Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Maaeluministeerium: MES andis välja esimese kaaslaenu kodu soetamiseks maale

24.01.2022 Adaur.ee

Sildid: Coop, Eesti, elamu, eluase, Ida-Virumaa, kinnisvara, kodu, koostöö, laen, Leho Verk, leping, lisatagatis, maa, Maaelu Edendamise Sihtasutus, Maaeluministeerium, maja, minister, pank, pere, piirkond, Põlva, projekt, rahvastik, ridaelamu, riik, statistika, tagatis, Urmas Kruuse, väärtus, Vabariigi valitsus, Valga, Valgamaa, valitsus, Võru

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) sõlmis reedel, 21. jaanuaril maale elama asumist soodustava pilootprojekti raames esimese kaaslaenu lepingu uut kodu Ida-Virumaale rajava perekonnaga.

„Uus aasta sai hea alguse, millel on ka sümboolne väärtus. Esimese kaaslaenu lepingu sõlmis MES Ida-Virumaal elava lastega perekonnaga, kes ehitab pangalt saadava laenu ja MES-i kaaslaenu abil omale uue maja,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Täpselt sellisena ongi see riiklik abimeede mõeldud, soodustamaks kodu rajamist maapiirkonda, kus kinnisvara ostmiseks või korda tegemiseks on laenu saamine olnud raskendatud ilma lisatagatisteta.“

MESi juhatuse liige Leho Verk lausus, et krediidikomitee tegi esimese kaaslaenu taotluse osas positiivse otsuse ära juba eelmise aasta lõpus, kuid dokumendimajandus ja asjaajamine mitme rahastaja vahel nõuab oma aja ning laenulepingu allkirjastamiseni jõuti reedel. „Esimene kodulaenu klient jõudis MESi Coop panga kaudu, kuid taotlusi on juba esitanud ka teiste pankade kliendid. Meede on sihtrühma poolt soojalt vastu võetud ja erinevates etappides olevaid taotlusi on töös veel mitmeid. Järgmine leping allkirjastatakse juba täna.“

Tegemist on pilootprojektiga, mis rakendub kahes Eesti piirkonnas: Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal. Koostöös pankadega pakub MES kaaslaenu kodu soetamiseks Põlva- Võru- ja Valgamaal ning Ida-Virumaal kuni 1000 elanikuga asustusüksustes. Laenu saab elamu, sh paaris- või ridaelamu ostmiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks. Laenu abil toetatavate sihtpiirkondade valikul arvestati nii rahvastikunäitajaid, majanduslikke näitajaid kui ka piirkondade kinnisvaraturu hinnastatistikat.

Pilootprojekti elluviimiseks eraldab Maaelu Edendamise Sihtasutus omakapitalist 5 miljonit eurot. MESi poolt koostöös krediidi- ja finantseerimisasutustega pakutava kaaslaenu maksimaalne suurus on 100 000 eurot.

Maaeluministri ettepanek maale elama asumist soodustava pilootprogrammi elluviimiseks MESi laenutoe kaudu sai Vabariigi Valitsuselt heakskiidu mullu septembris, mille järel töötas MES koostöös Maaeluministeeriumiga välja täpsemad laenusaamise tingimused ( https://www.mes.ee/eluaseme-kaaslaen).

Uus Maa statistika: Tartu kinnisvara tegi ajaloolise hüppe

24.01.2022 Adaur.ee

Sildid: analüüs, arendaja, arendus, Eesti, ehitus, elamu, elamumaa, eramu, hind, hoone, Igor Habal, kinnisvara, korter, krunt, linn, maa, maa-amet, maja, ruutmeeter, statistika, Tartu, tehing, Uus Maa, uusarendus

2021. aastal kallines Tartu korteri ruutmeetri mediaanhind 10% rekordilise 1766 euroni ning tehingute arv suurenes lausa 33%, analüüsib Eesti suurim kinnisvarabüroo Uus Maa Maa-ameti tehingustatistikat.

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütiku Igor Habali sõnul tõusis Tartus nii majade, korterite kui ka ehituskruntide hind ajaloo kõrgeimale tasemele. „Tartu korterite hind kasvas eriti tuntavalt aasta lõpus ning detsembris sündis 1874 euroga uus ruutmeetri hinnarekord,“ ütles Habal.

„Tartu kinnisvaraarendajad olid võrreldes teiste linnadega küllalt kiired ja efektiivsed ning said oma korterid vaatamata materjalide tarneraskustele valmis. Seetõttu suurenes Tartus uusarendustehingute arv võrreldes varasema aastaga 17% 722 korterini, mis moodustab 29% kõigist müüdud korteritest ja on riigi üks kõrgemaid näitajaid,“ rääkis Habal.

„Näiteks Lai 29 ja Pepleri 34 mikrokorterite arendustes sõlmiti eelmisel aastal tervelt 120 esmamüügi tehingut. Nendes majades maksis ruutmeeter ligi 3600 eurot, mis on Tartu skaalal küllalt krõbe ja täiesti pealinnaga võrreldav hinnatase. Ühest küljest tõstsid uusarendused statistiliselt keskmist hinda, aga leevendasid ka defitsiiti,“ ütles Uus Maa analüütik ja lisas, et Tartu nõukogudeaegsete tüüpmajade korterite ruutmeetri hinnatipp jääb 2200-2300 euro juurde.

2021. aastal tehti Tartus elukondliku kinnisvaraga kokku 2726 tehingut, mis on ligi 32 protsenti rohkem kui varasemal aastal.

Korteritega tehti mullu 2518 tehingut, mis on 33% rohkem kui aasta varem. Tartu kalleim korter müüdi 450 000 euro eest.

Tartus müüdi mullu kokku 147 hoonestatud elamumaa krunti, mis on 21% rohkem kui aasta varem. Eramu keskmine hind tõusis aastaga 8% 168 000 euroni. Tartu kalleim eramu müüdi 875 000 euro eest.

Eelmisel aastal tehti Tartus hoonestamata elamumaa kruntidega 61 tehingut, mis on 24% rohkem kui 2020. aastal. Krundi keskmine hind kasvas 8% 65 000 euroni. Tartu kalleim elamukrunt müüdi 148 000 euro eest.

SEB: Euroopa positiivsete intressimääradega?

21.01.2022 Mihkel Nestor

Sildid: Christine Lagarde, Eesti, euribor, Euroopa, Euroopa Keskpank, hind, hinnad, hinnakasv, hinnatõus, hoius, inflatsioon, intress, intressimäär, kinnisvara, kodu, koroona, kriis, laen, laenujääk, maa, maja, Mihkel Nestor, nõudlus, omanik, ostja, pangad, pank, plaan, poliitika, Rahandusministeerium, riik, Saksamaa, sisemajanduse kogutoodang, SKP, teenus, tehing, toetus, tööstus, tootlus, turg, turuosa, valitsus, võrdlus

Finantsturud näivad ennustavat, et Euroopa pikaleveninud eksperiment negatiivsete intressimääradega on lõppemas. Kas tõesti ja milline on selle mõju majandusele?

Inflatsioon sunnib keskpangad tegudele

Keskpankurite kunagistest kinnitustest, et praegune hinnatõus on ajutine ja lühiajaline, on alles jäänud vaid ilus mälestus. Nüüdseks on inflatsioonisurve jõudnud punkti, kus Ühendriikide Föderaalreserv plaanib hinnatõusu ohjamiseks ainuüksi tänavu tõsta intresse kolm-neli korda, misläbi jõuaks peamine intressimäär aasta lõpuks 1,25% tasemele. Meie jaoks olulisem on aga intressimäärade tulevik Euroalal. Kui Ühendriigid viib plaanitav intressitõus tagasi koroonaeelsesse aega, siis Euroopas on rahapoliitiline eksperiment negatiivsete intressimääradega kestnud varsti juba kaheksa aastat. Nii on ebanormaalsusest kujunenud normaalsus, millega ümber harjumine ei pruugi olla valutu.

Kui uskuda finantsturge, siis näib tuul olema tõesti pöördumas ka Euroopas. Kiired liikumised on viimastel nädalatel toimunud kodulaenuomanikele tuttava Euribori tulevikutehingutega. Meeldetuletuseks on Euribori näol tegemist intressimääraga, millega pangad üksteisele laenu annavad. Selle suurus sõltub omakorda tingimustest, millega on raha valmis laenama ja hoiustama Euroopa Keskpank. Et keskpank on 2014. aastast raha enda juures hoiustamist „karistanud“ negatiivse intressimääraga, siis on pea sama kaua miinuses püsinud ka Euribor. Nüüd ennustab finantsturg aga, et 2023. aasta septembris võiks Euribor esmakordselt jõuda plusspoolele. Sisulises plaanis tähendab see turuosaliste ootust, et Euroopa keskpank on inflatsiooni ohjamiseks sunnitud lõpuks intressimäärad positiivseks tõstma. Kas tõesti? Elame-näeme.

Mis saab Itaaliast?

Keskpanga tulevased otsused on muidugi spekulatsioon, ent võlakirjaturul peegelduvad ootused tulevasest intressitõusust juba täna. Lõppeval nädalal jõudis esmakordselt alates 2019. aasta suvest positiivse numbrini Saksamaa 10-aastase võlakirja tootlus. Pakutav reaaltootlus on muidugi naeruväärne 0,01% ja sisemajanduse kogutoodangust alla 70% jääva riigivõla ning konservatiivse eelarvepoliitika poolest kurikuulsa Saksamaa jaoks poleks ka oluliselt kõrgem intressimäär mingi probleem. Hoopis teistsugune on vaade olukorrale aga ilmselt Itaalia rahandusministeeriumis, mille 10-aastase võlakirja eest nõutav intressimäär on jõudnud 1,34% juurde. Kui Euroopa keskpanga värske juht Christine Lagarde 2020. aasta märtsis pressikonverentsil teatas, et tema eesmärk ei ole euroalasse kuuluvate riikide võlakirjatootluste erinevuse ehk spread’i alla surumine, reageeris turg sellele paaniliselt: Itaalia 10-aastase võlakirja reaalintress tõusis tasemele, mis ületas enamuse eestlaste kodulaenu oma. Toonasest sõnavääratusest saadud valus õppetund sunnib keskpanka nüüd oma samme hoolega kaaluma, et euroala nõrgemaid liikmeid mitte „kuivale“ jätta. Näiteks on ühe võimalusena spekuleeritud, et vaatamata intressimäära tõstmisele, jätkab keskpank senised võlakirjaoste, tagamaks, et ka jätkusuutmatu riigirahandusega riikide võlale leiduks turul ostja.

Intressitõus pole garanteeritud

Samas tuleb muidugi öelda, et Euroopa peatne intressitõus ei ole kuidagi garanteeritud. Ehkki inflatsiooni jälgitakse Frankfurdis pingsalt, ei ole ikkagi selge, kui jätkusuutlikuks see Euroopas osutub. Detsembris küündis euroala hinnatõus tervikuna 5%ni, kuid vaadates selle aluskomponente, on tegemist ikkagi peamiselt energiakandjate hinnatõusuga, mis keskpanka niivõrd ei loksuta. Teravamalt peetakse silmas teenuste hindasid, mis peegeldab sisemaist hinnasurvet ja majandusosaliste ootuseid. Kuigi ka teenuste hinnad on kasvanud, siis palju mõõdukamas tempos. Näiteks detsembris suurenesid need aastases võrdluses vaid 2,4% – kasvutempo, millega keskpank pärast aastaid kestnud deflatsiooniohtu on täna valmis leppima.

Inflatsiooni kõrval omab muidugi tähtsust ka Euroala üldine majanduslik seis. Kuigi senine taastumine koroonakriisist olnud tubli, siis ei ole õnnelik lõpp kindel. Valitsused on kriisiaegseid toetusmeetmeid järjest koomale tõmbamas ja tegelikult annab alles käesolev aasta vastuse, kas kunstlikus koomas hoitud patsient ka iseseisva hingamisega hakkama saab. Keskpanga võimalikke otsuseid silmas pidades on märgiline, et suhteliselt nigel on taastumine olnud Saksamaal, kes tavapäraselt keskpangas kõrgemaid intressimäärasid on toetanud. Eriti puudutab see Saksa tööstust, kus tootmismaht kriisieelse ajale endiselt kaugelt alla jääb.

Mida arvata kõrgematest intressimääradest Eestis?

Eesti vaatevinklist on lood intressitõusudega kahetised. Ühelt poolt pole kahtlustki, et siinne inflatsioon on täna liialt kõrge. Teisalt sunnib energia suur hinnatõus inimesi juba praegu muid kulutusi koomale tõmbama, vähendades seega tõenäosust laiapõhjalise liigsuurest nõudlusest põhjustatud hinnaspiraali tekkeks. Keskpank on tundnud muret majapidamiste julge laenuvõtmise ja kinnisvara kiire hinnakasvu pärast, mida intressitõus võiks jahutada. Kiirelt muutuva demograafia tõttu aeglustub kinnisvara hinnaralli aga juba ilmselt enne Euroopa Keskpanga otsuseid. Arvestades eestlaste 9,3 miljardi euroni küündivat kodulaenujääki on kindel see, et ka mõne protsendikümnendiku suurune intressitõus majanduses tundmata ei jää.

Eesti Pank: Ülo Kaasik: praegune erakordselt kiire hinnatõus aeglustub teisel poolaastal

21.01.2022 Eesti Pank

Sildid: EAS, Eesti, Eesti Majandusteaduse Selts, Eesti Pank, eksport, elamispind, eluase, eluasemelaen, ettevõte, hind, hinnakasv, hinnatõus, inflatsioon, intress, kasum, kindlustunne, kinnisvara, konkurents, kriis, Kvarta, kvartal, laen, maa, maja, majanduskasv, maksud, mõis, nõudlus, palgatõus, palk, pank, pension, Poola, prognoos, riik, sääst, sektor, sissetulekud, SKP, teenus, toetus, tööjõud, tulu, turg, turism, Ülo Kaasik, valitsus

Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul on Eesti praegune erakordselt kiire hinnatõus ajutine nähtus, sest finantsturgude hinnangul toormete hinnatõus tänavu aeglustub ja väga heas seisus Eesti majanduse edasine kasv muutub märgatavalt aeglasemaks.

Inflatsioon Eestis kiirenes terve eelmise aasta vältel, jõudes detsembriks 12,2%ni. Eelkõige on põhjusteks energia ja toormete hinnatõus maailmaturul ning tarneahelate tõrked, mis on hoogustanud inflatsiooni ka mujal maailmas. USAs kiirenes inflatsioon detsembris 7%-le ja euroalal 5%-le. „Selline erakordselt kiire hinnatõus jääb aga pigem ajutiseks,“ lausus Kaasik. Finantsturgude hinnangul toormete hinnatõus tänavu aeglustub ja aasta teises pooles pidurdub ka hinnatõusu tempo.

Eesti Majandusteaduse Seltsi aastakonverentsil esinenud Kaasik tõi eraldi välja, et valitsuse energiatoetuste kogumaht oleks mõistlik hoida väiksemana, kui on riigi lisatulud kõrgetest energiahindadest põhjustatud maksude, heitmekvootide ja riiklike energiafirmade kasumi näol. „Kui energiatoetuste pakett peaks minema oluliselt suuremaks, siis on oht, et valitsus võib anda niigi kiirele hinnatõusule hoogu juurde ning toetused töötaksid endale vastu,“ ütles Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.

Eestis on hinnatõusule lisahoogu andnud majanduse hea seis. Eurodes mõõdetuna ületas Eesti majanduse maht kriisieelset taset eelmise aasta kolmandas kvartalis juba 14%. Enamikel sektoritel majanduses läheb hästi ja tootmisvõimsused on maksimaalselt käigus. Ettevõtted on valmis töötajaid juurde palkama kõigis sektorites. Prognoosi kohaselt alaneb tööpuudus tänavu 5,5%-le ja langustrend jätkub eelolevatel aastatel.

„Probleem on aga see, et vabadele töökohtadele ei ole tööturult leida vajalike oskustega inimesi ning samuti ei ole näha, et tööjõud oleks liikunud tootlikumatesse sektoritesse,“ nentis Kaasik. Suur nõudlus töötajate järele hoiab üleval palgatõusu tempot – sel ja järgmisel kerkivad palgad Eestis keskmiselt üle 8%. Kaasiku sõnul võib kulude kiire kasv ohtu seada Eesti ettevõtete konkurentsivõime, sellest aga sõltub töökohtade teke ja pikaajaline palgakasv.

Alanud aastal on oodata majanduskasvu aeglustumist. Ühest küljest on tootmisvõimsused jõudnud oma piiri lähedale ning tänavu aeglustab majanduskasvu ka kiire hinnatõusu. Täiendavat ebakindlust lisab kiire energiahindade kasv. Eeldatavasti mõjutab viirus majandusaktiivsust vähem kui varem, aga osas sektorites on mõju siiski veel märkimisväärne. Näiteks ei ole veel kriisist taastunud Eesti teenuste eksport, eelkõige turismiga seotud valdkonnad.

Eesti elanike sissetulekute kiire kasv ja tugev kindlustunne on tekitanud suure nõudluse eluasemeturul. Laenuvõimekust on tõstnud pandeemia ajal kasvanud säästud ja teise pensionisamba väljamaksed. Elamispindade hinnakasv on kohati juba keskmise palga kasvust ette jõudnud ning Eesti Panga hinnangul on kinnisvaraturul märke ülehinnatusest. Keskpank jälgib neid arengutendentse tähelepanelikult ja on vajadusel valmis eluasemelaenude andmise tingimusi karmistama. „Liiga tempokas laenukasv võib olla ohtlik, sest kui mõne aja pärast sissetulekud vähenevad või laenuintressid hakkavad tõusma, siis võib osa inimesi sattuda raskustesse laenude tagasimaksmisel,“ hoiatas Kaasik.

Eesti Majandusteaduse Seltsi aastakonverents toimus tänavu 20. ja 21. jaanuaril.

Pärnu linn müüs Rüütli tänaval ajaloolise hoonekompleksi

21.01.2022 parnu.ee

Sildid: Apeki Arenduse, arendus, Christoph Heinrich Mohr, CKE, ehitis, ehitus, elamu, eluruum, hoone, Irina Talviste, Kesklinn, kontor, leping, linn, maja, Narva, omanik, Pärnu, Pärnu linnavalitsus, plaan, portaal, Rootsi, üür, vahetus, valitsus, Vanalinn

Pärnu linnavalitsus võõrandas avalikul enampakkumisel Rüütli 23 ja 25 hooned. Nendes Mohri majana tuntud hoonetes paiknes pikka aega Pärnu linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond. Pärast linnavalitsuse kolimist Suur-Sepa tänavale, on linn Rüütli 23 ja 25 pindu välja rentinud.

Koos Rüütli 23 ja Rüütli 25 hoonetega võõrandas linn ka nende taga sisehoovis asuva garaaž-lao aadressiga Rüütli 23/1. Kompleksi ostis enampakkumisel parima pakkumise (601 800 eurot) teinud Apeki Arenduse OÜ. Uuel omanikul on plaanis ehitised korda teha ja jätkata seal üüritegevusega.

Mohri majal on põnev ajalugu. Rüütli 23 valmis 1681. aastal Pärnu raehärra ja kaupmehe Christoph Heinrich Mohri elamuks. See oli üks esimesi maju Pärnus, mis rajati fassaadiga vastu tänavat ja vastu toonast turuplatsi ehk praegust Lasteparki. Hoone esimesel korrusel olid äriruumid, teisel korrusel eluruumid.

Elu- ja ärihoonega üheaegselt ehitati samale krundile ka ait (täna Rüütli 21 asuv Mohri ait). 1700. aastal olevat Rootsi kuninga Karl XII hobune kaotanud raua, kui kuningas ratsutas läbi Rüütli tänava. Pärast kuninga lahkumist Narva alla Peeter I vastu lahingut andma, kinnitati raud Rüütli 23 räästa alla märgiks, et Karl XII on Pärnut külastanud. Turistidele näidatakse seda rauda praegugi, kuid ei julge kinnitada, et tegemist on tõepoolest autentse Karl XII hobuse kabjarauaga.

19. sajandi esimesel poolel kujundati Rüütli 23 hoone klassitsistlikuks: teise korruse ruudukujulised aknad raiuti suuremaks ülespoole, põhikorruse aknad aga allapoole ristkülikuteks. Lisati ka kolmnurkfrontoon, kuhu paigutati algselt portaalilt kaksikvapp. Fassaad kaunistati Pärnule iseloomulike detailidega.

1887. aastal kolis majja, mis siis kuulus juba Jacob Jacke kaubakontorile, Pärnu postkontor ja telegraafijaam. Telegraafijaama laiendamiseks ehitati majale juurde Nikolai tänava poolne osa, mis praegu kannabki numbrit 25.
1923-1965 paiknes hoonetes telefoni keskjaam. Sealt edasi kuni tänaseni on Rüütli 23 ja 25 olnud peamiselt kasutusel kontoripinnana.

2007. aastal avati Rüütli 23 maja ees Johann Voldemar Jannseni skulptuur.

Mohri kompleksi kuuluva Rüütli 21 ehk ajaloolise aidahoone ühes juurdeehitusega müüs linn 2018. aastal osaühingule Mohri Ait. Vastavalt linnaga sõlmitud lepingule, peab ait olema korrastatud 2023. aastaks.

Pärnu abilinnapea Irina Talviste avaldas lootust, et Rüütli 23 ja 25 omanikuvahetus toob Pärnu vanalinna uut elu ja et sealsed ettevõtjad panustavad ühiselt linna arengusse. „Linnakodanikud on aastaid tundnud muret Rüütli tänava hääbumise pärast. Loodame, et Mohri aida ja äsja müüdud Rüütli 23 ja 25 hoonetega tekib meil uue inspireeriva sünergiaga kesklinna süda, mis toob nii pärnakad kui linna külalised taas enam Pärnu kesklinna ja eriti just Rüütli tänavale,“ märkis Talviste.

Statistikaamet: Ehitushindade kasvu tõukas eelmisel aastal tagant ehitusmaterjalide hinnatõus

21.01.2022 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2021. aastal võrreldes 2020. aasta keskmisega 8,3%. Möödunud aasta neljandas kvartalis tõusis ehitushinnaindeks kolmanda kvartaliga võrreldes 3,0%, võrreldes 2020. aasta neljanda kvartaliga oli tõus rekordiline – 14,7%.

Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel, mis jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitiste gruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned.

Statistikaameti analüütiku Ülo Pauluse sõnul mõjutas ehitushinnaindeksi tõusu eelmise aasta neljandas kvartalis võrreldes eelneva kvartaliga enim materjalide kallinemine. Indeksi kogutõusu toetas ka palgakasv, mis andis indeksi tõusust kolmandiku. „Võrreldes 2020. aasta keskmisega kallines tööjõud 2021. aastal 3,2%, masinate kasutamise maksumus tõusis 1,8% ja materjalide hinnad 11,6%,“ täpsustas Paulus.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis 2021. aasta neljandas kvartalis võrreldes kolmanda kvartaliga samuti 3,0%. Võrreldes 2020. aasta keskmisega tõusis indeks 2021. aastal 7,0%, sealhulgas kallines tööjõud 3,2%, masinate kasutamine 0,9% ja materjalide hinnad 9,7%.

Ehitushinnaindeksi andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel. et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Kesklinna korterite turu detailne ülevaade

21.01.2022 Tõnu Toompark

Sildid: analüüs, arendaja, arendus, elamispind, hind, hinnad, investor, Kesklinn, kinnisvara, kommentaar, konkurents, korter, linn, linnaosa, maksumus, müük, nõudlus, omavalitsus, pakkumine, piirkonna ülevaade, projekt, sektor, tehing, tellija, Tõnu Toompark, ülevaade, uusarendus, valitsus, võrdlus

Kesklinna kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Kesklinna linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

korterituru tehingud ja hinnad;
korterite tehingute toalisus ja vanus;
uusarenduste pakkumine ja hinnad;
uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Veel jõuad registreerida 25/01/2022 toimuvale üürikoolitusele

21.01.2022 Margot Toompark

Sildid: eluruum, Evi Hindpere, Gerdi Arst, hind, investor, Karl Märka, keskkond, kinnisvara, Kinnisvarakool, kodu, koolitus, linn, maa, maakler, maja, Margot Toompark, müük, omanik, pere, plaan, Tallinn, Tõnu Toompark, üür, Üürikoolitus, valitsus

Üürikoolitus toimub 25/01/2022 Kinnisvarakoolis. Koolitusel annavad Tõnu Toompark, Karl Märka, Gerdi Arst ja Evi Hindpere ülevaate üüriäri majanduslikest aspektidest, üürivõlast, lühiajalisest üürimisest ja üüriäri juriidilistest aspektidest.

Koolitusele on oodatud kõik:

eraisikud, kes annavad eluruume üürile;
väikeinvestorid, kes plaanivad soetada eluruumi selle üürileandmiseks;
kinnisvaramaaklerid, kes vahendavad eluruumidest üüripindu;
kinnisvara omanikud, kes soovivad oma kinnisvara üürile anda;
investorid, kes soovivad edendada oma üürikinnisvara äri.

Üürikoolitus toimub 25/01/2022 kell 10.00-17.00 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Valitsuse korraldusest lähtuvalt võime klassiruumi oodata inimesi, kes on valmis kandma kaitsemaski ja suudavad tõestada oma nakkusohustust. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistikaamet: Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis 12 kuuga ligi 25%

20.01.2022 Statistikaamet

Sildid: analüüs, Eesti, Eveli Šokman, gaas, hind, hinnad, hinnaindeks, hinnalangus, hinnatõus, indeks, kodu, kommunikatsioon, maja, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, statistika, Statistikaamet, tööstus

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta detsembris 2020. aasta sama kuuga võrreldes 24,7% ja 2021. aasta novembriga võrreldes 5,3%.

Tegevusala EMTAK 2008 järgi

Statistikaameti juhtivanalüütiku Eveli Šokmani sõnul mõjutas möödunud aasta detsembri tootjahinnaindeksit 2020. aasta detsembriga võrreldes enim hinnatõus elektri- ja soojusenergia, puidutöötlemise, puittoodete ning metalltoodete tootmises.

Novembriga võrreldes mõjutas tootjahinnaindeksit 2021. aasta detsembris eelkõige hinnatõus elektri- ja soojusenergia, toiduainete ja elektroonikaseadmete tootmises. „Vastupidist mõju avaldas puidutöötlemise ja kemikaalide tootmise hinnalangus“, täpsustas Šokman.

**Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, detsember 2021**
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	November 2021 – detsember 2021, %	Detsember 2020 – detsember 2021, %
KOKKU	5,3	24,7
Töötlev tööstus	0,1	15,0
Mäetööstus	-2,3	6,7
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	63,2	197,0

Ekspordihinnaindeks kasvas 2021. aasta detsembris võrreldes novembriga 0,7%. Kõige rohkem tõusid elektrienergia, jalanõude ja nahktoodete ning toiduainete hinnad. Hinnad langesid enim naftasaadustel, keemiatoodetel ning põllumajandussaadustel. Võrreldes 2020. aasta detsembriga suurenes ekspordihinnaindeks 20,0%.

Impordihinnaindeks kasvas eelmise aasta detsembris võrreldes novembriga 1,7%. Kõige rohkem tõusid hinnad elektrienergial, mäetööstuses ning põllumajandussaadustes. Suurim oli naftasaaduste, puittoodete ning keemiatoodete hinnalangus. Võrreldes 2020. aasta detsembriga suurenes impordihinnaindeks 26,0%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi ning ekspordi- ja impordihinnaindeksi andmeid kogub ning analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Luminor: Kiire inflatsioon sunnib keskpanku senist rahapoliitikat muutma

20.01.2022 Adaur.ee

Sildid: aktsia, arendaja, Euroopa, Euroopa Keskpank, Evergrande, haigla, inflatsioon, intress, intressimäär, investor, Jerome Powell, Kalle Kose, keskkond, kinnisvara, kriis, Luminor, maa, maja, majanduskasv, pank, poliitika, prognoos, Riigi Kinnisvara, riik, sektor, SKP, stabiilsus, tööstus, turg, väärtus

Maailma juhtivate riikide keskpankade poolt viimase kuu jooksul tehtud avaldused on muutnud investorid murelikuks ning toonud aasta alguses turgudele müügihuvi. Kui varem peeti Luminori privaatpanganduse varahalduri Kalle Kose sõnul tarneahelate katkemisest tekkinud kiiret inflatsiooni mööduvaks, siis nüüd räägitakse üha enam ennaktempos intresside tõstmisest.

Seitsme maailma juhtiva tööstusriigi (G7) keskpankadest teatas Bank of England esimesena otsusest tõsta intressimäära (0,1%-lt 0,25%-le). USA Föderaalreservi juht Jerome Powell viitas samaaegselt, et kõrge inflatsioonimäär võib riigi majanduskasvu löögi alla seada. „Sellised sammud ja seisukohad viitavad, et kiire inflatsioon on kõike muud kui ajutine nähtus,“ ütles Kose. Selle kinnituseks lühendas USA keskpank ka oma varade ostu programmi lõpetamiseks mõeldud perioodi, prognoosides 2022. aastaks intresside tõusu.

Pandeemiaaegsete majanduse elavdamise meetmete kokkutõmbumise mõju leevendamiseks otsustas Euroopa Keskpank suurendada ajutiselt igakuiste võlakirjaostude mahtu. „Kuumahtu kahekordistatakse 2022. aasta teises kvatalis, mil see jõuab 40 miljardi euroni. Aasta teises pooles langeb see taas järk-järgult 20 miljardi euroni. See samm on mõeldud pehmendama 1,85 triljoni euro suuruse kriisiabiprogrammi lõppu 2022. aasta märtsis,“ selgitas Luminori privaatpanganduse varahaldur. Tervikuna prognoosib Euroopa Keskpank alanud aastaks majanduse kiiret taastumist ühes kiirenenud inflatsiooniga.

Investorite murelikkusele annab lisajõudu ka Hiina ühe suurima kinnisvaraarendaja Evergrande maksejõuetuks kuulutamine, mis on ohuks nii riigi kinnisvarasektori püsimisele kui ka ülemaailmse finantssüsteemi stabiilsusele. „264 miljardi euro piiri ületav Evergrande võlakoorem ning likviidsuse probleemidest ja maksejõuetusest järgemööda teatavad väiksemad kinnisvaraarendajad on pannud tegutsema ka Hiina keskpanga. Aasta lõpus vähendati enamiku pankade reservimäära, vabastades ca 165 miljardit euro väärtuses likviidsust,“ kirjeldas Kose.

Majanduse taastumise seisukohalt ei saa üle ega ümber ka COVID-19 jätkuvast kiirest levikust, mis võib edaspidigi uusi pudelikaelu tekitada. Kose hinnangul oleks majandusele kõige valusam uute karmide piirangumeetmete kehtestamine haiglate koormuse minimeerimiseks.

Luminori varahalduri hinnangul on investeerimiskeskkonda mõjutavad riskid siiski hetkel tasakaalus. „Ühest küljest võivad rahapoliitika oodatust agressiivsem karmistamine ja võimalikud pandeemia tekitatavad järjekordsed negatiivsed üllatused investorite riskivalmidust veelgi enam surve alla viia,“ ütles Kose, kuid lisas, et vaatamata majanduskasvu ootuspärasele aeglustumisele on suuremad tagasilöögid majandusaktiivsuses vähetõenäolised ning negatiivsete reaalintresside tõttu on aktsiate varaklassi suhteline atraktiivsus püsimas.

Scandium Kinnisvara: Mustamäe pilvelõhkuja arhitektuurikonkursi võitsid Kadarik Tüür Arhitektid

20.01.2022 Adaur.ee

Mustamäe kõrgeima, 24-korruselise kortermaja ja 6-korruselise büroohoone rajamiseks korraldas Scandium Kinnisvara arhitektuurikonkursi, millest võttis osa neli mainekat Eesti arhitektuuribürood. Valituks osutus võistlustöö KÄBI Kadarik Tüür Arhitektide poolt.

„Arhitektuurikonkursi kaudu laekus neli erinevat nägemust Eesti tipp-arhitektidelt, milline uus Lääne-Tallinna maamärk võiks välja näha,“ kommenteeris Scandium Kinnisvara tegevjuht Maido Lüiste. „KTA töö tugevuseks oli esteetiliselt kokkukõlav arhitektuurne lahendus olemasoleva Mustamäe keskuse hoonega, mille kõrvale uued hooned kerkivad. Samas saab hoone silmapaistvalt eristuma ümbritsevate heledate paneelelamute vahelt. Suured klaasitud rõdud, hästi läbilahendatud kodude planeeringud, panoraamvaated linnale ning elanikele mõeldud rikkalikud ühisalad muudavad tulevase hoonetekompleksi kvaliteetseks elukeskkonnaks nii täna piirkonnas juba elavatele peredele kui ka kaugemalt uue kodu otsijatele,“ rääkis Lüiste.

„Eskiisprojekti kavandades oli eesmärgiks luua terviklik ning multifunktsionaalne kvartal, mis koosneb tänasest Mustamäe keskusest ja kolmest uuest hoonemahust – kortermajast, büroohoonest ja parklast,“ kommenteeris Ott Kadarik Kadarik Tüür Arhitektidest võidutööd. „Kõrge kortermaja arhitektuurne idee väljendub pikkades ning mugava laiusega klaasitud rõdudes, mille kasutusaeg on ka aastaaegade vahetudes pikk. Katuseaed ja ülemistelt korrustelt avanevad hingematvalt kaunid vaated panevad tahtma omaenesegi elukohta vahetada,“ sõnas Kadarik.

Mustamäe tornmaja arendus koosneb kolmest osast – 24-korruselisest ühe- kuni neljatoaliste korteritega elumajast, 6-korruselisest büroohoonest ning 3-korruselisest parkimismajast. Arhitektuurikonkursil osalesid lisaks võitjale KTA-le Martin Aunin, Allianss Arhitektid ja KOKO Arhitektid. Arhitektuurikonkursi võidutöö on arendajale aluseks hoonetekompleksi kujundamisel.

Scandium Kinnisvara AS on laiahaardeline Eesti kinnisvaraarendaja, kes keskendub terviklike elukeskkondade arendamisele, kus kõik eluks vajalik oleks mugavalt lähedal. Roheenergia, jätkusuutlikkus ja taastuvatesse ressurssidesse panustamine on teemad, mida Scandium igapäevatöös edendab, mistõttu on ettevõte Rohetiigri esindusorganisatsiooni asutajaliige. Scandium arendab elukvaliteeti, luues inspireerivaid keskkondi.

Maa-amet: Kinnisvaraturu viimane kvartal oli rekordiline

20.01.2022 Adaur.ee

Sildid: Eesti, elamu, elamumaa, eluruum, hind, hinnaindeks, hinnakasv, hoone, hoonestamata maa, hoonestatud maa, indeks, kinnisvara, kodu, korter, korteriomand, Kvarta, kvartal, linn, maa, maa-amet, ruutmeeter, statistika, Tallinn, tehing, ülevaade, väärtus, võrdlus

Maa-ameti andmetel toimus 2021. aasta IV kvartalis 15 733 ostu-müügitehingut rekordilise koguväärtusega 1,64 miljardit eurot. Tehingute arv oli 6 protsenti ja koguväärtus 35 protsenti suurem kui aasta tagasi samal ajal. Eelmise kvartaliga võrreldes oli tehingute arv 8 protsenti ja tehingute koguväärtus 27 protsenti suurem.

Ostu-müügitehingute koguväärtus oli 2021. aasta IV kvartalis 1,64 miljardit eurot, mis on läbi aegade rekord. Ostu-müügitehingute koguväärtus on ületanud 1 miljardi piiri viimased viis kvartalit. 2021. aasta IV kvartali tehinguaktiivsuse näitaja oli läbi aegade neljas tulemus Eesti kinnisvaraturul. Aasta viimasel kolmel kuul ületas tehingute arv kuiselt stabiilselt 5000 tehingu piiri. Aastases võrdluses on hoonestamata maade tehingute koguväärtus langenud 4 protsenti, samal ajal kui hoonestatud maade tehingute koguväärtus on kasvanud 68 protsenti ning korteriomandite puhul 32 protsenti. Võrreldes tulemusi eelnenud kvartaliga on kasvanud kõikide turusegmentide käive: hoonestamata maade puhul 7 protsenti, hoonestatud maade puhul 26 protsenti ning korteriomandite puhul 35 protsenti.

Korteriomanditega tehti IV kvartalis 8755 ostu-müügitehingut, sealhulgas eluruumidega 7955. Võrreldes nii aastataguse perioodiga kui eelneva kvartaliga oli eluruumidega tehinguid 2021. aasta IV kvartalis viiendiku rohkem. Eluruumidega tehtud tehingute koguväärtus, mis IV kvartalis oli 764 miljonit eurot, on nii aastataguse ajaga kui ka eelmise kvartaliga võrreldes kolmandiku suurem. 2021. aasta IV kvartalis tehti iga viies korteritehing uue eluruumiga.

2021. aasta IV kvartalis oli Tallinna uue korteri keskmine ruutmeetrihind 3122 eurot ruutmeeter. Aastane ruutmeetrihinna kasv oli 15 protsenti, kvartali võrdluses langes keskmine hind 3 protsenti. Tõusu jätkas pealinna järelturu korteri keskmine hind, jõudes 2021. aasta IV kvartalis 2303 euroni ruutmeeter, sealjuures oli aastane hinnakasv 22 ja kvartaalne 4 protsenti.

Maa-ameti kinnisvara hinnaindeks kasvas 2021. aasta IV kvartalis aastases võrdluses 17 protsenti ja eelnenud kvartaliga võrreldes 3 protsenti. Korteriomandite hinnaindeks tõusis aastases võrdluses 14 protsenti, hoonestamata maa hinnaindeks 23 ja hoonestatud elamumaa hinnaindeks 20 protsenti. Võrdluses eelmise kvartaliga on korteriomandite hinnaindeks kasvanud 7 protsenti, kuid hoonestamata maa ja hoonestatud elamumaa hinnaindeksid näitavad marginaalselt langust (vastavalt 1 ja 3 protsenti).

Jooksvalt on võimalik statistikaga tutvuda kinnisvara hinnastatistika päringukeskkonnas.
Detailsemate kuu ja kvartali turuülevaadetega saab tutvuda Maa-ameti kodulehel.

Uus Maa: 7 olulist küsimust hüpoteegi kohta

20.01.2022 Ketlin Jundas

Sildid: eluase, eluasemelaen, ettevõte, hüpoteek, käendus, Ketlin Jundas, kinnisasi, kinnistu, kinnistusraamat, kinnisvara, kohus, laen, maa, notar, õigus, omanik, ostja, pank, suvila, tagatis, täitemenetlus, Tari, tehing, ühistu, Uus Maa

Kuigi hüpoteegi seadmine on kinnisvaraturul tavapärane praktika ning sellega puutuvad kokku kõik, kes võtavad eluasemelaenu, tekitab see teema endiselt hulga küsimusi.

Toon järgnevalt seitse enamlevinud küsimust, mis puudutavad hüpoteeki ja selle seadmist.

Mis asi see hüpoteek täpselt on?

Hüpoteek on kinnisasja pant, mis kantakse kinnistusraamatusse neljandasse jakku. Toiming on notariaalne.

Reeglina kantakse hüpoteek kinnistusraamatusse laenuvõtmisel panga kasuks. Isikut, kelle kasuks on hüpoteek seatud, nimetatakse hüpoteegipidajaks. Hüpoteegipidaja on hüpoteegi omanik ja ta võib selle võõrandada omanikult luba küsimata. Kinnisasi, millele on hüpoteek seatud, on siiski kinnisasja omaniku oma.

Kas omanik võib hüpoteegiga koormatud kinnisvara müüa?

Omanik võib hüpoteegiga koormatud kinnisasja müüa hüpoteegipidajalt luba küsimata, kuid ostja peab arvestama, et hüpoteek tagab kellegi kolmanda isiku laenu. Seega sõltumata kinnisvara omanikust võib laenu maksmata jätmise korral hüpoteegipidaja nõuda selle müümist täitemenetluse kaudu.

Siiski on tavaks, et kui omanik soovib müüa kinnisvara, millel on hüpoteek, siis ostu-müügi tehingu tegemisel kutsub ta notarisse ka hüpoteegipidaja, kes võtab oma laenu osa, kui see tal mingis osas veel saamata ning vabastab kinnisvara hüpoteegi alt.

Kas hüpoteegipidaja saab olla ainult pank laenuandjana?

Ei, hüpoteegipidaja võib olla ka hoiulaenuühistu, teine eraisik või ettevõte. Laenutingimused võivad olla teistel juhtudel muidugi erinevad neist, mida pank annab, kuid kui osapooled teevad hüpoteegi kande notariaalselt, siis hüpoteegi olemus on kõigile ühesugune.

Miks hüpoteek seatakse reeglina 30% laenusummast kõrgemal tasemel? Kas hüpoteegipidaja võib minult nõuda rohkem, kui laenusumma oli?

Hüpoteegipidaja võib nõuda ainult laenusumma selle osa, mis on osapoolte vahel kokku lepitud. Kui on toimunud aga täitemenetlus, mille raames hüpoteegipidaja nõuab tingimuste mittetäitmisel oma raha tagasi, siis saab ta teha seda ekstra 30% laenusummast kõrgema summa ulatuses, et katta täitemenetlusele kulunud summad. Hüpoteegipidaja ei saa seda raha küsida valimatult ning kõik peab olema konkreetselt põhjendatud ja tõendatud.

Hüpoteegipidaja saab nõuda seda osa summast, mida kinnisasja omanik ei ole tasunud, millele võivad lisanduda täitemenetluse läbiviimisega kaasnenud kulud.

Kas laenu võttes võin kasutada käendust ning käendaja kinnisvara tagatisena?

Jah, selline asi on võimalik ja seda ka praktiseeritakse. Küll aga peab käendaja aru saama, et kui laenuvõtja ei taga laenutingimustest tulenevaid kohustusi, ehk ei maksa igakuiseid laenumakseid, siis võib hüpoteegipidaja rakendada nõudeõigust tema vara suhtes.

Kui pank ei soovi minu ostetavat kinnisvara tagatiseks, kas siis jääb tehing katki?

Laenuvõtmisel ei pea selle tagatiseks olema ostetav vara. Kui soovite näiteks osta suvilat, mis asub tõmbekeskusest kaugel ning pank ei soovi seda tagatiseks, võite panna panti mõne muu kinnisvara, mida omate.

Kui laen on tagasi makstud, siis mida ma teen edasi kinnistusraamatus oleva hüpoteegiga?

Hüpoteek kinnisturaamatust ei kustu ise, samuti ei kajasta kinnistusraamatus olev summa alati tegelikku nõude ulatust, sest vahepeal on kas laen osaliselt või täies ulatuses tagasi makstud. Hüpoteek kaob kinnistusraamatust siis, kui see kustutatakse.

Et kinnistusraamatust hüpoteegi info kustutada, peab uuesti notarisse minema. Kohale peavad tulema kinnisvara omanik ja hüpoteegipidaja, kes siis annab nõusoleku märke eemaldamiseks. Muide, kinnistusraamatust ei eemaldata infot kui sellist, mis tähendab, et kõik kanded jäävad ka edaspidi sinna, küll aga on iga kande taga märge, kas tegemist on kehtiva või kustutatud kandega. Kui hüpoteek on kustutatud, siis muutub märge „kehtiv“ märkeks „kustutatud“.

Justiitsministeerium: Justiitsministeerium tahab korteriomanditega seotud murekohti vähendada

20.01.2022 Adaur.ee

Justiitsministeerium saatis kooskõlastamisele eelnõu, mis võiks lahendada mitmed korteriomandite ja korteriühistutega seotud murekohad.

„2018. aastal jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse rakendamisel esile kerkinud, aga ka varem tekkinud kitsaskohad on tänaseks teada ja selle eelnõuga pakume neile mitmeid olulisi lahendusi, toome juurde õigusselgust ja kindlustunnet,“ selgitas justiitsminister Maris Lauri.

Näiteks korteriomandi moodustamine ja jagamine on edaspidi võimalik vaid notariaalselt ja selleks peab olema ka ülejäänud korteriomanike nõusolek.

„Kuna korteriomandi moodustamine on spetsiifiline ning võrdlemisi keeruline tehing, oleme leidnud, et edaspidi peaks kindlasti olema vajalik selle tehingu notariaalne tõestamine,“ selgitas Lauri. Siiani on seda vaja läinud vaid kaasomandis kinnisasja puhul, tulevikus nende tehingute vorminõuded ühtlustatakse ning ka kinnisaja ainuomanikule kehtib korteriomandite moodustamisel tehingu notariaalse vormi nõue.

Samuti muudetakse juba olemasolevas kortermajas korteriomandi jagamise tehingu tingimusi selliselt, et tulevikus on selleks nõutav kõigi teiste korteriomanike nõusolek. See muudatus tagab kõigi korteriomanike kaasamise.

„Korteriomandite arv on korteriomanike kokkuleppe oluline osa ning mõjutab kõigi korteriomanike jaoks olulisi küsimusi, eelkõige häälte jagunemist korteriomanike üldkoosolekul,“ nentis minister.

Kui korteriomandi moodustamise vorminõudeid karmistatakse, siis piiratud asjaõiguse, sh hüpoteegi lõpetamisega seotud nõudeid aga hoopis leevendatakse.

Näiteks kinnisasja koormava piiratud asjaõiguse saab lõpetada edaspidi digitaalselt allkirjastatud nõusoleku alusel ja samuti on digitaalselt võimalik ka hüpoteeki üle anda või sellest loobuda. See tähendab, et muudatuse jõustumisel ei pea enam nende toimingute jaoks minema notari juurde ja tasuma notari tasu, vaid kinnistamisavaldust on võimalik esitada digitaalselt kinnistuportaali kaudu.

Eelnõus on aga ette nähtud ka kaitsemehhanism kuritarvitamise vältimiseks just vanemaealisi kinnisvara omanikke silmas pidades. Eraldi käsitletakse eluruume – sellele seatud isikliku kasutusõiguse lõpetamine kehtib edaspidi vaid notariaalselt tõestatud vormis.

„Praktikas kasutatakse elamule seatud isiklikku kasutusõigust eelkõige juhtudel, kus vanem isik soovib oma hoonestatud kinnisasja jätta näiteks lastele, kuid soovib oma surmani seal ise elada. Piiratud asjaõigusega soovitakse kindlustada endale konkreetse eluruumi kasutusõigus elu lõpuni ja siin kuritarvitamise vältimiseks jääb kehtima notariaalse vormi nõue,“ selgitas Maris Lauri.

Täiesti uue võimalusena nähakse eelnõus ette kohaliku omavalitsuse üksustele võimalus moodustada lepitusorgan korteriomandeid ja korteriühistuid puudutavate vaidluste lahendamiseks, mis tegutseb lepitusseaduse alusel. Lepitusorgani loomine oleks alternatiiv tavapärasele kohtusse pöördumisele, kus vaidlus võib kesta kaua ning osutuda kulukaks kulukale ja kaua kestvale kohtuteele ning annaks korteriomanikele võimaluse vaidlused lahendada kiiremini ja soodsamalt.

„Oluline on, et vaidluste puhul oleks kõigil võimalik saada taskukohast nõu ja abi. Kuna kohtusse pöördumine võib paljudele inimestele teinekord tunduda keeruline ja hirmutav, oleme ette näinud võimaluse tulevikus saada abi kohalikult omavalitsuselt, kes saab kokku panna lepitusorgani,“ lisas Lauri.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: EKI uuring: optimism majanduses asendus mõõdukusega

20.01.2022 Adaur.ee

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) eelmise aasta neljanda kvartali majandusülevaatest selgub, et varasem optimism majanduses on asendunud mõõdukama hoiakuga, samas on tugev seis ekspordis, investeeringutes ja eratarbimises.

EKI poolt küsitletud ekspertidest peab majanduse üldist olukorda hetkel heaks 64 ja rahuldavaks 36 protsenti. Investeeringuid hindasid eksperdid samuti soodsaks, kui 67 protsenti pidas olukorda heaks ja 33 rahuldavaks. Endiselt on kõrge ootus eratarbimisele, kus suur enamik ehk 86 protsenti ekspertidest hindas hetkeolukorda heaks.

EKI direktor Marje Josingu sõnul on probleemiks nii ettevõtetele kui eratarbijatele inflatsiooni järsk kiirenemine. „Eesti inflatsioon oli detsembris euroala kiireim ja sisendihindade kiire tõus halvendab ettevõtete konkurentsivõimet. Murekohaks on ka suurem lõhe inimeste kindlustundes ja majanduslikus hakkamasaamises. Madalama tuluga peredel kulub sundkuludele ligi 45 protsenti kulutustest. Tarbijabaromeeter näitab, et sageli sellistel peredel pole sääste ja kulutatakse nii palju teenitakse. Kui toidu ja eluaseme kulud järsult tõusevad, vajavad sellised pered kiiret majandusabi,“ ütles Josing.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul on energia- ja tarbijahindade kiire kasv negatiivselt mõjutanud inimeste ja ettevõtete kindlustunnet. „Valitsuse toetused on suunatud leibkondadele, kes enim toetust vajavad ning võrgutasude osaline hüvitamine aitab ka ettevõtteid,“ lisas ta.

„Ettevõtetele on ärimahtude kasvatamiseks jätkuvalt suurimaks probleemiks oskustööjõu puudus. Kuid keerulisele ajale ja tööjõupuudusele vaatamata on meie eksportivad ettevõtted olnud edukad. Oskustööjõu puuduse leevendamiseks on ettevalmistamisel ettepanekud välismaalt spetsialistide värbamise lihtsustamiseks sektorites, kus kohalikke inimesi napib,“ rääkis Sutt.

EKI ekspertide detsembrikuu hinnangud näitavad, et kuue kuu pärast on majanduse olukord mõnevõrra halvem kui praegu. Samas majanduskasv jätkub, kuigi kõrgema võrdlusbaasi tõttu madalamas tempos, kui eelmisel aastal.

EKI poolt koostatud keskmise toidukorvi maksumus kallines eelmise aasta viimases kvartalis aastases võrdluses 5,9 ja kvartaalses võrdluses kolm protsenti kokku 84,6 euroni. Selle aasta esimestel kuudel toidu hinnatõus kiireneb.

COVID-19 mõjudest ettevõtetele oli detsembris endiselt suureks probleemiks tõrked tarneahelas ja eelkõige tootmissisendite kallinemine. Ettevõtete tööd takistab ka töötajate puudumine haigestumise või karantiini tõttu. Juunis tehtud kuue kuu prognoos osutus liialt optimistlikuks ja koroona mõjutab praegu ettevõtteid ja kogu tarneahelat tunduvalt enam, kui siis loodeti.

EKI prognoosib 2022. aasta majanduskasvuks 3 protsenti ja inflatsiooniks 6,5 protsenti.

1 2 3 … 1,195 1,196 1,197 Vanemad uudised ››

Maaeluministeerium: MES andis välja esimese kaaslaenu kodu soetamiseks maale

Uus Maa statistika: Tartu kinnisvara tegi ajaloolise hüppe

SEB: Euroopa positiivsete intressimääradega?

Inflatsioon sunnib keskpangad tegudele

Mis saab Itaaliast?

Intressitõus pole garanteeritud

Mida arvata kõrgematest intressimääradest Eestis?

Eesti Pank: Ülo Kaasik: praegune erakordselt kiire hinnatõus aeglustub teisel poolaastal

Pärnu linn müüs Rüütli tänaval ajaloolise hoonekompleksi

Statistikaamet: Ehitushindade kasvu tõukas eelmisel aastal tagant ehitusmaterjalide hinnatõus

Kesklinna korterite turu detailne ülevaade

Veel jõuad registreerida 25/01/2022 toimuvale üürikoolitusele

Lisateave ja registreerumine

Statistikaamet: Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis 12 kuuga ligi 25%

Luminor: Kiire inflatsioon sunnib keskpanku senist rahapoliitikat muutma

Scandium Kinnisvara: Mustamäe pilvelõhkuja arhitektuurikonkursi võitsid Kadarik Tüür Arhitektid

Maa-amet: Kinnisvaraturu viimane kvartal oli rekordiline

Uus Maa: 7 olulist küsimust hüpoteegi kohta

Justiitsministeerium: Justiitsministeerium tahab korteriomanditega seotud murekohti vähendada

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: EKI uuring: optimism majanduses asendus mõõdukusega

Kinnisvarauudised

Uudiste arhiiv

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Kinnisvarakoolis järgmisena: