Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool & koolitus: Testament, pärandvara ja pärijate õigused praktikas - Evi Hindpere
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Pärnu südalinn uueneb peagi valmiv Aida 10 ärihoone ühendatakse galerii abil Port Artur 2 hoonega

260929 Pärnu südalinn uueneb peagi valmiv Aida 10 ärihoone ühendatakse galerii abil Port Artur 2 hoonegaPärnu südalinn võtab uut ilmet. Aida tänavale kerkiv Port Arturi viiekorruseline ärihoone toob piirkonda juurde uusi äripindu ja igapäevaseid teenuseid. Ärihoone ühendatakse klaasgalerii abil Port Artur 2 keskusega. Koos teiste piirkonna arendustega kujundab see Aida tänava ümbrust senisest aktiivsemaks ja mitmekesisemaks linnakeskkonnaks. Port Arturi ärihoone ja galerii avamine on planeeritud käesoleva aasta lõppu.

„Aida 10 ehitus on jõudnud viimasesse etappi ja peagi muutub see praegu veel ehitusjärgus olev ala elavaks linnaruumiks. Uus ärihoone toob südalinna juurde ettevõtteid, teenuseid, toitlustust ja büroopindu ning uued külaliskorterid lisavad Pärnusse ka ööbimisvõimalusi. Koos Port Artur 2 keskusega moodustab Aida 10 hoone terviklikuma kvartali, kus inimesed saavad töötada, sisseoste teha, süüa, kohtuda ja aega veeta,“ sõnas Port Arturi arendusjuht Roman Kolosov.

Hoonete vahele rajatav läbipaistev ühenduslüli on ligi 23 meetri pikkune klaasgalerii, mis ühendab ärihoone Port Artur 2 keskusega ning kulgeb üle Ringi tänava. Galerii põrandapind on ligi 60 ruutmeetrit ning selle väliskonstruktsiooni kõrgus on neli meetrit. “Selline arhitektuurne lahendus on ühelt poolt uus linnaruumi element, kuid teisalt funktsionaalne ehk võimaldab külastajatel ja töötajatel liikuda Aida 10 ja Port Artur 2 vahel otse, ilma tänavale laskumata. Aida 10 kõrval asuv parkimismaja pakub töötajatele ja külastajatele mugavat parkimisvõimalust. Kontorisse pääseb sealt otse ja kuivalt, ilma et peaks õue minema. Kolme hoone ühendamine muudab kvartali läbitavaks ja sidusamaks,” selgitas Kolosov.

Tema sõnul tähistab Port Arturi brändiuuendus ja Aida 10 hoone rajamine ettevõtte laiemat suunamuutust Pärnu südalinnas. “Keskuse roll ja soov on luua meeldiv, terviklik elukeskkond, kus kaubandus, äri, teenused, toitlustus ja vaba aeg üksteist toetavad. Kuigi Pärnu on tuntud eelkõige suvise kuurortlinnana, on see Eesti suuruselt neljas linn, kus on elu aastaringselt,” lausus Port Arturi arendusjuht.

Läbimõeldud ruumilahendus ja energiatõhus tehnoloogia

Ligi 18,5 meetri kõrguse, 35 meetri pikkuse ja 12,5 meetri sügavuse ärihoone korruste jaotus on hoolikalt läbi mõeldud. Hoone esimesele korrusele on kavandatud poed ja toitlustusasutused, teisele korrusele teenindusettevõtted ning kolmandale ja neljandale büroopinnad. Ülemistele korrustele tulevad aga üürile antavad külaliskorterid.

Aida 10 ärihoone ehituses kasutatakse kaasaegseid ja energiasäästlikke lahendusi. “Hoone kütte- ja jahutussüsteem põhineb geotermaalenergial ehk nutika lahendusega võetakse talvel pinnasest soojust ning suvel juhitakse soojus maapinda tagasi. Lisaks paigaldatakse katusele päikeseelektrijaam, mille toodetud elekter tarbitakse kohapeal. Kogu hoonetehnikat koondab veebipõhine hooneautomaatika ning turvalisuse tagavad kaasaegsed läbipääsu-, valve-, videovalve- ja tulekahjusignalisatsioonilahendused,” kinnitas Kosolov.

Port Arturi Aida 10 ärihoone ja galerii avamine on planeeritud käesoleva aasta lõppu. Ehituse maksumust osapooled ei avalikusta.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Arco Vara AS sõlmis eellepingu Botanica Lozen EOOD 75% osaluse müügiks

Arco VaraArco Vara AS sõlmis eellepingu talle kuuluva 75% osaluse müümiseks Bulgaaria kinnisvaraarendusettevõttes Botanica Lozen EOOD. Ostjaks on Kamaleo Invest OOD, mis omab juba 25% Botanica Lozen EOOD-st. Tegemist on juhtkonna väljaostuga (management buyout) – Kamaleo Invest OOD-d esindav Christian Petrov on Botanica Lozen EOOD tegevjuht alates 27. oktoobrist 2025.

75% osaluse müügihind on 6,3 miljonit eurot, millest 1,27 miljonit eurot tasutakse tagastamatu deposiidina seitsme tööpäeva jooksul eellepingu sõlmimisest, 1,00 miljon eurot hiljemalt 31. oktoobril 2026 ning 4,03 miljonit eurot tehingu lõpuleviimisel. Esimesed kaks makset finantseeritakse eellepingu kohaselt Botanica Lozen EOOD poolt ostjale antava laenu arvel. Ülejäänud 4,03 miljonit eurot tasub ostja tehingu lõpuleviimisel. Tehingu lõpuleviimise tähtaeg on 26. veebruar 2027.

Tehingu raames võõrandab Arco Vara AS ka varasematest Bulgaaria arendusprojektidest jäänud majandustegevuseta osaühingud Arco Riverside EOOD, Arco Manastirski EOOD, Arco Vara Bulgaria EOOD, Arco Invest EOOD ja Iztok Parkside EOOD. Nende ettevõtete mõju Arco Vara kontserni varadele, finantstulemustele ja rahavoogudele ei ole oluline.

Tehingu lõpuleviimise järel omab Kamaleo Invest OOD 100% Botanica Lozen EOOD-st ning Arco Vara kontsernil ei ole Bulgaarias enam kinnisvaraarendusega tegelevaid tütarettevõtteid. Sellega väljub Arco Vara Bulgaaria kinnisvaraarenduse ärist ning lõpevad kontserni otsesed Bulgaaria arendustegevusega seotud ärilised ja finantsriskid. Tehingust vabanev kapital suunatakse Arco Vara Eesti arendusprojektidesse, sealhulgas Lutheri kvartali ja Arcojärve arendustesse.

Botanica Lozen EOOD omakapital on ligikaudu 8,7 miljonit eurot. 75% osaluse müügihind 6,3 miljonit eurot on ligilähedane Arco Vara osalusele vastavale omakapitali väärtusele ning seetõttu ei eelda Arco Vara tehingust olulist mõju kontserni kasumile. Tehingu lõpuleviimisel lõpetab Arco Vara Botanica Lozen EOOD konsolideerimise, mistõttu vähenevad kontserni konsolideeritud varad ja kohustused Botanica Lozen EOOD varade ja kohustuste võrra, arvestades tehingust saadavat müügihinda.

Kuna Kamaleo Invest OOD omab 25% Arco Vara AS-i tütarettevõtjast Botanica Lozen EOOD, on tegemist seotud isikuga tehtud tehinguga. Tehing ei kvalifitseeru Nasdaq Tallinna börsi reglemendi punkti 7.9.4 tähenduses oluliseks seotud isiku tehinguks. Botanica Lozen EOOD osaluse võõrandamine kvalifitseerub reglemendi punkti 7.12 tähenduses oluliseks osaluse võõrandamiseks. Arco Vara AS-i juhatuse ja nõukogu liikmetel puudub tehingus isiklik huvi.

Arco Vara omandas 2018. aastal 100% Botanica Lozen EOOD eelkäija Arco Lozen EOOD osalusest 2,939 miljoni euro eest. Omandamise hetkel ei käsitletud tehingut äriühendusena, kuna ettevõttel puudus aktiivne majandustegevus ning sisuliselt oli tegemist arenduspotentsiaaliga maa omandamisega. Pärast omandamist on Arco Vara projekti arendamisse täiendavalt investeerinud ning ettevõtte kapitalistruktuur on oluliselt muutunud. Seetõttu ei ole 2018. aasta 100% osaluse omandamishind otseselt võrreldav käesoleva 75% osaluse 6,3 miljoni euro suuruse võõrandamishinnaga.

Botanica Lozen EOOD majandusnäitajad

Tuhat eurot, kui ei ole märgitud teisiti202320242025
Müügitulu000
Puhaskasum/-kahjum-432177-612
Dividend osaku kohta, eurot000

Võrdlevad finantsandmed viimase kahe aasta auditeeritud majandusaasta aruannete alusel

Tuhat eurot20242025
Müügitulu00
Ärikasum/-kahjum178-460
Puhaskasum/-kahjum177-612
Varad kokku12 12113 629
Kohustused kokku10 81712 935
Omakapital1 304654

Pärast 2025. majandusaasta lõppu on Botanica Lozen EOOD finantsseisundit oluliselt mõjutanud ligikaudu 5,7 miljoni euro suuruste laenukohustuste konverteerimine omakapitaliks ning 25% osaluse müük Kamaleo Invest OOD-le 2026. aasta mais.

Laenukohustused

Tuhat eurot28.09.2026
Laenukohustused kokku139,5
sh Arco Vara kontserni ettevõtete ees*139,5
sh krediidiasutuste ees0
sh muud laenukohustused0

*Tehingu lõpuleviimise kuupäeval on Botanica Lozen EOOD laenukohustused Arco Vara kontserni ettevõtete ees null.

Botanica Lozen EOOD osanike struktuur enne tehingut on Arco Vara AS 75% ja Kamaleo Invest OOD 25%. Tehingu lõpuleviimisel saab Kamaleo Invest OOD-st ettevõtte ainuosanik.

Botanica Lozen EOOD-l puuduvad pooleliolevad kohtu- ja vahekohtumenetlused, mis võiksid oluliselt mõjutada ettevõtte majandustegevust.

Arco Vara AS-i ja Botanica Lozen EOOD vahel ei ole tehingu avalikustamise hetkel muid kehtivaid lepinguid peale eespool nimetatud kontsernisisese laenulepingu.

Botanica Lozen EOOD tegevjuht on Christian Petrov. Ettevõttel puudub nõukogu.

Arco Vara AS teavitab turgu tehingu lõpuleviimisest eraldi.

Arco Vara kaubamärgi kasutamine Bulgaarias jätkub litsentsilepingu alusel kohaliku kinnisvarabüroo poolt, mis ei kuulu Arco Vara konsolideerimisgruppi.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Veel jõuad registreeruda koolitusele „Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid 2026 III kvartal“

Tõnu ToomparkKinnisvaraturu muutused mõjutavad nii ostjaid, müüjaid, investoreid, maaklereid kui ka arendajaid. Intressimäärad, laenuturg, ostujõud, uusarenduste pakkumine ja üürituru areng kujundavad seda, millised on kinnisvaraturu võimalused ja riskid lähiajal.

Koolitus „Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid 2026 III kvartal“ annab praktilise ülevaate Eesti elamispindade turu hetkeseisust ning peamistest arengusuundadest järgmise 12–18 kuu jooksul. Koolitaja Tõnu Toompark käsitleb muu hulgas korterituru, uusarenduste, laenuturu ja üürituru arenguid ning aitab mõista, kuidas turutrende oma ostu-, müügi- ja investeerimisotsustes arvestada.

Koolitus toimub 06.10.2026 kell 10.00–13.15 hübriidõppena Tallinnas Tulika 19 Flora Majas ja veebis MS Teamsi vahendusel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

SEB: Koduvahetuslaen muutub eluasemeturul üha tavapärasemaks

SEBKoduvahetuslaen, mis võimaldab uue kodu soetada enne senise kodu müümist, kogub Eesti eluasemeturul tulenevalt kodu vahetajate suuremast osakaalust populaarsust. SEB andmetel kasutatakse lahendust juba ligi 20% tehingutes.

Kodulaenuturu aktiivsus on tänavu jõudsas kasvutrendis ning aina enam on kinnisvaratehingutes inimesi, kes vahetavad olemasoleva kodu uue vastu.

“Eesti eluasemeturg on liikumas faasi, kus kodu ostetakse üha sagedamini järgmise eluetapi jaoks. Selgelt paistab seejuures silma 30–45 vanusegrupp, kes on finantsiliselt kindlam ja liiguvad konkreetsete vajaduste kasvades esimeselt kodult uuele eluasemele. Senist elukohta vahetatakse eelkõige suurema pinna, sobivama asukoha ja madalamate püsikulude nimel,” avas SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.

Kasvava koduvahetajate hulga tõttukasvab ka vajadus lahenduste järele, mis aitavad vana ja uue kodu ostu-müüki omavahel sujuvamalt siduda. Üheks selliseks lahenduseks on koduvahetuslaen, mille kasutamine on vaatamata toote pikale ajaloole pankade pakkumises just viimastel aastatel märkimisväärselt sagenenud. SEB andmetel on koduvahetuslaenu osakaal viimasel paaril aastal kasvanud ligi 20 protsendile.

„Kodu vahetamine võib olla keerukas olukorras, kui sobiv uus elukoht on juba leitud, kuid senine kodu on alles müügis. Koduvahetuslaen aitab uue kodu soetada enne senise müümist, andes perele rohkem paindlikkust ja aega leida oma praegusele kodule ostja. Nii ei pea müügiga kiirustama ega loobuma sobivast uuest kodust,” rääkis Hallang.

Koduvahetuslaenu puhul saab klient soetada uue kodu ja müüa olemasoleva kinnisvara kokkulepitud perioodi jooksul. Pärast senise kodu müüki kasutatakse müügist saadud vahendeid olemasoleva laenu jäägi või kokkulepitud osa uue laenu tagasimaksmiseks. Müügiperioodil võib kliendil olla korraga kaks laenukohustust, kuid olemasoleva kodu laenule on võimalik rakendada maksepuhkust, mille ajal tasutakse üksnes intressimakseid.

„Oluline nüanss on see, et koduvahetuslaenu ei saa taotleda teise panga kodulaenu kliendid. Kui olemasolev kodulaen on ühes pangas, kuid uut kodu soovitakse finantseerida teisest pangast, siis koduvahetuslaenu lahendust kasutada ei saa, sest pank ei saa mõjutada teise krediidiasutuse laenutingimusi,“ märkis Hallang.

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark

Statistika: 2025. a sai Tallinnas iga 1000 elaniku kohta valmis 321 ruutmeetrit elamispindu

Tõnu Toompark, Kinnisvarakooli konsultant ja koolitaja

2025. a sai statistikaameti andmetel Tallinnas kasutusloa 2033 eluruumi kogupindalaga 146 400 ruutmeetrit. Iga 1000 tallinlase kohta valmis seega 321 ruutmeetrit uusi elamispindu. Aasta varasemaga võrreldes vähenes valminud eluruumide arv 16,2% ja 1000 elaniku kohta valminud eluruumide pindala 16,1%.

Linnaosa elanike kohta tuli kõige rohkem uut eluruumi juurde Haabersti linnaosas. Haaberstis sai 2025. a kasutusloa 959 ruutmeetrit eluruumi 1000 elaniku kohta. See ületab Tallinna keskmist ligikaudu kolm korda.

Kõige vähem lisandus uut eluruumi linnaosa elaniku kohta Lasnamäele, mis on Tallinna suurim linnaosa, kus elab ligikaudu veerand tallinlastest. Lasnamäel sai 2025. a kasutusloa 144 eluruumi kogupindalaga 6920 ruutmeetrit, mis teeb 1000 lasnamäelase kohta 59 ruutmeetrit. Lasnamäele 2025. a lisandunud uute eluruumide pindala linnaosa elaniku kohta jääb Tallinna keskmisele alla ligikaudu kuus korda.

Drastiline eluruumide valmimise kukkumine oli Mustamäe linnaosas. Valminud arendusprojektide nappus viis olukorrani, kus 2025. a valmis Mustamäe 1000 linnaosa elaniku kohta 92 ruutmeetrit eluruume. See jääb aasta varasemale, mil 1000 elaniku kohta valminud ruutmeetrite arv oli 255, alla 64%.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Arco Vara AS entered into a preliminary agreement for the sale of a 75% stake in Botanica Lozen EOOD

Arco VaraArco Vara AS entered into a preliminary agreement for the sale of its 75% stake in the Bulgarian real estate development company Botanica Lozen EOOD. The buyer is Kamaleo Invest OOD, which already owns 25% of Botanica Lozen EOOD. The transaction constitutes a management buyout – Christian Petrov, representing Kamaleo Invest OOD, has served as the General Manager of Botanica Lozen EOOD since 27 October 2025.

The purchase price for the 75% stake is EUR 6.3 million, of which EUR 1.27 million will be paid as a non-refundable deposit within seven business days of signing the preliminary agreement, EUR 1.00 million by 31 October 2026, and EUR 4.03 million upon completion of the transaction. Under the preliminary agreement, the first two payments will be financed through a loan granted by Botanica Lozen EOOD to the buyer. The remaining EUR 4.03 million will be paid by the buyer upon completion of the transaction. The deadline for completion of the transaction is 26 February 2027.

As part of the transaction, Arco Vara AS will also dispose of the non-operating companies remaining from previous Bulgarian development projects: Arco Riverside EOOD, Arco Manastirski EOOD, Arco Vara Bulgaria EOOD, Arco Invest EOOD and Iztok Parkside EOOD. These companies do not have a material impact on the assets, financial results or cash flows of the Arco Vara group.

Following completion of the transaction, Kamaleo Invest OOD will own 100% of Botanica Lozen EOOD and the Arco Vara group will no longer have any subsidiaries engaged in real estate development in Bulgaria. As a result, Arco Vara will exit the Bulgarian real estate development business and the group’s direct business and financial risks related to development activities in Bulgaria will cease. The capital released through the transaction will be directed towards Arco Vara’s development projects in Estonia, including the Luther Quarter and Arcojärve developments.

The equity of Botanica Lozen EOOD is approximately EUR 8.7 million. The EUR 6.3 million purchase price for the 75% stake is close to the equity value attributable to Arco Vara’s stake and, therefore, Arco Vara does not expect the transaction to have a material impact on the group’s profit. Upon completion of the transaction, Arco Vara will cease consolidating Botanica Lozen EOOD. Consequently, the group’s consolidated assets and liabilities will decrease by the respective assets and liabilities of Botanica Lozen EOOD, taking into account the consideration received from the transaction.

As Kamaleo Invest OOD owns 25% of Arco Vara AS’s subsidiary Botanica Lozen EOOD, the transaction constitutes a related-party transaction. The transaction does not qualify as a material related-party transaction within the meaning of clause 7.9.4 of the Rules of Nasdaq Tallinn. The disposal of the stake in Botanica Lozen EOOD qualifies as a material disposal of a holding within the meaning of clause 7.12 of the Rules. The members of the Management Board and Supervisory Board of Arco Vara AS have no personal interest in the transaction.

In 2018, Arco Vara acquired 100% of Arco Lozen EOOD, the predecessor of Botanica Lozen EOOD, for EUR 2.939 million. At the time of acquisition, the transaction was not accounted for as a business combination, as the company had no active business operations and the acquisition essentially represented the purchase of land with development potential. Following the acquisition, Arco Vara has made additional investments in the development of the project and the company’s capital structure has changed significantly. Therefore, the 2018 acquisition price for the 100% stake is not directly comparable with the EUR 6.3 million disposal price for the current 75% stake.

Financial indicators of Botanica Lozen EOOD

EUR thousand, unless otherwise indicated202320242025
Revenue000
Net profit/loss-432177-612
Dividend per share, EUR000

Comparative financial information based on the audited annual reports for the last two financial years

EUR thousand20242025
Revenue00
Operating profit/loss178-460
Net profit/loss177-612
Total assets12,12113,629
Total liabilities10,81712,935
Equity1,304654

Since the end of the 2025 financial year, the financial position of Botanica Lozen EOOD has been materially affected by the conversion of approximately EUR 5.7 million of loan liabilities into equity and the sale of a 25% stake to Kamaleo Invest OOD in May 2026.

Loan liabilities

EUR thousand28 September 2026
Total loan liabilities139.5
incl. to Arco Vara group companies*139.5
incl. to credit institutions0
incl. other loan liabilities0

*On the Closing Date, Botanica Lozen EOOD’s loan liabilities to Arco Vara group companies will be zero.

Prior to the transaction, the ownership structure of Botanica Lozen EOOD is Arco Vara AS 75% and Kamaleo Invest OOD 25%. Upon completion of the transaction, Kamaleo Invest OOD will become the sole shareholder of the company.

Botanica Lozen EOOD is not involved in any pending court or arbitration proceedings that could materially affect the company’s business activities.

At the time of disclosure of the transaction, there are no other agreements in force between Arco Vara AS and Botanica Lozen EOOD apart from the intragroup loan agreement referred to above.

The General Manager of Botanica Lozen EOOD is Christian Petrov. The company does not have a supervisory board.

Arco Vara AS will inform the market separately upon completion of the transaction.

The use of the Arco Vara trademark in Bulgaria will continue under a licence agreement by a local real estate agency that is not part of the Arco Vara consolidation group.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Bigbank: Inimesed usuvad, et riigi majandusel hakkab järjest paremini minema, sama ei saa öelda nende enda majandusliku olukorra kohta

BigbankTäna avaldas Statistikaamet nii tarbija kui ka olulisemate majandusvaldkondade kindlustunde indikaatorid septembris. Tarbijate kindlustunne jäi samale tasemel, kus ta oli ka augustis. Septembri näitajaid meil veel teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kohta ei ole. Augustis oli tarbijate kindlustunne Eestist madalam veel kolmel riigil – Kreekal, Bulgaarial ja Rumeenial. Euroopa Liidu kui terviku kohta on esialgsed andmed septembri kohta olemas ning sealt nähtub, et üldine tarbijate kindlustunne on septembris natuke vähenenud.

Huvitav on tõsiasi, et kui riigi majanduses näevad tarbijad järgmise 12 kuu jooksul paranemise märke, ehk neid kes usuvad, et majandusel hakkab paremini minema, oli septembris natuke rohkem kui augustis, siis enda isikliku majandusolukorra suhtes ollakse natuke pessimistlikumad, ehk pessimistide arv on natuke kasvanud. Ka neid on täna natuke rohkem, kes oma suuremaid oste on tulevikku edasi lükanud. Eks tuleviku, eriti sügise, vaates ollakse mures kütte ja elektrihindade pärast, mis suure tõenäosusega kasvama hakkavad, kui vaadata, mis meie ümber maailmas toimub. Ka intressi tõus ei tekita tuleviku suhtes ülearu optimismi. Just neil päevil ületas kuue kuu euribor 3% piiri.

Ehitussektori kindlustunne on paranenud, kuid siiski veel miinusmärgiga, mis näitab, et pessimiste on jätkuvalt natuke rohkem kui optimiste. Ehitussektorile teeb muret ebapiisav nõudlus ja tellimuste vähesus. Arusaadavad on ka ehitajate murelikud kommentaarid valitsuse otsusele tõmmata pidurit Rail Balticu ehitusele. See objekt andis ju tööd väga suures mahus ja väga paljudele ehitajatele.

Kõige positiivsemalt vaatab tulevikku kaubandus, kus kindlustunde indikaator on kõige positiivsem alates hetkest (mai) kui Statistikaamet seda mõõtma hakkas. Positiivsuse taga on kaupmeeste veendumus, et järgmised kolm kuud on kaubandusele head, eriti just müügi vaates.

Kokkuvõttes näitavad ka kindlustunde indikaatorid, et üldine majandusolukord liigub paremuse poole. Tavainimeseni arusaamine, et meil on majanduskasv, veel jõudnud ei ole.

Kinnisvarakool & koolitus: Korteriühistu revisjonikomisjoni töö praktikas

Domus Kinnisvara: Ärikinnisvaraturul ei ole ESG ainult roheline mõtteviis

Domus Kinnisvara

Domus Kinnisvara

Veel mõned aastad tagasi seostus ESG kinnisvaraturul paljude jaoks eelkõige keskkonnasõbralikkuse, rohesertifikaatide ja uute A-energiaklassi hoonetega. Ärikinnisvara puhul ei puuduta see ainult hoone keskkonnajalajälge, vaid järjest enam ka vara kasutatavust, kuluefektiivsust, finantseeritavust ja pikaajalist konkurentsivõimet. Kinnisvaraomaniku ja investori jaoks tähendab jätkusuutlikkus pigem küsimust, kuidas hoida oma vara konkurentsivõimelisena ja rahavoogu ka kümne või kahekümne aasta pärast. See puudutab eriti Tallinna vanemaid büroohooneid.

Turul toimub praegu selge polariseerumine. Ettevõtted eelistavad kaasaegseid, kvaliteetseid ja energiatõhusaid büroopindu, samal ajal kui vanemate ja madalama kvaliteediga büroohoonete vakantsusrisk kasvab. Domus Kinnisvara andmetel jääb A-klassi büroopindade vakantsus vahemikku 7–12%, B-klassi hoonetel 10–15% ning C-klassi büroohoonetes võib ulatuda juba 20–30%-ni. See annab kinnisvaraomanikule üsna selge sõnumi, et hoone vananemine ei ole enam ainult tehniline, vaid järjest enam majanduslik probleem.

Odavam üür ei pruugi enam olla piisav argument

Vanema büroohoone omaniku tavapärane konkurentsieelis on hind. Kui uus büroopind maksab rohkem, saab vanemat pinda pakkuda odavamalt, aga üürnik ei vaata enam ainult üürihinda. Oluliseks on muutunud kogu kasutuskulu. Kui odavama üüriga hoones on oluliselt suuremad energia- ja kõrvalkulud, kehvem sisekliima ning vananenud tehnosüsteemid, võib hinnavahe kiiresti kaduda. Lisaks konkureerivad ettevõtted töötajate pärast ning töökeskkond on muutunud osaks tööandja väärtuspakkumisest. Seetõttu võib vana hoone puhul ka tegevusetus kujuneda omaniku jaoks kulukaks strateegiaks.

Mingil hetkel võib tekkida negatiivne ahel: hoone vananeb, osa üürnikke lahkub, vakantsus suureneb, omanik langetab üüri ning väheneva rahavoo tõttu jääb järjest vähem raha hoone uuendamiseks. Vara, mis veel kümme aastat tagasi oli täiesti konkurentsivõimeline, võib hakata kiiresti väärtust kaotama.

Ümberehitamine võib olla investeering, mitte kulu

Siin muutub ESG kinnisvaraomaniku jaoks väga praktiliseks. Energiatõhususe parandamine, tehnosüsteemide uuendamine, parem sisekliima, paindlikum ruumilahendus ja hoone kasutusotstarbe ümbermõtestamine nõuavad kapitali. Kuid õigesti tehtuna mõjutavad need korraga mitut kinnisvarainvesteeringu põhikomponenti.

Üürniku kõrvalkulud vähenevad, hoone konkurentsivõime paraneb ning vakantsusrisk langeb. Omanikul tekib parem võimalus säilitada või kasvatada üüritulu. Parema kvaliteedi ja prognoositavama rahavoo tõttu võib paraneda ka vara finantseeritavus ning lõpptulemusena kinnisvara väärtus.

Seetõttu ei peaks vana hoone renoveerimise tasuvust mõõtma ainult küsimusega, mitme aastaga energiasääst investeeringu tagasi teenib. Arvestada tuleb ka säilinud või kasvanud üüritulu, väiksemat vakantsust, madalamat tulevast CAPEX-riski ning vara võimalikku kõrgemat müügihinda.

Tallinnas on ümberehitamine muutunud järjest olulisemaks

Jätkusuutlikkusele pööratakse järjest rohkem tähelepanu nii uute hoonete rajamisel kui ka olemasolevate hoonete ümberehitamisel. Domus Kinnisvara äripindade maaklerite sõnul on sellist tegevust turul järjest rohkem näha ning sama suunda näitab ka Statistikaameti ehituslubade statistika.

Aastatel 2023–2025 sai ümberehitamiseks ehitusloa 103 büroohoonet kokku ligikaudu 547 000 m² ulatuses (uusehitusi 31 hoonet, 260 000 m²). Võrdluseks oli aastatel 2020–2022 vastav maht 57 hoonet ja ligikaudu 271 000 m² (uusehitusi 35 hoonet, 373 000 m²). See näitab, et olemasolevate hoonete uuendamine on muutunud uute büroohoonete rajamise kõrval järjest olulisemaks osaks Tallinna ärikinnisvaraturust.

Kõige rohelisem hoone võib olla see, mis on juba olemas

Iga vana maja ei tasu päästa. Mõne puhul on asukoht vale, mõne konstruktsioon seab liiga suured piirangud ning mõnel juhul on lammutamine ja uue ehitamine majanduslikult mõistlikum. Kuid hea asukohaga vana hoone puhul tasub enne lammutamist teha üks põhjalik arvutus. Küsimus ei ole ainult selles, kui palju renoveerimine maksab, vaid ka selles, kui palju maksab renoveerimata jätmine.

ESG kõige olulisem mõju kinnisvarainvestorile ei pruugi lõpuks olla rohelisem hoone. See võib olla väiksem vakantsus, rahulolevam üürnik, tugevam rahavoog ja vara, millel on väärtus ka kümne või kahekümne aasta pärast.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

AS Pro Kapital Grupp teatab, et olemasolevate võlakirjade ennetähtaegse lunastamise tingimus on täidetud

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (edaspidi ka Pro Kapital) teatas 22. septembril 2026, et lunastab kõik olemasolevad tagatud fikseeritud intressimääraga ennetähtaegselt lunastatavad võlakirjad, ISIN SE0013801172, mille jääk nominaalväärtus kokku on 10 545 000 eurot (edaspidi Olemasolevad Võlakirjad ning Ennetähtaegne Lunastamine).

Ennetähtaegne Lunastamine sõltus Pro Kapitali uue võlakirjaemissiooni edukast arveldamisest, nagu on täpsemalt kirjeldatud Pro Kapitali 22. septembri 2026 börsiteates (edaspidi Uus Võlakirjaemissioon).

Uue Võlakirjaemissiooni arvelduspäev saabus täna ning seetõttu on vastav tingimus täidetud. Ennetähtaegne Lunastamine ei ole seega enam tingimuslik ning toimub 19. oktoobril 2026. Lunastamissumma koos kuni 19. oktoobrini 2026 (kaasa arvatud) kogunenud, kuid tasumata intressiga makstakse kõigile isikutele, kes on 12. oktoobri 2026 tööpäeva lõpu seisuga registreeritud Olemasolevate Võlakirjade omanikena Euroclear Nordics peetavas võlakirjaregistris.

Lisateavet Ennetähtaegse Lunastamise kohta leiab Pro Kapitali 22. septembri 2026 börsiteatest ning Ennetähtaegse Lunastamise teatest, mis on avaldatud Pro Kapitali veebilehel.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Bigbank: Eluasemeturu elavnemist vedasid II kvartalis järelturu korterite tehingud väljaspool Tallinna

BigbankEluasemeturu elavnemisest annavad kõige paremini märku eluasemete hinnad. Kui nõudlus hakkab kasvama, siis hakkavad ka hinnad tõusma. Täna avaldatud Statistikaameti andmed näitavad, et korterite hinnad kasvasid II kvartalis aasta võrdluses 5,3% ning majade hinnad 6,8%. Tehingute maht oli madalam kui aasta tagasi, välja arvatud järelturu korterite tehingute maht väljaspool Tallinna , mis kasvas.

Kinnisvara hind on võrreldes sissetulekutega viimase 6-7 aastaga kiiremini kasvanud. Seda just suuremates keskustes, sellest räägib ka tõsiasi, et tehingute rahalised mahud Tallinnas vähenesid. Paljude perede jaoks on hinnad muutunud liiga kõrgeks. Kui me vaatame keskmise palga kasvu koroona eelsest ajast, siis võrreldavatel perioodidel (2019 II kvartal võrreldes 2026 II kvartal), on keskmine palk 7 aastaga kasvanud 62%, samas kui eluase on kallinenud keskmiselt 92%. Seetõttu on arusaadav, et järelturu korterite ostmine on suurenenud, sest nende hind on lihtsalt jõukohasem. Järelturu korterite madalamat hinda toetab ka tõsiasi, et väljaspool suuremaid keskusi on riigi poolt finantseeritud kortermajande renoveerimist veel vähem toimunud võrreldes kolme keskusega. Kliimaministeeriumi tellitud raportist nähtub, et aastatel 2010-2024 läks 58% renoveerimisprojektidest Harju, Tartu ning Pärnu maakonda, ülejäänud maakondadele jäi seega 42%.

Kui tahame, et inimesed koliksid rohkem maale, näiteks selleks, et sünniks rohkem lapsi, siis tuleb eelisarendada ja toetada elamufondi ehitamist ja renoveerimist just väljaspool suuri keskusi.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Kliimaministeerium: Soojuspumbaga maja ehitamine muutub lihtsamaks ja soodsamaks

KliimaministeeriumTänu taastuvelektri osakaalu suurenemisele on edaspidi lihtsam täita hoonete energiatõhususe miinimumnõudeid. Kliimaministeerium saatis kooskõlastusele eelnõu, millega vähendatakse elektri rolli energiamärgise arvutuses.

„Kui hoonele tehakse energiamärgis, sõltub elektritarbimisest ja selle keskkonnamõjust, kas maja saab A-klassi või B-klassi. Kuna Eesti elektritoodangus on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud taastuvate energiaallikate osakaal ja vähenenud keskmine hind, saab energiatõhususe nõudeid edaspidi lihtsamini täita. Energiatõhusa maja rajamine muutub paindlikumaks, kuid samal ajal säilib selle peamine eelis – väiksem energiavajadus aitab hoida ka tulevased ülalpidamiskulud kontrolli all, “ lausus elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo.

Ministeerium plaanib Tallinna Tehnikaülikooli värskele uuringule tuginedes vähendada elektri kaalumistegurit 2,0-lt 1,8-le. Selle tulemusel mõjutaks elektrikasutus edaspidi energiamärgist umbes 10 protsenti vähem kui varem.

Nii muutub uue väikeelamu ehitamine lihtsamaks, sest energiatõhususe miinimumnõuete täitmiseks tekib rohkem võimalusi. Näiteks soojuspumbaga kütmisel võib nõuete täitmiseks vajalik päikesepaneelide võimsus väheneda kuni 40 protsenti.
Teine muudatus puudutab kontoreid, poode ja teisi mitteeluhooneid. Edaspidi arvestatakse arvutuses ka elektriga, mida seadmed kasutavad öösel ja nädalavahetustel. Nii hakkab arvutuslik energiamärgis paremini vastama sellele, kuidas hoone päriselt energiat kasutab, samas ei muutu nõuded rangemaks.

Muudatused jõustuvad eeldatavasti oktoobris. Majaomanikel, kelle hoonel on juba energiamärgis olemas, pole tarvis muudatuste tõttu uut märgist tellida. Kõik juba väljastatud märgised kehtivad oma tavapärase kehtivusaja lõpuni.

24. juulil jõustusid lisaks muudatused olemasolevate hoonete energiamärgistele (KEK-märgistele), et tavapärasest erinevat kasutust energiatarbimisest lihtsamini maha lahutada – tänu sellele on projekteeritud ja valmis hoone energiamärgised paremini võrreldavad. Muudatus puudutab eelkõige äri- ja kaubandushooneid.

Augustis hakkasid kehtima ka ehitusseadustiku muudatused, mis lihtsustavad muuhulgas detailplaneeringute täpsustamist, hoonete seadustamist ning kasutuslubade ja –teatiste menetlusi, lisaks muutusid paindlikumaks ehitiste ligipääsetavuse nõuded. Need muudatused lihtsustavad eelkõige uusehitust ja vähendavad kulusid.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimine praktikas – juhatuse õigused, kohustused ja vastutus

Statistikaamet: Ettevõtjate kindlustunne on jätkuvalt kõrgeim kaubanduses ja madalaim ehituses

StatistikaametStatistikaamet avaldas täna, 25. septembril ettevõtete ja tarbijate majanduslikku kindlustunnet mõõtvate uuringute ehk konjunktuuribaromeetrite septembri andmed. Kui kaubandus- ja ehitusettevõtete kindlustunne on eelmise kuuga võrreldes pisut kasvanud, siis teenindus- ja tööstussektoris on toimunud väike langus ja tarbijate kindlustunne püsib augustiga samal tasemel.

Septembris oli ettevõtete kindlustunde indikaator jätkuvalt kõige kõrgem kaubanduses (+21,1, augustis +15,7). Hinnangud viimase kolme kuu müügile on võrreldes eelmise kuuga oluliselt langenud, samas olid ettevõtjad optimistlikumad järgmise kolme kuu müügi prognoosimisel. Samuti on mõnevõrra paranenud hinnang kaubavarude hetkeseisule.

Teenindussektoris oli kindlustunde indikaator +1,2 (augustis +7,4), sealjuures langes septembris oluliselt hinnang järgmise kolme kuu nõudlusele. Mõnevõrra on langenud ka tööstusettevõtete kindlustunne (septembris +1,4, augustis +3,6). Eelmise kuuga võrreldes hindasid tööstusettevõtjad septembris pessimistlikumalt nii hetke nõudlust, valmistoodangu varusid kui ka järgmise kolme kuu toodangu mahtu.

Kuigi ehitussektori ettevõtete hinnang on pisut paranenud (septembris -3,8, augustis -8,6), on see teistega võrreldes jätkuvalt kõige madalam. Sarnaselt eelmistele kuudele peavad ehitusettevõtjad oma tegevuse suurimaks piiranguks ebapiisavat nõudlust.

Kolme baromeetri puhul võib andmeid lähemalt vaadates näha, et võrreldes augustiga on arvestataval määral muutunud hinnangud ühele küsimusele, mis osaleb kindlustunde indikaatori arvutamisel. Ehitussektoris vastati oluliselt positiivsemalt küsimusele „Töötajate arv järgmise 3 kuu jooksul” (augustis -4,3, septembris +5,8) ja kaubanduses „Müük järgmise 3 kuu jooksul“ (augustis +5, septembris +36,4). Teenindusbaromeetri uuringus muutus märgatavalt negatiivsemaks hinnang küsimusele „Nõudlus järgmise 3 kuu jooksul (augustis +9,9, septembris -6,7). Kõigil juhtudel on hinnangu peamiseks mõjutajaks suure töötajate arvuga ettevõtete vastused.

Konjunktuuribaromeetrite uuringutes osalejad, sealhulgas ettevõtted, määratakse juhuvalimi alusel ning tulemusi kaalutakse, et need esindaksid võimalikult täpselt üldkogumi arvamust. Kaalude arvutamisel lähtutakse sellest, kui palju inimesi ettevõttes töötab ning seetõttu avaldavad suuremate ettevõtete vastused lõpptulemusele suuremat mõju. Suurem kaal ei tähenda samas seda, et baromeetrite tulemusi kujundab üksnes suurettevõtete arvamus. Selleks, et statistikaamet saaks täpse ülevaate Eesti majanduses toimuvast, on uuringutesse kaasatud nii suurema kui väiksema töötajate arvuga ettevõtteid ning kõigi nende hinnang on oluline.

Tarbijate kindlustunde indikaator on püsinud kõige stabiilsemana: septembris oli see -23,5, augustis -23,6. Kui tarbijate hinnangud oma leibkonna ning riigi majanduslikule olukorrale on alates maist pidevalt paranenud, siis leibkonna järgmise 12 kuu toimetuleku osas oldi septembris pisut pessimistlikumad. Ka on võrreldes augustiga mõnevõrra langenud tarbijate hinnangud püsikaupade ostude prognoosile.

260925 Ettevõtjate kindlustunne on jätkuvalt kõrgeim kaubanduses ja madalaim ehituses

Konjunktuuribaromeetritega hinnatakse nelja ettevõtlussektori ja eratarbijate majanduslikku kindlustunnet. Vastuste põhjal moodustatakse iga sektori kindlustunde indikaator, mis on muu hulgas aluseks majandusprognooside ja üle-euroopaliste võrdluste tegemiseks.

2,5 miljoni euroga tuli müüki Eesti üks omanäolisemaid tööstusarhitektuuri objekte

260925 2,5 miljoni euroga tuli müüki Eesti üks omanäolisemaid tööstusarhitektuuri objekteHarjumaal Turba alevikus on 2,5 miljoni euroga müügis 1923. aastal valminud ja riikliku kultuurimälestisena kaitstav Ellamaa elektrijaama kompleks, kus aastatel 2017–2025 tegutses maailma kõige suurem mootorispordi muuseum MOMU.

Mootorispordi Muuseumi rajamise eel taastati aastaid tühjana seisnud ja lagunenud elektrijaama hoone ning kohandati see muuseumi- ja sündmuskeskuseks. “Ellamaa elektrijaam on väga eriline objekt, mille kulukasse taastamisse on MOMU asutaja Arno Sillat pannud palju aega, energiat ja tööd. Kuigi MOMU tegevus on lõppenud ja eksponaadid hoonest välja viidud on alles unikaalne tööstusarhitektuur ning väga hästi korda tehtud hoone, millel on palju potentsiaali,” räägib 1Partner Kommertskinnisvara konsultant Ivo Jaama.

Ellamaa elektrijaama projekteeris arhitekt Aleksandr Wladovsky. Jaam alustas tööd 1923. aastal ning töötas 1960. aastateni, olles Eesti esimene suurem elektrijaam, kust rajati kaugele ulatuvad kõrgepingeliinid. Elektrijaama renoveerimisel on ajalooliste detailide säilitamise kõrval uuendatud hoone konstruktsioone ja tehnosüsteeme. Taastatud on ajaloolised katuseaknad ja fassaad ning säilitatud ja restaureeritud algupärased keraamiliste ja mosaiikplaatidega põrandaid. Varasemast elektrijaama ajast on turbiinisaalis renoveeritud ja eksponeeritud sildkraana ja vana turbiin. Samal ajal on uuendatud küte, ventilatsioon ja tuleohutussüsteemid ning rajatud ligipääsetavuse lahendused.

1Partneri konsultandi sõnul ei pea hoone järgmine kasutus olema tingimata seotud muuseumiga. “Suured ruumid, kõrged laed, arvukad lisaruumid ja ajalooline tööstuslik arhitektuur loovad väga palju põnevaid võimalusi kuidas kompleksile uus elu anda. Hoone sobiks näiteks filmide tootmiseks või tehnoloogia- ja robootikaettevõttele, aga ka kontsertide ja teiste sündmuste korraldamiseks. Renoveerimata ruume saab ehitada ka kontoriteks või korteriteks,” selgitab Jaama.

Müügis on kogu viiel kinnistul asuv hoonete kompleks, mis hõlmab kokku 10 593 ruutmeetrit. Lisaks elektrijaama peahoonele kuuluvad kompleksi 1933. aastal kasutusele võetud võrgukudumistöökoda ja 1936. aastal ehitatud töökoda, samuti kasvuhoone ja suur korsten. Kinnistul asub ka mootorispordi ajaloost inspireeritud klassikalise kujundusega park koos purskkaevu, jalgteede, istumisalade ja mälestusnurgaga. Endisest elektrijaamast paari minuti kaugusel asub Turba rongijaam.

1Partner on enam kui 22-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Swedbank: Euribor ületas 3% piiri: kas koduost tasub edasi lükata?

SwedbankKuue kuu euribor ületas taas 3% piiri, kerkides 3,013%-ni. Kas kodu ostmist tasuks nüüd edasi lükata ja oodata madalamaid intresse? Swedbanki kodulaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul ei tasu pikaajalist koduostuotsust teha ainult euribori hetkeseisu järgi.

Kodulaen on pikaajaline kohustus ning Swedbankis võetakse see keskmiselt 28 aastaks. Selle aja jooksul jõuavad intressimäärad nii tõusta kui ka langeda. Näiteks kolm aastat tagasi kerkis kuue kuu euribor mõneks ajaks üle 4%.

Intressimuutuse mõju näitab lihtne arvutus. 150 000 euro suuruse ja 28-aastase kodulaenu puhul oleks 3% euribori ja 1,45% marginaali juures kuumakse ligikaudu 782 eurot. Kui euribor tõuseks 0,25 protsendipunkti võrra, suureneks kuumakse umbes 22 euro võrra 804 euroni. Kui euribor jõuaks taas 4% juurde, suureneks kuumakse 3% euriboriga võrreldes umbes 89 euro võrra ehk 871 euroni.

„Kui inimesel on kodu vaja ja tema rahaline seis võimaldab seda osta, siis on kodu ostmiseks õige aeg. Otsust ei tasu teha ainult selle põhjal, kus euribor parasjagu on või kas loodame, et see hakkab peagi langema. Olulisem on vaadata enda vajadusi, sissetulekute stabiilsust, olemasolevaid kohustusi ja seda, kas laenumakse jätab eelarvesse piisavalt ruumi ka muudeks kuludeks ja ootamatusteks,“ ütles Pärgma.

Kodu ostmise edasilükkamine ei tähenda tingimata, et hiljem tuleb tehing odavam. Ootamise ajal tuleb üürikodus elades jätkuvalt maksta üüri ning pikemas vaates on kinnisvarahinnad üldjuhul kasvanud. Seega võib juhtuda, et intresside langust oodates ei kujune koduost kokkuvõttes soodsamaks.

„Kodulaen on pigem maraton kui sprint. Kui vajadus kodu järele on olemas ja laen on jõukohane, siis ei tasu aastakümneteks tehtavat otsust siduda sellega, milline on euribor stardihetkel,“ ütles Pärgma.

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark

Koolitus „Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes“ toimub 07.10.2026

Evi HindpereKinnisvaratehingus ilmnenud varjatud puudus võib põhjustada tõsise vaidluse ostja, müüja ja kinnisvaramaakleri vahel. Oluline on teada, milline teave tuleb ostjale edastada, milline on maakleri roll ja vastutus ning kuidas oma tegevust ja olulist infot dokumenteerida.

Koolitus „Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes“ annab praktilise ülevaate müüja ja maakleri vastutuse piiridest, ostja õigustest, õiguskaitsevahenditest ja vaidluste lahendamisest. Koolitaja Evi Hindpere käsitleb ka reaalseid kaasusi ja kohtupraktikat, et aidata keerulisi olukordi oma töös paremini ennetada ja lahendada.

Koolitus toimub 07.10.2026 kell 14.00–17.15 hübriidõppena Tallinnas Tulika 19 Flora Majas ja veebis MS Teamsi vahendusel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused