnisvaraturgu veavad aktiivses tööeas inimesed

SwedbankKodulaenuturg on selle aasta algusest olnud eriti aktiivne, pea kõigil on tuttav, kes hiljuti kinnisvara ostis, on praegu ostmas või hoopis müümas. Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma vaatas aasta esimesele kaheksale kuule tagasi.

Taotlused

Swedbankis on selle aasta kaheksa kuu vältel tehtud keskmiselt 1010 kodulaenu taotlust nädalas. Huvi laenude vastu oli madalaim juunis, mil nädalas laekus keskmiselt 744 taotlust. Kõrgeim aga aprillis keskmiselt 1234 taotlusega nädalas. Septembri algus on näidanud tuntavalt laenuhuvi kasvu, mille üheks põhjuseks on ilmselt teisest pensionisambast raha välja võtnud klientide huvi kasutada saadud raha omafinantseeringuks.

Esitatud laenutaotlus ei tähenda muidugi veel laenulepinguni jõudmist. Igakuiselt sõlmitakse Swedbankis tänavu keskmiselt 700 kodulaenu lepingut. Julgustame laenutaotlust esitama juba siis, kui on soov arutada lähi- või kaugemas tulevikus laenu võtmist. Kinnisvara ost on reeglina põhjalikult kaalutletud otsus ning on tavapärane, et panga poole pöördutakse oma võimaluste välja selgitamiseks juba 6-8 kuud enne endale sobiva kinnisvara leidmist.

Laenusaajad

Kinnisvaraturgu veavad täna eest aktiivses tööeas inimesed: 31-45-aastastele väljastati suisa 55% laenudest. Neile järgnevad 19%-ga vanemad kui 45-aastased kliendid ja noored vanuses 26-30 17%-ga.

Maja ostes võetakse laen kahepeale 80 protsendil kõikidest majatehingutest ning 56 protsendil korteritehingutest. Kui majalaen võetakse kahe peale on majadel keskmiselt 147m2, kui laenuvõtjaid on üks, on majal keskmiselt 139m2. Korteritehingutes on need keskmised vastavalt 68m2 ja 55m2.

Ostetav kinnisvara

Piirkonna statistika püsib läbi aastate sarnane. Suurem osa ehk ligi 70% tehinguid tehakse Harjumaal, sh Tallinnas, millele järgneb 15%-ga Tartumaa, sh Tartu. Ülejäänud 15% jaguneb üle Eesti. 31% tänavu tehtud tehingutest on sooritatud uue kinnisvara ostmiseks, millest 83% on energiamärgisega A või B. Uusarenduste osakaal on tänavu õige pisut vähenenud, sest uusarenduste pakkumisi on turul juurde oodata alles hilissügisel ja järgmise aasta alguses (pakkumised vähenesid veidi koroona tõttu). Kõikidest korteri tehingutest 54% tehakse kinnisvaraga, mis on valminud enne aastat 2000.

Majade (era, – rida-, paaris-) ostjad soetavad või ehitavad täiesti uue vara 36%-l juhtudest ning varem kui 2000. aastal ehitatud maja osteti 41% juhtudel.

Laenu suurus

Kodulaenu keskmine laenusumma on 103 000 eurot, mis võrreldes eelmise aasta sama ajaga on kasvanud 10 000 euro võrra. Tuleb aga tõdeda, et eelmise aasta madalam tase oli ka koroonakriisi tõttu ootuspärane.

Eelmise aasta novembris tuli Swedbank välja Kodu energiatõhususe laenu pakkumisega ning see majaomanike poolt hästi vastu võetud. Laenu eesmärk on era-, rida- või paarismaja energiatõhusaks renoveerimine ning keskmiselt on selleks võetud 43 000 eurot.

Keskmine laenuperiood on sel aastal välja antud laenude puhul olnud 23,8 aastat ning see on mõnevõrra kasvanud, eelmise aasta keskmine oli 22,3. Kuid suurem laenusumma võetaksegi keskmiselt pikemaks perioodiks.

KredExi käendusega laenud moodustasid 17% kõikidest väljastatud laenudest. Muudel juhtudel algab omafinantseering alates 15% ning keskmiselt panustavad inimesed omafinantseeringuks ligi 30%.

Intressitase on eelmise aastaga võrreldes veidi langenud. Kui eelmisel aastal tõime välja keskmise kodulaenu intressina 2,2%, siis selle aasta põhjal on see 2% ringis, tugevama profiiliga kliendil isegi alla selle.

Kontorisse tulema ei pea

Swedbank vastab laenutaotlusele kuni kolme tööpäeva jooksul, reeglina jõutakse ostu-müügitehinguni kolme nädala jooksul ning vahepealsel ajavahemikul esitatakse kinnisvara eksperthinnang, sõlmitakse laenuleping ning arutatakse halduriga laenuga kaasnevaid üksikasju. Tehinguid on palju ning kui laenuleping sõlmitakse meiega, saame pakkuda kiireima notariaja.

Paljudele võib tulla üllatusena, et Swedbankist laenu võtmiseks ei ole vaja külastada pangaesindust. Nõustame telefoni teel (ka siis, kui laenusoovijaid on rohkem kui üks), laenuleping sõlmitakse elektrooniliselt ning nüüd on võimalik ka notariaalne kinnisvara ostu-müügitehing teha kaugtõestuse teel ehk distantsilt. Kaugtõestuse tehingute osakaal on tõusnud juba 30%-ni ning trend on selgelt kasvav.

Iseteenindus

Swedbanki kliendid kasutavad oma kodulaenu haldamiseks enamjaolt internetipanka. Käesoleva aasta kaheksa kuu statistika näitab, et keskmiselt muudetakse maksekuupäeva 84 lepingul kuus, teenindavat kontot 41 lepingul. Populaarseim muudatus on laenu osaline ennetähtaegne tagastamine. Keskmine osaliselt tagastatud summa on 2600 eurot ja seda on kasutatud 800 korda. Enim on osaliselt tagastanud augustis, üle 1150 korra, samas keskmine summa on olnud väiksem – umbes 1700 eurot. Täielikult maksab laenu internetipangas tagasi keskmiselt 180 klienti kuus, keskmine jääk on olnud 15 000 eurot. Enim on tagastatud veebruaris ja märtsis.

Kas ostmiseks on õige aeg?

Kuldreegel on, et kodu osta on alati õige aeg, kui enda finantsolukord seda võimaldab. Investeerimiseesmärgil kinnisvara ostmise puhul tuleb turgu juba rohkem jälgida. Igal juhul tuleks võetavat laenu valida sama hoolsalt nagu kodu. Teise kinnisvara jaoks või investeeringuks laenu võttes panusta veidi rohkem omafinantseeringut, et ennast võimaliku turu kõikumise vastu paremini positsioneerida.

Kümned erivajadustega inimesed on saanud paremad elutingimused

Pärnu linn osaleb projektis „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“, mille käigus kohandatakse sügava või raske puudega inimeste eluruume nende vajadustele vastavaks.

Äsja lõppes projekti esimene, 2018. aastal alanud, toetusvoor, mille käigus kohandati Pärnus 32 erivajadustega inimese eluruumid neile sobivaks.

Projekti mõte on võimaldada puuetega inimestele paremaid elamis-, õppimis- ja töötamistingimusi ning suurendada seeläbi nende iseseisvat toimetulekut. Eluruumide kohandamisega paranevad inimeste võimalused iseseisvalt kodus ringi ja kodust välja liikuda või teha seda vähese toega, samuti suutlikkus eluruumides omal käel toimetada, näiteks saada ise hakkama esmavajalike hügieenitoimingutega.

Pärnu linnavalitsuse puuetega inimeste hoolekande peaspetsialist Kärolin Nirk ütleb, et põhilised kohandamised erivajadustega inimeste kodudes ongi seotud ennekõike inimeste liikuvuse parandamise ning iseseisva tualetis käimise ja pesemise võimaldamisega. „Linn on aidanud inimestel kohandada vannitube, paigaldada elamistesse kaldteid, trepironijaid ja tõstukeid, teha ukseavasid laiemaks, paigaldada kodudesse käsipuid,“ toob Nirk välja.

Eluruume on kolme aasta jooksul muudetud inimese erivajadustele vastavaks väga erinevas eas pärnakatel – lastest vanaduspensionärideni. Keskmine kohandamise toetussumma ühe taotleja eluruumide kohta on olnud 5000-6000 eurot.

Projekti „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ toetab Euroopa Regionaalarengu Fond, linna omaosalus on 15 protsenti. Projekti esimeses voorus sai Pärnu linn puuetega inimeste eluruumide kohandamiseks fondilt toetust 160 574,72 eurot ning linn ise panustas 29 345,28 eurot ehk kokku kulus 189 920 eurot.

Pärnu linn osaleb sama projekti teises ja kolmandas vooruski. Teine taotlusvoor on samuti peagi lõppemas ning selle taotlusvooru perioodil parandati elamistingimusi 39 sügava või raske puudega Pärnu inimese kodus. Teise vooru eelarve maht on 215 108 eurot, sellest summast on 182 841,80 eurot on toetus ja linna osalus 32 266,20 eurot.

„Kolmandas taotlusvoorus on plaanis teha kohandusi 15 kodus. Kolmanda vooru kogumaksumus 85 608 eurot, sellest 72 766,80 eurot on toetusraha ning 12 841,20 eurot Pärnu linna omaosalus. Viimases voorus ettevõetavad kohandustööd tuleb ära teha tuleva aasta oktoobri lõpuks,“ ütleb Nirk.

Projekti „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ taotlusvoorud on nüüdseks lõppenud, kuid eluruumi kohandamiseks saab toetust taotleda ka Pärnu linnalt.

Eesti Pank: PROGNOOS. Kiiret hinnakasvu aitaks ohjeldada vastutustundlik eelarvepoliitika

Eesti PankEesti Panga värske majandusprognoosi järgi on Eesti majandus kriisist väljunud väga jõuliselt. Kuigi üksikud sektorid pole veel taastunud, on majandus tervikuna selgelt ületanud kriisieelse taseme. Eestis on mitmel põhjusel ajutiselt kiire hinnatõus, mida aitaks rahustada see, kui valitsus ei kasvataks lähiaastatel oluliselt kulutuste mahtu. Pikemalt kestev kiire hinnatõus võib ohustada inimeste ostujõudu ja ekspordisektori konkurentsivõimet, millest sõltub töökohtade teke ja pikaajaline palgakasv.

„Euroala keskpangad, sh Eesti Pank saavad mõjutada hinnaarenguid kogu euroala tervikuna silmas pidades. Kui Eesti majanduses on hinnatõusu surve suurem euroala keskmisest, on Eesti kohaliku hinnatõusu mõjutamise juhtkang valitsuse käes. Valitsus ja parlament saavad otsustada, kui palju riigieelarve kulutuste kaudu anda majandusele ja seeläbi ka hinnatõusule lisahoogu,“ ütles Eesti Panga president Madis Müller, kes on ühtlasi Euroopa Keskpanga nõukogu liige.

Eesti majandus on kriisist väga kiiresti taastunud. Teises kvartalis küündis majanduskasv aastatagusega võrreldes 12,9%ni ning aasta kokkuvõttes kasvab majandus prognoosi kohaselt 9,5%. Majanduse kogumaht on pärast umbes 3% suurust langust eelmisel aastal praeguseks juba selgelt üle kriisieelse taseme. See on saanud võimalikuks tänu raskustele paremini vastu pidanud harude (info ja side, veondus, ehitus, mitmed teenused) väga jõulisele kasvule, samas kui enim kannatanud valdkonnad (majutus ja toitlustus, meelelahutus, haldus- ja abitegevused) pole veel kriisieelset mahtu saavutanud. Majanduse struktuur on kriisi käigus muutunud ning osa muutustest võivad osutuda püsivaks, kuna majanduse edasise paranemise korral ei pruugi mujal hõivatud inimesed endistesse valdkondadesse enam naasta.

Tavapärasest parem seis majanduses jätkub. Nõudlus toodete ja teenuste järele püsib lähiaastatel erakordselt suur. Seda lükkavad tagant kiire palgakasv, kriisi kestel kogunenud säästud, pensioni teisest sambast välja võetud raha ja rahvusvahelise majandusruumi kindlam käekäik. Seni on toodangu maht kasvanud peamiselt tänu sellele, et töötundide arv inimese kohta on suurenenud. Aasta teises pooles hakatakse toodangumahu tõstmise nimel rohkem inimesi palkama ja tööpuudus väheneb 2023. aastaks tagasi kriisieelsele tasemele. Aktiivne tööturg hoiab palgakasvu sel ja järgmistel aastatel kiirena ja eeldatavasti suureneb ka liikumine töökohtade vahel.

Hindu kergitab Eestis suur hulk erinevaid põhjuseid. Selle aasta keskpaigas tõstis energia kallinemine inflatsiooni 5%ni. Kui energia hind rohkem ei kasva, jääb see siiski mõjutama inflatsiooni, kuni energiahinna madal võrdlusbaas taandub tuleval aastal andmetest välja. Hindu survestab ka see, et ettevõtetel on raske nõudluse kasvuga samas tempos tootmist suurendada — lisaks töökäte nappusele on tootmisvõimsus juba pea täies ulatuses rakendatud ning tootmisvõimsuse suurendamiseks vajalike investeeringute tegemine võtab aega. Jätkuvalt on üleilmseks probleemiks ka tõrked tarneahelates, materjalipuudus ja toormete kallinemine, mis samuti tarbijahindu tõstavad. Ka annab hinnatõusule hoogu palgakulude kasv Eestis. Hetkeseisuga eeldab keskpank, et paljud kiiret hinnatõusu põhjustavad tegurid jäävad siiski ajutiseks ja seetõttu aeglustub hinnatõus järgmisel aastal 3,6%ni. Samas on selgelt 3% ületav hinnatõus endiselt märksa kiirem Eesti viimaste aastate hinnakasvu tempost.

Riigieelarve on mõistlik tasakaalu viia juba 2023. aastaks, et aidata ohjeldada hinnatõusu ning hoida sellega inimeste ostujõudu ja eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet. Kiire majandus- ja hinnakasv toovad riigikassasse rohkem maksutulu kui tavaoludes ning see võimaldab teha väga hästi sihitud lisakulutusi. Lähiaastateks oodatav Eesti majanduse olukord ei vaja riigipoolset ülekulutamist, sest see annaks hoogu juba niigi kiirele hinnatõusule, vähendaks seeläbi inimeste ostujõudu ning halvendaks eksportiva sektori konkurentsivõimet. Euroopa Liidu rahastus võimaldab Eestis teha täiendavaid investeeringuid ja kulutusi 2022.-2023. aastal kokku ligi 3 miljardi euro eest, mis eelarvetasakaalu arvestusse ei lähe, kuid on oma majanduslikult mõjult samaväärsed laenuraha arvelt täiendavate investeeringute tegemisele. Maksutulude suurem laekumine võimaldab eelarvepuudujäägist hoopis kiiremini välja tulla. Tänu hoogsale majanduskasvule saaks nominaalse eelarvetasakaalu saavutada 2023. aastal ilma valitsemissektori kulutusi vähendamata. Selleks piisab kulutuste kasvu piiramisest. Kiire tasakaalu saavutamine on tähtis ka selleks, et Eesti majandus oleks ka edaspidi vastupidav ootamatutele tagasilöökidele, mida ei saa ka lähemas tulevikus välistada.

„Koroonakriisi ajal kasvas riigieelarve maht kulukate toetusmeetmete tõttu väga järsult. Sellelt juba kõrgelt kulutuste tasemelt ei saa seega riigi kulutused enam lähiaastatelt kuigi kiiresti edasi kasvada, ilma et lõhe riigi tulude ja kulude vahel liiga suureks ei käriseks. Siiski on ette näha, et valitsuse kulud ületavad 2023. aastaks juba umbes 30% võrra kriisieelset 2019. aasta kulutuste taset, mis kindlasti võimaldavad riigil paljudesse valdkondadesse täiendavalt panustada,“ lausus Eesti Panga president Madis Müller.

Majandusprognoos põhinäitajate kaupa*

* Näitajad on esitatud aastase muutusena protsentides, juhul kui pole märgitud teisiti
** SKP ja selle komponendid on esitatud aheldatud väärtustena
*** Sisaldab kodumajapidamisi teenindavaid kasumitaotluseta institutsioone
**** Ei sisalda võimalikke tulevikus tehtavaid erakordselt suuri rahvusvaheliste korporatsioonide tehinguid
***** Hõlmab residendist tootmisüksusi

Allikad: Statistikaamet, Eesti Pank.

Pärnu uue silla ehitushanke odavaim pakkumine on 51 miljonit eurot

Rahvusvahelisel riigihankel Pärnu Raba-Lai tänavate silla, Rääma ja Laiale tänavale rajatavate ringristmike ning silda ja ringristmikke ühendavate tänavalõikude ehitamiseks tegid odavaima pakkumise GRK Infra AS ja GRK Infra Oy, kelle hind oli koos käibemaksuga 51 028 227 eurot.

Riigihankekonkursil osales kaks ettevõtete gruppi. Linnavalitsus ei kavatse silla ehitamisest loobuda ja otsib selginenud olukorras edasiminekuks uusi võimalusi.

Pärnu abilinnapea Meelis Kuke sõnul ületavad pakkumuste maksumused selgelt hankija võimalusi eeldatava maksumuse osas ja see toob kaasa kõikide pakkumuste tagasilükkamise. Vastav otsus saab tehtud uuel nädalal. Lähipäevil kuulutab Pärnu linn välja uue hanke muudetud tähtaegadega pakkumuste ettevalmistamisel ja ehitustööde teostamisel.

Kavandatav sild hakkab toetuma neljale sambale, millest kolm asuvad maal ja üks jões. Silla tekiplaadi pikkuseks on 354,8 meetrit, mis jaguneb kolme ava vahel, kõige pikema ava pikkus on ligi 132,5 meetrit.
Sillakaared ulatuvad jõepinnast kuni 30,5 meetri kõrgusele, kaartest teepinnani jääb ligi 20,5 meetrit. Lisaks sillal asuvale tänavavalgustusele valgustatakse ka sillakaared ja sambad.

Sillal on kolm 3,25 meetri laiust sõidurada, sillale pealesõit toimub ühe, mahasõit kahe sõiduraja kaudu. Parempoolsed sõidurajad on ette nähtud mahasõidul parempöörete tegemiseks kas Laiale või Rääma tänavale.

Laia tänava ja Rääma tänava ristmikele rajatakse ringristmikud. Pärast seda, kui linn on Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsilt osa vana politseimaja kinnistust omandanud, ehitatakse välja Laia ja Pikka tänavat ühendav Pargi tänava pikendus.

Silla sõidutee mõlemas ääres on poole meetri laiused ohutusalad ning 4-4,5 meetri laiused jalakäijate ja jalgratturite teed. Silla keskele rajatakse jalakäijatele mõeldud väikesed puhkealad, mis on varustatud pinkidega. Jalgratturid ja jalakäijad pääsevad sillale mööda kergliiklusteid, lisaks on mõlemal pool silla otstes võimalus kasutada lifti.

Statistikaamet: Eluaseme hinnaindeks jätkas teises kvartalis tõusu

StatistikaametStatistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2021. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 16,1% ning võrreldes esimese kvartaliga 2,6%.

Statistikaameti analüütiku Egne Säinasti sõnul tõusid korterite hinnad võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 14,1% ja majade hinnad 21,6%. „Suur aastane kasv on tingitud koroonakriisi alguse madalast võrdlusbaasist,“ kommenteeris Säinast.

Majade hinnad tõusid teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 2% ja korterite hinnad 2,9%.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust ning seda arvutatakse korterite ja majade kohta.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks tõusis teises kvartalis võrreldes 2020. aasta sama ajaga 9,8% ja võrreldes esimese kvartaliga 1%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning eluaseme ostja ja kasutajana tehtavate muude kulutuste hindade muutust. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme ost, muud eluaseme ostmisega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Eluaseme hinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse. Andmed aitavad saada ülevaate Eesti majanduse hetkeseisust.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Luminor: Viis muutust, mida oma kodu ostmine kaasa toob

Luminor BankOma kodu ostmine võib tihti tunduda suure sammuna, samas toob see koduostja elus kaasa mitmeid positiivseid muutusi. Luminori kliendikogemuse juht Kristjan Jasinski jagas neist mõnda.

Rahunemine

„Kodu ostmine tähendab üldiselt, et inimene on jõudnud sellisesse perioodi, kus ta enam ei mõtle nii palju välisriiki kolimisele kui varem. See tähendab mõtteviisi muutumist, mis omakorda võib viia ka muude tasakaalukamate otsusteni nii töö- kui eraelus. Näiteks eelneb päris oma kodu ostmine sageli teisele väga suurele otsusele saada laps,“ lausus Jasinski.

Kogukonna leidmine

Luminori kliendikogemuse juhi sõnul on see üks asi, mida enne selle kogemist ei oskagi võibolla hinnata. Ühtäkki elad sa aastaid samas kohas ja see polegi igav. Sul tekivad sidemed oma naabrite ja teiste lähikonna inimestega, kellega on sul mitmeid siduvaid teemasid. „Näiteks muutub piirkonna tänavate korrashoid ja üldine turvalisus olulisemaks kui see üheski üürikorteri piirkonnas seni sinu jaoks on olnud. Sul tekivad oma lemmikpoed ja -kohvikud selles piirkonnas, mille müüjad ja teenindajad hakkad nägupidi ära tundma,“ kirjeldas Jasinski, lisades, et kui su laps kasvab, siis mõistad, kui suur asi on see, et tead kasvõi põgusalt tema lasteaia- ja koolikaaslaste vanemaid.

Võimalus luua unistuste kodu

Isegi kui see kõlab veidi naiivselt ja päris ideaalini ei pruugigi sa kunagi jõuda, annab teadmine, et sul on nüüd õigus ise oma elamist sisustada, väga hea tunde. Ühtlasi tähendab see ka seda, et avastad nüüd enda jaoks sisustuspoed ja -ajakirjad. Polegi tähtis, kui palju sa neist tegelikult ostad või meeldima hakanud ideid ellu viid, oluline on hoopis nauding, mida unistades ja plaane tehes saad. Ja teadmine, et sa võid seda kõike teha, kui vaid tahad, ning kõik see, mida teed, jääb päriselt sulle.

Privaatsus

Sinu kodu, sinu reeglid ehk just sellest „oma loast“ jääb tavaliselt üürikorteris puudu nii kodukaunistamise kui privaatsuse kontekstis. „Üürikorteris elades võib paljude jaoks mõjuda häirivalt ainuüksi teadmine, et ühel sinu jaoks võõral inimesel on sinu igapäevase elupaiga võti. Oma kodus ei käi keegi sulle ettekirjutusi tegemas ega seinale tekkinud kriime üle lugemas,“ tõi Jasinski esile.

Uhkusetunne

Kuna oma kodu ostmine on tõepoolest tähtis samm elus, siis kaasneb sellega ka uhkusetunne. „Oled läbinud paljude elupaikade ülevaatamise, maakleritega suhtlemise ja laenukõlbulikuks tunnistamise kadalipu. Said selle kõigega edukalt hakkama ja peadki olema uhke. Samuti on täiesti loomulik, et lähikuudel räägid ka sõpradele võibolla liigagi palju oma uuest kodust ja plaanidest sellega, aga küllap nad mõistavad,“ muigas Jasinski.

Eesti Pangaliit: Pankade makroanalüütikud ootavad majanduse ja palkade jätkuvat kasvu

Eesti PangaliitTuleval aastal ootavad Eesti pankade makroanalüütikud kasvu jätkumist jätkusuutlikumas tempos ja laiapõhjalisemalt. Äsja toimunud makroanalüütikute kohtumisel jäi kõlama, et hinnatõus lähiaastatel pidurdub, aga palgakasv püsib. IT-sektor veab ühe olulise kasvumootorina analüütikute hinnangul Eesti majanduskasvu, ajutiselt defitsiidis riigieelarve ei ole probleem ja viimasel ajal kasvanud energiahindadel ei tohi lasta kaasa tuua rohepöörde eesmärkidest eemale ehmumist.

Eesti majandus kasvab jõuliselt. „Näeme praegu mitmendat järjestikkust kvartalit jõulist majanduskasvu, millega võrdväärses tempos ei ole Eesti majandus suurenenud alates 1997. aastast. Esiteks on kasv osalt põhjendatav väga madala võrdlusbaasiga eelmise aasta alguses. Teiseks on see ebaühtlane, osad sektorid ei ole endiselt kriisist taastunud ja hõive on veel kaugel kriisieelsest tasemest,“ sõnas Swedbanki makroanalüütik Tõnu Mertsina. Tuleval aastal ootavad analüütikud majanduse laiapõhjalisemat kasvu ja ka tänaseni hädas olevate sektorite järk-järgulist taastumist.

Eestis võimendab nii Mertsina kui teise analüütikute hinnangul majanduskasvu veelgi pangakontodele laekunud II pensionisamba raha. Inimestele välja makstud pensionisäästudel on mõju ka kinnisvarahindadele. Luminor Panga peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul on pensionisäästude toel kasvanud viimasel ajal just järelturu korterite hinnad. „Täna on tegu müüjate turuga. Olen iseenesest selle poolt, et kinnisvarasse investeerida, aga seda tuleks teha läbimõeldult,“ sõnas ta.

Inimeste investeerimishuvi näevad analüütikud pigem positiivsena, ent kutsuvad üles ka ettevaatlikkusele. Kristo Aab LHV Pangast tõi välja, et viimasel ajal on populaarseks saanud uuemad varaklassid, näiteks krüptovarad, kus vara väärtuse kõikumine on väga suur. „Inimesed sisenevad sageli turule, läbi mõtlemata, mida ja kuidas nad teevad ja kas suudavad endale lubada ka investeeringust ilma jäämist. Investeerimine peab olema hästi ja täpselt läbi mõeldud, ei saa tugineda vaid sõbra või suunamudija lugudele vara kahekordistamisest lühikese ajaga. Nii käitudes ei erine asi väga enam kasiinoskäigust,“ nentis Aab.

Eesti ja ka teiste tugeva majanduse ja madala võlakoormusega riikide eelarvedefitsiidis analüütikud probleemi ei näe, kui sel ei lasta süveneda ning investeeringud suunatakse õigetesse kohtadesse – pikaajaliselt olulistesse projektidesse, investeeringutesse, rohepöördesse. „Põhiprobleem on, mida defitsiidi arvelt katame. On halb, kui need on jooksvad kulud või tegeleme riikliku ümberjagamisega laenuraha toel. Investeeringute poole pealt on pole edulugusid väga kuulda olnud. Kui meil oleks varrukast võtta tootlikke investeerimisprojekte, mis meid paarikümne aastaga rikkamaks teeksid, siis toetaksin laenamist. Et eelarve tulude pool kuludele järele jõuaks, ootab meid ühel hetkel ees pikalt vaiba alla lükatud maksudebatt,“ nentis Nestor. Tõnu Palm toonitas, et kliimakriis on küsimus number 1. „Tehes mõistlikke investeeringuid rohepöördesse, on see defitsiit õigustatud. Pool investeeringutest peaks minema energiasektorisse, kuna see panustab maailma iga—aastasest 51 miljardi tonnisest kasvuhoonegaaside heitest poole. Fossiilsetest kütustest roheliste suunda liikuda on väga keeruline. Enamus meie teenustest või kaupadest on fossiilkütustega seotud, lisaks on nende hind tarbija jaoks odav,“ rääkis Palm.

Pikalt räägiti hinnatõusust ja energiahindade rallist. Üsna üksmeelselt leiti, et lähiaastatel on oodata senise kiire hinnatõusu taltumist ja soodsa intressikeskkonna püsimist. Euroopa Keskpangalt pigem intressipoliitika muutusi ei oodata. Kui seal aga ka keegi sahtlipõhjas selliseid plaan teeb, peaks Mihkel Nestori sõnul olema turgudele selle info edastamisel üliettevaatlik, kuna paljudes sektorites ja riikides on taastumine alles väga õrn. Suur osa tänasest hinnatõusust on seotud energiahindadega ja need kerkivad paljuski seoses ajutiste teguritega – taastuvenergia tootmise madalpunktist seoses ootamatute ilmastikuoludega ning hooldustöödega. Samal ajal on ja jääb kõrgeks CO2 kvoodi hind, mis muudab fossiilsete kütuste kasutamise energiatootmisel püsivalt kalliks. Ettevõtetele teevad aga peavalu kõrged sisend- ja toormehinnad. Viimased on sageli seotud plahvatuslikult kasvanud nõudluse ning tarneahela probleemidega ja on mõnedes sektorites juba lahenemas.

Analüütikud tõdesid, et Eesti majanduskasvu veab täna IT. Selle aasta teises kvartalis tuli info ja side tegevusala arvelt ligi 10% kogu majanduses loodud lisandväärtusest – sellest enam panustasid majandusse vaid kaubandus- ja tööstussektor. Viimase kahe aasta majanduskasvust on info ja side andnud rohkem kui poole.

Järgmisest aastast ootavad analüütikud kasvavat tähelepanu rohepöördele, tavapärase elu suunas liikumist ning sellega seoses turismi- ja meelelahutussektori taastumist, ühtlasemat, ehkki veidi väiksemat majanduskasvu ja Euroopa Liidu investeeringute laialdasemat tuge Eesti majandusele.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

28.09.2021 Kinnisvaraõiguse ABC