SEB pakub lihtsustatud korras laenupuhkust kuni septembri lõpuni

SEB PankAprillis leppisid Pangaliidu liikmespangad kokku nii eraisikutele kui ka ettevõtetele maksepuhkuse andmise ühistes reeglites. Kokkulepe eesmärgiks oli toetada Eesti majanduse ja majapidamiste võimalikult sujuvat taastumist eriolukorrast ning ühtlustada maksepuhkuse saamise protsessi. Eesmärgiga pakkuda klientidele kindlustunnet ka edaspidi, otsustati algselt 30. juunini kehtima pidanud maksepuhkuse andmise reeglite kehtivust pikendati septembri lõpuni.

„Soovime pangana toetada meie era- ja ärikliente nii finantsiliselt headel kui keerulistel aegadel. Eriolukorra algusest alates oleme koroonaviirusest põhjustatud asjaoludel vormistatud maksepuhkused ligikaudu 4% eraisikutele ning 16% äriklientidele meie laenu- ja liisingu portfellist. Mitmed vormistatud maksepuhkused on tänaseks aga juba lõppenud ning kliendid ei ole pidanud vajalikuks neid pikendada. Hetkel on kehtiv maksepuhkus ligikaudu 3% eraisikutel ning 12% äriklientidel meie laenuportfellist. Samuti on langustrendis uute maksepuhkuste taotlejate arv. Maksepuhkuse vormistanud klientide suhteliselt madal osakaal kogu portfellist ning vähenenud uute maksepuhkuste taotluste arv on tõestuseks sellele, et meie klientide finantstervis on jätkuvalt hea ja stabiilne,“ kommenteeris SEB panga juht Allan Parik.

SEB kodulaenu klientidele, kes on lühiajaliselt makseraskustesse sattunud, pakub pank võimalust oma laenu põhiosa makseid kuni ühe aasta võrra edasi lükata. Liisingu ja väikelaenu puhul kehtib kuni pooleaastane maksepuhkuse periood. Ettevõtted või ettevõtete grupid, kellel on SEB-s krediidilimiit kokku alla 5 miljoni euro, saavad laenudele põhiosa maksepuhkust kuni kuueks kuuks. Maksepuhkuste kord kehtib laenulepingutele, mis on sõlmitud enne 2020. aasta 12. märtsi ja selle alusel saab maksepuhkust taotleda 29. septembrini 2020 (k.a). Uued lihtsustatud tingimused laienevad ka klientidele, kes on alates selle aasta 12. märtsist juba maksepuhkust küsinud. Lihtsustatud korras maksepuhkuse taotleja laenulepingul muudetakse vaid maksegraafikut, muid lepingutingimusi aga mitte.

”Soovitame jätkuvalt pöörduda panka kohe, kui on näha, et maksetega võiksid probleemid tekkida, näiteks kui töötasu on oluliselt vähenenud, töökoht on kadumas või kadunud ja vajatakse lisaaega uue töökoha leidmiseks,” lisas Allan Parik.

Kas notariaalsest kaugtõestamisest saab uus normaalsus?

Kaanon KinnisvaraJuuli alguses sai täis kolm kuud ajast, millest alates on kaugtõestuse abil võimalik teha peaaegu kõiki notariaalseid toiminguid. Kaanon kinnisvarabüroo uuris ligikaudu paarkümmend kinnisvaraalast kaugtõestamist läbi viinud notarilt Edgar Grünbergilt, kuidas on kaugtõestamine asjaosaliste poolt omaks võetud ja milliseid probleeme on esinenud.

Mida kujutab endast notariaalne kaugtõestamine?

Kaugtõestamise näol on tegu võimaluse, mitte kohustusega ning iga notar otsustab ise, kas ta viib toimingu läbi kaugtõestuse teel või mitte. Suures pildis näeb kaugtõestamine välja nagu kohapealne notariaalne tehing, vahe on lihtsalt selles, et kaugtõestamise korral leiab osapoolte kohtumine aset videosilla vahendusel, mitte füüsiliselt samas kohas kohal olles.

Nende isikute puhul, keda notar isiklikult ei tunne, on enne videosilla loomist kohustuslik portaali kaudu läbi viia näotuvastusprotsess ehk verifitseerimine. Kui verifitseerimisprotsess on läbitud, ilmub notari ekraanile teave, et kõik asjaosalised, kes peavad tõestamisel osalema, on videosilla loomiseks valmis. Seejärel alustatakse videokõnet. Kusjuures süsteem on loodud nii, et kõik osalised peavad olema eraldi, oma arvutite taga. Isegi kui mõni asjaosaline on samal ajal notaribüroos, peab ta siiski osalema tõestamisprotsessis läbi oma arvuti.

Kas ja milliseid piiranguid kaugtõestamisel on?

Geograafiliselt pole oluline, kus asjaosalised antud hetkel asuvad. Osalistel peab olema Eesti isikukood ja vastavad sertifikaadid, et saaks anda digiallkirja. Ehk et välismaalaste puhul pole ilma e-residentsuseta võimalik kaugtõestamist läbi viia.

Kuidas on notarid ja kliendid kaugtõestamise võimaluse omaks võtnud?

Mulle tundub, et rohkem on omaks võtnud need, kes tunnevad end digimaailmas kindlalt ja turvaliselt. Seega pigem noorem generatsioon. Klientidele, kes ei tunne end üle võrgu suheldes mugavalt, ma väga seda võimalust ka ei soovita, sest siis tekib küsimus, kas nad suudavad ja oskavad end väljendada samal tasemel nagu füüsiliselt kohtudes.

Kahjuks pean möönma, et ligikaudu neljandik toimingutest, mis olen teinud, ei lähe tehniliste probleemide tõttu nii libedalt nagu võiksid minna. Minu enda senine praktika on näidanud, et suurim probleem osaliste vahel on luua videosild, mis toimiks tõrgeteta. Enamikel juhtudel on tõrked seotud tehniliste probleemidega: kas ei ole internet piisavalt kiire, seadmed/seadistused ei funktsioneeri, vajaminev tarkvara on aegunud.

Aga eks kaugtõestamine läheb ajaga kindlasti sujuvamaks. Tehniline võimekus paraneb, inimeste kindlustunne suureneb ning inimeste kogemustepagas, näiteks erinevate videokoosolekute kasvu näol, laieneb.

Kas lisaks tehnilistele probleemidele esineb seoses kaugtõestamistega ka sisulisi probleeme?

Potentsiaalselt kõige suurem sisuline probleem, mis meile kui notaritele muret teeb, on see, et kui ma ei suhtle inimesega vahetult, kõrvuti ühes ruumis olles, siis mul ei ole võimalik täielikult veenduda, kas vastav toiming on ikka tema tahe. See on ka üks põhjus, miks kaugtõestamine ei ole praegu notarite jaoks kohustus, vaid võimalus.

Kui palju praegu kaugtõestamise soove tagasi lükatakse?

Arvuliselt on keeruline öelda. Kui aga näiteks väga eakas inimene soovib müüa, kinkida või muud kaalukat tehingut teha läbi kaugtõestamise… Eks ka eakas inimene võib olla digitaalselt pädev ja puha, aga üldiselt ma sellistel juhtudel natuke kahtlen kaugtõestamise variandi sobivuses. Samas, ka noorem inimene võib olla mõjutatud või lihtsalt ebapädev. Minu kohustus on kliendiga suheldes veenduda, et vastav tehing on tema enda vaba tahe, tema enda soov, et teda ei mõjutata ega survestata. Videosilla vahendusel on see paljudel juhtudel mõnevõrra keerulisem. Sellest tulenevalt oleks õige, et kaugtõestamisest ei saa notaritele kohustus, notarile võiks jääda võimalus otsustada, kas toimingu saab videosilla vahendusel läbi viia või mitte.

Ehk et kaugtõestamine laiendab küll inimeste võimalusi, aga sellel on ka omad riskid?

Just. See, et tulevikus tehakse väga suur hulk, võib-olla isegi enamik tehinguid videosilla vahendusel, on tõsiasi. Seda põhjusel, et enamik tehinguid tehakse siiski isikute vahel, kes ei ole väga eakad ja kelle tahte välja selgitamine ei ole ülemäära raske. Aga on olemas ka see kontingent, kelle tahet on raskem välja selgitada – lisaks eakatele näiteks inimesed, kelle vahel on erimeelsused, mistõttu on vaja asju rohkem läbi arutada.

Või siis teine näide: toiminguga on otseselt seotud väga palju isikuid (nt kortermaja kõik omanikud). Sel juhul on kaugtõestamine tehnilisest vaatevinklist hea variant, sest raske on leida aega, mis sobib sedavõrd suurele hulgale inimestele füüsiliselt kohaletulemiseks. Kuigi ma esimese hooga ei kujuta ette videosilla vahendusel tehtavat notariaalset toimingut, kus osaleb 20 inimest … Aga ilmselt on see harjutamise ja harjumise küsimus.

Results of the subscription for nonconvertible bond offering

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (hereinafter Pro Kapital) informs that the subscription period of the private placement of nonconvertible bonds (hereinafter the “Bonds”) announced on 22 May 2020 has ended on 7 July 2020.

The Management Board has decided on the allocation of the first subscription of the Bonds as follows:

  • Pro Kapital will issue 2 925 641 Bonds with the total issue value of EUR 8 191 794.80;
  • The nominal value of each Bond will be EUR 2.80;
  • The Bonds will carry interest at a 8%, p.a.;
  • The Bonds can only be paid for with Pro Kapital’s convertible bonds, which should be transferred to Pro Kapital on or about 17 July 2020;
  • The issue date of the first tranche of the Bonds is expected to take place on 3 August 2020 and the issue of the first tranche shall be carried out in the full volume indicated in section 1 above, provided that an equal number of convertible bonds is transferred to Pro Kapital;
  • The final redemption date of the Bonds will take place on 31 October 2024;
  • The Bonds are not secured and not convertible;
  • The Bonds will be registered with the Estonian Central Securities Depository (CSD);
  • Pro Kapital plans to apply for the listing of the Bonds at the corporate bond list on Nasdaq Tallinn.

CEO of Pro Kapital Paolo Michelozzi’s comment on the first subscription tranche of the Bonds: “We are glad that we have received positive feedback from the investors in this private placement and the company is satisfied with the amount of the bonds subscribed in the first tranche. We are making preparations for the next tranches of the bond subscription with the aim to refinance the majority of our existing convertible bonds”.

This notice has been published to comply with clauses 7.6. and 7.7. of the Requirement for Issuers of Nasdaq Tallinn Stock-Exchange.

Mittekonverteeritavate võlakirjade märkimise tulemused

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (edaspidi Pro Kapital) annab teada, et 22. mail 2020 väljakuulutatud mittekonverteeritavate võlakirjade (edaspidi Võlakirjad) suunatud emissiooni märkimisperiood lõppes 07. juulil 2020.

Pro Kapitali juhatus on otsustanud esimesel märkimisperioodil märgitud Võlakirjade jaotuse järgnevalt:

  1. Pro Kapital emiteerib 2 925 641 Võlakirja nominaalväärtuses 8 191 794,80 eurot;
  2. Iga Võlakirja nimiväärtus on 2,80 eurot;
  3. Võlakirjad kannavad fikseeritud intressi 8% kalendriaastas, mida makstakse kaks korda aastas;
  4. Võlakirjade eest saab tasuda üksnes Pro Kapitali konverteeritavate võlakirjadega, mis tuleb kanda Pro Kapitalile orienteeruvalt 17. juulil 2020;
  5. Esimesel märkimisperioodil jaotatud Võlakirjade emiteerimise kuupäevaks on planeeritud 03. august 2020 ning emissioon toimub esimesel märkimisperioodil punktis 1 märgitud täismahus eeldusel, et Pro Kapitalile on üle kantud samas koguses konverteeritavaid võlakirju;
  6. Võlakirjade lunastamistähtpäev on 31. oktoober 2024;
  7. Võlakirjad on tagamata ja mitte konverteeritavad;
  8. Võlakirjad registreeritakse Eesti väärtpaberite registris;
  9. Pro Kapital kavatseb taotleda Võlakirjade kauplemisele võtmist NASDAQ Tallinn võlakirjade nimekirjas.

Pro Kapital juhatuse esimehe, Paolo Michelozzi, kommentaar Võlakirjade esimese märkimise tulemuste osas: “Meil on hea meel, et saime sellel suunatud pakkumisel investoritelt positiivset tagasisidet ja oleme rahul esimesel märkimisperioodil märgitud Võlakirjade kogusega. Valmistame ette võlakirjade pakkumise järgmisi etappe eesmärgiga refinantseerida valdav enamus konverteeritavaid võlakirju”.

Käesolev teade avaldatakse Tallinna Börsi reeglistiku Nõuded Emitendile punktide 7.6. ja 7.7. kohaselt.

Kas tahad teada, mis toimub Tallinna uute korterite sektoris?

Tõnu ToomparkKas tahad teada, mis toimub Tallinna uute korterite sektoris? Kui palju ühes või teises piirkonnas uusi kortereid müügiks pakutakse? Millised on hinnad? Kui paljude korteritega müügitehinguni jõutakse? Kas on projekte, mille müük ei edene? Kas on projekte, mis müüvad kiiresti?

Kui pead seda infot vajalikuks, saan sind aidata. Jälgin igakuiselt uute korterte turgu. Loen kokku korterhaaval pakkumise kõikide Tallinna ja Harjumaa projektide raames. See annab unikaalse pildi müügitempodest, samuti hindadest.

Lisaks kuivadele numbritele pakun uusarenduste infot graafikutena, mis annavad hea ülevaate pikema perioodi trendidest. Selle kõrvale suudan pakkuda statistika adekvaatset interpreteerimist ehk tekstilisi järeldusi ja prognoose.

Minu ainulaadne info on unikaalne materjal projektide või piirkondade võrdlusanalüüside tegemiseks, mis annavad võimaluse sihtida projekt edukalt ostjatele.

Saame kokku ja räägime, mis infot mul pakkuda on ja mida sul vaja on.

Kontakteeru ja lepime kokku: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee

Swedbank: Juunis hinnalangus jätkus

Swedbank

  • Juunis alanesid hinnad aastatagusega võrreldes ühe protsendi võrra
  • Hindasid mõjutasid majanduspiirangud ja maksumuudatused
  • Aasta kokkuvõttes peaks hinnatase jääma 2019. aasta taseme lähedale
  • Juunis hinnatase maiga võrreldes veidi kosus. Elekter kallines eelneva kuuga võrreldes elektriliinide rikete ja hooldustööde tõttu. Lõppesid mitmed eriolukorra ajaks kehtestatud soodustused nagu näiteks lasteaia kohatasu tühistamine, tasuta ühistransport. Samas mõjutab koroonakriis veel oluliselt maailmamajandust ja hindu. Toorainete hinnad on kehva nõudluse tõttu endiselt madalad. Eestis suruvad hindu allapoole maikuus jõustunud maagaasi, elektri ja diislikütuse aktsiisimaksude muudatused.

Tarbijad hindade alanemist märganud ei ole

Keskmine tarbimiskorv odavnes juunis eelmise aasta sama ajaga võrreldes ühe protsendi võrra. Tarbijad samas hinnalangust ei tunneta. Konjunktuuriinstituudi igakuise küsitluse järgi oodatakse järgmiseks aastaks pigem märgatavat hindade kasvu.

Kõige rohkem mõjutas hinnaindeksit transpordi ja üüri odavnemine

Mootorikütuste hind alanes odava nafta ja diislikütuse madalama aktsiisi tõttu. Üüri hind kukkus aastaga 12 protsenti üürikorterite pakkumise hüppelise kasvu tõttu. Alkoholi hinda mõjutas aktsiisimaksude langus eelmisel aastal. Tallinna Vesi langetas vee- ja reoveeteenuse maksumust. Kehv nõudlus ja turistide vähesus tõi alla rõivaste ja jalanõude ning majutuse hinnad. Majutusteenuste hinnalangus oli koguni ligi 30%. Suurematest kaubagruppidest kallines vaid toit.

Hindade langus ei ole alati hea uudis

Kuigi hindade langus tundub esmapilgul tarbijatele rõõmusõnumina, siis tähendab see tööandjatele väiksemaid käibeid ja kasumeid. See omakorda mõjutab tööturu ja palkade kaudu lõpuks ka tarbijaid. Tootjahinnad olid mais aastatagusega võrreldes 4 protsenti madalamad. Majandusanalüütikutele ei meeldi pikemaajalisem deflatsioon seetõttu, et see paneb tarbijaid ostuotsuseid edasi lükkama – milleks osta täna, kui homme saab sama kauba või teenuse odavamalt? Tarbimise vähenemine halvendab ettevõtete majandusolukorda aga veelgi. Praegu on tegemist eriolukorrast ja aktsiisimaksude alandamisest tingitud lühemaajalise deflatsiooniga. Aasta kokkuvõttes peaks hinnatase jääma 2019. aasta taseme lähedale. Hindade tõus peaks jätkuma juba järgmisel aastal.

Hindade langus pidurdus juunis

RahandusministeeriumStatistikaameti andmetel tõusid hinnad juunis eelmise kuuga võrreldes 0,9 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes pidurdus tarbijahindade langus mai 1,7 protsendilt juunis 1 protsendini. Euroalal kiirenes inflatsioon energiahindade tagasihoidlikuma languse tõttu esialgsel hinnangul 0,3 protsendini.

Kui energiahindade langus Eestis ja euroalal on sarnane, siis suurema hinnalanguse taga on eelkõige koroonamõjude kiirem levimine teenuste hindadesse ja riiklikud meetmed seoses aktsiisilangetustega. Ka toiduhindade tõus on meil viimastel kuudel olnud aiasaaduste väiksema kallinemise tõttu tagasihoidlikum.

Tavapärase majandustegevuse järkjärguline taastumine ja piirangute lõdvendamine on kaasa toonud nafta hinna tõusu 40 dollari lähedale ja koos sellega veidi kergitanud kütusehindu. Sellele vaatamata olid kütused juunis 17 protsenti odavam kui aasta tagasi.

Hinnalanguse pidurdumise taga oli eriolukorra ajaks kohalike omavalitsuste kehtestatud ajutiste meetmete lõppemine ja elektri börsihinna tõus ajaloolise keskmise lähedale. Kui aasta alguses ulatus teenuste hinnatõus üle 4 protsendi, siis alates aprillist on koroonakriisiga kaasnenud piirangute tõttu teenuste hinnatõus peatunud. Suurem hinnalangus on toimunud hotellides ja üürihindades, kus hinnad olid juunis vastavalt 32 protsenti ja 12 protsenti madalamad kui aasta tagasi.

Juuni prognoosiuuenduse kohaselt kestab tarbijahindade langus aasta lõpuni ning aasta kokkuvõttes ulatub hindade langus 0,3 protsendini.

Mai oli majutuses jätkuvalt vaikne nii sise- kui ka välisturismi poolest

StatistikaametStatistikaameti andmetel peatus mais Eesti majutusettevõtetes 37 000 külastajat, kes veetsid seal 83 000 ööd. Möödunud aastaga võrreldes oli külastajaid 88% vähem.

Statistikaameti analüütiku Helga Laurmaa sõnul oli mais majutusettevõtetes turiste jätkuvalt väga vähe, eriti kasin oli piiride sulgemise tõttu välisturistide arv. „Välisturiste peatus majutusasutustes 5000 ehk kõigest 3% nende eelmise aasta mai koguarvust,“ täpsustas Laurmaa.

Eestis ööbisid 1900 Läti, 1000 Soome, 250 Venemaa ja 200 Ukraina elanikku. Välisturistidest pooled olid puhkusereisil, 44% tööreisil ja 7% oli reisi eesmärgiks muu põhjus. Eestis veetsid nad mais kokku 17 000 ööd, mida oli võrreldes aasta varasemaga 96% vähem. Kaks kolmandikku külastajatest eelistas ööbida Harju maakonnas, järgnesid Pärnu, Tartu ja Ida-Viru maakond.

Külastajatel oli mais võimalik kasutada 954 majutusettevõtet, kus ööpäev maksis keskmiselt 26 eurot. Eelmise aasta maiga võrreldes oli hind oluliselt odavam. Tartu maakonnas maksis majutuse ööpäev keskmiselt 31 eurot, Harju maakonnas 30, Pärnu maakonnas 25 ja Ida-Viru maakonnas 24 eurot.

Majutusettevõtete külastajatest 86% olid siseturistid. Neid peatus majutusasutustes 32 000 ja nad veetsid seal 66 000 ööd. Siseturiste oli eelmise aasta maiga võrreldes 71% vähem ja ööbimisi 63% vähem. Külastajatest 58% märkis oma reisi eesmärgiks puhkusereisi ja 34% tööreisi. Ligi neljandik siseturistidest eelistas peatuda Harjumaal, järgnesid Tartu- ja Pärnumaa.

Tarbijahinnaindeks on taas tõusuteel

StatistikaametStatistikaameti andmetel muutus tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 0,9% ja võrreldes eelmise aasta sama ajaga -1%. Eelmise aasta juuniga võrreldes olid kaubad 0,8% ja teenused 1,2% odavamad.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Viktoria Trasanovi sõnul mõjutas tarbijahinnaindeksit maiga võrreldes enim kodudesse jõudnud elektri 13,2% hinnatõus. „Oluliseks mõjutajaks oli veel hariduse ja lasteasutuste indeksi tõus, mille tingis kohalike omavalitsuste otsus võtta pärast eriolukorra lõppemist lasteaedades taas kohatasu. Samuti lõppesid kohalikule transpordile eriolukorra ajaks kehtestatud soodustused, mis koos bensiini 3,2% kallinemisega viisid ka transpordi suuremate mõjutajate hulka,“ selgitas Trasanov.

Eelmise aasta juuniga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütuse hinnalangus: diislikütus oli 25% ja bensiin 12,5% odavam. Suurem mõju indeksi muutusele oli ka eluasemeteenustel, kus kodudesse jõudnud elekter oli 7,6% ja üür 11,7% mullusest odavam. Majutusteenuste hinnalangus oli ligi 30%. Vastupidises suunas mõjutas indeksi muutust enim toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine. Põhiosa sellest andis puuvilja (22%) ning liha ja lihatoodete (7,5%) hinnatõus. Toidukaupadest odavnesid sama ajaga enim kartul (38%) ja värske köögivili (19%) ning kallinesid värske puuvili ja marjad (27%).

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad langesid eelmise aasta juuniga võrreldes 7,5% ja mittereguleeritavad hinnad tõusid 0,8%.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, juuni 2020
Kaubagrupp Juuni 2019 – juuni 2020, % Mai 2020 – juuni 2020, %
KOKKU -1,0 0,9
Toit ja mittealkohoolsed joogid 2,7 0,6
Alkohoolsed joogid ja tubakas -3,9 -0,6
Riietus ja jalatsid -1,6 -1,9
Eluase -3,5 3,1
Majapidamine 1,7 -0,1
Tervishoid 3,4 0,3
Transport -7,0 1,4
Side -1,6 0,0
Vaba aeg 2,7 0,4
Haridus ja lasteasutused 4,0 31,3
Söömine väljaspool kodu, majutus -4,9 -1,6
Mitmesugused kaubad ja teenused 0,8 1,1

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse. Andmed aitavad saada ülevaate Eesti riigi hetkeseisust, mille põhjal langetavad ministeeriumid meie elu edasiviivaid otsuseid.

Juunis jätkus hinnalangus nõrga majandusaktiivsuse tõttu

Eesti PankTarbijahinnad langesid juunis aastaga 1%, kuid maiga võrreldes tõusis hinnatase 0,9%.

Suure osa kuisest hinnatõust põhjustas elektri kallinemine, panustades 0,5 protsendipunkti, ning eriolukorrast tingitud meetmete lõppemine. Elektri hind tõusis juunis järsult kõigis Baltimaades Leedu merekaabli rikke tagajärjel. Kodutarbijate elekter kallines piiratud ülekandevõimsuse tõttu kuuga 13%. Eestis on elektri hinnastatistika olnud väga heitlik seetõttu, et sest meie statistika ei võta arvesse Eesti Energia fikseeritud hinnaga elektrilepinguid, vaid arvestab üksnes elektri börsihindade muutusi.

Aastases võrdluses tõusid toiduainete hinnad, samal ajal kui energia, tarbekaubad ja teenused olid odavamad kui mullu. Toiduainete hulgas kallinesid enim puuviljad ja lihatooted. Samas on toidutoormete hinnad Euroopa Liidu siseturul viimastel kuudel mõnevõrra langenud ja see peaks lähikuudel kajastuma ka tarbijahindades.

Teenuste odavnemine jätkub seetõttu, et turismisektor on koroonaviiruse tõttu tugevalt kannatada saanud. Majutusteenused odavnesid aastaga ligi 30%, aeglustunud on ka hinnatõus restoranides ning lõppenud on puhkusepakettide varasem kiire kallinemine. Konjunktuuriinstituudi küsitluste põhjal on teenustesektori ettevõtete hinnangud pessimistlikud ja eeldatakse hinnalanguse jätkumist.

Valitsusepoolne tugev stiimul on majanduslangust pehmendanud ja vähendanud seega ka hinnalanguse ulatust. Jaemüük on pärast viimaste kuude suurt langust kiiresti taastunud. Üldine majandusaktiivsus taastub siiski visalt ja see pidurdab hinnakasvu kogu teisel poolaastal.

Pro Kapital publishes listing prospectus and applies for admission to trading of its bonds 2020/2024 at Nasdaq Stockholm

Pro KapitalOn 20 February 2020, AS Pro Kapital Grupp (“Pro Kapital”) issued EUR 28,500,000 senior secured bonds with ISIN SE0013801172 with a term of four years. Pro Kapital today announces that it publishes a listing prospectus in respect of these bonds and applies for admission to trading of these bonds on Nasdaq Stockholm.

Pro Kapital has applied for admission to trading of its 2020/2024 bonds on the corporate bond list of Nasdaq Stockholm and the first day of trading is expected to be on or about 9 July 2020. In connection with this, Pro Kapital has prepared a listing prospectus that has been approved by the Swedish Financial Supervisory Authority (Sw Finansinspektionen). The prospectus will be available through Pro Kapital’s website (www.prokapital.com) and the Swedish Financial Supervisory Authority’s website (www.fi.se).

Pro Kapital avaldab noteerimisprospekti ja taotleb oma võlakirjade 2020/2024 kauplemisele lubamist Nasdaq Stockholmi väärtpaberiturul

Pro Kapital20. veebruaril 2020 emiteeris AS Pro Kapital Grupp (“Pro Kapital”) 28 500 000 euro väärtuses tagatud võlakirju ISIN-iga SE0013801172, lunastustähtajaga neli aastat. Pro Kapital annab teada, et avaldab täna võlakirjade noteerimisprospekti ja taotleb võlakirjade kauplemisele lubamist Nasdaq Stockholmi väärtpaberiturul.

Pro Kapital on esitanud avalduse võlakirjade 2020/2024 kauplemisele lubamiseks Nasdaq Stockholmi ettevõtete võlakirjade nimekirjas ja eeldatavalt on esimene kauplemispäev 9. juulil 2020. Sellega seoses on Pro Kapital koostanud noteerimisprospekti ja selle on heaks kiitnud Rootsi Finantsinspektsioon (Sw Finansinspektionen). Prospekt avalikustatakse Pro Kapitali kodulehel (www.prokapital.com) ja Rootsi Finantsinspektsiooni kodulehel (www.fi.se).

Statistika: 2020 II kvartali korteritehingute arv vähenes 32 ja käive 24%

Tõnu Toompark2020 II kvartalis, mil maailmas möllas koroona tehti maa-ameti andmetel Eestis kokku 4007 korteritehingut. Aastataguse ajaga võrreldes vähenes tehingute arv 32%. Tallinnas ehk Eesti kinnisvaraturu suurimas piirkonnas oli tehingute arv 2020 II kvartalis 1617. Tallinna tehingute arv jäi eelmise aasta näitajale 33% alla. 

Tehingute arvu vähenemise tagamaa oli osalt inimeste ebakindlus. Teadmatus ei lubanud end siduda uute pikaajaliste kohustustega. Tehingute arvu teine oluline tagamaa oli varasemalt kokku lepitud tehingute asjaõiguslik vormistamine. Seda eeskätt uute korterite puhul, kus sisulised tehingu kokkulepped olid võib-olla pool, võib-olla isegi poolteist aastat varem sõlmitud.

Tehingute arvu olulise vähenemise juures pidi paratamatusena vähenema ka tehingute käive. Kogu Eesti korteritehingute käive 2020 II kvartalis oli 330 miljonit eurot. Sellest Tallinna osa oli 203 miljonit eurot.

Korteritehingute käive vähenes tehingute arvust märgatavalt vähem. Kogu Eesti korteritehingute rahaline käive jäi möödunud 2019. aastale alla “ainult” 24 ja Tallinnas 22%.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvara kindlustundeindikaator pöördus tõusule

Domus KinnisvaraEesti Konjunktuuriinstituut jälgib ja analüüsib igakuiselt Eesti kinnisvaraturul toimuvaid konjunktuurimuutusi.

Juunis 2020 tõusis kindlustundeindikaatori näit −57-lt −45-le ja seda eelkõige tänu paranenud väljavaadetele eelolevate kuude nõudluse suhtes. Konjunktuuriinstituut resümeerib, et prognoosi saldo lubab eeldada olulist nõudluse languse pidurdumist lähikuudel. Kui eriolukorra kuudel vähenes teenuste müük 70%-l ettevõtetel, siis järgmisel kolmel kuul loodab juba 19% ettevõtteid nõudluse kasvule, ehkki 35% prognoosib edasist nõudluse langust.

Numbrid ei ole küll päris sellised, mis lubavad öelda, et toimunud on lõplik murrang ja valdav osa turuosalistest vaatab optimistlikult tulevikku, kuid teatav märgilisus on selles kokkuvõtlikus hinnangus siiski olemas. Siin tundub, et kinnisvarasektor käib ühte jalga kogu ülejäänud ühiskonnaga, kus COVID-19 leviku järjepidev aeglustumine koos sooja suvega muudab juba iseenesest inimesed rõõmsamaks ja tuleviku osas positiivsemaks. Ja usk tulevikku on kinnisvaraturu nõudluse ja pakkumise seisukohalt äärmiselt kriitiline faktor. Kui usk on olemas, siis on ostjad valmis kinnisvaraga tutvuma ja ostuotsuseid langetama ning arendajad valmis ehituslepinguid allkirjastama ja müügiga alustama.

Konjunktuuriinstituudi analüüsi ja üleüldise fooni paranemist toetab fakt, et viimastel nädalatel on mitu arendajat teatanud, et pausile pandud uusarendustega liigutakse edasi ja kopameestele on antud käsk alustada vundamendiaukude kaevamist. Esimene ehmatus on möödas, arendajad tajuvad, et uusarenduste turul küllastumist ei ole ja läbimõeldud projektid on ikka hinnas. Seda enam, et ehitus võtab oma aja ja hetkel räägime hoonetest, mis valmivad rohkem kui 12 kuu pärast ehk ajal, mil oleme loodetavasti lõplikult unustanud viirusega seotud mured. Uusarenduste ehitamisega ei liiguta edasi mitte ainult Tallinna kesklinna piirkonnas, vaid ka Tartus ja teistes linnades. Siinkohal on paslik meelde tuletada, et kriisi näol oli ju ikkagi tegemist tervisekriisiga, mis kasvas küll üle majanduskriisiks, kuid ei tekkinud otseselt majanduse ega kinnisvaraturu mullistumise tagajärjel. Kinnisvaraturg on tegelikult juba hulk aastaid olnud küllalt tasakaalus ja kuigi hetkel on tarbijate kindlustunne madalavõitu ja pangad ettevaatlikud, siis pikemas perspektiivis ei näe põhjust, miks peaks järjest jõukamaks muutuvas Eestis vähenema mõistlikus mahus nõudlus oma kodu ja uusehitiste vastu.

Riigi Kinnisvara sõlmis uue Saaremaa Gümnaasiumi ehituslepingu Nordeconiga

NordeconNordecon AS ja Riigi Kinnisvara Aktsiaselts allkirjastasid lepingu tulevase Saaremaa Gümnaasiumi õppehoone ehituseks Kuressaares Väljaku tn 8 ja Garnisoni tn 18 kinnistutele. Uues riigigümnaasiumis on õppimisruumi 540 õpilasele. Ehituse maksumus on 6,168 mln eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustöödega tehakse algust juulis 2020 eesmärgiga anda hoone kooliperele üle 2021 kooliaasta alguseks.

Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Kati Kusmin märkis, et uue koolihoone rajamine on alati oluline sündmus nii kõigile projektis osalejatele kui kohalikule kogukonnale. „Riigigümnaasiumite projekt annab hea võimaluse luua kaasaegseid koolihooneid ja õpikeskkondi üle Eesti. Rõõm on tõdeda, et oleme tänaseks jõudnud järjega Saaremaale. Koostöös Nordeconiga oleme ka varem koolihooneid ehitanud ning usume, et Saaremaa riigigümnaasiumi ehitus on heades kätes,“ lisas Kusmin.

„Koolihoonete ehitus on Nordeconile südamelähedane. Teeme oma valdkonnas kõrgetasemelist tööd ja näeme selles võimalust anda panus ka Eesti koolihariduse kõrge taseme toetuseks,“ kommenteeris Nordecon juhatuse esimees Gerd Müller. „Riigi Kinnisvara näitab Eesti ehitusturul head eeskuju, seades ehitusprojektides olulisele kohale nii kvaliteetse arhitektuurse lahenduse kui energiatõhususe, millest juhindumine on tulevikus aina olulisem.“

Hoone autoriteks on Martin Kinks, Risto Parve, Kai Süda, Margit Valma ja Heldi Jürisoo arhitektuuribüroost KARISMA arhitektid, kes võitsid kavandiga „Sirge“ Riigi Kinnisvara koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Saaremaa Vallavalitsuse ning Eesti Arhitektide Liiduga 2018. aastal korraldatud arhitektuurikonkursi.

Saaremaa Gümnaasium sobib hästi täiendama uute riigigümnaasiumite võrgustikku üle Eesti. Koolihoone on kompaktse vormiga, osaliselt kahe-, osaliselt kolmekorruseline, netopinnaga ca 4300 m². Hoone kandvad konstruktsioonid on ristkiht- ja liimpuitkonstruktsioonidest. Koolihoonel on keskne läbi korruste ulatuv aatrium, mis ühendab kahte klassiruumidega hoonetiiba. Ka klassiruumide esised ühisalad on avarad ja liigendatud. Vaiksemad tsoonid võimaldavad omaette olemist. Läbi kahe korruse kulgevad õhuruumid ning valgusšahtid katuselt annavad ühisaladele täiendavalt valgust ja õhulisust.

Hoone piklikust peamahust väljaulatuvad osad on kaetud fassaadikanga süsteemiga, mis tagab lõunafassaadidel päikesekaitse. Fassaadikangas tekitab olukorra, kus hoone on ajas muutuv – päevasel ajal monoliitne hoonemaht muutub hämaras õhuliseks ja läbikumavaks. Hoone sisene valgus ja tegevused paistavad fassaadile välja. Tiibades paiknevad klassiruumid on suunatud ilmakaarte suhtes itta ja läände. See loob soodsa olukorra õppetöö jaoks, kuid tekitab vajaduse külgsuunast tuleva päiksevalguse varjestamiseks. Sellel eesmärgil on kavandatud klassi- ja tööruumide fassaadidele välised statsionaarsed puidust päikesekaitse ribid.

Saaremaa Gümnaasium on plaanis avada 2021. aasta sügisel. Gümnaasiumihoone ehitustöid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!