Jaapanlaste Crowd Credit plaanib Estateguru kaudu investeerida kuni 10 miljonit eurot

Juba enam kui 1,4 miljonit eurot Estateguru projektidesse investeerinud Jaapani ettevõte Crowd Credit kavatseb veel lähiajal tõsta oma siinsete investeeringute mahu 5 miljoni euroni ning tulevikus kasvatada portfellimahtu 10 miljonini, kinnitas rahvusvahelistele ühisrahastuse investeeringutele keskendunud Jaapani fintech ettevõtte esindaja Tomohiro Mochida.

„Meie visioon Crowd Creditis on ületada lõhe ülemaailmse krediidituru ja Jaapani investorite vahel. Näeme seda strateegilise partnerlusena, mis annab meile võimaluse Estateguruga oma tugevused ühendada, et avada Euroopa kinnisvaraturul uusi investeerimisvõimalusi,“ sõnas Crowd Credit Estonia juhatuse liige Tomohiro Mochida eelmisel nädalal Tallinnas.

„Estateguru haldab juba täna üle 30 miljoni euro institutsionaalset kapitali. Mul on väga hea meel Crowd Creditiga seatud uute ühiste eesmärkide üle ning samuti on hea meel kinnitada, et nende esimesed uued investeeringud on meie koduturul Eestis juba tehtud,“ ütles Estateguru tegevjuht Mihkel Stamm partnerlust kommenteerides.

Ligi 300 miljoni euro suuruse investeerimisportfelliga Estateguru platvormil on üle maailma 160 000 kasutajat, kellest 7000 liitus 2023. aastal. Estateguru ühisrahastusplatvormi investeeringute maht oli käesoleval aastal kokku 66 miljonit eurot ning tagasimakseid on investoritele laekunud 85 miljonit eurot.

Estateguru

Estateguru on juhtiv üleeuroopaline platvorm, mis pakub kinnisvaratagatisega laene väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele ning hoolikalt valitud investeerimisvõimalusi rahvusvahelisele investorite kogukonnale. Ühendades erinevad teenusepakkujad, väikese ja keskmise suurusega ettevõtted ning investorid ühele turule, saame pakkuda midagi ainulaadset – sujuvat, piiriülest ja digitaalset teenust laenuvõtjatele ja investoritele. Meeskonda kuulub üle 80 professionaali 12 erinevast rahvusest nii Helsingis, Londonis, Tallinnas (HQ), Riias, Vilniuses kui ka Berliinis.

Crowd Credit

Crowd Credit on silmapaistev Jaapani fintech-ettevõte, mis on spetsialiseerunud ülemaailmsetele ühisrahastusinvesteeringutele. Keskendudes investoritele juurdepääsu pakkumisele erinevatele globaalsetele turgudele, on Crowd Credit seadnud end fintech-tööstuse liidriks. Ettevõtte uuenduslik lähenemine investeeringutele on võimaldanud üksikisikutel ja institutsioonidel osaleda paljudes ülemaailmsetes projektides, edendades rahalist kaasatust ja soodustades piiriülest koostööd.

Fotol vasakul Crowd Credit Estonia juhatuse liige Tomohiro Mochida ja paremal Estateguru tegevjuht Mihkel Stamm. Foto autor: Karolin Köster

EfTEN: EfTEN Capital on teist korda Kesk- ja Ida-Euroopa parim kinnisvara fondivalitseja

EftenBaltikumi kinnisvarainvesteeringutele keskenduv EfTEN Capital AS on Kesk- ja Ida-Euroopa parim kinnisvara fondivalitseja. Sellele tulemusele jõudis Euromoney värske rahvusvaheline uuring, kus üle Euroopa osalesid enam kui 15 000 kinnisvarasektori esindajat. EfTEN võitis Euromoney uuringus parima Kesk- ja Ida-Euroopa kinnisvara fondivalitseja tiitli ka eelmisel korral, 2021. aastal.

„Võrreldes kahe aasta taguse uuringuga on olukord kinnisvarasektoris märkimisväärselt muutunud. Kiiresti ja paljude jaoks ootamatult tõusnud intressimäärad on mitmed kinnisvarasektori ettevõtted ja fondid pannud suure surve alla. Läbi ajaloo on vähe selliseid fondivalitsejaid, kes suudavad häid tulemusi näidata nii buumi- kui ka langusfaasides. Seetõttu teeb eraldi head meelt asjaolu, et EfTENil õnnestus auhind võita kahel majanduskeskkonna mõttes väga erineval aastal,“ kommenteeris EfTEN Capitali tegevjuht Kristjan Tamla.

Euromoney tõi EfTENi puhul esile kaks peamist tugevust. Esiteks on EfTEN säilitanud fondide tugeva rahavoo ja finantsseisu ka keerulises majanduskeskkonnas. Lisaks kogub ettevõte hallatavate varade kohta detailselt ja automatiseeritult mahukaid andmeid, mis võimaldab parandada varade energiatõhusust ja kulude juhtimist.

Kristjan Tamla sõnul jätkab EfTEN kasvuvõimaluste otsimist Balti riikides. Lähiajal on plaanis luua uus, institutsionaalsele investorile suunatud fond, mis katab pankade konservatiivsemaks muutunud laenupoliitikast tekkinud ärikinnisvara rahastamisauku. Uue fondi najal saab kinnisvarasektor rahastamisallika, mis täiendab senist pangalaenu keskset finantseerimist ning fondi investorid saavad laiendada oma rahapaigutusi kinnisvarasektoris.

KV.EE: Eesti keskmine korteripakkumise hind on aastatagusest 8% allpool

Kinnisvaraportaalis KV.EE otsiti 08.2023 ostjat 10797 korterile üle kogu Eesti. Eelmise aastaga võrreldes on korterite müügipakkumiste arv suurenenud 30% võrra. Korterite müügipakkumiste eest küsitakse keskmiselt 2578 €/m², mis on aastatagusest 8% vähem.

Korterite hinnamuutused on erisuunalised. Korterituru suurimas kuldses kolmikus Tallinnas-Tartus-Pärnus, kus asub 63% kogu Eesti korteripakkumistest, on hinnad aastatagusest 1% kõrgemal või aastatagusel tasemel. Kinnisvaraportaali KV.EE andmetel on hinnad olulisemal määral eelmisest aastast allpool Paides, Valgas, Viljandis ehk piirkondades, kus asub 2,3% kogu Eesti korteripakkumistest.

Kogu Eesti 8-protsendiline hinnalangus tuleneb eelkõige maakonnakeskustest väljaspool asuvate korterite hinnalangusest. Maakonnakeskustest väljaspool on likviidsust vähem. Seega tuleb tehinguni jõudmiseks hinda olulisemalt määral allapoole korrigeerida.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korter / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Korter / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
08.2022 08.2023 Muutus, % 08.2022 08.2023 Muutus, %
Tallinn 4 460 4 896 10% 3 505 3 537 1%
Kärdla linn 6 #N/A 1 118 #N/A
Narva 184 273 48% 801 776 -3%
Jõgeva linn 31 35 13% 679 707 4%
Paide 24 42 75% 1 040 815 -22%
Haapsalu 83 99 19% 1 865 1 865 0%
Rakvere 113 103 -9% 1 454 1 628 12%
Põlva linn 11 22 100% 982 937 -5%
Pärnu 478 659 38% 2 716 2 720 0%
Rapla linn 17 32 88% 1 484 1 492 1%
Kuressaare linn 43 47 9% 1 668 2 092 25%
Tartu 922 1 232 34% 2 587 2 602 1%
Valga linn 65 91 40% 581 469 -19%
Viljandi 105 112 7% 1 947 1 705 -12%
Võru 58 92 59% 1 106 1 177 6%
Eesti 8 313 10 797 30% 2 809 2 578 -8%
Andmete allikas: portaal KV.EE


Nordecon: Ehituslepingute sõlmimine alajaamade rekonstrueerimiseks Ukrainas

NordeconNordecon AS kontserni kuuluv ettevõte Eurocon Ukraine LLC ja NPC Ukrenergo sõlmisid töövõtulepingud alajaamade rekonstrueerimiseks koos turvarajatiste rajamisega Poltava, Žõtomõri, Volõõnia ja Ivano-Frankivski oblastites kogumahus 276,6 miljonit Ukraina grivnat (sh. käibemaks) ehk ligikaudu 7 miljonit eurot. Tööd kestavad 4 kuud.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Soomes, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2022. aasta konsolideeritud müügitulu oli 323 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 570 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

EfTEN: LHV Pank uuendas EfTEN Real Estate Fund AS-i aktsiaanalüüsi

EfTEN Real Estate FundLHV Pank uuendas EfTEN Real Estate Fund AS-i (EfTEN; EFT1T) aktsia analüüsi ja aktsia hinnasihti. Analüüsi kohaselt on aktsia uus hinnasiht 19 kuni 20,1 eurot, see on 0,5% kuni 6,3% kõrgem võrreldes fondi aktsia viimase sulgemishinnaga Nasdaq Tallinna börsil. Aktsia eelmine hinnasiht oli seatud 2021. aasta augustis.

LHV Pank toob EfTEN Real Estate Fund AS-i puhul välja viis peamist tugevust: (i) mõõdukas võlakoormus, mis aitab fondil ilma raskusteta toime tulla ka tõusvate intressimäärade keskkonnas; (ii) üüripindade väga madal vakantsus (alla 2%); (iii) erinevate sektorite vahel hajutatud varade portfell; (iv) konservatiivselt hinnastatud portfell; (v) tugev ajalooline dividenditootlus.

Analüüs on leitav EfTEN Real Estate Fund AS-i kodulehel ja LHV Panga finantsportaalis.

EfTEN: LHV Pank updated equity research on EfTEN Real Estate Fund AS

EfTEN Real Estate FundLHV Pank updated the equity research and price target of EfTEN Real Estate Fund AS (EfTEN; EFT1T) shares. According to the analysis, the new price target for the share is in the range of 19 to 20,1 euros. That is 0,5% to 6,3% above the last closing price at Nasdaq Tallinn Stock Exchange. The previous price target for the EfTEN Real Estate Fund AS shares was set in August 2021.

LHV research points out five main strengths of the EfTEN Real Estate Fund AS: (i) conservative leverage policy, which allows the fund to navigate through rising interest rate environment with ease; (ii) very low vacancy rate (sub 2%); (iii) well property portfolio between different segments; (iv) conservative portfolio valuation policy; (v) solid dividend distribution track record.

The analysis report is available on the website of EfTEN Real Estate Fund AS and LHV Pank Financial Portal.

Rendi Kinnisvarakooli klassiruum oma koolituse või õpitoa korraldamiseks

KinnisvarakoolKinnisvarakooli koolitusklass pakub suurepärast võimalust erinevate seminaride, koolituste, koosolekute ja õpitubade korraldamiseks. Avaras koolitusruumis on 12 lauda, mis mahutavad istuma 24 inimest. Teatristiilis paigutusega mahub osalema kuni 36 inimest.

Koolitusruumi põhivarustuses on konverentsiseade Konftel, ekraan 86″ UHD TV (projektoriga võrreldes teravam ja kontrastsem pilt), tahvel koos markeritega, veeautomaat topsidega (külma ja kuuma vee võimalus). Võimalus tellida ka kohvipause.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tallinnas Kristiine linnaosas aadressil Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel ruumis number 138 (sissepääs sisehoovist). Flora Maja sisehoovis on tasuline parkla, kuid parkimine ümberkaudsetel tänavatel on tasuta.

  • Minimaalne rentimise aeg on 3 tundi, maksumus 50 €, hinnale lisandub käibemaks.
  • Iga järgnev tund on 15 € + käibemaks.
  • Päeva rent (8 tundi) on 80 € + käibemaks.

Koolitusklassi rentimiseks helista +372 525 6655 (Margot Toompark) või kirjuta kool@kinnisvarakool.ee.

Nordecon: Construction contracts (Reconstruction of substations in Ukraine)

NordeconNordecon AS group company Eurocon Ukraine LLC and NPS Ukrenergo have signed contracts for the reconstruction of substations with installation of physical protections in Poltava, Zhytomyr, Volyn and Ivano-Frankivsk regions. The total cost of contracts is 276.6 million Ukrainan hryvnias (including VAT) or approximately 7 million euros, and the works will be completed in four months.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Finland, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2022 was 323 million euros. Currently Nordecon Group employs close to 570 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Swedbank: Ärikinnisvara investeeringute oodatud langus on käes

SwedbankSwedbanki Baltikumi ärikinnisvara turuülevaate kohaselt langes investeeringute maht tänavuse aasta teises kvartalis märkimisväärselt ning prognoosi kohaselt kukub aastane investeeringute kogumaht 2017. aasta tasemele.

Ärikinnisvara on pikaajaliste üürilepingute tõttu enamasti stabiilne, kuid viimaste aastate mõjud – pandeemia, ehitushindade tõus ja üldine majanduse jahenemine on viinud turu oodatud langusesse.

Kui 2022. aastal investeeriti Baltikumi ärikinnisvarasse kokku ligi 1,27 miljardit eurot, siis tänavu oli teise kvartali investeeringute maht kokku 241 miljonit eurot. Kõige enam ehk 122 miljoni euro väärtuses tehti investeeringuid Leedus, 64 miljoni euro väärtuses Eestis ja 55 miljoni euro väärtuses Lätis.

Prognoosi kohaselt jääb tänavune investeeringute maht Baltikumis alla miljardi euro, sarnanedes 2017. aasta tasemele. Viimase kümne aasta rekord oli 2021. aastal, mil ärikinnisvarasse investeeriti üle 2 miljardi euro. Baltikumi ärikinnisvara turg on tugevas sõltuvuses kohalike investorite aktiivsusest ning finantsturul domineerivad enamasti suured pangad. „Meie piirkonna laenuandjate eeliseks on tugev kapitaliseeritus ja väga kõrged krediidistandardid, mis tõttu on makseviivituse määr ärikinnisvaras sisuliselt olematu,” ütles Swedbanki ettevõtete panganduse juht Eero Treumann.

Üleüldine tehingute arvu langus on tingitud müüjate ja ostjate erinevast ootusest kinnisvara tootlusele. „Müüjad eeldavad varasemate aastate tootluse taset, kuid ostjaid mõjutab intressimäärade tõus, mille tõttu on varalt teenitud tulu eelnevate aastatega võrreldes langenud,” lisas Treumann. Teine mõjutegur on majanduslangusega seotud ebakindlus, mis mõjutab tarbijate ja üürnike käitumist.

Vakants tõusis teises kvartalis veidi büroopindade turul eelkõige uute A-klassi hoonete tõttu. Samuti on indekseerimise ja ehitushindade tõusu tõttu kerkinud mõnevõrra ka rendihinnad. Kaubanduspindade turul on jätkuvalt heas positsioonis suured ja pika kogemusega kaubanduskeskused. Väiksemad ja madalama kvaliteediga kaubanduspinnad on aga keerukamas olukorras tarbijate kindluse vähenemise tõttu. Laopindade segment olid teises kvartalis stabiilne suuresti e-kaubanduse tõusva osakaalu tõttu, kuid ka logistikasektorit võib mõjutada üleüldine majanduse aeglustumine.

Swedbanki Eesti pensionifondide kinnisvarainvesteeringud on tehtud enamjaolt läbi kohalike Balti turgudele investeerivate kinnisvarafondide. Fondide laenukoormused on mõistlikul tasemel ning kuigi intressikulu on märgatavalt tõusnud, siis on nii tõusnud kui ka jätkuvalt tõusmas renditulud.

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Välismaalasega üürilepingu sõlmimine

On alanud kool ja Eestisse on saabunud hulk õpihimulisi noori välismaalt. Kõikidele tudengitele ei jagu kohti üliõpilaskodus või soovitakse privaatsemat elamispinda. Samuti tuleb Eestisse tööle hulk inimesi, kellel kõigil on vaja kuskil elada. Sellisel juhul otsitakse endale üürikodu.

Kui Euroopa Liidu kodanikega üürilepingu sõlmimine probleemi ei tekita, siis kolmandatest riikidest tulnud välismaalastega on asi keerulisem. Nimelt peab kolmanda riigi kodanikul olema Eestis viibimiseks seaduslik alus.

Siin ei piisa üürilepingu sõlmimiseks ainult kooli vastuvõtmise tõendist. Kui kolmanda riigi kodanikule väljastatakse tõend kooli vastuvõtmisest, siis välismaalane peab seadusliku aluse puudumisel pöörduma välisesindusse viisa või elamisloa taotlemiseks.

Samuti tööandja kutse ei anna alust välismaalase Eestisse saabumiseks ning tööandja kutse on kinnituseks elamisloa taotlemisel, et tööandja kutsub välismaalase Eestisse. Kooli õppima saabujad on üldjuhul omanud kehtivat viisat ning Eestisse saabumisel taotlevad elamisluba Politsei- ja Piirivalveametist.

Isik, kes võimaldab välismaalasele eluaset või sõlmib temaga üürilepingu, on kohustatud kontrollima välismaalase Eestis viibimise seaduslikkust. Seda saab teha Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel, kus saab kontrollida ka elamisloa kehtivust (https://www2.politsei.ee/et/teenused/e-paringud/).

Välismaalase ilma seadusliku aluseta Eestis viibimisele kaasaaitamise eest varalise kasu saamise eesmärgil karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Kui Sul tekkisid küsimused, kirjuta mulle evi@kinnisvarajurist.ee.

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Nordecon: Ehituslepingu sõlmimine Ämari ladustusala projekteerimiseks ja ehitamiseks

NordeconNordecon AS ja Riigi kaitseinvesteeringute keskus sõlmisid töövõtulepingu Ämari ladustusala projekteerimiseks ja ehitamiseks. Lepingu maksumus on ligikaudu 4,9 miljonit eurot koos käibemaksuga ning tööd valmivad 2025. aasta kevadel.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Soomes, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2022. aasta konsolideeritud müügitulu oli 323 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 570 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Nordecon: Construction contract (Ämari storage area)

NordeconNordecon AS and Centre of defence investments have signed a contract for the design and construction of storage area in Ämari. The total cost of the contract is approximately 4.9 million euros including VAT, and the works will be completed in the spring of 2025.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Finland, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2022 was 323 million euros. Currently Nordecon Group employs close to 570 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Pärnu rannarajoonis sai valmis uue kontseptsiooniga apartement-hotelli hoone

Reedel avati pidulikult Novira Capitali poolt Pärnu kõige hinnatumasse piirkonda, vaid mõneminutilise jalutuskäigu kaugusele mererannast ehitatud 60 külaliskorteriga apartement-hotell apArts. Investeeringu kogumaht oli üle 7 miljoni euro ja projekti müügipartneriks on LVM.

Era- ja äriettevõtetest investoritele hotelli- ja majutusteenuse osutamiseks külaliskorteritena suunatud projekti raames rekonstrueeriti aadressil Esplanaadi 10 asuv kireva ajalooga kuuekorruseline nõukogudeaegne hoone, mis seisis aastaid pooltühjana ja osaliselt oli Pärnu Uue Kunsti Muuseumi kasutuses. “Aega võttis, aga asja sai – kindlasti on tegemist tähelepanuväärse sündmusega suvepealinna arengus, sest üks aastaid pärnakate silma riivanud kinnistu on nüüd uuele elule äratatud,” rõhutas Novira E10 juhatuse liige Andres Liinsoo.

“Ranna vahetu läheduse ja operaatorteenuse tõttu on apartement-hotelli kontseptsioon kindlasti uus lahendus ning sobib hästi neile, kes soovivad aktiivse investorina paigutada vabu vahendeid kuurortlinna kinnisvarasse,” kirjeldas LVM kinnisvara juht Ingmar Saksing. 55st külaliskorterist on tema sõnul hetkel veel saadaval 17 ja viiest äripinnast üks.

Eraldi korteriomanditeks jagatud majutusasutust opereerib rahvusvahelise haardega külaliskorterite rendiettevõtte Bob W. Apartments, et omanik saaks omapoolse vaevata kortereid koos pesupesemis- ja koristusteenusega välja üürida. Valdavalt 1-2 toaliste külaliskorterite mugavamaks haldamiseks on kõik nad varustatud võtmevaba ligipääsu tagavate nutilukkudega.

Kõigil 60 külaliskorteril ja äripinnal on rõdu või terrass lükanduste ja klaaspiiretega. Hoone välislahenduse arhitekt on Kalle Vellevoog ja sisearhitekt on Tiiu Truus.

Novira Capital on ennekõike tuntud kui suuremahuliste kinnisvaraprojektide arendaja Tallinna, Pärnu, Riia ja Marbella kesklinna atraktiivsetes piirkondades.

Pärnu linna kaasabil sai lahendatud mitmed keerulised probleemid, sealhulgas parkimise lahendus ning on ka lõpustaadiumis maja lõppdokumentatsiooni vormistamine.

Uus Maa: Puust ja punaseks: millised lisakulud kaasnevad kinnisvara müügiga

Kui olete otsustanud oma kinnisvara müüa, siis tuleb sellega seoses arvestada ka mitmesuguste kuludega.

Uus Maa Elamus büroo kinnisvaramaakler Kadi Pettai toob välja 11 kõige olulisemat kuluartiklit, mis võivad müügiprotsessiga kaasneda. Nende hulk ja kogusuurus võib varieeruda sõltuvalt sellest, milliseid valikuid teete.

Maakleri vahendustasu

Kui otsustate kasutada kinnisvaramaakleri professionaalset abi, on vahendustasu vastavalt kokkuleppele.

Kinnisvarafotod

Professionaali poolt tehtud fotod aitavad esitleda teie kinnisvara parimast küljest. Kui valite kinnisvarabüroo abi, on see summa kaetud juba maaklertasuga.

Reklaamikulud

Sõltuvalt sellest, kui paljudesse portaalidesse ja ajalehtedesse te oma müügikuulutuse soovite panna, kujuneb ka reklaamikulu. Kasutades kinnisvarabüroo teenuseid, on see summa kaetud juba maaklertasuga.

Korrastamine ja remont

Kinnisvara atraktiivsemaks muutmiseks võib olla vajalik teha väiksemaid parendus- ja korrastustöid, milleks võib olla mõne seina ülevärvimine, santehnika parandamine või hoopis põranda lihvimine.

Hindamisakt

Kui soovite täpset ülevaadet oma kinnisvara väärtusest, võib olla vajalik tellida hindamisakt. Kasutades kinnisvarabüroo teenuseid, pole hindamisakti vaja tellida, sest maaklerid koostöös hindajaga annavad õiglase müügihinna.

Notaritasu ja riigilõiv

Notaritasud jagunevad tavaliselt pooleks müüja ja ostja vahel ning riigilõivu tasub ostja. Jagunemine võib sõltuda ka müüja ja ostja omavahelisest kokkuleppest.

Hüpoteegi kustutamine

Kui müüdav kinnisvara on hüpoteegiga koormatud, tuleb see tavaliselt kustutada.

Kolimine

Kolimiseks võib olla mõistlik kasutada kolimisfirma teenuseid, et muuta protsess sujuvamaks ja lihtsamaks.

Koristus

Pärast kolimist võib tellida professionaalse kodukoristuse, et säästa aega.

Kommunaalteenuste maksed

Viimaste kommunaalarvete tasumine enne kinnisvara uuele omanikule üleandmist.

Tulumaks ja tulu deklareerimine

Tulumaksuvabalt on lubatud müüa üks kinnisvaraobjekt kahe aasta jooksul – kusjuures tegemist peab olema inimese koduga. Maksukohustus on kinnisvara puhul, mis ei ole olnud koduna kasutusel.

Eesti Pank: PROGNOOS. Majandus on visa taastuma

Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi pöördub Eesti majandus uuesti kasvule järgmisel aastal, kuid pärast kaheaastast langusperioodi kujuneb taastumine aeglaseks. Samas on väga kiire hinnatõus Eestis läbi saanud. Selle aasta majanduslanguseks prognoosib keskpank 2,2% ja järgmise aasta majanduskasvuks 1,4%. Hinnatõus Eestis on tänavu aasta keskmisena eeldatavasti 9,4% ja järgmisel aastal 3,4%.

Majanduse seis on tavapärasest kehvem, kuid kõik sektorid pole sama halvas olukorras. Suuremad tagasilöögid on tabanud tööstussektorit, millel on tulnud hakkama saada tarneprobleemide, peamiste eksporditurgude languse, vahetuskursi kallinemise ja tootmiskulude tõusuga. Tellimuste vähesuse tõttu on tööstussektoril tulnud ka töötajate hulka vähendada, samas kui teenustesektoris on hõive püsinud kasvutrendil. Raskused eksportivas sektoris kanduvad edaspidi üle majanduse tervikpilti ning töötus suureneb senise majanduslanguse tagajärjel järgmisel aastal 8%ni. Tööotsijate arvu kasv toob omakorda kaasa palgakasvu aeglustumise. Palgakasv jääb kahel järgmisel aastal 6% lähedusse.

Majandus hakkab järgmisel aastal tasapisi kosuma. Tänavu langeb majandus varem prognoositust enam ehk 2,2% ning pöördub pärast kaheaastast langusperioodi tagasi kasvule 2024. aastal. Majanduse viib kasvule ostujõu paranemine nii Eestis kui ka eksporditurgudel, kuid ostujõu visa taastumine võimaldab järgmisel aastal saavutada üksnes 1,4% suuruse majanduskasvu. Erinevalt Eestist, kus intressitõusude mõju jõuab ujuva intressi tõttu laenuklientideni väga kiiresti, kandub rahapoliitika karmistumise täismõju euroalale tervikuna märksa pikema aja jooksul. See raskendab nõudluse taastumist Eesti eksportijate jaoks olulistel välisturgudel. Nõudluse kasvu piirav mõju on ka sellel, et riigid on pärast kriise võtnud suuna eelarvetoe vähendamisele. Mõnevõrra kiiremat, 4% suurust majanduskasvu võib Eestis oodata 2025. aastal.

Inflatsioon jätkab aeglustumist. Mitmete kulusurvete leevenemine, ennekõike tööstus- ja toidutoormete, energia ja transpordi hinnalanguse näol ning intressitõusud on asunud tarbimiskulutuste kasvu piirama. Selle tagajärjel on ka hinnakasv märkimisväärselt aeglustunud. Hinnakasvu aeglustab ka euro vahetuskursi kallinemine. Augustiks 4,6%ni alanenud tarbijahindade inflatsioon jääb 4-5% vahele selle aasta lõpuni. Järgmisel aastal kallineb tarbijakorv 3,4%, kusjuures suurem osa hinnakasvust tuleb käibemaksu tõusust. 2025. aastal on oodatavaks inflatsiooniks 1,9%. Heitlikkus energia- ja toidutoormete turul tekitab paraku ebakindlust, milliseks inflatsioon kujuneb ettevaates.

Riigieelarve kordategemiseks pikemas plaanis on mitu olulist põhjust. Kui eelarve tasakaalu püsivalt parandavaid otsuseid ei tehta, siis jääb riigieelarve tulevastel aastatel ulatuslikku puudujääki. Riigivõla intressikulu suureneb võlakoormuse kasvu tõttu, aga lisaks võib laenuintress kallimaks minna riigireitingu halvenemise tõttu. Suurenev intressikulu koos kasvavate vajadustega muudeks kuludeks (mh sotsiaal- ja riigikaitse, tervishoid, haridus) teevad aja möödudes tasakaalulähedase eelarveni jõudmise üha keerulisemaks. Seejuures tähendab püsiv puudujääk ka kestvat survet hindade tõusuks, mis mõjutab halvasti Eesti konkurentsivõimet. Mõistlik oleks kokku leppida sammud riigieelarve puudujäägist väljumiseks ning neist kinni pidada. See on oluline, kuna teadmatus eelseisvatest maksumuudatustest teeb ettevõtetele investeerimisplaanide tegemise raskemaks ja see kahjustab majanduse kasvuvõimekust.

Majanduskasvu kindlustamine eeldab tööd konkurentsivõimega. Eesti ettevõtetel on tulnud ja tuleb ka edaspidi hakkama saada konkurentidest kiirema kulude kasvuga. Sellega hakkamasaamiseks on tarvilik jätkata tootmis- ja äriprotsesside tõhustamisega — tootlikkuse näitajate alusel on Eestil selles veel palju arenguruumi. Riik võiks aidata uute kontaktide leidmisel neid majandusharusid, mis kannatasid sõja puhkemise järel seniste tarnekanalite hävimise ja peamiste eksporditurgude halva olukorra tõttu. Majanduse pikaajalise kasvuvõimekuse tõstmisel on ettevõtluskeskkonna parandamisest ja administratiivsete tõkete eemaldamisest rohkem abi kui eelarvestiimulitest.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

10.10.2023 Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika