Kinnisvaraekspert: buum on inimeste peas, tehingute arv ja -hinnad seda tegelikult ei kinnita

1Partner1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul on viimastel kuudel olnud palju juttu kinnisvarabuumist, aga tehinguarvud ja -hinnad seda ei näita. Maa-ameti statistika kohaselt tehti viimase viie aasta jooksul ainult mullu vähem tehinguid kui tänavu mais.
Martin Vahteri kinnitusel tehti mais Tallinnas 1260 kinnisvaratehingut ja see on täiesti tavapärane kuu. „Mõned aastad tagasi tehti samal ajal 1400 ja isegi pea 1500 tehingut kuus,“ ütles Vahter.
Martin Vahteri sõnul ei näita ka Tallinna korterite hinnastatistika ülekuumenemist. „Tänavu maksis pealinna korteri ruutmeeter mullusest keskmiselt 6,6 protsenti rohkem ja see on täiesti tavapärane hinnatõus. Ohumärk on enam kui 10-protsendiline hinnatõus ja selliseid aastaid on viimase kümnendi jooksul olnud mitmeid. Seega pole tänavune kevad statistika poolest kuidagi eriline,“ ütles Vahter ja lisas, et ka aasta lõpuks peaks hinnatõus pigem alla kümne protsendi jääma.
„Praegune buumi tunne on pigem emotsionaalne, sest keegi ei arvanud, et kinnisvaraturul võiks kriisi ajal nii hästi minna, enamus analüütikuid ootas aasta tagasi pigem langust. Inimestele kogunes vahepeal arvele palju vaba raha ja võimalusi seda kulutada oli vähe. Aga see ei tähenda, et magala paneelmaja korteri eest saaks 20 protsenti rohkem raha küsida,“ ütles Vahter.
Kinnisvaraeksperdi sõnul pole ülekuumenemise oht siiski möödas. „Suvi tuleb rahulik, inimesed puhkavad, reisivad ja tegelevad teiste asjadega. Samas majanduskasv ja inflatsioon on jätkuvalt kõrged ning sügisel tuleb peale suur hulk pensioniraha,“ ütles Vahter.
„Soovitan emotsioonid madalad hoida, sest praegune defitsiit ei kesta igavesti. Kui sobivat kodu kohe ei leia, siis üürimine on soodne ja seda võimalust tasub kaaluda. Kui maailm püsivamalt avaneb, siis tekib inimestel rohkem valikuid ning nõudlus peaks vähenema. Samuti saavad järk-järgult valmis töösolevad uusarendused,“ lisas Vahter.

SEB: Mihkel Nestori nädalakommentaar: koroonakriisist tööjõukriisi?

SEB PankKoroonaviirus on taandumas ja üle maailma on riigid seetõttu tühistamas ühiskonnaelule seatud piiranguid. See võimaldab majandusel vabamalt hingata ja vahepeal varjusurmas viibinud teenindussektoris on ettevõtjad asunud usinalt töötajaid värbama. Vähemalt ajalehepealkirjade põhjal on see osutunud aga oodatust keerulisemaks ja mitmel pool kurdavad tööandjad, et töösoovijaid tuleb turult tikutulega taga otsida. Kas tõesti pole töötajaid kusagilt võtta ja kuhu nad siis kriisiga on kadunud? Ja milline on olukord Eestis?

Põnev lugu või tegelik statistika?

Kui otsida andmeid tööjõupuuduse tõsiduse kohta globaalses mastaabis, siis on saadud tulemused vastukäivad. Kui vaadata kriisi vältel toimunud muutusi tööhõives,  siis ei saa veel kuidagi tõdeda, et vabasid töökäsi poleks kusagilt võtta. Kuigi töötuse kasv jäi koroonakriisi vältel oodatust tagasihoidlikumaks, siis on tööhõive viimase aasta jooksul langenud ikkagi pea kõikjal. Ameerika Ühendriikides, kus tööjõupuudusest ehk enim on räägitud, oli 15-64-aastase elanikkonna tööhõivemäär kriisi eel umbes 72%. Pärast eelmise aasta kevade laussulgemiste ajal saavutatud 60% madalpunkti on hõive küll kiirelt taastunud, ent jääb 68,5% hetkel kaugelt alla omaaegsele tasemele. Teisalt näib, et see statistika ei peegeldu tööandjate  poolt tunnetatavas olukorras: mõned Ühendriikide ettevõtete seas korraldatud küsitlused näitavad, et tööjõuprobleemi tajutakse suurimana üle aegade.

Sarnaseid probleeme lahkavad ajalehepealkirjad ka Euroopas. Nähtavaim on see ehk elanikkonna vaktsineerimisega varem alustanud Suurbritannias, kus pubid ja restoranid juba praktiliselt kuu aega avatud on olnud. Kõige enam kurdetaksegi tööjõupuuduse üle teenindussektoris, kust suur osa töötajaskonnast kriisi käigus lahkus. Tööjõukriisi kiputakse muuhulgas selgitama ka sellega, et lisaks teenindusvaldkonnast lahkumisele, võib osa endistest töötajatest, kes olid pärit teistest Euroopa Liidu riikidest, olla Suurbritanniast lahkunud jäädavalt. Tõsi – vähemalt Balti riikide puhul statistika olulist trendimuutust selles osas küll ei näita. Teisalt ei näita erinevad küsitlusuuringud ka, et tööjõupuudus oleks tõsine makromajanduslik probleem. Nii Inglise keskpanga kui Suurbritannia kaubanduskoja vastavad indikaatorid kinnitavad, et ettevõtjad on tööjõupuudust varasemast rohkem märkamas, ent probleem pole jõudnud kaugeltki sellisele tasemele, kui see oli kriisi eel.

Ka Eestis on tööjõupuuduse probleem taas tõstatumas

Milline on olukord Eestis? Sel nädalal avaldatud andmed vabade töökohtade arvu kohta räägivad tööjõunõudluse kasvust. Juba selle aasta esimeses kvartalis, kui majandus oli veel piirangute kütkes, oli Statistikaameti andmetel Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides pakkuda 9443 vaba ametikohta, mis on 10% rohkem kui aasta varem. Kõige enam lisandus vabasid töökohtasid hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalale, kus esimese kvartali majandusnäitajad üllatavalt head olid. Oluliselt kasvas tööjõunõudlus info ja side alal, kus tihe konkurents töötajate pärast ei kadunud kuhugi ka koroonakriisi kõige süngematel hetkedel. Lisaks suurenes vabade ametikohta hulk tublisti veel veonduse ja laonduse ning tervishoiu- ja haridusvaldkonnas.

Tööjõunõudluse kasvust räägivad ka tööandjate seas tehtud küsitlused. Konjunktuuriuuringutes nimetab aina suurem osa ettevõtjaid äri pidurdava tegurina just tööjõupuudust. Tööstuses on see näitaja jõudnud praktiliselt 2019. aasta tasemele, kuid näiteks teeninduses tööjõupuudus vähemalt laiapõhjaliste küsitluste põhjal suurem probleem ei tundu olema. Et piirangute leevenemine on toimunud äsja ja äkitselt, siis on muidugi mõistetav, et restoranipidaja vaatevinklist võibki olukord olla üsna keerukas. Koroonakriisi mõjust ehk olulisem probleem on teenindussektori jaoks kiire muutus Eesti elanikkonna vanusestruktuuris. Palju noorte jaoks on töö ettekandjana olnud traditsiooniliselt esimene palgaline amet. Kui veel mõned aastad tagasi oli Eestis 20-24-aastaseid noori üle 70 000, siis Statistikaameti andmetel oli neid selle aasta alguse seisuga kõigest 62 500 ehk enam kui 10% vähem.

Tööjõupuuduse kõrval ei maksa unustada teisi muresid

Tööjõupuudest rääkides ei saa siiski kuidagi mööda vaadata sellest, et 2021. aasta esimeses kvartalis oli tööga hõivatud 27 000 inimest vähem, kui samal ajal 2020. aastal. Pole realistlik oodata, et kõik need inimesed naaseksid tagasi tööle kuu-kahe jooksul.  Omaette teema on ka see, kelle käekäigu pärast tööturul peaksime tegelikult muret tundma. Kuigi kriisi käigus kadusid töökohad ennekõike teenindussektorist, siis pikemas plaanis võivad ohtu sattuda hoopis tööstuses hõivatute ametikohad. Oodatav kiire majanduskasv nii tänavu kui järgmisel aastal, viib meid paratamatult üsna peagi Eesti majandust enne kriisi kimbutanud muredeni. Tööstuse madal tootlikkus ehk suur töötajate arv väikese tulu juures oli neist üks olulisematest. Kiire palgakasvu taastudes on ümberkorraldused paratamatud. Neil kaduvatel ametikohtadel töötavate inimeste puhul võib uue ameti leidmine osutuda märksa keerulisemaks kui praegu teenindussektorist sunnitud pausile läinud inimeste puhul. Sektor, kus värskeid töökäsi pidevalt tarvis, on IT, ent kui palju on neid, kes tootmisliinilt arvuti taha istuvad?

Võlakirjaomanikud kavatsevad loobuda finantskovenantide täitmise nõudest ja on allkirjastanud vastava kinnituse

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (edaspidi “Ettevõte”) on avaldanud 2021. aasta I kvartali vahearuande, milles kajastuvad pankrotimenetluse tulemusena maha kantud nõuded tütarettevõtte AS Tallinna Moekombinaat (“TMK”) vastu. Selle tulemusena Ettevõte ei vasta ajutiselt finantskovenantide nõudele („Kovenantide Rikkumine”), mis on seotud tagatud ennetähtaegse lunastamise võimalusega fikseeritud intressimääraga võlakirjade 2020/2024, mille ISIN on SE0013801172 (edaspidi „võlakirjad”) tingimustega.

26. aprilli 2021 Riigikohtu otsus on viinud TMK saneerimismenetluse lõpetamiseni ja TMK osas pankrotimenetluse alustamiseni. Seetõttu kanti maha TMK otsese emaettevõtte AS Pro Kapital Eesti tasandil nõuded tütarettevõtte vastu tagasiulatuvalt seisuga 31. detsember 2020, mis omakorda viis Ettevõtte olukorda, kus ta on rikkunud oma erikohustust võlakirjade tingimuste (edaspidi „Tingimused”) järgi alates 31. detsembrist 2020. Tingimuste kohaselt peab Ettevõte igal ajal vastama teatud finantskovenantide e Maintenance Test nõuetele, nimelt peab omakapitali suhe varadesse olema suurem kui 35% arvestades, et kontserni konsolideeritud finantsnäitajatest on lahutatud TMK finantsnäitajad. Korrigeeriva sündmuse ja sellega seotud maha kandmise tulemusena langes omakapitali ja varade suhe 31. detsembri 2020 seisuga 50% -lt 32% -le. Siiski loetakse Kovenantide Rikkumist ajutiseks ja Ettevõte saavutab oma hinnangul nõutava taseme 2021. aasta teisel poolel. Ettevõte on alustanud võlakirjaomanikega läbirääkimisi.

Täna sai Ettevõte kinnituskirja enamikult võlakirjaomanikelt, kelle omanduses on 75,44% võlakirjade kogu nominaalsummast („Peamised Võlakirjaomanikud“), milles öeldakse, et Peamised Võlakirjaomanikud:

– loobuvad õigusest rakendada Ettevõtte vastu meetmeid Kovenantide Rikkumise ja / või mis tahes muu võimaliku Ettevõtte võlakirjade Tingimustest tulenevate kohustuste rikkumise tõttu, mis on tingitud eelpool kirjeldatud pankrotist ja / või maha kandmisest; ja

– lepivad Ettevõttega kokku ooteperioodis, mis kestab varaseima hetkeni: 31. augustini 2021; kuupäevani, kui võlakirjaomanikud kinnitavad finantskovenantide täitmise nõudest loobumist kirjalikus menetluses (“Kirjalik Menetlus“) vastavalt Tingimustele või kuupäevani, kui ooteperiood lõpeb allpool kirjeldatud Tingimuste Ettevõtte poolt mitte täitmise tõttu („Ooteperiood”). Sealjuures on kokku lepitud, et Kirjalikus Menetluses antav loobumine kehtib kuni 31. detsembrini 2021.

Peamised võlakirjaomanikud kohustuvad ja nõustuvad Ooteperioodil:

– mitte volitama agenti (Nordic Trustee & Agency AB (publ)) ega hääletama ise Kirjalikus Menetluses võlakirjade tagasi kutsumise ja / või tagatiste täitmisele pööramise ettepaneku poolt vastavalt Tingimustes või pandilepingutes sätestatule, Tingimuste rikkumise sündmuse tõttu või asjaolude tõttu, mis viivad rikkumiseni ja / või mitte ette võtma muid meetmeid Ettevõtte vastu, kui  asjaolud puudutavad pankrotti ja nõuete maha kandmist;

– osalema finantskovenantide täitmise nõudest loobumise taotlemisel Kirjalikus Menetluses ja hääletada selle poolt; ja

– mitte võõrandama võlakirju, mida iga võlakirja omanik esindab, välja arvatud juhul, kui mis tahes võlakirjade müüja tagab, et selliste võlakirjade ostja peab kinni kinnituskirjas kirjeldatud tingimustest.

Peamised võlakirjaomanikud võtavad antud kinnituskirjaga kohustuse igaüks eraldi ja mitte ühiselt.

Eespool nimetatud kohustuste ja kinnituste suhtes kehtivad järgmised tingimused:

– Ettevõte aktsepteerib ja nõustub kirjalikult kinnituskirjaga selle esitamise kuupäeval;

– Ettevõte algatab finantskovenantide täitmise nõudest loobumise taotlemist Kirjalikus Menetluses hiljemalt 10. juulil 2021 ja taotlus sisaldab ka täiendava intressi pakkumist; ja

– Ettevõte avaldab käesoleva pressiteate.

Kui mõni ülaltoodud tingimustest ei ole täidetud / on rikutud ja sellist mittevastavust ja / või rikkumist ei ole heastatud kahe (2) tööpäeva jooksul alates hetkest, kui agent või Peamised Võlakirjaomanikud on Ettevõttele teatanud sellisest mittevastavusest ja / või Ooteaja rikkumisest, lõpeb Ooteaeg automaatselt ja viivitamata.

Tingimusel, et finantskovenantide täitmise nõudest loobumine rahuldatakse võlakirjaomanike nõutava häälteenamusega (st 2/3 häältest), suurendatakse võlakirjade alusel võlakirjaomanikele makstavat intressi saja (100,00) baaspunkti võrra aastas perioodil, mis algab 1. jaanuaril 2021 ja lõpeb siis, kui rikkumine on kõrvaldatud vastavalt (i) Ettevõtte poolt nõuetekohaselt välja antud vastavussertifikaadile ja (ii) audiitori poolt väljastatud tõendile („Täiendav Intress”). Viimasel intressi maksmise päeval (s.o 20. veebruaril 2021) lõppenud intressiperioodi osa täiendavast intressist makstakse järgmisel kohaldataval intressimaksepäeval (s.o 20. augustil 2021).

Ooteperioodi võib pikendada ja kinnituskirja muuta, kui Peamised Võlakirjaomanikud ja Ettevõte on selles kirjalikult kokku leppinud.

Ettevõte on nõustunud ülalkirjeldatud tingimustega ja algatab Kirjaliku Menetluse, et ametlik hääletamine finantskovenantide täitmise nõudest loobumise osas toimuks esimesel võimalusel.

Pro Kapital: Bondholders plan to waive the temporary financial covenant failure and have signed a standstill letter

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (the “Company”) has published interim report of the 1st quarter 2021, in which it has written-off receivables from its subsidiary AS Tallinna Moekombinaat (“TMK”) as a result of TMK’s bankruptcy proceedings. The Company is, due to this, in temporary failure to meet its financial covenants (the “Covenant Failure”) under its senior secured callable fixed rate bonds 2020/2024 with ISIN SE0013801172 (the “Bonds”).

The Estonian Supreme Court’s decision dated 26 April 2021 has led to a termination of TMK’s reorganisation proceedings and the start of bankruptcy proceedings regarding TMK. As a result, a retroactive write-off of TMK’s direct parent company’s, AS Pro Kapital Eesti, receivables in TMK as of 31 December 2020 took place, which in turn led the Company to a situation where it has been in breach of its special undertaking under the terms and conditions of the Bonds (the “Terms and Conditions”) since 31 December 2020. According to the Terms and Conditions, the Company has to meet a Maintenance Test at all times, namely that the ratio of equity to total assets has to be 35% for the group without TMK’s financial indicators. As a result of an adjusting event and a thereto related write-off, the ratio of equity to total assets dropped from 50% to 32% as of 31 December 2020. However, the Covenant Failure is deemed to be temporary and the Company will, according to its estimates, meet the required levels in the second half of the year 2021. The Company has started negotiations with the bondholders.

Today the Company received a standstill letter from a majority of the bondholders representing 75.44% of the total nominal amount of the Bonds (the “Major Bondholders”), stating that the Major Bondholders shall:

  • waive any right to take actions against the Company for the Covenant Failure and/or any other potential breach of the Company’s obligations under the Terms and Conditions due to the bankruptcy and/or the write-off event; and
  • agree with the Company on a standstill period which will last until the earlier of 31 August 2021, the date on which the waiver is approved by the bondholders in a written procedure (the “Written Procedure”) held in accordance with the Terms and Conditions or the date the standstill period lapses due to the breach by the Company of the conditions described below (the “Standstill Period”), it being understood that the waiver to be given in the written procedure shall be valid until 31 December 2021.

The Major Bondholders undertake and agree during the Standstill Period to:

  • not instruct the Agent (Nordic Trustee & Agency AB (publ)) or vote in favour in any Written Procedure of any proposal, to accelerate the Bonds and/or enforce the transaction security under the Terms and Conditions or the security documents, as applicable, due to any potential Event of Default under the Terms and Conditions or any circumstance which could result in an Event of Default under of the Terms and Conditions and/or or take any other action against the Company, due to the bankruptcy and the write-off event;
  • participate in and vote in favour of the waiver request in the Written Procedure; and
  • not divest the Bonds which each of them represent unless the seller of any Bonds ensures that the purchaser of such Bonds accedes to the undertakings in the standstill letter.

The obligations of the members of the Major Bondholders under the standstill letter are separate and not joint.

The agreements and undertakings set out above are subject to the following conditions:

  • the Company acknowledges and agrees to the standstill letter in writing on the date hereof;
  • the Company initiates the Written Procedure relating to the waiver request on 10 July 2021 at the latest and that the notice of such Written Procedure also includes an Additional Interest; and
  • the publication of this press release.

If any of the conditions set out above are not met/are breached, and such non-compliance and/or breach has not been remedied within two (2) business days from the moment that the Agent or the Major Bondholders has notified the Company of such non-compliance and/or breach the Standstill Period shall automatically and immediately lapse.

Provided that the waiver request is approved by a requisite majority (i.e. 2/3 of votes) of the bondholders, the Interest payable to the bondholders under the Bonds shall be increased by one hundred (100.00) basis points per annum during the period commencing on 1 January 2021 and ending when the Covenant Failure has been cured according to (i) a Compliance Certificate duly issued by the Company pursuant to the Terms and Conditions and (ii) a certificate issued by an auditor (the “Additional Interest”). The part of the Additional Interest attributable to the Interest Period ending on the last Interest Payment Date (i.e. 20 February 2021), shall be paid on the next applicable Interest Payment Date (i.e. 20 August 2021).

The Standstill Period may be extended and the standstill letter may be amended if so agreed upon by the Major Bondholders and the Company in writing.

The Company has agreed to the conditions described above and will initiate a Written Procedure to have the official voting for a waiver conducted as soon as possible.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium: Ehitusvaldkond leppis kokku ehituse pika vaate elluviimises

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumMajandus- ja taristuminister Taavi Aas sõlmis eile 16 osapoolega esmakordse ehitusvaldkonna ülese kokkuleppe, mille alusel viia Eesti ehitus uuele tasemele.

Allkirjastati avaliku sektori ja erasektori koostöös valminud arenguplaan „Ehituse pikk vaade 2035“, mille eestvedajad võtsid ühise vastutuse see ellu viia. Allkirjastajate hulka kuuluvad ehitusvaldkonna ettevõtete, kohalike omavalitsuste, riigi ja kõrgkoolide esindajad.

„Eesmärk on viia Eesti ehituse tootlikkus lähima paarikümne aastaga Euroopa tippude hulka ning täna allkirjastatud ehituse pika vaatega loome eeldused nii selleks kui ka elukeskkonna kvaliteedi tõusuks,“ rääkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Aas sõnas, et ees on ootamas suured tehnoloogilised ja kliimakesksed väljakutsed, mille ületamiseks tuleb jõudsalt ehitada. „Statistika näitab, et hoolimata globaalsest hinnatõusust on ehitusmahud langemas. Et tagada meie ettevõtjatele ja inimestele tööd, peame vaatama tulevikku ning prognooside põhjal looma tingimused valdkonna stabiilseks arenguks,“ lisas Aas.

Ehituse pikk vaade sisaldab endas seitset suurt sammu, mille osas plaanib sektor ühiselt tööd teha. Nende hulgas on näiteks kohalike omavalitsuste võimekuse kasvatamine, targa tellija põhimõtete ja uute innovatiivsete praktikate edendamine ning ekspordi ja tööviljakuse kasvatamine.

„Kokkuleppe kesksel kohal on kvaliteetne elukeskkond kõige laiemas mõttes. See on oluline märksõna, mille õnnestumine sõltub valdkondadeülesest koostööst,“ ütles dokumendi allkirjastanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna dekaan Andres Ojari.

Mitmete pika vaate tegevustega on juba algust tehtud. Ojari avaldas erilist heameelt selle osana Digitaalehituse klastris loodud kõrgkoolide ümarlaua üle, mis keskendub kõigi kõrgkoolide koostööle teadus-, arendus- ja loometegevuses koos erinevate ehitusvaldkondade praktikatega. „Sellelt platvormilt saab loovalt ja targalt üheskoos edasi minna,“ lisas ta.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ja Digitaalehituse klastri korraldatud seminaril lepiti kokku ka ehitusvaldkonna arengukomisjoni loomises. Komisjon hakkab koordineerima ehituse pika vaate täitmist ja selle tegevust hakkab juhtima MKM. Lisaks ehituse pika vaate allkirjastanutele kuuluvad komisjoni Keskkonna-, Rahandus-, Kultuuri- ning Haridus- ja Teadusministeerium, samuti Eesti Linnade ja Valdade Liit.

Nimekiri ehituse pika vaate koostööleppega liitunutest:
1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
2. Eesti Arhitektide Liit
3. Eesti Ehitusettevõtjate Liit
4. Eesti Ehitusinseneride Liit
5. Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit
6. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
7. Eesti Taristuehituse Liit
8. Eesti Planeerijate Ühing
9. Eesti Puitmajaliit
10. Digitaalehituse klaster
11. Eesti Kunstiakadeemia
12. Tallinna Tehnikaülikool
13. Tallinna Tehnikakõrgkool
14. Eesti Maaülikool
15. Tallinna Ülikool
16. Tallinna linn
17. Tartu linn

Ülemiste Citysse ehitatavasse enneolematusse rohehoonesse kolivad rahvusvahelised tippettevõtted

Mainor ÜlemisteEesti esimese naisprofessori Alma Tominga tööst inspireerituna nime saanud rohehoone on rajatud koostöös arhitektide, teenusdisainerite, Tartu Ülikooli teadlaste, aga ka urbanistika strateegide, arboristide, sisekliima, LEED ja diginomaadide ekspertide ning toitlustuses innovatsiooni loova gRabbitiga.

“Paljud kinnisvaraarendajad tõmbasid koroonapandeemia esimese laine ajal pidurit ning eelistasid oodata ja vaadata, mida tulevik toob. Meie aga langetasime just siis julge otsuse minna ehitama täiesti uudse kontseptsiooniga hoonet. Tegemist saab olema Eesti ja ehk ka terve Euroopa ühe läbimõtestatuima ja talendikeskseima töökeskkonnaga,“ sõnas Mainor Ülemiste AS-i juhatuse esimees Ursel Velve.

Alma Tominga maja valmib 2022. aasta novembriks ning tähistab Ülemiste City suurima investeeringuga (üle 30 miljoni euro) büroohoone projekti.

“Kerkimas on maja, mille loome koostöös arhitektuuribüroo PLUSS arhitektidega algusest lõpuni seest väljapoole – meie tänaste ja tulevaste talentide vajadusi aluseks võttes. Neid ootab rohekeskkond, mille sise- ja välisruumi vahelist piiri nihutab suur rõdudega siseaatrium, neljameetrine kosk ja interaktiivne mets, kuhu tekkivas troopilises mikrokliimas on mõnus kolleegidega kohtuda. Innovatsioon ja rohelisus on samm töötajate parema tervise ja võimekuse nimel,“ selgitas Velve.

“Alma Tominga maja valmimisel loome jälle väärtust ja atraktiivsust tulevasele Suur-Ülemistele ning selle visiooni realiseerumisele, mis tulevikus ühendab endas Eesti olulisemat transpordisõlme, Baltikumi parimat kaubanduskeskust ning Põhjamaade suurimat ja sisukamat ärilinnakut. Suur-Ülemiste, mis tõenäoliselt kujuneb Tallinna üheks olulisemaks ekspordiartikliks nii läbi äri- kui tavaturismi, väärib ainult parimat. Parimat sisu ja parimat vormi – neile kriteeriumitele valmiv hoone kindlasti vastab,” sõnas Mainor Grupi nõukogu esimees Guido Pärnits.

Tallinna lennujaama vahetusse lähedusse rajatavale 11-korruselisele rohehoonele on kavandatud energia- ja keskkonnasäästlikkuse LEED® kuldsertifikaat, paigaldatakse päikesepaneelid ning linnakus esimene kaugkütte- ja jahutuse süsteem, millele üleminek tulevikus säästab 1500 puuga metsatuka jagu CO2 aastas.

Fujitsu ja Skeleton: loov töökeskkond on edu võti

Alma Tominga maja tulevaste rentnike hulgast leiab üleilmse haarde ja tuntusega kaubamärke eesotsas tehnoloogiahiid Fujitsu ning järgmiseks ükssarvikuks pürgiva Skeletoniga. Mõlemat võlus eelkõige projekti läbimõeldus ja ambitsioonikus.

Skeleton Technologies on tõusnud Euroopa suurimaks superkondensaatorite tootjaks, andes Eestis väljatöötatud tehnoloogiaga energiat maailma tippettevõtete toodangule. Ettevõtte kasvu peegeldab ilmekalt tõsiasi, et võrreldes 2018. aastal Ülemiste Citysse kolimisega hakatakse Alma Tominga majas kasutama kümme korda suuremat kontoripinda. Valdkonna teerajajana keskendutakse nii Eestist kui mujalt parimate talentide värbamisele ja parima töökeskkonna pakkumine omab seejuures kriitilist tähtsust.

„Otsus kolida Alma Tominga majja rõhutab meie jätkuvat pühendumist töötajatele kõige tervislikuma ja loovama töökeskkonna pakkumisele. Teame, et nende heaolule mõtlemata ei saa toimuda ettevõtte murrangulisi uuendusi. Uude kontorisse kolimine, kus energianõudluse ja CO2 heitmete vähendamiseks ning loodusressursside kokkuhoiuks loodud tõhusaimad standardid, aitab kaasa meie kasvuplaanide elluviimisele,“ lausus Skeleton Technologies’i juhtkonna nõunik Nele Leht.

Fujitsu Eesti haldusjuht Merilin Mõttus tõdes, et kontorite ja töökohtade kaasajastamisega tegeldakse pidevalt, ent otsus kolida Ülemistele märgib paljude heade mõtete realiseerimist, mis lisab keskkonnasõbralikule mõtteviisile ja praktikatele hoogu.

„Fujitsu missioon on muuta maailma läbi innovatsiooni ja usalduse jätkusuutlikumaks. Töötame globaalsel tasandil tehnoloogiatega, mis loovad keskkondi, kus inimestel hea elada ja tegutseda,“ märkis Mõttus.

Ta tõi lähenemisest näiteid: “Oleme loonud nutikaid ruume, kus oma liikumist ja tegevusi saab juhtida näo- või peopesa veenide tuvastuse abil. Samuti tasub välja tuua töötaja väsimuse tuvastamise ja hoiatamise, ruumi täituvuse ja kasutuskoormuse mõõtmise, aga ka teekatte seisundi ja invasiivsete taimeliikide leviku seire lahendused.”

Enam kui 20 000 ruutmeetri suuruse hoone idee autor ja peaprojekteerija on Arhitektuuribüroo PLUSS, ehitajad NOBE ja Nordecon konsortsium.

Vaata Alma Tominga maja tutvustavat videot: https://bit.ly/377rHzt

Fotod Alma Tominga majast: https://bit.ly/2TJnL4U

Fotod nurgakivi paigaldamiselt (autor Kalev Lilleorg): https://bit.ly/3itcNL7

Mainor Ülemiste on Mainor ASi tütarettevõte, mille põhitegevus Baltimaade suurima ärilinnaku Ülemiste City arendamine. Linnaku 36 hektaril on välja ehitatud 150 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda, mis on koduks ligi 500 ettevõttele ning kus töötab, õpib ja elab üle 13 000 inimese. Ülemiste Cityt arendavad Mainor AS, Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS.

Nordecon: Ehituslepingu sõlmimine (Vanasadama D-terminali välisruumi ehitustööd)

NordeconNordecon AS ja AS Tallinna Sadam sõlmisid lepingu Vanasadama D-terminaliga piirneva välisruumi projekteerimis- ja ehitustöödeks. Koos ümbritseva alaga on ümberkujundatava ala suurus ca 5,2 ha, mis hõlmab endas D-terminali esist, Lootsi kvartali esist ning Reidi teed promenaadiga ühendatavaid alasid. Hankelepingu raames valmib D-terminaliga piirneva avaliku linnaruumi uus liikluskorralduse lahendus ja tehnovõrgud, uus haljastus, uued jalakäijate liikumisteed, katusealused busside ja taksode ootajatele, parkla reisijaid teenindavatele taksodele, lühiajaline parkla sõiduautodele ning uus valgustuslahendus koos välisruumi kujunduselementidega.

Lepingu maksumus on 5,9 miljonit eurot ilma käibemaksuta ning ehitustööd valmivad 2022. aasta juulis.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Rootsis, Soomes ja Ukrainas. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2020. aasta konsolideeritud müügitulu oli 296 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd 675 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine” 25% soodsam

Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamiselTelli käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamiselKinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

  • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “mz0kg7” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
  • Pakkumine kehtib kuni 13.06.2021.

Käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel” annab hea ülevaate ehitusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest praktilisemas võtmes. Käsiraamatu autorid on Martina Proosa ja Pille Pettai.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Nordecon: Construction contract (Old Port D-terminal outdoor space works)

NordeconNordecon AS and AS Tallinna Sadam have entered into an agreement for the design and construction of the outdoor space in front of the Old Port’s D-terminal. Together with the surrounding area, the space that will be transformed is around 5.2 ha and includes the front of the D-terminal, the front of the Lootsi quarter, and the areas connecting the promenade with Reidi Road.

According to the contract, a new traffic management solution and utility network, new landscaping, new pedestrian paths, covered bus and taxi waiting areas, a parking lot for passenger taxis, a short-term parking lot for cars, and a new lighting solution with outdoor design elements will all be completed.

The value of the contract is 5.9 million euros plus value added tax and the works will be completed in July 2022.

Üleskutse suveks: teavita TTJA-d ohtlikust ehitisest

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) kutsub kogu algava suve jooksul üles märkama ja teavitama ohtlikest ehitistest, mis asuvad kas kodukohas või jäävad suvisel Eestimaal ringi liikudes silma.

TTJA peadirektor Kaur Kajak märkis, et ehitiste ohutuse tagamine vajab suuremat tähelepanu, mistõttu on täna alanud ja kogu suvi kestev teavitus- ja märkamiskampaania väga oluline ettevõtmine. “Me kõik tahame end nii oma kodukohas kui Eestis ringi liikudes turvaliselt tunda. Ehitiste omanikukohustuste korrektne täitmine parandab kõigi inimeste elukvaliteeti ja hoiab ära eluohtlikud olukorrad ja rängad õnnetused. Paraku meil on Eestis suurel hulgal vanu halvas seisukorras ehitisi, mille korrashoiuga ei ole tegeletud, ning nende ohutust tuleb regulaarselt kontrollida. Kutsume kõiki üles märkama ja vajadusel teada andma ohtlikest hoonetest ja muudest rajatistest, nii enese ümber kui suvel ringi liikudes,” tõdes Kajak.

TTJA ehitus- ja raudteeosakonna juhataja Kati Tamtik sõnas, et ehitis on ohtlik, kui see võib põhjustada ohtu inimese elule või tervisele, varale või keskkonnale. „Hetkel ei oska hinnata, kui palju on Eestis ohtlikke ehitisi, seega on vastava numbri ja ulatuse väljaselgitamine üks TTJA tänavusuvise kaardistamise kampaania eesmärke.“

Ehitise ohutuse eest vastutab seadusest tulenevalt selle omanik, mistõttu TTJA soovib kaardistada ohtlikud ehitised, tuvastada nende omanikud ning kohustada omanikke võtma kasutusele meetmed esmase ohu likvideerimiseks. Kui ehitis ei põhjusta otseselt ohtu, siis nende korrashoiu- ja nõuetele vastavuse järelevalve kuulub kohalike omavalituste pädevusse. Teada ei pea andma endale kuuluvatest hoonetest ning samuti, kui omanik on selge, siis teavitada esmalt võimalikust ohust hoone omanikku.

Ehitised, mille kohta TTJA soovib teavitusi saada, on näiteks järgmised:

  • Varisemistunnustega hooned, müürid, tugiseinad ehk ehitised, mille puhul tekib kahtlus, et need hakkavad varisema, aga ka hooned, mis on juba osaliselt varisenud ja mille uksed-aknad on avatud ning ligipääs hoonesse ei ole takistatud;
  • Ohukahtlusega rõdupiirded või muud hoonete väljaulatuvad osad, mille puhul tundub, et lähiajal võib toimuda varing;
  • Katmata kaevud ja muud sügavad augud, kuhu on oht sisse kukkuda;
  • Nõukogudeaegsed laste mänguväljakud, mida ei ole korrapäraselt hooldatud ning millel võivad olla liiga kitsad redelipulkade vahed või teravad servad või mis on lihtsalt katki;

Muud ohtlikud ehitised, kuhu on kõrvalisel isikul lihtne sattuda ja kus on vigastamise oht (näiteks teravad servad, sh lahtised plekid, katkised klaasid, kõrguses liikumine ilma piireteta, lahtised redelid/trepid vms).

Tamtik lisas, et igal aastal saabub TTJA-le mitukümmend märgukirja lagunevate ehitiste kohta. „Kuna meil on palju nõukogude perioodist jäänud hooneid, mis täna seisavad kasutuseta, siis nende seisukord tõenäoliselt ei lähe aastatega paremaks, vaid pigem ikka halvemaks. TTJA eesmärk on tagada, et sellised ehitised ei muutuks inimestele ja ümbritsevale keskkonnale ohtlikuks.“

Palume kõigil, kes märkavad ohtlikku ehitist, teavitada TTJA-d sellest meiliaadressil ohtlikehitis@ttja.ee või läbi TTJA kodulehe ttja.ee/marka-ohtlikku-ehitist. Lisa teavituse juurde info ehitise asukohast, ohu kirjeldus ning foto(d) ehitisest.

EfTEN Real Estate Fund III AS aktsia puhasväärtus seisuga 31.05.2021

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund III AS aktsia puhasväärtus (NAV) seisuga 31.05.2021 oli 16,98 eurot. EPRA aktsia puhasväärtus (raamatupidamislik puhasväärtus ilma edasilükkunud tulumaksukohustust ja intressiderivatiivide õiglast väärtust arvestamata) oli 31.05.2021 seisuga 18,12 eurot. Nii NAV kui EPRA NAV suurenesid mais 0,9% võrra.

Mais teenis EfTEN Real Estate Fund III AS konsolideeritud müügitulu kokku 1 040 tuhat eurot, mis on 89 tuhat eurot rohkem kui aprillis ning ühtlasi fondi ajaloo parim tulemus – Covid 19 allahindluste järk-järguline lõppemine aitab ka eelmisel aastal soetatud uute kinnisvarainvesteeringute mõju paremini esile tuua. Fondi kinnisvaraportfellis on tavapärasest 5% madalam veel vaid Saules Miestase kaubanduskeskuse üüritulu, kus Covid-19 kriisiga seotud allahindlused osadele klientidele (restoranid ning mõned jalatsikauplused) jätkuvad tõenäoliselt veel suve lõpuni.

Fondi konsolideeritud EBITDA oli mais 854 tuhat eurot, mis on 52 tuhat eurot kõrgem, võrreldes aprilliga ning sarnaselt müügitulule samuti fondi ajaloo tugevaim tulemus.

Selle aasta viie kuu jooksul on fond teeninud 4,9 miljoni euro (2020 5 kuud: 4,0 miljoni euro) suuruse müügitulu juures 4,1 MEUR (2020: 3,2 MEUR) EBITDA-d. EBITDA on võrreldes eelmise aastaga kasvanud kokku 864 tuhat eurot, millest 663 tuhat eurot on toonud uute kinnisvarainvesteeringute lisandumine.

Fondi konsolideeritud üle tähtaja võlgnevus oli 31. mai seisuga 191 tuhat eurot, vähenedes mais 174 tuhande euro võrra. Üle tähtaja võlgnevus on täies ulatuses seotud Saules Miestase ajatatud võlgnevusega, mis jätkuvad osaliselt augusti lõpuni.

Fondi konsolideeritud raha jääk kasvas mais 420 tuhande euro võrra ning oli seisuga 31.05.2021 6,4 MEUR.

EfTEN Real Estate Fund III AS-i konsolideeritud omakapital oli 31.05.2021 seisuga 71,712 miljonit eurot (31.12.2020: 71,483 miljonit eurot). Fondi juuni alguses lõppenud aktsiaemissioonist laekuvad vahendid kajastatakse fondi konsolideeritud bilansis juunis.

Finantsinspektsioon rakendab sunniraha 2020. majandusaasta auditeeritud aruande esitamise hilinemise eest

Pro Kapital3. mail 2021 tegi Finantsinspektsioon AS-le Pro Kapital Grupp ettekirjutuse 2020. majandusaasta auditeeritud aruande tähtajaks esitamata jätmise eest. Ettekirjutusega koos tehti hoiatus tähtajaga 14. mai 2021. Kuna Ettevõte ei ole saanud siiani auditeeritud majandusaasta aruannet esitada, andis Finantsinspektsioon 08. juunil teada, et rakendab ettekirjutuses märgitud sunniraha 15 000 eurot.

Samas hoiatas Finantsinspektsioon, et kui sunniraha esmakordne rakendamine ei saavuta vajalikku eesmärki, ehk Pro Kapital ei täida Finantsinspektsiooni ettekirjutust hiljemalt 11. juunil 2021, peab Finantsinspektsioon põhjendatuks määrata järgmine sunniraha summas 20 000 eurot ning, kui Pro Kapital ei täida ettekirjutust hiljemalt 30. juunil 2021, määrata järgmine sunniraha summas 25 000 eurot.

Ettevõtte teeb kõik endast sõltuva, et avaldada 2020. majandusaasta auditeeritud aruanne esimesel võimalusel. Ettevõtte soov on olla avatud ja läbipaistev. Hoolimata sellest, et aastaaruanne on auditeerimata, avaldas Ettevõtte   2021. aasta esimese kvartali vahearuande tähtaegselt.

The Financial Supervision Authority applies a penalty payment for the delay in submitting the audited report for the financial year 2020

Pro KapitalOn 3 May 2021, the Financial Supervision Authority issued a prescription to AS Pro Kapital Grupp for failure to submit the audited report for the financial year 2020 by the deadline. The prescription included a warning until 14 May 2021.

As the Company has not yet been able to submit the audited annual report, the Financial Supervision Authority announced on 8 June that it applies the warning penalty payment of 15 000 euros specified in the prescription. At the same time, the Financial Supervision Authority warned that if the first application of a penalty payment does not achieve the required goal, ie Pro Kapital does not comply with the Financial Supervision Authority’s prescription no later than 11 June 2021, the Financial Supervision Authority impose the following penalty payment in the amount of EUR 20 000 and if Pro Kapital does not comply with the prescription no later than 30 June 2021, the penalty payment of 25 000 euros will be applied.

The company will make every effort to publish the audited annual report for the financial year 2020 as soon as possible. The Company aims to be open and transparent. Despite the fact that the annual report has not been audited, the Company published interim report for the first quarter of 2021 on time.

Net asset value of EfTEN Real Estate Fund III AS as of 31.05.2021

EfTEN Real Estate FundThe net asset value (NAV) of EfTEN Real Estate Fund III AS as of 31.05.2021 was 16.98 euros. The net asset value of the EPRA share (net book value excluding deferred income tax liability and the fair value of interest rate derivatives) as of 31.05.2021 was 18.12 euros. Both NAV and EPRA NAV increased by 0.9% in May.

In May, EfTEN Real Estate Fund III AS earned a total of 1,040 thousand euros in consolidated sales income, which is 89 thousand euros more than in April and also the best result in the fund’s history – the gradual end of Covid-19 related discounts highlight the results of year 2020 new purchases. Only the rental income of the Saules Miestas shopping center is still 5% lower than usual, where discounts related to the Covid-19 crisis for some customers (restaurants and some shoe stores) are likely to continue until the end of the summer.

The fund’s consolidated EBITDA was 854 thousand euros in May, which is 52 thousand euros higher than in April. Similarly to sales income, it is also the strongest result in the fund’s history.

During the five months of this year, the fund has earned EBITDA of 4.1 MEUR (2020: 3.2 MEUR) with a sales income of 4.9 million euros (2020 5 months: 4.0 million euros). EBITDA has increased by a total of 864 thousand euros compared to the previous year, of which 663 thousand euros has been brought by the addition of new real estate investments.

The consolidated overdue debt of the Fund was 191 thousand euros as of 31 May, decreasing by 174 thousand euros in May. The overdue debt is fully related to the deferred debt of Saules Miestas, which will continue in part until the end of August.

The consolidated cash balance of the Fund increased by 420 thousand euros in May and amounted to 6.4 MEUR as of 31.05.2021.

The consolidated equity of EfTEN Real Estate Fund III AS was 71.712 million euros as of 31.05.2021 (31.12.2020: 71.483 million euros). The cash received from the fund’s latest share issue, which ended at the beginning of June, are reflected in the fund’s consolidated balance sheet in June.

Veskimöldre elurajoon saab 4,3 miljonit maksva kaubanduskeskuse

Augustis avatakse Veskimöldre elamurajoonis 4,3 miljoni euro eest kerkiv 2200-ruutmeetrine Veskimöldre Kodukeskus, kuhu tuleb ankurrentnikuna tavaliste ketipoodide asemel kogukonna toidupood.

Veskimöldre Kodukeskuse omaniku, Alliku Kaubanduse juhi Kaupo Kindsigo sõnul avati Veskimöldre elamurajoon 1998. aastal ning 23 aastaga on piirkond saanud koduks 8000 inimesele, mistõttu oli juba ammu viimane aeg oma kodukaupluse rajamiseks.

„Korraldasime kohalike elanike seas küsitluse ning 500 inimest andis meile oma tagasiside, millist keskust ja toidupoodi nad ootavad. Valdav enamus ei soovinud tavalist keti-toidupoodi. Arvestasime inimeste tahtega ning Veskimöldre Kodukeskuses avatakse väga eriline kogukonna toidupood, kus kohalikel inimestel on ka investoritena võimalik soovi korral kampa lüüa,“ rääkis keskuses avatava Veski Marketi toidukaupluse juhataja Anne-Ly Kandelin. „Kohalike inimeste küsitlus näitas, et enamus soovib näha kvaliteetset kohalikku mahekaupa ja sellele paneme kindlasti eraldi rõhku,“ ütles Kandelin.

Lisaks toidupoele tuleb keskusesse ilu- ja massaažisalong, apteek, pakiautomaadid, lille-, juustu ja Prantsuse kvaliteetveinide kauplused ning kohvik. Lisaks avatakse 200-ruutmeetrine väliterrassiga peokoht sündmuste ja tähtpäevade pidamiseks.

Alliku Kaubanduse juhi sõnul on Tallinna piiril Laagris asuv Veskimöldre Kodukeskus hästi ligipääsetav ka nii Saue, Tabasalu kui Saku inimestele ning selle kõrvale plaanitakse tulevikus rajada ka vabaajakeskus. Veskimöldre Kodukeskus avatakse 26. augustil.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!