Favorte: Mustamäe uus tulemine ja jätkuvalt kõrged ehitusmahud

Viimase 10 aastaga täiesti uue hingamise saanud Mustamäe jätkab kõrgete ehitusmahtude lainel. Mitmekesise elanikkonnaga linnaosa on endiselt noorte seas populaarne ja ihaldusväärne koht pere kasvatamiseks, aga ka tulevikutehnoloogiate loomiseks.

Kinnisvaraarendaja Favorte müügijuhi Tarmo Rammo sõnul vastutavad Mustamäe uue kuvandi eest suuresti Tallinna Tehnikaülikool ja Tehnopoli teaduspark, mis jätkavad aina arenemist ja laienemist. Tänaseks koondavad nad juba umbes 12 000 tudengit ja üle 200 innovaatilise ettevõtte koos nende tuhandete töötajatega üheks suureks tehnoloogialinnakuks.

Sellest ka suurenenud elamispindade nõudlus, mis on aktiveerinud nii kinnisvaraarendajad, kohalikud üüriinvestorid, aga ka näiteks hetkel veel üle piiri kiikava Lidli jaeketi, kes Mustamäele kahte kauplust planeerib.

Sellegipoolest leiab uusi huvitavaid arenguid ka Tehnopolist kaugemalt. „Peagi on ehitusluba saamas meie uus pea 17 000 m2 ärihoone Kadaka Trade Center (www.kadakatradecenter.ee), mis pakub üüriruume oma äri edendamiseks kõrgelt hinnatud Kadaka äripiirkonnas. Hoone valmimine on planeeritud järgmisesse aastasse,“ lausus Favorte müügijuht.

Mida muud huvitavat Mustamäel lähiaastatel näha võib ja kuidas tagab linnaosa peatumatu sissevooluga uute elanike heaolu, kirjeldab Mustamäe linnaosa arhitekt Margarita Lykke.

Millised Mustamäe infrastruktuuri täiustavad projektid on lähitulevikus kavas ellu viia?

Hariduse ja tehnoloogia valdkonnas on Akadeemia tee 25 aadressile tulemas Riigigümnaasium, millest saab üks suurimaid ühiskondlikke hooneid Mustamäel. Peale selle suureneb TalTechi ülikoolilinnak koostöös Tehnopoliga pidevalt uusehitiste võrra.

Uueneb ja laieneb ka Põhja-Eesti regionaalhaigla aadressil Sütiste tee 19 ja 2021. aastal rajatakse Tervise tänav 21 aadressile ka Psühhiaatrihaigla. Lisaks rajame Tammsaare tee 135 kinnistule lähiajal sotsiaalkorteritega hoone koos seda teenindavate ruumidega. Uue ilme saavad ka mitmed Mustamäe vanad väiksed kauplused.

Teeobjektidest on lähiajal plaanis Kadaka tee rekonstrueerimine Mustamäe tee ja Ehitajate tee vahelisel lõigul ning Ehitajate tee ja Akadeemia tee vahel. Pikemas perspektiivis on kavas Viljandi maantee läbimurre Tervise tänavale.

Käesoleval aastal rajame Mustamäele uued kõvakattega ja valgustatud tervise- ja õpperajad, millega saab lõpuni välja arendatud Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala teemaplaneering. Nii toetame kohalikku tervisesporti ja paranevad vabas õhus ajaveetmise võimalused. Lisaks on plaanis rekonstrueerida ja kaasajastada Männipark, kuhu saab juba tuleval talvel uisuväljakule lumerõõme ja kohvikusse kuuma jooki nautima minna.

Kuhu ootate uusi ettevõtteid ja töökohti?

Töökohti annavad juurde kaubanduskeskused ja kauplused. Mustamäele kavandatakse kahte Lidli kauplust aadressidele Akadeemia tee 31 ja Karjavälja 12. Rimi kauplustest on varsti tulemas uued ostukeskused E. Vilde teele 101 ja pikemas perspektiivis Kadaka puiestee 167/169 kinnistule. Lisaks on lähiajal laienemas Mustamäe keskus (Tammsaare tee 102a). Suur tööandja on Tehnopol, meditsiini ja raviasutused, PERH, kavandatav Psühhiaatriakliinik, Riigigümnaasium jne.

Millistes piirkondades näete lähitulevikus ette elanike hulga kasvu?

Uued korterelamute arenduspiirkonnad jäävad näiteks endise Mustamäe Aiandi territooriumile, kus on juba alustatud korterelamute ehitamisega. Kokku on Aiandi tänava äärde kavandatud ca 740 korterit (Aiandi tänav 5-16) ja Rabaküla tänava äärde lubab detail ca 500 korterit.

Lisaks näeme elanike kasvu Kadaka puiestee, Kivinuka tänava, Mäealuse ja Mäepealse piirkondades. Näiteks on Mäepealse tänav 9 aadressile tulemas 146 uut korterit.

Favorte OÜ on 1993. aastal asutatud Eesti kapitalil põhinev ettevõte. Favorte eesmärk on kaasaegse ja innovaatilise, samas harmoonilise ja inimlikke vajadusi arvestava elu- ja töökeskkonna loomine, pakkudes energiasäästlikke, personaliseeritud ja funktsionaalseid ruumilahendusi.

Audited Annual Report 2019 of EfTEN Real Estate Fund III AS

EfTEN Real Estate FundThe management board of EfTEN Real Estate Fund III AS sent to the Supervisory Board for approval the 2020 audited annual report of EfTEN Real Estate Fund III AS. Financial results remained unchanged compared to the preliminary financial results published on 16th of February 2021.

The consolidated sales revenue of EfTEN Real Estate Fund III AS for year 2020 was EUR 10.731 million, which increased by 12.8% in a year. The net profit of the same period was 3.317 million euros (2019: 7.737 thousand euros).

The management board of EfTEN Real Estate Fund III AS proposes to the Supervisory Board and the General Meeting of Shareholders to pay a dividend of 66.3 cents per share, ie a total of EUR 2.798 million.

The EfTEN Real Estate Fund III AS audited and consolidated Annual Report 2020 is attached to the announcement and is available on EfTEN Real Estate Fund III AS website www.eref.ee.

EfTEN Real Estate Fund III: 2020. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund III AS-i juhatus esitas nõukogule heakskiitmiseks EfTEN Real Estate Fund III AS-i 2020. aasta auditeeritud majandustulemused. Auditeeritud aruandes ei ole kontserni finantstulemused võrreldes 16. veebruaril 2021 avaldatud esialgsete majandustulemustega muutunud.

EfTEN Real Estate Fund III AS-i konsolideeritud 2020. aasta müügitulu oli 10,731 miljonit eurot, kasvades aastaga 12,8%. Kontserni puhaskasum samal perioodil oli 3,317 miljonit eurot (2019: 7,617 miljonit eurot).

EfTEN Real Estate Fund III AS-i juhatus teeb nõukogule ja aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku maksta dividende 66.3 eurosenti aktsia kohta, s.o kokku 2,798 miljonit eurot.

EfTEN Real Estate Fund III AS-i konsolideeritud 2020. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne on lisatud teatele ning tehakse kättesaadavaks EfTEN Real Estate Fund III AS-i kodulehel aadressil www.eref.ee.

Uus Maa: Kinnisvaraturule saabus defitsiit

Uus MaaHoolimata segasest olukorrast koroonarindel käitub kinnisvaraturg stabiilsuse majakana. Samas on üha enam näha pakkumiste defitsiiti.

Veebruaris sõlmiti veelgi enam tehinguid kui jaanuaris, esialgsetel andmetel 1826. Turuosaliste sõnutsi on turg aktiivne ja seekordsed veidi karmimad piirangud elatakse suuremate kadudeta üle. Murekohaks on pakkumiste vähesus ehk teisisõnu lükatakse kinnisvaraotsused kuni olukorra paranemiseni edasi.

Defitsiit nii uusarenduste kui ka järelturu pakkumiste osas on vedanud hinnatõusu. Aasta esimese kahe kuu põhjal on korteritehingute mediaanhind aastataguse ajaga võrreldes suurenenud 4,5% (1473 €/m2→1539 €/m2). Maakondade lõikes sõlmiti enim korteritehinguid Harjumaal (1024), Tartumaal 216 ja Ida-Virumaal 176 tehingut. Jaanuari ja veebruari põhjal on suuremates maakondades toimunud kerge tehingute arvu langus, ent nagu me teame, muutub see pilt lähikuudel tunduvalt.

Kui tehingute arv üleüldiselt on aasta algul suurenenud kuues, siis mediaanhind koguni kümnes maakonnas. Harjumaal kasvas mediaanhind 6,3%, Tartumaal 16,5% ja Pärnumaal 18,2%, ehk siis vastavalt 1969 €/m2-ni, 1668 €/m2-ni ja 1095 €/m2-ni.

Tallinna hinnatase püsib kõrgel

Tallinnas sõlmiti esialgsetel andmetel 779 korteri müügitehingut, mida oli enam kui jaanuaris, ent umbes 50 võrra vähem kui eelmise aasta veebruaris. Aktiivsema järelturu taustal seekord hinnarekordit ei sündinud, ent neljandat kuud järjest ületas mediaanhind 2100 €/m2 piiri. Aasta esimese kahe kuu põhjal on tehingute arv olnud kerges languses, tehingute mediaanhind on aga suurenenud ligi 9% (1986→2163 €/m2).

Kuna uusarenduste ja järelturu hinnavahe on suurenenud, on järelturu korterite hinnad samuti kasvanud ning erilisemad korterid rabatakse kui soojad saiad.

Tartut kummitab pakkumiste vähesus

Kui jaanuaris oli kinnisvaraturg Tartus rekordiline, siis veebruaris toimus tagasipöördumine normaalsusesse, mis siiski tähendas 152 müüdud korterit, mis veebruaride kontekstis oli keskmiselt tunduvalt kõrgem tulemus.

Tehingute mediaanhind oli 1805 €/m2, mille taga on uusarenduste suurem mõju. Tegu oli taas rekordilise tulemusega, kusjuures varasem rekord pärineb tänavusest jaanuarist.

Kuniks koroonaviiruse levik pole kontrolli alla saadud, jääb majanduslik olukord ebakindlaks. See on alla toonud pakkumiste arvud ning see jääb tänavu negatiivselt mõjutama järelturu aktiivsust. Seega näeme ka edaspidi olukorda, kus uusarenduste maht on kõrge, ent tehingute arvud on hoopis langenud.

Teisest küljest tähendab see uusarenduste jätkuvalt kõrget osakaalu ning loomulikult ka uusi hinnarekordeid, sest kallinevad ehitushinnad on veelgi enam suurendanud hinnavahet uute ja vanade korterite vahel.

Pärnus tegus järelturg

Pärnu turg oli taas aktiivne, mis viitas seekord pigem keskmiselt vaiksemale uusarendusturule, sest tehingute arvu kasvatas seekord järelturg. Esialgsetel andmetel sõlmiti 83 korteri müügitehingut, mida oli rohkem kui varasematel veebruaridel (+12 võrreldes eelmise aasta veebruariga), aga ka viimase poolaasta kontekstis oli tegemist keskmiselt aktiivsema kuuga.

Tehingute mediaanhind oli 1221 €/m2, mis oli võrreldes aastataguse ajaga madalam, ent kui esimese kahe kuu tulemused kokku lüüa, siis on 2021. aastal tehingute mediaanhind suurenenud 6,2% (1174→1246 €/m2). Tehingute arv on esimese kahe kuuga langenud 10 võrra, mis on peamiselt tulnud uusarenduste mahu languse pealt, samas kui pakkumiste arv langeb ebakindla tervishoiuolukorra tõttu endiselt.

Narva turg stabiilne

Narvas sõlmiti esialgsetel andmetel 62 korteritehingut, mis võrrelduna varasemate veebruaridega oli üsna keskmine tulemus – mullu sõlmiti näiteks 58 tehingut, tunamullu 62 tehingut ja 2018. aasta veebruaris 64 tehingut. Mediaanhinna näitaja langes võrreldes jaanuariga tavapärasemale tasemele (423 €/m2), ent oli siiski kõrgem kui viimaste aastate keskmine tase.

Kui esimese kahe kuu tehingute arv on jäänud mullusega võrreldes sisuliselt samale tasemele, siis mediaanhind on suurenenud enam kui 50 €/m2 võrra. Mediaanhinna kasvu, ehkki palju madalamalt tasemelt on näidanud ka teised suuremadd Ida-Virumaa linnad, mis nagu teisteski piirkondades tuleb pakkumise languse arvelt. Defitsiitseks kaubaks on muutunud ka remonti vajavad 1- ja 2-toalised investeerimiskorterid.

Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium: Valitsus kiitis heaks KredExi kriisimeetmetega jätkamise

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumValitsus kiitis tänasel kabinetiistungil heaks KredExi kriisimeetmetega jätkamise sel aastal. Eelmise aasta lisaeelarve vahenditest eraldatakse KredExile 180 miljonit eurot, et jätkata erakorraliste laenukäenduste ja käibelaenude pakkumist.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ütles, et KredEx jätkab sel aastal  kriisimeetmetega väiksemas mahus. „Vajadus likviidsuslaenude järele on vähenenud ja me suuname oma fookuse laenukäendustele, mis on efektiivseim maksumaksja raha kasutus. Nii leevendame majanduskriisi riigi ja erasektori ühise panuse kaudu,“ ütles Sutt.

KredExi erakorraliste laenukäenduste ja käibelaenude ühine eelarve on 180 miljonit eurot. Erakorraliste laenukäenduste puhul suureneb krediidikahjude hüvitamise piirmäär 80%-le pankade poolt antavate uute laenude käendamisel, olemasolevatele laenudele käenduse lisamisel tõstetakse kahjude hüvitamise ülempiir 50%-le.

Minister Sutt selgitas, et kahjude ülempiiri tõstmine uute laenude puhul võimaldab pankade kaudu rahastada suuremat arvu ettevõtteid, kes on kriisi tõttu majanduslikult kannatada saanud.

„Olemasolevate laenude käendamise hüvitamise piirmäära tõstmine annab samuti kindlust juurde, et kui majanduse olukord peaks halvenema, on pankadel täiendavaid võimalusi, et kriisist kannatanud ettevõtetele uusi maksepuhkusi ja muid lahendusi pakkuda,“ lisas Sutt.

Ühtlasi otsustati jätkata MKMi haldusalas olevate riigiosalusega äriühingute aktsiakapitalide suurendamise meetmega, mille uus eelarve on 10 miljonit eurot. Meetme rakendajaks on MKM.

Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium: Korterelamute rekonstrueerimise kriisitoetus jätkub

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumValitsus otsustas jätkata Covid-19 kriisi tõttu välja töötatud erakorralise korterelamute rekonstrueerimistoetuse jagamist.

Möödunud kevadel eraldas valitsus erakorraliselt 71 miljonit eurot korterelamute rekonstrueerimiseks, et leevendada kriisi ehitussektoris. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas tegi valitsusele ettepaneku jätkata kriisitoetuse jagamist ka sel aastal.

„Möödunud aasta oli korterelamute renoveerimise rindel erakordne, sest saime esmakordselt suunata nii palju raha selle toetamiseks – lisaks kriisirahale ka 28,5 miljonit eurot Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist, seega kokku ligi 100 miljonit eurot,“ sõnas minister Taavi Aas. „Hea meel oli näha, et väga paljud korteriühistud haarasid kohe tekkinud võimalusest ja küsisid aktiivselt abi oma elamute renoveerimiseks – kokku sai kahest voorust abi umbes 300 ühistut. Siiski oli näha, et tegu oli ka mõnevõrra ootamatu võimalusega, mistõttu jäi aasta lõpuks kriisitoetusest kasutamata veidi üle 15 miljoni euro.“

Valitsus kiitis heaks majandus- ja taristuministri ettepaneku jätkata KredExis ka sel aastal toetuse jagamist, kuni selle tarbeks ette nähtud summa kasutatud saab.

Covid-19 eriolukorrast tuleneva korterelamute rekonstrueerimistoetuse tingimused jäävad samaks, nagu need olid möödunud suvel avatud taotlusvoorus. Abi saavad küsida kuni 2000. aastani kasutusse võetud elamute korteriühistud ning ühistul ei pea taotlemiseks valmis olema rekonstrueerimise põhiprojekt, vaid piisab ka eelprojekti esitamisest. Suuremahulise rekonstrueerimise korral on toetuse maksimaalne osakaal vastavalt taotleja piirkonnale 30-50 protsenti rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest. Väga madala kinnisvara tehinguväärtusega piirkonnas saab nüüd toetust küsida ka hoone osalisele rekonstrueerimisele ning abikõlblikud kulud kaetakse sel juhul 30 protsendi ulatuses.

Selle kõrval jätkub ka toetusega seotud korterelamute rekonstrueerimislaenu jagamine. Laen on mõeldud turutõrke leevendamiseks krediidivõimelistele korteriühistutele, kellele pank keeldub laenu andmast või pakub seda turutingimustega võrreldes oluliselt ebasoodsamalt.

Eriolukorrast tuleneva korterelamute rekonstrueerimistoetuse ja -laenu taotluste vastuvõtmise alustamise kuupäevast teavitab KredEx eraldi.

Statistikaamet: Veebruaris olid tarbijahinnaindeksi suuremateks mõjutajateks elekter ja mootorikütus

StatistikaametStatistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks veebruaris võrreldes jaanuariga 0,9% ning võrreldes eelmise aasta veebruariga 0,6%. Mulluse veebruariga võrreldes olid kaubad 0,6% odavamad ja teenused 2,7% kallimad.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Viktoria Trasanovi sõnul olid eelmise aasta veebruariga võrreldes tarbijahinnaindeksi peamisteks mõjutajateks kodudesse jõudnud elektri 26,7% kallinemine ning mootorikütuse odavnemine. „Diislikütus oli 12,8% ja bensiin 4% odavam. Toidukaupadest kallinesid enam väikelastetoit (11,6%) ja muud jahusegud (9,1%) ning odavnesid värske kala (26,5%), kartul (19,5%) ja oliivõli (9,3%),“ täpsustas Trasanov.

Jaanuariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütuse hinnatõus. Diislikütuse hind tõusis kuuga 6,4% ning bensiini hind 3,1%. Suurem mõju oli veel toidukaupadel, kus piimatooted kallinesid 2,1% ja värske köögivili 5,1%.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, veebruar 2021
Kaubagrupp veebruar 2020 –
veebruar 2021, %
jaanuar 2021 –
veebruar 2021, %
KOKKU 0,6 0,9
Toit ja mittealkohoolsed joogid -0,7 0,9
Alkohoolsed joogid ja tubakas 1,3 0,8
Riietus ja jalatsid -1,9 0,8
Eluase 3,7 0,7
Majapidamine 0,5 -0,9
Tervishoid 3,3 0,5
Transport -1,1 2,8
Side -1,9 -0,2
Vaba aeg 2,9 1,5
Haridus ja lasteasutused 1,1 0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus -1,2 0,1
Mitmesugused kaubad ja teenused 1,5 0,3

Vaata ka tarbijahinnaindeksi kalkulaatorit ja hindade valdkonnalehte.

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse. Andmed aitavad saada ülevaate Eesti riigi hetkeseisust, mille põhjal langetavad ministeeriumid meie elu edasiviivaid otsuseid.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

23/03/2021 toimub veebikoolitus “Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine”

Martina Proosa23/03/2021 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine“. Koolituse lektor on Merko Ehitus Eesti AS jurist Martina Proosa.

Koolituse eesmärk on tutvustada detailplaneeringu eesmärki, selle koostamise menetlust ja menetlusega seotud probleeme. Veel vaadatakse, millised on detailplaneeringu seoses teiste planeeringutega ja detailplaneeringu alusel antavate lubadega. Koolitusel käsitletakse ka kohalike omavalitsute praktikat ja tuuakse näiteid Riigikohtu praktikast.

Koolitus annab Sulle:

  • detailse ülevaate detailplaneeringutest ja nende koostamisest;
  • teadmisi sellest, mida on vaja detailplaneeringuga vaja reguleerida ja mida mitte (nt korterite ja parkimiskohtade arv, haljastus, jäätmete ladustamine jms);
  • ülevaate, millised on kohaliku omavalitsuse võimalused mõjutada detailplaneeringu elluviimist.

Koolitus  “Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine” toimub teisipäeval 23/03/2021 kell 10:00-13:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 02-2021

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine maksumus ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute käive (€) ja keskmine maksumus (€) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute kogupindala (m²) ja keskmine tehingus oleva korteri suurus (m²) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Maakondade korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute arvu jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute käibe jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute keskmine maksumus (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute arvu jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute käibe jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute keskmine maksumus (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

US Real Estate: Merekindlus saab uue naabri

US Real EstateNikolai Esimene OÜ koostöös Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas täna välja arhitektuurikonkursi Tallinnas, Vesilennuki 2 krundile kavandatava(te)le elu-, äri- ja bürohoone(te)le. Konkursi eesmärk on valida parim arhitektuurne ja kasutusfunktsioonile sobiv lahendus, mis toetaks mitmeotstarbelise hoonestuse rajamist.

“Vesilennuki 2 naabriks on aastal 2026 valmiv multifunktsionaalne Merekindlus ning hoonete omavaheline sünergia on äärmiselt oluline,” täpsustas US Real Estate´i ehitusdirektor Tarmo Pohlak. Hoonestus peab olema arhitektuurselt kõrgetasemeline, energiasäästlik ja funktsionaalne ning linnaehituslikult sobima antud asukohta.

Konkurssi auhinnafondi suurus on 30 000 eurot ning võistlustööde esitamise tähtaeg on 30.04.2021.

“US Real Estate´i eesmärgiks on eelkõige arendada terviklikke elu- ja ärikeskkondasid. Konkursilt soovime leida Merekindlusele parima võimaliku naabri, mille kaasaegne arhitektuur täiustaks 2026. aastal avanevat kompleksi,“ lisas US Real Estate´i arendusdirektor Martin Kolga.

Arhitektuurikonkurssi korraldaja on Nikolai Esimene OÜ koostöös Eesti Arhitektide Liiduga. Võistlustingimused ja nende lisad on allalaetavad siin: http://www.arhliit.ee/arhitektuurivoistlused/sise/vesilennuki_2/

Patarei Merekindlus on 19. sajandi keskpaigas valminud klassitsistliku arhitektuuriga kaitserajatis, mis algselt kandis nime Kalaranna fort ja mis tänaseks kuulub Euroopa arhitektuuripärandisse. Urmas Sõõrumaale kuuluva U.S. Invest Grupi ettevõtte omandas Patarei merekindluse 2020 aasta veebruaris. 

Patarei Merekindluse uudistega ja seal toimuvate sündmustega saab kursis olla kodulehel www.merekindlus.ee.

Eesti Pank: Kriis on palgakasvu pidurdanud

Eesti PankStatistikaameti andmetel oli keskmine palk 2020. aasta neljandas kvartalis 2,9% suurem kui 2019. aastal samal ajal. Hooajalisi tegureid arvesse võttes keskmine palk kolmanda kvartaliga võrreldes kasvas. Võrreldes kriisieelse ajaga on palgakasv Eestis märksa aeglasem, sest varasem tööjõupuudus on märkimisväärselt kahanenud.

Võrreldes aastatagusega oli neljandas kvartalis registreeritud töötuid üle 55% rohkem. Samuti pole kriisi tõttu kahanenud nõudlus veel paljudes ettevõtetes taastunud, mis tähendab, et töötajate värbamise vajadus pole veel endine. Konjunktuuriinstituudi kindlustunde baromeeter näitab küll paranemist tööandjate hõivekasvu ootustes ja ka tööjõupuudust tunnetavate tööandjate osakaalu tõusu, kuid need näitajad jäid neljandas kvartalis siiski veel kriisieelsele tasemele alla. Tegevusalati oli nii nõudlus tööjõu järele kui ka sobiva ettevalmistusega vaba tööjõu hulk väga erinev ning see mõjutas ka palgakasvu. Näiteks kriisist enim pihta saanud tegevusaladel, nagu majutuses ja toitlustuses, halduses ja abitegevustes ning ka kaubanduses olid palgad veel madalamad kui aasta eest.

Ka eelseisvates kvartalistes pidurdab keskmise palga kasvu väiksem tööjõupuudus, miinimumpalga ärajäänud tõus ja koroonaviiruse epideemia teise laine ajal kehtestatud piirangute tööturule jõudev mõju. Kriisi tõttu kahanes Eestis hõive võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega suhteliselt jõuliselt, kuid siiski on ka palgakasvu reageerimine tööturu olukorrale olnud tähtis tööturu kohanemise kanal.

Eesti Panga kõneisikute pildid on Eesti Panga fotopangas.

Swedbank: Koroonakriis võtab palgakasvult hoogu maha

  • SwedbankPalgakasv ulatus nii neljandas kvartalis kui aasta keskmisena 3 protsendini.
  • Majandusharude lõikes on pilt endiselt kirju: on valdkondi, kus palgakasv ulatub 10 protsendini ja harusid, kus palk langeb.
  • Selleks aastaks prognoosib Swedbank 3,5-protsendilist, palgakasvu.

Palgakasv vastas ootustele

Eelmise aasta neljandas kvartalis tõusis täistööajale taandatud keskmine brutokuupalk üle 1500 euro. Mediaanpalk ulatus samal ajal umbes 1200 euroni. Keskmine palk suurenes aastaga 2,9 protsendi võrra. See vastas Swedbanki prognoosile.

Töötajate arv oli uue olukorraga kohanenud. Hõive vähenemine ligi 20 000 inimese võrra tähendas seda, et töötundide arv ühe töötaja kohta oli neljandas kvartalis umbes sama kui aasta varem. Viimastel nädalatel kehtestatud täiendavad tegevuspiirangud vähendavad teatud sektorites nõudlust tööjõu järele veelgi. Palgatoetus ajutiselt suletud sektorites on mõistlik ja tähendab riigile kokkuvõttes väiksemaid kulusid.

Sellel aastal peaks palgakasv olema vaid veidi kiirem

Eelmise aasta kokkuvõttes ulatus brutopalga kasv 2,9 protsendini. Selleks aastaks prognoosib Swedbank vaid veidi kiiremat, 3,5-protsendilist, palgakasvu. Palgakasv ületab endiselt hindade tõusu, samas on töötajate reaalne ostujõu tõus oluliselt väiksem kui enne kriisi.

Majandusharude lõikes on pilt endiselt kirju

Keskmine palgatase vähenes aasta viimastel kuudel igas neljandas tegevusharus. Töötasu alanes kriisist räsitud kaubanduses, turismis ja meelelahutuses. Samal ajal on tegevusalasid, kus palgakasv on endiselt väga kiire, ulatudes ligi 10 protsendini. Tööjõupuudus kergitab palku IT valdkonnas. Preemiate maksmine hoogustas aasta lõpus palgakasvu põllumajanduses ja metsanduses ning mäetööstuses. Preemiate maksmine majanduses tervikuna siiski vähenes. Ehituses neljandas kvartalis palgakasv seiskus ja töötlevas tööstuses ulatus töötasu tõus tagasihoidliku 1,5 protsendini.

Eesti Pank: Majanduskasv ei ole takerdunud rahastamisvõimaluste taha

Eesti PankKoroonakriisile vaatamata on Eesti pankade laenupakkumise võime püsinud hea. Varasematel aastatel kogutud kapitalipuhvrid, hoiuste kiire kasv ja pandikirjade emissioonid on taganud piisava rahastuse olemasolu.

See on võimaldanud väljastada ettevõtetele ja majapidamistele nii uusi laene kui ka pakkuda neile ulatuslikke maksepuhkusi. Kevadine viirusepuhang mõjutas küll pankade riskihinnanguid ja siis karmistati ka laenustandardeid, kuid teisel poolaastal need leevenesid viiruse uuest lainest hoolimata.

Erinevalt paarist viimasest aastast konkurents pangandusturu mitmes segmendis 2020. aastal mõnevõrra suurenes, kuid võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega on konkurents Eesti pangandusturul siiski tagasihoidlik. Mitu kodumaist panka on jõudsalt kasvanud ja ka mõni välisomandis olev suurpank on laenuturul taas aktiivsem. See on tasapisi tõstnud konkurentsisurvet ja keskmine intressimäär on pisut alanenud. Ettevaates peaks konkurents pangandusturul suurenema, kuna mitme panga eesmärk on veelgi kasvada ja pandikirjade emissioonid on laiendanud rahastamisvõimalusi. Siiski tuleb arvestada, et väikepangad ei suuda kõigis laenusegmentides veel suurpankadele konkurentsi pakkuda, eriti laenuhinna puhul.

Pangandusväline finantsvahendus (era-, riski- ja investeerimisfondid, ühisrahastus, hoiu- laenuühistud, pensionifondid jms) on seni samuti keerulisest ajast suhteliselt hästi läbi tulnud ning suudab ettevõtteid ja majapidamisi oma nišis rahastada. Pangandusvälise finantsvahenduse pakutava rahastuse kasv 2020. aastal küll aeglustus, kuid siiski jätkus ning oli endiselt kiirem kui pangalaenude kasv. Ettevõtete omakapitali kasv möödunud aastal peatus, kuna kasum ja reinvesteeritud tulu vähenesid. Samas toetab omakapitali endiselt välisinvesteeringute sissevool.

Ettevõtete hinnangud rahastamise kättesaadavuse kohta olid 2020. aasta lõpus ligikaudu 2019. aasta tasemel. Rahastamise kättesaadavust hinnati halvemaks esimesel poolaastal. Koroonakriis mõjutas eelkõige ettevõtete enda tuluteenimise väljavaadet ning selle tõttu ka nende laenuvõtmise soovi ja võimet. Koroonakriisist enim mõjutatud sektorites, nagu majutus ja toitlustus ning veondus,  on aga rahastamise kättesaadavus kahanenud nii ettevõtete vähenenud krediidivõime kui ka laenuandjate ettevaatlikuma suhtumise tõttu. Nende sektorite jaoks on laenuhind kasvanud.

Kui välja arvata lühike periood kevadel, püsis nõudlus eluasemelaenude järele 2020. aastal suur, kuid tarbimislaene võeti vähem. Keskmisest kõrgema sissetulekuga majapidamised on kriisis vähem haavata saanud ja pärast lühikest ebakindluse aega taastus nende valmisolek laenu võtta. Kuna eluasemelaenuturul on konkurents tasapisi suurenema hakanud, siis tõenäoliselt on see avaldanud mõju ka intressimääradele, mis on pisut alanenud. Samuti on varasemast rohkem väljastatud laene, mille laenusumma on tagatise väärtuse suhtes küllaltki kõrge (85–90%). Nõudlus tarbimislaenude järele oli mullu märgatavalt väiksem kui varasematel aastatel. Tarbimislaenude pakkujaid on palju, kuid see pole kaasa toonud laenuhinna alanemist.

Sarnaselt teiste riikidega on ka Eesti valitsus koroonakriisi ajal toetanud ettevõtteid otselaenudega ja pangalaenudele käenduste pakkumisega. Otselaenude ja käenduste kogumaht on üsna võrreldav Euroopa keskmisega. Paljudele koroona tõttu kannatada saanud ettevõtetele on sellest palju abi olnud. Samas domineerivad Eestis riiklikud otselaenud, mida on väljastatud märkimisväärselt enam kui Euroopas keskmiselt. Küsitav on, kas on mõistlik pakkuda soodsaid otselaene olukorras, kus eralaenuturg vaatamata majanduskriisile toimib. Riigil tuleks olla ettevaatlik, sest laenuturule sekkudes võidakse välja tõrjuda väikseimaid kasvavaid panku ja niimoodi konkurentsi hoopis kahjustada. Riik peaks eelistama otselaenudele käendusi. Nii säilib kasulik erasektori riskihinnang, kahjustatakse vähem konkurentsi ja sama eesmärgi saavutamiseks tuleb kasutada vähem maksumaksja raha.

Luminor: Neli kõige olulisemat tegurit uue kodu valimisel

Luminor BankAsukoht ja keskkond

Üks olulisemaid tegureid kinnisvara valikul on asukoht. Kui tegu on tulevase koduga, siis on eriti oluline uurida, milline on võimalikku uut elukohta ümbritsev taristu – kas läheduses on ühistranspordipeatusi, kui kaugel asuvad lasteaed, kool ja kauplused. Autoomanikele on kindlasti oluline tutvuda parkimisvõimalustega.

Vaadake üle ka see, kui korras on lähiümbrus ja hoov, milline on üldine müra- ja saastetase. Kui võimalik, proovige rääkida ka naabrite või ühistuga. Nii võite saada müügiks oleva objekti kohta rohkem lisainfot ning uurida, mis neile siinses asukohas meeldib ja mis võib probleeme tekitada.

Ehitise seisukord

Veel enne hoone vaatama minemist on kasulik tutvuda maja projektiga. See annab esimese ülevaate nii ehituse eelistest võrreldes teiste sarnaste projektidega kui ka selles tuvastatud probleemidest. Kohale minnes tuleb üle kontrollida seinad ja kandekonstruktsioonid ning veenduda katuse korrashoius. Praod, niiskus ja hallitus on kõik häiresignaaliks, et midagi on halvasti.

Samuti on soovitatav tutvuda hiljuti tehtud ja kavandamisel olevate remonditöödega, sest kui maja regulaarselt ei hooldata, võib see pikemas perspektiivis tuua kaasa suuremaid kulutusi. Korterelamu korrasoleku head indikaatorid on ka trepp ja kelder, jälgige nende seisukorda.

Siseruumide olukord ja varustus 

Võimaliku uue koduga tutvumisel tuleb kriitiliselt hinnata ka interjööri. Soovitatav on eelnevalt otsustada, kas soovitakse kohe uude eluruumi kolida või teha remonti, mis nõuab lisakulutusi. Samuti on oluline hinnata, kas kinnisvara vastab ikka sinu vajadustele. Näiteks kas korteris on piisavalt ruume lastele, kes ühel hetkel võivad soovida eraldi tube või siis lisaruumi kaugtöö mugavaks tegemiseks.

Lisaks visuaalsele vaatlusele tuleb pöörata tähelepanu näiteks hallituselõhnale ja õhuniikusele. Kui probleemid on ilmsed, siis tuleb hinnata, palju nende korda tegemine maksma läheb, jätmata kõrvale ka väiksemaid detaile – näiteks, kas kõikides pistikupesades on elekter. Kindlasti tasub uurida ka kommunaalkulude kohta: kui suured on arved talvel ja suvel, millised kulud sisalduvad koguarves ja mida tuleb juurde maksta. Nii saate pildi ette, millised on uue eluaseme tegelikud igakuised kulud.

Rahalised vahendid uue kodu ostmiseks

Paljudel juhtudel algab kodu ostmine soovitud kinnisvara väljavalimisest ning laenutaotluse esitamisest pangale. Kindlasti tasub uurida ka võimalusi lisarahastuseks, kui ostetav kodu vajab remonti. Oleme valmis kliente nõustama ja aitama parima lahenduse leidmisel, et muuta kogu protsess palju sujuvamaks.

Kuna kinnisvarahinnad kipuvad ajas pigem kasvama, siis üldiselt võib öelda, et oma kodu ostmiseks on alati hea aeg ning võimalusel tasub sellele kindlasti mõelda. Lisaks on kodulaenu intressid on viimase kümnendi madalaimal tasemel. Samuti tasub tähele panna, et noored pered või spetsialistid saavad kasutada ka Kredexi käendust, mis aitab vähendada esimese sissemakse suurust.

Statistikaamet: Keskmine brutokuupalk suurenes vaatamata keerulisele aastale

StatistikaametStatistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk 2020. aastal 1448 eurot, mis on 2,9% suurem kui aasta varem. Viimati oli brutopalga aastakasv nii tagasihoidlik kümme aastat tagasi. Alates 2011. aastast on aastakasv olnud stabiilselt üle 5%, ületades mitmel korral ka 7% piiri.

Kõige kõrgem oli keskmine brutokuupalk Harjumaal (1588 eurot) ja Tartumaal (1447 eurot), kõige madalam aga Hiiumaal (1063 eurot) ning Valgamaal (1106 eurot). Kõige enam suurenes keskmine brutokuupalk aastaga Lääne-Virumaal, Põlvamaal ja Järvamaal, langedes samal ajal kõige enam Läänemaal ning Pärnumaal.

Keskmine brutokuupalk ja selle muutus, 2010–2020
Aasta Keskmine brutokuupalk, eurot Muutus võrreldes eelmise aastaga, %
2010

792

1,1

2011

839

5,9

2012

887

5,7

2013

949

7

2014

1005

5,9

2015

1065

6

2016

1146

7,6

2017

1221

6,5

2018

1310

7,3

2019

1407

7,4

2020

1448

2,9

Statistikaameti juhtivanalüütiku Karina Valma sõnul tõusis vaatamata keerulisele aastale palk enamikel tegevusaladel. „Kõige enam suurenes keskmine brutokuupalk info ja side tegevusalal (9,9%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (8%). Kolmel tegevusalal keskmine palk siiski ka langes, kõige rohkem kaubanduses (9,7%), majutuses ja toitlustuses (4,9%) ning samuti kunsti ja meelelahutuse tegevusalal (2,2%),“ ütles Valma.

Kõige kõrgem oli keskmine brutokuupalk taas info ja side tegevusalal (2574 eurot), finants- ja kindlustustegevuses (2461 eurot) ning energeetikas (2118 eurot), madalaim aga kinnisvaraalases tegevuses (1050 eurot) ning majutuse ja toitlustuse tegevusalal (860 eurot).

Avalikus sektoris tõusis keskmine brutokuupalk aastaga 2,5% ehk 1563 euroni ja erasektoris 2,2% ehk 1399 euroni.

Eelmise aasta neljandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 1515 eurot, mis on 2,9% suurem kui aasta varem samal ajal.

Statistika alus on küsimustik „Palk ja tööjõud” ning statistikatöö „Töötasu“ avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis’.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!