EfTEN Real Estate Fund III: Aktsia puhasväärtus seisuga 30.11.2019

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund III AS aktsia puhasväärtus (NAV) seisuga 30.11.2019 oli 16,48 eurot. NAV suurenes novembris 0,7%. EPRA aktsia puhasväärtus (raamatupidamislik puhasväärtus ilma edasilükkunud tulumaksukohustust ja intressiderivatiivide õiglast väärtust arvestamata) oli 30.11.2019 seisuga 17,52 eurot. EPRA NAV suurenes novembri jooksul samuti 0,7%.

EfTEN Real Estate Fund III AS teenis novembris 783 tuhat eurot müügitulu, mis on kuu varasemaga võrreldes 2 tuhat eurot rohkem. Fondi EBITDA oli novembris 648 tuhat eurot (oktoobris 590 tuhat eurot). Fondi EBITDA oli novembris kõrgem seoses Ulonu büroohoone üürniku ennetähtaegse lepingu lõpetamise kahjuhüvitisega.

Fondi puhaskasum on 2019. aasta novembris 512 tuhat eurot (oktoobris: 497 tuhat eurot).

Bilansipäevajärgselt, alates 01.12.2019, alustab Hortes Tähesaju üürnik Hortes AS lepingujärgse üüri tasumisega, mis suurendab fondi igakuist konsolideeritud üüritulu 38 tuhande euro võrra kuus.

Selle aasta 11 kuu jooksul on EfTEN Real Estate Fund III AS teeninud 8,6 miljonit eurot müügitulu (9% ja 0,7 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil). Fondi EBITDA on selle aasta 11 kuu jooksul kokku 6,8 miljonit eurot (10% ja 0,6 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil).

Lähtudes fondi dividendipoliitikast, mis näeb ette, et vabast rahavoost tasutakse minimaalselt 80% aktsionäridele dividendideks, saaks fond 2019. aasta 11 kuu kasumilt maksta dividende kokku 2,4 miljonit eurot (56 senti aktsia kohta).

EfTEN Real Estate Fund III AS-i kontodel on novembri lõpu seisuga 14 miljonit eurot investeerimata omakapitali. Investeerimiseks sobilike projektide leidmine on fondi juhtkonna esimene prioriteet.

EfTEN Real Estate Fund III AS-i konsolideeritud varade maht oli 30.11.2019 seisuga 130,931 miljonit eurot (31.12.2018: 108,5 miljonit eurot) ning omakapital 69,57 miljonit eurot (31.12.2018: 50,5 miljonit eurot).

Statistikaamet: Majutusettevõtetel läks oktoobris hästi

Eesti StatistikaStatistikaameti andmete kohaselt peatus oktoobris majutusettevõtetes 289 000 turisti, mis oli 5% rohkem kui aasta varem samal kuul. Turistide ööbimiste arv suurenes 7%.

Erinevalt paarist viimasest aastast suurenes välisturistide arv võrreldes eelmise aasta oktoobriga. Majutusettevõtetes peatunutest 60% olid välisturistid, neid oli 173 000 ehk 6% rohkem kui aasta varem. Suurenes Venemaalt ja Soomest, samuti Saksamaalt, Leedust ja Rootsist saabunud turistide arv.

Välisturistid veetsid majutusettevõtetes 346 000 ööd. Kaks kolmandikku tuli Eestisse puhkama, 27% oli tööreisil ja ülejäänud peatusid siin muul põhjusel. Kõige enam ehk 75% välisturistidest ööbis Harju maakonna k.a. Tallinna, 8% Pärnu, 6% Tartu ja 5% Ida-Viru maakonna majutusettevõtetes.

Oktoobris peatus majutusettevõtetes 116 000 Eesti elanikku ehk 5000 siseturisti rohkem kui eelmise aasta samal kuul. Turistid veetsid seal 199 000 ööd ehk nende ööbimiste arv suurenes eelmise aasta oktoobriga võrreldes 4%. Puhkusereisil oli 60% ja tööreisil 27% siseturistidest. Siseturistidest 28% peatus Harju, 14% Pärnu, 15% Tartu ja 11% Ida-Viru maakonnas.

Külastajate käsutuses oli oktoobris 1032 majutusettevõtet 21 000 toa ja 49 000 voodikohaga. Tubadest oli täidetud 47% ja voodikohtadest 36%. Keskmiselt maksis ööpäev majutusettevõttes 38 eurot ehk sama palju kui eelmise aasta oktoobris. Harju maakonnas maksis ööpäev keskmiselt 43, Tartu maakonnas 39, Pärnu maakonnas 31 ja Ida-Viru maakonnas 32 eurot.

Majutamine piirkonniti, oktoober 2019
Majutamine Kokku Põhja-Eesti Kirde-Eesti Kesk-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted 1 032 227 55 106 326 318
Toad 21 032 9 304 1 278 1 429 4 861 4 160
Voodikohad 48 631 20 383 2 952 3 970 11 281 10 045
Tubade täitumus, % 47 58 53 27 41 34
Voodikohtade täitumus, % 36 47 44 19 31 25
Majutatud 288 742 161 616 21 171 12 634 47 941 45 380
Ööbimised 545 030 295 803 39 807 23 808 108 137 77 475
siseturistid 198 889 53 546 22 899 17 170 52 495 52 779
välisturistid 346 141 242 257 16 908 6 638 55 642 24 696
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot 38 43 32 31 30 34

Statistika alus on küsimustik „Majutustegevus“, mille esitamise tähtaeg oli 10. novembril 2019. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 20 tööpäevaga. Statistikatöö „Majutustegevus“ avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC” 25% soodsam

Kinnisvaraõiguse ABC. Ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest. Uus ja täiendatud väljaanneTelli käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABCKinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

        • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi
          g3nqh4” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
        • Pakkumine kehtib kuni  15.12.2019.

Käsiraamat „Kinnisvaraõiguse ABC“ on 2013. aastal välja antud samanimelise raamatu parandatud ja täiendatud trükk. Käsiraamat käsitleb peamisi olulisi õigusakte, mida kinnisvaravaldkonnas tegutsevad inimesed järgima peavad. Käsiraamatu koostaja on pikaajalise kogemusega jurist ja koolitaja Evi Hindpere.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Pindi Kinnisvara: Kuidas vältida kinnisvara eest üle maksmist?

Pindi KinnisvaraKorterite müügipakkumiste ja tegelike tehinguhindade vahe on tihti kümnetes protsentides ning ülearu kõrged müügihinnad võivad kinnisvaraostja segadusse ajada.

Pindi Kinnisvara hindamisteenuse juht Andres Teder ütles, et sõltuvalt linnast võib müügipakkumiste ja tegelike hindade vahe olla paarikümnest mitmesaja protsendini ja kinnisvarasektori suhtes võõras inimene ei pruugigi aru saada, kui palju tegelikult huvipakkuv korter väärt on.

„Reaalsed tehinguhinnad on alati olnud müügipakkumistest madalamad. Inimese loomuses on oma vara väärtustada kõrgemalt, kui seda teevad kõrvalseisjad. Tihti ei arvestata elamispinna amortisatsiooniga, samuti hinnatakse tegelikkusest kõrgemalt juba vananenud küttesüsteeme, lisaks väärtustatakse üle oma kätega tehtut, mis ostja jaoks hoopis lisaremondikulu võib tähendada,“ loetles Teder.

Teder lisas, et vara müüja soovivatel inimestel pole käepärast adekvaatset andmebaasi. „Kasutatakse kinnisvaraportaalide infot, kus juba on paljud pakkumised ülehinnatud ning lisatakse sinna veel otsa oma sentimentaalsusest tulenev lisasumma. Sisuliselt on tegemist lumepalliefektiga, kus igale järgnevale korterile krutitakse veel hinda peale,“ selgitas ta.

„Kuna tehingute andmebaas on kättesaadav vaid litsentseeritud kinnisvarahindajatele, siis ainsaks mõistlikuks lahenduseks ongi tellida konkreetse korteri ostusoovi korral sellele eksperthinnang ehk rahvakeeli hindamisakt. Kes laenuga ostab, peab hinnangu tellima niikuinii, kuid pooled tehingud tehakse turul omavahenditest ja just siin ongi suurem risk vara eest üle maksta,“ ütles Teder.

„Mõni ostja ongi erilise elamispinna eest valmis rohkem maksma, kui on võrreldavate tehingute baasilt tuletatud turuväärtus, kuid seda oleks vähemalt kasulik teada, kas ja kui palju üle makstakse,“ lisas Teder.

Pindi Kinnisvara: Millised linnad on läbi teinud suurima hinnatõusu?

Pindi KinnisvaraAasta lõpus on paslik visata taas pilk peale suuremate linnade kinnisvarahindadele. Milline oli aasta suurim tõusja? Millise linna korterite väärtus on kõige rohkem kasvanud peale majandussurutist?

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et väiksemaid aastaseid tõuse-langusi pole põhjust üle hinnata, sest oma osa mängib keskmise hinna kujunemisel ka tehingute struktuur. „Antud tabel näitab aga ilmekalt, millised linnad on pikas perspektiivis oma väärtust taastanud ja millised on ilmselgelt turul järeljooksiku rollis. Kinnisvarahinnad on lakmuspaberiks terve linna arengule ja konkurentsivõimele,“ selgitas ta.

Sooman märkis, et üheks erandiks nimekirjas on Pärnu, millega liideti vahepeal hulganisti odavama hinnatasemega valdasid, vastasel juhul oleks selle hinnatõus masu põhjaga võrreldes ka mõnevõrra kõrgem olnud.

„Võime ka küsida, kas suurima kasvu teinud Eesti keskel paiknev Paide on siis ka Eesti kinnisvarasektori keskpunkt. Muidugi mitte, kuid tõus indikeerib selgelt, et hoolimata suurest majanduskriisiaegsest hinnalangusest nähakse Paides, nagu ka Rakveres ja mõneski teises väikelinnas, suurt perspektiivi,“ lisas ta.

Hind põhjas €/m² 2018 nov €/m² 2019 nov €/m² Aastane muutus % Tõus alates põhjast %
Paide 113 431 499 15,8 341,6
Rakvere 209 642 801 24,8 283,3
Jõgeva 85 246 293 19,1 244,7
Võru 214 469 665 41,8 210,7
Kuressaare 346 915 1019 11,4 194,5
Tallinn 701 1777 2020 13,7 188,2
Rapla 303 820 832 1,5 174,6
Haapsalu 292 849 786 -7,4 169,2
Viljandi 250 718 601 -16,3 140,4
Tartu 647 1342 1467 9,3 126,7
Valga 63 132 132 0,0 109,5
Pärnu 584 1019 1177 15,5 101,5
Narva 246 415 465 12,0 89,0
Jõhvi 107 207 181 -12,6 69,2
Kohtla-Järve 55 67 80 19,4 45,5
Põlva 254 439 364 -17,1 43,3

Allikas: Pindi Kinnisvara, Maa-amet

Pindi Kinnisvara: Millised linnad on läbi teinud suurima hinnatõusu?

Pindi KinnisvaraAasta lõpus on paslik visata taas pilk peale suuremate linnade kinnisvarahindadele. Milline oli aasta suurim tõusja? Millise linna korterite väärtus on kõige rohkem kasvanud peale majandussurutist?

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et väiksemaid aastaseid tõuse-langusi pole põhjust üle hinnata, sest oma osa mängib keskmise hinna kujunemisel ka tehingute struktuur. „Antud tabel näitab aga ilmekalt, millised linnad on pikas perspektiivis oma väärtust taastanud ja millised on ilmselgelt turul järeljooksiku rollis. Kinnisvarahinnad on lakmuspaberiks terve linna arengule ja konkurentsivõimele,“ selgitas ta.

Sooman märkis, et üheks erandiks nimekirjas on Pärnu, millega liideti vahepeal hulganisti odavama hinnatasemega valdasid, vastasel juhul oleks selle hinnatõus masu põhjaga võrreldes ka mõnevõrra kõrgem olnud.

„Võime ka küsida, kas suurima kasvu teinud Eesti keskel paiknev Paide on siis ka Eesti kinnisvarasektori keskpunkt. Muidugi mitte, kuid tõus indikeerib selgelt, et hoolimata suurest majanduskriisiaegsest hinnalangusest nähakse Paides, nagu ka Rakveres ja mõneski teises väikelinnas, suurt perspektiivi,“ lisas ta.

Hind põhjas €/m² 2018 nov €/m² 2019 nov €/m² Aastane muutus % Tõus alates põhjast %
Paide 113 431 499 15,8 341,6
Rakvere 209 642 801 24,8 283,3
Jõgeva 85 246 293 19,1 244,7
Võru 214 469 665 41,8 210,7
Kuressaare 346 915 1019 11,4 194,5
Tallinn 701 1777 2020 13,7 188,2
Rapla 303 820 832 1,5 174,6
Haapsalu 292 849 786 -7,4 169,2
Viljandi 250 718 601 -16,3 140,4
Tartu 647 1342 1467 9,3 126,7
Valga 63 132 132 0,0 109,5
Pärnu 584 1019 1177 15,5 101,5
Narva 246 415 465 12,0 89,0
Jõhvi 107 207 181 -12,6 69,2
Kohtla-Järve 55 67 80 19,4 45,5
Põlva 254 439 364 -17,1 43,3

Allikas: Pindi Kinnisvara, Maa-amet

Riigi Kinnisvara: Riigimaja säilitab saarel avalikud teenused

Riigi Kinnisvara / RKASNovembris sai Hiiumaal paika tulevase uue riigimaja asukoht Kärdla praegusel turul, mistõttu küsitlesime selle uudise valguses end varem riigimajade osas skeptikuks nimetanud Hiiumaa vallavanemat Reili Randa, kes nüüd usub, et riigimaja säilitab saarel avalikud teenused ja muudab need rahvale kättesaadavamaks.

Esialgset skepsist põhjustas projekti ebaselgus ja eesmärk, eriti oludes kui aastaid, et mitte öelda kümneid oli riigi töökohtade arv saarel vähenenud. Tänaseks on riigimaja nägemus selgem, esimesed näited riigimajadest ka tööd alustanud.”

Mis seisu on Hiiumaa riigimaja projekt tänaseks jõudnud, mis on järgmised sammud ja millal peaks riigimaja uksed avama?  

Oleme Riigi Kinnisvaraga (RKAS) pidanud sobivaima asukoha leidmiseks sel aastal mitmeid kohtumisi ja jõudnud üksmeelele, et sobivaim koht uuele riigimajale on Hiiu tänav 1a ehk kinnistu, kus praegu asub Kärdla turg. Kinnistu kuulub vallale ja on piisava suurusega (3771 m2), et sinna mahuvad nii riigimaja, seda teenindav ja Kärdla keskust toetav parkimisosa ning turupindadeks vajalik maht.

RKAS soovis vallaga sõlmida ühiste kavatsuste protokolli, mille sisuks on koostöö tegemine kinnistule riigimaja rajamisel. Vallavalitsus küsis volikogult volitust protokolli sõlmimiseks 21. novembri istungil. Ühiste kavatsuste protokolliga võtavad pooled eesmärgiks viia ühiselt läbi arhitektuurivõistlus kinnistule parima paigutuse leidmiseks ja parima arhitektuurse lahenduse saavutamiseks nii riigimajale kui turule. Arhitektuurivõistlus korraldatakse 2020. aastal ning arhitektuurivõistluse korraldamise kulud katab RKAS. Riigimaja peaks valmima hiljemalt 2023. aastal.

Mida võidavad tavalised hiidlase sellest, kui riigimaja lõpuks uksed avab?

Erinevate riigiasutuste ühte majja kolimine muudab hiidlastele kindlasti asjaajamise lihtsamaks ja mugavamaks seeläbi, et kõik riigiteenused saab kätte ühest kohast ehk nn teenusletist. Samuti, kui läbi aastate on riigi töökohtade arv saarel vähenenud, siis loodame, et riigimajade kontseptsiooniga see protsess pidurdub ning erinevad avalikud teenused jäävad kõikides maakondades kättesaadavaks.

Lisaks seni meile teadaolevate plaanide kohaselt planeeritakse uude riigimajja ka tööruum kaugtöökohtade loomiseks. Seega üheks ootuseks toimuva ümberkorraldusega on ka see, et töökohtade arv suureneb ning üha rohkem hiidlasi saab koju naasta.

Konkreetse asukoha kontekstis tooksin välja, et lisaks riigimajale saavad arhitektuurivõistlusega uue nägemuse Kärdla turu kauplemispinnad.

Kui mitmel erineval aadressil ja pinnal tegutsevad täna need erinevad asutused,
kes nüüd ühte riigimajja koonduvad ehk kui palju inimeste jalavaev tõesti väheneb? 

Valdav osa riigiametitest asub endise maavalitsuse hoones, mis on amortiseerunud ning RKASi hinnangul riigimajaks liiga suur. Lisaks asuvad erinevad riigiasutused veel 3-4 aadressil Kärdlas. Riigimajale asukoha leidmisel on RKAS pidanud väga oluliseks just kaugust Kärdla keskusest nii, et liikumine oleks lihtsam nii jala kui kaugemalt ühistranspordi või autoga tulijatele.

Kas asutuste ühte riigimajja koondamine on teie hinnangul paratamatu, kuivõrd ligi 2000 erineva e-teenusega e-riigis on inimestel järjest vähem asutusse asja ja enamus asju saab teha netis?

Usun, et hoolimata e-teenuste arengust ei kao täielikult inimeselt inimesele klienditeenindus, niisamuti ülesanded, mida veel lähitulevikus arvutid ei asenda. Lisaks, nagu varem öeldud, on ootus, et uute tingimuste loomine aitab kaasa riigi töökohtade säilimisele maakondades ja loob eeltingimused riigitöökohtade väljaviimisele pealinnast ning kaugtöökohtade tekkimisele saarel.

Kas teie hinnangul on töötajad valmis töötama kitsamates tingimustes ja vajadusel ka näiteks
tegevuspõhises kontoris, mida praktiseerib järjest enam sotsiaalkindlustusamet, kus inimestel oma
konkreetset töökohta väga ei pruugigi enam olla?      

Sellele küsimusele on üldistatult keeruline vastata, sõltub kindlasti inimestest ja iga kontori tingimustest, mis ei pruugi automaatselt tähendada kitsamaid tingimusi. Igal juhul tähendab see muutust ja uue olukorraga harjumist, mis kõigile siiski ei pruugi sobida.

Te olete varem Hiiu Lehes tunnistanud, et olite kunagi riigimajade suhtes skeptiline, aga nüüd enam mitte. Miks teie seisukoht muutus?

Esialgset skepsist põhjustas projekti ebaselgus ja eesmärk, eriti oludes kui aastaid, et mitte öelda kümneid oli riigi töökohtade arv saarel vähenenud. Tänaseks on riigimaja nägemus selgem, esimesed näited ka tööd alustanud.

Mis ootused, lootused ja hirmud teil on vallavanemana seoses riigimajaga? 

Kuigi kaasaegse büroohoone ning riigi paarimiljonilise investeeringu saarele tulek on tervitatav, on hiidlasena kindlasti oluline küsimus, mis saab täna riigiasutuste kasutuses olevatest hoonetest ning endisest maavalitsuse hoonest. Saarelt vaadatuna on suurim hirm, et hooned jäävad kasutuseta seisma.

Pildil Hiiumaa riigimaja töögrupp: Riigi Kinnisvarast Pertti Neero ja Kärt Vabrit, Hiiumaa vallast Lauri Preimann, Kaire Nõmm, Monika Pihlak, Triin Masing ning volikogust Aivar Viidik.

Statistikaamet: Novembris mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim toit ja transport

StatistikaametTarbijahinnaindeksi muutus oli novembris võrreldes oktoobriga –0,2% ja võrreldes eelmise aasta novembriga 1,8%, teatab statistikaamet.

Võrreldes 2018. aasta novembriga olid kaubad 1,1% ja teenused 3,1% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad langesid eelmise aasta novembriga võrreldes 1,9% ja mittereguleeritavad hinnad tõusid 2,9%.

Eelmise aasta novembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõus. Põhiosa sellest andsid 4,9% kallinenud lihatooted ja 5,6% kallinenud jahutooted. Alkohoolsed joogid olid 7,7% ja diislikütus 2,1% odavamad ning bensiin 0,1% kallim. Toidukaupadest on sama ajaga enim kallinenud riis (16%) ja krõpsud (11%) ning odavnenud kanged piiritusjoogid (11%) ja kartul (13%).

Oktoobriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit kõige rohkem lennukipiletite odavnemine. Novembriks ostetud lennukipiletid olid 26,7% odavamad kui oktoobriks ostetud piletid. Suurema mõjuga oli veel toit: lihatooted kallinesid kuuga 0,9% ja kalatooted 3,6%.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, november 2019
Kaubagrupp November 2018 – november 2019, % Oktoober 2019 – november 2019, %
KOKKU 1,8 -0,2
Toit ja mittealkohoolsed joogid 2,9 0,5
Alkohoolsed joogid ja tubakas -3,0 -0,8
Riietus ja jalatsid 0,6 -0,6
Eluase -0,3 -0,3
Majapidamine 1,5 0,3
Tervishoid 3,1 -0,2
Transport 0,8 -1,8
Side -1,7 -0,1
Vaba aeg 7,3 0,1
Haridus ja lasteasutused 4,4 0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus 3,4 -0,3
Mitmesugused kaubad ja teenused 3,1 0,8

Statistikaamet avaldab tarbijahinnaindeksi iga kuu 5. tööpäeval pärast aruandeperioodi lõppu. Statistikatöö „Tarbijahinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Vaata ka tarbijahinnaindeksi kalkulaatorit.

Pindi Kinnisvara: Kinnisvaraindeks lajatas jälle uue rekordi

Pindi KinnisvaraEesti kinnisvarahinnad on jällegi ajaloo kõrgeimad – 17 suurema linna korterite keskmine tehinguhind tõusis novembris 4% võrra ja jäi pidama rekordilisel tasemel 1607 €/m².

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et hindadest olulisem on aga tehinguaktiivsus. „Tehingute arv püsinud stabiilsena juba mitu aastat ja see on oluline indikaator, et turg toimib omas rütmis,“ lisas ta.

Oktoobris oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 1552 €/m². Kui oktoobris tehti indeksilinnades 1446 korteriomandi tehingut, siis novembris oli tehingute arv 1206.

Võrdluseks – 2018. aasta novembris tehti indeksilinnades 1323 korteriomandi tehingut.

Võrreldes varasema hinnatipuga oktoobris 2019 on indeks 4 protsenti kõrgem. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 157 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Swedbank: Kuidas oma koduga lisaraha teenida?

SwedbankTuntud rahatarkuse grupi #Kogumispäevik liige Liisi Kirch on viimasel kolmel aastal oma kodu raha teenima pannud. Igal aastal on ta sellega üle 1000 euro lisaraha teeninud. Mis on tema põhilised soovitused neile, kes kaaluvad oma kodu välja üürimist?

Esmakordselt rentis Kirch oma kodu välja 2016. aasta suvel. Koduks oli sel hetkel Mustamäe ja Kristiine piiril olev kolmetoaline korter, kus oli tasuta parkimine ja kust üsna kiirelt ka kesklinna jõudis. „Mõtlesime abikaasaga äriplaani läbi – meie sihtgrupp tundus olevat lastega pered, sest korteris ruumi jagus (majutusvõimalus kuni viiele), samas oli see kärarikkast vanalinnast pisut eemal,“ lisas Kirch, kelle sõnul üüritakse kodu välja vaid siis, kui ise perega linnast ära ollakse. „Tihtipeale langeb meie äraminek  kokku mõne pühaga (kõige parem näide on venelaste jõulud, mis meie jaoks püha pole, küll aga on igal aastal nõudlust jaanuari esimese või teise nädalavahetuse järele) ning hinnatase on pisut kõrgem – siis teame, et meie enda puhkus saab kenasti kinni makstud ja raha jääb ülegi.“

125 eurot öö eest

Kõige enam on neile ühe korteriöö eest makstud 125 eurot ja see juhtus siis, kui Tallinnas toimus jalgpallivõistlus kahe Hispaania klubi vahel ja majutusasutuste hinnad olid tänu sellele kõrgemad.

Kirchi sõnul saab pere tänu korteri väljaüürimisele aastas üle 1000 euro tulu. Viimast saab väga hõlpsasti ka deklareerida, sest Airbnbst saab andmed otse Maksuametisse saata. Lisakuludena loetles naine uusi rätikuid ja voodipesu ja tualettpaberi ja kohvikulud.  „Süüa me külalistele ei paku (v.a. suhkur, sool, tee, kohv, vesi, kodumaiste kommide kauss), pigem jätavad nemad meile poolikuid kaerahelbe- ja pastapakke, võid, köögivilju, piima, mida on tore koju jõudes avastada. Eriti just siis, kui arvasid, et kodus pole näljastele lastele midagi hamba alla viskamiseks,“ muigas Kirch, kelle sõnul teenitakse suurem osa tulust just suvel, mil pere ise on liikuvam ja Tallinnas on rohkem turiste kui muudel aastaaegadel.

Põhjuseid, miks kodu välja üüritakse, on lisaraha kõrval veel teisigi.

Soovitab proovida

„Omamoodi sunnib see oma kodu korras hoidma – võõraid inimesi majutades tahad head muljet jätta, niisiis kasutan seda ära põhjaliku koristuse tegemiseks. Et isiklikke asju on palju, siis võtab põhjalik suurpuhastus aega umbes kaheksa tundi. Samas näitab meie kogemus, et ka koju jõudes on kord majas. Et koristamisaega lühendada ning ka oma ellu rohkem vaba aega, energiat, ruumi ja raha võimaldada, saab püüeda minimalistliku kodu poole – ehk mida vähem asju me omame, seda kergemaks ja kiiremaks saab kodu koristamise, seda vähem kulub ka igapäevaselt aega tolmu pühkimisele ja asjade hooldamisele, mida me harva vajame, ning seda enam leiame motivatsiooni kodu rohkem teenima panna,“ selgitas Kirch, kelle sõnul on nendel oma kodu väljarentimisega vaid positiivsed kogemused.

Perel on olnud vaid üks juhtum, kus pärast külaskäiku ei töötanud Kirchide vinüülplaadimängija. Selgus, et üürnike perepoeg oli mänguhoos selle maha lükanud. „Võtsime nendega uuesti ühendust ning kogu parandus maksti kinni. Ka ütlesid nad, et on nõus kogu plaadimängija maksumuse hüvitama, kui selgub et parandus pole võimalik.“ Kirch soovitab võimalusel Airnb´s oma kodu väljaüürimist igatahes proovida. Lõppude lõpuks pole kaotada suurt midagi.

“Tore moment on ka see, kui jätad kodu üürnike kätte ja lähed ise perega linnast eemale puhkama ning tagasi tulles on jäetud suur šokolaad ja pikk tänukiri – siis mõtled küll, et ma pole ju ise midagi loovutanud, saanud ainult motivatsiooni kodu korras hoida, rahalise preemia ja tagatipuks veel tänusõnad,“ lisas ta lõpetuseks.

Kui soovid rohkem nõuandeid, kuidas lisaraha teenida, säästa ja investeerimisega alustada, siis liitu #Kogumispäeviku grupiga Facebook´is

Kuidas oma koduga lisaraha teenida?


Nõuanded koduostjale: kas eluasemelaenu saab tagastada ennetähtaegselt?

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Laenuvõtjal võib aga elus hästi minna: ta võib võita loteriiga, või sureb äkki hoopis rikas sugulane, kes jätab laenuvõtjale suure päranduse. See on koht, kus laenuvõtjal on võimalus mõelda kodulaenu ennetähtaegsele tagastamisele. Praktikas on sagedasem eluasemelaenu ennetähtaegse tagastamise põhjus elukoha vahetamine.

Uue kodu ostmisel ja vana müümisel lõpetatakse vana laenuleping ja vajadusel sõlmitakse uue kodu ostmiseks uus laenuleping.

Esimene mõttekoht on, kas ootamatu rahalaeva abil ikka kustutada olemasolev madalaprotsendiline, pikaajaline intressisoodustusega eluasemelaen? Või on laenuvõtjal mõistlik ootamatult sülle sadanud rahasumma investeerida kõrgema tootlusega, kui on eluasemelaenu intressimäär?

Kui laenuvõtjas on ettevõtjat ja ettevõtlikkust ning tal on investeerimisvõimalus olemas, ei ole mõtet kodulaenu ennetähtaegselt tagastada. Selle asemel tasub hoida soodsa intressimääraga pikaajalist laenu ja tegeleda süllesadanud kapitali investeerimisega.

Kui aga rahaga midagi arukat lisaks tarbimisele peale hakata ei ole, on mõistlik eluasemelaen tagasi maksta, et loobuda laenuga kaasaskäivast igakuisest intressikulust.

Enamasti on eluasemelaenulepingutes kokkulepe, et laenuleping on võimalik lõpetada kolmekuulise etteteatamisega. Seda aga seda fikseerimata intressimääraga laenulepingute puhul. Selline laenulepingu lõpetamine ei too laenuvõtja jaoks kaasa lisakulusid.

Kui laenuvõtja on sõlminud laenulepingu fikseeritud intressimääraga, on laenuandjal õigus nõuda laenuvõtjalt mõistlikku hüvitist kahju eest, mis on tingitud laenu ennetähtaegsest tagasimaksmisest. Seda seetõttu, et fikseeritud intressimääraga laenulepingu puhul on laenuandjal õiguspärane ootus teatud suuruses intressitulu teenimiseks. Intressi suurus on lepingu sõlmimise ajal välja arvutatav.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Hinnatõus oli novembris üsna tagasihoidlik

  • SwedbankKeskmine tarbimiskorv kallines novembris aastaga 1,8 protsenti.
  • Lisaks alkoholile ja diislile odavnesid elekter ja side.
  • Hinnatõusust poole andsid vaba aja ja meelelahutusega seotud teenused.
  • Järgmisel aastal peaksid hinnad kasvama samas tempos kui tänavu, 2,3 protsenti.

Hinnatõusust poole andsid vaba aja ja meelelahutusega seotud teenused. Tarbijate sissetulekute kasv ja optimistlik vaade tulevikku suurendavad nõudlust meelelahutuse järele. Reisimine on samuti kasvanud. Kolmandas kvartalis kerkisid oluliselt Egiptuse, Araabia Ühendemiraatide ja Türgi külastused (Eesti Panga andmed).

Toit kallines aastaga 3 protsenti. Alkohoolsed joogid odavnesid 8 protsendi võrra. Lisaks alkoholile ja diislile odavnesid elekter ja side.

Järgmisel aastal peaksid hinnad kasvama samas tempos kui tänavu, 2,3 protsenti. Inflatsiooni kergitab toidu, üüri ja vaba ajaga seotud teenuste kallinemine. Keskmine palk kasvab hindadest oluliselt kiiremini. Keskmine netopalk tõuseb tänavu Swedbanki prognoosi järgi 6 protsenti ja järgmisel aastal 5 protsenti. Palgakasv annab veidi järele, kuna majanduskasv aeglustub ja tööjõupuudus leeveneb, seda eriti eksportivates harudes.

Hinnatõus oli novembris üsna tagasihoidlik

Riigi Kinnisvara: Me peame erinevate riigiasutuste vahelt seinad maha võtma

Riigi Kinnisvara / RKASTänavu maikuust oma Tallinna peakontoris ja septembrist Türi kontoris tegevuspõhise kontori süsteemi kasutav sotsiaalkindlustusamet (SKA) on otsustanud sama loogikat rakendada ka Pärnusse rajatavas riigimajas. Mis on tegevuspõhise kontori plussid ja miinused ning kuidas suhtuvad uuendusse töötajad ise, räägib SKA personalijuht Karina Madis.

“Meie näiteks värbame kompetentsi, mitte asukohapõhiselt. See tähendab, et kui meil Pärnust läheb inimene töölt ära ja parim uus kandidaat on Kuressaares, siis me võtame tööle inimese Kuressaares. Me värbame aastas keskmiselt 100 inimest, mis tähendab, et täna võib olla Pärnus tööl näiteks 40 inimest aga aasta pärast 30 või 60. Sellist paindlikkust kohtade kasutamisel võimaldab tegevuspõhine kontor ja peaksime seda rakendama laiemalt, üle terve riigimaja, mitte asutuste lõikes. Me peame erinevate riigiasutuste vahelt seinad maha võtma. Me ju ajame kõik ühist asja. Vastasel korral tekkib olukord, kus mingid asutused teevad tööd tühjades tubades ja kõrvaltoas istuvad inimesed piltlikult öeldes üksteisel süles.”

Kui võrrelda tegevuspõhist ja tavalist kontorit, siis mis neil vahet on?  

See sõltub nüüd sellest, mis on tavaline kontor. Meie „tavalised“ kontorid on valdavalt veel hoonetes, kus on kabinetipõhine ruumiplaan. Kui on harjumus töötada suletud uksega, siis ega väga ei näe ega tunnegi neid inimesi, kes sinuga samas majas töötavad ja sinuga ühist asja ajavad. Oma kabinetil on kindlasti hüved, millega on kerge harjuda. Saad kasvõi aknal tomatitaimi kasvatada. Oleme kohanud ka nö kabinetikohvikuid, kus on kõik vajalik, alates presskannudest kuni täismõõdus Jura automaatkohvimasinateni. Samuti annab isiklik kabinet võimaluse oma töökeskkonda dekoreerida just nii nagu inimesele meeldib. Kõik see jääb muidugi ära, kui töötsoonid on ühised ja kohti tuleb omavahel jagada. Aga oleme leidnud neile toredad alternatiivid – oma küpsetatud kooki saab pakkuda ka ilusas ühises köögis, kus on korralik ühiskasutatav kohvimasin. Isiklike asjade hoidmiseks on igal töötajal lukustatav kapike.

Kuivõrd töötajate hoiak tegevuspõhisesse kontorisse aja jooksul muutub? Kui palju oli esialgu skepsist ja kuivõrd on sellega tänaseks harjutud või on see lausa meeldima hakanud?

Visuaalsel vaatlusel on meie uutes kontorites rõõmsad ja rahulolevad inimesed :) Käisime enne Tallinna maja kolimist kogemusi saamas Telias, kes oli värskelt oma uude tegevuspõhisesse majja kolinud. Nemad ütlesid meile, et „hirmul on suured silmad“. Ümberkorralduste eelseid hirme oli palju ka meie inimestel. Selleks, et hirme vähem oleks, oleme andnud maksimaalselt palju infot, oleme kuulanud ära kõik mured ja korraldanud arutelusid. Kõige paremini aitab hirme vähendada aga ikkagi see, kui inimesed uues keskkonnas ise kohal on ja oma nahal tunnevad, et tegelikult on kõik hästi ning kontorielu muutus ilusamaks ja paremaks.

Kui te saaksite kirjeldada ühe inimese tavalist tööpäeva SKA tegevuspõhises kontoris, siis kuidas selline kontor töömoraalile ja motivatsioonile kaasa aitavad?

Saan jagada meie Tallinna tegevuspõhise tsooni tööpäeva, kus ma ka ise töötan. Meie tööpäevad saavad alguse üsna vara, esimesed inimesed on meil kontoris juba 7 paiku ja hommikut alustatakse köögi suures ümmarguse laua ääres kohvitassi taga. Seal on piisavalt ruumi ja mugav ennast oma sülearvutiga sisse seada, meilid ja kalender üle vaadata ja häälestuda algavaks päevaks. Kuna kõik saabujad käivad enamasti ikkagi köögist läbi ja kui just kohvilaua taha ennast istuma ei sea, siis masina ooteajal on ta ikkagi köögis, kus on siin hea võimalus teha kiired silmast-silma kohtumised, mis eraldi koosolekuruumi ja aega ei vaja. Köögi seltskond vaheldub pidevalt ja keegi toimetab seal alati.

Köögist edasi liigutakse enamasti kusagile koosolekuruumi või kui on planeeritud töö dokumentidega, siis vaba töölaua taha. Meie tegevuspõhine tsoon on üsna lustlik, inimesed elavad valjuhäälselt välja oma emotsioone reaktsioonina mõnele e-mailile või telefonikõnele. Koosolekutelt ja majavälistelt kohtumistelt tulijad jagavad oma uudiseid ja muljeid. See hoiab hästi infoväljas ja ilma liigselt selle nimel pingutamata saab teada, mis toimub ja mis teoksil.

Pidevalt on liikumist väiksematesse kõneboksidesse. Üsna tavapärane on, et kolleeg astub juurde ja kui jutt on selline, mis laiemat üldsust ei puuduta, siis see minnakse ja räägitakse edasi kõneboksis. On ka selliseid päevi, kus kõneboksist tavatöölaua taha ei jõuagi, sest pidevalt on vaja suhelda üle Skype’i kolleegidega meie teistest esindustest.

Kas tegevuspõhine kontor on ka võit riigiasutuse rahakotile või vastupidi?

Eelkõige on tegevuspõhine kontor hea lahendus, et tulla toime pidevalt muutuvas keskkonnas, mis nõuab kiiret planeerimist. Kes on kodus remonti teinud või maja ehitanud teab, kui kaua võtavad aega kinnisvaratoimingud. See eeldab pikaajalist planeerimist. Kui panna siia kõrvale tempo, millega muutub töö olemus, töö tegijate vajadus ja sellest tulenevalt isikkoosseis, osutuvad pikaajalised plaanid sageli lihtsalt planeerimise rõõmuks, sest realiseerimise ajaks on elu teinud arvestatavad korrektuurid ja algsest plaanist ei pruugi midagi paika jääda. Meie näiteks värbame kompetentsi, mitte asukohapõhiselt. See tähendab, et kui meil Pärnust läheb inimene töölt ära ja parim uus kandidaat on Kuressaares, siis me võtame tööle inimese Kuressaares. Me värbame aastas keskmiselt 100 inimest, mis tähendab, et täna võib olla Pärnus tööl näiteks 40 inimest aga aasta pärast 30 või 60. Sellist paindlikkust kohtade kasutamisel võimaldab tegevuspõhine kontor ja peaksime seda rakendama laiemalt, üle terve riigimaja, mitte asutuste lõikes. Me peame erinevate riigiasutuste vahelt seinad maha võtma. Me ju ajame kõik ühist asja. Vastasel korral tekkib olukord, kus mingid asutused teevad tööd tühjades tubades ja kõrvaltoas istuvad inimesed piltlikult öeldes üksteisel süles.

Mis on tegevuspõhise kontori miinused?

Olen kuulnud juhte rääkimas, et kui on konkreetne tööülesanne vaja ära teha, siis on targem olla kodukontoris, sest kontoris, kus oled kõigi silma all ja kättesaadav, on palju segajaid. Inimesed tulevad juurde ja räägivad olukordadest, mis vajavad lahendust. Need on ka kahtlemata olulised, aga juhi jaoks tähendab see, et planeeritud töö tuleb teha ära peale kontoriaega kodus. Kui olen nende inimeste käest küsinud, kas nad kasutavad ka vaikset tsooni olen saanud ausa ülestunnistuse, et tegelikult nad sinna teed leidnud ei ole.

Pigem tooksin välja miinuse korraldusliku poole pealt. Oma lauast ja toolist loobumine on inimeste jaoks mingil põhjusel üllatavalt raske. Olen kohanud vastupanu tooli seljatoele asetatud salli või lauanurgale poetatud kalendri ja kommikarbi näol. Vanus, asutuses töötamise aeg, sugu ega ametikoht ei oma siin mingit tähtsust. Olen mõelnud, kas põhjus võib olla selles, et oma laud ja tool tekitavad inimestes töö kindluse tunnet või milleski muus. Personaliinimesena saan aru, et sellist seost ju reaalsuses ei eksisteeri, kuid midagi ometi paneb inimesi soovima päris oma kohta.

Mida te ütlete nendele töötajatele, kes igatsevad taga vanakooli kabinetti või oma kindlat töölauda ning pole siiski harjunud uue süsteemiga või kes on juba eos skeptikud?

Enamus inimesi on tegelikult väga kohanemisvõimelised. Tänapäeva kiirete muutuste maailmas on see üks võtmetegureid, mis tagab konkurentsis püsimise – võime muutustega kohaneda, õppida, areneda ja ajaga kaasas käia. Alati on ka neid, kelle jaoks jookseb kusagilt punane joon ja ühel hetkel on muudatusi lihtsalt liiga palju. Seda tuleb mõista ja siis on parim sõbralikult lahku minna, pole ju mõtet üksteist vastastikku kiusata. Tegevuspõhine kontorilahendus on mõistlik, see aitab ressursse palju paremini planeerida ja optimaalsemalt kasutada.

Tahame me seda või ei, see on ruumiplaneerimise tulevik. Nagu ütles programmeerimiskursusel koolitaja Henn Sarv: „sa võid muudatusel rõõmsalt käest kinni haarata ja temaga koos sammuda või lasta ennast käe kõrval järgi lohistada“. Mina eelistan esimest.

Meie näiteks saime kabinettidest välja kolides teada, kes meiega koos töötavad, mis nägu nad on ja kuidas tööd teevad. Uute inimeste sisse elamine on muutunud lihtsamaks, aktiivala tsoonid annavad omavaheliseks suhtluseks palju rohkem võimalusi.

Koos uue planeeringuga on meie kontorisse tulnud palju rohkem nalja. Näiteks lasime peadirektori sünnipäevaks teha temast elusuuruses papist kuju, mis nüüd mööda kontorit ringi liigub ja kolleege „ehmatab“. Samuti saame nüüd kõik osa meie toredatest neljajalgsetes sõpradest, kes varem kusagil kabinetivaikuses kellegi laua all pikutasid. Ruumiplaneering võimaldas meil teha ka koerasõbraliku ja koeravaba korruse. Meil ei olnud varem kontoris spontaanseid jäätisepärastlõunaid, kus süüakse vanarahva kombe kohaselt – kauss keset lauda ja igaüks õngitseb oma lusikaga. Meil on nüüd koogireeded ja filmineljapäevad. Igasugust omavahelist läbikäimist on uus planeering väga palju soodustanud ja kõik see kandub üle ka töösuhetesse.

Faktikast: SKA tegevuspõhise kontori 4 tsooni

  1. Klienditeeninduse ala (alati I korrusel, tänavalt sissepääsuga, ratastooli juurdepääsuga), kus teenindame kliente nii avatud letis, kui privaatsetes boksides sõltuvalt teemast, boksis teevad vastuvõtte lisaks klienditeenindajatele ka meie „tagatoa“ töötajad – nt juhtumikorraldajad, ohvriabi, lastekaitse.
  2. Menetlusala, kus tehakse erinevate toetuste ja hüvitistega seotud otsuseid. Töötajatel on lauaarvutid ja kahe kuvariga töökohad, et teha mugavalt tööd korraga mitmes erinevas infosüsteemis. Ka klientidele helistatakse arvutis oleva tarkvaratelefoni kaudu kõrvaklappide ja mikrofoni abil. Ikka selleks, et hoida käed vabad, et saaks samal ajal infosüsteemides tegutseda. Kõrvaklapid aitavad hoida mürataset madalana ning mikrofoni on abiks ka kuulmisvaegusega kliendiga asjade ajamiseks. Menetlusala on aktiivne tsoon, kus peab kindlasti olema müra summatav akustiline lahendus ning privaatsed helikindlad kõneboksid, kuhu saab minna, kui on vaja teha näiteks mõni isiklik telefonikõne või mõne delikaatsema tööasja korda ajamiseks.
  3. Tegevuspõhiseks alaks nimetame seda osa meie kontoritest, kus töötavad mobiilsete töökohtadega inimesed (erinevate tasandite juhid, projektijuhid, arendusinimesed, siseteenused jt). Ehk kõik, kelle tööpäevast suur osa on suhtlus ja koostöö teistega ning kes arvestatava osa oma tööpäevast veedavad kas koosolekuruumides või Skype’i kõnesid tehes. Kindlasti on ka siin olulised väikesed helikindlad kõneboksid, kus kiirelt ja mugavalt eralduda, kui on vaja teha näiteks mõni Skype’i vestlus või telefonikõne. Need boksid võiksid mahutada 2-3 inimest, siis on seal hea ka silmast silma omavahel asju arutada. Samuti püüame just nendesse tsoonidesse paigutada erineva suurusega koosolekuruumid. Väiksemates kohtades, kus meie enda koosolekuruumi vajadus ei ole suur, jäävad koosolekud teiste asutustega ühiskasutatavasse üldalasse.
  4. Vaikse töö tsoon, mis luuakse SKA uutes esindustes, kus ei ole lubatud ei telefoni- ega Skype’i kõned, ega ka eluterve kontorinali ja naer, mis sageli meie tegevuspõhise ala täidavad, sest meil on ka töid ja väljakujunenud tööstiile, mis eeldavad rahu ja vaikust. Siin peab inimestel olema võimalus segamatult süveneda ja vajadusel olla ka kättesaamatu.

Statistikaamet: Vabu ametikohti on endiselt üle kümne tuhande

Eesti StatistikaStatistikaameti andmete alusel oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 2019. aasta kolmandas kvartalis 11 892 vaba ametikohta. Vabade ametikohtade arv on püsinud üle 10 000 alates 2017. aasta 1. kvartalist.

Kolmandas kvartalis suurenes vabade ametikohtade arv võrreldes eelmise aasta sama ajaga 4% ja eelmise kvartaliga võrreldes 6%.

Ametikohtade koguarv (vabad ja hõivatud ametikohad kokku) oli kolmandas kvartalis 609 126, mis on eelmise kvartaliga võrreldes ligi 0,3% väiksem. Ametikohtade koguarvus on endiselt suurim töötleva tööstuse (18%), kaubanduse (15%) ja hariduse (10%) tegevusala osatähtsus. Need tegevusalad olid kolmandas kvartalis ka Eesti suurimad tööpakkujad: kaubanduses oli 2050, hariduses 1473 ja töötlevas tööstuses 1407 vaba ametikohta. Neile järgnes avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala 1125 vaba ametikohaga.

Vabade ametikohtade määr ehk osatähtsus ametikohtade koguarvus oli kolmandas kvartalis 2%, mis oli 0,1 protsendipunkti suurem kui 2018. aasta kolmandas kvartalis. Suurim oli see info ja side (3,1%) ning avaliku halduse ja riigikaitse (2,9%) tegevusalal, väikseim mäetööstuses ja kinnisvaraalases tegevuses (mõlemas 0,2%).

Avaliku sektori vabad ametikohad moodustasid kolmandas kvartalis kõikidest ametikohtadest 31%. Vabade ametikohtade määr oli suurim kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (2,7%). Riigiasutustes ja ettevõtetes oli vabade ametikohtade määr 2,2%, Eesti eraõiguslike isikute ettevõtetes 1,6% ja välismaa eraõiguslike isikute ettevõtetes 2,3%.

Enamik vabu ametikohti oli endiselt Harju maakonnas (75%), sh Tallinnas (63%). Järgnes Tartu (8%) ja Pärnu (3%) maakond. Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju (2,6%) ja Võru (1,8%) maakonnas ning madalaim Hiiu (0,2%) ja Lääne-Viru (0,5%) maakonnas.

Tööjõu liikumist iseloomustab tööle võetud ja töölt lahkunud töötajate arv kokku. See oli tänavu kolmandas kvartalis ligi 118 000, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes suurenenud 18%. Võrreldes 2019. aasta teise kvartaliga on tööjõukäive suurenenud 2%. Nii tööle võetud kui ka töölt lahkunud inimeste arvu poolest olid kolmandas kvartalis esikolmikus endiselt hulgi- ja jaekaubandus, töötlev tööstus ning ehitus. Kõigist töölt lahkunud inimestest moodustasid tööandja algatusel lahkunud töötajad 9%.

Statistikaamet korraldab vabade ja hõivatud ametikohtade ning tööjõu liikumise uuringut alates 2005. aastast. Aastal 2019 on valimis 8300 ettevõtet, asutust ja organistatsiooni. Üldkogumis on ka alla 50 töötajaga MTÜ-d ja SA-d.

Hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid.

Kvartali keskmine vabade ja hõivatud ametikohtade arv avaldatakse kuu lõpu seisuga. Vabade ametikohtade arv on kvartali keskmine vabade ametikohtade arv kuu lõpu seisuga; kõik kuu lõpul vabad olevad ametikohad, s.o vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tõttu vabaks saavad tasustatavad ametikohad, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.

Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Domus Kinnisvara: Uued korterid on ja jäävad populaarseks

Domus KinnisvaraKui vaadata viimaste aastate Tallinna korterituru müügistatistikat, siis uute korteritega tehtud tehingud moodustavad stabiilselt ca 30 % kogu korterituru tehingutest. Vaatamata sellele, et uute korterite keskmine hind tõusis oktoobris 2019 juba tasemele 2599 €/m2, ei paista nõudluse vähenemist mitte kuskilt. Aga miks peakski, võiks siinkohal intriigi tekitavalt küsida.

Kui nüüd koheselt bravuurikust maha keerata, siis tuleb nentida, et hinnatõus on olnud pehmelt öeldes märkimisväärne ja on ilmselt peamine faktor, mis nõudlust võiks alla tõmmata ning küllap hindade kasvule ühel hetkel sein ikkagi vastu tuleb. Makromajanduse või poliitika mõjudest kinnisvaraturule ja pankade poliitikast võime rääkida lõputult, aga suures plaanis on uue kinnisvara ihalusele vastu seista keeruline, sest inimestele lihtsalt meeldib sõna “uus” ning seda on võimalik põhjendada nii müügipsühholoogilisest aspektist kui ka teaduslikult.

Eesti ajuteadlane Jaan Aru on nutinarkomaania kontekstis kirjutanud, et meie ajule meeldib sisendi uudsus. Iga kord, kui sisend on uus, vallandub ajus kerge mõnureaktsioon, ütleb Tartu Ülikooli teadur. Ja tõepoolest, kui me vaatame vasakule või paremale, siis me näeme sealt mõnutundega täidetud naudingu ootust uute asjade kasutamise osas. Enamus inimestele meeldivad uued autod ja statistika kinnitab samuti uute autode suurt müügiedu. Inimesed jooksevad tormi uutele restoranidele, telefonidele ja raamatutele, väga paljud inimesed armastavad õppimist ning endale uute asjade selgeks tegemist. Ja kellele ei meeldiks uued jõulukingid? Uus tekitab kirge, sõna „uus“ nägemine paneb meid ostuotsust langetama.

Tõenäoliselt oleks uute korterite osakaal kogutehingutest umbes 80 %, kui vaid uue kinnisvara müügihind ei oleks oluliseks piiranguks ning ehitusmehi selle kõige valmis ehitamiseks oleks kuskilt võtta. Domus Kinnisvara konsultandid on täheldanud, et tänapäeval sisuliselt keegi ei osta enam kapitaalremonti vajaminevat korterit (rahvakeeli tuntud ka „pommiauk“ nime all) eesmärgil sinna ise elama minna. Selliseid kortereid ostavad üles vaid spekuleerijad ja väikeinvestorid, kes vuntsivad korteri üles ja müüvad selle nö uue pähe maha. Värske värv, uus parkett, uus vannituba teevad oma tööd perfektselt ja ostjad leiavad ennast taaskord võlutuna notari pika laua taga istumas.

Z-generatsioon ja suur osa Y-generatsiooni vaatab kohe kindlasti uute korterite suunal, sest neid ei ahvatle ammugi mitte torustike remondid või korteriühistu rohkem kui 100-pealise värvikireva seltskonnaga puid ja maid jagada remondifondi summade suuruse ja sihtotstarbe pärast. Uue aja noor ei taha ega ka oska remontida, vaid soovib elu nautida nii, et eluasemega oleks võimalikult vähe probleeme. Nad tahavad ideaalis endale naabriks oma põlvkonna inimesi, kes hindavad sarnaseid väärtusi ja põhimõtteid ning on suhteliselt sarnaste sissetulekute ja võimalustega. Ja see on koht, mida suudab pakkuda just uusarendus. Ega suurarendajad päris tühjalt kohalt ei hakanud ühel hetkel rääkima turundusjuttu, et nemad mitte ei ehita enam lihtsalt maju, vaid elukeskkondi. Ja uus elukeskkond on see, kus uue aja noor inimene elada tahab.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Eluruumi üürilepingu sõlmimine ja lõpetamine