Coop Pank: Coop Pank AS sõlmis ühinemislepingu CP Varad AS-iga

Coop PankCoop Pank AS sõlmis täna notariaalse ühinemislepingu oma 100%-lise tütarettevõtja CP Varad AS-iga. Ühinemise tulemusena CP Varad AS lõppeb ning Coop Pank AS-ist saab CP Varad AS-i õigusjärglane. CP Varad AS-i peamiseks tegevusalaks on olnud panga probleemkrediidi tagatiseks olnud kinnisvara haldamine ja realiseerimine. Ühinemise eesmärk on lihtsustada pangagrupi õiguslikku struktuuri. Ühinemise tulemusena ei muutu pangagrupi konsolideeritud varade, õiguste ja kohustuste seis.

Ühinemisleping jõustub pärast Finantsinspektsioonilt ühinemisloa saamist ning ühinemine on plaanis eelduslikult lõpule viia 2022. aasta jooksul. Ühinemisleping ja ühinemisaruanne on lisatud käesolevale teatele.

Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 133 100 igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused kodule lähemale. Panga strateegiline omanik on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 330 kauplust.

Uhinemisaruanne Coop Pank AS ja CP Varad AS uhinemise kohta

Uhinemisleping

SEB: Kuidas EURIBORI tõus mõjutab korteriühistu renoveerimislaenu?

SEB PankÜle 8 aasta tuleb nentida, et on otsa saanud eksperiment nimega ’EURIBORi negatiivsed intressimäärad’. See tähendab, et Euroopa pankade omavaheline laenamise keskmine intressimäär, mida pangad kasutavad laenude väljastamiseks, on taas positiivne. Selle otsene mõju annab eeldusliku efekti laenude tagasimaksete tõusule, sh korterelamu renoveerimislaenudele.

EURIBOR’i muutumine tuleneb sellest, et selle trende juhib Euroopa Keskpank oma intressipoliitikaga, mis omakorda on instrumendiks Euroopa majanduse stabiilsena hoidmisel. Seega mõjutab EURIBOR olemasolevaid ja tulevasi laenuvõtjaid, sh korteriühistuid, kes soovivad taotleda laenu elamu renoveerimiseks, kaasajastamiseks või jätkusuutlikkumaks muutmiseks. Oluline on siinkohal mõtestada, et laenu taotlemine on alati vastutustundlik tegevus, mistõttu sellega kaasnevad riskid ja erinevad mõjurid tuleb selgelt läbi mõelda, mille osas on SEB Pank ka valmis avatult nõu andma.

Tulenevalt intressikeskkonnas toimunud muutustele, kus pikaajaline EURIBOR (EU6) on positiivne ning muutub iga kuue kuu tagant, siis ühistud, kes plaanivad (lähi)tulevikus hakata laenu taotlema, peaksid remondifondi kogumisel arvestama ka EURIBORi indeksi võimaliku muutusega tulevikus. Lihtsustatult on lahenduseks kaks varianti:

  • KÜ üldkoosolek otsustab koguda remondifondi piisava puhvriga või tuleb olla valmis olukorraks, kus iga-aastaselt või paari aasta tagant tuleb kogutavat remondifondi summat 1m2 kohta olukorra põhiselt suurendada.
  • Alternatiivne võimalus on intressimäära fikseerimine, mida reeglina tehakse kuni viieks aastaks. Selle võimaluse juures tuleb arvestada, et fikseeritud intress kehtib eraldiseisva määra alusel, mis on mõnevõrra kõrgem hetkel muutuva intressi suhtes. Selle variandi puhul tuleb olla valmis remondifondi tasude suurendamiseks olukorra põhiselt.

Näiteks eeldusel, et korteriühistu, kus korterite üldpind on kokku 5000 m2, taotleks laenu summas 300 000 EUR renoveerimistööde teostuseks graafikuga 20 aastat, siis kujunevad laenukulud positiivsete intressimääradega 50 m2 korteri omanikule järgmiselt:

  • Ujuva 6 kuu EURIBORi puhul (hetkeseisuga turutase ca 0,7%) kujuneks igakuine korteriühistule tasutav arve 2-euro võrra suuremaks.
  • Fikseeritud EURIBORi puhul 5 aastaks (hetkeseisuga turutase ca 1,5%) kujuneks igakuine korteriühistule tasutav arve 4- euro võrra suuremaks.

Hoolimata sellest, et Euroopa intressikeskkond on muutunud, on SEB Panga sooviks olla uues olukorras endiselt heaks koostööpartneriks, kes aitab soovide põhise nõustamise ja korrektse analüüsi toel tagada, et kogu laenu taotlemine on läbi mõeldud ning erinevad olukorrad ja riskid professionaalselt mõtestatud.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Riik plaanib merealade konkureerivad hoonestusloa taotlused enampakkumisele panna

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumMajandus- ja taristuminister Riina Sikkut saatis ministeeriumidele kooskõlastamiseks määruse eelnõu, millega luuakse alus meretuuleparkide hoonestuslubadele enampakkumiste korraldamiseks.

„Eesti on võtnud selge suuna, et arendada tuuleenergia tootmist nii maal kui merel. Turuolukord on muutunud sellistele investeeringutele soodsaks, mistõttu on ettevõtjatel ka kõrgendatud huvi ning nii on ka meretuuleparkide rajamiseks sobilikele aladele suur nõudlus ja üht ala soovib arendada mitu taotlejat. Selliste olukordade lahendamiseks on mõistlik korraldada enampakkumised, et ühemõtteliselt ja läbipaistvatel tingimustel alad ära jagada ning veenduda, et saame neile aladele parima arendaja. Riigi huvi on, et need meretuulepargid saaksid võimalikult kiirelt rajatud,“ rääkis majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) on praeguseks meretuuleparkide rajamiseks sobivatele aladele esitatud ligi 30 hoonestusloa taotlust, seejuures on paljud neist taotlustest samadele aladele. Menetlustega edasi liikumiseks on vajalik määrusega paika panna põhimõtted nende vahel valiku langetamiseks.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor Kristi Talvingu sõnul on ametile esitatud hoonestusloa taotlused hetkel läbivaatamisel ning liiguvad pärast arvamuste avaldamist Ametlike Teadaannete süsteemi. „Huvitatud isikutel on seejärel võimalik 60 päeva jooksul konkureerida ja samale alale omapoolne taotlus esitada,“ selgitas Talving.

Eelnõu kohaselt lähtub TTJA hoonestusloa taotluste hindamisel eelkõige Eesti mereala planeeringust, aga ka mereala maakonnaplaneeringutest. Kui hoonestusloa taotlused vastavad kõigile nõutud tingimustele, viiakse nende vahel läbi enampakkumine. Selle alghind sõltub eelnõu kohaselt konkureeriva ala kasutusotstarbest ja suurusest – meretuulepargi puhul oleks alghind 25 000 eurot ruutkilomeetri kohta, muude ehitiste puhul 12 500 eurot ruutkilomeetri kohta. Näiteks 1000 MW suuruse meretuulepargi puhul, mis on umbes 200 ruutkilomeetri suurune ala, oleks alghinnaks 5 miljonit eurot.

Määruse eelnõu on valminud MKMi ja TTJA koostöös.

Soovid alustada tööd kinnisvarasektoris?

KinnisvarakoolKinnisvarakoolis saad hea ettevalmistuse tööks kinnisvaramaaklerina. Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm koosneb 11. koolitusest, mis keskenduvad erinevatele kinnisvarasektori teemadele.

Koolitused toimuvad hübriidõppe vormis – osaleja saab valida, kas osaleb kontaktkoolitustel klassiruumis või veebi teel.

Kinnisvarakool on Eesti Töötukassa koolituskaardi partner.

Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogrammi koolituste läbimise tõendid on Sulle heaks soovituskirjaks kinnisvaramaakleriks kandideerimisel. Kinnisvarakoolil on kokkulepped mitmete Eesti juhtivate kinnisvarabüroodega, kes on valmis koolitustel osalenutele tööpakkumised tegema.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Luminor: Ekspert: üürihinnad on tõusnud märgatavalt kiiremini kui kinnisvarahinnad

Luminor BankÜürihinnad on Tallinnas kasvanud viimase aasta jooksul väga kiiresti, samas toob uute investorite jaoks üürikinnisvara tootlikkust alla kallinenud laenamine.

Luminori eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul on kinnisvara üürihindades Tallinnas toimunud suur muutus. „Kui 2020. ja 2021. aastal oli märgata mõningast hinnalangust, siis tänavu on hind selgelt tõusma hakanud eelkõige suurenenud nõudluse tõttu. Saame kindlalt öelda, et üürikinnisvara hinnad on tõusnud märgatavalt kiiremini kui kinnisvarahinnad,” ütles ta.

Seda võib Rebase sõnul nimetada ka olukorra normaliseerumiseks. „Varem olime selgelt olukorras, kus kinnisvarahinna ja üüritulu suhe ei olnud Eestis võrreldes rahvusvahelise olukorraga paigas – kui üürimine on kinnisvara omamisest odavam, ei ole see pikas perspektiivis tavapärane olukord. Nüüd on aga olukord kindlasti stabiliseerumas.”

Märgatav tõus on näha just pikemas tagasivaates.“”Kui 2007. aastal ja 2016. aastal oli üürikinnisvara ruutmeetri hind üheksa eurot, siis 2020. aastaks oli see hind tõusnud 10 eurole. Tänavu on aga Tallinnas hinnaks juba 15 eurot ruutmeetri kohta ehk hetkel on pealinnas asuva 50-ruutmeetrise üürikorteri keskmiseks hinnaks kuus 750 eurot. Hinnatõus on olnud väga kiire, siin pole kahtlust,“ sõnas Rebane.

Rebase sõnul pole jätkuvaks hinnatõusuks ilmselt enam ruumi ja lagi on käes, seda enam, et nõudlus üürikorterite järgi pole enam väga suur. „Pole näha, et huvi üürimise vastu lähiajal tohutult kasvaks, seda enam, et ka edukad idufirmad, kelle toel Eestisse, eesotsas Tallinnasse varasemalt talente toodi, on eelarvete osas konservatiivsed ning kärbivad kulusid,” rääkis Luminori eraisikute panganduse juht.

Kas uutele kinnisvarainvestoritele on siis hetkel hea aeg turule sisenemiseks? „Kui tegemist pole suuremate investoritega, on hetkel siiski endiselt keeruline aeg, sest üldise hinnatõusu tõttu tuleks kindlasti võimalusi uuesti ümber hinnata. Kui siiamaani on tulnud arvestada tugeva kinnisvarahinna kasvuga, siis üüritootlus ehk igakuine rahavoog on olnud ajalooliselt väga madal,” kirjeldas ta, lisades, et kuna laenu hind on viimasel ajal tõusnud ning seda mõjutab ka järjest tõusta ähvardav euribor, tuleb investoril arvestada, et laenamine pole enam odav, mis omakorda toob üürikinnisvara tootlust alla.

EfTEN: EfTEN United Property Fund teeb investoritele väljamakse summas ligikaudu 212 000 eurot

EfTEN United Property FundEfTEN Capital AS kui EfTEN United Property Fund (väärtpaberi lühinimi EFCUPFFT, ISIN kood EE3500001609) fondivalitseja võttis vastu otsuse teha osakuomanikele rahaline väljamakse 8,531 euro senti osaku kohta. Väljamakse aluseks on fondi alusfondide EfTEN Kinnisvarafondi AS-i ja EfTEN Real Estate Fund II AS-i üldkoosolekute otsuste alusel fondile makstavate dividendide arvel vaba rahavoo edasi maksmine täies ulatuses.

Väljamakseid on õigus saada osakuomanikel, kes on kantud osakuomanike nimekirja 6. juuli 2022. a fondi väärtpaberite registripidaja arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga (record date). Seega on fondi osakutega seotud õiguste muutmise päev (ex-date) 5. juuli 2022. a. Alates sellest kuupäevast ei ole fondi osakuid omandanud isik õigustatud osalema käesolevas teates avaldatud tulu jaotamises. Väljamaksed osakuomanikele tehakse 14. juulil 2022. a ülekandega osakuomaniku arveldusarvele.

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2022. aasta juuli seisuga

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2022. aasta juuli lõpu seisuga on 1,1130 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtus võrreldes eelneva kuu lõpu seisuga kahanes -0,76%. Fondi kogu puhasväärtus vähenes 133,2 miljoni euroni. Puhasväärtuse langust mõjutas peamiselt osakuomanikele deklareeritud väljamakse summas 1,6 miljonit eurot. Kui välistada välja kuulutatud dividendide väljamakse, oleks NAVi kasv äritegevuse tulemustest eelmise kuuga võrreldes kasvanud +0,40%. EPRA NRV 2022. aasta juuli lõpu seisuga on 1,1955 eurot osaku kohta, mis tähendab -0,51% langemist viimase kuuga.

2022. aasta juuli auditeerimata konsolideeritud üüritulu veidi vähenes eelmise kuuga võrreldes 1,4 miljoni euroni (1,5 miljonit eurot 2022. aasta juunis). 2022. aasta juuli fondi üüritulu kasvu kahandas vabade üüripindade kõrgemad katmata kulud. Fond teenis 2022. aasta juulis auditeerimata konsolideeritud puhaskasumit 0,7 miljonit eurot.

2022. aasta juuli lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 7,5 miljonit eurot (31. detsember 2021: 16,1 miljonit eurot), mis näitab head likviidsust ja finantsilist paindlikkust. Fond plaanib tuleva aasta jooksul jätkuvalt investeerida osa olemasolevast rahast arendusprojektidesse.

31. juuli 2022 seisuga oli Fondi konsolideeritud varade kogumaht 348,8 miljonit eurot (31. detsember 2021: 346,3 miljonit eurot). Fond on investeerinud täiendavalt 1,5 miljonit eurot Meraki büroohoonete käimasolevatesse ehitustöödesse ja Europa ostukeskuse rekonstruktsiooni 2022. aasta juulis.

Koolitus “Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine” toimub 14/09/2022

14/09/2022 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine“. Jurist Martina Proosa tutvustab viimase aja kohtupraktika põhjal millistel juhtudel ning milliseid õiguskaitsevahendeid on kinnisvara ostjal võimalik müüja suhtes rakendada, kui selgub, et ostetud korteril või majal ilmnevad puudused.

Muu hulgas saab teada:

  • mida ostja ja müüja peavad kinnisasja müügilepingut sõlmides tähele panema;
  • kes peab tõendama puuduse olemasolu;
  • millal ja kuidas esitada kinnisasja puudusega seotud nõudeid;
  • millistel juhtudel on võimalik kinnisasja müügilepingust taganeda või alandada ostuhinda.

Koolitus “Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine” toimub 14/09/2022 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: eluasemelaenude intressimäär on võtnud ette kindla tee kasvule

Tõnu Toompark

Juunis 2022. a väljastatud eluasemelaenude keskmine intressimäär oli Eesti Panga andmetel 2,13%. Võrreldes aasta varasemate kuudega on keskmine intressimäär mõnevõrra kerkinud. Intressimäär jääb siiski alla aastatagusele või varajasemale perioodile.

Eluasemelaenude intressimäära tõusu tagamaa on euribori tõus. Veel jaanuaris -0,5% peal olnud 6 kuu euribor on juuniks kasvanus kuu keskmisena +0,16% peale.

Arvestades, et euribor on jätkuvalt kiires tempos ülespoole liikumas võib prognoosida, et Eesti eluasemelaenude intressimäär on jätkuvalt kerkimas.

Juba juunikuiste andmete baasilt on näha, et euriborile lisanduv intressimarginaal on mõnevõrra allapoole tulnud. Pankade riskimarginaali vähenemine võiks olla üks jätkuv tegur, mis pehmendab euribori kasvust tingitud uute eluasemelaenude intressimäärade tõusu.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund publishes its NAV for July 2022

Baltic Horizon FundThe net asset value (NAV) of Baltic Horizon Fund (the Fund) unit at end of July 2022 amounted to EUR 1.1130 per unit. Compared to the previous month, NAV per unit decreased by -0.76%. The total net asset value of the Fund decreased to EUR 133.2 million over the month. The NAV decrease was mainly affected by declared distribution to unitholders of EUR 1.6 million. Eliminating declared dividend distribution, the NAV increase from operating performance during the month would have been +0.40% compared to the previous month. The EPRA NRV as of 31 July 2022 was EUR 1.1955 per unit, corresponding to a decrease of -0.51% over the last month.

Unaudited consolidated net rental income for July 2022 slightly decreased to EUR 1.4 million compared to last month (EUR 1.5 million in June 2022). In July 2022, the Fund’s recognized increase in rental income was offset by higher uncovered costs from vacancies. The Fund recognized an unaudited consolidated net profit of EUR 0.7 million in July 2022.

At the end of July 2022, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 7.5 million (31 December 2021: EUR 16.1 million) which demonstrates solid liquidity and financial flexibility. The Fund is planning to invest part of the available cash to (re)development projects during the remainder of the year.

As of 31 July 2022, the total consolidated assets of the Fund were EUR 348.8 million (31 December 2021: EUR 346.3 million). The Fund has invested an additional EUR 1.5 million into the ongoing construction of the Meraki office building and Europa SC reconstruction during July 2022.

Swedbank: Labour market still strong in the second quarter

SwedbankIn the second quarter, the situation in the labor market was still good in Estonia. Employment was high and unemployment low. According to Statistics Estonia, in the second quarter, the unemployment rate was 5.8% and the number of the employed grew strongly, by 4.9%, over the year, but the stat. office survey does not take into account the 50, 000 Ukrainian refugees that have reached Estonia by now as their labour force survey’s sample was formed at the start of the year, before the war in Ukraine escalated. Together with Ukrainian refugees, the unemployment rate reached an estimated 6.5%. One tenth of the registered unemployed were Ukrainian refugees.

Despite the nearly 50,000 people being unemployed, employers still face labour shortages, especially in the construction sector. According to Statistics Estonia, 16,000 Estonian residents work abroad, 6,000 of them in the construction sector. The cooling of the economic climate in Scandinavia might attract some of them back to Estonia.

In the second half of this year, GDP growth is expected to slow considerably. Entrepreneurs are plagued by rising costs, various supply chain issues, declining orders, and war-related business restrictions. Private consumption is suppressed by an exceptionally large decline in household purchasing power. June’s economic data already showed a decrease in the volume of both industrial production and retail sales.

The deteriorating economic environment affects the labor market. However, the increase in unemployment will remain moderate, as the economic downturn is expected to be mild and short-lived. The increase in the number of the unemployed should alleviate labor shortages somewhat. However, wage growth will remain rapid both this year and next. Swedbank forecasts a 10-percent increase in the average gross wage for this year. In addition to the shortage of specialists the labour market needs, the rapid rise in prices and the increase in the minimum wage are behind the rapid wage growth.

Swedbank: Majanduslangus toob kaasa tööpuuduse mõõduka tõusu

SwedbankEesti majandus on kõikvõimalike kriisidega seni hästi hakkama saanud. Teises kvartalis oli olukord tööturul endiselt hea. Hõivatute arv oli kõrge ja tööpuudus madal. Koos Ukraina sõjapõgenikega ulatus tööpuuduse määr hinnanguliselt 6,5 protsendini. Registreeritud töötutest moodustasid sõjapõgenikud kümnendiku.

Hoolimata ligi 50 000 töötust kimbutab tööandjaid jätkuvalt töökäte puudus. Kõige suurem on töötajate defitsiit ehituses. Eesti residentidest töötab välismaal Statistikaameti hinnangul 16 000 inimest, neist 6000 ehituses. Majanduskeskkonna jahenemine Skandinaavias võib osa neist Eestisse tagasi meelitada.

Selle aasta teisel poolel majanduse kasvutempo Swedbanki hinnangul raugeb. Ettevõtjaid kimbutavad energia, tooraine ja raha kallinemine, erinevad tarneprobleemid, tellimuste arvu vähenemine ning sõda ja sellega seotud äritegevuse piirangud. Majapidamiste tarbimist piirab erakordselt suur ostujõu langus. Juunikuu majandusstatistika näitas juba nii tööstustoodangu kui jaemüügi mahu kahanemist.

Majanduskeskkonna jahtumine mõjutab ka tööturgu. Tööpuuduse tõus jääb aga mõõdukaks, kuna majanduslangus peaks tulema leebe ja lühiajaline.

Töötute arvu kasv peaks mõnevõrra tööjõupuudust leevendama. Palgakasv jääb aga endiselt kiireks nii sel kui järgmisel aastal. Swedbank prognoosib selleks aastaks 10-protsendilist palgakasvu. Hoogsa palgakasvu taga on lisaks sobivate spetsialistide nappusele kiire hindade tõus ja alampalga kasv.

Eesti Pank: Tööturg püsis teises kvartalis tugev

Tööturu olukord oli teises kvartalis endiselt hea – tööga hõivatuid oli 4,9% enam kui aasta varem. Ka maksu- ja tolliameti palgadeklaratsioonide andmed näitasid deklareeritud palka saanute arvu suurenemist – aasta varasemaga võrreldes oli kasv ligikaudu 4%.

Tööturul aktiivsete Eesti püsielanike arv on sel aastal jõudsalt suurenenud, eelkõige tänu noortele ja pensionieas inimestele. Lisaks Eesti püsielanikele suurendas tööjõupakkumist ka Ukraina sõjapõgenike jõudmine Eesti tööturule, kuid nemad sel aastal veel tööjõu-uuringu andmetes ei kajastu. Registriandmete järgi töötas Eesti ettevõtetes teises kvartalis keskmiselt ligikaudu 3300 ja töötukassa kaudu otsis töökohta ligi 4000 Ukraina sõjapõgenikku. Kõige sagedamini leiti tööd töötlevas tööstuses, halduse ja abitegevuse vallas, kaubanduses ning majutuses ja toitlustuses.

Ehkki majandusolukorra jahenemine pole seni hõivele mõju avaldanud, on konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi tööstus- ja kaubandussektori tööandjad muutunud viimastel kuudel hõive kasvu suhtes pessimistlikumaks. Tagasilööke hõive suunal aitab pehmendada see, et koroonakriisist taastumise ajal suurenes tööjõu tootlikkus märksa kiiremini kui tööjõukulu.

Maa-amet: Juulis kinnisvaraturul tehingute arv vähenes

Maa-ametMaa-ameti andmetel tehti 2022. aasta juulis kinnisvaraturul 3900 ostu-müügitehingut, mida on 17 protsenti vähem kui aasta tagasi samal ajal ning 15 protsenti vähem kui eelnenud kuul.

Eluruumina müüdud korteriomandiga tehti 2198 tehingut, mis oli 8 protsenti rohkem kui 2021. aasta juulis. Hoonestamata maa tehinguid oli juulis 748 ja hoonestatud maa tehinguid 734, mida oli eelmise aasta juuliga võrreldes vastavalt 49 ja 20 protsenti vähem.

Tallinnas tehti 864 korteritehingut, mida oli 15 protsenti rohkem kui aasta tagasi juulis, kuid samas 9 protsenti vähem kui eelnenud kuul. Vaatamata rahulikumale suveperioodile, püsib pealinna suvine korteritehingute arv kõrgem kui koroonaeelsel ajal. Esmamüük moodustas pealinna korteritehingutest ligi kolmandiku. Tartus müüdi juulis 219 korterit, millest esmamüük moodustas ligi neljandiku. Seejuures korteritehingute arv kahanes Tartus aastaga 5 protsenti ning kasvas eelnenud kuuga võrreldes 2 protsenti. Pärnus toimus 80 korteritehingut, mis on sama palju kui eelmise aasta juulis.

Juulis maksis Tallinna korteri ruutmeeter keskmiselt 2935 eurot, aastaga kallines ruutmeetri hind 24 protsenti. Tartus oli korteri ruutmeetri keskmine hind 2291 ja Pärnus 2071 eurot, ruutmeeter kallines aastaga vastavalt 21 ja 29 protsenti.

Nordecon: Ehituslepingu sõlmimine Tuulepargi ehitustöödeks Saarde vallas

NordeconAS Nordecon kontserni ettevõte Nordecon Betoon OÜ (brändinimi NOBE), Connecto Eesti AS ning Verston Ehitus OÜ ühispakkujatena ja Utilitase energiakontserni kuuluv Tuulepealne Maa OÜ sõlmisid töövõtulepingu tuulepargi ehitustööde teostamiseks Eestis, Saarde vallas. Rajatav tuulepark koosneb 9 tuulegeneraatorist, mille püstitamiseks ehitatakse välja teede- ja elektrivõrgustik ning generaatorite vundamendid.

Teostatavate tööde maksumus on ligi 12,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks, ning need valmivad 2023. a oktoobris.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Soomes, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2021. aasta konsolideeritud müügitulu oli 289 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 670 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.-08.09.2022 Kinnisvara ABC