Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

KV.EE: Korteripakkumine on aastatagusega võrreldes suures tõusus, kuutagusega võrreldes languses

02.02.2023 Tõnu Toompark

Sildid: Eesti, Haapsalu, hinnad, Jõgeva, kinnisvara, korter, Kuressaare, KV.EE, müük, Narva, Paide, pakkumine, pakkumishind, pakkumiste arv, Pärnu, Põlva, portaal, Rakvere, Rapla, statistika, Tallinn, Tartu, väärtus, vahendus, Valga, Viljandi, võrdlus, Võru

Kinnisvaraportaali KV.EE vahendusel pakuti 01.2023 Eestis müügiks 6455 korterit keskmise hinnaga 2831 €/m². Aastatagusega võrreldes on korterite müügipakkumine suurenenud 58% ja hinnad 19% võrra.

Võrdlus aastatagusega aga ei ole väga asjakohane. Paistab, et korterite müügipakkumiste arv on tipust läbi käinud ja tuleb taas allapoole. Näiteks novembris oli kinnisvaraportaalis KV.EE 7010 korteri müügipakkumist.

Hindadega on peaaegu sama lugu. Eesti keskmine korterite müügipakkumiste hind püsib siiski paigal. Hind aga püsib, sest müügis on rohkem keskmisest kõrgema hinnaga uusi kortereid. Piirkondade lõikes on korterite nii pakkumishinnad kui tehinguhinnad liikumas vaikselt, kuid kindlalt allapoole.

Nii näiteks on Tallinna korteripakkumiste keskmine hind 3447 €/m² pakkumishindade augustikuisest tipust 3505 €/m² allapoole tulnud 1,7% võrra. Sama trend ehk kinnisvara väärtuse aeglane langus leiab aset kõikides Eesti piirkondades. Iseasi kui hästi statistika seda suudab peegeldada.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korter / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%)			Korter / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
	01.2022	01.2023	Muutus, %	01.2022	01.2023	Muutus, %
Tallinn	2 004	3 696	84%	3 110	3 447	11%
Narva	108	115	6%	637	768	21%
Jõgeva linn	23	18	-22%	600	679	13%
Paide	26	25	-4%	1 409	942	-33%
Haapsalu	47	73	55%	1 451	1 744	20%
Rakvere	22	42	91%	1 226	1 422	16%
Põlva linn	13	12	-8%	795	1 061	34%
Pärnu	388	423	9%	2 332	2 672	15%
Rapla linn	9	22	144%	1 339	1 412	5%
Kuressaare linn	26	24	-8%	1 513	1 938	28%
Tartu	552	698	26%	2 160	2 599	20%
Valga linn	26	37	42%	464	520	12%
Viljandi	28	25	-11%	1 743	1 799	3%
Võru	28	32	14%	1 072	1 064	-1%

Eesti	4 097	6 455	58%	2 373	2 831	19%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Mainor Ülemiste: Mainor Ülemiste plaanib võlakirjade emissiooni

02.02.2023 Adaur.ee

Sildid: börs, linnaosa, Mainor, Mainor Ülemiste, NASDAQ, pakkumine, plaan, Redgate, Redgate Capital, Tallinn, Tallinna Börs, Tari, Technopolis, Technopolis Ülemiste, territoorium, Ülemiste City, üür

Mainor Ülemiste AS teavitab käesolevaga, et plaanib järjekordset võlakirjade emissiooni – tagamata võlakirjade programmi raames on järgneva 12 kuu jooksul kavas võlakirju emiteerida mitmes osas. Kavandatava võlakirjade programmi kogumaht on suurusjärgus 20 miljonit eurot. Esimese emissiooni mitteavalik pakkumine kavatsetakse läbi viia käesoleva aasta esimeses kvartalis, misjärel on plaanis esitada Nasdaq Tallinna börsi noteerimiskomiteele taotlus emiteeritud võlakirjade kauplemisele võtmiseks mitmepoolses kauplemissüsteemis First North.

Mainor Ülemiste AS arendab üheskoos Technopolis Ülemiste AS-iga endise Dvigateli tehase 36 hektari suurusele territooriumile kaasaegset linnaosa Ülemiste City, kus tegutseb suur hulk innovaatilisi ettevõtteid. Kiire arengu tulemusel on Ülemiste Cityst tänaseks kujunenud Baltimaade suurim ärilinnak, mis pakub 218 000 ruutmeetrit üüritavat pinda, mis on koduks ligi 500 ettevõttele ning kus töötab, õpib ja elab üle 14 000 inimese.

Võlakirjade programmi nõustaja on Redgate Capital AS, kes on olnud ka Mainor Ülemiste varasemate võlakirjaemissioonide nõustajaks alternatiivturul First North.

Käesolev teade ei ole käsitletav müügipakkumisena või kutsena võlakirjade omandamiseks.

Korralda ettevõtte koolitus Kinnisvarakooli koolitusruumis

02.02.2023 Margot Toompark

Sildid: kinnisvara, Kinnisvarakool, koolitus, Kristiine, linnaosa, maksumus, Margot Toompark, parkimine, parkla, seminar, Tallinn

Kinnisvarakooli koolitusklass pakub suurepärast võimalust erinevate seminaride, koolituste, koosolekute ja õpitubade korraldamiseks. Avaras koolitusruumis on 12 lauda, mis mahutavad istuma 24 inimest. Teatristiilis paigutusega mahub osalema kuni 36 inimest.

Koolitusruumi põhivarustuses on konverentsiseade Konftel, ekraan 86″ UHD TV (projektoriga võrreldes teravam ja kontrastsem pilt), tahvel koos markeritega, veeautomaat topsidega (külma ja kuuma vee võimalus). Võimalus tellida ka kohvipause.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tallinnas Kristiine linnaosas aadressil Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel ruumis number 138 (sissepääs sisehoovist). Flora Maja sisehoovis on tasuline parkla, kuid parkimine ümberkaudsetel tänavatel on tasuta.

Minimaalne rentimise aeg on 3 tundi, maksumus 50 €, hinnale lisandub käibemaks.
Iga järgnev tund on 15 € + käibemaks.
Päeva rent (8 tundi) on 80 € + käibemaks.

Koolitusklassi rentimiseks helista +372 525 6655 (Margot Toompark) või kirjuta kool@kinnisvarakool.ee.

Swedbank: Jaekaubanduse müügimahu langus süvenes aasta lõpus

02.02.2023 Tõnu Mertsina

Sildid: Eesti, eluase, eluasemelaen, euribor, Euroopa, hinnakasv, hoius, hõive, inflatsioon, intress, intressimäär, investeering, kaubandus, kindlustunne, kohus, laen, ostujõud, palk, pere, prognoos, sääst, sektor, SKP, statistika, Statistikaamet, Swedbank, Tõnu Mertsina, tööhõive, tulu, Ukraina

Kuigi eelmisel aastal suurenes inflatsiooniga kohandatud jaekaubandusettevõtete müügimaht 2%, oli pilt aasta jooksul väga erinev. Aasta esimesel poolel suurenes see 7%, kuid teisel poolel vähenes ligi 3%. Nii oli Statistikaameti värskete andmete põhjal detsembris jaekaubandusettevõtete müügimaht 7% väiksem kui aasta tagasi. Müügimahu languse süvenemist jaekaubanduses näitasid ka Swedbanki kaardimaksed.

Swedbanki jaanuari kolme esimese nädala kaardimaksed viitavad küll tõenäoliselt jaekaubandusettevõtete müügimahu vähenemise jätkumisele, kuid see langus pidurdus järsult. Jaekaubanduse müügimahu languse taga oli koos kõrge inflatsiooniga majapidamiste ostujõu vähenemine. Samas suurendas hinnakasv jaekaubandusettevõtete käivet eelmisel aastal 18% ja detsembris 10%.

Majapidamiste kindlustunne küll eelmise aasta sügisel veidi paranes, kuid oli jätkuvalt väga nõrk. Eriti tuntakse muret perede finantsolukorra ja töökaotuse pärast eesoleval aastal. Kindlustunne kestvuskaupade ostmiseks on vähenenud, kuid see kukkumine ei ole suur ja on umbes samal tasemel nagu viis aastat tagasi ehk 2017. aasta lõpus. Samas on hinnakasvu ootused veidi allapoole liikunud.

Inflatsioon mõjutab aga kõrgema ja madalama sissetulekuga inimesi ja nende kindlustunnet erinevalt. Detsembris arvas 29% kõige madalamas sissetuleku grupis olevatest inimestest, et nende pere majandusolukord on eesoleva aasta jooksul palju halvem. Kõige kõrgemas sissetuleku grupis arvas nii vaid 7% vastanutest. Vastupidi, oma pere majandusolukorra paranemist ootas kõrgeimas tulugrupis oluliselt suurem osakaal vastanuid, kui madalaimas tulugrupis. Kõrgemates tulugruppides on säästmisvõimalused oluliselt paremad kui madalamates.

Majapidamiste hoiused on küll jätkuvalt tublisti üle pandeemiaeelse (2015-2019) trendi, kuid eelmise aasta lõpus hakkasid need tasapisi vähenema. Seega kasutavad inimesed tarbimiseks ja investeeringuteks oma säästusid. Vaatamata hoiuste vähenemisele, on nende maht jätkuvalt oluline lisa eratarbimisele. Samas on hoiused koondunud rohkem suuremate säästudega ja tõenäoliselt ka kõrgemate sissetulekutega inimeste kätte. Suur osa inimestest elab palgapäevast palgapäevani ehk kuu lõpuks neil hoiuseid alles ei jää. See määrab paljuski ära hoiuste kasutamise. Kuigi eraisikutel oli detsembris hoiuseid veidi üle 11 miljardi euro, mis on 1,4 miljardit üle pandeemiaeelse trendi, siis ei maksa oodata, et seda hakatakse kasutama peamiselt jaekaubanduses. Suuremate hoiustega kliendid suunavad oma raha rohkem pigem varadesse, reisimisse, autodesse ja kallimatesse kestvuskaupadesse.

Palgakasv püsib sel aastal kvalifitseeritud töötajate puuduse, kõrgema alampalga, avaliku sektori palgakasvu ning kõrge inflatsiooni tõttu kiire. Nii pidurdab inflatsiooni aeglustumine ostujõu langust ja järgmisel aastal peaks see juba suurenema. Kuna eelmisel aastal kukkus ostujõud ehk inflatsiooniga kohandatud netopalk ligi kümnendiku võrra, siis võtab selle taastumine aega mitu aastat. Swedbanki prognoosi järgi jõuab Eesti inimeste ostujõud 2021. aasta tasemele alles nelja aasta pärast. Sel aastal töötute arv küll suureneb, kuid samas tõusis eelmisel aastal tööhõive vähemalt viimase 25 aasta kõrgeima tasemeni. Täiendava panuse Eesti residentide tarbimisse annavad Ukraina sõjapõgenikud.

Ostujõu langus sel aastal pidurdub, kuid samal ajal suurenevad laenukohustustega majapidamistel laenude tagasimaksed, mis hakkavad neil tarbimist üha rohkem piirama. Praeguste turuootuste järgi tõuseb 6 kuu euribor selle aasta suveks ligi 4 protsendini. Iga 0,5 protsendipunktine euribori tõus lisab aga uue eluasemelaenu tagasimaksele keskmiselt 30 eurot ehk, nulltasemega euriboriga võrreldes suureneb siis keskmise eluasemelaenu tagasimakse ligi 240 eurot.

Alates sügisest peaks hakkama euribor küll tasapisi langema, kuid selle mõju jõuab laenuvõtjatele alles 6 kuulise viiteajaga. Samuti ei ole praeguste ootuste järgi näha turuintressimäärade kiiret langust. Intressimäärade vähenemine on seotud inflatsiooni väljavaatega. Kui euroala keskmine hinnakasv peaks pidurduma oodatust tublisti aeglasemalt ja jääma pikemaks ajaks liiga kõrgeks, mõjutaks see ka Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid ja koos sellega intressimäärade turuootusi.

Muinsuskaitseamet: Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu on avalikul väljapanekul

01.02.2023 Adaur.ee

Sildid: muinsuskaitse, Muinsuskaitseamet, seadus, Tallinn, väärtus, Vanalinn, Viljandi

31. jaanuaril algas Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avalik väljapanek. Arvamusi ja ettepanekuid eelnõule saab esitada kuni 1. märtsini 2023. Eelnõuga saab tutvuda ameti veebilehel muinsuskaitseamet.ee/viljandikaitsekord.

Kehtiv Viljandi vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus võeti vastu 2004. aastal. 2019. aasta 1. maist kehtima hakanud uue muinsuskaitseseaduse alusel on Muinsuskaitseamet koostamas uusi kaitsekordasid kõigile 12-le muinsuskaitsealale, sealhulgas Viljandi muinsuskaitsealale.

Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu täpsustab ala nimetust, eesmärke ning muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi piire. Eelnõus on loetletud ala väärtused ning nende hoidmise põhimõtted. Uuendusena on hooned jagatud kaitsekategooriatesse ning muinsuskaitseala jagatud piirkondadeks ja arheoloogiliselt tundlikeks aladeks, millest lähtuvad ka nõuded ja leevendused. Muudatused võimaldavad kohaldada muinsuskaitsealal kehtivaid nõudeid paindlikumalt.

Eelnõu avaliku väljapaneku jooksul, 31. jaanuarist kuni 1. märtsini 2023 on kõigil võimalik esitada selle kohta arvamusi ja ettepanekuid kirjalikult, saates need Muinsuskaitseametile e-posti teel info@muinsuskaitseamet.ee või aadressil Pikk tn 2, 10123, Tallinn.

Pärast avaliku väljapaneku lõppu ja laekunud ettepanekute läbitöötamist toimub kaitsekorra avalik arutelu, kus Muinsuskaitseamet tutvustab eelnõule esitatud arvamusi ja ettepanekuid ning ameti seisukohti.

Infot Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise kohta saab Muinsuskaitseameti veebilehelt muinsuskaitseamet.ee/viljandikaitsekord.

Rahandusministeerium: populaarne hajaasustuse programm on taotlemiseks avatud

01.02.2023 Rahandusministeerium

Sildid: Eesti, elanike arv, elukoht, haldus, maksumus, minister, omafinantseering, omavalitsus, pere, Rahandusministeerium, rahvastik, Riigi Tugiteenuste Keskus, riik, Riina Solman, teenus, toetus, valitsus

Tänasest on võimalik taotleda toetust hajaasustuse programmist, millega aidatakse kaasa maapiirkondades elavate perede headele elutingimustele ning seeläbi toetatakse neis piirkondades elanike arvu püsimist. Tänavu nähakse selleks riigilt ette 2,9 miljoni eurot ning vähemalt sama palju eraldavad kohalikud omavalitsused täiendavalt enda eelarvetest.

„Me teame väga hästi, et elu maapiirkondades on oluliselt keerulisem kui linnas. Selleks aga, et inimesed tahaksid ja saaksid elada üle Eesti, peab riik olema neile toeks. Meil on mitmeid regionaalarengut toetavaid meetmeid, ent hajaasustuse programm on neist kindlasti üks menukam, sest võimaldab väga mitmekülgseteks ja mahukateks tegevusteks raha saada,“ selgitas riigihalduse minister Riina Solman.

„Kõige enam taotletakse programmist toetust vee- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamiseks, kuid toetust on võimalik saada ka koduõuele viiva juurdepääsutee või autonoomse elektrisüsteemi jaoks. Näiteks eelmisel aastal rajati programmi abiga 711 veesüsteemi ja 761 kanalisatsioonisüsteemi, korda sai 84 juurdepääsuteed ja üheksa majapidamist said autonoomse elektrisüsteemi,“ nimetas minister.

Hajaasustuse programm on tänaseks kestnud juba 10 aastat ja on taotlejate hulgas väga populaarne. Maapiirkondades on võrreldes linnadega jätkuvalt rohkem neid majapidamisi, kus vesi ja kanalisatsioon ei ole lahendatatud. Erinevus maa- ja linnapiirkonna vahel on programmi rakendamise perioodil siiski pidevalt vähenenud. Kokku on 10 aasta jooksul saanud abi üle 14 000 majapidamise ja investeeritud on üle 64 miljoni euro, millest ligi kolmandikku on panustanud riik, kolmandikku omavalitsus ja kolmandikku eraisikud ise.

Taotleja peab olema hiljemalt 1. jaanuari 2023 seisuga rahvastikuregistri andmetel majapidamisse sisse kirjutatud ja lisaks peab see olema tema alaline elukoht. Programmist on võimalik toetust saada kuni 6500 eurot majapidamise kohta ning taotleja omafinantseering peab moodustama vähemalt 33 protsenti projekti maksumusest. Kohalikud omavalitsused otsustavad programmis osalemise ise ning taotlusvoor avatakse nendes omavalitsustes, kes on valmis programmi rahastamises ja rakendamises osalema.

Hajaasustuse programmi taotlusvoor on avatud 1.veebruarist kuni 3. aprillini 2023. Taotlused tuleb esitada kohalikule omavalitsusele. Täpsema info leiab kohalike omavalitsuste kodulehtedelt.

Programmi elluviimist korraldab ja kohalikke omavalitsusi nõustab Riigi Tugiteenuste Keskus.

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund III AS 2022. aasta IV kvartali ja 12 kuu auditeerimata majandustulemused

01.02.2023 Adaur.ee

Sildid: aktsia, ärikinnisvara, börs, Eften, EfTEN Kinnisvarafond, EfTEN Real Estate Fund, ettemaks, euribor, Euroopa, finantseerimine, haldus, Harjumaa, inflatsioon, intress, intressimäär, investeering, investor, kahjum, kasum, kinnistu, kinnisvara, kinnisvarafond, kohus, kohustused, kommentaar, Laagri, laen, leping, maksumus, õigus, omanik, pank, põhivara, poliitika, portfell, regioon, riik, sektor, SKP, Südamekodud, Tartu, Tartumaa, teenus, tulu, tulumaks, ülevaade, üür, üürileping, üüritulu, väärtus, vahetus

Fondijuhi kommentaar 2022. aasta majandustulemuste kohta

Euroopa ja Balti riikide ärikinnisvaraturul toimusid 2022. aastal suured muutused. Inflatsioonitempo hüppeline kiirenemine ajendas keskpanku lõpetama pea kümme aastat kestnud nn null-intresside poliitika. Kui veel 2022. a alguses oli enamike euros välja antavate laenude aluseks kasutatav EURIBORi määr negatiivne, siis aasta lõpuks kerkis 6 kuu EURIBOR 2,7 %-le ja 1 kuu EURIBOR 1,9 %-le. Kinnisvarasektoris, kus investeeringuid tehakse tavaliselt finantsvõimendusega, tähendas see olulist laenukulude kasvu ning tehinguaktiivsuse vähenemist.

Balti riikide kinnisvaraturul on laenuraha kasutamine olnud üldjuhul madalam võrreldes nn arenenud Euroopa riikidega. Peamiselt seetõttu ei toonud intressimäärade tõus siin kohe kaasa kinnisvarahindade langust. Eelkõige kaasnes intressimäärade tõusuga siin regioonis märkimisväärne kinnisvaratehingute arvu langus. Balti riikide ärikinnisvaraturu ebakindlus ja madal tehinguaktiivsus jääb tõenäoliselt püsima ka 2023. a esimesel poolel.

2022. a detsembris kiitsid EfTEN Real Estate Fund III AS´i aktsionärid heaks fondi ühinemise EfTEN Kinnisvarafond AS´ga (ühendatav fond), mille tulemusel saab kiitsid EfTEN Real Estate Fund III AS´st Balti riikide suurim ärikinnisvarafond. Ühinemise bilansipäev oli 01.01.2023 ning ühinemise järgselt suureneb EfTEN Real Estate Fund III AS’i konsolideeritud varade maht rohkem kui kaks korda. Peale ühinemist saab EfTEN Real Estate Fund III AS’i ärinimeks EfTEN Real Estate Fund AS. Käesoleva aasta alguses on fondivalitseja üheks oluliseks prioriteediks fondide juriidilise ühinemise korrektne lõpule viimine.

Majandustulemuste ülevaade

EfTEN Real Estate Fund III AS’i konsolideeritud 2022. aasta 12 kuu müügitulu oli 14,299 miljonit eurot (2021 12 kuud: 12,921 miljonit eurot), kasvades aastaga 10,7%. Kontserni neto üüritulu oli 2022. aastal kokku 13,665 miljonit eurot (2021: 12,412 miljonit eurot), kasvades 10,1%. Kontserni puhaskasum samal perioodil oli 11,408 miljonit eurot (2021 12 kuud: 13,099 miljonit eurot). Väiksem puhaskasum on seotud kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusega, mis sellel aastal oli 3,119 miljonit eurot ja 2021. aastal 6,442 miljonit eurot.

Fond teenis 2022. aasta neljandas kvartalis müügitulu kokku 3,699 miljonit eurot, mis on 191 tuhat eurot rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Fondi neljanda kvartali puhas üüritulu oli 2022. aastal 2,948 miljonit eurot, s.o 1,1% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Fondi konsolideeritud neljanda kvartali puhaskasum oli 1,199 miljonit eurot (2021 IV kvartal: 5,355 miljonit eurot).

Kontserni varade maht 31.12.2022 seisuga oli 181,956 miljonit eurot (31.12.2021: 176,401 miljonit eurot), s.h kinnisvarainvesteeringute õiglane väärtus moodustas varade mahust 93% (31.12.2021: 92%).

2022. aasta detsembri lõpu seisuga on kontsernil 18 (31.12.2021: 16) ärikinnisvarainvesteeringut, mille õiglane väärtus bilansipäeval on 168,875 miljonit eurot (31.12.2021: 161,961 miljonit eurot) ning soetusmaksumus 151,426 miljonit eurot (31.12.2021: 147,633 miljonit eurot).

Fondi tütarettevõte EfTEN Valkla OÜ ostis 2022. aasta aprillis Harjumaal, Valklas, Valklaranna tee 36 asuva kinnistu. Fond ehitab hooldekodu hoone ümber üldhooldekoduks, mis võiks tulevikus mahutada kuni 250 klienti. Renoveerimistööd viiakse läbi etapiviisiliselt. Kinnistu soetushind oli 2,005 miljonit eurot ning lisaks kohustub fondi tütarettevõte tegema investeeringuid mahus kuni 2 miljonit eurot. Kinnistu ostu ja investeeringuid finantseeritakse fondi omavahendite arvel.

Fondi tütarettevõtja EfTEN Ermi OÜ ostis aprillis Tartumaal, Tartu vallas, Tila külas, Ermi tn 13 asuva hoonestusõiguse. Fond kavandab hoonestusõiguse alusel kasutatavale maale rajada hooldekodu minimaalselt kuni 120-le kliendile. Hoonestusõiguse tähtaeg on 50 aastat, mida võib maaomanikuga kokkuleppel pikendada kuni 99 aastani. Kinnisasjale hooldekodu ehitamise järgselt võtab selle pikaajalise üürilepingu alusel üürile Südamekodud AS. Hoonestusõiguse soetushind oli 233 tuhat eurot. Hoonestusõiguse ostu ja investeeringuid finantseeritakse fondi omavahendite arvel.

2022. aastal teenis kontsern kokku 13,489 miljonit eurot üüritulu. Võrreldavatel alustel (like-for-like) arvestatud üüritulu oli 2022. aastal kokku 12,588 miljonit eurot, mis on 7% rohkem kui 2021. aastal.

EfTEN Real Estate Fund III AS hindab korraliselt kinnisvarainvesteeringuid kaks korda aastas – juunis ja detsembris. Seoses ühinemisega EfTEN Kinnisvarafond AS´ga hindas fond lisaks kinnisvarainvesteeringuid erakorraliselt 30.11.2022 seisuga. Seisuga 31.12.2022 on fondi kinnisvaraportfelli õiglane väärtus 168,875 miljonit eurot. 2022. aastal kasvas fondi investeeringute väärtus ümberhindluste tulemusel 1,9 % ning fond sai õiglase väärtuse muutustest kasumit kokku 3,119 miljonit eurot. Kinnisvarainvesteeringute väärtus kasvas peamiselt inflatsiooni toel oodatava kõrgema üürirahavoo tulemusel. EURIBORI suurenemise ning investorite tuluootustest tingituna hindamistes rahavoogude nüüdisväärtuse arvutamiseks kasutatavad diskontomäärad kasvasid 2022. aastal peaaegu kõikides investeeringuobjektides.

Finantseerimine

Järgmise 12 kuu jooksul lõppevad kontserni kolme tütarettevõtte –EfTEN Evolution UAB, Saules Miestas UAB ning EfTEN Piepilsetas SIA laenulepingud, mille jääk 31.12.2022 seisuga on 19,841 miljonit eurot. Lõppevate laenulepingute LTV on 30 % – 40 % ning kinnisvarainvesteeringud omavad stabiilselt tugevat üürirahavoogu, mistõttu kontserni juhtkonna hinnangul ei teki laenulepingute pikendamisel takistusi.

Kontserni laenulepingute kaalutud keskmine intressimäär (sh arvestades intressiswapi lepinguid) EURIBOR´i tõusu mõjul on detsembri lõpu seisuga 3,7 % (31.12.2021: 2,3 %) ning LTV (Loan to Value) 40 % (31.12.2021: 44 %). Kõik fondi tütarettevõtete laenulepingud on seotud ujuva intressimääraga. Ühe laenulepingu intressmäära tõusu riski maandamiseks on sõlmitud intressimäära vahetusleping, kus EURIBOR on fikseeritud 0,35% tasemel. Swapileping lõpeb 2023. aastal ning selle õiglane väärtus on 31.12.2022 seisuga 53 tuhat eurot.

Aktsiainfo

EfTEN Real Estate Fund III AS’i aktsia puhasväärtus seisuga 31.12.2022 oli 20,55 eurot (31.12.2021: 19,11 eurot). EfTEN Real Estate Fund III AS´i aktsia puhasväärtus kasvas 2022. aasta jooksul 7,5%. 2022. aasta mais maksis fond 2021. aasta kasumist dividende kogusummas 4,058 miljonit eurot (2021 aasta juunis: 2,798 miljonit eurot). Ilma dividendide maksmiseta oleks fondi aktsia puhasväärtus 2022. aasta jooksul kasvanud 12,0%.

2022. aasta jooksul on kontsern teeninud vaba rahavoogu 6,182 miljonit eurot (2021 12 kuud: 4,550 miljonit eurot), millest vastavalt fondi dividendipoliitikale oleks netodividendide kogusumma 4,638 miljonit eurot (2021: 3,401 miljonit eurot). Arvestades fondi tütarettevõtete laenulepingute eritingimustest tulenevat minimaalse raha jäägi hoidmise kohustust ning lühiajalist likviidsusvajadust, samuti aga fondi tütarettevõtte EfTEN Laagri OÜ kehtivast laenulepingust tulenevalt laenusumma suurendamise võimalust 1 miljoni euro võrra, teeb fondi juhatus nõukogule ettepaneku maksta 2022. aasta eest dividende rohkem kui dividendipoliitika ette näeb – kokku 5,438 miljonit eurot.

Seoses EfTEN Real Estate Fund III AS (ühendav fond) ja EfTEN Kinnisvarafond AS (ühendatav fond) ühinemisega makstakse lisaks EfTEN Real Estate Fund III AS’i dividendidele 2023. aasta kevadel fondist välja ka EfTEN Kinnisvarafond AS’i vaba rahavoog. Kuivõrd ühinemiseks teeb EfTEN Real Estate Fund III AS EfTEN Kinnisvarafond AS aktsionäridele vastavalt aktsiate asendussuhtele suunatud aktsiaemissiooni ja emissiooni tulemusel suureneb ka EfTEN Real Estate Fund III AS’i aktsiate arv, teatatakse täpne netodividend aktsia kohta läbi börsisüsteemi 2023. aasta märtsis.

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

	IV kvartal		12 kuud
	2022	2021	2022	2021
€ tuhandetes
Müügitulu	3 699	3 508	14 299	12 921
Müüdud teenuste kulu	-56	-48	-267	-241
Brutokasum	3 643	3 460	14 032	12 680

Turustuskulud	-113	-124	-367	-268
Üldhalduskulud	-525	-1 024	-1 916	-2 326
Kasum / kahjum kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse muutusest	-582	4 422	3 119	6 442
Muud äritulud ja -kulud	-25	-17	23	1
Ärikasum	2 398	6 717	14 891	16 529

Muud finantstulud ja -kulud	-582	-420	-1 680	-1 678
Kasum enne tulumaksu	1 816	6 297	13 211	14 851

Tulumaksukulu	-617	-942	-1 803	-1 752
Aruandeperioodi koondkasum kokku	1 199	5 355	11 408	13 099
Kasum aktsia kohta
– tava	0,24	1,06	2,25	2,79
– lahustatud	0,24	1,06	2,25	2,79

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

	31.12.2022	31.12.2021
€ tuhandetes
VARAD
Raha ja raha ekvivalendid	11 331	13 074
Nõuded ja viitlaekumised	1 522	876
Ettemakstud kulud	49	314
Varud	0	29
Käibevara kokku	12 902	14 293

Pikaajalised nõuded	61	4
Kinnisvarainvesteeringud	168 875	161 961
Materiaalne põhivara	116	140
Immateriaalne põhivara	2	3
Põhivara kokku	169 054	162 108
VARAD KOKKU	181 956	176 401

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Laenukohustused	22 058	7 645
Tuletisinstrumendid	0	121
Võlad ja ettemaksed	1 461	1 349
Lühiajalised kohustused kokku	23 519	9 115

Laenukohustused	45 917	63 440
Muud pikaajalised võlad	1 008	987
Edasilükkunud tulumaksukohustus	7 248	5 945
Pikaajalised kohustused kokku	54 173	70 372
Kohustused kokku	77 692	79 487

Aktsiakapital	50 725	50 725
Ülekurss	16 288	16 288
Kohustuslik reservkapital	2 149	1 489
Jaotamata kasum	35 102	28 412
Omakapital kokku	104 264	96 914
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU	181 956	176 401

EREFIII_12_kuud_vahearuanne_EST

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Korterelamute rekonstrueerimistoetuse taotlusvoor avaneb märtsis

01.02.2023 Adaur.ee

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis kooskõlastusringile korterelamute rekonstrueerimise toetuse määruse. Peagi avaneva uue taotlusvooruga annab riik korteriühistutele 75 miljonit eurot toetust.

„Kasvanud energiahinnad on kergitanud oluliselt inimeste eluasemekulusid ja mõjutanud kõigi toimetulekut. Kogu Euroopa tegeleb küll energiakriisi ja -hindade leevendamisega, kuid kokku hoida saame ka tarbimise vähendamisega. Selleks on mõistlik korterelamu põhjalikult renoveerida. Parem soojapidavus ja ventilatsioon tähendab paremat ja tervislikumat kodu ning vähenevad küttekulud,“ rääkis majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.

Minister lausus, et kliimamuutuste tõttu on toetuse tingimustes projekteerimisnorme veidi muudetud. „Kuumalainete ja tormide sagenemine ning kasvanud üleujutuste risk eeldavad, et meie kodud peaksid olema ka äärmuslikematele ilmastikutingimustele vastupidavad. Kvaliteetsed ja läbimõeldud lahendused tagavad, et renoveerimine täidab oma eesmärki pikaajaliselt,“ ütles Sikkut. „Lisaks on energiakriis tõstatanud vajaduse pöörata ka eraldi tähelepanu küttesüsteemi asendamisele, isegi kui kogu renoveerimist praegu ette ei saa võtta.“

Toetusega rahastatakse nii korterelamute terviklikku rekonstrueerimist kui ka gaasi- või elektriküttel korterelamu kütteseadme asendamist taastuvenergial põhineva seadmega või korterelamute ühendamist kaugküttevõrguga. Toetust saavad küsida üldjuhul kuni 2000. aastani kasutusse võetud elamute korteriühistud. Küttesüsteemi asendamisel puudub hoone kasutuselevõtmise ajaline piirang.

Toetuse osakaal olenevalt korterelamu asukohast, suurusest ning ettevõetavatest töödest on 30 kuni 50 protsenti. Avanevas taotlusvoorus jagatakse kokku 75 miljonit eurot toetust.

Esialgu on võimalik taotleda toetust tervikrenoveerimisele, kuid tulevikus lisandub ka osalise rekonstrueerimise toetuse võimalus. Tervikrenoveerimise korral tuleb renoveerida ja soojustada fassaad ning katus, vahetada aknad, ehitada ventilatsioonisüsteem ning keskküttesüsteemi olemasolul see renoveerida. Lisaks on toetatavad muud energiasäästuga seonduvad tegevused, näiteks päikesepaneelide ja päikesekollektorite paigaldus, samuti soojavarustuse tagamine elektrikatkestuse korral, luues soojussõlme ümberlülitamise võimaluse välisele elektritoitele.

Taotlusvooru viib läbi EASi ja KredExi ühendasutus ning voor plaanitakse avada märtsis. Rohkem infot selle kohta lisandub lähiajal KredExi kodulehele.

Kooskõlastusele saadetud eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis.

Riik on toetanud korterelamute renoveerimist alates 2009. aastast, selle aja jooksul on toetatud ligi 1400 korteriühistut. Aastatel 2022-2027 suunab riik elamute energiatõhususe suurendamisse vähemalt 366 miljoni eurot, mis pärineb Euroopa Liidu struktuurifondidest. Renoveerimistegevuse rahastamise kõrval on fookuses uute lahenduste turuletoomine. Möödunud aastal käivitati MKMi eestvedamisel üleriigiline teadus- ja arendusprogramm LIFE IP BuildEST, mille eesmärk on tugevdada ehitusvaldkonna osapoolte võimekust vedada järgnevatel aastakümnetel suuremahulist rekonstrueerimistegevust.

Estateguru: Lõppenud aastal kasvasid Estateguru tulud ja investorite arv, laenumaht vähenes

01.02.2023 Adaur.ee

Sildid: Eesti, Estateguru, euribor, Hispaania, inflatsioon, intress, intressimäär, investeerimine, investor, kinnisvara, laen, Mihkel Stamm, portfell, riik, Saksamaa, Soome, tagatis, tootlus, tulu, väärtus, võrdlus

Eesti päritolu rahvusvahelise ühisrahastusplatvormi Estateguru tulud kasvasid 2022. aastal 12% ja uute investorite arv 37%, aasta jooksul väljastatud laenude kogumaht vähenes 10% aasta varasemaga võrreldes.

“Tormiliseks kujunenud 2022. aastat iseloomustasid kiire inflatsioon, turuhäired, suurenenud geopoliitilised riskid ja hüppeliselt tõusnud intressimäärad. Sellele vaatamata rahastasime kokku 183 miljoni euro mahus laene, mida on 10% vähem võrreldes 2021. aasta 203 miljoni euroga,” kommenteeris tulemusi Estateguru juhatuse esimees Mihkel Stamm. Estateguru portfellijääk ulatus 2022. aasta lõpu seisuga 291 miljoni euroni. Ettevõtte müügikäive oli 8 miljonit eurot, mis on 12% võõra rohkem 2021. aasta 7,1 miljoni euroga võrreldes.

Aasta jooksul liitus Estateguru platvormiga 14 702 uut investorit nendest riikidest, kus me tegutseme, ja 30 158 uut investorit riikidest, kus me veel ei tegutse. Enim lisandus investoreid Hispaaniast, Itaaliast ja Kreekast. Kokku oli Estategurul eelmise aasta lõpu seisuga 153 800 investorit, mida on 37% rohkem aasta varasemaga võrreldes.

2022. aasta jooksul teenisid meie investorid 18 miljonit eurot intresse (võrdluseks 2021. aastal 14,9 miljonit eurot). Kokku rahastasime 2022. aastal 1769 projekti summas 183 miljonit eurot (2021. aastal 1072 projekti 203 miljoni euro eest). Tagastatud laenude keskmine tootlus ulatus 2022. aastal 10%-ni.

„Kogu 2022. aasta vältel tuli meil kiiresti ja paindlikult kohaneda muutunud oludega. Asendasime oma senise, kiirele kasvule ja laienemisele orienteeritud lähenemise uue, tõhususele keskenduva ärimudeliga. Võtsime põhifookusesse praegustel turgudel platvormi investoritele tulususe tagamise, külmutasime uutele turgudele laienemise ja vähendasime vastavalt ka oma meeskonna suurust,” võttis Mihkel Stamm kokku viimase poole aasta jooksul ettevõttes toimunud olulisemad muudatused.

„Viimase paari aasta sündmused on meie ärimudeli proovile pannud, kuid oleme suutnud end tõestada nii pandeemia kui muude kriitiliste mõjutegurite tingimustes. Euribori tõusuga koos võib eeldada ka laenuvõtjate huvi kasvamist kiire ja paindliku rahastuse vastu, mis omakorda võimaldab hoida investorite jaoks korralikku tootlikkust,” kinnitas Stamm ning lisas, et alanud aasta eesmärkideks on Saksamaa ja Soome ajaloolise portfelli jõuline korrastamine, uute laenude väljastamine ja mahtude kasvatamine Balti riikides.

Estateguru laenude olulisteks eelisteks on, et kogu portfellimahust 98% on tagatud esimese järjekoha hüpoteegiga ning keskmine LTV ehk laenu ja tagatisvara väärtuse suhe jääb alla 60 protsendi. Nii on kinnisvarasse investeerimine jätkuvalt atraktiivne võimalus investoritele, kes soovivad leevendada inflatsiooni mõju ja kasvatada oma passiivselt jõukust.

1Partner: globaalne ärikinnisvarahiid JLL valis 1Partner Advisory oma ametlikuks partneriks Balti riikides

01.02.2023 Adaur.ee

Sildid: 1Partner, 1Partner Advisory, Ameerika, arendus, ärikinnisvara, Baltikum, börs, Eesti, ehitus, FORT, haldus, hindamine, investeering, investor, Jones Lang LaSalle Inc., kinnisvara, kontor, koostöö, Läti, LEED, Leedu, Mihkel Pärtel, nõustamine, omanik, Riia, riik, sektor, Tallinn, Tanel Tarum, Tartu, teenus, üür, üürnik, vahendus, Vilnius

1Partner Advisory sai maailma ärikinnisvarafirmade esikolmikusse kuuluva JLL (Jones Lang LaSalle Inc.) ametlikuks partneriks Eestis, Lätis ja Leedus.

“Ainuüksi JLL Alliance Partner staatus ise annab ärikinnisvara sektoris tegutsejale omajagu kaalu juurde. Sisu poolelt saame nüüd klientidele pakkuda oluliselt laiemat rahvusvahelist haaret nii teenuste, nõustamiskogemuse kui ulatusliku investorite võrgustiku näol,” sõnas 1Partner Advisory juhtivpartner Mihkel Pärtel, kuid nentis samas, et hõbekandikul keegi midagi ette ei kanna ja endiselt tuleb iga tehingu nimel kõvasti tööd teha.

“Esimesed töised kontaktid 1Partner Advisory ja JLLi vahel olid juba enam kui tosina aasta eest, aga ametliku partneri staatus on muidugi väga suur samm edasi. Olen kindel, et meie koostöö toob Balti riikidesse juba lähiaastatel uusi rahvusvahelise haardega investoreid ja avab ka Eesti kapitalile uusi investeerimisvõimalusi,” ütles 1Partner Kinnisvaragrupi üks asutajatest Tanel Tarum ja lisas, et lisaks igapäevatööle on 1Partner Advisory täna laiendamas meeskonda ning arendamas välja uusi teenuseid.

Jones Lang LaSalle Inc. (JLL) on globaalne suurfirma, mille põhitegevus on ärikinnisvara tehingute nõustamine ja investeeringute juhtimine. Tegemist on New Yorgi börsil noteeritud ja mainekasse Fortune 500 nimekirja kuuluva ettevõttega, mille käive oli 2021. aastal ligi 20 miljardit eurot. JLL peakontor asub Ameerika Ühendriikides Chicagos ja harukontorid enam kui 80 riigis. JLL palgal on kokku ligikaudu 100 000 inimest.

1Partner Advisory on 1Partner Kinnisvaragruppi kuuluv ettevõte, mis pakub ärikinnisvara

investeeringute nõustamist Baltikumis. Muu hulgas on ettevõtte teenuste hulgas tehingute nõustamine, varahaldus, vara hindamine, strateegiline nõustamine ning omaniku või üürniku esindamine.

1Partner on Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust.

Haabersti korterite turu detailne ülevaade

01.02.2023 Tõnu Toompark

Sildid: analüüs, arendaja, arendus, elamispind, Haabersti, hinnad, investor, kinnisvara, kommentaar, konkurents, korter, linnaosa, maksumus, müük, nõudlus, omavalitsus, pakkumine, piirkonna ülevaade, sektor, Tallinn, tellija, Tõnu Toompark, ülevaade, USA, uusarendus, valitsus, võrdlus

Haabersti kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Haabersti linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

korterituru tehingud ja hinnad;
korterite tehingute toalisus ja vanus;
uusarenduste pakkumine ja hinnad;
uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

NORDIC REAL ESTATE FORUM 2023

01.02.2023 Adaur.ee

Sildid: Aavo Kokk, Adam Tyrcha, Andres Trink, Andrius Barštys, Architec, Baltic Horizon, Baltikum, Birutė Kalanovaitė, Boa, Citycon, Colonna, Corpore Konverentsid, East Capital, Eesti, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda, Eesti Pank, Eften, Euroopa, Henrica Ginström, hindaja, Indrek Hääl, investeering, investor, Juho Laurits, Kaia Eichler, kinnisvara, Kinnisvara Hindajate Ühing, kinnisvarakonverents, Kinnisvaramaaklerite Koda, Kopli, Linda Kjällén, maakler, Madis Raidma, Merko, Newsec, Nordic Real Estate Forum, Northern Horizon Capital, pank, Raivo Vare, Roberto de Silvestri, sektor, Sharòn Cohen, Siim Rosenthal, standard, strateegia, Swedbank, Tallinn, Tarmo Karotam, Technopolis, Technopolis Ülemiste, The Retail Headquarters, Ülo Kaasik, US Real Estate, video, Viljar Arakas, Workland

Meil on au ja heameel tutvustada Teile kinnisvarainvesteeringute paneeli. Kui Te soovite teada saada, kuidas mõtlevad juhtivad kinnisvarainvestorid ning mis strateegiaid oma töös kasutavad, siis oled oodatud NORDIC REAL ESTATE FORUM 2023, mis toimub 23. märtsil 2023 Kultuurikatlas, Tallinnas. Foorumi peateema on „CHANGES in Real Estate – The Moment of Truth“.

11:15-12:00 Real Estate Investment Panel:

Key Changes for Investors: What are the Best Tips and Strategies for Investors?

Head of panel:

Aavo Kokk, Chairman of the Supervisory Board of US Real Estate

Panel participants:

Viljar Arakas, CEO of EfTEN Capital
Madis Raidma, CEO of East Capital Real Estate
Monika Nedzinskaitė, Senior Transactions Advisor, Newsec Baltics
Siim Rosenthal, Portfolio Manager, Real Estate, Titanium Oyj
Roberto de Silvestri, Board Member and Investor Relations Manager, Colonna Group

Palun märgi foorumi kuupäev oma kalendrisse ning soovi korral registreeri ennast foorumile aadressil https://www.nordicreforum.com/ Standard hind kehtib kuni 20. veebruarini, 2023.

Palun vaadake ka foorumi tutvustavat videot: https://youtu.be/YyvAHuWwfQY

19 aastat järjest oleme korraldanud Baltikumi suurimat ja vanimat kinnisvarakonverentsi. Selle aja jooksul oleme võõrustanud enam kui 6000 osalejat ja 590 esinejat rohkem kui 15 riigist.

Nordic Real Estate Forum toob kokku sektorijuhid ja otsustajad Põhjamaadest, Baltimaadest ja mujalt Euroopast, et saada osa aruteludest kinnisvarasektori tuleviku üle.

NREF-i eesmärk on saada Põhja- ja Baltimaade juhtivaks kinnisvarafoorumiks.

Meil on heameel esitleda Teile ka teisi esinejaid:

Adam Tyrcha, PhD, Partner, Head of Research, NEWSEC (Sweden)
Henrica Ginström, COO of Citycon
Tarmo Karotam, MRICS, CEO, Baltic Horizon Fund Manager, Northern Horizon Capital
Håkan Pehrsson, CEO, The Retail Headquarters AB
Juho Laurits, Director of Global Workplace Services at BOLT
Raivo Vare, Expert
Ülo Kaasik, Deputy Governor of Eesti Pank
Andres Trink, CEO of Merko Group
Kaia Eichler, Chief Sustainability Officer at Serneke Group AB
Linda Kjällén, Sustainability Manager at CBRE Sweden
Pia Öhrling, CEO of Piacon
Indrek Hääl, Founder and CEO of Workland
Jekaterīna Kosmačeva, Country Manager Baltics, Georgia, Iceland & Belarus, IWG
Laurynas Kuzavas, CEO of UAB “SIRIN Development”
Vytis Kapočius, Head of Logistics & Industrial Real Estate at Newsec Baltics
Biljana Pehrsson, CEO of Nordr Sweden
Andrius Barštys, CEO, Fund Manager, Capitalica Asset Management
Sharòn Cohen, WW Design and Architecture Director at Burberry
Lars Christian Berger, CEO, Baltic Sea Properties
Heli Koskinen, Regional Director, KONE Baltics
Päivi Tomula, Real Estate Investment Director of Pontos Group
Birutė Kalanovaitė, General Director of PANORAMA
Markus Porvari, President and CEO, HyperIn Inc.

Päev on täis palju põnevaid paneele ning inspireerivaid esinejaid! Uued teadmised ning kontaktid on garanteeritud! Õhtusel vastuvõtul saab klientide ja konkurentidega päeval omandatud teadmisi jagada!

NREF2023 partnerid on: Swedbank, NEWSEC, East Capital, Colonna, Baltic Horizon Fund, Technopolis Ülemiste, Advokaadibüroo Glimstedt.

Küsimuste korral võtke meiega ühendust aadressil meelis.kopli@corpore.ee

Kohtumiseni Nordic Real Estate Forum 2023!

Nordic Real Estate Forum 2023 korraldajate nimel:
Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ja Corpore Konverentsid.

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund III AS unaudited results for 4th quarter and 12 months 2022

01.02.2023 Adaur.ee

Sildid: Accor, Boa, Eften, EfTEN Kinnisvarafond, EfTEN Real Estate Fund, euribor, Europe, import, interest rate, investor, kinnisvara, kinnisvarafond, Laagri, price, Südamekodud, Tartu, USA, villa

Fund manager’s comment on the 2022 financial results

In 2022, major changes took place in the European and Baltic commercial real estate market. The rapid acceleration of the inflation rate prompted the central banks to end the so-called zero interest policy that had lasted for almost ten years. While at the beginning of 2022, the EURIBOR rate used as the basis for most loans issued in euro was negative, by the end of the year the 6-month EURIBOR rose to 2.7 % and the 1-month EURIBOR to 1.9 %. In the real estate sector, where investments are usually made with financial leverage, this meant a significant increase in borrowing costs and a decrease in transaction activity.

In the real estate market of the Baltic countries, the use of leverage has generally been lower compared to the so-called developed European countries. Mainly because of this, the rise in interest rates here did not immediately lead to a fall in real estate prices. In particular, the increase in interest rates was accompanied by a significant decrease in the number of real estate transactions in this region. The uncertainty and low transaction activity of the commercial real estate market in the Baltic countries will probably remain in the first half of 2023.

In December 2022, the shareholders of EfTEN Real Estate Fund III AS approved the fund’s merger with EfTEN Kinnisvarafond AS (the fund being acquired), resulting in the largest commercial real estate fund in the Baltic States. The balance sheet date of the merger was 01.01.2023, and after the merger, the consolidated assets of EfTEN Real Estate Fund III AS will increase more than twice. After the merger, the business name of EfTEN Real Estate Fund III AS will be EfTEN Real Estate Fund AS. At the beginning of this year, one of the important priorities of the management company is to correctly close the legal merger of the funds.

Financial overview

The consolidated sales revenue of EfTEN Real Estate Fund III AS for the 12 months of 2022 was 14.299 million euros (2021 12 months: 12.921 million euros), increasing by 10.7 % during the year. The Group’s net rental income in 2022 totalled to 13.665 million euros in 2022 (2021: 12.412 million euros), increasing by 10.1 %. The Group’s net profit for the same period was 11.408 million euros (2021 12 months: 13.099 million euros). The decreased net profit is related to the smaller revaluation of real estate investments, which was 3.119 million euros this year and 6.442 million euros in 2021. The Fund earned a total revenue of 3.699 million euros in the fourth quarter of 2022, up 191 thousand euros compared to the same period last year. The Fund’s net rental income for the fourth quarter of 2022 amounted to 2.948 million euros, an increase of 1.1 % compared to the same period last year. The Fund’s consolidated net profit for Q4 was 1.199 million euros (2021 Q4: 5.355 million euros).

The Group’s total assets as at 31.12.2022 was 181.956 million euros (31.12.2021: 176,401 million euros), incl. the fair value of the investment properties that accounted for 93 % of the total assets (31.12.2021: 92 %).

At the end of December 2022, the Group has 18 (31.12.2021: 16) commercial property investments with a fair value at the balance sheet date of 168.875 million euros (31.12.2021: 161.961 million euros) and an acquisition cost of 151.426 million euros (31.12.2021: 147.633 million euros).

In April, the Fund’s subsidiary EfTEN Valkla OÜ acquired real estate located in Valklaranna tee 36, Valkla in Harju county. The Fund reconstructs the building from nursery home to general nursery home that could accommodate up to 250 customers in the future. Renovation work is performed in stages. The purchase price of the real estate plot was EUR 2.005 million and in addition, the Fund’s subsidiary is required to carry out investments on the amount of EUR 2.000 million. Purchase of the real estate plot and investments are financed by the Fund’s equity.

In April, the Fund’s subsidiary EfTEN Ermi OÜ acquired building rights located in Ermi tn 13, Tila village, Tartu parish in Tartu county. The Fund plans to develop a nursery home for minimum of 120 customers on the land plot used based on the building rights. The building rights’ maturity date is 50 years, which is possible to extend up to 99 years in agreement with the landowner. After developing a nursery home on the land plot, it will be leased to Südamekodud AS based on a long-term lease contract. The purchase price of the building rights was EUR 233 thousand. Purchase of the building rights and investments are financed by the Fund’s equity.

In 2022, the Group earned a total rental income of 13.489 million euros. The rental income calculated on a comparable basis was a total of 12.588 million euros in 2022, which is a 7% increase compared to 2021.

EfTEN Real Estate Fund III AS revalued it’s investment properties twice this year – in June and December. In connection with the merger with EfTEN Kinnisvarafond AS, the Fund also evaluated extraordinary investment property as of 30.11.2022. As of 31.12.2022, the fair value of the Fund’s real estate portfolio is 168.875 million euros. In 2022, the value of the Fund’s investments increased by 1.9% as a result of revaluations, and the fund received a total profit of 3.119 million euros from fair value changes. The value of investment property increased mainly as a result of higher expected rental cash flow driven by increased inflation. Due to the increase in EURIBOR and investors’ return expectations, the discount rates used to calculate the present value of cash flows in appraisal increased in almost all investment objects in 2022.

Financing

In the following 12 months, the loan agreements of the Group’s three subsidiaries – EfTEN Evolution UAB, Saules Miestas UABand EfTEN Piepilsetas SIA – will expire, the balance of the loans as at 31.12.2022 is 19.841 million euros. The LTV of the expiring loan agreements is 30%-40%, and investment properties have a stable and strong rental cash flow, therefore, according to the Group’s management, no complications is expected in extending the loan agreements.

The weighted average interest rate of the Group’s loan agreements (including taking into account interest rate swap agreements) due to the increase in EURIBOR is 3.7 % (31.12.2021: 2.3 %) and LTV (Loan to Value) 40 % (31.12.2021: 44 %) as of the end of December). All loan agreements of the Fund’s subsidiaries are linked to a floating interest rate. In order to mitigate the risk of an increase in the interest rate of one loan agreement, an interest rate swap agreement has been concluded, where the Euribor is fixed at 0.35 %. The swap agreement expires in 2023, and its fair value is 53 thousand euros as of 31.12.2022.

Information on shares

The net value of the share of EfTEN Real Estate Fund III AS as of 31.12.2022 was 20.55 euros (31.12.2021: 19.11 euros). The net value of EfTEN Real Estate Fund III AS shares increased by 7.5% during 2022. In May 2022, the Fund paid dividends from the profit of 2021 in the total amount of 4.058 million euros (in June 2021: 2.798 million euros). Without the payment of dividends, the net value of the Fund’s shares would have increased by 12.0 % during 2022.

During 2022, the Group has earned a free cash flow of 6.182 million euros (12 months 2021: 4.550 million euros), of which, according to the Fund’s dividend policy, the total amount of net dividends would be 4.638 million euros (2021: 3.401 million euros). Taking into account the obligation to keep a minimum cash balance resulting from the special conditions of the loan of the fund’s subsidiaries and the short-term need for liquidity, as well as the possibility of increasing the loan amount by 1 million euros due to the current loan agreement of the Fund’s subsidiary EfTEN Laagri OÜ, the Fund’s board proposes to the council to pay dividends for 2022 more than the dividend policy stipulates – in total 5.438 million euros.

In connection with the merger of EfTEN Real Estate Fund III AS (the acquiring fund) and EfTEN Kinnisvarafond AS (the fund being acquired), in addition to the dividends of EfTEN Real Estate Fund III AS, the free cash flow of EfTEN Kinnisvarafond AS will also be paid out of the Fund in the spring of 2023. Insofar as EfTEN Real Estate Fund III AS makes a share issue for the shareholders of EfTEN Kinnisvarafond AS in accordance with the share exchange ratio and the number of EfTEN Real Estate Fund III AS shares increases as a result of the issue, the exact net dividend per share will be announced through the stock exchange system in March 2023.

CONSOLIDATED STATEMEMT OF COMPREHENSIVE INCOME

	4th quarter		12 months
€ thousands	2022	2021	2022	2021
Revenue	3,699	3,508	14,299	12,921
Cost of services sold	-56	-48	-267	-241
Gross profit	3,643	3,460	14,032	12,680

Marketing costs	-113	-124	-367	-268
General and administrative expenses	-525	-1,024	-1,916	-2,326
Gain / loss from valuation of investment properties	-582	4,422	3,119	6,442
Other operating income and expense	-25	-17	23	1
Operating profit	2,398	6,717	14,891	16,529

Other finance income and expense	-582	-420	-1,680	-1,678
Profit before income tax	1,816	6,297	13,211	14,851

Income tax expense	-617	-942	-1,803	-1,752
Net profit for the financial year	1,199	5,355	11,408	13,099
Earnings per share
– basic	0.24	1.06	2.25	2.79
– diluted	0.24	1.06	2.25	2.79

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION

	31.12.2022	31.12.2021
€ thousands
ASSETS
Cash and cash equivalents	11,331	13,074
Receivables and accrued income	1,522	876
Prepaid expenses	49	314
Inventory	0	29
Total current assets	12,902	14,293
Long-term receivables	61	4
Investment property	168,875	161,961
Property. plant and equipment	116	140
Intangible assets	2	3
Total non-current assets	169,054	162,108
TOTAL ASSETS	181,956	176,401

LIABILITIES AND EQUITY
Borrowings	22,058	7,645
Derivative instruments	0	121
Payables and prepayments	1,461	1,349
Total current liabilities	23,519	9,115
Borrowings	45,917	63,440
Other long-term debt	1,008	987
Deferred income tax liability	7,248	5,945
Total non-current liabilities	54,173	70,372
Total liabilities	77,692	79,487

Share capital	50,725	50,725
Share premium	16,288	16,288
Statutory reserve capital	2,149	1,489
Retained earnings	35,102	28,412
Total equity	104,264	96,914
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY	181,956	176,401

EREFIII_Interim_12_months_2022_ENG

Infortar ostis Lasnamäel Tähesaju Kaksikute teise hoone

31.01.2023 Adaur.ee

Sildid: Ain Hanschmidt, arendaja, arendus, arhitekt, arhitektuur, äripind, Eesti, ehitaja, ehitus, elamu, Eventus Ehitus, FORT, haldus, hotell, Infortar, investeering, kaubandus, kinnisvara, kinnisvaraturg, kontor, kontseptsioon, koostöö, Lasnamäe, logistika, Maardu, portfell, Restate, Risto Abel, Tallink, Tallinn, Tari

Eesti suurim investeerimisettevõte Infortar laiendab oma kinnisvaraportfelli ostes kinnisvaraarenduse ettevõttelt Restate Tallinnas Lasnamäel Tähesajus asuva järgmise loft-office-tüüpi ärihoone.

„Infortarile on kinnisvara sama oluline kui investeeringud merenduse ja energeetika valdkonda. Täna on kinnisvaraturg muutustes ja võimalusi pakkuv, vaatame sellel avatud meele ja püsiva tahtega ringi, eesmärk on juba lähiajal veel täiendavalt oma kinnivaraportfelli mahtu suurendada,“ märkis Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.

“Meie hea koostöö sai positiivse jätku – aset leidnud müügitehinguga omandas Infortar Tähesaju Kaksikute kompleksis juba teise hoone. Ärihoone asub Tallinna suurima linnajao keskuses, mis on viimastel aastatel äripindade näol oluliselt täienenud ja sellega piirkonna atraktiivsust oluliselt kasvatanud,” sõnas Restate’i tegevjuht Risto Abel.

Septembris Lasnamäel aadressil Tähesaju tee 9 valminud silmatorkava arhitektuuri ja nutilahendustega loft-office-tüüpi hoone ühendab endas kaubandus-, teenindus-, büroo- ning laopindasid. Ärihoones tegutsevad Kohvisemu, Mereneid Trading, SkyAdvert Network ja teised ettevõtted. Hoone ehitaja on Eventus Ehitus.

Unikaalseks muudab antud hoone miniladude kontseptsioon, tagades lähipiirkonna elanikele ja ettevõtetele võimaluse ladustada oma igapäevaselt ruumi võtvad esemed spetsiaalselt selleks mõeldud erinevas suuruses ladudes. Piirkonnas on sedalaadi hoone esimene, ladude suurused varieeruvad 5 ja 20 m2 vahel.

Infortar on Eesti suurim investeerimisettevõte, mille omakapital ulatub 643 miljonit euroni. Lisaks investeeringutele merenduse ja energeetika valdkonnas kuulub Infortarile kaasaegne ja mitmekülgne kinnisvaraportfell, mille hulgas on 4 hotelli, mitmeid büroohooneid, logistikakeskus Maardus, Tallink Tennisekeskus ning pea 50 hektarit suure arenduspotentsiaaliga maad Tallinnas ja selle ümbruses.

Tähesaju ärilinnaku arendaja on Restate, kes on alates aastast 2015. aastast arendanud kokku 16 kaubandus-, büroo-, tootmis- ja ärihoonet enam kui 56 200 m2 ulatuses. Restate on pikaajalise kogemusega kinnisvara arenduse, nõustamise ja varahalduse ettevõte, mille portfellis on hetkel kaubandus-, kontori-, lao- ja elamuarendusi enam kui 270 000 m² ulatuses.

Tartu linn toetab korteriühistute rattaparkla ja jäätmemaja ehitamist või süvakogumismahutite paigaldamist

31.01.2023 Tartu.ee

Sildid: korter, korteriühistu, maksumus, parkla, Tapa, Tartu, toetus, ühistu

Alates 31. jaanuarist saavad Tartu linna korteriühistud esitada taotlusi toetuse saamiseks rattaparkla ja jäätmemaja ehitamiseks või süvakogumismahutite paigaldamiseks.

Toetust võivad taotleda Tartu linna korteriühistud (samuti mitu korteriühistut üheskoos), mille korterite arv on kümme või rohkem. Linna eelarvest on tänavu rattaparklate ehitamise toetamiseks ette nähtud 25 000 eurot ja jäätmemajade või süvakogumismahutite tarbeks 20 000 eurot.

Toetuse suurus rattaparkla, sealhulgas vajaliku aluspinna ehitamiseks, on kuni 50% kogumaksumusest (ülemmäär 3000 eurot). Toetuse suurus jäätmemaja ehitamisel vähemalt korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide (segaolmejäätmed, paber ja kartong, biojäätmed) mahutite jaoks või süvakogumismahutite paigaldamisel vähemalt kahe korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigi (segaolmejäätmed, paber ja kartong) jaoks on kuni 75% kogumaksumusest (ülemmäär 4000 eurot).

2022. a sai linnalt rattaparklate toetust 6 korteriühistut kogusummas u 15 000 eurot ning jäätmemajanduse korrastamiseks 7 korteriühistut kokku u 27 000 euro ulatuses.

Korteriühistule rattaparkla ja jäätmemaja ehitamise või süvakogumismahuti paigaldamise toetuse andmise korraga saab tutvuda siin.

Toetuse saamiseks vajalikud materjalid tuleb linnamajanduse osakonnale esitada elektrooniliselt LMO@tartu.ee. Taotlusi vaadatakse läbi jooksvalt saabumise järjekorras, kuni eelarves selleks ette nähtud raha jätkub (tööde lõpetamise tähtaeg ei tohi olla hiljem kui 15. november). Linnamajanduse osakond teavitab taotluste vastuvõtmise lõpetamisest Tartu linna kodulehel.

1 2 3 … 1,299 1,300 1,301 Vanemad uudised ››

KV.EE: Korteripakkumine on aastatagusega võrreldes suures tõusus, kuutagusega võrreldes languses

Mainor Ülemiste: Mainor Ülemiste plaanib võlakirjade emissiooni

Korralda ettevõtte koolitus Kinnisvarakooli koolitusruumis

Swedbank: Jaekaubanduse müügimahu langus süvenes aasta lõpus

Muinsuskaitseamet: Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu on avalikul väljapanekul

Rahandusministeerium: populaarne hajaasustuse programm on taotlemiseks avatud

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund III AS 2022. aasta IV kvartali ja 12 kuu auditeerimata majandustulemused

Fondijuhi kommentaar 2022. aasta majandustulemuste kohta

Majandustulemuste ülevaade

Finantseerimine

Aktsiainfo

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Korterelamute rekonstrueerimistoetuse taotlusvoor avaneb märtsis

Estateguru: Lõppenud aastal kasvasid Estateguru tulud ja investorite arv, laenumaht vähenes

1Partner: globaalne ärikinnisvarahiid JLL valis 1Partner Advisory oma ametlikuks partneriks Balti riikides

Haabersti korterite turu detailne ülevaade

NORDIC REAL ESTATE FORUM 2023

11:15-12:00 Real Estate Investment Panel:

Head of panel:

Panel participants:

Meil on heameel esitleda Teile ka teisi esinejaid:

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund III AS unaudited results for 4th quarter and 12 months 2022

Fund manager’s comment on the 2022 financial results

Financial overview

Financing

Information on shares

CONSOLIDATED STATEMEMT OF COMPREHENSIVE INCOME

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION

Infortar ostis Lasnamäel Tähesaju Kaksikute teise hoone

Tartu linn toetab korteriühistute rattaparkla ja jäätmemaja ehitamist või süvakogumismahutite paigaldamist

Kinnisvarauudised

Uudiste arhiiv

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Kinnisvarakoolis järgmisena: