Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Luminor: Pea pooltel peredel kulub kodulaenu sissemakse kogumiseks kuni kuus aastat

10.05.2021 Adaur.ee

Sildid: Baltikum, EAS, Eesti, eluase, hind, käendus, kinnisvara, kodu, koostöö, KredEx, laen, Läti, LEED, Leedu, lisatagatis, Luminor, mõis, omafinantseering, pank, pere, plaan, riik, tagatis, Tanel Rebane, uuring, väärtus

Luminori poolt Balti riikides korraldatud uuringu kohaselt kavatsevad ligi pooled Eesti lastega peredest osta uue eluaseme pangalaenu abil. Pea sama paljudel kulub omafinantseeringu kogumiseks kuni kuus aastat.

Vastused küsimusele eluaseme ostu rahastamise plaanide kohta näitasid, et Balti riikide lastega perede seas on suundumused sarnased. Natuke rohkem kui kümnendik ehk 12% Eesti peredest kavatsevad osta kodu oma raha eest ja pangalaenu võtmata, mis on Balti riikide madalaim näitaja. Lätis on see näitaja 18%, mis on ühtlasi ka Baltikumi kõrgeim. Keskmiselt 46% Balti riikide peredest võtaksid uue kodu ostuks pangalaenu, kuid 40% polnud ostu rahastamisega seoses otsust teinud. Luminori andmete järgi on Eesti lastega perede soovitud eluaseme keskmine hind umbes 115 000 eurot.

„Uuringu tulemused osutavad, et olenemata sellest, kas pered kavatsevad võtta pangalaenu või osta kodu enda raha eest, ei tea nad tihti, kui palju raha pank neile tõenäoliselt laenaks ja kui suur peaks olema sissemakse. Selleks, et uurida oma võimalusi eluaseme ostuks, ei ole vaja teha muud, kui konsulteerida pangaga,“ rääkis Luminori Eesti jaepanganduse juht Tanel Rebane. „Teine viis, kuidas kiiresti teada saada, kui kallist kinnisvara oleks mõistlik oma perele soetada, on teha lihtne arvutus. Selleks tuleb perekonna aastane sissetulek korrutada viiega. Kui näiteks aasta sissetulek on 15 000, siis vaata 75 000 eurost kinnisvara, kui 20 000, siis 100 000 eurost kinnisvara.“

Samuti näitas uuring, et suur osa peredest ei tea nendele kättesaadava laenusumma ega vajaliku sissemakse suurust. Eestis on selliste perede osakaal uuringu järgi 42%, kuid Lätis lausa 59% ja Leedus 35%. Teisalt neid peresid, kes seda kindlasti teavad, on Eestis 22%, Lätis 17% ja Leedus 29%.

Lisaks selgus uuringust, et kodu ostmiseks vajalik sissemakse on või võib olla kättesaadav vaid 13%-le Eesti peredest. Enamiku perede sõnul võib neil kodulaenu sissemakse kogumiseks kuluda kuni kuus aastat – nii vastas lausa 46% peredest. 28%-l peredest kuluks sissemakse kogumiseks 1–3 aastat ja 18%-l peredest 4–6 aastat. Seevastu 11% sõnul kuluks neil selleks üle seitsme aasta.

Kodulaenu võtmisel on nõutav omafinantseering enamasti 15% kinnisvara väärtusest. KredExi käendust kasutades saavad noored pered aga piirduda 10% sissemaksega ning lisatagatise korral on võimalik kodulaenu saada ka väiksema sissemaksega. Samas on võrreldes eelmise aastaga lisatagatise kasutamine Luminori andmetel vähenenud ning suurenenud on ka omafinantseering.

Luminor korraldas uuringu 2021. aasta märtsis koostöös uuringukeskusega SKDS ja küsitles rohkem kui 2100 Balti riikidest pärit alla 18-aastaste lastega peret

Arco Vara: Puurkaevuga vesi majja!

10.05.2021 Gözell Haug

Sildid: Arco Vara, ehitus, elamu, ettevõte, hooldus, hoone, kasutusluba, kinnisvara, linn, maa, maja, mõis, omanik, omavalitsus, ostja, piirkond, projekt, tellija, valitsus

Enamik neist, kes on ostnud endale odavalt maamaja või ka lihtsalt linnast välja elama kolinud, puutuvad varem või hiljem kokku küsimusega – kuidas saada vesi majja.

Veevarustusega on tõsisemaid probleeme eelkõige maapiirkondades. Ent kinnisvara ostes on ostjale ju kõige tähtsam vesi ja kanalisatsioon ehk kas majas saab käia duši all ja kas on olemas tänapäevane tualett.

Kuna salvkaevusid ehitatakse järjest vähem – neist võib kuival suvel vesi kaduda –, siis ainus mõistlik lahendus maakohta, kuhu tsentraalne vesi ei jõua, on rajada puurkaev. Tõsi, puurkaevu on küll kallim rajada kui salvkaevu, kuid see-eest võib selle omanik aastakümneid muretu olla, ainus vaev on kaev regulaarselt läbi pesta, et vabaneda settest.

Mis siis läheb puurkaevu rajamiseks vaja? Neid ettevõtteid, kes teevad kogu töö algusest lõpuni ära, on päris palju. Kõik algab asukoha valikust. Selleks kasutab hüdrogeoloog geoloogilisi kaarte. Tegelikult võib tellija ka ise asukoha valida, kuid seejuures tuleb arvestada, et hiljem tekib puurkaevu ümber sanitaarkaitsetsoon, mille ümbrusse ei ole lubatud midagi ehitada.

Seejärel algab juba projekteerimine, kooskõlastuste ja lubade vormistamine kohalikus omavalitsuses, mis lõpeb puurkaevu ehitamise ja vee majja toomisega. Kogu selle töö teeb üldjuhul ära litsentseeritud ettevõte. Tellijale on mugav see, et asjaajamine käib ainult ühe firma kaudu – nii tuleb ka eelarve soodsam. Levinud on ka see, et puurkaevu rajamise kulud jaotatakse kahe-kolme naabri vahel, kes kõik saavad siis puurkaevu veest osa. Selle variandi puhul on soovitatav kohe ka puurkaevule servituut seada ning kokku leppida hooldustasu maksmise kord.

Puurkaev rajatakse elamust enamasti 10 meetri kaugusele ja septikväljakust vähemalt 60 meetri kaugusele. Selle läheduses ei tohi olla kuivkäimlat ega püsivat kasvuhoonet. Seda muidugi selleks, et vesi ei saaks rikutud. Pärast puurimist võetakse kaevust veeproovid, mis kantakse koos puurimispassi andmetega keskkonnaregistrisse ja mille alusel saab hiljem puurkaevu kasutusluba taotleda.

Kui rääkida ajast ja kulust, siis selleks, et vesi majja saada, kulub tavaliselt 2–3 kuud ning 2000–3000 eurot, sõltuvalt puurkaevu sügavusest. Sellele lisanduvad torustiku majja toomine, pumbasüsteem, vannitoa ehitus ja muud majasisesed kulud.

Tartu: Tartu üldplaneeringu arutelud jätkuvad

10.05.2021 Tartu.ee

Sildid: haldus, hoone, Kesklinn, kodu, koroona, linn, linnaosa, maa, piirkond, planeering, Raekoja plats, Tartu, üldplaneering, video

Esmaspäeva, 10. mail kell 17 jätkub Tartu linna üldplaneeringu 2040+ avalike arutele sari Raadi, Kruusamäe, Kvissentali ja Ülejõe linnaosa aruteluga. Kahe nädala jooksul on veel tulemas kolm arutelu Tartu maapiirkonna teemadel ning arutelud Emajõe matkarajast ja kergliiklusest.

Tartu abilinnapea Reno Laidre sõnul olid eelmisel nädalal toimunud neli arutelu rahvarohked ja sisukad. “Ettearvatavalt oli kõige elavam kesklinna piirkonda puudutanud arutelu, kust võttis osa üle saja huvilise. Samas on mul hea meel, et ka ülejäänud arutelud on olnud aktiivsed ja elanikud tunnevad suurt huvi oma piirkonna arengu vastu,” lisas Laidre.

Sel nädalal toimub kolm arutelu. 10. mail on kõne all Raadi, Kruusamäe, Kvissentali ja Ülejõe linnaosa areng, 12. mai räägitakse Ilmatsalu aleviku ja küla, Tüki ja Rahinge küla ning Kandiküla teemadel, 13. mail on kõne all Märja aleviku, Pihva, Haage ja Rõhu küla teemad.

Järgmisel nädalal toimub veel kolm arutelu. 17. mai räägitakse Tähtvere, Vorbuse ja Kardla küla arengust, 18. mail Emajõe matkarajast ning 19. mail kergliiklusest.

Kõik arutelud algavad kell 17 ja seoses koroonaviiruse levikuga toimuvad need Zoomi keskkonnas ning need kantakse üle ka Tartu linna YouTube’i kanalisse (www.youtube.com/c/Tartulinn). Arutelude lingid leiab Tartu kodulehelt: www.tartu.ee/uldplaneering2040

Aruteludel annavad uuest üldplaneeringust lühiülevaate üldplaneeringu koostajad ning saab esitada küsimusi. Arutelu juhib abilinnapea Reno Laidre.

Lühiülevaate üldplaneeringu olulisematest teemadest saab ka Kaarsillale paigutatud väljapanekul, kus on kaardid ja tutvustused linna ruumilisest arengust, kompaktsest asustusest, rohevõrgustikust ja puhkealadest, hoonestusest ning ettevõtluskeskkonnast.

Üldplaneering on uudses digiraamatu vormis kättesaadav Tartu kodulehel. Samuti saab sellega avaliku väljapaneku ajal tutvuda raekoja infokeskuses ja Ilmatsalu huvikeskuses. Valminud on ka õppevideo digiraamatu kasutamise soovitustega: https://youtu.be/VztYAr2qE2g

Tagasisidet üldplaneeringule saab kuni 20. maini anda üldplaneeringu digiraamatu keskkonnas, e-kirjaga (Lpmko@tartu.ee) või tavakirjaga (Raekoja plats 3, Tartu).

Uue üldplaneeringu peamine ülesanne on siduda linnaga haldusreformi käigus Tartuga liitunud Tähtvere ala ja kujundada linn ruumiliseks tervikuks. Planeeringus on täpsustatud aga ka paljusid muid teemasid ning kõik üldplaneeringu osad on aruteludeks avatud. Kogu info Tartu üldplaneeringu kohta: www.tartu.ee/uldplaneering2040

Lisainfo: abilinnapea Reno Laidre, 528 6361, üldplaneeringu- ja arenguteenistuse juhataja Indrek Ranniku, tel 511 0990.

SEB majandusprognoos: majanduse lähitulevikus pole pessimismiks põhjust

10.05.2021 Mihkel Nestor

Sildid: Ameerika, buum, Eesti, ettevõte, Euroopa, inflatsioon, investeering, investor, kindlustunne, kinnisvara, kinnisvaraturg, kodu, konkurents, koroona, kriis, laen, maa, maja, majanduskasv, meelelahutus, nõudlus, pank, pension, piirangud, poliitika, prognoos, riik, sääst, sektor, sissetulekud, SKP, tarbija, teenus, tehnoloogia, tulu, turg, valitsus

Koroonakriis ei ole lõppenud ja majandus pole veel kaugeltki naasnud vabasse vette. Sellele vaatamata, ei tasu tuleviku osas olla pessimist. SEB värske majandusprognoos vaatab tulevikku optimistlikul pilgul ja ennustab Eesti majandusele paremaid aegu.

Koroonaviirus ei ole maailmast endiselt kadunud

Nii Eestis kui mitmel pool mujal on viimased kuud möödunud kõrge nakatumisnäidu ja sellest tingitud piirangute tingimustes. Ent erinevalt aastatagusest ajast on inimesed uute oludega kohanenud ja viiruse negatiivne mõju majanduselule on jäänud selgelt tagasihoidlikumaks. Keskpankade ja valitsuste tugi on aidanud alal hoida tarbijate kindlustunnet ja teenuste asemel on soetatud rohkem kaupasid. Vähemalt jõukates lääneriikides on nüüdseks täie hooga käivitunud elanikkonna vaktsineerimine, mille tulemusena on valitsused asunud juba ühiskonnaelule kehtestatud piiranguid leevendama. Eestis on vähemalt ühe doosi COVID-19 vastast vaktsiini saanud üle 350 000 inimese. Ühiskonna aina kõrgem immuniseeritusse tase raskendab viiruse levikut ja võimaldab leevendada seni ühiskonnaelule seatud piiranguid. See lubab seada senisest optimistlikumad ootused nii Eesti kui maailmamajanduse tulevikule.

Majanduse taastumine ei käi eri riikides ühte jalga

Taastumist mõjutab seis viirusrindel, vaktsineerimistempo, ent ka valitsuste stiimulprogrammide ulatus. SEB prognoosi põhjal jääb seetõttu Euroopa majanduskasv tänavu oluliselt alla Ameerika Ühendriikide omale. Kui Ühendriikides on tänavu oodata lausa 6,5% suurust majanduskasvu, siis Euroala riikide SKP tõuseb vaid 3,3% võrra. Tempo ühtlustub 2022. aastal, kui Euroalal kasvab majandus 4,6% ja Ühendriikides 4,0% võrra, ent vahepealse kasvuspurdi tõttu jääb Euroopa majandustsüklis Ameerikast maha. Samas on Ühendriikide kiire kasvu taga olnud riigi väga helde rahapoliitika, mis kätkeb endas ka mitmeid riske, sealhulgas inflatsiooni kiirenemist.

Eesti majanduskasvu osas ei maksa olla liialt pessimistlik

Eesti majandus on koroonaviirusega kohanenud ja viimase pooleteise kuu vältel kehtinud piirangud pole seisu oluliselt halvendanud. Majanduskasvu tagab juba ainuüksi see, et 2020. aasta esimene pool oli majanduse jaoks rohkem kui kesine – selle pealt ei ole kasvada raske. Aasta teises pooles kiireneb majanduskasv järsult, mida põhjustab piirangute kadumine ja sügisel avanev teise pensionisamba raha. Järk-järgult kiireneva majanduskasvu keskmiseks jääb 2021. aastal 3,3%. Samad tegurid annavad majandusele hoogu ka 2022. aastal, kui Eesti SKP kasvab 4,5%.

Majapidamiste tarbimine on majanduskasvu peamine vedaja

Senise eratarbimise languse taga ei ole olnud mitte inimeste kahanenud sissetulekud, vaid napid võimalused teenitud raha ära tarbida. Kui vaktsineerimine osutub piisavalt edukaks, et kaovad piirangud reisimiselt ja meelelahutusteenustelt, siis on suur osa tarbijaid valmis kulutama senisest rohkem. Tarbimisele annab hoogu kriisi ajal pangakontodele kuhjunud säästud ja teisest sambast lahkuvate inimeste pensioniraha. Sügisese ostubuumi mõjul kasvab eratarbimine juba tänavu 4,5%, kiirenedes järgmisel aastal 5,5%ni.

Kinnisvaraturg teeb viimase spurdi

Levinud narratiivid majanduse ja kinnisvaraturu tuleviku kohta on hoogustanud nõudlust elukondliku kinnisvara järele. Suure tõenäosega annab sellele omalt poolt hoogu sügisel avanevad teise pensionisamba vahendid. Samas on kinnisvaraturul kõige aktiivsemalt tegutsev vanuserühm kiirelt kahanemas. Kui eelnevatel aastatel on uusi kodusid soetanud aktiivselt 1980ndate lõpus sündinud „laulva revolutsiooni“ arvukas põlvkond, siis tänaseks on suurem osa neist esimese kinnisvaraostuni jõudnud. Neile järgnev 1990ndatel põlvkond on oma arvukuselt aga pea poole väiksem. Seetõttu võib praegusele spurdile järgneda pikem mõõnaperiood.

Soodne aeg investeeringuteks

Keskpankade leebe rahapoliitika, tihe konkurents pangandusmaastikul ja investorite aktiivne huvi on muutnud nii laenu- kui omakapitali kaasamise Eesti ettevõtete jaoks soodsaks. Hetkel on ettevõtted küll olnud küllalt konservatiivsed, kuid oodatavalt peaks 2022. aastal investeerimisaktiivsus suurenema. Suuri investeeringuid on kavandamas ka riik, kasutades selleks muuhulgas Euroopa taasterahastu vahendeid. Nii ettevõtlus- kui riigisektoril tasub uute investeeringute kavandamisel suunata pilk senisest teravamalt digitehnoloogiale ja tegevuse keskkonnamõjule. Just neist valdkondades on lähiaastatel oodata suurimat tulu, ent ka soodsaimaid võimalusi kapitali kaasamiseks. Targad investeeringud lubavad Eesti majandusel jätkata kiiret kasvu ka siis, kui pensionisäästudega üles köetud tarbimispidu otsa saab.

Arco Vara Kinnisvarabüroo avas frantsiisi Pärnus

10.05.2021 Adaur.ee

Sildid: Arco Vara, arendus, Eesti, Elari Tamm, ettevõte, kinnisvara, kinnisvaraturg, koostöö, kriis, kvaliteet, kvartal, Leanika Järve, leping, linn, maa, maakler, objekt, Pärnu, projekt, Tallinn, turg, uuring

Arco Vara Kinnisvarabüroo laieneb jõudsalt: 6. mail avas ettevõte oma viienda frantsiisi, Arco Vara City Pärnu.

Tallinnas tegutseva Arco Vara City ja äsja avatud Arco Vara City Pärnu tegevjuhi Leanika Järve sõnul oli tütarettevõtte loomine loogiline areng. „Meil tekkisid Pärnus ankrud objektide näol: hakkasime müüma sealseid arendusprojekte, aga Tallinnast on keeruline Pärnu kliente teenindada. Samal ajal on laienemiseks ideaalne aeg: kinnisvaraturg on väga aktiivne, samas otsib nii Tallinnas kui ka Pärnus uut karjäärivõimalust palju asjalikke ja kvaliteetseid inimesi, kes on tervishoiukriisi tõttu töö kaotanud. Mina aga olen palju aastaid just nimelt alustavaid maaklereid koolitanud,“ selgitas ta.

Arco Vara Kinnisvarabüroo tegevjuht Elari Tamm väljendas heameelt, et Pärnus on ettevõttel nüüd kaks esindust. „Arco Vara Kinnisvarabüroo kasvab koostöös aktiivsete partneritega, kes näevad võimalusi ja kasutavad neid. Näeme, et frantsiisivõtjate huvi on suur ning teeme tööd selle nimel, et ettevõte saaks laieneda,“ sõnas ta.

Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ on frantsiisiettevõte, mis tegutseb alates 2018. aasta III kvartalist Arco Vara ASi litsentsilepingu alusel. Arco Vara on Turu-uuringute ASi korraldatud kinnisvarabüroode maine ja tuntuse uuringute (2006–2019) järgi olnud 13 aastat järjest tuntuim ja parima mainega kinnisvarabüroo Eestis.

Arco Vara Kinnisvarabürool on esindused ja esindajad üheksas linnas, lisaks nüüd juba viis frantsiisi.

Kinnisvarafirma Arco Vara on Eesti esimene kinnisvarabüroo, mis asutati 25. veebruaril 1992. aastal.

Pro Kapital Grupp: Harju Maakohus määras ajutise pankrotihalduri

10.05.2021 Adaur.ee

Sildid: Harju Maakohus, kohus, koostöö, linn, maa, pank, pankrot, pere, Pro Kapital, T1 Mall of Tallinn, Tallinn, võlg

7. mail 2021 nimetas Harju Maakohus AS-i Pro Kapital Grupp kontserni kuuluva AS-i Tallinna Moekombinaat ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Tederi. Lisaks määras kohus võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamise ning keelas AS-il Tallinna Moekombinaat ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta ettevõtte vara käsutada. Ajutine pankrotihaldur peab kohtule esitama kirjaliku aruande ja arvamuse hiljemalt 27. mail 2021.

AS-i Tallinna Moekombinaat juhtkond jätkab igapäevase T1 Mall of Tallinn opereerimisega koostöös ajutise pankrotihalduriga. Pankroti väljakuulutamisel sõltub edasine tegevus pankrotihalduri ja võlausaldajate otsustest.

Käsiraamat “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” 25% soodsam

10.05.2021 Margot Toompark

Sildid: Eesti, käsiraamat, kinnisvara, Kinnisvarakool, Margot Toompark, Martina Proosa, Nõuanded, pakkumine, planeerimisseadus, Planeerimisseadus ja selle rakendamine, seadus

Telli käsiraamat “Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näited” Kinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

- Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “7d22vn” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
- Pakkumine kehtib kuni 16.05.2021.

01.07.2015 hakkas Eestis kehtima uus planeerimisseadus. Käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” eesmärk on seletada lahti uue seaduse regulatsioon, lisaks tutvustada ruumilist planeerimist laiemalt ja selgitada uut planeerimisseadust ning selle seoseid teiste seadustega. Käsiraamatu autor on Martina Proosa.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Pro Kapital Grupp: Harju County Court appointed an interim trustee in bankruptcy

10.05.2021 Adaur.ee

Sildid: Coop, linn, pension, Pro Kapital, rate, T1 Mall of Tallinn, Tallinn, The Company

On 7 May 2021 Harju County Court has appointed Kristo Teder as an interim bankruptcy trustee to AS Pro Kapital Grupp subsidiary AS Tallinna Moekombinaat. In addition, the court ordered the suspension of enforcement of the debtor’s assets and prohibited AS Tallinna Moekombinaat from disposing of the company’s assets without the consent of the interim trustee in bankruptcy. The interim trustee in bankruptcy has to submit a written report and opinion to the court no later than 27 May 2021.

The management of AS Tallinna Moekombinaat will continue to operate T1 Mall of Tallinn in cooperation with the interim trustee in bankruptcy. Upon declaration of bankruptcy, further actions depend on the decisions of the trustee in bankruptcy and the creditors.

Swedbank: Hinnad tõusid aprillis oodatust enam

07.05.2021 Liis Elmik

Sildid: börs, eluase, hind, hinnad, hinnaindeks, hinnatõus, indeks, kasum, korter, linn, maksumus, nõudlus, palk, prognoos, Swedbank, Tallinn, teenus, üür, üürikorter

Hindade tõus kiirenes aprillis 1,9 protsendini.
Pool hinnatõusust tulenes transpordi kallinemisest.
Aasta kokkuvõttes peaksid hinnad kerkima 1,5 protsendi võrra.

Hindade tõus hoogustus aprillis 1,9 protsendini. Pool hinnatõusust tulenes transpordi kallinemisest. Lisaks bensiinile kasvas kasutatud autode ja jalgrataste maksumus. Bensiini hinda kergitas nafta kallinemine. Diislikütus oli aktsiisilangetuse tõttu aprillis tanklates veel aastatagusest odavam. Maksumuudatuse mõju kaob mootorikütuse hinnaindeksist aga juba sel kuul.

Eluasemega seotud kulusid kergitas elekter, mille börsihind püsib kõrge, hoolimata pakase taandumisest. Üüri hinnad olid madala nõudluse tõttu endiselt langustrendis. Tallinnas oli märtsis üürikorterite pakkumisi umbes kümnendiku võrra rohkem kui aasta varem.

Toidu hind tõusis tänu värske köögivilja ja kala hinnatõusule. Kohvikute ja teiste poodide sulgemine suunas inimesed toidupoodidesse ja supermarketitesse, kergitades nende käibeid ja kasumeid. Poodide sulgemine ja vähene ostuhuvi sundis kaupmehi alandama rõivaste ja jalatsite hindu.

Nõudlus erinevate kaupade ja teenuste järele selle aasta jooksul tasapisi kosub. Swedbank ootab selleks aastaks 1,5-protsendilist hinnatõusu. Palgakasv peaks siiski hindade tõusu ületama. Swedbanki prognoosi järgi tõuseb keskmine netopalk sel aastal üle 3 protsendi.

https://kukkur.swedbank.ee/analuusid/hinnad-tousid-aprillis-oodatust-enam

Eesti Taristuehituse Liit RES-st: korralikest riigiteedest jääb nelja aastaga puudu ligi 700 miljonit

07.05.2021 Adaur.ee

Sildid: arendamine, arendus, Dago Antov, Eesti, ehitus, ERR, ettevõte, investeering, konkurents, kriis, laen, LEED, Leedu, linn, logistika, maa, maja, Narva, NG Investeeringud, plaan, Poola, prognoos, Rail Baltic, rate, riigieelarve, riik, Saku, strateegia, Tallinn, taristu, turvalisus, Vilnius, võlg

Värske riigieelarve strateegia kohaselt jääb riigiteede arendamiseks ja heal tasemel säilitamiseks järgmise nelja aastaga puudu 689 miljonit eurot. Tee-ehituse valdkonna ettevõtteid koondava Eesti Taristuehituse Liidu tegevjuhi Tarmo Trei kinnitusel tõstab taristusse panustamine, vastupidiselt paljudele muudele igapäevastele kulutustele, riigi pikaajalist konkurentsivõimet ning teenib investeeringu kulu tagasi.

Tarmo Trei sõnul plaanib riik teehoiu valdkonda 2022. – 2025. aastal 113 miljoni euro mahus kärpida. „ Kui Teede Tehnokeskus prognoosis, et teedevõrgu arendusvõlg jõuab 2030. aastaks ligi 2,2 miljardi euroni, siis uue eelarve valguses on seis veel hullem. Juba praegu on teede remondivõlg üle 700 miljoni euro ja see arvestus isegi ei hõlma kohalikke teid, mille olukord on kõige viletsam ja käib järjest alla,“ ütles Trei.

„Mitte ainult neljarealised teed, vaid ka kohalik teedevõrk vajab hädasti kaasajastamist. Kohalike ja kõrvalteede metsikule mahajäämusele juhtis eelmisel nädalal tähelepanu ka TTÜ logistikaprofessor Dago Antov,“ ütles Trei.

„Täna plaanitud rahastuse tase ei luba isegi olemasolevaid teid säilitada ja remondivõlg suureneb veelgi, arendamisest rääkimata. Investeeringuid on riigi konkurentsivõime hoidmiseks vaja teha praegu, mitte kirjutada need kaugesse tulevikku, et siis jälle reaalselt kärpida, mis on siiani olnud tavapärane,“ ütles Trei.

Taristuehituse Liidu tegevjuhi sõnul on tänavuse aasta riigiteede säilitamine ja arendamine minimaalse programmiga kaetud, aga järgmistel aastatel kukub rahastamine kivina. „Sisuliselt tähendab see täielikku seisakut. See on murettekitav ja mõjutab negatiivselt Eesti inimeste turvalisust ja heaolu ning ettevõtete ja riigi konkurentsivõimet. Tegemata jäävad erainvesteeringud nagu seda kirjeldas Ramirendi juht ning paratamatult kasvab ääremaastumine,“ ütles Trei.

„Meie naaberriikide taristu on selgelt paremas seisus. Maailma Majandusfoorumi viimase aruande kohaselt on Eesti konkurentsivõime üks nõrgemaid kohti just kehv taristu – meist on selles osas selgelt ees nii Leedu, Poola kui ka kasvõi Ungari, rääkimata Põhjamaadest. Seetõttu riik peaks praegu tulevikule mõeldes just rohkem investeerima, mitte aga vahendid külmutama,“ ütles Trei ja lisas, et kui me praegu ei tegutse, siis kahaneb Eesti konkurentsivõime iga kaotatud päevaga.

„Riigieelarve struktuurse tasakaalu mõttes on jooksvate kulutuste jälgimine kindlasti vajalik, küll aga on oluline teha ära investeeringud, mis tulevikus tagasi teenivad. Rail Baltica on tähtis, aga kui selle arvelt jäävad Eesti teed järgmise kümnendi jooksul ehitamata ja lappimata, siis on sellest kodanikele vähe kasu. Tallinnast Vilniusesse jõuame, aga Narvast Tallinna endiselt läbi suurte raskuste,“ kommenteeris Trei.

„Kuna raha on praegu soodne ning investeeringud on pikaajaliselt tegemata jäetud, siis on ainuõige aeg need ära teha – mitte lihtsalt ära kulutada, aga kasutada odavat laenuraha investeerimiseks,“ lisas Trei.

Tarmo Trei sõnul investeerivad taristusse ja teedesse praegu ka suured ja võimsad riigid, et kriisist tugevamana väljuda. „Hiljuti teatas USA president Joe Biden, et investeerib üle 1600 euro iga oma elaniku kohta transpordivõrgu kaasajastamisse. Kui Eesti panustaks elaniku kohta USA-ga sarnases mahus, siis saaks kokku enam kui 2,1 miljardit, mis tuleks koheselt uute investeeringute, töökohtade ja elukvaliteedi tõusu arvelt riigile ja inimestele tagasi,“ ütles Trei.

Baltic Horizon Fund: 2021. aasta I kvartali konsolideeritud auditeerimata majandustulemused

07.05.2021 Adaur.ee

Sildid: analüüs, arendus, Baltic Horizon, Eesti, ehitus, elurajoon, ettemaks, ettevõte, Euroopa, G4S, graafik, haldus, hind, hoone, intress, investeering, kahjum, kasum, kaubandus, kauplus, keskkond, Kesklinn, kinnisvara, kinnisvarafond, kohus, kontor, koroona, kvartal, laen, Läti, LEED, Leedu, leping, linn, maa, maja, maksumus, meelelahutus, NASDAQ, NH-CAP, Northern Horizon Capital, õigus, omanik, ostja, piirangud, Pirita, plaan, põhivara, poliitika, portfell, projekt, Riia, riik, Saku, sisekujundus, Stockholm, Tallinn, Tarmo Karotam, teenus, tootlus, tulu, tulumaks, turuhind, turuväärtus, väärtus, valitsus, Vilnius

Northern Horizon Capital AS-i juhatus on kinnitanud Baltic Horizon Fondi (Fond) auditeerimata konsolideeritud vahearuande tulemused I kvartali 2021. aasta kohta.

Kinnisvarahalduse hange
2021. aasta veebruaris algatas Fond rahvusvahelise hanke kogu portfellile kinnisvarahalduse ja raamatupidamis-teenuse pakkuja leidmiseks. Fond järgis rahvusvahelisest konkursist teavitamisel oma tegevuspoliitikat, mille kohaselt kinnisvarahaldureid valitakse iga kolme aasta tagant. Fond on saanud pakkumisi nii parimatelt rahvusvahelistelt kui ka kohalikelt ettevõtetelt ning plaanib avalikustada hanke võitja(d) ja tulevase(d) teenusepakkuja(d) selle aasta mais.

Europa ostukeskuse ümberehitus
2021. aasta alguses teatas Fond, et kavatseb 2021. aastal investeerida ligi 5 miljonit eurot Europa ostukeskuse ümberehitusse, et luua toiduala ja uuendada sisekujundust. Ostukeskus jääb kogu ümberehitusperioodi vältel avatuks.

Postimaja ja CC Plaza kompleksi laiendamine
2021. aasta I kvartalis teatas Fond, et kavatseb investeerida perioodil 2021-2024 kuni 20 miljonit eurot Postimaja ja CC Plaza laiendusprojekti, et ehitada ühendatud hoonetesse uued kaubandus- ja kontoriruumid.

S&P kinnitas krediidireitingu
12. aprillil 2021 kinnitas rahvusvaheline reitinguagentuur S&P Global Ratings hoolimata pandeemiast Fondile turu keskmise suurusega ettevõtete krediidireitingu MM3. Reitingu MM3 indikatiivne vaste S&P ülemaailmsel reitinguskaalal on BB+/BB. S&P Global Ratingsi analüüsi käsitlev täielik aruanne on avaldatud S&P Global Ratingsi veebilehel.

COVID-19 pandeemia mõju
2020. aasta alguses hakkas maailmas levima uus koroonaviirus (COVID-19), mis on oluliselt mõjutanud erinevate riikide, sh Balti riikide, ettevõtteid ja majandust. Viiruse levik on muutnud oluliselt Fondi tegevuskeskkonda ja avaldanud negatiivset mõju Fondi 2020. ja 2021. aasta majandustulemustele.

2020. aasta lõpus algas Balti riikides teine lukustamisperiood, mil valitsused kehtestasid elanikele ja ettevõtetele koroonaviiruse leviku tõkestamiseks karme piiranguid. Ostukeskused pandi teatud ajaks kinni. Avatuks jäid vaid esmavajalikud müügikohad (toidukauplused ja apteegid). Selle aruande avalikustamise ajal hakkab olukord kõigis kolmes riigis tasapisi stabiliseeruma. Leedu tühistas ostukeskustele kehtestatud piirangud alates 19. aprillist 2021. Läti ja Eesti peaksid seda tegema 2021. aasta II kvartali I pooles.

Fondi 2021. aasta I kvartali majandusnäitajaid mõjutasid viirusepuhangust tingitud piirangud, mis avaldasid mõju rentnike finantstulemustele, ja pandeemia tõttu rentnikele tehtud soodustused. Hästi hajutatud portfell peaks aga võimaldama Fondil COVID-19 mõju piirata ja jätkuvalt kogu aasta vältel korralikke konsolideeritud majandustulemusi saavutada. Fondi tegevustulemused peaksid paranema, kui karmid piirangud kõigis Balti riikides tühistatakse.

Oma finantsseisundi tugevdamiseks on Fond otsustanud jätta ligi 5,1 miljoni euro ulatuses jaotuskõlblikku rahavoogu välja maksmata. Fondivalitseja on veendunud, et kvartaalsete väljamaksete vähendamine COVID-19 esimese puhangu ajal ning seeläbi Fondi finantsseisundi kaitsmine ja tugevdamine on nii Fondi kui ka osakuomanike huvides. Juhtkond jälgib tähelepanelikult pandeemia majandusmõju ja hindab tulevasi väljamaksetasemeid järgnevate perioodide majandustulemuste alusel ümber.

Kokkuvõttes võib öelda, et Balti riikides COVID-19 tõttu kehtinud liikumispiirangud mõjutasid peamiselt Fondi kesklinnas asuvaid ostu- ja meelelahutuskeskusi. Keskses äripiirkonnas asuvate kinnisvarainvesteeringute (Postimaja, Europa ja Galerija Centrsi) renditulu moodustas 19,1% Fondi portfelli 2021. aasta I kvartali puhtast renditulust.

Väljamaksed 2020. aasta IV kvartali ja 2021. aasta I kvartali tulemuste eest
Kehtestatud piirangute ja suurenenud turu ebakindluse tõttu otsustas Fond 4. veebruaril 2021 konservatiivsemat lähenemist kasutada ja kuulutas osakuomanikele 2020. aasta IV kvartali tulemuste eest välja rahalise väljamakse kogusummas 1 316 tuhat eurot (0,011 eurot osaku kohta). See teeb 2020. aasta IV kvartali kaalutud keskmise puhasväärtuse tootluseks 0,93%.

Kehtestatud piirangute ja suurenenud turu ebakindluse tõttu otsustas Fond 29. aprillil 2021 konservatiivsemat lähenemist kasutada ja kuulutas osakuomanikele 2021. aasta I kvartali tulemuste eest välja rahalise väljamakse kogusummas 1 316 tuhat eurot (0,011 eurot osaku kohta). See teeb 2021. aasta I kvartali kaalutud keskmise puhasväärtuse tootluseks 0,96%.

Turul valitseva ebakindluse tõttu otsustas Fond teha 2020. ja 2021. aastal vähendatud väljamakseid ja jätta 5,1 miljoni euro ulatuses jaotuskõlblikku rahavoogu välja maksmata. Fondivalitseja jälgib tähelepanelikult pandeemia majanduslikku mõju ja hindab tulevasi väljamaksetasemeid järgnevate perioodide majandustulemuste alusel ümber.

Väljamakse tegemise võime arvutamise valem

Tuhandetes eurodes	I kv 2020	II kv 2020	III kv 2020	IV kv 2020	I kv 2021
(+) Puhas renditulu	5 772	4 618	4 799	4 745	4 173
(-) Fondi halduskulud	-889	-634	-682	-713	-745
(-) Välised intressikulud	-1 331	-1 327	-1 327	-1 362	-1 346
(-) Kapitalikulud¹	-95	-97	-230	-131	-79
(+) Tagasi lisatud noteerimisega seotud kulud	39	29	114	85	–
(+) Tagasi lisatud omandamisega seotud kulud	–	–	–	26	31
Genereeritud neto rahavoog (GNR)	3 496	2 589	2 674	2 650	2 034

GNR kaalutud osaku kohta (eurodes)	0,031	0,023	0,024	0,022	0,017
12 kuu jooksev GNR tootlus²(%)	11,5%	9,6%	9,4%	8,6%	7,4%

Väljakuulutatud väljamaksed	1 701	1 701	3 111	1 316	1 316
Väljakuulutatud väljamaksed osaku kohta³(eurodes)	0,015	0,015	0,026	0,011	0,011
12 kuu jooksev dividenditootlus²(%)	9,6%	7,2%	7,5%	5,8%	5,4%

Tabelis on esitatud kvartali tegelik kapitalikulu. Osakuomanikele tulevikus tehtavate väljamaksete aluseks on eelarvestatud aastane kapitalikulu, mis on kvartalite vahel võrdselt ära jaotatud. See vähendab osakuomanikele tehtavate rahaliste väljamaksete kvartaalset volatiilsust.
12 kuu jooksva GNR-i tootluse ja dividenditootluse aluseks on osaku turuhind vastava kvartali lõpu seisuga (2021. aasta I kvartali osaku turuhind on esitatud seisuga 31. märts 2021).
Väljamaksele õigust omavate osakute arvu alusel.

Puhaskasum ja puhas renditulu
2021. aasta I kvartali puhas renditulu jagunes segmentide vahel järgmiselt: büroo 65,3% (I kv 2020: 49,2%), kaubandus 31,0% (I kv 2020: 46,2%) ja vaba aeg 3,7% (I kv 2020: 4,6%). Keskses äripiirkonnas asuvate kinnisvarainvesteeringute (Postimaja, Europa ja Galerija Centrsi) renditulu moodustas 19,1% Fondi portfelli 2021. aasta I kvartali puhtast renditulust. Elurajoonides asuvate ostukeskuste 2021. aasta I kvartali puhas renditulu moodustas 11,9%.

2021. aasta l kvartalis teenis kontsern 4,2 miljonit eurot puhast renditulu, mida on 27,7% vähem kui eelmisel aastal (I kv 2020: 5,8 miljonit eurot). Puhas renditulu kahanes pandeemia ajal rentnikele tehtud rendisoodustuste tõttu.

Kontserni 2021. aasta I kvartali puhaskasum oli 1,9 miljonit eurot (I kv 2020: 3,4 miljonit eurot). 2021. aasta I kvartali tulemile avaldasid olulist mõju kinnisvarainvesteeringute nõrgemad majandustulemused. Puhta renditulu languse negatiivset mõju aitas osaliselt leevendada halduskulude vähenemine. 2021. aasta I kvartali kasum osaku kohta oli 0,02 eurot (I kv 2020: 0,03 eurot).

Portfelli EPRA võrreldav puhas renditulu vähenes eelmise aastaga võrreldes 27,7% peamiselt kaubandus- ja vaba aja segmendi nõrgemate tulemuste tõttu. Vähenemist tasakaalustasid osaliselt suhteliselt stabiilsed tulemused büroo segmendis, mis jäi Balti riikides kehtinud liikumispiirangutest peaaegu mõjutamata.

Fondi 2021. aasta I kvartali puhas renditulu jagunes riikide vahel järgmiselt: Läti 34,8% (I kv 2020: 39,9%), Leedu 37,9% (I kv 2020: 34,6%) ja Eesti 27,3% (I kv 2020: 25,5%).

Varade brutoväärtus (Gross Asset Value ehk GAV)
Fondi varade brutoväärtus kasvas 2020. aasta IV kvartali lõpuga võrreldes 0,1%, tõustes 2021. aasta I kvartali lõpuks 356,0 miljoni euroni (31. detsember 2020: 355,6 miljonit eurot). Kasv tulenes peamiselt Meraki büroohoone arendusprojektiga seotud kapitaliinvesteeringutest. Fond kavatseb Meraki büroohoone ehitust 2021. aastal jätkata. Fondivalitseja jälgib pandeemia majandusmõju ja tagab piisava likviidsustaseme ehituse ajal.

Varade puhasväärtus (Net Asset Value ehk NAV)
Fondi varade puhasväärtus suurenes ja oli 2021. aasta I kvartali lõpu seisuga 137,1 miljonit eurot (31. detsember 2020: 136,3 miljonit eurot). Kvartali positiivseid tegevustulemusi ja rahavoo riskimaandamise reservi positiivset muutust summas 0,2 miljonit eurot tasakaalustas osakuomanikele tehtud väljamakse summas 1,3 miljonit eurot. Seisuga 31. märts 2021 oli osaku puhasväärtus IFRS kohaselt 1,1460 eurot (31. detsember 2020: 1,1395 eurot) ning EPRA puhas materiaalne põhivara ja EPRA puhas taastamisväärtus olid 1,2284 eurot (31. detsember 2020: 1,2219 eurot) osaku kohta. EPRA puhas võõrandamisväärtus oli 1,1492 eurot (31. detsember 2020: 1,1435 eurot) osaku kohta.

Kinnisvarainvesteeringud
Baltic Horizon fondi portfelli kuulub 15 Balti riikide pealinnades asuvat rahavooga kinnisvarainvesteeringut ja üks lõpetamata kinnisvarainvesteering Meraki maatükil. 2021. aasta I kvartali lõpus oli Fondi portfelli õiglane väärtus 341,2 miljonit eurot (31. detsember 2020: 340,0 miljonit eurot) ja renditavat netopinda oli kokku 153 351 ruutmeetrit. 2021. aasta I kvartalis investeeris kontsern 0,2 miljonit eurot olemasolevasse kinnisvarainvesteeringute portfelli ja 1,1 miljonit eurot Meraki arendusprojekti.

Intressikandvad laenukohustised ja võlakirjad
Intressikandvad laenud ja võlakirjad (ei sisalda rendikohustisi) püsisid 2020. aasta lõpuga sarnasel tasemel ja moodustasid 205,6 miljonit eurot (31. detsember 2020: 205,6 miljonit eurot). Pangalaenukohustised vähenesid pisut graafikujärgse laenuamortisatsiooni tõttu. Aastane laenuamortisatsioon moodustab 0,2% kogu tasumata laenujäägist.

Eritingimused võlakirjade puhul

Eritingimus	Nõue	Suhtarv 31.03.2020	Suhtarv 30.06.2020	Suhtarv 30.09.2020	Suhtarv 31.12.2020	Suhtarv 31.03.2021
Omakapitali suhe	>25.0%¹/35,0%	42,4%	40,0%	40,2%	40,3%	40,3%
Võlateeninduse kattekordaja	> 1,20	3,35	3,30	3,16	3,05	2,71

28. juulil 2020 otsustasid võlakirjaomanikud kirjaliku hääletusprotsessi teel ajutiselt alandada omakapitali suhtarvule kehtestatud piirmäära tasemele 25% või kõrgem. See kehtib 31. juulini 2021.

Rahavood
2021. aasta I kvartali äritegevuse rahavoog oli positiivne summas 2,8 miljonit eurot (I kv 2020: positiivne summas 4,3 miljonit eurot). Investeerimistegevuse rahavoog oli olemasolevatesse kinnisvarainvesteeringutesse tehtud täiendavate investeeringute ja Meraki arendusprojekti tehtud investeeringute tõttu negatiivne summas 1,6 miljonit eurot (I kv 2020: negatiivne summas 0,1 miljonit eurot). Finantseerimistegevuse rahavoog oli negatiivne summas 2,8 miljonit eurot (I kv 2020: positiivne summas 4,6 miljonit eurot). 2021. aasta l kvartalis tegi Fond rahalise väljamakse summas 1,3 miljonit eurot ja maksis pangalaenudelt ja võlakirjadelt regulaarseid intresse. 2021. aasta I kvartali lõpus oli Fondil raha ja raha ekvivalente summas 11,8 miljonit eurot (31. detsember 2020: 13,3 miljonit eurot), mis näitab piisavat likviidsust ja finantspaindlikkust.

Peamised kasumi näitajad

Tuhandetes eurodes	I kv 2021	I kv 2020	Muutus (%)
Puhas renditulu	4 173	5 772	-27,7%
Halduskulud	-745	-889	-16,2%
Muu äritulu	–	8	-100,0%
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kahjum	-4	-4	–
Ärikasum	3 424	4 887	-29,9%
Finantstulud ja -kulud (neto)	-1 390	-1 376	1,0%
Maksueelne kasum	2 034	3 511	-42,1%
Tulumaks	-129	-157	-17,8%
Perioodi puhaskasum	1 905	3 354	-43,2%

Ringluses olevate osakute kaalutud keskmine arv	119 635 429	113 387 525	5,5%
Kasum osaku kohta (eurodes)	0,02	0,03	-33,3%

Peamised finantsseisundi näitajad

Tuhandetes eurodes	31.03.2021	31.12.2020	Muutus (%)
Kasutuses olevad kinnisvarainvesteeringud	334 699	334 518	0,1%
Lõpetamata kinnisvarainvesteeringud	6 537	5 474	19,4%
Varade brutoväärtus (GAV)	355 985	355 602	0,1%

Intressikandvad laenud ja võlakirjad	205 551	205 604	0,0%
Kohustised kokku	218 880	219 281	-0,2%

IFRS varade puhasväärtus (IFRS NAV)	137 105	136 321	0,6%
EPRA puhas taastamisväärtus (EPRA NRV)	146 961	146 180	0,5%

Ringluses olevate osakute arv	119 635 429	119 635 429	–
Osaku puhasväärtus – IFRS (eurodes)	1,1460	1,1395	0,6%
EPRA puhas taastamisväärtus (NRV) osaku kohta (eurodes)	1,2284	1,2219	0,5%

Laenu tagatuse suhtarv (%)	60,2%	60,5%	–
Keskmine sisemine intressimäär (%)	2,6%	2,6%	–

Kinnisvarainvesteeringute tulemused
Fondi kinnisvarainvesteeringute portfelli keskmine tegelik täitumus oli 2021. aasta l kvartalis 94,1% (IV kv 2020: 94,5%). Seisuga 31. märts 2021 oli täitumus 94,1% (31. detsember 2020: 94,3%). Kaubandussegmendis täitumus vähenes, sest Europa, Sky ja Galerija Centrsi vakants pisut suurenes. Täitumuse muutuse mõju aitas osaliselt vähendada Pirita ostukeskus, mille renditavast netopinnast anti rendile ligi 4%. Büroosegmendi täitumuse määrad on jätkuvalt tugevad ja 2021. aasta I kvartalis ei muutunud. Keskmine otsene tootlus oli 2021. aasta l kvartalis 4,8% (IV kv 2020: 5,5%) ja esmane puhastootlus 5,0% (IV kv 2020: 5,6%). Vähenemise peamisteks põhjusteks olid valitsuste kehtestatud liikumispiirangud ja rendisoodustused, mida Fond tegi rentnikele, kelle tegevust piirangud mõjutasid. Portfelli keskmine rendihind oli 2021. aasta l kvartalis 10,6 eurot ruutmeetri kohta.

Ülevaade Fondi kinnisvarainvesteeringutest seisuga 31. märts 2021

Kinnisvarainvesteering	Segment	Õiglane väärtus¹ (tuhandetes eurodes)	Renditav netopind (m²)	Otsene tootlus I kv 2021²	Esmane puhas-tootlus I kv 2021³	Täitumuse määr
Vilnius, Leedu
Duetto I	Büroo	16 419	8 587	8,0%	7,3%	100,0%
Duetto II	Büroo	18 765	8 674	7,4%	7,3%	100,0%
Europa ostukeskus	Kaubandus	38 852	16 856	3,0%	2,9%	88,8%
Domus Pro ostukeskus	Kaubandus	16 142	11 247	6,1%	5,9%	99,8%
Domus Pro ärikeskus	Büroo	7 590	4 831	7,6%	6,5%	100,0%
North Star ärikeskus	Büroo	19 135	10 550	5,7%	6,2%	86,3%
Meraki arendus		6 537	–	–		–
Vilniuses kokku		123 440	60 745	5,6%	5,4%	94,5%
Riia, Läti
Upmalas Biroji bürookompleks	Büroo	23 478	10 459	7,3%	7,4%	100,0%
Vainodes I	Büroo	19 970	8 052	6,7%	7,2%	100,0%
LNK Centre	Büroo	16 063	7 453	6,3%	6,7%	100,0%
Sky ostukeskus	Kaubandus	4 970	3 254	8,5%	8,6%	96,7%
Galerija Centrs	Kaubandus	67 447	20 022	1,5%	1,7%	83,2%
Riias kokku		131 928	49 240	4,1%	4,4%	92,9%
Tallinn, Eesti
Postimaja ja CC Plaza	Kaubandus	29 836	9 145	2,6%	3,1%	95,6%
Postimaja ja CC Plaza	Vaba aeg	14 170	8 664	5,2%	4,3%	100,0%
G4S-i peahoone	Büroo	16 161	9 179	8,0%	7,7%	100,0%
Lincona	Büroo	16 121	10 870	7,3%	7,1%	90,3%
Pirita ostukeskus	Kaubandus	9 580	5 508	4,9%	6,4%	85,8%
Tallinnas kokku		85 868	43 366	5,0%	5,3%	94,8%
Portfell kokku		341 236	153 351	4,8%	5,0%	94,1%

Põhineb viimasel, seisuga 31. detsember 2020 teostatud hindamisel, hilisematel kapitalikuludel ja kajastatud kasutusõiguse varadel.
Otsese tootluse leidmiseks jagatakse puhas äritulu kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumuse ja hilisemate kapitalikulude summaga.
Esmase puhastootluse leidmiseks jagatakse puhas äritulu kinnisvarainvesteeringu turuväärtusega.

KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA MUU KOONDKASUMI ARUANNE

Tuhandetes eurodes	01.01.2021- 31.03.2021	01.01.2020- 31.03.2020

Renditulu	4 677	6 209
Teenustasutulu	1 217	1 356
Renditegevuse kulud	-1 721	-1 793
Puhas renditulu	4 173	5 772

Halduskulud	-745	-889
Muu äritulu	–	8
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kahjum/kasum	-4	-4
Ärikasum	3 424	4 887

Finantstulud	–	1
Finantskulud	-1 390	-1 377
Finantstulud ja -kulud kokku	-1 390	-1 376

Maksueelne kasum	2 034	3 511
Tulumaks	-129	-157
Perioodi kasum	1 905	3 354

Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav muu koondkasum/-kahjum
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasum/-kahjum	210	-178
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasumi/-kahjumiga seotud tulumaks	-15	13
Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav tulumaksujärgne muu koondkasum/-kahjum kokku	195	-165

Perioodi tulumaksujärgne koondkasum kokku	2 100	3 189

Tava- ja lahustatud kahjum/kasum osaku kohta (eurodes)	0,02	0,03

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

Tuhandetes eurodes	31.03.2021	31.12.2020

Põhivarad
Kinnisvarainvesteeringud	334 699	334 518
Lõpetamata kinnisvarainvesteeringud	6 537	5 474
Materiaalsed põhivarad	3	2
Muud põhivarad	23	22
Põhivarad kokku	341 262	340 016

Käibevarad
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	2 525	1 901
Ettemaksed	408	352
Raha ja raha ekvivalendid	11 790	13 333
Käibevarad kokku	14 723	15 586
Varad kokku	355 985	355 602

Omakapital
Sissemakstud kapital	145 200	145 200
Rahavoogude riskimaandamise reserv	-1 466	-1 661
Jaotamata kasum	-6 629	-7 218
Omakapital kokku	137 105	136 321

Pikaajalised kohustised
Intressikandvad võlakohustised	169 816	195 670
Edasilükkunud tulumaksukohustised	6 152	6 009
Tuletisinstrumendid	1 493	1 736
Muud pikaajalised kohustised	1 040	1 026
Pikaajalised kohustised kokku	178 501	204 441

Lühiajalised kohustised
Intressikandvad võlakohustised	36 019	10 222
Võlad tarnijatele ja muud võlad	3 335	3 640
Tulumaksukohustis	–	1
Tuletisinstrumendid	60	27
Muud lühiajalised kohustised	965	950
Lühiajalised kohustised kokku	40 379	14 840
Kohustised kokku	218 880	219 281
Omakapital ja kohustised kokku	355 985	355 602

Lisainformatsiooni saamiseks palume kontakteeruda:

Tarmo Karotam
Baltic Horizon Fond, fondijuht
E-mail: tarmo.karotam@nh-cap.com
www.baltichorizon.com

Baltic Horizon Fond on registreeritud lepinguline avalik kinnine kinnisvarafond, mida valitseb alternatiivfondivalitseja Northern Horizon Capital AS. Avaldamine: GlobeNewswire, Nasdaq Tallinn, Nasdaq Stockholm, www.baltichorizon.com

Käesolev teade sisaldab informatsiooni, mille Fondivalitseja on kohustatud avaldama Euroopa Liidu turukuritarvituse määruse kohaselt. Informatsioon esitati avaldamiseks 06.05.2021 kell 19:35 Eesti aja järgi ülalmainitud avaldamiskanalite esindajatele.

Baltic Horizon Fondi osakuomanike üldkoosolek ja sellega seonduv muudatus finantskalendris: teade investoritele

07.05.2021 Adaur.ee

Sildid: Baltic Horizon, Eesti, Euroclear Sweden, Euroclear Sweden AB, hind, investor, kodu, kontor, koroona, kvartal, linn, maa, maja, NASDAQ, NH-CAP, Northern Horizon Capital, notar, õigus, omanik, Rootsi, Saku, seadus, seminar, Soome, Tallinn, ülevaade

Northern Horizon Capital AS kutsub Baltic Horizon Fondi osakuomanikke osakuomanike korralisele üldkoosolekule, mis toimub 1.juunil 2021.a algusega kell 14.00. Koosolek toimub Northern Horizon Capital AS kontoris asukohaga Tornimäe 2, 24.korrus, 10145 Tallinn, Eesti. Koosolekule registreerimine algab kell 13:00 (GMT+3, kohaliku Eesti aja järgi).

Üldkoosoleku toimumise ajast tulenevalt tehakse muudatus ka Baltic Horizon Fondi finantskalendris, kuna koosolek toimub algselt planeeritud 2. juuni asemel 1. juunil. Uuendatud finantskalender on kättesaadav Baltic Horizon Fondi koduleheküljel.

Üldkoosolek kutsutakse kokku juhindudes Baltic Horizon Fondi reeglite punktidest 10.4 ja 10.6 ja investeerimisfondide seaduse paragrahvi 47 lõikest 1.

Baltic Horizon Fondi osakute ja häälte koguarv on 119,635,429.

Seoses koroonaviiruse pandeemia suure levikuga maailmas ja viiruse Eesti-sisese levikuga soovitab Northern Horizon Capital AS tungivalt osakuomanikel üldkoosolekust füüsiliselt osa mitte võtta.

Lisaks pakume üldkoosoleku jälgimiseks võimaluse osaleda üldkoosolekut kajastaval veebiseminaril 1.juunil 2021.a kell 14.00. Veebiseminar toimub inglise keeles.

Veebiseminaril osalemiseks palume teil registreerida järgneva lingi kaudu:

https://attendee.gotowebinar.com/register/4830540924154742031

Teile saadetakse link ning juhised veebiseminariga liitumiseks. Kui osalete veebiseminaril esimest korda, palutakse teil alla laadida vajalik rakendus. Juhul kui rakenduse allalaadimine ei õnnestu, avaneb automaatselt veebibrauser, mille kaudu on võimalik veebiseminari kuulata. Registreerimine lõpeb 1.juunil 2021.a kell 12.00 (Eesti aja järgi).

Osalejatele saadetakse tund enne veebiseminari algust meeldetuletuseks e-mail. Veebiseminar salvestatakse ning on kõigile kättesaadav meie veebilehelt www.baltichorizon.com.

Päevakord

Baltic Horizon Fondi 2020.a auditeeritud majandusaasta aruande ning 2021.a I kvartali vahearuande ülevaade.

Palume osakuomanikel saata päevakorra punktidega seotud küsimused ja märkused fondijuhi e-maili aadressile Tarmo.Karotam@nh-cap.com hiljemalt 25. mail 2021.a. Northern Horizon Capital AS vastab küsimustele ja märkustele esimesel võimalusel kuid hiljemalt üldkoosoleku ajal.

Õigus üldkoosolekul osalemiseks ja teavitus osalemisest

Üldkoosolekul osalemiseks on õigustatud osakuomanik, kelle nimel on Baltic Horizon Fondi osakuomanike Nasdaq CSD SE poolt peetavas registris registreeritud Baltic Horizon Fondi osakuid 10 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o 21. mai 2021.a Nasdaq CSD SE tööpäeva lõpu seisuga.

Üldkoosolekul sujuva registreerimise protsessi toimimise huvides palume osakuomanikel, kes hoiavad osakuid enda nimel, teavitada oma üldkoosolekul osalemise soovist e-maili aadressile bhfmeeting@nh-cap.com hiljemalt 25.mail 2021.a. Teavitus peab sisaldama investori nime, isikukoodi (juriidilise isiku puhul registrikoodi), aadressi ja esindatud osakute arvu; samuti, juhul kui see on asjakohane, üldkoosolekul osaleva esindaja informatsiooni koos tema nime ja isikukoodiga. Üldkoosolekul esindaja osalemine ei välista ka osakuomaniku enda osalemist üldkoosolekul.

Juhised Euroclear Sweden AB, Rootsi süsteemis registreeritud osakute omanikele

Palume osakuomanikel teavitada oma üldkoosolekul osalemisest e-posti aadressil bhfmeeting@nh-cap.com hiljemalt 25.mail 2021.a kell 16.00 Eesti aja järgi. Teavitus peab sisaldama investori nime, isikukoodi (juriidilise isiku puhul registrikoodi), aadressi ja esindatud osakute arvu; samuti, juhul kui see on asjakohane, Üldkoosolekul osaleva esindaja informatsiooni koos tema nime ja isikukoodiga. Üldkoosolekul esindaja osalemine ei välista ka osakuomaniku enda osalemist Üldkoosolekul.

Volikirja alusel esindamine

Palume osakuomanikel, keda esindatakse Üldkoosolekul volikirja alusel, esitada selleks kirjalik volikiri eesti või inglise keeles (käesoleva teate lisaks nr 1 on volikirja näidis).

Volikirja koopia tuleb saata e-posti aadressile bhfmeeting@nh-cap.com koos teavitusega soovist üldkoosolekul osaleda. Juhul kui volikirja on andud juriidiline isik, tuleb esitada ka kinnitatud koopia registrikaardist või sellega võrdsest dokumendist ja kui asjakohane, siis ka kinnitatud koopia dokumendist, mis tõendab volikirja allkirjastanud isiku esindusõigust.

Kuivõrd Baltic Horizon Fond on registreeritud Eestis, juhime tähelepanu, et teatud juhtudel võib olla vajalik volikirja ja juriidilise isiku registrikaardi notariaalne või apostilliga kinnitamine (näiteks kohaldub apostilliga kinnitamise nõue Soomes ja Rootsis välja antud notariaalselt kinnitatud volikirjadele).

Instruktsioonid Üldkoosoleku päevaks

Palume Üldkoosolekul osalejatel olla valmis esitama isikut tõendav dokument (pass või ID kaart) ning esindaja puhul ka esindusõiguse aluseks oleva volikirja originaaldokument eesti või inglise keeles. Juhul kui osakuomanik on juriidiline isik, palume esitada eesti- või inglisekeelsed dokumendid, mis tõendavad osakuomaniku esindamise õigust ja kui asjakohane, siis volikirja allkirjastanud isiku esindusõigust.

Northern Horizon Capital AS kasutab volikirjade ja Nasdaq CSD SE poolt peetava osakuomanike registri ning Euroclear Sweden AB, Rootsi süsteemis registreeritud osakute omanike kohta kogutud teavet osakuomanike Üldkoosolekule registreerimiseks.

Lisa 1:

1. Volikirja näidis üldkoosolekul osakuomanike õiguste teostamiseks (eesti keeles)
2. Volikirja näidis üldkoosolekul osakuomanike õiguste teostamiseks (inglise keeles)

Eesti Pank: Toidu kallinemine hakkab hinnakasvu kiirendama

07.05.2021 Sulev Pert

Sildid: Eesti, Eesti Pank, Euroopa, foto, hind, hinnad, hinnakasv, hinnatõus, kaubandus, koroona, kriis, maa, pank, riik, Soome, tarbija, teenus, teenused, tööstus, turism, vahetus, võrdlus

Tarbijahindade aastakasv kiirenes aprillis 1,9 protsendini, üle poole hinnatõusust põhjustasid energiahinnad. Eesti üldine hinnatase on nüüd sama kõrge kui 2019. aasta suvel.

Tänavuse pikalt kestnud külma tõttu kallines elekter aastaga 20 protsenti. Teenuste hulgas kallinesid enim meditsiiniteenused ja sotsiaalhoolekanne, kuid turismiteenuste hinnad püsisid koroonakriisi tõttu madalseisus. Tarbekaupade hinnakasvu on viimastel kuudel hakanud vedama autode (peamiselt kasutatud autode) kallinemine, mille hinnatõus oli aastaga 4,4 protsenti. Seda tasakaalustas riiete ja jalatsite ebatavaliselt järsk odavnemine (aastavõrdluses -3,4%).

Kuigi toiduainete tarbijahinnad on tänavu püsinud mulluse taseme läheduses, siis peagi jõuavad maailmaturu kõrgemad toormehinnad ka tarbijahindadesse. Toidutoormete kallinemist põhjustavad muu hulgas tarbimise kasv Aasia riikides ja koroonakriisi peatse lõppemise ootus. Veel märtsis olid Eesti toiduainete tootjahinnad (s.o toidutööstuse väljamüügihinnad) 1,2% odavamad kui eelmisel aastal.

Toiduainete eesootavat hinnatõusu võib mõnevõrra pidurdada see, et toiduainete hinnatase on Eestis juba pea sama kõrge kui teistes Euroopa riikides (2019. aastal 97% EU28 keskmisest). Lihatooted on meil veel natuke odavamad, kuid osad piimatooted juba kallimad. Hinnatõusu võib pidurdada ka Lidl kaubandusketi tulek Eesti turule. Eelmisel kümnendil põhjustas toiduainete tarbijahindade kiiret kasvu alkoholi- ja tubakaaktsiiside tõus, kuid edaspidi on aktsiisitõusud tõenäoliselt väiksemad. Hinnakasvu jätkumisse panustab samas tihe kaubavahetus Soomega, kus toiduainete hinnatase on ligi 20% kõrgem kui EL riikides keskmiselt.

Eesti Panga kõneisikute pildid on Eesti Panga fotopangas.

Märtsis oli turiste taas mullusest vähem

07.05.2021 Statistikaamet

Sildid: Eesti, ettevõte, Läti, maa, maakond, majutus, Pärnu, Soome, statistika, Statistikaamet, Tartu, teenus, turism, Venemaa

Statistikaameti andmetel kasutas märtsis majutusettevõtete teenuseid 51 000 turisti, mis on 43% vähem kui aasta varem samas kuus. Kahanes nii välis- kui ka siseturistide arv.

Majutusettevõtetes peatus 9000 välisturisti, kes veetsid seal 32 000 ööd. Välisturiste oli 81% ja nende ööbimisi 66% vähem kui eelmise aasta märtsis. Eestisse saabus Venemaalt 93%, Soomest 92% ja Lätist 71% vähem külastajaid. Suurem osa välisturiste eelistas ööbida Harju maakonnas, millele järgnesid Tartu, Ida-Viru ja Pärnu maakond.

Vaata ka turismi, majutuse ja toitlustuse valdkonnalehte ja turisminduse juhtimislauda.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksi kuumuutust mõjutas aprillis enim toit

07.05.2021 Statistikaamet

Sildid: analüüs, EAS, eluase, hind, hinnaindeks, hinnatõus, indeks, kodu, maja, majapidamine, majutus, omavalitsus, Rahandusministeerium, statistika, Statistikaamet, tarbija, teenus, teenused, transport, valitsus

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks aprillis võrreldes märtsiga 0,4% ning võrreldes eelmise aasta aprilliga 1,9%. Eelmise aasta aprilliga võrreldes olid kaubad 1,0% ja teenused 3,3% kallimad.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid tarbijahinnaindeksit mulluse aprilliga võrreldes enim transpordiga seotud hinnamuutused. „Bensiin oli 13,5% kallim ja diislikütus 1,6% odavam, sõiduvahendid kallinesid 6,1%, millest põhiosa andis kasutatud autode ning ka jalgrataste kallinemine,“ täpsustas Trasanov.

Suurem mõju indeksi muutusele oli veel kodudesse jõudnud elektri 20,3% hinnatõusul. Toidukaupadest kallines möödunud aasta aprilliga võrreldes enim värske kala (16,3%), värske köögivili (16%), muud jahusegud (13,9%) ja väikelastetoit (11,7%) ning odavnes kartul (25,6%).

Haridus- ja lasteasutuste indeksi tõus on tingitud lasteaia kohatasu soodustuste erinevast rakendamisest kohalike omavalitsuste poolt.

Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga oli viimati suurem kui 1,9% möödunud aasta veebruaris, mil see oli 2,0%.

Märtsiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit peamiselt toidu kallinemine. Värske köögivili kallines 8,1%, liha ja lihatooted 1,3%, värske puuvili 2,4% ning värske kala 9,3%.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, aprill 2021
Kaubagrupp	Aprill 2020 – aprill 2021, %	Märts 2021 – aprill 2021, %
KOKKU	1,9	0,4
Toit ja mittealkohoolsed joogid	0,4	1,5
Alkohoolsed joogid ja tubakas	1,1	-0,2
Riietus ja jalatsid	-3,4	-0,7
Eluase	3,6	0,2
Majapidamine	-0,6	0,5
Tervishoid	4,0	-0,1
Transport	6,5	-0,1
Side	-2,8	-0,1
Vaba aeg	2,9	0,5
Haridus ja lasteasutused	14,3	-4,6
Söömine väljaspool kodu, majutus	-0,6	1,1
Mitmesugused kaubad ja teenused	1,2	0,3

Vaata ka tarbijahinnaindeksi kalkulaatorit ja hindade valdkonnalehte.

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

1 2 3 … 1,124 1,125 1,126 Vanemad uudised ››

Luminor: Pea pooltel peredel kulub kodulaenu sissemakse kogumiseks kuni kuus aastat

Arco Vara: Puurkaevuga vesi majja!

Tartu: Tartu üldplaneeringu arutelud jätkuvad

SEB majandusprognoos: majanduse lähitulevikus pole pessimismiks põhjust

Koroonaviirus ei ole maailmast endiselt kadunud

Majanduse taastumine ei käi eri riikides ühte jalga

Eesti majanduskasvu osas ei maksa olla liialt pessimistlik

Majapidamiste tarbimine on majanduskasvu peamine vedaja

Kinnisvaraturg teeb viimase spurdi

Soodne aeg investeeringuteks

Arco Vara Kinnisvarabüroo avas frantsiisi Pärnus

Pro Kapital Grupp: Harju Maakohus määras ajutise pankrotihalduri

Käsiraamat “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” 25% soodsam

Lisateave

Pro Kapital Grupp: Harju County Court appointed an interim trustee in bankruptcy

Swedbank: Hinnad tõusid aprillis oodatust enam

Eesti Taristuehituse Liit RES-st: korralikest riigiteedest jääb nelja aastaga puudu ligi 700 miljonit

Baltic Horizon Fund: 2021. aasta I kvartali konsolideeritud auditeerimata majandustulemused

Baltic Horizon Fondi osakuomanike üldkoosolek ja sellega seonduv muudatus finantskalendris: teade investoritele

Päevakord

Õigus üldkoosolekul osalemiseks ja teavitus osalemisest

Juhised Euroclear Sweden AB, Rootsi süsteemis registreeritud osakute omanikele

Volikirja alusel esindamine

Instruktsioonid Üldkoosoleku päevaks

Eesti Pank: Toidu kallinemine hakkab hinnakasvu kiirendama

Märtsis oli turiste taas mullusest vähem

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksi kuumuutust mõjutas aprillis enim toit

Kinnisvarauudised

Uudiste arhiiv

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?