Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2018. aasta augusti seisuga

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2018. aasta augusti lõpu seisuga on 1.3733 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtuse muutus võrreldes 2018. aasta juuli lõpu seisuga on -1.27%. Fondi puhasväärtus vähenes augustis tulenevalt rahalise väljamakse arvesse võtmisega ligikaudu EUR 2.0 miljoni ulatuses ja muutusest tuletisinstrumentide (intresside SWAP) reservis.

Ajaloolised tööstuspärlid avavad ajutiselt uksed

Viiel järjestikusel nädalavahetusel on septembris ja oktoobris vaheldumisi Lätis ja Eestis avatud ajaloolised tööstushooned, millest paljud on muidu külastajatele suletud. Külastajad on oodatud vee- ja tuletornidesse, raudteejaamadesse, veskitesse ning vabrikutesse.

„Meie projekti eesmärk on äratada ellu kasutuseta jäänud tööstusobjektid, et teha neist turismi sihtpunktid ning edendada turismi maapiirkondades,” ütles projekti Industrial Heritage Lääne-Eesti koordinaator Sille Roomets. „Tööstuspärandi väärtustamine on praegu Euroopas kasvav trend. Läbi nende objektide saame inimestele tutvustada meie tööstuse ajalugu ja tehnoloogia arengut.”

Lääne-Eesti avatud tööstuspärlite nädal toimub reedest laupäevani, 21.-23. septembril ning Lõuna-Eesti nädalavahetus on 5.-7. oktoobril 2018. Külalistele on avatud mitmed tööstuspärandiobjektid, mis muidu on inimestele suletud. Näiteks avavad oma uksed Risti veetorn Läänemaal ning veel avamata Eesti turbamuuseum Tootsis. Külalisi ootavad ka Raudtee- ja Sidemuuseum Haapsalus, Lavassaare muuseumraudtee Pärnumaal, Hiiu Villavabrik, Kärdla Pikk Maja, Kõpu, Tahkuna ja Ristna tuletornid Hiiumaal, Lümanda lubjapark, Angla tuulikud, Eemu tuulik ja Sõrve tuletorn Saaremaal.

Lõuna-Eesti avatud tööstuspärlite nädalal 5-7. oktoobril avavad oma uksed külastajatele: Lahmuse vesiveski, Viljandi vana veetorn ja Mõisaküla muuseum Viljandimaal, Ööbikuoru hüdrotöökoda ja Lasva veetorn Võrumaal, Leevaku hüdroelektrijaam-muuseum, Räpina paberivabrik ja Süvahavva villavabrik Põlvamaal. Hellenurme veski, A le Coq’i õllemuuseum ja Trüki- ja paberimuuseum Tartumaal, Alatskiviait-kuivati, Siimusti keraamika ja Tabivere tuulik Jõgevamaal.

Avatud ajalooliste tööstuspärlite nädalavahetused Eestis ja Lätis 2018:

14.-16. sept Vidzeme regioon (Läti)
21.-23. sept Lääne-Eesti
28.-30. sept Riia regioon (Läti)
5.-7. okt Lõuna-Eesti
13.-15. okt Kurzeme (Läti)

Projekt „Industrial Heritage“ kestab kaks aastat ning selle raames korrastatakse 26 ajaloolist tööstuspärandiobjekti Eestis ja Lätis, koolitatakse objektide haldajaid turismi- ja tootearenduse teemadel ning tehakse igakülgset koostööd objektide turundamisel. Projekti rahastas Interreg Eesti-Läti programm, selle kogumaksumus on 1,4 miljonit eurot. 2018. aasta on Euroopa kultuuripärandiaasta ning oktoober on pühendatud tööstuspärandile.

Merko rajab Tallinna kesklinna viiekümne kortermajaga Uus-Veerenni elukeskkonna

MerkoUus-Veerenni arendusalale kerkib ehituse esimeses etapis kaksteist elamut kokku 137 korteri ja 8 äripinnaga. Korterite avalik müük algab täna ja esimesed elanikud saavad oma uutesse kodudesse sisse kolida 2019. aasta lõpus.

Uus-Veerenni on Tallinna kesklinna suurim terviklik elamuarenduse ala. See paikneb Veerenni asumis Baltika ja Lutheri kvartalite kõrval Veerenni, Vana-Lõuna ja Tehnika tänavate vahel.

Järgmise kümne aasta jooksul valmib Uus-Veerennis kokku ligi poolsada uut korterelamut. Kvartalisse rajatakse Pille ja Tiiu tänavad, hoonete vahele pargilik elukeskkond, ruum luuakse kohalikele büroodele ja väikeäridele ning uuele lasteaiale. Arenduse hilisemas järgus on plaanis ühe ärihoone rajamine.

„Oleme Uus-Veerenni elukvartali ettevalmistamisel võtnud teadlikult sihiks jätkata naabruses asuvate eestiaegsete linnamajade arhitektuuri, tuues juurde küll modernset vaadet, aga luues elukeskkonda, mis mõjuks õdusalt nagu väärikale Veerenni asumile kohane,“ kommenteeris Uus-Veerenni eripära Merko Ehitus Eesti kinnisvaraarendusdivisjoni direktor Tiit Kuusik. „Mul on väga hea meel, et Tallinna linnasüdames pikalt seisnud tühermaast saab lähiaastatel mugav ja moodne elukeskkond,“ lisas Kuusik.

Uus-Veerenni on üks suurema eelhuviga Merko arendusprojekt läbi aegade. Merko kodulehel oma huvi registreerinud inimesed broneerisid eelmüügi käigus üle 90 korteri ja äripinna esimeses ehitusjärgus valmivast 145st. „Eriti populaarseks osutusid kolmekorruselised suurte rõdudega linnavillad, kus igal perel on oma privaatne korrus, aga samas saab kasutada ka suuremale kortermajale iseloomulikke mugavusi nagu näiteks lifti ja maa-alust küttega parklat,“ rääkis kvartali müügijuht Irina Piirmets.

Arenduse esimeses etapis ehitatakse Veerenni tänava äärde Baltika kvartali kõrvale kuus kolmekorruselist viilkatusega linnavillat, kaks nelja- ja neli kuuekorruselist kortermaja koos neid ümbritseva elukeskkonnaga. Uus-Veerenni linnaosast kujuneb nn väikeasum suuremas, kus kvartali sees pakuvad kohalikud ärid ja teenindusasutused eluks vajalikku, samas on süda- ja kesklinna äri- ja meelelahutusasutused ning Järvevana kergliiklusteed ja Järve terviserada mugavas läheduses.

Uus-Veerenni majade vahele rajatakse haljastatud sisehoovid, mille kujundamisel on võetud eeskujuks Londoni Notting Hilli piirkonna ruumistruktuur. Elukvaliteeti tõstavad valgustuse ja pinkidega hubased puhke- ja grillialad, lehtlad ning laste mänguväljakud. Parkimine viiakse elukvartalis maa alla küttega parkimiskorrusele, et kvartalisisestele teedele jääks rohkem ruumi jalakäijate jaoks. Hoonete ühisel -1 korrusel asuvad panipaigad ning jalgrataste hooldus- ja parkimiskohad.

Uus-Veerenni elukvartali esimese etapi hoonetes on 1–4-toalised korterid, kuuekorruseliste elamute esimestel korrustel asuvad ka äripinnad. Valikus on nii väiksemad linnakorterid kui ka isikliku terrassi ja murualaga suuremad perekorterid. Paljudel korteritel on lodžad, esimese korruse korteritel avarad terrassid.

Korterelamud on B energiaklassiga. Hoonete fassaadidel kasutatakse väärikaid materjale – tellist, klaasi, terast – mis on lihtsalt hooldatavad ning kaunid ka 50 aasta pärast. Majades on ruumipõhiselt juhitav vesipõrandaküte ja korteripõhine soojustagastusega sundventilatsioon. Korterite sisekliima, läbipääsude ja erinevate näitude juhtimine on läbi automaatika võimalik nii korteri seinalt kui ka interneti vahendusel.

Uus-Veerenni koduostja saab valida seitsme eluruumide ja kuue märgruumide siseviimistluspaketi vahel, mis on omavahel kombineeritavad ja lubavad leida sobiliku igale maitsele. Korterite suurused jäävad vahemikku 35–118 ruutmeetrit ja ruutmeetrihinnad on vahemikus 2142–3255 eurot.

Enam kui 25 aasta jooksul on Merko ehitanud ja müünud Baltimaades üle 4500 kodu ning rajanud tervikliku ja läbimõeldud elukeskkonna tuhandetele. Parima kvaliteedi ja korteriostja mugavuse tagamiseks haldab Merko korteriarenduse kõiki etappe alates uue projekti kavandamisest ja projekteerimisest kuni korterite ehitamise, müügi ja garantiiaegse teeninduseni.

Merko ehitusjärgus arendusprojektid on Uus-Veerenni elukvartal, Pikaliiva elurajoon, Noblessneri korterelamud ja Rand linnavillad Tallinnas ning Tähepargi elukvartal Tartus. Viimased korterid on müügil Tartu mnt 52 kortermajas ja Paepargi elukvartalis.

Baltic Horizon Fund: Tagasiostu tehingud

Baltic Horizon FundPerioodil 10.09.2018 kuni 14.09.2018 tehti järgmised tehingud:

Kuupäev Tagasi ostetud osakute hulk Osaku keskmine kaalutud hind (EUR) Hind kokku (EUR)
10.09.2018 11688 1,2826 14 991,03
11.09.2018 11208 1,2839 14 389,95
12.09.2018 11158 1,2898 14 391,59
13.09.2018 11236 1,2850 14 438,26
14.09.2018 3000 1,2870 3 861,00
Kokku 48290 1,2854 62 071,83

Käesoleva teate avaldamise seisuga omab Baltic Horizon Fond 161 776 oma osakut.

Kõik ülaltoodud tehingud tehti Nasdaq Tallinna börsil SEB Pank AS poolt, kes viib maaklerina läbi Fondi osakute tagasiostu programmi.

Programm kestab kuni 19.06.2019 ning selle jooksul võidakse omandada kuni 5 miljonit osakut kokku kuni EUR 5 miljoni eest hinnaga, mis on madalam kui viimane osaku puhasväärtus (NAV).

Pindi Kinnisvara: Ülikalliste korterite arv muudkui kasvab

Pindi KinnisvaraTallinnas on enam kui 3000 eurose keskmise ruutmeetri hinnaga 28 uusarendusprojekti, kus on ühtekokku 461 vaba korterit.

Vaid aasta tagasi oli selliseid projekte 15 kokku 283 korteriga.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et põhjused on nii ajaloolised kui majanduslikud.

„Ajalooliseks põhjuseks on asjaolu, et veel mõni aasta tagasi olid kesklinna arendatud korterid väga likviidsed, sest üle poole tehingute mahust andsid Vene Föderatsiooni ja Soome Vabariigi päritolu investorid, kellele olid majandussurutisest räsitud Eesti kinnisvarahinnad investeeringuna äärmiselt atraktiivsed,“ selgitas ta. „Paraku sai nii Soomes kui Venemaal pidu läbi ning nüüd tuleb ostjaid leida peamiselt kohaliku elanikkonna seast,“ lisas Sooman.

„Majanduslikud põhjused peituvad kõrgetes marginaalides. Kui äärelinnade arendusprojektide puhul on tihtipeale investeeringu netomarginaal (ROI) 10-20%, siis Kesklinnas võib see küündida ka 50%-ni, vahel harva ka veelgi kõrgemaks ning suurem kasum peibutab hoolimata karmist konkurentsist,“ ütles ta.

„Paraku pole ülikalliste südalinna korterite ehitamine enam kiire raha teenimise koht ning pilk tasuks pöörata piirkondadesse, kus ka kohaliku perekonna rahakott uue korteri hinnale vastu peab,“ lisas Sooman.

Kokku on Pindi Kinnisvara igakuise uusarenduste monitooringu kohaselt Tallinnas ja Harjumaal 118 kortermaja arendusprojekti, kus on pakkumises 2535 uut korterit keskmise hinnaga 2544 €/m².

http://www.pindi.ee/2018/09/14/ulikalliste-korterite-arv-muudkui-kasvab/

Veel on võimalik registreerida koolitusele “Uus riigihangete seadus ja ehitustööde hanked”

Marko Mehilane 300x300Koolitus “Uus riigihangete seadus ja ehitustööde hanked” toimub Kinnisvarakoolis 25/09/18. Lektor on advokaadibüroo Entsik & Partnerid vandeadvokaat Marko Mehilane.

Koolituse “Uus riigihangete seadus ja ehitustööde hanked” sihtrühm on:

  • kõik ettevõtted, kes osalevad pakkujana ehitustööde riigihangetel;
  • kõik avaliku sektori institutsioonid, kes osalevad riigihangetes ehitustööde hankijatena;
  • juristid, kes nõustavad ettevõtteid ja avalik-õiguslike institutsioone ehitushangete alastes küsimustes;
  • kõik inimesed, kelle tööülesanneteks on riigihangete korraldamine või nendel osalemine.

Uus riigihangete seadus ja ehitustööde hanked” toimub 25/09/2018 kell 10.00-15.30 Tallinna kesklinnas.

Koolituse läbimine annab osalejale 3,3 Eesti Ehitusinseneride Liidu täiendõppe arvestuspunkti.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: 95% kasutusloa saanud eluruumidest asub kolmes maakonnas

Tõnu Toompark2018 II kvartalis sai Eestis kokku kasutusloa 457 elamut. Neis elamutest 65% ehk 296 asuvad Harju maakonnas. Valminud eluruumide arv oli 1867. Valminud eluruumidest asus Harju maakonnas 77% ehk 1444 eluruumi.

Harju maakonna kõrval oli suurem valminud elamute arv Tartu ja Pärnu maakondades, kus kasutusloa sai vastavalt 64 ja 35 eluruumi. Nii jääb muude maakondade jaoks vaid 62 valminud elamut.

Tartu maakonnas valmis 2018 II kvartalis 250 ja Pärnu maakonnas 72 eluruumi. Harju-Tartu-Pärnu maakondades valmis 2018 II kvartalis kokku 1867 eluruumi ehk 95% kõikidest Eestis valminud eluruumidest.

Tallinnas-Tartus-Pärnus on valminud eluruumide puhul enamasti tegemist korteritega korterelamutes ehk ühes elamus on suurem arv eluruume. Neist suurlinnadest väljaspool on valminud eluruumid valdavalt ühepereelamud, kus ühes elamus on üks eluruum.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Uus Maa Kinnisvarabüroo 08-2018 kinnisvaraturu ülevaade

Uus MaaEhkki augustis oli tehingute arv kõrgem vaid juuli näitajast, on kinnisvaraturg olnud Tallinnas siiski aktiivne, mida näitab see, et aasta esimese kaheksa kuuga on Tallinnas sõlmitud 127 tehingut rohkem kui mullu sama ajaga, mis teeb aastaseks tõusuks 2%. Üldiselt on pealinna kinnisvaraturg on jõudnud rahulikumasse faasi, kus tehingute arvu tõus on pidurdumas ning varasematele aastatele iseloomulikku suurt kasvu ei maksa enam oodata.

Ehitusloa saanud eluruumide maht on olnud juba mõnda aega languses. Samas ei peegelda see adekvaatselt kinnisvaraturu üldist seisundit, kuna arendajate hinnangul on ehitusloa taotlemise perioodid pikenenud. Võrreldes 2017. aasta sama ajaga on peamiselt elamumaa sihtotstarbega kehtestatud detailplaneeringute maht kasvanud.

Hoolimata ehitushindade kiirest kasvust on korterite mediaanhind stabiliseerunud, jäädes sel aastal sõltuvalt kuust 1700–1800 EUR/m2 vahele ning esimese kaheksa kuu võrdluses on võrreldes möödunud aasta sama ajaga kasvanud 6,3%. Augustis müüdi Tallinnas 722 korterit, mille mediaanhind oli 1725 eurot ruutmeetri eest. Võrreldes mulluse augustiga, mis oli tehingute arvult üks 2017. aasta aktiivsemaid, langes tehingute arv 144 võrra, tehingute mediaanhind püsis aga praktiliselt samal tasemel.

Teiste suuremate Eesti linnade arengud on võrreldes Tallinnaga veidi erinevad – Tartus on tänavuse aasta kasvu võimendanud eelmise aasta madal võrdlusbaas – tehingute arv on aasta esimese kaheksa kuuga suurenenud enam kui 200 võrra, mediaanhind 7,2%. Augustis oli Tartu turg samuti aktiivne – neljandat kuud järjest sõlmiti üle 170 tehingu, samas kui eelmisel aastal ei jõutud ühelgi korral taolise tulemuseni. Korterite ruutmeetri mediaanhind oli augustis 1330 eurot, mis võrreldes juuliga veidi vähenes, ent mulluse augustiga jäi praktiliselt samaks.

Pärnu turg sõltub veelgi enam mõnest üksikust suurest arendusest, mis eelmisel aastal realiseerusid suuremas mahus kui käesoleval aastal – hinnakasv on olnud küll tugev (+15,0% võrreldes möödunud aasta kaheksa esimese kuuga), ent tehingute arv on veidi vähenenud (21 võrreldes eelmise aasta sama ajaga). Augustis müüdi Pärnus 72 korterit, mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1169 eurot. Võrreldes juuliga muutus see näitaja -7,9%, samas kui mulluse augustiga kõrvutades kasvas see 20,5%.

Narva on küll viimasel ajal rohkesti tähelepanu pälvinud, ent õhinapõhisus pole veel positiivseks statistikaks realiseerunud. August jäi oma 61 tehinguga üsna aasta keskmise lähedale, samas kui mediaanhind oli sarnaselt juunile aasta üks madalamaid, vaid 325 EUR/m2. Võrreldes eelmise aasta augustiga jäi tehingute arv praktiliselt samaks, samas kui mediaanhind langes ligi 70 EUR/m2 võrra.

Tänavuse aasta esimese kaheksa kuuga sõlmiti Narvas 35 tehingut vähem kui mullu (500→465), tehingute mediaanhind jäi praktiliselt samale, veidi alla 400 EUR/m2 tasemelepidama.

Suve lõppedes on paslik rääkida ka suvilaturust, mida sarnaselt korteriturule mõjutas kuum suvi. Augustis sõlmiti Maa-ameti andmetel üle kogu Eesti 79 suvilatehingut, millega langeti 2014. aasta tasemele, kuna vahepeal sõlmiti viljakuul 100 tehingu ümber. Aasta esimese kaheksa kuuga sõlmiti 583 suvilatehingut, mis oli viimase viie aasta madalaim tulemus. Tehingute mediaanhind on mõnevõrra tõusnud, 2014. ja 2015. aastal jäi see alla 34 000 euro, 2018. aastal oli näitaja veidi üle 36 000 euro.

Viimase kolme aasta andmete põhjal on kõige aktiivsemad maakonnad Harjumaa, kus sõlmiti 852 tehingut, Ida-Virumaa, kus sõlmiti 427 tehingut ning Rapla- ja Pärnumaa veidi üle 100 tehinguga. Hoonestatud elamumaa tehingutest moodustas vaid Ida-Virumaal suvilatehingute osakaal üle 60%, üle 30% oli see veel Harju- ja Raplamaal. Kõige kallimad on suvilad Harjumaal ja saartel. Harjumaal oli tehingute mediaanhind viimase kolme aasta andmete põhjal 54 700 eurot, aktiivsematest piirkondadest oli Tartumaal mediaanhind ligi 43 000 eurot, samas Ida-Virumaal oli mediaanhind üks madalamaid, ligi 11 000 eurot.

Kinnisvaraekspert: Eesti ehitusturg kukub ukrainlasteta käpuli

1Partner1Partner Kinnisvara tegevjuhi Martin Vahteri sõnul on Eestis praegu kohalikest ehitajatest nii suur puudus, et ilma tuhandete võõrtöölisteta oleks nii hinnad kui valmimistähtajad täiesti kontrolli alt väljas.

Martin Vahteri sõnul oleks Eesti ehitusturg ilma Ukraina, Moldova, Poola ja teiste peamiselt endistest idabloki riikidest saabuvate ehitajateta käpuli. “Ega võõrehitajad pole kehvemad mehed kui eestlased, kes Soomes käivad. Välismaalased teevad pikad tunnid tööd ja küsivad palka mõistlikult,” rääkis Vahter.

“Lääne poolt või Skandinaaviast me endale ehitajaid kutsuda ei jaksa. Kui soomlased tuleksid siia kortermaja rajama, siis maksaks ruutmeeter praegusest 1000-2000 eurot rohkem,” rääkis Vahter ja lisas, et pole põhjust karta, et Eesti enda ehitajad võõramaalaste pärast leivata jääks.

“Ehitussektoris on tööd nii palju, et kui probleeme on isegi suure kaubanduskeskuse ehitamisega, siis ehitusmeest üht korterit remontima
leida on pea võimatu ning tunnihinnad sektoris on viimaste aastatega kerkinud 30-40 protsenti,” rääkis Vahter.

“Välisehitajate probleem on selles, et riik tegeleb aktiivselt käputäie sisserännanud IT-meestega, aga ehitajad jäetakse pool-orjadena kahtlaste vahendajate meelevalda. Osa poliitikuid väidab, et Euroopa Liidus elab üle 500 miljoni elaniku ning tööjõu vaba liikumise tõttu peaks nende hulgast töökäsi leidma küll. Probleem on aga selles, et nendest enamuse palgataset ei jaksa me lihtsalt kinni maksta. Eestiga sarnase palgatasemega riikide ehitajad, näiteks lätlased, leedukad ja poolakad on Inglismaal, Iirimaal või Skandinaaviamaades. Seega, kui tahame mõistliku hinnaga eluaset, jäävadki meie valikutes olulisele kohale ukrainlased ja moldovlased” ütles Vahter.

Vahteri sõnul puudub reaalsele olukorrale vastav seadusandlus ning kuna nõudlus on olemas, siis kasutatakse maaletoomiseks halle skeeme. “Sisuliselt tegeleb võõrtöölistega ainult maksuamet, tehes ehitusobjektidele tihedalt reide, aga tegelik probleem on jäik immigratsiooni- ja tööhõivepoliitika. Võõrtöölistel puuduvad sotsiaalsed garantiid ning kui palk maksmata jäetakse, siis pole kuskile kaevata,” lisas 1Partneri juht.

Pro Kapital: Teade vahetusvõlakirjade PKG4 lunastustähtaja pikendamisest

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp teatab, et on pikendanud 516 029 „Pro Kapital Grupp vahetusvõlakiri PKG4 16.09.2014“ vahetusvõlakirja (edaspidi nimetatud kui vahetusvõlakirjad PKG4) lunastustähtaega 2 aasta võrra. Uueks lunastustähtajaks on 16.09.2020 (edaspidi nimetatud kui lunastuspäev). AS Pro Kapital Grupp ei lunasta hetkel ühtegi vahetusvõlakirja PKG4.

AS Pro Kapital Grupp on esitanud Nasdaq Väärtpaberite Keskdepositooriumile taotluse vahetusvõlakirjade PKG4 lunastustähtaja muutmiseks. Kokku pikendati vahetusvõlakirju PKG4 väljalaskehinnas 1 444 881,20 eurot.

Vahetusvõlakirjad kannavad intressi 7% kalendriaastas ja annavad vahetusvõlakirja omanikule õiguse vahetada ühe vahetusvõlakirja ühe AS Pro Kapital Grupp aktsia vastu. Iga vahetusvõlakirja väljalaskehind on 2,80 eurot vahetusvõlakirja kohta.

AS Pro Kapital Grupp aktsiate märkimiseks ja võlakirjade vahetamiseks nende vastu peab võlakirjaomanik esitama ettevõttele taotluse vähemalt 10 (kümme) tööpäeva enne vahetuspäeva. Vahetuspäevaks on ükskõik milline tööpäev (iga päev, mis ei ole (a) laupäev, (b) pühapäev, (c) Eesti rahvuspüha, (d) riigipüha või (e) muu päev, mil Eesti väärtpaberite keskregistri (EVK) pidaja ei registreeri EVK-s väärtpabereid) kuni võlakirja kehtivuse viimase päevani ehk lunastuspäevani.

Pindi Kinnisvara: Pindi Indeks langes jälle, korterihinnad tipust -11%

Pindi KinnisvaraKorterite ruutmeetrihinda seirav Pindi Indeks langes augustis 1,4% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1351 eurot ruutmeetri kohta. Juulis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1370 €/m². Langus on väldanud 3 kuud järjest.

Kui tänavu juulis tehti indeksilinnades 1240 korteriomandi tehingut, siis augustis oli tehingute arv 1305. Võrdluseks- 2017. aasta augustis tehti indeksilinnades 1432 korteriomandi tehingut.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et indeksi stabiilse languse taga on Tallinna tehingute vähenemine võrreldes teiste maakonnakeskustega. „Hinnad on kõrged ja inimestel on valiku tegemisega aega, see võtab hoogu maha. Teisalt on ainuüksi Eesti kodumajapidamistel kontodel 7,2 miljardit eurot vaba raha, mis ammu enam intressitulu ei teeni, seega on karta, et vahepeal rahvusspordiks muutunud kinnisvarasse investeerimine tõuseb uuesti tuhast,“ ütles ta. „Paraku on nii, et kui mingi asi väga populaarseks muutub ja liiga kalliks läheb, on ka tulevase kollapsioht suurem,“ selgitas Sooman.

Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2017 on indeks languses 11 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 117 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

http://www.pindi.ee/2018/09/14/pindi-indeks-langes-jalle-korterihinnad-tipust-11/

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Ministeerium leevendab energiatõhususe nõudeid

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumErialaliitude ja ehitussektori esindajatega konsulteerimise tulemusel leevendab riik liginullenergiahoonete nõudeid, mis hakkavad kehtima alates 2020. aastast väljastatavatele ehituslubadele.

Ministeeriumis täna toimunud energiatõhususe ümarlaual osalenud liidud nentisid, et valmiva määruse nõuded pole enam nii karmid ning arutasid, kuidas liginullenergianõudeid kõige kulutõhusamalt saavutada.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist ütles, et hoonete energiatõhususe miinimumnõuded kehtestatakse lähtudes sellest, mis on hoone omaniku jaoks kõige mõistlikum. Ehk selle järgi, milline on vähim alginvesteeringu ja püsikulude summa hoone kasutusaja jooksul. Asjaolu, et energiatõhususe miinimumnõudele vastav hoone on omaniku jaoks kõige soodsam, ongi põhjenduseks, mille tõttu vastavad nõuded riiklikul tasemel sätestatakse.

Võrreldes varasemaga ei ole liginullenergiahoone nõue enam totaalne, vaid seda toetavad majanduslikust põhjendatusest ja tehnilisest teostatavusest lähtuvad erandid.

Minister Tammist selgitas, et liginullenergiahoone tase on määratud eeldusega, et toimub lokaalne taastuvelektri tootmine.

“Juhul kui lokaalne elektri tootmine ei ole majanduslikult tasuv või tehniliselt võimalik, ei pea hoone vastama liginullenergiahoone tasemele,” täpsustas Tammist.
Majanduslikku põhjendatust hindab kutsepädevusega kvalifitseeritud projekteerija.

Erisuse saavad ka alla 220-ruutmeetrised väikeelamud, mille puhul lükatakse liginullenergiahoone nõude rakendumine edasi viis aastat kuni uute kulutõhusate nõuete välja töötamiseni. Lisaks sellele täpsustakse väikeelamute käsitlust. Nõuded kehtestatakse kolmes kategoorias, lähtudes hoone köetavast pinnast. Väiksemate majade nõuded on võrreldes suuremate majadega leebemad. Palkmajadele sätestatakse nõudeid pehmendavad koefitsiendid.

Liginullenergiahoonete eelnõu ette valmistamisel on tehtud koostööd kõigi olulisemate ehitussektori liitudega. Nii ehitusettevõtjad, projekteerijad, arhitektid tehnosüsteemide insenerid kui kaugkütte ettevõtete esindajad on osalenud muudatuste sõnastamisel. Eelnõu väljatöötamisse kaasati Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Kütte ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Sotsiaalministeerium, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Soojuspumba Liit, Eesti Gaasiliit, Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Korteriühistute Liit.

Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded jõustusid Eestis esimest korda 2008. aastal. Iga viie aasta järel määratakse uus kuluoptimaalne energiatõhususe tase ning sätestatakse see miinimumnõudena.

Sooduspakkumine käsiraamatule “Tööleping ja töölepingu seadus”

Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseniVaid loetud päevad on võimalik Kinnisvarakooli e-poest tellida käsiraamat “Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseni” soodushinnaga!

      • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “3kmxvh” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
      • Pakkumine kehtib kuni 23.09.2018.

Käsiraamat “Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseni” annab ülevaate olulisematest töölepingut puudutavatest küsimustest. Käsiraamatu autor on Niina Siitam.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

 

EKFLi konverents „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“ toimub 17.10.2018

Eesti Kinnisvarafirmade Liit EKFLEesti Kinnisvarafirmade Liit korraldab 17.10.2018 koostöös LHV-ga  konverentsi „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“. Konverents toimub Park Inn by Radisson Meriton Conference & SPA Hotel Tallinn konverentsikeskuses aadressil Toompuiestee 27 / Paldiski mnt 4.

Ajakava

9.00 – 9.30 Osavõtjate registreerimine ja hommikukohv

9.30 – 9.35 Konverentsi avamine
Mika Sucksdorff, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimees

9.35 – 10.20 „Olukord kinnisvaraturul? Kuidas pank mõtleb?
Rain Gontmacher, LHV Panga Krediidijuht

10.20 – 11.10 Kinnisvaraportaalide tulevikunägemused
Priit Kallas, DreamGrow Digital OÜ tegevjuht

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Paavo Heil, Kinnisvara24.ee tegevjuht
  • Katrin Vilimaa, FB grupi „Korterite üürimine (maaklerita!)“ kaasomanik ja grupi „Investeerimine Kinnisvarasse“ omanik
  • Kaie Kass Agcay, Uus Maa Kinnivarabüroo juhatuse liige, turundusjuht

11.10 –11.40 Hispaania lõunaranniku turg investori ja maakleri pilgu läbi
Jaanus Laugus, OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa partner

11.40 – 12.00 Kes tulevad Eestisse? Kus nad töötavad ja kus nad elavad? Mida neile pakkuda, mida arendada?
Ave Lauren, Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti koordinaator

12.00 – 13.15 Lõuna

13.15 – 13.45 „Sotsiaalmeedia muutuvast mõjust Y, X, Z põlvkondadele
Paul Aguraiuja, Reklaamiagentuuri IMPACT 80720 tegev- ja loovjuht

13.45 – 14.45 „Arhitekti pilguga uusarenduste protsessile ja kvaliteedile
Ülar Mark, Arhitekt

Uutest arengutest Tallinna kinnisvara planeeringutes
Endrik Mänd, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti linna peaarhitekt – ameti juhataja asetäitja

Diskussioonipaneeli moderaator:

  • Ardi Roosimaa, OÜ Uus Maa Property Advisors juhatuse liige

14.45 – 15.05 Kohvipaus

15.05 – 15.50 „Mis on energiatõhususe hind kinnisvaraarenduses? Kas turg hangub?
Jarek Kurnitski, TTÜ professor

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Tiit Kuusik, AS Merko Ehitus Eesti kinnisvaraarenduse divisjoni direktor
  • Madis Mägi, Hausers Grupp OÜ juhatuse esimees
  • Timo Riismaa, Bonava Eesti OÜ juhatuse liige

15.50 – 16.30 Uusarendused vs järelturg. Hinnastus ja erisused.
Ingvar Allekand, OÜ Domus Kinnisvara juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Peep Sooman, Pindi Kinnisvara juhatuse liige
  • Mart Saa, Laam Kinnisvara OÜ juhatuse liige, partner
  • Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige

Konverentsi moderaatorid on EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüütel ja EKFLi juhatuse esimees Mika Sucksdorff.

Konverentsi tasu 160 €+km, EKFL liikmesfirma töötajale 105 €+km. Info ja registreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ ekfl.ee

Uus Maa: Market review August 2018

Uus MaaEven though the number of transactions in August was only higher than that of July, the real estate market in Tallinn has still been active, which is confirmed by the fact that in the first eight months of the year, 127 transactions more have been concluded in Tallinn in comparison to the same period last year (the growth during the year being 2%). In general, the real estate market of the capital has reached a calmer phase where the increase in the number of transactions is slowing down, and there is no reason to expect a large growth characteristic of the previous years.

The volume of residential premises having received a building permit has been decreasing already for some time. However, it does not adequately reflect the general situation of the real estate market, as according to developers, the application periods for building permits have been extended. In comparison to the same period in year 2017, the volume of established detailed plans with residential land as the main intended purpose has increased.

Regardless of the quick increase in the construction prices, the median price of apartments has stabilised, remaining between 1,700 and 1,800 EUR/m2 this year, depending on the month, and having increased by 6.3% during the first eight months in comparison to the same period last year. In August, 722 apartments were sold in Tallinn, with a median price of 1,725 euros per square metre. In comparison to last August which was one of the most active months of year 2017, the number of transactions dropped by 144, the median price, however, remained virtually at the same level.

 

The developments of the other larger cities in Estonia are slightly different from those in Tallinn – in Tartu, the growth of the current year has been amplified by the low baseline of last year – the number of transactions has increased by over 200 and the median price by 7.2% in the first eight months. The market of Tartu was also active in August – over 170 transactions were concluded for the fourth consecutive month, whereas last year no such results were achieved. The median price of the square metre of apartments was 1,330 euros in August, which was slightly less than in July but practically the same as last August.

The market of Pärnu depends on a few large developments even to a greater extent, and the volume of the latter last year was larger than this year – the price increase has been significant (+15% in comparison to the first eight months of last year) but the number of transactions has slightly decreased (21 in comparison to the same period last year). In August, 72 apartments were sold in Pärnu, with the median price of 1,169 euros per square metre. In comparison to July, the figure changed by –7.9% whereas in comparison to last August it increased by 20.5%.

Narva has caught a lot of attention lately but all the excitement has not resulted in positive statistics just yet. With its 61 transactions, August remained close to the annual average, whereas, similarly to June, the median price was one of the lowest of the year, only 325 EUR/m2. In comparison to last August, the number of transactions remained almost the same, whereas the median price dropped by nearly 70 EUR/m2.

In the first eight months of this year, 35 transactions less than last year were concluded in Narva (500→465), the median price of the transactions remained virtually at the same level (slightly under 400 EUR/m2).

At the end of summer, it is also appropriate to discuss the market of summer houses which, similarly to the market of apartments, was also influenced by the hot summer. According to the information of the Land Board, 79 transactions with summer houses were concluded in August all over Estonia, which is similar to the level of year 2014, as since then, around 100 transactions have been concluded in August. In the first eight months of the year, 583 transactions were concluded with summer houses, which is the lowest result of past five years. The median price of the transactions has somewhat increased. In years 2014 and 2015, it remained under 34,000 euros, in 2018, the figure was slightly over 36,000 euros.

Based on the figures of the past three years, the most active counties are Harju County with 852 transactions, Ida-Viru County with 427 transactions and Rapla County and Pärnu County with slightly over 100 transactions. Out of the transactions with built-up residential land, the share of transactions with summer houses exceeded 60% in Ida-Viru County; in Harju and Rapla Counties it was also over 30%. The most expensive summer houses are located in Harju County and the islands. Based on the figures of the past three years, the median price of the transactions was 54,700 euros in Harju County; speaking of the most active areas, the median price in Tartu County was nearly 43,000 euros, whereas the median price was one of the lowest in Ida-Viru County (nearly 11,000 euros).

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

19…27.09.2018 Kinnisvara täiendkoolitus – OLULINE