Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Swedbank: Noore esimene kodu: millised müüdid saadavad kodulaenu võtmist?

SwedbankEsimese kodu ostmisega kaasneb noorte jaoks sageli palju küsimusi – alates sellest, kas laenu on üldse võimalik saada, kuni hirmuni, et töökoha kaotus tähendab kohe kodust ilmajäämist. Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul on tegelik pilt sageli märksa selgem ja julgustavam, kui esialgu tundub.

„Esimese kodu ost on noorte jaoks suur samm ja on täiesti loomulik, et sellega kaasneb palju küsimusi. Kõige tähtsam on need küsimused ära küsida, sest enamasti muutub pilt palju selgemaks juba esimese vestluse käigus,“ ütles Pärgma.

Kuigi vahel arvatakse, et noorte klientide laenutaotlusi vaadatakse ettevaatlikumalt, ei lähtu pank otsuse tegemisel siiski vanusest. Olulisemad on regulaarne sissetulek, senine maksekäitumine, olemasolevad kohustused ning see, kas laen jääb inimesele pikaajaliselt jõukohaseks. Sama kehtib intressi kohta – seda ei määra vanus, vaid kliendi maksevõime, senine finantskäitumine ja ostetav vara.

Swedbanki kogemus kinnitab, et esimese kodu ost ei eelda tingimata kaaslaenajat. Rohkem kui pooled alla 30-aastaste kodulaenutehingutest tehakse üksi, mis tähendab, et oma kodu ostmine on noore jaoks täiesti realistlik ka iseseisvalt.

Et noori sellel teekonnal veel paremini toetada, tegeleb Swedbankis nüüd noorte kodulaenudega eraldi tiim, kes oskab aidata just nende kõige sagedasemate küsimuste ja kõhkluste korral.

Kodulaen ei seo noort aastakümneteks ühe lahendusega

Paljude noorte jaoks tundub suurim väljakutse omafinantseeringu kogumine. Praktikas on aga võimalusi rohkem, kui esialgu paistab. EIS-i käendusega on minimaalne omafinantseering alates 10 protsendist ning ilma käenduseta üldjuhul 15 protsenti. Sageli kogutakse see summa aja jooksul säästes, mõnikord aitab kaasa ka vanemate toetus või lisatagatis.

„Esmane sissemakse tundub noorele sageli kõige suurem mägi kogu teekonnal, kuid see ei pea olema ületamatu. Väga paljud jõuavad selleni samm-sammult. Oluline on, et kogu plaan oleks realistlik ja et lisaks sissemaksele jääks veidi varu ka võimalike ootamatute kulude jaoks,“ rääkis Pärgma.

Tema sõnul tasub esimese kodu puhul vaadata tervikpilti. Kuumakse kõrval tuleb arvestada ka kommunaalkulude, kindlustuse ja muude püsikuludega. Kodulaen ei tähenda ka seda, et inimene lukustab end aastakümneteks ühe lahenduse külge – elu muutudes saab vajadusel kodu müüa, vahetada või laenutingimusi kohandada.

Ka keerulises olukorras on lahendusi

Kodulaenuga käib sageli kaasas küsimus, mis saab siis, kui elus tuleb tagasilöök. Anne Pärgma sõnul on üks levinumaid hirme see, et töökoha kaotus tähendab automaatselt ka kodust ilmajäämist. Tegelikult on kõige olulisem pangaga võimalikult vara ühendust võtta. Täiendavat kindlustunnet annab laenu võtmisel sõlmitud laenumaksekindlustus, mis aitab katta kuumakseid näiteks töökaotuse või pikema haiguse korral.

„Kui inimese sissetulek väheneb või kaob, siis mida varem olukorrast rääkida, seda rohkem on võimalik koos lahendusi leida – olgu selleks maksepuhkus, maksegraafiku muutmine või muu ajutine leevendus,“ ütles Pärgma.

Tema sõnul algab teadlik koduost sageli juba enne konkreetse korteri või maja väljavalimist. Esimene nõustamine aitab aru saada, millise hinnaklassiga on mõistlik arvestada, kui suur võiks olla omafinantseering ning milline kuumakse oleks päriselt jõukohane. Oluline on arvestada ka sellega, et pärast laenu võtmist jääks veidi ruumi säästmiseks – näiteks ootamatute kulude katmiseks või vaba aja veetmiseks, sh reisimiseks.

„Noored ei pea ootama ideaalset hetke või kartma, et nad ei saa laenu. Kui on soov oma kodu osta, tasub tulla nõu küsima juba enne, kui konkreetne kodu on välja valitud. Sageli annab just see esimene samm kõige rohkem kindlust,“ julgustas ta.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

1Partner: kodulaenu tingimused ei ole kivisse raiutud, nutikas ostja saab säästa tuhandeid eurosid

1PartnerKinnisvara ostmine pangalaenuga ei tähenda enam ammu ainult ühe panga pakkumise vastuvõtmist. Konkurents laenuturul on varasemaga võrreldes märgatavalt tõusnud ning nutikad koduostjad saavad praegust olukorda enda kasuks pöörata, kommenteerib 1Partner Kinnisvara maakler Toomas Laigu.

Pangad konkureerivad täna aktiivselt, turule on lisandunud uusi mängijaid ja väiksemad pangad teevad vahel tehinguid, mida suurpangad ei tee. 1Partner Kinnisvara maakleri Toomas Laigu praktikas on olnud korduvalt juhtumeid, kus suurpangad on laenutaotluse tagasi lükanud, kuid mõni väiksem pank on sama klienti siiski finantseerinud. “Suurtel pankadel on mahtu niigi palju ning nad ei ole täna huvitatud suurema riskiga klientidest. See tähendab, et väiksematele pankadele jääb rohkem ruumi ja võimalusi,” selgitab Laigu ning soovitab koduostjatel võtta alati pakkumised vähemalt kolmelt erinevalt pangalt.

1Partneri maakleri hinnangul jätavad paljud koduostjad kasutamata võimaluse laenutingimuste üle läbi rääkida. Kõige olulisemaks ja peamiseks läbiräägitavaks tingimuseks peab ta marginaali, sest isegi väike erinevus mõjutab märkimisväärselt laenu kogukulu. “Näiteks vaid 0,1 protsendipunkti erinevus intressimääras võib tähendada 200 000 euro suuruse laenu puhul 30 aasta jooksul enam kui kolme tuhande euro suurust võitu. See on piisav põhjus, et võtta mitu pakkumist ja neid võrrelda,” räägib Laigu. Lisaks marginaalile tasub tema sõnul läbi mõelda ka laenuperioodi pikkus ning küsida pangalt lisahüvesid. “Kui pank näeb sind tugeva kliendina, on ta valmis pakkuma paremaid tingimusi. Kaubelge, võtke erinevaid pakkumisi ja olge valmis lõppjärgus ka lisatingimuste üle läbi rääkima,” räägib Laigu. Ta rõhutab, et pangalaenu taotlemise protsessis on väga palju abi ka maakleri kaasamisest, kuna neil on tänu igapäevasele tööle rohkelt kogemusi ja teadmisi pankade praktikate ning tingimuste osas. Vajadusel võib maakler aidata ka pangaga läbirääkimisi pidada, et kliendi jaoks võimalikult soodsad laenutingimused saavutada.

Samuti on paljudel laenuvõtjatel praegu võimalus oma olemasolevat laenu refinantseerimise kaudu soodsamaks muuta. “Mõne aasta eest, mil pankade positsioon oli tugev, sõlmiti palju kõrgema marginaaliga lepinguid. Tänaseks on turg muutunud ja need marginaalid on sageli võimalik panka vahetades või oma pangaga uuesti läbi rääkides madalamaks saada,” märgib Laigu ja lisab, et kuigi pangad ei pruugi seda võimalust ise aktiivselt välja pakkuda, on kliendil alati õigus seda küsida.

Lisaks läbirääkimistele on laenuturul rida nüansse, mida teadlikud ostjad saavad enda kasuks tööle panna. Näiteks pakub EIS käendust noortele spetsialistidele ja peredele, mis võimaldab vähendada omafinantseeringut tavapäraselt 15–20 protsendilt vaid 10 protsendini. “Näiteks 190 000 eurose korteri puhul tähendab see kuni 18 500 eurot väiksemat kohest väljaminekut. Kui sa sellesse sihtgruppi kuulud ütle seda pangale kohe, kuna nad ei pruugi seda võimalust ise välja pakkuda,” rõhutab Laigu. Samuti soovitab ta küsida pangalt näiteks 5000 kuni 10 000 eurot lisaks remondi jaoks. “Targalt tehtud remont tõstab vara väärtust sageli rohkem, kui see maksab, mistõttu tasub see kohe laenu sisse arvestada ning mitte hilisemaks probleemiks jätta,” lisab ta.

Lõpetuseks on määrav see, kuidas pank laenuvõtjat hindab. Eriti tähelepanelikult vaadatakse kliendi viimase kuue kuu konto väljavõtet, kus peavad kajastuma stabiilsed sissetulekud, õigeaegsed maksed ja säästude olemasolu. “Pangakonto on sisuliselt nagu laenuvõtja CV ja seega tasub enne laenutaotluse esitamist kriitiliselt oma sissetulekud ja väljaminekud üle vaadata,” selgitab Laigu. Ta lisab, et pangale tasub alati ka öelda kas kinnisvara ostetakse koduks või investeeringuks, sest kodulaenu tingimused on üldjuhul soodsamad. “Kodu ostes tasub mõelda vähemalt viie aasta perspektiivis ning hinnata, kas see kodu vastab sinu vajadustele ka mõne aasta pärast. Kinnisvara saab alati müüa või vahetada, kuid iga tehing nõuab nii aega kui raha,” soovitab Laigu.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Luminor: Kodulaenu intressi puhul hindab pank rohkem kui ainult sissetulekut

Luminor BankKodulaenu taotlusi võrreldes pööravad inimesed enim tähelepanu pangapoolsele intressile, mis võib iga laenuandja puhul erineda. Erinevalt euriborist, ei ole see intress kõigile ühesugune, vaid kujuneb iga kliendi puhul eraldi. Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas selgitab, millised tegurid intressimarginaali mõjutavad ja miks pankade pakkumised võivad erineda.

Tavapäraselt koosneb kodulaenu intress kahest osast: euriborist ja panga marginaalist. Kui euribor muutub ajas vastavalt turuolukorrale, siis marginaal määratakse kliendi profiili põhjal iga panga poolt eraldi ning jääb üldjuhul kogu laenuperioodiks samaks. „Pank hindab iga laenutaotluse puhul riski tervikuna. Selle põhjal kujuneb intressimarginaal, mis peegeldab kliendi võimekust laenu tagasi maksta,“ selgitas Kikas.

Intressi kujunemisel mängib suurimat rolli kliendirisk, mis hõlmab nii varasemat maksekäitumist kui ka praegust finantsseisu. „Kui kliendil on olnud maksehäireid või täheldatud varasemat ebaregulaarset maksekäitumist, tähendab see panga jaoks suuremat riski. Sellisel juhul võib ka pakutav marginaal olla kõrgem,“ märkis Kikas.

Kindlasti mängib intressi kujunemisel olulist rolli inimese sissetulek ning laenumaksete tasumise võimekus. „Üldreeglina ei tohiks igakuine laenumakse ületada poolt sissetulekust ning selle arvestamisel võetakse arvesse keskmisest kõrgem intressimäär, et kindlustada kliendi laenuvõimekus ka muutuvast turukeskkonnas, näiteks ootamatu euribori tõusu puhul. Kui kliendi maksevõime on piiripeal, võib ka intress olla veidi kõrgem, sest sellisel juhul ei pruugi töökaotuse või muu ootamatu sündmuse puhul vajalikku puhvrit sisaldada,“ lisas ta.

Lisaks kliendile arvestab pank ka ostetava kinnisvara omadusi. Eksperdi sõnul võivad tagatiseks oleva vara seisukord ja energiatõhusus mõjutada intressimarginaali. „Energiasäästlikum ja paremas seisukorras kodu tähendab madalamaid ülalpidamiskulusid ning väiksemat riski, mis võib omakorda kajastuda soodsamas intressis,“ selgitas Kikas. Samas rõhutas ta, et kinnisvara roll on siiski väiksem kui kliendi finantsprofiilil.

Kuigi laenutingimuste hindamise põhimõtted on pankades sarnased, siis võivad detailid erineda, mistõttu ei pruugi erinevate pankade pakkumised olla identsed. „Iga pank hindab riske veidi erinevalt ning mõne teguri osakaal võib olla suurem kui teisel pakkujal. Lisaks on kodupangal sageli kliendi kohta rohkem infot, mis võib samuti pakkumist mõjutada,“ ütles Kikas.

Seetõttu soovitab Luminori kodulaenude valdkonnajuht alati küsida pakkumisi mitmest pangast. „Ei tasu eeldada, et kodupank teeb automaatselt parima pakkumise, vaid lõplik otsus tasub teha alles pärast põhjalikku võrdlust. Olenemata pangast mõjutab intressi siiski kõige enam kliendi sissetulek ja maksekäitumine ehk sellele tasub tähelepanu pöörata juba karjääri alguses.“

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

SEB: Keldrikorterid: soodsam hind, kuid laenu võttes tuleb arvestada riskidega

SEBSoklikorruse korterid on Eestis nišitoode, mille ruutmeetrihind on sageli madalam kui kõrgematel korrustel asuvatel korteritel. Kui koduostjale võib keldrikorter tunduda soodsam investeering, tuleb laenu saamisel sellise eluaseme olemusega arvestada.

Kuigi soklikorruse korterid ei pruugi kõigi ostjate esmane valik olla, leiavad hästi hooldatud ja läbimõeldud objektid oma omaniku. Eriti sobivad sellised elupinnad inimestele, kes otsivad soodsamat ruutmeetrihinda või konkreetset elustiilile vastavat lahendust – määravaks saavad seejuures aga planeering, seisukord, valgusolud ja ventilatsioon.

“Pankade jaoks on soklikorruse korteri puhul võtmeküsimus eelkõige vara likviidsuses ja tehnilises seisukorras. Kui korter ei ole ametlikult registreeritud eluruumina, võib see tähendada piiranguid nii laenu andmisel kui ka tagatise väärtuse hindamisel. Samuti tõusevad miinuskorruse puhul fookusesse niiskusriskid, vundamendi ja sokli soojustus, ventilatsioon ning veekindlus. Kui korter asub vanemas majas, kus neid teemasid pole renoveerimisel arvesse võetud, võib see mõjutada nii elukvaliteeti kui ka kinnisvara pikaajalist väärtust,” rääkis SEB eraklientide divisjoni juht Sille Hallang. “Hästi lahendatud planeering, valgusšahtid ning kaasaegne ventilatsioon võivad oluliselt vähendada tajutavaid riske,” lisas ta.

Laenuvõtjal tasub olla teadlik

Kuigi soklikorruse korterit on sageli võimalik finantseerida tavapärase kodulaenuga, sõltuvad konkreetsed tingimused siiski objektist. Soovitatav on huvilistel kaasata varakult spetsialistid – näiteks ehituseksperdi või hindaja –, et saada selge ülevaade nii tehnilisest seisukorrast kui ka võimalikest lisakuludest tulevikus.

“Enne ostu tuleb kontrollida, kas ruum on registreeritud elamispinnana ja kas sellele laienevad tavapärased laenu- ja finantseerimisvõimalused, et tagada sujuv tehing ja sobiv rahastus,” avas Hallang.

Pikaajaliselt on oluline hinnata ka seda, kui lihtne on sellist korterit vajaduse korral edasi müüa. Kuigi madalam ruutmeetrihind võib ostuhetkel olla atraktiivne, võib soklikorruse korterite ostjaskond olla kitsam, mis tähendab pikemat müügiperioodi.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

KV.EE: pakkumise hooajaline vähenemine pakub üürileandjatele õrna leevendust

Kinnisvaraportaal KV.EEKinnisvaraportaali KV.EE lisati 2026 I kvartalis kuiselt keskmiselt 1417 uut Tallinna üürikorteri pakkumist. Pakkumisse lisandunud üürikorterite arv on 2,4% aastatagusest väiksem. Siiski püsib üüripakkumises olevate korterite arv eelmise aasta näitajast kõrgemal. Suur pakkumine hoiab püsivat survet üürihindadel, kuid mõningane leevendus on tulemas, kommenteeris kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„Viimase viie aasta jooksul on keskmine kuu jooksul Tallinna üüripakkumisse lisatud korterite arv olnud 1235. Nii saame 2026. a kuukeskmisena pakkumisse lisandunud 1417 korterit pidada pigem suureks mahuks, mis ei lase konkurentsil leebuda,“ analüüsis Tarvo Teslon.

2026. a esimese kolme kuu jooksul kinnisvaraportaali KV.EE pakkumisse lisatud Tallinna üürikorterite keskmine pakkumishind oli 13,8 €/m². Üürileandjate poolt uuena defineeritud korterite eest küsiti keskmiselt 16,6 €/m² ja vanemate korterite eest 13,0 €/m². Aastatagusega võrreldes küsivad üürileandjad nii uute kui vanemate korterite eest keskmiselt 5-6% kõrgemat nii ruutmeetri kui koguhinda.

„2025. a kevadel vähenes üüripakkumine portaalis KV.EE mõnevõrra ja üürileandjad kergitasid varmalt hindu. 2025. a suvest-sügisest alates on üüripakkumisse lisatud korterite üürihinnad püsinud pigem paigal või isegi mõnevõrra vähenenud. Üürileandja ei saa üürihinda tõsta, kui pakkumist on palju ja üürnike vähe,“ selgitas Tarvo Teslon.

Kevadel on üüriturg aktiveerunud ja üüripakkumiste arv on hakanud vähenema. Osalt väheneb üüripakkumine, sest mõned korterid liiguvad pikaajalise üüri sektorist majutusärisse.

„Ootasime üüripakkumise vähenemist juba märtsilt, kuid seda ei tulnud. Kinnisvaraportaali KV.EE märtsi viimane ja aprilli esimene nädal siiski näitavad, et hooajale omane üüripakkumise vähenemine on aset leidmas, kuid prognoositust rahulikumas tempos. See võimaldab äkki üürileandjatel üürihindu kümnekonna-mõnekümne euro võrra ülespoole kruvida, et viimase 15 aasta madalaimale tootlusele pisutki leevendust saada,“ soovitas Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

2026-04-09 Tallinna pakkumisse lisatud üürikorterite keskmine pakkumishind kinnisvaraportaalis KV.EE

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Investoreid ootab üle 460 tööstusala

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumTööstusalade kaardirakendusel valmis lihtsustatud investorvaade, kust ettevõtjal on võimalik mõne hetkega saada ülevaade just talle sobivatest aladest. Sisestades otsingusse soovitud tingimused, leiab rakendus sobivad alad enam kui 460 asukoha hulgast.

Eelmise aasta lõpust on Maa- ja Ruumiameti geoportaalis avalikuks kasutamiseks tööstusalade kaardirakendus, kust on näha ettevõtluseks sobivad alad üle kogu Eesti.

Sobivaid ettevõtlusalasid on võimalik otsida kogu Eesti piires, aga ka valitud maakondades. Investoritele loodud kaardilt näeb ala asukohta ja pindala, kaugust linnulennult Tallinna lennujaama ja lähima kaubasadamani, samuti riigitee, kaubaraudteejaama ja alajaamani (vt videost avaneb uues vahekaardis).

Majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo hinnangul on investorvaade terviklik ja mugav tööriist, kust saab kõik vajaliku kiirelt kätte. ”Investor ei pea enam infot kokku koguma – ta saab hakata kohe otsuseid tegema,” märkis ta. „Esmakordselt on seni killustatud info toodud ühele kaardile, osutades võimalustele ja kiirendades otsuseid. See on signaal, et investeeringud on oodatud.”

Lahendus koondab aladega seonduva kompaktselt ega nõua infoga ümber käimiseks erioskusi. Hetkel on olemas 462 tööstuseks ja tootmiseks sobiva ala ruumiandmed. Enim alasid on Ida-Virumaal, kus kuvatakse 76 asukohta, järgneb Harjumaa 54 tööstusalaga. Vaade koosneb 15 andmekihist, millest enamik tulevad teistest andmekogudest automaatselt. Alasid ja andmeid lisandub jooksvalt.

Andmekaardi vajadus selgus koostöös ettevõtjatega. „Tunnustan riiki operatiivse tegutsemise ja asjaliku lahenduse eest. Reaktsioon tööstussektori ootustele tõestab ilmekalt, et riik kuulab ettevõtjaid ja iga konstruktiivne ettepanek päriselt loeb,“ ütles ettevõtte Radius Machining OÜ juht Veljo Konnimois. Info süstematiseerimine ja kättesaadavus säästab tema sõnul ettevõtjate aega ja aitab regionaalsel potentsiaalil oluliselt kiiremini reaalseteks investeeringuteks vormuda.

Kaardilahendus ja investorvaade valmisid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maa- ja Ruumiameti ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse koostöös. Oma piirkonna andmete kaardile jõudmise eest hoolitsevad maakondlikud arenduskeskused.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

EfTEN Real Estate Fund AS’i 2026. aasta I kvartali finantstulemused ja aktsia puhasväärtus seisuga 31.03.2026

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS teenis 2026. aasta I kvartalis konsolideeritud üüritulu kokku 8,180 miljonit eurot, mis on 6,5% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Fondi konsolideeritud EBITDA oli esimeses kvartalis 6,817 miljonit eurot (10,3% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal). Fondi EBITDA kasvas kaubanduse segmendis 12%, logistika segmendis 10% ning hooldekodude segmendis 63%. Büroosektoris jäi konsolideeritud EBITDA eelmise aastaga samale tasemele.

Fond teenis I kvartalis korrigeeritud rahavoogu (EBITDA miinus intressikulud ja laenude põhiosade tagasimaksed ja tulumaksukulu) kokku ligikaudu 3,5 miljonit eurot, mis on seoses kõrgema EBITDA taseme ja madalamate intressikuludega võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenenud 31%,

Fondi tütarettevõtete laenude kaalutud keskmine intressimäär oli märtsi lõpu seisuga 4,0%, püsides selle aasta I kvartali jooksul sisuliselt muutumatuna. Fondi intressikulud vähenesid võrreldes eelmise aastaga 14%.

2026. aasta märtsis teenis fond 2 701 tuhat eurot konsolideeritud üüritulu, mis on 41 tuhat eurot vähem kui veebruaris. Üüritulu vähenes 62 tuhande euro ulatuses seoses tütarettevõtte EfTEN Krustpils SIA (Läti DSV logistikakeskuse omanikettevõte) müügiga, kuid kasvas 17 tuhande euro võrra kaubanduskeskuste käibeüüride tõttu. Fondile laekus EfTEN Krustpils SIA müügist kokku 5 374 tuhat eurot ning fond teenis alates kinnisvarainvesteeringu tegemisest 2016. aasta juunis 10% sisemist tulumäära (IRR). Tütarettevõtte müügist saadud raha kasutab fond uute kinnisvarainvesteeringute tegemiseks (sh Magistrali Kaubanduskeskuse OÜ ost) 2026. aastal.

2026. aasta aprilli alguses müüs fondi tütarettevõte EfTEN SPV7 OÜ Tallinnas Mustika kaubanduskeskuse kõrval asuva A.H. Tammsaare tee 116 a asuva kinnistu Ignitis Eesti OÜ-le, kes kavandab kinnistule elektriautode laadimisjaama rajamist. Kinnistu müügist teenis EfTEN SPV7 OÜ 225 tuhat eurot kasumit.

Fondi konsolideeritud EBITDA oli märtsis 2 298 tuhat eurot, s.o 22 tuhat eurot rohkem kui veebruaris.

Fondi puhasväärtus aktsia kohta oli 31.03.2026 seisuga 20,749 eurot ning EPRA NRV 21,6897 eurot. Aktsia puhasväärtus kasvas märtsis 0,7% ning EPRA NRV 0,6%.

EREF_reports_monthly_03.2026

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Koolitus “Kinnisvaraturu ülevaade 2026 II kvartal” toimub 17.04.2026

Tõnu Toompark17.04.2026 toimub koolitus “Kinnisvaraturu ülevaade 2026 II kvartal”, kus kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark annab põhjaliku ja praktilise ülevaate elamispindade turu hetkeseisust, olulisematest trendidest ning prognoosidest. Käsitlemisele tulevad majanduskeskkonna arengud, laenuturu muutused, korterituru tehingute ja hindade dünaamika ning üürituru olukord.

Koolitusele on oodatud:

  • kinnisvaramaaklerid, kes soovivad paremini mõista turu toimimist ja trende;
  • kinnisvaraanalüütikud, kes soovivad saada spetsialisti vaadet turu prognoosimisele;
  • kinnisvarainvestorid, kes soovivad teha teadlikumaid investeerimisotsuseid;
  • kinnisvaraettevõtete juhid ja omanikud, kes vajavad tuge ettevõtte eesmärkide kujundamisel;
  • kinnisvaraarendajad, kes soovivad hinnata turutrende ja nende muutusi;
  • eraisikud, kes soovivad kinnisvaravaldkonnast paremini aru saada.

Koolitus aitab osalejatel mõista kinnisvaraturgu mõjutavaid tegureid ning kasutada neid teadmisi teadlike otsuste tegemisel.

Koolitus “Kinnisvaraturu ülevaade 2026 II kvartal” toimub 17.04.2026 kell 10.00-13.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

EfTEN Real Estate Fund AS’s financial results for Q1 2026 and net asset value as of 31 March 2026

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS earned total consolidated rental income of €8.180 million in the first quarter of 2026, representing an increase of 6.5% compared to the same period last year. The Fund’s consolidated EBITDA for the quarter amounted to €6.817 million, up 10.3% year-on-year. EBITDA increased by 12% in the retail segment, 10% in the logistics segment and 63% in the elderly care segment, while in the office segment EBITDA remained at the previous year’s level.

During the first quarter, the Fund generated €3.5 million in adjusted cash flow (EBITDA less interest expenses, loan principal repayments and income tax), which increased by 31% compared to the previous year, mainly driven by higher EBITDA and lower interest expenses.

As at the end of March, the weighted average interest rate on loans of the Fund’s subsidiaries was 4.0%, remaining broadly unchanged during the first quarter. Compared to the previous year, the Fund’s interest expenses decreased by 14%.

In March 2026, the Fund earned €2.701 million in consolidated rental income, which is €41 thousand less than in February. Rental income decreased by €62 thousand due to the sale of the subsidiary EfTEN Krustpils SIA (owner of the DSV logistics property in Latvia), but increased by €17 thousand as a result of turnover-based rental income in shopping centres. The Fund received total proceeds of €5.374 million from the sale of EfTEN Krustpils SIA and achieved a 10% internal rate of return (IRR) since the initial investment in June 2016. The proceeds from the sale of the subsidiary will be used by the Fund for new real estate investments in 2026, including the acquisition of Magistrali Kaubanduskeskuse OÜ.

At the beginning of April 2026, a subsidiary of the Fund, EfTEN SPV7 OÜ, sold the property located at A.H. Tammsaare tee 116a in Tallinn, adjacent to Mustika shopping centre, to Ignitis Eesti OÜ, which plans to develop an electric vehicle charging station on the site. The Fund’s subsidiary EfTEN SPV7 OÜ earned a profit of €225 thousand from the sale.

The Fund’s consolidated EBITDA in March amounted to €2.298 million, which is €22 thousand higher than in February.

As at 31 March 2026, the Fund’s net asset value per share was €20.749 and EPRA NRV €21.6897. During March, NAV per share increased by 0.7% and EPRA NRV by 0.6%.

EREF_reports_monthly_03.2026

US Real Estate tegevjuht hoone rohesertifikaat annab konkurentsitihedal ärikinnisvaraturul tugeva eelise

260409 US Real Estate tegevjuht hoone rohesertifikaat annab konkurentsitihedal ärikinnisvaraturul tugeva eeliseEesti ärikinnisvara turul toimub selge muutus: hoone väärtuse määrab aina enam see, kui läbimõeldult ja kestlikult see on loodud. US Real Estate tegevjuhi Kaarel Loigu sõnul on rahvusvaheline rohesertifikaat väga oluline kvaliteedimärk, mis aitab hoonel eristuda ka tihedas konkurentsis ja hoiab ajas selle kõrge väärtuse.

„Ettevõtted otsivad täna enamat kui lihtsalt pinda. Valitakse keskkonda, mis toetab inimeste heaolu. Oluliseks kaalukeeleks saavad hoone energiatõhusus, tervislik sisekliima ja nutikad lahendused, mis loovad mugava ja toimiva töökeskkonna. Just siin annab rohesertifikaat kindluse, et hoone vastab kõrgetele ootustele nii täna kui ka tulevikus,“ sõnas US Real Estate tegevjuht Kaarel Loigu.

Sertifikaadi taotlemine algab arendajate jaoks juba hoone planeerimisprotsessis. See tagab, et iga otsus, materjalidest tehnosüsteemideni, teenib eesmärki luua keskkond, mis toetab inimest ja kestab pikki aastaid.

Loigu sõnul on LEED sertifikaadi olemasolust kujunenud kinnisvaraarenduses uus norm, mis suunab looma jätkusuutlikumaid hooneid, millel eluiga on pikem ning mille keskkonnamõju on täpselt teada.

Tallinnas Rotermanni kvartali ja Tallinna Sadama vahel paikneva Golden Gate ärihoone puhul alustati LEED rohesertifikaadi taotlemisega juba hoone planeerimisprotsessis, mis võimaldas kavandada hoonet nii, et sertifikaadi nõuetele vastamine oli oluline osa kogu projektist. Kui hoone valmis, tunnustati seda kõrgeima ehk Platinum-taseme LEED sertifikaadiga.

“Pöörasime projekti teostamisel olulist tähelepanu keskkonnasõbralike ja sertifitseeritud materjalide kasutamisele. Näiteks kasutasime suure osa hoone seinte ehitamisel materjale, mille puhul on täpselt teada, kui palju kulus tootmiseks energiat ja kui palju tekkis saastet,” sõnas Loigu.

„Golden Gate’i projekt on märgilise tähtsusega – tegemist on järjekorras alles kuuenda hoonega viimase 15 aasta jooksul, mis on pälvinud LEED sertifikaadi kõrgeima ehk Platinum-taseme. Eriti oluline on see, et projekti käigus tõsteti sihttase Gold-tasemelt Platinum-tasemele, mis näitab selgelt, et ambitsioonikate kestlikkuse eesmärkide seadmine ja muutmine ka arendusprotsessi keskel on täiesti saavutatav. Golden Gate’i eristab ka lahendus, kus kogu parkimine on viidud maa alla, võimaldades luua kvaliteetsemat linnaruumi ning toetades kestlikumat ja inimsõbralikumat keskkonda,“ ütles hoone sertifitseerimise nõustajaks olnud Forus kinnisvara jätkusuutlikkuse juht Jaanika Veldre.

Rahvusvaheliselt tunnustatud rohesertifikaat muutub ärikinnisvaras uueks miinimumstandardiks

Loigu sõnul kannab rohesertifikaat täna selget sõnumit hoone kvaliteedi ja usaldusväärsuse kohta. Tegemist on praktilise tööriistaga, mis peegeldab nii arenduse taset kui ka hoone pikaajalist väärtust.

LEED sertifikaadi andmisel hinnatakse hoonet kuues kategoorias: hoone energiasäästlikkus ja madal CO2 jalajälg, veesäästlikkus, keskkonnasõbralik materjalivalik, tervislik sisekliima, asukoht ja ligipääsetavus ning innovaatilised ja nutikad lahendused.

“Nii kestlikkus, energiatõhusus, ligipääsetavus kui ka terviklik sisekliima on iga ärikinnisvara rentniku jaoks oluline ning seda on kinnitanud nii meie senised kui ka tulevased lepingupartnerid,“ sõnas US Real Estate’i tegevjuht.

Golden Gate’i hoone kogupindala on 19 500 m2. Kogu hoone disain toetab kvaliteetset ja sujuvat töökeskkonda. Valgussüsteem reageerib liikumisele ja välistele valgustingimustele, luues ruumis loomuliku rütmi kogu päeva vältel. Lae alla paigaldatud jahutuspaneelid hoiavad õhu värske ka suletud ustega kabinettides ning tagavad mugava sisekliima ka soojematel päevadel.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Liven AS aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused

LivenLiven AS korraline üldkoosolek toimus 09.04.2026 Liven AS-i salongkontoris aadressil Telliskivi 60/5, 10412, Tallinn (I korrus).

Koosolekul osales 28 aktsionäri, kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud 11 219 204 häält, mis moodustab kokku 93,49% kõigist hääleõiguslikest häältest.

Korralisel üldkoosolekul võeti vastu järgmised otsused:

1.   2025. a majandusaasta aruande kinnitamine
1.1. Kinnitada Liven AS-i juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud 2025. a konsolideeritud majandusaasta aruanne üldkoosolekule esitatud kujul.

Otsuse poolt: 11 219 204 häält ehk 100% koosolekul esindatud häältest

2.   Kasumi jaotamise otsustamine
Kinnitada alljärgnev Liven AS-i juhatuse esitatud kasumi jaotamise ettepanek:
2.1. Kinnitada 2025. majandusaasta puhaskasum summas 5 414 tuhat eurot.
2.2. Maksta aktsionäridele dividendi kokku summas 1 362 tuhat   eurot.
2.3. Kanda 4 052 tuhat eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumisse.
2.4. Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 16.04.2026 Nasdaq CSD arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.
2.5. Dividendide väljamakse toimub 20.04.2026 või selle lähedasel kuupäeval.

Otsuse poolt: 11 219 204 häält ehk 100% koosolekul esindatud häältest

3.   Aktsiate esmase avaliku pakkumise läbiviimise ettevalmistamise ja aktsiate kauplemisele võtmise kinnitamine
Seoses Liven AS-i kavandatud aktsiate esmase avaliku pakkumise ja kauplemisele võtmisega:
3.1. Kiita heaks pakkumise läbiviimise ettevalmistamine ning volitada Liven AS-i nõukogu tegema vajalikke ettevalmistusi pakkumise läbiviimiseks, sealhulgas Finantsinspektsioonis prospekti kinnitamiseks;
3.2. Kiita heaks Liven AS-i kõikide aktsiate kauplemisele võtmine Nasdaq Tallinna Börsi Balti põhinimekirjas ning volitada Liven AS-i nõukogu esitama Nasdaq Tallinna Börsi operaatorile Nasdaq Tallinn Aktsiaseltsile taotlust kõikide Liven AS-i aktsiate kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinna Börsi Balti põhinimekirjas.

Otsuse poolt: 11 219 004 häält ehk 100% koosolekul esindatud häältest

4. Aktsionäride eesõiguse välistamine
4.1. Seoses Liven AS-i kavandatud aktsiate esmase avaliku pakkumise ja kauplemisele võtmisega välistada vastavalt äriseadustiku §-le 345 Liven AS-i olemasolevate aktsionäride eesõigus uute aktsiate märkimiseks avaliku pakkumise raames läbiviidava aktsiakapitali suurendamise korral.

Otsuse poolt: 11 219 204 häält ehk 100% koosolekul esindatud häältest

5. Põhikirja muutmine
5.1. Muuta Liven AS-i põhikirja punkti 2.2 ja sõnastada see alljärgnevalt:
„Nõukogul on õigus suurendada seltsi aktsiakapitali kuni poole käesoleva põhikirja redaktsiooni jõustumise kuupäeval kehtinud aktsiakapitali suuruse võrra 3 aasta jooksul alates käesoleva põhikirja redaktsiooni jõustumisest. Aktsiakapitali suurendamise otsustamisel vastavalt käesolevale punktile on nõukogul kõik üldkoosoleku õigused. Nõukogul on õigus suurendada aktsiakapitali nii rahaliste kui ka mitterahaliste sissemaksetega.“
5.2. Kinnitada põhikirja uus redaktsioon aktsionäride üldkoosolekule esitatud kujul.

Otsuse poolt: 11 219 204 häält ehk 100% koosolekul esindatud häältest.

Esitlus – Liven AS aktsionaride korraline koosolek 2026

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Tallinna üks suurimaid ehitusplatse asub üllatuslikult Mustamäel

ScandiumTallinnas on kujunemas uus kogukondlik tõmbekeskus, kuid mitte kesklinnas ega mere ääres – linna suurim arendusala asub täna hoopis Mustamäel.

Mustamäe Keskuse kõrvale kerkib terviklik elu- ja ärikvartal, mis ühendab endas tervishoiu, elamispinnad, kaubanduse ning avaliku linnaruumi. „Seni on olnud keeruline üheselt määratleda Mustamäe linnaosa selget keskust. Uue arendusega kujunebki megakvartali keskmesse Mustamäe süda, kus kõik igapäevaeluks vajalik on mugavalt koondatud ühte piirkonda,” sõnab Scandium Kinnisvara tegevjuht Maido Lüiste. Kvartalisse rajatakse uus tervisemaja, kõrghoonega elamuarendus ning mitmekesine teenuste ja kaubanduse keskkond.

Ühe olulisema osana arendatakse Scandium Kinnisvara poolt piirkonda Tammsaare Tervisemaja – kuuekorruseline kaasaegne tervisekeskus, mis koondab ühe katuse alla SYNLABi, perearstid, hambaravi, taastusravi ja muud tervishoiuteenused, et muuta patsiendi raviteekond võimalikult sujuvaks. Samuti on majja kolimas reformer pilatese stuudio, et esmakordselt tuua tervisemajja ka tervise ennetusele suunatud teenused. Lisaks tervisemajale kerkib samasse kvartalisse TTP arendatav 24-korruseline tornelamu Manhattan, kuhu tuleb üle 200 korteri ning kaasaegsed ühiskasutatavad alad, sealhulgas katusepark. Kvartalit täiendavad roheala, parkimismaja ning galeriiühendused, mis loovad mugava ja ilmast sõltumatu liikumiskeskkonna. Arendustega paralleelselt uueneb ka Mustamäe Keskus, kuhu lisanduvad uued teenusepakkujad.

Kokku moodustab arendus üle 55 000 ruutmeetri suuruse tervikliku linnaruumi, mis on üks suurimaid omataolisi projekte Tallinnas.

Mustamäe Manhattanit arendava AS TTP tegevjuhi Peeter Puusepa sõnul on projekti eesmärk muuta Mustamäe kaasaegseks linnakeskuseks: „Loome Mustamäele uue põlvkonna linnaruumi, kus tervishoid, kodu, töö ja vaba aeg on kõik üksteise vahetus läheduses. Meie eesmärk on pakkuda inimestele võimalust lahendada oma igapäevased vajadused mugavalt ühes kohas ning tõsta kogu piirkonna elukvaliteeti,“ ütles Puusepp.

2027.aastaks valmiv kvartal muudab senise arusaama Mustamäest kui magalarajoonist, kujundades sellest mitmekesise ja kaasaegse linnakeskkonna.

260409 Tallinna üks suurimaid ehitusplatse asub üllatuslikult Mustamäel 1

260409 Tallinna üks suurimaid ehitusplatse asub üllatuslikult Mustamäel 2

260409 Tallinna üks suurimaid ehitusplatse asub üllatuslikult Mustamäel 3Droonifotod: Andreas Saarem

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Lind Living renoveerib korteriteks kaks Luigetiigi vaatega väärikat hoonet Kadriorus

260409 Lind Living renoveerib korteriteks kaks Luigetiigi vaatega väärikat hoonet Kadriorus 1Kinnisvarafirma Lind Living sõlmis 1Partner Ehitusega ehituslepingu kahe Tallinnas Kadriorus Luigetiigi lähistel asuva väärika hoone renoveerimiseks äripindadega korterelamuteks. Weizenbergi tn 20 trammide lõpp-peatuse juures asuvad kõigi tänapäevaste mugavustega majad valmivad 2027. aasta suve hakul.

Lind Livingu juhatuse liikme Epp Naela sõnul läbivad Luigetiigi väike ja suur maja põhjaliku uuenduskuuri. Tööde käigus säilitatakse hoonete arhitektuuriline iseloom ning lisatakse tänapäevased tehnilised lahendused. Apex Arhitektuuribüroo poolt ette valmistatud projekti ning FORM Disaini sisearhitekti Kärt Sepa siselahenduse alusel rajatakse tänavaäärsesse ajaloolisesse hoonesse ja kvartalisisesesse suuremasse hoonesse kokku 30 korterit ja 6 äripinda. Väiksem on ligi 100-aastane hoolikalt renoveeritud puitmaja, suurem hoovimaja on uuem, moodsate lahendustega ning liftiga. Kõikidesse korteritesse ehitatakse korteripõhine ventilatsioon ning energiatõhus vesipõrandaküte.

”On suur au renoveerida kaht kaunist maja Kadrioru kõige šikimas nurgas. Antud juhul rõhutab väite “asukoht, asukoht ja veel kord asukoht” kehtimist fakt, et juba esimese müügisoleku nädalaga on oma huvi projekti vastu registreerinud üle 200 inimese,” märkis Nael. Tegu on Lind Livingu neljanda arendusprojektiga ning Naela sõnul on kõik ettevõtte senised arendused on olnud täiesti eriilmelised, mis on hoidnud tööd tegijate jaoks põnevana ega ole lasknud loorberitele puhkama jääda.

1Partner Ehituse tegevjuhi Üllar Hinno sõnul on iga hoone uuendamine Kadrioru miljööväärtuslikul alal nii arhitekti kui ehitaja jaoks alati paras kondiproov ja väljakutse, et tulemus saaks ajaloolise konteksti vääriline. “Luigetiigi majade renoveerimise puhul säilitame moodsa aja mugavusi lisades hoonetele ja piirkonnale omase stiili, milles aitab meid ka varasem kogemus lähedal asuvate Villa Mon Repose ja Noblessneri kvartali muinsuskaitse aluste mälestiste renoveerimiselt,” märkis ta.

1Partner Ehitus on tunnustatud ajalooliste ehitiste renoveerimise kogemusega ehitusettevõte, mis on taastanud muuhulgas Noblessneris asuvad Shishi, Põhjala Pruulikoja ja KAI kunstikeskuse esindushooned, samuti Tallinna Kunstikooli ja Larseni Stereo House’i. Tallinna linn on 1Partner Ehituse tegevust tunnustanud kolmel korral, Muinsuskaitseamet omistas ettevõttele aastapreemia Lillepaviljoni restaureerimise eest.

Eestimaisel kapitalil põhinev kinnisvaraettevõte Lind Living omab ning arendab peamiselt Eesti Vabariigi ja Rüütelkonna hiilgeaegade hooneid – nii elu- ja ärimaju kui ka segasihtotstarbelisi maju. Ettevõte halduses on ca 70 korterit ja sama palju äripindu, sh mitmed tuntud hooned Tallinna vanalinnas, Toompeal ja Kadriorus ja Tartus asuv endine Eesti Panga hoone Munga tänaval. Viimastel aastatel on Lind Living arendanud ja renoveerinud mitmeid hooneid Tallinnas ja Tartus. Ettevõtte portfelli kuuluvad Tallinnas Pirita tee äärde Lillepaviljoni kõrvale rajatud Laferme hoone, mis koosneb esimese korruse ja maa-aluse parkla kaudu ühendatud uuest ja ajaloolisest hoonest. Ajalooline osa renoveeriti täielikult ning sellele lisandus modernne, lähiümbruse hoonetega harmooniliselt sobituv juurdeehitus. Uusehitusena on Lind Living rajanud näiteks ka äripindadega kortermaja Tallinnas Kentmanni 28.

260409 Lind Living renoveerib korteriteks kaks Luigetiigi vaatega väärikat hoonet Kadriorus 2

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Uus Maa: kolm aastat kestnud reaalhindade langus Tallinna korteriturul hakkab läbi saama

Uus MaaEesti suurima kinnisvarabüroo juhi Argo Pillessoni sõnul hakkab kolm aastat kestnud reaalhindade langus Tallinna korteriturul läbi saama – hinnastatistika näitab, et inflatsiooniga korrigeeritud korterihindade languse tempo on aeglustunud ning sel aastal võib ees oodata murdepunkt.

„Nominaalselt ehk eurodes mõõdetult on Tallinna korterite hinnad viimased kolm aastat nagu naelutatult paigal seisnud, samas oleme juba pikalt olnud kõrge inflatsiooni keskkonnas, mis on Tallinna korterite keskmist hinda suhtes ostujõuga viimase nelja aastaga ligi 14% alla toonud. Sama suur oli kümnendi alguses, 2020.-2022. aastate inflatsiooniga korrigeeritud ehk reaalhindade kasv. Kinnisvara ostujõu mõttes oleme seega jõudnud ringiga tagasi Covidi-eelsesse aega. Kujundlikult väljendades – sama korteri müümisel võid saadud raha eest poest osta täpselt sama palju kaupa kui 2020. aastal ehk korteri hind on tõusnud inflatsiooniga võrdses mahus,“ ütles Pillesson.

„Tehinguaktiivsus on viimasel aastal olnud küllaltki kõrge ning ka 2026. aasta esimene kvartal näitas 2 070 tehinguga korralikku tulemust, mis on 2,4% üle viimase 15 aasta keskmise. Kõrge tehinguaktiivsuse taustal on hakanud ka korterite müügihind tasapisi ülespoole rühkima. Tallinna korterite 2026. aasta esimese kvartali mediaanhind oli 2 893 €/m2, mis tähendab aastases võrdluses 2,5% kasvu, mis on parim näitaja alates 2023. aastast,“ rääkis Pillesson.

„Samal ajal on palgad kasvanud kordades kiiremini kui korterite hinnad. 50-ruutmeetrine Tallinna korter maksab täna ligikaudu 73 Harju maakonna mediaankuupalka, samas kui 2020. aastal oli see näitaja 80 juures ning 2022. aasta lõpus 93. Ostja positsioon ehk sisuliselt korteri kättesaadavus ei olegi sellel kümnendil nii hea olnud kui praegu,” lisas Pillesson.

„Kui inflatsioon jääb aasta lõikes alla 4% ning tehinguaktiivsus sarnasele tasemele, on realistlik, et jõuame aasta kokkuvõttes murdepunktini, kus ka Tallinna korterite reaalhind pöördub kasvule. Mina julgeks sellele panustada. Seda toetab ka 2026. aastal oodatav tehingute struktuuri muutus ehk uusarenduse turu taastumine, mis toob statistikasse rohkem kõrgema hinnaga tehinguid. Pikaajalises vaates on see, et kinnisvara hinnakasv ületab reeglina inflatsiooni, makromajanduslik tõde,“ nentis Pillesson.

„Tallinna tänavune tehingustatistika näitab, et jaanuar ja veebruar olid mullusega võrreldes nõrgemad – tehti vastavalt 12,5% ja 8,5% vähem tehinguid kui aasta varem. Märts pöördus aga tugevalt – 778 tehinguga kasvas aktiivsus aastaga 8,4%, mis tõmbas 2026. aasta esimese kvartali keskmise üles. Üle Eesti tehti esimeses kvartalis 8 978 kinnisvaratehingut, mis on küll aastases võrdluses 1,8% vähem, kuid tehingute koguväärtus kasvas 2,7%, ulatudes 1,196 miljardi euroni. Märtsis oli selgelt tajuda turu aktiviseerumist ning võib öelda, et Iraani konfliktist tulenev geopoliitiline pinge, kütuse kallinemine ega kuue kuu euribori tõus 2,5 protsendini ei ole Eesti kinnisvaraturu aktiivsusele olulist negatiivset mõju avaldanud,” ütles Pillesson.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

KV.EE: Tallinna majade hinnad kerkisid aastaga 8 protsenti

Kinnisvaraportaal KV.EEKinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 03.2026 müügiks 553 maja Tallinna. Tallinna majade müügipakkumiste arv on aastatagusega võrreldes vähenenud 12%. Tallinna majade müügipakkumiste eest küsitud 03.2026 keskmine hind oli 2470 €/m². Seda on 8% võrra rohkem kui aasta tagasi.

Maja müügipakkumiste arv portaalis KV.EE on vähenenud kõikides Tallinna linnaosades peale Nõmme linnaosa. Majade müügipakkumiste arvu vähenemine on kohati olnud isegi kuni paarikümne protsendi suurune. Vaid Nõmmel pakuti 03.2026 kinnisvaraportaalis KV.EE müügiks 121 maja ehk 6% võrra rohkem kui aasta varasemalt.

Tallinna majade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE on enamikus Tallinna linnaosades pigem kerkinud. Hinna muutuste taga võivad olla struktuursed muutused pakkumises ehk müügiks pakutakse teistsuguse olemuse ja kvaliteediga maju. Väikese müügipakkumiste arvu juures on sellised mõjud hinnale tavapärased.

Kevad on majade müügi turu avanemise ja elavnemise aeg. Eeldada võib, et majade müügipakkumisi kinnisvaraportaalis KV.EE jääb lähikuudel vaikselt vähemaks. Majade müügihinnad, mis on viimaste aastate jooksul erinevalt korteritest pigem kerkinud, jätkavad mõõduka tempoga kindlat, kuid aeglast tõusu.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maja / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%)Maja / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
03.202503.2026Muutus, %03.202503.2026Muutus, %
Haabersti8785-2%2 5492 80010%
Kadriorg136-54%3 8544 54818%
Kesklinn6454-16%2 5952 477-5%
Kristiine6042-30%1 8082 03012%
Lasnamäe5537-33%1 0231 000-2%
Mustamäe3728-24%987966-2%
Nõmme1141216%2 2652 61115%
Pirita146135-8%3 1223 035-3%
Põhja-Tallinn4239-7%1 5592 34751%
Tallinn630553-12%2 2832 4708%
Eesti4 7574 456-6%1 7261 7753%
Harjumaa2 1752 011-8%2 3072 3894%
Harku vald207197-5%2 3262 279-2%
Jõelähtme vald12091-24%2 4362 387-2%
Kiili vald91988%2 6572 9059%
Rae vald172149-13%2 6912 7492%
Saue vald1771897%1 8702 0399%
Viimsi vald2662650%2 9082 9271%
Narva4026-35%545486-11%
Rakvere4442-5%1 2181 39214%
Pärnu233223-4%1 6771 6790%
Tartu182180-1%1 7321 8567%
Andmete allikas: portaal KV.EE

2026-04-08 Majade müügipakkumiste keskmine hind Tallinnas kinnisvaraportaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark