Koolitus “Kaubanduspinnad – tänavakaubandus ja kaubanduskeskused” toimub Kinnisvarakoolis 21/11/2019

Ärikinnisvara vahendamine: Ruth Tõniste21/11/2019 toimub koolitus “Kaubanduspinnad–tänavakaubandus ja kaubanduskeskused“. Koolitus keskendub kaubanduspindade arendamise ja vahendamise temaatikale. Koolituse käigus vaadeldakse ja analüüsitakse tänavakaubanduse edutegureid ja kaubanduskeskuste ülesehitust.

Koolitus on suunatud:

  • kõigile kinnisvaramaakleritele, aga eriti ärikinnisvaramaakleritele;
  • inimestele, kes soovivad arendada oskusi ja teadmisi kinnisvaravaldkonnas;
  • kaubanduspindade omanikele ja üürnikele;
  • kinnisvaraarendajatele;
  • kõigile, kes tunnevad huvi kinnisvaraäri vastu.

Koolitus annab:

  • teadmised kaubanduspindade olemusest ja erisustest võrreldes muu kinnisvaraga;
  • teadmised tänavakaubanduse võimalustest ja eduteguritest;
  • arusaama kaubanduskeskuse kontseptsioonist.

Koolitus “Kaubanduspinnad – tänavakaubandus ja kaubanduskeskused” toimub 21/11/2019 kell 10.00-15.30 Tallinna kesklinnas.
Lektoriks on 1Partner Kommertskinnisvara büroo-ja äripindade tiimi juht ja Aasta maakler 2016 Ruth Andresen

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

 

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: ehitusloa ja kasutusloa saanud mitteeluruumide arv suurenes, pindala vähenes

Tõnu ToomparkStatistikaameti andmetel sai 2019 III kvartalis ehitusloa 615 mitteeluruumi. Valmis ehk kasutusloa sai samal ajal 297 mitteeluruumi. Ehitusloa saanud mitteeluruumide pindala oli 243 000 m² ja kasutusloa saamid mitteeluruumides 171 000 m².

Aastataguse ajaga võrreldes suurenes ehitusloa saanud mitteeluruumide arv 11% ja pindala vähenes 26%. Vastassuunaline liikumine siin viitab sellele, et tänavu ehitusse lubatud mitteeluruumide pindala on aastatagusest veerandi võrra väiksem.

Valminud mitteeluruumide arv suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 41% ja nende pindala vähenes 35%.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

1Partner: Tallinna korteri hind kerkis ajaloo kõrgeimale tasemele

1PartnerOktoobris maksis pealinna korteri ruutmeeter keskmiselt 2040 eurot, mis on kõrgem kui kunagi varem, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehinguülevaadet.

1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul Tallinna korterite hinnad tulevikus odavamaks pigem ei lähe.

“Üürimine on enamus inimeste jaoks pigem ajutine lahendus, eriti arvestades, et üürimine ja ostmine maksab praegu kuus sama palju. Ka korter on pensionisammas ja ma ei soovita pensionieas ses osas küll kellelgi riigi peale liigselt lootma jääda,” ütles Vahter.

“Investeeringu või väärtuse hoidjana saab kinnisvara võtta siiski vaid Tallinnas ja 3-4 suuremas tõmbekeskuses. Kahaneva elanike arvuga asulates on kinnisvara väärtuse kasvu või isegi säilimist aastakümnete möödudes raske prognoosida,” lisas Vahter.

Oktoobris tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1243 ostu-müügitehingut. Kinnisvaratehingute koguväärtus oli 155 miljonit eurot, mis on 19,2 protsenti enam kui eelmisel kuul ja 4,9 protsenti rohkem kui mullu oktoobris.

Oktoobris müüdi Tallinnas 911 korterit, mis on 10,5 protsenti rohkem kui septembris. Korteri keskmine ruutmeetri hind tõusis kuuga 4,6 protsenti 2040 euroni, mis on Eesti kõigi aegade rekord. Pealinna kalleim korter müüdi oktoobris 945 000 ning soodsaim 2500 euro eest.

Oktoobris müüdi Tallinnas 24 hoonestatud elamumaa krunti, mis on 13 võrra vähem kui varasemal kuul. Kalleim elumaja müüdi 650 000 ning soodsaim 14 000 euro eest.

Möödunud kuul müüdi 21 elamumaa krunti, mis on septembriga võrreldes nelja võrra enam. Kalleim krunt maksis 1,4 miljonit ning odavaim 7500 eurot.

EfTEN Real Estate Fund III: Aktsia puhasväärtus seisuga 31.10.2019

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund III AS aktsia puhasväärtus (NAV) seisuga 31.10.2019 oli 16,35 eurot. NAV suurenes oktoobris 0,7%. EPRA aktsia puhasväärtus (raamatupidamislik puhasväärtus ilma edasilükkunud tulumaksukohustust ja intressiderivatiivide õiglast väärtust arvestamata) oli 31.10.2019 seisuga 17,39 eurot. EPRA NAV suurenes oktoobri jooksul 0,6%.

EfTEN Real Estate Fund III AS teenis oktoobris 781 tuhat eurot müügitulu, mis on kuu varasemaga võrreldes 6 tuhat eurot vähem. Fondi EBITDA oli oktoobris 590 tuhat eurot (septembris 636 tuhat eurot).

Fondi puhaskasum on 2019. aasta oktoobris 497 tuhat eurot (septembris: 554 tuhat eurot). Puhaskasum oli oktoobris madalam seoses intressiderivatiividelt saadud madalama kasumiga ning seoses oktoobri kõrgemate üldkuludega.

Selle aasta kümne kuu jooksul on EfTEN Real Estate Fund III AS teeninud 7,8 miljonit eurot müügitulu (10% ja 0,7 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil). Fondi EBITDA on selle aasta kümne kuu jooksul kokku 6,1 miljonit eurot (10% ja 0,5 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil).

Lähtudes fondi dividendipoliitikast, mis näeb ette, et vabast rahavoost tasutakse minimaalselt 80% aktsionäridele dividendideks, saaks fond 2019. aasta kümne kuu kasumilt maksta dividende kokku 2,1 miljonit eurot (50 senti aktsia kohta).

EfTEN Real Estate Fund III AS-i kontodel on oktoobri lõpu seisuga 14 miljonit eurot investeerimata omakapitali. Investeerimiseks sobilike projektide leidmine on fondi juhtkonna esimene prioriteet. Fondi kõige värskem investeering, äsja valminud Tähesaju Hortese aianduskeskus Tallinnas avati eelmisel nädalal ning üürnik alustab üürimaksetega detsembri alguses.

EfTEN Real Estate Fund III AS-i konsolideeritud varade maht oli 31.10.2019 seisuga 130,45 miljonit eurot (31.12.2018: 108,5 miljonit eurot) ning omakapital 69,1 miljonit eurot (31.12.2018: 50,5 miljonit eurot).

Arco Vara: Käesoleva aasta korteriturg on kulgenud prognoositust teisiti

Arco VaraKinnisvarabüroodele tuli käesoleva aasta korterituru kulgemine osaliselt mõningase üllatusena. Tehingute arv aasta I pooles Tallinnas küll ootuspäraselt langes, kuid pakkumiste arv ning sealhulgas uute korterite laojääk on vähenenud tunduvalt enam kui oleks võinud prognoosida. Veel 2018. aasta II pooles tundus realistlik, et pakkumine jätkab korteriturul aktiivse arendustegevuse taustal suurenemist ning surve hinnakasvuks leeveneb ja müügiperioodid pikenevad, mis soodustab näiteks kinnisvara vahendusteenuse kasutamise vajadust.

Kuna edasist ehitusaktiivsust iseloomustavad näitajad asusid aga seejärel peegeldama pigem uute korterite ehitamise vähenemist, on hinnakasv käesoleval aastal püsinud veidi kiirem kui võis arvata, seda just ehituslikult vanemate korterite osas. Olukorras, kus majanduskasv on aeglustumas ning igapäevaselt järjest negatiivsemaid makromajanduslikke uudiseid kuhjub, on kinnisvaraturul siiski olukord üllatavalt optimistlik, mis paneb turuosalisi veidi muret tundma.

Mitmed turgu iseloomustavad näitajad on siiski stabiliseerunud, sealhulgas ka näiteks suuremate väikelinnade tehingute arv, mis 2018. aastal järsult kukkus, kuid on seejärel jäänud püsima suhteliselt sarnasele tasemele. Väikelinnades on pakkumiste arv erinevalt Tallinnast möödunud kvartalite vältel veidi suurenenud, sest rändesaldo ja iive on enamikes piirkondades negatiivne ning juba pea kümme aastat kestnud kasvutsükkel on hakanud ennast nõudluse loomulikul vähenemisel ammendama. Viimast kinnitab ka näiteks Rakvere korteriturg, kus käesoleval aastal on tehingute arv olnud ligi 6% võrra madalamal tasemel kui veel 2017. aasta samal perioodil, mille kõrval üldine hinnatase on korteriturul võrreldes 2018. aasta esimese kolme kvartaliga alanenud 2,2% võrra. Olukorras, kus mitmes väikelinnas on uued arendusprojektid peatselt valmimas, võib seejärel ajutiselt suurenev tehingute arv ning kasvav hinnatase pikaajaliste trendide analüüsimise taas veidi segamini lüüa.

Arco Vara: Tallinna lähiümbruses jätkub aktiivne valglinnastumine

Arco VaraSamal ajal kui Tallinnas on tehingute arv mõningase langustrendi taustal püsinud sisuliselt analoogsel tasemel nagu veel aasta tagasi, on aga Tallinna lähiümbruses edasine valglinnastumine jätkunud. Kui perspektiivis võib Tallinnas alanevale ehitusaktiivsusele oodata sarnase trendi järgnemist ka Tallinna lähiümbruses, siis tuginevalt käesoleva aasta III kvartalile on seda vähemalt korterelamute püstitamise osas ajaliselt üsna keeruline prognoosida.

Tänavu III kvartalis väljastati uute korterite ehitamiseks Tallinna lähiümbruses 79% võrra enam ehituslube kui aasta tagasi, Tallinnas oli samaaegselt kasv koguni 138%. Aasta esimese kolme kvartali vältel on Tallinna lähiümbruses hakatud uusi kortereid aga ehitama 19% võrra suuremas mahus kui aasta varem, Tallinnas on samaaegselt ehitusaktiivsus alanenud 14% võrra.

Vahepeal üsna kiirelt kasvanud ridaelamukorterite pakkumine ei ole aga Tallinna lähivaldades enam olulist täiendust saanud. Uute ridaelamukorterite ehitamine on samal perioodil vähenenud 55% ning ridaelamukorterite püstitamiseks on ehituslube väljastatud 24% võrra vähem kui 2018. aasta esimese kolme kvartali vältel. Üldine valglinnastumine ei ole veel võrreldes möödunud buumi perioodiga sarnaseid mõõtmeid võtnud, kuid arvestades kinnisvaraturul üldist rahunemist, on Tallinna lähiümbruses seni tempokalt kasvanud tehingute arv siiski võrdlemisi märkimisväärne. Eelistatuimaks elukohaks on jätkuvalt Rae vald, kus ainuüksi 2018. aastal kasvas elanike arv 11% võrra, edestades kasvukiiruselt kõik teised Tallinna lähiümbruse vallad.

Rae valla kasv on tänavu aeglustunud, kuid on püsinud tempokas Saue vallas

2019. aasta vältel on aga Rae vallas edasine turuaktiivsuse kasv hetkel aeglustunud, esimese kolme kvartali vältel müüdi 8 korterit vähem kui veel aasta varem samal perioodil. Väga tugev, kuid siiski pelgalt ajutine, tehingute arvu kasv on aset leidnud aga Saue vallas, kus on esimese kolme kvartali vältel müüdud 91% võrra enam kortereid kui 2018. aastal. Kuna tehingute arvu panustavad Tallinna lähiümbruses uusarendused tunduvalt enam kui Tallinna siseselt, on üksikute projektide osakaal tehtud tehingutes periooditi võrdlemisi laialdane, mistõttu nii tehingute arvu kui ka hinnataseme muutused on sageli äärmiselt volatiilsed. Kui Tallinna siseselt moodustab uute korterite osakaal igakuiselt ligikaudu 30%, siis Tallinna lähiümbruses on vastav osakaal enamasti 40 – 50% vahel. Just viimase tõttu võib pealinna lähipiirkondades täheldada tunduvalt kiiremat kinnisvarade hinnakasvu, sest seni pidevalt kasvanud ehitushind peegeldub tehtud tehingutes mõnevõrra enam kui Tallinnas.

Nii Viimsi kui ka Rae vallast on üldistatult saanud mõlemast 20 000 elanikuga piirkonnad, kuid Viimsi valla edasine kasvupotentsiaal on tunduvalt väiksem kui Rae või näiteks Harku vallal. Viimsi oli küll möödunud buumi perioodi vältel üks eelistatuimaid elukeskkondi Tallinna vahetus naabruses, kuid üha süveneva ülerahvastatuse probleemi tõttu ei suuda tänases olukorras Viimsi olulises mahus uusi elanikke enda administratiivpiirkonda meelitada, sest piirkondlik infrastruktuur ei suuda isegi olemasolevat elanikkonna teenindada, alustades kasvõi igapäevastest ummikutest. Viimsi puhul on peetud vajalikuks peatada tulevikus uute detailplaneeringute algatamist või vähemalt vähendada edasist uute elurajoonide esilekerkimist, kuid seni paistab vastav temaatika olevat jäänud pigem mõttemõlgutuseks. Piirkonnas, kus munitsipaal- ja erasektori esindajad on omavahel tihedalt seotud, on keeruline selliseid ettepanekuid realiseerida. Harku valla osas on märgata üsna palju koostamisel olevaid ning ühtlasi realiseerimata detailplaneeringuid, mistõttu võib järgnevatel perioodidel aktiivne valglinnastumine siirduda järgmiste piirkondlike keskuste lähiümbrusesse.

Riigi Kinnisvara: Patarei merekindluse enampakkumise tähtaeg pikeneb nädala võrra

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara pikendas Patarei merekindluse avaliku enampakkumise pakkumuste esitamise tähtaega. Uus enampakkumise tähtaeg on 19. november 2019 kell 14.00.

Pikendamise põhjuseks on pakkumisest huvitatute poolt viimastel päevadel esitatud suur hulk täpsustavaid küsimusi. Enampakkumise tingimuste kohaselt peab kõigil pakkujatel olema võimalus Riigi Kinnisvara poolsete vastustega tutvumiseks ja vastustega arvestamiseks pakkumise tegemisel. Sellest tulenevalt on Riigi Kinnisvara otsustanud pikendada pakkumiste esitamise tähtaega 7 päeva võrra. Võrdluseks on lisaaja andmine riigihangete puhul sarnases situatsioonis tavapärane ning pakkujatele võrdsete tingimuste tagamiseks end õigustanud praktika.

Patarei merekindlus on avalikul enampakkumisel alghinnaga 4,5 miljonit eurot. Müügis on kolm merekindluse kinnistut: Kalaranna tn 28, Kalaranna tn 30 ja Vesilennuki tn 4. Patarei merekindluse suhtes kehtib Patarei ja Lennusadama piirkonna detailplaneering DP030970 ning Kalaranna tn 28 ja Vesilennuki tn 4 kinnistu detailplaneering DP037880. Detailplaneeringutest tulenevad õigused ja kohustused lähevad üle tulevasele kinnistute omanikule. Kinnistute sihtotstarve on elukondlik ning äri- ja ühiskondlik, hoonete arv võib olla kokku 11. Täpsem info Patarei merekindluse müügitingimustest ja pakkujate kvalifitseerimise tingimustest aadressil www.patarei.eu.

Patarei merekindluse avalikul enampakkumisel osalemiseks tuleb esitada oma pakkumus 19. novembril 2019 kella 14ks. Pakkumus tuleb esitada Riigi Kinnisvara AS kontorisse aadressil Lelle 24, 11318 Tallinn. Enampakkumise võidab hinnalt kõrgeim pakkumine, kuid pakkujad peavad hinnapakkumuste avamise eel läbima kvalifitseerimise vooru. Kui enampakkumine osutub edukaks, kinnitatakse tulemused detsembris. Müügileping sõlmitakse enampakkumise võitjaga 60 päeva jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamisest.

Patarei merekindlus asub omanäolises ja arenevas Põhja-Tallinnas. Ainulaadse arhitektuurse ja omapärase sisearhitektuurse lahendusega merekindlus on äratuntav nii maalt kui merelt. Tegemist on ajaloolise hoonekompleksiga Tallinna merepiiril, mille ajalugu ulatub pea 200 aasta taha.

Patarei merekindluse müüki väljaspool Eestit nõustab Riigi Kinnisvara müügipartner Colliers International.

“Kinnisvaramaakleri ABC” sooduspakkumine

Kinnisvaramaakleri ABCVaid loetud päevad on võimalik Kinnisvarakooli e-poest tellida käsiraamat “Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile” soodushinnaga!

  • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “hvq71m” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
  • Pakkumine kehtib kuni 17.11.2019.

Käsiraamat „Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile.“ annab põhjaliku ülevaate kinnisvaramaakleri töö olemusest. Käsiraamat on suunatud eelkõige inimestele, kes tunnevad huvi kinnisvaramaakleri ameti vastu. Samas soovitame tegevuse põhialuste kinnistamiseks lugeda käsiraamatut kõikidel juba tegutsevatel maakleritel. Raamatu autor on Evi Hindpere.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Toredat isadepäeva!

Tartusse tuleb tavapärastest erinev korterelamu

Tartusse A.Haava tänavale ehitatavas korterelamus on harvaesinevad lahendused, näiteks köetav garaaž ja ruum koerte ja jalgrataste pesemiseks. Maja ehitab Mapri Ehitus, arhitekt on Lauri Nõmme büroost Design Police Department.

“Eesmärk on teha Tartusse kortermaja, kust keegi ei taha ära kolida ning oleks hinnas ka 20 aasta pärast,” räägib Kaarel Kiidron Domus Kinnisvarast. Tema sõnul tuleb majja harvaesinevaid lahendusi, näiteks köetav garaaž, ruum jalgrataste ja koerte pesemiseks, ligi viieruutmeetrised panipaigad ja spetsiaalsed raamid jalgrataste hoiustamiseks. Elektriautode tulekuks on majas laadimispunktide valmidus elektriautodele. Maja energiavarustusse annavad panuse 20 kW päikesepaneelid, sisekliima tagab korteripõhine jahutus- ja soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Enamus kortereid on tänaseks müüdud.

A.Haava 16/18 on 25 korterit, need on 1-5 toalised, laed on kõrgusega 3 meetrit ning maja keskmine ruutmeetri hind on Kiidroni ütlust mööda 2500 eurot. Hoovile rajatakse laste mänguväljak, autode varjualune ja sisustatud grillmaja ning  robotmuruniiduk.

Maja ehitaja, Mapri Ehituse projektijuhi Kaido Kasepuu silmis on kauakestva hoone alustala konstruktsiooni materjali valik. “A.Haava 16/18 maja konstruktsioon on betoonist, see materjal on end ehitusajaloos edukalt tõestanud. Olulised osad on soojustuses kasutatav PIR plaat, liimitav tellisplaat fassaadil, hoonet ilmestavad kauakestvast lehisest valmistatud puitdetailid.

Kleebitavate kiviplaatidega fassaad on Kasepuu sõnul täpselt nagu tellisfassaad, kuid lubab vähendada seina kogupaksust ja tulemusena on toas rohkem ruumi. “Tellisplaadi paigaldus on krohvimisest tunduvalt keerukam ja aeganõudvam, teisalt saab hoone vastupidavama fassaadipinna,” märgib Kaido Kasepuu ja lisab, et arendus ei ole planeeritud järgides levinud seisukohta „odavalt ehitan, kallilt müün“.

Maja tellija on A.Haava Kodu OÜ. Arendaja eesmärk on luua läbimõeldud, arhitektuurselt kaunis ning ehituslikult kestev elupind, mis oleks hinnas ka 20 aasta pärast.

SEB: Ühendriikide majandusest kriisimärke ei leia

SEB PankJärgmise majanduskriisi ootajad on pingsalt otsinud kinnitust selle peatse saabumise kohta. Nende märkide leidmine USA reaalmajandusest eeldab aga veel endiselt üsna elavat kujutlusvõimet.

Maailmamajanduse majakas vilgub edasi

Ameerika Ühendriikidele on kõiksugu muude tiitlite kõrval kiputud omistama ka nimetust „maailmamajanduse majakas“. Tõepoolest, kuigi kindlasti mitte kõik globaalsed kriisid pole alguse saanud Ühendriikidest, kehtib kindlalt aga vastupidine seaduspära – kui USA majandus satub raskustesse, läheb olukord täbaraks kõigil.

Nii on järgmise majanduskriisi ootajate pilgud olnud suunatud just USA poole. Teatud ainest selleks kõrgendatud tähelepanuks justkui oleks. Kõigepealt on nii mõnegi jaoks ärevust tekitav märk ainuüksi praeguse majanduskasvu perioodi pikkus. Nimelt pole alates sellest, kuid SKP mõiste leiutati, nautinud USA majandus kunagi niivõrd pikka katkematut majanduskasvu. Praegune majanduse tõusulaine kestab juba alates 2009 aasta juunist ehk 125ndat kuud. Varasem pikima kestusega majanduskasvu periood piirdus täpselt 10 aastaga, ajavahemikus märts 1991 kuni märts 2001. Keskmiselt on USA kasvutsüklid olnud aga poole lühemad, kõigest viieaastased.

Mõistagi on vaid asjaolu, et kasv on niivõrd kaua kestnud, suhteliselt nigel indikaator selle kohta, et homne päev peaks olukord majanduses pea peale pöörduma. Palju suuremat ärevust on tekitanud muutused USA valitsusvõlakirjade tootluses. Üks majandusteaduse „loodusseadusi“ on, et mida pikemaks perioodiks laenu võetakse, seda suurem peab olema sellelt tasutav intressimäär. USAs on sellel aastal juhtunud aga ebatavaline olukord, kus võlakirjade hinnaliikumise tulemusena on 10-aastase võla tootlus olnud kohati madalam kui 3-kuulise või 2-aastase kestusega võlakirja oma. Ajalooliselt on see harvaesinev olukord olnud aga väga hea ennustaja peatse majanduslanguse saabumise kohta. Tõsi, Föderaalreservi otsus oma peamist intressimäära kärpida on viimastel kuudel võlakirjade tootlustes taas „loodusseaduse“ kehtima pannud.

Kolmanda kaardina pakis valmistab analüütikutele muidugi muret USA ja Hiina vahel käimas olev kaubandussõda, mis on tuska põhjustanud ennekõike töötlevas tööstuses. Vähenenud investeerimisjulguse ja maailmakaubanduse languse tõttu on laialdaselt jälgitav USA tööstusettevõtete ostujuhtide kindlustundeindeks teinud tugeva kukkumise allapoole, kuid ületab endiselt märgilist 50-punkti taset, millest allpool asuv tulemus viitaks mahtude kahanemisele. Viimane nädal on kaubandusläbirääkimiste poolelt toonud taas veidi optimistlikumaid uudiseid, kuid nendele punkti panemisest ollakse veel kaugel.

USA reaalmajandus on väga tugev

Olukord muutub majanduskriisi otsijate jaoks veelgi keerulisemaks siis, kui nad vaatavad USA reaalmajanduses toimuvat. Oktoobri viimasel päeval avaldatud SKP numbrid 2019. aasta kolmanda kvartali kohta näitasid majanduse endiselt head hoogu. 1,9 protsendine majanduskasv ületas analüütikute ennustusi tublisti. Kui Euroopas on näiteks Saksamaa jaoks suuri probleeme tekitanud langus globaalse kaubavahetuse mahtudes, siis USA on oma napi 10% ekspordi osakaalu poolest SKPs sellele suhteliselt immuunne. Pealegi suutsid Ühendriigid kolmandas kvartalis eksporti isegi 0,7% võrra suurendada.

Suurima panuse Ühendriikide majanduskasvu andis mõistagi tarbimine, mis suurenes kolmandas kvartalis tubli 2,9% jagu. Majanduskasvu pidurdasid enim investeeringud, mis kahanesid eelmise aasta sama ajaga võrreldes 1,5%. Raske hinnata, kas põhjuseks on tõesti kaubandussõjast tulenev ebakindlus või midagi muud, kuid just ettevõttete investeerimisvalmidus on selgelt langenud. Teisalt tegid tugeva 5% tõusu majapidamiste investeeringud kinnisvarasse, mis olid varasemalt olnud languses juba 2018. aasta algusest saadik. Julgust tarbida ja uusi kodusid soetada annab majapidamistele väga tugevas seisus tööturg. USA töötuse määr on langenud kõigest 3,6%ni, mis on madalaim tase alates 1969. aastast. Selle tulemusena on hoogu juurde saanud ka palgakasv, mis tänavu on jäänud 3,5-4% vahele.

Aktsiaturg ootab uut jõuluüllatust

Omaette küsimus on USA aktsiaturu tulevik, mille kohale on viimastel kuudel laskunud justkui harmooniline rahupilv. Volatiilsus on jäänud suhteliselt madalaks ja S&P 500 aktsiaindeks lööb iga päev aina uusi tippe. Teisalt on raske unustada, mis toimus umbes samal ajal eelmisel aastal, mil indeks kaotas jõululaupäevaks ligi 20% oma varasemast väärtusest. Majandustsükli küpses faasis sügelevad nii mõnegi näpud „müü“ nuppu vajutama ja taolises keskkonnas on karjaefektist tulenevad tormijooksud kummaski suunas kerged tekkima. Seetõttu on turul tunda teatavat ootusärevust, et kas ka sellel aastal võib taolist „jõuluüllatust“ oodata. Juhtugu järgmine suurem börsilangus millal tahes, on täna siiski raske näha sellele muud järge, kui uus samasugune tõusulaine. Eriti föderaalreservi viimase intressilangetuse valguses ei ole vabale rahale endiselt muud tootlikku rakendust, kui selle paigutamine aktsiatesse. Seega, isegi kui paanikalained raha ajutiselt pangakontole kannavad, valgub see õige pea jälle turule tagasi.

Suur elamispindade turuülevaade sügis-talv 2019

Tõnu ToomparkElamispindade pakkumine on aastatagusega võrreldes vähenenud ja jätkuvas languse trendis. Aga mis saab edasi? Kas konkurents väheneb, mis annab kinnisvaraarendajatele ja -müüjatele võimaluse hindu tõsta? Või on languse näol tegemist saabuva kriisi märkidega? Mis toimub müügitempoga – kas ostjad rabavad endiselt ahnelt kõik pakutava lausa paberilt?

Kas hinnatase on tõepoolest liiga kõrge ja ostjatele kättesaamatu? Millised on olnud hinnatrendid lähiminevikus ja millised saavad need olema eelolevatel aastatel?

Kas tehingute arv korteriturul tõuseb, seisab paigal või langeb? Millised on muutused? Millised on edasised arengud? Kui palju mõjutab tehingute arvu ümber toimuv turuosalisi?

Mis toimub laenudega? Kas Eestis jätkub veel uusi laenuvõtjaid? Või on kõik inimesed end juba kurguauguni täis laenanud? Kas pangad tahavad üldse laene väljastada? Kas nad julgevad? Mis on intressimäärade suundumused?

Kus on turu pudelikaelad? Kus riskikohad?

Neile ja paljudele teistele põletatavatele küsimustele annab vastuse elamispindade suur ülevaade. Tänast päeva peegeldav turuanalüüs vaatab ka tulevikusuunas, prognoose teeme eelolevaks pooleks-pooleteiseks aastaks.

Turuülevaadet käin esitlemas ettevõtetes. Selleks kontakteeru: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Alternatiivina personaalsele turuülevaate esitlusele on võimalik tulla samu teemasid kuulama Kinnisvarakooli 31.10.2019 seminarile “Kinnisvaraturu ülevaade“. Seminarile registreerumine Kinnisvarakooli kodulehel.

Tallinna elamispindade turu trendid sügis-talv 2019

Nõuanded koduostjale: mida teha, kui laenu tagasimaksmisega esineb probleeme?

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Elu võib minna paremini, võib minna mitte nii hästi. Pole sugugi erandlik, kui inimesel tekivad ajutised või pikemaajalised raskused laenumaksete tegemisega. Sellises olukorras on oluline mitte kaotada pead ja probleeme eirates laenuandja eest peitu pugeda.

Reeglina sellised probleemid edasi lükates või nende eest põgenedes ainult kasvavad. Mida varem probleemide lahendamisega intensiivselt tegelema hakata, seda suurem on võimalus, et laenuvõtja seljatab mured või vähemalt väljub koduostu projektist minimaalsete kaotustega.

Musta stsenaariumi käivitumisel on mõned nõuanded, mida tasub järgida. Tõenäoliselt ei ole kõigi murede vastu aitav imeravim ükski järgmistest soovitustest. Pigem on mõistlik neid nõuandeid kõiki kompleksselt rakendada.

Tulude suurendamine

Kirjapanduna kõlab üsna triviaalselt soovitus laenuvõtjal tulusid suurendada, et seeläbi laenumaksetega paremini toime tulla.

Aga ehk on laenuvõtjal siiski mingi teadmine või oskus, mille abil lisatulu teenida, mis omakorda aitaks kõrgete kuludega toime tulla. Äkki õnnestub vabal ajal taksot sõita, äkki on võimalik olemasolevast korterist tühjana seisev tuba lühiajalise majutuse otsijatele välja pakkuda, äkki saab käpikuid kududes pisut lisa teenida, võib-olla saab lisa teenida naabripoisile inglise keelt või matemaatikat õpetades…

Kulude vähendamine

Tulude suurendamisest praktikas lihtsamini rakendatav lahendus võib olla kulude piiramine. Äkki on otstarbekas kallist autost loobuda ja liikuda rohkem jala või jalgrattaga, äkki ei pea garderoobi igakuiselt uuendama…

Kuludest ülevaate saamiseks tasub laenuvõtjal koostada pere eelarve, kuhu panna kirja, millised on pere kulud ja millised on tulud. Terviklik info annab selge pildi, kas ja kui palju on võimalik raha kokku hoida.

Maksepuhkus ehk laenupuhkus

Elus on paremaid ja halvemaid aegu. Vahel võib juhtuda nii, et halvemad ajad toovad endaga kaasa raskused laenumaksete tegemisel. Sellistest kriisidest ülesaamiseks pakub enamik laenuandjaid maksepuhkuse võimalust.

Reeglina pakuvad laenuandjad maksepuhkust kuueks kuni kaheteistkümneks, erandina kuni 36 kuuks. Maksepuhkuse ajal peab laenuvõtja jätkama intressimaksete tegemist, kuid saab loobuda põhiosa tagastamisest. See muudab laenumakse ajutiselt väiksemaks.

Siin peab laenuvõtja teadma, et annuiteetlaenu (ehk võrdsete tagasimaksetega laenu) puhul moodustab laenuperioodi alguses põhiosa kogu laenumaksest väikese osa. Seega ei pruugi ainult intresside tasumine olulist rahalist leevendust pakkuda.

Pigem erandina pakuvad pangad täielikku maksepuhkust, st laenupuhkust, kus laenuvõtja ei pea tasuma ei intressi- ega põhiosamakseid.

Laenude konsolideerimine ja refinantseerimine

Laenude konsolideerimise ja refinantseerimise eesmärk on koondada erinevad kõrgema intressimääraga laenud üheks ja vähendada laenuvõtja intressikulu ning seeläbi laenumakse suurust.

Kui laenuvõtjal on väikelaene, ja väikelaenud on enamasti suhteliselt kõrge intressimääraga, on üks võimalus võtta madalama intressimääraga laen, millega olemasolevad kõrgema intressimääraga laenud tagasi maksta, et saavutada kokkuhoidu intressimakse suuruse vähenemise pealt. See eeldab pere kohustustest põhjaliku ülevaatetegemist, kus on välja toodud nii kohustuse suurus, kui nende intressimäärad.

Laenulepingu pikendamine

Kui laenuvõtjale käib olemasolev laenumakse üle jõu, aga väiksema laenumaksega saaks ta siiski hakkama, tasub mõelda laenuperioodi pikendamisele.

Oletame näiteks, et laenuvõtja on laenu võttes hinnanud sobivaks laenuperioodiks 30 aastat ja ta on juba 5 aastat laenu maksnud. Nüüd tasub laenuandjaga läbi rääkida, et olemasoleva laenujäägi tasumine pikendada taas 30 aasta peale. See vähendab pisut igakuise laenumakse suurust ja võiks laenu tagastamist hõlpsamaks muuta.

Siin peab aga arvestama, et mida lühemat aega on olemasolevat laenu tasutud, seda väiksem on laenu pikendmaisest tulenev leevendus.

Ostetud kodu väljaüürimine

Ühe võimalusena võib mängu tulla olemasoleva ostetud kodu väljaüürimine. Tõenäoliselt vajab laenuvõtja omalegi eluaset. Ehk on tal võimalik kolida vanematekodusse, väiksemale ja odavamale üüripinnale või piirkonda, kus hinnatasemed on soodsamad.

Eluasemelaenuga ostetud kodu väljaüürimisel tuleb heita pilk laenulepingusse ja meelde tuletada, kas üüriäriga tegelemine toob endaga kaasa laenuandja ees täiendavaid kohustusi. Näiteks võib laenulepingnutes olla tingimusi, et korteri väljaüürimine on sootuks keelatud, või on vajalik laenuandja üürilepingust informeerimine, või on vaja üürileping laenuandjaga kooskõlastada….

Kodu müümine

Kui eeltoodud võimalustest abi ei ole või laenuvõtja näeb, et tema probleemid on alalised, tuleb ette võtta raske samm ja ostetud kodu müüa.

Kui pangale laenumaksed laekuvad, siis ülepeakaela kiirustama ei pea. Kui aga laenuvõtja ei suuda laenu maksta, võib liiga pikk müügiperiood laenuandja närviliseks muuta. Laenuandja närvilisus tähendab siin seda, et laenuandjal võib tekkida tahtmine liiga pikaks veninud müügiperioodi puhul müügi korraldamise ohjad enda kätte haarata. See omakorda tähendab, et pank toob laenu tagatiseks oleva vara sundtäitmisele, mida viib läbi kohtutäitur.

Praktika näitab, et kohtutäituri kaudu müüdava kinnisvara eest ei saa parimat hinda. Täiendavalt tuleb täitemenetluse korral tasuda suured täitmiskulud. Laenuvõtjat peaks aga huvitama võimalikult kõrge hind. Seetõttu on äärmiselt mõistlik ja soovitatav laenuvõtjal proovida müügikorraldusega ise mõistliku ajaga hakkama saada ja proovida kõigiti vältida vara kohtutäituri kätte sattumist.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Rävala ja Estonia puiestee vahelise kvartali arhitektuurikonkursi võitis AB KOKO arhitektid

Brave CapitalEkspertidest koosnev žürii kuulutas täna välja Rävala ja Estonia puiesteede vahelisele alale kerkiva 70 000-ruutmeetrise Rävala Galerii kaubandus- ja ärikvartali arhitektuurikonkursi võitjaks KOKO arhitektide töö.

Kvartali eestvedaja, Brave Capitali juhi Veljo Kuuse sõnul oli konkursi eesmärk leida parim võimalik arhitektuurne lahendus, et muuta hooletusse jäänud linnaruumi osa mitmekesiseks, kaasaegseks ja meeldivaks linnasüdameks, kus eriti mõnus on olla jalakäijatel. “Andsime arhitektuurikonkursi tingimustes ette ülesande, et hooned peavad ümbritseva keskkonnaga sobima ning, et pind oleks liigendatud ja tavalisest tänavaseinast märksa põnevam,” rääkis Kuusk.

“KOKO töö oli koheselt eristuv ning pilkuköitev. Samuti olid žürii liikmed üksmeelel, et võidutöö siselahendus ning logistilised ühendused on väga hästi lahendatud. Ka äripinnad on loogilised ning neil on palju kasutusvõimalusi,” lisas Kuusk.

“Võitjaga läheb nüüd töö edasi, kuid mahuka projekti ehituse alguseni on veel omajagu aega,” ütles Kuusk, kelle sõnul on järgmiseks sammuks uue detailplaneeringu kehtestamine Tallinna linna poolt.

“KOKO arhitektide lähenemise peamine suund oli sobitumine südalinna, hea ligipääsetavus nii transpordiga kui jalakäijate jaoks, hoonemahtude selge liigendatus ja loetavus ning atraktiivse esimese korruse loomine tänavalt. Konkursitöö lahenduse interjööri keskne idee on klaaskatusega hoonet läbiva galeriitänava loomine,” ütles Andrus Kõresaar, KOKO arhitektid partner.

Žürii liikme, Arhitektide Liidu liikme Raivo Puusepa sõnul on KOKO projekt suurejooneline ja kesklinna arhitektuuri vääriline. “Sissepääsud on väga hästi markeeritud ning väga silmapaistev on ka avar galerii ja jalakäijate tsoon Rävala ja Estonia puesteede vahel,” ütles Puusepp.

Enam kui 67000-ruutmeetrise brutopinnaga Rävala Galerii kerkib neljale kesklinna krundile, sealhulgas kunagise projekteerijate maja ja Meloni kaubamaja asemele. Kvartalisse tulevad teenindus-, kaubandus- ja büroopinnad ning hotell.

Lisaks hoonetele rajatakse Rävala ja Estonia puiestee vahele sisetänav, haljastatud väljakud, välikohvik kui purskkaev. Hoone viimastel korrustel on varikatustega kaetud avarad terrassid, kust avanevad vaated Tammsaare pargile ja Rävala puiesteele. Hoone arhitektuuris kasutatakse paekiviplaate, tumedat graniiti ning messingit.

Kvartali arhitektuurikonkursi lõppvooru jõudsid kavandid arhitektuuribüroodelt Allianss Arhitektid, Arhitekt 11, KOKO arhitektid ja Martin Aunin. Konkursi eriauhinna võitis Allianss Arhitektid.

Arhitektuurikonkursi žüriisse kuulusid Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Ignar Fjuk, Go Groupi juht Jüri Etverk, Arhitektide Liidu esindajad Raivo Puusepp ja Karli Luik ning Brave Capitali juht Veljo Kuusk.

Kvartali investorid on Brave Capital, Go Group ning Norber Grupp.

KOKO arhitektide võidutöö video ja pildid leiad siit: https://drive.google.com/drive/folders/1zXywJmdtJGETGvqzXNAcRiz015nWc1AK

Ardo Kaljuvee fotod võitja väljakuulutamisest on lisatud. Piltidel Brave Capitali juht Veljo Kuusk ja KOKO arhitektid partner Andrus Kõresaar.

SEB peaökonomist majanduskliimast: sügismeeleolu kevadise toibumise ootuses

SEB PankNovembri lõpus toimuva Nordic Real Estate Forumi ühe peaesineja, SEB peaökonomisti Daniel Bergvalli sõnul määrab käesoleval sügisel globaalse majandusmeeleolu selge ja murettekitav majanduskasvu aeglustumine. Samas leiab Bergvall, et näha on ka lootuse märke.

Bergvalli sõnul sõltub majanduskasvu toibumine ja jätkumine paarist põhilisest globaalsest küsimusest. „Näiteks, kas Hiina-USA kaubanduslepe võiks pöörata mõlemas riigis kasvutrendi taas tõusule? Kui tõsise surve all on Saksamaa majandus? Kuigi hetkel tundub, et aktsiaturud lõpetavad käesoleva aasta tugevamas positsioonis kui möödunud aastal, siis kas seda on võimalik korrata ka järgmisel aastal olukorras, kus võtmetähtsusega intressimäärasid pole enam võimalik alandada,“ loetles Bergvall mõned kesksemad küsimused.

Väikese ja avatud majandusega Eesti jaoks on võtmetähtsusega olulisemate ekspordipartnerite käekäik, mille hulka Rootsi kahtlemata kuulub. Samas on Bergvall ka Rootsi majanduse osas küllaltki murelik. „Sisuliselt on Rootsi majandus nagu kummipaat rahutul ookeanil olukorras, kus Riksbank endiselt üritab end lahti siduda Euroopa Keskpanga intressimääradest. Hetkel kulutab meie valitsus miljardeid olukorras, kus majanduskasvu ning tööturu hoog on raugemas,“ selgitas Bergvall. Tema hinnangul saab Rootsi majandusele ja tööturule määravaks immuunsus Saksamaa tööstuse langevate tootmismahtude suhtes.

2018. aastal läks Rootsi rohkem, kui 10,9% Eesti ekspordist olles seega Soome (15,9%) järel meile tähtsuselt teine eksporditurg. Peamiselt impordib Rootsi meilt masinaid ja mehhaanilisi seadmeid, mida kasutatakse tööstuses.

Daniel Bergvall esineb 28-ndal novembril Nordic Real Estate Forumil. Rahvusvaheline iga-aastane foorum toimub Eestis juba 18-ndat korda ning seda on aastate jooksul kokku külastanud üle 450 esineja ning pea 5000 osalejat, 20-st riigist. Tänavusel konverentsil esinevad tippeksperdid ja äriliidrid Euroopast, Skandinaaviast ning Baltikumist. Rohkem informatsiooni leiate www.nordicreforum.com

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine