Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Hepsor AS-i auditeeritud 2025. majandusaasta aruanne

HepsorHepsor AS-i juhatus on koostanud 2025. aasta majandusaasta auditeeritud aruande. Võrreldes 18. veebruaril 2026 aasta avaldatud auditeerimata 2025. aasta majandustulemustega ei ole auditeeritud aruandes finantstulemuste osas erinevusi.

Kooskõlastatult kontserni nõukoguga, teeb juhatus ettepaneku maksta aktsionäridele 2026. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 1 056 tuhat eurot (0,27 eurot aktsia kohta), mis arvestades aktsia hinda seisuga 31.12.2025 teeb dividenditootluseks 4,3%.

Kontserni 2025. aasta konsolideeritud müügitulu oli 35,4 miljonit eurot (2024: 38,4 miljonit eurot). 2025. aastal müüs kontsern asjaõiguslepingutega 141 uut kodu (2024: 194 uut kodu).  Lisaks müüsid Hepsor kontserni ettevõtted Hepsor Fortuuna OÜ ja Hepsor N450 OÜ kinnistud aadressidel Paevälja 7 ja 9 ja Narva mnt 150, 150a kontserni 50% osalusega ühisettevõttele Hepsor SOF OÜ-le. Tehingute kogumaksumus oli 9,0 miljonit eurot, millele lisandus käibemaks. Aruandeperioodil kajastub sellest tehingust müügituluna 7,2 miljonit eurot.

Kontserni 2025. aasta puhaskasum oli 1,0 miljonit eurot (2024: 2,1 miljonit eurot). Aruandeaasta emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum oli 0,4 miljonit eurot (2024: 0,4 miljonit eurot). 2025. aastal mõjutas kontserni kasumlikkust klientidele üle antud väiksem korterite arv  võrreldes eelmise aastaga. Lisaks avaldasid kasumlikkusele negatiivset mõju müüdud projektide madalam kasumimarginaal, mis 2025. aastal oli 16,9% (2024: 17,8%) ning suurenenud arendusprojektidele tehtud turustuskulud, mis 2025. aastal olid 1,1 miljonit eurot (2024: 0,7 miljonit eurot). Turustuskulude kasv on eelkõige seotud müügis olevate projektide arvu ja mahu suurenemisega, mis on toonud kaasa aktiivsema müügi- ja turundustegevuse.

21. novembril 2025 lõppes edukalt Hepsor AS-i võlakirjaprogrammi esimese seeria avalik pakkumine. Emissiooni esialgne maht oli 6 miljonit eurot, kuid pakkumine märgiti 1,4-kordselt üle ning tugeva investorihuvi tõttu suurendasime mahtu 8 miljoni euroni. Pakkumises osales 1 079 investorit Eestist, Lätist ja Leedust. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 9,50% aastas.

Elukondlikud arendusprojektid

2025. aastal laiendasime kontserni arendusportfelli kolme uue kinnistuga, mille arendustegevus hõlmab mitme etapi kaupa kokku ligi 700 korteri ning umbes 2 500 m² äripinna ehitust. Suurima arendusmahuga lisandus arendusporfelli kinnistu aadressil Manufaktuuri 3, Tallinn kuhu planeeritakse kolmes etapis rajada kokku ca 300 korterit. Detailplaneeringu alusel on kinnistul muu hulgas võimalik rajada kuni 60-korruseline kõrghoone

Aruandeaastal tegi kontsern 185 kodu esmamüüki võla- või asjaõiguslepingute alusel kogumahus 36,1 miljonit eurot, mis on ligi kaks korda enam kui 2024. aastal (109 kodu ja 19,8 miljonit eurot). Müügikasvu toetas mitme varem ettevalmistusfaasis olnud projekti jõudmine ehitusetappi, mis suurendas pakkumismahtu ja laiendas valikuvõimalusi eri kliendisegmentidele. Samuti soodustasid kasvu stabiilne finantskeskkond, stabiliseerunud intressimäärad ning Eesti ja Läti keskpankade hinnangul positiivne majanduskasvu väljavaade.

Seisuga 31.12.2025 oli kontsernil ehituses 428 uut kodu (31.12.2024: 192) mis on 223% rohkem kui võrreldaval perioodil.

Ärikinnisvara

2024. aastal alustasime Riias aadressil Ulbrokas 34, mitmefunktsioonilise ärihoone StokOfiss U34 ehitust. Hoone üüripind on 8 740 m2. Juulis 2025. aastal väljastati hoonele kasutusluba. Seisuga 31.12.2025 oli üürilepingute kaetud 74% kogu üüritavast pinnast.

2025. aastal sõlmis kontsern pikaajalised üürilepingud Maxima Eesti OÜ ja GYM Eesti OÜ-ga ning plaanib 2026. aastal alustada uue ärikeskuse ehitust aadressil Vana-Tartu mnt 49, Rae vald. Arendatava kahekorruselise ärikeskuse planeeritav üüripind on 3500 m².

Seisuga 31.12.2025 oli Hepsori valmis ärikinnisvara portfellist üürilepingutega kaetud 84% kogu üüritavast pinnast.

Kanada

Hepsori Kanada äritegevuseks on arendusprojektidele detailplaneeringu teostamine ja seeläbi suurema ehitusõiguse saavutamine. Seisuga 31.12.2025 oli kontsern investeerinud viite arendusprojekti. 2025. aasta augustis jõustus Toronto linnavolikogu otsus, millega anti ehitusõigus Hepsori esimesele Weston Roadi nimelisele arendusprojektile. Toronto linnavolikogu otsus näeb ette kahe 35- ja 39-korruselise kortermaja rajamist. Detailplaneeringu käigus õnnestus tõsta ehitusmahtu 27 000 m2-ilt 62 000 m2-ni.

Tulevikuvaade

2026. aastal on kavas alustada uute arendusprojektide ehitusega, mille raames rajatakse üle 200 uue kodu ning ligikaudu 9 600 m² äripinda. Jätkame uute investeeringute tegemist, keskendudes arendusportfelli laiendamisele eelkõige Lätis, kuid sobivate võimaluste puhul ka Eestis. Investeeringute elluviimiseks kaasame vajadusel täiendavaid vahendeid võlakirjaprogrammi raames. Samuti jätkame iga-aastast dividendi maksmist aktsionäridele.

Tulevikku vaadates on põhjust olla positiivne, kuna meie koduturgude müügimahud on taastumas. See on andnud tuge ka projektide esmamüükidele, mille kasvu toetavad nii uute projektide käivitamisest tulenev pakkumise suurenemine kui ka jätkuvalt tugev nõudlus uute korterite järele meie koduturgudel. Kui 2024. aasta lõpus oli meie esmamüükide nelja kvartali libisev keskmine 4,9 miljonit eurot siis 2025. aasta lõpuks oli see kasvanud 9,0 miljoni euroni, mis tähendab 84%  kasvu.

Need arengud loovad tugeva aluse ettevõtte edasiseks kasvuks ja jätkusuutlikuks arenguks.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024
   
Varad  
Käibevarad  
Raha ja raha ekvivalendid 3 821 6 249
Nõuded ja ettemaksed 1 807 761
Lühiajalised laenunõuded 0 200
Varud 58 938 64 141
Käibevarad kokku 64 566 71 351
Põhivarad  
Materiaalne põhivara 260 288
Immateriaalne põhivara 0 2
Kinnisvarainvesteering 11 820 7 980
Finantsinvesteering 7 837 6 424
Investeeringud ühisettevõtetesse 26 0
Pikaajalised laenunõuded 6 521 2 428
Muud pikaajalised nõuded 805 340
Põhivarad kokku 27 269 17 462
Varad kokku 91 835 88 813
Kohustised ja omakapital  
Lühiajalised kohustised  
Lühiajalised laenukohustised 5 687 23 336
Lühiajalised rendikohustised 50 52
Võlad tarnijatele, muud võlad ja ettemaksed 8 376 7 266
Lühiajalised kohustised kokku 14 113 30 654
Pikaajalised kohustised  
Pikaajalised laenukohustised 42 060 31 352
Pikaajalised rendikohustised 112 162
Muud pikaajalised kohustised 8 472 4 635
Pikaajalised kohustised kokku 50 644 36 149
Kohustised kokku 64 757 66 803
Omakapital  
Aktsiakapital 3 913 3 855
Ülekurss 8 917 8 917
Reservkapital 385 385
Jaotamata kasum 13 863 8 853
Omakapital kokku 27 078 22 010
sh emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 20 858 20 912
sh vähemusosanikele kuuluv omakapital kokku 6 220 1 098
Kohustised ja omakapital kokku 91 835 88 813

Konsolideeritud koondkasumi aruanne

tuhandetes eurodes 2025 2024
Müügitulu 35 414 38 397
Müüdud kaupade ja teenuste kulu (-) -29 778 -31 635
Brutokasum 5 636 6 762
Turustuskulud (-) -1 334 -898
Üldhalduskulud (-) -1 828 -1 802
Muud äritulud 1 155 449
Muud ärikulud (-) -270 -179
Ärikasum 3 359 4 332
Finantstulud 712 421
Finantskulud (-) -2 685 -2 578
Kasum enne tulumaksu 1 386 2 175
Tasumisele kuuluv tulumaks -347 -41
Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum 1 039 2 134
Emaettevõtte omanikele kuuluv osa puhaskasumis/-kahjumis 399 423
Vähemusosalusele kuuluv osa puhaskasumis/-kahjumis 640 1 711
 
Koondkasum/-kahjum
 
Omanikuvahetusega seotud muutused -81 -313
Muutused tütarettevõtete omakapitalides 249 0
Varjatud tuletisinstrumentide väärtuse muutus -714 -1 874
Valuutakursi vahed välisettevõtete ümberarvestusel -302 -103
Aruandeperioodi muu koondkasum/-kahjum -848 -2 290
Emaettevõtte omanikele kuuluv osa muu koondkasumis/-kahjumis 491 -504
Vähemusosalusele kuuluv osa muu koondkasumis/-kahjumis -1 339 -1 786
Aruandeperioodi koondkasum/-kahjum 191 -156
Emaettevõtte omanikele kuuluv osa koondkasumis 890 -81
Vähemusosalusele kuuluv osa koondkasumis -699 -75
Kasum aktsia kohta
    Tava (eurot aktsia kohta) 0,10 0,11
    Lahustatud (eurot aktsia kohta) 0,10 0,11

Kogu Hepsor AS-i auditeeritud 2025. aasta aastaaruandega saab tutvuda siin: https://hepsor.ee/investorile/aktsia/aruandedjaesitlused/

Aastaaruanne esitatakse kinnitamiseks aktsionäride üldkoosolekule.

Hepsor_2025_EST

Uus Maa ekspert: Tallinnasse on jäänud kolm alahinnatud kinnisvarapiirkonda, mille hind tõusma hakkab

Uus MaaEesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa juhi Argo Pillessoni sõnul on Tallinna kinnisvaraturul praegu kolm piirkonda, kus ehituskraanasid on vähe, aga hinnakasvu potentsiaal ületab teisi piirkondi.

Argo Pillessoni sõnul on viimase kümne aastaga suurima tõusu teinud Põhja-Tallinna linnaosa, eesotsas Kalamaja asumiga, mis on tänaseks kerkinud kõige hinnatumaks linnaosaks. „Korterite mediaanhind ületab seal 4 500 eurot ruutmeetri kohta. Võrdluseks Kesklinna linnaosa kalleima piirkonna Kadrioru asumi korterite mediaan ruutmeetrihind jääb 4 000 euro piirimaile,“ ütles Pillesson.

„Tallinna kõige kallimad uusarendused kerkivad mööda ranniku niiöelda kuldset miili alustades Talsinkist, mööda Kalaranda ja Noblessnerit ning jõuavad lõpuks Kopli poolsaare otsa välja ning võiks arvata, et sealne tööstusmaastik või vanemad korterirajoonid on suhteliselt kindel investeering. “Suures plaanis on see ka tõsi. Kui Volta ja Sitsi tänavad ning ümbruskond tehakse korda ja putukaväila näol rajatakse linnaosa läbiv roheala, siis tõuseb ka ümbritseva vara väärtus. Samas on terve Kopli poolsaare hindadesse juba arvestatavas osas tulevikupotentsiaal sisse kirjutatud ning tuleb arvestada, et praegu on seal kohati veel laohooned ja tööstusmaastik, mida tuleb aknast veel aastaid vaadata. Lisaks suureneb iga uue arenduse lisandumisega Kopli poolsaare liikluskoormus, mis arvestades sealset tänavate võrku, on juba praegu üsna pingeline” rääkis Pillesson.

“Samas on Tallinnas mõni piirkond, kus asukoht ja taristu, ümbritsevad arendused ning lähikonnas tekkivad uued töökohad annavad tuleviku kiiremaks hinnakasvuks head eeldused,” ütles Pillesson.

“Üks selline piirkond on Keskturu ümbruses asuv Keldrimäe asum. Kuigi hea asukohaga, on see kant märkamatu ning olnud seni justkui Liivalaia tänavaga südalinnalinnast ära lõigatud. Arteri kvartal koos 3000 töökohaga pikendas Maakri ärikvartali üle Liivalaia ning väga suur mõju saab tulevikus olema ka Keskturul, mis võiks planeeritud renoveerimise järgselt saada Balti jaama turuga sarnaseks tõmbekeskuseks. Kui linn jõuab Liivalaia tänava renoveerimise osas otsusele, siis võiks see Keldrimäele anda veel omakorda positiivse tõuke. Seega on tegemist kindlasti piirkonnaga, kus pikaajalises vaates on hinnakasvu potentsiaali kõvasti sees,” ütles Pillesson.

Uus Maa juhi sõnul on teine suuresti avastamata pärl Sikupilli asum, mida tõmbab kiiresti üles Ülemiste City ja Fahle kvartali areng ning ka Rail Balticu peaterminali valmimine. “Väga oluline on ka see, et Sikupillit läbib kesklinna ja lennujaama vaheline trammiliin ning lähedal Ülemiste linnakus on kõrgepalgalised töökohad” lisas Pillesson.

„Kolmandaks saab välja tuua Tallinna Vanalinna. Sinna ostsid kortereid üheksakümnendatel ja 2000. aastate alguses paljud välismaalased, eeskätt soomlased, kes nüüd kas põlvkonnavahetuse, majandusliku olukorra või geopoliitiliste pingete tõttu neid realiseerivad, mistõttu on seal tekkinud ka häid ostukohti. Heas korras vanalinna korteri võib saada 3500 – 4000-eurose ruutmeetrihinnaga, mis on sarnane äärelinna uusarenduste hinnatasemega. Vanalinna midagi juurde ei ehitata ja see jääb alati tegelikult väärtuslikuks,” nentis Pillesson.

“Ka mujal Eestis on kohti, mida ootab ees või kus on juba toimunud kiire kasv – suuremad hüpped on peamiselt seotud taristuehituse või konkreetsete töökohtade tekkimisega. Heaks näiteks on Tapa linn, mis tegi koos sealse sõjaväelinnaku laienemisega 2010ndate teises pooles kinnisvarahindades suure hüppe. Lähiaastatest saab näitena tuua Kesk-Eestis asuva Paide linna, mida on ilmselt neljarealise tee ehitus juba oluliselt mõjutanud. Kui keskmiselt on Eestis kinnisvarahinnad tõusnud viimase viie aastaga 50% ehk enam-vähem inflatsiooniga samas tempos, siis Paides on kasv olnud kaks korda kiirem. Paide on ka huvitav näide sellest, kuidas sport võib kinnisvaraturgu mõjutada. Seal tegutseb rahvusvahelise ambitsiooniga jalgpalliklubi Paide Linnameeskond, mille eestvedamisel on Paidesse rajamisel kaasaegne spordikompleks. See on tõstnud huvi linna vastu üldiselt ja suurendanud ka kohalikku nõudlust kvaliteetse elamispinna järgi, mis küllalt väikest turgu arvestatavalt mõjutab,” lisas Pillesson.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub 30.04.2026

Andres Teder30.04.2026 toimub Kinnisvarakoolis koolitus „Kinnisvara hindamise ABC“, mis pakub selge ja tervikliku ülevaate kinnisvara hindamise eesmärkidest, põhimõtetest ning kasutatavatest meetoditest. Koolitust viib läbi kutseline vara hindaja Andres Teder.

Koolitus on mõeldud:

  • kinnisvaraspetsialistidele, kes soovivad paremini mõista väärtuse kujunemist;
  • maakleritele, kelle töö hõlmab hindamisaktidega tegelemist;
  • arendajatele ja investoritele, keda huvitavad kinnisvara väärtust mõjutavad tegurid;
  • tulevastele kinnisvarahindajatele;
  • kõigile eraisikutele, kes soovivad oma teadmisi kinnisvarast täiendada.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub 30.04.2026 kell 10.00-15.00 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Hepsor: Audited Annual Report of Hepsor AS for 2025

HepsorThe Management Board of Hepsor AS has prepared the audited annual report for 2025. Compared to the unaudited financial results for 2025 published on 18 February 2026, there are no differences in the financial results in the audited report.

In coordination with the Group’s Supervisory Board, the Management Board proposes to distribute dividends to shareholders in 2026 from retained earnings in the amount of 1,056 thousand euros (0.27 euros per share). Based on the share price as of 31 December 2025, this results in a dividend yield of 4.3%.

The Group’s consolidated revenue for 2025 was 35.4 million euros (2024: 38.4 million euros). In 2025, the Group sold 141 new homes under real rights agreements (2024: 194 homes). In addition, Hepsor Group companies Hepsor Fortuuna OÜ and Hepsor N450 OÜ sold properties located at Paevälja 7 and 9 and Narva mnt 150, 150a to the Group’s 50% joint venture Hepsor SOF OÜ. The total value of the transactions was 9.0 million euros plus VAT, of which 7.2 million euros is recognised as revenue in the reporting period.

The Group’s net profit for 2025 was 1.0 million euros (2024: 2.1 million euros). Net profit attributable to owners of the parent company was 0.4 million euros (2024: 0.4 million euros). Profitability in 2025 was affected by the lower number of apartments handed over to customers compared to the previous year. In addition, profitability was negatively impacted by a lower margin on sold projects, which was 16.9% in 2025 (2024: 17.8%), and increased marketing expenses for development projects, which amounted to 1.1 million euros (2024: 0.7 million euros). The increase in marketing expenses is mainly related to the higher number and volume of projects on sale, leading to more active sales and marketing activities.

On 21 November 2025, the first series of Hepsor AS bond programme was successfully completed. The initial issue size was 6 million euros, but the offering was oversubscribed by 1.4 times, and due to strong investor demand, the size was increased to 8 million euros. A total of 1,079 investors from Estonia, Latvia and Lithuania participated. The bonds carry a fixed annual interest rate of 9.50%.

Residential development projects

In 2025, the Group expanded its development portfolio with three new properties, the development of which includes approximately 700 apartments and around 2,500 m² of commercial space in several stages. The largest addition to the development portfolio was the property at Manufaktuuri 3, Tallinn, where approximately 300 apartments are planned to be built in three stages. According to the detailed plan, the property also allows for the construction of a high-rise building of up to 60 floors.

During the reporting year, the Group completed first-time sales of 185 homes under the Law of Obligations or real rights agreements, with a total volume of 36.1 million euros, nearly twice as much as in 2024 (109 homes and 19.8 million euros). Sales growth was supported by several projects previously in the preparation phase reaching the construction phase, increasing supply and broadening options for different customer segments. Growth was also supported by a stable financial environment, stabilised interest rates, and a positive economic growth outlook according to the central banks of Estonia and Latvia.

As of 31 December 2025, the Group had 428 homes under construction (31 December 2024: 192), which is 223% more compared to the previous period.

Commercial real estate

In 2024, construction began on a multifunctional commercial building, StokOfiss U34, at Ulbrokas 34 in Riga. The building has 8,740 m² of leasable space. An occupancy permit was issued in July 2025. As of 31 December 2025, 74% of the total leasable area was covered by lease agreements.

In 2025, the Group entered into long-term lease agreements with Maxima Eesti OÜ and GYM Eesti OÜ and plans to begin construction of a new business centre in 2026 at Vana-Tartu mnt 49, Rae Parish. The planned two-storey business centre will have approximately 3,500 m² of leasable space.

As of 31 December 2025, 84% of the Group’s completed commercial real estate portfolio was covered by lease agreements.

Canada

Hepsor’s activities in Canada focus on supporting zoning processes for development projects to achieve greater building rights. As of 31 December 2025, the Group had invested in five development projects. In August 2025, the Toronto City Council approved building rights for Hepsor’s first development project, Weston Road. The decision allows for the construction of two apartment buildings with 35 and 39 floors. During the zoning process, the permitted construction volume was increased from 27,000 m² to 62,000 m².

Outlook

In 2026, the Group plans to begin construction of new development projects, including more than 200 new homes and approximately 9,600 m² of commercial space. The Group will continue making new investments, focusing primarily on expanding its development portfolio in Latvia, but also in Estonia where suitable opportunities arise. Additional funding may be raised through the bond programme if necessary. The Group will also continue its annual dividend payments to shareholders.

Looking ahead, there is reason for optimism as sales volumes in our home markets are recovering. This has also supported first-time sales of our projects, with growth driven both by increased supply resulting from the launch of new developments and by continued strong demand for new apartments in our home markets. While at the end of 2024 the rolling four-quarter average of first-time sales was 4.9 million euros, by the end of 2025 it had increased to 9.0 million euros, representing growth of 84%.

These factors provide a strong foundation for the company’s continued growth and sustainable development.

Consolidated statement of financial position

in thousands of euros 31 Dec 2025 31 Dec 2024
     
Assets    
Current assets    
Cash and cash equivalents 3,821 6,249
Trade and other receivables 1,807 761
Current loan receivables 0 200
Inventories 58,938 64,141
Total current assets 64,566 71,351
Non-current assets  
Property, plant and equipment 260 288
Intangible assets 0 2
Investment properties 11,820 7,980
Financial investments 7,837 6,424
Investments in joint ventures 26 0
Non-current loan receivables 6,521 2,428
Other non-current receivables 805 340
Total non-current assets 27,269 17,462
Total assets 91,835 88,813
Liabilities and equity
Current liabilities
Loans and borrowings 5,687 23,336
Current lease liabilities 50 52
Trade and other payables and prepayments 8,376 7,266
Total current liabilities 14,113 30,654
Non-current liabilities
Loans and borrowings 42,060 31,352
Non-current lease liabilities 112 162
Other non-current liabilities 8,472 4,635
Total non-current liabilities 50,644 36,149
Total liabilities 64,757 66,803
Equity
Share capital 3,913 3,855
Share premium 8,917 8,917
Reserves 385 385
Retained earnings 13,863 8,853
Total equity 27,078 22,010
Incl. total equity attributable to owners of the parent 20,858 20,912
Incl. non-controlling interest 6,220 1,098
Total liabilities and equity 91,835 88,813

Consolidated statement of profit and loss and other comprehensive income

in thousands of euros 2025 2024
Revenue 35,414 38,397
Cost of sales (-) -29,778 -31,635
Gross profit 5,636 6,762
Marketing expenses (-) -1,334 -898
Administrative expenses (-) -1,828 -1,802
Other operating income 1,155 449
Other operating expenses (-) -270 -179
Operating profit of the year 3,359 4,332
Financial income 712 421
Financial expenses (-) -2,685 -2,578
Profit before tax 1,386 2,175
Income tax -347 -41
Net profit for the year 1,039 2,134
    Attributable to owners of the parent 399 423
    Non-controlling interest 640 1,711
 
Other comprehensive income (loss)
 
Changes related to change of ownership -81 -313
Changes in subsidiaries’ equity 249 0
Change in value of embedded derivatives with minority shareholders -714 -1,874
Exchange rate differences from foreign entities -302 -103
Other comprehensive income (loss) for the period -848 -2,290
    Attributable to owners of the parent 491 -504
    Non-controlling interest -1,339 -1,786
Comprehensive income (loss) for the period 191 -156
    Attributable to owners of the parent 890 -81
    Non-controlling interest -699 -75
Earnings per share    
    Basic (euros per share) 0.10 0.11
    Diluted (euros per share) 0.10 0.11

Please see full version of Hepsor AS audited 2025 annual report: https://hepsor.ee/en/for-investors/stock/reports-2/.

The annual report will be presented for approval to the General Meeting of Shareholders.

Hepsor_2025_ENG

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Everaus Kinnisvara alustas Kangru Kodu arendusprojekti I etapi ehitust

EverausKinnisvaraarendaja Everaus Kinnisvara AS tütarettevõte Kangru Kodud OÜ alustas Tallinna (Nõmme linnaosa) piiril, Kiili vallas Luige ja Kangru piirimail Kangru Kodu arendusprojekti hoonete ehitust, sõlmides ehituslepingu Rand & Tuulberg gruppi kuuluva ettevõttega Savekate OÜ. Esimeste majade planeeritav valmimisaeg on 2027. aasta kevadel.

Kangru Kodu arendusprojekt tervikuna hõlmab 48 elamuühikuga – ridaelamud, eramud ja eramukrundid – terviklikku elukvartalit, mille infrastruktuur on valmis. Kogu arendusprojekti eeldatav investeeringu maht on ligikaudu 12,7 miljonit eurot. 50% esimeses etapis valmivatest kodudest on müügiperioodi esimese kolme kuuga müüdud.

Kangru arenduse suurimaks väärtuseks ja tõmbenumbriks on looduslik kõrghaljastus, mis pakub kohest eelist nii kõrge elukvaliteedi kui rohelisema elustiili osas. Kui uusarendused rajatakse sageli alles kujunevasse keskkonda, siis Kangru Kodu eristub oma väljakujunenud metsalise miljööga. Asukoht Nõmme külje all pakub harvaesinevat kombinatsiooni looduse idüllist ja linna lähedusest.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Tallinn: Tänavu sai rekordiline hulk objekte Tallinna restaureerimistoetust

TallinnSel kevadel eraldas Tallinn restaureerimistoetusteks 1,5 miljonit eurot, mis jagati kahes eraldi voorus: Tallinna kirikurenessansi programmi raames linna kaitsealuste kirikute restaureerimiseks ning põhivoorus eraomanikele kuuluvate mälestiste, vanalinna ja miljööväärtuslike hoonestusalade hoonete restaureerimiseks.

Mõlema taotlusvooru eelarvemaht oli 750 000 eurot, kokku seega 1,5 miljonit eurot.

Restaureerimistoetuste põhivooru esitati kokku 149 nõuetekohast taotlust kogusummas 2 734 639 eurot, millest toetust eraldati rekordiliselt 60 objektile. Toetust said 12 vanalinna hoonet, 14 mälestist, 26 miljööväärtuslikul alal asuvat hoonet, üks ajalooline hauatähis Siselinna kalmistul. Lisaks toetati kaheksa hoone restaureerimisprojekti koostamist.

„Tänavu sai toetust rohkem objekte kui varasematel aastatel – näiteks mullu said toetust 35 objekti. Toetus ei kata küll tervet töömahtu, kuid ka konkreetsete katuse-, fassaadi- või aknatöödega on võimalik hoone seisukorda parandada. Samuti rahastatakse teist aastat järjest hauatähise või -piirde korrastamist. Kui ajaloolised hooned on korras ja kasutuses, siis seda terviklikum ja elujõulisem on Tallinna ajalooline linnakeskkond,“ ütles abilinnapea Tiit Terik.

Kõige eripärasemaks toetust saanud mälestiseks on 1914. aastal ehitatud Bekkeri laevatehase veetorn Kopli tänava ääres. Tegemist on enam kui 40 meetri kõrguse raudbetoonist konstruktsiooniga rajatisega, mis oli omal ajal kogu Kopli poolsaare veevarustuse keskpunkt. Veetorn on praegu halvas tehnilises seisukorras ning toetus eraldati uute vahelagede rajamiseks.

Tallinna linnaplaneerimise ameti muinsuskaitseosakonna juhataja Carolin Pihlap selgitas, et kõiki taotlusi hinnati kaheksa kriteeriumi alusel ning nende põhjal moodustati pingerida, mille järgi tehti toetuste eraldamise otsused. „Objekte võrreldi omavahel samades kategooriates: vanalinna hooneid vanalinna hoonetega, mälestisi mälestistega ning miljööalahooneid miljööalahoonetega. Enim taotlusi esitati katuste ja akende restaureerimiseks. Võrreldes varasemate aastatega kasvas veelgi nende taotluste arv, mille eesmärk oli plastikakende asendamine ajalooliselt sobivate puitakendega – mitmed neist projektidest said ka toetuse,“ ütles Pihlap.

Restaureerimistoetuse maksimaalne määr on kuni 75% tööde maksumusest ning ühele objektile antav toetuse ülempiir on 35 000 eurot. Toetust antakse töödeks, mida pole alustatud enne taotluse esitamist ja mis lõpetatakse hiljemalt käesoleva aasta 30. novembriks. Tallinna kirikurenessansi taotlusvooru puhul on sel aastal toetuse maksimumpiir 250 000 eurot ja toetuse maksimaalne määr kuni 90% tööde maksumusest.

Tallinna kirikurenessansi programmi taotlusvoorus esitati 15 taotlust kogusummas 1 333 444 eurot. Toetust eraldati seitsmele kirikuhoonele. Suurim toetus, 250 000 eurot, eraldati Oleviste kiriku koorilõpmiku katuse restaureerimiseks. Tallinna Toomkirik sai 200 000 eurot kesklöövi katuse restaureerimise jätkamiseks, fassaadide ja akende korrastamiseks ning piksekaitse paigaldamiseks.

100 000 eurot eraldati nii Nõmme Rahu kirikule kui ka Rootsi‑Mihkli kirikule – Nõmme Rahu kirikule puitfassaadide restaureerimiseks ning Rootsi‑Mihkli kirikule seni restaureerimata kantseleiruumide taastamiseks ja elektrisüsteemi korrastamiseks. Jaani seegi kirik sai 51 345 eurot hüdroisolatsiooni rajamiseks ja niiskuskahjustuste kõrvaldamiseks, Kaarli kirik 33 546 eurot nelja akna restaureerimiseks ning Peeteli kirik 15 109 eurot originaalkavandite alusel vitraažakende rajamiseks.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

KV.EE: Harjuma maade eest küsitakse aastatagusest 3% rohkem

Kinnisvaraportaal KV.EE03.2026 pakuti kinnisvaraportaal KV.EE andmetel Harju maakonnas müügiks 1211 maatükki. Võrreldes aastataguse ajaga on pakkumiste arv kasvanud 1% võrra. Maade eest küsitakse Harjumaal keskmiselt 64 €/m², mis on portaal KV.EE statistika kohaselt 3% rohkem kui mullu.

Maade hinnad on enamikus omavalitsustes liikunud ülespoole, kuid piirkonniti on pilt erinev. Näiteks Tallinna maade müügipakkumiste hind on kinnisvaraportaalis KV.EE on kerkinud 23%, ulatudes 309 €/m² tasemele. Anija valla 13 €/m² hind aasta tagasi on käesoleva aasta märtsiks kukkunud 18% ja jõudnud tasemele 10 €/m².

Mõnes piirkonnas, nagu Raasiku vallas, kajastab portaal KV.EE lausa mitmekordset hinnatõusu. Sellised hinnahüpped on sageli seotud uute ja varasematest olemuslikult erinevate arendusprojektide müügile tulekuga. Suured muutused hindades ei pruugi tähendada samaväärse vara väärtuse kiiret kasvu.

Kevad on maade turul traditsiooniliselt elavnemise aeg. See tähendab, et maade müügipakkumiste arv kinnisvaraportaalis KV.EE võiks aeglaselt liikuda vähenemise suunas. Turu aktiveerumine võiks paralleelselt tähendada, et vaatamata keerukatele majandusoludele jätkavad maade hinnad aeglast kerkimist.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maa / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Maa / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
03.2025 03.2026 Muutus, % 03.2025 03.2026 Muutus, %
Harjumaa 1 204 1 211 1% 62 64 3%
Anija vald 56 63 13% 13 10 -18%
Harku vald 104 110 6% 58 59 1%
Jõelähtme vald 121 119 -2% 30 35 17%
Keila 14 15 7% 89 89 -1%
Kiili vald 38 37 -3% 44 50 12%
Kose vald 51 53 4% 16 14 -11%
Kuusalu vald 60 55 -8% 17 17 2%
Lääne-Harju vald 176 149 -15% 21 19 -10%
Maardu 28 32 14% 88 99 13%
Raasiku vald 30 59 97% 17 56 239%
Rae vald 110 101 -8% 61 67 9%
Saku vald 51 58 14% 41 53 29%
Saue vald 120 132 10% 30 26 -13%
Tallinn 150 121 -19% 252 309 23%
Viimsi vald 95 107 13% 115 129 12%
Eesti 3 255 3 269 0% 33 34 4%
Harjumaa 1 204 1 211 1% 62 64 3%
Tallinn 150 121 -19% 252 309 23%
Tartu 61 50 -18% 113 137 22%
Pärnu 254 210 -17% 40 43 8%
Narva 24 12 -50% 25 33 32%
Rakvere 14 11 -21% 54 40 -25%
Andmete allikas: portaal KV.EE

2026-04-22 Harjumaa maade müügipakkumiste keskmine hind kinnisvaraportaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Liven AS-i aktsiate avaliku pakkumise teade

LivenLiven AS (registrikood 12619609, aadress Telliskivi tn 60/5, 10412, Tallinn, Eesti; Liven) kuulutab käesolevaga välja oma aktsiate avaliku pakkumise (Pakkumine). Pakkumine viiakse läbi Liveni poolt koostatud ning Finantsinspektsiooni (FI) poolt 22. aprillil 2026 kinnitatud prospekti alusel, mis on avalikustatud käesoleva teadaande kuupäeval Liveni ja FI veebilehekülgedel (Prospekt). Pakkumise üksikasjad on toodud Prospektis.

Huvilistele korraldab Liven ettevõtet ja pakkumist tutvustava inglise keelse veebiseminari 29. aprillil kell 11:00 ning eesti keelse seminari 29. aprillil kell 17:30 Liveni Regati pst 3 / 5 arenduses aadressil Regati pst 5, Tallinn (esimene korrus; kogunemine ning Regati pst 5 külastamise võimalus kell 16:30). Eesti keelsel seminar osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine.

Pakkumise korraldaja on AS LHV Pank, Läti müügiagent on Signet Bank AS, Liveni õigusnõustaja on Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ ning kommunikatsioonipartner on Tuum Consulting OÜ.

Pakkumise peamised tingimused


Pakkumise käigus pakub Liven kuni 1 495 730 uut emiteeritavat lihtaktsiat nimiväärtusega 0,10 eurot aktsia kohta ning Liveni teatud väikeaktsionärid pakuvad kuni 369 015 olemasolevat lihtaktsiat nimiväärtusega 0,10 eurot aktsia kohta (edaspidi koos nimetatud Pakkumise Aktsiad). Pakkumise ülemärkimise korral on Livenil õigus suurendada Pakkumise Aktsiate mahtu kuni 854 705 täiendava uue emiteeritava lihtaktsia, nimiväärtusega 0,10 eurot aktsia kohta, võrra (Ülejaotuse Aktsiad). Ülejaotuse Aktsiate täies mahus investoritele jaotamisel on Pakkumise Aktsiate maksimaalne koguarv 2 719 450. Samuti on Livenil õigus tühistada Pakkumine ulatuses, mida ei märgita.

Livenil on ühte liiki aktsiad ning kõik Pakkumise Aktsiad on või saavad olema samast liigist.

Pakkumine hõlmab avalikku pakkumist jae- ja institutsionaalsetele investoritele Eestis, Lätis ja Leedus. Lisaks võib Liven pakkuda Pakkumise Aktsiaid ka mitteavalikult kutselistele investoritele Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 14. juuni 2017 määruse 2017/1129/EL, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti (Prospektimäärus) tähenduses Eestis, Lätis, Leedus ja teatud valitud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides ning ka muudele valitud investoritele toetudes asjakohastele eranditele vastavate liikmesriikide seadusandlusees. Avalik pakkumine toimub ainult Eestis, Lätis ja Leedus ning üheski teises jurisdiktsioonis avalikku pakkumist ei toimu.

Pakkumise Aktsiate märkimisperiood algab 23. aprillil 2026 kell 10:00 (Eesti aeg) ja lõpeb 7. mail 2026 kell 15:30 (Eesti aeg) (Pakkumisperiood), välja arvatud juhul, kui Pakkumisperioodi otsustatakse muuta või Pakkumine tühistatakse.

Pakkumise Aktsiaid pakutakse hinnaga 4,68 eurot Pakkumise Aktsia kohta, millest 0,10 eurot moodustab nimiväärtus ja ülejäänud ülekurss (Pakkumishind).

Lähtudes Liveni poolt emiteeritavate uute lihtaktsiate mahust ning Pakkumise hinnast on Liveni poolt Pakkumise käigus kaasatavate vahendite rahaline maht kuni 7,0 miljonit eurot, Pakkumise mahu suurendamisel Ülejaotuse Aktsiate võrra kuni 11,0 miljonit eurot. Koos Liveni teatud väikeaktsionäride pakkumisega on, lähtudes Pakkumise Aktsiate mahust ning Pakkumise Hinnast, Pakkumise rahaline maht kuni 8,7 miljonit eurot, Pakkumise mahu suurendamisel Ülejaotuse Aktsiate võrra kuni 12,7 miljonit eurot.

Liveni võtmeaktsionärid Verdale OÜ, BKK Holding OÜ ja Laur & Partners OÜ ning Probus OÜ ja Ivard OÜ on Grupi pikaajalised ja strateegilised aktsionärid ning on AS-iga LHV Pank sõlmitud kokkuleppe alusel võtnud kohustuse mitte müüa, sõlmida müügilepinguid ega muul viisil võõrandada neile kuuluvaid Liveni Aktsiaid Pakkumisele järgneva 12-kuulise perioodi jooksul.

