Arvo Vara: Väikelinnades on hinnakasv asunud samuti aeglustuma

Arco VaraVäikelinnade senine pidev 10%-line hinnakasv on asunud tagasi tõmbama

Vaadates väikelinnade viimaste kuude arengutrende, siis võib sarnaselt Tallinna ja Tartu järelturule märgata hinna- ja tehingute arvu kasvu aeglustumist. Väikelinnades nagu Rakveres ja Viljandis kestis ligi 10%-line aastane mediaanhinna kasv üsna pikka aega, kuna aga elanikkonna piirkondlik sissetulek ei kasvanud sarnases tempos ning segmenditi võis märgata isegi kiiremat hinnakasvu, siis on pakkumiste arv taas kasvama hakanud ning hinnakasv aeglustunud. Nii nagu ei ole Rakveres ja Viljandis mediaanhind alates 2017. aasta IV kvartalist oluliselt muutunud, ei ole seda olnud märgata ka Tallinna või Tartu korteriturul. Kui vaadata Rakvere ja Viljandi korteriturul praegust hinnataset, siis võrreldes eelmise aasta oktoobriga on küll mõlemas keskuses hinnakasv endiselt 10 – 11% juures, kuid võrreldes tänavu I, II ja III kvartaliga on mediaanhind täpselt samal tasemel. Teisisõnu, väikelinnades on tugevamat hinnakasvu statistilist aeglustumist oodata tuleva aasta I pooles, sarnane trend tabab Tallinna, Tartut ja Pärnut ühe kvartali võrra varem.

Kasvav pakkumiste arv on asunud väikeasumitesse kolimist taas pidurdama

Mõnes väikelinnas on pakkumiste arvu kasv olnud juba tunduvalt kiirem kui Eesti suuremates keskustes, mis on aga vähendanud nõudlust maakonnakeskuste lähiümbruses paiknevates alevikes ja korterelamutega hoonestatud suuremates külades. Väikeasumites on piirkonniti juba 3- ja 4-toaliste korterite osas märgata pakkumishindade langetamist eksperthinnangutes kajastatud turuväärtustest madalamale tasemele. Kui ostuhuvilisi pole, korter seisab tühjalt ning talv on peatselt uksetaga, ei jää paljude inimeste jaoks kulude kokkuhoiu mõttes muud üle kui pakkumishinda langetada. Teisisõnu, hinnatase on teatud tüüpi korterite osas keskuste ümber paiknevates asumites alanenud, sest keskuses on pakkumine taas suurenenud ning varasem tempokas hinnakasv pidurdunud. Kuna aga väikelinnade ja nende lähiümbruse korteriturud on suhteliselt õhukesed, ei ole statistiliselt vaadatuna hinnalangust veel võimalik faktiliselt kajastada.

Kinnisvara sooviksid soetada ka isikud, kes ei ole laenukõlbulikud

Nii väikelinnade kui ka Tartu ja Tallinna lähiümbruses paiknevates alevikes on üsna tihti märgata, et potentsiaalsed ostjad sooviksid kinnisvara soetada järelmaksuga otse omanikult. Isiklikult ei soovitaks tulevikus juriidiliste probleemide vältimiseks sellist lepingut mitte kunagi teha, kuid teisalt tähendab see seda, et turule on järjest lisandunud probleemse taustaga ostuhuvilisi. Isikud, kes tänases turusituatsioonis ei ole eluasemelaenu saamiseks kõlbulikud, ei ole reeglina pankade silmis oma maksekäitumise osas kuigi eeskujulikult käitunud. Hetkel äärmiselt soodsa konjunktuuriga tööturg on kinnisvara ostumõtteid mõlgutama pannud ka madalamapalgalised, mistõttu võib kohati märgata oma laenu- ja ostuvõimete ülehindamist. KredExi käendusega laenude hulk moodustab Eestis ligi 25% kogu eluasemelaenude käibest, mis ei ole küll enam Eesti Panga andmeil 2017. aasta lõpust suurenenud. Kui tavakodanike silmis on see pigem ebanormaalne, siis kinnisvaramaaklerite klientide seas ei ole harv juhus, kui notaritasu maksmiseks võetakse väikelaenu või kui noored paluvad Tallinnas 150 000 eurose korteri soetamise järgselt, et raha puuduse tõttu vähemalt diivan korterisse alles jäetaks.

Millist mõju avaldab Rakverele Tapal jätkuvalt kasvav sõjaväelinnak ning Viljandile Cleveron?

Kui Tallinna läheduse ning sisuliselt kogu linnas paiknevate korterelamute põhjaliku rekonstrueerimise tõttu on Rakvere oma hinnatasemelt Viljandit juba ületanud, ootavad siiski perspektiivis mõlemat linna suhteliselt sarnased edasist arengut soodustavad tegurid. Eks aeg tasakaalukalt näitab, kuidas edasiselt mõjutab näiteks Rakvere ja selle lähiümbruse korteriturgu Tapa linnas jätkuvalt väga kiirelt kasvav sõjaväelaste hulk ning Viljandis aasta ettevõtteks kuulutatud Cleveroni edasine käekäik. Vastavates väikelinnades elavate üle 1500 eurost netopalka teenivate nooremapoolsete tarbijate jaoks tähendab nende ostujõud ennekõike väga laiapõhjalist valikuvõimalust. Viimase tõttu võib nende arvelt märgata edasiselt tõenäoliselt mitte nii väga nõukogudeaegsete korterite soetamist vaid pigem nõudluse kasvu väheste uusehitistes paiknevate korterite osas ning üksikelamute puhul.

Riigi Kinnisvara: Kuulutati välja rahvusvaheline arhitektuurikonkurss Eesti kõige keskkonnasõbralikuma riigihoone loomiseks

Riigi Kinnisvara / RKASEesti Arhitektide Liit, Keskkonnaministeerium ja Riigi Kinnisvara AS kuulutavad täna välja rahvusvahelise arhitektuurikonkursi Eesti kõige keskkonnasõbralikuma riigihoone loomiseks. Kavandatavasse keskkonnamajja kolivad kokku Keskkonnaministeerium, selle haldusala Tallinnas asuvad üksused ja Eesti Loodusmuuseum.

Keskkonnamaja on kavandatud liginull-energiahoonena, mis toodab sama palju energiat kui kulutab. Keskkonnamaja asukohaks on planeeritud Meremuuseumi lennuangaaride ja Noblessneri sadamalinnaku vaheline ala aadressil Vesilennuki 12. Arhitektuurivõistlus hoone projekti loomiseks kuulutatakse täna keskpäeval välja rahvusvahelisel puitarhitektuuri konverentsil “Puit – homse keskkonna võti”.

Konkursil on oodatud osalema nii kohalikud kui ka rahvusvahelised arhitektuuribürood. Võistlustingimustes on toodud välja, et kavas on rajada liginull-energiahoone, mille ehitamiseks tuleb kasutada valdavalt puitu. Kliimapoliitikate mõjusid uuriva teadlase Annela Anger-Kraavi sõnul leevendab puidu kasutamine ehitusel inimtegevuse kahjulikke kliimamõjusid.

