Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Uus Maa aprillikuu turuülevaade: suvilate müük kasvas hüppeliselt

07.05.2026 Adaur.ee

Aprillikuu kinnisvaraturg oli märtsist vaiksem, kuid oluliselt aktiivsem kui aasta algus. Kevadhooajale iseloomulikult võttis suuna üles suvilaturg. Sellest räägib lähemalt Uus Maa kinnisvaraturu ekspert Risto Vähi.

Üle kogu Eesti sõlmiti Maa- ja Ruumiameti andmetel aprillis 3367 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis võrreldes märtsiga on 6,8% madalam tulemus. Korteritehingute arv oli 1783, langus võrreldes märtsiga 4,8%. Inimeste ostukäitumises ja meeleoludes kinnisvaraturu vaatevinklist aprillikuus muutuseid ei olnud, nii et kasvanud geopoliitiliste mullistuste mõjudest on veel vara rääkida. Laenuaktiivsus on tõusnud, mille põhjalt võib eeldada, et lähiaeg tuleb turul siiski üsnagi aktiivne.

Hüppeliselt kasvas suvilate müük, mis on alanud kevadhooajale ka igati iseloomulik. Võrreldes märtsiga kasvas müüdud suvemajade müük suisa 132% 38-lt 88-le. Muide, ka 2025. aasta aprillis müüdi neid 88. Ilus ilm meelitab maale ning huvi kasvu suvilate vastu täheldasime juba märtsis.

Eesti korteriturg

Tallinn. Aprillis müüdi Maa- ja Ruumiameti andmetel pealinnas 753 korterit, mis on märtsist 3,2% vähem. Ruutmeetri mediaanhinnaks tuli 2914 eurot – muutus võrreldes märtsiga +4% ja aastaga +0,5%.

Tartu. Möödunud kuul müüdi 144 korterit, mis tähendab märtsiga võrreldes 2,3% kasvu. Et keskmisest enam toimus uute korterite tehinguid, kujunes ruutmeetri mediaanhinnaks 2607 eurot – muutus võrreldes märtsiga +15,4% ja aastaga +11,2%.

Pärnu. Aprillikuus müüdi Pärnus 63 korterit, mida on 18,2% vähem kui märtsis. Ruutmeetri mediaanhinnaks tuli 2147 eurot – muutus võrreldes märtsiga +1,1% ja aastaga +3,8%.

Narva. Vastupidiselt üldisele oli aprillis korteriturg Narvas väga aktiivne. Müüdi 75 korterit, mis on 29,3% enam kui märtsis. Ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 415 eurot – muutus võrreldes märtsiga +1,9% ja aastaga -3,4%.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Merko: 2026 3 months consolidated unaudited interim report

07.05.2026 Adaur.ee

COMMENTARY FROM MANAGEMENT

Merko Ehitus generated revenue of EUR 57 million in the first quarter of 2026, with a net profit of EUR 4.3 million. As of the end of the first quarter, the company’s secured order book reached an all-time high of EUR 826 million.

According to the management of Merko Ehitus, the first-quarter results were in line with expectations. By mid-2025, the group had completed several large-scale projects that made a significant contribution to revenue and profit, while also creating a high comparison base for the first half of this year. Although the results for the first quarter of 2026 were lower than in the same period last year, they are comparable to the results of preceding years.

The private sector remains cautious in placing orders, and the market continues to be driven primarily by public sector tenders in defence and infrastructure. In January, Merko signed the largest contracts in history for the construction of two phases of the Rūdninkai military campus in Lithuania. Under these PPP contracts group is responsible for building sections B and C of the campus and managing them for more than ten years after completion. In March, Merko also launched construction works on a military campus in Latvia. The total construction cost of these projects in Lithuania and Latvia exceeds EUR 400 million, which has increased the order book to a record-high level of EUR 826 million. For large-scale construction projects, the preparation and design phases are lengthy, meaning their impact on revenue will become more visible toward the end of 2026. For current year, the goal is to exceed last year’s sales revenue. It is important to note that due to the scale of these projects, results are more volatile, as the impact of each individual project is substantial. This was already observed last year with the Arter and Pabradė projects and will remain the case in the coming years. In the first quarter of 2026, Merko signed new construction contracts worth EUR 407 million.

Global uncertainty persists. In addition to the war in Ukraine, a new crisis hotspot has emerged in the Strait of Hormuz, constraining one of the world’s key energy and oil supply routes and raising concerns not only about oil prices but also about availability. This has a significant impact on the construction sector, as oil is not only a direct energy source but also a key raw material for the chemical and plastics industries. For construction companies, this creates additional risks, particularly in fulfilling long-term, non-indexed contracts signed over the past year. The successful completion of such projects and the performance of construction companies will depend on the willingness of clients and contractors to cooperate.

In real estate development, there are seeing the effects of the market downturn from three to four years ago, which led the group to launch fewer new developments at that time. As a result, Merko reported significantly fewer apartment handovers in the first quarter. Demand for new apartments has increased over the past 12–18 months, enabling the group to start construction on a larger number of new apartments, which creates a solid basis for improved results going forward. Over 800 apartments are scheduled for completion this year, with a substantial proportion located in Vilnius, the most active market. Over 40% of the apartments under construction have already been pre-sold.

In the first quarter of 2026, major development projects included Uus-Veerenni, Noblessner and Lahekalda in Tallinn; Erminurme and Leedri in Tartu; Lucavsala, Arena Garden Towers and Mežpilsēta in Riga; and Vilnelės Skverai and Šnipiškių Urban in Vilnius. During the first three months of the year, Merko delivered 36 apartments and 3 commercial units to buyers and launched the construction and sales of 38 apartments in the Õielehe project in Jüri.

In Estonia, the company’s largest ongoing projects in the first quarter of 2026 included the City Plaza 2 and Viktor Masing office buildings, the Kullo Hobby Centre in Tallinn, the National Defence Building in Tartu, and the hotel and event centre in Pärnu, as well as the Rail Baltica Ülemiste passenger terminal and the fourth stage of the Rail Baltica mainline in Harju County and the Tallinn-Pärnu section. In Lithuania, major construction projects included wind farm infrastructure in the Pagėgiai and Telšiai regions and the Rūdninkai military campus. In Latvia, Merko was engaged in the construction of a student hotel in Riga and wind farm infrastructure in the Smiltene municipality.

OVERVIEW OF THE 3 MONTHS RESULTS

PROFITABILITY

2026 3 months’ pre-tax profit was EUR 1.7 million (3M 2025: EUR 11.6 million), which brought the pre-tax profit margin to 3.0% (3M 2025: 13.6%).
Net profit attributable to shareholders for 3 months 2026 was EUR 4.3 million (3M 2025: EUR 10.5 million) and 3 months net profit margin was 7.6% (3M 2025: 12.3%).

REVENUE

2026 3 months’ revenue was EUR 57.2 million (3M 2025: EUR 85.2 million). 3 months’ revenue decreased by 32.9% compared to same period last year. The share of revenue earned outside Estonia in 3 months 2026 was 42.1% (3M 2025: 45.6%).

SECURED ORDER BOOK

As of 31 March 2026, the group’s secured order book was EUR 825.8 million (31 March 2025: EUR 331.9 million). In 3 months 2026, group companies signed contracts in the amount of EUR 406.8 million (3M 2025: EUR 50.6 million).

REAL ESTATE DEVELOPMENT

In 3 months 2026, the group sold a total of 36 apartments; in 3 months 2025, the group sold 121 apartments. The group earned a revenue of EUR 7.0 million from sale of own developed apartments in 3 months 2026 and EUR 24.7 million in 3 months 2025.

CASH POSITION

At the end of the reporting period, the group had EUR 40.6 million in cash and cash equivalents, and equity of EUR 264.7 million (62.3% of total assets). Comparable figures as of 31 March 2025 were EUR 78.5 million and EUR 264.7 million (61.0% of total assets), respectively. As of 31 March 2026, the group’s net debt was EUR 8.5 million (31 March 2025: negative EUR 53.4 million).

CONSOLIDATED STATEMENT OF COMPREHENSIVE INCOME

unaudited
in thousand euros

	2026 3 months	2025 3 months	2025 12 months
Revenue	57,223	85,236	310,941
Cost of goods sold	(51,747)	(70,323)	(255,081)
Gross profit	5,476	14,913	55,860

Marketing expenses	(1,329)	(1,275)	(5,823)
General and administrative expenses	(3,217)	(4,275)	(17,478)
Other operating income	508	561	2,285
Other operating expenses	(122)	(41)	(501)
Operating profit	1,316	9,883	34,343

Finance income/costs	383	1,717	10,425
incl. finance income/costs from joint ventures	318	1,501	10,381
interest expense	(173)	(210)	(836)
foreign exchange gain (loss)	204	115	(18)
other financial income (expenses)	34	311	898
Profit before tax	1,699	11,600	44,768

Corporate income tax expense	2,644	(1,140)	(4,850)

Net profit for financial year	4,343	10,460	39,918
Other comprehensive income, which can subsequently be classified in the income statement
Currency translation differences of foreign entities	(165)	(59)	20

Comprehensive income for the period	4,178	10,401	39,938
Earnings per share for profit attributable to equity holders of the parent (basic and diluted, in EUR)	0.25	0.59	2.26

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION

unaudited
in thousand euros

	31.03.2026	31.03.2025	31.12.2025
ASSETS
Current assets
Cash and cash equivalents	40,573	78,525	41,424
Short-term deposits	21,000	17,000	18,000
Trade and other receivables	38,583	62,815	43,658
Prepaid corporate income tax	1,080	105	1,347
Inventories	233,114	197,861	219,812
	334,350	356,306	324,241
Non-current assets
Investments in joint ventures	32,275	23,072	31,957
Other shares and securities	80	80	80
Other long-term loans and receivables	20,265	19,044	20,658
Deferred income tax assets	3,163	4,830	2,874
Investment property	12,362	12,525	12,395
Property, plant and equipment	22,048	17,419	22,117
Intangible assets	694	388	714
	90,887	77,358	90,795

TOTAL ASSETS	425,237	433,664	415,036

LIABILITIES
Current liabilities
Borrowings	3,140	10,110	3,079
Payables and prepayments	90,481	114,153	95,920
Income tax liability	809	6,487	510
Deferred income from government grant	4	–	2
Short-term provisions	9,790	8,564	10,426
	104,224	139,314	109,937
Non-current liabilities
Long-term borrowings	45,942	15,002	30,012
Deferred income tax liability	3,901	6,539	7,448
Other long-term payables	6,426	8,150	7,073
	56,269	29,691	44,533

TOTAL LIABILITIES	160,493	169,005	154,470

EQUITY
Share capital	7,929	7,929	7,929
Statutory reserve capital	793	793	793
Currency translation differences	(186)	(100)	(21)
Retained earnings	256,208	256,037	251,865
TOTAL EQUITY	264,744	264,659	260,566

TOTAL LIABILITIES AND EQUITY	425,237	433,664	415,036

Merko_Ehitus_2026_3M_interim_report

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Nordecon: 2026 first quarter consolidated interim report (unaudited)

07.05.2026 Adaur.ee

Construction market: The war in the Middle East and the resulting sharp rise in energy prices in the first quarter of the year have caused the previously optimistic economic growth forecast to be revised downwards. Growth for this year is projected at 2.1–2.5%, with the construction sector expected to grow by 2% in constant prices. The construction sector is not expected to grow significantly; rather, stabilisation will continue. Although rapidly rising input prices are putting strong pressure on profitability, the risk is mitigated to some extent by the construction price index included in public contracts.

Revenue: Nordecon’s revenue for the first quarter increased by 32% compared to the same period last year. The Buildings and Infrastructure segments accounted for 86% and 14% of the group’s total revenue, respectively. Revenue from the Buildings segment grew by 22%, while revenue from the Infrastructure segment increased by more than 2.5 times. Given the size of the group’s order book and its breakdown between the segments, revenue growth was in line with expectations.

Profitability: Compared to the first quarter of 2025, the group’s profitability improved. The overall gross margin was 5.6%, with profit coming from the Buildings segment. The loss from the Infrastructure segment, which was due to seasonal factors, decreased year on year.

Order book: Compared to 31 March 2025, the group’s order book increased by 31%. The order book of the Buildings segment grew significantly, driven by contracts secured by the public buildings subsegment, which account for 74% of the total. Growth in the Infrastructure segment’s order book was more modest. Based on the size of the order book and the general outlook for the economy and construction market, the group’s management team forecasts growth in business volumes for 2026.

Condensed consolidated interim statement of financial position

€’000	31 March 2026	31 December 2025
ASSETS
Current assets
Cash and cash equivalents	2,859	5,266
Other financial assets	1,111	1,088
Trade and other receivables	36,730	46,348
Prepayments	3,650	3,274
Inventories	43,039	26,022
Total current assets	87,389	81,998
Non-current assets
Other investments	77	77
Other financial assets	2,110	1,810
Trade and other receivables	10,248	10,142
Investment property	3,814	5,517
Property, plant and equipment	13,374	12,234
Intangible assets	14,931	14,922
Total non-current assets	44,554	44,702
TOTAL ASSETS	131,943	126,700

LIABILITIES
Current liabilities
Borrowings	12,075	12,049
Trade payables	51,522	49,569
Other payables	10,802	9,971
Deferred income	12,226	15,249
Provisions	865	3,863
Total current liabilities	87,490	90,701
Non-current liabilities
Borrowings	13,808	5,708
Trade payables	1,477	1,605
Other payables	3,305	0
Provisions	2,565	5,730
Total non-current liabilities	21,155	13,043
TOTAL LIABILITIES	108,645	103,744

EQUITY
Share capital	14,379	14,379
Own (treasury) shares	(660)	(660)
Share premium	635	635
Statutory capital reserve	2,554	2,554
Translation reserve	4,603	4,522
Retained earnings	243	141
Total equity attributable to owners of the parent	21,754	21,571
Non-controlling interests	1,544	1,385
TOTAL EQUITY	23,298	22,956
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY	131,943	126,700

Condensed consolidated interim statement of comprehensive income

€’000	Q1 2026	Q1 2025	2025
Revenue	52,003	39,355	208,281
Cost of sales	(49,065)	(37,553)	(194,746)
Gross profit	2,938	1,802	13,535

Marketing and distribution expenses	(76)	(83)	(433)
Administrative expenses	(1,747)	(1,546)	(6,814)
Other operating income	17	52	154
Other operating expenses	(13)	(34)	(6,835)
Operating profit (loss)	1,119	191	(393)

Finance income	111	145	499
Finance costs	(969)	(739)	(3,464)
Net finance costs	(858)	(594)	(2,965)

Profit (loss) before tax	261	(403)	(3,358)
Income tax expense	0	0	(141)
Profit (loss) for the period	261	(403)	(3,499)

Other comprehensive income (expense) Items that may be reclassified subsequently to profit or loss
Exchange differences on translating foreign operations	81	(96)	488
Total other comprehensive income (expense)	81	(96)	488
TOTAL COMPREHENSIVE INCOME (EXPENSE)	342	(499)	(3,011)

Profit (loss) attributable to:
– Owners of the parent	102	(616)	(4,605)
– Non-controlling interests	159	213	1,106
Profit (loss) for the period	261	(403)	(3,499)

Comprehensive income (expense) attributable to:
– Owners of the parent	183	(712)	(4,117)
– Non-controlling interests	159	213	1,106
Comprehensive income (expense) for the period	342	(499)	(3,011)

Earnings per share attributable to owners of the parent:
Basic earnings per share (€)	0.00	(0.02)	(0.15)
Diluted earnings per share (€)	0.00	(0.02)	(0.15)

Condensed consolidated interim statement of cash flows

€’000	Q1 2026	Q1 2025
Cash flows from operating activities
Cash receipts from customers	64,173	46,622
Cash paid to suppliers	(57,997)	(41,349)
VAT paid	(1,199)	(1,249)
Cash paid to and for employees	(5,204)	(3,923)
Income tax paid	(367)	(350)
Net cash used in operating activities	(594)	(249)

Cash flows from investing activities
Paid for acquisition of property, plant and equipment	(385)	(35)
Proceeds from sale of property, plant and equipment	7	207
Loans provided	(17)	(26)
Repayments of loans provided	2	3
Dividends received	12	0
Interest received	21	12
Cash placed in long-term deposits	(332)	0
Net cash (used in) from investing activities	(692)	161

Cash flows from financing activities
Proceeds from loans received	1,395	633
Repayments of loans received	(842)	(406)
Payments of lease principal	(728)	(633)
Lease interest paid	(62)	(68)
Dividends paid	(637)	0
Interest paid	(241)	(209)
Other payments	(1)	1
Net cash used in financing activities	(1,116)	(682)

Net cash flow	(2,402)	(770)

Cash and cash equivalents at beginning of period	5,266	8,195
Effect of movements in foreign exchange rates	(5)	(26)
Change in cash and cash equivalents	(2,402)	(770)
Cash and cash equivalents at end of period	2,859	7,399

Financial review

Financial performance

In the first quarter of 2026, the Nordecon group delivered a gross profit of €2,938 thousand (Q1 2025: €1,802 thousand) and a gross margin of 5.6% (Q1 2025: 4.6%). The gross margin improved year on year, supported by both operating segments. The gross margin of the Buildings segment increased to 8.8% (Q1 2025: 7.5%). Although the gross margin of the Infrastructure segment, which in the first quarter is affected by a large share of uncovered fixed costs, was negative at (5.8)%, it improved significantly compared with the (24.6)% in the first quarter of 2025.

The group’s administrative expenses for the first quarter of 2026 were €1,747 thousand (Q1 2025: €1,546 thousand). The 13% year-on-year increase in administrative expenses was mainly due to higher staff costs. The ratio of administrative expenses to revenue (12 months rolling) decreased year on year, declining to 3.2% (Q1 2025: 3.6%).

The group’s operating profit for the first quarter of 2026 was €1,119 thousand (Q1 2025: €191 thousand) and EBITDA was €1,784 thousand (Q1 2025: €858 thousand).

The group’s finance income and costs are affected by exchange rate fluctuations in the group’s foreign markets. However, in the reporting period the impact of those fluctuations was smaller than a year earlier. In the first quarter of 2026, the Ukrainian hryvnia weakened against the euro by around 0.9% and the translation of the loans provided to the group’s Ukrainian subsidiaries in euros into the local currency gave rise to an exchange loss of €59 thousand (Q1 2025: an exchange loss of €117 thousand). The Swedish krona weakened against the euro by around 1.1% and the translation of a loan provided to the Swedish subsidiary in euros into the local currency gave rise to an exchange loss of €3 thousand (Q1 2025: an exchange gain of €41 thousand).

The group ended the period with a net profit of €261 thousand (Q1 2025: a net loss of €403 thousand). Net profit attributable to owners of the parent, Nordecon AS, amounted to €102 thousand (Q1 2025: a net loss of €616 thousand).

Cash flows

In the first quarter of 2026, operating activities produced a net cash outflow of €594 thousand (Q1 2025: an outflow of €249 thousand). Due to revenue growth, both cash receipts from customers and cash paid to suppliers increased compared to the first quarter of 2025. Cash paid to and for employees also increased.

Investing activities resulted in a net cash outflow of €692 thousand (Q1 2025: an inflow of €161 thousand). Payments made to acquire property, plant and equipment totalled €385 thousand (Q1 2025: €35 thousand) and proceeds from the sale of property, plant and equipment amounted to €7 thousand (Q1 2025: €207 thousand). Loans provided totalled €17 thousand (Q1 2025: €26 thousand) and interest received amounted to €21 thousand (Q1 2025: €12 thousand). Cash placed in long-term deposits during the period amounted to €332 thousand.

Financing activities generated a net cash outflow of €1,116 thousand (Q1 2025: an outflow of €682 thousand). The items with the strongest impact were loans received and loan repayments of €1,395 thousand and €842 thousand, respectively (Q1 2025: €633 thousand and €406 thousand). Lease payments totalled €728 thousand (Q1 2025: €633 thousand) and interest payments totalled €241 thousand (Q1 2025: €209 thousand). Dividends paid in the first quarter of 2026 amounted to €637 thousand. In the first quarter of 2025, no dividends were paid.
At 31 March 2026, the group’s cash and cash equivalents amounted to €2,859 thousand (31 March 2025: €7,399 thousand).

Key financial figures and ratios

Figure/ratio		Q1 2026	Q1 2025	Q1 2024	2025
Revenue (€’000)		52,003	39,355	46,245	208,281
Revenue change		32.1%	(14.9)%	37.8%	(7)%
Net profit (loss) (€’000)		261	(403)	(182)	(3,499)
Net profit (loss) attributable to owners of the parent (€’000)		102	(616)	(593)	(4,605)
Weighted average number of shares		31,528,585	31,528,585	31,528,585	31,528,585
Earnings per share (€)		0.00	(0.02)	(0.02)	(0.15)
Administrative expenses to revenue		3.4%	3.9%	3.4%	3.3%
Administrative expenses to revenue (rolling)		3.2%	3.6%	3.3%	3.3%
EBITDA (€’000)		1,784	858	1,094	2,206
EBITDA margin		3.4%	2.2%	2.4%	1.1%
Gross margin		5.6%	4.6%	4.6%	6.5%
Operating margin		2.2%	0.5%	0.8%	(0.2)%
Operating margin excluding gain on non-current asset sales		2.1%	0.4%	0.8%	(0.2)%
Net margin		0.5%	(1.0)%	(0.4)%	(1.7)%
Return on invested capital		1.2%	(0.5)%	0.1%	(5.5)%
Return on equity		1.1%	(1.5)%	(0.8)%	(14.1)%
Equity ratio		17.7%	22.9%	19.1%	18.1%
Return on assets		0.2%	(0.4)%	(0.2)%	(2.9)%
Gearing		46.8%	24.4%	4.4%	30.7%
Current ratio		1.00	0.94	0.85	0.90
	31 March 2026		31 March 2025	31 March 2024	31 Dec 2025
Order book (€’000)	372,192		283,548	198,737	273,060

Performance by geographical market

Revenue generated outside Estonia, in Ukraine, accounted for approximately 1% of the group’s total revenue in the first quarter of 2026. Revenue generated in Ukraine, as well as its share of the Group’s total revenue, decreased compared to the same period in 2025. This was primarily due to the extremely challenging conditions in the country. Constant power outages and a very cold winter hindered work at construction sites and in the production of building materials. No revenue was generated in Sweden as we had no construction contracts in progress in that market.

	Q1 2026	Q1 2025	Q1 2024	2025
Estonia	99%	98%	99%	98%
Ukraine	1%	2%	1%	2%

Performance by business line

Segment revenues

The group’s goals include maintaining a balance between the revenues of the two main operating segments (Buildings and Infrastructure) if market conditions permit. This helps diversify risk and provides better opportunities to continue construction activities in challenging market conditions, when volumes in one subsegment decline sharply, while volumes in another start to grow more rapidly.

The group’s revenue for the first quarter of 2026 was €52,003 thousand, approximately 32% higher than in the first quarter of 2025, when revenue amounted to €39,355 thousand. The Buildings segment generated revenue of €44,596 thousand and the Infrastructure segment generated revenue of €7,402 thousand. The corresponding figures for the first quarter of 2025 were €36,584 thousand and €2,766 thousand, respectively. Revenue from the Buildings segment grew by 22%, while revenue from the Infrastructure segment increased more than 2.5 times. In view of the size of the group’s order book and its breakdown between the segments, revenue growth was in line with expectations.

Revenue by operating segment	Q1 2026	Q1 2025	Q1 2024	2025
Buildings	86%	93%	94%	81%
Infrastructure	14%	7%	6%	19%

Subsegment revenues

Most of the revenue in the Buildings segment currently comes from the construction of public and commercial buildings. During the period, revenue generated by the public buildings subsegment increased by around 53% year on year, whereas revenue from the industrial and warehouse facilities subsegment decreased and revenue from the commercial and apartment buildings subsegments remained comparable to the same period last year. The apartment buildings subsegment did not have any major ongoing projects and the revenue from own development operations was not significant.

In the first quarter of 2026, the largest projects in the public buildings subsegment were the construction of the Tiskre School in the Harku rural municipality, and the design and construction of Loodusmaja (Nature Hub) and the new television building of Estonian Public Broadcasting in Tallinn. Work also continued on the construction of a barracks at Tapa as well as various other buildings procured by the Estonian Centre for Defence Investments.

The largest projects in the commercial buildings subsegment were the construction of a commercial building at Väike-Turu 7 in Tartu, the LEED Gold compliant Uusküla spa hotel on the northern shore of Lake Peipus in the Alutaguse rural municipality, and a spa hotel and a swimming complex in Viljandi.

Revenue from own development operations, which is included in the apartment buildings subsegment, amounted to €319 thousand (Q1 2025: €6 thousand). During the period, we started preparations for the construction of phase 2 of the Seileri Kvartal housing estate in Pärnu (https://seileri.ee) and continued building the Tammepärja Kodu housing estate in the Tammelinn district in Tartu (https://tammelinn.ee) and the Pärnasalu residential development project on the outskirts of Tartu (https://parnasalutee.ee). When carrying out our own development activities, we carefully monitor potential risks in the housing development market.

Buildings segment	Q1 2026	Q1 2025	Q1 2024	2025
Public buildings	63%	52%	67%	52%
Commercial buildings	35%	46%	19%	39%
Apartment buildings	1%	1%	14%	8%
Industrial and warehouse facilities	1%	1%	0%	1%

In the first quarter of 2026, all of the revenue generated by the Infrastructure segment came from road construction and maintenance. Compared with the same period last year, the segment’s revenue has increased significantly. The period’s largest projects were the construction of the Rail Baltica main line railway infrastructure, including the Hagudi–Alu section of stage III in Rapla County and the Selja–Tootsi section of stage I in Pärnu County, and the construction of the Päädeva-Orgita road section on km 62.2–64.8 of national road no. 4 (E67), Tallinn–Pärnu–Ikla.

Infrastructure segment	Q1 2026	Q1 2025	Q1 2024	2025
Road construction and maintenance	100%	77%	83%	87%
Other engineering	0%	23%	17%	13%

Order book

The group’s order book (backlog of contracts signed but not yet performed) stood at €372,192 thousand at 31 March 2026, reflecting an increase of approximately 31% year on year. In the first quarter of 2026, we signed new contracts for €155,787 thousand (Q1 2025: €111,276 thousand). After the reporting date, we have signed new contracts for €13,911 thousand.

	31 March 2026	31 March 2025	31 March 2024	31 Dec 2025
Order book (€’000)	372,192	283,548	198,737	273,060

At 31 March 2026, the Buildings segment accounted for 71% and the Infrastructure segment for 29% of the group’s total order book (31 March 2025: 66% and 34%, respectively). Compared to 31 March 2025, the order books of the Buildings and Infrastructure segments have increased by 43% and 10%, respectively. Contracts relating to the public buildings subsegment account for 74% of the order book of the Buildings segment and significant proportion of these contracts is for work to be performed for the Estonian Centre for Defence Investments. The order book of the Infrastructure segment has grown primarily through large-scale contracts relating to Rail Baltica as well as a contract with the Estonian Transport Administration for the construction of the Päädeva–Orgita and Haimre sections of the Tallinn–Pärnu–Ikla road.
The contracts of the Rail Baltica project and the road construction projects financed by the European Cohesion Fund through the Estonian Transport Administration have revitalised the infrastructure segment. However, this does not fully offset the underfunding of road construction. The volume of public investment in building construction has decreased. The market is supported by the defence sector, with some activity also coming from local governments and the private sector.

Major contracts secured in the reporting period include:

Construction of the first building and the related outdoor areas of the logistics and light industrial park Park Rae in Rae rural municipality, with an approximate cost of €15,800 thousand.
Construction of a new school building for Tallinn Helen’s School in Põhja-Tallinn, with an approximate cost of €12,600 thousand.
Construction of a building and infrastructure for AS Tallinna Vesi at the Ülemiste Water Treatment Plant site in Tallinn, with an approximate cost of €11,800 thousand.
Construction of supporting infrastructure for the Estonian Centre for Defence Investments in Pärnu County, with an approximate cost of €110,400 thousand.

Based on the size of the group’s order book and the general outlook for the economy and the construction market, the group’s management team expects business volumes to increase in 2026. In a highly competitive environment, management has avoided taking unjustified risks that could materialise during contract execution and adversely affect the group’s results. Our main focus is on assessing and mitigating the risks arising from market changes, particularly rising input costs. We also prioritise managing fixed costs, increasing productivity and executing pre-construction and design activities effectively to leverage our professional competitive advantages.

People

Employees and staff costs

The group’s average number of employees in the first quarter of 2026 was 450, including 284 engineers and technical professionals (ETP). Compared to the same period last year, the number of employees increased by around 9%.

Average number of employees at group companies (the parent company and the subsidiaries):

	Q1 2026	Q1 2025	Q1 2024	2025
ETPs	284	263	281	275
Workers	166	148	142	156
Total average	450	411	423	431

The group’s staff costs for the first quarter of 2026, including all taxes, were €5,670 thousand compared with €4,795 thousand in the first quarter of 2025. Staff costs grew by 18% year on year due to an increase in both the number of employees and salaries.
In the first quarter of 2026, the service fees of the members of the council of Nordecon AS totalled €68 thousand and the related social security charges amounted to €22 thousand (Q1 2025: €50 thousand and €17 thousand, respectively).
The service fees of the members of the board of Nordecon AS totalled €146 thousand and the related social security charges amounted to €48 thousand (Q1 2025: €139 thousand and €46 thousand, respectively).

Labour productivity and labour cost efficiency

We measure the efficiency of our operating activities using the following productivity and efficiency indicators, which are based on the number of employees and the staff costs incurred:

	Q1 2026	Q1 2025	Q1 2024	2025
Nominal labour productivity (rolling), (€’000)	501.4	501.8	535.4	483.3
Change against the comparative period, %	(0.1)%	(6.3)%	13.4%	(6.0)%

Nominal labour cost efficiency (rolling), (€)	9.9	8.7	11.1	9.8
Change against the comparative period, %	14.6%	(21.8)%	0.5%	5.4%

Compared to the same period in 2025, the group’s nominal labour productivity remained stable. However, its nominal labour cost efficiency improved due to an increase in revenue and a decrease in staff costs over the past four quarters.

NCN investor presentation Q1_2026

Nordecon_Interim_report_Q1_2026

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

EfTEN United Property Fund unaudited financial results for the 1st quarter of 2026

07.05.2026 Adaur.ee

In Q1 2026, EfTEN United Property Fund earned 461 thousand euros in net profit (Q1 2025: 703 thousand euros). The decline in profit is primarily related to the Fund’s investment in EfTEN Real Estate Fund AS shares, whose price on the Tallinn Stock Exchange increased 2.9% in Q1 2026 compared with 4.5% in the same period of 2025. In addition, interest income from the investment in the development company Invego Uus-Järveküla OÜ decreased year-on-year, as the development company repaid the principal and interest of the shareholder loan to the Fund in full in mid-March.

Despite the decline in profit, EfTEN United Property Fund AS received record owner income from its underlying funds at the beginning of 2026. This forms the basis for the Fund’s first distribution of the year to investors in Q2 2026, in the amount of approximately one million euros. The distribution is based on dividends and income received from all underlying funds, as well as interest from the Invego Uus-Järveküla OÜ and the Menulio 7 office building shareholder loans. The distribution does not include the profit from the Invego Uus-Järveküla development project, which the Fund plans to distribute largely in the second half of the year.

Since EfTEN United Property Fund’s portfolio is diversified across nearly 50 different properties in the Baltic states, developments across all segments of the regional real estate market affect the Fund’s results. There have been no major changes in the Baltic commercial real estate market over the last few quarters. In the residential real estate market, however, sales of new developments have improved in all Baltic states. In Tallinn, monthly sales of new developments grew to approximately 160 units per month in Q1 2026, compared with an average of around 100 units in 2024 and the first half of 2025. The biggest jump in the Baltic states was made by the Vilnius new-development market, where — partly thanks to expectations of funds being released from the second pension pillar — Q1 2026 sales volumes reached all-time highs, at times reaching up to 700 units per month.

The pace of sales also remained strong at the start of the year in Invego Uus-Järveküla OÜ, the development company for the Uus-Järveküla residential district in which EfTEN United Property Fund holds an 80% stake. In the first quarter, 22 units were sold (real rights contracts signed) and reservation agreements were concluded for three terraced houses. As of the end of the quarter, 8 terraced houses in the development remain unreserved. In March, Invego Uus-Järveküla OÜ repaid its entire bank loan and returned the shareholder loan to the Fund in full (1.51 million euros) along with the accrued interest (56 thousand euros). EfTEN United Property Fund invested a total of 3.52 million euros in the Uus-Järveküla development project in 2021 and 2023, and has to date received 4.8 million euros back.

In the second half of 2026, EfTEN United Property Fund will focus on finding investment opportunities in a new residential development project.

Statement of the comprehensive income

	1st quarter
	2026	2025
€ thousand
INCOME
Interest income	74	154
Income from underlying funds	58	0
Other financial income	0	4
Net profit / loss from assets recognised in fair value through profit or loss	402	615
Investments in subsidiaries	35	90
Investments in underlying funds	367	525
Total income	534	773

COSTS
Operating expenses
Management fees	-27	-29
Costs of administering the Fund	-8	-7
Other operating expenses	-38	-29
Total operating expenses	-73	-65
Interest expenses	0	-5
Operating profit	461	703
Profit before income tax	461	703

Net profit for the period	461	703
Total comprehensive profit for the reporting period	461	703
Increase in the net asset value of the fund attributable to shareholders	461	703

Ordinary and diluted earnings per share (EUR)	0.19	0.28

Statement of financial position

	31.03.2026	31.12.2025
€ thousand
ASSETS
Current assets
Cash and cash equivalents	3,287	1,774
Loans granted	2,149	1,516
Other receivables and accrued income	310	300
Total current assets	5,746	3,590

Non-current assets
Financial assets at fair value through profit or loss	23,929	23,474
Investments in subsidiaries	3,146	3,111
Investments in underlying funds	20,783	20,363
Loans granted	0	2,149
Total non-current assets	23,929	25,623
TOTAL ASSETS	29,675	29,213

LIABILITIES
Current liabilities	3	2
Total liabilities, excluding net asset value of the fund attributable to shareholders	3	2

NET ASSET VALUE OF THE FUND
Net asset value of the fund attributable to shareholders	29,672	29,211
Total liabilities and net asset value of the fund attributable to shareholders	29,675	29,213

The unaudited 1^st quarter 2026 report of the EfTEN United Property Fund is attached to the release and can be found on the Fund’s website: https://eftenunitedpropertyfund.ee/en/reports-documents/

EUPF_3_kuud_2026_ENG final

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

SEB majandusprognoos: Eesti majandus kasvab tänavu 2,5 protsenti ebakindlusest hoolimata

06.05.2026 Adaur.ee

Majanduse lähiväljavaade sõltub otseselt Hormuzi väina kriisi lahenemisest, sest ilma energia- ja toorainevoogude taastumiseta pole positiivsed prognoosid Euroopale realistlikud.
Eesti siseriiklik tarbimine on pöördumas kasvule ning viimaste kuude geopoliitilised ja majanduslikud vapustused pole suutnud seda hoogu murda.
Eesti majandus kasvab tänavu eratarbimise ja investeeringute toel, kuid pikemas vaates pidurdavad arengut tööstuse nõrkus ja uute kasvumudelite puudumine.

Eesti majandus taastub 2026. aastal ebakindlast väliskeskkonnast hoolimata. Kasvu toetavad eelkõige eratarbimise taastumine ja investeeringud, ent pikemas vaates jäävad arengut pidurdama tööstussektori nõrkus ja vajadus uute kasvumudelite järele.

Positiivsed majandusprognoosid pole Hormuzi kriisi lahendamiseta võimalikud

Aasta esimene pool kinnitab järjepidevalt, kui ettearvamatu on praegune maailmamajandus. Geopoliitilistest kriisidest on keskseim Hormuzi väinas toimuv, mis mõjutab otseselt energiahindasid ja takistab tooraine jõudmist piirkondadesse, kus neid enim vajatakse.

Võimatu on prognoosida, kui kaua praegune kriis kestab. Seetõttu tugineb SEB seekordne majandusprognoos finantsturgude eeldusele, et Hormuzi väin avaneb lähikuudel. See stsenaarium ei ole garanteeritud, kuid selle realiseerumis korral on maailmamajanduse vaade mõõdukalt optimistlik.

Eesti eksportijatel tasub pilgud suunata Rootsi

Kallim energia ja tarneprobleemid mõjutavad enim Euroopa majandust. SEB prognoosi kohaselt kujuneb euroala tänavuseks majanduskasvuks 0,8 protsenti. Saksamaa majanduskasv jääb 0,6 protsendi juurde, mis on küll tagasihoidlik, kuid eelmise aastaga võrreldes kolm korda suurem!

Sarnaste väljakutsete ees seisab ka Soome, kellele prognoositakse 0,7-protsendilist majanduskasvu. Selgelt positiivsem on vaade Rootsile, kus SKP peaks tänavu kasvama 2,6 protsenti – see pakub olulist tuge ka Eesti eksportijatele.

Eesti majandust toetab eratarbimine

Eestis on 2026. aastal oodata viimaste aastate kiireimat majanduskasvu. SEB prognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 2,5 protsenti. Peamine tugisammas on tarbijanõudluse taastumine.

Kuigi inflatsioon ja energiahinnad on tõusnud, ei kaalu need üle viimasest tulumaksumuudatusest sündinud reaalpalga kasvu. Tarbijate kasvanud isu kinnitavad ilmekalt viimastel kuudel kiirelt suurenenud müük jaekaubanduses. Majandusele annavad hoogu ka riiklikud investeeringud taristuehitusse, kuid rolli mängib ka erasektor.

Fundamentaalsed probleemid pärsivad Eesti pikaajalist majanduskasvu

Eesti majanduse suurimaks väljakutseks kujuneb järgmise arenguhüppe leidmine. Juba kümmekond aastat on Eesti majanduskasvu aidanud alal hoida tehnoloogiaettevõtete kiire võidukäik, samas kui traditsioonilistes majandusharudes – eriti tööstuses – on kasv vindunud.

Põhjus on nii peamiste sihtturgude nõrk areng kui ka tõsiasi, et siiani edukad olnud ärimudelid ei toimi enam endisel moel. Madalam majanduskasv suurendab survet ka riigirahandusele ning pikemas vaates muutub vältimatuks arutelu maksutõusude ja kulude kärpimise üle, millele annavad vastuse 2027. aasta riigikogu valimised.

Finantsturud ülehindavad intressitõusude ulatust

Majanduse väljavaateid mõjutavad olulisel määral intressimäärad. Kuigi inflatsioon on seni püsinud kontrolli all, on finantsturgudel kasvanud ootus, et kallim energia kandub kiiresti üle laiemasse hinnatõusu ning sunnib keskpanku intresse tõstma.

SEB hinnangul ei ole 2022. aasta kogemused tänasesse olukorda üksühele ülekantavad. Värske prognoosi järgi teeb Euroopa Keskpank sel aastal tõenäoliselt ühe ennetava 0,25-protsendilise intressitõusu. USA-s võib soodsate arengute korral aasta lõpus oodata hoopis sama suurt intressilangetust.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 04-2026

06.05.2026 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Statistikaamet: Märtsis tootsid tööstusettevõtted 3,1% vähem

06.05.2026 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2026. aasta märtsis püsivhindades 3,1% vähem toodangut kui mullu samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 5,9%, kahanes aga energeetikas 19,5% ja töötlevas tööstuses 1,2%.

Statistikaameti juhtivanalüütik Riin Kadarik ütles, et märtsis jätkus sarnaselt veebruariga töötleva tööstuse tootmise kahanemine. „Mahtude vähenemisele avaldas peamist mõju toiduainete tootmise 4,1%-ne kahanemine. Toidutootmine on võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenenud kolm kuud järjest, jaanuaris 6,9% ja veebruaris 5,3%. Selle taga on eelkõige jaemüügi mahu ja nõudluse jätkuv vähenemine koos hinnatõusuga,“ selgitas Kadarik.

Veidi rohkem kui pooltel töötleva tööstuse tegevusaladel tootmine kasvas. Suurematest tegevusaladest suurenes puidutöötlemine 5%, metalltoodete tootmine 3,5% ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 12,6%. Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine kasvas peamiselt sideseadmete toodangu suurenemise tõttu. Sarnaselt veebruariga jätkas kasvu ka elektriseadmete tootmine (0,7%).

Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2026. aasta märtsis 68,6% välisturule.

Võrreldes 2025. aasta märtsiga jäi töötleva tööstuse toodangu müük jooksevhindades kalendaarselt korrigeeritud andmetel samale tasemele. Toodangu müük siseturule kahanes 1,1%, kuid müük ekspordiks suurenes 0,6%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti märtsis võrreldes veebruariga tööstuses kokku 2,5% vähem ja töötlevas tööstuses 0,7% rohkem toodangut.

Energeetika toodang kahanes püsivhindades 19,5%, koguseliselt (MWh) vähenes märtsis elektri tootmine aastaga 23,6% ja soojuse tootmine 9,6%. „Elektri tootmine kahanes suure impordi tõttu ja soojuse tootmise vähenemise taga oli tavapärasest soojem märtsikuu,“ lisas Kadarik.

Tööstustoodangu mahuindeks – indeks, mis näitab toodetud tööstustoodangu mahu muutust püsivhindades võrreldes baasperioodiga. Toodangu arvutamiseks püsivhindadesse kasutatakse tootjahinnaindeksit.

Tööstustoodangu müügiindeks – indeks, mis näitab müüdud tööstustoodangu maksumuse muutust jooksevhindades võrreldes baasperioodiga.

Tööstus on suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja. Tööstustoodangu indeks hõlmab kolme sektori ehk mäetööstuse, energeetika ja töötleva tööstuse majandusnäitajaid.

Tööstustoodangu indeksi koostamiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Andmed on avaldatud 06.05.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Swedbank: Maailmamajanduse väljavaadet varjutab sõda

06.05.2026 Adaur.ee

Kõrgemad energiahinnad kiirendavad inflatsiooni ja pidurdavad maailma majanduskasvu. Kärpisime enamiku suuremate majanduste kasvuprognoose. Ebakindlus prognoositäpsuse osas on aga endiselt suur, kuid eeldame, et naftahinna šokk ning selle negatiivne mõju tänavu aasta lõpuks leevenevad. Meie hinnangul võimaldab see enamikel suurtel majandustel hakata järgmisel aastal taastuma.

Sõda Lähis-Idas tuli vähem kui aasta pärast USA kaubanduspoliitika kursimuutust, millega rahvusvaheline kaubandus veel endiselt kohaneda püüab. Maailmamajandust on viimaste aastate jooksul mitmeid kordi proovile pandud, ja kuigi see on tõestanud oma vastupidavust, ootame tänavu siiski kasvu aeglustumist. Praegune olukord erineb mitmete tegurite poolest sellest, mida nägime aastatel 2021–2022. Toona ergutasid nõudlust nii koroonapiirangute leevendamine kui ka eriti ekspansiivne eelarvepoliitika, kuid nende tegurite survet inflatsioonile me sel korral ei näe. Teiseks ei ole praegu tegemist laiapõhjalise toormehindade tõusuga nagu nägime toona.

USA majandus näitas selle aasta esimeses kvartalis stabiilset kasvu. Kütusehinna hüppeline tõus kiirendas märtsis inflatsiooni ning see võib eratarbimist negatiivselt mõjutada. Seevastu on ettevõtete investeeringute kasv tugev. Peamiselt veab seda tehisaruga seotud investeeringute väga jõuline tõus, samas kui muud investeeringud on languses. Meie hinnangul jätkub see trend nii sel kui ka järgmisel aastal.

Hiina majandus kasvas eelmisel aastal peamiselt tugeva ekspordi toel 5%. Eksporti soosis sihtriikide mitmekesistamine ning kaupade lõikes panustas kasvu peamiselt elektriautode, akude, taastuvenergia ja tehisintellektiga seotud riistvara väljavedu. Peamiselt tugevama aasta alguse tõttu oleme Hiina tänavust majanduskasvu prognoosi isegi veidi ülespoole korrigeerinud. Edaspidi peaks aga majanduskasv aeglustuma, kuna eratarbimine on nõrk, kinnisvarasektor on languses ja erasektori investeeringud vaoshoitud.

Euroala majandus näitas nõrgenemise märke juba enne sõda Iraanis. Euroala ostujuhtide indeksi järgi on teenuste sektor stagnatsioonis. Töötlev tööstus on endiselt nõrk, kuid sektori kindlustunne on jõudnud viimase kolme aasta kõrgeima tasemeni. Eeldatavasti on ootused seotud eelkõige suuremate avaliku sektori kulutustega kaitsele ja taristule, samas kui mitmed sektorid on kimpus kõrgete energiahindaga. Riigiti ei ole energiahindade negatiivne mõju majandusele ühtlane. Suurem mõju avaldub Saksamaal ja Itaalias, samas kui Prantsusmaal ja Hispaanias on olukord parem. Prognoosime euroala inflatsiooniks sel aastal 2,9% ning järgmisel aastal 2,1%. Kuigi kõrgemad energiahinnad vähendavad majapidamiste ostujõudu ja mõjutavad negatiivselt tarbimist, ei peata see siiski eratarbimise taastumist.

Keskpangad on oma intressimäärade otsustes ootel, kuna ebakindlus on suur ning jälgitakse, kui palju kõrgemad energiahinnad inflatsiooni kiirendavad ja majandust jahutavad. Meie prognoosi järgi tõstab Euroopa Keskpank intressimäära tänavu juunis ja septembris, kokku 50 baaspunkti võrra, et ohjeldada inflatsiooniootuste kasvu. Kuna eeldame, et naftahinnad aasta lõpuks langevad ning kaudne mõju inflatsioonile ei ole püsiv, prognoosime, et Euroopa Keskpank langetab intressimäära järgmisel aastal tagasi praegusele tasemele.

USA Föderaalreserv langetab aga meie hinnangul intressimäära aasta teises pooles 50 baaspunkti võrra, kuna inflatsioonisurve taandub ning USA majanduskasv aeglustub. Vaatamata inflatsioonisurvele, jääb inflatsioon Rootsis nii sel kui järgmisel aastal alla 2%, mistõttu on Rootsi keskpank ettevaatlik ega muuda oma intressimäära.

Rootsi majandus näitas eelmisel aastal positiivseid arenguid, kuid selle aasta alguses kasv aeglustus. Sõda Lähis-Idas annab majandusele tänavu täiendava löögi, kuid taastumine peaks seejärel jätkuma tänu majapidamiste ostujõu paranemisele ning ekspansiivsele eelarvepoliitikale. Kõrgemate kütusehindade ja oodatust nõrgema ekspordi tõttu oleme korrigeerinud Läti majanduskasvu allapoole. Leedu majanduskasv kujuneb tänavu taas Baltikumis tugevaimaks, vaatamata sellele, et oleme seda samuti veidi allapoole korrigeerinud. Eelkõige annab Leedu majandusele hoogu pensionisäästude väljavõtt, millest hinnanguliselt on tarbimisse juba jõudnud üle 20% väljavõetud summast.

Eesti majanduskasvu toetab peamiselt kodumaine nõudlus

Kõrgemate energiahindade tõttu tuleb inflatsioon Eestis tänavu kiirem, kui me varem ootasime. See aeglustab küll ostujõu taastumist, kuid ei vähenda seda. Samuti oleme veidi allapoole korrigeerunud majanduskasvu prognoosi. Kasvu toetab peamiselt kodumaise nõudluse suurenemine. Majanduse järkjärguline taastumine parandab nõudlust tööjõu järele ja vähendab tööpuudust.

Eesti majanduse kosumine jätkus käesoleva aasta alguses. Statistikaameti kiirhinnangu järgi kasvas SKP esimeses kvartalis aastases võrdluses 1,3% (sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerituna). Samas oli olukord sektorite lõikes erinev.

Jaekaubanduse mahud kasvasid tööstuskaupade ja mootorikütuste suurenenud ostude toel, samas vähenes toidukaupade jaemüügi maht jätkuvalt. Ka Swedbanki kaardimaksete andmed näitavad, et inimesed on hakanud rohkem kulutama. Tarbimise kasvu toetab tänavu peamiselt tulumaksureform – aasta alguses jõustunud „maksuküüru“ kaotamine koos kõrgema maksuvaba tulu kehtestamisega. Kuigi sõja puhkemine Lähis-Idas on majapidamiste kindlustunnet nõrgendanud, on see tugevam kui eelmisel aastal ning peaks tarbimist elavdama.

Väliskaubanduses algas aasta aga üsna nõrgalt ning ka tööstustoodangu kasv jäi tagasihoidlikuks. Suurima kaupu eksportiva majandusharu, töötleva tööstuse, müüki on üha enam toetanud siseturg ja müük välisturule on vähenenud. Samas, üha väiksem osakaal Eesti tööstusettevõtteid peab just nõudlust oma majandustegevust piiravaks teguriks ning tööstusettevõtete hinnang oma eksporditellimuste kohta on juba 2023. aasta lõppu jäänud põhjast väikeste tõusude ja mõõnadega paranenud. Kuigi Eesti suuremate kaubanduspartnerite majandused kasvavad tänavu varem oodatust veidi aeglasemalt, peaks siinsed ettevõtted siiski suutma oma ekspordimahte kasvatada.

Majanduse järkjärguline taastumine on parandanud olukorda tööturul. Nõudlus töötajate järele on suurenenud. Kui eelmisel aastal ulatus töötuse määr 7,5%-ni, siis tänavu prognoosime selle vähenemist 6,7%-ni ja järgmisel 6,2%-ni. Tasapisi pingelisemaks muutuv tööturg avaldab küll survet palgakasvule, kuid kokkuhoid avalikus sektoris ja ettevõtete vähenenud kasumlikkus piiravad tööjõukulude olulist suurenemist. Nii peakski meie hinnangul aeglustuma palgakasv tänavu 5%-ni.

Esialgsete andmete kohaselt tõusid tarbijahinnad selle aasta esimese nelja kuu jooksul aastases võrdluses 3,4%. Ettevõtete ja majapidamiste hinnakasvuootused on tõusnud. Tänavu taandub küll eelmise aasta maksude ja teenustasude tõusude mõju inflatsioonist välja, kuid oleme siiski inflatsiooni prognoosi – peamiselt kõrgemate energiahindade tõttu – ülespoole korrigeerinud. Meie prognoosi järgi kasvavad tarbijahinnad sel aastal 4,3%. Selline inflatsioon pidurdab küll majapidamiste ostujõu paranemist, kuid ei vähenda seda. Tulumaksureform tõstab kaalutud netopalka nominaalselt umbes 10%, mis peaks prognoositud inflatsiooni juures tagama ostujõu paranemise. Eeldusel, et naftahind liigub aasta lõpuks allapoole, peaks hinnakasv järgmisel aastal aeglustuma 2,9 protsendini.

Kõrgemad energia- ja muude toorainete hinnad suurendavad kulusid ettevõtete sektoris. Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi on kõige suuremad hinnasurved praegu transpordifirmadel ja toiduainete jaemüügis. Lisaks seisavad suurema kulusurvega silmitsi taristuehitus (sealhulgas Rail Baltic) ja põllumajandus. Töötleva tööstuse tegevusalade suurust arvestades on olulisema mõjuga puidu-, toiduainete- ja ehitusmaterjalide tootmiskulude tõus.

Tänavust majanduskasvu toetab peamiselt kodumaise nõudluse suurenemine. Kuigi majapidamiste ostujõud kasvab varem oodatust vähem, prognoosime suuremat investeeringute kasvu. Olulise mõjuga on siin valitsussektori kaitse- ja taristuinvesteeringud. Kodumaise nõudluse kasv suurendab nõudlust imporditud tootmissisendite ja lõpptarbekaupade järele. Kuna aga eksport kasvab nõrgema välisnõudluse tõttu tagasihoidlikumalt, siis väliskaubanduspuudujääk suureneb ja sellel on majanduskasvu pidurdav mõju. Nii olemegi tänavuse SKP kasvu prognoosi kärpinud 2 protsendile. Tarbimise ja investeeringute kasvu jätkumine ja parema välisnõudluse toel kosuv eksport peaksid järgmisel aastal kiirendama majanduskasvu 2,5%-ni.

Sõda Lähis-Idas on toonud kaasa hulganisti riske majandusele. Kuigi eeldame oma põhistsenaariumis, et nafta hind alaneb aasta lõpuks, ei välista me, et olukord eskaleerub, naftahind püsib kõrgel tasemel kauem ning me leiame end palju ebasoodsamas keskkonnas. See avaldaks tugevamat ja pikemaajalist mõju inflatsioonile, mis omakorda aeglustaks põhistsenaariumiga võrreldes rohkem majanduskasvu.

Swedbanki majandusprognoos (inglise keeles)

Liven AS aktsiate tingimuslik noteerimine Balti põhinimekirjas

06.05.2026 Adaur.ee

Nasdaq Tallinna börsi Noteerimis- ja Järelevalvekomisjon otsustas 5.mail 2026.a rahuldada Liven AS-i taotluse ja noteerida emitendi aktsiad nimiväärtusega 0,1 eurot (Liven lihtaktsia, ISIN kood: EE3100003112) Börsi põhinimekirjas järgmistel tingimustel:

1.1 Olemasoleva 12 000 000 aktsia osas:

pakkumine on toimunud vastavalt prospektis kirjeldatud tingimustele ja pakkumistulemused on avalikustatud;
pakkumise õnnestumise korral on pakutavad aktsiad kantud investorite väärtpaberikontodele Eesti Väärtpaberite Registris;
emitent on pärast ülalnimetatud tingimuste täitmist esitanud Börsile aruande, mis sisaldab teavet tingimuste täitmise kohta.
1.2 Emiteeritava kuni 2 350 435 uue aktsia osas:

pakkumise õnnestumise ja sellele järgneva aktsiakapitali suurendamise korral on aktsiakapitali suurendamine Äriregistris registreeritud;
aktsiad on Eesti Väärtpaberite Registris registreeritud sama ISIN koodiga;
emitent on pärast ülalnimetatud tingimuste täitmist esitanud Börsile aruande, mis sisaldab teavet tingimuste täitmise kohta.
Tingimuste täitmisel on Liven AS-i aktsiate esimeseks kauplemispäevaks:

Punktis 1.1. nimetatud aktsiate suhtes 15.05.2026. a või sellele lähedane järgnev kuupäev.

Punktis 1.2. nimetatud aktsiate suhtes järgmine börsipäev pärast tingimuste täitmise aruande esitamist või sellele lähedane järgnev kuupäev (eelduslikult 21. mai 2026.a.)

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Swedbank: The global economy in the fog of war

06.05.2026 Adaur.ee

The global economy has been struck by a fresh shock. In addition to the drag from higher tariffs and elevated uncertainty during the past year, the outbreak of the war in the Middle East adds strain on economies. Downside risks dominate the outlook, and there is a real risk of a global recession. Economic growth will come under pressure in our home markets as well; however, underlying growth drivers and fiscal strength suggest there remains scope for outperformance in terms of economic growth compared with many other economies.

The Baltic economies were on track towards lower inflation in the coming years. The energy shock will, however, boost inflation in the Baltics – to around 4% in Latvia and Estonia, and close to 5% in Lithuania. While economic growth will be weaker than previously expected, GDP is still projected to expand by around 2% in Latvia and Estonia and by 3% in Lithuania, where growth will be temporarily boosted by withdrawals from the second-pillar pension funds.

Read Swedbank Economic Outlook here

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

1Partner: Kuuülevaade: Tallinna kinnisvaraturg jätkas aprillis tegusalt

05.05.2026 Adaur.ee

Aprillis tehti Tallinna kinnisvaraturul kokku 942 ostu-müügitehingut, korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis 3110 euroni, kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri.

Möödunud kuul tehti Tallinnas kinnisvaraga 942 ostu-müügitehingut, mis jääb 17 võrra alla märtsi tehingute arvule, samas ületas tehingute koguväärtus 185 miljonit eurot eelmist kuud 19 miljoni euro ehk 12% võrra. “Kui eelmisel kuul tehti iga tööpäeva kohta keskmiselt 44 tehingut, siis aprillis oli see näitaja isegi veidi kõrgem, ligi 45 tehingut,” räägib Elia Vääri ning tõi eraldi välja, et pärast pooleaastast pausi on kaks viimast kuud kinnisvaraga taas toimunud üle 900 tehingu kuus.

1Partner Kinnisvara analüütik peab positiivseks, et kinnisvaraturg jätkas senises tempos ka pärast alanud Iraani kriisi, mis lisaks üldisele ebastabiilsuse kasvule maailmas toob eeldatavasti endaga vähemalt ajutiselt kaasa mõningase igapäevakulude tõusu. “Kui vaadata tänavust kevadet tervikuna, siis on see Tallinna korteritehingute arvu poolest sarnasel tasemel eelmise aasta sama perioodiga ja ainus muutus on vaikselt kerkinud hind. Toona püsis korterite keskmine ruutmeetri hind veidi alla 3000 euro, aga nüüd on see juba kuid olnud kindlalt üle selle piiri,” märgib Vääri.

Aprilli jooksul müüdi pealinnas kokku 734 korterit. Korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis 3110 euroni (märtsis 3041€) ning mediaanhind ulatus 2916 euroni ruutmeetri kohta (märtsis 2801€). Kalleim korter müüdi aprillis 640 000 euroga. Lisaks müüdi lõppenud kuul 23 hoonestatud elamumaa kinnistut ja 7 elamumaa krunti, kalleim kinnistu vahetas omanikku 1 241 286 euroga.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu alguses värskeima kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest ka linnaosade kaupa.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Koolitus „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudatused ning rakenduspraktika“ toimub 15.06.2026

05.05.2026 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 15.06.2026 koolitus „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudatused ning rakenduspraktika“. Koolitust viib läbi vandeadvokaat Raul Keba, kes annab ülevaate seadusandluse muudatustest ja nende rakendamisest praktikas.

Koolituse käigus käsitletakse muuhulgas:

millal ja mis tingimustel saab asendada detailplaneeringu kohustuse projekteerimistingimustega;
projekteerimistingimuste rakenduspraktikat;
infrastruktuuri väljaehitamisega seotud küsimusi;
ehitusteatise ja kasutusloa menetluse praktilisi aspekte;
viimaseid kohtulahendeid ning riigiasutuste praktikat planeerimis- ja ehitusvaldkonnas.

Koolitus “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudatused ning rakenduspraktika” toimub 15.06.2026 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Statistika: kolmeteistkümnes maakonnas oli väljaspool linnu tehtud korteritehingute keskmine ruutmeetrihind vahemikus 218-790 eurot

05.05.2026 Tõnu Toompark

Maa- ja ruumiameti andmetel oli Eesti 2025. a korteritehingute keskmine hind 2153 €/m², mida oli 3,3% aastatagusest enam. Väljaspool maakonnakeskuseid tehtud korteritehingute keskmine hind oli 1580 €/m² ehk aasta varasemast 6,3% rohkem.

Väljaspool linnu asuvate korterite tehinguhinnad kerkisid 2025. a kõikides Eesti maakondades peale Ida-Viru, Jõgeva ja Põlva maakondade. Ida-Viru korteritehingute hinnalangus oli drastiline 19%. Jõgeval jäi hinnalangus napimaks ja oli 7,1%, Põlvamaal marginaalne 1,2%. Ida-Viru, Jõgeva ja Põlva maakondade väljaspool linnu tehtud korteritehingute keskmine hind oli vastavalt 218, 262 ja 340 €/m².

Kõige enam väljaspool linnu kerkisid korteritehingute hinnad Saare ja Lääne maakonnas, kus aastane hinnatõus oli keskmiselt 26,5 ja 17,1%. Saaremaa ja Läänemaa väljaspool linnu tehtud korteritehingute keskmine hind oli 2025. aastal vastavalt 686 ja 627 €/m².

Kõige odavamad väljaspool linnnu asuvate korterite tehingud toimusid 2025. aastal Ida-Viru ja Valga maakondades vastavalt hinnaga 218 ja 246 €/m². Kõige kallimad väljaspool linnu tehtud korteritehingud toimusid Harju ja Tartu maakondades, kus hinnad oli uusarenduse toel vastavalt 2580 ja 2074 €/m².

Eesti maakondadest kolmeteistkümnes ehk välja arvatud Harju ja Tartu maakondades olid 2025. a väljaspool linnu tehtud korteritehingute keskmised hinnad vahemikus 218-790 €/m².

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Bigbank: Üllatus, Euroopa Keskpank ei tõstnud intresse vastupidiselt turgude ootusele

04.05.2026 Raul Eamets

Euroopa Keskpank (ECB) otsustas täna jätta hoiustamise baasintressi senisele tasemele ehk 2,00% juurde. Tegu oli suure üllatusega, sest turud ootasid pigem otsust, et intressi vähemalt 0,25 protsendipunkti võrra suurendatakse, sest Euribor on juba üle kuu aja liikunud 2,4%-2,5% ümbruses. Euroopa Keskpanga inflatsiooniootused on kasvanud ja üldine hinnatõusu väljavaade on Euroopas täna pigem negatiivne ehk prognoositakse inflatsiooni kiirenemist. ECB enda mustemate stsenaariumite järgi võib euroala inflatsioon sellel aastal küündida 4%, mis on kaks korda kõrgem kui eesmärgiks seatud inflatsioonimäär.

Rahapoliitika teooria kohaselt peaks keskpank reageerima kasvanud inflatsioonile rahapakkumise vähendamisega, mis sisuliselt tähendab intresside tõstmist. Seega ei ole täna küsimus selles, kas intresse ikkagi tõstetakse mõnel järgmisel koosolekul, vaid pigem selles, et mitu korda neid tõstetakse. Turgude ootused on täna sellised, et kuue kuu euribor on sügisel 2,8%, mis tähendab, et kaks-kolm intressitõusu tuleb veel. Välistatud ei ole ka rohkem tõuse kui realiseeruvad kõige negatiivsemad stsenaariumid.

Taustainfoks

Miks me näeme sellel aastal hinnatõusu kiirenemist ja miks see ei ole lühiajaline šokk? Lähis-Ida kriis ei näita vaibumise märke ja mida kauem segadus Hormuzi väina ümber kestab, seda suuremaks muutub nafta ja gaasi defitsiit ehk majanduse keeles seda rohkem kerkib nafta ja gaasi hind. Mõlemad on olulised tootmise sisendid nii kütuse kui elektri, aga ka väetiste tootmisel. Rääkimata kõikvõimalikest naftatoodetest. Erinevad tooted – näiteks kilepakendid (polüetüleen), kõikvõimalik taara (polüetüleentereftalaat), penoplast (polüstüreen), fliisid (polüester) on asjad, mis esimesena meenuvad kui mõtleme, mida kõike saab naftast teha. Katar valmistab 35% maailma heeliumist, mis on väga oluline komponent kiipide tootmisel. Ilmselt võib seda rida veel pikalt jätkata.

Naftatootjad ei ole ka huvitatud kiirest puudujäägi vähendamisest, sest täna on nende kasumid kahekordsed võrreldes kriisieelse perioodiga. Katari gaasitootmise taristu taastamine võtab aega mitu aastat. Seega on mõjud pikemajalised ja probleemid ei lahene sellel hetkel kui tankerid lõpuks liikuma saavad.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Swedbank: Eesti majandus kosub tasapisi

04.05.2026 Tõnu Mertsina

Statistikaameti täna avaldatud esimese kvartali SKP kasv – aastases võrdluses 1,3% ja kvartali võrdluses 0,6% – vastas meie ootustele. Kuigi need numbrid näitavad, et Eesti majandus kosub tasapisi, mõjutab selle väljavaadet Lähis-Idas toimuv sõja.

Majanduse taastumine on sektoriti erinev

Aasta esimestel kuudel oli pilt sektorite lõikes üsna erinev. Jaekaubanduse mahud kasvasid esimeses kvartalis 7% ning ka Swedbanki kaardimaksed viitasid sellele, et inimesed on hakanud rohkem kulutama. Tarbimise kasvu toetab tänavu peamiselt aasta alguses jõustunud maksuküüru kaotamine koos kõrgema maksuvaba tulu kehtestamisega. Kuigi sõja puhkemine Lähis-Idas on majapidamiste kindlustunnet nõrgendanud, on see tugevam kui eelmisel aastal.

Kaupade ja teenuste ekspordikasv aasta kahel esimesel kuul aga aeglustus järsult ning ka tööstustoodangu kasv jäi tagasihoidlikuks. Suurima kaupu eksportiva majandusharu, töötleva tööstuse, müüki on üha enam toetanud siseturg, samal ajal kui müük välisturule on vähenenud. Euroala, kuhu Eestist suunatakse ligi 60% kaupade ekspordist, majandusaktiivsust iseloomustav ostujuhtide indeks on viimastel kuudel märgatavalt halvenenud. Samas peab üha väiksem osakaal Eesti tööstusettevõtteid just nõudlust majandustegevust piiravaks teguriks ning aprillis paranes ka tööstusettevõtete hinnang eksporditellimuste kohta.

Kasvanud laenunõudlus viitab suurematele investeeringutele

Eesti majanduse üldine kindlustunne on küll 2023. aastasse jäänud põhjast paranenud, kuid aprillis kukkus see tagasi aastatagusele tasemele. Sellele vaatamata on ettevõtetel ja majapidamistel piisavalt kindlust laenu võtta. Nii oligi märtsis ettevõtete ja majapidamiste eluasemelaenu portfellide kasv jätkuvalt tugev. Tugev laenukasv viitab ka suurematele investeeringutele. Lisaks on valitsus plaaninud tänavu tõsta kaitsekulutusi ja investeeringuid taristusse, mis majanduskasvu toetavad.

Majanduse järkjärgulist kosumist näitab ka olukorra paranemine tööturul. Nõudlus töötajate järele on suurenenud ja esialgsetel andmetel langes keskmine töötusemäär aasta esimesel kahel kuul 6,3%-le, mis on madalaim osakaal alates 2023. aastast. Registreeritud töötus on aga jõudnud tasemeni, mida nägime viimati 2019. aastal.

Sõda Lähis-Idas on majanduskasvu väljavaadet halvendanud

Samas on sõda Iraaniga majanduskasvu väljavaadet halvendanud. Välisnõudlus küll suureneb, kuid see tuleb varem oodatust nõrgem. Kõrgemad energia- ja muude toormete hinnad kergitavad küll inflatsiooni ja aeglustavad majapidamiste ostujõu paranemist, kuid ei vähenda seda. Samuti suurendab see ettevõtete kulusid. Tulumaksureform tõstab kaalutud netopalka nominaalselt umbes 10%, mis peaks ka oodatust kiirema inflatsiooni juures tagama ostujõu paranemise.

Kuna turgude hinnangul kergitab Euroopa Keskpank tänavu oma intressimäärasid paaril korral, oodatakse ka euribori tõusu jätkumist. Kõrgem intressimäär on küll täiendav kulu laenukohustustega majapidamistele, kuid seda aitab kompenseerida maksuküüru kaotamisega suurenenud netopalk.

Kuigi Eesti majandust mõjutavad tänavu kahjulikult mitmed tegurid, ootame siiski selle mõõdukat kasvu. Majanduskasvu peaks vedama rohkem kodumaine nõudlus – eratarbimine ja investeeringud, eriti valitsemissektori investeeringud. Samas on Lähis-Idas toimuva sõja mõjude tõttu majanduse väljavaate osas ebaselgust veel palju.