Pakkumise indikatiivne ajakava on järgmine:

Pakkumisperioodi algus 23. aprill 2026 kell 10:00
Pakkumisperioodi lõpp 7. mai 2026 kell 15.30
Pakkumise tulemuste avalikustamine 11. mai 2026 või sellele lähedane kuupäev
Pakkumise arveldus 13. mai 2026 või sellele lähedane kuupäev
Esimene kauplemispäev Börsil 15. mai 2026 või sellele lähedane kuupäev


Märkimiskorralduste esitamine


Võlakirjade märkimiseks Pakkumise raames peab investoril olema väärtpaberikonto Nasdaq CSD SE Eesti filiaali (Nasdaq CSD) kontohalduri või Nasdaq Tallinna börsi (Börs) liikmes oleva finantsinstitutsiooni juures.

Märkimiskorralduste esitamine Eesti investorite poolt
I Investor, kes soovib märkida Pakkumise Aktsiaid, peab pöörduma kontohalduri poole, mis haldab vastava investori Nasdaq CSD väärtpaberikontot ning esitama Pakkumisperioodi jooksul alltoodud vormis Märkimiskorralduse Pakkumise Aktsiate märkimiseks. Märkimiskorraldus tuleb kontohaldurile esitada hiljemalt Pakkumisperioodi lõpuks. Märkimiskorralduse esitamisega volitab investor kontohaldurit, kes haldab investori väärtpaberikontoga seotud arvelduskontot, koheselt blokeerima investori arvelduskontol tehingu kogusumma, kuni arveldamine on lõpule viidud või raha vabastatakse kooskõlas Prospektis toodud tingimustega.

Väärtpaberikonto omanik: investori nimi
Väärtpaberikonto: investori väärtpaberikonto number
Kontohaldur: investori kontohalduri nimi
Väärtpaber: Liven lihtaktsia
ISIN kood: EE3100003112
Väärtpaberite arv: Pakkumise Aktsiate arv, mida investor soovib märkida
Hind (aktsia kohta): 4,68 eurot
Tehingu summa: Pakkumise Aktsiate , mida investor soovib märkida, korrutatuna Pakkumishinnaga
Tehingu vastaspool: AS LHV Pank
Tehingu vastaspoole väärtpaberikonto: 99104086627
Tehingu vastaspoole kontohaldur: AS LHV Pank
Tehingu väärtuspäev: 13. mai 2026
Tehingu liik: „märkimiskorraldus“

*Selleks, et hõlbustada Pakkumise arveldamist ja võimaldada, et aktsiatega kauplemine Börsil algaks võimalikult kiiresti pärast Pakkumise Aktsiate jaotuse otsustamist, (i) kasutatakse uute emiteeritavate aktsiate ulatuses Pakkumise arvelduseks Äriühingu aktsionärile Laur & Partners OÜ kuuluvaid Aktsiaid, mille Laur & Partners OÜ laenab AS-ile LHV Pank ning kannab enne Pakkumise arveldust üle AS-ile LHV Pank, ning (ii) kõik müüvad aktsionärid kannavad enne Pakkumise arveldust neile kuuluvad olemasolevad aktsiad üle AS-ile LHV Pank. Sellest tulenevalt tuleb Märkimiskorraldusele märkida tehingu vastaspooleks AS LHV Pank.

Märkimiskorralduste esitamine Läti ja Leedu investorite poolt
Investor, kes soovib märkida Pakkumise Aktsiaid, peab pöörduma Börsi liikmeks oleva finantsinstitutsiooni juurde, mis haldab vastava investori väärtpaberikontot ning esitama Märkimiskorralduse Pakkumise Aktsiate ostmiseks finantsinstitutsiooni poolt aktsepteeritud vormis ja kooskõlas Pakkumise tingimustega. Investor võib kasutada Märkimiskorralduse esitamiseks mis tahes finantsinstitutsiooni pakutavat meetodit (nt füüsiliselt klienditeeninduse asukohas, internetipanga vahendusel või muul viisil).

Aktsiate kauplemisele võtmine


Liven on esitanud 22. aprillil 2026 taotluse Nasdaq Tallinn Aktsiaseltsile oma kõigi aktsiate (sh Pakkumise Aktsiate) kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinna Börsi Balti põhinimekirjas. Aktsiatega kauplemine Nasdaq Tallinna Börsi Balti põhinimekirjas algab eelduslikult 15. mail 2026 või sellele lähedasel kuupäeval.

Prospekti kättesaadavus


Prospekt koos Prospekti kokkuvõtte tõlgetega Läti ja Leedu keelde on avalikustatud ning need on elektroonilises vormis kättesaadavad Liveni veebilehel aadressil https://www.liven.ee/investor ja FI veebilehel aadressil https://www.fi.ee. Lisaks eelnevale on Prospekt koos Prospekti kokkuvõtete tõlgetega kättesaadav Börsi infosüsteemi kaudu.

Enne investeerimisotsuse tegemist peaksid investorid lugema Prospekti ja selle kokkuvõtet ning vajadusel konsulteerima isikuga, kes on spetsialiseerinud selliste investeeringute nõustamise alal.

Joonas Joost
Finantsjuht
e-mail: joonas.joost@liven.ee
https://liven.ee/


Oluline teave


Käesolev teade on väärtpaberite reklaam Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 14. juuni 2017 määruse 2017/1129/EL („Prospektimäärus“) tähenduses. Enne investeerimisotsuse tegemist palume investoril tutvuda prospekti ja selle kokkuvõttega mis on kättesaadaval aadressidel https://www.fi.ee ja https://liven.ee/investor. Iga investor peab investeerimisotsuse tegema ainult teabe põhjal, mis sisaldub prospektis ning vajadusel palume konsulteerida asjatundjaga. Finantsinspektsiooni poolt prospekti kinnitamine ei ole käsitletav Liven AS-i aktsiate heaks kiitmisena.

Käesolevas teates sisalduv informatsioon ei ole mõeldud avaldamiseks, jagamiseks või edastamiseks, osaliselt või tervikuna, otseselt või kaudselt, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Hongkongis, Jaapanis, Singapuris, Lõuna-Aafrikas või muudes riikides või asjaoludel millisel juhul avaldamine, jagamine või edastamine oleks ebaseaduslik. Liven AS-i aktsiaid pakutakse avalikult üksnes Eestis, Lätis ja Leedus ning aktsiate müüki ega pakkumist ei toimu üheski jurisdiktsioonis, kus selline pakkumine, kutse või müük oleks ilma seaduses sisalduva erandita või kvalifikatsioonita ebaseaduslik. Aktsiaid pakutakse avalikult ainult prospekti ja selle kokkuvõtte põhjal ja pakkumine on suunatud ainult isikutele, kellele prospekt on suunatud. Käesolevat teadet ei ole ükski järelevalveasutus kinnitanud ja tegemist ei ole prospektiga.

Liven AS aktsiate avaliku pakkumise ja kauplemisele votmise prospekt 2026

Summary 2026 EN

Santrauka 2026 LT

Kopsavilkums 2026 LV

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Tallinn: Hipodroomi ristmiku ümberehitus algab 5. mail

TallinnHipodroomi ristmiku ümberehituse tööd algavad 5. mail ning kestavad ligi poolteist aastat, tuues kaasa ajutised liiklusmuudatused. Ümberehitus seob linna uue Hipodroomi kvartaliga ning parandab Paldiski maantee liiklusohutust.

Transpordivaldkonna abilinnapea Joel Jesse sõnul on tegemist vajaliku ja suure mõjuga projektiga, mis seob Hipodroomi arenduse ülejäänud linnaga ning loob piirkonda uued sisse- ja väljasõidu võimalused. „Hipodroomi juures paiknev Paldiski maantee on väga suure liikluskoormusega ning kavandatud ehitustööde raames saame muuta tänavaruumi ohutumaks ja turvalisemaks kõigile liiklejatele,“ ütles Jesse.

„Ehitusperioodil muutub liiklus seal kindlasti keerulisemaks ning aeganõudvamaks, eriti tipptundidel, kus liiklusvoog võib oluliselt aeglustuda. Palume liiklejatel oma liikumisi planeerida, arvestada pikema ajakuluga ja võimalusel valida alternatiivseid teekondi,“ lisas Jesse.

Ehitustööd toimuvad Paldiski maanteel lõigus Merelahe teest Mooni tänavani ning valmivad 2027. aasta augusti lõpuks. Töödega alustatakse kevadel, et linnast väljuv suund ja ristmik saaksid enne talve valmis. Projekti eesmärk on siduda uus Hipodroomi elamu- ja ärikvartal ülejäänud linnaga ning muuta Paldiski maantee lõik Endla ja Mooni tänava vahel kõikidele liiklejatele turvalisemaks ning kaasaegsemaks linnaruumiks.

„Paldiski maantee saab uuendusega tänapäevase linnaruumi ilme. Lisaks ühendab uus lahendus ümberkaudsed piirkonnad Lille asumist Hipodroomi kvartalini. See parandab märgatavalt jalakäijate ja jalgratturite liikumisvõimalusi ning turvalisust. Eesmärk on tagada liiklejatele ohutu ja sujuv liikumine ning säilitada sõidukite läbilaskevõime. Piirkonda tuleb rohkem rohelust, muutes tänavaruumi meeldivamaks kõikide liiklejate jaoks, “ kirjeldab Reterra tegevjuht ja osanik Reigo Randmets.

Ümberehituse käigus rajatakse uued eraldatud rattateed, rohesaared, kaasaegne valgustus ning ristmikule uus ülekäik jalakäijatele ja ratturitele. Säilib olemasolev Paldiski mnt allee. Samuti tekib uus vasakpöörde võimalus Hipodroomi tänavalt kesklinna suunal. Lisaks rajab AS Tallinna Vesi sademeveekollektori, uuendab vee- ja kanalisatsioonitorustiku ning AS Utilitas Tallinna Soojus rajab kaugküttetorustiku.

Ehituse ajal jääb liiklus ristmikul avatuks, kuid liikluskorraldus muutub etapiti. 27.-29. aprillini toimub ristmiku piirkonnas väiksemaid kohtsulgemisi. 5.–29. maini suletakse ristmikul linna sisenev suund, mõlemasuunaline liiklus suunatakse vastassuunale. Alates 1. juunist suletakse linnast väljuv suund lõigul Merelahe teest Mooni tänavani, liiklus suunatakse ümber linna sisenevale suunale.

Piirkonda teenindavad ühistranspordi liinid ei muutu kuni 1. juunini. Edasiste muudatuste info ja ajakohased sõiduplaanid avaldatakse juuni algul veebilehel transport.tallinn.ee.

Linn palub liiklejatel arvestada ehituse ajal pikema sõiduajaga ning võimalusel kasutada alternatiivseid teekondi. Muudatused on vajalikud, et muuta suure kasutuskoormusega ristmik kõigile liiklejatele ohutumaks. Keila, Tabasalu ja Kakumäe suunalt kesklinna poole liikujatel soovitame võimalusel kasutada Ehitajate teed. Palume liiklejatel olla tähelepanelikud ja järgida ajutist liikluskorraldust.

Projekti kogumaksumus on 11,6 miljonit eurot. Ümberehituse kulu katavad arendajad Alfa Property OÜ ja Reterra Estate OÜ, lisaks panustavad AS Tallinna Vesi, AS Utilitas Tallinna Soojus ning Tallinna linn. Ehitustööde teostamiseks on Alfa Property OÜ, AS Tallinna Vesi, AS Utilitas Tallinna Soojus sõlminud ühise lepingu Megido OÜ, Giga Ehitus OÜ ja Viamer Grupp OÜ-ga. Tööde peakoordinaator on Megido OÜ.

Ehitusaegse liikluskorralduse info leiab kodulehel tallinn.ee/hipodroomi.

Taustainfo projekti menetlusest

  • Detailplaneering Hipodroomi kvartalile kehtestati 2011. aastal
  • 2019. aastal alustati hoonete ja taristu projekteerimise ning ehituslubade taotlemisega
  • Paldiski mnt teede ja trasside ehitusluba väljastati 28.07.2025
  • Oktoobris 2025 kuulutati välja riigihange
  • Märtsis 2026 sõlmiti ehitusleping (kogumaksumus 11,6 miljonit eurot, mida rahastab suuremas osas arendaja, lisaks Tallinna Vesi ning Utilitas)
  • Ristmiku ümberehituse tööd algavad 27.04.2026, lõpptähtaeg: 31.12.2027

260423 Hipodroomi ristmiku ümberehitus algab 5. mail

260423 Hipodroomi ristmiku ümberehitus algab 5. mail 2

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Liven: Notice on the Public Offering of the Shares of Liven AS

LivenLiven AS (registry code 12619609, address Telliskivi tn 60/5, 10412, Tallinn, Estonia; Liven or the Company) hereby announces a public offering of its shares (the Offering). The Offering will be carried out based on the prospectus prepared by Liven and approved by the Estonian Financial Supervision and Resolution Authority (EFSA) on 22 April 2026, which has been published on the date of this notice on the websites of Liven and the EFSA (the Prospectus). The details of the Offering are set out in the Prospectus.

For interested parties, Liven will organise a webinar in English, introducing the Company and the Offering on 29 April at 11:00 and a seminar in Estonian on 29 April at 17:30 at Liven’s Regati pst 3 / 5 development at Regati pst 5, Tallinn (ground floor; gathering and the opportunity to visit the Regati pst 5 premises begins at 16:30). Prior registration is required to participate at the Estonian seminar.

The Arranger of the Offering is AS LHV Pank, the Latvian sales agent is Signet Bank AS, Liven’s legal adviser is Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ and communication partner is Tuum Consulting OÜ.

Key terms of the Offering


In the course of the Offering, Liven will offer up to 1,495,730 new ordinary shares with a nominal value of EUR 0.10 per share and certain minority shareholders of Liven will offer up to 369,015 existing ordinary shares with a nominal value of EUR 0.10 per share (together, the Offer Shares). In the event of oversubscription of the Offering, Liven has the right to increase the number of Offer Shares by up to 854,705 additional new ordinary shares with a nominal value of EUR 0.10 per share (the Overallotment Shares). If the Overallotment Shares are allocated to investors in full, the maximum total number of Offer Shares is 2,719,450. Liven also has the right to cancel the Offering to the extent not subscribed for.

Liven has one type of shares and all Offer Shares are or will be of the same type.

The Offering comprises a public offering to retail and institutional investors in Estonia, Latvia and Lithuania. In addition, Liven may offer the Offer Shares non-publicly to qualified investors within the meaning of Regulation (EU) 2017/1129 of the European Parliament and of the Council of 14 June 2017 on the prospectus to be published when securities are offered to the public or admitted to trading on a regulated market (the Prospectus Regulation) in Estonia, Latvia, Lithuania and certain selected member states of the European Economic Area, as well as to other selected investors, subject to relevant exemptions under the laws of the respective Member States. The public offering will take place only in Estonia, Latvia and Lithuania and no public offering will take place in any other jurisdiction.

The subscription period for the Offer Shares will commence on 23 April 2026 at 10:00 (Estonian time) and ends on 7 May 2026 at 15:30 (Estonian time) (the Offer Period), unless the Offer Period is changed or the Offering is cancelled.

The Offer Shares are offered at a price of EUR 4.68 per Offer Share, of which EUR 0.10 is the nominal value and the remainder is the share premium (the Offer Price).

Based on the number of new ordinary shares to be issued by Liven and the Offer Price, the gross proceeds to be raised by Liven in the course of the Offering will be up to EUR 7.0 million, and up to EUR 11.0 million if the Offering is increased by the Overallotment Shares. Together with the offering by certain minority shareholders of Liven, based on the number of Offer Shares and the Offer Price, the gross proceeds of the Offering will be up to EUR 8.7 million, and up to EUR 12.7 million if the Offering is increased by the Overallotment Shares.

Liven’s key shareholders Verdale OÜ, BKK Holding OÜ and Laur & Partners OÜ, as well as Probus OÜ and Ivard OÜ, are long-term and strategic shareholders of the Group and have undertaken, on the basis of an agreement entered into with AS LHV Pank, not to sell, enter into sales agreements or otherwise transfer the Shares of Liven belonging to them during the 12-month period following the Offering.

The indicative timetable of the Offering is as follows:

Commencement of the Offer Period 23 April 2026 at 10:00
End of the Offer Period 7 May 2026 at 15:30
Announcement of the results of the Offering On or about 11 May 2026
Settlement of the Offering On or about 13 May 2026
First trading day on the Exchange On or about 15 May 2026


Submission of Subscription Undertakings


In order to subscribe for shares in the Offering, an investor must have a securities account with an account operator of the Estonian branch of Nasdaq CSD SE (the Nasdaq CSD) or a financial institution that is a member of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange (the Exchange).

Submission of Subscription Undertakings by Estonian investors
An investor who wishes to subscribe for Offer Shares must contact the account operator that manages the relevant investor’s Nasdaq CSD securities account and submit a Subscription Undertaking for subscription of the Offer Shares in the form set out below during the Offer Period. The Subscription Undertaking must be submitted to the account operator by the end of the Offer Period at the latest. By submitting a Subscription Undertaking, the investor authorises the account operator that manages the settlement account linked to the investor’s securities account to immediately block the total transaction amount on the investor’s settlement account until settlement is completed or the funds are released in accordance with the terms and conditions set out in the Prospectus.

Securities account holder: Investor’s name
Securities account: Investor’s securities account number
Account operator: Name of the investor’s account operator
Securities: Liven ordinary share
ISIN code: EE3100003112
Number of securities: Number of Offer Shares that the investor wishes to subscribe for
Price (per share): EUR 4.68
Transaction amount: Number of Offer Shares that the investor wishes to subscribe for multiplied by the Offer Price
Counterparty: AS LHV Pank*
Securities account of the counterparty to the transaction: 99104086627
The account operator of the counterparty to the transaction: AS LHV Pank
Settlement date: 13 May 2026
Type of transaction: “subscription undertaking”

*In order to facilitate the settlement of the Offering and to enable trading of the Shares on the Exchange to commence as soon as possible after the allocation of the Offer Shares, (i) the Shares belonging to Laur & Partners OÜ, a shareholder of the Company, will be used for the settlement of the Offering to the extent of the new shares to be issued, which Laur & Partners OÜ will lend to AS LHV Pank and transfer to AS LHV Pank prior to the settlement of the Offering, and (ii) all Selling Shareholders will transfer their ownership of the existing shares to AS LHV Pank prior to the settlement of the Offering. Accordingly, AS LHV Pank must be indicated as the counterparty in the Subscription Undertaking.

Submission of Subscription Undertakings by Latvian and Lithuanian investors
An investor who wishes to subscribe for Offer Shares must contact a financial institution that is a member of the Exchange and operates the securities account of the respective investor and submit a Subscription Undertaking for the purchase of the Offer Shares in the form accepted by the financial institution and in accordance with the terms and conditions of the Offering. The investor may use any method offered by the financial institution to submit the Subscription Undertaking (e.g. physically at the customer service location, through internet banking or otherwise).

Admission to trading of the Shares


On 22 April 2026, Liven submitted an application to Nasdaq Tallinn AS for the admission of all of its shares (including the Offer Shares) to trading on the Baltic Main List of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange. Trading with the Shares on the Baltic Main List of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange is expected to commence on or about 15 May 2026.

Availability of the Prospectus


The Prospectus, together with the translations of the summary of the Prospectus into Latvian and Lithuanian, has been published and is available in electronic form on the website of Liven at https://liven.ee/en/investor/ and on the website of the EFSA at https://www.fi.ee. In addition, the Prospectus, together with the translations of the summary of the Prospectus, is available through the information system of the Exchange.

Before making an investment decision, investors should read the Prospectus and its summary and, if necessary, consult a person who specialises in advising on such investments.

Joonas Joost
Chief Financial Officer
e-mail: joonas.joost@liven.ee
https://liven.ee/

Important information

This notice is an advertisement of securities within the meaning of Regulation (EU) 2017/1129 of the European Parliament and of the Council of 14 June 2017 (the “Prospectus Regulation”). Before making an investment decision, please read the prospectus and its summary, which are available at https://www.fi.ee and https://liven.ee/en/investor/. Each investor must make an investment decision only on the basis of the information contained in the prospectus and, if necessary, consult an expert. The approval of the prospectus by the Estonian Financial Supervision and Resolution Authority does not constitute an endorsement of the shares of Liven AS.

The information contained in this notice is not intended for publication, distribution or transmission, in whole or in part, directly or indirectly, in the United States, Canada, Hong Kong, Japan, Singapore, South Africa or other countries or in circumstances where publication, distribution or transmission would be unlawful. The shares of Liven AS are offered to the public only in Estonia, Latvia and Lithuania and no sale or offering of shares will take place in any jurisdiction where such offering, invitation or sale would be unlawful without an exemption or qualification under the law. The shares are offered to the public only on the basis of the prospectus and its summary and the offering is directed only at persons to whom the prospectus is directed. This notice has not been approved by any supervisory authority and is not a prospectus.

Liven AS aktsiate avaliku pakkumise ja kauplemisele votmise prospekt 2026

Summary 2026 EN

Santrauka 2026 LT

Kopsavilkums 2026 LV

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Rendi hästi varustatud koolitusklass mugavas asukohas

KinnisvarakoolKinnisvarakooli koolitusruum on suurepärane valik seminaride, koolituste, koosolekute ja õpitubade läbiviimiseks. Avaras ruumis on 12 lauda, mille taha mahub istuma 24 inimest, ning teatristiilis paigutuse korral kuni 36 osalejat.

Koolitusruumi põhivarustuses on konverentsiseade Konftel, ekraan 86″ UHD TV (projektoriga võrreldes teravam ja kontrastsem pilt), tahvel koos markeritega, veeautomaat topsidega (külma ja kuuma vee võimalus).

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tallinnas Kristiine linnaosas aadressil Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel ruumis number 138 (sissepääs sisehoovist). Flora Maja sisehoovis on tasuline parkla, kuid parkimine ümberkaudsetel tänavatel on tasuta.

  • Minimaalne rentimise aeg on 3 tundi, maksumus 75 €, hinnale lisandub käibemaks.
  • Iga järgnev tund on 22 € + käibemaks.
  • Päeva rent (8 tundi) on 110 € + käibemaks.

Koolitusklassi rentimiseks helista +372 525 6655 (Margot Toompark) või kirjuta kool@kinnisvarakool.ee.

Koolitusklass

Koolitusklass

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Inbank kolib peakontori Telliskivisse

260422 Inbank kolib peakontori Telliskivisse 1Seni Tallinnas Niine tänava Loomemajas tegutsenud Inbank kolib peakontori oma majja Telliskivis. Seitsmekorruseline M2 hoone valmib Telliskivi TLN ärilinnakus 2028. aastal.

Inbanki tegevjuhi ja juhatuse esimehe Priit Põldoja sõnul on tänased ruumid Niine tänaval Tallinna kontori enam kui 200 töötajale kitsaks jäänud ega vasta enam kasvava meeskonna vajadustele.

„Uusi ruume otsides vaatasime intuitiivselt Põhja-Tallinna, mitte kesklinna pilvelõhkujate poole. Võib-olla seetõttu, et peame ennast pigem tehnoloogiaettevõtteks ja tänu sellele tunneme end Kalamajas koduselt,” rääkis Põldoja.

Tegevjuhi sõnul soosib Telliskivi ärilinnak Inbanki tööviise ja vastab töötajate soovidele. Telliskivi TLN linnaku puhul said otsustavaks hea ligipääsetavus nii ühistranspordi, jalgratta kui ka autoga ning terviklik infrastruktuur koos söögikohtade, sportimisvõimaluste ja rohealadega.

„Loomulikult on olulised praktilised kaalutlused, nagu funktsionaalsus, ligipääsetavus ja kaasaegne töökeskkond. Kuid Inbankile on kõige tähtsam see, et kontor sobiks meie kultuuriga ja oleks meie inimestele koht, kus koos olla,” täpsustas Põldoja. „Kuigi meil ei ole kaugtööle piiranguid, usun endiselt, et parimad ideed ja tiimitunne tekivad ikkagi ühes ruumis olles.”

Telliskivi TLN-i juhi Katrina Šokmani sõnul on Inbanki liitumine ärilinnakuga märgilise tähendusega samm kogu Telliskivi linnakule ja M-hoone arendusele. “Inbanki kui rahvusvahelise ja kiiresti areneva finantsettevõtte otsus valida peakontori asukohaks Telliskivi on tunnustus siia ehitatavatele uutele ärihoonetele ja ärilinnaku tulevikuvisioonile tervikuna. Inbanki kui ankurrentniku lisandumine annab M-hoonele tugeva kvaliteedimärgi ja saadab selge signaali turule: Telliskivi TLN-ist on kujunemas üks Tallinna ihaldusväärsemaid töökeskkondi, kus kohtuvad loovus, tehnoloogia ja tänapäevane igapäevaelu.”

Šokmani sõnul on need väärtused, mis toetavad ettevõtete kasvu ja inimkeskset töökultuuri. “M-hoone arendusega loome paindlikud, kestlikud ja hästi ligipääsetavad äripinnad, mida rikastab terviklik linnak koos rohealade, teenuste ja kogukondlike kohtumispaikadega. M-hoone, kuhu Inbank oma peakontori kolib, toetab igati ettevõtte arengut, tuues inimesed koostööle orienteeritud keskkonda,” märkis Šokman.

P&E Real Estate arendab Balti jaama kõrval asuva Telliskivi TLN-i ärilinnaku uude etappi – M-hoonesse – kokku 20 000 ruutmeetrit äripindu. Uue M-hoone, mis koosneb arhitektuurselt M1-M8 hoone osadest, autoriks on ühistööna KTA ja Salto Arhitektid. Inbanki kontori sisekujunduse loovad Studio ARGUS sisearhitektid Birgit Palk ja Margit Argus. Arendusprojekt valmib 2028.aastal.

Lisaks Tallinnale on Inbankil kontorid Riias, Vilniuses, Kaunases, Gdańskis, Varssavis ja Prahas.

P&E Real Estate on P&E Capital’i (https://pecapital.eu/et/) poolt juhitud ja pikaajalisele Eesti kapitalile kuuluv kinnisvaraettevõte, mille portfelli kuulub lisaks Telliskivi TLN’ile veel ka Solaris Keskus ja Uus-Maakri kvartal.

Inbank on Euroopa Liidu pangalitsentsiga finantstehnoloogia ettevõte, mis ühendab kaupmehi, tarbijaid ja finantsasutusi järgmise põlvkonna embedded finance platvormil. Koostöös enam kui 6000 kaupmehega on Inbankil 900 000+ aktiivset lepingut ja hoiuseid kogutakse seitsmes Euroopa riigis. Inbanki võlakirjad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil.

260422 Inbank kolib peakontori Telliskivisse 2

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Swedbank: euribori tõus ei pea tähendama suuremat kodulaenu kuumakset

SwedbankKui euribor tõuseb, tähendab see paljude kodulaenuvõtjate jaoks suuremat kuumakset ja vähem vaba raha igapäevasteks kulutusteks. Vähem teatakse aga, et Swedbank pakub turul ainsana maksegraafikut, mille puhul euribori muutus kuumakset ei mõjuta – selle asemel muutub laenuperiood. See on lahendus neile, kelle jaoks on oluline stabiilsus ja parem kindlustunne pere-eelarve planeerimisel.

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma sõnul eelistavad Eesti inimesed eelkõige tavalist annuiteetgraafikut ja võrdsete põhiosadega maksegraafikut, kuid sellisel juhul sõltub igakuine makse lisaks laenuperioodile ja panga marginaalile otseselt ka euriborist. Kuue kuu euribor on aga möödunud suvest tõusnud ligi 0,5 protsendipunkti, mis tähendab paljudele laenuvõtjatele ka suuremaid kuumakseid.

„Vähem teatakse, et tegelikult on ka kolmas variant: fikseeritud annuiteetgraafik ehk paindliku lõpptähtajaga lahendus. Selle puhul jääb kodulaenu kuumakse kogu perioodi vältel samaks, kuid euribori muutudes vaadatakse kaks korda aastas üle laenu tagasimakse aeg. Kui euribor tõuseb, ei muutu kuumakse – selle asemel pikeneb laenuperiood. Madalama intressi korral jällegi laenuperiood lüheneb ja suurem osa kuumaksest läheb põhiosa katteks,“ selgitas ta.

Pärgma tõi näite 100 000 euro suurusest kodulaenust, kus panga marginaal on 1,5% ja mille puhul on inimene valinud fikseeritud annuiteetgraafiku 500-eurose kuumaksega. Kui euribor on 1,5%, saab laen tasutud ligikaudu 23 aasta ja 8 kuuga, 2% euribori juures umbes 25 aastaga ning 2,5% tasemel pikeneb periood ligikaudu 27 aastani. „Kuumakse suurust valides tasub aga teada, et maksimaalne laenu tagasimaksmise periood lepitakse kokku laenulepingus ning see võib olla kuni 30 aastat, nagu ka tavapärase kodulaenu puhul,“ lisas ta.

Tavalise annuiteetgraafiku puhul on loogika vastupidine: laenuperiood on paigas, kuid euribori muutus kandub otse kuumaksesse. Pärgma tõi näiteks, et kui 100 000 euro suuruse kodulaenu tagasimakseperiood on fikseeritud 25 aasta peale ja panga marginaal on sama, on kuumakse 1,5% euribori korral umbes 474 eurot, 2% juures ligi 501 eurot ning 2,5% tasemel umbes 528 eurot.

Võrdsete põhiosamaksetega graafiku puhul mõjutab euribor samuti kuumakset, kuid selle mõju sõltub rohkem sellest, kui suur on parasjagu laenujääk. „Kuna intress arvutatakse iga kuu järelejäänud laenusummalt, on euribori mõju kõige suurem laenuperioodi alguses, mil laenujääk on suurim. Kui euribor tõuseb just lepinguperioodi alguses, tähendab see märksa kõrgemaid kuumakseid. Sama muutus laenuperioodi lõpus mõjutab kuumakset juba oluliselt vähem,“ kirjeldas ta.

Pärgma lisas, et neljanda variandina saab valida ka fikseeritud intressiga lahenduse, kus intress fikseeritakse viieks aastaks. See annab kindlustunde kindlaks perioodiks, kuid võib sõltuvalt euribori edasisest liikumisest osutuda kliendi jaoks kas soodsamaks või kallimaks. Pärast viieaastase fikseerimisperioodi lõppu hakkab laenu intress taas sõltuma kuue kuu euriborist ning laenu tagasimakse jätkub tavalise annuiteetgraafiku alusel.

Tema sõnul tasub maksegraafiku valimisel endalt küsida, kas olulisem on stabiilne kuumakse, väiksemad kogukulud või laenu tagasimaksmise periood. Ühte õiget ega valet lahendust ei ole ning otsus sõltub eelkõige inimese eesmärgist ja ootustest.

260422 Swedbank euribori tõus ei pea tähendama suuremat kodulaenu kuumakset

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Citadele: Kodulaenu võtmist pidurdavad enamasti sissetulek ja sissemakse kogumine

Citadele BankEesti inimeste hinnangul on neile suurimaks takistuseks kodulaenu võtmisel ebapiisav või ebastabiilne sissetulek, selgub Citadele panga küsitlusest. Seda hindas suurimaks takistuseks 10 protsenti vastanutest. Veel kaheksa protsenti tõi peamise probleemina välja ebapiisavad säästud sissemakseks ning sama paljud mure rahalise kindlustatuse pärast tulevikus. Viis protsenti kardab ebakindlat geopoliitilist olukorda.

„Kodu osta soovijate jaoks ei ole selgelt peamine küsimus üksnes see, millist kodu nad soovivad, vaid ka see, kui kindlalt nad end oma tänases ja homses rahalises olukorras tunnevad,“ selgitas Citadele Balti jaepanganduse juht ja juhatuse liige Edward Rebane. „Avalikus arutelus räägitakse palju intressimääradest, kinnisvarahindadest ja majanduskeskkonnast, kuid inimeste jaoks on otsuse juures sageli määravamad hoopis väga praktilised küsimused. Kas sissetulek on piisavalt stabiilne, kas sissemakseks on piisavalt sääste ja kas pere eelarve peab vastu ka siis, kui kulud peaksid kasvama,“ ütles Rebane.

Kuigi kõrgeid intressimäärasid mainis suurima takistusena seitse protsenti Eesti vastanutest ja kõrgeid kinnisvarahindu samuti seitse protsenti, olid need põhjused vähem levinud kui mure oma sissetuleku või tulevase rahalise kindlustatuse pärast. Geopoliitilist olukorda nimetas peamise takistusena viis protsenti vastanutest.

Kodulaenu sissemakse küsimus kerkis eriti selgelt esile nooremate vastajate seas. 18–29-aastaste seas nimetas 17 protsenti suurima takistusena ebapiisavaid sääste sissemakseks, 14 protsenti ebapiisavat või ebastabiilset sissetulekut ning 11 protsenti kõrgeid kinnisvarahindu. See viitab, et noortel on soov kodu osta olemas, kuid esimese sammu tegemist pidurdab sageli vajaliku rahalise puhvri puudumine.

Rebase sõnul algab edukas kodulaenu taotlemine sageli juba ammu enne pangaga ühenduse võtmist. „Kodulaenu vaadates hindab pank alati tervikpilti: sissetuleku stabiilsust, olemasolevaid kohustusi, säästude olemasolu ja seda, kui suur puhver jääb pärast igakuist laenumakset. Pangale on näiteks ka oluline mõista inimese eelneva finantskäitumise järgi, et kui võimeline ta on raha säästma või kulub palk alati kuu lõpuks täielikult ära. Mida selgem on see pilt inimesele endale juba enne taotluse esitamist, seda realistlikumad on ka ootused nii võimaliku laenusumma kui ka sobiva kodu osas,“ lisas Rebane.

Rebase hinnangul kinnitab uuring, et kodulaenu puhul ei määra otsust ainult turuolukord, vaid ka inimeste valmisolek enda rahaasju pikema vaatega planeerida. „Kodu ostmine ei ole ainult emotsionaalne otsus, vaid pika mõjuga finantskohustus. Seetõttu tasub eelnevalt ausalt läbi vaadata oma sissetulekud, püsikulud, olemasolevad kohustused ja säästmisvõimekus. Mida parem on ettevalmistus, seda kindlamalt saab ka laenuotsusele vastu minna,“ lisas Rebane.

Balti riikide võrdluses paistis Eesti silma sellega, et siin on kõige vähem neid, kes ütlevad, et ei plaani kodu osta. Kui Eestis vastas nii 33 protsenti inimestest, siis Lätis oli see näitaja 42 protsenti ja Leedus 41 protsenti.

Citadele tellitud uuring viidi läbi kõigis kolmes Balti riigis. Eestis vastas küsitlusele 1000 inimest.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Bigbank: Riigikogu asub täna seadust muutma, käes on õige hetk kodulaenumaksed väiksemaks võidelda

BigbankTäna on Riigikogus esimesel lugemisel seadusemuudatus, millega tahetakse vähendada kodulaenulepingu ühest pangast teise viimise kulusid. Nii on kätte jõudnud õige aeg asuda praeguseid kodulaenu lepingu tingimusi kõrvutama konkureerivate pankade pakkumistega, et siis 1. juulil loodetavasti jõustuvast seadusemuudatusest esimeste hulgas kasu lõigata, kommenteerib Bigbank Eesti juht Arthur Taavet.

Arthur Taaveti sõnul on muude kodukulude pideva kasvu olukorras kodulaenumakse vähendamine üks lihtsamaid võimalusi pere eelarve tasakaalus hoida. “Variante selleks on väga erinevaid, sest läbi saab rääkida nii laenuperioodi kui muid tingimusi. Bigbank pakub isegi sellise erigraafiku võimalust, kus näiteks esimesed viis või kümme aastat tasub laenuvõtja ainult intresse ning põhiosa tagasimakse algab alles aastaid hiljem. Selleks ajaks on eeldatavalt aga pereliikmete sissetulek tõusnud ja inflatsioon raha väärtust langetanud,” räägib Arthur Taavet, kelle sõnul on laenuraha tegelikult kaup nagu iga teinegi. “Suure välismaa panga eurod ei ole kuidagi paremad kui tubli Eesti panga omad. Loeb ainult see, kes rohkem pingutab, et kliendile sobivaim pakkumine teha,” võtab Taavet teema kokku.

“Pankadevaheline konkurents on päriselt olemas ning olemasoleva lepingu järgne igakuine laenu tagasimakse on päris kindlasti võimalik soovi korral väiksemaks läbi rääkida. Eelduslikult kesksuvel jõustuv seadus teeb nüüd ka pangavahetuse soodsamaks, sest laenuvõtja pääseb seni lisandunud notaritasudest,” rõhutab Bigbank Eesti juht, kelle sõnul on käes paras aeg hakata erinevaid pakkumisi koguma ja võrdlema, et siis juulis parima pakkujaga uus leping ära teha.

Riigikogus on täna esimesel lugemisel seaduseelnõu, mille eesmärk on muuta eluasemelaenude refinantseerimine lihtsamaks, kiiremaks ja odavamaks ning suurendada konkurentsi laenuturul. Selleks muudetakse asjaõigusseadust ja selle rakendamise seadust nii, et eluasemelaenu üleviimisel ühest pangast teise ei ole enam vaja notariaalset tõestamist, kui laenusaaja ja tagatisvara jäävad samaks ning tingimused ei muutu kliendile ebasoodsamaks. Vajalikud kokkulepped saab edaspidi sõlmida digitaalselt. Seadus peaks jõustuma 1. juulil 2026.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus