Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Invego ja Reterra 14 miljoni eurone elurajoon Skanstes Rezidences on valmis ja sai kätte kasutusloa

261001 Invego ja Reterra 14 miljoni eurone elurajoon Skanstes Rezidences on valmis ja sai kätte kasutusloaEesti kinnisvaraarendajate Invego ja Reterra koostöös Riiga rajatud Skanstes Rezidences elukvartal on valmis ja sai kätte kasutusloa. Kokku 14 miljonit eurot maksma läinud kompleks koosneb 67 kaasaegsest premium-klassi korterist.

Skanstes Rezidences asub Grostonase tänaval Riias ning koosneb kahest kaheksakorruselisest A-energiaklassi eluhoonest, mille on projekteerinud arhitektuuribüroo Salto Arhitektid. “Meie eesmärk oli luua midagi enamat kui lihtsalt korterid – eriline elukeskkond, kus on ühendatud maailmatasemel arhitektuur, mugavus ja pikaajaline väärtus. Hea meel on näha, et kavandatust on tänaseks saanud reaalsus,” kommenteerib Invego juht Kristjan-Thor Vähi ning lisab, et Skanstes Rezidences on osutunud populaarseks valikuks ka Riia turule sisenenud kinnisvarasse raha paigutavate erainvestorite seas.

“Skanstest on saanud üks Riia dünaamilisemalt arenevaid piirkondi ning Skanstes Rezidences on osa sellest muutusest. Elav linnakeskkond, suurepärane asukoht ning kvaliteetne arhitektuur muudavad projekti atraktiivseks elukohaks ja oluliseks täienduseks Riia kasvavale elamuturule,” lisab Reterra tegevjuht Reigo Randmets.

Ehitusettevõtte Mapri Būve rajatud kompleks hõlmab 67 ühe- kuni neljatoalist korterit, mille hinnad algavad 124 900 eurost. Projektis on pööratud erilist tähelepanu loomulikule valgusele, avarusele ja kaasaegsele mugavusele. Korteritel on suured aknad ja rõdud, esimese korruse korteritel privaatsed terrassid ning loftilikud planeeringud. Mõnes korteris ulatub lagede kõrgus koguni kuue meetrini. Elanikele on rajatud ka katuseterrassid ning täiendava mugavusena avar maa-alune parkla.

Rohkem infot saadaolevate korterite kohta on arenduse veebilehel: https://skanstes.lv/en/

Reterra Estate on kodumaisel kapitalil põhinev kinnisvaraarendus- ja investeerimisettevõte, mis on enam kui kümne tegevusaasta jooksul loonud terviklikke ning innovaatilisi elu- ja ärikeskkondi. Avatud pilk ja selge siht paremasse tulevikku on viinud ettevõtte tegevuse Tallinnast Tartusse ja Riiani. Reterra on rajanud üle 1000 uue kodu ja haldab 70 000 m² äripinda, mille üürnike seas on Telia, Pipedrive, Selver, Coop, Leonhard Weiss jt. Tallinnas on Reterra üks suurimaid arendusi Hipodroomi kvartal, Rae vallas Raemõisa elurajoon ning Tartus Aviaatori elukvartal.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku pinda ehk kokku 1500 kodu ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 500 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas. Invego Group OÜ ja grupi tütarettevõtte Invego Latvia OÜ võlakirjad on noteeritud Nasdaq Baltic First North võlakirjade nimekirjas.

Invego on Tallinnas ja selle lähiümbruses viimastel aastatel rajanud uued kodud enam kui tuhandele perele. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla, Keila Pargikodude ja Verve elurajoonid.

Läti pealinnas Riias ja selle lähiümbruses arendab Invego kokku 8 elurajooni, neist kolme koos arenduspartner Reterraga ja ühte koos EfTEN Special Opportunities Fundiga. Lõuna-Portugalis on hetkel arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills.

KV.EE: Harjumaa korterite müügipakkumine kasvas aastaga 2 protsenti ja hinnad 6 protsenti

Kinnisvaraportaal KV.EEHarju maakonnas pakuti kinnisvaraportaali KV.EE vahendusel 08.2026 müügiks keskmiselt 6060 korterit. Korterite eest küsisid kinnisvaramüüjad hinda keskmiselt 3714 €/m². Aastatagusega võrreldes on korterite müügipakkumine suurenenud napi 2% võrra. Korterite eest küsitav hind on kasvanud 6%.

Harjumaa piirkondadest asub kõige suurem korterite müügipakkumiste maht Tallinna linnas. Tallinna 4744 korteri müügipakkumist moodustab 78% Harjumaa korterite müügipakkumiste koguarvust portaalis KV.EE.

Tallinna korterite keskmine müügihind 3997 €/m² on aastatagusest 7% kõrgemal. Kinnisvaraportaal KV.EE korterikuulutuste keskmine hind on justkui ühte sammu astudes kasvanud kõikides Harjumaa vaatlusalustes piirkondades.

Vaid Anija ja Saku vald on erandid, kus tänavu augustis küsiti korterite eest mõni protsent madalamat keskmist hinda kui aasta varasemalt. Madalam hind tähendab eelkõige tänavu pakkumises olevate korterite teistsugust kvaliteeti või asukohta. Kindlasti ei tähenda madalam hind, et korterite hinnad oleksid langusesse pöördunud.

Korterite müügipakkumiste hindade kasv peegeldub ka tehinguturul. Ka tehingutes lähevad korterite hinnad aeglaselt ülespoole. Hinnatõus on aeglane ja mõõdukas. Kiireks hinnaralliks põhjust ei ole.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite müük: aktiivsete kuulutuste arv (tk) ja muutus (%)Korterite müük: kuulutuste hind (€/m²) ja muutus (%)
08.202508.2026Muutus, %08.202508.2026Muutus, %
Harjumaa5 9336 0602%3 5093 7146%
Anija vald396464%1 5531 535-1%
Harku vald1321331%3 1213 3477%
Jõelähtme vald6557-12%2 8782 8981%
Keila8011746%2 8203 0568%
Kiili vald3471109%3 2673 3563%
Kose vald234074%1 2801 45814%
Kuusalu vald172759%9581 0116%
Loksa18196%74382611%
Lääne-Harju vald154132-14%1 0641 1649%
Maardu121113-7%1 9052 14713%
Raasiku vald2414-42%2 6342 91411%
Rae vald15719524%3 0783 1874%
Saku vald7562-17%3 3913 109-8%
Saue vald154129-16%2 4022 74514%
Tallinn4 6924 7441%3 7423 9977%
Viimsi vald147143-3%3 7083 8083%
Eesti10 79510 561-2%2 7562 9607%
Harjumaa5 9336 0602%3 5093 7146%
Tallinn4 6924 7441%3 7423 9977%
Tartu1 0821 1224%2 8733 1369%
Pärnu865823-5%3 0322 999-1%
Narva390127-67%719689-4%
Rakvere125100-20%1 7491 8677%
 Andmete allikas: portaal KV.EE

2026-09-30 Harjumaa linnade ja valdade korterite müügipakkumiste keskmine hind kinnisvaraportaalis KV.EE

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Ero Viik Tallinna ärikinnisvaraturust: taastumine, kuid mitte kõigil ja võrdselt

SwedbankTallinna ärikinnisvaraturg on 2026. aasta sügiseks jõudnud seisu, kus linnapilti muudavad suured arendused, samas kui nõudlus uute pindade järele püsib tagasihoidlik. Arendajate olukorra muudab keerulisemaks sisendhindade oodatust kiirem kasv, üürihindade piiratud kasvuruum ning keskkond, mis pakub endiselt väljakutseid.

Investorite huvi on küll mõnevõrra kasvanud, kuid ostjate ja müüjate ootused ei lange endiselt piisavalt kokku, et tehingute arv märgatavalt suureneks. Seetõttu püsib ostu-müügitehingute aktiivsus tagasihoidlik, samal ajal kui uute pindade arendusmaht on märkimisväärselt kasvanud.

Kõige atraktiivsemate objektide ühisnimetajad on jätkuvalt hea asukoht, tugev üürnike koosseis ja madalad kõrvalkulud. Vanemate ning suuremate kõrvalkuludega hoonete omanikele tähendab see aga kasvavat survet investeerida renoveerimisse või olla valmis üürihinda langetama.

Ehitushinnad stabiliseerusid kõrgel tasemel

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2025. aastal 1,5%. Kuigi ehitussisendite kiire hinnakasv näib olevat hetkeks läbi, jäi hind püsima suhteliselt kõrgel tasemel. Paaril viimasel aastal on ehituskulud kasvanud prognoositust oluliselt kiiremini ning survestanud eelkõige fikseeritud hinnaga ehituslepinguid sõlminud peatöövõtjate kasumlikkust. Kuna peatöövõtjate marginaalid jäävad üldjuhul 5–8% vahele, võib natukenegi suurem valearvestus ühes või kahes projektis viia ettevõtte aasta kokkuvõttes kahjumisse.

Arendajatele tähendab stabiilsem hind varasemast paremat kulude prognoositavust, kuid mitte tingimata odavamat ehitamist. Energiatõhusus, tehnosüsteemid, ehitusnormid ja finantseerimise kogukulud hoiavad uute kvaliteetsete hoonete omahinna kõrgel. Selle tõttu ei saa praegu arenduses olevaid pindu uutes majades pakkuda oluliselt madalama üürihinnaga, kui seni pakutud.

Tallinna A-klassi büroopindade üürihinnad jäävad praegu vahemikku 19–25 €/m2 ning hoolimata pakkumise kasvust on hinnatase püsinud pigem stabiilne. B-klassi büroopindade üürihinnad jäävad 10–15 €/m2 vahele, kuid on prognooside järgi langustrendis.

Pakkumine kasvab nõudlusest kiiremini

Tallinna büroopindade vakantsus on eri andmetel 10–12%, samas kui jaekaubanduspindadel on see alla 5%. Büroosegmendis tasub aga vaadata keskmisest näitajast kaugemale. Uued ja energiatõhusad A-klassi hooned leiavad üürnikke paljuski vanematest hoonetest ja seetõttu peavad vanemate hoonete omanikud otsustama, kuidas konkurentsis püsida – kas teha mahukuid investeeringuid pindade nüüdisajastamisse, leida neile uus kasutusotstarve või langetada üürihinda. Samas ei ole bürootöökohtade koguarv juba mõnda aega kasvanud ning ettevõtted räägivad pigem ruumikasutuse efektiivsusest ja vajadusest pinda vähendada, mitte seda juurde võtta.

Praegu on Tallinnas ehituses üle 100 000 ruutmeetri uusi pindu, mis moodustavad ligikaudu 10% olemasolevast büroopindade mahust. Kui lisada juurde pinnad, mis ootavad uutes hoonetes endiselt üürnikku, ulatub kogumaht ligikaudu 130 000 ruutmeetrini. Lähiminevikust on raske leida teist ajahetke, mil Tallinnas olnuks korraga töös nii mitu suurt arendust. See on märkimisväärne pakkumise kasv, millega kaasnev peamine risk ei ole uute hoonete tühjaksjäämine, vaid üürnike lahkumine vanematest B- ja C-klassi hoonetest.

Suured arendused kujundavad uusi tõmbekeskusi

Tallinnas on ehitus alanud mitmes kvartali mõõtu arenduses. Hipodroomi alale on võimalik rajada üle 1000 kodu ja enam kui 100 000 ruutmeetrit äripinda. Põhja-Tallinnas käib ehitus Telliskivis ja Krulli kvartalis, suuremad arendused on lisaks Talsinki, Porto Franco, samuti Ülemiste City piirkonnas. Ettevalmistamisel on veel mitu projekti, teiste hulgas Lutheri kvartal ja Tallinna bussijaama piirkond.

Suured arendused võivad muuta tervete piirkondade atraktiivsust, kuid suurendavad samal ajal konkurentsi olemasolevate büroo-, teenindus- ja kaubanduspindadega. Edu ei sõltu seejuures ainuüksi uute hoone kvaliteedist, vaid sellest, kas piirkonda tekib piisavalt elu – elanikke, töötajaid ja külastajaid. Terviklikkus on oluline!

Turuosaliste finantsseis on vastutuulest hoolimata püsinud hea

Mõne aasta taguse ajaga võrreldes on madalama euribori mõjul küll paranenud projektide rahavoog ja raha kättesaadavus, kuid selle mõju ei ole olnud kõigi arendajate jaoks ühesugune. Neil, kes on üürniku kaotanud, on olnud keeruline uut leida. Sageli ongi pinnad jäänud tühjaks ning sissetulev rahavoog vähenenud.

OECD andmetel moodustasid kinnisvara- ja ehitusettevõtete laenud 2025. aastal ligi 49% Eesti ettevõtete kogu laenuportfellist. Seda näitajat tasub siiski tõlgendada ettevaatlikult, sest kohalike pankade avalike tulemusaruannete põhjal moodustavad puhtalt kinnisvarasektorile antud laenud ligikaudu 30–35% kõigist ettevõtetele väljastatud laenudest.

Pankade aruannetest ei paista ka makseraskustes laenuvõtjate olulist kasvu. Samuti ei ole pankade finantseerimispoliitikas toimunud suuri muutusi ning see on aidanud hoida uue pakkumise tempos, millega turg on seni suuremate probleemideta toime tulnud.

Olukord on hakanud siiski pisut muutuma, sest uusi arendusi võtavad ette eelkõige turuosalised, kellel tugev finantsseis võimaldab saada rahastust ka väiksema eellepingute mahu juures. Tugeva bilansi ja pikaajalise kapitaliga arendajatel on praegu võimalus häid positsioone võtta, refinantseerides varem kallimalt kaasatud raha mõnevõrra soodsamatel tingimustel. Seevastu suure võlakoormuse, nõrga eelmüügi või amortiseerunud hoonete omanikel võivad tekkida suured väljakutsed.

Kolm trendi, millel silma peal hoida

1. Kvaliteedilõhe suureneb. Uued energiatõhusad hooned võtavad üürnikke vanematelt objektidelt. Vanemat pinda ostes tuleb tootluse kõrval hinnata tulevast renoveerimiskulu ja võimalikku vakantsust.

2. Segakasutusega kvartalid võidavad üksikobjektide ees, sest väärtust loob järjest enam terviklik keskkond. Kõige huvitavamad võivad olla väiksemad teenindus-, kaubandus- ja üüripinnad piirkondades, kus elanike arv ning igapäevane liikumine kasvavad.

