Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Abikaasade varasuhted Osa II

18.01.2022 Evi Hindpere

Sildid: eluase, Evi Hindpere, kinnisvara, kommentaar, leping, pere, põhivara, Raid & Ko, tehing, väärtus

Teise varasuhte liigina käsitleme vara juurdekasvu tasaarvestust. See varasuhte liik sobib tõenäoliselt kõige rohkem tegusatele abikaasadele, kes on ettevõtjad ja teevad palju tehinguid nii kinnisvara kui väärtpaberitega. Ja seda lihtsal põhjusel – abielu kestel tehingute tegemiseks ei ole reeglina teise abikaasa nõusolek vajalik välja arvatud siis, kui tegemist on teise abikaasa või perekonna eluasemega.

Selle varasuhteliigi korral jaotub vara põhivaraks ja soetisvaraks ning kokku moodustab see koguvara. Põhivaraks on abikaasale enne abiellumist kuuluv vara ja abielu kestel pärimise või kinke teel saadud vara. Muu abielu kestel omandatud vara aga nimetatakse soetisvaraks.

Kui abikaasad lahutavad abielu või sõlmivad abieluvaralepingu, millega valivad teistsuguse varasuhte liigi, tuleb kummalegi abikaasale kuuluv soetisvara ära hinnata ja tasaarvestada.
Kui ühe abikaasa soetisvara osutub suuremaks kui teise abikaasa oma, kuulub pool soetisvarade väärtuste vahest väiksema soetisvara saanud abikaasale. Ehk siis selle varasuhteliigi kehtivuse ajal vähem vara soetanud abikaasa saab teisele abikaasale esitada vastava rahalise nõude.
Samas võivad abikaasad abieluvaralepinguga leppida kokku ka teistsuguses soetisvara jaotamises.

Juhul aga, kui tahate olla varalistes suhetes täiesti iseseisvad, siis valige varasuhteliigiks vara lahusus. Varalahususe korral käsitatakse abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus. Seega tekib kummalgi abikaasal iseseisvalt käsutatav vara, millega tehingu tegemiseks ei ole vajalik teise abikaasa nõusolek ja seda ka siis, kui tegemist on perekonna või teise abikaasa elukohaga.

Minu blogilehelt https://raid.ee/blogi leiate kõik minu postitused lihtsalt ja korraga. Postitused ilmuvad regulaarselt üks kord nädalas. Ka teiepoolsed kommentaarid ja küsimused on oodatud.

Uus Maa: Pensionireform ja maale kolimine tõstsid väikelinnade hindu Tallinnast kiiremini

18.01.2022 Adaur.ee

Sildid: Eesti, Harjumaa, Hiiumaa, hind, hinnad, hinnatõus, Ida-Virumaa, Igor Habal, Jõgeva, Jõgevamaa, kinnisvara, kinnisvaraturg, kodu, kontor, korter, kriis, linn, maa, maakond, maja, meelelahutus, nõudlus, pension, piirkond, plaan, rate, Tallinn, Tapa, tehing, turg, Uus Maa, Valga, Valgamaa, võrdlus

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa analüütiku Igor Habali sõnul oli mullu väga erandlik aasta, sest kinnisvara hinnad ja tehinguarvud tõusid kõige kiiremini maakondades ja linnades, kus pole aastakümneid suuremaid muutusi toimunud – näiteks Põltsamaal kasvas korterite ruutmeetri mediaanhind aastaga 56%, Jõgeval 38% ning Türil 36%.

Igor Habali sõnul kasvasid 2021. aastal kinnisvaratehingute arvud ning hinnad eranditult kõigis Eesti maakondades ja sisuliselt võttis turg varasemaga võrreldes täiesti uue suuna. „Kui siiani on aastaid räägitud, et elu on sisuliselt võimalik ainult Tallinnas, siis nüüd on see trend pöördunud. Inimesed on hakanud tõesti üle Eesti kinnisvara ostma ja ka tagasi kolima. Seda kinnitab fakt, et Harjumaa osakaal kõigist kinnisvaratehingutest mullu vähenes,“ lisas Habal.

„Kui Ida-Virumaa kinnisvaraturg kiratses eelmisest majanduskriisist saati, siis mullu kasvas seal tehingute arv tervelt 35%, mis on rohkem kui üheski teises maakonnas,“ rääkis Habal.

Igor Habali kinnitusel oli sellise muutuse peamine mõjutaja pensionireform. „Ida-Virumaal võttis iga kolmas inimene teisest pensionisambast raha välja ning oluline osa sellest rahast läks kinnisvarasse. Kuna Ida-Virumaa hinnad on suhteliselt madalad, siis võimaldas pensioniraha reaalselt kinnisvara osta, mis Tallinnas polnud suuresti võimalik,“ lisas Habal.

„Peale tehinguarvude kasvu pole ka nii kiiret hinnatõusu kui mullu paljud maakonnad kogu taasiseseisvumise aja näinud. Näiteks kasvas Valgamaal kinnisvara mediaanhind eelmisel aastal 44%, Jõgevamaal 39% ja Hiiumaal 35%. Nendes kohtades on vähe pakkumisi ning madal võrdlusbaas ehk odavad hinnad, mis tähendab, et iga euro annab protsentuaalselt tuntava tõusu,“ selgitas Habal.

„Päris palju noori plaanib oma kodukohta tagasi minna ja soetada selleks kas suve- või päriskodu. Kui Tallinnas lähevad hinnad käest ära, siis kasvabki huvi eeslinnade ja maapiirkondade vastu, kus on head transpordiühendused. Sellised kohad olid mullu ka näiteks Türi, Tapa ja Põltsamaa,“ kommenteeris Habal ja lisas, et sarnane trend jätkub ka tänavu.

„Teine suur mõjutaja oli Covid, mille tõttu kulus vähem raha reisimisele ja muule meelelahutusele. Inimesed olid rohkem kodukontoris ja investeerisid oma elamistingimuste parendamisse,“ ütles Habal.

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütiku kinnitusel ootab tänavu ees tõenäoliselt eelmisega sarnane aasta. „Maakohtade populaarsus kasvab, nõudlus on kõrge üle Eesti ning ka hinnad jätkavad tõusmist,“ lisas Habal.

Statistikaamet: Eesti rahvaarv langes, suurimaks mõjutajaks oli kõrge suremus

18.01.2022 Statistikaamet

Sildid: analüüs, Eesti, eluruum, koroona, maa, rahvaarv, rahvastik, statistika, Statistikaamet, sünnid, Terje Trasberg, Väli

Statistikaameti esialgsete andmete alusel oli 1. jaanuaril 2022 Eesti rahvaarv 1 328 439 ehk 1629 inimese võrra väiksem kui aasta tagasi. Eelmisel aastal sündis Eestis 13 138 ja suri 18 445 inimest. Registreeritud rändeandmetel saabus Eestisse 12 280 ja riigist lahkus 8602 inimest.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Terje Trasbergi sõnul jääb möödunud aastat iseloomustama erakordselt kõrge surmade arv, mida registreeriti 5307 võrra rohkem kui sünde. „Kõrge suremus ja viimaste aastatega samale tasemele jäänud sündimus tingisid negatiivse loomuliku iibe. Sellele vastukaaluks oli rändesaldo taas positiivne – Eestisse saabus elama 3678 inimest rohkem, kui siit lahkus. Kui varasemalt on positiivne rändesaldo aidanud rahvaarvu kasvatada, siis 2021. aastal sellest ei piisanud ning elanike arv langes.“

Eelmisel aastal suri esialgsetel andmetel 18 445 inimest, mida on aasta varasemaga võrreldes enam kui 2500 võrra rohkem. „Viimasel kümnel aasta on surmajuhtumite arv olnud 15 000–16 000 vahel ja aastased kõikumised on olnud enam-vähem 300 piires. Möödunud aasta näitaja oli aga erakordne. Surmade põhjuseid saame põhjalikumalt analüüsida kevadel, mil saabuvad täpsemad andmed, aga võib oletada, et koroonasurmade suur arv ja kuum suvi mängisid siin olulist rolli,“ lisas Trasberg.

Möödunud aastal sündis esialgsetel andmetel 13 138 last, mis on samas suurusjärgus eelmise aasta sündide arvuga. Kuna tegemist on esialgsete andmetega, võib neis veel korrektuure tulla.

Registreeritud rändeandmetel saabus 2021. aastal Eestisse elama 12 280 ja siit lahkus välismaale 8602 inimest. Sisseränne suurenes võrreldes varasema aastaga 1890 ja väljaränne 1282 inimese võrra. „Esialgsete näitajate põhjal muutus nii sisse- kui ka väljaränne pärast 2020. aastal kehtinud koroonast tingitud piiranguid taas aktiivsemaks,“ kommenteeris Trasberg. Ta lisas, et rändestatistikat on esialgsete andmete põhjal kõige keerulisem hinnata, sest lisaks rahvastikuregistri infole täiendab statistikaamet mõne aja pärast rändeandmeid ka registreerimata rände näitajatega.

Rahvaarv läbi aegade

Eestis elas sada aastat tagasi ehk 1922. aastal 1 097 733 inimest. Kõige kõrgem oli rahvaarv aastal 1990, ulatudes 1 570 599 inimeseni. Viimased 20 aastat on rahvaarv püsinud 1,3 miljoni juures.

Aastal 2000 korrigeeriti rahvaarvu vastavalt rahvaloenduse andmetele ja kuigi rahvaarvu arvutamiseks kasutatakse tänapäeval erinevaid registreid, on loendus endiselt olulisel kohal. „Näiteks arvutatakse rahvaloenduse tulemuste põhjal, mis vanuses sünnitavad naised keskmiselt oma esimese lapse, milliseid emakeeli Eestis elavad inimesed räägivad, millised on meie eluruumid ning kui suured on leibkonnad,“ kirjeldas Trasberg. Ka hetkel on käimas rahvaloendus, mille jaoks kogub statistikaamet andmed valdavalt registritest, kuid sellele lisaks palutakse igal vähemalt 15-aastasel Eesti inimesel täita lühike e-ankeet veebilehel rahvaloendus.ee.

Esialgne rahvaarv arvutatakse eelmise aasta esialgsete sünni-, surma- ja registreeritud rändeandmete põhjal. Statistikaamet avaldab täpsustatud rahvaarvu koos täpsustatud rahvastikusündmustega (ränne, sünnid ja surmad) 12. mail.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2021. aasta detsembri seisuga

18.01.2022 Adaur.ee

Sildid: arendus, Baltic Horizon, Colliers, ehitus, hind, hindaja, hoone, investeering, kahjum, kasum, kinnisvara, kodu, konstruktsioon, laen, Läti, objekt, plaan, portfell, prognoos, projekt, rekonstruktsioon, Saku, toetus, tootlus, tulu, üür, üürnik, väärtus

Baltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2021. aasta detsembri lõpu seisuga on 1,1082 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtus võrreldes eelneva kuu lõpu seisuga kasvas +5,63%. Fondi kogu puhasväärtus suurenes 132,6 miljoni euroni. NAVi kasvu mõjutasid otseselt renditegevusest teenitud rahavood ning portfelli kinnisvarainvesteeringute aastalõpu positiivsed ümberhindamised. EPRA NRV 2021. aasta detsembri lõpu seisuga on 1,1884 eurot osaku kohta, mis tähendab +5,72% kasvu võrreldes eelmise kuuga.

31. detsembri 2021 seisuga kasvas Baltic Horizon Fondi portfelli õiglane väärtus 327,4 miljoni euroni (31. detsember 2020: 340,0 miljonit). 2021. aasta detsembris kasvas portfelli väärtus 7,1 miljonit eurot (+2,2% portfelli väärtusest). Portfelli hindamised viidi läbi iseseisva kinnisvara hindaja Colliers poolt. Portfelli investeerimisobjektide väärtused kasvasid peamiselt tuleviku rahavoo prognooside ning enamiku bürooobjektide väljumistootluste paranemise tõttu. Kokkuvõte varade hindamiste kohta avaldatakse Fondi kodulehel käesoleva aasta 6. nädalal. Detailsemat teavet hindamiste ja portfelli tootluse kohta esitatakse Fondi aastaaruandes.

Fondi 2021. aasta detsembri auditeerimata konsolideeritud tulu äritegevusest oli 1,4 miljonit eurot, mille sees oli ka Läti riigi poolne toetus. Detsembris kasutas Fond Läti riigi COVID-19 toetust 0,4 miljoni euro ulatuses, et osaliselt toetada Galerija Centrs üürnikke novembris aset leidnud sulgemiste tõttu. Fond teenis detsembris 2021 auditeerimata konsolideeritud puhaskasumit 7,0 miljonit eurot. Terve 2021. aasta lõikes jõudis Fond kasumisse teenides puhaskasumit 1,4 miljonit eurot (2020: kahjum -13,5 miljonit eurot).

2021. aasta detsembri lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 16,1 miljonit eurot (30. november 2021: 19,6 miljonit eurot). Raha hulk vähenes veidi arendusprojektidesse investeerimise ning pangalaenude osalise tagasimakse tõttu. Fond plaanib uuel aasta jätkuvalt investeerida osa olemasolevast rahast arendusprojektidesse.

31. detsember 2021 seisuga oli Fondi konsolideeritud varade kogumaht kasvanud aasta jooksul 346,4 miljoni euroni (31. detsember 2020: 355,6 miljonit eurot). Fond on investeerinud täiendavalt 1,2 miljonit eurot Meraki büroohoonete käimasolevatesse ehitustöödesse ja Europa ostukeskuse rekonstruktsiooni 2021. aasta detsembris.

03/02/2022 toimub seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2022 I kvartal”

18.01.2022 Margot Toompark

Sildid: arendaja, elamispind, ettevõte, investor, keskkond, kinnisvara, Kinnisvarakool, Kinnisvaraturu ülevaade, kodu, koolitus, Kvarta, kvartal, linn, maa, maakler, maja, Margot Toompark, mõis, müük, omanik, prognoos, seminar, Tallinn, Tõnu Toompark, ülevaade, valitsus

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2022 I kvartal” toimub Kinnisvarakoolis 03/02/2022. Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark annab põhjaliku ja praktilise elamispindade turuülevaate ning toob välja olulised trendid ning prognoosid.

Seminarile on oodatud:

kinnisvaramaaklerid, kes soovivad mõista turu olemust ja trende;
kinnisvaraanalüütikud, kes soovivad spetsialisti nägemust turu prognoosimise valdkonnast;
kinnisvarainvestorid, kes soovivad teha teadlikumaid investeerimisotsuseid;
kinnisvaraettevõtete juhid ja omanikud, et saada abi ettevõtte eesmärkide kujundamisel;
kinnisvaraarendajad, et hinnata turutrende ja nende muutusi;
eraisikud, kes soovivad kinnisvaravaldkonda paremini mõista.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2022 I kvartal” toimub 03/02/2022 kell 13.00-16.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Valitsuse korraldusest lähtuvalt võime klassiruumi oodata inimesi, kes on valmis kandma kaitsemaski ja suudavad tõestada oma nakkusohustust. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund publishes its NAV for December 2021

18.01.2022 Adaur.ee

Sildid: Baltic Horizon, Colliers, EAS, UPC

The net asset value (NAV) of Baltic Horizon Fund (the Fund) unit at end of December 2021 amounted to EUR 1.1082 per unit. Compared to the previous month, NAV per unit increased by +5.63%. The total net asset value of the Fund rose to EUR 132.6 million over the month. The NAV increase was mainly affected by the operating performance and positive year-end revaluation of investment properties. The EPRA NRV as of 31 December 2021 was EUR 1.1884 per unit, corresponding to an increase of +5.72% over the last month.

As of 31 December 2021, the fair value of the Baltic Horizon Fund portfolio increased to EUR 327.4 million (31 December 2020: EUR 340.0 million). In December 2021, the portfolio revaluation resulted in a fair value gain of EUR 7.1 million (+2.2% of portfolio value). The portfolio valuation is based on the valuations conducted by an independent real estate appraiser Colliers. Fair values of investment properties in the portfolio increased primarily due to upward adjustments of future cash flow projections and changes in exit yields for most of the office properties. The summary of property valuations will be published on the Fund`s webpage during week 6. More information will be provided in the annual report.

The Fund has earned EUR 1.4 million from operations in December 2021 resulting from unaudited consolidated net rental income and COVID-19 grant from the Latvian government. In December, the Fund has utilised a grant of EUR 0.4 million from the Latvian government with the aim to partially support tenants of Galerija Centrs with discounts due to a brief lockdown in November. The Fund recognized an unaudited consolidated net profit of EUR 7.0 million in December 2021. For the entire year of 2021, the Fund achieved an unaudited consolidated net profit of EUR 1.4 million (2020: net loss of EUR 13.5 million).

At the end of December 2021, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 16.1 million (30 November 2021: EUR 19.6 million). Investments into (re)development projects and partial bank loan repayments were among the main reasons for the decrease in cash balance. The Fund is planning to invest part of outstanding cash to (re)development projects during the upcoming year.

As of 31 December 2021, the total consolidated assets of the Fund were EUR 346.4 million (31 December 2020: EUR 355.6 million). The Fund has invested an additional EUR 1.2 million into ongoing constructions of the Meraki office building and Europa SC reconstruction during December 2021.

Statistika: kuum korteriturg tõi ebamõistlikult kõrge hinnatõusu

18.01.2022 Tõnu Toompark

Sildid: Adaur, Eesti, EKFL, graafik, hind, hinnad, hinnatõus, kinnisvara, Kinnisvarakool, kinnisvaraturg, kommentaar, korter, korteriturg, linn, maa, maa-amet, mõis, nõudlus, omanik, pakkumine, statistika, Tallinn, tehing, Tõnu Toompark, turg, võrdlus

Maa-ameti andmetel tehti Tallinnas 2021. a ~10900 korteritehingut. Tegemist on viimase 15 aasta aastase tehingute arvu rekordiga. Aastatagusega ehk 2020. aastaga võrreldes suurenes korteritehingute arv 22,3%. Tehingute keskmine hind 2356 €/m² oli eelmisest aastast 11,6% rohkem.

2021. aasta tehingute arv oli väga suur, mis viitab selgelt korterituru ülekuumenemisele. Kevadel väga aktiivselt alanud korteriturg jahtus üsna normaalsele temperatuurile suveks. Sügisel ja talve hakul läks tehingute arv taas kiirelt üles.

2021. a tugev nõudlus ostis ära rohkem kortereid, kui pakkumine suutis turule tuua. Napi pakkumise tingimustes läksid hinnad kiirele kasvule.

Aastane hinnatõusumäär 11,6% näitab hinnavõrdlust aasta varasema keskmisega. 2021. a jooksul kallines samaväärne Tallinna korter pigem 20-30%, mida on selgelt ebamõistlikult palju.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Uus Maa: Eesti kinnisvaraturg detsembris 2021

17.01.2022 Igor Habal

Sildid: arendus, buum, Eesti, elamu, elamumaa, Elva, Haapsalu, Harjumaa, hind, hinnad, hinnakasv, hoone, Ida-Virumaa, Igor Habal, intress, intressimäär, investeering, Jõgeva, Kärdla, kinnisvara, kinnisvaraturg, kodu, Kohtla-Järve, korter, korteriomand, korteriturg, krunt, Kuressaare, Lasnamäe, linn, maa, maakond, Maardu, maja, Mustamäe, Narva, nõudlus, Õismäe, Paide, pakkumiste arv, Pärnu, pension, Poola, suvila, Tallinn, Tallinna korteriturg, Tartu, tehing, turg, Uus Maa, uusarendus, Valga, Valgamaa, Viljandi, võrdlus

Vaid eelmise buumi tipule alla jäänud 2021. aasta lõpetas aktiivne detsember. Detsembris sõlmiti kolmandat kuud järjest üle 2500 korteritehingu, mediaanhind saavutas uusarenduste mahu suurenemise läbi kõigi aegade parima tulemuse (1915 €/m2).

Aasta kokkuvõttes sõlmiti korteriomanditega 27 298 tehingut. Võrdluses 2020. aastaga suurenes korterituru kogukäive 36%, tehingute arv kasvas 24,7% ja mediaanhind 9,8%.

Eesti korteriturg

Tehingute arvult jäi lõppenud aasta alla vaid aastatele 2005 ja 2006. Hoolimata nõudluse kasvust iseloomustab kinnisvaraturgu pakkumise väike elastsus, pakkumiste arv oli 2021. aasta lõpul aastases võrdluses enam kui 30% väiksem, mis koos intressimäärade alanemise ja kodus veedetud aja kasvuga juhib hinnakasvu ka tänavuse aasta I poolaastal.

Eesti korterituru dünaamika, detsember 2021

Väikelinnade korteriturg

Maakondade lõikes näitasid kõik maakonnad nii tehingute arvu kasvu kui ka hinnakasvu, enim suurenes tehingute arv Ida-Virumaal (35%), mediaanhind aga Valgamaal (44%). Harjumaal sõlmiti 14 300 tehingut, mida oli 52,4% tehingute koguarvust. Mullu sõlmiti 54% tehingute koguarvust Harjumaal ning koos maamajade ja kruntide tehingute arvu kiirema kasvuga oleme tänu hübriidtöö populaarsuse jätkumisele tunnistajaks turu keskmisest kiiremale regionaalsete kinnisvarainvesteeringute kasvule.

Tähtsamate väikelinnade turul oli väga hea aasta: tehingute arv langes või jäi samaks vaid Paides ja Kärdlas, samas kui alla 10% suurust hinnakasvu näitas vaid Elva. Enam kui 40%-list tehingute arvu kasvu näitasid Maardu, Valga ja Türi; hinnakasv oli kõrgeim Põltsamaal (56%), Jõgeval (38%) ja Türil (36%); absoluutarvudes oli väljaspool Harjumaad mediaanhind kõrgeim Kuressaares (1091 €/m2), Viljandis (1000 €/m2) ja Haapsalus (986 €/m2), samas kui Kohtla-Järve jäi mediaanhind alla 100 €/m2.

Väikelinnade korteriturg

Tallinna korteriturg

Tallinnas oli aasta lõpp traditsiooniliselt aktiivne – kolmandat kuud järjest sõlmiti üle 1000 tehingu ning tänu aasta kõrgeimale uusarenduste osakaalule, püstitati tehingute mediaanhinna rekord tulemusega 2485 €/m2.

Aasta kokkuvõttes sõlmiti hoolimata uusarenduste arvu enam kui 600 langusest 10 881 tehingut, mida oli 37% enam kui 2020. aastal ja ligi 22% enam kui 2019. aastal. 2021. aasta tehingute mediaanhind oli 2224 €/m2, hinnanäitaja kasvas aastaga 9%. Uusarendustes oli tehingute mediaanhind ligi 2900 €/m2 (hinnatipp 6000 €/m2), järelturul ligi 2100 €/m2. Nõukogudeaegsetes Lasnamäe, Mustamäe ja Õismäe tellis- ja paneelmajades maksid paremad 2-toalised korterid 110 000 eurot ja 3-toalised korterid 130 000 eurot, samas kui 2020. aastal käidi välja vastavalt 90 000 eurot ja 115 000 eurot.

Tallinna korteriturg, detsember 2021

Tartu korteriturg

Tartus sõlmiti detsembris kümnendat korda viimase aasta jooksul vähemalt 200 tehingut, uusarenduste osakaal oli taas kõrge, moodustades 31% tehingute koguarvust. Võrreldes teiste suuremate linnadega suurenes Tartus uusarendustehingute arv: 2020. aastal sõlmiti 618 tehingut, 2021. aastal 722 tehingut. Sarnaselt Tallinnale püstitati detsembris mediaanhinna mõttes läbi aegade parim tulemus – 1874 €/m2. Võrreldes 2020. aastaga suurenes tehingute arv 33% (25% võrreldes 2019. aastaga), tehingute mediaanhind kasvas 10%.

2021. aasta kokkuvõttes sõlmiti 1104 tehingut, mida oli 26% enam kui möödunud aastal. Kui välja arvata Lai 29 ja Pepleri 34 mikrokorterite arendused, kus sõlmiti ligi 120 esmamüügi tehingut, oli uute korterite mediaanhind tulenevalt suuremast mahust madalam kui Pärnus (umbes 2000 €/m2), paremate korterite hinnatipp oli 3400+ €/m2, samas kui Pepleri 34 ja Lai 29 arendustes oli mediaanhind umbes 3600 €/m2. Nõukogudeaegsete tüüpmajade korterite hinnatipp ulatub 2200–2300 €/m2-ni.

Tartu korteriturg, detsember 2021

Pärnu korteriturg

Pärnus sõlmiti detsembris 92 tehingut, mis jäi lõppenud aasta keskmise tulemuse juurde. Kuna uusarendustes sõlmiti 21% tehingutest, mis oli aasta kõrgeim tulemus, püstitas mediaanhind uue rekordi – 1668 €/m2.

2021. aasta kokkuvõttes sõlmiti 1104 tehingut, mida oli 26% enam kui möödunud aastal. Tehingute mediaanhind kasvas hoolimata uusarenduste ligi 60 võrra väiksemast tehingute arvust 12%, ulatudes 1415 €/m2-ni. Uute korterite mediaanhind oli Pärnus ligi 2400 €/m2, tipptehingute hinnad olid 4000+ €/m2. Nõukogudeaegsete tüüpmajade korterite hinnatipp ulatub 2100 €/m2-ni.

Pärnu korteriturg, detsember 2021

Narva korteriturg

Augustis alguse saanud ja pensionireformiga järgmise tõuke saanud Narva turg jätkas ka detsembris kõrglainel. Kolmandat kuud järjest sõlmiti üle 100 tehingu, oktoobris sõlmiti 110, novembris 112 ja detsembris 109 tehingut. Aasta kokkuvõttes sõlmiti 991 tehingut, mida oli 47% enam kui möödunud aastal ja 31% enam kui 2019. aastal.

Aktiivne turg ja väike pakkumiste arv on viimastel kuudel tähendanud ka viimaste aastate kõrgemaid hind – detsembris oli tehingute mediaanhind 449 €/m2, aasta kokkuvõttes 437 €/m2. Eelmise aastaga võrreldes suurenes Narvas tehingute mediaanhind 9%. Paremate 2-toaliste korterite hinnad ulatusid Narvas üle 40 000 euro ning 3-toaliste hinnad üle 60 000 euro. Aasta tagasi tuli paremate 2-toaliste eest maksta vähemalt 30 000 eurot ja 3-toaliste eest 45 000 eurot.

Narva korteriturg, detsember 2021

Majade ja suvilate turg

Majade ja suvilade turul oli aasta lõpp madalhooajale omaselt rahulik – üle Eesti sõlmiti 345 tehingut, mida umbes 50 tehingu võrra vähem kui novembris ning enam kui 100 võrra vähem kui suvekuudel.

Aasta kokkuvõttes kasvas tehingute arv majade ja suvilate turul 26%, hoonestamata elamumaa tehingute arv suurenes aga 58%. Majade keskmine hind suurenes 18% (113 000 €→133 000 €) ja kruntide keskmine hind 14% (42 000 €→48 000 €).

Eesti majade ja suvilate turg, detsember 2021

Konsultatsioonid üüriinvestoritele: mis toimub üüriturul – talv 2022

17.01.2022 Tõnu Toompark

Üüripakkumiste arvu vähenemine on lõppenud ja pakkumisi tiksub turule juurde. Pakkumiste arvu suurenemisele vaatamata liiguvad üüripakkumiste hinnad kindlalt üles. Üürihindade kasv jääb jätkuvalt oluliselt alla kinnisvara väärtuse suurenemisele.

Millised on siit olukorrast edasised üürituru arengusuunad? Mida peaks tegema üüriinvestor? Ostma? Või müüma? Või ootama?

Kas oled aktiivne üüriinvestor ja otsid, mida peaks tänases turuolukorras tegema?
Või soovid kasutada keerulisi aegu selleks, et hakata üüriinvestoriks?
Või otsid lahendusi üüriärist väljumiseks?

Räägime. Äkki oskan sulle nõu anda, kuidas tänases keerulises olukorras käituda, et tulemus oleks parim ja vastaks sinu vajadustele.

Koondan kokku kinnisvaraturu kohta käivat infot. Praktikuna tean, mis on oluline ja mis mitte. Aitan püstitada õigeid küsimusi, mis on vajalikud kaalutletud otsuste langetamiseks.

Võta kontakti

Võta personaalse nõustamise jaoks ühendust: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Personaalsele konsultatsioonile alternatiivina on võimalik osaleda Kinnisvarakooli üüriinvesteeringute teemalistel koolitustel:

Koolituste info ja registreerumine Kinnisvarakooli kodulehel.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Hepsor: Hepsor ASi Läti tütarettevõtte Hepsor U30 SIA sõlmis stock-office arendusprojekti ehituse finantseerimiseks laenulepingu

17.01.2022 Adaur.ee

Sildid: arendamine, arendus, Bigbank, ehitus, Henri Laks, Hepsor, hoone, kaubandus, kaubanduspinnad, kinnistu, kontor, kontseptsioon, Kvarta, kvartal, laen, Läti, leping, õigus, projekt, rate, Riia, üür

Hepsor AS tütarettevõtte Hepsor U30 SIA ja Bigbank AS Läti filiaal allkirjastasid 14. jaanuaril 2022 laenulepingu summas 2,65 miljonit eurot. Laenu eesmärk on finantseerida Riias Ulbrokas 30 asuva kontor-ladu tüüpi (stock-office) arendusprojekti ehitust. Arenduse maht on 3 645 ruutmeetrit ning see on täielikult üüriilepingutega kaetud. Ehituse planeeritav valmimine on 2022. aasta kolmandas kvartalis.

Hepsori juhatuse liikme Henri Laksi sõnul on stock-office tüüpi projektide arendamine ettevõtte üheks peamiseks strateegiliseks suunaks Läti turul. Lisaks Ulbrokas 30 stock-office arendusprojektile on Hepsoril Riias varajases ettevalmistuse faasis veel kaks stock-office arendusprojekt. Riias aadressile Ulbrokas 34 on planeeritud ligikaudu 8 000 m2 eeldatava valmimisega aastal 2023. 2021. aasta lõpus sõlmis Hepsor võlaõigusliku ostu-müügilepingu, millega omandab kinnistu aadressil Ganibu Dambis 17a. Kinnistule planeeritakse rajada laialdaste võimalustega ärikompleks, kust ei puuduks nii kontorid kui ka lao- ja kaubanduspinnad. Projekti kogumahuks on ligikaudu 25 000 m2, millest esimene osa peaks valmima 2024. aastal. Projekti lõplik valmimine jääb 2025. aastasse. Mõlemad projektid rajatakse lähtuvalt Hepsori poolt ärihoonetele välja töötatud rohelise mõtteviisi kontseptsioonist, kus kasutatakse keskkonnateadlikke innovaatilisi insenertehnilisi lahendusi.

Hepsor: Subsidiary of Hepsor AS to acquire a commercial property development project in Latvia

17.01.2022 Adaur.ee

Sildid: EAS, Henri Laks, Hepsor, Hepsor Latvia, House, price, rate

On 28 December 2021 Hepsor Latvia OÜ, a subsidiary of Hepsor AS, signed a contract under law of obligation to acquire a property of 30,624 m2 in Ganibu Dambis 17A, City of Riga. The property has 13 buildings of different commercial functionality and approximately 70% of its total area of 11,564 m2 is covered by lease agreements. The price of the transaction is not subject to disclosure as agreed by the parties.

Henri Laks, Member of the Management Board of Hepsor AS, said: “Expanding operations in the Latvian real estate market is part of our growth strategy and it is no coincidence that the second transaction concluded in December also comes from Latvia. The aim of current transaction is to build a business complex with extensive opportunities such as offices, warehouses, and retail space. The total volume of the project is approximately 25,000 m2, the first part of which should be completed in 2024. The completion of the whole project is expected in 2025. ”

Additional information:

Hepsor has now in Latvia three commercial and eight residential development projects, two of residential projects have been completed and three residential and commercial development projects are still under construction.

The completion of Balozu 9 residential development project is expected in the first half of 2022. Contract under law of obligations has been signed for all 18 apartments. Stock-office at Ulbrokas 30, Riga is expected to be completed in the third quarter 2022. Out of 3,645 sqm 72% of leasable area is covered with lease agreements. In the second quarter of 2023 the construction of two residential properties for 116 apartments at Gregora iela 2a, Riga will be completed.

On December 15, Hepsor Latvia OÜ purchased a development project at Braila 23, Riga. The zoning allows construction of up to 100 apartments. The expected completion of the project is in 2024.

Pärnu: Avaldage arvamust uue üldplaneeringu lähteseisukohtade kohta

14.01.2022 parnu.ee

Sildid: Eesti, ERR, haldus, hind, linn, maa, õigus, omavalitsus, Pärnu, Pärnu linnavalitsus, planeering, rate, territoorium, üldplaneering, ülevaade, uuring, valitsus

Pärnu linnavalitsus ootab kuni selle aasta 31. jaanuarini linnakodanike ettepanekuid koostatava Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ lähteseisukohtade ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta.

Koostamisel on kogu omavalitsuse ehk Pärnu linna ning Tõstamaa, Audru ja Paikuse osavalla uus üldplaneering.

Pärnu linnast sai pärast kolme vallaga ühinemist üks suurema territooriumiga omavalitsusi Eestis (858,07 km2). Kogu omavalitsuse territooriumil kehtib kuus üldplaneeringut ja kolm teemaplaneeringut, mis on koostatud erineval ajal ning need sisaldavad ajastu vaimust ja kehtinud õigusruumist tulenevaid põhimõtteid ja tingimusi. Uue üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on kogu haldusterritooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine ning omavalitsuse sidumine üheks tervikuks.

Üldplaneeringu lähteseisukohad on planeeringu koostamise algusetapis koostatav dokument, milles käsitletakse üldplaneeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitatakse planeeringu koostamise eeldatav ajakava ning antakse ülevaade planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest.

Keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) väljatöötamise kavatsus on aluseks KSH aruande koostamisele. Kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendumisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave.

Eelmise aasta 18. jaanuarist 31. märtsini toimunud ideekorje ajal oli kõigil võimalik kaardirakenduse kaudu koostatavasse üldplaneeringusse asukohaga seotud ettepanekuid teha. Linnavalitsusele saadeti 455 ideed, mis olid abiks üldplaneeringu lähteseisukohtade väljatöötamisel.

Ettepanekud koos hinnanguga KSH välja töötamise kavatsuse asjakohasuse ja piisavuse kohta saata hiljemalt 31. jaanuaril e-posti aadressile linnavalitsus@parnu.ee

https://parnu.ee/uudised/uudised-koik/4800-avaldage-arvamust-uue-ueldplaneeringu-laehteseisukohtade-kohta

Uus Maa: Suur muutus: pensionireform ja maale kolimine tõstsid väikelinnade hindasid Tallinnast kordades kiiremini

14.01.2022 Adaur.ee

„Kui Ida-Virumaa kinnisvaraturg kiratses eelmisest majanduskriisist saati, siis mullu kasvas seal tehingute arv tervelt 35%, mis on rohkem kui üheski teises maakonnas,“ rääkis Habal.

„Peale tehinguarvude kasvu pole ka nii kiiret hinnatõusu kui mullu paljud maakonnad kogu taasiseseisvumise aja näinud. Näiteks kasvas Valgamaal kinnisvara mediaanhind eelmisel aastal 44%, jõgevamaal 39% ja Hiiumaal 35%. Nendes kohtades on vähe pakkumisi ning madal võrdlusbaas ehk odavad hinnad, mis tähendab, et iga euro annab protsentuaalselt tuntava tõusu,“ selgitas Habal.

Pindi Kinnisvara: Põhja-Tallinna arendusprojektid ajasid hinnanumbrid lakke

14.01.2022 Pindi Kinnisvara

Sildid: arendus, Eesti, eluase, hind, hinnad, hinnaindeks, hinnatõus, indeks, Kalaranna Kvartal, kinnisvara, Kohtla-Järve, korter, korteriomand, kriis, Kvarta, kvartal, leping, linn, linnaosa, maa, Narva, õigus, Peep Sooman, Pindi Kinnisvara, Põhja-Tallinn, projekt, Tallinn, tehing, üür, uusarendus, väärtus, võrdlus

Eesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi Indeks tõusis detsembris 8 % võrra, ületades esmakordselt 2000 €/m² piiri.

Veel novembris oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 1857 €/m². Kui novembris tehti indeksilinnades kokku 1868 korteriomandi tehingut, siis detsembris oli tehingute arv 1760. Võrdluseks – 2020. aasta detsembris tehti indeksilinnades 1486 korteriomandi tehingut.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman sõnas, et esmapilgul üüratu hinnatõusu taga on ühe linnaosa väga suur arendusprojektide tehingute arv. „Põhja-Tallinnas tehti uusarendustes sadakond asjaõiguslepingut, lõviosa neist Kalaranna kvartalis ja Vabriku 59 arendusprojektis, mis mõlemad olid turu keskmisest märksa kõrgema hinnaga. On väga oluline erinevate hinnatõusude- ja languste põhjuseid välja tuua, sest vastasel juhul jääkski ühiskonnale mulje, nagu hoolimata energiakriisist sööstaksid kinnisvarahinnad raketina taevasse,“ selgitas Sooman.

Võrreldes varasema hinnatipuga on indeks 8 protsenti kõrgemal. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 222 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 18 aastase ajaloo.

https://www.pindi.ee/2022/01/13/pohja-tallinna-arendusprojektid-ajasid-hinnanumbrid-lakke/

Registreeru juba täna: koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub 18/01/2022

14.01.2022 Margot Toompark

Sildid: Andres Teder, arendaja, EKHÜ, hind, hindaja, investeering, keskkond, kinnisvara, Kinnisvarakool, kinnisvaraspetsialist, kodu, koolitus, kutseline, kutseline hindaja, linn, maa, maakler, maja, Margot Toompark, mõis, müük, Tallinn, väärtus, valitsus

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub 18/01/2022. Kutseline hindaja ja EKHÜ juhatuse liige Andres Teder tutvustab kinnisvara hindamise põhitõdesid, hindamise eesmärke ja kinnisvara hindamise toiminguid.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” on suunatud:

kõikidele kinnisvaraspetsialistidele, kes soovivad paremini mõista kinnisvara väärtuse kujunemise põhitõdesid;
kinnisvaramaakleritele, kes tahavad aru saada kinnisvara hindamisaktidest;
kinnisvara-arendajatele, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvara väärtust kujundavatest teguritest;
kinnisvarainvesteeringute tegijatele, kel on huvi väärtuse mehhanismide vastu;
tulevastele kinnisvara hindajatele;
kõigile eraisikutele, kel huvi kinnisvara vastu.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub 18/01/2022 kell 12.00-17.00 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

1 2 3 … 1,194 1,195 1,196 Vanemad uudised ››

Abikaasade varasuhted Osa II

Uus Maa: Pensionireform ja maale kolimine tõstsid väikelinnade hindu Tallinnast kiiremini

Statistikaamet: Eesti rahvaarv langes, suurimaks mõjutajaks oli kõrge suremus

Rahvaarv läbi aegade

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2021. aasta detsembri seisuga

03/02/2022 toimub seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2022 I kvartal”

Lisateave ja registreerumine

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund publishes its NAV for December 2021

Statistika: kuum korteriturg tõi ebamõistlikult kõrge hinnatõusu

Uus Maa: Eesti kinnisvaraturg detsembris 2021

Eesti korteriturg

Väikelinnade korteriturg

Tallinna korteriturg

Tartu korteriturg

Pärnu korteriturg

Narva korteriturg

Majade ja suvilate turg

Konsultatsioonid üüriinvestoritele: mis toimub üüriturul – talv 2022

Võta kontakti

Hepsor: Hepsor ASi Läti tütarettevõtte Hepsor U30 SIA sõlmis stock-office arendusprojekti ehituse finantseerimiseks laenulepingu

Hepsor: Subsidiary of Hepsor AS to acquire a commercial property development project in Latvia

Pärnu: Avaldage arvamust uue üldplaneeringu lähteseisukohtade kohta

Uus Maa: Suur muutus: pensionireform ja maale kolimine tõstsid väikelinnade hindasid Tallinnast kordades kiiremini

Pindi Kinnisvara: Põhja-Tallinna arendusprojektid ajasid hinnanumbrid lakke

Registreeru juba täna: koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub 18/01/2022

Lisateave ja registreerumine

Kinnisvarauudised

Uudiste arhiiv

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Kinnisvarakoolis järgmisena: