Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Swedbank: Hinnad juulis mõnevõrra tõusid

03.08.2026

SwedbankTuristide kulutusi arvesse võttev harmoneeritud hinnaindeks tõusis juulis möödunud kuuga võrreldes 0,5% võrra. Kuise hinnatõusu taga oli eelkõige kommunaal- ja turismiteenuste kallinemine. Vee- ja prügiteenuste hinnad kasvasid ning suve alguses kallinesid nii majutus- kui ka toitlustusteenused.

Aastaga tõusid hinnad vaid 2%. Inflatsiooni aeglustumise taga on kevadkuudega võrreldes eelkõige toiduhindade langus. Poeketid on teinud müügi hoogustamiseks erinevaid allahindluskampaaniaid ning ulatuslikud jaanipäeva soodusmüügid avasid tarbijate rahakoti – toiduainete müügimaht kasvas juunis esimest korda rohkem kui kahe aasta jooksul.

Sõjategevuse hoogustumine kergitas nafta hinda

Juuli teises pooles ägenes taas sõda Lähis-Idas. Lisaks Hormuzi väinale võeti tankerid sihikule ka Punasel merel. Ukraina rünnakud Venemaa energiataristu pihta vähendasid naftatoodete pakkumist maailmaturul veelgi. Julgeolekuolukord on ebakindel ja iga uus uudis võib nafta hinda muuta. Juulikuu lõpus oli Brent toornafta hind 90 dollarit. See on kõrgem kui juuni lõpus, kuid jääb siiski allapoole Lähis-Ida sõja alguse tasemest, 110 dollarit barrelist.

Juulis tõusis maagaasi hind Euroopa turul võrreldes juuniga ligikaudu viiendiku võrra. Hinnatõusu põhjustas eelkõige Lähis-Ida geopoliitiliste riskide suurenemine. Euroopa gaasihoidlad on külma talve tõttu tavapärasest tühjemad ning konkurents Aasiaga veeldatud maagaasi pärast on varasemast tugevam.

Sel aastal tõusevad hinnad ligi 4%

Swedbank prognoosib selleks aastaks ligi 4% inflatsiooni. Järgmise aasta hinnatõus peaks jääma 3% juurde. Hinnatõusu annab sel aastal suurima panuse energia ja transpordi kallinemine.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

KIK lõpetas Loodusmuuseumi riigihanke kontrollimenetluse

03.08.2026

Keskkonnainvesteeringute keskus KIKKIK lõpetas Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatud Eesti Loodusmuuseumi püsiekspositsiooni projekteerimis- ja ehitustööde riigihanke kontrollimenetluse. Kontrolli käigus tekkinud riigihangete seaduse rikkumise kahtlus ei leidnud ärakuulamismenetluses esitatud täiendavate tõendite põhjal kinnitust ning seetõttu puudub alus finantskorrektsiooni kohaldamiseks.

KIKi toetuste rakendamise üksuse juht Sirli Vaksmann ütles, et KIK kontrollib Euroopa Liidu toetuste rakendusüksusena toetatavate projektide puhul, kas riigihanked on läbi viidud kooskõlas toetuse kasutamise tingimuste ja riigihangete nõuetega. „Käesolev kontroll viidi läbi KIKi tavapärase järelevalvetegevuse raames. Riigihanke korraldas Eesti Loodusmuuseum kui projekti partner ning KIK kontrollis hanget Euroopa Liidu toetuste rakendusüksusena. Projekti elluviija on Kliimaministeeriumi kliimaosakond,“ selgitas ta.

Täiendavad tõendid ei kinnitanud rikkumise kahtlust

Kontrolli käigus leidis KIK esialgu, et ehitustööde projektijuhi ühe referentsobjekti puhul ei nähtu esitatud dokumentidest hanke tingimustes nõutud kande- ja välispiirete ehitamise või rekonstrueerimise töid. Seetõttu alustati ärakuulamismenetlust.

Esialgne hinnang tugines ehitusloa aluseks olnud eelprojekti dokumentidele. Ärakuulamismenetluse käigus esitas Eesti Loodusmuuseum täiendavad dokumendid ja selgitused, sealhulgas tööprojekti arhitektuurse osa seletuskirja, ehituskonstruktsioonide projekti, ehitaja kinnituse ning täiendava teabe tehtud ehitustööde kohta. „Esitatud materjalidest selgus, et projekteerimise käigus oli tehnilist lahendust täpsustatud ning tööprojekt nägi ette ka kandekonstruktsioonide muudatused ja välispiirete ümberehitamise. Seetõttu vastas edukaks tunnistatud pakkuja projektijuhi kogemus hankes kehtestatud nõuetele ning riigihangete seaduse rikkumine ei leidnud tõendamist. Sellest tulenevalt puudub ka alus finantskorrektsiooni kohaldamiseks,“ lausus Vaksmann.

Lõplik otsus tugines kõigile menetluses esitatud tõenditele

Vaksmanni sõnul tehakse kontrollimenetluses lõplik otsus alati alles pärast seda, kui on hinnatud nii olemasolevaid dokumente kui ka toetuse saaja esitatud selgitusi ja täiendavaid tõendeid. „Käesolevas menetluses võimaldasid ärakuulamismenetluse käigus esitatud täiendavad dokumendid hinnata referentsobjektil tehtud ehitustöid terviklikult. Nende põhjal ei leidnud esialgne rikkumise kahtlus tõendamist ning kontrollimenetlus lõpetati finantskorrektsiooni kohaldamata,“ lisas ta.

Mida KIK kontrollis?

KIK kontrollis Euroopa Liidu toetuste kasutamise järelevalve käigus, kas edukaks tunnistatud pakkuja vastas hankes kehtestatud tingimustele.

Esialgne hinnang põhines kontrolli ajal KIKile kättesaadavatel dokumentidel. Ärakuulamismenetluse käigus esitatud täiendavad dokumendid võimaldasid aga hinnata referentsobjektil tehtud ehitustöid terviklikult ning nende põhjal ei leidnud rikkumise kahtlus tõendamist.

Taust

  • KIK täidab Euroopa Liidu toetuste rakendusüksusena seadusest tulenevat ülesannet kontrollida toetuste kasutamise õiguspärasust.
  • Riigihangete kontroll on osa KIKi tavapärasest järelevalvetegevusest Euroopa Liidu toetuste rakendamisel.
  • Kontrollimenetluses hinnatakse nii hankedokumente kui ka toetuse saaja esitatud selgitusi ja täiendavaid tõendeid.
  • Ärakuulamismenetluse eesmärk on anda toetuse saajale võimalus esitada enne lõpliku otsuse tegemist oma seisukohad ning täiendavad tõendid.
Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Swedbank: Inimeste tarbimise väljavaade on tänavu paranenud

03.08.2026

SwedbankPärast esimese kvartali jaekaubandusettevõtete müügimahu tugevat kasvu jäi see teises kvartalis vaid napilt eelmise aasta sama perioodi tasemele. Kui mais jaemüügimahud langesid, siis juunis tõusid need aastatagusega võrreldes vaid protsendi võrra.

Tänavu esimesel poolaastal suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht aastases võrdluses 3%. See on nõrgem tulemus kui Lätis ja eriti Leedus. Leedu jaekaubanduse kasvu on tänavu lükanud tagant suur pensioniraha väljavõtmine ja selle tarbimine.

Juunis vedas Eestis jaemüügi kasvule toiduainete müügimahu üheprotsendine suurenemine, kuid esimese poolaasta kokkuvõttes toiduainete müügimaht siiski vähenes. Mootorkütuste ja tööstuskaupade müügiga tegelevate ettevõtete müügimahud jäid aga juunis aastatagusega võrreldes samale tasemele.

Toiduainete müügimaht on olnud languses juba alates 2022. aasta kevadest – viimase nelja aasta jooksul on see vaid kahel kuul suurenenud ja sedagi paljuski madala võrdlusbaasi tõttu. Toiduainete jaemüügimahu taastumisele viimastel kuudel ja juunikuisele kasvule on arvestuslikult kaasa aidanud nii toiduainete hinnakasvu aeglustumine ja juunikuine hinnalangus kui ka inimeste ostujõu paranemine.

Kuigi jaekaubandusettevõtete müügimahu kasv tänavu teises kvartalis pidurdus, on veel vara rääkida selle tegevusala halvenenud väljavaatest. Swedbanki kaardimaksete andmete järgi kasvas teises kvartalis kogu eratarbimine kiiresti, mis näitab, et inimesed kulutavad üha rohkem ka muudele kaupadele ja teenustele. Jaekaubandus moodustab kogu eratarbimisest aga ligi kolmandiku.

Majapidamiste suurem ostujõud ja paranenud kindlustunne peaksid tarbimist toetama. Tarbimise kasvule aitab kaasa ka olukorra paranemine tööturul – tööpuuduse vähenemine ja hõive kasv.

Majanduse kogumahuga (SKP) võrreldes on jaekaubandusettevõtete müügimaht tõusnud ning tänavu esimesel poolaastal oli selle osakaal SKP-s isegi üle viimase 10 aasta keskmise – see oli ligikaudu samal tasemel kui 2023. aastal, jäädes maha vaid 2022. aastast.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Everaus Kinnisvara täpsustatud finantskovenantide täitmise andmed

03.08.2026

EverausEveraus Kinnisvara AS avaldab investorite täiendavaks informeerimiseks ülevaate võlakirjatingimustes sätestatud finantskovenantide täitmisest seisuga 30.06.2026.

2025. aasta auditeeritud majandusaasta aruandes avalikustas kontsern, et seisuga 31.12.2025 oli omakapitali ja varade suhe ajutiselt 17,91%. Juhatus selgitas aruandes näitaja kujunemise põhjuseid ning kinnitas, et omakapitali ja varade suhe taastub üle 20% taseme 2026. esimese poolaasta lõpuks.

Everaus Kinnisvara esimese poolaasta tegevusülevaade kinnitab, et seisuga 30.06.2026 vastas ettevõte kõikidele võlakirjatingimustes sätestatud finantskovenantidele, sealhulgas:

  • omakapitali ja varade suhe seisuga 30.06.2026 oli 20,01%;
  • laenu ja kulude suhe ehk loan-to-cost seisuga 30.06.2026 oli 60,47% (võlakirjatingimustes sätestatud maksimaalne määr on 75%), suhtarv on arvutatud aktiivsete arendusprojektide lõikes, jagades projektidega seotud intressikandvate laenude kogusumma nende projektide kogukuludega;
  • dividendide väljamaksmise piirangut on järgitud.

2025. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne kinnitab, et omakapitali varade suhte langemine ajutiselt alla 20% ei ole käsitletav võlakirjatingimuste punktis 8 sätestatud rikkumisjuhtumina. Rikkumisjuhtumitena on määratletud eelkõige võlakirjadega seotud maksekohustuste täitmata jätmine ning emitendi pankroti-, saneerimis-, maksejõuetuse või likvideerimisega seotud asjaolud. Seisuga 30.06.2026 vastas ettevõte kõigile võlakirjatingimustes sätestatud finantskovenantidele.

Auditeeritud majandusaasta aruandes ei ole audiitor juhtinud tähelepanu ühelegi võlakirjatingimustes sätestatud rikkumisjuhtumile ega pidanud vajalikuks 8 miljoni euro suuruse võlakirjakohustise ümberklassifitseerimist lühiajaliseks kohustuseks. Võlakirjad kajastuvad jätkuvalt pikaajalise finantskohustisena kooskõlas kehtivate võlakirjatingimuste ning kohaldatavate raamatupidamisstandarditega.

Ettevõtte 2025. aasta lõpu omakapitali määra mõjutasid eelkõige auditi käigus tehtud kinnisvarainvesteeringute konservatiivsemad õiglase väärtuse hinnangud, millel puudus mõju kontserni rahavoogudele. Samuti mõjutasid näitajat arendusprojektide tavapärane ajastus, mille tõttu suurem osa üleandmistest toimub 2026. aasta teisel poolaastal, ning töötajate aktsiaoptsiooniprogrammi loomiseks tehtud omaaktsiate tagasiost.

Kõik ettevõtte kirjelduses avalikustatud tegevused on ellu viidud kooskõlas seal kirjeldatud eesmärkidega ning ettevõtte tegevus jätkub vastavalt äriplaanile.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Invego avas Riias uudse põhjamaise kogukonna sündmuskeskuse

31.07.2026

InvegoEesti kinnisvaraarendaja Invego avas Riia ühe mastaapseima elurajooni arenduse Nordale kaheksa hektari suurusel alal sündmuskeskuse ja kogukonna kohtumispaiga Nordale Pagalms. Ainuüksi elukvartali arenduse esimeses etapis investeerib Invego ligi 38 miljonit eurot 159 kaasaegse kodu ja äripinna rajamisse.

Riia Kinostuudio ja Biķernieki metsa kõrval asuv Nordale Pagalmsi eesmärk on hakata kujundama uue naabruskonna elu ja identiteeti juba enne esimeste kodude valmimist. Nordale Pagalmsi kontseptsioon on saanud inspiratsiooni Kopenhaageni linnakeskkonnast ja sealsetest elavatest hüpikhoovidest (pop-up courtyards), mis soodustavad spontaanseid kohtumisi ja aeglasemat elutempot looduse keskel.

“Uut naabruskonda arendades ei piisa vaid kvaliteetsete kodude ja infrastruktuuri väljaehitamisest. Kuigi esimesed Nordale kodud on alles arendusfaasis, on meie jaoks oluline hakata uue naabruskonna õhkkonda, identiteeti ja kogukonda kujundama juba täna. Nordale Pagalms saab olema avalikult ligipääsetav kohtumispaik kultuuri, koosolemise ja uute ideede jaoks. Soovime, et inimesed tuleksid siia mitte ainult tulevase arendusega tutvuma, vaid ka lihtsalt koos aega veetma, lõõgastuma ja sündmusi nautima,” ütleb Invego juht Kristjan-Thor Vähi.

Nordale Pagalms on loodud kohtumispaigaks, kuhu linnaelanikud saavad mis tahes ajal tulla ning kus toimuvad aasta läbi erinevad kultuuri-, elustiili-, meelelahutus- ja kogukonnaüritused ning koostööprojektid. Sisehoovi kontseptsioon tugineb Nordale laiemale visioonile, mis on omakorda inspireeritud põhjamaistest väärtustest – valgusest, loodusest, lihtsusest ja koosolemisest. Lisaks avalikele sündmustele sobib sisehoov ka väiksemateks kohtumisteks, tiimiüritusteks, laste sünnipäevade tähistamiseks või lihtsalt vaba aja veetmiseks hoovi õunapuude all.

Üks hoone Nordale Pagalmsis on pühendatud uue ambitsioonika Nordale elukvartali müügisalongile, kus külastajad saavad tutvuda tulevase naabruskonna visiooniga ja uurida lähemalt pakutavaid kodusid. Teises hoones on multifunktsionaalne kohviku- ja koosolekuala, mida iga huviline saab soovi korral kasutada. Uus Nordale elurajoon rajatakse kaheksa hektari suurusele alale Mežciemsis, Riia Kinostuudio ja Biķernieki metsa kõrval. Invego investeerib projekti esimesse etappi ligi 38 miljonit eurot ning see hõlmab 159 kodu ja äripindu.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku, kokku 1500 kodu ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 500 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas.

Invego on Tallinnas ja selle lähiümbruses viimastel aastatel rajanud uued kodud enam kui tuhandele perele. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla, Keila Pargikodude ja Verve elurajoonid.

Läti pealinnas arendab Invego elurajoone Nordale, Tornakalna Terases ja Vitolu Parks ning koos arenduspartner Reterraga elurajoone Parka Kvartals, Skanstes Rezidences ja Miera Rezidences. Riia vahetus läheduses on Invego koos EfTEN Special Opportunities Fundiga arendamas mahukat elurajooni Marupes Sirds ja vaid ridamajadest koosnevat Vide Adaži elamupiirkonda. Lõuna-Portugalis on hetkel arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga, mis on sobilikud nii aastaringseks elamiseks kui hooajaliseks kasutamiseks.

260731 Invego avas Riias uudse põhjamaise kogukonna sündmuskeskuse

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Statistikaamet: Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: juulis tõusid hinnad 0,5%

31.07.2026

Statistikaamet / Statistics EstoniaTarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (Harmonised Index of Consumer Prices).

„Esialgsetel andmetel avaldasid juuli indeksile suurimat mõju kallinenud eluasemega seotud kulud ning majutusteenused ja toitlustus,“ kommenteeris statistikaameti tarbijahindade statistika analüütik Mark Herman Ilumets.

Juuli tarbijahinnaindeksi andmed avaldab statistikaamet reedel, 7. augustil. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi juuli andmed avaldatakse 18. augustil.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

1Partner: homsest jõustuvad muudatused ajakohastavad ehitusõigust ja lihtsustavad kinnisvara müügiks vältimatut asjaajamist, kuid dokumentide olulisus ei kao

31.07.2026

1PartnerAlates 1. augustist jõustuvad ehitusseadustiku muudatused, mille eesmärk on ajakohastada ehitusõigust ning muuta muuhulgas ehitamisega seotud asjaajamine inimese jaoks lihtsamaks ja arusaadavamaks. Samas säilib ehitiste ohutuse ja kvaliteedinõuete tõendamise kohustus, kommenteerib 1Partner Kinnisvara maakler Toomas Laigu.

Toomas Laigu sõnul on ehitiste dokumentatsioon muutunud kinnisvaratehingutes järjest olulisemaks ning puudulikud andmed võivad müügiprotsessi aeglustada ja mõjutada ka lõpphinda. “Näen maaklerina üha rohkem olukordi, kus müük ei jää venima mitte ostuhuvi või hinna, vaid dokumentide tõttu. Majale on tehtud juurdeehitus, kõrvalhoone andmed ei klapi või kasutusluba puudub. Ostjad kontrollivad ehitisregistri andmeid sageli juba enne objektiga tutvuma tulemist. Puudulikku dokumentatsiooni kasutatakse täiesti loogiliselt ka hinna üle läbirääkimisel,“ räägib Laigu.

Toomas Laigu hinnangul on muudatuste üldine suund kinnisvaraturu seisukohalt positiivne. “Kui uus kord aitab muuta asjaajamist läbipaistvamaks, kiiremaks ja omaniku jaoks mõistlikumaks, siis on sellest kinnisvaraturule päriselt kasu,” ütleb Laigu. Kaob ka senine 500-eurone riigilõiv, mida tuli teatud juhtudel tasuda õigusliku aluseta ehitatud hoone registrisse kandmisel. “Suure kinnisvaratehingu kõrval ei pruugi see tunduda väga suur summa, kuid omaniku jaoks on tegemist siiski konkreetse kuluga,” märgib Laigu.

1Partner Kinnisvaras ehitusdokumentatsiooni ja seadustamisega tegeleva Kaili Kruusi arvates lihtsustavad ja kaasajastavad ehitusseadustiku muudatused eelkõige mõningaid menetlustoiminguid, kuid ohutuse ja tegelikkusele vastavate andmete tõendamise kohustus sellega ei kao. “Väga palju sõltub ka sellest, kuidas kohalikud omavalitsused muudatusi praktikas rakendama hakkavad,” räägib Kruus. Ta lisab, et näiteks võib teatud juhtudel nüüd elamukrundile kuuri, garaaži või sauna ehitamine olla võimalik projekteerimistingimuste alusel ja ilma detailplaneeringut muutmata. “Toonitan, et omaalgatuslikult ilma kohalikku omavalitsust teavitamata ehitama hakata võib väga vähestel juhtumitel. Alati on tark küsida piirkonna ehitusnõunikult või vastavalt ametnikult, kuidas võib tegutseda,” selgitab Kruus ning lisab, et omavalitsus peab endiselt hindama planeeringut, ehitusmahtu, naabrite õigusi, tuleohutust ja hoone sobivust keskkonda.

Kruusi sõnul lihtsustab menetlustoiminguid ka see, et alates 1. augustist ei keskenduta edaspidi enam enne 22. juulit 1995 ehitatud hoonete puhul vanade lubade ja dokumentide otsimisele, vaid eeldatakse, et ehitisel oli õiguslik alus olemas. “See ei tähenda siiski, et hoone kantakse automaatselt ehitisregistrisse. Endiselt võib olla vaja mõõdistusprojekti, auditit või muid dokumente, mis tõendavad ehitise ohutust ja võimaldavad registrisse kanda õiged tehnilised andmed,” selgitab ta.

Üksikelamute, suvilate, aiamajade ning teatud kaksikelamute, ridaelamusektsioonide ja kahe korteriga elamute puhul asendub kasutusloa nõue üldjuhul kasutusteatisega, mille tavapärane kontrolliaeg on kümme päeva. “Lihtsam menetlus ei tähenda, et hoone ohutust või dokumente enam ei kontrollita. Küll aga võib see muuta asjaajamise kiiremaks ja omaniku jaoks arusaadavamaks,” ütleb Kruus.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Maa- ja Ruumiamet: 1. augustil jõustuvad ehitusseadustiku muudatused toovad uuendused ka Ehitisregistrisse

31.07.2026

Maa- ja Ruumiamet1. augustil 2026 jõustuvad ehitusseadustiku muudatused, mille eesmärk on muuta ehitamine ja menetlused lihtsamaks, kiiremaks ja bürokraatiavabamaks. Seadusemuudatustega viiakse kooskõlla ka ehitisregister, kus jõustuvad mitmed kasutajate jaoks olulised uuendused.

Väheneb abihoone ehitusloa riigilõiv

Elamu teenindamiseks vajaliku abihoone püstitamise või üle 33% laiendamise ehitusloa taotluse läbivaatamise riigilõiv väheneb 250 eurolt 150 eurole. Lammutamisloa taotluse riigilõiv jääb senisele tasemele ehk 30 eurole.

Väikeste abihoonete ehitamine muutub lihtsamaks

Kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 meetri kõrguste mitteeluhoonete, näiteks kuuride ja varjualuste püstitamine, laiendamine ning lammutamine muutub vabaehituseks. See tähendab, et nende puhul ei ole enam vaja esitada ehitusteatist.

Ehitisregister arvestab uute nõuetega automaatselt ning näitab dokumendi koostamisel kasutajale, kas kavandatud ehitustegevus vajab luba, teatist või ei kuulu enam menetlemisele.

Muutuvad mitme rajatise loakohustused

Seadusemuudatustega muutuvad ka mitmete rajatiste ehitamise nõuded. Näiteks puurkaevude, puuraukude, truupide ja sademeveerajatiste rajamisel asendub mitmel juhul ehitusloa taotlemine ehitusteatise esitamisega. Samuti täienevad Ehitisregistris mitmete rajatiste klassifikaatorid, sealhulgas põllumajandusrajatiste, lipumastide ja basseinide puhul.

Eluhoonete puhul muutuvad kasutusloa nõuded

Ühe- ja kahe korteriga elamute puhul asendub senine kasutusloa kohustus kasutusteatise esitamisega.

Kolme või enama korteriga elamute puhul muutuvad nõuded ümber- ja juurdeehitamisel. Keerukamate hoonete puhul on edaspidi ka väiksemamahulise ümberehituse või kuni 33% laiendamise korral üldjuhul vajalik ehitusluba. Erandiks jäävad tehnosüsteemidega seotud tööd, mille puhul piisab jätkuvalt ehitusteatisest.

Kasutusloa saab anda korraga mitmele ehitisele

Kui seni tuli kasutusluba väljastada igale ehitisele eraldi, siis alates 1. augustist saab ühe menetluse käigus anda kasutusloa korraga mitmele ehitisele. Muudatus muudab suuremate arendusprojektide menetlemise lihtsamaks ja kiiremaks.

Süsteem aitab valida õige dokumendi

Ehitisregistri üks olulisemaid uuendusi on automaatne dokumendi liigi kontroll. Kui kasutaja alustab näiteks ehitusloa taotluse täitmist, kuid sisestatud andmete põhjal piisab ehitusteatisest, muudab süsteem dokumendi automaatselt ehitusteatiseks. Sama loogika toimib ka vastupidisel juhul.

See aitab vältida eksimusi ning vähendab vajadust dokumente uuesti esitada.

Menetlused muutuvad arusaadavamaks

Ehitisregistris uuendatakse ka menetlustes kasutatavat sõnastust. Seni kasutatud mõiste „eelnõu“ asendub sõnaga „taotlus“, mis kirjeldab menetluse sisu kasutajatele selgemalt ning on kooskõlas uue seadusega.

Transpordiamet lisandub menetleva asutusena

Teede, tänavate, sildade ja tunnelitega seotud ehitiste puhul saab menetlevaks asutuseks valida ka Transpordiameti. See muudab vastavate ehitiste menetlemise üheselt mõistetavamaks.

Projekteerimistingimuste taotlemine muutub paindlikumaks

Seoses seadusemuudatustega täienevad ka projekteerimistingimuste taotlused. Ehitisregistris lisanduvad uued võimalused projekteerimistingimuste taotlemiseks ning täpsustatakse mitmeid andmevälju. Muudatuste eesmärk on muuta taotluste esitamine paindlikumaks ning viia need kooskõlla uute õigusnormidega.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

EfTEN United Property Fund investeerib Uus-Järveküla elurajooni laiendusse

31.07.2026

EfTEN United Property Fund sõlmis lepingu, millega laiendatakse Uus-Järveküla arendusprojekti. Kavas on rajada 11 paarismaja (22 paarismaja osa) ning projekt peaks valmima 2029. aastal.

Fond rahastab laiendust etapiviisiliselt omaniklaenuga, mille maht on ligikaudu 1,5 miljonit eurot ja intress 10% aastas. Lisaks hakkab fond omama 80%list osalust uues asutatavas Uus-Järveküla elurajooni laiendust arendavas ettevõttes Invego Uus-Järveküla 2 OÜ.

EfTEN United Property Fund investeeris 2021. aastal ja 2023. aastal Uus-Järveküla elurajooni kokku 3,52 miljonit eurot. Valminud on kõik algselt kavandatud 165 rida- ja paarismaja osa, millest tänaseks on 161 müüdud. Arendusettevõte Invego Uus-Järveküla OÜ on fondile tagastanud kogu omaniklaenu põhiosa koos intressidega, kokku 4,81 miljonit eurot. Edaspidi lisandub sellele arendusettevõtte kasum vastavalt fondi osaluse suurusele.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Eesti majandus kasvab kiirenevas tempos

31.07.2026

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumStatistikaameti andmetel kasvas Eesti majandus tänavu teises kvartalis aastases võrdluses 2,1%. Nii kiiret kasvu nägime viimati vahetult pärast COVID-19 pandeemiat.

Kuigi teise kvartali detailsemad andmed avaldatakse augusti lõpus, viitavad senised näitajad sellele, et üheks peamiseks kasvuveduriks oli väliskaubandus. Aprillis kasvas kaupade eksport 13% ja mais 9%. Mõlemal kuul ületas ekspordi kasv impordi kasvu, mis tähendab, et netoeksport andis majanduskasvu positiivse panuse.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi analüütiku Karel Lemberi sõnul on paranenud ka investeerimiskeskkond. “Ettevõtted on hakanud taas aktiivsemalt laenu võtma, mis viitab investeeringute elavnemisele. Juunis kasvas ettevõtete laenude ja liisingute jääk 8,2%, samal ajal kui üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht vähenes aastaga 8,3%. Ka rahastamistingimused on muutunud soodsamaks. Kui veel hiljuti olid uute ärilaenude intressid Eestis kõrgemad kui Lätis ja Leedus, siis selle aasta algusest on need olnud Balti riikide madalaimad. Samuti on intressivahe Soomega langenud alla pikaajalise keskmise,” ütles Lember.

Positiivne on seegi, et hoolimata aktiivsemast laenamisest ja globaalsete energiahindade kõikumisest on inflatsioon püsinud kontrolli all. Juunis aeglustus hinnakasv 2 protsendini, mis vastab Euroopa Keskpanga pikaajalisele eesmärgile. Stabiilne inflatsioon toetab nii ettevõtete kui ka tarbijate kindlustunnet ning loob eeldused majanduskasvu jätkumiseks.

„Praegu on olemas hea alus, et majanduskasv jätkuks ja järgnevatel kvartalitel isegi kiireneks. Kuigi maailmamajanduses püsib ebakindlus, on meie lähiturgude väljavaade paranenud. Soome majandus kasvas teises kvartalis 2,5%, mis toetab Eesti eksporti ja tugevdab välisnõudlust. Kui see trend jätkub, on põhjust oodata ka Eesti majanduskasvu edasist kiirenemist,“ lisas Lember.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Täienda end planeerimise ja ehituse valdkonna olulistes teemades

31.07.2026

KinnisvarakoolPlaneerimis- ja ehitusvaldkonnas töötaval spetsialistil on vaja ajakohaseid teadmisi nii seaduste, menetluste kui ka praktiliste töövõtete kohta. Planeerimis- ja ehitusspetsialisti täiendõppeprogramm aitab saada tervikliku ülevaate olulisematest teemadest, millega valdkonna igapäevatöös kokku puututakse.

Programmis käsitletakse muu hulgas planeerimisseadust ja ehitusseadustikku, detailplaneeringute koostamist ja menetlemist, kinnisvaraarenduse praktilisi küsimusi, ehitusjärelevalvet ning ehitamise dokumenteerimist. Programm sobib nii oma teadmisi täiendavale kui ka juba valdkonnas tegutsevale spetsialistile.

Planeerimis- ja ehitusspetsialisti täiendõppeprogrammi koolitused

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

EfTEN United Property Fund invests in the expansion of the Uus-Järveküla residential district

31.07.2026

EftenEfTEN United Property Fund has entered into an agreement to the extension of the Uus-Järveküla residential district. Under the plan, 22 detached houses are to be built at the site.

The fund will invest in the expansion of the development project in stages, contributing a total of approximately EUR 1.5 million through a shareholder loan bearing interest of 10% per annum. In addition, the fund holds an 80% stake in Invego Uus-Järveküla 2 OÜ, the company developing the Uus-Järveküla residential district expansion. Completion of the development project is planned for 2029.

EfTEN United Property Fund invested in total EUR 3.52 million in the Uus-Järveküla residential district in 2021 and 2023. All 165 terraced and semi-detached houses originally planned for the district have been completed, of which 161 have been sold to date. The development company Invego Uus-Järveküla OÜ has by now returned the entire principal of the shareholder loan together with interest, amounting to EUR 4.81 million, to EfTEN United Property Fund. Going forward, the fund is expected to earn the development company’s profit in proportion to the ownership.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Swedbank: Eesti majandus on kasvanud viis kvartalit järjest

30.07.2026

SwedbankStatistikaameti poolt kiirhinnanguna arvestatud tänavu teise kvartali SKP 2,1% kasv vastas meie ootustele. Samas tuleb arvestada, et see number võib hiljem tublisti muutuda. Näiteks on kiirhinnanguga leitud SKP muutus viimasel neljal aastal erinenud täpsustatud arvestusest keskmiselt 0,8 protsendipunkti. Lisaks toob augusti keskel avaldatav viimaste aastate SKP uuendus uue võrdlusbaasi ja võib kiirhinnanguga leitud majanduskasvu numbrit tavapärasest rohkem muuta.

Praeguste arvestuste järgi jäi SKP põhi möödunud aasta esimesse kvartalisse ehk Eesti majandus on viimased viis kvartalit kasvanud. Esialgsete arvestuste järgi jõudis tänavu teises kvartalis SKP maht 2022. aasta keskmise lähedale, kuid oli veel 3% allpool 2021. aasta viimasesse kvartalisse jäänud tipust.

SKP kiirhinnang ei anna meile veel täpsemat pilti selle kohta, millised tegurid teises kvartalis majanduskasvu enim toetasid ja millised seda pidurdasid. Tõenäoliselt oli majanduskasvu taga peamiselt kodumaine nõudlus, eelkõige eratarbimine ning ka valitsemissektori kulutused ja investeeringud.

Tugev eratarbimine

Kuigi teise kvartali esimesel kahel kuul jaekaubandusettevõtete müügimahu kasv sisuliselt pidurdus (pärast aasta alguse tugevat kasvu), on veel vara rääkida selle tegevusala halvenenud väljavaatest. Majapidamiste suurem ostujõud ja paranenud kindlustunne peaksid tarbimist toetama. Swedbanki kaardimaksete andmete järgi kasvas teises kvartalis kogu eratarbimine kiiresti, mis näitab, et inimesed kulutavad jaekaubanduse kõrval oma raha rohkem mujal. Jaekaubandus moodustab aga ligi kolmandiku kogu eratarbimisest.

Aprillis ja mais töötleva tööstuse tootmismaht küll vähenes, kuid selle majandusharu SKP-s arvestatav lisandväärtuse muutus ei ole viimastel kvartalitel tootmismahuga ühte sammu käinud. Näiteks oli esimeses kvartalis stagneerunud töötleva tööstuse tootmismahu juures selle lisandväärtuse kasv SKP arvestuses tugev ja andis siis enam kui poole majanduses loodud kogulisandväärtusest.

Välisnõudlus lubab eksport suurendada

Esialgsete arvestuste järgi oli maksebilansi järgi leitud kaupade ja teenuste ekspordikasv samal ajal üsna sarnane nõrga esimese kvartaliga. Kuigi vahe eelmise aastaga ei ole suur, peaksid Eesti kaubanduspartnerite majandused sel aastal veidi suuremat nõudlust pakkuma, mis lubab meie ettevõtetel eksporti suurendada. Piduriks võib aga olla nõrgenenud hinnapõhine konkurentsivõime.

Seetõttu on ettevõtetel oluline suurendada efektiivsust, mis muu hulgas tähendab ka investeeringuid tootlikkuse parandamisse. Suurematele investeeringutele viitabki ettevõtete ja majapidamiste viimaste kvartalite tugev laenunõudlus (majapidamistel kodulaenud). Ka valitussektorilt ootame tänavu suuremaid kaitse- ja taristuinvesteeringuid. Samas ei näita SKP kvartaliarvestus investeeringutest veel õiget pilti.

Swedbank ootas mai alguses tänavuseks majanduskasvuks 2%. Kuna esimese kvartali kasv ületas meie ootusi, võib olla tarvis seda kasvuprognoosi veidi ülespoole korrigeerida. Samas sõltub see paljuski sellest, kuidas muudab statistikaameti augusti keskel avaldatav SKP uuendus eelmise aasta numbreid ehk selle aasta võrdlusbaasi.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Swedbank: Moderate growth continued in Estonia

30.07.2026

SwedbankEstonia’s real GDP increased by 2.1% y/y and by 0.4% q/q (seasonally and working day adjusted – swda) in the second quarter of 2026. This is the first estimate that is usually substantially revised later.

The personal income tax reform has boosted households’ purchasing power. Swedbank’s card payment data suggest that consumer spending has strengthened. In the second quarter, the average net wage of Swedbank’s private customers was nearly 10% higher than a year earlier.

Exports of goods and services strengthened in the second quarter compared with the first. Export prospects for Estonian companies are expected to improve over the course of this year.

Strong loan demand from businesses and households in recent quarters points to a pickup in investment. Government investment is also expected to increase this year, particularly in defense and infrastructure.

As first-quarter GDP growth exceeded our expectations, we may revise Swedbank’s 2026 GDP growth forecast of 2.0% slightly upward. However, this will depend on the GDP data revision due in mid-August, which may alter the comparison base.

Arco Vara: 2026. AASTA II KVARTALI KONSOLIDEERITUD VAHEARUANNE (AUDITEERIMATA)

30.07.2026

Arco VaraTEGEVJUHI ARUANNE: Rait Riim, Arco Vara AS, tegevjuht ja juhatuse liige:

„2026. aasta teine kvartal oli mulle Arco Vara uue tegevjuhina esimene täiskvartal ametis. Tänu enam kui 20-aastasele kogemusele kinnisvarasektoris on sisseelamine kulgenud kiiresti ja sujuvalt.

Kvartali jooksul keskendus Arco Vara kolmele peamisele tegevussuunale:

  • käimasolevate arendusprojektide edukale lõpuleviimisele Soodi ja Spordi kinnistutel;
  • Lutheri kvartali ja Arcojärve elamupiirkonna ehitustegevuse ettevalmistamisele;
  • ettevõtte uue, tulevikku suunatud arengustrateegia käivitamisele.

Alustades viimasest, kinnitas ettevõtte nõukogu meie meeskonna välja töötatud uue strateegia, mille keskmes on Arco Vara tooteportfelli mitmekesistamine. Terviklike elupiirkondade arendamine jääb ka edaspidi ettevõtte peamiseks ärisuunaks, kuid soovime seda täiendada ridaelamute, eramute ja hoonestamata elamukruntide arendamisega. Pikemas perspektiivis näeme võimalusi ka üürikortermajade ja ärihoonete arendamisel. Samuti soovime pakkuda tooteid erinevates hinnasegmentides ja erinevates asukohtades, et vastata paremini turu vajadustele. Strateegia eesmärk on, et igal aastal annaksime oma klientidele üle vähemalt 150 uut kodu.

Tallinnas Kristiine linnaosas Spordi tänaval ning Haabersti linnaosas Kodulahe kvartalis Iili tänaval (endine Soodi tänav) kulgevad arendusprojektid plaanipäraselt. Hoonete valmimist prognoosime 2026. aasta novembrisse–detsembrisse. Teise kvartali jooksul müüsime 19 uut kodu, mis on Arco Vara viimaste aastate üks paremaid tulemusi kvartali kohta.

Samuti kulgevad plaanipäraselt järgmiste suuremate arendusprojektide – Lutheri kvartali ja Arcojärve – ettevalmistustööd. Kuigi suur osa Lutheri kvartali kinnistutest on juba ehituslubadega kaetud, tuleb enne ehitustegevuse algust koostada tehnilised tööprojektid. Seetõttu möödus ka teine kvartal suures osas projekteerimistööde tähe all. Planeerime Lutheri kvartali ehitustegevusega alustada 2026. aasta neljandas kvartalis.

Arcojärve detailplaneeringu menetlus on jõudnud lõppfaasi. Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist viisime sellesse sisse avaliku väljapaneku ja arutelu käigus tehtud ettepanekud ning ootame detailplaneeringu kehtestamist lähikuudel. Esimeste Arcojärve hoonete ehitusprojektid on juba valmis ning saame need pärast detailplaneeringu kehtestamist esitada kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemiseks. Eesmärk on alustada Arcojärve projekti ehitustegevusega 2027. aasta esimesel poolaastal.

Tallinna uusarenduste turg püsib konkurentsitihe. 2026. aasta teises kvartalis oli Tallinnas 106 arendusprojektis pakkumisel ligikaudu 3 200–3 300 uut korterit, mis on umbes 12% rohkem kui aasta varem. Uute korterite pakkumine on jätkuvalt mõõdukas kasvutrendis.

2026. aasta teises kvartalis müüdi Tallinnas 325 uut korterit ehk 13% vähem kui aasta varem, mil müüdi 373 korterit. Kuigi teises kvartalis toimus müügimahtudes ajutine langus, näitab pikemaajaline trend jätkuvalt müügimahtude aeglast, kuid stabiilset kasvu. Tiheda konkurentsi tingimustes on eriti hea meel tõdeda, et Arco Vara projektid saavutasid kvartalis viimaste aastate ühe tugevama müügitulemuse.

Uute korterite keskmine pakkumishind ulatus 2026. aasta teises kvartalis 5 329 euroni ruutmeetri kohta, kasvades aastaga 5,6%. Linnaosade lõikes jäid keskmised pakkumishinnad vahemikku 4 050 eurot ruutmeetri kohta Haaberstis kuni 6 740 eurot ruutmeetri kohta Pirital ning hinnad liiguvad jätkuvalt pigem tõususuunas.

Pakkumishindade kasv olukorras, kus turul on pakkumist varasemast rohkem, on eelkõige tingitud arenduskulude jätkuvast suurenemisest. Lisaks üldisele inflatsioonile mõjutavad uute korterite hindu ka karmistuvad regulatsioonid. Näiteks peavad pärast 1. juulit 2026 ehitatavad korterelamud sisaldama varjumiskohti, mis erinevate hinnangute kohaselt suurendab uute korterite ehituskulu ja võib tõsta nende lõpphinda ligikaudu 2–8%.

Arco Vara teise kvartali kahjum peegeldab kinnisvaraarenduse äri tsüklilist iseloomu. Arendusprojektide aktiivses ehitusfaasis kajastuvad kulud jooksvalt, samas kui müügitulu ja kasum realiseeruvad valdavalt projektide valmimisel ning korterite üleandmisel klientidele.

Kuna Spordi tänava ja Kodulahe kvartali Soodi tänava arendusprojektide valmimine on kavandatud 2026. aasta neljandasse kvartalisse, prognoosime olulist käibekasvu ja kasumi paranemist aasta lõpus. Sellest tulenevalt ootame, et nii neljas kvartal kui ka 2026. aasta tervikuna kujunevad Arco Vara jaoks kasumlikuks.

Kokkuvõttes on Arco Vara hästi positsioneeritud, et astuda järgmine oluline samm nii kasvu kui ka kasumlikkuse suurendamisel. Ettevõtte olemasolev maaportfell pakub tugeva aluse terviklike elukeskkondade arendamiseks ning selle täiendamine väiksemate ja erinevat tüüpi projektidega aitab muuta äritegevust mitmekesisemaks ja vähendada sõltuvust üksikute suurprojektide arendustsüklitest.

Strateegiliste muudatuste elluviimine nõuab aega ning nende mõju ei avaldu üleöö, samuti tuleb arvestada kinnisvaraarenduse tsüklilise iseloomuga. Arco Vara arendusportfell on jõudnud etappi, kus suurem osa projektidest on aktiivses ettevalmistus- või ehitusfaasis ning kinnisvaraarenduse ärimudelist tulenevalt realiseeruvad müügitulu ja kasum valdavalt projektide valmimisel ja kodude üleandmisel. Seetõttu jääb järgmise aasta majandustulemus suuresti sõltuma olemasoleva valminud laovaru müügist, samas kui peatselt ehitusse minevate projektide finantsmõju avaldub nende projektide valmimisel. Usun, et uue strateegia elluviimise ning uute projektide turule jõudmise tulemusel hakkavad selle positiivsed mõjud avalduma järgmise kahe kuni kolme aasta jooksul, luues eeldused Arco Vara pikaajaliseks ja jätkusuutlikuks kasvuks.“

PÕHILISED NÄITAJAD

Grupi 2026. aasta 6 kuu müügitulu oli 4 319 tuhat eurot, mis on 1 226 tuhat eurot rohkem kui 2025. aasta 6 kuu müügitulu.

2026. aasta 6 kuu ärikahjumiks (=EBIT) kujunes 1 205 tuhat eurot ja puhaskahjumiks 1 154 tuhat eurot. 2025. aasta 6 kuuga sai grupp ärikasumit 265 tuhat eurot ja puhaskahjumit 43 tuhat eurot.

2026. aasta II kvartalis müüdi grupi poolt arendatavates projektides 19 korterit, millest 16 võlaõigusliku lepinguga ja 3 asjaõiguslepinguga. Võrdluseks 2025. aasta II kvartalis müüdi grupi poolt arendatavates projektides 6 korterit, millest 1 võlaõigusliku lepinguga ja 5 korterit asjaõiguslepinguga.

30.06.2026 seisuga oli Grupi arendusprojektides müügis kokku 65 korterit ja 1 äripind. Võrdluseks oli 30.06.2025 seisuga müügis 19 valmis korterit ja 1 äripind.

Grupi laenukoormus (netolaenud) oli 2026. aasta esimese poolaasta lõpu seisuga 45 218 tuhat eurot, mis on 11 957 tuhat eurot rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodi lõpuga. Laenukoormuse suurenemine tuleneb peamiselt arenduslaenude kaasamisest arenduses olevate kinnisvaraprojektide ehituse finantseerimiseks. Grupi intressikandvate kohustuste kaalutud keskmine intressimäär oli 30.06.2026 seisuga 8.77%.

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

EUR tuhandetes 6 kuud 2026 6 kuud 2025 II kvartal 2026 II kvartal 2025
Müügitulu enda kinnisvara müügist 4 064 2 853 3 794 1 264
Müügitulu teenuste müügist 255 240 135 123
Müügitulu kokku 4 319 3 093 3 929 1 387
Müüdud kinnisvara ja teenuste kulu -4 039 -2 069 -3 714 -961
Brutokasum 280 1 025 215 426
Muud äritulud 90 1 2 0
Turustuskulud -219 -193 -95 -125
Üldhalduskulud -1 035 -562 -595 -293
Muud ärikulud -321 -4 -249 -4
Ärikasum (-kahjum) -1 205 265 -721 5
Finantstulud ja -kulud 202 0 213 0
Intressitulud ja -kulud -151 -295 -66 -152
Kasum/kahjum enne tulumaksu -1 154 -30 -575 -147
Tulumaksukulu 0 -13 0 0
Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum -1 154 -43 -575 -146
Emaettevõtte omanike osa koondkasumis -1 129 -43 -550 -146
Mitte-kontrolliva osaluse osa koondkasumis -25 0 -25 0

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

EUR tuhandetes 30.06.2026 31.12.2025
Raha ja raha ekvivalendid 2 070 2 784
Nõuded ja ettemaksed 1 381 6 420
Varud 83 275 74 127
Käibevara kokku 86 726 83 331
Nõuded ja ettemaksed 18 18
Kinnisvarainvesteeringud 2 296 2 296
Materiaalne põhivara 521 551
Immateriaalne põhivara 31 41
Põhivara kokku 2 866 2 905
VARAD KOKKU 89 591 86 236
Laenukohustused 4 070 4 180
Võlad ja saadud ettemaksed 4 171 8 560
Garantiieraldised 270 347
Lühiajalised kohustused kokku 8 511 13 087
Laenukohustused 43 218 36 283
Võlad ja saadud ettemaksed 453 503
Pikaajalised kohustused kokku 43 671 36 786
KOHUSTUSED KOKKU 52 182 49 873
 
Aktsiakapital 12 158 12 158
Ülekurss 16 399 16 399
Kohustuslik reservkapital 2 011 2 011
Muud reservid 51 28
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 5 767 6 593
Aruandeaasta koondkasum (kahjum) -1 154 -826
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital 35 232 36 363
Mittekontrolliv osalus 2 177 0
OMAKAPITAL KOKKU 37 409 36 363
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 89 591 86 236

 

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – kliendi leidmisest eduka tehinguni
1 2 3 … 1,700 1,701 1,702