Uus Maa: Eesti kinnisvaraturg septembris 2020

Uus MaaKinnisvaraturg oli septembris taaskord väga aktiivne ning seda hoolimata koroonaviiruse teisest lainest ning sügisel suure tõenäosusega saabuvast registreeritud tööpuuduse kasvust. Lisaks kollitab tarbijaid säästude vähenemine ning tarbijakindluse langus, mistõttu ei saa öelda, et kriis on seljatatud.

Tõusu on vedanud uusarendustehingud

Turu madalseis on küll möödas, ent ka septembri tehingute arv ning selle tugev kasv viitab veel endiselt sellele, et tõus on tulnud varasemate uusarendustehingute arvelt. Viimaste kuude uusarenduste müük on võrreldes kevadega küll taastunud, ent jääb mullustele tulemustele veel märgatavalt alla. Kuna nii ehitus- kui ka kinnisvaraturg on muu majandusega olnud alati pigem viivises, tasub peljata mõnevõrra loiumat perioodi ajal, mil alates koroonakriisi algusest sõlmitud võlaõiguslikud uusarendustehingud jõuavad asjaõiguslikeks tehinguteks. Järelturu tugev aktiivsus lubab siiski loota, et ilmselt oleme selle kriisi üle elanud pigem kerge ehmatusega kui pika vindumisega, ehkki Euroopast tulenevad signaalid kiiret taastumist enam ei ennusta.

Septembris sõlmiti peamiselt tänu Tallinna turu uusarendustehingute suurele müügimahule 2166 tehingut, mis oli viimase viie aasta parim tulemus. Ülejäänud Eestis oli tehingute aktiivsus samuti hea, koroonaepideemia teine laine pole olulisi piiranguid juurde toonud ning tarbijate kindlus püsib veel endiselt heana. Lisaks Harjumaa heale tulemusele sõlmiti septembris tänavuse aasta lõikes rekordarv tehinguid veel Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal, Raplamaal, Valgamaal ja Viljandimaal.

Tehingute mediaanhind oli 1415 €/m2, jäädes üsna tänavuse aasta keskmise tulemuse juurde, valdavalt on tehingute hinnad püsinud pärast koroonaepideemiat püsinud paigal, tänu aasta alguse tugevale tulemusele on võrreldes eelmise aasta üheksa kuuga hinnad 5% võrra suurenenud.

Andmed Maa-amet

Selle aasta kinnisvaratähe, majade ja suvilate, turg ei näita raugemist. Nii majade kui suvilatega sõlmiti septembris rohkem tehinguid kui augustis, aasta esimese üheksa kuu lõikes on tänavu majadega sõlmitud vaid 2% vähem tehinguid, samas kui suvilatega on sõlmitud 9% rohkem tehinguid.

Suvilate ja majade puhul on Harjumaa turg olnud kerges languses (-4%), ent täna ülejäänud Eesti heale tulemusele on saavutatud tugev aktiivsus. Sellel turul sõltub hinnatase veelgi enam tehingute aktiivsusest, ent reeglina pole sarnaste varade turuväärtus muutunud.

Kinnisvaraturg Tallinnas

Tallinnas realiseerus septembris väga palju uusarendustehinguid, mis tõstis tehingute arvu tänavuse aasta kõrgeimaks. 845 tehingut oli kõrgem ka mullusest tulemusest, ent nii tugeva tulemuse saamine oleks osutunud võimatuks, kui vahepealse ajaga poleks järelturg suurt taastumist teinud.

Uusarendustes sõlmiti enam kui veerand tehingutest, samas kui järelturul sõlmiti 628 tehingut, mis oli tänavuse aasta parim tulemus ning ka väga tugev näitaja viimaste aastate kontekstis. Uusarenduste reaalmüük tegi III kvartalis samuti tugeva hüppe, ent võrreldes eelmise aastaga on müük kahanenud umbes 20% võrra.

Tehingute mediaanhind oli 2069 €/m2, jäädes tänavuse aasta kontekstis alla vaid maile ja juunile, kus uusarendustehingute osakaal oli aga vastavalt 39% ja 45% ehk siis tunduvalt kõrgem.

Statistiline hind on veel endiselt kõrge, ehkki pole saladus, et järelturul on tüüpkorterite osas toimunud aasta algusega võrreldes keskmiselt 5% suurune hinnakorrektsioon ning ka uusarendustes saab sagedamini korteriga kaasa panipaiga, parkimiskoha ning paremal juhul ka köögimööbli.

Aasta esimese üheksa kuuga on tehingute arv langenud 16%, mediaanhind on aga suurenenud 8% võrra 2013 €/m2 peale.

Kinnisvaraturg Tartus

Tartus sõlmiti septembri kuu jooksul 193 tehingut, tehingute mediaanhind oli 1532 €/m2.

Uusarendustehingute arv oli väiksem kui augustis, ent aasta terviku kontekstis üsna kõrge (osakaal 26%), peegeldades tänavuse aasta suurt uusarenduste mahtu. Järelturul on tehingute arv kriisieelsele tasemele jõudnud, veel juunis sõlmiti 84 tehingut, septembris aga 142 tehingut.

Eelmisel aastal sõlmiti järelturul keskmiselt 126 tehingut kuus ning septembri tulemuseni jõuti pigem parematel kuudel. Tehingute mediaanhind langes eelmise kahe kuuga võrreldes peamiselt uusarenduste väiksema osakaalu tõttu, ehkki ka järelturul on tüüpkorterite puhul toimunud kerge hinnakorrektsioon.

Aasta esimese üheksa kuu võrdluses on tehingute arv langenud 14%, mediaanhind, mis on kasvanud nii uusarendus- kui ka järelturul, oli 1559 €/m2 ehk 7% kõrgem kui mullu samal ajal.

Kinnisvaraturg Pärnus

Pärnus septembri tulemus oli 76 tehingut, mis oli tänavuse aasta kolmas tulemus, jäädes alla vaid jaanuarile ning märtsile.

Tulemus näitab järelturu praktilist taastumist, kuna enam-vähem samasugune tehingute arv püsis Pärnus enne koroonaepideemia algust. Järelturul sõlmitigi 65 tehingut, mis oli aasta parim tulemus, näiteks mullu sõlmiti järelturul keskmiselt 58 tehingut ning sellise tehingute arvuni jõuti pigem parematel kuudel.

Aasta tagasi sõlmiti 83 tehingut, ent siis oli uusarenduste osakaal 29%, mitte 14% nagu septembris. Septembri mediaanhinna näitaja – 1173 €/m2 – peegeldab madalama uusarenduste osakaalu mõjusid, samas võrreldes eelmise kuuga, mil osakaal oli sama, kasvas mediaanhind 3%.

Võrreldes eelmise aasta üheksa kuuga on tehingute arv langenud 14%, mediaanhind on aga uusarenduse väiksema osakaalu ning järelturu hinnakasvu peatumise tagajärjel langenud 1%.

Kinnisvaraturg Narvas

Narvas sõlmiti 80 tehingut, mis oli tänavuse aasta parim tulemus ning viimase 12 kuu kontekstis praktiliselt parim tulemus. Mullune septembri tulemus ületati 11 tehinguga.

Tehingute mediaanhind oli septembris 409 €/m2, mis tänavuse aasta kontekstis oli keskmisest kõrgem tase. Seega on Narvas turg sarnaselt ülejäänud Eestile aktiviseerunud. Võrreldes teiste suuremate linnadega on aasta esimese üheksa kuu lõikes Narvas tehingute arv võrreldes mullusega kõige vähem langenud, kuna oma osa on siin puudulikul uusarendusturul.

Tänavu on esialgsetel andmetel sõlmitud 514 tehingut (-7% võrreldes eelmise aasta perioodiga) ning nende tehingute mediaanhind oli 397 €/m2 (+2% võrreldes eelmise aasta perioodiga).

Maa-amet: III kvartali kinnisvaraturu aktiivsus oli kõrgem kui mullu

Maa-ametMaa-ameti andmetel oli 2020. aasta III kvartalis kinnisvaratehingute arv 7 protsenti ja käive 6 protsenti suurem kui eelmise aasta III kvartalis.

Tänavu III kvartalis tehti Eestis 13 415 ostu-müügitehingut, sh kinnisasja-, korteriomandi- ja hoonestusõigustehingud. Tehingute koguarv kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 7 protsenti ja tänavu eelnenud kvartaliga võrreldes 31 protsenti. Augustiga võrreldes oli septembri turuaktiivsus 26 protsenti kõrgem.

Ostu-müügitehingute koguväärtus oli III kvartalis 932 miljonit eurot, mis oli eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 6 protsenti ja tänavu eelmise kvartaliga võrreldes ligikaudu 40 protsenti suurem.

Korteriomanditega tehti III kvartalis 6566 tehingut, sealhulgas eluruumidega 5876 tehingut. Eluruumidega tehti aastataguse ajaga võrreldes 5 protsenti vähem tehinguid, kuid eelmise kvartaliga võrreldes ligi 44 protsenti rohkem tehinguid. Eluruumidega tehtud tehingute koguväärtus, mis oli III kvartalis 457 miljonit eurot, oli aastatagusest ajast 1 protsent ning eelmisest kvartalist ligi 37 protsenti suurem.

III kvartalis maksis Tallinnas uus kahetoaline korter keskmiselt 122 462 eurot (2682 eurot ruutmeeter), seevastu järelturul oli kahetoalise korteri keskmine hind 85 856 eurot (1824 eurot ruutmeeter). Keskmiselt kõige hinnalisemad uued kahetoalised korterid müüdi Põhja-Tallinna linnaosas ning kõige odavamalt sai uue kahetoalise korteri Lasnamäe linnaosas.

Maa-ameti kinnisvara hinnaindeks tõusis eelmise aasta III kvartaliga võrreldes ligi 5 protsenti, kuid eelneva kvartaliga võrreldes jäi sisuliselt samale tasemele. Eelmise aasta III kvartaliga võrreldes tõusis hoonestamata maa hinnaindeks ligi 9 protsenti ja hoonestatud elamumaa hinnaindeks ligi 25 protsenti, samal ajal kui korteriomandite hinnaindeks langes 1 protsendi võrra. Eelmise kvartaliga võrreldes langes korteriomandite hinnaindeks ligi 8 protsenti, samal ajal kui hoonestamata maa ja hoonestatud elamumaa hinnaindeksid tõusid vastavalt 10 protsent ja ligi 21 protsenti.

Statistikaamet: Septembris mõjutas tootjahinnaindeksit elektrienergia hinnalangus

StatistikaametStatistikaameti andmetel langes tööstustoodangu tootjahinnaindeks septembris võrreldes augustiga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 2,4%.

Statistikaameti juhtivanalüütik Eveli Šokman tõdes, et võrreldes augustiga mõjutas tootjahinnaindeksit hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises ning elektriseadmete, toiduainete ja plasttoodete tootmises. „Indeksile avaldas samuti mõju elektroonikaseadmete tootmise hinnatõus,“ täpsustas Šokman.

Eelmise aasta septembriga võrreldes mõjutas indeksit enim hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises ning kütteõlide ja elektroonikaseadmete tootmises. Mõju avaldas ka hinnatõus tekstiilitootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, september 2020
Tegevusala EMTAK 2008 järgi August 2020 – september 2020, % September 2019 – september 2020, %
KOKKU -0,4 -2,4
Töötlev tööstus -0,2 -1,9
Mäetööstus -0,7 0,5
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine -1,9 -10,4
Veevarustus, kanalisatsioon 0,0 -9,8

Ekspordihinnaindeks kahanes augustiga võrreldes 0,5%. Kõige rohkem langes naftasaaduste, elektrienergia ja elektriseadmete hind ning kasvas põllumajandussaaduste, nahktoodete ja jalatsite ning rõivaesemete hind. Võrreldes eelmise aasta septembriga langes ekspordihinnaindeks 5,9%.

Võrreldes augustiga jäi impordihinnaindeks samale tasemele. Keskmisest enam langes naftasaaduste ja elektrienergia hind, tõusis aga nahktoodete ja jalatsite, põllumajandussaaduste ning rõivaesemete hind. Võrreldes möödunud aasta septembriga langes impordihinnaindeks 5,8%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi ning ekspordi- ja impordihinnaindeksi andmeid kogub ning analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Baltic Horizon Fund: Väljamakse summas 0,026 eurot osaku kohta

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (Fond) fondivalitseja Northern Horizon Capital AS võttis vastu otsuse teha osakuomanikele rahaline väljamakse summas 0,026 eurot ühe osaku kohta. Väljamakse tehakse kõigile praegustele osakuomanikele ning uutele osakuomanikele, kes märgivad osakuid 8.  oktoobrist 2020.a kuni 22. oktoobrini 2020.a toimuva Baltic Horizon Fondi uute osakute pakkumise raames.

Väljamakse moodustab praegust Fondi osakute koguarvu arvestades ligikaudu 2.14% Fondi 2020.a kolmanda kvartali kaalutud keskmisest puhasväärtusest. Olenevalt osakute pakkumise tulemustest võib väljamakse osakaal suureneda kuni 2,79%-ni Fondi 2020.a kolmanda kvartali kaalutud keskmisest puhasväärtusest. Väljamakse viimase 12 kuu jooksev tootlus osaku kolmanda kvartali viimase päeva sulgemishinna põhjal Nasdaq Tallinna börsil on 7,5%.

Fondi 2020.a III kvartali auditeerimata genereeritud neto rahavoog äritegevusest oli ligikaudu 2,68 miljonit eurot, mis ühe osaku kohta on 0,024 eurot. Fond on viimase 12 kuu renditulust teinud väljamakseid kokku 9,53 miljoni euro eest võttes arvesse praegust osakute koguarvu (3,18 miljonit eurot 2019.a IV kvartalist, 1,70 miljonit eurot 2020.a I kvartalist, 1,70 miljonit eurot 2020.a II kvartalist ja 2,95 miljonit eurot 2020.a III kvartalist).

Väljamaksed Fondi arvelt tehakse 6. novembril 2020.a. Väljamakseid on õigus saada osakuomanikel, kes on osakuomanikena registrisse kantud 4. novembri 2020.a T2S arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga (Fikseerimispäev).

Domus Kinnisvara: Korteritehingute arv ületas aastatagust müügitulemust

Domus KinnisvaraMaa-ameti tehingustatistika andmetel sooritati tänavu septembris Eestis kokku 5017 ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 356 miljonit eurot. Tehingute arv tõusis augustiga võrreldes 26% ja eelmise aasta septembriga võrreldes 18%. Käesoleva aasta septembrikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 26% kõrgem.

Korterite müügitehingute arv Eestis tõusis septembris 18%, olles 3% kõrgem 2019. aasta septembrikuu müügitulemustest. Septembris hüppeliselt tõusnud korteritehingute arvu taga on peamiselt Tallinnas ja Harju maakonnas müüdud korterite arvu tõus, kus kokku müüdi ligi 300 korterit rohkem kui augustis. Tõusis nii uute kui ka järelturu korterite tehingute arv.

Aastatagusega võrreldes on enamikus ülevaates toodud linnades korterite müügitehingute arv tõusnud (v.a Pärnus). Korterite keskmine hind on augustiga võrreldes langenud ainult Tartus ja Pärnus. Võrreldes aastatagusega on keskmine hind langenud Pärnus ja Kuressaares.

Maa-ameti andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta septembris 2003 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ligi 224 miljonit eurot. Augustiga võrreldes tõusis tehingute arv 36% ja tehingute koguväärtus 33%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 8% ja tehingute koguväärtus 9%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati septembris ca 25% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 2826 €/m². Kuu varem oli uute korterite osakaal 31% keskmise hinnaga 2629 €/m².

Tartu maakonnas teostati septembris 588 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 53 miljonit eurot. Augustiga võrreldes tõusis tehingute arv 17% ja koguväärtus 38%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute aktiivsus  12% ja tehingute koguväärtus 16%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu linnas teostati septembris (01-23.09.2020) ca 22% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 2159 €/m². Augustis oli uute korterite osakaal 34% keskmise hinnaga 2096 €/m².

Pärnu maakonnas teostati septembris 341 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 18 miljonit eurot. Võrreldes augustiga tõusis tehinguaktiivsus 28% ja tehingute koguväärtus 52%. Aastataguse ajaga võrreldes tehingute arv tõusis 20% ja koguväärtus 17%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Pärnu linnas teostati septembris ca 9% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 1774 €/m2. Kuu varem oli uute korterite osakaal 12% keskmise hinnaga 2371 €/m².

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta septembris 166 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 7 miljonit eurot. Tehingute arv tõusis augustiga võrreldes 19% ja tehingute koguväärtus 131%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 36% ja tehingute koguväärtus 65%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Viljandi linnas müüdi septembris üks uus korter. 2020. aasta esimese üheksa kuuga on Viljandi linnas kokku müüdud 7 uut korterit keskmise hinnaga 1994 €/m2.

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta septembris 299 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 8 miljonit eurot. Võrreldes augustiga tõusis tehinguaktiivsus 59% ja tehingute koguväärtus 48%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 202% ja tehingute koguväärtus 187%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Kuressaares müüdi septembris kaks uut korterit. 2020. aasta esimese üheksa kuuga on Kuressaares kokku müüdud 13 uut korterit keskmise hinnaga 1631 €/m2.

Ida-Viru maakonnas teostati septembris 385 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 7 miljonit eurot. Võrreldes augustiga tõusis tehinguaktiivsus 21% ja tehingute koguväärtus 27%. Aastataguse ajaga võrreldes tehingute arv tõusis 19% ja koguväärtus 44%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

10-12/11/2020 toimub koolitus “Kinnisvara ABC”

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 10-12/11/2020 Kinnisvarakoolis. Koolitusel antakse osalejatele baasteadmised ja ülevaade kinnisvara valdkonnast ning tutvustatakse õigusakte, mis reguleerivad kinnisvaraga tehtavaid tehinguid.

Koolituse sihtrühm:

  • kõik inimesed, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvarast ja oma vara paremini hallata;
  • kõik inimesed, kellel on soov oma tulevik siduda kinnisvara valdkonnaga ning hakata maakleriks;
  • kõik maaklerid, kes tunnevad, et oleks vaja värskendada kinnisvara baasteadmisi;
  • kõik spetsialistid ja ametnikud, kelle igapäeva töö hõlmab kinnisvara valdkonda;
  • kõik investorid, kes peavad vajalikuks õppida tundma kinnisvaraga seotud põhimõisteid ja õigusakte.

Koolitus annab:

  • ülevaate kinnisvaraturust ja selle arengusuundadest;
  • teadmised kinnisvaraalasest seadusandlusest;
  • info pangalaenudest ja notariaalsetest toimingutest;
  • baasteadmisi kinnisvaramaakleri tööst;
  • oskuse teha kinnisvara ostu-müügitehingut või -tehinguid.

Kinnisvara ABC” toimub  10-12/11/2020 kell 13.00-18.00 Tallinna kesklinnas. Lektorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Marko Sula Noblessner Arendusest ja Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: aasta esimese 9 kuu korteritehingute arv ei vähenenud ainult kahes Tallinna linnaosas

Tõnu Toompark2020. a esimese 9 kuu jooksul tehti maa-ameti andmetel Tallinnas kokku 6021 korteritehingut. Eelmise aasta sama perioodiga tehti tehinguid 7133. Nii võib öelda, et aasta esimese kvartali lõpus saabunud koroona puhang pühkis turult minema 16% tehinguid.

Tehingute arvu langusest pääsesid ainult kaks linnaosa. Haaberstis kerkis 9 kuu jooksul tehtud tehingute arv 11 tehingu ehk 2% võrra. Piritale tuli juurde 5 tehingut ehk korteritehingute arv  kerkis 3% võrra.

Kõige enam kaotas proportsionaalselt tehinguid Kristiine linnaosa, kus kadus iga kolmas tehing. Kristiine 9 kuu korteritehingute arv vähenes aastataguse 603 pealt tänavuseks 391 tehingule ehk 35%. Proportsionaalselt enam-vähem sama suur ehk -32% oli ka Põhja-Tallinna tehingute arv. Põhja-Tallinnas tehti tänavu 877 korteritehingut.

Ülejäänud Tallinna linnaosades vähenes tehingute arv mõõdukamalt ehk 10-14%.

Tallinna linnaosa korteritehingute arv 2019. ja 2020. a 9 kuu jooksul (tk, vasak) ning selle muutus (%, parem)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Baltic Horizon Fund declares quarterly cash distribution of EUR 0.026 per unit to investors

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS as the management company of Baltic Horizon Fund (the Fund) has approved a cash distribution of EUR 0.026 per unit to its unitholders. The cash distribution will be made to all current unitholders and new unitholders who subscribe units in the offering of new Baltic Horizon Fund units between 8 October 2020 and 22 October 2020.

The cash distribution equals to approx. 2.14% of the Fund‘s Q3 2020 weighted average net asset value based on the total amount of currently outstanding Fund units. Depending on the results of the offering, cash distribution might increase up to 2.79% of the Fund‘s Q3 2020 weighted average net asset value. The pay-out also represents a 7.5% rolling distribution yield for the past 12 months based on the closing unit price of the last day of Q3 2020 on Nasdaq Tallinn stock exchange.

In Q3 2020, the Fund generated an unaudited Generated Net Cash Flow from operations of approx. EUR 2.68 million and EUR 0.024 per outstanding unit. In total, the Fund‘s distributions from the operating results of the last twelve months would be equal to EUR 9.53 million based on the currently outstanding Fund units (EUR 3.18 million from Q4 2019, EUR 1.70 million from Q1 2020, EUR 1.70 million from Q2 2020 and EUR 2.95 million from Q3 2020).

Payments will be distributed from the Fund on 6 November 2020. Unitholders entitled to receive distributions will be determined according to a unitholders list as of 4 November 2020 end of the business day in T2S settlement system (Record date).

Statistikaamet: Ehitusmahtude viis aastat kestnud kasv sai läbi

StatistikaametEhitusvaldkonna areng on kogu Euroopa Liidus (ELis) olnud kiire. Seda on soodustanud uute materjalide ja tehnoloogiate kasutuselevõtt ning struktuurifondidest saadavate vahendite tõhus kasutamine. Viimased viis aastat ehitusmahud aina kasvasid, kuid eriolukord tegi oma korrektuurid siingi. Esimesel poolaastal vähenesid Eestis ehitusmahud 2% ja ELis kokku 8%.

Selle aasta esimeses kvartalis ehitati ELis hooneid 3,4% ja rajatisi (teid, sildu, sadamaid, magistraaltorustikke, side- ja elektriliine, spordiväljakuid jms) 1,5% vähem, teises kvartalis olid vastavad näitajad 12,5% ja 9,4%. Ajas tagasi vaadates võis sellist kahanemist viimati täheldada 2009. aasta alguses, kui Euroopa ehitusturg oli oma sügavaimas kriisis. Tookord vähenesid ehitusmahud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kümnendiku võrra.

Ehitusmahud kasvasid enim Rumeenias ja kahanesid Iirimaal

Kui esimeses kvartalis kasvasid ehitusmahud veel enamikus ELi riikides, siis teises kvartalis vaid kuues riigis: 10,4% Rumeenias; 5,8% Taanis; 2,4% Soomes; 1,3% Maltal; 0,9% Saksamaal ja 0,2% Horvaatias. Enim vähenesid ehitusmahud Iirimaal (36,1%), Prantsusmaal (31,3%) ja Hispaanias (23,5%). Kahe viimase tõttu oli ELi ehitusmahtude kahanemine teises kvartalis just nii suur, sest need riigid annavad pea kolmandiku kogu ELi ehitusmahust.

Kõige raskem oli ehitusturul aprillis, mil koroonaviiruse leviku tõkestamiseks välja töötatud meetmed hakkasid otseselt mõjutama ehitustööde tegemist. Euroopa ehitusturg langes madalaimale tasemele, mis on registreeritud alates 1995. aastast. Ehitusmahud vähenesid aprillis 26%, sh Prantsusmaal 64,5%, Luksemburgis 50,6% ja Hispaanias 32,5%. Ainsana kasvasid mahud Soomes – 3%. Mais ja juunis, kui viiruse leviku tõkestamise meetmed leevenesid, hakkas ka ehitajatel veidi paremini minema.

Kuidas läks Eestil ja lähinaabritel

ELis vähenes ehitustegevus lähiajaloo madalaimale tasemele, kuid lähinaabrite ehitusturu arengute kohta seda öelda ei saa. Kuna Põhja-Euroopasse jõudis koroonaviirus hiljem, siis esimese kvartali ehitusmahtudele see mõju veel ei avaldanud. Ehitusmahud kasvasid pea kõigis naaberriikides – neist enim 14,8% Lätis ja 9,6% Leedus. Ehitati rohkem nii hooneid kui ka rajatisi, mahud vähenesid vaid Rootsis (4,2%).

Teises kvartalis pilt muutus ja ehitusmahud kahanesid pea kõikides riikides, neist enim 8,4% Eestis. Vaid Soome suutis mahtusid kasvatada. Kuigi ehitusmahtude kasv hakkas tasapisi vähenema juba 2019. aastal, võib teise kvartalis mahtude vähenemise üheks põhjuseks pidada märtsis alanud koroonaviiruse levikut ja sellega võitlemiseks kehtestatud majanduspiiranguid ja piiride sulgemist. Lätis, Leedus ja Rootsis ehitati vähem nii hooneid kui ka rajatisi. Eesti ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehituse vähenemine, rajatiste ehitusmahud jäid väikesesse plussi. Soomes suurenes nii hoonete kui ka rajatiste ehitamine.

Tavapäraselt jõuavad kriisi suuremad mõjud ehitussektorisse viitajaga. Kuidas läks ehitussektoril kolmandas kvartalis, näeme õige pea.

Ehitusmahuindeks iseloomustab omal jõul tehtud ehitustööde maksumuse muutust võrreldes mistahes perioodiga. Muutused eelmise aasta sama perioodiga on kalendaarselt korrigeeritud (eemaldatud on tööpäevade mõju) ja püsivhindades (eemaldatud on hinnamuutustest tulenev mõju). Andmed blogiloo kirjutamiseks on võetud Eurostati andmebaasist seisuga 16.09.2020.

Operatiivne info Tallinna uusarenduste sektoris toimuva kohta

Harjumaa (va Tallinn): Korterite pakkumiste arvu jagunemine hinna alusel, tkTallinna uute korterite turul on pakkumises üle 2600 korteri. Kriitilised arengud majanduses on ühel või teisel moel üle kandumas kinnisvaraturule. See sunnib turuosalisi tegema targemaid otsuseid, mis baseeruvad faktidel.

Olen kokku kogunud Tallinna uusarenduste turu detailse info. Hoian igakuiselt silmas peal:

  • millised on uued turule tulnud projektid ja pakkumised;
  • millised projektid müüvad ja millised mitte nii hästi;
  • kuidas liiguvad hinnatrendid.

Lisaks jälgin uusarenduste sektori suundumusi nii piirkondade, arendajate kui üksikute projektide lõikes. Mul on hea kogemus, kuidas kombineerida erinevaid andmeid selliselt, et see annaks arendajatele, finantseerijatele või teistele turuosalistele baasi kaalutletud otsuste tegemiseks.

Kas tundub huvitav? Võta ühendust ja räägime.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

A. Lauteri tänavale kavandatakse kõrghoonet

TallinnTallinna linnavolikogu kehtestas tänasel istungil A. Lauteri tänav 3 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu. 1,19 hektari suuruse maa-ala kohta koostatud planeeringu kohaselt on võimalik kinnistul asuv Estonian Business Schooli õppehoone rekonstrueerida ning ehitada kuni 30-korruseline juurdeehitus, kuhu tuleksid õppe-, äri- ja eluruumid.

Istungil linnamajanduskomisjoni poolt kaasettekande teinud Enno Tamm ütles, et kehtestatud planeering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringu ning kõrghoonete paiknemise teemaplaneeringuga. „Tallinna Manhattan saab täiendust. Planeeritud ala jääb Maakri kõrghoonete piirkonna 4. kvartalisse, kus hoonete kõrgus merepinnast tohib olla kuni 130 meetrit,“ lisas ta.

Vastavalt linnavolikogu otsusele on ette nähtud A. Lauteri 3 krundil olev 4-korruseline koolihoone rekonstrueerida. Krundil olevale koolihoonele on kavandatud kuni 30 maapealse ja 3 maa-aluse korrusega õppe-, äri- ja eluruumidega juurdeehitis või täiendav hoone, et parandada ülikooli õppe-, teadustöö ja olmetingimusi ning suurendada ülikooli võimalusi rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks. Kavandatud hoone on planeeritud erineva korruselisusega hooneosadest koosnevana. Liigendus mahendab olemasolevate hoonete ja kavandatud hoone vahelist kontrasti.

Uushoonestus on planeeritud Lennuki tänava poole krundil asuva parkla asemele. Lennuki tänava poolne hoonestusala piir on määratud Lennuki tn 14 ja Lennuki tn 16 hoonete järgi, mis loob korrastatud tänavaruumi ja parandab avaliku ruumi kvaliteeti. Kuke tänava poolne hoonestusala piir on määratud olemasoleva koolihoone järgi. Kuni 30-korruselise hooneosa hoonestusala on kavandatud Tornimäe tänava pikenduse sihile, tähistades nii perspektiivset ja olulist kergliiklejate kulgemise suunda.

K-Projekt AS-i koostatud detailplaneeringus on määratud olulisemad arhitektuurinõuded piirkonda sobiva hoone kavandamiseks.

Riigi Kinnisvara: Stipendiumikonkursile on kandideerimine avatud

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara kuulutas välja stipendiumikonkursi „Tuleviku tipud“, et Eesti suurima kinnisvaraettevõttena märgata,  tunnustada ja toetada uut andekat kinnisvara- ja ehitussektori innovatsiooni vedavat põlvkonda.

Stipendiumile saavad kandideerida kõik bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõppe, inseneri- või magistriõppe ning doktoriõppe tudengid Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Tehnikakõrgkoolist, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist ja Eesti Maaülikoolist, kelle teadustöö suund on seotud Riigi Kinnisvara tegevuseesmärkidega.

Kinnisvaravaldkonna eksperdina läheb Riigi Kinnisvarale korda, et kogu ruumi- ja töökeskkonna loome, projekteerimise, ehituse ja kinnisvaravaldkonna tippspetsialistidele oleks Eestis järelkasv. „Peame oluliseks, et meie valdkonna erialad oleksid noorte seas atraktiivsed. Näeme võimalusi nii tippteadlaste kui ka alustava põlvkonna kaasamises, sest uute ideede ja teadmistega saame luua innovaatilisi lahendusi ruumiloome valdkonnas eri sektorite ja paljude valdkondade ning osaliste koosmõjus,“ ütles Riigi Kinnisvara juht Kati Kusmin ja lisas, et  homse loovad tänased talendid, mistõttu soovib Riigi Kinnisvara kui Eesti suurim kinnisvaraettevõte märgata, tunnustada ja toetada uut andekat põlvkonda.

Valdkonnad, mille uurimisel on tudengid oodatud kandideerima hõlmavad järgmisi teemasid:

  • teadmispõhine ja digitaalne ehitus ning selle juhtimine;
  • hoonete keskkonnamõju ja jätkusuutlikkus;
  • hoonete energiatõhusus, sisekliima ja tehnosüsteemid;
  • kinnisvara korrashoid ja digitaliseerimine;
  • avaliku ruumi loomine ja kujundamine;
  • töökeskkonna disain.

Ühe stipendiumi suurus bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppes on 1500 eurot, inseneri- ja magistriõppes 2000 eurot ning doktoriõppes 3000 eurot, millest kõrgkoolide sihtasutustel on lubatud kuni 10% sihtasutuste halduskuludeks maha arvata. Lisaks tekib stipendiumi saajatel võimalus tulla Riigi Kinnisvarasse tasustatud praktikale.

Stipendiumile kandideerimiseks tuleb ühendust võtta oma ülikooliga ning esitada statuudis nõutud dokumendid – motivatsioonikiri, kus taotleja põhjendab oma vastavust esitatud eeldustele, CV ning õpingutulemuste väljatrükk. Lisaks peab stipendiumile kandideerija olema valmis kohtuma Riigi Kinnisvaraga, et teha 5 minutiline liftikõne, mille käigus tutvustada oma bakalaureuse-, magistri- või doktoritöö projekti. Kandideerimise tähtaeg sügisesel stipendiumikonkursil on Tallinna Tehnikaülikoolis 25. oktoober 2020, teistes ülikoolides 1. november 2020.

Elamispindade ülevaade sügis 2020: mis toimub elamispindade turul?

Tõnu ToomparkSuur sügisene elamispindade turuülevaade vaatab, milline on koroona-kriis lähem ja kaugem mõju elamispindade turule? Mis saab tehingute arvust? Kuidas liiguvad hinnad? Kas arendustegevus jätkub? Kui jah, siis millises mahus? Milline on turu liikumiste ajaline perspektiiv?

Turuülevaade võtab aluseks kõige värskema ja asjakohasema  info ja statistika. Ülevaade sisaldab nii fakte kui hinnanguid.

Arvestades, et uusarenduse pakkumine on märgatav ja mõjutab oluliselt hinnatrende, on oluline rõhk uusarenduse pakkumise ja müügi analüüsil.

Turuülevaade teeb prognoosid poole-pooleteise aasta perspektiivis.

Ülevaate esitluseks kontakteeru: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Alternatiivina on võimalus osaleda 27.01.2021 Kinnisvarakooli veebiseminaril Kinnisvaraturu ülevaade 2021 I kvartal. Lähem info ja registreerumine Kinnisvarakooli kodulehel.

Tallinna elamispindade turu trendid sügis 2020

Baltic Horizon Fond: Osaku puhasväärtuse 2020. aasta septembri seisuga ja muudatuse finantskalendris

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2020. aasta septembri lõpu seisuga on 1,2247 eurot osaku kohta.

Fondi kogu puhasväärtus tõusis kuuga 138,9 miljoni euroni. Fondi osaku puhasväärtuse muutus võrreldes eelneva kuu lõpu seisuga on +0.54%. Fondi puhasväärtust mõjutas positiivselt renditegevusest teenitud rahavoog ja negatiivselt muutus rahavoogude riskimaandamisinstrumendi reservis. EPRA NAV, EPRA NRV ja EPRA NTA kasvas 2020. aasta septembri lõpu seisuga 1,3137 euroni osaku kohta, mis tähendab +0.59% kasvu võrreldes eelmise kuuga.

Aasta esimese 9 kuu konsolideeritud puhas renditulu ulatus 15,2 miljoni euroni, ületades eelmise aasta sama perioodi renditulu 1,6 miljoni euro ehk +11,8% võrra (13,6 miljonit eurot 30. septembril 2019. aastal lõppenud üheksa kuu jooksul). Tugeva kasvu taga olid Galerija Centrs`i ja North Star`i omandamised, millel oli positiivne mõju Fondi renditulu kasvule 2020. aastal (võrreldes 2019. aastaga), ehkki renditulu kasv 2020. aastal aeglustus üürnikele pakutud abistamismeetmete tõttu COVID-19 pandeemia ajal. COVID-19 kriisi otsene mõju 2020. aasta septembri puhtale renditulule piirdus enim kannatanud üürnike ajutise üürisoodustusega 0,1 miljoni euro ulatuses, mis on oluliselt vähem võrreldes teise kvartaliga 2020. Fond teenis 2020. aasta septembris auditeerimata konsolideeritud puhaskasumit 0,8 miljonit eurot.

2020. aasta septembri lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 8,4 miljonit eurot (31. detsember 2019: 9,8 miljonit eurot), mis näitab tugevat likviidsuspositsiooni. Üüri kogumismäärade paranemine mõjutas positiivselt Fondi sularahajääki septembris 2020. Kokku kasvasid Fondi sularaha ja raha ekvivalendid septembri 2020 jooksul 1,3 miljoni euro võrra. Pärast edukaid läbirääkimisi üürnikega on Fondi juhtkond suutnud vähendada nõudeid üürnike vastu 3,3 miljonilt eurolt 2020. aasta mai lõpus 1,4 miljoni euroni 2020. aasta septembri lõpu seisuga, mis on tavapärane määr.

30. septembri 2020. aasta seisuga oli Fondi portfelli õiglane väärtus kokku 347,2 miljonit eurot (31. detsember 2019: 358,9 miljonit eurot), samas kui üüritav netopind oli 153 351 ruutmeetrit. Fond on investeerinud täiendavad 0,4 miljonit eurot Meraki büroohoonete käimasolevatesse ehitustöödesse 2020. aasta septembris.

Finantskalendri muudatus:

Baltic Horizon Fondi 2020. aasta III kvartali vahearuanne (auditeerimata konsolideeritud) avalikustatakse 49. nädalal. Varasemalt oli aruande avaldamise ajaks planeeritud 46. nädal. Uuendatud finantskalender on saadaval Baltic Horizon Fondi kodulehel.

28/10/2020 toimub koolitus “DiSC müügipsühholoogia kinnisvaramaakleritele”

DiSC müügipsühholoogiaKoolitus “DiSC müügipsühholoogia kinnisvaramaakleritele” toimub 28/10/2020 Tallinna kesklinnas. Lektorid on Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor turunduse õppejõud ja DiSC konsultant Aet Kull ja kinnisvaramaakler Andreas Jupits.

Koolituse “DiSC müügipsühholoogia kinnisvaramaakleritele. Kinnisvaratehingute closing ja kliendi vastuväidete ületamine” sihtrühm on:

  • kinnisvaramaaklerid, kes tegelevad kinnisvara müümisega igapäevaselt või soovivad alustada tööd kinnisvaramaaklerina;
  • kinnisvara spetsialistid, kes tegelevad kinnisvara müügiga;
  • müügijuhid, kes vastutavad kinnisvara objektide müügi eest;
  • eraisikud, kes soovivad müüa/üürile anda endale kuuluvat elamispinda ja saada eelnevalt infot, kuidas sellises olukorras käituda.

Koolitusel saad teada:

  • kuidas planeerida efektiivselt müügiprotsessi vastavalt erinevatele klientidele;
  • kuidas lõpetada müüki ehk mida teha siis, kui klient ütleb “ei” – tegelikult alles siis müük algab.

Koolitus “DiSC müügipsühholoogia kinnisvaramaakleritele” toimub 28/10/2020 kell 10.00-15.30 Tallinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!