Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli suveakadeemia 2026 - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Seminariks, koolituseks või koosolekuks – Kinnisvarakooli koolitusruum

17.07.2026 Margot Toompark

Kinnisvarakooli koolitusruum on mugav ja hästi varustatud koht seminaride, koolituste, koosolekute ning õpitubade korraldamiseks. Avaras ruumis on 12 lauda, mille taha mahub istuma kuni 24 inimest, ning teatristiilis paigutuse korral kuni 36 osalejat. Koolitusruum sobib hästi ka hübriidüritusteks, kus osa osalejaid on kohapeal ja osa liitub veebi teel.

Koolitusruumi põhivarustusse kuuluvad Konfteli konverentsiseade, 86-tolline UHD-ekraan, tahvel markeritega ning veeautomaat külma ja kuuma veega. Ruum asub Tallinnas Kristiine linnaosas aadressil Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Minimaalne rentimise aeg on 3 tundi, maksumus 75 €, hinnale lisandub käibemaks.
Iga järgnev tund on 22 € + käibemaks.
Päeva rent (8 tundi) on 110 € + käibemaks.

Koolitusklassi rentimiseks helista +372 525 6655 (Margot Toompark) või kirjuta kool@kinnisvarakool.ee.

KV.EE: Tallinna korterite müügipakkumiste hind kasvas aastaga 8%

16.07.2026 Tõnu Toompark

Kinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 06.2026 müügiks keskmiselt 4634 Tallinna korterit keskmise hinnaga 3975 €/m². Aastatagusega võrreldes on korterite müügipakkumine vähenenud 4% ja keskmine hind on kerkinud 8% võrra.

Korterite müügipakkumiste arvu vähenemise trend on suhteliselt üldine – pakkumist portaalis KV.EE on vähemaks jäänud enamikus Tallinna linnaosades. Vaid Kristiines, Nõmmel ja Põhja-Tallinnas on korteripakkumine aastatagusega võrreldes suurenenud.

Veel ühtlasem on korterihindade ülespoole liikumine. Kõikides Tallinna linnaosades on korterite pakkumishinnad kinnisvaraportaalis KV.EE kasvanud 3 kuni 14%. Vanalinn on ainus vaatlusalune piirkond, kus tänavune korterite müügipakkumise hind jääb aastatagusele napi 2% alla.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müük: aktiivsete kuulutuste arv (tk) ja muutus (%)			Korterite müük: kuulutuste hind (€/m²) ja muutus (%)
	06.2025	06.2026	Muutus, %	06.2025	06.2026	Muutus, %
Haabersti	644	630	-2%	3 504	3 724	6%
Kadriorg	140	121	-14%	4 540	4 689	3%
Kesklinn	1 150	1 103	-4%	4 342	4 623	6%
Kristiine	394	475	21%	3 857	4 063	5%
Lasnamäe	637	571	-10%	2 617	2 930	12%
Mustamäe	528	432	-18%	2 923	3 195	9%
Nõmme	202	213	5%	3 175	3 501	10%
Pirita	146	122	-16%	3 789	4 310	14%
Põhja-Tallinn	888	903	2%	4 214	4 531	8%
Vanalinn	96	64	-34%	4 649	4 545	-2%

Tallinn	4 824	4 634	-4%	3 683	3 975	8%

Eesti	10 790	10 177	-6%	2 722	2 970	9%
Harjumaa	6 060	5 893	-3%	3 445	3 706	8%

Narva	364	132	-64%	719	676	-6%
Rakvere	120	97	-19%	1 744	1 904	9%
Pärnu	859	834	-3%	2 909	2 970	2%
Tartu	1 009	1 067	6%	2 816	3 085	10%
*3 kuu keskmine				Andmete allikas: portaal KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Bigbank: Arendajad on ettevaatlikud – väljastatud ehituslubade arv elamuehituses II kvartalis aasta võrdluses vähenes

16.07.2026 Adaur.ee

Statistkaamet avaldas andmed ehituslubade ja kasutuslubade väljastamise kohta selle aasta teises kvartalis. Vaatasin elamuehitust ja võtsin aluseks ruutmeetrid, sest nagu varasemad andmed on näidanud, on Eestis hakatud arvuliselt vähem eluruume ehitama, aga mahuliselt on ruutmeetreid rohkem ehk ruutmeetrite arvestus annab üldisest olukorrast adekvaatsema pildi.

