Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Bigbank: mais võetud keskmine kodulaen ületas 139 tuhandet eurot

08.06.2026 Adaur.ee

Kodulaenude võtmine püsib kolmandat kuud väga aktiivne ning mais sõlmitud lepingute keskmine suurus kasvas 139 142 euroni, mis on kõrgem nii aprillikuu kui käesoleva aasta esimese kvartali keskmisega võrreldes, selgub Bigbanki laenuportfelli analüüsist.

Bigbank Eesti juht Arthur Taavet toobki selle kevade ühe peamise trendina välja keskmise laenusumma kasvu. “See on tegelikult hea märk, sest viitab omal moel inimeste tõusnud laenuvõimekusele, mis omakorda on enamasti seotud sissetulekute kasvuga,” kommenteerib Taavet, kelle kinnitusel on keskmine laenusumma paar viimast aastat kuude lõikes peamiselt püsinud 120-140 tuhande euro vahemikus. “Peamine vahe ongi selles, et varem oli keskmine tihti just selle vahemiku alumises servas, kuid viimastel kuudel pigem lähemal 140 tuhandele ning seda isegi vahel ületanud,” kirjeldab Bigbanki juht.

Kodulaenude turg on Taaveti sõnul olnud tuntavalt aktiivsem alates märtsist ning võib loota, et see püsib nii ka juunis. “Panga jaoks on järgise kuu ootuste kavandamisel hea indikaator uute laenutaotluste arv ning see oli ka mais eelmiste kuudega samas suurusjärgus,” selgitab pangajuht.

Arthur Taavet lisab, et konkreetselt Bigbank pühendab eraldi aega, et aidata leida koduostuks võimalus ka neil, kes välismaiste suurpankade käest mingil põhjusel sobilikku kodulaenu ei saa. “Suurtel pankadel on tihti väga jäigad raamid, kuhu paljude Eesti inimeste igapäevane elu ja sissetulekud ei sobitu. Meid eristabki see, et oleme otsustanud võtta rohkem aega igaühe soovide ja võimaluste läbi vaatamiseks,” selgitab Bigbanki juht panga häid tulemusi üldiselt tiheda konkurentsiga kodulaenuturul.

Arthur Taaveti sõnul võiks uue kodu ostmist kättesaadavamaks muuta maksimaalse laenuperioodi tõstmine. “Soome teatas äsja, et lubab nüüdsest välja anda 40 aasta pikkuseid kodulaene ja ma ei näe ühtki olulist takistust, miks Eestis ei võiks pankadel lubada sama või isegi veel pikemat perioodi,” rõhutab ta ja lisab selgituseks, et kinnisvara on panga jaoks alati olnud tugev tagatis. “Inimene tahab tegelikult ju piisavalt madalat kuumakset, mis võimaldaks uue kodu osta esimesel võimalusel, mitte seda taas edasi lükata. Laenuperioodi pikkus on inimese jaoks aga pigem teisejärguline, eriti kui arvestada, mida teeb inflatsioon aastakümnete jooksul raha väärtusega,” põhjendab Eesti noorim pangajuht Taavet ning viitab, et hiljutised inflatsiooniprognoosid jäävad 4% ümber, mis kahtlemata räägib soodsa interessiga laenamise kasuks.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 31. märts 2026 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,4 miljardit eurot ning omakapital 298 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 196 000 aktiivse kliendi ning üle 650 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Eesti Pank: Hoolimata energia kallinemisest püsis üldine hinnakasv mõõdukas

08.06.2026 Sulev Pert

Statistikaameti andmetel kallines tarbijate ostukorv mais aastaga 3,7%. Hinnakasvu vedas eelkõige mootorikütuste kallinemine.

Eriti kiiresti on kallinenud diislikütus, mis oli mais 32% kõrgem kui aasta varem. Võrreldes bensiiniga sõltub Euroopa Liit diislikütuse puhul rohkem impordist ja tarneraskused on hoidnud selle rafineerimismarginaalid kõrgel tasemel. Turg on olnud väga tundlik Lähis-Idast tulevatele uudistele ja määramatus edasiste arengute suhtes on suur. Seetõttu on naftahind maailmaturul viimastel kuudel kõikunud suures vahemikus, 90–120 dollarit barreli kohta. Eestis on hinnatõusu mõnevõrra tagasi hoidnud tanklakettide vaheline hinnasõda, mis algas eelmise aasta sügisel.

Toiduainete hinnatõus oli aasta alguses tugev, ulatudes 6%ni, kuid on viimastel kuudel kiiresti aeglustunud, piirdudes maikuus 2%ga. Toidutoormete odavnemine maailmaturul on kaasa toonud nii toiduainete tootja- kui ka impordihindade languse. Peamiselt on alanenud või ja piimatoodete ning teraviljad hinnad, sest üleilmne teraviljasaak oli mullu väga hea. Samas on tõusule pöördunud õliviljade hinnad, mis on tingitud biokütuste laialdasemast kasutuselevõtust kõrgete naftahindade tõttu.

Tööstuskaupade hinnad pole aastaga märkimisväärselt muutunud, kasvades mais 0.9%. Riided ja jalatsid on endiselt odavnenud, kuid tarbijakorvis on üha enam näha elektroonikakomponentide kallinemise mõju. Ühe suurima hinnatõusu on tarbijakorvis aastaga läbi teinud mälukandjad, mille hinnad on kerkinud 37%. Osaliselt on see seotud tehisintellekti sektorist tuleneva tugeva nõudlusega kiipide järele ja piiratud tootmisvõimsusega. Elektroonika- ja arvutikaupade puhul on tehnoloogia areng ja seadmete kasvav võimekus samal ajal aidanud osa sisendikulude kasvust korvata.

Hindade muutus lähikuudel sõltub suures osas teenuste hindadest, sest algamas on puhkuste hooaeg. Eelmise aasta suvel kallinesid vabaajateenused Eestis mitme suure ürituse tõttu võrreldes teiste euroala riikidega kiiremini. Tänavu kujuneb hooajaline hinnatõus tõenäoliselt aeglasemaks. Osa hinnatõusust, 1,5 protsendipunkti, mis on tingitud eelmise aasta juuli käibemaksu tõusust, taandub hinnakasvust välja.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Bigbank: Lähis-Ida kriisi esimesed märgid on kohal, inflatsioon kiireneb

08.06.2026 Raul Eamets

Kuigi täna Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi kasv oli madalam kui nädala alguses avaldatud harmoneeritud hinnaindeksi kiirhinnang, näeme siiski, et hinnatõus on hakanud vaikselt hoogu võtma. Kiirhinnangu järgi, kuhu oli lisatud ka välismaalaste Eestis tehtud kulutused, oli hinnatõus 4%, täpsustatud andmetel kasvasid tarbijahinnad 3,7%. Mäletatavasti oli THI kasv eelmine kuu 3.4%.

Kõige suurema panuse hinnatõusu andis transport, sest kütusehinnad on kasvanud tänu Lähis-Ida kriisile. Kahjuks ei ole meil jätkuvalt mitte mingit selgust, millal USA-Iraani sõda mingi rahumeelse lahenduse leiab. Laevad seisavad jätkuvalt Hormuzi väinas liiklustupikus. Diiselkütuse hind on aasta võrdluses kasvanud 32%, maagaas 19,4 ning elekter 9%. Kuna vedelgaasi tootmise ja transportimise taristu on Kataris lõhutud, siis jääb maagaas veel mõnda aega kallimaks kui me harjunud oleme. Kuigi Euroopa otseselt sõltub vähe Lähis ida naftast ja gaasist, siis nende energiaressursside defitsiit on maailmaturu hinna üle viinud ning sellest sõltuvad kõik, ükskõik kuskohast nad oma nafta või gaasi ostavad.

Kõige selle kordategemine võtab aega ja koheselt ei muutu midagi, isegi kui laevad peaksid täna hakkama vabalt liikuma. Aeg ei tähenda antud juhul kuid või nädalaid vaid pigem aastat või kahte. Teisalt ei ole ka tootjad kiirest defitsiidi likvideerimisest huvitatud, sest kasumid on ju kenad, mida nad täna nafta ja gaasi müügist saavad. Väidetavalt on USA naftaekspordi tulud läbi aegade kõige suuremad.

Kallim transport hakkab tasapisi mõjutama ka muude teenuste ja kaupade hinda, sest lõpuks me ju kõik sõltume transpordist ühel või teisel viisil. Euroopa Komisjon prognoosib oma hiljutises raportis Eesti selle aasta hinnatõusuks 4,4%. Ka see prognoos viitab pigem hinnatõusu kiirenemisele.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

KV.EE: Prognoosime üürihinna mõõdukat tõusu

05.06.2026 Tarvo Teslon

Kinnisvaraportaalis KV.EE oli maikuus pakkumisel keskmiselt 1368 Tallinna üürikorterit keskmise hinnaga 14,5 €/m². Eelmise aastaga võrreldes on üüripakkumine 8,1% suurem ja hind 5,6% ülevalpool. Kuu varasemaga võrreldes on üüripakkumine vähenenud 12%, kuid hind püsis viiendat kuud järjest kindalt paigal. Statistiliste näitajate taga on hooajalised muutused, mis tänavu on ajaliselt hilisemad kui aasta tagasi, leiab kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„Aastatagusest on üüripakkumist küll rohkem, kuid viimaste kuude jooksul on kuulutuste arv hoogsalt vähenenud. Käesoleva 2026. a alguse portaali KV.EE 1600-1650 pakkumist on maikuuks vähenenud märgatava 17% võrra. Üüripakkumise vähenemise taga on hooajalised tegurid – nimelt läheb iga kevad hulk pikaajalise üüri kortereid majutusärisse,“ selgitas Tarvo Teslon.

Maikuine Tallinna üüripakkumiste keskmine hind püsis viiendat kuud järjest visalt 14,5 €/m² tasemel.

„Kevadine hooajaline üüripakkumise vähenemine on viimastel aastatel olnud tegur, mis on üürileandjatel aidanud hindu pisut ülespoole tõsta, et toime tulla suurenenud omanikukulude ja kasvanud intressimääraga. Tänavune kevadine positiivne tärkamine üüriturul on olnud hilisem. See on olnud tegur, mis on üürihinda portaalis KV.EE paigal hoidnud,“ analüüsis Tarvo Teslon.

Tallinna üürikorterite pakkumishinnad on samal tasemel või isegi pisut allpool, kus need olid 2022. aastal ehk neli aastat tagasi. Üürihinna ainus edasine tee on ülespoole.

„Üüripakkumise kevadine vähenemine portaalis KV.EE on võimalus üürileandjatele pikalt paigal püsinud hindu pisut ülespoole kruvida. Üüriinvesteeringute rahavoolised tootlused on viimase 15 aasta madalaimad. Seega põhjendus üürihinna tõusuks on täiesti olemas. Üürnikele ei tohiks mõningane mõõdukas üürihinna tõus üle jõu käia, sest keskmiste näitajate alusel arvutatud korteri üürihind palga suhtes on samuti viimase 15 aasta madalaim. Juba sügisel ehk õppehooaja alguses, mis on üürituru teine kuumem periood, näeme tänasest kõrgemaid üürihindu,“ prognoosis Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

Mainor Ülemiste võlakirjade tähtaegse lunastamise teade

05.06.2026 Adaur.ee

Mainor Ülemiste AS teatab, et lunastab 10. juunil tähtaegselt kõik 50 000 emiteeritud võlakirja (ISIN EE3300002138) nominaalmahus 5 miljonit eurot.

Mainor Ülemiste arendatav Ülemiste City on innovatsioonile ja koostööle suunatud kogukond, mis pakub üürnikele võimalusi kiiremini kasvada, leida häid koostööpartnereid ning olla mugavalt ühenduses ka välismaiste partneritega.

Mainor Ülemiste AS on Mainor AS-i tütarettevõte, mille põhitegevus on Baltimaade suurima ärilinnaku Ülemiste City arendamine. Linnaku 30 hektaril on välja ehitatud 170 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda. Ülemiste City on koduks ligi 400 ettevõttele ning töö-, õpi- ja elukeskkond 18 000 inimesele.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Hepsor SOF alustab uute kortermajade ehitust Paevälja kvartalis

05.06.2026 Adaur.ee

Hepsor AS-i ja EfTEN Special Opportunities Fundi ühisettevõte Hepsor SOF OÜ ning ehitusettevõte Mitt & Perlebach OÜ allkirjastasid 4. juunil lepingu Tallinnas Paevälja kvartalis aadressil Paevälja 7 asuvate korterelamute ehitamiseks. Lepingu maksumus on 10,2 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehituslepingu hind sisaldab nii korterelamute kui ka neid teenindava taristu – teede, platside ja tehnovõrkude – väljaehitamist.

Arendusprojekti raames valmib kaks korterelamut kokku 70 ühe- kuni viietoalise korteriga, pakkudes koduotsijatele laia valikut erineva suuruse ja planeeringuga kodusid. Korterite müüdav pind on ligikaudu 4 650 ruutmeetrit. Ehitustööd valmivad 2027. aasta teisel poolel. Projekti 70 korterist on 18 võlaõiguslepingute alusel müüdud.

Uutes A-energiaklassiga hoonetes on kasutusel kaasaegsed ja jätkusuutlikud lahendused, elektriautode laadimistaristu ning jalgrataste ja lapsevankrite hoiuruumid, mis toetavad keskkonnasäästlikku eluviisi ja pakuvad elanikele energiatõhusat ja kulusäästlikku elukeskkonda.

2023. aastal valmis Hepsoril samas piirkonnas 96 korteriga Paevälja Hoovimajade arendusprojekt.

Hepsor SOF-il on Paevälja kvartalis võimalik mitmes etapis välja arendada kokku ligikaudu 270 uut kodu.

Lisaks võimaldab piirkonnas kehtiv detailplaneering Hepsoril rajada kvartali järgmistes etappides täiendavalt ligikaudu 100 kodu.

Koos juba valminud Paevälja Hoovimajade arendusprojektiga arendab Hepsor Paevälja kvartalis kokku ligikaudu 470 kodu ja 4200 ruutmeetrit üüritavat äripinda.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Riigimaa hoidmiseks uus kord ja digilahendus

05.06.2026 Adaur.ee

Valitsus kinnitas täna põhimõtted, mille alusel edaspidi riigi maareservi kohta otsuseid tehakse. Uue korra järgi säilitab riik maid avaliku kasutuse, arenduse, looduskaitse, põllumajanduse või maavarade saamise eesmärgil ning maade kiireks analüüsiks luuakse kaasaaegne IT-lahendus.

Ühtsed reeglid tagavad, et riigil on tulevikus piisavalt maad julgeolekuks, kriisivalmiduseks jt teisteks vajadusteks. Majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo sõnul on seni tulnud ette, et asutused tõlgendavad maareservi erinevalt. „Ei ole olnud ühtset arusaama, millist maad riigile hoida ja millist näiteks müüa või ettevõtjale välja rentida. Põhimõtted peavad olema kõikidele osapooltele selged ja üheselt arusaadavad. Nii sünnivad läbimõeldud otsused ning saame parema ülevaate maa kasutusest, väärtusest ja mõjust riigieelarvele.”

Reservina hoitakse maad, millel on riigivõimu teostamise, riigi või omavalitsuse avalike eesmärkide täitmise või tulu saamise võimalus. Näiteks alad, kuhu riigil on tulevikus kavas rajada maanteed, raudteed, sadamad, lennuväljad või riigikaitseobjektid. Samuti säilitatakse riigile maa, mis on vajalik puhkealaks või ökoloogilise mitmekesisuse säilitamiseks, eriti juhul, kui selline maa võib sattuda arenduse ja ehitamise surve alla, näiteks rohealad tiheasustuses.

Reservi arvatakse ka maa, mis on riigile oluline, ent mille võib teatud tingimustel kasutusse anda. Näiteks saab välja rentida looduskaitselise rohumaa karjatamiseks või põllumaa taimekasvatuseks, kui riigile on oluline, et sellel jätkuks põllumajandustegevus.

Ka saab riigimaa anda kasutusse tootmiseks või ettevõtluse arendamiseks. Ettevõtja jaoks suurendavad selgemad reeglid ja analüüsikohustus läbipaistvust ning vähendavad bürokraatiat, mis võib tekitada huvi riigimaa kasutuse vastu ning soodustab ettevõtlust ja investeeringuid.

Põhimõtete mugavaks rakendamiseks luuakse kaasaegne digilahendus, mis tähendab kiiremat tulemust, vähem käsitööd, dubleerivaid päringuid. Keskkond toob kinnistu info eri andmekogudest ühte töölauda kokku ja võimaldab lihtsalt maareservi analüüse teha ning on heaks tööriistaks ka muude riigi kinnisvaratoimingute jaoks.

Maa omaduste ja kasutusvõimaluste väljaselgitamiseks toimuvad automaatsed päringud näiteks maakatastrisse, topograafia andmekogusse, looduse infosüsteemi, maavarade, teede ja põllumajandustoetuste registritesse. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on keskkonna arenduseks 2026. aastal eraldanud 225 000 eurot.

Määrusega kehtestatakse viieaastane üleminekuperiood, mille jooksul tuleks iga riigimaa kohta esimene analüüs teha. Suurtel maaportfelli haldajatel, nagu Maa- ja Ruumiamet või Riigimetsa Majandamise Keskus, on mõlemal hallata üle 20 000 kinnisasja. Analüüsil ja läbimõeldud otsuste tegemisel on oluline roll kõigil riigivara valitsejatel, et maaga saaks toetada erinevate valdkondade riigi strateegilisi vajadusi.

Määrus “Riigi maareservis säilitatavate kinnisasjade liigid ja kinnisasja riigi maareservi arvamise, seal säilitamise ning sealt väljaarvamise alused ja kord“ jõustub üldises korras.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks tõusis mais aastaga 3,7%

05.06.2026 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga 0,4% ja võrreldes 2025. aasta sama ajaga 3,7%. Eelmise aasta maiga võrreldes olid kaubad 3,1% ja teenused 4,6% kallimad.

Võrreldes eelmise aasta maiga mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu enim transpordi 10,4% ja eluasemega seotud kulutuste 5,4% kallinemine. „Transpordi hinnatõusu taga oli peamiselt bensiini 14,3% ja diislikütuse 32,3% kallinemine, eluasemekulude hinnatõusu vedasid aga elektri 9,4% ja maagaasi 19,5% kallinemine. Indeksi tõusu pidurdasid riiete ja jalatsite hinnad, mis on aastaga 3,9% langenud,“ sõnas statistikaameti tarbijahindade statistika analüütik Mark Herman Ilumets.

Toit ja mittealkohoolsed joogid kallinesid mais aastaga 0,9%. „Alkohoolsete jookide 4,8% ja tubaka 16,1% hinnatõusu taga olid osaliselt aktsiisitõusud, kusjuures tubakaaktsiisi on aasta jooksul tõstetud kahel korral,“ selgitas Ilumets.

Võrreldes eelmise aasta maiga kallinesid värske või külmutatud liha 3,8%, valmistoit 4,5%, värske viliköögivili 8,9% ja munad 11,3%. Värske leht- ja varsköögivili on võrreldes eelmise aasta sama kuuga odavnenud 24,4%. Või hind on langenud seitse kuud järjest, olles mais 25,6% odavam kui aasta tagasi samas kuus.

Võrreldes aprilliga mõjutas mai tarbijahinnaindeksit enim maagaasi 23,9%, elektri 2,1% ja bensiini 1,8% hinnatõus, samuti puhkusereiside 18,6%, rahvusvaheliste lendude 12,8% ja hotellihindade 12% kallinemine. Vastupidist mõju avaldas diislikütuse 8,4% odavnemine. Toidukaupadest vedasid hinnatõusu puuviljade ja pähklite 2,6% ning tsitruseliste 14,7% kallinemine. Köögiviljad odavnesid kuuga 7,8%, värsked marjad 15,2%, värske või külmutatud kala 5,4% ja šokolaad 2,4%.

**Tarbijahinnaindeksi muutus tooterühmades, mai 2026**
Tooterühm	aprill 2026 – mai 2026, %	mai 2025 – mai 2026, %
KÕIK KOKKU	0,4	3,7
Toit ja mittealkohoolsed joogid	-1,1	0,9
Alkohoolsed joogid ja tubakas	0,0	8,1
Riietus ja jalatsid	0,2	-3,9
Eluase	1,4	5,4
Majapidamine	-0,6	1,5
Tervishoid	0,0	2,7
Transport	0,1	10,4
Info ja side	-0,2	1,7
Vaba aeg	3,2	4,2
Haridus ja lasteasutused	0,0	5,3
Toitlustus ja majutus	2,2	3,2
Kindlustus- ja finantsteenused	0,1	-11,1
Mitmesugused kaubad ja teenused	-0,1	4,1

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Andmed on avaldatud 05.06.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Liven AS juhatuse liikme volituste pikendamine

05.06.2026 Adaur.ee

Liven AS-i (Liven) nõukogu otsustas pikendada Liveni juhatuse liikme Alina Kester juhatuse liikme volitusi kuni 3. juunini 2029. Liveni juhatusse kuulub kolm liiget: Andero Laur (esimees), Mihkel Simson ja Alina Kester.

Alina Kesterile kuulub 46 166 Liveni aktsiat ning talle on väljastatud optsioone kokku kuni 40 000 aktsia omandamiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Veel jõuad registreeruda: „Kinnisvaramaakleri ABC“ toimub 8.–11. juunil

05.06.2026 Margot Toompark

Koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ toimub Kinnisvarakoolis 8.–11.06.2026. Nelja õppepäeva jooksul annavad tervikliku ja praktilise ülevaate kinnisvaravaldkonnast Evi Hindpere, Tõnu Toompark, Kristjan Lood ja Kaido Kaljuste. Koolitus sobib nii alustavatele kinnisvaramaakleritele kui ka kõigile, kes soovivad saada süsteemset ülevaadet kinnisvaraturust ja -tehingutest.

Koolitusel käsitletakse kinnisvara juriidikat, turu toimimist ja arengusuundi, finantseerimist, hindamist, ehitus- ja planeerimisküsimusi ning kinnisvara müüki ja turundust. Osalejad saavad praktilised teadmised, mida saab rakendada nii kinnisvaravaldkonnas töötades kui ka isiklike kinnisvaraotsuste tegemisel.

Koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ toimub 08.–11.06.2026 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad saavad valida, kas nad osalevad kontaktõppes klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tallinnas, Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Hepsor SOF starts construction of new apartment buildings in the Paevälja quarter

05.06.2026 Adaur.ee

On 4 June, Hepsor SOF OÜ, a joint venture of Hepsor AS and EfTEN Special Opportunities Fund, and construction company Mitt & Perlebach OÜ signed a contract for the construction of apartment buildings at Paevälja 7 in the Paevälja quarter of Tallinn. The contract value amounts to 10.2 million euros, excluding VAT. The construction contract covers both the apartment buildings and the supporting infrastructure, including roads, outdoor areas, and utility networks.

The development project comprises two apartment buildings with a total of 70 apartments ranging from one-room to five-room layouts, offering homebuyers a wide selection of homes of different sizes and floor plans. The total saleable area of the apartments is approximately 4,650 square metres. Construction works will be completed in the second half of 2027. Of the 70 apartments, 18 have been sold under contracts under the law of obligations.

The new A-energy-class buildings will feature modern and sustainable solutions, electric vehicle charging infrastructure, and dedicated bicycle and pram storage rooms. These features support an environmentally friendly lifestyle and provide residents with an energy-efficient and cost-effective living environment.

In 2023, Hepsor completed the Paevälja Hoovimajad residential development in the same area, which includes 96 apartments.

Within the Paevälja quarter, Hepsor SOF has the potential to develop approximately 270 new homes in several phases.

In addition, the detailed plan currently in force enables Hepsor to develop approximately 100 additional homes in future phases of the Paevälja quarter.

Together with the already completed Paevälja Hoovimajad development, Hepsor is developing approximately 470 homes and 4,200 square metres of leasable commercial space in the Paevälja quarter.

Liven: Extension of the term of office of the member of the management board of Liven AS

05.06.2026 Adaur.ee

The supervisory board of Liven AS (Liven) decided to extend the term of office of Alina Kester, a member of Liven’s management board, until June 3, 2029. Liven’s management board consists of three members: Andero Laur (Chairman), Mihkel Simson, and Alina Kester.

Alina Kester holds 46,166 shares in Liven and has been granted options to acquire up to 40,000 shares.

Tallinn: Bussijaama kõrvale kavandatakse uut elamukvartalit

04.06.2026 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule algatamiseks detailplaneeringu, millega kavandatakse bussijaama piirkonda uus elamu‑ ja ärifunktsiooniga kvartal koos avaliku ruumiga.

Planeeringuala asub Lastekodu ja Masina tänava ning bussijaama vahelisel alal ning hõlmab ligikaudu 2,1 hektarit. Planeeringu eesmärk on muuta kinnistute kasutus elamu- ja ärimaaks ning luua võimalus peamiselt 4-7‑korruseliste äriruumidega korterelamute rajamiseks.

Linnaplaneerimise eest vastutava abilinnapea Tiit Teriku sõnul soovitakse planeeringuga arendada senist ala terviklikumaks linnaruumiks. „Bussijaama piirkond on oluline sõlmpunkt. Eesmärk on kujundada piirkonnast kaasaegne ja hästi toimiv linnakvartal, kus on tasakaalus elamine, teenused ja kvaliteetne avalik ruum ning kus on mugav liikuda nii jalgsi kui rattaga,“ ütles abilinnapea.

Planeeringu algatamisettepanekus nähakse ette aktiivne tänavaruum, kus tänavatasapinnale kavandatakse äripinnad ja teenused ning hoonestus liigendatakse inimese mõõtkavale sobivaks. Samuti kavandatakse kvartali keskossa rohealad koos puhke- ja mängualadega, mis on eelkõige mõeldud jalakäijatele ja kergliiklejatele.

Olulisel kohal on liikuvuslahendused – planeeringuala läbib ida‑läänesuunaline kergliiklustee. Tänavaruumis nähakse ette jalg- ja rattateed, tänavahaljastus ning lühiajalised parkimiskohad, samas kui suuremahuline parkimine kavandatakse maa‑alustele korrustele.

Planeeringu koostamisel tuleb arvestada ka keskkonnatingimustega, sealhulgas haljastuse säilitamise ja suurendamisega – kavandatud rohealade osakaal on vähemalt 35% planeeringualast.

Detailplaneeringu algatamise otsuse teeb linnavolikogu, mille järel alustatakse planeeringu detailset koostamist ja avalikku menetlust.

Detailplaneeringu algatamise ettepaneku on teinud Kaamos Kinnisvara AS. Detailplaneeringu koostamise aluseks on arhitektuurivõistluse võidutöö „Õu“, mille autoriks OÜ HG Arhitektuur. Planeeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

KV.EE: Maatükkide pakkumine ja hind püsib stabiilsena

04.06.2026 Tõnu Toompark

Kinnisvaraportaali KV.EE andmetel pakuti mais üle Eesti müügiks 4071 maatükki keskmise hinnaga 34 €/m². Maade müügipakkumiste arv võrreldes aastatagusega suurenes 0,3% ehk jäi sisuliselt samaks. Keskmine maatüki eest küsitav hind kerkis 2% võrra.

Enamikus Eesti maakondades ehk 15 maakonnast kaheksas maatükkide müügipakkumiste arv portaalis KV.EE võrreldes eelmise aastaga vähenes. Harjumaal ehk turu suurimas piirkonnas, kus asub 37% maade pakkumiste koguarvust, suurenes maamüüjate müügihuvi 1% võrra.

Maade müügipakkumiste hindades võib näha suuri ja väga suuri muutuseid nii üles kui alla. Märkimisväärsed hinnahüpped on seletatavad eelkõige pakkumises olevate varade olemuse ehk asukoha, suuruse, kvaliteedi, ehitusõiguse muutumisega. Suured hinnahüpped ei viita ei kiirele maade väärtuse suurenemisele ega vähenemisele.

Harju maakonnas küsiti kinnisvaraportaalis KV.EE 05.2026 maade eest keskmiselt 64 €/m² ehk eelmisest aastast 2% rohkem ehk sama palju kui Eesti keskmisena.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maatükkide müük: kuulutuste arv (tk) ja muutus (%)			Maatükkide müük: kuulutuste hind (€/m²) ja muutus (%)
	05.2025	05.2026	Muutus, %	05.2025	05.2026	Muutus, %
Eesti	4 059	4 071	0%	33	34	2%
Harjumaa	1 474	1 488	1%	63	64	2%
Hiiumaa	70	68	-3%	5	7	47%
Ida-Virumaa	176	172	-2%	16	15	-6%
Jõgevamaa	84	72	-14%	6	10	58%
Järvamaa	85	100	18%	6	7	16%
Läänemaa	221	242	9%	9	10	7%
Lääne-Virumaa	165	164	0%	11	9	-18%
Põlvamaa	83	93	13%	4	5	17%
Pärnumaa	498	452	-9%	26	27	1%
Raplamaa	180	163	-9%	17	17	0%
Saaremaa	282	272	-4%	6	5	-12%
Tartumaa	439	437	-1%	32	40	24%
Valgamaa	77	97	26%	12	6	-46%
Viljandimaa	72	93	28%	8	13	58%
Võrumaa	154	158	3%	5	5	-6%
*3 kuu keskmine				Andmete allikas: portaal KV.EE

Tallinn: Euroopa Liit toetab Nõmme Trummi sademeveelahenduste rajamist miljoni euroga

04.06.2026 Tallinn.ee

Tallinn rajab Nõmme Trummi piirkonda looduspõhised sademeveelahendused, et vähendada üleujutuste ohtu ja parandada elukeskkonna kvaliteeti. Projekti elluviimiseks eraldati Euroopa Regionaalarengu Fondist ligi miljon eurot toetust.

„Trummi projekt on hea näide sellest, kuidas saame üleujutuste probleeme linnas lahendada nutikalt ja loodussõbralikult, talupojatarkust kasutades,“ ütles Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan. „Rajatavad vihmapeenrad, kraavid ja haljasalad aitavad sademevett kohapeal pinnasesse juhtida ning muudavad piirkonna ühtaegu turvalisemaks, rohelisemaks ja ilusamaks,“ lisas Järvan.

Projekti eesmärk on kuivendada Trummi piirkonna pinnast ning vähendada üleujutuste riski looduslähedaste sademeveelahenduste abil. Selleks rajatakse vihmapeenraid, kraave ja haljasalasid, mis koguvad ning immutavad sademe- ja lumesulamisvett loomulikul viisil pinnasesse. Lahendused aitavad vähendada liigvee koormust olemasolevale taristule ning parandada piirkonna vastupidavust ekstreemsetele ilmastikuoludele.

Tööde käigus uuendatakse sademeveesüsteeme Trummi, Külmallika, Külmallika põigu, Lossi, Soone, Trepi, Vana-Mustamäe, Torni ja Seljaku tänava piirkonnas. Eesmärk on eelistada säästlikke lahendusi, kus sademevesi juhitakse võimalikult suures ulatuses pinnasesse, mitte torustikesse.

Projekt loob Tallinna jaoks olulise võimaluse katsetada suurel alal looduspõhiseid sademeveelahendusi. „Nõmme piirkond sobib selleks eriti hästi, sest siinsed pinnaseolud võimaldavad sademevett tõhusalt immutada. Lisaks üleujutuste riski vähendamisele suurendavad uued rajatavad haljastusalad ka piirkonna liigirikkust ning parandavad kohalike Nõmme elanike igapäevast elukeskkonda,“ lausus Nõmme linnaosavanem Gerry Konnov.

Riigi Tugiteenuste Keskus rahuldas Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti taotluse projektile „Trummi looduspõhised sademevee lahendused“. Projekti maksimaalne toetus on 999 999,40 eurot. Projekti abikõlblik kogumaksumus on 1,5 miljonit eurot, millest Tallinna linna omafinantseering moodustab vähemalt 428 572 eurot.