Rahandusministeerium: Hindade tõus on taastumas

RahandusministeeriumStatistikaameti andmetel langesid hinnad märtsis eelmise kuuga võrreldes 0,2 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes kiirenes veebruari 0,6 protsendilt 1,1 protsendini märtsis. Euroalal kiirenes hindade tõus kõrgematest energiahindadest tulenevalt 1,3 protsendini. 

Märtsis olid hinnaarengud sarnased nii Eestis kui euroalal laiemalt, kus hinnatõusu kiirenemist põhjustas energiahindade ligi 4 protsendiline kallinemine. Naftahinnad on taastunud kriisieelsel tasemel, lisaks on mõju avaldamas võrdlusbaas, kuna aasta tagasi hakkas süvenema koroonakriis. Ilma soojenedes on elektri hind börsil talvekuude kõrgtasemelt taandunud, kuid panustab jätkuvalt olulisel määral inflatsiooni: 0,6 protsendipunktise panusega moodustab see poole tarbijahindade tõusust.

Ka teenuste hinnatõus on Eestil sarnane euroalaga võrreldes, ulatudes märtsis 1 protsendini; euroalal oli näitaja 1,3 protsenti. Meil hoiavad seda tagasi märtsi keskpaigas kehtima hakanud piirangud ning sellest tulenevalt mitmete teenuste raskendatud pakkumine. Lisaks kehtestasid kohalikud omavalitsused sarnaselt eelmisele kevadele ajutised meetmed piirangute ajaks, näiteks lasteaiatasu peatamine.

Kinnisvaraturu aktiivsuse ja -hindade tõusu taustal avaldub üürihindade jätkuv paigalseis üüritootluse vähenemises. Reisijaveo teenuste hinnad pöördusid märtsis tõusule, mis on osalt mõjutatud kallinenud sisenditest. Kaupluste sulgemisest tulenevalt on rohkem kannatanud riiete ja jalatsite müük, kus klientide meelitamiseks pakutakse e-kanalite kaudu allahindlusi. Seetõttu on riided ja jalatsid pea 3 protsenti odavamad kui aasta tagasi.

Kuigi toiduhinnad pöördusid välisturgudel tõusule juba eelmise aasta lõpus ning on nüüdseks suurenenud nõudlusest ja tootmispiirangutest tulenevalt viimaste aastate kõrgeimad, ei ole see siinsetesse toiduhindadesse jõudnud. Toit on aastaga kallinenud tagasihoidlikud 0,5 protsenti.

Lähikuudel võib madala võrdlusbaasi ja energiahindade tõusust tulenevalt oodata hinnatõusu kiirenemise jätkumist. Lisaks taandub maikuust välja kütuseaktsiisi langetuse mõju. Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi kohaselt tõusevad tarbijahinnad 2021. aastal 2 protsenti. Prognoos eeldab välisturgudel toimunud toidu kallinemise järk-järgulist kandumist ka siinsetesse hindadesse ning viiruse leviku kontrolli alla saades tööstuskaupu ja teenuseid hõlmava baasinflatsiooni kiirenemist aasta teisel poolel.

Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Swedbank: Hinnatõus märtsis kiirenes

  • SwedbankHinnad tõusid märtsis aastatagusega võrreldes 1,1% võrra.
  • Hinnatõus kiirenes transpordi, toidu ja elektri kallinemise tõttu.
  • Aasta kokkuvõttes peaksid Swedbanki hinnangul hinnad kerkima 1,5 protsendi võrra.

Hinnad kasvasid märtsis aastaga 1,1% võrra. Hinnatõus kiirenes oodatult transpordi, toidu ja elektri kallinemise tõttu.

Suurematest kaubagruppidest kallines kõige rohkem transport. Nafta hind ulatus märtsis 66 dollarini barreli kohta ja oli eurodes arvestatuna aastatagusest tervelt 80 protsenti kallim. Diislikütus oli tänu madalamale aktsiisimaksule Eesti tanklates siiski aastatagusest odavam.

Toidu hind tõusis tänu värske köögivilja ja kala hinnatõusule. Praegused piirangud soosivad supermarketites poodlemist. Statistikaameti andmed näitavad, et supermarketites on kaubanduslik juurdehindlus eelmise aasta teisel poolel veidi tõusnud. Liikumisandmete järgi käiakse toidupoodides rohkem kui aasta tagasi, mil hirm uue viiruse ees tegi inimesed väga ettevaatlikuks. Väiksem nõudlus ja poodide sulgemine on sundinud kaupmehi alandama rõivaste ja jalatsite hindu.

Üüri hinnad olid märtsis endiselt aastatagusest madalamad. Tallinnas on jätkuvalt üürikorterite üleküllus. Kinnisvara jätkab samas kallinemist. Tallinna korterite keskmine ruutmeetri hind kasvas esialgsetel andmetel märtsis aastaga 9 protsendi võrra.

Nõudlus erinevate kaupade ja teenuste järele selle aasta jooksul tasapisi kosub. Pensionireform tõstab täiendavalt nõudlust erinevate kaupade ja teenuste järele teisel poolaastal. Swedbank ootab selleks aastaks 1,5-protsendilist hinnatõusu. Palgakasv peaks olema hindade tõusust siiski kiirem. Swedbanki prognoosi järgi tõuseb keskmine netopalk sel aastal üle 3 protsendi.

Swedbank tõi turule uue energiatõhususe laenu korteriühistutele

SwedbankSwedbank laiendas jaanuarist korteriühistute laenuvõimalusi’ – intress ja laenu maksimaalne pikkus sõltub nüüd energiaklassist. Ühistutele, kes teevad täisrenoveerimise, pakume parimaid laenutingimusi. Tänu 10 aastat pikemale perioodile on laenuraha kättesaadavam paljudele ühistutele, sest kuumaksed on märgatavalt taskukohasemad.

A ja B energiaklassi projektid

Meie eesmärk on innustada korteriühistuid turu kõige pikema laenutähtaja ja parima intressiga mõtlema renoveerimistöödel tavapärasest enam energiasäästule ja ehituskvaliteedile, mis on kasulik nii korteriomanikele kui ka keskkonnale.

Kui projekteerite oma korterelamu vähemalt B energiaklassi tasemele, saate laenu küsida kuni 30 aastaks. Samas, mida pikem on laenuperiood, seda suuremad on intressikulud, seega soovitame lähtuda enamiku korteriomanike maksevõimest.

Eriti energiatõhusate renoveerimislahenduste puhul ehk A või B energiaklassi saavutamisel pakume sõltuvalt projektist intressimäära alates 1,99%.

C energiaklassi projektid

Nüüd saame varasema 20aastase perioodi asemel pakkuda laenu kuni 25 aastaks, sest ka C klassi saavutamine on vanemate korterelamute puhul väga hea tulemus. Intressimäär võib jääda ehk pisut kõrgemaks kui B klassi projektidel, kuid on siiski võrreldav kodulaenude keskmise tasemega. Samal ajal pole ühistutel vaja mingit kinnisvara tagatiseks panna.

Miks investeerida oma kodumajja?

Pikas perspektiivis peame mõtleme ka sellele, et meie keskkonnamõju jalajälg oleks võimalikult väike. Targalt investeerimine annaks ühistutele võimaluse kokku hoida maksimaalselt soojusenergiat. Elamu soodsa asendi korral oleks võimalik toota lisaks päikeseenergiat. Üha rohkem on ühistud lisanud oma projektidesse päikesepaneele, millega ühistu muutub tarbijast tootjaks. Osa elektrienergiat saab ära kasutada ühistu üldelektrina. Eesti suurima pangana soovime toetada nii korteriomanikke kui ka ühistute efektiivsemat majandamist. Teame, et pere eelarves moodustavad suure osa eluasemekulud. Ühistu laenuga maja korda tehes on võimalik saada eluasemekulud parema kontrolli alla, sest terviklikult rekonstrueeritud majas pole järgneva 25–30 aasta jooksul suuremaid investeeringuid vaja teha ja omanikud saavad keskenduda oma koduga seotud teemadele.

Ventilatsioon – milleks?

Elukvaliteedi oluliseks osaks on hea sisekliima. Kui 20 aastat tagasi algas laialdane plastakende paigaldamine kortermajadele, siis sageli ei teadvustatud, et sellega rikuti ära projektijärgne õhuvahetus. Juhtus see, et vanade akende ebatihedustest enam värsket õhku peale ei tulnud ja seetõttu lakkas korteritest ka loomulik väljatõmme. Tulemuseks olid niiskus- ja hallitusprobleemid ning nende tekitatud tervisekahjustused. Taltech-i uuringute järgi võivad sisekliima halvast kvaliteedist tulenevad otsesed tervisekulud olla kogu Eesti peale suurusjärgus ca 200 miljonit eurot aastas, millele lisanduvad töövõime, üldiste tervisenäitajate ning heaolu langus.

Õnneks on nüüdseks välja töötatud ja praktikas toimivad ventilatsioonilahendused, et eluruumides tagada värske õhk koos soojusenergia tagastusega. Paljude ühistute kogemused selle kohta võiks anda julgustust kahtlejatele, et investeering sisekliimasse on vältimatu.

KredExi toetuse kasutamine

Kuigi tervikrenoveerimist saab teha ka ilma KredExi toetuseta, siis majanduslikult on põhjendatud kasutada võimalikult palju riigi pakutavat abi. Toetusega seotud projektide statistikale tuginedes saavutas varasemate meetmete umbes 250 projektist A või B energiaklassi taseme ca 23% ühistuid.

KredExi toetuse kasutamiseks on mitu head põhjust:

  • Toetusega renoveerides on võimalik teha suurema eelarvega rohkem töid, millest muul juhul tuleks osa esialgu kõrvale jätta ja teha hiljem ilma toetuseta.
  • Tervikrenoveerimise projektid on paremini läbi mõeldud, arvestades elamut kui tervikut, mille tulemuseks on parem ehituskvaliteet.
  • KredEx korraldab projekti ekspertiisi, mille käigus kontrollitakse projekti vastavust nõuetele ja see on ühistule tasuta.
  • Ettevalmistusprotsessi on vajalik kaasata erinevaid eksperte. Kogemustega tehniline konsultant aitab professionaalselt kogu projekti juhtida ja hankeid korraldada.
  • Tervikprojekti eeliseks on see, et kogu projekti ettevalmistus ja läbiviimine on nii juhatusele kui ka omanikele ühekordne pingutus ning ebamugavuste talumine.
  • Projekteerimise ja ekspertide kaasamise kuludele on ette nähtud 50% toetus.

Võimalused üldkoosoleku korraldamiseks piirangute ajal

Soovitame laenutingimused, samuti koosoleku korraldamise vorm ja otsuste sisu enne üldkoosoleku toimumist pangaga läbi rääkida, koos leiame parimad lahendused just teie ühistule.

Arvestades Covidi piiranguid füüsiliste koosolekute korraldamiseks, on ühistutel siiski erinevaid võimalusi oluliste otsuste vastuvõtmiseks:

  1. Koosolek, kus saab osaleda kohapeal või elektroonselt – uus ja paindlik lahendus, kus omanikel on võimalik valida, millisel viisil neile paremini osaleda sobib.
  2. 100% elektroonne koosolek, kus juhatusel on eelnevalt teada, et kõikidel on võimalik elektroonselt osaleda. Selle eelduseks on juhatuse võimalused koosolekut digiseadmete vahendusel läbi viia.
  3. Kirjalik koosolek, kus omanikud võivad oma otsused fikseerida paberkandjal või e-posti teel. Selle vormi juures aga tuleb vaadata põhikirja, kas on piiranguid osalejate või häälte arvu osas.

Meil on ette valmistatud üldkoosoleku otsuste protokolli näidis ja soovituslik juhis erinevate koosoleku korraldamise vormide osas, mille kohta saab lisainfot küsida ka ku[at]swedbank.ee.

Swedbankis ühistuid nõustavad laenuhaldurid on pika töökogemusega ja meilt on laenu võtnud juba üle 4000 ühistu, seetõttu oskame pakkuda parimaid lahendusi kõikidele ühistutele ja elamutüüpidele.

https://kukkur.swedbank.ee/kodu/swedbank-toi-turule-uue-energiatohususe-laenu-korteriuhistutele

Swedbank: Hinnatõus märtsis kiirenes

  • SwedbankHinnad tõusid märtsis aastatagusega võrreldes 1,1% võrra.
  • Hinnatõus kiirenes transpordi, toidu ja elektri kallinemise tõttu.
  • Aasta kokkuvõttes peaksid Swedbanki hinnangul hinnad kerkima 1,5 protsendi võrra.

Hinnad kasvasid märtsis aastaga 1,1% võrra. Hinnatõus kiirenes oodatult transpordi, toidu ja elektri kallinemise tõttu.

Suurematest kaubagruppidest kallines kõige rohkem transport. Nafta hind ulatus märtsis 66 dollarini barreli kohta ja oli eurodes arvestatuna aastatagusest tervelt 80 protsenti kallim. Diislikütus oli tänu madalamale aktsiisimaksule Eesti tanklates siiski aastatagusest odavam.

Toidu hind tõusis tänu värske köögivilja ja kala hinnatõusule. Praegused piirangud soosivad supermarketites poodlemist. Statistikaameti andmed näitavad, et supermarketites on kaubanduslik juurdehindlus eelmise aasta teisel poolel veidi tõusnud.

Liikumisandmete järgi käiakse toidupoodides rohkem kui aasta tagasi, mil hirm uue viiruse ees tegi inimesed väga ettevaatlikuks. Väiksem nõudlus ja poodide sulgemine on sundinud kaupmehi alandama rõivaste ja jalatsite hindu.

Üüri hinnad olid märtsis endiselt aastatagusest madalamad. Tallinnas on jätkuvalt üürikorterite üleküllus. Kinnisvara jätkab samas kallinemist. Tallinna korterite keskmine ruutmeetri hind kasvas esialgsetel andmetel märtsis aastaga 9 protsendi võrra.

Nõudlus erinevate kaupade ja teenuste järele selle aasta jooksul tasapisi kosub. Pensionireform tõstab täiendavalt nõudlust erinevate kaupade ja teenuste järele teisel poolaastal. Swedbank ootab selleks aastaks 1,5-protsendilist hinnatõusu. Palgakasv peaks olema hindade tõusust siiski kiirem. Swedbanki prognoosi järgi tõuseb keskmine netopalk sel aastal üle 3 protsendi.

Käsiraamat “Kuidas müüa kinnisvara?” 25% soodsam

Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladusedTelli käsiraamat “Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladusedKinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

  • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “r87s3p” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
  • Pakkumine kehtib kuni 11.04.2021.

Käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“ keskendub nõuannetele eraisikust kinnisvaramüüjale, kes soovib müüa oma kodu – korteri või maja. Käsiraamatu autor on Tõnu Toompark.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Eesti Pank: Inflatsiooni kiirenemine jätkub suveni

Eesti PankViimastele kuudele iseloomulik hinnakasvu kiirenemine jätkus märtsis. Tarbijahindade 1,1protsendilist tõusu mõjutas enim elektrihinna tõus (18% kallim kui eelmise aasta märtsis), mis andis koguinflatsioonist üle poole ehk 0,6 protsendipunkti. 

Märtsis oli hinnakasv Eestis veel väiksem kui euroalal keskmiselt, kus tarbijahindade aastakasv ulatus 1,3 protsendini. Euroala teiste riikidega võrreldes püsib Eestis nii üürihindade kui ka majutusteenuste hindade langus kiire, olles aastaga odavnenud vastavalt 9 ja 8 protsenti. Turismiteenustest kallinesid märtsis mõnevõrra pakettreisid ja lennupiletid.

Lähikuudel hakkab hinnakasvu tõukama nafta maailmaturuhindade suur kõikumine. Naftahind hakkas koroonakriisi alguses möödunud aasta teises kvartalis märkimisväärselt langema. Praeguseks on nafta hinnatase maailmaturul kerkinud ja kiirendab tarbijahindade aastakasvu. Kuna energiahindade osakaal on meie tarbijakorvis suurem kui euroala riikides keskmiselt (vastavalt 12 ja 9 protsenti), siis on ka naftahinna kõikumine Eestis tuntavam.

Eesti Panga prognoosi järgi kiireneb hinnakasv lähikuudel 2 protsendi lähedusse ja ületab sellega euroala keskmist hinnakasvu. Käesoleva aasta keskmiseks hinnakasvuks kujuneb keskpanga prognoosi järgi 1,6 protsenti.

Eesti Panga kõneisikute pildid on Eesti Panga fotopangas.

Luminor hakkab pakkuma laenukindlustust

Luminor BankLuminor toob koos Gjensidige kindlustusega turule kodu- ja väikelaenu klientidele mõeldud kindlustuse, mis hakkab katma töötuse ja pikaajalise haigusega seonduvaid riske. Kindlustusel on viis erinevat fikseeritud kuutasu ning kindlustuskaitse rakendumisel kantakse olenevalt valikust kliendi pangakontole igakuiselt kuni 500 eurot.

„Kuigi Balti riikide elanikud saavad vajadusel töötutoetust ja haigushüvitist, ei piisa nendest alati inimeste regulaarsete laenukohustuste täitmiseks ning pere vajaduste rahuldamiseks,“ ütles Luminori Eesti jaepanganduse juht Tanel Rebane. „Seetõttu tõime turule kindlustustoote, mis on mõeldud nendele klientidele, kel on panga ees pikaajalisi laenukohustusi. Kindlustuse eesmärk on aidata säilitada harjumuspärast elukvaliteeti juhul, kui inimene peab jääma haiguslehele rohkem kui 30 päevaks või ta kaotab ootamatult töö.“

Rebase sõnul kantakse riski realiseerumise korral kliendi kontole raha, mida saab kasutada nii pangale olemasolevate laenude tagasimaksete tegemiseks kui ka muude kulutuste katteks. „Loodame seeläbi anda klientidele pikaajalise kindlustunde ja lisatagatise ootamatu rahalise olukorraga toimetulekuks. Laenumaksekindlustuse saavad võtta nii senised kui ka uued Luminori kliendid, kellele on pank väljastanud kodu- või tarbimislaenu,“ lisas Luminori Eesti jaepanganduse juht.

Valikus on viis eri kaitsetaset, alustades 100 eurosest hüvitisest ja lõpetades 500 eurose igakuise hüvitisega. „Kui kliendi laenumakse on näiteks 90 eurot kuus, siis tasub tal võtta minimaalne kaitse. See maksab 4 eurot kuus ning tagab talle vajadusel hüvitisena 100 eurot kuus. Kui laenusumma on näiteks üle 400 euro, siis tasub mõelda suuremale kaitsele, mis maksab igakuiselt 13,5 eurot ning tagab juhtumi korral igakuiselt 500 eurose hüvitise,“ täpsustas Rebane.

Konkreetne summa makstakse kliendile välja mis tahes kindlustatud riski realiseerumise korral. Kindlustusmaksed jäävad kindlustuslepingu kehtivusajal samaks ning laenumaksete kõikumine neid ei mõjuta.

Rebane paneb inimestele südamele, et laenude kindlustamisele tasub mõelda igal ajal, sest raskused ei hüüa tulles ning eriti oluline on sellele tähelepanu pöörata just praegusel heitlikul ajal. „Tänavu jaanuaris oli Eestis töötuid 54% rohkem kui aasta tagasi. Balti riikides kokku oli jaanuari seisuga töötute arv ligi kaks kolmandikku suurem kui aasta eest, sealjuures kasvas Leedus töötute arv lausa 79%,“ lisas ta.

Samuti tõi Rebane välja, et kõikides Balti riikides on samal ajal väljastatud ka üha enam haiguslehti, millel on samuti inimeste sissetulekutele negatiivne mõju. Jaanuaris väljastati haiguslehti Eestis 39 000, Lätis 71 000 ja Leedus 120 000. Mullu sama ajaga võrreldes on see kasv rekordsuur kõigis kolmes riigis: Eestis 44%, Lätis 46% ja Leedus 52,5%.

Rohkem teavet laenumaksekindlustuse kohta leiate Luminori veebilehelt.

Kultuuriministeerium: Maakondade tervisespordikeskused said 600 000 euro eest arendustoetuseid

KultuuriministeeriumKultuuriminister Anneli Ott kinnitas selle aasta toetuste saajad taotlusvoorust „Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetus perioodil 2019–2022“. Toetust said 23 eri maakondades asuvat tervisespordikeskust 600 000 euro ulatuses.

„Tänu sellele riiklikule toetusele ja ka erasektori abil on juba korrastatud ja nüüdisajastatud paljusid maakondlikke tervisespordikeskusi, näiteks Võrus ja Pärnus või Palukülas Kärdla lähedal. Viimane hea talvehooaeg tõestas, et tervisespordikeskused on inimeste seas populaarsed, mida näitas ka spordisõprade rohkus korrastatud ja valgustatud suusaradadel. SA Eesti Terviseradade paigaldatud loendurite andemetel tehti möödunud suusahooajal riigi poolt toetust saavatel radadel umbes üks miljon külastust. See on suurepärane, et liigutakse vabas õhus rohkem, eriti arvestades asjaolu, et sportimisvõimalused siseruumides olid ja on siiani olnud ju piiratud,“ ütles kultuuriminister Anneli Ott. „Kuna aprill on ka südamekuu ja seega hoiame endiselt oma tervist ja kasutame seda võimalust väljas rohkem liikuda,“ lisas ta.

Toetussumma on 40 000 eurot aastas ühe maakonna kohta ning see jaguneb ühe või kahe tervisespordikeskuse vahel. Seetõttu kõige suurem toetus, 40 000 eurot, läks näiteks Hiiumaal Paluküla tervisespordiradade ja Põlvamaal Mammaste tervisespordikeskuse arendamiseks. Sama summa eest on plaanis parandada ka Kuressaare tervisepargis talispordi harrastamise tingimusi ja rajada Palivere Turismi- ja Tervisespordikeskuse uued suusarajad ja mäekeskuse lumetussüsteemid. Pärnumaale Reiu-Raekülla luuakse 40 000 euroga kõikide võimalustega suusarada ja Põltsamaal arendatakse sama summa eest Kuningamäe tervisespordikeskuse seniseid liikumisvõimalusi. Sama suures ulatuses toetust saab Tõrva tervisespordikeskus.

Toetuse abil aidatakse välja arendada üle-eestiline mitmekülgne liikumisharrastust võimaldavate regionaalsete tervisespordikeskuste võrgustik. Toetusperioodi lõpuks peavad toetatud tervisespordikeskustes olema rajatud valgustatud liikumisrajad ja loodud kunstlume tootmise võimekus. Riigi toel arendatakse igas maakonnas välja kuni kaks keskust, mis pakuvad aastaringselt mitmekesiseid võimalusi tegeleda liikumisharrastustega vabas õhus tasuta. Näiteks rajatakse toetust saavates tervisespordikeskustes muu hulgas mäesuusanõlvi, discgolfi väljakuid, pumptrack-radu ning jalgpalligolfi väljakuid.

Tervisespordikeskustele ja Kultuuriministeeriumile on partneriks olnud SA Eesti Terviserajad. Ka alusdokument „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030” seab eesmärgiks jõuda liikumisaktiivsuses ja osalejate arvus Põhjamaade tasemele, mis eeldab vähemalt kahe kolmandiku elanikkonna hõivamist liikumise ja spordiga, kuid selleks on tarvis kujundada eri vanuserühmade vajadustele sobivad tingimused.

Taotlusvooru alus on Kultuuriministri määrus „Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetamise tingimused ja kord perioodil 2019–2022“. Vaata toetusvooru kohta lähemalt siit, toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja ning toetuste saajaid siit.

Swedbank: 2020 – aasta, mille veetsime kodus

SwedbankKoroonapandeemial on olnud laastav mõju turismisektorile, jättes miljonid inimesed üle maailma oma kodudesse. Majutusettevõtete statistika järgi peatus eelmisel aastal kõigis kolmes Balti riigis ligi poole vähem turiste kui aasta varem – Eestis 48%, Lätis 49% ning Leedus 46% vähem. Välisturistide langus oli aga oluliselt suurem. Eestis nägime viimati sarnast turistide arvu 2004. aastal.

Siseturism kannatas pandeemia tõttu oluliselt vähem

Vaatamata piirangute leevendamisele eelmise kevade lõpus, püsis ebakindlus endiselt suur ning risk nakatuda kõrge, mistõttu võimalusel välditi reisimist välismaale ning eelistati reisida riigisiseselt. Kahe viiruselaine vahelisel ajal juulist oktoobrini peatus nii Eesti, Läti kui ka Leedu majutusasutustes aasta varasemaga võrreldes ligikaudu 10% rohkem siseturiste, kuid aasta kokkuvõttes see siseturismi langust ära ei hoidnud. Eelmisel aastal peatus Eestis 16% vähem siseturiste võrreldes aasta varasemaga, Lätis ja Leedus oli langus vastavalt 18% ja 21%.

Tänu ühtsele Balti mulli loomisele mai keskpaigas suurenes suvel reisimine ka Balti riikide vahel. Nii näiteks peatus augustis Eestis 30% rohkem turiste Lätist, Lätis aga kaks korda rohkem turiste Eestist võrreldes 2019. aasta sama ajaga. Ajutiselt taastunud reisimine Balti riikide vahel avaldas aga aasta kokkuvõttes pigem väikest mõju. Peatunud välisturistide arv langes Eestis 70%, Lätis 63% ning Leedus 73% võrreldes 2019. aastaga. Välisturistide osakaal kõikidest majutatud turistidest on olnud aga kõige suurem Lätis, kus 2019. aastal oli nende osakaal pea 70% kõikidest turistidest, Eestis oli vastav osakaal ligi 60% ning Leedus veidi alla poole.

Baltikumil jäi eelmisel aastal välisturistidelt saamata 2,5 miljardit eurot

Välisturistide arvu langus vähendas nende kulutusi Eestis 67%, Lätis 56% ning Leedus 69% võrreldes aasta varasemaga. Samas on välisturistide kulutuste vähenemine Balti riikidele erineva mõjuga, kuna nii välisturistide osakaal kõikidest turistidest kui ka nende kulutuste osakaal kõigi turistide kulutustest on riigiti erinev. 2019. aastal moodustasid välisturistide kulutused Eestis 89%, Lätis 73% ning Leedus 60% kõikide turistide kulutustest. Absoluutarvudes jäi Eestil välisturistidelt saamata 1 miljard eurot, Lätil 0,5 miljardit eurot ning Leedul 0,9 miljardit eurot võrreldes aasta varasemaga.

Tunneli lõpus paistab valgus

Väsimus pikalt kestnud piirangutest, positiivsem väljavaade tänu vaktsineerimisele ja kogunenud säästud toetavad sel aastal inimeste kindlustunnet reisida. Positiivseid arenguid turismis peaksime nägema juba lähiajal peale piirangute leevendamist. Samas võtab pandeemia-eelsele tasemele jõudmine veel aega ning tõenäoliselt eelistatakse esialgu pigem kodumaale lähemal asuvaid sihtkohti. Vaktsineerimispassi võimalik kasutuselevõtt lihtsustab reisimist Euroopa Liidus ning toetab samuti turismisektori taastumist.

Statistikaamet: Märtsi tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks oli elekter

StatistikaametStatistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks märtsis võrreldes veebruariga 0,2% ning tõusis eelmise aasta märtsiga võrreldes 1,1%. Mulluse märtsiga võrreldes olid kaubad 0,5% ja teenused 2,0% kallimad.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Viktoria Trasanovi sõnul mõjutas tarbijahinnaindeksit eelmise aasta märtsiga võrreldes enim kodudesse jõudnud elektri 18,3% kõrgem hind. „Diislikütus oli 4,7% odavam ja bensiin 4,5% kallim. Toidukaupadest kallinesid enim muud jahusegud (13,2%) ja värske köögivili (10,3%) ning odavnesid kartul (22,3%) ja oliivõli (10,3%),“ selgitas Trasanov.

Veebruariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit kõige rohkem kodudesse jõudnud elektri 11,3% hinnalangus. Suurem mõju oli veel mootorikütuse 3,9% hinnatõusul ning toidukaupade hinnamuutustel, kus värske köögivili kallines 19,7% ja värske kala 19,8% ning liha ja lihatooted odavnesid 2,4%.

Haridus- ja lasteasutuste indeksi langus oli tingitud kohalike omavalitsuste otsusest jätta üleriigiliste piirangute olukorras küsimata lasteaia kohatasu.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, märts 2021
Kaubagrupp Märts 2020 –
märts 2021, %
Märts 2021 –
veebruar 2021, %
KOKKU 1,1 -0,2
Toit ja mittealkohoolsed joogid 0,5 0,1
Alkohoolsed joogid ja tubakas 1,5 0,5
Riietus ja jalatsid -2,8 0,6
Eluase 1,9 -2,7
Majapidamine 0,1 -0,1
Tervishoid 3,6 0,2
Transport 3,4 2,4
Side -2,7 -1,0
Vaba aeg 1,7 -1,3
Haridus ja lasteasutused 2,9 -9,7
Söömine väljaspool kodu, majutus -1,2 0,0
Mitmesugused kaubad ja teenused 1,6 0,1

Vaata ka tarbijahinnaindeksi kalkulaatorit ja hindade valdkonnalehte.

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Uus Maa: Uskumatu olukord kinnisvaraturul

Uus MaaKinnisvaraturg on viimaste kuudega omandanud buumilähedased tunnused. Madal pakkumine pole suure nõudlusega jaksanud veel kaasa tulla ning seetõttu näeme müügiaktiivsust ja hinnakasvu, millest pool aastat tagasi oleks olnud raske isegi unistada.

Selle aasta jooksul me aktiivsuse langust tõenäoliselt ei näe, kuna sügisel on turule tulemas ka II pensionisambast välja võetud raha. Küll aga võib tänane, majanduslikku ja tervislikku olukorda arvesse võttes liigagi hea konjunktuur mõjutada negatiivselt järgmiste aastate tegutsemisjanu.

Nõudlus ületab pakkumist

Aktiivsus on kõrge praktiliselt igal pool – nii korterite, majade kui kruntide turul, nii Tallinnas ja kaugemal. Mõningane leevendus on siiski saabunud – võrreldes veebruariga kasvas nii Tallinnas kui Tartus korterite müügipakkumine, jäädes siiski Tallinnas võrreldes aastataguse ajaga enam kui 1000 korteri võrra väiksemaks. Aasta esimeses kvartalis tuli Tallinnas turule ligi 950 uut korterit, mis oli suurim tulemus pärast 2018. aasta II kvartalit ning uute korterite pakkumine lähenes 3500le ehk väga heale pakkumismahule.

Selle „nullis“ aga ära väga kõrge aktiivsus, kuna kvartali jooksul müüdi üle 1200 uue korteri, mis oli kümnendi parim tulemus ning jätab pakkumismahud ka lähiajal pigem keskmisest madalamaks.

Müüdud korterite hulk läheneb tipule

Märtsis sõlmiti esialgsete tulemuste põhjal ligi 2350 korteritehingut – viimati oli nii kõrge aktiivsus buumiajal, kui 2007. aasta mais vahetas omanikku 2411 korterit. Kõrgest aktiivsusest andis märku juba eelmise aasta lõpp, kui neljal kuul järjest sõlmiti üle 2000 tehingu, ent võrreldes eelmise aasta märtsiga sõlmiti üle 500 tehingu rohkem. Aasta esimese kvartali jooksul on sõlmitud vähemalt 6057 korteritehingut, mida on 8,2% enam kui eelmise aasta esimeses kvartalis.

Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga langes tehingute arv vaid kolmes maakonnas (sealhulgas Lääne maakonnas 15 võrra), mille taga oli pakkumise, mitte nõudluse langus. Tartumaal sõlmiti aga 242 tehingut (+38,2%), Harjumaal 115 tehingut (+3,7%) ja Ida-Virumaal 49 tehingut (+8,5%) enam.

Korteritehingute mediaanhind ei olnud siiski rekordiline, ent ületas viiendat kuud järjest 1500 €/m2 piiri (esialgselt 1587 €/m2). Võrreldes aastataguse ajaga suurenes müüdud korterite mediaanhind I kvartalis 4,7% võrra. Tehingute mediaanhind langes vaid neljas maakonnas, samas kui Tartumaal suurenes näitaja uusarenduste mahu kasvu tõttu 18,5%, Ida-Virumaal koguni 20%, samas kui Harjumaal 4% ja Pärnumaal 0,7% võrra.

Linnades võimutsevad uusarendused

Märtsis müüdi Tallinnas üle 1000 korteri. Viimati ületati see piir 2007. aasta mais. Tehingute mediaanhind ulatus viiendat kuud järjest üle 2100 €/m2. Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga on müüdud korterite arv suurenenud 12,9% ja mediaanhind 7,8%.

Tartus sõlmiti esialgseil andmeil veidi üle 200 korteritehingu (arv on hetkel veel muutumises), mille mediaanhind oli taas ligi 1800 €/m2. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes on Tartu turg aktiivse uusarendusturu tõttu väga kiirelt kasvanud – tehingute arv 44% ja tehingute mediaanhind 20,5%.

Aktiivne oli turg ka Narvas ja Pärnus, kus sõlmiti ligi 90 korteritehingut. Kui Pärnu turg püsib eelmise aasta arvude juures, siis Narvas on tehingute arv suurenenud üle 10% ja müüdud korterite mediaanhind 4,7%.

Väikelinnadest on turg eelmise aasta I kvartaliga võrreldes enim kasvanud Rakveres (+9 tehingut) ja Viljandis (+18 tehingut), kus on ka küllaltki aktiivne uusarendusturg. Seetõttu on näiteks Rakveres müüdud korterite mediaanhind võrreldes eelmise aasta I kvartaliga kasvanud üle 200 €/m2 võrra (728→931 €/m2).

Õitseb ka eramuturg

Üksikelamutega sõlmiti märtsis üle 300 tehingu (esialgselt 315), mis on varasemate kuude müüke kõrvale pannes väga hea tulemus, kuna näiteks eelmisel aastal ületati 300 tehingu piir vaid kahel korral. Pannes siia kõrvale 79 suvilatehingut, saame ligi 400 eramu- ja suvilatehingut. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on juba sõlmitud üle 200 tehingu rohkem.

Kui hoonestamata elamumaa turul on reeglina väga hea tulemus üle 300 tehingu kuus, siis märtsis sõlmiti esialgsetel andmetel koguni 565 müüki ning jällegi peab tõdema, et viimati jõuti samasuguste arvudeni 2006. aastal.

Adaur Grupp: korteritehingute kvartalikokkuvõte 2021 I kvartal

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine maksumus ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute käive (€) ja keskmine maksumus (€) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute kogupindala (m²) ja keskmine tehingus oleva korteri suurus (m²) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Maakondade korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute arvu jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute käibe jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute keskmine maksumus (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute arvu jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute käibe jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute keskmine maksumus (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Titanium käivitab Baltikumi kinnisvaraturu investeerimisfondi

Soome investeerimisfirma Titanium käivitab Baltikumi kinnisvarasektorile keskenduva uue investeerimisfondi, mille eesmärk on lähiaastatel kasvada piirkonna üheks suurimaks kinnisvarainvestoriks.

Investeerimisfond Special Mutual Fund Titanium Baltic Real Estate on avatud ja lõpptähtajata investeerimisfond, millesse saavad investeerida Soome investorid. Fondi asutas ja seda haldab Titanium Oyj tütarettevõte Titanium Rahastoyhtiö Oy. Titaniumi poolt hallatavate varade maht oli 2020. aasta lõpu seisuga 1,3 miljardit eurot. Suurim fondidest on Titanium Care Real Estate, mis investeerib Soomes tervishoiu- ja hoolekandevaldkonna kinnisvarasse (fondi suurus on 2021. veebruari seisuga 641 miljonit eurot).

Uut fondi juhivad Titaniumi kogenud portfellihaldurid Siim Rosenthal ja Pekka Huttunen. Siim Rosenthal on varasemalt töötanud Cityconis ja ühtlasi juhtinud Soome üht edukaimat ja tuntumat kaubanduskeskust, Pekka Huttunenil on pikaajaline kogemus Titaniumi kinnisvaraportfellide haldamisel, mh koordineeris ta Rocca al Mare ja Kristiine keskuseid haldava Cityconi Baltikumi tegevusi.

“Otsime võimalust investeerida kinnisvarasse kõigis segmentides, näiteks elamute, büroode, logistika ja tootmise, hotellide valdkonnas ning ka äri- ja avaliku sektori kinnisvaras,” ütles Rosenthal.

Ta lisas, et esmajärjekorras on fondi peamine fookus Eesti turul. Hiljem soovitakse laieneda ka Lätti ja Leetu.

Titanium Oyj tegevjuht Tommi Santanen lausus, et fondi eesmärk on kasvada lähiaastatel üheks Baltikumi suurimaks kinnisvarainvestoriks.

“On meeldiv tunne esimese Soome ettevõttena pakkuda Soome jaeinvestoritele avatud ja ilma lõpptähtajata fondi, mis keskendub Baltikumi kinnisvarale. Olen veendunud, et meie portfellihaldurite kogemused koos nende kontaktvõrgustiku ja kasvule orienteeritud lähenemisega kujundavad vundamendi edukaks investeerimiseks, luues väärtust meie klientidele ja mitmekesistades Titaniumi äritegevust,” märkis Santanen.

Titanium on pangandusgruppidest sõltumatu Soome kontsern, mis keskendub fondidele ning investeerimis- ja varahaldusteenustele. Titaniumi äritegevus põhineb kliendikesksusel, professionaalsusel, nutikusel ja usaldusel. Grupi kogenud meeskond teenindab eraisikuid ning äri- ja avaliku sektori kliente kogu Soomes. Titaniumi poolt hallatavate varade maht oli 2020. aasta lõpus 1,3 miljardit eurot. Titaniumi aktsiad on noteeritud Nasdaqi Helsingi börsi First North Growth Market Finland nimekirjas.

Uute korterite turg – müük, hinnad ja pakkumine: kas vajad värskeimat infot?

Tõnu ToomparkKas vajad uute korterite turu infot? Kas sind huvitab, kui palju kliendi uusi kortereid ostavad? Millises suunas ja millise kiirusega liiguvad hinnad? Kas uute korterite nõudlus suureneb või mitte? Kas soovid prognoose turu edasiste arengute osas? Soovid näha pikemaid trende?

Koondan regulaarselt kokku elamispindade uusarenduste turu info. See annab hea võimaluse saada konkreetne pilt, milliseid projekte arendatakse ja kirjeldada neid projekte selliselt, et see annab võimaluse praktiliste otsuste langetamiseks.

Saan sind aidata, kui oled näiteks kinnisvaraarendaja ja tahad teada:

  • millised on pakkumises olevad konkureerivad projektid;
  • milline on pakkumiste struktuur toalisuse ja korteri pindala osas;
  • millised on korterite hinnad ja kuidas need liiguvad;
  • kas müügile tulevad projektid leiavad ostjad;
  • kas uusi müüki tulevaid projekte ja kortereid on rohkem või vähem sellest, mis ära müüakse;
  • ja kõige tähtsam – millised korterid müüvad ja millised mitte.

Olen aastate jooksul välja töötanud aruandevormid, mis annavad optimaalse kasu arenduse otsuste tegemiseks. Suudan pakkuda elamispindade turu detailse hetkeolukorra kirjelduse kui aastatepikkuseid aegridasid kõikide Tallinna arendusprojektide kohta.

Kas tundub huvitav? Kas soovid asjast lähemalt rääkida? Võta ühendust: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Merko Ehitus: Notice of adoption of resolutions of shareholders of AS Merko Ehitus without convening a general meeting

Merko EhitusThe Management Board of AS Merko Ehitus, registry code 11520257, seated at Järvevana tee 9G, Tallinn, 11314, proposes to the shareholders to adopt resolutions without convening a meeting in accordance with § 2991 of the Commercial Code. The Management Board is making this proposal in order to avoid physical gatherings during the COVID-19 corona pandemic.

The shareholders have the possibility to vote in favour or opposed to the resolutions either by mail or e-mail using a voting ballot, which is published on Merko Ehitus homepage group.merko.ee/en/general-meeting-of-shareholders and attached to the notice of adoption of resolutions on Nasdaq Baltic homepage (nasdaqbaltic.com). The filled in ballot together with the documents to enable identification of the shareholder and to certify the right of representation must be forwarded to the Management Board of AS Merko Ehitus by 5 May 2021 at 9:00 AM (here and hereafter Estonian time) in accordance with the procedure specified below. If a shareholder does not give notice of whether they are in favour of or opposed to the resolution during this term, it shall be deemed that they have voted against the resolution.

The set of shareholders, entitled to adopt the resolutions, will be determined 7 days before the term by which the shareholder must present their position, i.e. 28 April 2021 at the close of the business of the Nasdaq CSD Estonia settlement system.

Merko Ehitus shall disclose the resolutions with a stock exchange announcement and on the company’s homepage no later than on 12 May 2021 in accordance with § 2991 (6) of the Commercial Code.

No later than on 4 May 2021, the Management Board of Merko Ehitus shall publish an overview of 2020 economic results and future outlook on Merko Ehitus homepage (group.merko.ee/en/general-meeting-of-shareholders) and with a stock exchange announcement on Nasdaq Baltic homepage (nasdaqbaltic.com).

Supervisory Board approved Management Board proposals for the draft resolutions to be adopted:

1. Approval of the annual report for the financial year 2020

To approve the annual report for the financial year 2020 of AS Merko Ehitus.

2. Distribution of profits:

(i) to approve the net profit of EUR 22,993,990 for the financial year 2020;
(ii) to pay a total of EUR 17,700,000, which is EUR 1.00 per share, as dividends to the shareholders from net profit brought forward;

  • shareholders, entered into the share register of AS Merko Ehitus on 7 June 2021, at the close of the business of the settlement system, will be entitled to dividends;
  • consequently, the day of change of the rights related to the shares (ex-date) is on 4 June 2021; from this date onwards, the person acquiring the shares will not have the right to receive dividends for the financial year 2020.
  • dividends will be paid to the shareholders on 18 June 2021 by transferring the respective amount to the shareholder’s bank account, which is linked to the securities account;

(iii) to leave the outstanding net profit undistributed.

3. Appointment of auditor for the financial years of 2021-2022

To appoint the audit firm AS PricewaterhouseCoopers as the auditor of AS Merko Ehitus for the financial years of 2021 and 2022 and to pay to the audit firm for auditing as per contract to be entered into with AS PricewaterhouseCoopers.

Organisational issues

Forwarding of the voting ballot and accompanying documents
The filled in voting ballot and accompanying documents can be forwarded to the Management Board either by e-mail or on paper. The Management Board asks the shareholders to prefer forwarding the ballots by e-mail and signed digitally, if possible.

If the shareholder forwards the filled in ballot to the Management Board by e-mail:

  • the ballot must be filled in and signed either digitally or by hand on paper.
  • if the ballot is filled in and signed by hand on paper, the ballot must be scanned and forwarded by e-mail together with a copy of an identification document (e.g. passport or identity card/ID-card) of the shareholder or the shareholder’s representative, or a copy of the page of the identification document containing personal data (among else, the copy needs to display the expiration date and the person’s specimen signature) in order to enable identification of the shareholder.
  • if the ballot is filled in and signed digitally, no additional documents need to be presented to enable identification of the shareholder, if identification is possible using the digital signature itself (e.g. signing the ballot with Estonian ID-card, mobile-ID or smart-ID).
  • representative of a natural person-shareholder must also forward a suitably prepared power of attorney either in Estonian or English in a format which can be reproduced in writing.
  • a legal representative of a legal person-shareholder must also forward an excerpt from an appropriate (business) register where the legal person is registered, which identifies the individual’s right to represent the shareholder (legal representation). If the type of representation is other than legal representation, a suitably prepared power of attorney must also be submitted in a format which can be reproduced in writing, in addition to the excerpt from a register. Please legalise the registration documents of a legal person, registered in a foreign country (with the exception of unattested power of attorney), or have them apostilled, if not provided otherwise by an international treaty. If the excerpts from a register are in a language other than Estonian or English, translations to either Estonian or English by a sworn translator or an official equated to a sworn translator must be provided. AS Merko Ehitus may also deem the shareholder’s voting right to be proven, if all the required information on the legal person and the representative concerned are given in a notarised power of attorney, issued to the representative in a foreign country, and the power of attorney is recognised in Estonia.
  • the ballot and accompanying documents or their copies are requested to be forwarded to e-mail address group@merko.ee by no later than 5 May 2021 at 9:00 AM.

If the shareholder forwards the filled in ballot to the Management Board by mail:

  • the ballot must be filled in and signed by hand.
  • together with the ballot, a copy of an identification document (e.g. passport or identity card/ID-card) of the shareholder or the shareholder’s representative, or a copy of the page of the identification document containing personal data must be submitted (among else, the copy needs to display the expiration date and the person’s specimen signature).
  • representative of a shareholder must forward the same accompanying documents or their copies as described above, if the ballot is presented by e-mail.
  • the ballot and accompanying documents or their copies are requested to be forwarded to the address of AS Merko Ehitus, Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, Estonia, so that they arrive no later than on 5 May 2021 at 9:00 AM.

In order to assign a representative, the shareholder may use the template for power of attorney, which is published on Merko Ehitus homepage group.merko.ee/en/general-meeting-of-shareholders and attached to the notice of adoption of resolutions on Nasdaq Baltic stock exchange homepage (nasdaqbaltic.com).

Documents related to resolutions
The draft resolutions and documents related thereto, the annual report for the financial year 2020, the auditor’s report, the proposal for distribution of profit, and the report on the activities of the Supervisory Board in the financial year 2020, are available as attached to the stock exchange announcement about the notice of adoption of resolutions published on Nasdaq Baltic stock exchange homepage nasdaqbaltic.com, and on Merko Ehitus homepage (group.merko.ee/en/general-meeting-of-shareholders).

Questions related to resolutions and adoption procedure
Questions related to the resolutions and the adoption procedure may be submitted to e-mail address group@merko.ee until the deadline given to the shareholders to present their position. The questions and answers will be disclosed on Merko Ehitus homepage (group.merko.ee/en/general-meeting-of-shareholders).

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!