KV.EE: Indeksi prognoosid on positiivsed

Kinnisvaraportaal KV.EEEesti elamispindade pakkumishindade liikumist kajastav KV.EE Indeks näitab 102,2 punkti taset. See on eelmisest aastast 6,1% kõrgemal, kuid 2 kuu tagusest 1,2% allpool. Samal ajal on KV.EE elamispindade pakkumiste arvu indeks 75,3 punkti ehk kahe kuu tagusest 0,2% kõrgemal.

Elamispindade Eesti keskmise pakkumishinna muutus sõltub erinevate piirkondade pakkumiste arvu dünaamikast. Tänavu oleme olukorras, kus on enam aktiveerunud suurematest tõmbekeskustest väljaspool asuvate piirkondade elamispindade turg. Neis piirkondades on aga hinnatasemed suurtest tõmbekeskustest ehk eelkõige Tallinnast-Harjumaast-Tartust-Pärnust madalamad.

Nii olemegi paradoksaalses olukorras, kus ka kinnisvaraturu mõttes väiksemate piirkondade hinnad kasvavad, aga madalama hinnatasemega pakkumiste arvu suurenemine vähendab pakkumiste koguhulga keskmist hinda ehk KV.EE Indeksit.

Nii võime väikese üldistusega öelda, et vaatamata KV.EE indeksi napile langusele on tänased kinnisvara väärtused kõikjal aastatagusest kõrgemal. Arvestades jõudsat majanduskeskkonda ja asjaolu, et lähiperioodiks lubatakse jätkuvalt väga madalaid intressimäärasid, on alust arvata, et elamispindade hinnad ja KV.EE indeks jätkavad eeloleva 12 kuu jooksul mõõdukas tempos kavu. Liigseks optimismiks ehk oluliseks hinnatõusuks siiski tiheda konkurentsi tõttu ruumi ei ole.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Suur suvine elamispindade ülevaade: mis toimub tehingutega, mis toimub arendusturul?

Tõnu ToomparkSuur suvine elamispindade turuülevaade uurib, mis toimub elamispindade tehingutega. Tallinna korteritehingute arv on lauges languses – millised võiksid olla selle mõjud elamispindade turule? Teine oluline teema on uusarenduste sektor. Kas uusi kortereid tuleb endise hooga juurde? Mis on tehingute arvu langustrendi mõju uusarendustele?

Elamispindade turu ülevaade valib välja olulisemad tegurid, mis on hetkel kinnisvaraturu seisukohast tähtsamad. Vaatame nende tegurite arenguid ja mõjusid elamispindade nõudlusele ja pakkumisele.

Uusarenduste turg on jätkuvalt see, mis mõjutab kogu korterituru liikumisi ja hinnatrende. Seetõttu on eriline tähelepanu uute korterite arendusel, pakkumisel ja nõudlusel.

Tänast päeva peegeldav turuanalüüs vaatab ka tulevikusuunas, prognoose teeme eelolevaks pooleks-pooleteiseks aastaks.

Turuülevaadet käin esitlemas ettevõtetes. Selleks kontakteeru: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Merko Ehitus: Dividendimakse ex-päev on 26.06.2019

MerkoAS Merko Ehitus (väärtpaberi lühinimi MRK1T, ISIN kood EE3100098328) fikseerib aktsionäride nimekirja dividendi maksmiseks 27.06.2019 arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Ülaltoodust lähtudes on väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) 26.06.2019. Alates sellest kuupäevast ei ole aktsiad omandanud isik õigustatud saama dividende 2018. majandusaasta eest.

AS Merko Ehitus maksab dividendi 1,00 eurot aktsia kohta 01.07.2019.

Pindi Kinnisvara: Kolmetoalised „arendatakse“ neljatoalisteks

Pindi KinnisvaraVäikeinvestorid on leidnud uue kasumliku ärinipi, mille käigus muudetakse paneelmajade kolmetoalised korterid köögi elutuppa nihutamisega neljatoalisteks. Kasum on suur, kuid ostja riskid selguvad alles siis, kui korteris peaks tekkima kindlustusjuhtum.

