KV.EE: Väikeinvestorite üürikinnisvarasse investeerimise buumi võib pidulikult lõppenuks kuulutada

Eesti rahvusspordiks kujunenud üürikinnisvarasse investeerimine jääb edaspidi mõneks ajaks väikeinvestorite vaateväljast kõrvale. Osad inimesed lükatakse investeerimistegevusest kõrvale, sest kasvanud igapäevakulutused söövad varasemalt investeerimiseks jäänud raha ära. Teised vaatavad madalat üüritootlust ja otsivad alternatiivseid investeerimisvõimalusi, prognoosid kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

Korterite ostu-müügihinnad on püsinud ligi pool aastat enam-vähem paigal, märgatavast tehinguhindade langusest veel rääkida ei saa. Tallinna korterite müügipakkumiste hinnad portaalis KV.EE on tipust tulnud allapoole 2,9%. Valdav ootus on, et hinnad peaksid 10-20% allapoole tulema, et korteripakkumiste defitsiidist tingitud liigne hinnatõus tagasi anda.

„Üüriinvestorid on viimastel kuudel valdavalt istunud käte peal – pole mõtet teha investeeringut varasse, millele oodatakse väärtuse langust. Visalt paigal seisev tehingute hinnatase ütleb, et investeerimisotsustega peaks veel ootama, sest oodata on ostmiseks soodsamaid aegu. Tagatipuks on üürihinnad samuti allapoole liikumas,“ kommenteeris Tarvo Teslon.

Omaette küsimus on, kas mõningane hinnalangus aktiveerib koduostjad ja investorid ning tõmbab jahtuvale turule uuesti endise hoo sisse?

„Osa väikeinvestorite rahast kulub igapäevase elu rekordiliselt kõrge hinnatõusu katmiseks. Teine osa rahast kulub juba võetud laenude kasvanud euribori tõttu suurenenud laenumaksete teenindamiseks. Samuti on uue investeeringu tegemine karmistunud laenutingimuste tõttu muutunud oluliselt keerukamaks, sest pankurid soovivad näha suuremat omakapitali mängu panemise määra. Lisaks on üürihinna ja kinnisvara turuväärtuse suhe ehk üüriinvesteeringu rahavooline tootlus viimase 10 aasta madalaimal tasemel,“ analüüsis Tarvo Teslon tegureid, mis vähendavad üüriinvesteeringute mahtu.

Üüriinvestorite huvi lahtumine on üks põhjus, miks elamispindade tehingute arv väheneb. Vähenev tehingute arv omakorda seab surve hindadele. See jälle paneb nõiaringina toimides investeerimishuviga ostjad veel pikemalt ootele.

„Nii võime üüriinvesteeringute seekordse buumi ametlikult lõppenuks lugeda. Järgmise lainega, mil väikeinvestorid tähelepanu kinnisvaraturule pööravad, läheb oluliselt aega. Väikeinvestorite üürikorteristesse raha panustamise huvi taastumise eeldus on majandustsükli põhjast läbi käimine ja tipule lähenema hakkamine. See on keskkond, kus väikeinvestoritel tekkib piisavalt huvi ja raha, mille paigutamiseks väljundeid otsida,“ prognoosis Tarvo Teslon.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

Nordecon: Ehituslepingu sõlmimine Tagadi ökodukti rajamiseks

NordeconAS Nordecon kontserni ettevõte Tariston AS ja OÜ Rail Baltic Estonia sõlmisid töövõtulepingu Tagadi ökodukti rajamiseks Rail Baltica trassile Harju maakonnas. Lepingu maksumus on 5,3 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööde valmimise tähtaeg on 2024.a september.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Soomes, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2021. aasta konsolideeritud müügitulu oli 289 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 670 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Koolitus “Riigihangete seaduse muudatused alates 01.06.2022” toimub 24/01/2023

Kinnisvarakoolis toimub 24/01/2023 koolitus “Riigihangete seaduse muudatused alates 01.06.2022”. Koolitusel annab vandeadvokaat Marko Mehilane ülevaate RHS kehtima hakanud muudatustest, mis mõjutavad hankijate osalemist riigihangetel ja kajastab muudatuste mõju VAKO-s ja kohtupraktikas.

