Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Omanike Keskliit: omanikule tuleb hüvitada topelt bürokraatia ja ebamõistliku vastutusega seotud kulud

20.10.2021 Omanikud.ee

Sildid: Andry Krass, Eesti, Eesti Omanike Keskliit, ehitis, ehitus, haldus, kohus, mõis, muinsuskaitse, Muinsuskaitseamet, omanik, Omanike Keskliit, omavalitsus, Paide, Pärnu, riik, sektor, Soome, Tartu, väärtus, valitsus

Eesti Omanike Keskliit saatis Muinsuskaitseametile teabenõude seoses ehitismälestiste ja muinsuskaitse all olevate ehitistega, soovides teada, kui palju ehitisi on muinsuskaitseliste piirangutega hõlmatud ning missuguses mahus on toetatud riikliku kaitse all olevate ehitiste omanike.

Liit on aktiivselt osalenud Muinsuskaitseameti poolt korraldatavatel uute muinsuskaitsealade moodustamiseks korraldatud koosolekutel nii Tartus, Pärnus kui ka Paides ning erinevatel aruteludel, kuid selgeid vastuseid, miks riik on asunud nii jõuliselt eraomandit piirama, saanud ei ole.

Täna soovib Eesti riik uute muinsuskaitsealade kaitsekordade kehtestamisega muinsuskaitses valitseva bürokraatia kafkalikuks muuta – kohustab omanikku läbima topelt haldusmenetlust nii kohaliku omavalitsuse kui ka riigiga ning ähvardab kuni kümne aastase vangistusega väheväärtuslikuks tunnistatud ehitise kahjustamise eest. Avalikku ressurssi ja mälestiste omanike usaldust nii rumalalt kasutades ei saagi muinsuskaitsevaldkonnas olukord paraneda, sõnas omanike liidu juhatuse liige Andry Krass.

Krass lisab, et kultuuriväärtuslike ehitiste korrashoid ei erine muudest valdkondadest selle poolest, et ka siin on avalikul sektoril ja omanikel eesmärgi saavutamiseks kasutada piiratud ressurss. Seda kasutatakse eesmärgipäraselt seda enam, mida väiksem on bürokraatiale kuluv aeg ja raha. Krass toob näite Soomest, kus on riikliku kaitse all olevaid ehitisi ca 1600, mis on hinnanguliselt kümme korda vähem, kui Eestis, küsides, kust võtab viis korda väiksem Eesti, kümme korda suurema hulga kaitseks vajaliku raha? Kui omaniku taskust, siis tuleb omanikule hüvitada ka topelt bürokraatia ja ebamõistliku vastutusega seotud kulud, rääkimata muinsuskaitseliste nõuetega seotud ehitus- ja remondikuludest!

Hepsor: Kinnisvaraarendaja Hepsor on alustanud ettevalmistusi börsile minekuks

20.10.2021 Adaur.ee

Sildid: aktsia, Andres Pärloja, arendaja, arendus, äripind, börs, Eesti, ehitus, elamu, ettevõte, Finantsinspektsioon, haigla, Henri Laks, Hepsor, hoone, investor, kasum, kinnisvara, kontor, korter, Kristjan Mitt, kvartal, Läti, Lauri Meidla, LHV, LHV Pank, linn, maja, NASDAQ, omanik, pank, Pärnu, plaan, Põhja-Tallinn, portfell, projekt, Riia, riik, sääst, Tallinn, Tallinna Börs, Tallinna Haigla, tulu, üür

Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte Hepsor kavatseb viia lähiajal läbi oma aktsiate esmase avaliku pakkumise ja noteerida aktsiad Nasdaq Tallinna börsi Balti põhinimekirjas.

Pakkumisega soovib Hepsor anda Balti piirkonna investoritele võimaluse investeerida Eesti ja Läti turul tegutsevasse kiire kasvuga kinnisvaraarendusettevõttesse. Kaasatud vahendeid plaanib ettevõte kasutada juba kavandamisel olevate arenduste rahastamiseks. Ettevõtte portfellis on ettevalmistusfaasis 20 uut arendusprojekti kogupindalaga 140 000 ruutmeetrit.

Pakkumise korraldajana tegutseb AS LHV Pank.

Pakkumise täpne ajakava sõltub muu hulgas valitsevatest turutingimustest ja Finantsinspektsioonilt vajalike kinnituste saamise ajastusest.

Hepsori juhatuse liikme Henri Laksi sõnul on ettevõtte praegune hea seis pikaajalise sihikindla töö tulemus. „Meie arendusportfell on kohaliku turu kontekstis väga tugev, tänu millele näeme oma ettevõtte kiire kasvu jätkumist. Ka neile, kes pole seni investeerimise eesmärgil kinnisvara soetanud, on meie aktsiate märkimisel osalemine hea võimalus Eesti kinnisvaraturu kiirest arengust osasaamiseks,“ rääkis Laks, lisades, et kuna ettevõte keskendub kasvule, tuleb arvestada, et Hepsorist ei saa lähiaastatel dividendiaktsiat.

Hepsori käive kasvas 2020. aastal 98%, ulatudes 38,8 miljoni euroni. Ettevõtte puhaskasum kasvas samal perioodil 115% 2,9 miljoni euroni. Hepsor on viimasel neljal aastal (2017-2020) olnud Eestis pidevalt nelja suurema elukondliku arendaja hulgas. Eelmisel aastal oldi 277 müüdud uue korteriga turul teisel kohal. Samuti tegeleb Hepsor rohebüroode arendamisega, kus on esimesena Balti riikides võetud kasutusele mitmeid uuenduslikke ja keskkonnasäästlikke insenertehnilisi lahendusi.

2020. aasta oli edukas ka kontserni Läti ettevõtetele, kus müügitulu ulatus 4,9 miljoni euroni, moodustades ligi 13 % kontserni müügitulust.

Ettevõtte suurematest ja tuntumatest arendusprojektidest on ettevalmistusfaasis Põhja-Tallinnas Manufaktuuri Kvartal, kuhu rajatakse kaks kortermaja kokku 154 korteriga ning rekonstrueeritakse olemasolev Balti Manufaktuuri tehasehoone äripindadega korterelamuks kokku 400 korteri ja 6 000 m2 üüritava äripinnaga.

Väljatoomist väärib ka esimese rohelise mõtteviisi kõrghoone ehitus Tallinnas, aadressil Pärnu mnt 113. Suurematest arendusaladest on Tallinnas ehitustööd alanud uue kavandatava Tallinna Haigla lähistel, kuhu rajatakse järgnevate aastate jooksul kokku 450 korterit. Riias on alustatud 3800 ruutmeetri kontor-ladu tüüpi äripinna arendamisega Ulbrokase tänaval ning 120 korteriga elamu arendusega Kuldigase tänaval.

Hepsori kontserni asutajad ja omanikud on Andres Pärloja (33,25%), Kristjan Mitt (33,25%), Henri Laks (16,6%) ning finantsinvestorina on kaasatud Lauri Meidla 16,9% osalusega.

Statistikaamet: Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis septembris üle 19%

20.10.2021 Statistikaamet

Sildid: analüüs, Eesti, Eveli Šokman, hind, hinnad, hinnaindeks, hinnatõus, indeks, kodu, kommunikatsioon, maja, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, statistika, Statistikaamet, tööstus, võrdlus

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta septembris võrreldes augustiga 2,8% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 19,2%.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Eveli Šokmani sõnul mõjutas indeksit augustiga võrreldes enam hinnatõus elektrienergia ja puittoodete tootmises. „Vastupidist mõju avaldas hindade langus toiduainete ja plasttoodete tootmises,“ lisas Šokman.

Eelmise aasta septembriga võrreldes mõjutas tootjahinnaindeksit eelkõige hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, elektrienergia ning metalltoodete tootmises.

Ekspordihinnaindeks suurenes septembris võrreldes augustiga 1,8%. Hinnad tõusid enim elektrienergia, naftatoodete ning masinate ja seadmete tootmises. Ekspordihinnaindeks kasvas kaheteistkümnendat kuud järjest. Võrreldes eelmise aasta septembriga suurenes ekspordihinnaindeks 18,2%.

Impordihinnaindeks kasvas võrdluses eelmise kuuga 2,3%. Kõige enam tõusid hinnad elektrienergia ja nahktoodete tootmises ning mäetööstuses. Impordihinnaindeks kasvas kümnendat kuud järjest. Võrreldes 2020. aasta sama kuuga suurenes impordihinnaindeks 17,8%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi ning ekspordi- ja impordihinnaindeksi andmeid kogub ning analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Kas üürnikult võib nõuda leppetrahvi?

20.10.2021 Evi Hindpere

Sildid: eluruum, Evi Hindpere, kohus, kokkulepe, kommentaar, leping, linn, mõis, OEG, õigus, seadus, tagatis, Tallinn, üür, üürileandja, üürileping, üürnik, Väli, võlg

Kuigi võlaõigusseaduse üldosa lubab lepingupooltel lepingu rikkumise korral kokku leppida leppetrahvis, oli eluruumi üürilepingu puhul see välistatud. Miks? Seadusemuudatuse eelnõu seletuskirja kohaselt oli leppetrahvi välistamisega püütud kaitsta üürnikke üürileandjate võimalikke kuritarvituste eest, sätestades rahalise hüvitise saamiseks üürileandja kohustuse tõendada iga üürnikupoolse lepingurikkumise korral kahju tekkimist.

Samas oli sageli probleem just selles, et kahju tekkimist ja selle suurust oli raske kui mitte võimatu tõestada. Näiteks olukorras, kui üürnik on rikkunud eluruumis suitsetamise või lemmikloomade pidamise keeldu. Kuidas sa paned rikkumist rahasse? Jah, kui kassipoeg kraabib diivanikatte ära või koer närib juhtmed katki, on rahaline kahju mõõdetav. Kui midagi taolist ei juhtu aga probleem on hoopis paljude inimeste allergias loomakarvade vastu?

Selle aasta jaanuaris jõustunud seaduse muudatusega on leppetrahvi kokkuleppe keeld tühistatud ja kokkuleppeks luba antud. Tundub positiivne? Aga võta näpust. Leppetrahv on küll lubatud, kuid piirangutega.

Nimelt ei või ühe rikkumise korral leppetrahvi summa ületada ühes kuus 10% kõikidest maksetest, mis on pandud üürniku kanda. Kui rikkumisi on rohkem, ei või leppetrahvi summa ületada 20% kuus. Arvutage ise välja, kas selline summa motiveerib üürnikku lepingut mitte rikkuma.

Piiranguks võib pidada ka seda, et leppetrahvi saab nõuda vaid mitterahaliste kohustuste rikkumise eest. Rahaliste kohustuste rikkumise korral saab nõuda viivist, kuid ka siin on piirang. Nimelt ei või viivis ületada kolmekordset seadusega kehtestatud viivisemäära. Täna on seadusega kehtestatud viivisemääraks 0,022% võlgnetavalt summalt iga viivitatud päeva eest. Seega kolmekordne määr on vaid 0,066%. Taaskord tühine summa, mis enamasti ei tõsta üürniku maksedistsipliini.

Meeles tuleb pidada ka seda, et leppetrahvis tuleb taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida. See ei ole seadusest tulenev õiguskaitsevahend, vaid kokkulepe. Leppetrahvi saab nõuda vaid oluliste rikkumiste korral. Seega tuleb lepingus täpselt välja tuua, milliste oluliste rikkumiste eest on antud sunnivahend kokku lepitud. Näiteks öörahu rikkumise eest võib leppetrahvi nõuda vaid siis, kui tegemist on korduva rikkumisega.

Kui leppetrahvis on kokku lepitud ja rikkumine on toime pandud, tuleb mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist üürnikule teada anda, et te nõuate leppetrahvi. Vastasel juhul te kaotate õiguse leppetrahvi nõuda.

Paraku ei saa üürileandja leppetrahvikokkuleppest tulenevat nõuet rahuldada tagatisraha arvelt. Seega, kui üürnik ei nõustu leppetrahvi tasuma, tuleb üürileandjal ette võtta kohtutee või Tallinnas linnas oleva eluruumi korral pöörduda leppetrahvi nõudega üürikomisjoni.

Minu blogilehelt https://raid.ee/blogi leiad kõik minu postitused lihtsalt ja korraga. Postitused ilmuvad regulaarselt üks kord nädalas. Ka teiepoolsed kommentaarid ja küsimused on oodatud.

EfTEN: Agentuur GRESB hindas kõrgelt EfTENi Baltimaade esimest rohelist kinnisvarafondi

19.10.2021 Adaur.ee

Sildid: analüüs, Baltikum, BREEAM, EAS, Eften, EfTEN Real Estate Fund 4, ehitis, energiasääst, ettevõte, Euroopa, gaas, hind, hindaja, investor, kinnisvara, kinnisvarafond, koostöö, LEED, leping, logistika, maa, objekt, poliitika, portfell, sääst, taastuvenergia, üür, uuring, üürnik, Viljar Arakas, võrdlus

Rahvusvaheline jätkusuutliku investeerimise hindaja GRESB omistas EfTEN Real Estate Fund 4-le neli tärni viiest võimalikust edusammude eest ESG-valdkonnas, mis hõlmavad fondi rohelist ja jätkusuutlikku tegevust.

„GRESB (Global Real Estate Sustainability Benchmark) on kahtlemata globaalne ESG (Environmental, Social, and Governance) valdkonna mõõdupuu kinnisvarafondidele, investoritele ja juhtidele. Kuigi ESG-l on alati olnud kindel roll EfTENi tegevuses, oleme viimasel ajal pööranud sellele veelgi rohkem tähelepanu, mis on aidanud EfTEN Real Estate Fund 4-l saada Baltikumi esimeseks roheliseks kinnisvarafondiks,” ütles EfTEN Capital AS-i tegevjuht Viljar Arakas.

Näiteks kuulub fondi portfelli SBA logistika- ja tootmiskeskus Klaipėdas, mis on Baltimaade kõige rohelisem lao- ja tootmiskompleks.

„EfTENi jaoks tähendab ESG kinnisvara puhul energiasäästu, meie üürnike elu- ja töötingimuste parandamist ning nende ja kogukonna kaasamist. See hõlmab kõike alates ehitiste sertifikaatidest (BREEAM, LEED jt) kuni selgete sisemiste reeglite ja koostöörühmadeni, mille näiteks regulaarselt kohtuv ESG komitee,” lisas Arakas.

Eriti praeguste energiahindade tõusu taustal on taastuvenergiale ja säästvale tarbimisele keskendumine erilise tähtsusega, et vähendada energiakulusid ja heitkoguseid.

EfTEN Real Estate Fund 4 osales GRESB süsteemis teist aastat ning tõstis mullusega oma reitingut, saavutades neli tärni viiest võimalikust ning platseerudes Euroopa 210 võrdlusgrupi fondi seas 11. kohale.

GRESB kogub, valideerib, hindab ja võrdleb ESG andmeid, et pakkuda välja ärianalüüse, kaasamisvahendeid ja lahendusi regulatiivseks aruandluseks. Kogu maailmas kasutab GRESB-d 140 institutsionaalset investorit ning enam kui 1500 kinnisvarafondi juhti ja ettevõtet, mille portfellidesse kuulub 117 000 objekti ning 5,7 triljonit dollarit hallatavaid varasid.

GRESB-l on ESG-ga seotud teavet kõigi turu tipptegijate kohta, mis tähendab, et nad on kursis kõigega alates investeerimisprotsessist, ESG-poliitikast ja rohelisi põhimõtteid järgivatest rendilepingutest kuni üürnike ja töötajate rahulolu-uuringuteni. GRESB teab, kui palju energiat, gaasi ja vett iga portfelli kuuluv kinnisvara tarbib ning isegi kui palju jäätmeid igal aastal kogutakse.

Riigi Kinnisvara: Riigi Kinnisvara kuulutas välja riigihanke Pelgulinna riigigümnaasiumi ehitustöödeks

19.10.2021 Adaur.ee

Neljakorruseline õppehoone koosneb kolmest ruudukujulise põhiplaaniga hoonest, mille juurde kuulub kõrg- ja madalhaljastusega linnapark.

Pakkumuste esitamise tähtaeg on 24.11.2021 kell 11:00. Hankedokumendid on leitavad riigihangete registris viitenumbriga 242017.

„Selleks, et tulevases Pelgulinna riigigümnaasiumis saaks iga õpilane kokku panna individuaalseid võimeid ja huvisid arvestava õpitee, töötame praegu kolme riigigümnaasiumi ühiste sihtide ja õppekorralduse raamiga. Lähiajal jätkame piirkonna koolide külastamist ja aasta lõpus kutsume kõiki huvilisi, eriti Põhja-Tallinnast, mõttetalgutele kogukonna rolli, koolikorralduse ja eesmärkide üle arutama,“ ütles Tallinna Pelgulinna riigigümnaasiumi direktor Indrek Lillemägi.

„Pelgulinna riigigümnaasiumi südames paikneb looduslikku mäekülje järgi disainitud ja läbi kolme korruse kulgev puidust astmestik. Hoonel on võimas puidust väline päikesevarjestus, mille funktsionaalsus on ühendatud päeva jooksul muutuva valgusega. Keskkonnaalase suunitlusega koolihoone puhul on eriline väline näituste ala, kus õpilased saavad ise istutada ning kujundada looduslikku maastikku. Lisaks istutatakse hoone ümber puudeväli, mis aja möödudes kasvab omanäoliseks linnapargiks, luues suurepärased võimalused õues olemiseks ja liikumiseks,“ sõnas Riigi Kinnisvara projektidirektor Raivo Toom.

„Tegemist on väga laiapõhjalise puidukasutusega haridushoonega, kus palju erinevaid kandeelemente ja nende viimistluskihte on disainitud puidust,“ lisas Toom.

Pelgulinna riigigümnaasiumi välimisse perimeetrisse on paigutatud klassiruumid ja suuremad avalikud alad, siseperimeetris on ruumid, mis ei vaja otsest päikesevalgust – tualetid, riietusruumid, abi- ja hoiuruumid. Õppehoone ehitusalune pind on 3773 ruutmeetrit ja suletud netopind 8274 ruutmeetrit. Kinnistule on projekteeritud juurdepääsu ja liikumisteed, jalgratta- ja autoparkla, kõrg- ja madalhaljastus.

Pelgulinna riigigümnaasiumi hoone on kavandatud aadressile Kolde puiestee 67a, Tallinnas. Õppehoone arhitektuurikonkursi võitis arhitektuuribüroo Arhitekt Must ideekavandiga «Seitse venda», arhitektid Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Jõnn Sooniste, Katrin Vilberg ning Lisett Laurimäe. Pelgulinna riigigümnaasiumi ehitust rahastatakse riigieelarvelistest ja Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fond sõlmis raamlepingu EBRD-ga ja plaanib uute osakute suunatud pakkumist

19.10.2021 Adaur.ee

Sildid: Baltic Horizon, börs, Euroopa, investeering, investor, kohus, konstruktsioon, kvartal, leping, linn, NASDAQ, Northern Horizon Capital, objekt, pakkumine, pank, plaan, poliitika, rekonstruktsioon, riik, Saku, Tallinn, Tallinna Börs, väärtus

Northern Horizon Capital AS ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank („EBRD“) sõlmisid raamlepingu, mille kohaselt on Baltic Horizon Fond võtnud kohustuse järgida EBRD teatavaid keskkonna- ja sotsiaalseid nõudeid ning äriühingu üldjuhtimise põhimõtteid ja nõudeid, kui EBRD otsustab märkida Baltic Horizon Fondi osakuid. Raamlepingu sõlmimise hetkel ei ole EBRD võtnud kohustust omandada fondi osakuid.

Northern Horizon Capital AS teavitab ühtlasi, et kavandab Baltic Horizon Fondi uute osakute suunatud pakkumist 2021. a IV kvartalis.

Pakkumine on suunatud eelkõige institutsionaalsetele investoritele valitud Euroopa riikides. Eesmärk on kaasata Baltic Horizon Fondile ligikaudu 15 miljoni euro ulatuses kapitali uute investeeringute tegemiseks ja olemasolevate objektide arendamiseks vastavalt fondi investeerimispoliitikale. Northern Horizon Capital AS võib kaasatavat summat suurendada kuni 25 miljoni euroni. Uued osakud lastakse välja hinnaga, mis on võrdne fondi osaku viimase puhasväärtusega (NAV). Northern Horizon Capital AS plaanib esitada taotluse uute osakute noteerimiseks Nasdaq Tallinna börsil.

Uued osakud antakse välja suunatud pakkumise raames, s.t. avalikku pakkumist ei korraldata ning prospekti ei registreerita. Uued osakud esindavad 12-kuulise perioodi jooksul vähem kui 20 % Baltic Horizon Fondi juba kauplemisele võetud osakute arvust.

Tallinna külje alla kerkib uus Kokasauna Äripark

19.10.2021 Adaur.ee

Sildid: Aimar Roosalu, arendaja, äripind, Bigbank, Combicon, ehitus, ERR, ettevõte, foto, hoone, Kaupo Koitla, kinnistu, Kokasauna Äripark, laen, linn, maa, projekt, Saku, Saue, Tallinn, Tari, territoorium, vahetus

Tallinna piirile Tänassilma kerkib uus Kokasauna Äripark, mille arendaja võttis Bigbankist ligi 1,8 miljoni eurose laenu esimese, enam kui 3300-ruutmeetrise stock-office tüüpi ärihoone rajamiseks.

Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juhi Aimar Roosalu sõnul asub Kokasauna äripark Tallinna vahetus läheduses, otse Tänassilma Tehnopargi kõrval ning tegemist on väga kiirelt areneva äripiirkonnaga.

„Lähikonnas tegutseb täna kümneid ettevõtteid, mis vajavad oma äritegevuse laiendamiseks uut pinda. Piirkonnas pole rentnike leidmisega seni mingeid raskusi olnud ja Bigbank siseneb finantseerijana varases faasis, et pakkuda arendajale äriprojekti elluviimisel maksimaalset tuge,“ ütles Roosalu.

Kokasauna Äripark OÜ juhatuse liikme Kaupo Koitla sõnul on äripark suunatud tootmis-, lao- või muid äripindu vajavatele ettevõtetele. „Siin on logistiliselt lihtne tööl käia nii Tallinna, Saku kui Saue inimestel. Kokku on Kokasauna Äripargi territoorium ligi viis hektarit ning kõigi kinnistute liitumised ja teed ning trassid on tänaseks rajatud,“ ütles Koitla.

Äripargi esimese hoone ehitus algab koheselt ning see valmib 2022. aasta suvel. Lisatud on eskiisfotod COMBICON OÜ poolt projekteerimis-ehitustöövõtu korras rajatavast hoonest.

Arco Vara: Arco Vara AS avaliku pakkumise tulemused ja uute aktsiate jaotus

19.10.2021 Adaur.ee

Sildid: aktsia, Arco Vara, börs, Eesti, investor, kinnisvara, kommentaar, linn, maa, Miko-Ove Niinemäe, NASDAQ, pakkumine, plaan, projekt, Tallinn, Tallinna Börs

15. oktoobril 2021 kell 16:00 lõppes Arco Vara AS-i aktsiate avalik pakkumine.

Avalikult pakuti kuni 1 000 000 aktsiat. Pakkumise käigus märgiti pakutav maht üle 4,84-kordselt ehk kokku 4 835 950 aktsiat. Märkimises osales 6 860 investorit.

Juhataja Miko-Ove Niinemäe kommentaar: „Mul on hea meel, et Arco Vara on tulnud viimase aasta jooksul kinnisvara ja börsi maastikul rohkem pildile. Seda näitab ka enam kui 6000 uue investori huvi ja suur märkijate arv. Seatud eesmärk 1000 uue investori näol sai oluliselt ületatud, mis tõstab Arco Vara aktsionäride arvu juba ligi 10 000-ni. Patt oleks nuriseda, arvestades, et oleme seitsmekordistanud Arco Vara investorite arvu 10-ne kuuga ja saame enesekindlamalt fookuse järgmistele projektidele asetada.“

Uued aktsiad jaotatakse pakkumises osalenud investorite vahel järgmiselt:

Esmajärjekorras jaotatakse igale uuele investorile, kes ei ole Arco Vara aktsionäride nimekirjas 19. septembri 2021 Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga (edaspidi „uued investorid“), tema poolt märgitud aktsiad, kuid mitte rohkem kui 100 aktsiat.

Uusi investoreid osales pakkumisel 6116 ja neile jaotatakse kokku 532 775 aktsiat.

Teises järjekorras jaotatakse pakkumise aktsiad kõigi märkimiskorraldusi esitanud investorite vahel, vastavalt nende poolt märgitud aktsiatele, kuid mitte rohkem kui
5 000 aktsiat. Kuna teises järjekorras ei jätkunud aktsiaid kõigile märkimiskorralduse esitanud investoritele kuni 5 000 aktsia jaotamiseks, jaotatakse pakkumise aktsiad teise järjekorra investorite vahel proportsionaalselt arvestades nende poolt märgitud aktsiate arvu kuni 5 000 aktsiani ning uute investorite puhul arvestades märgitud aktsiate arvust maha neile esmajärjekorras kirjeldatud viisil juba jaotatud aktsiad.

Teises järjekorras jaotatakse 467 225 aktsiat. Iga teise järjekorra investor saab 12,93% algselt märgitud mahust. Suurim teises järjekorras jaotatav aktsiate arv investori kohta on seega 646 aktsiat.

Kolmandas järjekorras oli plaan jaotada ülejäänud pakkumise aktsiad proportsionaalselt nende investorite vahel, kes märkisid 5 001 või enam pakkumise aktsiat, kuid kuna esmajärjekorra ja teise järjekorra investorid märkisid kokku rohkem kui 1 000 000 pakkumise aktsiad, ei jätkunud aktsiaid kolmanda järjekorra investoritele.

Pakkumise arveldus on plaanitud toimuma 20. oktoobril 2021 või sellele lähedasel kuupäeval. Uued aktsiad on plaanis võtta kauplemisele Nasdaq Tallinna börsi Balti põhinimekirjas, esimeseks kauplemispäevaks on 28. oktoober 2021 või sellele lähedane kuupäev.

EKFL: Kutse konverentsile “Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)” 21.10.2021

19.10.2021 Adaur.ee

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank kutsuvad Sind 21. oktoobril Park Inn by Radisson Meriton Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Paldiski mnt 4) toimuvale konverentsile.

„Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“

Kinnisvaraturg makropildis
Kristo Aab, LHV Panga majandusanalüütik

Kinnisvarasektorist vaates Tallinn 2035
Oliver Alver, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja

Ärikinnisvara sektori arengud Balti riikides
Deniss Kairans, Colliers International partner

Rahamaailmast ja reaalmaailmast
Urmas Sõõrumaa, Elu kunstnik

Digilahenduste areng kinnisvaraturul
Ardi Roosimaa, Restate Property Advisors nõukogu liige
Diskussioonipaneelis osalevad: Ivo Jaanisoo, Siim Täkker, Madis Avi

Kinnisvarafondidest, sh Eften Balti turul
Viljar Arakas, Eften Capital AS tegevjuht

Hullud ajad ehitussektoris arendaja pilgu läbi
Andres Aavik, Liven AS nõukogu esimees
Diskussioonipaneelis osalevad: Madis Mägi, Taimo Murer, Ivo Volkov

Arengud elukondlikul kinnisvaraturul. Kas teise pensionisamba avanemise mõjud on ülehinnatud?
Igor Habal, OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa analüütik

Päeva juhivad Gert Jostov ja Tõnis Rüütel.

Konverentsile registreerimine hiljemalt 17. oktoobriks või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee, telefonil 6 411 516.

Konverentsi kava ja täpsema info leiate SIIT.

Kohtumiseni konverentsil!

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank

26/10/2021 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kasutusluba ja selle taotlemine”

19.10.2021 Margot Toompark

Koolitus “Kasutusluba ja selle taotlemine” toimub 26/10/2021. Jurist Martina Proosa annab koolitusel ülevaate kasutusloa olemusest, kasutusloa taotlemiseks vajalikest dokumentidest, kasutusloa andmise menetlusest ning nendega seotud probleemidest. Koolitusel käsitletakse igapäevast praktikat ja tuuakse näiteid Riigikohtu praktikast.

Koolituse sihtrühm on:

kohalikud omavalitsused;
projekteerijad;
kinnisasja omanikud;
kinnisvaraarendajad.

Koolitus “Kasutusluba ja selle taotlemine” toimub 26/10/2021 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Valitsuse korraldusest lähtuvalt võime klassiruumi oodata inimesi, kes on valmis kandma kaitsemaski ja suudavad tõestada oma nakkusohustust. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund has signed a framework agreement with EBRD and plans private placement of new units

19.10.2021 Adaur.ee

Sildid: Accor, Baltic Horizon, EAS, investor, linn, NASDAQ, Northern Horizon Capital, price, rate, Tallinn

Northern Horizon Capital AS and European Bank for Reconstruction and Development (“EBRD”) entered into a framework agreement whereby Baltic Horizon Fund has undertaken to comply with certain EBRD policies and requirements regarding environment, social compliance and corporate governance should EBRD decide to subscribe for Baltic Horizon Fund units. At the moment of signing the framework agreement EBRD has taken no obligation to acquire fund units.

Northern Horizon Capital AS also informs of intended private placement of new Baltic Horizon Fund units in Q4 2021.

The private placement is aimed mostly at institutional investors in select European countries. The intention is to raise approximately EUR 15 million for Baltic Horizon Fund’s new acquisitions and investments into existing properties in accordance with the fund´s investment policy. Northern Horizon Capital AS may increase the amount raised up to EUR 25 million. New units will be issued at the price corresponding to most recent NAV of the fund unit. Northern Horizon Capital AS plans to apply the listing of new units on Nasdaq Tallinn.

The new units will be issued by way of a private placement, i.e. no public offering will be made and no prospectus registered. The new units to be issued represent, over a period of 12 months, less than 20 % of the number of Baltic Horizon Fund units already admitted to trading.

Arco Vara: The results of the public offering by Arco Vara AS and the distribution of new shares

19.10.2021 Adaur.ee

Sildid: Arco Vara, EAS, Estonia, Estonian, investor, linn, NASDAQ, Tallinn

The public offering of the shares of Arco Vara AS ended at 4:00 p.m. on 15 October 2021.

Up to 1,000,000 shares were offered publicly. During the offering, the offered volume was subscribed more than 4.84 time, ie a total of 4,835,950 shares. 6,860 investors participated in the subscription.

Comment from CEO: “I am pleased that Arco Vara has come more into the picture in the real estate and stock market landscape over the past year. This is also shown by the interest of more than 6,000 new investors and the large number of subscribers. The set goal in the form of 1,000 new investors was significantly exceeded, which increases the number of Arco Vara shareholders to almost 10,000. It would be a sin to complain, considering that we have increased the number of Arco Vara investors sevenfold in 10 months and we can confidently focus on the following projects.”

The new shares will be distributed among the investors participated in the offering as follows:

In the first order each new investor not holding Arco Vara shares based on the list of shareholders as at the end of the business day of the Estonian settlement system of Nasdaq CSD on 19 September 2021 (hereinafter New Investors) shall be distributed the shares subscribed by them but not more than 100 shares.

6,116 New Investors participated in the offer and a total of 532,775 shares will be distributed to them.

In the second order, the Offer Shares will be distributed among all investors who have submitted subscription orders pursuant to the shares subscribed for by them, but no more than 5,000 shares. As there were not enough shares to distribute up to 5,000 shares among all investors who submitted the subscription order, the Offer Shares will be distributed among the investors in the second order on a proportional basis, taking into account the number of shares subscribed for by them up to 5,000 shares and in the event of New Investors, deducting the shares already distributed to them in the manner described in the first order from the number of shares subscribed for.

467,225 shares will be distributed in the second order. Every second-order investor receives 12.93% of the originally subscribed volume. The maximum number of shares to be distributed per investor in the second order is therefore 646 shares.

In the third order, the plan was to distribute all remaining Offer Shares proportionally among the investors who subscribed 5,001 or more Offer Shares, but as the first and second order investors subscribed for more than 1,000,000 Offer Shares, there were no shares left for the third order investors.

The settlement of the offering is planned to take place on 20 October 2021 or at an adjacent date. The new shares are planned to become tradeable on the Baltic Main List of Nasdaq Tallinn, the first trading day will be 28 October 2021 or an adjacent date.

Statistika: enim tehinguid tehakse väikeste korteritega

19.10.2021 Tõnu Toompark

Sildid: Adaur, Adaur Grupp, Eesti, EKFL, eluase, eluruum, graafik, investor, kinnisvara, Kinnisvarakool, kinnisvaraturg, kommentaar, koroona, korter, kvartal, maa, maa-amet, omanik, statistika, tehing, Tõnu Toompark, turg, üür

2021 III kvartalis tehti Eestis maa-ameti andmetel kokku 6542 korteritehingut. Eelmise aasta sama perioodiga võrrelduna kasvas tehingute arv 13%.

Traditsiooniliselt tehakse proportsionaalselt kõige enam tehinguid korteritega suurusega 41-55 m². Sellise suurusega korteritehingute arv oli 2021 III kvartalis 2017 ehk 31% tehingute koguarvust.

Vaatamata ilusale narratiivile, et koroona on pannud inimesi suuremaid kortereid ostma, on tehingutes väga vähesel määral suurenenud väiksemate korterite osakaal. Muutused tehingute struktuuris enne koroonat, koroona ajal ja 2021. aastal on siiski väga tagasihoidlikud.

Nii võiks järeldus olla, et inimesed ostavad endiselt samasuguseid eluruume, mida varemgi. Ehk siis koroona ei ole inimeste eelistusi eluaseme suuruse osas olulisel määral muutnud.

Tõsi – väikeste korterite ostmise taga võivad olla üüriinvestorid, kes eelistavad üürile andmiseks soetada ühe- ja kahetoalisi kortereid ehk kortereid suurusega kuni 55 m².

See siiski ei muuda üldisemat järeldust, et inimeste eelistused ja rahaline võimekus ostetava eluruumi suuruse osas ei ole oluliselt muutunud.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2021. aasta septembri seisuga

18.10.2021 Adaur.ee

Sildid: arendus, Baltic Horizon, ehitus, hoone, kasum, kaubandus, kaubanduskeskus, kinnisvara, kontseptsioon, LEED, Leedu, linn, maa, maakler, plaan, portfell, projekt, Saku, südalinn, teenus, tulu, üür, üüritulu, üürnik, väärtus

Baltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2021. aasta septembri lõpu seisuga on 1,0539 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtus võrreldes eelneva kuu lõpu seisuga kasvas +0,70%. Fondi kogu puhasväärtus tõusis kuuga 126,1 miljoni euroni. NAVi mõjutas positiivselt kinnisvara renditegevusest teenitud rahavoog. EPRA NRV 2021. aasta septembri lõpu seisuga on 1,1273 eurot osaku kohta, mis tähendab +0,60% kasvu viimase kuuga.

2021. aasta septembri auditeerimata konsolideeritud üüritulu oli 1,6 miljonit eurot, mis näitab eelmise kuuga võrreldes üüritulu 0,1 miljoni eurost kasvu (1,5 miljonit eurot 2021. aasta augustis). Renditulu muutust mõjutas peamiselt üüritulude taastumine kaubanduskeskustes, pärast üürnikele antud üürisoodustusi. Fond teenis 2021. aasta septembris auditeerimata konsolideeritud puhaskasumit 0,7 miljonit eurot.

Alates 1. septembrist 2021 on Fondi partneriteks CBRE Baltics ja Censeo kes hakkavad pakkuma kinnisvarahaldamise, maakler- ja raamatupidamisteenuseid kogu fondi portfellile. Censeo osutab teenuseid Leedu ärikeskustele Duetto ja North Star, samuti ärikeskusele Domus Pro. CBRE Baltics osutab teenuseid ülejäänud portfellile.

2021. aasta septembri lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 14,6 miljonit eurot (31. detsember 2020: 13,3 miljonit eurot), mis näitab head likviidsust ja finantsilist paindlikkust. Fond plaanib ülejäänud aasta jooksul investeerida osa olemasolevast rahast arendusprojektidesse.

30. september 2021 seisuga oli Fondi konsolideeritud varade kogumaht 349,5 miljonit eurot (31. detsember 2020: 355,6 miljonit eurot). Fond on investeerinud täiendavalt 1,2 miljonit eurot Meraki büroohoonete käimasolevatesse ehitustöödesse 2021. aasta septembris.

2020. aasta lõpus algatas fondi juhtkond Europa ostukeskuses renoveerimisprojekti, mille eesmärk on luua keskusele uus kontseptsioon, mis sobiks kasvava südalinna äripiirkonnaga ning vastaks klientide vajadustele COVID-19 järgses maailmas. Fond plaanib investeerida Europa ostukeskuse uuendamisse umbes 5.7 miljonit eurot.

1 2 3 … 1,171 1,172 1,173 Vanemad uudised ››

Omanike Keskliit: omanikule tuleb hüvitada topelt bürokraatia ja ebamõistliku vastutusega seotud kulud

Hepsor: Kinnisvaraarendaja Hepsor on alustanud ettevalmistusi börsile minekuks

Statistikaamet: Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis septembris üle 19%

Kas üürnikult võib nõuda leppetrahvi?

EfTEN: Agentuur GRESB hindas kõrgelt EfTENi Baltimaade esimest rohelist kinnisvarafondi

Riigi Kinnisvara: Riigi Kinnisvara kuulutas välja riigihanke Pelgulinna riigigümnaasiumi ehitustöödeks

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fond sõlmis raamlepingu EBRD-ga ja plaanib uute osakute suunatud pakkumist

Tallinna külje alla kerkib uus Kokasauna Äripark

Arco Vara: Arco Vara AS avaliku pakkumise tulemused ja uute aktsiate jaotus

EKFL: Kutse konverentsile “Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)” 21.10.2021

„Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“

26/10/2021 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kasutusluba ja selle taotlemine”

Lisateave ja registreerumine

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund has signed a framework agreement with EBRD and plans private placement of new units

Arco Vara: The results of the public offering by Arco Vara AS and the distribution of new shares

Statistika: enim tehinguid tehakse väikeste korteritega

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2021. aasta septembri seisuga

Kinnisvarauudised

Uudiste arhiiv

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Kinnisvarakoolis järgmisena: