AS Merko Ehitus kontserni kuuluv UAB Merko statyba ja UAB „Neringos viesbutis“ sõlmisid lisalepingu 18. augustil 2017 sõlmitud lepingule, Neringa hotelli rekonstrueerimis- ja renoveerimistööde teostamiseks aadressil Gedimino avenüü 23, Vilnius.
Lisalepingu maksumus on ligikaudu 5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööde valmimine on plaanitud 2020. aasta keskel.
Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.
Kinnisvaraostu finantseerimise otsus sõltub paljus otseselt investori sisemisest taotlusest ja tema nägemusest üüriärist. Loomulikult mängib suurt rolli, kas üüriinvestoril on investeeringu tegemiseks olemas omakapital või mitte.
Ainult omavahendite arvelt tehtava üüriinvesteeringu tootlus ei ole väga kõrge. Kui investori eesmärk on säästmine ehk omakapitali väärtuse säilitamine, siis ei pruugi laenuraha leidmisega jändamine sugugi vajalik olla. Siis ehk piisabki vaba raha kinnisvarasse paigutamisest, et jooksvalt väikest üüriraha voogu nautida pelgamata, et ajutine vakantsuseperiood tekitab olukorra, kus pangalaenu tasumisega raskused tekkivad.
Kui investori eesmärk on maksimeerida kasumit ehk võtta riske ja teenida võimalikult palju tulu, on üsna tõenäoliselt mõistlik kasutada finantsvõimendust ehk kaasata laenukapitali. Kaasatav võõrkapital annab võimaluse võimendada omakapitali tootlust. Teisisõnu aitab laenuraha teenida omanikule täiendavat tulu, mis ainult omakapitali kasutades saamata jääks.
Piltlikult kirjeldades saab 50 000 euro omanik osta omavahenditest ainult ühe korteri. Kaasates koguinvesteeringust 50% ulatuses võõrkapitali ehk laenu saab juba osta kaks samaväärset korterit, mis mõlemad jooksvat üüritulu teenivad.
Lihtsustatuna: kui laenuraha eest tuleb aastas tasuda näiteks intressimäära 5% ehk 50 000-eurose laenu pealt 2500 eurot, on seda ületav üüritulu juba üüriinvestori kasum.
Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.
Northern Horizon Capital AS kui Baltic Horizon fondi (Fond) fondivalitseja võttis vastu otsuse teha osakuomanikele rahaline väljamakse ligikaudu 2.23% ulatuses Fondi 2019.a. esimese kvartali kaalutud keskmisest puhasväärtusest. Väljamakse suurus kokku on ligikaudu 2,45 miljonit eurot, mis ühe osaku kohta on 0,025 eurot. Väljamakse viimase 12 kuu jooksev tootlus on 7.7%, mis põhineb Tallinna börsil oleva osaku esimese kvartali viimase päeva sulgemishinnal.
Fond on viimase 12 kuu renditulust kokku teinud väljamakseid 8.59 miljoni euro eest (1.98 miljonit eurot II kvartalist, 2.04 miljonit eurot III kvartalist, 2.12 miljonit eurot IV kvartalist ja 2.45 miljonit eurot 2019.a. esimesest kvartalist).
Väljamaksed Fondi arvelt tehakse 07.06.2019.a. Väljamakseid on õigus saada osakuomanikel, kes on registrisse kantud kui osakuomanikud 05.06.2019.a. T2S arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga (Fikseerimispäev).
Vara brutoväärtus (Gross Asset Value ehk GAV)
2019. aasta I kvartalis suurenes Fondi vara brutoväärtus 260,9 miljonilt eurolt (2018. aasta IV kvartali lõpu näitaja) 269,5 miljoni euroni. See on peamiselt seotud Duetto II büroohoone soetamisega veebruaris.
Vara puhasväärtus (Net Asset Value ehk NAV)
2019. aasta I kvartalis vähenes Fondi vara puhasväärtus 109,8 miljonilt eurolt (2018. aasta IV kvartali lõpu näitaja) 109,3 miljoni euroni. Fondi vara puhasväärtusele avaldasid positiivset mõju Fondi I kvartali majandustulemused, ent seda mõju vähendasid osakuomanikele tehtud rahaline väljamakse summas 2,1 miljonit eurot (0,027 eurot osaku kohta) ja negatiivne muutus rahavoo riskimaandamise reservis.
Puhas renditulu ja puhaskasum
Fondi 2019. aasta I kvartali puhaskasum oli 2 173 tuhat eurot (2018. aasta I kvartal: 1 684 tuhat eurot). Fond teenis 2019. aasta I kvartalis 3,9 miljonit eurot puhast renditulu (2018. aasta I kvartal: 3,4 miljonit eurot). Puhtale renditulule ja puhaskasumile avaldas positiivset mõju uute kinnisvarainvesteeringute omandamine 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses (LNK Centre ja Duetto II büroohooned).
Rahaline väljamakse (dividend)
17. mail 2019 kuulutas Fond 2019. aasta I kvartali tulemuste eest välja rahalise kvartaliväljamakse kogusummas 2,45 miljonit eurot ehk 0,025 eurot osaku kohta (IV kvartalis 2018 2,119 miljonit eurot või 0,027 eurot osaku kohta).
Kvartali peamised näitajad
| Tuhandetes eurodes | I kv 2019 | I kv 2018 | Muutus (%) |
| Puhas renditulu | 3 916 | 3 409 | 14,9% |
| Ärikasum | 3 213 | 2 775 | 15,8% |
| Finantstulud ja -kulud | -897 | -487 | 84,2% |
| Maksueelne kasum | 2 316 | 2 288 | 1,2% |
| Perioodi puhaskasum | 2 173 | 1 684 | 29,0% |
| Ringluses olevate osakute kaalutud keskmine arv | 78 496 8311 | 78 154 221 | 0,4% |
| Kasum osaku kohta (eurodes) | 0,03 | 0,02 | 50,0% |
| Tuhandetes eurodes | 31.03.2019 | 31.12.2018 | Muutus (%) |
| Kasutuses olevad kinnisvarainvesteeringud | 263 566 | 245 160 | 7,5% |
| Vara brutoväärtus | 269 488 | 260 878 | 3,3% |
| Intressikandvad laenukohustised | 149 159 | 140 507 | 6,2% |
| Kohustised kokku | 160 149 | 151 073 | 6,0% |
| Vara puhasväärtus | 109 339 | 109 805 | -0,4% |
| Ringluses olevate osakute arv | 78 496 831 | 78 496 8311 | 0,0% |
| Vara puhasväärtus osaku kohta (eurodes) | 1,3929 | 1,3988 | -0,4% |
| Laenu tagatuse suhtarv | 56,6% | 57,3% | |
| Keskmine sisemine intressimäär | 2,4% | 2,4% |
Kinnisvarainvesteeringute tootlus 2019. aasta I kvartalis
2019. aasta I kvartalis oli Fondi kinnisvarainvesteeringute portfelli rendipindade tegelik keskmine täitumus 96,6% (2018. aasta IV kvartal: 98,2%). Kõiki rendigarantiisid arvesse võttes oli sisemine täitumuse määr 97,3% (2018. aasta IV kvartal: 98,6%). Kinnisvarainvesteeringute keskmine otsene tootlus oli 2019. aasta I kvartalis 6,7% (2018. aasta IV kvartal: 6,8%). Kinnisvarainvesteeringute portfelli esmane puhastootlus oli samal perioodil 6,3% (2018. aasta IV kvartal: 6,5%).
Ülevaade Fondi kinnisvarainvesteeringutest seisuga 31. märts 2019
| Kinnisvarainvesteering | Segment | Turuväärtus1 Tuhandetes eurodes |
Renditav netopind | Otsene tootlus2 | Esmane puhas-tootlus3 | Täitumuse määr I kv 2019 |
| Vilnius, Leedu | ||||||
| Duetto I | Büroo | 16 320 | 8 498 | 7,9% | 7,2% | 100,0%4 |
| Duetto II | Büroo | 18 338 | 8 636 | 7,1% | 7,1% | 100,0%4 |
| Europa ostukeskus | Kaubandus | 41 139 | 16 856 | 6,9% | 6,3% | 96,3% |
| Domus Pro ostukeskus | Kaubandus | 17 465 | 11 247 | 7,4% | 6,6% | 98,3% |
| Domus Pro ärikeskus | Büroo | 7 461 | 4 831 | 8,6% | 7,5% | 100,0% |
| Meraki | 1 670 | – | – | – | – | |
| Kinnisvarainvesteeringud kokku | 102 393 | 50 068 | 7,3% | 6,7% | 98,2% | |
| Riia, Läti | ||||||
| Upmalas Biroji bürookompleks | Büroo | 25 734 | 10 458 | 7,0% | 6,5% | 100,0% |
| Vainodes I | Büroo | 21 243 | 8 052 | 6,8% | 6,8% | 100,0% |
| LNK Centre | Büroo | 17 450 | 7 453 | 6,1% | 5,9% | 100,0% |
| Sky supermarket | Kaubandus | 5 390 | 3 254 | 5,0% | 4,6% | 99,4% |
| Kinnisvarainvesteeringud kokku | 69 817 | 29 217 | 6,5% | 6,3% | 99,9% | |
| Tallinn, Eesti | ||||||
| Postimaja ja CC Plaza | Kaubandus | 32 450 | 9 145 | 4,3% | 4,6% | 90,9% |
| Postimaja ja CC Plaza | Vaba aeg | 14 470 | 8 664 | 8,5% | 7,0% | 100,0% |
| G4S-i peahoone | Büroo | 17 240 | 9 179 | 7,3% | 6,5% | 90,2% |
| Lincona | Büroo | 17 176 | 10 871 | 8,5% | 7,7% | 100,0% |
| Pirita ostukeskus | Kaubandus | 10 020 | 5 508 | 4,6% | 5,6% | 89,2% |
| Kinnisvarainvesteeringud kokku | 91 356 | 43 367 | 6,1% | 6,0% | 94,6% | |
| Portfell kokku | 263 566 | 122 652 | 6,7% | 6,3% | 97,3% | |
KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA MUU KOONDKASUMI ARUANNE
| Tuhandetes eurodes | Lisa | 01.01.2019-31.03.2019 | 01.01.2018-31.03.2018 |
| Renditulu | 4 151 | 3 606 | |
| Teenustasutulu | 763 | 585 | |
| Renditegevuse kulud | 6 | -998 | -782 |
| Puhas renditulu | 4 | 3 916 | 3 409 |
| Halduskulud | 7 | -709 | -640 |
| Muu äritulu | 6 | 6 | |
| Ärikasum | 3 213 | 2 775 | |
| Finantstulud | 2 | 2 | |
| Finantskulud | 8 | -899 | -489 |
| Finantstulud ja -kulud kokku | -897 | -487 | |
| Maksueelne kasum | 2 316 | 2 288 | |
| Tulumaksukulu | 4, 10 | -143 | -604 |
| Perioodi kasum | 4 | 2 173 | 1 684 |
| Rahavoogude riskimaandamise puhaskasum/-kahjum | 14b | -556 | -315 |
| Rahavoogude riskimaandamise puhaskasumi/-kahjumiga seotud tulumaks | 14b, 10 | 36 | 45 |
| Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav tulumaksujärgne muu koondkasum/-kahjum | -520 | -270 | |
| Perioodi tulumaksujärgne koondkasum kokku | 1 653 | 1 414 | |
| Tava- ja lahustatud kasum osaku kohta (eurodes) | 9 | 0.03 | 0.02 |
KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
| Tuhandetes eurodes | Lisa | 31.03.2019 | 31.12.2018 |
| Põhivara | |||
| Kinnisvarainvesteeringud | 4, 11 | 263 566 | 245 160 |
| Tuletisinstrumendid | 20 | 7 | 9 |
| Muu põhivara | 96 | 596 | |
| Põhivara kokku | 263 669 | 245 765 | |
| Käibevara | |||
| Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded | 12 | 2 556 | 2 734 |
| Ettemaksed | 316 | 154 | |
| Raha ja raha ekvivalendid | 13 | 2 947 | 12 225 |
| Käibevara kokku | 5 819 | 15 113 | |
| Varad kokku | 4 | 269 488 | 260 878 |
| Omakapital | |||
| Sissemakstud kapital | 14a | 93 338 | 93 673 |
| Omaosakud | 14a | – | -335 |
| Rahavoogude riskimaandamise reserv | 14b | -1 525 | -1 005 |
| Jaotamata kasum | 17 526 | 17 472 | |
| Omakapital kokku | 109 339 | 109 805 | |
| Pikaajalised kohustised | |||
| Intressikandvad laenukohustised | 15 | 148 771 | 140 401 |
| Edasilükkunud tulumaksukohustised | 5 934 | 5 844 | |
| Tuletisinstrumendid | 20 | 1 623 | 1 069 |
| Muud pikaajalised kohustised | 921 | 905 | |
| Pikaajalised kohustised kokku | 157 249 | 148 219 | |
| Lühiajalised kohustised | |||
| Intressikandvad laenukohustised | 15 | 388 | 106 |
| Võlad tarnijatele ja muud võlad | 16 | 2 186 | 2 397 |
| Tulumaksukohustis | 3 | – | |
| Muud lühiajalised kohustised | 323 | 351 | |
| Lühiajalised kohustised kokku | 2 900 | 2 854 | |
| Kohustised kokku | 4 | 160 149 | 151 073 |
| Omakapital ja kohustised kokku | 269 488 | 260 878 |
Vastavalt Nasdaq Tallinna börsi juhatuse 17. mai 2019. a otsusele noteeritakse ja võetakse Northern Horizon Capital AS’i valitsetava fondi Baltic Horizon Fund’i täiendavalt emiteeritud 627 974 osakut kauplemisele Börsi fondinimekirjas.
Baltic Horizon Fund’i ülalnimetatud osakute esimeseks kauplemispäevaks on kolmapäev, 20. mai 2019. a. Juhul, kui peaks ilmnema ettenägematuid takistavaid asjaolusid, siis sellele lähedane kuupäev. Seega kaubeldakse alates 20. maist või sellele lähedasest kuupäevast nimetuse NHCBHFFT all kokku 97 964 044 Baltic Horizon Fund’i osakuga (ISIN: EE3500110244).
Pärnumaa valdades on tehtud sellel aastal kõige rohkem korterite ostu-müügitehinguid Tori ja Põhja-Pärnumaa vallas. Vastavalt 28 ja 29 tehingut. Sindi (8) ja Sauga (9) on selgelt need linnalähedased asumid, kuhu inimesed Tori valla piires oma kodu soetada soovivad. Ilmselgelt määrab nende valikute kasuks asukoht ja hea infrastruktuur.
Üllatava tulemuse on teinud Tootsi alev, kuhu nelja kuuga on juba soetatud 13 korterit. Kindlasti on määravaks asjaoluks hinnad, mis jäävad seal vahemikku 7000–10 000 eurot ning valdavalt on sealseteks koduostjateks vanemapoolsed inimesed, kuid on ka noori, kes selliseid valikuid teevad. Sellised ostuotsused on igati õiged, sest Tootsis on lisaks rahulikule keskkonnale olemas kõik see, mida on väärikaks eluks vaja – raamatukogu, kultuuri-ja spordikeskus, saun-ujula, perearstid, kauplus ja ka lasteaed-põhikool.
Huvitava hüppe on teinud nüüd Pärnu linna administratiivpiirkonda kuuluv Lavassaare alev, kus selle aasta nelja kuuga on juba teostatud 8 korteri ostu-müüki. Samas kui terve 2018 aasta jooksul müüdi ära seal kokku 9 korteriomandit. Kas selle põhjuseks võib olla haldusreform või seal toimetava tugeva kogukonna töö tagajärg, saab igaüks ise otsustada, kuid selle kauni väikealevi maine ja kuvand on igati heal tasemel ning meelitab ostjaid sinna oma kodu soetama. Kindlasti on määravaks asjaoluks ka hind, sest 3-toalise heas seisukorras perekorteri saab täna veel soetada 23 000–25 000 euroga.
Kui eelnevad on positiivsed näited, siis mõtlemapanev on Pärnu linnale nii lähedase asuva asumi nagu Uulu olematu korteriturg. Miks ei inspireeri inimesi Uulu, paneb õlgu kehitama. Samas on seal kõik olemas – kaunid metsad, meri, põhikool, lasteaed, kuid käesoleva aasta nelja kuu jooksul on vaid üks nö julge koduostja söandanud Uulu kasuks otsustada, kuigi häid pakkumisi seal jagub.
Väikeasumite ja -linnade nii korterite kui ka majade ostjate profiilid on erinevad. Õnneks on väikekohtadest inimeste väljavool peatunud ja pigem on hakanud pealinnast inimesi oma kodukanti tagasi tulema ning nad on valmis soetama omale keskmisest kallimaid ja kvaliteetsemaid varasid. Samas on Skandinaaviamaades töötavad inimesed hakanud omale ostma väikelinnadesse kortereid ja seda eelkõige välja üürimise eesmärgil. Jätkuvalt on kasvav trend, et eakamad müüvad oma ruumikad eramud ja kolivad kas väiksemasse linnalähedasse majakesse või soetavad omale heas seisukorras mugavustega korteri linnas. Nende klientide puhul tagab ostuotsuse arstiabi lähedus ja kaupluse olemasolu.
Majade soetamisel on huvitav tendents see, et paljud noored pered on vahele jätmas seda loomulikku jada – üürikorter – oma korter – oma maja, vaid ihalevad kohe seda oma kodumaja. Turul on ka järjest enam keskeas peresid, kellel on lapsed pesast välja lennanud ning enam ei pea lähtuma võsukeste liikumiste logistikast ja seetõttu on nad nüüd valmis linnatolmu jalgadelt pühkima ning ostma linnalähedase vaiksemas piirkonnas asuva maja. Kõige populaarsemad kohad kuhu Pärnu linna järel omale maju soetatakse on Sindi linn ja Tammiste ning Eametsa küla.
Väikelinnade nagu seda on Lihula, Kilingi-Nõmme ja Sindi majade müügihinnad on püsinud stabiilsena. Samas on Pärnu linnas asuvate korterite hinnatõus andnud inimestele tõuke suunduda elamuturule. Kõike enam nõutakse kuni 140 m2 ja kuni 125 000 eurot maksvaid ökonoomseid eramuid Pärnu linnas või selle lähiümbruses. Paljud pered on võtnud suuna, et soetada omale lisaks linnas asuvale korterile ka talu maakonnas kus veeta oma nädalavahetusi ning puhkusi. Selliste valikute puhul peetakse oluliseks head juurdepääsu, interneti leviala ja piisavalt privaatsust. Kinnistu suurus ei mängi siin olulist rolli – kõige rohkem eelistatakse kuni 2 ha suurust maad ümber hoonete. Kõige minevamad on maamajad hinnaga kuni 40 000 eurot.
Üüriturul on suvepealinnale omane sesoonsus. Atraktiivsemates piirkondades sõlmitakse üürilepinguid vaid septembrist maini, et suveperioodil saada suvitajatele väljaüürimistest maksimaalne kasum.
Võõrtööjõu kasutamine erinevates Pärnumaa ettevõtetes ei ole üüriturule tooni andnud. Omanikud ei ole altid oma varasid töölistele üürima. Siinkohal on suund pigem see, kus tööjõu rentimisega tegelevad firmad on endale ise soodsa hinnaga varasid soetanud välja üürimise eesmärgil.
„Õnnelik on see, kes on õnnelik oma kodus,“ on öelnud Lev Tolstoi. Kuidas tunneb eestimaalane end oma kodus ja mis talle kõige enam muret valmistab? Heidame pilgu sellele, milliseid probleeme Eesti leibkonnad seoses oma eluruumidega kõige enam tunnetavad.
Blogiloos räägime lähemalt hinnangutest, mida inimene ise oma eluruumi puhul probleemiks peab ja mis talle muret valmistab.
Kõige enam morjendab eestimaalasi eluruumi ümbritsev saaste ja sinna kostev müra. Mürana käsitletakse nii naabritelt kui ka väljast kostvat liigset müra näiteks liiklusest, äritegevusest või ümberkaudse tööstusega seoses. Saaste eluruumi ümbruses märgib saastatud õhku või muid keskkonnaprobleeme nagu suits, tolm, ebameeldiv lõhn ning saastatud vesi.
Viie aasta jooksul on õnneks näha olukorra paranemist. Kui 2013. aastal väitis iga neljas eestimaalane, et tema eluruumi kostab müra, siis 2018. aastal tunnetas müra iga viies eestimaalane. Samuti on viie aastaga vähenenud eluruumi ümbritseva saaste tajumine – 2013. aastal tegi ümbritsev saaste muret igale neljandale eestimaalasele, 2018. aastal aga pisut enam kui igale kuuendale.
2013. aastal tunnetas iga kaheksas eestimaalane, et tema eluruumi seinad, põrand või vundament on rõsked. Sama suur hulk inimesi leidis, et eluaseme läheduses on probleeme kuritegevuse, vägivalla või vandalismiga. 2018. aastaks langes oma eluruumi seinte, põrandate või vundamendi rõskuse probleemi tundvate inimeste hulk 3,6 protsendipunkti võrra ehk seda tundis iga üheteistkümnes elanik. Eluruumi lähedal kuritegevuse, vägivalla või vandalismiga probleeme tundvate inimeste hulk langes 2018. aastaks veelgi enam, 5,1 protsendipunkti võrra ehk see valmistas muret igale kolmeteistkümnendale inimesele meie hulgast.
Viie aasta jooksul on inimestele kõige vähem muret tekitanud läbilaskev katus ja ebapiisav valgus. Kõige enam vähenes nende inimeste hulk, kelle jaoks on muret valmistanud saaste eluruumi ümbruses.
Eesti erinevates piirkondades tunnetavad inimesed oma leibkonna eluruumiga seonduvaid probleeme mõnevõrra erinevalt.
Kirde-Eesti leibkonnad on kõige rohkem kimpus saaste ja müraga, seda muret rõhutab peaaegu iga kolmas inimene. Võrreldes muu Eestiga, on Kirde-Eestis elavatele leibkondadele suuremaks mureks ka probleemid kuritegevuse, vägivalla või vandalismiga eluaseme läheduses, mida tunnetab 13,8% leibkondadest.
Kõige vähem toovad eluruumidega seotud probleeme välja Lääne-Eesti leibkonnad. Kui võrrelda leibkondi Kirde- ja Lääne-Eestis, siis silmatorkav erinevus on nende leibkondade arvus, kes tunnevad muret kuritegevuse, vägivalla või vandalismi üle eluaseme läheduses. Kirde-Eestis on selliseid leibkondi neli korda enam kui Lääne-Eestis. Kõige vähem probleeme on Kirde-Eesti elanikel tilkuvate katustega: 1,8%-l leibkondadest laseb eluaseme katus läbi, mis on poole vähem kui Eestis keskmiselt.
Kui üldiselt on kõigis Eesti piirkondades kaks kõige teravamat probleemi eluruumi kostuv müra ja saaste eluruumi ümbruse, siis erandiks on siin Kesk-Eesti inimesed, kes toovad kõige sagedamini esile hoopis rõsked seinad, põranda või vundamendi.
Rõõm on tõdeda, et võrreldes viie aasta taguse ajaga on eestimaalaste jaoks vähenenud nende leibkonna eluruumidega seotud probleemide arv üldiselt kui ka iga eespool välja toodud murekoha osas eraldi.
„Ela sa kükakil või käpakil, ela kui tahes kehvasti oma kodus — oma päävarju all ikka parem kui teiste kõrval,“ ütleb eesti vanasõna. Omaenese kodus on alati parem kui mujal ning õnneks on eestimaalaste endi hinnangud oma eluruumi tingimustest aja jooksul igast küljest paranenud.
Hinnangud põhinevad Eesti sotsiaaluuringu andmetel, mida Statistikaamet korraldab 2004. aastast. 2018. aastal osales uuringus ligi 6100 leibkonda. Sotsiaaluuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides nime EU-SILC all. Eestis on statistikatöö „Eesti sotsiaaluuring“ avaliku huvi peamine esindaja Sotsiaalministeerium.
Nagu viimastel kuudel varemgi saab aprilli Tallinna korteritehingute kokku
võtet alustada sõnadega oli tavapäraselt rahulik kuu.
Müügitehinguid tehti ligi 800, täpsemalt 796, mida on 3,4% vähem kui märtsis (824) aga 15 võrra rohkem kui 2018 aasta aprillis. Uusi kortereid oli müügitehingutest 164, mis teeb osakaaluks 21%. Võrrelduna aasta lõpu ja jaanuariga on uute korterite osakaal kogu tehingute arvust langenud, kuid see sõltub suuresti korterite valmimise hooajalisusest.
Korteriomandite keskmine m2 müügihind oli aprillis 1877 EUR/m2 võrrelduna 1859 EUR/m2-ga märtsis (tõus 1%) ja 1800 EUR/m2-ga 2018 aasta aprillis (tõus 4,3%).
Korterite üüripakkumiste arv on viimastel kuudel üsna stabiilselt 2000 pakkumise ringis ja hinnatase samuti kõigub vahemikus 11,4…11,6 EUR/m2.
Baltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2019. aasta aprilli lõpu seisuga on 1.3756 eurot osaku kohta.
Fondi osaku puhasväärtuse muutus võrreldes eelneva kuu lõpu seisuga on -1.24%. Fondi puhasväärtust mõjutas positiivselt renditegevusest teenitud rahavoog ja muutus rahavoogude riskimaandamisinstrumendi reservis. Fond teenis 2019. aasta aprillis auditeerimata konsolideeritud puhaskasumit 759 tuhat eurot. Võrreldes eelneva kuuga, osaku puhasväärtus langes peamiselt seoses kapitali kaasamisega, kus osakuid emiteeriti kaalutud keskmise turuhinnaga, mis arvutati eelneva 90 päeva jooksul.
15.mail valis Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) järgnevaks kaheks aastaks uue juhatuse esimehe, kelleks on Gert Jostov, AS Technopolis Ülemiste juhatuse esimees. Aseesimeheks valiti Mika Erik Sucksdorff, OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse liige.
Lisaks Gert Jostovile ja Mika Sucksdorffile jätkavad juhatuses Kalev Roosiväli – Pindi Kinnisvara OÜ, Mart Saa – LAAM Kinnisvara OÜ juhatuse liige, Ardi Roosimaa – OÜ UMPA juhatuse liige, Tõnu Toompark – Adaur Grupp OÜ juhatuse liige ja Ingvar Allekand – OÜ Domus Kinnisvara Vahendus juhatuse liige.
Vastvalitud EKFLi juhatuse esimees Gert Jostov sõnas, et soovib oma ametiajal Eesti Kinnisvarafirmade Liidu kandepinda laiendada. „Tuues maaklerite kesksetele teemadele juurde rohkem ka arendajate ja teiste kinnisvarasektori osapoolte vaatenurki on võimalik üheskoos rohkemat saavutada,“ lisas Jostov.
Liidu tegevdirektorina jätkab Tõnis Rüütel.
Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) on loodud 1994. aastal. EKFL on kinnisvara vahenduse, arenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus
Telli käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC” Kinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!
Käsiraamat „Kinnisvaraõiguse ABC“ on 2013. aastal välja antud samanimelise raamatu parandatud ja täiendatud trükk. Käsiraamat käsitleb peamisi olulisi õigusakte, mida kinnisvaravaldkonnas tegutsevad inimesed järgima peavad. Käsiraamatu koostaja on pikaajalise kogemusega jurist ja koolitaja Evi Hindpere.
Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.
| Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee |
|
• The unemployment rate declined, and the employment rate slightly increased in the first quarter.
• According to Swedbank’s forecast, labour market should remain tight this year, so wage pressures persist.
According to Statistics Estonia, labour market indicators improved further in the first quarter of 2019. The employment rate reached 67.5% and the unemployment rate dropped to 4.7%. The employment rate of Estonia is already one of the highest in the EU. In 2018, among the 20-64-year-olds, Estonia held the fourth position in the EU, below Sweden (82.6%), Czech R. (79.9%), and Germany (79.9%).
Without the work ability reform (that motivates people with a disability to look for a job), the unemployment rate would be even lower. Around one third of the unemployed who are officially registered have reduced work ability. Statistics Estonia’s data on the number of the unemployed seems too small in the first quarter as the number of the officially registered employed exceeds that and all of the unemployed persons are not officially registered.
The Unemployment Insurance Fund’s registry shows a surge in redundancies. According to the respective database, more than 1000 persons lost their jobs in the first quarter, including many bus drivers, miners, bankers, and seamstresses. The labour market remains tight, however, and many companies have already shown interest in hiring them. According to Statistics Estonia, there were over 10 000 vacancies in the labour market in the fourth quarter of 2018.
In the first quarter, the number of the employed persons grew by 11,000, over the year. Employment rose among the part-time workers and in the services’ sector. The share of the part-time workers has climbed to 14%.
The shrinking of working-age population has paused in Estonia in 2018-2019 due to higher immigration. Among the 15-74-year-old immigrants, 42% were Estonian citizens, 11% were Russians and 9% were Ukrainians in 2018.
The number of job vacancies and the number of persons leaving on their own initiative remains high. The shortage of labour was the main factor restricting business for a fifth of manufacturing and a third of services’ and construction companies in April 2019. Thus, wage pressure will persist. In 2019, we expect the employment rate to remain high and the unemployment rate to stay low. The average gross wage should grow by around 7% this year. Tax data shows that the growth of the average gross wage has not decelerated (+8.5%, over the year, in the first quarter).
Vastavalt Nasdaq Tallinna börsi juhatuse 15. mai 2019. a otsusele noteeritakse ja võetakse Northern Horizon Capital AS’i valitsetava fondi Baltic Horizon Fund’i täiendavalt emiteeritud 10 000 võlakirja kauplemisele Balti võlakirjade nimekirjas.
Baltic Horizon Fund’i ülalnimetatud võlakirjade esimeseks kauplemispäevaks on neljapäev, 16. mai 2019. a. Juhul, kui peaks ilmnema ettenägematuid takistavaid asjaolusid, siis sellele lähedane kuupäev.
Seega kaubeldakse alates 16. maist või sellele lähedasest kuupäevast nimetuse NHCB042523A all kokku 50 000 Baltic Horizon Fund’i võlakirjaga (ISIN: EE3300111467).
Baltic Horizon Fund´i prospekt ja eestikeelne kokkuvõtte on teatele lisatud.
2019. aasta esimeses kvartalis suurenes tööhõive 1,7% ja tööpuudus oli 4,7% juures ehk väga madalal tasemel. Ehkki väliskaubanduspartnerite kindlustunde kahanemine lubab ennustada majanduse jahenemist, ei ole see Eesti tööturule veel olulist mõju avaldanud. Tööjõu-uuringu järgi hõive teenindussektoris kasvas ja tööstussektoris vähenes.
Hõive kasv teenindussektoris ja kahanemine tööstuses ja ehituses on kooskõlas ka tööandjate kindlustundeuuringu tulemustega. Teenindussektori head käekäiku toetab sissetulekute kiire suurenemine ja tarbijate tugev kindlustunne. Tööstussektori tööandjate ootused hõive kasvu osas on muutunud aga varasemast pessimistlikumaks. Samas on töötleva tööstuse hõive kasv tööjõu-uuringus tõenäoliselt mõnevõrra alahinnatud: tööstus ja ehitus on kaks peamist tegevusala, kus leiavad rakendust lühiajaliselt Eestis töötavad kolmandate riikide kodanikud, keda tööjõu-uuring ei hõlma.
Mullu leevendas sisseränne tööjõupuudust juba neljandat aastat järjest ja tööealiste inimeste arv suurenes aasta jooksul kokku 0,4%. Nii Eesti, teiste Euroopa Liidu riikide kui ka kolmandate riikide kodanikke saabus Eestisse elama rohkem, kui lahkus. Lisaks alaliselt Eestisse elama asunud inimestele suurendas tööjõupakkumist ka lühiajaline ränne, mis rahvastikustatistikas ei kajastu.
Ettevaates pärsib Eesti elanike hõive edasist kasvu juba niigi väga kõrge tööjõus osalemise ja hõive määr. Nende näitajate järgi on Eesti juba mõnda aega Euroopa Liidu esirinnas. Teisalt on käesoleval aastal nii Eestis kui ka Euroopas langenud majandususaldusindeks, mis annab alust oodata majanduskasvu aeglustumist. Mõningase viitajaga mõjutab aeglasem majanduskasv paratamatult ka tööturgu.
Eesti juhtiv kinnisvaraarendaja Endover pani nurgakivi Kristiine linnaosasse kerkivale 20-korruselisele elu- ja ärihoonele Torn. Huvilistel oli võimalus tõstuki korvis hoone ülemiste korruste kõrgusele tõusta, et nautida peatselt valmiva Eesti eksklusiivseimast luksuskorterist avanevat panoraamvaadet Tallinnale.
2020. aasta lõpuks aadressile Seebi 1 kerkiva kõrghoone teeb unikaalseks viimasele korrusele valmiv 600-ruutmeetrine penthouse-
New Yorgi Manhattani piirkonna ikoonilistest kõrghoonetest inspireeritud Torn on mitmetasandilise ning liigendatud arhitektuuriga, mille esimesele korrusele on planeeritud äripinnad ning järgmistele korrustele põhiliselt 2-4-toalised korterid. Tulevast elanikku on ootamas eri tasandil asuvad päikeseterrassid, vabaaja-lounge Horizon Club ning lastemänguväljak 6. korruse väliterrassil. Saabujaid tervitab topeltkõrgusega fuajee.
Endoveri müügidirektori Marko Männimetsa sõnul on hoone silmapaistvaim osa küll viimase korruse eksklusiivne luksuskorter, kuid põhilise osa majast moodustavad siiski 2-4 toalised korterid, mille hinnad algavad 97 900 eurost. Seega pakub Seebi Torn häid võimalusi nii endale kodu soetamiseks kui ka investeerimiseks. „Torn asub mitmes mõttes suurepärases asukohas – ümbruses on rohelusest pakatav Kristiine linnaosa eramajade piirkond koos lasteaedade, koolide ja parkidega, teisalt on vaid mõneminutilise sõidu kaugusel Tallinna südalinn. Torn pakub unikaalse võimaluse elada väljaspool südalinna kõrghoones, mille ülemistelt korrustel avanevad kaunid vaated linnale, Kristiine rohelusele, Ülemiste järvele ja merele,“ lisas Männimets.
Torni ehitus on praeguseks jõudnud 0-tsükli ehk maa-aluste töödeni, süvend on rajatud, teostamisel on betoonitööd maa-aluse parkla rajamiseks. Maa peale jõuavad ehitustööd eeloleva suve alguseks. Tornis on tänaseks müüdud juba 38% korteritest.
Torni arhitektuurse lahenduse töötas välja ARS Projekt arhitektuuribüroo, arhitekt Rasmus Tamme juhtimisel. Sisekujunduse on loonud Superellipsi sisearhitektid.
