Arco Vara lühiülevaade Eesti kinnisvaraturust: november 2021

Arco VaraNovembris oli korteritehingute arv Eestis senise kasvutsükli kõrgeimal tasemel

Tänavu novembris tehti Eesti korteriturul kokku 2669 ostu-müügitehingut, mis oli käesoleva aasta kui ka viimaste aastate kõrgeim number. Viimati oli turuaktiivsus sarnasel tasemel 2006. aasta sügisesel perioodil. Turuaktiivsuse kasv on olnud jätkuvalt laiapõhjaline, elamispindade turg on äärmiselt aktiivne olnud nii Eesti suuremates kui ka väiksemates keskustes. Tallinna osakaal on korteritehingutes siiski alates septembrist igakuiselt suurenenud, kuid see on üldplaanis jätkuvalt sarnane nagu veel kevadisel perioodil, püsides igakuiselt ligi 40% tasemel.

Käesoleva aasta märtsis, aprillis ja maikuus väga kõrgel püsinud turuaktiivsuse järgselt ootasid turuosalised tehingute arvu mõningast vaibumist ning sügisesel perioodil ei oleks olnud üllatuseks, et turuaktiivsus jääb mõnevõrra madalamaks kui kevadisel perioodil. Tänavune sügis on aga endiselt näidanud tugevat turuaktiivsuse suurenemist ning nii septembris, oktoobris kui ka novembris ületati ka kevadine tipptase. Elamispindade turg on üleriigiliselt aktiivseim alates kunagise buumi perioodist ning üha enam on täheldada turul märke, mis pikaajaliselt jätkudes võivad kaasa tuua teatavaid tasakaalustamatusi. Muidugi, seda kõike saab täna väita sisuliselt ükskõik milliste muudegi varaklasside lõikes, olgu selleks lisaks kinnisvarale eeskätt palju kõneainet saav Tallinna börs, mis on teadupoolest olnud käesoleval aastal maailma kõige kõrgemat tootlust pakkuv börs.

Milliseks kujuneb 2022 aasta kinnisvaramaastik?

Kõikjal kuhu pilk suunata, käib jutt kinnisvara- ja finantsinvesteeringutest ning sellest on üha enam huvitatud ka isikud, kellel vastavad erialased teadmised paraku sootuks puuduvad. Kinnisvaraturul on koduostjatest isikute osakaal tehingutes vähenenud ning järjest suurem osakaal on puhtalt spekulatiivsetel positsioonidel, täpselt samasuguseid paralleele saab tõmmata otse loomulikult ka Tallinna börsilt. Senine tempokas varahindade kasv ja tugevalt üle pikaajalise keskmise ulatuv turuaktiivsus on loonud olukorra, kus eelolevate aastate kasvupotentsiaal on piiritletud. Vaadates nii kinnisvara- kui ka finantsturgudega seotud prognoose 2022. aastaks, jääb mulje, et ka turul igapäevaselt tegutsevate isikute arvamused lähevad sageli vastuollu ning seetõttu on alust arvata, et me tegelikkuses sugugi kuigi täpselt ei tea, mis täpselt edasi saama hakkab.

Kinnisvaraturul on turuaktiivsuse taga põhiliselt kaks tegurit, milleks on ostujõud ja emotsionaalne soov soetada. Ostujõud näib lähitulevikus selgelt üldplaanis püsivat, kuna tööpuudus on alanemas, tööhõive suurenemas, säästud jätkuvalt kasvamas ning eluasemelaenu intressid püsivad euroliidu siseselt veel ka lähiaastal hetkeprognoose arvestades suhteliselt sarnasel tasemel. Viimase osas on omakorda järjest suurem küsimus, et kui elamispindade tehingute arv peaks lähitulevikus allapoole tulema, kas suurenenud krediidiasutuste vahelise konkurentsi ja likviidsuse ülekülluse tõttu muutub eluasemelaenude senine Eesti ajalooliselt madalaim tase veelgi madalamaks või mitte. Ainukeseks ostujõu kasvu takistavaks teguriks on täna seega tempokas hindade tõus, mis võib osa ostjaskonda jätta pikemaks ajaks üüriturule.

Üüripakkumiste arv kahaneb, hinnad tõusevad

Tallinna näitel on üüripakkumiste arv juba võrreldes aasta algusega ligi kaks korda madalamal tasemel ning üürihindade kasv on kiirenenud aastases võrdluses juba 13% tasemele, ületades nominaalse brutopalga kasvu kui ka praeguse tarbijahindade kasvutaseme. Üürihindade kasv 2022. aastal keskmiselt 10%-lises tempos jätkub, mida toetab eeskätt paranev tööturg, kasvavad palgatasemed ning vähenev üürikorterite pakkumine. Kuigi institutsionaalsed investorid toovad turule järjest suuremas mahus uut üüripakkumist, on see siiski hetkel veel üsna marginaalne hulk ning sealjuures ei tooda turule näiteks optimaalse suurusega 1-toalisi kortereid, mida napib nii Tallinna siseselt kui ka selle lähiümbruses.

Mis inimeste ostusoovi või siis emotsiooni soetada puudutab, siis see peaks eelduste kohaselt püsima tööturu paranemise taustal lähitulevikus endiselt üsna tugev. Erinevate küsitluste andmeil plaanib lähitulevikus kodu soetada enam inimesi kui eelnevatel aastatel sarnaste küsitluste baasil, mis demograafilisi trende arvestades tundub muidugi statistiliselt eriskummaline olukord. Selle taustal on paraku üha tõenäolisem, et senise ostubuumi raugedes võib turuaktiivsuse langus tulla pikaajaline ja tänaselt tasemelt märkimisväärne. Viimast eeskätt Eesti väiksemates piirkondlikes keskustes, kus elanike arv jätkab vähenemist ning kus demograafiline tööturusurve indeks on tugevalt alla ühe ehk tööturule lisandub oluliselt vähem inimesi kui jääb pensionile. Väikelinnadesse ja nende lähiümbrusesse on suur hulk ostjaid siirdunud aastatel 2017 – 2021 ainuüksi seetõttu, et keskustes on kinnisvarade hinnad tõusnud. Likviidsuse vähenemise korral on sellised piirkonnad aga esimesed, kus laenutagatistega seotud riskid suurenevad.

Tarbijakindlus on küll järsult kasvanud inflatsiooni tõttu veidi nõrgenenud, kuid üldplaanis on see seni puudutanud eeskätt tarbijaskonda, kes kinnisvaraturul ostjate seas nagunii ei domineeri. Pigem puudutab tänane inflatsioonisurve üürijaskonda, kuid üürihindade kasvu see sugugi ei takista. Kasvanud elektri-, kütte- ja gaasiarvete taustal hoiavad tõenäoliselt inimesed elukoha üürihinna asemel esmalt kokku pigem muudelt võimalikelt kõrvalistelt kulutustelt. Inimeste üsna emotsionaalset tarbimist toetab viimaste nädalate taustal eeskätt asjaolu, et II pensionisambast on lahkumise taotluste arv asunud taas tugevalt kasvama, kuid see on enamike jaoks pelgalt lühiajaline lahendus ning on olnud märgata, et kinnisvarasse on sellest rahast liikunud otseselt siiski suhteliselt vähene hulk.

Korterituru mediaanhind on jätkuvalt üha tõusvas trendis

Eestis tehtud korteritehingute taustal kujunes mediaankeskmiseks hinnatasemeks tänavu novembris 1723 €/m2, mida oli 13% enam kui aasta alguses, 20% enam kui veel aasta tagasi ning 10% enam kui veel oktoobris. Võib täheldada, et mida kiiremaks on läinud kuises võrdluses Eesti tarbijahindade kasv, seda kiiremaks on läinud ka elamispindade hinnakasv. See annab selge indikatsiooni, et inflatsiooni kiirenemise taustal on asutud elamispindade turule üha enam raha paigutama pelgalt seetõttu, et seda ei osata enam kuhugi mujale suunata ning peetakse tugevalt inflatsioonilise keskkonna taustal üsna turvaliseks varaklassiks. Oma olemuselt nõnda käituvad inimesed teoreetiliselt ei eksi, kuid niivõrd kõrge inflatsiooni püsimine viib pikemas perspektiivis ka kinnisvaraturul tasakaalustamatusteni, kuna koduostjate osakaal on selle taustal vähenemas. Täna on turul järjest rohkem spekulatiivsete huvidega isikuid, kes on uusi kortereid või nende broneerimislepinguid kokku ostnud ainuüksi edasimüügi eesmärgil, mille juures on üha enam isikuid, kes ei viitsi kortereid enam isegi üürile anda ja ootavad pelgalt tempoka hinnatõusu jätkumist kapitalikasvu teenimise eesmärgil. Sellised trendid ei ole siiski veel laiapõhjalised ning me ei saa siin kaugeltki paralleeli tõmmata selliseid trende vallanud näiteks Hiina suurlinnadega, kuid selged indikatsioonialged turul riskide kasvuks on olemas.

Kuidas prognoositakse koroonapandeemia mõju kinnisvaraturule 2022 aastal?

Arvestades, et tarneahelatega seotud probleemid lähikuudel endiselt jätkuvad, võib oodata ka suhteliselt kõrge inflatsioonitempo püsimist. Viimane kajastub ka tõenäoliselt elamispindade hindades, mis 2022. aastal toovad ettevaatavalt keskmiselt 10%-lise aastase hinnakasvu. Aeglustuva hinnakasvu taustal järgmine aasta elamispindade tehingute arv tõenäoliselt alaneb, kuid kuna tänavu on müüdud rekordilises mahus uusi kortereid, püsib siiski nende baasilt sõlmitavate asjaõiguslepingute tõttu statistiliselt tehingute arv eeskätt Tallinnas ja Tartus ja nende lähiümbruses väga kõrge ka veel kogu 2022. aasta vältel. Piiratud pakkumine võib aga nii mõneski piirkondlikus keskuses hoida turuaktiivsuse üsna sarnasel tasemel veel pikema aja vältel. Viimast muidugi juhul, kui me ei näe lähitulevikus mõnda kinnisvaraturule negatiivset mõju avaldavat välistegurit, millede osas esinemise tõenäosused on viimastel kuudel nii geograafilisel-, sotsiaalpoliitilisel- kui ka finantsmajanduslikel tasemetel suurenenud. Lähitulevikus on tõenäoliselt koroonapandeemia kui selline järjest vähem määravam tegur ning pigem peaks silma peal hoidma globaalsetel monetaarpoliitilistel teemadel ning Ida-Euroopa piirkonnas paiknemise tõttu ehk ka siinsete lähiriikide omavahelistel poliitilistel suhetel.

Üle-eestiliselt on kinnisvaraarendajad teavitanud järjest suuremas mahus uute korterite turule toomisest, kuid seni ei ole märkimisväärset pakkumise mahu kasvu olnud siiski märgata, sest nõudlus on jätkuvalt väga tugev ning turule on suudetud uut pakkumist tuua vähem kui on suudetud ära osta. Piiratud pakkumine tähendab aga hinnakasvu selget jätkumist ning hinnakasvu püsimine tähendab paraku väga paljude nooremapoolsete leibkondade jaoks elamispinna kättesaadavuse halvenemise püsimist, kus kinnisvarade hinnakasv on palgakasvust kiirem ka veel tõenäoliselt 2022. aasta vältel. Laias laastus on tegemist muidugi globaalsete trendidega ning Tallinn või ka Tartu ja Pärnu ei ole siin mingisugused teerajajad, vaid pelgalt maailmatasemel trendidega üheskoos liikujad. Üha suuremate kasumite teenimiseks tuleb aga võtta järjest suuremaid riske, olgu selleks siis ehitushindade eelarvestamist puudutavad asjaolud, tugevalt üle turuhinna arenduseks sobilike kruntide soetamine või ka trendid, et üha enam uusehitisi proovitakse rajada Eesti väikelinnadesse, kus möödunud korral kulmineerus vastava trendi taustal kinnisvaraturul üha suuremate riskide võtmine paraku ülemaailmse finantskriisiga.


2021. aasta novembri andmed on toodud 06.12 seisuga, andmed võivad tagantjärele mõnevõrra muutuda.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Alus – Maa-amet, Eesti Konjunktuuriinstituut, Statistikaamet, riiklik ehitisregister, Eesti Pank, Arco Vara Kinnisvarabüroo statistika 8.12.2021

EfTEN: EfTEN United Property Fund tegi tegevusajaloo suurima investeeringu

investeeris 5,7 miljonit eurot institutsionaalsetele investoritele suunatud fondi Real Estate Fund 5. Sellega on EfTEN United Property Fundi varadest investeeritud pea 80%.

Real Estate Fund 5 on Balti riikide vähemalt 15 miljoni euro väärtusega ärikinnisvara objektidesse investeeriv fond. Fond lähtub roheinvesteerimise põhimõtetest ning fondi esimeseks investeeringuks on Danske panga büroohoone Vilniuses, kuhu pank on koondanud grupiülesed tugifunktsioonid.

Järgmise kuue aasta jooksul plaanib täiendavalt investeerida fondi Real Estate Fund 5 vähemalt 6,3 miljonit eurot. Kuna tegu on EfTEN Capitali poolt valitsetava fondiga, siis EfTEN United Property Fund investeeringu pealt valitsemistasu ei võta.

Swedbank: Hinnad kasvavad sissetulekutest kiiremini

SwedbankTarbimiskorv kallines novembris aastaga 9 protsendi võrra. Hinnatõus hoogustus energia ja toidu kallinemise tõttu. Hindu tõstavad nii nõudlus- kui pakkumispoolsed tegurid. Ühelt poolt on tootjatel kasvanud kulud: energia, tooraine, palgad. Teiselt poolt on kaupade ja teenuste järele praegu väga suur nõudlus, mis omakorda võimaldab hindu tõsta.

Hinnatõusu kiirenemine oli novembris ootuspärane. Detsembris kiireneb hinnatõus ilmselt veelgi. Hinnatõus peaks rahunema järgmise aasta kevadel, kui nõudlus energia järele kütteperioodi lõppedes väheneb.

Hindu kergitab energia kallinemine

Ligi pool 9-protsendilisest hinnatõusust tuli energia kallinemisest. Elektri tõusis aastaga umbes poole võrra. Elektri börsihind oli novembris koguni kolm korda kõrgem kui aasta varem. Tootmisvõimsuste hooldused ja külm ilm viisid elektri börsihinna detsembri algul uutesse kõrgustesse. Lisaks tõusid gaasi ja muude kütuste hinnad. Swedbanki hinnangul püsivad energiahinnad kõrged kevadeni, kuna nõudlus energia järele on tugev, samal ajal kui selle pakkumine on piiratud.

Tootmiskulude kallinemine kergitas toiduainete hindu. Toidu hinnad on jõudnud maailmaturul kõrgeima tasemeni viimase kümne aasta jooksul. Selle taga on tugev nõudlus ja varude vähenemine.

Hinnatõus on sissetulekute kasvust kiirem

Kiire hinnatõus vähendab inimeste reaalselt ostujõudu. Swedbanki klientide netopalk on viimastel kuudel kasvanud hindadest vähem, 5-6 protsendi võrra aastatagusega võrreldes. Keskmine tõusis kolmandas kvartalis 6 protsendi võrra. Perede hinnang oma majanduslikule olukorrale on viimastel kuudel halvenenud. Samas tarbimine kasvab endiselt jõudsalt. Kolme suurema panga riigisiseste maksete käive oli oktoobris 40 protsendi ja novembris umbes veerandi võrra suurem kui aasta varem.
Hinnatõus on erinevatel sissetulekute tasemetel suhteliselt ühtlane. Vaesemaid peresid mõjutab kõige rohkem elektri ja kütte hinnatõus, samas jõukaid majapidamisi mootorikütuse kallinemine. Kiire hinnatõus mõjutab rängemalt just väiksema sissetulekuga peresid. Palgaskaala alumises otsas on sissetulekud tänavu kasvanud oluliselt aeglasemalt kui skaala ülemises otsas.

Favorte: Muutuvate olude ja vajadustega kohanemine kasvatab ettevõtete nõudlust tehnoparkides paiknevate äripindade järele

Tallinna linna piirest leiab üksikuid tehnoparke, kus on ühe katuse all võimalik tegeleda nii väiketootmise kui ka kliendikohtumistega. Miks on sellised stock-office tüüpi äripindadega tehnopargid ettevõtete seas aina populaarsemaks muutumas ja kuidas saavad ärid koos tehnoparkidega kasvada, selgitavad kinnisvaraarendaja Favorte müügijuhid Tarmo Rammo ja Ivo Tammearu.

Stock-office kontseptsioon võimaldab ettevõtetel ühte kohta koondada nii lao- ja tootmispinnad kui ka büroo- ja esindusruumid. „Kokku on Favorte tänaseks ehitanud ja välja üürinud üle 35 000 m2 stock-office pinda,“ ütles Tähetorni Tehnopargi müügijuht Tarmo Rammo.

„Meieni on jõudnud kliente, kes eelistavad stock-office üüripindu juba mitmendat ringi ja on omal nahal kogenud, kuidas erinevate üksuste koos hoidmine aitab kokku hoida logistika-, aja- ja kõrvalkuludelt. See muudab nende äri märgatavalt efektiivsemaks ja kasumlikumaks,“ lisas Rammo.

Kiiresti kasvavad ettevõtted leiavad end aga varsti olukorrast, kus olemasolevad ruumid kipuvad kitsaks jääma. „Meil on mitmed üürnikke, kes aktiivselt raha kaasavad, nagu näiteks Roofit.solar, ICONFIT ning Mulieres – ja neil on võimalik mugavalt kasvada koos Tähetorni Tehnopargi laienemisega. Sel kevadel sõlmisime peagi valmivasse Härgmäe 24 ärihoonesse uue lepingu ICONFIT-iga, kes kolis kõrvalmajast oma uuele, kaks korda suuremale äripinnale,“ ilmestas müügijuht tehnopargi siseseid liikumisvõimalusi.

Nii saavad ettevõtted oma äritegevust jätkata juba sisse töötatud asukohas, mida tunnevad nii kliendid kui ka koostööpartnerid. Kokku on Paldiski maantee äärsesse Tähetorni Tehnoparki kavandatud 12 ärihoonet kogupinnaga 60 000 m2. Teisel pool linna ehk Lasnamäel hakkab kuju võtma aga teinegi suur äriarendus.

„Oleme alustanud uue tehnopargi rajamist värskelt valminud Väo liiklussõlme äärde,“ sõnas Väo Tehnopargi müügijuht Ivo Tammearu. Kokku kerkib äriparki kuus hoonet kogupinnaga 21 000 m2. „Nagu tehnoparkidele kohane, kujuneb ka siin välja tervikliku arhitektuuri ja krunte ühendava liiklejasõbraliku infrastruktuuriga ärikeskkond,“ märkis Tammearu.

Tavaliselt projekteeritakse enne kopa maasse löömist ette kogu tehnoparkide alune ala, mis tagab hiljem läbimõeldud lõpptulemuse koos laiade sõiduteede, manööverdusplatside, parklate ja kergliiklusteede võrgustikuga. Sedasi ei pea klient äripinnale sisse kolides muretsema ligipääsetavuse ega parkimisprobleemide pärast.

Ligipääsetavuse koha pealt on oluline enne uue äripinna valimist mõelda ka ümbritsevale liiklusele. „Nii Tähetorni kui Väo Tehnopark asuvad äärelinnas, kuhu on töötajatel ja klientidel mugav jõuda. Samas pääsevad kaubaautod sealt tänu põhimagistraalide lähedusele kiirelt linnast väljuvatele maanteedele, et võtta suund Muuga, Narva, Paldiski või Via Baltica poole,“ kirjeldas Tammearu äriparkidest avanevaid logistilisi võimalusi.

„Enamik meie äripindu valmib rätsepatööna ja tõsisematel huvilistel on enne lepingu sõlmimist võimalik tutvuma tulla meie varem tehtud töödega,“ lausus Tammearu. Näiteks on ettevõtted vastavalt oma vajadustele mitut boksi omavahel kombineerinud, muutnud büroo ja lao osakaalu äripinnal, lisanud sobivatesse kohtadesse uksi või vaheseinu ja leidlikult ära kasutanud kogu ladustamiskõrgust laoruumides. „Elulisi näiteid vaadates tekib kindlasti häid mõtteid, kuidas oma uut üüripinda lahendada ja seega äriprotsesse veelgi tõhusamaks muuta,“ ütles Favorte müügijuht.

Favorte OÜ on 1993. aastal asutatud Eesti kapitalil põhinev ettevõte. Favorte eesmärk on kaasaegse ja innovaatilise, samas harmoonilise ja inimlikke vajadusi arvestava elu- ja töökeskkonna loomine, pakkudes energiasäästlikke, personaliseeritud ja funktsionaalseid ruumilahendusi. www.favorte.ee

Statistikaamet: Majutusettevõtetes ööbinud turistide arv kasvas oktoobris

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel peatus oktoobris majutusettevõtetes üle 227 000 turisti, mis on 44% rohkem kui aasta varem samas kuus. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Statistikaameti analüütiku Helga Laurmaa sõnul leidsid välisturistid oktoobris taas võimaluse Eestit külastada. „Eelmise aastaga võrreldes oli välisturiste koguni kolm korda rohkem, aga kriisieelse 2019. aastaga võrreldes siiski ligi poole vähem. Siseturistide arv suurenes aastaga 4%, üle-eelmise aasta oktoobriga võrreldes aga 25%,“ täpsustas Laurmaa.

Majutusettevõtetes peatus kokku ligi 145 000 siseturisti, kes veetsid seal 241 000 ööd. Siseturistidest 67% märkis oma reisi eesmärgiks puhkuse ja 22% töö. Kõige rohkem ehk 30% siseturistidest peatus Harju, 17% Pärnu ja 11% nii Tartu kui ka Ida-Viru maakonnas.

Välisturiste oli majutusettevõtetes ligi 83 000 ning Eestis veetsid nad kokku ligi 180 000 ööd. Eelmise aastaga võrreldes kasvas nii Euroopa riikidest kui ka kaugemalt pärit turistide arv. Soomest saabus 31 000, Lätist 10 000, Saksamaalt 5000 ja Venemaalt ligi 4000 turisti. Kriisieelse, 2019. aastaga võrreldes oli turiste siiski palju vähem. Välisturistidest 76% peatus Harju maakonna majutusettevõtetes, järgnesid Pärnu (9%) ja Tartu (7%) maakonnad.

Oktoobris pakkus külastajatele teenust 956 majutuskohta ehk 19 majutuskohta vähem kui aasta varem. Turistide kasutuses oli 21 000 tuba ja 48 000 voodikohta, täidetud oli 39% tubadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 36 eurot inimese kohta ja oli eelmise aasta hinnast 4 euro võrra kallim, samas kolme euro võrra odavam kui 2019. aastal. Tartu maakonna majutusettevõttes maksis ööpäev keskmiselt 43 eurot, Harjumaal 37 eurot ning Pärnumaal 31 eurot inimese kohta.

Majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Nõmme korterite turu detailne ülevaade

Tõnu ToomparkNõmme kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Nõmme linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

  • korterituru tehingud ja hinnad;
  • korterite tehingute toalisus ja vanus;
  • uusarenduste pakkumine ja hinnad;
  • uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
  • uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
  • uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Piirkonna ülevaade: Mustamäe 05.2020

EfTEN: EfTEN käivitas uue fondi ja ostis Vilniuses Danske panga büroohoone

EfTEN Capital käivitas uue ärikinnisvarafondi, mis lähtub rohelise investeerimise põhimõtetest. Fondi esimene ost on Vilniuses asuv Danske panga büroohoone, kuhu pank on koondanud oma grupi tugiüksused.

Äsja asutatud EfTEN Real Estate Fund 5 on institutsionaalsele ja professionaalsele kliendile suunatud alternatiivne, kinnine investeerimisfond, mille sihiks on iga-aastane GRESB-i (Global Real Estate Sustainability Benchmark) rohereiting. Uue fondi eelkäija on EfTEN Real Estate Fund 4, mille investeerimisperiood on lõppenud ja millel on Baltimaade kinnisvarafondide seas kõrgeim GRESB-i jätkusuutlikkuse reiting – neli tärni viiest.

Uue fondi suurimad investorid on EfTEN United Property Fund ja LHV pensionifondid ning neile lisaks paljud professionaalsed investorid. Fondi EfTEN Real Estate Fund 5 saavad jaeinvestorid paigutada kapitali EfTEN United Property Fundi kaudu, mis teeb oma seni suurima investeeringu ning paigutab EfTEN-i uude fondi enamuse oma investeerimata vahenditest.

„Uus fond täiustab EfTEN-i roheliste investeeringute portfelli, kuna oleme selles vallas Baltimaade kinnisvarafondide seas teenäitajad. Meil on rõõm käivitada uus fond, omandades büroohoone Vilniuse tähtsaima ärirajooni südames,“ ütles fondivalitseja EfTEN Capital tegevjuht Viljar Arakas.

Hoonel on strateegiline asukoht linna peamises äripiirkonnas Vilnius CBD. Hinnanguliselt töötab Vilnius CBD-s 50 000 inimest.

Kaheksakorruselise hoone ankurrentnik on Danske pank koos MobilePay’ga, mis on panga mobiilimaksete üksus, ning Danskele kuulub läheduses veel neli hoonet. Hoones tegutseb ka finantsteenuste ettevõte Mandatum Life Insurance.

Büroohoone ehitati 2007. aastal ning selle brutorendipind on üle 8000 ruutmeetri.

Tehingut finantseeris Swedbank ja nõustas Newsec ning ostja nõustaja oli advokaadibüroo FORT Legal.

Testament Osa I

Raid & KoSellel korral ma otsustasin rääkida pärimise teemal. Jõulud on kristlikus maailmas Jeesuse Kristuse sündimise aeg ja teil võib tekkida küsimus – miks ma sellel rahulikul advendiajal räägin morbiidsel teemal? Nii see tegelikult ei ole. Ma ei taha rääkida surmast vaid hoolimisest. Just jõuluajal mõtleme kõige rohkem enda lähedastele, soovides neile meelerahu ja suuremat kindlust tuleviku ees. Kas siis hoolega läbi mõeldud testament ei kanna seda eesmärki?

Asjata arvate, et testamendile mõtlemine on vaid vanurite teema. Inimesed surevad igal ajal ja igas vanuses. Mõelge kasvõi liikluses toimuvale või selle sajandi katkule – koroonale. Keegi meist ei tea, millal on aeg minna. Miks siis mitte aegsasti mõelda sellele, mis saab sinu varast.

Jah, kui sul on kaks last ja üks õun, pole probleemi – mõlemad pärivad selle õuna ja jagavad rahumeelselt pooleks. Kui aga sul on üks õun ja üks pirn, on juba võimaliku konflikti koht. Miks mitte juba eluajal otsustada, kumb saab õuna ja kumb pirni. Tead ju sina kõige paremini, mis kummalegi paremini sobib.

Selleks aga, et aru saada, mille poolest on testament parem seadusjärgsest pärimisest, tuleb lahti seletada, kuidas käib pärimine testamendi puudumise korral. Seadusjärgsed pärijad pärivad kolmes järjekorras.

I järjekorra seadusjärgsed pärijad on kadunukese lapsed, kes pärivad pärandvara võrdetes osades. Kui mõni lastest on lahkunud juba varem või loobub pärandist, pärivad tema osa tema lapsed, ikka võrdsetes osades.

Kui lapsi ega lapselapsi ei ole, pärivad II järjekorras kadunukese vanemad võrdsetes osades. Kui ühte vanemat ei ole, siis tema osa tema lapsed, ehk kadunukese õed-vennad võrdsetes osades.

Kui ka vanemaid ega õdesid-vendasid ei ole, siis III järjekorras pärivad vanavanemad võrdsetes osades. Ja jälle sama loogika järgi – kui mõnda neist enam ei ole, siis nende lapsed ehk kadunukese tädid-onud.

Mitme pärija puhul on selline süsteem sageli tüliõunaks pärijate vahel. Ikka arvatakse, et keegi oleks rohkemat väärt või siis mõni pärijatest ei vääri üldse midagi jms. Kas ei oleks siis mõistlik enda eluajal teha korraldusi, vältimaks võimalike tülisid pärijate vahel. Selleks abivahendiks ongi testament. Järgmisel korral tutvustan teile testamendi erinevaid liike ja võimalusi.

Minu blogilehelt https://raid.ee/blogi leiad kõik minu postitused lihtsalt ja korraga. Postitused ilmuvad regulaarselt üks kord nädalas. Ka teiepoolsed kommentaarid ja küsimused on oodatud.

Swedbank: Prices increase more than wages in Estonia

  • SwedbankAnnual inflation reached 8.8% in November.
  • The prices of energy and food contributed the most.
  • Price growth is likely to accelerate further in December. The rise in prices is expected to decelerate next spring.

Inflation picked up as expected. Inflation reached 8.8% in November, over the year, and 1.8%, over the previous month. Inflation accelerated due to higher energy and food prices.

Price increases are likely to strengthen further in December. Inflation should decelerate next spring when demand for energy is expected to decrease at the end of the heating season.

Prices are being pushed up by rising energy prices

Almost half of the 8.8% price growth came from higher energy prices. The price of electricity increased by half in a year. The stock price of electricity was almost three times higher than last year. The maintenance of several electricity production units and cold weather took electricity prices to new heights in early December. In addition, gas and other fuel prices rose. Energy prices will remain elevated until the spring, as demand for energy is strong, while supply is limited.

Rising production costs pushed up food prices. Food prices have reached the highest level in the last ten years in global markets. This is due to strong demand and declining inventories.

Prices grow more than incomes

A rapid rise in prices reduces people’s real purchasing power. In recent months, the average net wage of Swedbank’s customers has grown less than prices, by 5-6 percent compared to a year ago. The average pension increased by 6 percent in the third quarter. Families’ assessment of their financial situation has deteriorated in recent months. At the same time, consumption is still strong, according to retail trade and banks’ payments’ data.

The cost of consumer baskets has increased evenly across different income levels, around 9% in a year. Poorer families suffer most from rising electricity and heating prices, while wealthier households are affected by higher motor fuel prices. Nevertheless, the rapid rise in prices is hitting lower-income families harder. Wage growth has been rather modest in the lower end of the wage spectrum this year.

Eluruumi tagastamine lepingu lõppedes

Raid & KoOn üldteada, et lepingu lõppemisel, peab üürnik eluruumi koos tema kasutusse antud asjade ja võtmetega omanikule tagastama. Siinkohal ei hakka ma „puuküürnike” temaatikasse laskuma, kuna sellest on viimasel ajal meedias palju juttu olnud. Räägin hoopis sellest, millises seisundis peab üürnik eluruumi omanikule tagastama.

Seaduse kohaselt peab üürnik eluruumi pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest. Seega on ilmselge, et iga asi mida kasutatakse ka kulub ja see kulumisega seotud kahju on omanikule üüriga hüvitatud.

Üürnikule üle antud eluruum on üldjuhul uue elaniku sissekolimiseks ette valmistatud ja koristatud ning eeldatakse, et tagastamisel peab eluruum olema samuti korras. Paraku on inimeste arusaam koristamisest vägagi erinev. Nii soovivad omanikud sageli, et üürnik teeks enne tagastamist eluruumis n-ö suurpuhastuse. Kas seda saab üürnikult nõuda?

Näiteks ühes üürikomisjoni vaidluses on üürikomisjon selgitatud, et üürileandja ei saa üldjuhul eeldada, et saab üürilepingu lõppemisel üürnikult tagasi koristust või hooldust mittevajava eluruumi. Seadusest tulenevalt peab üürnik oma kulul kõrvaldama üüritud asja puuduse, mida saab kõrvaldada asja harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega. Sellest järeldub, et kui üürileandja hinnangul vajab eluruum pärast üürilepingu lõppemist põhjalikku koristust, ei ole alust nõuda koristamiseks tehtud kulutuste hüvitamist.

Ehk vaidlus tekibki sellest, mida pidada „väikeseks koristamiseks”. Näiteks käib mõne jaoks koristamise juurde ka perioodiline akende pesu, mõni aga peseb aknaid vaid kevade saabudes. Seega on mõistlik juba üürilepingus täpsustada, mida omanik koristamise juures eeldab, vältimaks hilisemaid lahkarvamusi.

Selgem on olukord siis, kui üürnik rikub või lõhub mõne omanikule kuuluva eseme. Kuid ka siin tuleb arvestada, et isegi kui asi on sedavõrd kahjustatud, et seda ei saa enam kasutada, ei saa üürnikult nõuda selle asja alghinna hüvitamist. Näiteks ühes üürivaidluses oli üürniku kasutada antud uus diivan, üürnik aga suutis kaheksa kuuga, mil üürileping kestis, diivani totaalselt ära määrida. Lisaks kraapis üürniku kass kattematerjali puruks. Omanik nõudis üürnikult kogu diivani maksumuse hüvitamist koos transpordikuluga. Üürikomisjon sellega ei nõustunud ja tegi järgneva arvutuse.

Diivani ostuhind oli 402 €. Eeldusel, et diivan on kasutatav 10 aastat, kulub ta ühes aastas 10% (40,2 €), 8 kuuga väheneb tema väärtus seega 26,8 € võrra (40,2 : 12 x 8 = 26,80). Kuna diivan oli üürniku kasutuses 8 kuud, siis isegi juhul, kui üürnik oleks diivanit kasutanud hoolikalt, ei oleks lepingu lõppemisel olnud tegemist uue, vaid kasutatud diivaniga. Seda tuleb üürnikult hüvitise väljamõistmisel arvestada. Komisjon otsustab, et vastustajalt tuleb avaldaja kasuks välja mõista hüvitis diivani kahjustamise eest 402 – 26,80 = 375,20 €, samuti diivani soetamisel kantud transpordikulu 20 €, kõik kokku 395,20 €.

Vaidlusi tuleb ette ka tõendamisel, kus üürileandja väidab üht ja üürnik teist. Seega tuleb eluruumi üürnikule üleandmisel koostada üleandmise akt ning tagastamisel – tagastamise akt. Aktis tuleb fikseerida nii asjade loetelu, mis üürniku kasutada jäävad, kui ka asjade ja tervikuna eluruumi seisund. Siinkohal tuleks seisund põhjalikult kirja panna või teha ohtrasti pilte, et oleks millele tugineda vaidluse korral. Nii on Riigikohus selgitanud, et kui üürileandja leiab, et üürnik on talle tekitanud kahju, kuna korter on kahjustatud üle tavalisest kasutamisest tingitud kulumise määra, tuleb üürileandjal esitada selle kohta tõendid.

2021. aasta jaanuaris jõustunud seaduse muudatusega on nüüd lubatud üürilepinguga ka kokku leppida, et pärast lepingu lõppemist tagastab üürnik eluruumi sellises seisundis, et sellelt on kõrvaldatud hariliku lepingujärgse kasutamisega tekkinud kulumine või halvenemine, või kannab sellega seotud mõistlikud ja vajalikud kulud. Minu hinnangul aga tuleb selline kokkulepe kõne alla vaid siis, kui üüritav eluruum on uus või värskelt remonditud. Oleks ju imelik nõuda üürnikult aastaid vana tapeedi samaväärse vastu vahetamist või juba eluruumi üürnikule üleandmisel laiguliste ja kriibitud seinte ülevärvimist.

Siiski ei kohaldata sätestatut asjadele, mille üürileandja on andnud koos eluruumiga üürniku kasutusse isegi siis, kui need asjad anti üürnikule üle tuttuutena. Näiteks ei saaks nõuda, et peale aastast eluruumi kasutamist, üürnik paigaldaks uue köögimööbli või uue vanni.

Seega peetakse selle sätte all silmas vaid asja hariliku kulumise jälgede kõrvaldamist. Samas tekitab selline kokkulepe üürnikule suurema rahalise kohustuse, mistõttu oleks mõistlik selle võrra üüri vähendada. Sellisel juhul tuleks üürilepingus selgelt ära näidata, missuguses ulatuses peaks üürnik selle eest vähem üüri maksma.

Minu blogilehelt https://raid.ee/blogi leiad kõik minu postitused lihtsalt ja korraga. Postitused ilmuvad regulaarselt üks kord nädalas. Ka teiepoolsed kommentaarid ja küsimused on oodatud.

Swedbank: Hinnad kasvavad sissetulekutest kiiremini

  • SwedbankHinnad tõusid aastaga 9 protsendi võrra. Hinnatõus hoogustus energia ja toidu kallinemise tõttu.
  • Detsembris kiireneb hinnatõus ilmselt veelgi. Hinnatõus peaks rahunema järgmise aasta kevadel.

Tarbimiskorv kallines novembris aastaga 9 protsendi võrra. Hinnatõus hoogustus energia ja toidu kallinemise tõttu. Hindu tõstavad nii nõudlus- kui pakkumispoolsed tegurid. Ühelt poolt on tootjatel kasvanud kulud: energia, tooraine, palgad. Teiselt poolt on kaupade ja teenuste järele praegu väga suur nõudlus, mis omakorda võimaldab hindu tõsta.

Hinnatõusu kiirenemine oli novembris ootuspärane. Detsembris kiireneb hinnatõus ilmselt veelgi. Hinnatõus peaks rahunema järgmise aasta kevadel, kui nõudlus energia järele kütteperioodi lõppedes väheneb.

Hindu kergitab energia kallinemine

Ligi pool 9-protsendilisest hinnatõusust tuli energia kallinemisest. Elektri hind tõusis aastaga umbes poole võrra. Elektri börsihind oli novembris koguni kolm korda kõrgem kui aasta varem. Tootmisvõimsuste hooldused ja külm ilm viisid elektri börsihinna detsembri algul uutesse kõrgustesse. Lisaks tõusid gaasi ja muude kütuste hinnad. Swedbanki hinnangul püsivad energiahinnad kõrged kevadeni, kuna nõudlus energia järele on tugev, samal ajal kui selle pakkumine on piiratud.

Tootmiskulude kallinemine kergitas toiduainete hindu. Toidu hinnad on jõudnud maailmaturul kõrgeima tasemeni viimase kümne aasta jooksul. Selle taga on tugev nõudlus ja varude vähenemine.

Hinnatõus on sissetulekute kasvust kiirem

Kiire hinnatõus vähendab inimeste reaalselt ostujõudu. Swedbanki klientide netopalk on viimastel kuudel kasvanud hindadest vähem, 5-6 protsendi võrra aastatagusega võrreldes. Keskmine pension tõusis kolmandas kvartalis 6 protsendi võrra. Perede hinnang oma majanduslikule olukorrale on viimastel kuudel halvenenud. Samas tarbimine kasvab endiselt jõudsalt. Kolme suurema panga riigisiseste maksete käive oli oktoobris 40 protsendi ja novembris umbes veerandi võrra suurem kui aasta varem.

Hinnatõus on erinevatel sissetulekute tasemetel suhteliselt ühtlane. Vaesemaid peresid mõjutab kõige rohkem elektri ja kütte hinnatõus, samas jõukaid majapidamisi mootorikütuse kallinemine. Kiire hinnatõus mõjutab rängemalt just väiksema sissetulekuga peresid. Palgaskaala alumises otsas on sissetulekud tänavu kasvanud oluliselt aeglasemalt kui skaala ülemises otsas.

Eesti Pank: Rekordiline energiahind ei lase hinnatõusul lähiajal aeglustuda

Eesti PankNovembris ulatus aastane hinnakasv 8,8%ni, eelmise kuuga võrreldes tõusis hinnatase 1,8%. Eesti hinnakasv on sel aastal muutunud järjest kiiremaks ja laiapõhjalisemaks ning hõlmab nüüd lisaks energiahindadele ja tööstuskaupadele toiduaineid. Elukalliduse tõusu põhjustas siiski kõige enam energiakandjate hinnatõus ― elektri, gaasi ja mootorikütuste arvele langeb umbes pool kogu tarbijakorvi maksumuse kasvust.

Energiahindade kiire kallinemine jätkub: novembris tõusis elektrihind aastavõrdluses 49% ja detsembri alguses tõukas külm ilm selle ajutiselt uute rekordtasemeteni. Lisaks otsesele hinnatõusule mõjutab elektri kallinemine kaudselt paljude teiste kaupade ja teenuste maksumust, mille mõju näeme alles järgmistel kuudel.

Elektrikulud moodustavad keskmiselt 0,8% ettevõtete kogukuludest. Elektrikulude osakaal on suurim – ligikaudu 10% – paberitootmise ja veevarustuse tegevusaladel. Osa ettevõtteid võib olla sunnitud kõrge elektrihinna tõttu tootmist vähendama või ajutiselt peatama, sest kulude tõusu pole kõikidel juhtudel võimalik toodete lõpphinda üle kanda. Maagaasi hind kallines kuuga 60% ja see kandub lähikuudel üle soojusenergia hindadesse. Suurim ühekordne hinnahüpe tuleb eeldatavalt detsembris.

Eesti Pank avaldab uue majandusprognoosi 21. detsembril 2021.

Statistikaamet: Novembri tarbijahinnaindeksit mõjutasid enim eluasemega seotud hinnamuutused

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks novembris võrreldes oktoobriga 1,8% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 8,8%. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 7,6% ja teenused 11,2% kallimad.

Statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid tarbijahinnaindeksit möödunud aasta novembriga võrreldes enim eluasemega seotud hinnamuutused, mis andsid kogutõusust üle kolmandiku. „Kodudesse jõudnud elekter oli 48,5% ja torugaas 147,5% kallim. Transpordiga seotud hinnamuutuste mõju kogutõusule oli veidi üle 30%. Bensiin oli 28,3% ja diislikütus 40% kallim, sõiduvahendid kallinesid 15,3%,“ lausus Trasanov

Suuremat mõju tarbijahinnaindeksi muutusele avaldas ka toidu- ja mittealkohoolsete jookide 5,4% hinnatõus. Möödunud aasta novembriga võrreldes kallines enim ehk 102,8% kartul, värske kala hind tõusis 24,6% ja värske köögivilja oma 18,8%.

Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga oli viimati 8,8% või suurem 2008. aasta oktoobris, mil see oli 9,8%.

Oktoobriga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit samuti enim eluasemega seotud hinnamuutused, mis moodustasid üle 40% kogutõusust. Torugaas kallines kuuga 62,5% ja kodudesse jõudnud elekter 7,4%. Toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine andis kogutõusust veerandi.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, november 2021
Kaubagrupp November 2020 –
november 2021 %

Oktoober 2021 –
november 2021, %

KOKKU

8,8

1,8

Toit ja mittealkohoolsed joogid

5,4

2,0

Alkohoolsed joogid ja tubakas

3,6

0,0

Riietus ja jalatsid

3,4

1,8

Eluase

21,0

5,1

Majapidamine

5,7

0,8

Tervishoid

2,8

0,3

Transport

20,3

2,0

Side

-1,7

0,1

Vaba aeg

5,7

0,9

Haridus ja lasteasutused

2,8

0,4

Söömine väljaspool kodu, majutus

5,2

0,4

Mitmesugused kaubad ja teenused

4,4

0,4

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 11-13/01/2022 Kinnisvarakoolis

Kinnisvara ABC11-13/01/2022 toimub koolitus “Kinnisvara ABC“. Koolitusel annavad kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, ehitus- ja planeerimisvaldkonna spetsialist Marko Sula ja jurist Evi Hindpere osalejatele baasteadmised ja ülevaate kinnisvara valdkonnast ning tutvustavad õigusakte, mis reguleerivad kinnisvaraga tehtavaid tehinguid.

Koolituse sihtrühm:

  • kõik inimesed, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvarast ja oma vara paremini hallata;
  • kõik inimesed, kellel on soov oma tulevik siduda kinnisvara valdkonnaga ning hakata maakleriks;
  • kõik maaklerid, kes tunnevad, et oleks vaja värskendada kinnisvara baasteadmisi;
  • kõik spetsialistid ja ametnikud, kelle igapäeva töö hõlmab kinnisvara valdkonda;
  • kõik investorid, kes peavad vajalikuks õppida tundma kinnisvaraga seotud põhimõisteid ja õigusakte.

Koolitus annab:

  • ülevaate kinnisvaraturust ja selle arengusuundadest;
  • teadmised kinnisvaraalasest seadusandlusest;
  • info pangalaenudest ja notariaalsetest toimingutest;
  • baasteadmisi kinnisvaramaakleri tööst;
  • oskuse teha kinnisvara ostu-müügitehingut või -tehinguid.

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 11-13/01/2022 kell 13.00-18.00 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Valitsuse korraldusest lähtuvalt võime klassiruumi oodata inimesi, kes on valmis kandma kaitsemaski ja suudavad tõestada oma nakkusohustust. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: 2021 III kvartalis väljastati eluasemelaene 454 miljoni euro väärtuses

Tõnu Toompark

2021 III kvartalis väljastati Eesti Panga andmetel Eestis uusi eluasemelaene 454 miljoni euro väärtuses. See on aastatagusest eluasemelaenude käibest 342 miljonit eurot 33% võrra rohkem. Hoogsa laenude väljastamise tulemusena kasvas eluasemelaenude jääk ehk tagasimaksmise protsessis olevate eluasemelaenude summa 9 145 miljonile eurole. Laenujäägi aastane kasv on 8,3%.

Eluasemelaenude käibe protsentuaalselt suure kasvu taga on aastatagune madal võrdlusbaas. 2020 III kvartali kinnisvaraturgu ja laenuturgu mõjutas koroona-ehmatus. Seetõttu olid nii kinnisvaratehingute arv kui tehingute finantseerimiseks vajalike laenude käive madalal.

Lisaks on laenukäibe kasvu taga tempokalt kasvanud kinnisvarahinnad ja tehingute arv. Rohkem tehinguid kõrgema hinnaga vajab oluliselt suuremat laenuressurssi.

Omaette tegur, mis soovib laenukäibe kasvu, on intressimäär. 2021 III kvartalis nägime Eesti ajalooliselt kõige madalamat uute eluasemelaenude keskmist intressimäära. 2021. a septembrikuine uute eluasemelaenude keskmine intressimäär oli 2,1%. Selgelt annab madal raha hind ergutust kinnisvaratehingute tegemiseks ja laenu võtmiseks.

Kinnisvaratehingute tegemist soosib veel omakorda kasvanud inflatsioonimäär ehk tarbijahinnaindeksi kasvumäär. Kinnisvara on lihtne ehk paljude jaoks teada ja kättesaadav investeerimisobjekt, kuhu peita raha inflatsiooni eest. Kõrgele kasvanud inflatsioonimäär ja inflatsiooniootus (põhjendatud või põhjendamatu) soosivad täiendava tegurina laenukäibe kasvu.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

11.-13.01.2022 Kinnisvara ABC