Koolituse sihtrühm “Riigihangete seaduse muudatused alates 01.06.2022” on:

  • kõik ettevõtted, kes osalevad pakkujana riigihangetel;
  • kõik avaliku sektori institutsioonid, kes osalevad riigihangetes hankijatena;
  • juristid, kes nõustavad ettevõtteid ja avalik-õiguslikke institutsioone riigihangete alastes küsimustes;
  • kõik inimesed, kelle tööülesanneteks on riigihangete korraldamine või nendel osalemine.

Koolitus “Riigihangete seaduse muudatused alates 01.06.2022” toimub 24/01/2023 kell 10.00-13.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Nordecon: Construction contract (Tagadi ecoduct)

NordeconAS Nordecon group company Tariston AS and OÜ Rail Baltic Estonia signed a contract for the construction of the Tagadi ecoduct on the Rail Baltica route in Harju county. The cost of the contract is 5.3 million euros plus value added tax. The works will be completed in September 2024.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Finland, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2021 was 289 million euros. Currently Nordecon Group employs close to 670 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Justiitsministeerium: Riigikogu võttis vastu korteriomanikke puudutavad seadusemuudatused

JustiitsministeeriumRiigikogu võttis kolmandal lugemisel vastu seaduse, mille eesmärk on lahendada korteriomandite ja -ühistutega praktikas ilmnenud probleeme. Korteriühistutes tekkinud vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks antakse kohalikele omavalitsustele õigus luua vastav lepitusorgan.

Korteriomandite loomise ja jagamise tingimused muutuvad rangemaks, hüpoteegi muutmine lihtsamaks ja odavamaks. Muudatustega soodustatakse ka korteriühistu poolt majandamiskulude sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetluse kasutamist, mis on tavalisest kohtumenetlusest kiirem ja odavam.

„Kehtiv korteriomandi- ja korteriühistuseadus jõustus 2018. aastal ning vahepealse ligi viie aasta jooksul on tõusetunud mitmeid olulisi küsimusi, mis seadusemuudatustega lahenevad,“ rääkis justiitsminister Lea Danilson-Järg ja lisas: “Kortermajade ühistutes põrkuvad erinevate inimeste huvid ning vaidlused on kerged tekkima. Muudatused loovad omavalitsustele võimaluse tekkinud vaidlusi kohtuväliselt lahendada, mis on inimeste jaoks palju kiirem ja odavam. Mõned omavalitsused on juba omal algatusel sellist nõustamistegevust alustanud, kuid uus õiguslik raamistik võimaldab seda tööd tõhusamaks muuta. Näiteks on lepitusorgani poolt kinnitatud kokkulepe pooltele täitmiseks kohustuslik ning see on ka täitedokument. Lisaks saab omavalitsus edaspidi kohustada korteriühistut lepitusmenetluses osalema.“

Muutub ka riigilõivuseadus, et soodustada korteriühistu nõuete esitamist maksekäsu kiirmenetluses, kuna see on võrreldes tavalise hagita menetlusega korteriomanikele ja ka korteriühistule kiirem ja soodsam.

Muudatuste kohaselt on edaspidi uute korteriomandite loomise ja jagamise eelduseks tehingu notariaalne tõestamine ning kõigi ülejäänud korteriomanike nõusolek. Seni oli olemasoleva korteri jagamiseks vajalik vaid asjassepuutuvate korteriomanike kokkulepe. Selleks, et kõiki korteriomanikke paremini kaitsta, on edaspidi vajalik sellise tehingu jaoks kõigi ülejäänud korteriomanike nõusolek, kuna korteriomandite arv mõjutab kõiki korteriomanikke puudutavaid küsimusi, näiteks häälte arvu korteriomanike üldkoosolekul või kulude jaotamist.

Väiksemate korteriühistute raamatupidamise nõuete ühtlustamiseks kaotatakse majandusaasta aruande esitamise nõue ja lubatakse kassapõhist raamatupidamist ka sellistele väikestele korteriühistutele, mis on valinud endale juhatuse. Seni oli lubatud majandusaasta aruannet mitte esitada vaid nelja kuni kümne korteriomandiga korteriühistutel, mida korteriomanikud juhivad ja esindavad ühiselt ja kus juhatust pole valitud. Muudatus ei kohaldu korteriühistutele, mida juhib ja esindab valitseja ehk haldusfirma, sest korteriühistute majandamine on haldusfirma majandustegevuse osa.

Lisaks korteriomandit spetsiifiliselt puudutavatele küsimustele on muudatused seotud ka piiratud asjaõiguste lõpetamist puudutavate küsimustega. Näiteks saab edaspidi hüpoteegi kustutada digiallkirjaga kinnistuportaalis, samuti saab digiallkirjaga hüpoteeki üle anda või sellest loobuda. Hüpoteegipidajal ega kinnisasja omanikul pole seega edaspidi vaja hüpoteegi muutmiseks või lõpetamiseks tingimata notari teenuseid kasutada ja seega ka notari tasu maksta.

Rahandusministeerium: Inflatsioon on aeglustumas

RahandusministeeriumStatistikaameti andmetel oli hinnatõus novembris eelmise kuuga võrreldes 0,9 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes 21,3 protsenti. Euroalal pidurdus hindade tõus esialgsel hinnangul 10 protsendini.

Inflatsioon on pärast augustikuus saavutatud kõrgtaset (24,8 protsenti) järk-järgult aeglustunud. Selle taga on valdavalt energia hinnatõusu aeglustumine 53 protsendini. Üha enam aga panustab inflatsiooni toidu kiire ja laiapõhjaline kallinemine. Toidutootjate sisendhinnad on märkimisväärselt tõusnud, samuti on kaubanduslik juurdehindlus aastatagusega võrreldes vähenenud.

Kütteperioodi alguseks on toasooja hindu mitmetes piirkondades korrigeeritud. Suuremalt jaolt on tegu piirhindade tõusuga, mis on kompenseerimise piirist allpool. Vaatamata hiljutisele Venemaale kehtestatud naftaembargo jõustumisele lääneriikide poolt, on naftahindade langus jätkunud. Kütuse jaehindadesse ei ole see veel olulisel määral jõudnud, seega ruumi hinnalangetuseks on.

Teenuste hinnatõus on viimastel kuudel stabiliseerunud 12 protsendi juures, kuid mitmete teenuste hinnatõus on kulusurvete mõjul jätkumas. Muudatusi võib kinnisvaraturu jahenemisest tulenevalt täheldada üürihindades. Viimase kahe kuuga on üürihinnad langenud 8 protsenti.

Kuigi elektri börsihinnad kujunevad detsembris väga kõrgeks, võimaldavad energia leevendusmeetmed koos universaalteenusega hoida kodutarbijate elektrikulusid kontrolli all ning inflatsioon alaneb detsembris aastataguse tugeva võrdlusbaasi tõttu alla 20 protsendi. Inflatsiooni pidurdumist ühekohaliseks võib praeguste energia tulevikutehingute pealt oodata järgmisel suvel.

Uute korterite pakkumiste arv, müük ja hinnad: kas see info on sulle vajalik?

Tõnu ToomparkKas vajad infot, mis toimub uute korterite sektoris? Kas sind huvitab konkurentsiolukord, pakkumisel olevate korterite arv, müügitempod või üldisemad korterituru arengud? Kas tahad teada, kuidas liiguvad hinnad või kas pakkumiste arv suureneb või väheneb? Kas soovid prognoose, mis võiksid olla turu edasised arengud?

Koondan regulaarselt kokku detailset elamispindade uusarenduste turu info. See annab hea võimaluse saada konkreetne pilt, milliseid projekte arendatakse ja kirjeldada neid projekte selliselt, et see annab võimaluse praktiliste otsuste langetamiseks.

  • Näiteks saab arenduskrunti ostes hinnata, milline on konkurentsisituatsioon.
  • Lisaks saab info baasilt anda konkreetsed nõuanded arendusprojekti planeerimise faasis otsustamaks, kui suuri kortereid ehitada.
  • Või siis korterite müüki panemise faasis, kus tuleb teha detailne võrdlus konkurentidega.

Arendusturu info on kasulik kinnisvaraarendajatele, finantseerijatele, vahendajatele, ehitajatele ja teistele, kes ses sektoris tööd teevad.

Olen aastate jooksul välja töötanud aruandevormid, mis annavad optimaalse usaldusväärse aluse arenduse otsuste tegemiseks. Suudan pakkuda elamispindade turu detailse hetkeolukorra kirjelduse kui aastatepikkuseid aegridasid kõikide Tallinna arendusprojektide kohta.

Kas soovid asjast lähemalt rääkida? Võta ühendust: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Bigbank: korteritehingute arv on stabiliseerunud ostupalaviku eelsel tasemel

BigbankNovembris sõlmiti Bigbankis kodulaenu lepinguid oktoobriga võrreldes sama palju, kuid eelmisel kuul kiire tõusu teinud keskmine laenusumma langes tagasi 115 000 euro peale.

“Sügisene kinnisvaraturg on uuel tasemel osutunud stabiilsek. Tehinguid on küll vähem, kui eelmise talve tipus, aga turg toimib. Lepingute arv oli näiteks samal tasemel eelmise aasta novembriga ehk perioodiga, millele toona järgnes 3-4 kuud väldanud ostupalavik,” kommenteeris Bigbanki Eesti juht Jonna Pechter, kelle sõnul on praeguseks märgatavalt vähenenud just kinnisvarasse raha paigutada soovinud aktiivsete väikeinvestorite laenutaotlused, kuid endale uue kodu otsijad tegutsevad endiselt aktiivselt.

Keskmise laenusumma naasmine 115 000 euro tasemele oli Pechteri sõnul samuti ootuspärane. “Uusarendusi ja neis müüdavaid kortereid on jäänud turul vähemaks, mistõttu on kasvamas vanemate ja hinna poolest veidi odavamate järelturu korteritega tehtavate tehingute osakaal. Nii on ka keskmine laenusumma väiksem oludes, kus reaalsed tehinguhinnad praktiliselt langenud ei ole,” selgitas Pechter, kuidas valitsev turutrend statistikat mõjutab.

Jätkuvalt on kodulaenu võtjatel kõrgendatud huvi erigraafiku vastu, mis võimaldab esimesed kümme või isegi kakskümmend aastat tasuda pangale vaid intresse. ” Novembris anti Bigbankist ligi veerand kodulaenudest välja just erigraafikuga,” ütles Pechter, kelle sõnul näevad koduostjad endiselt Bigbanki erigraafikuga kodulaenus kaitset kõrge inflatsiooni vastu..

Bigbank on laenudele spetsialiseerunud rahvusvahelise haardega Eesti kommertspank, mille bilansimaht ületas 2021. aastal ühe miljardi euro piiri.

Turuülevaade 2022 talv: Tallinna elamispindade turu suur ülevaade

Tõnu Toompark

Suur Tallinna elamispindade turu talvine ülevaade vaatab kinnisvaraturu hetkeseisu. Sõda Ukrainas ei taha läbi saada. Siiski on sõjast tingitud probleemid varjutanud hinnatõus ja energiaturu probleemid. Majanduskasv on pöördunud langusesse. Korteritehingute keskmine hind püsib juba seitse kuud visalt paigal, vaatamata konsensuslikule prognoosile, et edasi liikumise suund on allapoole.

Talvine turuülevaade võtab kokku elamispindade turu peamised teemad.

Traditsiooniliselt on turuülevaate pilt järgneval:

  • elamispindade turgu mõjutav majanduskeskkond ja selle arengud;
  • üldine korteriturg ja selle suundumused;
  • uute korterite sektori trendid;
  • põgus vaade üüriturule ja üüriinvesteeringutele;
  • järeldused ja tähelepanu väärivad lühiajalised trendid.

Muuhulgas puudutab ülevaade hetkevaates ja perspektiivis järgmisi küsimusi:

  • milline on makromajanduse seis sõja, inflatsiooni ja energiahindade tõusu valguses;
  • millised on edasised võimalikud arengud elamispindade nõudluse, pakkumise, tehingute ja hindade vaatest;
  • milline on pagulaste mõju elamispindade turu trendidele;
  • kuidas toimivad üüriinvestorid, mis toimub üüriinvesteeringutega?

Turuülevaate esitlus toimub tellija juures või veebis (Zoom vms rakendused). Ajaliselt on esitluse pikkus enamasti ca 1,5 tundi.

Kui oled huvitatud elamispindade turuülevaate esitlusest, kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee.

Tallinna elamispindade turu trendid talv 2022

Luminor: hinnatõusu tempo on märkimisväärselt pidurdunud

Luminor BankNovembris pidurdus hinnatõusu tempo oluliselt, sellele aitasid kaasa energiatoetused ja universaalteenuse turule tulek, ütles Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

Uusküla sõnul oli hinnatõusu tempo novembris kaks korda väiksem kui eelneva aasta jooksul keskmiselt. „Kui hinnad kasvaks selles tempos aasta jooksul, siis oleks aastainflatsioon 11 protsendi juures. See on väga märkimisväärne hinnatõusu tempo alanemine, sest aastases võrdluses kasvasid hinnad novembris 21,3 protsenti,“ märkis Uusküla.

Peaökonomisti hinnangul mängisid hinnatõusu pidurdumisel väga olulist rolli universaalteenuse turule tulek ja energiatoetused. „Need on piiramas koduga seotud kulude kasvu, mis on moodustanud märkimisväärse osa suurest hinnatõusust. Sellegipoolest on võrreldes 2020. aasta keskmisega koduga seotud kulutused kasvanud pea kaks korda,“ nentis Uusküla.

Palgasurve on Uusküla sõnul endiselt suur, sest hoolimata pea 9-protsendisest aastasest palgakasvust on ostujõud alates 2021. aasta suvest kahanenud 12 protsenti. „Seni on Euroopas ja Aasias sügis olnud pigem soe ning see on hoidnud energiahindasid madalal. Samuti on aeglustumas maailmamajanduse kasv, mis vähendab nõudlust erinevate toormete järele ning see on võtnud maha suurema hinnasurve,“ ütles Uusküla. Nafta hinnad olid novembris keskmiselt 5 protsenti odavamad kui oktoobris.

Uusküla rõhutas, et hinnatõusu pidurdumise juures saab hakata rääkima rahapoliitika mõjust. Eelkõige USA, kuid järjest enam ka euroala intressimäära senise ja edasise võimaliku tõusu mõjud on jõudmas majandusse. Juba praegu on suurenenud laenumaksed vähendanud Eesti perede kulutamiseks jäävat raha ja seetõttu nõudlust majanduses. „Maailmamajanduse jahtumist on jätkuvalt märgata ning see on toonud alla nafta hinna ning ka rahvusvahelised toiduhinnad on hakanud langema,“ rääkis peaökonomist.

Näiteks ÜRO toiduhinnaindeks kasvas 2022. aasta märtsiks 67 protsenti. Sellest ajast on küll hinnaindeks langenud 18 protsendi võrra, kuid endiselt on toidukaubad 2021. aasta märtsi baastasemelt enam kui 40 protsenti kallimad. Euroala agressiivsema rahapoliitika ja USA väheneva hinnatõususurve tõttu on euro dollari suhtes lühikese aja jooksul 9 protsenti kallinenud, tehes dollarites kaubad uuesti veidi odavamaks.

Statistikaamet: Majutusettevõtetes kasvas oktoobris turistide arv

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel peatus oktoobris majutusettevõtetes ligi 270 000 turisti, mis ületab mullust sama perioodi taset 19%. Suurenes välis*- ja vähenes siseturistide arv.

Statistikaameti analüütiku Helga Laurmaa sõnul peatus Eesti majutusettevõtetes 131 000 välis- ja 139 000 siseturisti. „Välisturistide arv koroonakriisi eelsele tasemele veel ei küündinud, olles võrreldav 2010. ja 2011. aasta oktoobriga. Samas aastases võrdluses oli välisturiste 58% rohkem. Siseturismis uut rekordit ei sündinud, siseturiste oli mulluse oktoobriga võrreldes 4% vähem,“ täpsustas Laurmaa.

Aastases võrdluses majutati Eesti majutuskohtades rohkem turiste nii paljudest Euroopa kui ka teistest maailma riikidest. Kõige enam saabuti Eestisse Soomest (58 000 inimest) ja Lätist (19 000 inimest). Kahe naaberrriigi turiste majutati Eestis vastavalt 88% ja 83% enam kui mullu oktoobris. Pandeemia-eelset taset ei saavutanud Soomest saabunud turistide arv, Läti turiste oli aga 31% rohkem. Kaugematest riikidest – Saksamaalt, Suurbritanniast, Prantsusmaalt, Norrast ja Aasia riikidest pärit majutatuid oli Eestis oluliselt vähem kui 2019. aastal. Välisturistidest 77% peatus Harjumaa majutusettevõtetes, järgnesid Pärnumaa (10%), Tartumaa (5%) ja Saaremaa (2%). Välisturistid veetsid Eestis kokku ligi 272 000 ööd.

Siseturistidest 69% märkis oma reisi eesmärgiks puhkuse ja 24% töö. Kõige rohkem ehk 32% siseturistidest peatus Harjumaal, 14% Pärnumaal, 12% Tartumaal, 10% Ida-Virumaal ja 8% Saaremaal. Siseturistid veetsid majutusettevõtetes kokku ligi 230 000 ööd.

Oktoobris pakkus külastajatele teenust 973 viie ja enama voodikohaga majutuskohta ehk 123 majutuskohta vähem kui septembris. Turistide kasutuses oli 21 000 tuba ja 50 000 voodikohta, täidetud oli 45% tubadest. Ööpäev majutuses maksis keskmiselt 44 eurot inimese kohta, mis oli septembrikuu hinnast ühe euro võrra odavam. Harjumaa majutusettevõttes maksis ööpäev keskmiselt 47 eurot, Tartumaal 49, Ida-Virumaal 46, Saaremaal 43 ning Pärnumaal 37 eurot inimese kohta.

* Välisturistide hulgas ei kajastu Ukraina põgenikud.

Majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

KredEx: KredExi väikeelamute toetust saab taotleda ka uuel aastal

KredexUuenenud tingimuste alusel saab toetust taotleda ja väljamakseid teha ka järgmisel aastal. 2023. aasta lõpuni makstakse väikeelamute energiatõhususe suurendamiseks ja päikesepaneelide paigaldamiseks välja ligikaudu 15 miljonit eurot.

Toetust saab väikeelamute korrastamiseks, olenemata hoone vanusest. Lisaks ei nõuta päikesepaneelide paigaldamise puhul võrguliitumist, st päikesepaneele saab paigaldada ka võrguga liitumata.

Juhul, kui toetuse abil on plaanis maja renoveerida, ei tohi enne taotluse esitamist töödega alustada ega tasuda ka ettemakseid. Kui toetust taotletakse päikesepaneelide paigaldamiseks, võib tehtud olla projekteerimine ja võetud hinnapakkumine paigaldustöödele, kuid paigaldustööd tuleb teostada pärast taotluse esitamist.

Toetuse saamiseks peab väikeelamu olema ehitatud õiguslikul alusel ja kantud ehitisregistrisse ning ehitisregistris peab olema märgitud väikeelamu esmane kasutuselevõtu aastaarv. Toetusega ei saa laiendada oma eramut, samuti ei hüvitata majaomaniku enda poolt ostetud ehitusmaterjalide maksumust.

Üksikute tööde puhul on toetuse määr 20% ja suurim toetussumma 20 000 eurot väikeelamu kohta. Päikesepaneelide paigaldamisel on toetuse määr 30% ja suurim toetussumma 20 000 eurot. Juhul, kui koos päikesepaneelide paigaldamisega tehakse lisaks muid abikõlblikke töid, on läbivalt toetuse määr 30%.

Terviklikul rekonstrueerimisel saab toetust:

  • Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena 30% ja 20 000 eurot
  • Harku vallas, Jõelähtme vallas, Kiili vallas, Maardu linnas, Rae vallas, Saku vallas, Saue vallas, välja arvatud endise Kernu valla ja Nissi valla maa-alal 2017. aasta 14. oktoobri seisuga, Viimsi vallas, Luunja vallas, Kambja vallas ja Tartu valla maa-alal 2017. aasta 14. oktoobri seisuga ning endise Tähtvere valla maa-alal 2017. aasta 14. oktoobri seisuga 40% ja 30 000 eurot
  • Teistes asustus- ja haldusüksuses 50% ja 40 000 eurot.

Tervikliku rekonstrueerimise puhul soojustatakse seinad ja katus, vahetatakse aknad, uuendatakse küttesüsteem ning paigaldatakse ventilatsioon. Nende töödega tuleb saavutada energiamärgise klass C.

KV.EE: Harjumaa maade müügipakkumiste arv ja hinnad on aastatagusest pisut kõrgemal

Kinnisvaraportaali KV.EE vahendusel otsiti 11.2022 ostjat 1088 Harjumaa maatükile. Maade müügipakkumiste arv on aastatagusest napi 44 pakkumise võrra ehk 4% suurem. Harjumaa maade müügipakkumiste keskmine hind oli 74 €/m² ehk eelmise aasta hinnast 70 €/m² oli see 5% enam.

Harjumaa maade müügipakkumiste arv on erinevates valdades-linnades liikunud erinevas suunas. Suurema pakkumiste arvuga piirkondades nagu näiteks Tallinna linn, Lääne-Harju ja Saue vald on kinnisvaraportaalis KV.EE maade müügipakkumisi pisut vähemaks jäänud. Väiksema pakkumiste arvuga piirkondades on maade müügihuvi seevastu suurenenud.

Maade müügipakkumiste keskmised hinnad kinnisvaraportaalis KV.EE on kõikides Harjumaa piirkondades peale Raasiku valla aastatagusest kõrgemal. Enamikus valdades on tänavu novembrikuine hinnatase eelmisest aastast isegi mitukümmend protsenti kõrgemal. Omaette küsimus on, kas kõrge hinnatase kinnisvaraturu turbulentsetel aegadel tehinguni aitab jõuda.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maa / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Maa / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
11.2021 11.2022 Muutus, % 11.2021 11.2022 Muutus, %
Harjumaa 1 044 1 088 4% 70 74 5%
Anija vald 34 48 41% 15 19 23%
Harku vald 115 121 5% 32 43 32%
Jõelähtme vald 122 139 14% 42 55 29%
Keila 8 20 150% 28 111 295%
Kiili vald 70 63 -10% 31 37 17%
Kose vald 37 34 -8% 10 12 22%
Kuusalu vald 70 48 -31% 12 17 47%
Lääne-Harju vald 145 127 -12% 13 17 38%
Maardu 13 20 54% 81 110 37%
Raasiku vald 21 33 57% 17 16 -2%
Rae vald 71 85 20% 37 46 23%
Saku vald 48 40 -17% 38 39 5%
Saue vald 118 113 -4% 23 32 41%
Tallinn 101 97 -4% 246 292 19%
Viimsi vald 71 99 39% 93 124 34%
Eesti 3 043 3 146 3% 173 61 -65%
Harjumaa 1 044 1 088 4% 70 74 5%
Tallinn 101 97 -4% 246 292 19%
Tartu 64 64 0% 531 152 -71%
Pärnu 187 229 22% 39 42 10%
Narva 5 6 20% 17 22 33%
Rakvere 11 8 -27% 46 55 21%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Eesti Pank: Hinnakasv aeglustub visalt

Hinnakasv ulatus statistikaameti andmetel novembris aastatagusega võrreldes 21,3%ni. Hinnakasvu panustasid ligikaudu võrdselt nii energia, toiduained kui ka teenused ja tööstuskaubad. Võrreldes oktoobriga kasvasid hinnad 0,9%.

Energiahindade kasv on viimastel kuudel järk-järgult aeglustunud. Seda soodustavad valitsuse kehtestatud energiahindade hüvitised, mida makstakse järgmise aasta märtsini.

Kuigi toidutoormete hinnad maailmaturul on kevadest saati odavnenud, siis toiduainete tarbijahinnad alles läbivad oma kõrgseisu. Euroopa Liidu põllumajandustootjate olukorda on halvendanud kõrged energiahinnad ning tänavune ebasoodne ilm. Nii ei toimunud sel aastal ka Eestis tavapärast sügishooajalist puu- ja köögiviljade odavnemist, vaid hinnad hoopis tõusid.

Eesti majandus on pöördunud langusse, kuid majapidamised on suutnud säästude kasutuselevõtu abil siiani oma tavapärast tarbimist jätkata. Tarbimisjulgus on siiski kõvasti kannatada saanud ning näha on esimesi märke sellest, et inimesed juba piiravad oma kulutusi. Novembris langesid teenustest enim turismiteenuste ja üürihinnad, mis on teenuste hinnakasvu tagant tõuganud alates koroonakriisi leevenemisest.

Tööstuskaupade hinnakasv on aga euroala riikides püsinud kiire. Mitmeid harusid kimbutavad üleilmselt endiselt tarneraskused, sest napib sisendeid ning ebapiisav pakkumismaht ei lase hinnasurvel vaibuda. Kiiret hinnakasvu soosib ka euro vahetuskursi langus. Tarbijad varuvad tööstuskaupu ilmselt edasise hinnatõusu kartuses.

Hinnakasvu pidurdumine jätkub ka edaspidi. Käesoleva aasta keskmine hinnakasv on sellest hoolimata väga kiire, ulatudes 19% lähedusse. Eesti Pank avaldab oma uuendatud majandusprognoosi koos väljavaatega järgmise aasta hinnakasvule 20. detsembril.

EfTEN: Finantsinspektsioon andis loa EfTEN Real Estate Fund III AS-i ja EfTEN Kinnisvarafond AS-i ühinemiseks. Ühinemise teave fondi aktsionäridele

EfTEN Real Estate Fund III5. detsembril 2022 andis Finantsinspektsioon loa EfTEN Kinnisvarafond AS-i ühendamiseks EfTEN Real Estate Fund III AS-iga.

EfTEN Real Estate Fund III AS kui ühendav fond ja EfTEN Kinnisvarafond AS kui ühendatav fond sõlmisid 19.09.2022 ühinemislepingu, mille eesmärgiks on ühendada EfTEN Kinnisvarafond AS ilma likvideerimismenetluseta EfTEN Real Estate Fund III AS-iga.

Ühinemise jõustumisel s.o alates ühinemise kohta kande tegemisest äriregistris lõppeb EfTEN Kinnisvarafond AS. Ühinemisega seoses ei ole EfTEN Real Estate Fund III AS-i ega EfTEN Kinnisvarafond ASi aktsionäridel õigus nõuda aktsiate tagasivõtmist ega vahetamist.

Lisaks Finantsinspektsiooni ühinemisloale on ühinemise lõpule viimiseks vajalik mõlema fondi aktsionäride üldkoosolekute heakskiitev otsus. EfTEN Real Estate Fund III AS-i aktsionäride erakorralise üldkoosoleku kutse on avaldatud eelnevalt börsiteatena 23.11.2022. Ühinemisleping ning muud ühinemisega seonduvad asjakohased dokumendid on kättesaadavad fondi kodulehel www.eref.ee

Ühinemise asjaolude kohta on informatsioon esitatud lisatud ühinemise teabe dokumendis, millega palume kindlasti tutvuda.

EREFIII_uhinemise_teabe_dokument_2022_est

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

17.-19.01.2023 Kinnisvara ABC