Eelmisel aastal vähenes tööstustoodangu maht kokku ligi 2%, sealhulgas töötleva tööstuse toodangumaht 3%. Samas oli aasta esimene pool teisest tublisti parem – tööstustoodang suurenes siis 3% ja teisel poolaastal vähenes 7%, töötlevas tööstuses isegi 8%.

Töötleva tööstuse tootmismaht läks langusesesse juba juunis ja aasta lõpus langus süvenes. Novembris vähenes töötleva tööstuse tootmismaht aastases võrdluses 13% ja detsembris 12%. Eesti töötleva tööstuse tootmismahu langus oli eelmisel aastal 11 kuu keskmisena Euroopas kõige suurem.

Tootmismaht vähenes pooltes tegevusalades

Tootmismaht vähenes eelmisel aastal enam kui pooltes töötleva tööstuse 23 tegevusalast. Kõige tugevama negatiivse mõjuga oli puidutööstuse tootmismahu ligi 8% vähenemine. Lisaks veel metall- ja keemiatoodete ning mööblitootmise langus. Kuigi eelmise aasta jooksul ekspordi osakaal töötleva tööstuse müügis vähenes, jäi see keskmiselt ligi 67 protsendiga 2021. aasta tasemele. Ekspordi osakaal vähenes pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Kõige enam veetakse käibega võrreldes kaupu välisturule farmaatsia- ja elektroonikatööstuses, kus ekspordi osakaal oli eelmisel aastal vastavalt 97% ja 94%. Kõige vähem aga joogi- ja toiduainete tootmises, kus välisturule suunatakse vastavalt vaid 32% ja 38% käibest.

Ebapiisav nõudlus on üha suuremaks äritegevust piiravaks teguriks

Üha rohkemate tööstusettevõtete jaoks on ebapiisav nõudlus muutunud äritegevust piiravaks peamiseks teguriks. Selliste ettevõtete osakaal on juba 59%. Samas on nõudlus langus leevendanud tööstusettevõtete probleeme tootmissisendite, seadmete ja tööjõu kättesaadavusega. Jaanuaris jätkus tööstusettevõtete tellimuste vähenemine ja tootmise lähikuude väljavaade olulist paranemist ei näidanud.

Tööstustoodangu vähenemine mõjutab ka teenuste sektorit, kuna need on paljuski seotud sarnaste väärtusahelatega. Eksporditud tööstustoodangu käibe kiire aeglustumine ja selle mahu langus ei mõjuta vaid eksportivaid ettevõtteid, vaid majandust laiemalt, kuna palju ettevõtteid on eksportivate ettevõtete koostööpartnerid. Sisenõudlust pidurdab aasta esimesel poolel majapidamiste ostujõu jätkuv langus. Aasta teisel poolel peaks ostujõu langus aga pidurduma.

Tööstusettevõtete hinnangul on nende konkurentsivõime tublist halvenenud

Tööstusettevõtete hinnangul sai nende konkurentsivõime välisturul eelmise aasta teisel poolel tugevasti kannatada. Kuigi see käesoleva aasta alguses veidi paranes, oli muutus väga tagasihoidlik. Eesti töötleva tööstuse tootjahinnad on viimase kahe aastaga kasvanud tublisti kiiremini kui euroalal keskmiselt. Samas on nii tootja-, ekspordi- kui impordihindade kasv aeglustumas. Kuna ekspordihinnad kasvavad taas välisturult sisseostetud kaupadest kiiremini, on alates möödunud aasta oktoobrist paranenud töötleva tööstuse ettevõtete kaubandustingimused. Samas on see positiivne mõju kestnud veel liiga vähe ja on liiga tagasihoidlik, et kompenseerida eelmise aasta kaubandustingimuste tugevat halvenemist.

Käesoleva aasta esimese poole välisnõudlus on nõrk

Kuigi eelmise aasta teisel poolel osutusid euroala majandustulemused oodatust paremaks ja ka selle aasta majanduskasvu oleme me veidi ülespoole parandanud, on 0,2% SKP tõus siiski tagasihoidlik ja see piirab ka meie ettevõtete tootmis- ja ekspordimahtude kasvu. Eesti lähiriikide ja suuremate kaubanduspartnerite – Soome, Rootsi ja Läti – majandused aga isegi vähenevad.

Energiakriis on küll leevenenud, hinnasurved vähenevad ja valitsused jagavad ettevõtetele ja majapidamistele toetusi, kuid karmim rahapoliitika ja intressimäärade tõus piiravad majandusaktiivsust üha rohkem. Euro tugevneb dollari vastu, kuid jääb sel aastal tõenäoliselt pikaajalisest keskmisest ikkagi nõrgemaks. Euro tugevnemine vähendab küll sisseostetud energiahindu, kuid see efekt ei ole suur.

Hiina majanduse avamine pärast pikka aega kestnud koroona nullpoliitikat peaks hakkama varsti suurendama nõudlust maailmamajanduses, kuid kuna Hiina osakaal Eesti kaubanduses on väike, siis jõuab see mõju meieni viiteajaga, läbi teiste kaubanduspartnerite. Samas suurendab see tõenäoliselt taas toorainehindasid – tööstusmetallide hinnad on juba kerkimas. Samuti on veel vara öelda, et Euroopa energiaga varustatus on lahendatud – seega, risk energiahindade tõusuks on alles.