3. Tallinna kinnisvaraturu järgmises kasvutsüklis ei saa eeldada, et kõigi varade väärtus kasvab ühtemoodi. Tallinna kinnisvaraturu järgmises kasvutsüklis osutuvad võitjaks need, kes mõistlikku tootlikkust püüdes hoiavad pikka vaadet ega tee otsuseid vaid hetkeseisust lähtudes.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Uus Maa ekspert: kallid hinnad ja paremad ühendused panevad keskklassi järjest enam Tallinnast välja kolima

Uus MaaEesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa juhi Argo Pillessoni kinnitusel on hoogu kogumas vastulinnastumine, mis tähendab, et inimesed kolivad pealinna kallite hindade, paranevate maantee- ja rongiühenduste ning kaugtöö võimaluste tõttu nii linnapiiri taha kui ka tagasi väikelinnadesse.

Argo Pillessoni sõnul on statistikaameti andmetel Tallinna siserände saldo olnud viimastel aastatel selgelt negatiivne. “Tallinn on kaotanud viie aastaga 10 000 inimest, samal ajal on saldo kõigis piirnevates omavalitsustes positiivne. Suur pealinna kolimise laine on möödas ning linnalähedased piirkonnad ja kohati ka mõnevõrra kaugemad väikelinnad lähevad järjest enam hinda,“ ütles Pillesson.

„Pealinna kõrged kinnisvarahinnad ning paremad transpordiühendused muu Eestiga, eriti neljarealised maanteed ja paranenud rongiühendused, tekitavad inimestele rohkem valikuid. Kolitakse ka lähivaldadest kaugemale, kus tunnise rongi- või autosõidu kaugusel saab pealinna kahetoalise korteri hinnaga juba oluliselt suurema pinna või isegi oma maja. Kuna paljud saavad pärast koroona-aega kodukontorit pidada ja ei pea iga päev kohal käima, siis minnakse järjest enam tagasi kas sünnilinna või kohta, kus saab endale pealinnast rohkem ruumi lubada,“ rääkis Pillesson.

„Väikelinnad pakuvad peredele tervislikku ja turvalist elu ning ka soodsamat kinnisvara. Kui aastakümneid oli noorte esimene mõte väikelinnast põgeneda, siis nüüd hakkab selline elu vaikselt jälle ihaldusväärseks muutuma. Uued riigigümnaasiumid on maakonnakeskustes tööle hakanud ja pakuvad ühtlasemat kvaliteeti. Looduslikum ja hõredam asustus on muutunud väärtuseks ning Tallinna linna tuled ei ahvatle enam inimesi nii nagu varem,“ lisas Pillesson.

„Märkimisväärsed trendi muutvad tegurid on neljarealiste Tallinn-Tartu ja Tallinn-Pärnu maanteede ehitamine ja raudteevõrgu areng. Esimene mõjutas näiteks Järvamaad, kus siserände saldo oli 2025. aastal üle aastakümnete esimest korda plussis. Sellega jõuab Järvamaale ka pealinna raha, mis annab tõuke kohalikele teenustele ja kinnisvarasektorile ning lõpuks kolivad kaugematesse kohtadesse ka sellised inimesed, kel polnud piirkonnaga eelnevat sidet. Sarnane muutus toimus varem näiteks Raplamaal, Kohilas ja Kosel ning liigub nüüd Kesk-Eesti suunal,“ ütles Pillesson.

Uus Maa juhi sõnul on suurima arengupotentsiaaliga eelkõige need piirkonnad, mille ühendused Tallinnaga paranevad. „Rail Baltic mõjutab valmides kindlasti Pärnut, aga juba märksa varem saab valmis Narva-suunalise raudtee elektrifitseerimine, mis soodustab trassi äärde jäävate piirkondadele arengut – näiteks Aegviidu, Rakvere ja Tapa. Tallinna siseselt ei ole auto ega ühistranspordiga ühest linna otsast teise jõudmise aeg märkimisväärselt vähenenud ja see mõjutab inimesi elukohta linnast välja vaatama,” lisas Pillesson.

“Tallinna linn peaks tegema jõulisemaid samme linnasisese transpordivõrgu ning eelkõige ühistranspordi parendamiseks, kui ei soovita tulevikus veel rohkem Tallinna mõjusfääris olevatele piirkondadele positsiooni kaotada. Näiteks tipptunnil ühistranspordiga Haaberstist Ülemiste City-sse liikumise aeg on juba üsna sarnane Rakverest tulemise ajaga, mis võib hakata mõjutama kinnisvara nõudlust ja hinda ka Tallinna sees,“ lisas Pillesson.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

1Partner: Uuring: kinnisvaraeksperdid prognoosivad Tallinna korterite hinnatõusu

1PartnerEnam kui pooled kinnisvaraeksperdid on arvamusel, et järgmise 12 kuu jooksul ootab Tallinna korteriturgu ees kuni 10% suurune hinnatõus, selgus 1Partner Kinnisvara poolt kinnisvaravaldkonna professionaalide seas läbi viidud igasügisesest küsitlusest. Võrreldes aasta tagasi läbi viidud uuringuga on hinnatõusu prognoosivate ekspertide osakaal enam kui kahekordistunud.

Kui möödunud aastal pidas hinnatõusu tõenäoliseks 25% vastanutest ja samas 65% uskus hindade püsimist senisel tasemel, siis tänavu prognoosib hinnatõusu juba 53% ning hindade püsimist 41% ekspertidest. “Turuosaliste suhtumine on muutunud positiivsemaks. Hinnatõusu uskuvate vastajate osakaal on märkimisväärselt kasvanud, kuigi endiselt peab arvestatav osa eksperte tõenäoliseks, et üldist hinnatõusu veel lähema aasta jooksul oodata ei ole,” kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri.

Aastaga on drastiliselt langenud nende ekspertide arv, kes usuvad, et Tallinna korteriturgu võib ees oodata hinnalangus. Kolm aastat tagasi ennustas pööret langusele koguni 46% vastanutest, kahe aasta eest 37% ja veel eelmisel sügisel 11%, kuid nüüd usub võimalikku hinnalangusesse vaid 6% vastanutest.

Käesoleval sügisel kinnisvaraturul tooni andvat sentimenti kinnitab veel ka 44% uuringus osalenud kinnisvaraekspertide prognoos, et järgneva 12 kuu jooksul kasvab hindadega paralleelselt ka Tallinnas tehtavate kinnisvaratehingute arv. Samas jääb 38% vastanute hinnangul tehingute arv praegusega samale tasemele.

Traditsiooniliselt septembri keskel läbi viidavale küsitlusele vastas kokku 107 kinnisvara maaklerit, arendajat ja muud Tallinna kinnisvaravaldkonnas tegevat professionaali.

1Partner on enam kui 22-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Everaus Kinnisvara 2026. aasta esimese poolaasta konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

EverausEveraus Kinnisvara AS avalikustab oma 2026. aasta esimese poolaasta vahearuande, aruanne on kättesaadav käesoleva teate lisana, samuti ettevõtte veebilehel (https://everaus.ee/aruanded-ja-borsiteated/) ning Nasdaq Baltic börsi veebilehel.

Kontserni 2026. aasta esimese poolaasta müügitulu oli 2,88 miljonit eurot. 30. juuni 2026 seisuga oli kontserni varade maht 79,57 miljonit eurot, omakapital 15,92 miljonit eurot ning omakapitali osakaal varadest 20,01%.

Aruandekuupäeva, 30. juuni 2026, seisuga oli kontsernil 2026. aastal valmivates projektides sõlmitud 36 võlaõiguslikku müügilepingut koguväärtusega 11,58 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Everaus Kinnisvara hinnangul kujuneb 2026. aasta müügitulu ligikaudu 18-20 miljoni euro suuruseks.

Esimesel poolaastal jätkus Luige Kodude, Kindluse Kodu ja Kangru Kodude ehitus ning Kõrveringi Kodude ehituse ettevalmistamine. Mais valmis Luige Kodude II etapp 32 koduga. Kindluse Kodu I etapi kodude üleandmine algas septembris ning Luige Kodude III etapi valmimine ja üleandmiste alustamine on kavandatud oktoobrisse.

Ärikinnisvara portfellis valmisid esimesel poolaastal Lennuradari stock-office kompleksi kaks uut hoonet ning aasta alguses avati Haabersti minilaokompleks. Uute objektide lisandumisega suurenes Everaus Kinnisvara väljaüüritava ärikinnisvara maht ligikaudu 5 500 m²-lt 11 100 m²-ni ehk enam kui kahekordistus.

2026. aasta I poolaasta konsolideeritud vahearuanne auditeerimata

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Invego müüs esimesel poolaastal 118 uut kodu, tegi aastaga 40% kasvu

Invego scaled

Invego scaled

Kinnisvaraarendaja Invego müüs esimesel poolaastal kokku 118 uut kodu, mida on 40% võrra enam eelmise aasta sama perioodiga võrreldes, selgub Invego Group OÜ avaldatud 2026. aasta esimese poolaasta konsolideeritud auditeerimata vahearuandest. Kõigi Invego kaubamärgi all arendatavate projektide uute kodude müük oli kokku 20,5 miljonit eurot.

Kokku müüs Invego 2026. aasta esimesel poolaastal Lätis 75 (aasta varem 35) ja Eestis 43 (aasta varem 49) uut kodu. “Kogu meie meeskond on teinud tõesti suurepärast tööd ja kuigi kasv on muljetavaldav, näen kogu tiimil ja meie mõlemal koduturul Eestis ja Lätis veel oluliselt suuremat potentsiaali,” kommenteerib saavutatut Invego juht Kristjan-Thor Vähi, kelle sõnul on grupil aktiivses arenduses ja müügis täna kokku 13 mahukat elukondlikku kinnisvaraprojekti Eestis, Lätis ja Portugalis.

“Oleme viimased kaks aastat kõikjal selgelt välja öelnud, et tuntavat kasvu ootame just Läti pealinnas Riias ja selle lähiümbruses ning seda kinnitavad ilmekalt ka meie müüginumbrid. Nii on igati loogiline, et ka uute projektide turule toomise raskuskese on meil täna just Lätis,” rõhutab Vähi. Elukondliku kinnisvara vallas alustas Invego  esimesel poolaastal kolme täiesti uue arendusega – Eestis vaid ridaelamutest koosneva Verve elurajooniga Viimsis ning Läti pealinnas Riias uute elurajoonide Torņakalna Terases ja Nordale arenduse ja müügiga. Lõpule viidi samal perioodil Uus-Järveküla elurajooni arendus Eestis ja Parka Kvartalsi elurajooni arendus Lätis.

Ärikinnisvara valdkonnas sai esimesel poolaastal Tallinnas, Telliskivi 51a valmis Invego arendatud ärimaja, mis on 100% ulatuses üürnikega täidetud ja kuhu esimesel poolaastal kolis ka Invego peakontor.

2026. aasta esimesel poolaastal kaasas kontsern kapitali avaliku võlakirjaemissiooni kaudu, mille mahu märkisid Balti investorid viiekordselt üle. Nasdaq Baltic First North võlakirjade nimekirjas on noteeritud kinnisvaragrupi emaettevõtte Invego Group OÜ võlakirjad (ISIN: EE0000003655) ja gruppi kuuluva Invego Latvia OÜ võlakirjad (ISIN: EE0000000933).

Invego Group OÜ bilansimaht oli 30.06.2026 seisuga 195 miljonit eurot, omakapital 52 miljonit eurot ja omakapitali osakaal 27%. Poolaasta konsolideeritud müügitulu oli 13,8 miljonit eurot, EBITDA 4 miljonit eurot ja puhaskasum 2,5 miljonit eurot. Invego uute kodude müük oli 2026. aasta esimesel poolaastal kokku 20,5 miljonit eurot. See näitaja kajastab Invego kaubamärgi all müüdud uute kodude müügilepingute väärtust (võlaõiguslikud või asjaõiguslikud müügilepingud) ning hõlmab kõiki Invego kaubamärgi all arendatavaid projekte, sealhulgas projekte, mis ei kuulu Invego Group OÜ kontserni, ning sidusettevõtteid, mille finantsandmeid ei konsolideerita IFRS-i kohaselt rida-realt. Seetõttu ei kajastu kogu esitatud müügiväärtus Invego Group OÜ konsolideeritud müügitulus.

Invego Group OÜ 2026. aasta I poolaasta konsolideeritud auditeerimata vahearuandega saab tutvuda siin: https://invego.ee/investor/

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku pinda ehk kokku 1500 kodu ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 500 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas.

Invego on Tallinnas ja selle lähiümbruses viimastel aastatel rajanud uued kodud enam kui tuhandele perele. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla, Keila Pargikodude ja Verve elurajoonid.

Läti pealinnas Riias ja selle lähiümbruses arendab Invego kokku 8 elurajooni, neist kolme koos arenduspartner Reterraga ja ühte koos EfTEN Special Opportunities Fundiga. Lõuna-Portugalis on hetkel arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills.

Kinnisvarakool & koolitus: Testament, pärandvara ja pärijate õigused praktikas - Evi Hindpere

Swedbank: Mis saab inimese laenudest ja arvetest pärast tema surma?

SwedbankLähedase surmaga kaasneb lisaks leinale hulk praktilisi küsimusi, millega tuleb varem või hiljem tegeleda. Üks neist puudutab rahaasju: mis saab lahkunu kontost, arvetest ja näiteks kodulaenust ning mida peaksid lähedased või pärijad esimesena tegema?

„Kui inimese surm on registreeritud Eestis, saame sellekohase info üldjuhul järgmisel päeval automaatselt. Kui inimene on surnud välismaal, tuleb panka sellest teavitada ning esitada ka välisriigis väljastatud surmatunnistus. Panka võib kliendi surmast teavitada pärija, matusekulude katja või mõni teine isik,“ selgitas Swedbanki kliendikeskuse juht Helen Ree.

Kohustused jäävad kehtima

Kui pangani on jõudnud info kliendi surmast, siis ei too see automaatselt kaasa tema sõlmitud lepingute ja maksete lõppemist ning pärimismenetluse ajal kohustused ei peatu.

Notar Rainis Inti sõnul jäävad pärandaja laenud, liisingud ja arved kehtima ning lähevad koos muu varaga üle pärijale. „Pärijal on otsustamiseks aega kolm kuud ja see periood hakkab jooksma hetkest, mil ta sai teada pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest. Kui pärija selle aja jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks,“ kirjeldas ta.

Notari sõnul ütleb pärimisseadus, et kuni pärija pole pärandit vastu võtnud, ei tohi temalt nõuda pärandaja kohustuste – näiteks laenumakse või arve – tasumist. Erandiks on aga nõuded, mis on tagatud pandiõigusega mõnele pärandvara hulka kuuluvale esemele, näiteks hüpoteegiga koormatud kodu. Neid võib nõuda ka enne, kui pärandi avanemisest on möödas üle kolme kuu.

Samas on oluline teada, et laenude ja liisingute puhul jäävad pärimismenetluse kestel olemasolevad lepingud kehtima ning jätkub ka intresside arvestamine ja maksegraafiku järgimine vastavalt lepingu tingimustele.

Swedbanki kliendikeskuse juht tõi välja, et kui laenumakseid ei tasuta, võib tekkida võlgnevus ning sellele võivad lisanduda ka viivised ja muud lepingus ette nähtud kulud. „Seetõttu on oluline, et lähedased ja võimalikud pärijad võtaksid pangaga esimesel võimalusel siiski ühendust. Nii saab pank hinnata konkreetset olukorda ja vajadusel leida ajutisi lahendusi kuni pärimismenetluse lõpuleviimiseni,“ lisas ta.

Kui pärija ei ole teada, ei viibi pärandvara juures või pole selge, kas keegi on pärandi vastu võtnud, võib kohus määrata pärandile hooldaja. „Hooldaja ülesanne on hoida vara heaperemehelikult ning tasuda pärandvara arvelt jooksvad kohustused. Nii ei jää vajalikud maksed katmata isegi siis, kui pärijaid pole veel leitud,“ rääkis Int.

Samuti tasub esimesel võimalusel välja selgitada, kas inimesel oli sõlmitud elukindlustus. Selline kindlustus võib laenu- või liisinguvõtja surma korral katta kohustuse täielikult või osaliselt vastavalt kindlustuslepingus kokkulepitud kindlustussummale.

E-arved ja püsikorraldused võivad jätkuda

Kui lahkunu nimele on sõlmitud lepingud arvete maksmiseks, tuleb igat maksesaajat lepingu omaniku surmast eraldi teavitada. Kui seda ei tehta ning lahkunu nimele laekuvad jätkuvalt e-arved, mille tasumiseks on sõlmitud püsikorraldus, võivad maksed raha olemasolul automaatselt jätkuda.

„Seadusest tulenevalt ei saa pank neid lepinguid ise lõpetada. Pangas on õigus lepinguid lõpetada pärijal, kellel on pärimisõigust tõendav dokument,“ ütles Ree. Samuti ei tohi keegi teine pärast inimese surma kasutada lahkunule kuuluvaid pangakaarte, autentimisvahendeid ega raha. Seda ka juhul, kui inimesel oli eluajal selleks olemas volitus, sest pärast tema surma volitus enam ei kehti.

Inti sõnul tasub arvestada, et pärimistunnistuse väljastamine võtab aega. Notar väljastab pärimistunnistuse alles siis, kui pärija õigus ja selle ulatus on piisavalt selge – tavaliselt mitte varem kui kuu aega pärast pärimismenetluse algatamisest teatamist.

Matusekuludeks saab teatud tingimustel raha kasutada

Pank saab matusekulude katmiseks teha ühe kuu jooksul pärast kliendi surma ühekordse väljamakse kuni 2000 eurot. Eeldusel, et lahkunu kontol on piisavalt raha.

See võimalus kehtib surnud kliendi abikaasale, täisealisele lapsele, vanemale, elukaaslasele, õele või vennale surmatõendi originaali esitamisel. Eelpool nimetamata isikutele on võimalik raha välja maksta ametlike kuludokumentide alusel.

Kui kliendi surmast on möödunud rohkem kui üks kuu, maksab pank pärandi välja ainult pärimis- või omandiõigustunnistuse alusel.

Kui võlgu on rohkem kui varasid

Kui pärija kardab, et pärandaja võlad ületavad tema vara, ei pea ta sellepärast pärandist loobuma. „Mõistlikum on pärand siiski vastu võtta ja seejärel taotleda notarilt pärandvara inventuuri. Inventuuri käigus selgitab kohtutäitur välja kõik pärandaja varad ja kohustused,“ ütles Int.

„Kui inventuur on tehtud, võib pärija taotleda kohtult pärandvara pankroti väljakuulutamist – nii tasutakse võlad ainult pärandvara arvelt ning pärija ei pea oma isiklikku vara kohustuste katmiseks kasutama. Nii jäävad pereasjad pereringi ja ei kaasne tarbetuid arusaamatusi kaugemate sugulastega, kellele pärand loobumise korral edasi läheks,“ lisas ta.

Lähedaste elu saab pärandaja aga hõlbustada juba eluaajal. „Tasub hoida korrastatud ülevaadet oma varadest, laenudest, liisingutest, muudest kohustustest ja kindlustustest ning anda lähedastele teada, kust seda infot vajadusel leida,“ ütles Int.

Pärandvara vastuvõtnud pärijad saavad otsustada, kas võimalusel jätkata näiteks kodulaenu maksmist ja vara kasutamist või leida mõni muu lahendus, näiteks vara müüa ning tasuda laenukohustus saadavast müügitulust.

Panga eesmärk on sellistes olukordades leida koostöös pärijatega mõistlik lahendus, mis arvestab konkreetse olukorra ja kõigi osapooltega.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Uus Maa augustikuu turuülevaade: korteriturg oli vaiksem, kuid aasta lõikes siiski aktiivne

Uus MaaKui reeglina on august olnud Eesti korteriturul eelnevatega võrreldes kasvav kuu, siis sel aastal toimus mõneti üllatuslikult hoopis langus. Sellest räägib lähemalt Uus Maa kinnisvaraturu ekspert Risto Vähi.

Maa- ja Ruumiameti andmetel müüdi Eestis augustis 2115 korterit (juulis 2237). Võrreldes möödunud aasta augustiga jäi turg samale tasemele, toimus vaid 0,004% kasv. Vaadates aga 2026. aastat tervikuna, siis oli august aktiivsuselt kolmas kuu.

Augustis sai üha selgemaks, et laenajatele ülioluline kuue kuu EURIBOR läheneb kolmele protsendile (mille on see tänase seisuga ka juba ületanud). Samas on laenuvõtmine aktiivne ning inimeste kindlustunne ka kevadest alates paranenud. Nende kahe vastandliku näitaja koosmõjul võib eeldada, et turu üldine seis jääb lähemas tulevikus praeguse olukorraga küllaltki sarnaseks.

260930 Augustikuu turuülevaade korteriturg oli vaiksem, kuid aasta lõikes siiski aktiivne 1

Eesti korteriturg

Tallinn. Augustis müüdi pealinnas 712 korterit, mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 2926 eurot. 2025. aasta augustis läks kaubaks samuti 712 korterit mediaanhinnaga 2813 eurot, mis tähendab, et ruutmeetri mediaanhind kasvas aastaga 4%. Käesoleva aasta lõikes oli august Tallinna kinnisvaraturul keskmise aktiivsusega.

Tartu. Korteriturg augustis võrreldes juuliga küll langes, kuid oli käesoleva aasta lõikes siiski aktiivsuselt teisel kohal. Müüdi 149 korterit ning mediaanhinnaks kujunes 2515 eurot ruutmeetri kohta. 2025. augustis müüdi 176 korterit (langus aastaga 15,3%) ning ruutmeetri mediaanhind oli siis 2322 eurot (tõus aastaga 8,3%).

Pärnu. Augustis vahetas omanikku 53 korterit ruutmeetri mediaanhinnaga 2123 eurot. 2025. aasta augustis müüdi 87 korterit, mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 2202 eurot. Seega langes müüdud korterite hulk aastaga 39% ning tehingute mediaanhind 3,6%. August oli Pärnu korteriturul üks käesoleva aasta vähemaktiivseimatest kuudest.

Narva. Augustis müüdi Narvas 44 korterit, mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 330 eurot. Samal ajal 2025. aastal vahetas omanikku 58 korterit mediaanhinnaga 415 eurot ruutmeetri eest. Tehingute hulk langes aastaga 24% ja hinnatase 20,5%. August oli Narvas käesoleva aasta vaikseim kuu.

260930 Augustikuu turuülevaade korteriturg oli vaiksem, kuid aasta lõikes siiski aktiivne 2

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid

Pärnu südalinn uueneb peagi valmiv Aida 10 ärihoone ühendatakse galerii abil Port Artur 2 hoonega

260929 Pärnu südalinn uueneb peagi valmiv Aida 10 ärihoone ühendatakse galerii abil Port Artur 2 hoonegaPärnu südalinn võtab uut ilmet. Aida tänavale kerkiv Port Arturi viiekorruseline ärihoone toob piirkonda juurde uusi äripindu ja igapäevaseid teenuseid. Ärihoone ühendatakse klaasgalerii abil Port Artur 2 keskusega. Koos teiste piirkonna arendustega kujundab see Aida tänava ümbrust senisest aktiivsemaks ja mitmekesisemaks linnakeskkonnaks. Port Arturi ärihoone ja galerii avamine on planeeritud käesoleva aasta lõppu.

„Aida 10 ehitus on jõudnud viimasesse etappi ja peagi muutub see praegu veel ehitusjärgus olev ala elavaks linnaruumiks. Uus ärihoone toob südalinna juurde ettevõtteid, teenuseid, toitlustust ja büroopindu ning uued külaliskorterid lisavad Pärnusse ka ööbimisvõimalusi. Koos Port Artur 2 keskusega moodustab Aida 10 hoone terviklikuma kvartali, kus inimesed saavad töötada, sisseoste teha, süüa, kohtuda ja aega veeta,“ sõnas Port Arturi arendusjuht Roman Kolosov.

Hoonete vahele rajatav läbipaistev ühenduslüli on ligi 23 meetri pikkune klaasgalerii, mis ühendab ärihoone Port Artur 2 keskusega ning kulgeb üle Ringi tänava. Galerii põrandapind on ligi 60 ruutmeetrit ning selle väliskonstruktsiooni kõrgus on neli meetrit. “Selline arhitektuurne lahendus on ühelt poolt uus linnaruumi element, kuid teisalt funktsionaalne ehk võimaldab külastajatel ja töötajatel liikuda Aida 10 ja Port Artur 2 vahel otse, ilma tänavale laskumata. Aida 10 kõrval asuv parkimismaja pakub töötajatele ja külastajatele mugavat parkimisvõimalust. Kontorisse pääseb sealt otse ja kuivalt, ilma et peaks õue minema. Kolme hoone ühendamine muudab kvartali läbitavaks ja sidusamaks,” selgitas Kolosov.

Tema sõnul tähistab Port Arturi brändiuuendus ja Aida 10 hoone rajamine ettevõtte laiemat suunamuutust Pärnu südalinnas. “Keskuse roll ja soov on luua meeldiv, terviklik elukeskkond, kus kaubandus, äri, teenused, toitlustus ja vaba aeg üksteist toetavad. Kuigi Pärnu on tuntud eelkõige suvise kuurortlinnana, on see Eesti suuruselt neljas linn, kus on elu aastaringselt,” lausus Port Arturi arendusjuht.

Läbimõeldud ruumilahendus ja energiatõhus tehnoloogia

Ligi 18,5 meetri kõrguse, 35 meetri pikkuse ja 12,5 meetri sügavuse ärihoone korruste jaotus on hoolikalt läbi mõeldud. Hoone esimesele korrusele on kavandatud poed ja toitlustusasutused, teisele korrusele teenindusettevõtted ning kolmandale ja neljandale büroopinnad. Ülemistele korrustele tulevad aga üürile antavad külaliskorterid.

Aida 10 ärihoone ehituses kasutatakse kaasaegseid ja energiasäästlikke lahendusi. “Hoone kütte- ja jahutussüsteem põhineb geotermaalenergial ehk nutika lahendusega võetakse talvel pinnasest soojust ning suvel juhitakse soojus maapinda tagasi. Lisaks paigaldatakse katusele päikeseelektrijaam, mille toodetud elekter tarbitakse kohapeal. Kogu hoonetehnikat koondab veebipõhine hooneautomaatika ning turvalisuse tagavad kaasaegsed läbipääsu-, valve-, videovalve- ja tulekahjusignalisatsioonilahendused,” kinnitas Kosolov.

Port Arturi Aida 10 ärihoone ja galerii avamine on planeeritud käesoleva aasta lõppu. Ehituse maksumust osapooled ei avalikusta.

Kinnisvarakool: Eluruumi üürimise ABC

Arco Vara AS sõlmis eellepingu Botanica Lozen EOOD 75% osaluse müügiks

Arco VaraArco Vara AS sõlmis eellepingu talle kuuluva 75% osaluse müümiseks Bulgaaria kinnisvaraarendusettevõttes Botanica Lozen EOOD. Ostjaks on Kamaleo Invest OOD, mis omab juba 25% Botanica Lozen EOOD-st. Tegemist on juhtkonna väljaostuga (management buyout) – Kamaleo Invest OOD-d esindav Christian Petrov on Botanica Lozen EOOD tegevjuht alates 27. oktoobrist 2025.

75% osaluse müügihind on 6,3 miljonit eurot, millest 1,27 miljonit eurot tasutakse tagastamatu deposiidina seitsme tööpäeva jooksul eellepingu sõlmimisest, 1,00 miljon eurot hiljemalt 31. oktoobril 2026 ning 4,03 miljonit eurot tehingu lõpuleviimisel. Esimesed kaks makset finantseeritakse eellepingu kohaselt Botanica Lozen EOOD poolt ostjale antava laenu arvel. Ülejäänud 4,03 miljonit eurot tasub ostja tehingu lõpuleviimisel. Tehingu lõpuleviimise tähtaeg on 26. veebruar 2027.

Tehingu raames võõrandab Arco Vara AS ka varasematest Bulgaaria arendusprojektidest jäänud majandustegevuseta osaühingud Arco Riverside EOOD, Arco Manastirski EOOD, Arco Vara Bulgaria EOOD, Arco Invest EOOD ja Iztok Parkside EOOD. Nende ettevõtete mõju Arco Vara kontserni varadele, finantstulemustele ja rahavoogudele ei ole oluline.

Tehingu lõpuleviimise järel omab Kamaleo Invest OOD 100% Botanica Lozen EOOD-st ning Arco Vara kontsernil ei ole Bulgaarias enam kinnisvaraarendusega tegelevaid tütarettevõtteid. Sellega väljub Arco Vara Bulgaaria kinnisvaraarenduse ärist ning lõpevad kontserni otsesed Bulgaaria arendustegevusega seotud ärilised ja finantsriskid. Tehingust vabanev kapital suunatakse Arco Vara Eesti arendusprojektidesse, sealhulgas Lutheri kvartali ja Arcojärve arendustesse.

Botanica Lozen EOOD omakapital on ligikaudu 8,7 miljonit eurot. 75% osaluse müügihind 6,3 miljonit eurot on ligilähedane Arco Vara osalusele vastavale omakapitali väärtusele ning seetõttu ei eelda Arco Vara tehingust olulist mõju kontserni kasumile. Tehingu lõpuleviimisel lõpetab Arco Vara Botanica Lozen EOOD konsolideerimise, mistõttu vähenevad kontserni konsolideeritud varad ja kohustused Botanica Lozen EOOD varade ja kohustuste võrra, arvestades tehingust saadavat müügihinda.

Kuna Kamaleo Invest OOD omab 25% Arco Vara AS-i tütarettevõtjast Botanica Lozen EOOD, on tegemist seotud isikuga tehtud tehinguga. Tehing ei kvalifitseeru Nasdaq Tallinna börsi reglemendi punkti 7.9.4 tähenduses oluliseks seotud isiku tehinguks. Botanica Lozen EOOD osaluse võõrandamine kvalifitseerub reglemendi punkti 7.12 tähenduses oluliseks osaluse võõrandamiseks. Arco Vara AS-i juhatuse ja nõukogu liikmetel puudub tehingus isiklik huvi.

Arco Vara omandas 2018. aastal 100% Botanica Lozen EOOD eelkäija Arco Lozen EOOD osalusest 2,939 miljoni euro eest. Omandamise hetkel ei käsitletud tehingut äriühendusena, kuna ettevõttel puudus aktiivne majandustegevus ning sisuliselt oli tegemist arenduspotentsiaaliga maa omandamisega. Pärast omandamist on Arco Vara projekti arendamisse täiendavalt investeerinud ning ettevõtte kapitalistruktuur on oluliselt muutunud. Seetõttu ei ole 2018. aasta 100% osaluse omandamishind otseselt võrreldav käesoleva 75% osaluse 6,3 miljoni euro suuruse võõrandamishinnaga.

Botanica Lozen EOOD majandusnäitajad

Tuhat eurot, kui ei ole märgitud teisiti202320242025
Müügitulu000
Puhaskasum/-kahjum-432177-612
Dividend osaku kohta, eurot000

Võrdlevad finantsandmed viimase kahe aasta auditeeritud majandusaasta aruannete alusel

Tuhat eurot20242025
Müügitulu00
Ärikasum/-kahjum178-460
Puhaskasum/-kahjum177-612
Varad kokku12 12113 629
Kohustused kokku10 81712 935
Omakapital1 304654

Pärast 2025. majandusaasta lõppu on Botanica Lozen EOOD finantsseisundit oluliselt mõjutanud ligikaudu 5,7 miljoni euro suuruste laenukohustuste konverteerimine omakapitaliks ning 25% osaluse müük Kamaleo Invest OOD-le 2026. aasta mais.

Laenukohustused

Tuhat eurot28.09.2026
Laenukohustused kokku139,5
sh Arco Vara kontserni ettevõtete ees*139,5
sh krediidiasutuste ees0
sh muud laenukohustused0

*Tehingu lõpuleviimise kuupäeval on Botanica Lozen EOOD laenukohustused Arco Vara kontserni ettevõtete ees null.

Botanica Lozen EOOD osanike struktuur enne tehingut on Arco Vara AS 75% ja Kamaleo Invest OOD 25%. Tehingu lõpuleviimisel saab Kamaleo Invest OOD-st ettevõtte ainuosanik.

Botanica Lozen EOOD-l puuduvad pooleliolevad kohtu- ja vahekohtumenetlused, mis võiksid oluliselt mõjutada ettevõtte majandustegevust.

Arco Vara AS-i ja Botanica Lozen EOOD vahel ei ole tehingu avalikustamise hetkel muid kehtivaid lepinguid peale eespool nimetatud kontsernisisese laenulepingu.

Botanica Lozen EOOD tegevjuht on Christian Petrov. Ettevõttel puudub nõukogu.

Arco Vara AS teavitab turgu tehingu lõpuleviimisest eraldi.

Arco Vara kaubamärgi kasutamine Bulgaarias jätkub litsentsilepingu alusel kohaliku kinnisvarabüroo poolt, mis ei kuulu Arco Vara konsolideerimisgruppi.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Veel jõuad registreeruda koolitusele „Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid 2026 III kvartal“

Tõnu ToomparkKinnisvaraturu muutused mõjutavad nii ostjaid, müüjaid, investoreid, maaklereid kui ka arendajaid. Intressimäärad, laenuturg, ostujõud, uusarenduste pakkumine ja üürituru areng kujundavad seda, millised on kinnisvaraturu võimalused ja riskid lähiajal.

Koolitus „Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid 2026 III kvartal“ annab praktilise ülevaate Eesti elamispindade turu hetkeseisust ning peamistest arengusuundadest järgmise 12–18 kuu jooksul. Koolitaja Tõnu Toompark käsitleb muu hulgas korterituru, uusarenduste, laenuturu ja üürituru arenguid ning aitab mõista, kuidas turutrende oma ostu-, müügi- ja investeerimisotsustes arvestada.

Koolitus toimub 06.10.2026 kell 10.00–13.15 hübriidõppena Tallinnas Tulika 19 Flora Majas ja veebis MS Teamsi vahendusel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused

SEB: Koduvahetuslaen muutub eluasemeturul üha tavapärasemaks

SEBKoduvahetuslaen, mis võimaldab uue kodu soetada enne senise kodu müümist, kogub Eesti eluasemeturul tulenevalt kodu vahetajate suuremast osakaalust populaarsust. SEB andmetel kasutatakse lahendust juba ligi 20% tehingutes.

Kodulaenuturu aktiivsus on tänavu jõudsas kasvutrendis ning aina enam on kinnisvaratehingutes inimesi, kes vahetavad olemasoleva kodu uue vastu.

“Eesti eluasemeturg on liikumas faasi, kus kodu ostetakse üha sagedamini järgmise eluetapi jaoks. Selgelt paistab seejuures silma 30–45 vanusegrupp, kes on finantsiliselt kindlam ja liiguvad konkreetsete vajaduste kasvades esimeselt kodult uuele eluasemele. Senist elukohta vahetatakse eelkõige suurema pinna, sobivama asukoha ja madalamate püsikulude nimel,” avas SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.

Kasvava koduvahetajate hulga tõttukasvab ka vajadus lahenduste järele, mis aitavad vana ja uue kodu ostu-müüki omavahel sujuvamalt siduda. Üheks selliseks lahenduseks on koduvahetuslaen, mille kasutamine on vaatamata toote pikale ajaloole pankade pakkumises just viimastel aastatel märkimisväärselt sagenenud. SEB andmetel on koduvahetuslaenu osakaal viimasel paaril aastal kasvanud ligi 20 protsendile.

„Kodu vahetamine võib olla keerukas olukorras, kui sobiv uus elukoht on juba leitud, kuid senine kodu on alles müügis. Koduvahetuslaen aitab uue kodu soetada enne senise müümist, andes perele rohkem paindlikkust ja aega leida oma praegusele kodule ostja. Nii ei pea müügiga kiirustama ega loobuma sobivast uuest kodust,” rääkis Hallang.

Koduvahetuslaenu puhul saab klient soetada uue kodu ja müüa olemasoleva kinnisvara kokkulepitud perioodi jooksul. Pärast senise kodu müüki kasutatakse müügist saadud vahendeid olemasoleva laenu jäägi või kokkulepitud osa uue laenu tagasimaksmiseks. Müügiperioodil võib kliendil olla korraga kaks laenukohustust, kuid olemasoleva kodu laenule on võimalik rakendada maksepuhkust, mille ajal tasutakse üksnes intressimakseid.

„Oluline nüanss on see, et koduvahetuslaenu ei saa taotleda teise panga kodulaenu kliendid. Kui olemasolev kodulaen on ühes pangas, kuid uut kodu soovitakse finantseerida teisest pangast, siis koduvahetuslaenu lahendust kasutada ei saa, sest pank ei saa mõjutada teise krediidiasutuse laenutingimusi,“ märkis Hallang.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Statistika: 2025. a sai Tallinnas iga 1000 elaniku kohta valmis 321 ruutmeetrit elamispindu

Tõnu Toompark, Kinnisvarakooli konsultant ja koolitaja

2025. a sai statistikaameti andmetel Tallinnas kasutusloa 2033 eluruumi kogupindalaga 146 400 ruutmeetrit. Iga 1000 tallinlase kohta valmis seega 321 ruutmeetrit uusi elamispindu. Aasta varasemaga võrreldes vähenes valminud eluruumide arv 16,2% ja 1000 elaniku kohta valminud eluruumide pindala 16,1%.

Linnaosa elanike kohta tuli kõige rohkem uut eluruumi juurde Haabersti linnaosas. Haaberstis sai 2025. a kasutusloa 959 ruutmeetrit eluruumi 1000 elaniku kohta. See ületab Tallinna keskmist ligikaudu kolm korda.

Kõige vähem lisandus uut eluruumi linnaosa elaniku kohta Lasnamäele, mis on Tallinna suurim linnaosa, kus elab ligikaudu veerand tallinlastest. Lasnamäel sai 2025. a kasutusloa 144 eluruumi kogupindalaga 6920 ruutmeetrit, mis teeb 1000 lasnamäelase kohta 59 ruutmeetrit. Lasnamäele 2025. a lisandunud uute eluruumide pindala linnaosa elaniku kohta jääb Tallinna keskmisele alla ligikaudu kuus korda.

Drastiline eluruumide valmimise kukkumine oli Mustamäe linnaosas. Valminud arendusprojektide nappus viis olukorrani, kus 2025. a valmis Mustamäe 1000 linnaosa elaniku kohta 92 ruutmeetrit eluruume. See jääb aasta varasemale, mil 1000 elaniku kohta valminud ruutmeetrite arv oli 255, alla 64%.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – kliendi leidmisest eduka tehinguni

Arco Vara AS entered into a preliminary agreement for the sale of a 75% stake in Botanica Lozen EOOD

Arco VaraArco Vara AS entered into a preliminary agreement for the sale of its 75% stake in the Bulgarian real estate development company Botanica Lozen EOOD. The buyer is Kamaleo Invest OOD, which already owns 25% of Botanica Lozen EOOD. The transaction constitutes a management buyout – Christian Petrov, representing Kamaleo Invest OOD, has served as the General Manager of Botanica Lozen EOOD since 27 October 2025.

The purchase price for the 75% stake is EUR 6.3 million, of which EUR 1.27 million will be paid as a non-refundable deposit within seven business days of signing the preliminary agreement, EUR 1.00 million by 31 October 2026, and EUR 4.03 million upon completion of the transaction. Under the preliminary agreement, the first two payments will be financed through a loan granted by Botanica Lozen EOOD to the buyer. The remaining EUR 4.03 million will be paid by the buyer upon completion of the transaction. The deadline for completion of the transaction is 26 February 2027.

As part of the transaction, Arco Vara AS will also dispose of the non-operating companies remaining from previous Bulgarian development projects: Arco Riverside EOOD, Arco Manastirski EOOD, Arco Vara Bulgaria EOOD, Arco Invest EOOD and Iztok Parkside EOOD. These companies do not have a material impact on the assets, financial results or cash flows of the Arco Vara group.

Following completion of the transaction, Kamaleo Invest OOD will own 100% of Botanica Lozen EOOD and the Arco Vara group will no longer have any subsidiaries engaged in real estate development in Bulgaria. As a result, Arco Vara will exit the Bulgarian real estate development business and the group’s direct business and financial risks related to development activities in Bulgaria will cease. The capital released through the transaction will be directed towards Arco Vara’s development projects in Estonia, including the Luther Quarter and Arcojärve developments.

The equity of Botanica Lozen EOOD is approximately EUR 8.7 million. The EUR 6.3 million purchase price for the 75% stake is close to the equity value attributable to Arco Vara’s stake and, therefore, Arco Vara does not expect the transaction to have a material impact on the group’s profit. Upon completion of the transaction, Arco Vara will cease consolidating Botanica Lozen EOOD. Consequently, the group’s consolidated assets and liabilities will decrease by the respective assets and liabilities of Botanica Lozen EOOD, taking into account the consideration received from the transaction.

As Kamaleo Invest OOD owns 25% of Arco Vara AS’s subsidiary Botanica Lozen EOOD, the transaction constitutes a related-party transaction. The transaction does not qualify as a material related-party transaction within the meaning of clause 7.9.4 of the Rules of Nasdaq Tallinn. The disposal of the stake in Botanica Lozen EOOD qualifies as a material disposal of a holding within the meaning of clause 7.12 of the Rules. The members of the Management Board and Supervisory Board of Arco Vara AS have no personal interest in the transaction.

In 2018, Arco Vara acquired 100% of Arco Lozen EOOD, the predecessor of Botanica Lozen EOOD, for EUR 2.939 million. At the time of acquisition, the transaction was not accounted for as a business combination, as the company had no active business operations and the acquisition essentially represented the purchase of land with development potential. Following the acquisition, Arco Vara has made additional investments in the development of the project and the company’s capital structure has changed significantly. Therefore, the 2018 acquisition price for the 100% stake is not directly comparable with the EUR 6.3 million disposal price for the current 75% stake.

Financial indicators of Botanica Lozen EOOD

EUR thousand, unless otherwise indicated202320242025
Revenue000
Net profit/loss-432177-612
Dividend per share, EUR000

Comparative financial information based on the audited annual reports for the last two financial years

EUR thousand20242025
Revenue00
Operating profit/loss178-460
Net profit/loss177-612
Total assets12,12113,629
Total liabilities10,81712,935
Equity1,304654

Since the end of the 2025 financial year, the financial position of Botanica Lozen EOOD has been materially affected by the conversion of approximately EUR 5.7 million of loan liabilities into equity and the sale of a 25% stake to Kamaleo Invest OOD in May 2026.

Loan liabilities

EUR thousand28 September 2026
Total loan liabilities139.5
incl. to Arco Vara group companies*139.5
incl. to credit institutions0
incl. other loan liabilities0

*On the Closing Date, Botanica Lozen EOOD’s loan liabilities to Arco Vara group companies will be zero.

Prior to the transaction, the ownership structure of Botanica Lozen EOOD is Arco Vara AS 75% and Kamaleo Invest OOD 25%. Upon completion of the transaction, Kamaleo Invest OOD will become the sole shareholder of the company.

Botanica Lozen EOOD is not involved in any pending court or arbitration proceedings that could materially affect the company’s business activities.

At the time of disclosure of the transaction, there are no other agreements in force between Arco Vara AS and Botanica Lozen EOOD apart from the intragroup loan agreement referred to above.

The General Manager of Botanica Lozen EOOD is Christian Petrov. The company does not have a supervisory board.

Arco Vara AS will inform the market separately upon completion of the transaction.

The use of the Arco Vara trademark in Bulgaria will continue under a licence agreement by a local real estate agency that is not part of the Arco Vara consolidation group.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus