SEB: Esimesed mõrad pinges tööturul

SEB PankKuigi tööjõu-uuringu andmetel püsib tööturg endiselt tugev, leiab otsija esimesi märke tuule pöördumisest. Järgmisel aastal võib oodata töötuse väikest kasvu, seda ennekõike probleemide tõttu tööstussektoris. Pikemas vaates on Eesti krooniline häda aga tööjõu-, mitte tööpuudus.

Täistööhõive teises kvartalis veel püsis

Lõppeval nädalal avaldas Statistikaamet tööjõu-uuringu andmed selle aasta II kvartali kohta. Neist nähtub, et vähemalt aprillist juunini, püsis olukord tööturul veel kindel. Kõigist 15-74-aastastest inimestest oli selles ajavahemikus tööga hõivatud 68,1%. Töötuse määr piirdus samal ajal 5,1%ga. Tegelikult võib tõdeda, et Eesti tööturg on juba kaks aastat toiminud sisuliselt täistööhõive juures. Kuigi kvartalist-kvartalisse kipuvad valimipõhise tööjõu-uuringu täpsed numbrid veidi kõikuma, siis on keskeltläbi 5% töötuse ja 68% tööhõivemäär püsinud juba 2017. aasta teisest poolest. Seejuures on tähelepanuväärne, et ka eelmise aasta 4% majanduskasv ei suutnud neid numbreid enam parandada. Et vähemalt tööhõive poolest oleme jõudnud laele lähedale, kinnitab ka see, et sama kõrge tööhõivemäärani küündivad kogu Euroopa Liidus vaid kaks riiki – Rootsi ja Holland. EL 28 riigi keskmine näitaja on viimastel kvartalitel jõudnud samuti tipptasemeni, kuid see piirdub kõigest 60%ga. Eestist madalama töötuse määraga riike jagub oluliselt enam. Selle nähtuse põhjuseid tasub otsida keskkonnast. Paratamatult mõjutavad inimeste töötu-staatust  riigis pakutavad tööturumeetmed ja sotsiaalhüvitised, mis Eesti puhul ei luba meil ilmselt kunagi madalaima töötusega riigiks muutuda.

Registreeritud töötus on tõusuteel

Siiski ei ole olukord tööturul enam nii pilvitu kui varem. Töötukassa andmed registreeritud töötuse kohta näitavad suvekuudel mullusega võrreldes märkimisväärset töötuse kasvu. Juunis ja juulis oli töötuna arvel 1000 inimest rohkem kui samal ajal eelmisel aastal. Seejuures oli uute töötute lisandumine olemasolevate ridadesse kiireim alates 2012. aastast. Suurenevate numbrite põhjused on läbi käinud ka ajakirjandusest – koondamised energiasektoris ja töötlevas tööstuses. Energeetikasektori suurema koondamislaine hoiab ära riigi äsjane hädalahendus jätta varustuskindluse tagamise ettekäändel osa Narva elektrijaamade energiaplokkidest töösse. Pikemas vaates ei ole aga kuskilt näha põlevkivist toodetava elektri hinna konkurentsivõimeliseks muutumist, mistõttu on tegemist vaid vältimatu edasilükkamisega.

Joonis 1. Registreeritud töötute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama ajaga, %.

Töötlevas tööstuses on viimased suuremad koondamised toimunud rõivatööstuses, mille ärimudel palgakasvuga ei jõua sammu pidada. Tegelikult on ohus olevaid töökohtasid muidugi ka teistes harudes. Võrreldes siinse tööstuse tootlikkust teiste riikidega, leiab küllaga ettevõtteid, kelle tööprotsessid on liiga töömahukad ja ei suuda vääramatult 1500 eurole ligineva keskmise brutopalga tingimustes kuidagi toimida.

Neil põhjustel on lähitulevikus oodata pigem töötuse kasvu, kui edasist langust. Samas jääb koondamiste negatiivne mõju ikkagi piiratuks. Esimeses kvartalis oli täitmata endiselt üle 11 000 ametikoha, sh neist ligi 1500 töötlevas tööstuses. Seejuures pole ettevõtete arv, kes kurdavad selle üle, et just tööjõupuudus piirab nende äri kasvu kuigivõrd vähenenud.

Eesti tööjõuprobleemid jäävad kroonilisteks

Suures plaanis Eestis krooniline probleem tööjõu-, mitte tööpuudus. Eesti tööealine rahvastik vananeb kiiresti. Värske rahvastikuprognoosi põhjal kahaneb juba järgmise kolme aasta jooksul 25-64-aastaste ehk parimas tööeas olevate inimeste arv 15 000 võrra. Viie aasta pärast on see number juba 27 000. Lisaks on Eestit ees ootamas struktuursed muutused, kus tööstussektori töökohtade arv väheneb ja teenindussektori oma kasvab. Kuigi ka teeninduses on automatiseerimine aina olulisem, vajab sektor siiski juba olemuselt suuremat arvu inimtöötunde. Küll ei pea tööjõupuudus majanduse jaoks alati halb olema – piiratud ressurss sunnib seda nutikamalt kasutama.

Arco Vara: Järvamaa kinnisvaraturu II kvartali kokkuvõte

Arco VaraSelle aasta II kvartalis tehti Eestis tervikuna 12 954 ostu-müügitehingut, neist Järvamaal 2,7 protsenti ehk 350 tehingut. Käesoleva aasta I kvartaliga võrreldes on ostu-müügitehingute arv Järvamaal kasvanud 21,1 protsenti ja tehingute koguväärtus 10,9 protsenti. Võrreldes selle aasta II kvartali tulemusi aastataguse ajaga, ilmneb, et ostu-müügitehingute maht on mõnevõrra kahanenud, kuid tehingute koguväärtus on veidi kasvanud.

II kvartalis oli ostu-müügitehingute koguväärtus veidi üle 9,2 miljoni euro, mis tähendab aastases võrdluses 2,92-protsendilist  tõusu. Kuigi koguväärtus on tõusnud, siis tehingute arv on langenud 4,4 protsenti, mis tähendab, et  2019. aasta II kvartalis on ühe tehingu keskmine väärtus aastatagusega võrreldes tõusnud. Kui 2018. aasta II kvartalis oli tehingu keskmiseks väärtuseks 24 419,5 eurot, siis sel aastal 26 303,44 eurot, mis näitab kasvuks 7,7 protsenti.

Eesti korteriturul on senine järjepidev turuaktiivsuse ja hinnataseme kasv peatunud, seda ka Järvamaal. Kui varasemate perioodide vältel on tehingute arvu kasv olnud sageli mõnevõrra kiirem, siis 2017. aasta keskpaigast kuni 2019. aasta alguseni võis märgata turuaktiivsuse kasvukiiruse aeglustumist ennekõike väljaspool Harjumaad, sealhulgas Järvamaal. Väikelinnades on pakkumiste arvu varasem pidev langus peatunud, sest müüjate hinnasoovid on jõudnud ostjaskonna ostuvõimekuse piirile, mis on soodustanud hinnakasvu peatumist ja turuaktiivsuse vähenemist.

Kasvanud korterihindade taustal on märkimisväärselt märgata aga üha enam üürihindade kasvamist. See soodustab väheste üüripakkumiste kõrval üürihindade kasvu ja elukondliku kinnisvara tootlusmäärade taas kasvule pöördumist, sest üürihindade kasv on võrreldes kinnisvara üldise hinnakasvuga kiirenenud. Üürihindade kasvu on näha peamiselt Türil ja Paides.

Baltic Horizon Fund: Osaku puhasväärtuse 2019. aasta juuli seisuga

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2019. aasta juuli lõpu seisuga on 1.3451 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtuse muutus võrreldes eelneva kuu lõpu seisuga on +0.52%. Fondi puhasväärtust mõjutas positiivselt renditegevusest teenitud rahavoog, sealhulgas ka äsja omandatud Galerija Centrs keskusest. Fond teenis 2019. aasta juulis auditeerimata konsolideeritud puhaskasumit 907 tuhat eurot. Puhasväärtust mõjutas negatiivselt kuu jooksul muutus rahavoogude riskimaandamisinstrumendi reservis. Detailsemat teavet tulemuste kohta esitatakse Fondi 2019. aasta kolmanda kvartali aruandes.

Swedbank: Järgmisel aastal peaks tööjõupuudus mõnevõrra leevenema

SwedbankHõive kasvas teises kvartalis veelgi

Teises kvartalis tööturu numbrites olulisi muutusi ei toimunud. Hõive määr oli endiselt rekordkõrge ja tööpuudus erakordselt madal. Statistikaameti andmetel tõusis hõivatute arv teises kvartalis võrreldes aastataguse ajaga tuhande inimese võrra. Töötajate arv kerkis suhteliselt vähe, kuna aasta tagasi toimus hõives suurem hüpe. Kasvas palgatöötajate arv ja seda just teenindussektoris. Ettevõtjate arv ei muutunud.

Statistikaameti hinnangul töötute arv aastaga ei muutunud. Tööpuudus ulatus teises kvartalis 5,1 protsendini. Töötukassa andmetel suurenes töötute arv teises kvartalis aastaga pisut – 850 inimese võrra. Kõige rohkem tõusis erialase ettevalmistuseta töötute arv. Teisel kohal olid ehitajad.

Tööjõupõud on suurem teeninduses ja ehituses

Tööjõupuudus oli juulis Konjunktuuriinstituudi andmetel äritegevust takistav peamine tegur veerandi tööstusettevõtte ning kolmandiku teenindus- ja ehitusettevõtte hulgas. Ilma võõrtööjõuta oleks tööjõupuudus veelgi suurem, seda eriti ehituses. Teeninduses on tööjõupuudus endiselt ettevõtjate jaoks kõige suurem mure, samas välisturule müüvas tööstuses on kõige olulisem takistus vähene nõudlus. Kuna nõudlus välisturgudel nõrgeneb, peaks ka tööjõupuudus eksportivates ettevõtetes mõnevõrra leevenema. Ehitussektori jahtumine Põhjamaades võib samuti suurendada huvi Eestisse naasmise vastu. Häid inimesi on aga endiselt raske leida.

Järgmisel aastal peaks tööjõupuudus mõnevõrra leevenema

Töötajad tunnevad ennast tööturul praegu võrdlemisi kindlalt. Täitmata ametikohtade arv ja töötaja algatusel töölt lahkunute hulk on endiselt kõrged. Seetõttu püsib surve ka palkade kasvuks. Maksu- ja Tolliameti andmed näitavad kaheksa protsendilist keskmise palga kasvu teises kvartalis.

Swedbanki prognoosi järgi püsib hõive määr kõrge ja tööpuudus madal ka aasta teisel poolel. Tööjõupuudus hoiab palgakasvu kiirena. Keskmise brutokuupalga kasv peaks Swedbanki hinnangul küündima sel aastal kaheksa protsendini.

Järgmisel aastal peaks palgakasv aga mõnevõrra rahunema, kuna majanduskasv aeglustub ja nõudlus täiendava tööjõu järele eelkõige eksportivates harudes väheneb. Uued kaubanduspiirangud ja Brexit suurendavad ebakindlust ja vähendavad maailmamajanduse kasvu väljavaateid. Ettevõtete hinnangul on nende konkurentsivõime nii välis- kui siseturul alanenud ja jõudnud eelmise kriisi aegsele tasemele.

Domus Kinnisvara: Kahetoaliste korterite Eesti edetabel

Domus KinnisvaraMilliste korteritega tehakse kinnisvaraturul enim tehinguid? Ei pea olema nõid Nastja ega doktorikraadiga analüütik, et teada vastust sellele retoorilisele küsimusele. Kahetoalised korterid olid, on ja ilmselt jäävad kõige populaarsemaks eluruumi tüübiks.

Ainuüksi 2019 I poolaasta tehti üle Eesti tehinguid kahetoaliste korteritega 3420 tükki. Võrdluseks võib tuua, et nö korterite populaarsuse edetabelis järgneb kolmetoaline korter, mis leidis I poolaastal uue omaniku 2393 juhul. Vahe on 1027 ühikut, mis tähendab, et igakuiselt tehakse 172 tehingut rohkem just kahetoalistega, kui võtta võrdlemise aluseks kolmetoaline korter. Nii ühetoalised kui ka suuremad korterid (neljatoalised ja enam) jäävad tehinguaktiivsuse statistikas veelgi kaugemale. Maa-ameti statistika mõttes loeme kahetoaliseks korterit, mille pindala jääb vahemikku 41 – 54,99 m2. Kui arvestada vananevat rahvastikku, inimeste ratsionaalsust mõistliku suurusega elamispinna valikul, trendi, mille kohaselt inimesed elavad üha rohkem üksikult ja leibkonnad on jäänud väiksemaks, siis polegi midagi imestada, et 40 – 50 m2 suurusjärgus korterid naudivad tõsist tähelepanu. Statistikaameti andmetel oli 2011. aastal keskmine leibkonna suurus veidi üle kahe inimese ja kõige rohkem inimesi elas kaheliikmelistes leibkondades (27%) ning mõistagi vaatab selline leibkonna tüüp just kahetoaliste korterite suunas, kuigi erandeid on samuti omajagu.

Kui palju aga maksab kahetoaline korter? Kinnisvarasektori inimesed räägivad enamjaolt ruutmeetri hinnast, aga lihtsustamise ja ülevaatlikkuse mõttes võtame vaatluse alla keskmised müügihinnad, nii nagu maaklerid neid pakuvad ja portaalides inimesed ühe esimese valikuna kriteeriumiks määravad.

II kvartali andmetele tuginedes näeb üle-eestiline edetabel välja alljärgnev:

Tallinn 92 820
Tartu 68 087
Pärnu 64 641
Haapsalu 33 796
Rakvere 32 684
Viljandi 31 961
Saaremaa vald 30 167
Võru 24 676
Rapla vald 23 248
Narva 20 370
Paide 20 298
Põlva vald 18 576
Hiiumaa vald * 16024
Jõgeva vald 11 346
Valga 8 565
* I kvartali andmed

Esikolmik on selge, kõigile teada-tuntud ja ülejäänud Eesti linnadest kaugel ees oma hinnataseme poolest. Ühe Tallinna korteri asemel saab näiteks Valgas osta tervelt 11 kahetoalist korterit. Iga investori jaoks on tõsine otsustamise koht ka seegi, kas osta üks korter Pärnusse või kaks korterit Viljandisse. Edetabeli väikeseks üllatuseks võib pidada Haapsalu neljandat kohta, sest armastatud kuurortlinn ei satu kinnisvaraturu analüüsides just üleliia sageli pildile. Vahed linnade vahel on aastatega suureks kärisenud, kajastades halastamatu peeglina Eesti erinevate piirkondade majanduslikku seisu ja demograafilist olukorda.

Uus Maa: Kinnisvaratehing – kui suurte kuludega peab arvestama?

Uus MaaValides omale uut kodu või pannes müüki olemasolevat kinnisvara, tuleb arvestada mitmesuguste kuludega, mis tehinguhinnale lisanduvad. Mõned neist puudutavad nii ostjat kui müüjat, teised aga osapooli eraldi. Vaatame üle olulisimad kuluartiklid, millega tehingut tegema asudes arvestada.

Notaritasu

Kinnisvaratehingu olulisimaks kuluks on notaritasu, mida arvutatakse seaduses toodud tabeli alusel, kus konkreetsele tehinguväärtusele vastab kindel tasu. Siinkohal on tähtis silmas pidada, et kuna ostu-müügilepingu tõestamine on kahepoolne tehing, siis tuleb tasu maksta nii ostjal kui müüjal. Sellele lisandub ka käibemaks.

Näiteks, kui ostetava/müüdava kinnisvara hind on 100 000€, on notaritasu 160,40€ ja kuna tegemist on kahepoolse tehinguga, on tasu kokku 320,80€, millele lisandub käibemaks. Lisaks tuleb tasuda ka riigilõiv uue omaniku kande tegemiseks kinnistusraamatusse. Sa selle tasu määr sõltub tehinguväärtusest, mis antud näite puhul on siis 110€.

Laenu võtmine ning hindamisakt

Kui peate kinnisvara ostuks võtma laenu, siis tuleb reeglina tellida objektile hindamisakt. Korteri hindamisteenuse maksumus on keskmiselt 170€, maja puhul 270€. Hindamisteenuse tasud on turul ühtlased, kuid kindlasti võiks eelistada mõnd suuremat kinnisvarabürood, mille hindamisakte aktsepteerivad kõik pangad. Kulude optimeerimiseks on laenuvõimaluste väljaselgitamiseks kindlasti mõistlik pakkumine võtta lisaks kodupangale ka kõigilt teistelt pankadelt, sest laenutingimused võivad olulisel määral erineda.

Laenu võtmisega kaasneb ka pangale makstav lepingutasu, mis on tavaliselt 1% laenusummast. Suuremate kinnisvarabüroodega koostöös pakuvad mitmed pangad ka lepingutasu soodustust 50%, samuti on hindamisakt kuni 20% soodsam. Pangalaenuga ostmisel tuleb notaris panga kasuks seada ka hüpoteek ning tasuda hüpoteegi seadmise notaritasu ja riigilõiv.

Kinnisvaraportaalides kuulutamine ning maaklertasu

Kinnisvara müümisel tuleb arvestada ka kinnisvaraportaalides kuulutamise maksumusega. Kui kasutate müümisel kinnisvarabüroo abi, siis on see summa kaetud juba maaklertasuga, mis sisaldab kõiki müügiga seotud kulusid – kuulutuste tasu kinnisvaraportaalides, reklaam, profifotod ning aja- ja sõidukulu objekti näitamiseks. Ka siinkohal tasub vahel eelistada suurte ja tuntud kinnisvarabüroode teenust, kuna nende koosseisus tegutseb palju maaklereid, kes teevad omavahel tihedat koostööd, mis aitab tulusamalt ja kiiremini ostuklient leida ning tehinguni jõuda.

Tulumaks ning tulu deklareerimine

Müügitehingu puhul peab arvestama ka tulumaksuga, kuna saadav kasu kinnisvara müügist on maksustatav. Erandiks on see, kui müüte oma kodu, ehk alalist eluaset, mida ei ole vaja deklareerida. Kahe aasta jooksul saab tulumaksuvabalt müüa ühe elukoha. Oluline on, et oleks võimalik tõestada, et see on kasutusel olnud teie koduna. Sissekirjutus elukohana ei ole siinkohal määrav ja seaduses pole ka sätestatud, kui kaua peate seal elanud olema.

Kui soovite kahe aasta jooksul müüa kaks elukohta, peate teise müügi deklareerima ja tasuda on vaja ka tulumaks ning seda teenitud tulult (ostu- ja müügihinna vahe) mitte kogu müügisummalt.

Eesti Pank: Heas seisus tööturul on viiteid majanduse jahenemisele

  • Eesti PankTööturu olukord on endiselt töötajasõbralik
  • Töötuse määr oli teises kvartalis 5,1%
  • Lühiajaliste välismaiste töötajate arv suurenes märgatavalt
  • Tööstussektori tööandjad on muutunud edasise hõive kasvu osas pessimistlikumaks

2019. aasta teises kvartalis oli tööpuudus Eestis 5,1%. Töötus oli küll veidi suurem eelnevatest kvartalitest, kuid ajaloolise keskmisega võrreldes endiselt väike. Statistikaameti tehtud tööjõu-uuringu järgi jäi hõive praktiliselt samale tasemele kui aasta eest.

Politsei- ja piirivalveameti andmed viitavad sellele, et ettevõtted värbasid lisaks kohalikele juurde varasemast veelgi rohkem välismaist tööjõudu, seega püsis nõudlus tööjõu järele tugev. Lühiajalisteks töötajateks olid teises kvartalis registreeritud 18 000 välismaalast, mis on üle kahe korra enam kui eelmise aasta teises kvartalis.

Tööturul toimuvad muutused ülejäänud majandusest aeglasemalt ja tööstussektori viimaste kuude nõrkus seetõttu veel peamistes tööturu näitajates ei väljendu. Tööstusettevõtete ootused ja töötukassa andmed viitavad aga juba tööturu jahenemisele. Tööstussektoris on rohkem neid tööandjaid, kes järgmise kolme kuu jooksul ootavad töötajate arvu kahanemist kui neid tööandjaid, kes ootavad töötajate arvu kasvu. Töötukassa andmetel oli uusi registreeritud töötuid juulis aasta varasemaga võrreldes 731 inimese võrra ehk üle 10% enam, nende seas oli ka põlevkivitööstuse ettevõtetest koondatuid.

Seega oli teise kvartali tööturu statistika veel tugev, kuid tööstussektori viimaste kuude nõrk tulemus võib teisel poolaastal tööturu olukorda halvendada. Järjest olulisemaks muutub seega tugi ja koolitus, mis kergendaks inimeste liikumist kasvavatele tegevusaladele.

Statistikaamet: 50–74aastaste tööhõive on viimase 10 aasta kõrgeim

Eesti StatistikaStatistikaameti andmetel kasvab jätkuvalt hõive 50–74aastaste seas. Selles vanuserühmas hõivatute arv on viimase 10 aasta kõrgeim.

Töötuse määr oli selle aasta teises kvartalis 5,1%, tööjõus osalemise määr 71,7% ning tööhõive määr 68,1%. Hõivatuid oli hinnanguliselt 667 700 ning töötuid 35 700. Tööturu näitajad eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oluliselt ei muutunud.

Jätkuvalt on kasvanud aga 50–74 aasta vanuste hõivatute arv (232 500), võrreldes eelmise aastaga on neid 9600 võrra rohkem. Tööhõive määr oli 50–74aastaste seas selle aasta teises kvartalis 59,2% ja töötuse määr 4,7% ning töötute arv on langenud 2100 võrra võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. Naisi oli seejuures hõivatute hulgas 127 700 ning mehi 104 800. Võrreldes eelmise aastaga on naiste seas suurenenud hõivatute arv 3400 ning meeste seas 6200 võrra.

25–49aastase tööhõive määr oli 83,3% ja töötuse määr 4%. Võrreldes eelmise aastaga ei ole need näitajad palju muutunud. 15–24aastaste tööhõive määr oli 39,5% ning töötuse määr 14,1%.  Noorte kõrge töötuse määra taga võib olla suveperiood, kus noored asuvad tööd otsima ja on kohe (kahe nädala jooksul) valmis tööd alustama.

Täistööajaga hõivatuid oli selle aasta II kvartalis hinnanguliselt 584 500 ning osasaajaga 83 200. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga ei ole need näitajad oluliselt muutunud. Vaeghõivatute (isik, kes ei tööta täisajaga, soovib rohkem töötada ja on valmis lisatööd kohe (kahe nädala jooksul) vastu võtma) arv on pisut langenud ning on 6500.

Mitteaktiivsete arv 2019. aasta II kvartalis oli 277 600. Võrreldes eelmise aastaga on mitteaktiivsete arv mõnevõrra kasvanud. Peamisteks mitteaktiivsuse põhjusteks olid pensioniiga (89 000), õpingud (65 000), haigus või vigastus (61 400). Märkimisväärne on see, et mitteaktiivsete seas on heitunute arv (kaotanud lootuse tööd leida) selle sajandi madalaim ­– 2900.

Vaata skeemilt 15–74aastaste jagunemist hõiveseisundi järgi 2018. aasta II kvartalis ja 2019. aasta II kvartalis.

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74aastases rahvastikus. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74aastases rahvastikus. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel.

Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Eestis on uuringu avaliku huvi peamine esindaja sotsiaalministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Pro Kapital Grupp: Teade vahetusvõlakirjade PKG1 lunastustähtaja pikendamisest

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp teatab, et on pikendanud 1 081 076 „Pro Kapital Grupp vahetusvõlakiri PKG1 13.08.2013“ vahetusvõlakirja (edaspidi nimetatud kui vahetusvõlakirjad PKG1) lunastustähtaega 2 aasta võrra. Uueks lunastustähtajaks on 13.08.2021.

Kõik vahetusvõlakirjade PKG1 omanikud nõustusid AS Pro Kapital Grupp ettepanekuga pikendada vahetusvõlakirjade lunastustähtaega, mistõttu AS Pro Kapital Grupp ei lunasta hetkel ühtegi vahetusvõlakirja PKG1.

AS Pro Kapital Grupp on esitanud Nasdaq Väärtpaberite Keskdepositooriumile taotluse vahetusvõlakirjade PKG1 lunastustähtaja muutmiseks. Kokku pikendati vahetusvõlakirju PKG1 väljalaskehinnas 3 027 012 eurot ja 80 senti.

Vahetusvõlakirjad kannavad intressi 7% kalendriaastas ja annavad vahetusvõlakirja omanikule õiguse vahetada ühe vahetusvõlakirja ühe AS Pro Kapital Grupp aktsia vastu. Iga vahetusvõlakirja väljalaskehind on 2,80 eurot vahetusvõlakirja kohta.

AS Pro Kapital Grupp aktsiate märkimiseks ja võlakirjade vahetamiseks nende vastu peab võlakirjaomanik esitama ettevõttele taotluse vähemalt 10 (kümme) tööpäeva enne vahetuspäeva. Vahetuspäevaks on ükskõik milline tööpäev (iga päev, mis ei ole (a) laupäev, (b) pühapäev, (c) Eesti rahvuspüha, (d) riigipüha või (e) muu päev, mil Eesti väärtpaberite keskregistri (EVK) pidaja ei registreeri EVK-s väärtpabereid) kuni võlakirja kehtivuse viimase päevani ehk lunastuspäevani.

EfTENi fondide esimese poolaasta 2019 koondtulmused

EfTEN Real Estate FundEfTEN Capitali juhtivatate fondide kinnisvarainvesteeringute varade maht oli seisuga 30. juuni 2019 kokku 617 miljonit euro (2018: 607 miljonit eurot), kasvades poole aastaga kokku 2%. Fondide kogu omakapitali maht oli seisuga 30. juuni 336 miljonit eurot (2018: 323 miljonit), kasvades poole aastaga 4%. Summaarne puhaskasum oli kolme fondi peale 17,3 miljonit eurot (2018: 15,3 miljonit). Fondid tasusid 2019. aasta esimeses poolaastas kokku 20,5 miljonit eurot dividende. EfTEN Capital valitseb Balti riikides kokku 44 ärihoonet, milles tegutseb üle 1 100 üürniku.

Kõigi nelja fondi tulemused 2019. aasta esimesel poolaastal vastasid juhtkonna ootustele. Meie esimesed kaks fondi, EfTEN Kinnisvarafond AS ja EfTEN Kinnisvarafond II AS on oma investeerimistegevuse lõpetanud ning on hetkel hoidmisfaasis. Vaadeldava perioodi olulisemad sündmused oli börsil noteeritud EfTEN Real Estate Fund III AS uus edukas täiendav aktsiaemissioon kogusummas 16 miljonit eurot. Lisaks meie uusima, neljanda fondiga investorite ringiga liitus EBRD.

Pangalaenutingimused on Balti riikide ettevõtetele tänu konkurentsi vähenemisele ja pankade rahapesu skandaalidele karmistunud. Antud areng pidurdab edasist ärikinnisvarahindade kasvu, ehk tootluste langemise, ning loob eelduslikult soodsaid investeerimisvõimalusi. EfTENi fondid on tugevalt kapitaliseeritud kasutamaks turul pakutavaid uusi investeerimisvõimalusi. Juulis omandas meie neljas fond Kaunases River Hall büroohoone koos River Mall kaubanduskeskusega, mille üks suurüürnik on IKEA. Teisel poolaastal on meil kavas aktiivset investeerimistegevust jätkata.

Allpool anname lühiülevaate meie nelja kinnisvarafondi auditeerimata 2019. poolaasta majandustulemustest.

EfTEN Kinnisvarafond AS
Fondi asutamisaasta: 2009
Kinnisvarainvesteeringute varade maht: 196,8 m€
Investeeringute arv: 19
Omakapital: 101,7 m€
Kinnisvarainvesteeringutest saadud müügitulu: 7,9 m€ (2018 – 7,7 m€)
Puhaskasum: 3,9 m€ (2018 – 4,5 m€)
ROIC (return on invested capital)1: 18,1%
Fondi staatus: investeerimisperiood on lõppenud; hoidmisfaas

1 ROIC on fondi sissemaksetena investeeritud omakapitali aastane kogutootlus

EfTEN Kinnisvarafond II AS
Fondi asutamisaasta: 2015
Kinnisvarainvesteeringute varade maht: 244,3 m€
Investeeringute arv: 6
Omakapital: 136,8 m€
Kinnisvarainvesteeringutest saadud müügitulu: 14,6 m€ (2018 – 13,9 m€)
Puhaskasum: 6,6 m€ (2018 – 7,6 m€)
ROIC (return on invested capital)1: 13,6%
Fondi staatus: investeerimisperiood on lõppenud; hoidmisfaas

1 ROIC on fondi sissemaksetena investeeritud omakapitali aastane kogutootlus

EfTEN Real Estate Fund III AS
Fondi asutamisaasta: 2015
Kinnisvarainvesteeringute varade maht: 109,7 m€
Investeeringute arv: 11
Omakapital: 67,1 m€
Kinnisvarainvesteeringutest saadud müügitulu: 4,6 m€ (2018 – 4,1 m€)
Puhaskasum: 3,7 m€ (2018 – 3,2 m€)
ROIC (return on invested capital)1: 18,4%
Fondi staatus: aktiivne investeerimisfaas

1 ROIC on fondi sissemaksetena investeeritud omakapitali aastane kogutootlus

Usaldusfond EfTEN Real Estate Fund 4
Fondi asutamisaasta: 2018
Kinnisvarainvesteeringute varade maht: 65,9 m€
Investeeringute arv: 2
Omakapital: 30,4 m€
Kinnisvarainvesteeringutest saadud müügitulu: 2,9 m€
Puhaskasum: 3,2 m€
Fondi staatus: aktiivne investeerimisfaas

Arco Vara: Mida silmas pidada kinnisvaramaaklerit valides?

Arco VaraPlaanid oma kodu müüa, kuid ei tea, kuidas leida endale sobiv maakler? Annan sulle viis nõuannet, mis sind aitavad!

Odav ei pruugi alati olla hea

Tihti küsib müüja maaklerilt esmalt, kui suur on vahendustasu. Eelistatakse väiksema vahendustasuga maaklerit. Tegelikult peaks aga keskenduma sellele, mida pakutav teenus sisaldab. Kui soovid maaklerilt ainult professionaalseid fotosid ja kuulutusi portaalides, siis võid kasutada ka madalama hinnaklassi teenust. Kui soovid aga täispaketti, alustades hinnastamisest ning lõpetades plakati ja objektikataloogidega, siis pead arvestama ka suurema vahendustasuga. Suurema vahendustasuga töötava maakleri taga seisab ka suurem meeskond: hindajad, turundustiim, koolitaja, fotograaf ning teised maaklerid, kes kõik annavad oma panuse. Professionaalse töö eest pead olema nõus rohkem maksma, kuid kokkuvõttes võid sellega hoopis raha säästa, saada oma müüdvalt varalt paremat hinda ja oma kinnisvarale ka kiiremini ostja leida.

Eelista maaklerit, kes tegutseb ainuesinduslepingu alusel

Paljud müüjad pelgavad ainuesinduslepingu sõlmimist, sest kardavad sellega oma võimalusi piirata. Tegelikult see nii ei ole. Kui sõlmin kliendiga ainuesinduslepingu, siis saan panustada objekti müüki sajaprotsendiliselt. Saan panustada hulgaliselt oma aega ja kasutada kõiki võimalusi, mida Arco Varal kodu müügiks pakkuda on. Ainuesinduslepinguta on ka võimalusi kahjuks vähem, sest sel juhul pole kindel, et kogu tehtud töö ka tasutud saab. Ainuesindusleping tagab omanikule kindlustunde, sest sellega võtan mina maaklerina endale vastutuse kasutada kõiki müügivõimalusi ning kohustuse anda oma töö kohta tagasisidet. Tagasisideraportist näevad kliendid täpselt, mida olen nädala jooksul nende kodu müügi heaks teinud. Samas annab ainusesindusleping kindlustunde ka minule ja Arco Varale, sest saame olla kindlad, et tehtud töö ja pühendatud aeg saavad tasustatud. Tasuta tööd ei taha ju meist keegi teha.

Vali maakler, kellega tunned suheldes end vabalt

Kuna kodu müümine on suur asi, mis nõuab maakleri ja omaniku koostööd, siis tasub maakleriks valida keegi, kellega tunned algusest peale head klappi. Kui omaniku ja maakleri suhtlus kulgeb pingevabalt ja mõlemale poolele meeldivalt, siis on ka müügiprotsess meeldiv kogemus. Ütlen alati, et mina soovin teha koostööd inimestega, kes soovivad minuga koostööd teha. Sel juhul on minul suurim rõõm oma tööd teha, suhtlus kliendiga ei jää pärast tema kodu müüki katki ja koostöö jätkub ka tulevikus. Arvan, et ka kliendil on tore omada nn ihumaaklerit, kelle poole saab alati pöörduda mistahes küsimuse ja sooviga ning kogeda alati sooja vastuvõttu. Kuid kuidas saada teada, kas maakleriga tekiks hea suhe? Kindlasti ei tasu seda otsustada pelgalt esimese telefonikõne põhjal, kuigi juba siis võid tajuda äratundmisrõõmu. Lõplik otsus tuleks langetada siiski peale kohtumist, pikemat vestlemist ja mõtete jagamist.

Pädevus on oluline tegur sinu kinnisvara müügil

Maakleriga kohtudes tasub välja selgitada, kui pädev on ta sinu kinnisvara müüma. Kindlasti tuleks pöörata tähelepanu sellele, kas maakler üritab saada objektist põhjalikku ülevaadet ja suhtub oma töösse tõsiselt või näeb ta sinu kodus lihtsat rahateenimise võimalust. Kohtudes kliendiga, uurin alati tema kodu lugu ning seda, mis teeb tema kinnisvara eriliseks. Kogun võimalikult detailset informatsiooni ja samuti selgitan välja puudused. Vajadusel võtan ühendust ka korteriühistuga, et saada maja kohta lisainformatsiooni. Ainult nii saan huvilistele anda täieliku ülevaate ja nemad saavad näha seda objekti oma tulevase koduna, sest põrsast kotis ei soovi keegi osta. Samuti tasub esmakohtumisel maaklerilt küsida, kas ta teeb koostööd teiste turul olevate maakleritega. Müües oma kinnisvara minu ja Arco Vara abil, võin anda garantii, et müüd oma vara kogu turuga, sest võtan teiste maaklerite ostukliendid avasüli vastu. Minu eesmärgiks on leida sinu kinnisvarale uued ja imelised omanikud võimalikult kiiresti!

Eelista tuntud ja mainekat kinnisvarabürood

Tuntud ja mainekatel kinnisvarabüroodel on rohkem võimalusi ning nad pakuvad sulle kvaliteetset teenust. Arco Vara andmebaas hõlmab suure hulga ostuhuvilisi ja see võimaldab leida objektist huvitatuid juba müügi väga varases staadiumis. Lisaks müügitööle pakume ka hindamisteenust, mis tagab sujuva müügiprotsessi. Samuti teeme koostööd pankadega, mille tõttu on suhtlus pangaga sujuvam ja kiirem, lisaks saame pakkuda koduostjale laenu taotlemisel soodustusi, mis võivad säästa tema rahakotist sadu eurosid. Meie maaklerid on põhjalikult koolitatud ja läbivad jooksvalt ka täiendkoolitusi, et tagada teenuse hea kvaliteet ja seda ajaga veelgi paremaks muuta. Ei tasu karta koostööd ka lühikese tööstaažiga maakleriga, sest värsketele maakleritele pakutakse mentorlusprogrammi, et hoida ettevõttes taset ühtlasena. See tähendab, et noorel maakleril on toeks vanem, kes toetab, annab nõu ja jälgib noore maakleri käekäiku.

Arco Vara: Kas sa teadsid, et piiril kasvav puu on kaasomand?

Arco VaraKätte on jõudnud kaunis augustikuu, kus kõik hakkab vaikselt valmima. Ootame alati seda aega, mil saab põõsalt/puult värskeid marju noppida ning oma kasvatatud juurvilju korjata. Kuid vahel võib sellest olla rõõm ühele, õnnetus teisele.

Kasvatades aia ääres viljapuid ei mõelda tihti selle peale, et piiril kasvavad puud ja põõsad on tegelikult naabrite kaasomandis.

Panid 8 aastat tagasi aia äärde kasvama maitsva õunapuu, kuid tänaseks päevaks on see kasvanud nii suureks ja viljakaks, et häirib juba naabreid? Naabrimees ähvardab juba mitmendat korda, et kui sa oma õunapuuga midagi ette ei võta, siis teeb seda tema. Kuna naabrimehel endal kogemust viljapuudega ei ole võib ta kahjustada sinu puud nii, et järgmisel aastal pead selle üldse täielikult maha võtma. Mida siis täpsemalt teha, et kõik oleksid rahul?

Alustuseks mine ja jaluta naabrimehega tema aeda. Vaata, kuidas sina seda olukorda näed. Oma aiast ei pruugi sa probleemi tõsidusest aru saada. Leia mõlemale sobiv lahendus, aga arvesta, et seadusega on sellised olukorrad reguleeritud, seega oma õigust taga ajades on kasulik neid nüansse kindlasti teada.

149. Üle piiri ulatuvad juured, oksad ja viljad

  1. Kinnisasja omanikul on õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnisasjalt tema kinnisasjale ulatuvad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad, kui need kahjustavad kinnisasja kasutamist ja naaber ei ole neid hoiatusele vaatamata selleks vajaliku aja jooksul kõrvaldanud.
  2. Kui kinnisasja omanik lubab alles jätta tema kinnisasjale ulatuvaid oksi, on tal õigus nende okste viljadele tema kinnisasja piirides oleva oksa ulatuses.
  3. Kinnisasja omanikul on õigus viljadele, mis on kukkunud tema kinnisasjale naaberkinnisasjalt kasvavalt puult või põõsalt.
  4. Kinnisasja piiril kasvava puu vili, samuti puu maharaiumisel või mahalangemisel ka puu ise kuulub naabritele võrdsetes osades.

150. Piiril kasvavad puud ja põõsad

  1. Piiril kasvavad puud ja põõsad on naabrite kaasomandis.

Tormiga murdunud ohtlik puu, mis asus piiril ja tuleb ohutuse tagamiseks maha võtta on samuti kaasomand. Ehk kui võtad maha piiril asuva puu ja teed sellest küttepuud, siis pead arvestama sellega, et pool nendest peaksid andma naabrile, kelle alal samuti puu asus.

03/10/2019 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Ärikinnisvara vahendamine”

Ärikinnisvara vahendamineKoolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub 03/10/2019. Koolitus keskendub ärikinnisvara vahendamise temaatikale ja toob välja ärikinnisvara vahendamise erinevused võrreldes elukondliku kinnisvaraga.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” on suunatud:

  • inimestele, kes soovivad saada ärikinnisvara maakleriks;
  • inimestele, kes soovivad arendada oskusi ja teadmisi kinnisvaravaldkonnas;
  • äripindade omanikele;
  • ärikinnisvara arendajatele;
  • kõigile, kes tunnevad huvi kinnisvaraäri vastu.

Koolitus annab Sulle:

  • teadmised äripindade olemusest ja erisustest võrreldes elamispindadega;
  • teadmised äripindade tehingute poolte õigustest ja kohustusest;
  • konkreetsed nõuanded ärikinnisvaraturul toimetamiseks.

Ärikinnisvara vahendamine” toimub 03/10/2019 kell 10.00-15.30 Tallinnas. Lektor on Aasta maakler 2016 Ruth Andresen.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: Eluasemelaenude käibekasv on viimaste aastate madalaim

Tõnu ToomparkEesti panga andmetel väljastati Eestis 2019 II kvartalis uusi eluasemelaenusid 352,2 miljoni euro väärtuses. See kasvatas eluasemelaenude jäägi ehk tagasimaksmise protsessis olevate laenude mahu 7,825 miljardi euro peale.

Aastane eluasemelaenude käibe kasvumäär oli 3,2%. See on 10 aasta taguse kriisi järel kõige madalam laenukäibe kasvumäär.

Vaatamata uute laenude käibe vähesele juurdekasvule jätkab laenude jääk endiselt tempokat kasvu. Eluasemelaenude jääk 7,8 miljardit eurot on eelmise aasta näitajast 6,9% enam. Siin on tegemist viimase aasta-pooleteise tavapärase laenu jäägi kasvumääraga.

Laenukäibe väike juurdekasv on selgitatav Tallinna kui Eesti kõige kallima korterituru tehingute arvu vähenemisega. Kui kallimate korteritega jääb tehinguid vähemaks, on ka vähem laenuressurssi vaja. Tallinna tehingute arvu vähenemisest tingitud laenunõudluse vähenemist ei suuda kompenseerida tehingute arvu kasv muudes Eesti piirkondades.

Seda põhjusel, et väljaspool Tallinnat on korterite väärtus madalam, samuti on sealne vara likviidsus kehvem. Vähesest likviidsusest tingituna ei ole kohalikud kommertspangad väga altid maapiirkondade eluasemeid finantseerima.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Käsiraamat “Nõuanded koduostjale” nüüd soodushinnaga

Vaid loetud päevad on võimalik Kinnisvarakooli e-poest tellida käsiraamat “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” soodushinnaga!

    • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “ha0no9” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
    • Pakkumine kehtib kuni 19.08.2019.

Käsiraamat annab nõu kodu ostmise esimestest sammudest ehk ostuotsuse planeerimisest kuni finantseerimise ja tehingu vormistamiseni. Erilist tähelepanu ongi pööratud just ostutehingu finantseerimisele, sest just rahastamine paneb sageli paika võimaliku ostetava kodu suuruse, asukoha ja kvaliteedi. Käsiraamatu autor on Tõnu Toompark.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvara ABC