“Erinevalt tavapärastest ehitusmaterjalidest, nagu näiteks betoon ja teras, eraldub puidust ehitusmaterjali tootmisel kliimamuutusi tekitavat süsihappegaasi keskkonda vähe – ainult materjali transpordiks ja töötamiseks vajamineva kütuse põletamisest. Puud kasutavad õhus leiduvat süsihappegaasi kasvamiseks ja nii jääb see ehitise palkidesse ja laudadesse lukku kuni nende põletamise või loodusliku lagunemiseni. Ja kui maha võetud küpse metsa asemele uus istutada, siis hakkab see kasvades jällegi süsinikku siduma. Sõltuvalt puitehitise suurusest, tähendab see kasvuhoonegaaside kokkuhoidu sadade majapidamiste aastase küttekulu jagu,” täpsustab Cambridge’i ülikooli teadlane Anger-Kraavi.

Puithooned on populaarsust kogumas kogu maailmas. Palju kiidetakse nende võimekust tagada ruumides õhu parem kvaliteet, samuti on puitu kirjeldatud kui tulevikulinnade peamist ehitusmaterjali. Sealjuures tuuakse välja puidu tugevus, vastupidavus ja ohutus varingute puhul, aga ka asjaolu, et see on ainus taastuv ehitusmaterjal.

Võistlusülesande aitas koostada Eesti Arhitektide Liidu arhitekt Ivar Lubjak ja parima projekti valib 2019. aasta varakevadel seitsmeliikmeline žürii, kelle esimees on Riigi Kinnisvara ASi projektidirektor Enno Parker.

Samuti kuuluvad žüriisse arhitektid Endrik Mänd, Andres Ojari, Tomomi Hayashi ja Toivo Tammik ning Keskkonnaministeeriumist asekantsler Margit Martinson ja riigivaraosakonna peaspetsialist Martin Kõiv.

Keskkonnamajas tulevad ühe katuse alla Keskkonnaministeerium, Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni liitumisel moodustuva ühendameti, Keskkonnaagentuuri ja KEMITi Tallinna struktuuriüksused (kokku 520 töökohta) ning Eesti Loodusmuuseum.

Keskkonnamaja ehitusega on soov liikuda edasi 2020. aastal ja eelduste kohaselt valmib hoone aastaks 2022.

Riigi Kinnisvara: Aasta puitehitis 2018 on Vastseliina päästekomando

Riigi Kinnisvara / RKASEile jagati puitarhitektuuri konverentsil “Puit – homse elukeskkonna võti” tunnustust ja auhindu 2018. aasta ilusamatele ja nutikamatele puithoonetele. Riigi Kinnisvaral on siiralt heameel, et meie kaks projekti said auhinnad ja tunnustuse:

Aasta Puitehitis 2018 on Vastseliina päästekomando

Päästekomando arhitektid olid Siiri Vallner ja Indrek Peil arhitektuuribüroost Kavakava OÜ.
Vastseliina päästekomando ehitati Pritsumaja kinnistule Vastseliinas ning seda iseloomustavateks märksõnadeks on funktsionaalsus, vastupidavus, kauakestvus ja energiasäästlikkus. 758 ruutmeetri suuruse suletud netopinnaga hoone arvestab tänapäevaseid vajadusi päästetööde teostamiseks.

Rahva lemmiku ja Arcwood liimpuidu eriauhinna võitis Viimsi Gümnaasium

Viimsi Gümnaasiumi arhitektid on Novarc Group AS ning KAMP Arhitektid Jan Skolimowski, Peeter Loo ja Kaspar Kruuse ja ehitusinsener Laur Lõvi. 540 õpilasele mõeldud tänapäevane gümnaasiumihoone asub Haabneemes, Viimsi vallas. Tegemist on esimese riigigümnaasiumiga Harjumaal.

Nordic Real Estate Forum 2018

Nordic Real Estate Forum 2018

Esimesena kinnisvara online-müüki alustanud Endover on teinud veebis juba 30 tehingut

EndoverEesti juhtiva kinnisvaraarendaja Endoveri uudse online-broneeringu süsteemi kaudu on ostetud juba 30 korterit, 60% oktoobri kõigist tehingutest tehti veebis, selgub ettevõtte müügistatistikast.

Eestis esimesena kinnisvara online-müüki alustanud Endoveri müügidirektori Marko Männimetsa sõnul on hiljuti lansseeritud müügilahendus ennast igati õigustanud ja inimeste huvi kiire ja mugava broneerimisvõimaluse vastu on suur. “Tänaseks on veebi kaudu korteri soetanud juba 30 ostjat. Eelmisel kuul toimus ainuüksi üle 60% kõigist tehingutest online´is. See on kindel märk, et inimesed on uudse lahenduse omaks võtnud! Kortereid on interneti teel ostetud igas arenduses, kus veebimüük avatud on,” täpsustas ta. „Huvi tuntakse ja broneeringuid tehakse online´is ka nende objektidega, mille avalik müük ei ole isegi alanud ning projekti info on edastatud vaid eelregistreerunud huvilistele. Näiteks Kristiines asuv kõrghoone Torn alustas novembrit kahe online-tehinguga ühe päeva jooksul.”

Männimetsa hinnangul võib sama trendi kasvu näha ka edaspidi. “Online-lahendus on inimestele mugav ja turvaline võimalus tutvuda ja osta korter siis, kui nad ise soovivad, sõltumata ajast ja kohast. Piltlikult öeldes on see kinnisvara e-pood, kust huviline saab soetada meelepärase korteri koos kõigi lisadega, mida objekt pakub. Näiteks saab kohe juurde valida parkimiskohti, panipaiku, terrasse ja siseviimistluspakette. Täpselt nii, nagu kohtuks müügijuhiga kontoris. Samas saab aga ostu teha kasvõi kodus diivanil või reisil olles. Süsteem on liidestatud turvalise Maksekeskusega ning järgib kõiki juriidilisi ja turvalisuse nõudeid ostukokkuleppe sõlmimiseks.” Ta lisas, et Endover on alati olnud ajaga kaasas käiv ja soovib pakkuda uusi innovaatilisi lahendusi. “Kui inimesed teevad aina enam otsuseid internetis, siis peame kinnisvaraarendajana sellega arvestama. Näiteks on uudne veebilahendus hea võimalus ka kiirust ja mugavust hindavatele investoritele, kellel korraga mitme objekti vastu huvi on,” selgitas Männimets.

Maksekeskuse tegevjuht Art Lukas on nõus, et e-kaubandus on 2018. aastal jätkanud kiiret kasvu. “Tihti inimesed isegi ei teadvusta, kas nad tegid ostu e-poes või muus kanalis, internetist tellimine on muutunud lihtsalt nii igapäevaseks toiminguks. Seda tülikamad tunduvad need harvemad juhtumid, kus mõni asutus saadab näiteks PDF-vormis arve, mille andmeid peab vaevaliselt maksekorraldusele kopeerima. On loomulik, et järjest enam laieneb ettevõtete ja tegevusalade ring, kes pakuvad oma klientidele võimalust tellimust tehes klikkida vastava panga logole ja kinnitada makse kujul, kus andmed juba korrektselt eeltäidetud.”

Online-broneeringu süsteem on Eesti tuntuima kinnisvaraarendaja Endoveri uus müügitoetustegevus, mis pakub traditsiooniliste korteriostuviiside kõrval võimaluse kinnisvara broneerida uuel moel: tehingu saab vormistada samal veebilehel, kus on võimalik tutvuda arenduse kirjelduse, plaanide ja muu infoga. Online-broneeringut saab teha kaheks nädalaks ja selle eest tuleb tasuda broneeringutasu, mis hiljem korteri ostuhinnast maha arvestatakse. Süsteem on liidestatud turvalise Maksekeskusega ning järgib kõiki juriidilisi ja turvalisuse nõudeid ostukokkuleppe sõlmimiseks. Tehingu saab vormistada nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Ostutehing kinnitatakse esmalt võlaõigus- ja seejärel asjaõiguslepinguga notariaalselt.

Endover Kinnisvara on 1995. aastal asutatud kinnisvarainvesteeringute juhtimise ja kinnisvaraarenduse alal tegutsev ettevõtete grupp ning Eesti suurim elamukinnisvara arendaja. Ettevõte arendab Tallinnas 33 hoonet ning omab pikaajalist kogemust nii hoonete rekonstrueerimisel kui ka uusehitiste rajamisel. 2018. aasta Kantar Emori sõltumatu kinnisvarasektori uuringu järgi on Endover Eesti tuntuim kinnisvaraarendaja.

1Partner: reaalne ehitushind on tõusnud 20 protsenti

1PartnerKuigi Statistikaameti ehitushinnaindeksi järgi on ehitamise hind tõusnud aastaga ainult poolteist protsenti, siis 1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul on reaalne kasv 20 protsenti.

Martin Vahteri sõnul on Statistikaameti hinnaindeksi arvutusmetoodikat raske kommenteerida, sest kui võrrelda ehituse pakkumist samas asukohas ning samasugusele hoonele aastataguse ajaga, siis on hind praegu üle 20 protsendi kõrgem. “Seega ei tundu ainult pooleteiseprotsendine kasv usutav. Sarnaseid näiteid on mitmeid ja need ei tugine ainult ühe arendaja infole,” rääkis Vahter.

„Ilmselt on vahe seletatav mitme teguri koosmõjuga, kus hinnaindeksi arvutuse alusandmed on minevikku vaatavad, samuti kestab ehitus sageli üle aasta, mistõttu ei pruugi algandmed vastata enam tänasele turusituatsioonile. Oma osa võimalikus arvutusveas on ka tööjõupuudusel, mis tõukab tagant ümbrikupalkade kasvu ja sunnib ehitajaid kasutama muid kahtlaseid skeeme, mis ei kajastu Statistikaameti hinnaindeksis,” ütles Vahter.

“Reaalne ehitushinna tõus jõuab varsti ka uute korterite ja majade hindadesse. Tallinnas ei ole enam praeguste kulude juures arendajal võimalik uut korterit alla 2000 euro ruutmeeter müües kasumisse jääda,” hoiatas Vahter ja lisas, et ka näiteks elementmaja tellimise hind on 20 – 25 protsenti tõusnud.

“Ehituses väheneb peamiselt arendajate ja peatöövõtjate kasumimarginaal. Samas suureneb alltöövõtjate kasum, sest neil on töömehed ja nad saavad sellega tingimusi dikteerida. Ehitajatel endal on praegu nii palju tegemist, et palka võib julgelt küsida,” lisas Vahter.

“Arendajad ongi juba kõvasti püksivööd koomale tõmmanud, sest ostjad ei kannata 20-protsendilist kasvu välja. Kui siiamaani planeerisid arendajad oma kasumiks 20 protsenti, siis nüüd on juba kümme väga hästi saadud, mis arvestades riske pole teab mis suur. Hinna all hoidmiseks optimeeritakse, kust saadakse ja üritatakse näiteks kasutada odavamaid materjale,” selgitas Vahter.

“Kui meil poleks praegu kümmet tuhandet välisehitajat, siis oleks ehitushind juba lõhki ja keegi ei jaksaks uut korterit osta,” lisas Vahter.

Baltic Horizon Fondi 2018. aasta III kvartali konsolideeritud auditeerimata majandustulemused

Baltic HorizonVara brutoväärtus (Gross Asset Value ehk GAV)

Seisuga 30. september 2018 oli vara brutoväärtus 248,6 miljonit eurot – pisut kõrgem kui eelmise kvartali lõpus (seisuga 30. juuni 2018: 248,5 miljonit eurot). 2018. aasta III kvartalis viis Kontsern lõpule LNK Centre ostu. Kuna omandatud kinnisvarainvesteering ei ole laenuga koormatud, ei mõjutanud tehing vara brutoväärtust.

Vara puhasväärtus (Net Asset Value ehk NAV)

2018. aasta III kvartalis Fondi vara puhasväärtus ei muutunud ning jäi tasemele 109,3 miljonit eurot. Omakapitalile avaldasid positiivset mõju Fondi III kvartali majandustulemused, ent seda mõju vähendasid osakuomanikele tehtud rahaline väljamakse summas 2,0 miljonit eurot (0,025 eurot osaku kohta) ja omaosakute tagasiost.

Puhas renditulu (Net Operating income ehk NOI) ja puhaskasum

Fond teenis 2018. aasta III kvartalis 3,8 miljonit eurot puhast renditulu (2017. aasta III kvartal: 2,6 miljonit eurot). Fondi puhaskasum oli 2,2 miljonit eurot (2017. aasta III kvartal: 1,7 miljonit eurot). Puhta renditulu ja puhaskasumi kasvule avaldas positiivset mõju uute kinnisvarainvesteeringute omandamine (Vainodes I büroohoone, Postimaja ostukeskus ja LNK Centre büroohoone).

Rahaline väljamakse (dividend)

Fond deklareeris osakuomanikele III kvartali 2018 tulemustest rahalise väljamakse summas 2,058 miljonit eurot, mis on 0,026 eurot osaku kohta (II kvartalis 2018 1,979 miljonit eurot või 0,025 eurot osaku kohta). III kvartalis 2018 kasvas Fondi Genereeritud Neto Rahavoog (GNR) 2,070 miljoni euroni, mis teeb 0,026 eurot osaku kohta (II kvartalis 2018 2,267 miljonit eurot või 0,029 eurot osaku kohta).

Tabel 1: Kvartali peamised näitajad

Tuhandetes eurodes III kv 2018 III kv 2017 Muutus (%)
 
Puhas renditulu 3 840 2 638 45,6%
Ärikasum 3 095 2 167 42,8%
Finantstulud ja -kulud -774 -346 123,7%
Maksueelne kasum 2 321 1 821 27,5%
Perioodi puhaskasum 2 195 1 675 31,0%
 
Ringluses olevate osakute kaalutud keskmine arv 79 064 293* 60 006 856 31,8%
Kasum osaku kohta (eurodes) 0,03 0,03 -%
Tuhandetes eurodes 30.09.2018 31.12.2017 Muutus (%)
Kasutuses olevad kinnisvarainvesteeringud 243 497 189 317 28,6%
Vara brutoväärtus 248 586 215 785 15,2%
Intressikandvad laenukohustised 129 896 98 087 32,4%
Kohustised kokku 139 241 108 809 28,0%
Vara puhasväärtus 109 345 106 976 2,2%
Ringluses olevate osakute arv 78 878 692* 77 440 638 1,9%
Vara puhasväärtus osaku kohta (eurodes) 1,3862 1,3814 0,35%
Laenu tagatuse suhtarv 53,3% 51,8%
Keskmine sisemine intressimäär 2,3% 1,7%

* Esitatud osakute arv ei sisalda 278 402 osakut, mille Fond osakute tagasiostu programmi raames tagasi ostis.

Ülevaade Fondi kinnisvarainvesteeringutest seisuga 30. september 2018

Kinnisvara-investeering Linn Riik Raamatupidamis-väärtus1
tuhandetes eurodes
Renditav netopind Otsene tootlus2 Esmane puhas-tootlus3 Täitumuse määr
III kv 2018
Duetto I Vilnius Leedu 16 240 8 327 7,7% 7,1% 100,0%4
Pirita ostukeskus Tallinn Eesti 10 950 5 400 7,4% 8,2% 100,0%4
Upmalas Biroji bürookompleks Riia Läti 24 660 10 600 7,3% 7,0% 99,8%
G4S-i peahoone Tallinn Eesti 16 900 8 363 7,7% 7,1% 100,0%
Europa ostukeskus Vilnius Leedu 40 401 16 900 6,5% 6,0% 93,3%
Domus Pro ostukeskus Vilnius Leedu 17 350 11 247 7,4% 6,6% 98,4%
Domus Pro ärikeskus Vilnius Leedu 7 306 4 759 8,2% 7,2% 97,9%
Domus Pro maa Vilnius Leedu 1 670
CC Plaza Tallinn Eesti 13 190 8 664 8,4% 7,6% 100,0%
Sky supermarket Riia Läti 5 362 3 263 8,0% 7,4% 99,2%
Lincona Tallinn Eesti 16 810 10 859 7,6% 7,2% 93,8%
Vainodes I Riia Läti 21 610 8 052 7,0% 6,9% 100,0%
Postimaja Tallinn Eesti 33 980 9 141 4,8% 4,9% 96,0%
LNK Centre Riia Läti 17 068 7 455 6,6% Ei ole asjakohane 100,0%
Portfell kokku     243 497 113 030 6,9% 6,6% 97,8%
  1. Põhineb viimasel, seisuga 30. juuni 2018 teostatud hindamisel. LNK Centre esitatud väärtus põhineb soetusmaksumusel.
  2. Kinnisvarainvesteeringu otsene tootlus saadakse puhta äritulu jagamisel kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumuse ja hilisemate kapitalikuludega
  3. Esmane puhastootlus saadakse puhta äritulu jagamisel kinnisvarainvesteeringu turuväärtusega.

Sisemine täitumuse määr on rendigarantii tõttu 100%.

KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA MUU KOONDKASUMI ARUANNE

Tuhandetes eurodes 01.07.2018-30.09.2018 01.07.2017-30.09.2017

(korrigeeritud)*

01.01.2018-30.09.2018 01.01.2017-30.09.2017

(korrigeeritud)*

 
Renditulu 4 012 2 955 11 576 8 622
Teenustasutulu 619 425 1 812 1 165
Renditegevuse kulud -791 -742 -2 513 -1 941
Puhas renditulu 3 840 2 638 10 875 7 846
Halduskulud -748 -535 -2 009 -1 935
Muud äritulud ja -kulud 3 64 48 77
Kinnisvarainvesteeringute ümber-hindluse kasumid ja kahjumid 480 339
Ärikasum 3 095 2 167 9 394 6 327
Finantstulud 2 2 6 45
Finantskulud -776 -348 -1 981 -1 123
Finantstulud ja -kulud kokku -774 -346 -1 975 -1 078
Maksueelne kasum 2 321 1 821 7 419 5 249
Tulumaksukulu -126 -146 -964 -1 082
Perioodi kasum 2 195 1 675 6 455 4 167
   
Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav muu koondkasum/-kahjum
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasum/-kahjum 205 -94 -425 126
Intressimäära vahetuslepingu lõpetamine 57
Intressi ülemmäära seadmise kulud -33
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasumi/-kahjumiga seotud tulumaks -37 8 42 -32
Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav tulumaksujärgne muu koondkasum/-kahjum 168 -86 -416 151
 
Perioodi tulumaksujärgne koondkasum kokku 2 363 1 589 6 039 4 318
     
Tava- ja lahustatud kasum osaku kohta (eurodes) 0,03 0,03  0,08 0,07

*2018. aastal hakkas Kontsern rakendama standardit IFRS 15 „Kliendilepingutest saadav müügitulu“, mis muutus kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2018. Selle tulemusena korrigeeriti teenustasutulu ja renditegevuse kulude võrdlusandmeid. Korrigeerimine ei avaldanud mõju Kontserni omakapitalile. Mõju on seotud standardist IFRS 15 tingitud muutustega informatsiooni esitusviisis.

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

Tuhandetes eurodes 30.09.2018 31.12.2017
   
Põhivara  
Kinnisvarainvesteeringud 243 497 189 317
Tuletisinstrumendid 39 89
Muu põhivara 138 146
Põhivara kokku 243 674 189 552
Käibevara
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 2 056 1 568
Ettemaksed 246 108
Raha ja raha ekvivalendid 2 610 24 557
Käibevara kokku 4 912 26 233
Varad kokku 248 586 215 785
Omakapital
Sissemakstud kapital 94 198 91 848
Omaosakud -362
Rahavoogude riskimaandamise reserv -472 -56
Jaotamata kasum 15 981 15 184
Omakapital kokku 109 345 106 976
Pikaajalised kohustised
Intressikandvad laenukohustised 129 790 96 497
Edasilükkunud tulumaksukohustised 5 641 5 206
Tuletisinstrumendid 512 88
Muud pikaajalised kohustised 966 859
Pikaajalised kohustised kokku 136 909 102 650
Lühiajalised kohustised
Intressikandvad laenukohustised 106 1 590
Võlad tarnijatele ja muud võlad 1 935 4 202
Tulumaksukohustis 14
Tuletisinstrumendid 15
Muud lühiajalised kohustised 291 338
Lühiajalised kohustised kokku 2 332 6 159
Kohustised kokku 139 241 108 809
Omakapital ja kohustised kokku 248 586 215 785

Käsiraamat “Kinnisvaramaakleri ABC” soodushinnaga

Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerileKuni selle pühapäevani on Kinnisvarakooli e-poest võimalik tellida käsiraamat “Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile” soodushinnaga!

      • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “iivjoy” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
      • Pakkumine kehtib kuni 18.11.2019.

Käsiraamat „Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile.“ annab põhjaliku ülevaate kinnisvaramaakleri töö olemusest. Käsiraamat on suunatud eelkõige inimestele, kes tunnevad huvi kinnisvaramaakleri ameti vastu. Samas soovitame tegevuse põhialuste kinnistamiseks lugeda käsiraamatut kõikidel juba tegutsevatel maakleritel. Raamatu autor on Evi Hindpere.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Head isadepäeva!

Adaur Grupp soovib kõigile isadele ilusat ja südantsoojendavat isadepäeva!

Omanike Keskliidu esimeheks valiti Priidu Pärna

Eesti Omanike Keskliit / EOKLEesti Omanike Keskliidu üldkoosolek valis EOKL esimeheks notar Priidu Pärna. Lisaks valiti juhatusse kinnisvaraekspert Tõnu Toompark, varahaldaja Andry Krass, koolitaja ja õigusekspert Tuulikki Laesson ja mälestistalude eestseisja Ott Rätsep. Valiti ka uus EOKL volikogu.

Liidu esimehe Priidu Pärna sõnul seisab EOKL jätkuvalt kaljukindlalt Eesti kinnisvara omanike huvide eest. Meie prioriteediks on seadusloomes tingimustes ülemääraste omandikitsenduste vastu võitlemine. Selles osas on hetkesihtmärk Riigikogu menetluses olev muinsuskaitseseaduse eelnõu, mis ei taga omanikele kitsenduste hüvitamist ja sätestab ülemääraselt koormava loakohustuse igaks liigutuseks, mida omanik ehitismälestisel plaanib. Eriti ülemäärased on piirangud linnade ja Rebala muinsuskaitsealadel. Kindlasti seisame vastu katsetele kehtestada Eestis kinnisvaramaks. Lisaks ootab ees nõuete koondamine Tallinna Vee vastu, et tagasi nõuda ülemääraselt tasutud vee hinda.

EOKL üldkoosolekul esinenud justiitsminister Urmas Reinsalu pidas samuti oluliseks maksurahu kinnisvarasektoris ning kinnitas vajadust pidurdada elamiskulude kasvu ning vohavat õigusloomet.

Külalisena esines MKM ehituse asekantsler Jüri Rass, kes rääkis elamumajanduse arengukavadest, renoveerimistoetustest ja plaanitavast uuest ehitisregistrist.

2019. aastal ehitatakse valmis Lasnamäe Priisle park ja Pae promenaad

www.tallinn.eeEile, 9. novembril toimunud Lasnamäe linnaosakogu korralisel koosolekul arutati 2019. aasta linna eelarve projekti. Linnaosa vanem Maria Jufereva tutvustas osalejatele järgmise aasta linna investeeringute plaani, milles räägitakse ka Lasnamäe oluliste objektide rahastamisest.

Lasnamäe linnaosa vanem Maria Jufereva esitab 2019. aasta eelarve projekti
Linnaosa vanem märkis, et järgmise aasta eelarve on keskendunud pigem piirkonna heakorrale ja allasutuste arendamisele. Lasnamäe kogu eelarve on ligikaudu 6,5 miljonit eurot, mis on 200 tuhande võrra rohkem kui 2018. aastal.

Järgmisel aastal ehitatakse kaasaegne ja linnakujunduslikult põnev Pae promenaad. Rekonstrueerimise käigus tuleb uuele promenaadile kaasaaegne ja säästlik valgustus, uus asfaltkate, puhkealad, pingid ja kahetasandiline haljastus puude ja põõsaste kujul.

Priisle elanike rõõmuks on ka Priisle pargi viimase, kolmanda etapi ehitamiseks eraldatud eelarvest vahendid. Jalgteede, aia-, lava-, laste- ja spordiväljakute ning muude pargielementide ehitamiseks on ette nähtud ligi 1 170 000 eurot.

Positiivne muutus ootab ka Smuuli ja Liikuri tänavate ristmikku. Liiklejad saavad ületada ristteed turvalisemalt – siia ilmub reguleeritav ülekäigurada. “Pikad läbirääkimised Lasnamäe linnaosa valitsuse ja Tallinna Kommunaalameti vahel andsid tulemusi. Jalakäijate ohutus on meie jaoks väga tähtis ja valgusfoori paigaldamine aitab vältida ohtlikke olukordi, ” ütles Maria Jufereva.

Pinna tänava elanikud saavad ohata suure kergendusega – siseteede parandamise järjekord on jõudnud ka nende hoovini. Lisaks sellele tehakse veel korda Varraku sild.

Uuel aastal algavad Lasnamäe suurte objektide projekteerimistööd. Linna eelarvest rahastatakse Killustiku tn 16 asuva Lasnamäe sotsiaalkeskuse juurdeehituse projekteerimist, alustatakse piirkonna esimese munitsipaal tervisekeskuse projekteerimist ning Lasnamäe põhikooli tervikrenoveerimise projekteerimistööga, kus asub ka Lasnamäe lastekeskus. Visuaalsed muutused ootavad ka Lasnamäe spordikompleksi, kus hoone fassaadi renoveerimisele on eraldatud 120 tuhat eurot.

2019. aastal jätkab oma tööd edukaks ja vajalikuks osutunud korteriühistute vaidluste lahendamise, ehk Lepituskomisjoni projekt.

“2019. aasta eelarve koostamisel on võetud arvesse peaaegu kõik linnaosavalitsuse soovid. Need objektid on äärmiselt olulised elamistingimuste parandamiseks nii Lasnamäe eraldi mikrorajoonides kui ka kogu linnaosas, ” lisas Lasnamäe vanem Maria Jufereva.

Lasnamäe linnaosakogu kiitis heaks 2019. aasta linnaeelarve vastavalt kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadusele.

Arco Vara: Eesti kinnisvaraturu oktoobrikuu lühiülevaade

 

Tehingute arvu kasvu panustasid ennekõike Tallinna ja Tartu uued korterid

Tänavu oktoobris müüdi Eestis 2204 korterit kokku 162 miljoni euro eest. Võrreldes septembriga kasvas tehingute arv koguni 21% võrra. Kasvu panustasid ennekõike Tallinna ja Tartu uute korterite turg ning ühtlasi mõned väiksemad keskused, eesotsas paranemismärke näitava Ida-Viru maakonnaga. Osaliselt on turuaktiivsuse kasv olnud täiesti ootuspärane – alates 2012. aastast on oktoobris korteriturul tehingute arv kasvanud võrreldes septembriga keskmiselt 6% võrra. Lisaks on tehingute arvu toetamas järjest enam valmivates korterelamutes paiknevate korteritega tehtavate plokktehingute sõlmimine, kuid sealjuures tuleb arvestada, et selliste tehingute osas on võlaõiguslikud kokkulepped tihti sõlmitud juba 6 kuni 9 kuud tagasi. Kuna järelturu aktiivsuse edasine kasv on juba pikemat aega peatunud, siis saab lähiajal pilk olema ennekõike uute korterite turul, mille edasist kasvu on takistamas järjest kõrgem aastatagune võrdlusbaas ning pikenevad müügiperioodid.

Järelturul on hinnakasv Eesti erinevates piirkondades suhteliselt erinev

Võrreldes möödunud aasta oktoobriga tehti käesoleva aasta samal kuul 11% võrra enam tehinguid. Tehingute arvu kasvu vedasid ka siinkohal ennekõike Tallinn, Tartu ning Ida-Viru maakond, kus viimases on ka senine pidev hinnataseme langustrend viimaste kuude turustatistikale tuginevalt pidurdunud. Eestis tervikuna kujunes oktoobris müüdud korterite mediaanhinnaks 1369 €/m2, mida oli 6,5% rohkem kui aasta tagasi ning 3,9% rohkem kui tänavu septembris. Hinnataseme jätkuvasse kasvu on panustanud ennekõike tehingud uute korteritega. Uute korterite aastane mediaanhinna kasv on jäämas 5 – 6% vahele. Vanema elamufondi ehk järelturu moodustava turusektori osas on hinnakasv üleriigiliselt suhteliselt erinev, Tallinnas on perioodil 1940 – 1990 ehitatud korterite aastane kallinemine jäänud keskmiselt 5%, Tartus aga kuni 2% kuid mitmetes väikelinnades endiselt ligi 10% juurde. Üldiselt on aga juba neljandat kvartalit järjest märgata pea kõikjal hinnakasvu ja edasise turuaktiivsuse kasvu aeglustumist.

Tänavu on Tartus uute korterite turg kasvanud tunduvalt rohkem kui Tallinnas

Tallinn ja Tartu moodustavad igakuiselt kogu Eesti korteritehingute arvust ligi 50%, mistõttu vastavates piirkondades aset leidvad turudünaamika muutused kujundavad valdavas osas kogu Eesti korterituru näitajaid. Võrreldes aastatagusega on Tallinnas uute korterite segmendis kasvanud hinnatase enim 200 000 – 250 000 eurot maksvate korterite osas (+11%), tehingute arv on kasvanud enim aga 125 000 – 150 000 eurot maksvate uute korterite puhul. Tartus on seevastu kasvamist jätkanud ennekõike kõige madalamasse hinnaklassi kuuluvate ehk kuni 100 000 eurot maksvate uute korterite segment, kus ei ole ka hinnatase ligi 1,7%-lise kasvu juures võrreldes aastatagusega oluliselt muutunud. Viimane tuleneb ennekõike suhteliselt sarnasest tehingute struktuurist, kus Tartus moodustab uute korterite turust üsna suure osa üks ja sama arendusprojekt, mille järgmiste etappidega pidevalt jätkatakse.

Ehitushind jätkab palgakasvu kui ka avaliku- ja erasektori tellimuste kasvu tõttu tõusu

Olenemata ehitushinna keskmiselt 15%-lisest aastasest kasvust ei ole see veel märgatavalt uute korterite tehingustatistikasse jõudnud. Uute korterite hinnakasvu on tagasi hoidmas arendajate vahel kasvanud konkurents, mis on lõpptarbija jaoks küll hinnataset vähemal määral tõstnud, kuid on seevastu alandanud arendajate senist keskmiselt 15 – 20% vahele jäävat kasumimarginaali. Nõudlust kujundavad endiselt valdavalt 25-35-aastased tarbijad, kes sooviksid reeglina osta võimalikult kvaliteetset, kuid odavat elamispinda. Viimane on pannud arendajaid siirduma ennekõike magalapiirkondadesse ning Tallinna lähiümbrusesse, mis soodustab sarnaselt kümnenditagusele perioodile ennekõike eeslinnastumist. Loodetavasti on uute väikeasumite kujunemisel põhjalikult läbi mõeldud kogu tehnilise ning sotsiaalse infrastruktuuri arendamine, sest vastasel juhul võime taas märgata olukordi, kus uues ja uhkes kodus elav noorpere ootab lasteaia järjekorras juba mitmendat aastat.

Hinnakasv on kõige kiirem olnud just odavamate varade puhul

Vaadates Tallinna järelturgu ehk valdavalt nõukogudeaegsete korterite müüki, siis on 2018. aastal enim vähenenud tehingute arv kuni 75 000 eurot maksvate korterite puhul, mille hinnakasv on aga võrreldes teiste hinnaklassidega kujunenud 7,6% juures kõige kiiremaks. Tartus on turul valitsevad trendid olnud suhteliselt sarnased, kuid kõige madalamas hinnaklassis ehk kuni 60 000 eurot maksvate korterite puhul on tehingute arv alanenud tasakaalukamalt kui Tallinnas, mida on samaaegselt saatnud 2,3%-line mediaanhinna aastane kasv. Järjest kallinevat kinnisvara on aga finantseeritud suhteliselt sarnasel tasemel nagu aasta tagasi. Vaadates kasvõi käesoleva aasta viimastel kuudel välja antud eluasemelaene, siis arvestades väljastatud laenude mahtu ning samaaegset eluasemetehingute käivet, on keskmine laenusissemakse hoopis veidi kasvanud, mistõttu kinnisvara kehvast kättesaadavusest ei saa aga siinkohal rääkida.

Aasta lõpp püsib korteriturul aktiivne

November ja detsember püsivad turuaktiivsuse poolest enamasti suhteliselt sarnasel tasemel nagu oktoober. Olulisi trendide muutusi ei ole oodata ka käesoleval aastal. Kõige olulisemat rolli omavad jätkuvalt uute korteritega tehtavad tehingud, mis peaks tavapärasest suurem olema jällegi detsembris. Viimastel aastatel on märgata, et jõuluperioodil tehakse hulgaliselt emotsioonioste nii korteri- kui ka elamuturul, mistõttu võib sarnaselt möödunud aastatele märgata tõenäoliselt lähinädalatel algavat reklaamikampaaniate rohkust, kus asutakse ühtlasi pakkuma ka hinnasoodustusi. Sel aastal võib aga soodustuste hulk kujuneda tunduvalt suuremaks kui varasemalt, sest üle 2700 €/m2 pakkumishinnaga varade seas on ootustest aeglasemalt müüvaid projekte rohkem kui varasemalt. Peavoolumeedia jaoks tähendab sooduskampaaniate algatamine aga koheselt kindlasti üldistavat fakti, et turul on ehk midagi kehvasti. Detsember on iga-aastaselt viimane aktiivne periood, mida üritatakse maksimaalselt ära kasutada, sest jaanuar ja veebruar tähendab hooajalisusest tulenevalt võrdlemisi vähest müüki, mille järgselt hakkab turg taas aktiveeruma alles märtsi teises pooles. Lähikuudel taandub nii hinnataseme kui ka turuaktiivsuse aastane kasv mõne protsendini, mida on mõjutamas järjest kõrgem aastatagune võrdlusbaas ning nõudluse kasvu peatumine.

Swedbanki majandusprognoos – november 2018

SwedbankMaailmamajanduse väljavaade on hea, kuid ohumärke on palju

Käesoleva aasta sügist on saatnud finantsturgude volatiilsus ja kartus, et järgmine majanduslangus hakkab järjest lähemale jõudma. Suuremad majandused on jätkuvalt näidanud küll head kasvu, kuid poliitilised sündmused sisendavad kahtlust, kas kasv on ikka jätkusuutlik. Kuigi ohumärke on palju, on maailmamajanduse väljavaade veel üsna hea.

Ameerika Ühendriikide majanduskasvu toetavad maksukärped

USA majanduskasv on 2018. aasta jooksul kiirenenud. Maksukärped, töökohtade loomine, mõõdukas inflatsioon ning palgakasv on soodustanud kodumajapidamiste tarbimist, samuti on olnud tugevad ka erasektori investeeringud. USA-Hiina kaubanduspinged on eksporti mõnevõrra nõrgendanud, kuid tariifidel on olnud piiratud mõju inflatsioonile ja tarbimisele. Meie hinnangul tõstab Föderaalreserv intressimäära sel aastal veel ühel korral ning järgmisel aastal kolmel korral. Imporditariifid peaksid inflatsiooni kasvu kiirendama ning kõrgemate intressimäärade tõttu peaks majanduskasv järgmise aasta lõpuks aeglustuma.

Euroala majanduskasv aeglustub, kuid potentsiaali veel on

Euroala majanduskasv on 2018. aasta jooksul mõnevõrra aeglustunud. Osaliselt on selle taga ajutised tegurid, sealhulgas uued emissioonistandardid, mis mõjutavad Saksamaa autotööstust. Samas on ettevõtete ja tarbijate meeleolu mõjutatud poliitilisest ebakindlusest. Ometi on euroala majandus tugev (üksikute märkimisväärsete eranditega): tööhõive ja palgad kasvavad ning investeeringud on taastumas, eriti erasektoris. Euroala majandus on oma tipust veel kaugel ja seega on kasvu oodata veel mitmel järgneval aastal, kui poliitilised riskid ei kasva üle uueks kriisiks. Euroopa Keskpank lõpetab varaostuprogrammi selle aasta lõpuks ning esimest hoiuse intressimäära tõusu on oodata järgmise aasta teises pooles ning baasintressimäära tõusu aasta lõpus.

Globaalsed riskid ohustavad tärkavaid turge

Kuigi tärkavate turgude suuremad majandused, Hiina ja India, kasvavad lähiajal veel hästi, on need turud laiemas vaates otseselt ohustatud mitmest globaalse mõõtmega riskist. Nimelt kujutavad tugev dollar, kõrge naftahind ja Hiinale kehtestatud impordi tollitariifid tõsist ohtu tärkavatele turgudele ning võivad nende majanduskasvu väljavaadet oluliselt halvendada.

Põhja- ja Baltimaade majandused suudavad globaalsele ebakindlusele paremini vastu seista

Põhja- ja Baltimaadel läheb hästi. Soome majanduskasv jääb sel aastal 3% lähedale ning järgneval kahel aastal peaks olema ligikaudu 2%. Samuti aeglustub Rootsi majanduskasv peale mitmeid aastaid kestnud tugevat tõusu. Ka Balti riikides ootame järgneval kahel aastal majanduskasvu aeglustumist. Kodumajapidamiste sissetulekud ja sisenõudlus püsivad tugevana, kuid kasvavad tööjõukulud ning nõrgem välisnõudlus on hakanud ekspordikasvu pidurdama. Tööjõupuudus jääb peamiseks tootmist takistavaks teguriks, kuid märgata on palgakasvu aeglustumise märke. Üldiselt on kõigi kolme Balti riigi majandused heas tasakaalus ja ülekuumenemise märke on vähe. Ka riskide realiseerumisel uueks kriisiks on Põhja- ja Baltimaade majandused heas positsioonis, et kasutada fiskaalset stimuleerimist, kuna valitsussektori võlakoormus on madal ning krediidireitingud tugevad.

Eesti majandus püsib lähiajal tugev

Eesti majanduskasv on tugev olnud juba kolm aastat järjest. Seda on toetanud nii paranenud välisnõudlus, kuid ka võrdlemisi tugev sisenõudlus– seda eriti eelmisel aastal. Kuigi majanduskasv on olnud võrdlemisi laiapõhjaline, on selle aasta esimesel poolaastal ligikaudu kolmandik kasvust tulnud ehitusest. Möödunud aastal aitas majanduskasvu kiirenemisele kaasa ka hõivatute arvu tugev kasv. Tööhõive panus majanduskasvu aga lähiaastatel väheneb. Samuti prognoosime välisnõudluse nõrgenemist. Me jätsime augustis avaldatud SKP kasvu prognoosi muutmata: sel aastal peaks majandus kasvama 3,5%, järgmisel 3,2% ning 2020. aastal 2,7%.

Välisnõudlus nõrgeneb

Eesti suuremate kaubanduspartnerite majandused on veel jätkuvalt tugevad olnud, mis hoiavad ka meie ekspordikasvu. Sel aastal peaks ekspordikasv isegi kiirenema. Samas ei ole see laiapõhjaline – kaupade ekspordikasvust ligikaudu kaks kolmandikku on tulnud õlitoodetest (sealhulgas põlevkiviõlitoodetest), millele on aidanud kaasa soodne konjunktuur ja suurenenud tootmisvõimsused. Kaupade ekspordist tugevam on olnud teenuste ekspordi kasv, kuid ka siin tuleb kaks kolmandikku kasvust veo- ja IKT teenustest. Järgmisel ja ülejärgmisel aastal välisnõudlus nõrgeneb ning see võib hakata tasapisi piirama meie ekspordivõimalusi. Eesti tööstusettevõtete ekspordikasvu ootused on küll veel kõrged, kuid need on möödunud aasta alguse tipust tasapisi nõrgenenud.

Eesti koguinvesteeringute osakaal SKP-s on ELi kõrgeimate hulgas

Ettevõtete investeeringute tase SKP suhtes on langenud taasiseseisvunud Eesti ajaloo madalaimale tasemele (kui jätta välja 2009. majanduslanguse aasta) ning allapoole ELi keskmist. Samas on meil valitsussektori investeeringute osakaal ELi kõrgeim ning majapidamiste investeeringute osakaal on viimastel aastatel suurenenud. Nii on Eesti koguinvesteeringute osakaal SKP suhtes ELi kõrgeimate hulgas ning alates majanduslanguse järgsest 2010. aastast on nende mahu kasv olnud kokkuvõttes Euroopas üks tugevamaid.

Ettevõtted investeerivad üha rohkem efektiivsuse tõstmisse

Ettevõtete investeeringud sel aastal küll vähenevad, kuid selle põhjuseks on paljuski baasefekt – möödunud aasta esimesel poolel kasvasid erakordselt kiiresti investeeringud puidutööstuses, transpordisektoris, kinnisvaraarenduses ja rentimisteenustega seotud tegevusalas. Järgmisel aastal see baasefekti mõju taandub ning ettevõtete investeeringud peaksid mõõdukat kasvu näitama. Lähiaastatel peaksid laenuintressid madalad püsima ning need on toeks ettevõtete investeeringutele. Samas tuleks selle ja möödunud aasta ettevõtete investeeringute kasvunumbritesse ettevaatlikult suhtuda, kuna Statistikaamet on neid varem oluliselt parandanud. Näiteks, kui möödunud aasta kevadel näitasid ettevõtete investeeringud neli aastat järjest langust, siis selle aasta augustis avaldatud ja täpsustatud andmetel oli langus vaid kahel aastal (2014-2015). Positiivne on see, et ettevõtete investeeringute struktuur on suunatud üha rohkem efektiivsuse tõstmisele – vähenenud on investeeringute osakaal hoonetesse ja rajatistesse ning suurenenud on masinate ja seadmete, teadus- ja arendustegevuse ning arvutisüsteemide osakaal. Tehnoloogia areng, konkurentsi karmistumine, tööjõupuudus ning tootmissisendite ja tööjõukulude tõus eeldavadki ettevõtete efektiivsuse tõstmist.

Valitsussektori investeeringud püsivad majanduse mahtu arvestades suured

Kuigi valitsussektori investeeringute kasv peaks sel ja järgmisel paaril aastal aeglustuma, püsib nende maht SKP suhtes stabiilselt kõrge ning sellega stimuleeritakse majandust jätkuvalt tugevasti. Samas tuleks arvestada, et ligikaudu pool valitsussektori investeeringutest on finantseeritud välisvahendite toel. Viimastel aastatel on välisvahendid moodustanud riigieelarve mahust 9-12%. Koos Euroopa Liidu 2014-2020 eelarveperioodi lõppemisega hakkavad need aga tasapisi vähenema ning EL uue eelarveperioodi rahastamisega saab Eesti ilmselt oluliselt vähem raha, kui seni, kuna meie elatustase ehk SKP inimese kohta on jõudnud juba üle 75% EL keskmisest.

Eratarbimine püsib mõõdukas ning majapidamised suudavad säästa

Käesoleva aasta alguses jõustunud üksikisiku uus tulumaksuarvestus, mis on tõstnud suurema osa palgasaajate ostujõudu, on eratarbimisele tagasihoidliku mõjuga olnud. Selle põhjuseks on ilmselt nii suurem säästmine, kui ka tarbijahindade kiire kasv. Majapidamiste säästumäär nende kasutatava tulu suhtes oli möödunud aastal üle EL keskmise ning ka sel aastal peaks see jätkuvalt tugev püsima. Lähiaastateks prognoosime mõõdukat, ligikaudu 3-4 protsendilist eratarbimise kasvu. Hinnakasv peaks järgmisel ja ülejärgmisel aastal aeglustuma. Kui sel aastal kasvavad tarbijahinnad sama kiiresti, nagu möödunud aastal (3,4%), siis järgmisel aastal pidurdab hinnakasvu peamiselt alkohoolsete jookide hinnakasvu aeglustumine ja energia hinnatõusu pidurdumine. Esimese põhjuseks on valitsuse otsus järgneva kahe aasta jooksul alkoholiaktsiise mitte tõsta.

Tööjõuturg on ammendumas

Tööhõivemäär on Eestis tõusnud kõigi aegade kõrgeimaks ning see on ka Euroopa Liidu üks kõrgemaid. Samuti on tööpuudus väga madal – meie prognoosi järgi püsib see 5% lähedal ka kahel järgneval aastal. Vaba ja sobiva kvalifikatsiooniga töötajate leidmine on muutunud üha raskemaks. Meie hinnangul tööhõive kasv sel ja järgmisel aastal aeglustub ning 2020. aastal kasv pidurdub. Pingeline olukord tööjõuturul hoiab palgakasvu küll kiirena, suurendab sellega tööjõukulusid ja piirab kasumlikkust, kuid sunnib ettevõtteid ka oma tootmist efektiivsemaks muutma. Koos hõive kasvu pidurdumisega kaob ka selle panus majanduskasvu. Seda peab aga kompenseerima kõrgem tootlikkus ehk SKP kasv hõivatu või töötatud tunni kohta. Meie arvestuste järgi püsib SKP reaalkasv hõivatu kohta sel ja lähemal paaril aastal 2,5 protsendi lähedal.

Eesti majandus on praegu heas tasakaalus ning selle „temperatuur“ on veel mõõdukas

Eesti majandus on praegu heas tasakaalus ning selle „temperatuur“ on mõõdukas. Enamik praeguseid näitajaid, millega saab hinnata majanduse ülekuumenemist, on veel kaugel nendest, mida me nägime kriisi-eelsetel buumiaastatel – siis oli enamik näitajaid tugevasti üle pikaajalise keskmise ning need muutusid väga kiiresti. Samas, nagu näitas kümne aasta tagune kogemus, on ettevaatlikkus sellises olukorras väga oluline – pinged tööturul võivad palga, nõudluse ja inflatsiooni kasvu liialt kiirendada ning majanduse tasakaalu halvendada. Seetõttu peaks valitsus hoiduma majandustsükli praeguses faasis majanduse liigsest stimuleerimisest.

Hirm globaalse kaubanduse hangumise ees elavdab tööstust

Luminor BankEesti ettevõtjate kindlustunne ja tööstuse mahukasv viitavad sellele, et mustade stsenaariumite asemel nähakse pigem kasvuvõimalusi. Selles keskkonnas kujutab riski alainvesteerimine ning tagasihoidlik arendustegevus, sest globaalne konkurents paigal ei seisa. Tuleviku kasv on seega üha rohkem uute tehnoloogiate, innovatsiooni ning majanduse digitaliseerimise päralt, kirjutab Luminor Eesti peaökonomist Tõnu Palm.

Kiire majanduskasvu tempo hoidmiseks tuleks senisest enam investeerida rahvusvahelisse konkurentsivõimesse, et majanduse lisandväärtus saaks läheneda euroala keskmisele. Kui kulude kasv ei pea tuludega sammu, kahaneb võimekus investeerida ka uude kasvu. Tagasihoidlikud investeeringud võivad keskpikas perspektiivis viia majanduskasvu järkjärgulise stagneerumiseni.

Tasakaaluka Eesti majanduse jaoks oleks kõige mustemaks stsenaariumiks ekspordipartnereid mõjutava globaalse kaubanduse hangumine. Eesti eksport on seotud valdavalt euroala ja Põhjamaade majandustega, mille kasvuväljavaade on hoolimata tänavu kolmanda kvartali mõõdukamast kasvutempost jätkuvalt hea. Mõningaid märke kasvutempo aeglustumisest võib siiski välja lugeda euroala riikide ekspordi näol. Ka finantsturgude liigne volatiilsus võib potentsiaalselt ohustada majanduste kindlustunnet ning investeerimisjulgust. Tuleb loota, et ka Brexit leiab võimalikult soodsa lahenduse ega jäta liiga suurt jälge.

Arvestades ekspordi kõrget osakaalu oleks globaalse kaubanduse järsu aeglustumise korral mõjutatud Euroala ja Eesti kõik harud. Siiski tasandab tugev sisenõudlus täna mõnevõrra tagasihoidlikumat ekspordi panust. Siseturust rohkem sõltuvatel sektoritel nagu ehitusmaterjalid või teenused on mõnes mõttes rohkem reageerimisaega kui näiteks elektroonika või masinatööstuse harul. Eesti välisnõudluse osas on määrava tähtsusega kolme suurima kaubanduspartneri – Soome, Rootsi ja Saksamaa – käekäik, hõlmates 40% Eesti otseekspordist.

Tavatarbijat mõjutab aga kõige rohkem tööturu seis ning küsimus, kas jätkub piisavalt atraktiivseid töökohti. Sissetulekute kasv on pikaajaliselt seotud ka tootlikkuse kasvuga. Mida paremini läheb ettevõtluse ekspordituludega, seda rohkem uut raha pöörleb ka meie väikeses avatud majanduses.

Eesti madal tööpuuduse määr ja euroala keskmisest kiirem palgakasv on seotud ettevõtete hea käekäiguga. Tugev ettevõte suudab konkureerida ühisturul ka tööjõu pärast. Näiteks Saksamaal on tööpuuduse määr langenud kriisieelselt üheksalt protsendilt viiele, mistõttu napib kvalifitseeritud tööjõudu. Eksport on Saksamaa majanduse vundamendiks sarnaselt Eestile. Ettevõtete edu ja tarbijate edu vahele võib pikaajaliselt tõmmata võrdusmärgi.

Video: Nordic Real Estate Forum 2018

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

09.10.2018 Kinnisvaraturu ülevaade 2018 aasta IV kvartal – VÄRSKE!