Sooduspakkumine käsiraamatule “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus”

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadusVaid loetud päevad on võimalik Kinnisvarakooli e-poest tellida käsiraamat “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist” soodushinnaga!

  • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “41aa4j” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
  • Pakkumine kehtib kuni 09.05.2021.

Käsiraamat “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus” selgitab, millised on korteriomaniku õigused ja kohustused ning kuidas toimub korteriühistu juhtimine alates 01.01.2018, kui võetakse vastu uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Käsiraamat on suunatud nii korteriomanikele kui ühistu juhtidele, et anda nii seaduseparagrahvidel kui praktilistel näidetel baseeruv teave ühistu elu korraldamisest. Käsiraamatu autor on Evi Hindpere.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

1Partner: Tallinna korterite hinnad ja tehinguarvud viimase kuuga ei tõusnudki

1PartnerAprillis müüdi Tallinnas 983 korterit, mis on kaks protsenti vähem kui märtsis. Pealinna korteri ruutmeetri hind langes kuuga 2,3 protsenti 2201 euroni, analüüsib Baltimaade suurim kinnisvarafirma 1Partner Maa-ameti statistikat.

1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul tehti aprillis Tallinnas kokku 1407 kinnisvaratehingut, mis on küll üle kahe korra enam kui mullu samal ajal, kuid enne koroonakriisi tuli sarnaseid kuid ikka aeg-ajalt ette.

„Kuna pakkumiste arv seoses koroona-aastaga vähenes, siis tõesti on defitsiidi ilmingud – valik on väiksem ja müügiperioodid lühikesed, kuid tehingumahtude mõttes midagi erakordset praegu ei toimu. Pigem on tegemist psühholoogilise efektiga – inimestel on tunne, et kui praegu ei osta, siis rabatakse eest ja enam uut võimalust ei teki. Tegelikult see nii pole,“ ütles Vahter.

„Kinnisvaraarendajad pingutavad praegu kõvasti, et uued projektid kiiresti töösse anda ning ega defitsiit lõputult kesta, turg paneb asjad paika. Kuna aga praegu on üürikortereid laialt valida ning ka hinnad soodsad, siis need, kes sobivat kodu ostmiseks ei leia, võivad vabalt ka natuke oodata ja ringi vaadata, kuni uued projektid valmimad ja turg rahuneb,“ rääkis Vahter.

Aprillis tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1407 ostu-müügitehingut, mis on viie võrra enam kui märtsis ning üle 800 tehingu võrra rohkem kui aasta tagasi samal ajal.

Aprillis müüdi Tallinnas 983 korterit, mis on kaks protsenti vähem kui märtsis. Aastatagusega võrreldes oli korteritetehingute aktiivsus tänavu 116 protsenti kõrgem. Korterite keskmine ruutmeetri hind langes Tallinnas kuuga 2,3 protsenti 2201 euroni, mis on siiski seitse protsenti kõrgem kui mullu samal ajal. Aprillis müüdi kalleim korter 700 000 euroga.

Aprillis müüdi Tallinnas 37 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on 12 võrra vähem kui varasemal kuul. Kalleim eramu müüdi ligi 1,6 miljoni eest.

Möödunud kuul müüdi 12 elamumaa krunti, mis on kahe võrra vähem kui märtsis. Pealinna kalleim krunt maksis ligi 1,5 miljonit.

Statistikaamet: Leibkondade kulutused toidule, eluasemele ja majapidamisele suurenesid, mujalt hoiti kokku

StatistikaametStatistikaameti andmete alusel kulutas leibkonnaliige eelmisel aastal keskmiselt 477 eurot kuus, mis on 12 eurot vähem kui 2019. aastal. Sundkulutused ehk leibkonna eelarve vältimatud kulutused toidule ja eluasemele suurenesid aastaga seitsme euro võrra.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Anet Müürsoo sõnul kulus 2020. aastal leibkonna eelarvest toidule ja eluasemele aasta varasemaga võrreldes 2,2% võrra enam ehk 39% kogu eelarvest. Leibkonnaliikme sundkulutused suurenesid aastaga seitsme euro võrra ja olid keskmiselt 186 eurot kuus.

„Leibkonnaliige kulutas toidule ja mittealkohoolsetele jookidele 108 eurot kuus, mis on viie euro võrra rohkem kui aasta enne seda. Eluasemele kulus keskmiselt 78 eurot kuus ehk kaks eurot enam kui 2019. aastal,“ täpsustas Müürsoo.

Aasta varasemaga võrreldes langesid keskmised kulutused transpordile kuue euro võrra (66 eurot), vabale ajale viie euro võrra (47 eurot) ning rõivastele ja jalatsitele kolme euro võrra (23 eurot). Majapidamisele tehtud kulutused (38 eurot) suurenesid sama ajaga kahe euro võrra.

„Maakonniti olid kõige suuremad väljaminekud Hiiu, Rapla ja Harju maakonnas ehk vastavalt 533, 528 ja 508 eurot leibkonnaliikme kohta kuus. Kõige väiksemad olid väljaminekud Võru ja Ida-Viru maakonna leibkondadel, vastavalt 398  ja 381 eurot kuus leibkonnaliikme kohta. Aastaga on kulutused muutunud maakondade võrdluses ühtlasemaks,“ lisas Müürsoo.

Leibkonna tüübi järgi vähenesid kulutused leibkonnaliikme kohta kuus kõige rohkem ala- ja täisealiste lastega paaridel (57 eurot), vähemalt kolme lapsega paaridel (42 eurot) ning ühe lapsega paaridel (42 eurot). Kulutused suurenesid lasteta leibkondadel: üksikutel alla 65-aastastel (47 eurot) ning üksikutel 65-aastastel ja vanematel (24 eurot).

Hinnangud põhinevad statistikaameti leibkonna eelarve uuringu 2020. aasta andmetel. Uuringus osales üle 5000 leibkonna. Leibkond on ühel aadressil elavad ja ühist raha kasutavad inimesed, kes ka ise peavad end ühe leibkonna liikmeteks. Eestis oli 2020. aastal üle 611 700 leibkonna, nende keskmine suurus oli 2,2 inimest.

Leibkonna tarbimiskulutuste hulka ei arvestata eluasemelaenu makseid, kinnisvara ostu, finantsinvesteeringuid, kulutusi kapitaalremondile või ehitusele ega muid investeeringuid.

Leibkonna eelarve uuringu peamisteks avaliku huvi esindajateks on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, sotsiaalministeerium ning rahandusministeerium. Andmeid kogus ja analüüsi tegi statistikaamet.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Eesti Pank: Kinnisvaraturu ülekuumenemise ilmnemisel võib keskpank üle vaadata nõuded eluasemelaenude andmisele

Eesti PankEesti Pank toob värskes finantsstabiilsuse ülevaates välja, et Eesti eluasemeturg on vastupidiselt tavalisele kriisiolukorrale praegu aktiivne. Kuna uusi kortereid on arendajatel pakkuda tavapärasest vähem, siis juhul kui kinnisvarasse soovitakse investeerida nii inimeste kriisi ajal kasvanud sääste kui sügisel teisest pensionisambast väljuvat raha, võib kinnisvaraturg üle kuumeneda. Kui kinnisvarahinnad ja majapidamiste võlakoormus peaksid väga kiiresti kasvama hakkama, siis on keskpank valmis karmistama eluasemelaenude andmise nõudeid.

Eesti Panga hinnangul on tänavu kevadel finantssektori toimimist ohustavad riskid suured, kuid ettevõtted ja eraisikud on seni hästi toime tulnud oma rahaliste kohustustega. Finantsstabiilsuse riske vähendab tugev pangandussektor, mis on hästi kapitaliseeritud ja kasumlik. See aitab pankadel tulla toime laenukahjumitega ja on võimaldanud kriisiperioodil pakkuda ettevõtetele ja majapidamistele laene.  Pole aga välistatud, et kui viiruse levik ei taandu ja piirangud peaksid veel kaua kestma, siis jõuavad raskused mitmesse olulisse majandussektorisse. Eesti Panga hinnangul on pangad suutelised ettevõtteid ja majapidamisi toetama ka hetkel oodatavast märksa negatiivsema majandusstsenaariumi korral.

Kinnisvaraturg on vaatamata kriisile praegu väga aktiivne seetõttu, et ostuhuvi toetab enamikes majandussektorites toimuv palgakasv ja majapidamiste hoiuste kiire kasv. Kuigi hetkel Eesti Pank kinnisvaraturul suuri probleeme ei näe, siis ettevaates riskid kasvavad, et kinnisvarahinnad hakkavad kiiresti kasvama. Kiiret hinnatõusu võivad põhjustada mitmete tegurite koosmõju: koroonaviirus saadakse kontrolli alla ja piirangud kaovad, inimeste kindlustunne kasvab, keskpankade rahapoliitikast tingitud odav laenuraha, pankade soov pakkuda soodsalt laene ning asjaolu, et sügisel võetakse teisest pensionisambast välja enam kui miljard eurot.

Kui suur osa teisest sambast väljavõetavast rahast peaks minema  korraga senisest suurema eluasemelaenu sissemaksuks, võimendaks see veelgi laenurahaga kinnisvarasse tehtavat investeeringut. Kinnisvarabuumis ei pruugi inimesed oma laenuteenindamise võimet ja investeeringu tegelikku väärtust õigesti hinnata. Selline kinnisvarabuum oli Eestis umbes 15 aastat tagasi, mil kinnisvaraturul tekkis ajutine hinnamull ja majapidamiste võlakoormus kasvas hüppeliselt.

Kui kinnisvarahinnad peaksid väga kiiresti kasvama hakkama ja sellega koos ka majapidamiste võlakoormus, siis on Eesti Pank valmis karmistama eluasemelaenude andmise nõudeid. Eesti Pank on kehtestanud eluasemelaenude andmisele nõuded, mille eesmärk on vältida laenubuumi ning kaitsta majapidamisi ja laenuandjaid liialt suure riski võtmise eest. Hetkel võib vastavalt Eesti Panga poolt kehtestatud reeglitele laenu anda kuni 85% laenu tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest ja laenumaksed ei tohiks ületada 50% laenuvõtja sissetulekust.

Kui aga eluasemelaenu käendab KredEx, siis erandina võivad pangad anda praegu laenu kuni 90% tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest. KredExi käenduse kasutamine sissemakse vähendamiseks on viimase aastaga hoogsalt kasvanud. Uute eluasemelaenude mahust anti eelmise aasta kevadel 12% ja tänavu kevadel juba 18% nii, et KredExi käenduse abil oli sissemakse väiksem kui 15%. Kui käenduste aktiivsema kasutamise tulemusel kasvab oluliselt nõudlus kinnisvara järele ja koos sellega hinnad, siis võib hoopis eluaseme soetamise kättesaadavus väheneda.  Keskpanga hinnangul tuleks põhjalikult hinnata, kui laialdaselt riik KredExi kaudu käendust pakub.

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 04-2021

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine maksumus ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute käive (€) ja keskmine maksumus (€) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute kogupindala (m²) ja keskmine tehingus oleva korteri suurus (m²) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Maakondade korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute arvu jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute käibe jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute keskmine maksumus (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute arvu jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute käibe jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute keskmine maksumus (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Suur elamispindade turuülevaade kevad-suvi 2021

Tõnu ToomparkKoroona raputus kinnisvaraturul on möödanikuks jäänud. Ostjad on väga aktiivsed ja tehinguid tehakse hoogsalt. Kinnisvaraturu vastuolulised liikumised annavad põhjust vaadata fakte lähemalt.

  • Elamispindade turgu mõjutav majanduskeskond;
  • üldine korteriturg ja selle suundumused;
  • uute korterite sektori trendid;
  • põgus vaade üüriturule;
  • järeldused ja prognoosid.

Muuhulgas puudutab ülevaade hetkevaates ja perspektiivis järgmisi küsimusi:

  • kas turul on ülekuumenemine või mõistlik asjade areng;
  • kas nõudlus suureneb või väheneb, mida teeb pakkumine;
  • hinnatrendid;
  • kas konkurents kinnisvaramüüjate vahel suureneb või väheneb;
  • kas turul on defitsiit, defitsiidi oht või midagi muud;
  • kuidas mõjutab pensioniraha elamispindade turgu;
  • kuidas liiguvad üüritootlused;

Tänast päeva peegeldav turuanalüüs vaatab ka tulevikusuunas, prognoose teeme eelolevaks pooleks-pooleteiseks aastaks.

Turuülevaadet käin esitlemas ettevõtetes. Vajadusel teeme esitluse Zoom’i vms rakenduse kaudu. Esitluse tellimiseks palun kontakteeru: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Alternatiivina ettevõttes tehtavale turuülevaate esitlusele on võimalik osaleda 17.05.2021 veebiseminarina toimuval Kinnisvarakooli turuülevaate seminaril. Veebiseminarile registreerumine Kinnisvarakooli kodulehel.

Tallinna elamispindade turu trendid kevad-suvi 2021

Reedel selguvad Keskväljaku ja Pika tänava arhitektuurivõistluse võitjad

Pärnu logoReedel, 7. mail kell 12 avatakse Pärnu raekojas märgusõnadega ümbrikud, mis saadeti Pärnu keskväljaku ja Pika tänava avaliku ruumi arhitektuurivõistlusele.

Žürii on otsuse teinud ja linnavalitsus arhitektuurivõistluse tulemused heaks kiitnud. Paremate sekka pääsesid ideekavandid märgusõnadega „Pärlikee“, „Lohe“, „Müüdimeri“, „Uus-Pärnu“ ja „Keskpunkt“. Kes nende nimede taga peituvad ja mida nad Pärnu kesklinnas teha soovitavad, selgub reedel.

Arhitektuurivõistluse korraldas Pärnu linnavalitsus koostöös Eesti Arhitektide Liiduga. Ideekavandeid hindas žürii, kuhu kuulusid Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, linnaarhitekt Henri Eessalu, arhitekt-ekspert Karli Luik, arhitekt Ülle Maiste ja maastikuarhitekt Terje Ong.

Võistluse eesmärgiks oli saada parimat väliruumi ideelahendust alale, mis ulatub Kesklinna sillast Endla teatrini ning keskraamatukogust Pika ja Ringi tänava ristmikuni. Võistlusala sisse jäid silla juures asuv liiklussõlm, Vaasa park, Keskväljak koos raamatukogu ees asuva platsiga ja Pikk tänav koos sellega külgnevate tänavalõikudega kuni Ringi tänava ristmikuni.

Arhitektuurivõistlusele saadeti seitse tööd. Esimese koha ideekavandi autoreid premeeritakse 10 000, teise koha töö autoreid 8000 ja kolmanda koha töö autoreid 6000 euroga. Antakse ka kaks ergutuspreemiat, mille suuruseks on 3000 eurot.

Riigi Kinnisvara: Põllumajandusuuringute Keskuse kunstikonkurss on avatud

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara kuulutas välja kunstikonkursi, et leida parim kunstiteose ideelahendus rekonstrueeritava Põllumajandusuuringute Keskuse Saku peahoonesse.

Kunstiteos kavandatakse Põllumajandusuuringute Keskuse hoone vahekorpuse trepikojaga külgneva 2. korruse vestibüüli seinale.

Otsitav ideelahendus võiks lähtuda hoone arhitektuursest ja sisearhitektuursest lahendusest ning olla sobiv ja kohane antud hoonesse, nii oma materjalide valiku kui ka teemakäsitluse poolest. Loodav kunstiteos võiks juhinduda märksõnadest: puhas toit, arenev maaelu, hoitud looduskeskkond, põllumajanduse ja keskkonna tasakaal.

Teos võib ühendada erinevaid kunstiliike, -vorme  ja materjale, teose loomisel võib kasutada nii tasapinnalist kui ka ruumilist lahendust. Väga oodatud metallist, klaasist ja keraamikast pannood.

Põllumajandusuuringute Keskuse eesmärgiks on aidata kaasa põllumajanduse ja maaelu arengutele, et Eesti põldudel kasvav toit oleks puhas ja ohutu, põllumajanduskeskkond hoitud ning maapiirkonna ettevõtlus ja külaelu areneks.

Sakus, Teaduse 4 asuv Põllumajandusuuringute Keskus on mitmeid laboratooriume sisaldav ja konverentse korraldav teadushoone (Nõukogude ajal tegutses hoones Saku Maaviljeluse Instituut ja Vabariiklik Kemiseerimisjaam).

Põllumajandusuuringute Keskuse ajalugu erinevate nimede ja koosseisude all ulatub eelmise sajandi  kuuekümnendatesse aastatesse. Käesolevas hoones tegutsetakse 1975. aastast. 5-korruselise, sümmeetriliste risaliitidega ning keskse 2-korruselise peasissepääsuga hoone projekteerisid arhitektid Ü. Vahi ja P. Madalik.

2021. aastal alustatud hoone rekonstrueerimise eesmärgiks on luua tänapäeva vajadustele vastav töökeskkond, rekonstrueerida tehnosüsteemid ning korrastada hoone arhitektuurset väljanägemist. Rekonstrueerimisprojekti arhitektuurne osa on valminud Arhitektibüroos Raivo Puusepp OÜ.

Žüriisse kuuluvad Põllumajandusuuringute Keskuse hoone rekonstrueerimisprojekti arhitekt Raivo Puusepp, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Anne Rudanovski ja Vano Allsalu, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Ingrid Ruudi ja Epp Lankots, Põllumajandusuuringute Keskuse arendus- ja haldusosakonna nõunik Merike Toome ning hääletusõiguseta tehniline ekspert Nikolay Stadnik Riigi Kinnisvarast.

Pärast kunstikonkursi võitja väljaselgitamist viib Riigi Kinnisvara läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, et sõlmida võidutöö autori(te)ga leping teose tellimiseks ja paigaldamiseks summas 73 000 eurot, milles sisaldub ka autoritasu. Summale lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks. Auhinnafondi suurus on kokku 3650 eurot. Esimese koha saanud kavandi eest preemiat ei maksta, see sisaldub võitjaga sõlmitava hankelepingu maksumuses.

Osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 1. september 2021 kell 15.00. Võistlusjuhendi leiad Riigi Kinnisvara kodulehelt www.rkas.ee/hanked-ja-konkursid/kunstikonkursid.

Kunstikonkursi korraldamise kohustus tuleneb 2011. aastal jõustunud kunstiteoste tellimise seadusest, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoste tellimise ülempiir tõuseb 2021. aastast 65 000 eurolt 110 000 eurole, summadele lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks.

SEB majandusprognoos: majanduse lähituleviku osas pole pessimismiks põhjust

SEB PankKoroonaviirus ei ole maailmast endiselt kadunud.

Nii Eestis kui mitmel pool mujal on viimased kuud möödunud kõrge nakatumisnäidu ja sellest tingitud piirangute tingimustes. Ent erinevalt aastatagusest ajast on inimesed uute oludega kohanenud ja viiruse negatiivne mõju majanduselule on jäänud selgelt tagasihoidlikumaks. Keskpankade ja valitsuste tugi on aidanud alal hoida tarbijate kindlustunnet ja teenuste asemel on soetatud rohkem kaupasid. Vähemalt jõukates lääneriikides on nüüdseks täie hooga käivitunud elanikkonna vaktsineerimine, mille tulemusena on valitsused asunud juba ühiskonnaelule kehtestatud piiranguid leevendama. See lubab seada senisest optimistlikumad ootused ka maailmamajanduse tulevikule.

Majanduse taastumine ei käi eri riikides ühte jalga.

Taastumist mõjutab seis viirusrindel, vaktsineerimistempo, ent ka valitsuste stiimulprogrammide ulatus. Seetõttu jääb tänavu Euroopa majanduskasv oluliselt alla Ameerika Ühendriikide omale, kus tänavu on oodata lausa 6,5% suurust majanduskasvu, samas kui Euroala riikide SKP tõuseb vaid 3,3%. 2022. aastal kasvab majandus Euroalal 4,6% ja Ühendriikides 4,0% võrra, ent vahepealse kasvuspurdi tõttu jääb Euroopa majandustsüklis Ameerikast maha. Samas on Ühendriikide kiire kasvu taga just riigi väga helde rahapoliitika, mis kätkeb endas ka mitmeid riske.

Eesti majanduskasvu osas ei maksa olla liialt pessimistlik.

Eesti majandus on koroonaviirusega kohanenud ja viimase pooleteise kuu vältel kehtinud piirangud pole seisu oluliselt halvendanud. Majanduskasvu tagab juba ainuüksi see, et 2020. aasta esimene pool oli majanduse jaoks rohkem kui kesine – selle pealt ei ole kasvada raske. Aasta teises pooles kiireneb majanduskasv järsult, mida põhjustab piirangute kadumine ja sügisel avanev teise pensionisamba raha. Järk-järgult kiireneva majanduskasvu keskmiseks jääb 2021. aastal 3,3%. Samad tegurid annavad majandusele hoogu ka 2022. aastal, kui Eesti SKP kasvab 4,5%.

Majapidamiste tarbimine on majanduskasvu peamine vedaja.

Senise eratarbimise languse taga ei ole olnud mitte inimeste kahanenud sissetulekud, vaid napid võimalused teenitud raha ära tarbida. Kui vaktsineerimine osutub piisavalt edukaks, et kaovad piirangud reisimiselt ja meelelahutusteenustelt, siis on suur osa tarbijaid valmis kulutama senisest rohkem. Tarbimisele annab hoogu kriisi ajal pangakontodele kuhjunud säästud ja teisest sambast lahkuvate inimeste pensioniraha. Sügisese ostubuumi mõjul kasvab eratarbimine juba tänavu 4,5%, kiirenedes järgmisel aastal 5,5%ni.

Kinnisvaraturg teeb viimase spurdi.

Levinud narratiivid majanduse ja kinnisvaraturu tuleviku kohta on hoogustanud nõudlust elukondliku kinnisvara järele. Suure tõenäosega annab sellele omalt poolt hoogu sügisel avanevad teise pensionisamba vahendid. Samas on kinnisvaraturul kõige aktiivsemalt tegutsev vanuserühm kiirelt kahanemas, mistõttu võib praegusele spurdile järgneda pikem mõõnaperiood.

Soodne aeg investeeringuteks.

Keskpankade leebe rahapoliitika, tihe konkurents pangandusmaastikul ja investorite aktiivne huvi on muutnud nii laenu- kui omakapitali kaasamise Eesti ettevõtete jaoks soodsaks. Hetkel on ettevõtted küll olnud küllalt konservatiivsed, kuid oodatavalt peaks 2022. aastal investeerimisaktiivsus suurenema. Suuri investeeringuid on kavandamas ka riik, kasutades selleks muuhulgas Euroopa taasterahastu vahendeid. Nii ettevõtlus- kui riigisektoril tasub uute investeeringute kavandamisel suunata pilk senisest teravamalt digitehnoloogiale ja tegevuse keskkonnamõjule. Just neist valdkondades on lähiaastatel oodata suurimat tulu, ent ka soodsaimaid võimalusi kapitali kaasamiseks. Targad investeeringud lubavad Eesti majandusel jätkata kiiret kasvu ka siis, kui pensionisäästudega üles köetud tarbimispidu otsa saab.

Bigbank andis esimeses kvartalis kolmandiku võrra rohkem laene välja

Eesti kapitalil põhineva Bigbank ASi laenuportfell kasvas käesoleva aasta esimese kolme kuuga 6,7 protsenti, ulatudes kvartali lõpuks rekordilise 630,9 miljoni euroni. Panga poolt era- ja äriklientidele väljastatud uute laenude maht suurenes mullu sama ajaga võrreldes 32 protsenti.

Bigbanki juhatuse esimehe Martin Läntsi sõnul on ettevõte aktiivselt tegelenud äriklientidele pakutavate teenuste laiendamisega, mille tulemusena kasvas uusmüük korporatiivklientidele võrreldes mullusega 28,4 protsenti. „Eriti tugev oli tõus Baltimaades, kus korporatiivlaenude portfell suurenes aastaga kokku 60 protsenti. Ettevõtetele suunatud pikaajalised investeerimis- ja käibelaenud moodustasid esimeses kvartalis juba pea veerandi kogumüügist,“ ütles Länts. „Kõige suurem nõudlus tuli kinnisvara-, põllumajandus-, metsa- ja tööstussektori ettevõtetelt,“ lisas ta.

Bigbanki juhatuse esimehe kinnitusel kasvas esimeses kvartalis laenamine eraklientidele võrreldes aasta varasemaga kokku 32,5 protsenti ning nõudlus oli tugev kõigis tegevusriikides. „Kõige suurem kasv tuli Eestist, Leedust ja Soomest,“ ütles Länts.

„Eestis oli märkimisväärse kasvu taga suur nõudlus kodulaenude vastu, mida Bigbank sügisest pakkuma hakkas. Pakume traditsioonilise annuiteetgraafikuga eluasemelaenu kõrval Eestis ainsana erigraafikuga kodulaenu, mis tähendab, et tagasimakse perioodi alguses – näiteks esimesed kümme aastat – tuleb igakuiselt tasuda ainult intressi ning laenu põhiosa maksmise saab edasi lükata hilisemaks. Nii jääb klientidele graafiku esimeses pooles märkimisväärselt rohkem vaba raha kätte ning võib eeldada, et inflatsioon teeb ka edasised maksed juba taskukohasemaks,“ rääkis Länts.

„Suures plaanis on ettevõtted ja eraisikud hakanud järjest enam võtma pakkumisi ka väiksematelt pankadelt nagu Bigbank, millest võidavad mõlemad osapooled – meie saame uue ärivõimaluse ning klient kõige soodsama ja paindlikuma lahenduse,“ kirjeldas Länts.

Bigbank pakub ka liisinguteenuseid, mille käive kasvas esimeses kvartalis möödunud aasta viimase kvartaliga võrreldes 134,9 protsenti. „Kasv tuli uutesse sektoritesse sisenemise ja seadmeliisingu arvelt, mis moodustas 57 protsenti müügist. Liisinguvaldkonna tulemusi mõjutas positiivselt ka tänavu aasta alguses Leedus eraisikutele autoliisingu pakkumise alustamine,“ lisas Länts.

Kokku kasvas Bigbanki varade maht eelmise aasta lõpuga võrreldes 8,7 protsenti 823,8 miljoni euroni. Ettevõtte kolme kuu netokasum oli 5,8 miljonit, mis on mullu sama ajaga võrreldes 16,8 protsenti rohkem.

Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalil põhinev era- ja äriklientide laenudele ja hoiustele keskendunud spetsiaalpank, millel on lisaks tegevusele Eestis filiaalid Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Bulgaarias ning mis pakub piiriülese teenusena oma tooteid ka Austrias, Saksamaal ja Hollandis.

Statistikaamet: Kortereid rabatakse kokku justkui raha kaotaks väärtuse

StatistikaametJuba mõnda aega ostetakse kinnisvaraturul sellise aktiivsusega nagu pakutav võiks otsa saada. Pole selge, kas inimesed pelgavad uusi piiranguid, kardavad pandeemiajärgse rahatrüki mõju, ootavad järgmist majandusliku allakäigu lainet, otsivad oma varadele tormikindlat sadamat või on mingil muul põhjusel korterite ja majade ostujahil. Näha on aga seda, et kinnisvara ostetakse nii nagu hakkaksime taas jõudma 2008. aastal lõhkenud kinnisvaramulliga analoogilisse olukorda.

Uued korterid on kinnisvaraturu üheks tundlikumaks sektoriks, mis oma likviidsusest ja standardiseeritusest tulenevalt võivad hästi peegeldada trende ning anda alust prognooside tegemiseks. Korterite müügikuulutusi eksperimentaalstatistiliselt analüüsides on näha, et laojääk väheneb jõudsalt, varsti ei ole välistatud ka defitsiit.

Viimase aasta uute korterite müügikuulutusi vaadates on näha, et sedasorti kaupa pakuti turul järjest rohkem. Alates 2020. aasta märtsist kuni selle aasta alguseni kasvas müügiks pakutavate uute korterite arv enam kui viis korda. Peamiselt pakuti 2019. ja 2020. aastal valminuid, samuti 2021. aastal valmivaid kortereid.

Korterite ostuga läks ühtäkki kiireks

Ootamatu muutus toimus aga selle aasta alguses. Inimestel läks korterite ostuga ühel hetkel väga kiireks. Aasta nelja kuuga on müügiks pakutavate uute korterite hulk kahanenud ligi kaks korda. Uutele korteritele joostakse tormi, justkui raha kaotaks varsti oma väärtuse ja täna on veel viimane hetk oma raha eest mingitki reaalväärtust saada. Eesti inimeste jaoks on paraku kõige reaalsem investeering ikkagi kinnisvara ja uued korterid on selle sektori ühelt poolt likviidseim, teiselt poolt ka arvestatava võimaliku rahavooga (üürituluga) variant. Seega ei ole midagi imekspandavat, miks see sektor kaubaks läheb.

Loodus ei salli tühja kohta ning turumajandus täidab alati tühimiku. Kui aasta alguses hakkas kiirelt vähenema müügis olevate uute korterite arv, siis samas hakkas suurenema 2022. aastal valmivate korterite pakkumine. Eelmise aasta lõpu seisuga on 2022. aastal valmivate korterite müügipakkumised suurenenud kolm korda. See tähendab aga seda, et müük on liikunud kaugemale tulevikku, järjest rohkem müüakse visiooni. See on jällegi asjaolu, mis viitab, et hetkeolukord sarnaneb 2008. aastal kulmineerunud buumiga – ka siis müüdi ju põldudel peamiselt visioone, plaane ja kogu kaup läks müüki juba paberil.

Indikaatorid toetavad buumiteooriat

Kui on viiteid buumile või muidu defitsiidimajandusele, siis peab viiteid selle kohta olema näha ka mujal, mitte ainult uute korterite sektoris. Täpselt nii see praegu ka on. Oleme varasemalt juhtinud tähelepanu sellele, et kinnisvarasse paigutatav raha on üles leidnud Tartu piirkonna ja suvilad on ootamatult muutunud väga tootvaks sektoriks.

Seega on mitmeid näiteid ja viiteid, et raha justkui põleks, justkui hakkaks oma väärtust kaotama ning pääseteeks on leida sellele koht kinnisvaras. Euro on stabiilne Euroopa Liidu raha ja professionaalsed analüütikud hüperinflatsiooni ohtu ei näe. Turul on aga asjadest paraku oma arusaam, vähemalt meie väikeses Eestis.

Baltic Horizon Fondi SPV plaanib võlakirjade mitteavalikku pakkumist Meraki büroohoone ehituse finantseerimiseks

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS plaanib korraldada Baltic Horizon Fondi SPV, BH Meraki UAB tagatud võlakirjade emissiooni, nimiväärtusega kuni 8 miljonit eurot, tähtajaga 18 kuud emissiooni kuupäevast alates, võimalusega emiteerida võlakirjad mitmes osas. Esimese emissiooni suuruseks on eeldatavalt kuni 4 miljonit eurot. Võlakirjade tagatiseks seatakse 1. järgu hüpoteek kinnistutele aadressidega Eitminų 3 ja Ukmergės 308, Vilnius, Leedu. Lisaks annab Baltic Horizon Fond kõigi võlakirjadest tulenevate kohustuste tagamiseks käenduse.

Mitteavalik pakkumine on plaani kohaselt suunatud peamiselt institutsionaalsetele investoritele valitud Euroopa riikides. Pakkumise korraldajad on Redgate Capital AS ja Luminor Bank AS Leedu filiaal. Võlakirjaemissioonist saadavaid vahendeid plaanitakse kasutada Meraki büroohoone ehituse finantseerimiseks.

Pärast mitteavaliku pakkumise edukat lõpuleviimist plaanib BH Meraki UAB esitada taotluse võlakirjade kauplemisele võtmiseks Nasdaq First North alternatiivturul.

Oluline märkus:

Käesolev teade ei ole käsitletav müügipakkumisena või kutsena võlakirjade omandamiseks, samuti ei toimu võlakirjade müüki ega pakkumist üheski jurisdiktsioonis, kus selline pakkumine, kutse või müük oleks enne prospekti registreerimist, ilma seaduses sisalduva erandita või kvalifikatsioonita ebaseaduslik.

Käesolevas teates sisalduv informatsioon ei ole mõeldud avaldamiseks, jagamiseks või edastamiseks, osaliselt või tervikuna, otseselt või kaudselt, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Hongkongis, Jaapanis, Singapuris, Lõuna-Aafrikas või muudes riikides või asjaoludel millisel juhul avaldamine, jagamine või edastamine oleks ebaseaduslik.

Käesolev teade ei ole väärtpaberite pakkumine Ameerika Ühendriikides. Väärtpabereid ei ole registreeritud ning neid ei registreerita vastavalt Ameerika Ühendriikide 1933. aasta väärtpaberite seadusele (sh hilisemad muudatused; „Väärtpaberiseadus“) või muude Ameerika Ühendriikide osariikide õigusaktide alusel ja väärtpabereid ei või pakkuda ega müüa, otseselt või kaudselt, Ameerika Ühendriikides või Ameerika Ühendriikide isikutele või nende kasuks või arvel, välja arvatud vastavalt vastavale erandi kohaldumisel või tehingu käigus, millele ei kohaldu Väärtpaberiseaduse registreerimisnõuded.

Käesolev teade ei ole väärtpaberite avalikkusele pakkumine Ühendkuningriigis. Väärtpaberite pakkumiseks ei registreerita Ühendkuningriigis prospekti. Seetõttu on käesolev teade suunatud üksnes (i) isikutele, kes asuvad väljaspool Ühendkuningriiki, (ii) isikutele, kes omavad professionaalselt kogemust investeerimistegevuses 2000.a finantsteenuste ja turgude seaduse (finantsturundamine) korraldus 2005 („Korraldus“) artikli 19(5) tähenduses; (iii) high net worth isikutele Korralduse artikkel 49(2) tähenduses; (iv) muudele isikutele, kellele võib käesoleva teate kooskõlas õigusaktidega edastada (kõik need isikud koos nimetatud kui „õigustatud isikud“). Lisaks, käesolev teade on igal juhul suunatud üksnes neile, kes on „kutselised investorid“ prospektidirektiivi (2003/71/EC, sh hilisemad muudatused) tähenduses. Üksnes õigustatud isikutele võimaldatakse ligipääsu ja võimaldatakse tegeleda investeerimistegevusega, millega käesolev teade seondub. Isikud, kes ei ole õigustatud isikud, ei tohi käesolevale teatele või selle sisule tugineda.

Raid & Ko: Suurte korterite üüriturg ootab pakkumisega täitmist

Raid & KoKorterite üüripakkumine suureneb, kuid enamus pakkumisest on väikekorterid, mis konkureerivad omavahel peamiselt hinna baasil. Eesti üüriturg on jõudnud arengutasemele, kus üürileandjad võiksid turule tuua pakkumisse ka suuremaid ehk nelja- ja enamatoalisi kortereid.

Enamus üürileandjaid keskendub väikekorterite üürileandmisele. Üüriinvestori unistus on ühe- või kahetoaline korter, kus on võimalikult vähe ruutmeetreid. Üürnikele pakutakse üürikorteri näol säästutoodet, mille peamine argument on võimalikult soodne üürihind.

Enam-vähem samasse nišši on üüripakkumist toonud ja toomas institutsionaalne raha. LHV pensionifondide korterid Sitsi või Kadaka asumis on pigem väiksemat sorti. Üsna sarnased korterid on Eftenil tulemas Mustamäele.

Väikese korteri eelis üüriinvestori vaatest on madal ostuhind ehk lihtsus investeeringu soetamisel. Samuti on üürileandjatel lootus, et väiksem korter on üüripakkumises likviidsem ehk leiab kiiremini üürniku.

Üüripakkumisest 80% on ühe- ja kahetoaliste korterite pakkumised

Kinnisvaraportaal KV.EE andmetel oli märtsis 2021. a Tallinnas pakkumisel 1850-1860 üürikorterit. Neist korteritest 80% ehk üle 1400 korteri on ühe- ja kahetoalised korterid. Pakkumistest 16-17% ehk ligikaudu 300 pakkumist on kolmetoalised korterid. Nelja- ja enamatoalisi kortereid on 100 ehk 5%.

Üürileandja vaatest tasub endale esitada küsimus, kuidas on võimalik olla kinnisvaraportaali ühe- või kahetoaliste korterite otsingus esimeste valikute seas. Kui üüripakkumine jääb otsingu kolmandale lehele, et tõenäosus, et üürnik selle pakkumise üles leiab, minimaalne. Üks võimalus on esimene järjekoht osta. Teine võimalus on pakkuda kõige soodsamat hinda ehk olla hinnakonkurentsis kõige tublim.

Äkki tasuks üürileandmiseks soetada suurem korter?

Suurema korteri ostuhind on kõrgem. See teeb investeeringu tegemise tihti keerukamaks. Suurema korteri üürihind on kõrgem. See pikendab enamasti aega, mis kulub üürniku leidmisele. Nii võib öelda, et suurem korter on enamasti väiksema likviidsusega.

Teisalt võetakse suurem korter üürile pikemaks ajaks. Pikem üüriperiood vähendab suurema korteri vakantsuseperioodide arvu, mil kõrvalkulud (kommunaalkulud) on üürniku asemel korteriomaniku kanda. Suuremate korterite pakkumine on väike. Napp pakkumine tähendab, et ostja valikuvõimalus on kitsam ja nii ei pea üürileandja verises hinnakonkurentsis otsingutulemuste järjestuse esikoha pärast võitlema.

Suurema korteri võimalus võib olla selle üürile andmine näiteks tudengitele, kes soovivad korteri üürida kamba peale. Üürileandjalt enam tegevusi nõuab suurema korteri kõrgemat tootlust pakkuv tubade haaval väljaüürimine.

Suuremate korterite nišš ootab täitmist

Eesti üüriturg on oma arengus jõudnud faasi, kus üksiküritajate kõrvale tekkib järjest enam professionaalseid üürileandjaid. Teine arengu kriteerium võiks olla ainult väikeste korterite kõrval mõningane suuremate ehk nelja ja enama toaga korterite üüripakkumise kasv. See on nišš, kus konkurents on leebem, kuid üürnike huvi kvaliteetse pakkumise vastu täiesti olemas.

Andree Raid
Raid & Ko OÜ juhatuse liige
+372 502 3300
andree@raid.ee

Statistika: kõige kõrgem ruutmeetrihind on korteritel suurusega üle 70 ruutmeetri

Tõnu ToomparkMaa-ameti andmetel oli 2021 I kv Tallinna korteritehingute keskmine hind 2243 €/m². Korteritehingute keskmine hind tõusis esmakordselt üle märgilise 2000-eurose ruutmeetrihinna piiri 2019 IV kvartalis. Kõige kallima ruutmeetrihinnaga 2460 €/m² tehti tehinguid korteritega pindalaga 70 m² ja enam.

Tavapäraselt ollakse harjunud, et kõige kallima ruutmeetrihinnaga korterid on väikekorterid, kus Tallinnas võivad tehingute hinnad küündida üsna hõlpsalt 3-4000 euroni kui mitte kõrgemale. Väikeste ehk kuni 30 m² korterite keskmine tehinguhind oli 2021 I kvartalis 2330 €/m² ehk üle Tallinna keskmise.

Üle Tallinna keskmise on ka suuremate korterite ruutmeetrihind. Suurte korterite hind on kõrge põhjusel, et tegemist on valdavalt uuemate ja seega kvaliteetsemate-kallimate korteritega. Vanu suuri kortereid on vähe, sest Tallinna enamus elamufondist on pärit nõukogudeaegsest massehitusest ja neis hoonetes liiga palju 4- või enamatoalisi kortereid ei ole.

Suurusega 30-70 m² korterite tehinguhinnad on 2127-2198 €/m² ehk üsna kitsas vahemikus.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Baltic Horizon Fund: Baltic Horizon Fund SPV plans private placement of bonds to finance construction of Meraki office building

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS informs of the plan to organize an issue of secured bonds of Baltic Horizon Fund SPV, BH Meraki UAB in the aggregate nominal value of up to EUR 8 million with the maturity date of 18 months as of the issue date with a possibility to issue the bonds in multiple tranches. The issue size of the first tranche is intended to be up to EUR 4 million. The bonds will be secured with a 1st rank mortgage on the properties located at Eitminų str. 3 and Ukmergės str. 308, Vilnius, Lithuania and with a surety granted by the Baltic Horizon Fund to secure the payment obligations under the bonds.

The private placement is intended to be aimed mainly at institutional investors in select European countries. Redgate Capital AS and Luminor Bank AS Lithuanian branch will act as lead managers of the issue. The net proceeds from the issuance of the bonds will be used for financing the construction of the Meraki office building.

BH Meraki UAB intends, after successful closing of the private placement, to apply for listing of the bonds on Nasdaq First North.

Important note:

This announcement does not constitute an offer to sell or the solicitation of an offer to buy the bond, nor shall there be any offer or sale of the bonds in any jurisdiction in which such offer, solicitation or sale would be unlawful prior to registration, exemption from registration or qualification under the securities laws of any such state or other jurisdiction. Any offers of the bonds will be made only by means of a private placement.

The information contained herein is not for release, publication or distribution, in whole or in part, directly or indirectly, in or into the United States, Australia, Canada, Hong Kong, Japan, New Zealand, Singapore, South Africa or such other countries or otherwise in such circumstances in which the release, publication or distribution would be unlawful.

The information contained herein does not constitute an offer of securities for sale in the United States. The securities have not been and will not be registered under the U.S. Securities Act of 1933, as amended (the “Securities Act”) or under the applicable securities laws of any state of the United States and may not be offered or sold, directly or indirectly, within the United States or to, or for the account or benefit of, U.S. persons except pursuant to an applicable exemption from, or in a transaction not subject to, the registration requirements of the Securities Act.

The information contained herein does not constitute an offer of securities to the public in the United Kingdom. No prospectus has been or will be approved in the United Kingdom in respect of the securities. Consequently, this communication is directed only at (i) persons who are outside the United Kingdom, (ii) persons who have professional experience in matters relating to investments falling within Article 19(5) of the Financial Services and Markets Act 2000 (Financial Promotion) Order 2005 (the “Order”), (iii) high net worth entities falling within Article 49(2) of the Order and (iv) other persons to whom it may lawfully be communicated (all such persons together being referred to as “relevant persons”). In addition, this communication is, in any event only directed at persons who are “qualified investors” pursuant to the Prospectus Directive (2003/71/EC, as amended). Any investment activity to which this communication relates will only be available to, and will only be engaged with, relevant persons. Any person who is not a relevant person should not act or rely on this document or any of its contents.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!