Riigi Kinnisvara: Patarei merekindluse ostuks laekus üks pakkumus

Riigi Kinnisvara / RKASJärgnevalt asub hindamiskomisjon kontrollima pakkuja poolt esitatud dokumentide vastavust ostjale seatud tingimustele. Kui nimetatud tingimused on täidetud, avatakse alles teine ümbrik pakkuja hinnapakkumusega. Kui enampakkumine osutub edukaks, selgub võitja ja tulemused kinnitatakse detsembri keskpaigas.

Enampakkumise alghind on 4,5 miljonit eurot ning võidab hinnalt kõrgeim pakkumus. Müügileping sõlmitakse võitjaga 60 päeva jooksul tulemuste kinnitamisest.

Müümise eesmärk on leida Patarei merekindluse alale ostja, kes on valmis ja võimeline korrastama Patarei merekindluse kui olulise mälestise ning arendama ala välja Tallinna linnale ja Kalamajale olulise piirkonna ja tervikkeskkonna. Riigi Kinnisvara eesmärk on tulevast omanikku Patarei restaureerimisel ja arendamisel igakülgselt toetada.

Müügis on kolm merekindluse kinnistut: Kalaranna tn 28, Kalaranna tn 30 ja Vesilennuki tn 4. Patarei merekindluse suhtes kehtib Patarei ja Lennusadama piirkonna detailplaneering DP030970 ning Kalaranna tn 28 ja Vesilennuki tn 4 kinnistu detailplaneering DP037880. Detailplaneeringutest tulenevad õigused ja kohustused lähevad üle tulevasele kinnistute omanikule. Kinnistute sihtotstarve on elukondlik ning äri- ja ühiskondlik, hoonete arv võib olla kokku 11. Täpsem info Patarei merekindluse müügitingimustest www.patarei.eu.

Patarei merekindlus asub omanäolises ja arenevas Põhja-Tallinnas. Ainulaadse arhitektuurse ja omapärase sisearhitektuurse lahendusega merekindlus on äratuntav nii maalt kui merelt. Tegemist on ajaloolise hoonekompleksiga Tallinna merepiiril, mille ajalugu ulatub pea 200 aasta taha.

Hepsor Kinnisvara: Tallinna esimese rohelise mõtteviisiga kõrghoone

Hepsor rajab Tallinna südalinna lähistele Pärnu maanteele Eesti esimese rohelise mõtteviisi kõrghoone.

Hepsori juhatuse liikme Henri Laksi sõnul on keskkonnasõbraliku kõrghoonega mõeldud eelkõige uut kodu otsivatele ettevõtetele, kes hoolivad nii enda kui ümbritseva keskkonna tulevikust. “Oma tubli rohebüroode rajamise kogemuse pealt saame julgelt väita, et selliste kontorihoonete ehitamine ei ole vilunud tegijale tegelikult märkimisväärselt kulukam ja seetõttu ei tule üürnikel karta suuremaid kulusid,” kinnitas Laks ja lisas, et pigem toovad nutikad keskkonnasõbralikud lahendused endaga kaasa hoopis madalamad kõrvalkulud.

Aadressil Pärnu mnt 113 kerkiva büroohoone 13 korrusel saab olema kokku 3900 ruutmeetrit üüritavat pinda ning lisaks büroodele ka äripinnad, restoran ja mugavalt parkimisruumi. Päikeseline 5. korruse katuseterrass saab olema avatud kõikidele hoone kasutajatele.

Tegemist on esimese kõrghoonega Tallinnas, mida jahedal ajal köetakse ja suvisel ajal jahutatakse maaküttega. Hoone temperatuuri reguleerimine käib automaatselt läbi hoone termoaktiivse konstruktsiooni ning vajaduspõhine, lähtuvalt inimeste arvust ja ruumiõhu kvaliteedist töötav ventilatsioon loob mugava töökeskkonna.

Büroo 113 nime kandvas hoones kogutakse vihmavesi kokku, filtreeritakse ja kasutatakse näiteks tualettides. Katusel olevad päikesepaneelid aitavad katta üldelektrikulusid.

Keskkonnasõbralik arhitektuur ja spetsiaalselt disainitud sirmid akende ees takistavad suvisel ajal päikesekuumusel ruumidesse jõuda ja aitavad jahutamisele minevaid kulusid vähendada.

Hoone juures on 4-korruseline parkimismaja, kus eraldi kohad elektriautode laadimiseks. Samuti on hoones eraldi kinnine parkimisruum jalgratastele, rattaga tööl käivatele inimestele mõeldud riietus- ja duširuum.

Hepsor on Eesti rohelise mõtteviisi ärimajade teerajaja, kelle esimene keskkonnasõbralik ärihoone valmis aadressil Sõpruse pst 157 juba ligi viis aastat tagasi ning Eesti suurim A-energiaklassiga rohebüroo aadressil Järvevana tee 7b eelmise aasta alguses. Hiljuti teatas Hepsor, et asub ka Haabersti ja Mustamäe piirile rajama uut rohelise mõtteviisi maja nimega Grüne.

2021. aastal valmiva Büroo 113 hoone on projekteerinud arhitektuuribüroo Pluss, hoonet ehitab Mitt&Perlebach ja üürib 1Partner Seven.

Pindi Kinnisvara: Kaupmeestel parem võimalus keskustesse kolida

Pindi KinnisvaraAlates kaubanduskeskuste rajamise algusaastatest on neis pinna üürimine olnud üksikute väljavalitute privileegiks, kuna kaubanduskeskused dikteerisid jõuliselt, milline üürnik neile sobib ja milline jääb ukse taha. Hetkel on olukord aga kaupmeeste kasuks.

Uute kaubanduskeskuste lisandumine on seda trendi muutnud – osaliselt tühjad müügipinnad annavad võimaluse ka neile kaupmeestele, kellele oli varem keskustes esinduse avamine vaid unistuseks.

„Kõige käegakatsutavamaks näiteks on muidugi T1, mille sisseelamisperiood pole veel lõppenud ja alles katsetatakse sobivat üürnike kooslust. Suure tegija lisandumine on erinevatel põhjustel vabu pindu tekitanud ka teistes, eelkõige väiksemates keskustes, mis annab nii mõnelegi aastaid keskustesse pinda otsinud ettevõttele võimaluse lõpuks sinna ka kolida,“ selgitas Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.

„Küll ei tasu ära unustada, et pea eranditult kõik suuremad keskused, sealhulgas Kristiine ja Ülemiste, olid algusaastatel paindlikumad, kuniks rahvas keskuse lõplikult omaks võttis. Kui T1 oma külastajate voo paika saab, sulgub ka kaupmeestele ainulaadne aken ja üürnike valik muutub keskustes uuesti jäigemaks,“ ütles Sooman.

Riigi Kinnisvara: Kolde pst riigigümnaasiumi rahvusvahelise arhitektuurikonkurss

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas välja Kolde pst (aadressiga Kolde pst 67a) riigigümnaasiumi õppehoone arhitektuurivõistluse Tallinnas.

Kolde pst riigigümnaasiumi õppehoone ideekavanditelt ootame kunstilist kvaliteeti, funktsionaalsust ja vastavusust võistlusülesandele. Lisaks planeeringulist lahendust ja sobivust ümbritsevasse linnaruumi. Oluline on ekspluatatsioonikulude optimaalsus kompleksi elukaare jooksul ning ehitushinna vastavus püstitatud eesmärgile.

Uus koolimaja on kavandatud kokku ca 1200 õpilasele, sh personalile. Hoone netopind on ca 7900 m². Võistlusala asub Põhja-Tallinna linnaosas, Pelgulinna asumis ning piirneb läänest ja kagust elamualadega; põhjast Kolde puiesteega; idast politseijaoskonna ning lõunast riigile kuuluva ühiskondlike ehitiste ja sihtotstarbeta maaga.

Kolde pst 67a kinnistu hoonestamine on planeeritud järk-järgult. Esimeses etapis ehitatakse kinnistu Kolde pst poolsesse ossa riigigümnaasiumi õpperuumid ja spordisaal (campus-tüüpi keskkond, mahuliselt liigendatud üks hoone või mitu erinevat hoonemahtu). Teises arendusetapis on soov lisada kinnistule ühiskondliku funktsiooniga hooneid.

Kinnistu kavandatakse kvaliteetseks puhke-, spordi- ja esindusalaks, mis on osa avalikust linnaruumist.

Haljastus kavandatakse vastavalt maastikuarhitektuursele kontseptsioonile. Kontseptsioonis arvestatakse, et riigigümnaasium saab olema mh keskkonnasuunaga ning haljastus annab koolikeskkonnale olulist lisaväärtust. Selleks planeeritakse kinnistu lõunaküljel, tänase liigniiske võsa asemele keskkonnateemaline õppe-, näidis- ja võistlusala.

Hoone energiatõhusus peab vastama liginullenergiahoonele esitatud nõuetele. Õppehoone peab olema madala energiakasutusega ja arvestama säästvate tehnoloogiate kasutamist. Hoone peab olema võimalikult säästliku ja keskkonnasõbraliku ehitus- ja viimistlusmaterjalide valiku, ehitustehnoloogiaga ning olema lihtne hooldada. Hoone konstruktiivses lahenduses eelistada puitu.

Žüriisse kuuluvad Indrek Riisaar Haridus- ja Teadusministeeriumist, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhitekt Kaidi Põldoja, Eesti Arhitektide Liidust Kaire Nõmm, Andres Lember ja Markus Kaasik.

Ideekonkursi osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 16.01.2020 kell 15:00. Ideekonkursi preemiafond on kokku 36 000 eurot.

Ideekonkursil osalemiseks, teavituste saamiseks ja küsimuste esitamiseks läbi e-riigihangete keskkonna peavad osalejad avaldama oma kontaktandmed, registreerudes hangete keskkonnas aadressil https://riigihanked.riik.ee „hankes osalejad“ lehel.

Riigihange „Tallinna Kolde pst riigigümnaasiumi õppehoone arhitektuurivõistlus” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 216387.

Taustainfoks:
Esimene nn maakondlik gümnaasium, Viljandi Gümnaasium, alustas tegevust 1. septembril 2012. Aasta hiljem alustasid õppetööd Läänemaa Ühisgümnaasium Haapsalus ja Jõgevamaa Gümnaasium. 2015 sügisel avasid uksed Jõhvi Gümnaasium, Pärnu Koidula Gümnaasium, Tartu Tamme Gümnaasium ja Võru Gümnaasium. 2016 sügisel avasid uksed Põlva Gümnaasium, Valga Gümnaasium ning Hiiumaa Gümnaasium ja 2018 Rapla Gümnaasium, Paide Gümnaasium ja Viimsi Gümnaasium. Selle aasta 1. septembrist 2019 lisandus Kohtla-Järve Gümnaasium. Lisaks tegutsevad riigigümnaasiumitena Nõo Reaalgümnaasium ja Noarootsi Gümnaasium.

Kokku tegutseb 1. septembri 2019 seisuga 16 riigigümnaasiumi, 13 maakonnas. Koolivõrgu programmi kohaselt on 2023. aastaks õppetööd alustanud kokku 24 riigigümnaasiumi. 2021 alustavad õppetööd riigigümnaasiumid Tabasalus ja Kuressaares, 2022 Rakveres ja Laagris ning peale 2022 aastat Jüris, Tallinnas ja Narvas.

EKFL: Kinnisvaraettevõtjate kindlustunne on aastatagusest tugevam

Eesti Kinnisvarafirmade Liit EKFLEesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) uuringu alusel on kinnisvaraettevõtjate ja tippspetsialistide kindlustunne nii äripindade kui elamispindade turu osas tugevam kui aasta tagasi. Jätkuvalt on ettevõtjate ootus suurendada nii töötajate arvu kui ettevõtte käivet.

Äripindade turu osas on ettevõtjate ootused pisut negatiivsemad. Uuringust paistab välja ootus, et äripindade tehinguid jääb vähemaks ja hinnad on surve all. Siiski on eelmise aastaga võrreldes ootused pisut positiivsemad.

„Negatiivse alatooniga ootuste taga on majanduse üks suur probleem – see on tööjõu puudus, mis pärsib ettevõtete laienemise võimalusi. Samuti on äripindade investeerimistehingute takistuseks panganduse ümber toimuv trall, mis on toonud endaga kaasa kohalike investorite jaoks raha kättesaadavuse halvenemise,“ analüüsis uuringu tulemusi EKFLi juhatuse liige Tõnu Toompark.

Elamispindade üürituru osas on kinnisvaraettevõtjate ja tippspetsialistide hinnangud üsna positiivsed ning aastataguse ajaga võrreldes optimistlikumad. Elamispindade ostu-müügitehingutele aga oodatakse mõningat langust. Tehinguhindade prognoosis on siiski kasvusuund.

„Positiivne vaade elamispindade turule on selgitatav jätkuvalt tugeva nõudlusega. Koduostjad on rõõmsad ja teevad usinalt tehinguid. Teisisõnu on tehingute arv ajaloolisest keskmisest märksa kõrgemal. See tähendab, et mõningane aeglane ja rahulik tehingute arvu allapoole tulemine on üsna õigustatud ootus,“ leidis Tõnu Toompark.

„Omaette huvitav teema on üüriturg. Üüriturg on laienenud nii üüripakkumiste kui üürnike poole pealt. See on väga positiivne areng, mis muudab elamispindade turgu ja kättesaadavust paindlikumaks. Loodame, et ettevõtjate positiivsed ootused üürituru edasiste arengute osas tähendavad, et nad on valmis sellesse sektorisse jätkuvalt panustama,“ avaldas Tõnu Toomark lootust.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit viib regulaarselt kaks korda aastas läbi kinnisvarasentimendi uuringut. Küsitlusele vastajateks on EKFLi liikmed ja teised kinnisvaravaldkonna ettevõtete juhid ja tippspetsialistid, kes annavad eksperthinnangu erinevate turuindikaatorite liikumissuundade osas.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit on loodud 1994. a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub 59 juhtivat kinnisvarasektori ettevõtet.

 

“Väikeinvestori võimalused kinnisvarasse investeerimisel” toimub 04/12/2019

Tõnu ToomparkKinnisvarakoolis toimub 04/12/2019 seminar “Väikeinvestori võimalused kinnisvarasse investeerimisel“. Seminar  annab ülevaate erinevatest kinnisvarasektoriga seotud investeerimisvõimalustest, mis on kättesaadavad ja jõukohased kõigile väikeinvestoritele.

Seminari Väikeinvestori võimalused kinnisvarasse investeerimisel” sihtrühm on: 

  • Väikeinvestorid, kes soovivad panustada kinnisvarasektorisse – üürikinnisvarasse, ühisrahastusse, kinnisvarasektori aktsiatesse või kinnisvarafondidesse.
  • Kõik inimesed, kellel on huvi hakata tegelema investeerimisega. Investeerimisega alustamiseks ei pea Sul olema kontol tuhandeid eurosid, piisab ka ainult tahtmisest, teadmistest ja kahekohalisest summast.

Seminaril saad teada järgmist.

  • Seminaril osaleja on teadlik erinevatest võimalustest kinnisvarasse investeerimisel.
  • Seminaril osaleja oskab planeerida oma investeeringute tootlust ja arvestab erinevate investeerimistoodetega kaasnevaid riske.
  • Seminaril osaleja teab kuidas tegeleda oma portfelli üürikinnisvaraga.
  • Seminaril osaleja oskab koostada oma väärtpaberite portfelli vastavalt oma võimalustele ja riskitaluvusele.
  • Seminaril osaleja oskab valida ühisrahastuse pakutavate võimaluste seast endale sobivaim toode.

Seminar toimub 04/12/2019 kell 13.00-16.15 Tallinna kesklinnas. Lektor on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: Vaid 5% eluruumidest valmis väljaspool Harju, Tartu ja Pärnu maakonda

Tõnu Toompark2019 III väljastati Eestis ehitusluba 2512 eluruumile. Kasutusloa sai samal ajal 2158 eluruumi.

Ehitusloa saanud eluruumidest 1732 ehk 69% asuvad Harju maakonnast. Tartu maakonna 467 ehitusloa saanud eluruumi moodustab ehitusloa saanud eluruumidest 19%. PÄrnumaa vastavad näitajad on 100 eluruumi ja 4%. Ülejäänud Eesti maakondade ehituslubade arv oli kokku 213 ehk ainult 8% kogumahust.

Kasutuslubade ehk eluruumide valmimise poole pealt vaadatuna on kontsentreerumine kolme maakonda veelgi suurem. Vaid 5% ehk 101 eluruumi 2019 III kvartalis valminud eluruumidest asuvad väljaspool Harju, Tartu ja Pärnu maakonda.

Eluruumide ehituslubade ja kasutuslubade suurematesse tõmbekeskustesse ja nende ümbrusesse koondumise taga on nende piirkondade kõrgem töökohtade arv ja kõrgem palgatase. Samuti asjaolu, et vaid suuremates tõmbekeskustes on elamispindade ehitamine majanduslikult tasuv, kus kinnisvara turuväärtus ületab ehitushinda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Baltic Horizon: Osaku puhasväärtuse 2019. aasta oktoobri seisuga

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2019. aasta oktoobri lõpu seisuga on 1.3230 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtuse muutus võrreldes eelneva kuu lõpu seisuga on -1.27%. Fondi puhasväärtuse vähenemine tulenes seoses oktoobris osakuomanikele rahalise väljamaksete arvesse võtmisega summas ligikaudu 3,06 miljonit eurot. Arvestamata väljamaksete mõju Fondi puhasväärtusele, oleks renditegevusest teenitud rahavoog ja negatiivne muutus rahavoogude riskimaandamisinstrumendi reservis mõjutanud puhasväärtust +0.75% võrra võrreldes eelmise kuuga. Fond teenis 2019. aasta oktoobris auditeerimata konsolideeritud puhaskasumit 1,125 tuhat eurot, mis on 9.1% kõrgem võrreldes 2019. aasta septembriga. Puhaskasumi kasv on seotud Leedus Vilniuses asuva North Stari ärikeskuse omandamisega.

Baltic Horizon Fondi 2019. aasta III kvartali konsolideeritud auditeerimata majandustulemused

Baltic Horizon FundVara brutoväärtus (Gross Asset Value ehk GAV)
2019. aasta III kvartalis suurenes veidi Fondi vara brutoväärtus: 344,9 miljonilt eurolt (2019. aasta II kvartali lõpu näitaja) 345,3 miljoni euroni. Kasvu peamisteks allikateks olid kinnisvarainvesteeringute raamatupidamisväärtuse tõus, mis tulenes tehtud investeeringutest, ja rahasaldo suurenemine, mis tulenes hiljuti omandatud Galerija Centrsi ostukeskuse positiivsest mõjust Fondi III kvartali rahavoole.

Vara puhasväärtus (Net Asset Value ehk NAV)
2019. aasta III kvartalis suurenes Fondi vara puhasväärtus 131,1 miljonilt eurolt (2019. aasta II kvartali lõpu näitaja) 135,2 miljoni euroni. Fondi vara puhasväärtusele avaldasid positiivset mõju Fondi III kvartali majandustulemused ja 2019. aasta juulis suunatud pakkumise käigus kaasatud kapital summas 4 miljonit eurot (netosumma). Seda mõju vähendasid osakuomanikele tehtud rahaline väljamakse summas 2,6 miljonit eurot (0,026 eurot osaku kohta) ja negatiivne muutus rahavoo riskimaandamise reservis.

Puhas renditulu ja puhaskasum
Fondi 2019. aasta III kvartali puhaskasum oli 3,1 miljonit eurot (2018. aasta III kvartal: 2,2 miljonit eurot). Fond teenis 2019. aasta III kvartalis 5,4 miljonit eurot puhast renditulu (2018. aasta III kvartal: 3,8 miljonit eurot). Puhtale renditulule ja puhaskasumile avaldas positiivset mõju uute kinnisvarainvesteeringute omandamine 2019. aastal (Duetto II büroohoone ning Galerija Centrsi ostukeskus).

Rahaline väljamakse (dividend)
Fond deklareeris 18. oktoobril 2019 osakuomanikele III kvartali 2019 tulemustest rahalise väljamakse kogusummas 3,06 miljonit eurot ehk 0,027 eurot osaku kohta (II kvartalis 2019 2,62 miljonit eurot või 0,026 eurot osaku kohta).

Perioodi peamised näitajad

Tuhandetes eurodes III kv 2019 III kv 2018 Muutus (%)
       
Puhas renditulu 5 412 3 840 40,9%
Ärikasum 4 550 3 095 47,0%
Finantstulud ja -kulud (netosumma) -1 339 -774 73,0%
Maksueelne kasum 3 211 2 321 38,3%
Perioodi puhaskasum 3 059 2 195 39,4%
       
Ringluses olevate osakute kaalutud keskmine arv 100 461 178 79 064 2931 27,1%
Kasum osaku kohta (eurodes) 0,03 0,03
Tuhandetes eurodes 30.09.2019 31.12.2018 Muutus (%)
 
Kasutuses olevad kinnisvarainvesteeringud 336 488 245 160 37,3%
Vara brutoväärtus 345 327 260 878 32,4%
Intressikandvad laenukohustised 196 947 140 507 40,2%
Kohustised kokku 210 098 151 073 39,1%
Vara puhasväärtus 135 229 109 805 23,2%
Ringluses olevate osakute arv 100 915 202 78 496 8312 28,6%
Vara puhasväärtus osaku kohta (eurodes) 1,3400 1,3988 -4,2%
Laenu tagatuse suhtarv 58,5% 57,3% – 
Keskmine sisemine intressimäär 2,6% 2,4% – 
  1. Esitatud osakute arv ei sisalda 278 402 osakut, mille Fond osakute tagasiostu programmi raames tagasi ostis ja 2018. aasta oktoobris tühistas.
  2. Esitatud osakute arv ei sisalda 255 969 osakut, mille Fond osakute tagasiostu programmi raames tagasi ostis ja 2019. aasta veebruaris tühistas.

Kinnisvarainvesteeringute tootlus 2019. aasta III kvartalis

2019. aasta III kvartalis oli Fondi kinnisvarainvesteeringute portfelli rendipindade tegelik keskmine täitumus 97,3% (2019. aasta II kvartal: 95,4%). Kõiki rendigarantiisid arvesse võttes oli sisemine täitumuse määr 97,7% (2019. aasta II kvartal: 96,7%). Kinnisvarainvesteeringute keskmine otsene tootlus oli 2019. aasta III kvartalis 6,7% (2019. aasta II kvartal: 6,8%). Kinnisvarainvesteeringute portfelli esmane puhastootlus oli samal perioodil 6,5% (2019. aasta II kvartal: 6,5%).

Ülevaade Fondi kinnisvarainvesteeringutest seisuga 30. september 2019

Kinnisvarainvesteering Segment Raamatupidamis-väärtus1
Tuhandetes eurodes
Renditav netopind Otsene tootlus2 Esmane puhas-tootlus3 Täitumuse määr
III kv 2019
 
Vilnius, Leedu
Duetto I Büroo 16 020 8 498 7,7% 7,2% 98,7%
Duetto II Büroo 17 900 8 673 7,1% 7,3% 100,0%4
Europa ostukeskus Kaubandus 40 403 16 856 6,7% 6,1% 95,6%
Domus Pro ostukeskus Kaubandus 16 523 11 247 7,5% 7,1% 98,1%
Domus Pro ärikeskus Büroo 7 530 4 831 8,7% 7,5% 100,0%
Meraki maa 1 700
Vilniuses kokku   100 076 50 105 7,2% 6,8% 97,9%
             
Riia, Läti            
Upmalas Biroji bürookompleks Büroo 25 220 10 458 6,9% 6,5% 100,0%
Vainodes I Büroo 21 497 8 052 6,9% 6,9% 100,0%
LNK Centre Büroo 16 830 7 453 6,4% 6,5% 100,0%
Sky supermarket Kaubandus 5 424 3 254 7,9% 7,4% 99,4%
Galerija Centrs Kaubandus 75 840 20 022 6,1% 6,0% 95,9%
Riias kokku   144 811 49 239 6,5% 6,4% 98,3%
             
Tallinn, Eesti            
Postimaja ja CC Plaza Kaubandus 32 140 9 145 4,2% 4,5% 90,8%
Postimaja ja CC Plaza Vaba aeg 14 980 8 664 9,0% 7,1% 100,0%
G4S-i peahoone Büroo 17 133 9 179 7,7% 7,0% 100,0%
Lincona Büroo 17 513 10 871 8,0% 7,2% 99,4%
Pirita ostukeskus Kaubandus 9 835 5 508 6,8% 8,6% 92,6%
Tallinnas kokku   91 601 43 367 6,5% 6,3% 97,0%
Portfell kokku   336 488 142 711 6,7% 6,5% 97,7%
  1. Põhineb viimasel, seisuga 30. juuni 2019 teostatud hindamisel ja hilisematel kapitalikuludel.
  2. Otsese tootluse leidmiseks jagatakse puhas äritulu kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumusega, millele on lisatud hilisemad kapitalikulud.
  3. Esmase puhastootluse leidmiseks jagatakse puhas äritulu kinnisvarainvesteeringu turuväärtusega.
  4. Duetto II sisemine täitumuse määr on rendigarantii tõttu 100%.

KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA MUU KOONDKASUMI ARUANNE

Tuhandetes eurodes 01.07.2019-30.09.2019 01.07.2018-30.09.2018 01.01.2019-30.09.2019 01.01.2018-30.09.2018
 
Renditulu 5 782 4 012 14 579 11 576
Teenustasutulu 1 476 619 3 128 1 812
Renditegevuse kulud -1 846 -791 -4 123 -2 513
Puhas renditulu 5 412 3 840 13 584 10 875
Halduskulud -879 -748 -2 405 -2 009
Muu äritulu 17 3 23 48
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kahjum/kasum -2 439 480
Ärikasum 4 550 3 095 8 763 9 394
Finantstulud 1 2 4 6
Finantskulud -1 340 -776 -3 316 -1 981
Finantstulud ja -kulud kokku -1 339 -774 -3 312 -1 975
Maksueelne kasum 3 211 2 321 5 451 7 419
Tulumaksukulu -152 -126 -75 -964
Perioodi kasum 3 059 2 195 5 376 6 455
         
Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav muu koondkasum/-kahjum
Rahavoogude riskimaandamise puhaskahjum/-kasum -305 205 -1 397 -425
Intressi ülemmäära seadmise kulud -33
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasumi/-kahjumiga seotud tulumaks 17 -37 92 42
Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav tulumaksujärgne muu koondkahjum/-kasum -288 168 -1 305 -416
     
Perioodi tulumaksujärgne koondkasum kokku 2 771 2 363 4 071 6 039
       
Tava- ja lahustatud kasum osaku kohta (eurodes) 0,03 0,03 0,06 0,08


KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

Tuhandetes eurodes 30.09.2019 31.12.2018
     
Põhivarad    
Kinnisvarainvesteeringud 336 488 245 160
Tuletisinstrumendid 33 9
Muud põhivarad 96 596
Põhivarad kokku 336 617 245 765
Käibevarad
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 1 958 2 229
Ettemaksed 247 154
Muud käibevarad 960 505
Raha ja raha ekvivalendid 5 545 12 225
Käibevarad kokku 8 710 15 113
Varad kokku 345 327 260 878
Omakapital
Sissemakstud kapital 121 883 93 673
Omaosakud -335
Rahavoogude riskimaandamise reserv -2 310 -1 005
Jaotamata kasum 15 656 17 472
Omakapital kokku 135 229 109 805
Pikaajalised kohustised
Intressikandvad laenukohustised 196 559 140 401
Edasilükkunud tulumaksukohustised 5 809 5 844
Tuletisinstrumendid 2 491 1 069
Muud pikaajalised kohustised 1 248 905
Pikaajalised kohustised kokku 206 107 148 219
Lühiajalised kohustised
Intressikandvad laenukohustised 388 106
Võlad tarnijatele ja muud võlad 2 890 2 397
Tulumaksukohustis 1
Muud lühiajalised kohustised 712 351
Lühiajalised kohustised kokku 3 991 2 854
Kohustised kokku 210 098 151 073
Omakapital ja kohustised kokku 345 327 260 878

Pindi Kinnisvara: Korterite kiire hinnatõus on müüt

Pindi KinnisvaraHoolimata sellest, et korterite hinnad näitavad graafikutes ülijärsku hinnatõuse, on see petlik ning lõviosas ajab keskmise tehinguhinna üles suur uute korterite osakaal.

„Statistika kohaselt maksab keskmine korter Tallinnas hetkel 2000 eurot ruutmeeter. Ilmselgelt on see täielik jama. Oktoobrikuus ostetud korterite ruutmeetrihind oli 2000 eurot, sest umbes kolmandik tehingutest olid oluliselt kallimates uusarendustes. Tegelik korterite hinnatõus on mõni protsent aastas,“ kinnitas Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.

Tema sõnul on statistikal suur jõud, kuna tegelikult nn keskmise vara omanik riputab kohe enda korterile ka kahetuhande eurose hinnasildi külge. „Kahju on inimestest, kes on oma nõukaaegse paneelmaja korteri eest saadavat tulu valesti arvestanud ning oma lastele maad ja ilmad kokku lubanud,“ lisas ta.

Sooman soovitas oma korteri müügihinna arvutamisel lähtuda ikkagi reaalsetest võrreldavatest tehinguhindadest, mitte naabermaja müügipakkumistest või üldisest keskmisest, mis sõltuvalt majandustsüklile järsult alla- või ülespoole võib moonduda. „Masu ajal ei maksnud ka tegelikult keskmise Tallinna korteri ruutmeeter 700 eurot, rohkem tehinguid tehti lihtsalt odavamate ja kehvemas seisukorras varadega, mis vedasid keskmise hinna alla,“ lisas ta.

Pindi Kinnisvara: Kinnisvaraturu tervise määrab tehingute arv

Pindi KinnisvaraOktoobris tehti Eesti suuremates linnades 1446 korteriomanditehingut, viimati ületati seda taset aasta tagasi.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman sõnas, et kinnisvaraturul on hinnatasemest märksa olulisem indikaator hoopis tehingute arv. „Liiga intensiivne või vastupidi, liiga passiivne turg on viide suurematele probleemidele. Viimastel aastatel on Eesti suuremate linnade tehingute arvud olnud stabiilsed ja see on märk sellest, et turg areneb rahulikult vastavalt nõudluse ja pakkumise vahekorrale. Mingeid suuri muutusi pole majanduskeskkonnas toimunud – see on ainult positiivne,“ selgitas ta.

17 suurema linna korterite keskmine tehinguhind tõusis oktoobris 7% ja püsib rekordilähedasel tasemel 1545 €/m².

Septembris oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel veel 1445 €/m². Kui septembris tehti indeksilinnades 1408 korteriomandi tehingut, siis oktoobris oli tehingute arv 1446.

Võrdluseks – 2018. aasta oktoobris tehti indeksilinnades 1546 korteriomandi tehingut.

Võrreldes varasema hinnatipuga juunis 2019 on indeks 0,1% protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 148 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara poolt koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui viieteistkümne aastase ajaloo.

Kapitel: Sõpruse Ärimaja pälvis BREEAM In-Use sertifikaadi

KapitelTallinnas Sõpruse puiesteel asuv Sõpruse Ärimaja pälvis rahvusvahelise BREEAM In-Use sertifikaadi tasemel Very Good, mis kinnitab büroohoone ja töökeskkonna head taset. Hoone omanik Kapitel on Sõpruse Ärimaja energiatõhususe, sisekliima ja töökeskkonna parandamisse investeerinud viimastel aastatel ligikaudu 400 000 eurot, mille tulemusel on Sõpruse Ärimaja üks innovaatilisemaid ärimajasid omas klassis.

„Pälvitud BREEAM In-Use sertifikaat kinnitab, et ärimaja hoone on tehniliselt heas seisukorras ning siin asuvate ettevõtete töötajate heaolu enim mõjutav töökeskkond heal tasemel,“ ütles Kapiteli Eesti kinnisvarajuht Vahur Kaska. „Lisaks on hoone ühistranspordiga väga hästi ligipääsetav, ärimaja ümbruses on kättesaadavad siin töötavatele inimestele vajalikud olulisemad teenused ning oleme loonud head võimalused jäätmete liigiti kogumiseks ja seeläbi keskkonnamõju vähendamiseks. Samuti oleme hoonesse loonud käepärased võimalused jõudehetkede aktiivseks veetmiseks – rajatud on hoonesisene terviserada ning loodud erinevate sportmängude harrastamise võimalused. Lähikuudel plaanime alustada massaažiteenuse osutamist eelkõige hoone üürnikele, kuid ka klientidele väljastpoolt hoonet.“

„Sõpruse Ärimaja eristub selgelt oma märkimisväärse elektrienergia omatoodangu osakaaluga – üle 15% aastasest vajadusest tagab  gaasil töötav elektri- ja soojuse koostootmisjaam (CHP) ning taastuvenergia, mille allikaks on päikesepaneelid katusel,“ lisas Vahur Kaska. Kuna päikeseelektrijaam toodab elektrienergiat peamiselt suvel ning koostootmisjaam peamiselt talvel, on kombinatsioon ideaalne, saavutamaks maksimaalselt aastaringset lokaalset elektri tootmist. Lisaks energiasäästlikkusele on Kapitel investeerinud tehnosüsteemide energiatõhusamaks muutmisesse ning paigaldanud suurema päikesekiirgusega majakülgede akendele päikesekaitsekiled ning üldpindadele energiasäästlikud LED-valgustid. Nimetatud meetmed on võimaldanud märkimisväärselt vähendada üürnike kõrvalkulusid.

Sõpruse Ärimaja BREEAM standardi nõuetele vastavuse hindamise viis läbi Erkki Seinre ettevõttest BuildingLabel OÜ.

Kapitel järgib rahvusvahelise BREEAM keskkonnasäästlikkuse sertifikaadi nõudeid ka oma teiste projektide arendamises ja juhtimises. Tänavu kevadel sai BREEAMi sertifikaadi tasemel Very Good Kapiteli portfelli kuuluv Narbuto 5 ärihoone Vilniuse kesklinnas. Ettevõtte poolt Riiga arendatava Elemental Skanste kahe büroohoone projekteerimisprotsess pälvis esimese büroohoonena Riias BREEAMi sertifikaadi tasemel Excellent. Kapitel järgib BREEM standardi nõudeid ka Liivalaia äri- ja elukvartali arenduses. Ettevõte omab osalust ka Viru Keskuses, mis on pälvinud LEED O&M Platinum sertifikaadi jätkusuutliku ja keskkonnasõbraliku hoone opereerimise eest.

BREEAM (Building Research Establishment’s Environmental Assessment Method) on keskkonna hindamise meetod, millel on ettenähtud kriteeriumid, hindamaks hoone omadusi, disaini, ehitust ja kasutust. Mõõtmisi tehakse erinevate kategooriate ja kriteeriumite alusel alates energiast ökoloogiani. Tulemused on seotud energia, veekasutuse, sisekeskkonna (tervis ja heaolu), reostuse, transpordi, materjalide, jäätmete, ökoloogia ja juhtimisprotsessidega.

SEB: Eesti majanduskasv aeglustub

SEB PankSEB värske majandusprognoosi põhjal suudab maailmamajandus lähiaastail suuremaid karisid vältida, kuid tööturu poolt seatud piirangud hoiavad kasvu tagasihoidlikuna. Eesti majanduskasv aeglustub järsult nõrga väliskeskkonna mõjul, kuid eratarbimine ei luba SKP kasvul langeda alla 2 protsendi taseme.

Maailmamajandus on stabiliseerumas

Pärast heitlikku poolaastat on olukord maailmamajanduses muutunud viimastel kuudel stabiilsemaks. Föderaalreservi kolm järjestikkust intressikärbet, positiivsed sõnumid USA ja Hiina kaubandusläbirääkimistest ja tööstuse languse peatumine Aasias on andnud tuleviku osas suuremat kindlust. Kõige selgemalt peegeldub julgem vaade aktsiaturgudel, mis on jõudsalt ülespoole rühkinud ja vallutavad vähemalt USAs aina uusi kõrgusi.

Kuigi globaalse majanduslanguse tõenäosus on vähenenud, jääb majanduskasv vähemalt jõukates riikides hillitsetuks, seda ennekõike geopoliitika ja olukorra tõttu tööturul. OECD riikides on keskmine töötuse määr jõudnud viimase 40 aasta madalaimale tasemele, USAs on töötus koguni viimase 50 aasta väikseim. Ainuüksi seetõttu on majanduskasvu oluline kiirenemine äärmiselt ebatõenäoline. Kiirem majanduskasvus eeldaks hüppelist tõusu tootlikkuses, mis vähemalt Euroalal on viimastel kvartalitel pigem stagneerunud.

Euroala majanduskasvu piirab nii eksport kui tarbijate ettevaatlikkus

Praeguse majanduskeskkonna probleemid on kõige selgemalt nähtavad globaalses kaubavahetuses, mille varasem kiire kasv on pöördunud langusse. Üks kaubanduse aeglustumise põhjustest on USA ja Hiina vaheline tariifisõda. Kaitsetollide otsene mõju on olnud pigem vähene, kuid see on mõjutanud majandusosaliste kindlustunnet ja muutnud ettevõtted uute investeeringute tegemisel väga ettevaatlikuks.

Just ekspordi madalseis on üks peamistest põhjustest ka Euroala aeglase majanduskasvu taga. Ekspordist sõltuvate Saksamaa ja Itaalia majanduskasv saab olema tagasihoidlik kogu meie prognoosihorisondi vältel., samas kui rohkem sisetarbimisest sõltuvad riigid, nagu Prantsusmaa, jätkavad stabiilset kasvamist. Sisetarbimise tõus saab vaatamata tööturu tugevusele olema siiski pigem tagasihoidlik, sest tarbijad on ettevaatlikud ja soovivad pigem suurendada säästmist kui rohkem tarbida.

Konservatiivsed tarbijad seavad kahvlisse ka majandust suunavad institutsioonid. Euroopa Keskpanga rahapoliitika on juba aastaid olnud ülimalt leebe ja sama trend jätkub. Taaskäivitatud on varaostuprogramm ja ilmselt langetatakse hoiustele kehtestatud negatiivset intressimäära 2020. aasta märtsis veelgi, -0,6% juurde. Et keskpanga arsenal on ammendumas, räägitakse aina enam vajadusest kasutada majanduse elavdamiseks valitsuse eelarvepoliitikat. Samas on paljud Euroala riikidest niigi silmitsi seadusandlusest tulenevate piirangutega riigivõla suuruse ja eelarvepuudujäägi osas.

Nende trendide koosmõjul piirdub Euroala majanduskasv tänavu kõigest 1 protsendiga, tõustes 2020. aastal 1,1 protsendi ja 2021. aastal 1,3 protsendini.

Eesti majanduskasv aeglustub järsult

Ekspordist sõltuva Eesti jaoks on praegune väliskeskkond selgelt ebasoodne. Teisalt on eksportijad suutnud sellel aastal vastutuult väliskaubanduses üsna hästi trotsida. Ehkki kaubaeksport on languses juba alates juunist, on seda suuresti põhjustanud energiakaupade müügi suur langus. Küll on tööstusettevõtted muutunud tuleviku osas väga pessimistlikuks ja tõenäoliselt hakkab mahtude langus puudutama aina suuremat osa tegevusaladest. Lisaks hetkekonjunktuurile on küsimärgi all eksportiva tööstuse pikaajaline konkurentsivõime. Isegi võrreldes sarnase elatustasemega riikidega, on Eesti töötlevas tööstuses hõivatud liiga palju inimesi, kuid sealt saadav lisandväärtus on madal. Seetõttu peab osa tänastest tööstusettevõtetest peagi uksed sulgema või muutma oma äriplaani.

Eesti majanduskasvu jääb toetama eratarbimine. Eesti tööhõive püsib ühena kogu Euroopa kõige kõrgematest ja kroonilise tööjõupuuduse tõttu ei ole valmis tööandjad töötajatest loobuma ka siis, kui majandus veidi aeglasemalt kasvab. Kuigi pensionireform, ei ole Riigikogus veel heakskiitu saanud, näib täna juba üsna kindlana, et 2021. aastal osa elanikkonnast oma pensionisäästud realiseerib. Hüppeline tarbimise kasv ergutab majanduskasvu siiski vaid korraks.

Tugeva aasta alguse tõttu kasvab Eesti SKP tänavu 3,2 protsenti. 2020. aastal aeglustub Eesti majanduskasv vaid 2 protsendini. Pensionireformi mõjul on 2021. aastal oodata kasvu kiirenemist, kuid endiselt nigela ekspordinõudluse tõttu piirdub SKP tõus 2,6 protsendiga.

Pindi Kinnisvara: Korteriühistute mured

Pindi KinnisvaraPaljude korteriühistute igapäevane majandamine on räbalalt korraldatud, mistõttu otsitakse endale vastu talve kiirkorras uut haldusfirmat.

Pindi Kinnisvarahalduse haldusteenuse juht Reimo Roze ütles, et päringute arv korrashoiuteenuse osutaja vahetamiseks on hüppeliselt kasvanud. „Pole päeva, kui meile tellimust ei esitata ning põhjused on enamasti väga sarnased – suurimaks probleemiks on nõrk võlamenetlus, mis on lubanud lohakamatel elanikel ühistule suuri summasid võlgu jääda. Kuna talv koos suuremate küttekuludega on ukse ees, soovitakse võlad ja sogaseks aetud raamatupidamine kiirelt kontrolli alla saada,“ selgitas Roze.

„Harvad pole ka juhtumid, kus ühistud on aastaid haldusfirmale osade teenuste eest lihtsalt tühja maksnud – lepingu järgi peaks teenus sisaldama tehnosüsteemide ja hoone üldist seisukorra kontrolli, aga kui ühistu esimees elanike kaebuste tõttu lõpuks ise katusele ronib, on selgunud, et ükski spetsialist pole narmendavat katust aastaid inspekteerimas käinud,“ rääkis Roze.

Sooduspakkumine käsiraamatule “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?”

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?Vaid loetud päevad on võimalik Kinnisvarakooli e-poest tellida käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” soodushinnaga!

      • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “iwuc53” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
      • Pakkumine kehtib kuni 24.11.2019.

Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” on mõeldud nii väiksema- kui suuremamastaabiliste üürileandjate abimeheks. Käsiraamat puudutab üürileandmise majanduslikku aspekti. Samuti on põhjalikult käsitletud eluruumi üürileandmise õiguslikke külgi. Käsiraamatu autorid on Tõnu Toompark ja Evi Hindpere.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine