Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Üürikoolitus
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Swedbank: Mida silmas pidada, kui ees seisab koduvahetus?

03.02.2026

SwedbankKui ees seisab koduvahetus, tuleb langetada mitmeid pere rahakotti puudutavaid otsuseid. Kas müüa olemasolev kinnisvara või mitte? Kas müügist saadavast rahast piisab uue ostmiseks? Kas ja kui palju on vaja võtta kodulaenu? Kas omafinantseering on olemas või tuleb otsida lisatagatis? Võimalusi koduvahetuseks on mitmeid. Milline on sobivaim, sõltub paljuski olemasolevatest kohustustest ja varadest.

Enne müüd vana, siis ostad uue

Kui kodu on ostetud laenuga, on koduvahetuseks lihtsaim võimalus see kõigepealt müüa, maksta laenujääk pangale tagasi ja valida välja uus eluase. Kui vana korter saab müüdud ja uus kodu ostetud, jääbki üle vaid sisse kolida.

Olukord on veelgi lihtsam, kui kodul ei ole laenu. Siis võib selle maha müüa ja suurema kodu ostuks laenu juurde võtta. Kui pere maksevõime lubab, ei pea vana kodu maha müüma. Selle võib alles jätta, välja üürida, hoida lastele või kasutada näiteks uue kodu ostmisel lisatagatisena.

Kõige ebamugavam on selle lahenduse juures küsimus, kus elada ajal, kui vana kodu on müüdud, kuid uut pole veel leitud? Alustada võiks rahakotisõbralike võimaluste uurimisest: näiteks ajutine kolimine vanematekoju või sõprade-tuttavate tühjalt seisvasse korterisse. Ka üürikodu on võimalus, kuid siis tuleb arvestada suurema väljaminekuga.

Enne ostad uue, siis müüd vana

Kuna kinnisvaraturul liiguvad parimad pakkumised väga kiiresti, satuvad paljud olukorda, kus uus kodu on välja vaadatud, kuid senise kodu müük mingil põhjusel takerdub. Siis on võimalik uue kodu ostmiseks taotleda teist kodulaenu, et alles sissekolimise järel tegeleda eelmise müügiga.

Sellise lahenduse puhul peab kõigepealt kaaluma pere maksevõimet, sest nii kaua kui vana kodu pole veel müüdud, tuleb korraga maksta kaht kodulaenu. Seega tasub mõelda, kas ja kui kaua kannatab rahakott mitme laenu ja ka kahe kodu kommunaalkulude maksmist.

Järgmiseks tuleks pangaga läbi rääkida koduvahetuse tingimused. Üldjuhul eeldab pank koduvahetuse puhul, et vana kodu müüakse maha ühe aasta jooksul. Niisiis tuleks kohe peale uues kodus sisseseadmist hakata aktiivselt tegelema vana kodu müügiga, sest mida varem kahest laenust vabaneda, seda parem.

Maksepuhkus ja väike laenujääk on abiks

Juhul, kui kahe kodulaenu pidamine muudab pere-eelarve pingeliseks, saab pangalt küsida maksepuhkust. Vajadusel võib kodupank ajutiselt peatada esimese kodulaenu põhiosa tagasimaksed, nii et kinnisvara müümise ajal maksad vaid intresse. Selle lahenduse kasulikkus sõltub eelkõige sellest, kui suure osa kuumaksest intressid moodustavad. Kuna paljudel peredel on laenuperioodi alguses intresside osa võrdlemisi suur, siis ei pruugi maksepuhkus kuigi palju leevendust tuua.

Tegelikult tasubki juba esimest kodu laenuga ostes mõelda veidi kaugemale. Kui on tõenäoline, et esimesse koju väga pikaks ajaks ei jääda ja lähitulevikus on plaanis suurem eluase osta, tasub laenuperioodi algul kaaluda võimalikult suurt laenu põhiosa tagasimakset. Nii väheneb laenujääk kiiremini ja uue kodu ostmisel pöördub see koduvahetaja kasuks. Kui laenu põhiosa on suuremas osas tagasi makstud ja laenu jääk tagatise vastu on väike, saab seda kasutada uue kodu ostmisel – nii pääseb suurema omafinantseeringu kogumisest ega pea otsima lisatagatist uue laenu võtmiseks.

Kasuta professionaali abi

Kui uus kodu on ostetud, tuleb tegelema hakata vana kodu müügiga. Soovitud müügihinna saamiseks tuleb aega varuda ja müügiga peab aktiivselt tegelema. Mõistlik on seada endale eesmärk, mis ajaks peab korter või maja müüdud olema ja milline on madalaim hind, millega ollakse valmis kinnisvara müüma. Kui aasta jooksul sobivaid pakkujaid ei leidu, peaks ehk hinnas veidi alla tulema. Müügile aitab kindlasti kaasa, kui kinnisvaral on realistlik turuhind. Kinnisvaraportaalides ringi vaadates võib jääda tegelikkusest kallutatud mulje, sest müüjad võtavad hinnastamisel üksteisest eeskuju. Nii hinnatakse kortereid pahatihti üle ja tegelik müügihind ei pruugi vastata kuulutuses soovitule. Maaklerilt ja maa-ameti statistika andmebaasist tasub uurida, kui suur on piirkonnas sarnaste korterite tegelik keskmine ruutmeetrihind ja lähtuda sellest. Sama kehtib, kui soovid kinnisvara osta.

Skeem ja näide kodu vahetamise protsessist

260203 Mida silmas pidada, kui ees seisab koduvahetus

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Pärnu: Pärnu linnavalitsus tahab kesklinna vanalinna poole tagasi tuua

03.02.2026

Pärnu linnPärnu linnavalitsus kiitis heaks ja saatis volikogule arutamiseks Aia 2, Pargi 1 ja Rüütli 44 kinnistu detailplaneeringu, millega kavandatakse praeguseks lammutatud endise kutsehariduskeskuse ja hotell Pärnu asemele mitmefunktsioonilise kvartali ehitamist.

Aia 2 kinnistul olid endised kutsekooli hooned, sealhulgas kutsekooli võimla. Pargi 1 asub muinsuskaitsealune punastest tellistest kahekorruseline endine koolihoone, Rüütli 44 Pärnu Hotell. Kõik peale Pargi 1 muinsuskaitse all oleva hoone on kavas lammutada ning ehitada nende asemele kesklinnale omase tihedama hoonestusega mitmefunktsiooniline kvartal, kus paikneksid nii äri-, elu-, majutus- kui ka kontoripinnad.

„Detailplaneeringu suurimaks väärtuseks on seni vääramatult jõe poole nihkunud kesklinna tagasi toomine vanalinna poole, mis omakorda aitab elustada ka vanalinna uinunud olustikku,“ ütles planeerimise abilinnapea Robert Kiviselg. „Muinsuskaitseala väärtusi ja vaateid pakutav lahendus ei ohusta, küll aga mõjub uute tõmbepunktide loomine elustavalt läheduses paiknevale Rüütli tänavale ja vanalinnale tervikuna.“

Pärnu Hotelli senist kõrgust (27,6 meetrit maapinnast) ei ole kavas muuta. Küll aga võimaldaks planeering hotelli kaasaegsetele nõuetele vastavalt ümber ehitada, rajades kuni kaheksa maapealse ja kahe maa-aluse korrusega hoone, kus oleks ka näiteks spaa. Endise kutsekooli asemele tahetakse ehitada kuni 22 meetri kõrgused hooned (maa peal kuni seitse ja maa all kuni kaks korrust), kõrgemad hoonemahud paikneksid Aia ja madalamad mahud Pargi tänava pool.

Hotelli ja endise kutsekooli hoonete asemele ehitatavate hoonete vahele jäetakse jalakäijate ala, et bussijaamast Vabaduse parki saaks liikuda. Parkimiseks kasutataks valdavalt maa-aluseid korruseid, sissesõit maa-alusesse parklasse toimuks nii endise kutsekooli asemele rajatavatesse hoonetesse kui Pärnu Hotelli ühiselt. Üldplaneeringule vastavalt tuleb tagada üks parkimiskoht korteri kohta (kui ehitatakse 94 korterit, siis 94, ent korterite arvu vähendades võib ka parkimiskohti vähendada), millele lisanduvad äriotstarbelised parkimiskohad, mida vähendada ei tohi (vähemalt 105 kohta).

Hotelli teenindavate busside parkimine on planeeritud omal kinnistul (kaks kohta), Aia tänava äärde nähakse ette üks busside lühiajaline peatumiskoht reisijate peale- ja mahaminekuks. Täpne tänavaäärne parkimis- ja liikluskorraldus lahendatakse projektiga.

Pärast seda, kui volikogu linnavalitsuse ja arendajate koostöös valminud ning ametkondade poolt heaks kiidetud detailplaneeringu vastu võtab, korraldab linnavalitsus planeeringu avaliku väljapaneku. Selle kestel on kõigil huvilistel võimalik arvamust avaldada. Kinnistute omanikud saavad planeeringu elluviimisega alustada pärast detailplaneeringu kehtestamist linnavolikogus. Linnavalitsuse andmetel kavatsevad nad esmalt korraldada arhitektuurikonkursi ja ehitustöödega alustada 2028. aasta paiku.

Pärnu linnavalitsus tahab kesklinna vanalinna poole tagasi tuua

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm: teadmised ja oskused edukaks karjääriks

03.02.2026

KinnisvarakoolKas oled kaalunud karjääri kinnisvaramaaklerina või soovid oma olemasolevaid teadmisi täiendada? Kinnisvarakooli alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm annab Sulle vajalikud teadmised ja praktilised oskused, et alustada edukalt kinnisvaravaldkonnas või tõsta oma senine tegevus uuele tasemele.

Programm sobib Sulle, kui:

  • plaanid alustada maakleritööd;
  • soovid omandada põhjalikke teadmisi juriidikast ja kinnisvaraturust;
  • soovid täiendada oma teadmisi hindamise, ehituse, planeerimise ja maksustamise valdkonnas;
  • soovid pakkuda klientidele professionaalset teenust;
  • valmistud maakleri kutseeksamiks.

Stardiprogramm koosneb praktilistest koolitustest, kus käsitletakse nii kinnisvara hindamist, turundust, müügitehnikaid kui ka kliendisuhtlust. Osalejatele pakutakse lisaks väärtuslikke õppematerjale ning programmil on koostöölepped Eesti juhtivate kinnisvarabüroodega – seega on edukatel lõpetajatel eelis tööle kandideerimisel.

Koolituste ajakava:

Koolitused toimuvad hübriidõppes – saad valida kontaktõppe Tallinna Tulika 19 koolitusklassis või osaleda mugavalt MS Teamsi vahendusel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

NREF 2026 kicks off with Olof Sundblad (Swedbank)

03.02.2026

Main Speaker postitus_03.02.26We’re excited to welcome Olof Sundblad, CEO of Baltic Banking at Swedbank, Main Speakers at Nordic Real Estate Forum 2026 — opening the day with a keynote that sets the tone for the entire event!

Time to Rethink Real Estate and Be Part of the Biggest Real Estate Event in the Region!

📍 4 March 2026 | Tallinn Creative Hub

🎟 Tickets are still available for those who haven’t registered yet.
👉 See the full program and speaker lineup: www.nordicreforum.com

🌐 Format: On-site & Online

What’s ahead:
▪️ 50+ speakers on stage
▪️ 10+ discussion panels
▪️ Key topics: investments, macroeconomics, commercial and residential real estate, development, retail, PropTech, valuation, Poland & Spanish real estate markets, logistics, hospitality and urban planning

Confirmed speakers are:

  • Päivi Tomula, Pontos Group
  • Olavi Lepp, Swedbank
  • Roberto de Silvestri, Colonna Capital
  • Gabrielė Gegevičiūtė, Capitalica Asset Management
  • Kristjan Tamla, EfTEN Capital
  • Madis Raidma, East Capital Real Estate
  • Laurynas Kuzavas, SIRIN Development
  • Albin Rosengren, East Capital Real Estate
  • Risto Kukk, BOLT
  • Martin Otsa, East Capital Real Estate
  • Are Altraja, SPORTLAND
  • Ülo Kaasik, Eesti Pank
  • Kestutis Sasnauskas, Eastnine AB
  • Nicklas Lindberg, ECHO Investment
  • Adrian Karcewicz, Skanska
  • Kimmo Virtanen, Scandinavian & Baltic Hotel Consulting
  • Håkan Pehrsson, The Retail Headquarters AB
  • Ero Viik, Swedbank
  • Arle Mölder, Novira Capital
  • Tomas Sovijus Kvainickas, INREAL
  • Monika Nedzinskaitė, NEWSEC
  • Mika Sucksdorff, Uus Maa Real Estate Group
  • Piret Üts, Port of Tallinn
  • Kristi Hakkaja, Moderan
  • Argo Pillesson, Uus Maa Real Estate Group
  • Peep-Ain Saar, Estonian Chamber of Real Estate Brokers
  • Rasmus Udde, Sunly
  • Malgorzata Morek, HILTON
  • Olga Kozina, Zenith Family Office
  • Harri Palosaari, Evli-Rahastoyhtiö Oy
  • Tarmo Sumberg, Legendhotels
  • Pēteris Ratas, Chief Architect, City of Riga
  • MATTIAS LAMBERG, O’Learys Group
  • Raivo Vare, Expert
  • Markus Brugger, CC Real Group
  • Gerdi Arst, MyHome Real Estate Agancy
  • Romet Roosalu, Solarstone
  • Joonas Rantala, Themo Nordic Oy
  • Martti Krass, Hepsor
  • Frank Reul, ACCOR
  • Reigo Randmets, Reterra Estate OÜ
  • Kian Bennani, Hi Homes
  • Alex Petrov, Solvilla
  • Giorgio Emiliano Pinna, CEPI

🤝 Partners: Swedbank, Newsec, East Capital, Colonna Capital, SIRIN Development, UAB, Port of Tallinn, Law Firm GLIMSTEDT

📢 Organizers: The Association of Real Estate Companies of Estonia, The Estonian Association of Appraisers, The Estonian Chamber of Real Estate Brokers, Corpore Conferences

#NREF2026

Main Speaker postitus_03.02.26

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Swedbank: Maksuküüru kadumine võimaldab osta kümnete tuhandete eurode võrra kallima kodu

03.02.2026

SwedbankMaksuküüru kadumise tulemusel laekub sellest aastast palgapäeval Eesti inimeste kontole suurem rahasumma. Kuna pangad lähtuvad kodulaenu arvestamisel netosissetulekust, tähendab see paljude jaoks võimalust soetada senisest kallim kodu. Millised on inimeste tegelikud võimalused ja millest kodu valikul lähtuda, selgitab Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.

Uue süsteemi järgi kehtib kõigile ühtne 700-eurone maksuvaba tulu kuus ehk 8400 eurot aastas. Isegi kui brutopalk ei muutu, saavad inimesed igakuiselt rohkem raha kätte. „Kui netosissetulek kasvab, kajastub see ka laenuvõimekuses. Kodulaenu puhul paneb just netopalk paika põhilised piirid,“ selgitas Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma. Tema sõnul annab suurem netopalk võimaluse julgemalt kinnisvaraturul ringi vaadata.

Kodulaenu suurus sõltub mitmest tegurist

See, kui palju on võimalik kodu ostuks laenu saada, sõltub kliendi sissetulekust, senisest finantskäitumisest ja olemasolevatest kohustustest. Pank hindab neid tegureid koosmõjus, et anda realistlik hinnang inimese võimele laenu kogu perioodi vältel vastavalt kokkulepitule tagasi maksta.

Lisaks sissetulekule mõjutavad laenusummat taotlejate arv, ülalpeetavad ning muud rahalised kohustused. „Igakuised laenukohustused võivad moodustada maksimaalselt poole inimese sissetulekust, kuid paljude jaoks on turvalisem hoida laenukoormus pigem madalamal tasemel. Praktikas näeme oma klientide põhjal, et pea kolmveerand laenuvõtjatest hoiab laenumakse vahemikus 20–40% oma sissetulekust,“ ütles Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht.

Keskmise palgaga kuni 10 000 eurot rohkem kodulaenu

„Eesti keskmise palga ehk ligikaudu 2100-eurose brutotulu juures on maksuküüru kadumisest tulenev netosissetuleku kasv juba selgelt tuntav. Keskmist palka ja sellest enam teeniv inimene saab nüüd palgapäeval kätte ümmarguselt 150 eurot rohkem kui varem – kui eelmisel aastal laekus pangakontole ligi 1580 eurot, siis tänavu on see summa umbes 1730 eurot,“ selgitas Pärgma.

Suurem netosissetulek suurendab ka maksimaalset laenusummat. Näiteks kui keskmise palgaga ja ilma ülalpeetavateta üksiku taotleja maksimaalne kodulaenusumma oli mullu ligikaudu 104 000 eurot, siis tänavu on see tõusnud umbes 114 000 euroni.

Kuna kodu lõplik ostuhind kujuneb laenusumma ja omafinantseeringu koosmõjus, tähendab see võimalust osta ligikaudu 126 000–134 000 euro maksev kodu. Väiksema, 10% suuruse omafinantseeringu puhul (EISi käendusega) on sissemakse suurus sellisel juhul umbes 12 000 eurot, tavapärase 15% omafinantseeringu korral aga ligikaudu 20 000 eurot.

„Ka perede puhul on muutus märgatav: kahe keskmise palgaga taotleja ja kahe ülalpeetavaga perel on maksimaalne laenusumma kasvanud võrreldes eelmise aastaga ligi 25 000 eurot,“ lisas ta.

Laen peab toetama elukvaliteeti

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma rõhutas, et maksimaalse laenusumma kasutamine ei tohiks olla eesmärk omaette ning panga vaates peaks kodulaen toetama inimese elukvaliteeti, mitte muutuma liigseks koormaks.

„Pank hindab laenuvõimekust senise finantskäitumise ja sissetulekute põhjal, kuid ei näe inimese tulevikuplaane. Kui on teada, et lähiaastatel võivad igapäevakulud kasvada, tasub seda juba kodu ostu planeerimisel arvesse võtta. Laenu tasub võtta täpselt nii palju kui vaja – ja mitte rohkem,“ pani Pärgma südamele.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kaamose Pärli Residentsi uusarenduses valmivad uued A-energiaklassi elu- ja äripinnad

03.02.2026

Kaamos.pngKaamos Kinnisvara alustab Pärli Residentsi arenduse müügiga. Paldiski mnt 125 aadressil valmivad uued kodud, mitmekülgsed äripinnad, kolm ridaelamut ja esinduslikud kaubanduspinnad hoone esimesel korrusel.

Kaamos Kinnisvara alustab Tallinnas, aadressil Paldiski mnt 125 Pärli uusarenduse müügiga, tuues turule kaasaegsed ja energiatõhusad kodud ning äripinnad, mis on loodud vastama kaasaegse elustiiliga linnainimese ootustele. Tegemist on tervikliku uusarendusega, kus on fookuses läbimõeldud planeeringud, esinduslik arhitektuur ning tasakaal linnaläheduse ja rohelise elukeskkonna vahel.

Pärli Residents paikneb kiiresti arenevas Mustjõe piirkonnas, kus on hea ühendus kesklinnaga ning mugav ligipääs igapäevastele teenustele. Samal ajal pakub ümbruskond rahulikku ja privaatset elukeskkonda, mis sobib nii noortele peredele kui ka neile, kes hindavad funktsionaalset ja energiasäästlikku kodu.

Kaamos Kinnisvara tegevjuhi Taimo Mureri sõnul on Pärli Residents vastus muutunud ostjakäitumisele. „Ostjad on muutunud teadlikumaks – järjest enam otsitakse kodu, mis oleks energiatõhus, hästi planeeritud ja asuks terviklikus elukeskkonnas. Pärli projekt ühendab need ootused ning sobitub hästi tänasesse turuolukorda, kus otsuseid tehakse pikema vaatega,“ selgitas Murer.

Pärli Residentsis valmivad kodude kõrval ka kaasaegsed äripinnad ning avarad kaubanduspinnad, mis loovad piirkonda lisaväärtust nii elanikele kui ka kohalikele ettevõtjatele. Ruume on võimalik kohandada erineva valdkonna teenusepakkujatele – alates kohvikutest ja iluteenustest kuni väikekontorite ja esinduspoodideni. Tänavatasapinda avanevad vitriinaknad, hea ligipääs ning piirkonna kasvav rahvaarv toetavad äritegevuse elujõulisust ning muudavad arenduse atraktiivseks nii koduostjatele kui ka investoritele.

„Näeme, et turule on tagasi tulemas uute koduostjate kindlustunne. Huvi uusarenduste vastu kasvab eeskätt seal, kus projekt on läbimõeldud ja esinduslik arhitektuur toetab pikaajalist väärtust. Pärli Residentsid on just selline arendus,“ lisas Murer.

Pärli Residentsi arendus on osa Kaamose laiemast arendusportfellist, millega ettevõte jätkab uute elamu- ja äriprojektide turule toomist nii Eestis kui ka Lätis. Kaamos prognoosib, et 2026. aasta jooksul jätkub mõõdukas, kuid stabiilne kasv uusarenduste segmendis, mida toetavad paranev tarbijakindlus ja stabiliseeruv majanduskeskkond.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: Maal elavad pered saavad elamistingimuste parandamiseks taotleda toetust hajaasustuse programmist

03.02.2026

Regionaal- ja PõllumajandusministeeriumTänasest on võimalik taotleda toetust hajaasustuse programmist. Toetust saavad taotleda hajaasustusega piirkondades elavad pered nii vee- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamiseks kui ka koduõuele viiva juurdepääsutee või autonoomse elektrisüsteemi jaoks.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase sõnul on programm jätkuvalt väga vajalik.

„Üle Eesti on veel palju peresid, kes elavad majapidamistes, kus puuduvad kaasaegsed vee- ja kanalisatsioonilahendused ning ligipääs kinnistule on raskendatud. Hajaasustuse programm on üks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi edukamaid, aga ka vajalikumaid meetmeid – selleks, et tagada elamisvõimalus igas Eesti külas ja pakkuda tuge maal elavatele peredele. Maapiirkondade elanike arvu püsimisele kaasa aitamiseks suuname tänavu riigieelarvest programmi 2,4 miljonit eurot,“ lausus minister.

Vähemalt sama suure summa eraldavad oma eelarvest programmi täiendavalt kohalikud omavalitsused, samuti peab iga taotleja omafinantseering moodustama vähemalt 33 protsenti projekti maksumusest.

Riigi Tugiteenuste Keskuse sotsiaal- ja regionaalarengu talituse juhataja Ülle Luide sõnul on hajaasustuse programm olnud läbi aastate taotlejate hulgas väga populaarne. „Eelmisel aastal osales programmis 67 omavalitsust ning programmi abiga toetati 444 veesüsteemi ja 531 kanalisatsioonisüsteemi rajamist, lisaks tehakse programmi abil korda 113 juurdepääsuteed ja kolm majapidamist saab autonoomse elektrisüsteemi,“ selgitas ta.

Taotleja peab olema hiljemalt 1. jaanuari 2026 seisuga rahvastikuregistri andmetel majapidamisse sisse kirjutatud ja lisaks peab see olema tema alaline elukoht. Programmist on võimalik toetust saada kuni 6500 eurot majapidamise kohta. Kohalikud omavalitsused otsustavad programmis osalemise ise ning taotlusvoor avatakse nendes omavalitsustes, kes on valmis osalema programmi rahastamises ja rakendamises.

Hajaasustuse programmi taotlusvoor on avatud 2. veebruarist kuni 2. aprillini 2026. Taotlused tuleb esitada kohalikule omavalitsusele. Täpsemat teavet saab kohalike omavalitsuste kodulehtedelt.

Programmi elluviimist korraldab ja kohalikke omavalitsusi nõustab Riigi Tugiteenuste Keskus.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

1Partner: keskmine ruutmeetri hind kerkis mitme aasta rekordtasemele

03.02.2026

1PartnerTallinna korteritehingute arv jaanuaris langes, kuid keskmine ruutmeetri hind kasvas 3193 euroni, mis on kõrgeim alates 2023. detsembrist, mil hind kerkis seni rekordilise 3353 euroni, kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri.

Lõppenud kuul müüdi Tallinnas 621 korterit, mida on ligi 12% vähem kui detsembris, kus oluliselt väiksema arvu tööpäevade jooksul toimus 707 korteritehingut. “Jaanuar on küll ka ajalooliselt tehinguvaesem, eriti võrreldes detsembriga, kuid täna võib öelda, et väiksem tehingute arv ja samas kõrgem hind on pigem olnud mitme viimase kuu trend,” analüüsib Elia Vääri pealinna kinnisvaraturul toimuvat.

Korterite keskmine ruutmeetri hind ulatus jaanuaris 3193 euroni, mis on üle 3% kõrgem võrreldes detsembrikuise 3092 euroga. “Sellest kõrgem oli keskmine hind viimati üle kahe aasta tagasi, 2023. aasta detsembris. Eelmise aasta kõrgeim näitaja oli 3136 ning see fikseeriti juunikuus ehk vahetult enne käibemaksu tõusu,” märgib 1Partneri analüütik ning lisab, et enam kui 3% kasvas ka mediaanhind, mis tõusis 2987 euroni ruutmeetri kohta (detsembris 2897€).

Jaanuaris sõlmiti Tallinnas kinnisvaraga kokku 800 tehingut ning kinnisvaratehingute koguväärtus ulatus 165 miljoni euroni. Kalleim korter müüdi lõppenud kuul 1 000 000 euroga. Lisaks müüdi möödunud kuul Tallinnas 15 hoonestatud elamumaa kinnistut ja 4 elamumaa krunti, kalleim kinnistu vahetas omanikku 699 000 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu alguses värskeima kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest ka linnaosade kaupa.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

18.02.2026 toimub koolitus „Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes“

03.02.2026

Evi HindpereVarjatud puudused on kinnisvaratehingutes sage vaidluste allikas ning võivad kaasa tuua vastutuse nii müüjale kui ka maaklerile. 18.02.2026 toimub koolitus „Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes“, mida viib läbi kogenud kinnisvarajurist Evi Hindpere.

Koolitus annab praktilise ülevaate varjatud puuduste õiguslikust käsitlusest kohtupraktika põhjal. Käsitletakse müüja ja maakleri vastutust, müügieelseid läbirääkimisi ja müügikuulutuse koostamist, puudusest teatamise ja tõendamise kohustust ning ostja õiguskaitsevahendeid.

Osalemine aitab ennetada vaidlusi, hinnata riske ja tegutseda kinnisvaratehingutes kindlal õiguslikul alusel.

Koolitus „Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes“ toimub 18.02.2026 kell 14.00–17.15 hübriidõppe vormis – osalejad saavad valida, kas osaleda kontaktkoolitusel klassiruumis või liituda veebikoolitusega.

Koolitusklass asub aadressil Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse lingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Statistika: Tallinna korteritehingute arv suurenes 2025. aastal 7,5 protsenti

03.02.2026

Tõnu Toompark, Kinnisvarakooli konsultant ja koolitaja

Maa- ja ruumiameti andmetel tehti 2025. a Tallinnas 8979 korteritehingut ehk aasta varasemast 7,5% rohkem. Suurima korteritehingute arvuga 1872 tehingut oli Tallinna Lasnamäe linnaosa.

2025. a jooksul kasvas korteritehingute arv pea kõikides Tallinna linnaosades. Vaid Nõmme linnaosas tehti 2025. aastal 308 korteritehingut ehk sama palju kui aasta varem.

Kõige enam suurenes korteritehingute arv Pirita linnaosas, kus tehingute arv 198 oli 2024. aastast 18% suurem.

Tehingute arvu kasvu poolest järgnes Piritale Kristiine linnaosa. Kristiines sõlmiti 2025. a 737 korteritehingut ehk aasta varasemaga võrreldes 16% rohkem.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Nordecon: Ehituslepingu sõlmimine Park Rae esimese hoone rajamiseks

02.02.2026

NordeconNordecon AS ja East Capital Park Rae OÜ sõlmisid peatöövõtulepingu Rae valda planeeritud logistika- ja kergetööstuspargi Park Rae esimese hoone ja sellega kaasnevate välialade rajamiseks aadressil Pähklimäe tee 11. Lepingu maksumus on 15,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks, ning ehitusperiood kestab 13 kuud.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2024. aasta konsolideeritud müügitulu oli 224 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 425 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

EfTEN United Property Fund’i 2025. aasta 12 kuu ja IV kvartali auditeerimata majandustulemused

02.02.2026

EfTEN United Property Fund2025. aasta oli EfTEN United Property Fund’i tegevusajaloo esimene täisaasta, mil fond ei teinud uusi suuremaid investeeringuid ning majandustulemused kajastasid täiel määral investeeritud portfelli tootlust. Fond teenis aasta jooksul senise suurima puhaskasumi, mis kasvas võrreldes 2024. aastaga 2,2 korda. EfTEN United Property Fund teenis 2025. aastal 3,57 miljonit eurot puhaskasumit (2024: 1,62 miljonit eurot), mis moodustab ligikaudu 14% fondi investeeritud kapitalist ning umbes 17% fondi turukapitalisatsioonist. Fondi tulud suurenesid aastaga 1,82 miljonilt eurolt 3,78 miljoni euroni ning 2025. aastal tegi fond investoritele väljamakseid enam kui 9% ulatuses fondi turukapitalisatsioonist.

Fondi majandustulemusi toetasid eelkõige Uus-Järveküla elurajooni arendusprojekti kasumlikkuse paranemine ning Kristiine kaubanduskeskuse lisandumine fondi portfelli, kuhu fond investeeris usaldusfondi EfTEN Real Estate Fund 5 kaudu. Uus-Järveküla elurajooni kõik valminud paaris- ja ridamajade osad olid 2025. aasta lõpuks müüdud. Arenduse viimase etapi, mis hõlmab 32 ridamaja osa, valmimine on planeeritud 2026. aasta kevadesse, kusjuures aasta lõpu seisuga oli klientide poolt broneeritud viimase etapi 20 ridamaja osa.

Kristiine kaubanduskeskuse külastajate arv kasvas 2025. aastal 0,4%, ulatudes 6 miljonini ning üürnike käive suurenes aastaga 5,4%. Keskuse puhas üüritulu ületas prognoositud eelarvet 4% võrra ning detsembri lõpu seisuga puudusid keskuses vabad üüripinnad.

Detsembris mõjutas majandustulemusi fondi investeerimisobjektidele kuuluva kinnisvaraportfelli korraline hindamine, mille tulemusel kasvas fondi neljanda kvartali kasum 1,46 miljoni euroni. Olulises osas oli kasum seotud fondi tütarettevõtte Invego Uus-Järveküla OÜ väärtuse kasvuga, sisaldades oodatavat kasumit Uus-Järveküla arenduse viimases etapis valmivatest ridamajadest.

Fondi kõik üürivoo investeeringud näitasid 2025. aastal positiivset rahavoogu. Intressikulude alanemise tuules saab EfTEN United Property Fund alusfondidesse tehtud investeeringute 2025. aasta tulemustelt  eeloleval kevadel prognoositavalt ligikaudu 800 tuhat eurot väljamakseid. See on pea kaks korda rohkem kui 2025. aasta kevadel. Sellele lisanduvad veel Uus-Järveküla arendusest eelmise aasta lõpus laekunud 100 tuhat eurot ja 2026. aasta jooksul laekuvad omaniklaenu intresside ning kasumi väljamaksed. Fond plaanib nimetatud laekumised investoritele jooksvalt välja maksta 2026. aasta jooksul.

Koondkasumiaruanne

IV kvartal12 kuud
2025202420252024
€ tuhandetes
TULUD
Intressitulu97118510565
Alusfondidest laekunud tulud155142575402
Intressikulu0-2-6-2
Muud finantstulud3075
Neto kasum õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasumiaruande kajastatud varadelt1 268 877 2 695 851 
   Investeeringutelt tütarettevõtetesse1 1732141 957100
   Investeeringutelt alusfondidesse95663738751
Tulud kokku1 523 1 135 3 781 1 821 
KULUD
Tegevuskulud
   Valitsemistasud-23-28-105-112
   Fondi administreerimise kulud-11-10-33-31
   Muud tegevuskulud-26-9-75-55
Tegevuskulud kokku-60 -47 -213 -198 
Ärikasum1 4631 0883 5681 623
Kasum enne tulumaksu1 4631 0883 5681 623
Aruandeperioodi puhaskasum1 4631 0883 5681 623
Aruandeperioodi koondkasum kokku1 4631 0883 5681 623
Osakuomanikule kuuluva fondi puhasväärtuse kasv1 4631 0883 5681 623
    
Tava- ja lahustatud kasum osaku kohta (eurodes)0,590,441,440,65

Finantsseisundi aruanne

31.12.202531.12.2024
€ tuhandetes
VARAD
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid1 7740
Lühiajalised hoiused0120
Antud laenud1 5163 519
Muud nõuded ja viitlaekumised3001 039
Käibevarad kokku3 5904 678
Põhivarad
Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi kasumi aruande23 47421 063
   Investeeringud tütarettevõtetesse3 1111 154
   Investeeringud alusfondidesse20 36319 909
Antud laenud2 1492 149
Põhivarad kokku25 623 23 212 
VARAD KOKKU29 213 27 890 
KOHUSTUSED
Panga arvelduskrediit0400
Lühiajalised kohustused212
Kohustused kokku, v.a osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtus2412
FONDI VARA PUHASVÄÄRTUS
Osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtus29 21127 478
Kohustused ja osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtus kokku29 21327 890

 

EfTEN United Property Fund 2025. aasta 12 kuu ja IV kvartali auditeerimata majandustulemused on lisatud käesolevale teatele ja leitavad Fondi kodulehel: https://eftenunitedpropertyfund.ee/aruanded-ja-dokumendid/

Fondivalitseja EfTEN Capital AS viib EfTEN United Property Fund´i tulemuste ja ettevaate tutvustamiseks 17.02.2026, algusega kell 14:00 (EET) läbi internetipõhise eestikeelse veebiseminari. Huvilistel on võimalik küsimusi esitada nii veebiseminari ajal kui ka sellele eelnevalt saates need ette hiljemalt 16. veebruaril kella 17.00-ks (EET) e-kirja teel: united@eften.ee. Veebiseminaril osalemiseks palume registreeruda aadressil: https://nasdaq.zoom.us/webinar/register/WN_zVnTzQKOREG2krzLdsoYMg
Osalejatele saadetakse üks tund enne veebiseminari algust meeldetuletuseks e-kiri. Veebiseminar salvestatakse ja avalikustatakse fondi kodulehel https://eftenunitedpropertyfund.ee ning YouTube kanalis.

EUPF_12_kuud_2025_EST

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

EfTEN United Property Fund unaudited financial results for 4th quarter and 12 months of 2025

02.02.2026

EfTEN United Property FundThe year 2025 was the first full year in the operating history of EfTEN United Property Fund in which the Fund did not make new larger investments, and the financial results reflected the full performance of the existing portfolio. During the year, the Fund generated its highest net profit to date, increasing 2.2 times compared to 2024. In 2025, EfTEN United Property Fund earned a net profit of 3.57 million euros (2024: 1.62 million euros), representing approximately 14% of the Fund’s invested capital and around 17% of its market capitalisation. The Fund’s revenues increased from 1.82 million euros to 3.78 million euros year-on-year, and in 2025 the Fund made distributions to investors in an amount exceeding 9% of its market capitalisation.

The Fund’s financial performance was supported primarily by the improved profitability of the Uus-Järveküla residential development and by the addition of Kristiine Shopping Centre to the portfolio, acquired through the EfTEN Real Estate Fund 5. By the end of 2025, all completed semidetached and terraced houses in the Uus-Järveküla residential area had been sold. Completion of the final stage of the development — 32 terraced houses — is planned for spring 2026, with 20 already booked by customers as at year end.

The number of visitors to Kristiine Shopping Centre increased by 0.4% in 2025, reaching 6 million, while tenant sales grew by 5.4% year-on-year. Net rental income exceeded the budgeted forecast by 4%, and as at the end of December, the centre had no vacant rental premises.

In December, the Fund’s financial performance was influenced by the regular revaluation of its real estate portfolio, resulting in a fourth quarter profit of 1.46 million euros. A significant portion of this profit was attributable to the increase in the value of the Fund’s subsidiary, Invego Uus-Järveküla OÜ, reflecting the expected profit from the final stage of the Uus-Järveküla development project.

All of the fund’s investments in rental real estate showed positive cash flow in 2025. Supported by falling interest costs, EfTEN United Property Fund is expected to receive in the upcoming spring approximately 800,000 euros in distributions from the 2025 investment results of the underlying funds. This is almost twice as much as in the spring of 2025. In addition, there will be interest and profit distributions from the Uus-Järveküla development received at the end of last year (approximately 100 thousand euros) and to be received during 2026. The fund plans to distribute these to investors during 2026.

Statement of the comprehensive income

4th quarter12 months
2025202420252024
€ thousand
INCOME
Interest income97118510565
Income from underlying funds155142575402
Interest expenses0-2-6-2
Other financial income3075
Net profit from assets recognised in fair value through the statement of comprehensive income1 268 877 2 695 851 
   Investments in subsidiaries1 1732141 957100
   Investments in underlying funds95663738751
Total income1 523 1 135 3 781 1 821 
COSTS
Operating expenses
   Management fee-23-28-105-112
   Costs of administering the Fund-11-10-33-31
   Other operating expenses-26-9-75-55
Total operating expenses-60 -47 -213 -198 
Operating profit1 4631 0883 5681 623
Profit before income tax1 4631 0883 5681 623
Net profit for the reporting period1 4631 0883 5681 623
Total comprehensive profit for the reporting period1 4631 0883 5681 623
Increase/decrease in the net asset value of the fund owned by unit holders1 4631 0883 5681 623
    
Ordinary and diluted profit per unit (EUR)0,590,441,440,65

 Statement of financial position

31.12.202531.12.2024
€ thousand
ASSETS
Current assets
Cash and cash equivalents1 7740
Short-term deposits0120
Loans granted1 5163 519
Other receivables and accrued income3001 039
Total current assets3 5904 678
Non-current assets
Financial assets at fair value through profit or loss23 47421 063
  Investments in subsidiaries3 1111 154
  Investments in underlying funds20 36319 909
Loans granted2 1492 149
Total non-current assets25 623 23 212 
TOTAL ASSETS29 213 27 890 
LIABILITIES
Bank overdraft0400
Current liabilities212
Total liabilities, excluding net asset value of the Fund attributable to unitholders2412
NET ASSET VALUE OF THE FUND
Net asset value of the Fund attributable to unitholders29 21127 478
Total liabilities and net asset value of the Fund attributable to unitholders29 21327 890

The unaudited 4th quarter and 12 months of 2025 report of the EfTEN United Property Fund is attached to the release and can be found on the Fund’s website: https://eftenunitedpropertyfund.ee/en/reports-documents/

EfTEN Capital AS will hold a webinar in Estonian on 17.02.2026, starting at 14:00 (EET), to introduce the results and outlook of the EfTEN United Property Fund. Questions can be asked during the webinar as well as by sending them in advance by e-mail at: united@eften.ee no later than February 16 at 17:00 (EET). To participate in the webinar, please register at: https://nasdaq.zoom.us/webinar/register/WN_zVnTzQKOREG2krzLdsoYMg
Participants will be sent a reminder email one hour before the start of the webinar. The webinar will be recorded and made public on the fund’s website https://eftenunitedpropertyfund.ee and on the YouTube channel.

EUPF_12_kuud_2025_ENG

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Nordecon: Construction contract (Park Rae first building)

02.02.2026

NordeconNordecon AS and East Capital Park Rae OÜ have signed a contract for the construction of the first building and the related outdoor areas of the logistics and light industrial park Park Rae, planned in Rae municipality, located at Pähklimäe tee 11. The value of the contract is €15.8 million, plus VAT, and the works will be completed in 13 months.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2024 was 224 million euros. Currently Nordecon Group employs close 425 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Allan Parik: laenunõudluse kasv näitab optimismi taastumist

30.01.2026

SEBSEB Grupp avaldas täna 2025. aasta majandustulemused. SEB Panga juhatuse esimees Allan Parik kommenteeris SEB üksuste tulemust Eestis järgmiselt: SEB Eesti üksuste 2025. aasta kasum oli 166,9 miljonit eurot ja pank maksis Eesti riigi tuludesse 102,6 miljonit eurot. Pangandust mõjutas eelmisel aastal stabiliseerunud Euribor ja turud eeldavad, et 6-kuu Euribor jääb tänavu 2,1–2,5 protsendi vahele. See tähendab, et oleme naasnud majanduskeskkonda, kus laenamine on muutunud soodsamaks ja hoiustamise kõrval kaalutakse üha enam investeerimist.

Vaatamata erinevatele maksutõusudele, taastus eraisikute majandusaktiivsus. Rekordarv SEB kliente alustas eelmisel aastal raha kogumisega, et kindlustada oma finantsiline heaolu. SEB kogumishoiuste maht kasvas aastaga ligi 54 protsenti. Rekordiline oli ka uute investorite lisandumine, eelmisel aastal alustas oma investeerimisteekonda rekordarv uusi investoreid, lausa 45 protsenti rohkem kui varasemalt. Kogumise ja investeerimise kõrval kasvasid ka meie klientide pensionivarad, aastaga 11,3 protsenti. Aasta lõpu seisuga oli SEB eraklientide deposiitide maht 3 miljardit eurot ning investeeringute ja pensionivarade maht 1,9 miljardit eurot.

SEB andis Eestis eelmisel aastal ligi 2,1 miljardi euro eest uusi laene ja liisinguid. Neist 1,3 miljardit äriettevõtetele ja ligi 800 miljonit eraisikutele. SEB finantseeris 5129 kodu ostu ja 5510 ettevõtte äriplaani. Ettevõtete laenuportfell kasvas aastaga 9,5 protsenti ja eraisikutel 7,2 protsenti. Laenunõudluse kasv näitab ettevõtete julguse taastumist. Eelkõige on aktiivne kodumaine kapital, kuid ka väliskapital tegi eelmisel aastal Eestisse olulisi investeeringuid.

Alanud aastal soovib SEB ette valmistada SEB Eesti, Läti ja Leedu pankade ühinemise, et 2027. aastast toetada suurema, tugevama ja tõhusama pangana klientide kasvuplaane. Ühinemise tulemusena tekib Baltimaade kõige suurema kapitalibaasi ning rahastamisvõimekusega pank. See võimaldab senisest rohkem toetada SEB klientide kasvuambitsioone. Samuti lihtsustuvad oluliselt järelevalve ja aruandluse protsessid. SEB regionaalne peakontor hakkab paiknema Tallinnas.

Eelmisel aastal jätkusid mitmed ühiskonnas kaalu omavad algatused ja lisandusid uued. SEB Heategevusfond kogus annetajate toel 2025. aastal 365 756 eurot laste heaks, kes ei saa elada koos oma perega. Alanud aastal tähistab SEB Heategevusfond oma 20. tegevusaastat. Selle aja jooksul on fond kogunud 6,1 miljonit eurot ning toetanud noori enam kui 3500 stipendiumiga, viinud ellu ligi 2000 sündmust, teinud lastele 16 000 jõulukingitust ja palju muud.

Oktoobris allkirjastasime Eesti Loodusmuuseumiga koostööleppe, millega toetame uue Loodusmaja avanäituse valmimist nii rahaliselt kui ka erialateadmistega. SEB panus projekti on aegade üks suurimaid erasektori toetusi muuseumitele.

SEB Pank Grupp (Grupp) lõpetas 2025. aasta 166,9 miljoni euro suuruse kasumiga (2024. aasta kasum oli 175,0 miljonit eurot). Grupi tegevustulud ulatusid 293,3 miljoni euroni (2024. aastal 352,7 miljoni euroni) ning tegevuskulud 90,9 miljoni euroni (2024. aastal 85,0 miljoni euroni). Neto eeldatavaid krediidikahjumeid suurendas Grupp 1,5 miljoni euro ulatuses (2024. aastal vähendati 5,6 miljonit eurot). Grupp maksis 2025. aastal Eesti riigi tuludesse kokku 102,6 miljonit eurot (2024. aastal 108,0 miljonit eurot) erinevaid makse.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt
1 2 3 … 1,640 1,641 1,642