Terves Eestis anti selle aasta II kvartalis ehituslubasid välja 10% vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. See vähenemine on üle kõikide elamutüüpide. Kui võtame eraldi välja eramud, ridaelamud ja kortermajad, siis siin on näha kohati päris suured erinevused. Näiteks eramutes (ühepereelamud) on ehituslubade arv vähenenud 5,9%, ridaelamute puhul koguni 12,6%, korterelamute puhul, kus on 3-5 korterit, on ehituslubade arv langenud 28,8% ning 6-8 korteriga elamute puhul langus 35%. Pea viiekordne kasv oli ühe- ja kahekorruseliste korterelamute puhul, aga seal on 2025 a II kvartali mahud erakordselt väikesed. Ehitati ainult 1400 ruutmeetrit. 5% kasv oli ka kaksikelamute kavandatavates ehitusmahtudes. Arvutuse aluseks on jätkuvalt planeeritud ruutmeetrite maht.

Loodame, et planeeritud ehitamised siis kõik ka teoks saavad ja kavandatud projektidel on rahastus juba olemas või kohe-kohe tekkimas. Intressikeskkond hakkab sellel aastal suure tõenäosusega halvenema ehk raha hind hakkab tõusma, mis varem või hiljem hakkab ehitustegevusele (negatiivset) mõju avaldama.

Kliimaministeerium: Uued hooned muutuvad kõigile paremini ligipääsetavaks

16.07.2026 Adaur.ee

1. augustil jõustuvad uuendatud hoonete ligipääsetavuse nõuded, mis tagavad, et rohkem inimesi saab ehitatud keskkonnas mugavamalt hakkama.

„Kui hoone sissepääsuni viib lisaks trepile ka kaldtee, koridoris on piisavalt ruumi ning lifti ja fonolukku saavad mugavalt kasutada kõik inimesed, siis need pole lihtsalt väikesed detailid ehitusprojektis. Paljude inimeste jaoks sõltub just sellistest asjadest, kas hoonet on võimalik iseseisvalt ja mugavalt kasutada. Hea ligipääsetavus peab saama hoonete rajamisel iseenesestmõistetavaks, see on eriti oluline nii eakatele, puudega inimestele, lapsevankriga liikujatele, lastele ja ka näiteks ajutise tervisemurega inimestele,“ lausus taristuminister Kuldar Leis.

Varasemad ligipääsetavuse nõuded olid keskendunud eelkõige puuetega inimeste vajadustele, kuid edaspidi arvestatakse rohkem ka teiste ühiskonnagruppidega, nagu lapsed, eakad või ajutise erivajadusega inimesed. Selleks vaadati üle tingimused näiteks treppidele, kaldteedele, liftidele, evakuatsiooniteedele, majutusruumidele, hoonesisestele liikumisteedele ja avalike ürituste toimumispaikadele.

Ligipääsetavuse nõuded laienevad ka uutele kortermajadele, mis võimaldab tuua turule paremini läbimõeldud planeeringuga kodusid. Kõigist uutest korteritest vähemalt kümme protsenti peavad olema erivajadusega inimesele kergesti kohandatavad. Uue korterelamu rajamisel tuleb nendes korterites tagada piisav koridori laius ja ratastooliga manööverdamise ruum. Ligipääsetavad ja mugavalt kasutatavad peavad olema ka liftid, fonolukud ja uksed.

Lisaks muutuvad nõuded senisest selgemaks ja paindlikumaks. Mitmel juhul asendati väga täpsed mõõdud mõõtevahemikega, mis võimaldavad valida hoonele sobiva lahenduse, säilitades samal ajal hea ligipääsetavuse. Näiteks puudutab see ratastooliga manööverdamiseks vajalikku ruumi. Samuti lisati erandid olukordadeks, kus kõigi nõuete täitmine ei ole mõistlik või võimalik. Näiteks kui tegu on muinsuskaitsealuse ehitisega või kui ehitis asub kinnistu piiril ja seetõttu pole selle ümberehitamisel võimalik rajada kaldteed, võib valida muu sobiva lahenduse.

Uuendatud ligipääsetavuse nõuded hakkavad kehtima uutele mitteeluhoonetele alates 1. augustist 2026 ning uutele elamutele 1. jaanuarist 2027. Ka olemasolevate hoonete ja rajatiste ümberehitamisel tuleb lähtuda ligipääsetavuse nõuetest, kui see on tehniliselt võimalik.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Baltic Horizon Fund publishes its NAV for June 2026

16.07.2026 Adaur.ee

The net asset value (NAV) per unit of the Baltic Horizon Fund (the Fund) decreased to EUR 0.4039 at the end of June 2026 (0.4042 as of 31 May 2026). The month-end total net asset value of the Fund slightly decreased to EUR 91.5 million (EUR 91.6 million as of 31 May 2026).

In June 2026, the Fund generated consolidated net rental income of EUR 1.1 million (EUR 1.0 million in May 2026).

At the end of June 2026, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 8.8 million (31 May 2026: EUR 8.5 million) of which EUR 3.2 million is restricted for use specified under credit agreements.

As of 30 June 2026, the total consolidated assets of the Fund were EUR 220.4 million (31 May 2026: EUR 220.6 million).

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 30.06.2026

15.07.2026 Adaur.ee

EfTEN United Property Fund teenis juunis puhaskahjumit 103 tuhat eurot ning aasta esimese kuue kuuga puhaskasumit 709 tuhat eurot (eelmisel aastal samal ajal 1 679 tuhat eurot). Fondiosaku puhasväärtus (NAV) oli juuni lõpus 11,62 eurot, langedes kuuga 0,4%.

Juuni kahjum oli eelkõige seotud fondi varade regulaarse hindamisega poolaasta lõpus. Segmentide lõikes vähenesid hindamise tulemusena eelkõige büroosektori varade väärtused. Seda tasakaalustas mõnevõrra Kristiine kaubanduskeskuse, kuhu fond on investeerinud läbi usaldusfondi EfTEN Real Estate Fund 5, ja usaldusfondi EfTEN Residential Fund kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse kasv.

Juunis anti Fondi 80%-lise osalusega arendusettevõttes Invego Uus-Järveküla OÜ klientidele üle (sõlmiti asjaõigusleping) üks valminud ridamaja osa ning arendusettevõte teenis 69 tuhat eurot kasumit. Kuivõrd EfTEN United Property Fund hindab kõiki omakapitaliinvesteeringuid õiglases väärtuses, on Uus-Järveküla arendusprojekti juunis teenitud kasum fondi bilansis kajastatud eelnevatel perioodidel. Arendusprojektis on veel müümata neli ridamaja osa ja kaks kinnistut.

Perioodi järgselt, juuli alguses müüs fond Vilniuses Menulio 7 asuva büroohoone. Müügilepingu kohaselt tagastab ostja hiljemalt 17 kuu jooksul EfTEN United Property Fund´i omaniklaenu summas 2,899 miljonit eurot. Omaniklaenu intress on esimese 12 kuu jooksul 9% aastas ning edaspidi 12% aastas. Laenu tagatiseks seati fondi kasuks Menulio 7 kinnistule esimese järjekoha hüpoteek ning ostjal ei ole lubatud võtta võlakohustusi, mille täitmine asuks fondi nõudest eespool.

Net asset value of the EfTEN United Property Fund as of 30.06.2026

15.07.2026 Adaur.ee

EfTEN United Property Fund earned a net loss of 103 thousand euros in June and a net profit of 709 thousand euros for the first six months of the year (compared with 1,679 thousand euros in the same period last year). The net asset value (NAV) of the fund unit was 11.62 euros at the end of June, a decline of 0.4% over the month.

The June loss was primarily related to the regular valuation of the fund’s assets carried out at the end of the half-year. Across segments, mainly the valuations of office assets decreased. This was partly offset by the increase in the value of the Kristiine shopping centre — in which the fund is invested through the EfTEN Real Estate Fund 5 — and of the value of residential rental properties in the EfTEN Residential Fund.

Invego Uus-Järveküla OÜ, a development company in which the fund has an 80% stake, concluded one real rights contract in June and development company earned 69 thousand euros of profit. As EfTEN United Property Fund values all equity investments at fair value, the June profit from the Uus-Järveküla development project has been recognised in the fund’s balance sheet in prior periods. As of the end of June four terraced houses and two plots remain unsold in the development project.

After the balance sheet date, at the beginning of July, the fund sold the Menulio 7 office building in Vilnius. The buyer will repay the shareholder loan from EfTEN United Property Fund in the amount of EUR 2.899 million within 17 months at the latest. The shareholder loan bears 9% annual interest during the first 12 months and 12% thereafter. As security for the loan, a first-ranking mortgage over the Menulio 7 property has been established in favour of the fund, and the owner is not permitted to take on any obligations that would rank ahead of the fund’s claim

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Bigbank: Miks laenutaotlus võib saada eitava vastuse? Levinumad põhjused ja mida teha edasi

14.07.2026 Adaur.ee

Laenutaotluse esitamine on oluline samm ning eitav otsus võib valmistada pettumust. See ei tähenda aga enamasti, et laenu saamine oleks tulevikus välistatud.

Laenuotsus põhineb vastutustundliku laenamise põhimõtetel ning kehtivatel nõuetel. Allpool leiad vastused sagedasematele küsimustele ning soovitused, mida sellises olukorras teha.

1. Miks sain eitava otsuse, kui minu elamisluba ei kehti kogu laenuperioodi vältel?

Vastus
Kui kogu laenuperioodi kattev kehtiv elamisluba puudub, ei saa pank laenupakkumist teha.

Mida teha?
Kui elamisluba on pikendatud, esita uus taotlus pärast uue loa vormistamist.

2. Miks on oluline, et minu elukoht oleks registreeritud Eestis?

Vastus
Rahvastikuregistri andmetel peab kliendil olema registreeritud elukoht Eestis.

Mida teha?
Registreeri oma elukoht Eestis ja esita seejärel uus taotlus.

3. Kas vanus võib mõjutada laenuotsust?

Vastus
Laenu väljastatakse täisealistele klientidele ning lepingu lõppemise hetkeks ei tohi vanus ületada kehtestatud piirmäära.

Mida teha?
Alla 18-aastased saavad taotleda pärast täisealiseks saamist. Vanemaealistele võib sobida lühem laenuperiood või väiksem laenusumma.

4. Miks jäi võimalik laenusumma alla miinimumi?

Vastus
Olemasolevad kohustused võivad vähendada võimalikku laenusummat alla minimaalse väljastatava summa.

Mida teha?
Kui kohustused vähenevad, võib tulevikus olla võimalik saada suurem laenusumma.

5. Miks ei saanud ma uut laenu, kui olemasoleva lepingu esimene makse on veel tegemata?

Vastus
Hiljuti sõlmitud laenu või järelmaksu esimese makse tasumata jätmine võib mõjutada uut otsust.

Mida teha?
Pärast esimese makse õigeaegset tasumist tasub uuesti taotleda.

6. Miks soovib pank näha pikemat maksekäitumise ajalugu?

Vastus
Mõnikord vajab pank enne otsust rohkem infot kliendi maksekäitumise kohta.

Mida teha?
Jätka korrektseid makseid ning proovi mõne kuu pärast uuesti.

7. Kas varasem maksehäire mõjutab laenuotsust?

Vastus
Jah, varasem maksehäire või krediidiajalugu võib otsust mõjutada.

Mida teha?
Pärast maksehäire lõppemist ja korrektset maksekäitumist võib uus otsus olla positiivne.

8. Miks võib hiljutine lepingumuudatus mõjutada uut laenu?

Vastus
Hiljutised muudatused olemasolevas laenulepingus võivad mõjutada uue taotluse hindamist.

Mida teha?
Kui olukord on stabiliseerunud, tasub hiljem uuesti taotleda.

9. Miks ei vasta minu sissetulek nõuetele?

Vastus
Laenuotsuse tegemisel arvestatakse eelkõige regulaarse ja tõendatava sissetulekuga.

Mida teha?
Kui sissetulek muutub regulaarseks ja kajastub registrites, võivad võimalused paraneda.

10. Miks mõjutab töösuhte puudumine laenuotsust?

Vastus
Püsiv töösuhe annab kindluse laenumaksete tasumise võime kohta.

Mida teha?
Pärast tööle asumist ja vähemalt kahe palgalaekumise saamist tasub uuesti taotleda.

11. Kas varasemad maksete hilinemised mõjutavad otsust?

Vastus
Jah, varasemad maksete hilinemised võivad mõjutada krediidihinnangut.

Mida teha?
Korrektsed maksed pikema aja jooksul aitavad krediidiajalugu parandada.

12. Mida tähendab, et sissetulekute ja kohustuste suhe ei ole piisav?

Vastus
Praegune sissetulek ei võimalda olemasolevate kohustuste kõrval võtta uusi kohustusi.

Mida teha?
Abi võib olla sissetuleku suurenemisest või olemasolevate laenude vähendamisest.

13. Kas lapsehoolduspuhkus mõjutab laenu saamist?

Vastus
Lapsehoolduspuhkus ei välista laenu saamist, kuid oluline on kehtiv töösuhe.

Mida teha?
Pärast tööle naasmist ja regulaarsete palgalaekumiste taastumist võib uuesti taotleda.

14. Miks on pensionilaekumised olulised?

Vastus
Pensionäride maksevõimet hinnatakse regulaarsete pensionilaekumiste alusel.

Mida teha?
Kui pension hakkab regulaarselt laekuma, saab pank võimalused uuesti üle vaadata.

Eitav otsus ei tähenda alati lõplikku „ei“

Laenuotsus peegeldab kliendi olukorda taotluse esitamise hetkel. Finantsolukord, sissetulekud ja kohustused muutuvad ajas ning koos nendega võivad muutuda ka laenuvõimalused.

Kui tänane vastus oli eitav, tasub keskenduda põhjustele, mis otsust mõjutasid, ning teha vajalikud sammud nende parandamiseks. Sageli piisab mõnest kuust, et olukord muutuks ja uus taotlus saaks positiivse tulemuse.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Statistikaamet: Mais peatus majutusettevõtetes 5% rohkem turiste kui aasta varem

14.07.2026 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel peatus 2026. aasta mais majutusettevõtetes ligi 320 300 turisti, mida on 5% rohkem kui aasta varem samas kuus. Välisturiste oli 9% rohkem kui mullu, siseturistide arv jäi aga eelmise aastaga samale tasemele.

Mais peatus Eesti majutusettevõtetes üle 185 100 välis- ja 135 100 siseturisti. Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Puki sõnul kasvas võrreldes eelmise aasta maiga ka ööbimiste arv. „Ööbimisi oli tänavu mais 6% rohkem, kokku ligi 583 600,“ täpsustas Pukk.

Välisturistid veetsid majutusettevõtetes üle 362 100 öö ning siseturistid ligi 221 500 ööd. Välisturistide ööbimisi oli aasta varasemaga võrreldes 10% rohkem, siseturistide ööbimiste arv jäi eelmise aastaga samale tasemele.

Välisturistid ööbisid mais peamiselt Tallinnas (71%), Pärnus (10%) ja Tartus (6%). Reisi eesmärgi järgi oli 77% majutatud välisturistidest Eestis puhkusereisil, ka siseturistidest 68% veetis puhkust.

Majutuse ühe öö maksumus jäi mullusega samale tasemele

Mais oli Eestis turistide käsutuses 1062 majutuskohta, ligi 23 500 tuba ja üle 55 000 voodikoha. Ühe öö maksumus majutuskohas oli keskmiselt 54 eurot inimese kohta, mis on sama palju kui 2025. aasta mais.

Võrreldes pandeemiaeelse 2019. aasta maiga oli majutatud turiste ja ööbimisi tänavu 1% vähem. Eesti elanikke majutati selle perioodiga võrreldes 22% enam, kuid väliskülastajaid majutati 12% vähem. Eesti elanike ööbimisi oli samuti 22% rohkem, väliskülastajate ööbimisi aga 11% vähem.

Vähemalt viie voodikohaga majutusettevõtte majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti turismimajandusel.

Andmed on avaldatud 10.07.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnisvarakooli suveakadeemia: seminar „Kinnisvarainvesteeringu tasuvuse arvutamine praktikas“ toimub 06.08.2026

14.07.2026 Margot Toompark

Kinnisvarakooli suveakadeemia veebiseminar „Kinnisvarainvesteeringu tasuvuse arvutamine praktikas“ keskendub sellele, kuidas hinnata investeeringu tootlust ja näha numbrite taga tegelikku tasuvust. Seminar aitab paremini mõista, millised näitajad on investeerimisotsuste tegemisel olulised ning kuidas neid praktiliselt kasutada. Seminari viib läbi kinnisvaraekspert Tõnu Toompark.

Veebiseminar toimub 06.08.2026 kell 18.00–19.30. Osalejad õpivad:

arvutama üüritootlust ja rahavoogu;
hindama investeeringu tasuvust;
arvestama finantseerimise ja kõrvalkulude mõjuga;
võrdlema investeerimisobjekte numbrite põhjal.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Statistika: Soome residendid võõrandavad Eestis rohkem kortereid kui omandavad

14.07.2026 Tõnu Toompark

Maa- ja ruumiameti andmetel tegid 2025. a välisresidendid Eestis 423 korterite omandamistehingut. Välisresidentidest suuremad tehingute tegijad olid Soome, Ukraina ja Venemaa residendid. Võõrandamistehinguid tehti välisresidentide poolt 1115. Võõrandajate arvust suurima osa moodustasid Soome, Venemaa ja Saksa residendid.

Soome residendid tegid korteriturul 86 omandamis- ja 376 võõrandamistehingut. Seega jäi omandamiste-võõrandamiste saldo 290 tehinguga miinusesse. Soome residentidest korterite võõrandajaid on alates 2013. aastast iga-aastaselt olnud rohkem kui omandajaid.

2025. a omandajate arvu vaatest teine välisresidentide grupp on Ukraina residendid. Ukraina residentidest korterite omandajate arv kasvas oluliselt määral 2022. aastal, mil Ukrainas algas Venemaa terrori teine laine. Varasemalt oli Ukraina residentide omandamiste ja võõrandamiste arv suhteliselt tasakaalus õrnalt omandamiste poole kaldu. Viimasel neljal aastal ületab Ukraina residentide korterite omandamiste arv võõrandamisi kordades.

Tehingute arvu vaatest kolmas oluline välisresidentide grupp on Venemaa residendid. Vene residentide Eesti korterite võõrandamistehingute arv on omandamisi ületanud alates 2015. aastast alates. 2022. aastal oli Vene residentide korterite omandamiste arv suurem, sellele järgnes oluline omandamiste vähenemine. Vene residentide korterite võõrandmiste arv püsib viimased 10 aastat enamasti suhteliselt kitsas vahemikus 300-400 tehingu lähedal.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Nordecon: Ehituslepingu sõlmimine – Läike ärihoone

13.07.2026 Adaur.ee

Nordecon AS kontserni kuuluv Embach Ehitus OÜ ja Läike Varad OÜ sõlmisid töövõtulepingu stock-office tüüpi ärihoone ehitamiseks aadressidel Läike tee põik 5 ja 7, Peetri, Harju maakond.

Lepingu maksumus on 3,3 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Hoone valmib 2027. aasta mais.

Nordecon: Construction contract – Läike Commercial Building

13.07.2026 Adaur.ee

AS Nordecon group company Embach Ehitus OÜ and Läike Varad OÜ have entered into a contract for the construction of a stock-office commercial building at Läike tee põik 5 and 7, Peetri, Harju County.

The value of the contract is 3.3 million euros, excluding VAT. The building is scheduled for completion in May 2027.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

1Partner: Soome tööstusettevõtted enam Eestisse ei koli, kuid vanad olijad jätkavad laienemist

13.07.2026 Adaur.ee

Soome tööstusettevõtete huvi Eestisse uusi tootmisüksusi rajada on viimastel aastatel tuntavalt vähenenud, kuid siin juba pikalt tegutsenud ettevõtted investeerivad jätkuvalt tegevuse laiendamisse, kommenteerib 1Partner Kommertskinnisvara partner Juha Ajakainen.

Aastaid Soome ettevõtteid Eesti kinnisvaraturul nõustanud Juha Ajakaineni sõnul ei ole põhjanaabrid Eesti vastu küll huvi kaotanud, kuid investeerimisplaane on viimastel aastatel mõjutanud nii koroonapandeemia, sõda Ukrainas, üldine intressimäärade tõus kui ka muidugi Eesti kiire inflatsioon. “Küll aga oleme viimastel aastatel vahendanud uusi tootmispindu mitmetele edukatele Soome tootmisettevõttele, kes on siin juba aastaid tegutsenud, tunnevad kohalikku turgu hästi ja investeerivad julgelt edasi. Eesti tugevuseks on endiselt hea logistiline asukoht, toimiv ettevõtluskeskkond ja Tallinna piirkonnas suhteliselt hea tööjõu kättesaadavus,” selgitab Ajakainen.

Kogenud ekspert toob näitena Eestis juba ligi 15 aastat tegutsenud Vado Filter Groupi, mis võttis äsja üürile 5000 ruutmeetrit tootmis- ja laopinda aadressil Peterburi tee 81, kuhu ettevõte koondab nüüd kolm seni eri asukohtades tegutsenud tootmisüksust. “Veel kümmekond aastat tagasi oli Eesti Soome tööstusettevõtetele selgelt soodsama tööjõukuluga riik. Täna on palgatasemed oluliselt lähenenud ning ainult odavama tööjõu pärast siia enam ei tulda,” räägib tehingut vahendanud Ajakainen, kelle sõnul peegeldab Vado Filter Groupi tehing hästi laiemat trendi, kus uute Soome tootmisettevõtete asemel laiendavad Eestis tegevust need, kes on siin juba pikemalt kanda kinnitanud.

Ajakainen lisab, et Vado Filter Group kaalus näiteks nii uue tootmishoone rajamist kui ka uusarendusi, kuid lõpuks osutus olemasolev hoone hinna ja kvaliteedi suhtes kõige mõistlikumaks valikuks. “Nii suuri tootmiseks sobivaid pindu ei ole Tallinnas lihtne leida, eriti veel linna lähedal. Valitud asukoht Lasnamäel tähendab, et tööjõud on lähedal ning ka sadam ja lennujaam on logistiliselt mugavalt kättesaadavad,” räägib ta ja lisab, et niivõrd suured tootmispindade tehingud ei ole Tallinna turul küll erakordsed, kuid kindlasti mitte ka igapäevased.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Tallinn: Ideekonkurss Nõmme Põhikooli uue hoone projekteerimiseks on avatud

13.07.2026 Tallinn.ee

Korduva ideekonkursiga soovib linn leida projekteerijat Nõmme Põhikoolile õpikeskkonna loomiseks, mis on tulevikku vaatav ja õppijakeskne ning võimalusterohke nii õpilaste kui õpetajate perspektiivist.

Tallinna linnavara ja linnaplaneerimise valdkonna abilinnapea Tiit Teriku sõnul vajab Nõmme Põhikool nüüdisaegset koolihoonet, mis teeniks kogukonda aastakümneid. „Arhitektuurivõistlus annab võimaluse leida parim ruumilahendus, mis ühendab kvaliteetse arhitektuuri, energiatõhususe ning hästi toimiva õpikeskkonna. Soovime, et uus koolimaja sobituks Nõmme miljöösse ning oleks läbimõeldud nii ehituslikult kui ka kasutusmugavuselt,“ sõnas Terik.

Tallinna haridusvaldkonna abilinnapea Andrei Kante sõnul peab uus koolihoone toetama eelkõige õppimist ja õpetamist. „Kaasaegne kool ei tähenda ainult uusi seinu, vaid keskkonda, mis toetab õppijate arengut ja õpetajate tööd. Soovime, et Nõmme Põhikoolist saaks inspireeriv keskkond, kus on hea õppida, õpetada ja koos kasvada ning mis vastab ka tulevikus muutuva hariduse vajadustele,“ ütles Kante.

Nõmme Põhikoolis õpib ligi 500 õpilast ning selle 2002. aastal valminud hoone ehituskvaliteet ei vasta tänapäeva nõuetele ega ruumiprogramm kooli vajadustele.

Nõmme linnaosa vanema Gerry Konnovi sõnul on Nõmme Põhikool piirkonna jaoks oluline kogukonnakeskus. „Nõmme inimesed väärtustavad oma koole ja omanäolist elukeskkonda. Seetõttu on oluline, et uus koolimaja sobituks Nõmme miljöösse, oleks läbimõeldud ja hubane ning looks lastele parimad tingimused õppimiseks. Loodame, et arhitektuurivõistlus toob esile lahenduse, mille üle saavad uhked olla nii koolipere kui ka kogu Nõmme kogukond,“ ütles Konnov.

Konkurss on avatud kõigile kvalifitseeritud arhitektidele ja arhitektuuribüroodele. Eesmärgiks on olemasoleva koolimaja asemele luua kaasaegset õpikeskkonda pakkuv hoone. Võistlus on ühe-etapiline avatud arhitektuurivõistlus.

Võistlusel osalejatelt oodatakse hubast, looduslähedast ja Nõmmele omast arhitektuurset lahendust. Liikuma kutsuv ja õppija arengut toetav koolikeskkond peab olema õppetööd soodustav ning hästi kasutatav nii õpilastele, õpetajatele kui ka teistele koolitöötajatele. Kooli väliruum ja ligipääsud tuleb kavandada viisil, mis soodustab jalgsi, jalgrattaga või muul aktiivsel viisil kooli saabumist ning toetab tervislikke ja keskkonnateadlikke eluviise.

Hoone energiatõhusus peab vastama liginullenergiahoonele esitatud nõuetele. Hoone peab sisaldama varjendit ning olema maksimaalselt säästliku ja keskkonnasõbraliku ehitus- ja viimistlusmaterjalide valiku, madala energiakasutuse, ehitustehnoloogia ning lihtsa hooldusega.

Arhitektuurivõistlust korraldab Tallinna Linnavaraamet koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Tallinna Haridusametiga. Konkursi tähtaeg on 29. september ja preemiafond 50 000 eurot. Žüriisse kuuluvad Nõmme Põhikooli direktor Õnnela Leedo-Küngas, linnaplaneerimise ameti ruumivisioonide vanemarhitekt Mae Köömnemägi, haridusameti haldusvaldkonna kuraator Triinu Pärn-Nuust, linnavaraameti tehnosüsteemide projektijuht Aivar Säde, Eesti Arhitektide Liidu esindajad Kadri Klementi ja Jaak-Adam Looveer ning Eesti Maastikuarhitektide Liidu esindaja Tiina Tuulik.

Nõmme põhikooli projekteerimiseks on linn ka varem partnereid otsinud: 2024. aastal korraldati ideekonkurss, mille võitjaga ei jõutud lepingusse, ning 2025. aastal projekteerimishange, mille tulemus vaidlustati. Seekordne arhitektuurivõistlus on järgmine etapp koolihoone projekteerimise ettevalmistamisel.

Nõmme Põhikooli ideekonkursi dokumendid on leitavad riigihangete registris: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10101464/general-info