Koroonaviirus ei ole maailmast endiselt kadunud.

Nii Eestis kui mitmel pool mujal on viimased kuud möödunud kõrge nakatumisnäidu ja sellest tingitud piirangute tingimustes. Ent erinevalt aastatagusest ajast on inimesed uute oludega kohanenud ja viiruse negatiivne mõju majanduselule on jäänud selgelt tagasihoidlikumaks. Keskpankade ja valitsuste tugi on aidanud alal hoida tarbijate kindlustunnet ja teenuste asemel on soetatud rohkem kaupasid. Vähemalt jõukates lääneriikides on nüüdseks täie hooga käivitunud elanikkonna vaktsineerimine, mille tulemusena on valitsused asunud juba ühiskonnaelule kehtestatud piiranguid leevendama. See lubab seada senisest optimistlikumad ootused ka maailmamajanduse tulevikule.

Majanduse taastumine ei käi eri riikides ühte jalga.

Taastumist mõjutab seis viirusrindel, vaktsineerimistempo, ent ka valitsuste stiimulprogrammide ulatus. Seetõttu jääb tänavu Euroopa majanduskasv oluliselt alla Ameerika Ühendriikide omale, kus tänavu on oodata lausa 6,5% suurust majanduskasvu, samas kui Euroala riikide SKP tõuseb vaid 3,3%. 2022. aastal kasvab majandus Euroalal 4,6% ja Ühendriikides 4,0% võrra, ent vahepealse kasvuspurdi tõttu jääb Euroopa majandustsüklis Ameerikast maha. Samas on Ühendriikide kiire kasvu taga just riigi väga helde rahapoliitika, mis kätkeb endas ka mitmeid riske.

Eesti majanduskasvu osas ei maksa olla liialt pessimistlik.

Eesti majandus on koroonaviirusega kohanenud ja viimase pooleteise kuu vältel kehtinud piirangud pole seisu oluliselt halvendanud. Majanduskasvu tagab juba ainuüksi see, et 2020. aasta esimene pool oli majanduse jaoks rohkem kui kesine – selle pealt ei ole kasvada raske. Aasta teises pooles kiireneb majanduskasv järsult, mida põhjustab piirangute kadumine ja sügisel avanev teise pensionisamba raha. Järk-järgult kiireneva majanduskasvu keskmiseks jääb 2021. aastal 3,3%. Samad tegurid annavad majandusele hoogu ka 2022. aastal, kui Eesti SKP kasvab 4,5%.

Majapidamiste tarbimine on majanduskasvu peamine vedaja.

Senise eratarbimise languse taga ei ole olnud mitte inimeste kahanenud sissetulekud, vaid napid võimalused teenitud raha ära tarbida. Kui vaktsineerimine osutub piisavalt edukaks, et kaovad piirangud reisimiselt ja meelelahutusteenustelt, siis on suur osa tarbijaid valmis kulutama senisest rohkem. Tarbimisele annab hoogu kriisi ajal pangakontodele kuhjunud säästud ja teisest sambast lahkuvate inimeste pensioniraha. Sügisese ostubuumi mõjul kasvab eratarbimine juba tänavu 4,5%, kiirenedes järgmisel aastal 5,5%ni.

Kinnisvaraturg teeb viimase spurdi.

Levinud narratiivid majanduse ja kinnisvaraturu tuleviku kohta on hoogustanud nõudlust elukondliku kinnisvara järele. Suure tõenäosega annab sellele omalt poolt hoogu sügisel avanevad teise pensionisamba vahendid. Samas on kinnisvaraturul kõige aktiivsemalt tegutsev vanuserühm kiirelt kahanemas, mistõttu võib praegusele spurdile järgneda pikem mõõnaperiood.

Soodne aeg investeeringuteks.

Keskpankade leebe rahapoliitika, tihe konkurents pangandusmaastikul ja investorite aktiivne huvi on muutnud nii laenu- kui omakapitali kaasamise Eesti ettevõtete jaoks soodsaks. Hetkel on ettevõtted küll olnud küllalt konservatiivsed, kuid oodatavalt peaks 2022. aastal investeerimisaktiivsus suurenema. Suuri investeeringuid on kavandamas ka riik, kasutades selleks muuhulgas Euroopa taasterahastu vahendeid. Nii ettevõtlus- kui riigisektoril tasub uute investeeringute kavandamisel suunata pilk senisest teravamalt digitehnoloogiale ja tegevuse keskkonnamõjule. Just neist valdkondades on lähiaastatel oodata suurimat tulu, ent ka soodsaimaid võimalusi kapitali kaasamiseks. Targad investeeringud lubavad Eesti majandusel jätkata kiiret kasvu ka siis, kui pensionisäästudega üles köetud tarbimispidu otsa saab.