Tehinguregistri järgi on kehvas seisus kolmetoaliste ja hiljem samade korterite remonditud kujul neljatoalistena müügil hinnavahe umbes 30 000 eurot, kusjuures remondile kulub ca 15 000 ehk investori kasum on korterilt umbes 15 000 eurot.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et lihtsalt räämas korterite ostmine ja nende müügi eesmärgil üles vuntsimine ehk flippimine ei tooda enam eriti palju kasumit. „Nüüd muudetakse tubade arvu – kööginurk paigaldatakse elutuppa ja köögist tehakse väike magamistuba – tihti ilma projektita või poolikute kooskõlastustega, sest seadus jätab siin väga palju tõlgendamisruumi,“ ütles Sooman. „Kusjuures tehniliselt võttes ei peagi veetorude või pliidi elutuppa vedimist kooskõlastama, aga kui halbade asjaolude kokkulangemisel on vaja põlengu või veekahjustuse tõttu hüvitist nõuda, tekivad kindlustusseltsidel õigustatud küsimused – miks on eksplikatsiooni järgi kööki ette nähtud torustik, ventilatsioon ja elektriseadmed üleüldse elutuppa paigaldatud ja kas see pole mitte tehnosüsteemide muutmine, mille alusel saaks kahjuhüvitise maksmisest keelduda?“ selgitas Sooman. „Praktika veel puudub ja seetõttu on ostja jaoks tegelikult alati väike kirves pea kohal,“ lisas ta.

Pindi Kinnisvara: Suurlinnade korterite hinnad läbi 16 aasta

Pindi KinnisvaraPindi Kinnisvara avaldab esmakordselt nelja suurema linna korterite hinnagraafikud alates ajast, mil riiklikult hakati tehingute statistikat säilitama.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et pilguheit minevikku on heaks meenutuseks, mis ülekuumenenud maailmamajanduses juhtuda võib. „Ehkki tänaseks on Tallinna ja Tartu korterite hinnad kunagisest kõrgtasemest ammu läbi põrutanud, on tõus olnud stabiilne ja arenenud kooskõlas inimeste sissetulekute ja majanduse üldise kasvuga,“ lausus ta. „Samas oleks narrus eeldada, lineaarselt kasvav graafik igaveseks selliseks jääb, kõik turuosalejad peaksid arvestama plaaniga B, et hinnatõus peatub täielikult ning plaaniga C, et hinnad võivad tulevikus ka mitmekümne protsendi võrra langeda,“ lisas ta.

2019. aasta mais tõusis Eesti suuremate linnade korterite ruutmeetrihinda seirav Pindi Indeks 0,1% võrra 1432 eurole ruutmeetri kohta.

Aprillis oli Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 1430 €/m². Kui aprillis tehti indeksilinnades 1343 korteriomandi tehingut, siis mais oli tehingute arv 1420.

Võrdluseks – 2018. aasta mais tehti indeksilinnades 1445 korteriomandi tehingut.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2018 on indeks 6 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 129 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Pindi Kinnisvara: Kas eestlane on maja- või korteriusku?

Pindi KinnisvaraMajandustõusude ajal toimub alati järsk valglinnastumine ja inimesed kipuvad eramutesse elama, rasketel aegadel tõmbutakse aga kokku ja aja- ning rahasäästu nimel kolitakse tagasi linnakorteritesse. Kumba usku siis eestlane on?

Pindi Kinnisvara Harju ja Lääne regiooni müügijuht Julia Leeman ütles, et sellele küsimusele polegi kerge vastust anda, kuna nii massiline majadesse kolimine kui neist loobumine on mõlemad äärmuslikes tingimustes tehtud otsused. „Ühel juhul on rahaline võimalus teostada oma seni kättesaamatu olnud unistus, aga see ei kinnista siiski püsivat veendumust, teisel juhul ollakse tihti sundseisus ja tehakse raskeid ratsionaalseid otsuseid,“ selgitas ta.

Leeman ütles, et korteris elamine on oluliselt mugavam ning anonüümsem, eramajade puhul on aga privaatsus märksa suurem, kuid ka tööd rohkem.

„Kui me aga jälgime mõne perekonna elulugu läbi kinnisvaraprisma, siis hakkavad ajajoonelt välja hüppama erinevate majade, suvilate või maatükkide kasutamised, olgu nende omanikuks siis pere ise, mõne pereliikme vanemad või sõbrad. Muidugi ei sobi suvila, ridamaja või eramu kõikidele, kuid valdavas enamuses on siiski trendina tajuda, kuidas inimesi kisub värske õhu, loodusliku elukeskkonna ja suurema privaatsuse poole,“ arutles Leeman. „Korterite vähene hooldusvajadus ja lähedus töökohale annab argipäevaselt eelise korteritele, kuid tegelikult otsib eestlane vabal päeval kohe kosutust õunapuude lõikamisest ja hoovis grillimisest,“  ütles ta.

„Kokkuvõtteks julgen väita, et küsimus pole tegelikult üldse rahvuses ega kirjanduslikes metafoorides, kuid meis kõikides elab siiski vaikselt edasi üks Vargamäe Andres, kes tahaks loojanguvalgel oma krundil seista ja valdustele pilk peale heita,“ lisas Leeman.

Baltic Horizon Fund: Osaku puhasväärtuse 2019. aasta mai seisuga

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2019. aasta mai lõpu seisuga on 1.3554 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtuse muutus võrreldes eelneva kuu lõpu seisuga on -1.47%. Fondi puhasväärtuse vähenemine tulenes seoses mais osakuomanikele rahalise väljamaksete arvesse võtmisega summas ligikaudu 2,45 miljonit eurot ja negatiivsest muutusest rahavoogude riskimaandamisinstrumendi reservis.

Arvestamata väljamaksete mõju Fondi puhasväärtusele, oleks renditegevusest teenitud rahavoog ja negatiivne muutus rahavoogude riskimaandamisinstrumendi reservis mõjutanud puhasväärtust +0.35% võrra võrreldes eelmise kuuga. Fond teenis 2019. aasta mai auditeerimata konsolideeritud puhaskasumit 816 tuhat eurot, mis on 7,5% kõrgem kui 2019. aasta aprillis tänu Duetto II garanteeritud üüritulule.

Põhja-Tallinna kerkib seenioride maja

TallinnPõhja Tallinna linnaossa Maleva tn 18 kinnistule seenioride korterelamu ehitamise riigihankel tunnistati edukaks Nordlin Ehituse OÜ pakkumus.

„Uus viiekorruseline 80 korteriga korterelamu rajatakse amortiseerunud ja mitu aastat tagasi lammutatud endise ühiselamu kohale,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Hoonesse on kavandatud 76 ühetoalist ja neli kahetoalist korterit, mis on ette nähtud eeskätt vanemale, igapäevaeluga  toimetulekuks mõningast abi vajavatele vanema generatsiooni esindajatele.“

Korteritele tagatakse maksimaalne ligipääsetavus, 80% korteritest on projekteeritud vastavalt invanõuetele. Hoone esimesel korrusel hakkavad asuma ka ühiskasutuses olevad ruumid ja tugiteenused. Ehitustööde algavad juulis ning maja valmib järgmise aasta augustiks. Projekt koos ehitusloaga valmis aprillis 2019. Projekteeris Esplan OÜ.

Maleva tn 18 kinnistule seenioride kodu rajamise projekti kogumaksumus on 7,5 miljonit eurot. Projekti kaasrahastab SA Kredex kohaliku omavalitsuse üksuse elamufondi arendamise investeeringutoetusega summas 2,5 miljonit eurot.

„Tallinn jätkab abivajajatele soodsate üürikorterite rajamist. Ühtlasi tegeleme aktiivselt olemasolevate sotsiaal- ja munitsipaalmajade renoveerimisega,“ ütles Võrk. „Lõpule on jõudmas Paagi tn 10 korterelamu terviklik rekonstrueerimine ning Sõpruse pst 5 sotsiaalelamu renoveerimine. Paagi tn 10 korterelamus on 264 korterit, sh 20 invakorterit esimesel korrusel. Kindlasti saab sellest korterelamust rekonstrueerimise eeskuju teistegi sarnaste korterelamute omanikele-haldajatele.“

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 03-05/09/2019

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 03-05/09/2019 Kinnisvarakoolis. Koolitusel antakse osalejatele baasteadmised ja ülevaade kinnisvara valdkonnast ning tutvustatakse õigusakte, mis reguleerivad kinnisvaraga tehtavaid tehinguid.

Koolituse sihtrühm:

  • kõik inimesed, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvarast ja oma vara paremini hallata;
  • kõik inimesed, kellel on soov oma tulevik siduda kinnisvara valdkonnaga ning hakata maakleriks;
  • kõik maaklerid, kes tunnevad, et oleks vaja värskendada kinnisvara baasteadmisi;
  • kõik spetsialistid ja ametnikud, kelle igapäeva töö hõlmab kinnisvara valdkonda;
  • kõik investorid, kes peavad vajalikuks õppida tundma kinnisvaraga seotud põhimõisteid ja õigusakte.

Koolitus annab:

  • ülevaate kinnisvaraturust ja selle arengusuundadest;
  • teadmised kinnisvaraalasest seadusandlusest;
  • info pangalaenudest ja notariaalsetest toimingutest;
  • baasteadmisi kinnisvaramaakleri tööst;
  • oskuse teha kinnisvara ostu-müügitehingut või -tehinguid.

Kinnisvara ABC” toimub  03-05/06/2019 kell 13.00-18.00 Tallinna kesklinnas. Lektorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Marko Sula Noblessner Arendusest ja Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: tähtajaks tasumata eluasemelaenude jääk on kümnendi madalaim

Tõnu ToomparkEesti Panga andmetel oli 2019 I kvartali lõpu seisuga Eestis tegutsevate pankade väljastatud eluasemelaenude jääk 7,7 miljardit eurot. Tähtajaks tasumata eluasemelaenude jääk moodustas sellest 196 miljonit eurot ehk 2,6%.

Tähtajaks tasumata eluasemelaenude jääk on viimase kümnendi kõige madalamal tasemel ja seda nii eurodes mõõdetuna kui protsendina kogu eluasemelaenude portfellist.

Hea laenude tagastamise taust võiks olla osalt tugev tööjõuturg. Kõrge tööhõive ja kasvavad palgad annavad laenuvõtjatele võimaluse kohustuste tähtaegseks täitmiseks.

Teisest küljest mõjutab laenuvõtjate laenukäitumist kindlasti laenuandjate tehtud valik, kellele ja millistel tingimustel laene on väljastatud. Võib öelda, et kümne aasta taguse majanduskriisi õppetunnid olid pankadele valusad ja püsivad siiani väga hästi meeles. See tähendab, et kogu selle kümnendi jooksul on laenude väljastamine olnud vastutustundlik. Nii on laene antud neile inimestele, kes neid suuremate probleemideta tagasi suudavad maksta.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Domus Kinnisvara: Uut ärikinnisvara investeerimisfirmat asus juhtima Jaan Liitmäe

Domus KinnisvaraDomus Kinnisvara asutas uue investeerimisfirma, mis keskendub koostöös investoritega kesk- ja pikaajalistesse kapitalipaigutustesse ärikinnisvara valdkonnas.

Investeerimisfirma eestvedajaks on pikaajalise finants- ja juhtimiskogemusega Jaan Liitmäe, kes on olnud finantsvaldkonnas tegev üle 20 aasta. Viimati oli Jaan Liitmäe Citadele Panga Eesti filiaali juht ja enne seda 9 aastat DNB Panga juhatuse liige ning vastutas äri- ja jaepanganduse eest ning viimased 6 aastat ka liisinguvaldkonna eest. Varasemalt on ta töötanud juhtivatel kohtadel Swedbankis. Jaan Liitmäe omab Tartu Ülikooli magistrikraadi panganduse ja ettevõtterahanduse alal.

Jaan Liitmäe sõnul on tal väga hea meel liituda kogenud Domus Kinnisvara tiimiga. „Domuse juhid on kinnisvaraturul tegutsenud üle 20 aasta ja omavad tugevat kompetentsi nii kinnisvara projekteerimisest, arendamisest, ehitamisest kui ka erinevate teenuste osutamisest lõppkliendile“ ütles Jaan Liitmäe. Ta lisas, et ärikinnisvaraturul on arenemisruumi piisavalt ja turul on ruumi spetsialiseerunud tegijate jaoks. Uue ettevõtte tugevuseks peab ta meeskonna suuri kogemusi kinnisvara ja panganduse valdkonnast, tugevat müügituge ja vahetut kontakti kinnisvaraturul läbi Domus Kinnisvara konsultantide meeskonna.

Koostöös kohalike olusid tundvate investoritega investeeritakse eelkõige stabiilset rahavoogu genereerivatesse ning keskpikas perspektiivis arusaadava kapitalikasvu potentsiaaliga projektidesse. Varaklassidena pakuvad ettevõttele huvi nii kontori-, äri-, lao- kui tootmishooned, millel opereerivad ankurüürnikena jätkusuutliku finantsseisuga vastaspooled.

Statistikaamet: Tallinna rikkamad ja vaesemad asumid

Eesti StatistikaTallinna linnaosades oli elanike kuu keskmine brutotulu 2018. aastal kõrgeim Kesklinnas ja madalaim Lasnamäel. Linnaosade siseselt eristuvad veel omakorda kõrgema ja madalama keskmise brutotuluga asumid.

Tallinna kaheksast linnaosast seitsmes teeniti möödunud aastal Eesti keskmisest (1234 eurot) rohkem tulu. Kõrgeima tulu poolest eristuvad teistest linnaosadest Kesklinn ja Pirita (üle 1600 euro), samas kui Lasnamäe elanike sissetulek jääb Eesti keskmisest ligi 100 euro võrra alla.

Enim teeniti Kloostrimetsa, Lepiku ja Kadrioru asumis, kus tulu suurus oli vähemalt 1900 eurot. Mainitud asumid on samal ajal eripalgelised: Lepiku asum on uuselamupiirkond, Kadriorg, arvestades küll uusi korterelamuid siiski miljööväärtuslik ning Kloostrimetsa asumis on nii uuselamu kui ka botaanikaaia ümbrusesse jääv vanem piirkond. Nende kolme asumi elanikud on Tallinna keskmise elanikkonnaga võrreldes kõrgema haridusega. Lepiku ja Kadrioru asumite elanikkond on ka keskmisest noorem ning nende seas on rohkem lastega peresid ja vähem vanemaealisi.

Kõige väiksem oli tulu Lasnamäe ja Põhja-Tallinna linnaosades. Ometi olid ka neis üksikud asumid, kus kuu keskmine brutotulu oli Eesti keskmisest kõrgem. Põhja-Tallinnas olid nendeks kesklinnaga piirnevad Kalamaja, Kelmiküla ja Pelgulinn ning Lasnamäel Kadrioruga piirnevad Paevälja, Uuslinna, Kurepõllu ja Loopealse asumid. Seevastu Haabersti linnaosas asuva Väike-Õismäe ja Pirita linnaosas asuva Iru asumi elanike kuu keskmine brutotulu on Eesti keskmisest madalam.

Kõige madalam oli kuu keskmine brutotulu Paljassaare, Väo ja Sitsi asumis. Nende asumite rahvastikku iseloomustab väiksem kõrgharidusega inimeste osatähtsus, kõrge mitte-eestlaste osatähtsus ja vanem elanikkond.

Sõltuvalt elukohast jäi brutotulu suurus Tallinna asumites peamiselt 1000–2000 euro vahele.

Swedbank: Tallinna eluaseme taskukohasus püsib stabiilsena

SwedbankSwedbanki arvestuste järgi Tallinna eluaseme taskukohasus selle aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oluliselt ei muutunud. Esimeses kvartalis ulatus pealinlaste netopalga kasv 4,3 protsendini, mis on oluliselt aeglasem, kui aasta tagasi, mil netopalk tõusis suuresti tänu tulumaksureformile.

Tallinna korterite keskmine ruutmeetri hinnakasv aeglustus esimeses kvartalis 3,9 protsendini. Tallinna keskmise ruutmeetri hinna ja netopalga suhe püsib juba kuuendat aastat stabiilsena – ühe ruutmeetri eest tuleb maksta 1,5-kordne netopalk.

Aktiivsus Tallinna elukondlikul kinnisvaraturul langeb

Esimeses kvartalis tehinguaktiivsuse langus Tallinna korteriturul jätkus – korteritehingute arv oli 5% väiksem kui aasta tagasi. Kindlustunde indikaatorid näitavad, et majapidamiste kindlustunne osta või ehitada lähima aja jooksul eluase on teises kvartalis taas langenud pärast mõningast paranemist esimeses kvartalis. Samas on majapidamiste finantsseis tugev ja hinnang oma majanduslikule olukorrale viimase aja kõrgeim.

Eluasemelaenude jäägi kasv püsis ka aasta esimeses kvartalis 7% juures. Omavahenditest tehtud tehingute osakaal oli esimeses kvartalis endiselt kõrge (ligikaudu 44%), mis on viimase viie aasta keskmine tase. Kodumajapidamiste hoiused kasvavad laenuportfellist jätkuvalt kiiremini – hoiusekasv püsis esimeses kvartalis kümne protsendi lähedal. Eluasemete kõrgele tõusnud hindade tõttu peaks nõudlus sel aastal eelmise aastaga võrreldes mõnevõrra madalam püsima. Samas soodustavad laenamist jätkuvalt madalad intressimäärad.

Ehitustempo on aeglustumas

Esimeses kvartalis väljastati Tallinnas 8% enam korterite ehituslube kui aasta varem. Uusi eluruume lisandus esimeses kvartalis korteriturule 32% rohkem kui aasta tagasi. Eelmise aasta ehituslubade väiksem arv peaks lähima aja jooksul peegelduma ka valmivate korterite arvus. Nii müügis olevate korterite arv kui ka uute korterite müügiaktiivsus esimeses kvartalis langesid. Samas on mõnevõrra madalam nõudlus võrdlemisi heas tasakaalus pakkumisega ning hinnakasv peaks meie hinnangul eelmise aastaga võrreldes püsima mõnevõrra aeglasem.

Balti riikide pealinnadest paranes korterite taskukohasus vaid Vilniuses

Swedbanki indeksi järgi paranes korterite taskukohasus esimeses kvartalis vaid Vilniuses, kus kiire netopalga kasv ületas korterite hinnakasvu ja eluasemelaenude intressimäärade tõusu. Eluasemete hinnakasv oli kõige kiirem Riias (9,7%), millele järgnes Vilnius (6,1%) ja Tallinn. Pealinnade võrdluses oli eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Riias, kus suure osakaalu tehingutes moodustavad Nõukogude-aegsed korterelamud ning uute korterite osakaal tehingutes on tagasihoidlik.

*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi aluseks on leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Kinnisvarakonsultatsioonid üüriinvestoritele

  • Tõnu ToomparkKas soovid teha paigutada raha kinnisvarainvesteeringutesse, aga teadmistest-oskustest-infost jääb puudu?
  • Vajad teavet kinnisvaraturu trendide, tehingute, hindade kohta? Kas teha investeering täna ja oodata kinnisvara väärtuse tõusu? Või sootuks lükata rahapaigutus hindade languse ootuses edasi?
  • Sul on küsimusi elamispindade üüriäri kohta?

Mõistlik on kodutöö ära teha ja pilt selgeks teha ning alles selle järel tegutsema asuda.

Koondan kokku kinnisvaraturu kohta käivat infot. Praktikuna tean, mis on oluline ja mis mitte. Aitan püstitada õigeid küsimusi, mis on vajalikud kaalutletud otsuste langetamiseks.

Võta kontakti!

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Nasdaq Tallinn: EfTEN Real Estate Fund III AS-i täiendavate aktsiate noteerimine

NasdaqVastavalt Nasdaq Tallinna börsi juhatuse 17. juuni 2019. a otsusele noteeritakse ja võetakse EfTEN Real Estate Fund III AS’i täiendavalt emiteeritud 1 000 000 aktsiat kauplemisele Balti põhinimekirjas.

EfTEN Real Estate Fund III AS’i ülalnimetatud aktsiate esimeseks kauplemispäevaks on neljapäev, 20. juuni 2019. a. Juhul, kui peaks ilmnema ettenägematuid takistavaid asjaolusid, siis sellele lähedane kuupäev.
Seega kaubeldakse alates 20. juunist või sellele lähedasest kuupäevast nimetuse EFT1T all kokku  4 222 535 EfTEN Real Estate Fund III aktsiatega (ISIN: EE3100127242).

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvara ABC