Riigi Kinnisvara toetab tudengeid stipendiumitega

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara nõukogu kinnistas 2019. aasta sügisperioodi stipendiumid. Stipendiumite eesmärk on toetada valdkondlikku teadus- ja arendustegevust.

Stipendiumikonkursile laekus kokku 13 inseneri- ja magistriõppe ning 5 doktoriõppe üliõpilase taotlust kolmest kõrgkoolist. Stipendiumid otsustati määrata kolmele magistriõppe tudengile igaüks summas 2000 eurot ning kahele doktoriõppe tudengile, igaüks summas 3000 eurot. Stipendiumiga toetatakse sel korral järgmisi üliõpilasi:

  • Eesti Kunstiakadeemia magistrant Elina Liiva lõputöö teemaga „Nähtamatud piirid ja reeglid“, kes uurib ruumiloome kitsaskohti olemasolevas seaduslikus raamistikus ja pakub välja lahendusi mitmekesise ning parema keskkonna loomiseks;
  • Eesti Kunstiakadeemia magistrant Mihkel Raev lõputöö teemaga „Quo vadis, Paldiski“, kelle töö keskendub suuremahuliste tööstusinvesteeringutega kaasnevate ruumiliste ohtude analüüsimisele Paldiski näitel;
  • Tallinna Tehnikakõrgkooli rakenduskõrgharidusõppe tudeng Anno Tarvis, kes analüüsib oma lõputöös Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskuse peremajade energiatõhusust, kaardistades tehtud ehitusvead ja pakkudes välja taskukohased renoveerimislahendused tugikeskuse sisekliima parandamiseks;
  • Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Lauri Hass, kelle innovaatiline teadustöö keskendub suuremõõtmelise 3D betooniprinteri armeeringu arendamisele ja katselisele valideerimisele, eesmärgiga töötada välja armeerimiskontseptsioon betoonist prinditud objektidele ning betoonprintimine seeläbi ehitusvaldkonnas laiemalt kasutusele võtta;
  • Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Tuule Mall Kull, kelle teadustöö uurib süvitsi küttesüsteemide juhtimist ja soojusväljastuse efektiivsust liginullenergiahoonetes, keskendudes juhtsüsteemide ebatäpsusest tuleneva energiakulu osakaalu hindamisele liginullenergiahoonete küttevajaduses ja püüab leida lahendusi süsteemide täpsemaks juhtimiseks.

​​​​​
Riigi Kinnisvara on toetanud valdkondlikku teadus- ja arendustegevust alates 2011. aastast, tehes seda kaks korda aastas toimuvate stipendiumikonkursside ja teadusuuringute toetuskonkursside kaudu. Ettevõtte põhikirja järgi on toetuste maksmise piirsumma kalendriaastas 0,5% kolme eelneva majandusaasta keskmisest puhaskasumist. Kaheksa aastaga on Riigi Kinnisvara toetanud kinnisvara- ja ehitusvaldkonna teadusuuringute läbiviimist enam kui poole miljoni euro ulatuses ning tudengeid stipendiumitega kokku juba rohkem kui saja tuhande euroga. Järgmised konkursid avame kevadsemestri alguses.

Rahandusministeerium: Põlva riigimaja loomise otsus tuleb teha lähiajal

RahandusministeeriumRiigihalduse minister Jaak Aab on täna Põlvamaal, et kohtuda kohalike omavalitsuste esindajatega. Plaanis on arutada riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöövõimalusi piirkonna elu edendamiseks. Veel külastab minister Põlva Noortekeskust.

„Põlva esindajatega kohtumise fookuses on võimalikud koostöökohad valla ja riigi osutavate teenuste pakkumiseks,“ ütles minister Aab. „Valla esindajad tutvustavad meile Põlva linna keskplatsi arendusplaane ja arutame, kuidas loodav riigimaja võiks sinna sobituda. Kohtumise järgselt analüüsivad veel Rahandusministeeriumi ja Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi spetsialistid koos valla esindajatega põhjalikult loodava riigimaja asukohta, sinna kolivate asutuste vajadusi teenuste osutamiseks ja maja loomise kulusid. Seejärel loodame lähiajal teha lõpliku otsuse riigimaja asjus.“

Hetkel on loodavasse riigimajja kavandatud 13 asutuse tööruumid ligikaudu 90 töötajale. Hoonesse on kavandatud Maksu- ja Tolliamet, Sotsiaalkindlustusamet, Muinsuskaitseamet, Tööinspektsioon, Rahandusministeeriumi Põlva talitus, Rahva Kultuurikeskus jt asutused. Lisaks varasemale kolimisettepanekule on kavandatud hoonesse tööruumid kohtule, prokuratuurile  ja tulevasele ühendatud haridusametile.

Minister kohtub Põlva noortekeskuses Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduste esindajatega, et arutada mitteõppivate ja –töötavate noortega seotud küsimusi.

Pindi Kinnisvara: Kasvavad kinnisvarahinnad suurendavad dividendivõimekust

Pindi KinnisvaraKinnisvaraturul on viimased aastad olnud hea tulususega, seega on tõusnud ettevõtete varade, eriti kinnisvarainvesteeringute väärtus, mis omakorda võimaldab maksta välja rohkem dividende.

Pindi Kinnisvara hindamisteenuse juht Andres Teder ütles, et firmades, kus ei ole viimastel aastatel kinnisvarainvesteeringuid turuväärtusele ümber hinnatud, tasuks tellida uus hindamine.

„Väärtuse hindamisel tuleb kasutada ettevõtteväliste professionaalsete hindajate abi, välja arvatud juhul, kui ettevõte ise omab vastava kvalifikatsiooniga spetsialiste,“ sõnas Teder.

„Kõrgem vara väärtus annab ettevõttele võimaluse kaasata ühelt poolt rohkem vahendeid äritegevuse arendamiseks, teiselt poolt on see ka suurepärane võimalus suurendada dividendimakseid,“ lisas ta.

Pindi Kinnisvara: „Jõuluks koju“ viskas kinnisvarahinnad taevasse

Pindi KinnisvaraKallite uusarenduste valmimine ja pühadeaegne tehingute vormistamine lennutas Eesti 17 suurema linna korterite keskmise tehinguhinna detsembris 7% võrra kõrgemaks ning indeks jäi pidama rekordilisel tasemel 1713 €/m².

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et kogu kasvu mootoriks olid Tallinna uusarendused. „Muuhulgas vormistati tehinguid kallimates Kesklinna arendusprojektides, mis mõjutab tervet turgu. Arendajad proovivad majad majandusaasta lõpuks üle anda ja elanikud tahavad ka jõuluks uude koju saada,“ selgitas ta.

Novembris oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 1594 €/m². Kui novembris tehti indeksilinnades 1415 korteriomandi tehingut, siis detsembris oli tehingute arv 1224.

Võrdluseks – 2018. aasta detsembris tehti indeksilinnades 1177 korteriomandi tehingut.

Võrreldes varasema hinnatipuga novembris 2019 on indeks 7 protsenti kõrgem. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 174 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Sotsiaalministeerium: Puudega inimestel on kodu kohandamiseks võimalus taotleda toetust

20. jaanuaril avaneb taotlusvoor, millega toetatakse kohalikke omavalitsusi puudega inimeste eluruumide kohandamisel. Kodu kohandamiseks on inimesel vaja pöörduda kohalikku omavalitsusse.

„Igal inimesel peab olema võimalus liikuda vabalt oma kodus ja saada ka kodust välja. Vahel piisab vaid väga pisikestest kohandustest, et tagada inimesele iseseisev toimetulek oma kodus,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Sel aastal on kõikidel omavalitsustel taaskord võimalus taotleda riigilt selleks vahendeid, et parandada oma inimeste toimetulekut. Kutsun kõiki üles seda võimalust kasutama.“

Täpsemat infot kodukohanduse taotlemise osas saab iga inimene uurida oma elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt, kes korraldab oma inimeste jaoks eraldi taotluste korje. Elanike taotluste alusel koostab KOV taotluse toetuse saamiseks ja esitab selle riigile otsuse tegemiseks. Pärast otsust kohandatakse kodud omavalitsuse toel ja riik kompenseerib KOVi kulud 85% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Selle aasta taotlusvooru eelarve on kaks miljonit eurot ja omavalitsustel on võimalik Riigi Tugiteenuste Keskusele esitada taotlusi 31. augustini.

Kohandamine tähendab eluruumi ümberehitamist sellisel viisil, et inimesele on loodud tema erivajadustest tulenevad spetsiifilised – näiteks kaldtee, platvormtõstuk jne –ümberehitused. Kohandamise käigus võib rajada ka näiteks erivajaduse tõttu ohutust tagava piirde, aiavärava automaatika või tuua köögi tööpinnad ja tehnika madalamale tasapinnale. Taotluse oma kodu kohandamiseks võivad esitada kõik puudega inimesed, sõltumata puudeliigist.

Esimene taotlusvoor toimus 2018. aastal ning selles rahuldati 56 omavalitsuse taotlused puudega inimeste eluruumide kohandamiseks. Kohalikud omavalitsused planeerisid eluruumide kohandamist kokku 2,34 miljoni euro eest. Teine taotlusvoor toimus 2019. aastal. Riigi Tugiteenuste Keskus rahuldas siis 74 omavalitsuse taotlused puudega inimeste eluruumide kohandamiseks. Kohalikud omavalitsused planeerisid eluruumide kohandamist kokku 5,09 miljoni euro eest.

„Ootame samavõrd aktiivset taotlemist ka kolmandas voorus,“ ütles Riigi Tugiteenuste Keskuse talituse juhataja Marek Atonen. „Seda toetab kindlasti ka taotlemise lihtsus omavalitsustele standardiseeritud ühikuhindade näol ja enam kui pooleaastane maksimaalne taotluse ettevalmistamise periood.“

Varasematel aastatel on kokku toetatud enam kui 1700 puudega inimese eluruumi kohandamist. Enim on toetatud tualettruumi kohandamist, kaldtee rajamist, platvormtõstuki paigaldust ning välis- või siseukse kohandamist.

Nõuanded koduostjale: lihtkirjaliku broneerimislepingu sõlmimine

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Kui koduostjal on kodu ostmiseks vajaliku raha olemas ja muid takistusi ostulepingu sõlmimiseks ei ole, võib koheselt asuda notariaalse kinnisvara ostu-müügilepingu sõlmimise etapi juurde. Kui aga näiteks ostja laenuläbirääkimised võtavad aega või on muid ajutisi asjaolusid, mis muudavad kodu ostmise kohese lepingu sõlmimise võimatuks, on mõistlik potentsiaalne uus kodu broneerida.

Broneerimislepingu olemus

Riigikohus broneerimislepingu olemust selgitanud selliselt, et broneerimislepingu sisu all tuleb mõista müüja kohustust jätta teatud ajavahemiku vältel broneerija kasuks kinnisasi võõrandamata. Seega ei või müüja, olles sõlminud potentsiaalse ostjaga broneerimislepingu, kinnisasja broneerimistähtaja jooksul teistele huvilistele müügiks pakkuda, reklaamida selle müüki massiteabevahendite kaudu ega pidada teiste isikutega sellealaseid läbirääkimisi.

Sisuliselt võetakse müügikuulutus broneerimisajaks maha või märgitakse kuulutuse juurde, et kinnisvaraobjekt on broneeritud. See meede annab ostjale suurema kindluse, et soovitud kinnisasi on broneerimistähtaja jooksul tema jaoks alles, ja tal on mõistlik aeg tehinguks vajalike tingimuste ettevalmistamiseks.

Samas ei või broneerimislepingu sisu vastata eellepingu tingimustele. Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Seaduse kohaselt, kui leping tuleb sõlmida teatud kindlas vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Kinnisasja võõrandamislepingud peavad olema notariaalselt tõestatud ja nii peab ka eelleping olema notariaalselt tõestatud.

Siit tulenevalt ei või broneerimisleping sisaldada osapoolte kohustust sõlmida müügileping.

Broneerimislepingu, mis on sõlmitud just nimelt kinnisasja broneerimiseks ja mis ei sisalda eellepingu tunnuseid, võib sõlmida lihtkirjalikult.

Kui koduostja sõlmib kinnisvaramüüjaga broneerimislepingu ja tasub broneerimistasu, kuid tehing jääb tegemata, siis ta broneerimistasu tagasi ei saa.

Kui broneeritud pakkumine jääb aktiivseks

Kui koduostja on pakkumisel olnud kinnisvaraobjekti broneerinud ja müüja (või müüja maakler) on lisanud kuulutusele märke “broneeritud” tähendab see, et järgmised huvilised saavad siiski oma huvi objekti vastu üles näidata. Müüja huvi on koguda järgmisi huvilisi juhuks, kui broneeringu teinud ostuhuvilisega tehinguni siiski ei peaks jõudma.

Sellise pool-müügi tingimustes võib aga järgmine ostuhuviline teha esialgsest kallima pakkumise. See omakorda võib müüjas tekitada kiusatust broneerimislepingut mittemillekski pidada ja vara järgmisele persoonile müüa. Selline käitumine oleks muidugi ebaeetiline ja broneerimislepingu rikkumine.

Selliste probleemide vältimiseks võiks kinnisvaraobjekti broneerimislepingu sõlminud koduostja paluda, et müüja kuulutuse täiesti maha võtaks. Iseasi muidugi, kas müüja selle ideega kaasa tuleb.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Arco Vara: Grupi uueks finantsjuhiks on Tiina Malm

Arco VaraArco Vara AS’i juhatus nimetas grupi uueks finantsjuhiks Tiina Malm’i. Tiina Malm (1981) on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli ärijuhtimise ja majandusarvestuse eriala ning töötanud aastatel 2005-2017 KPMG Balticsis vandeaudiitorina. 2017. aastast alates töötas Tiina Malm Arco Vara grupi pearaamatupidajana.

Arco Vara AS-i juhataja Tarmo Sild’i kommentaar:

“Arco Vara kontsern uuendab oma juhtimismeeskonda ja juhtimisstruktuuri. Lisaks Tiina Malm’ile, kes on viimase kahe aasta jooksul näidanud nii kompetentsi kui energiat, on plaanis esimese poolaasta jooksul teha vahetus kontserni üldjuhi kohal. Ettevalmistused selleks käivad. Kontserni aktsionärid peavad samuti valima uue nõukogu. On väga mõeldav, et kõik olulised muutused nõukogus ja juhatuses toimuvad aprillikuu jooksul koos 2019. a. aastaaruande kinnitamise ja kasumi jaotamisega, kui üldkoosolek nii otsustab.”

Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium: Võtame sel aastal ette kõige olulisematele majandusprobleemidele pikaajaliste lahenduste leidmise

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumEesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) eelmise aasta IV kvartali analüüsi tulemusel on majandusolukord hea, kuid prognoositakse majandusolukorra halvenemist.

Eelmise aasta viimase kvartali statistilised andmed näitavad, et 93% küsitletud ekspertide hinnangul on majanduse olukord hea. Positiivne hinnang on üle 80% püsinud juba enam kui kaks aastat.

Kui eelmisel aastal oodati 3,3%-list majanduskasvu, siis 2020. aastaks prognoositud kasv on 1,3 protsendipunkti võrra väiksem. Olulisimate majandusprobleemidena toovad eksperdid taas välja vähese innovatsiooni, välispartnersuhete ja oskustööjõu puuduse.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu sõnul on sel aastal loodav TAIES (teadus-, arendus-, innovatsiooni- ja ettevõtluse strateegia) suuresti innovatsiooni edendamiseks. „See loob aluse majanduse arenguhüppeks, mis keskendub just teadmistele ja intellektuaalsele kapitalile, mis peaks pikemas perspektiivis aitama Eesti majandusel läbi murda nii nn „keskmise sissetuleku lõksust“ kui ületama Konjunktuuri uuringu järgi kõige kaalukama probleemi: vähese innovatsiooni,“ lisas Karu.

Järgmisel kuuel kuul on 64% küsitletud ekspertide hinnangul Eesti majandusolukord halvem. Negatiivsed väljavaated on iseloomikud ka Eesti peamiste partnerriikide majandusele, seda ka Rootsis, Soomes, Lätis, Leedus ja Venemaal. „Hetkel on suuresti maailmakaubandus globaalselt pidurdunud, mille peamiseks põhjuseks tundub olevat USA-Hiina kaubandussõda,“ sõnas Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

Eratarbimise olukord on jätkuvalt hea. Sel aastal prognoosib EKI keskmise palga tõusu kuni 1490 euroni. Palgakasv tõotab alanud kümnendil aeglustuda, et tagada rahvusvahelise konkurentsivõime püsimine. Ühtlasi ootavad eksperdid mitmes valdkonnas hinnatõusu aeglustumist.

Hinnangud pere majandusolukorrale pole viimase aastaga oluliselt muutunud. Suurem osa peredest (65%) hindas detsembris, et nende majanduslik olukord on sama kui oli aasta tagasi. Majandusolukorra paranemist viimase aasta jooksul tundis 21% peredest ja halvenemist 14% peredest.

EKI toidukorv odavnes eelmise aasta viimases kvartalis 0,9%, kuid aastavõrdluses toidukorv siiski kallines 3,3% ehk 2,46€ võrra.

Scandium Kinnisvara: Keskmine üürikorter maksis 2019. aastal 62 600 eurot

Scandium KinnisvaraÜürikorterite arendamisele spetsialiseerunud Scandium Kinnisvara müügistatistika järgi maksis üürikorter 2019. aastal keskmiselt 62 600 eurot. Ostjate hulgas figureerisid nii esmakordsed kinnisvarasse investeerijad kui ka kogenud investorid. Viimaste puhul ulatus korraga ostetud korterite arv mitmel juhul kahekohalise numbrini.

 Eesti suurim üürikorterite arendaja Scandium Kinnisvara arendas ja müüs 2019. aastal üle 210 investeerimiskorteri. Keskmiselt tasuti ühe väikekorteri eest Tallinna ja Tartu lõikes 62 577 eurot. Kõige kallim investeerimise eesmärgil ostetud korter maksis 150 000 eurot ning kõige soodsam 39 750 eurot. Korterite suurused jäid vahemikku 12-48 ruutmeetrit.

 Maia Lõško, Scandium Kinnisvara müügijuht: “Kinnisvarainvestorite huvi üürikorterite vastu oli eelmisel aastal suur ning näitab jätkamise trendi ka sel aastal. Alustavad investorid ostsid eelkõige hinda ja funktsionaalsust Tallinna äärelinna piirkonnas, kus nii korterite absoluut- kui ka ruutmeetrihinnad jäid madalamale. Väga suur huvi oli aga nii alustavate kui pikaajaliste investorite puhul ka kesklinna luksuslike üürikorterite vastu, mis paistsid silma hea asukoha, majasiseste lisavõimaluste ja unikaalsuse poolest.”

 Väikekorterite ruutmeetrihinnad on reeglina tavakorterite ruutmeetrihindadest kõrgemad, kuna ehituslikud kulud ruutmeetri kohta on oluliselt suuremad. Siiski oli ka väikekorterite võrdluses ruutmeetrihindades olulisi erinevusi.

 Urmo Kallakas, Scandium Kinnisvara finantsjuht: “Väikekorterite lõikes jäi madalaima ja kõrgeima müüdud ruutmeetrihinna vahe enam kui kahekordseks. Soodsaima väikekorteri ruutmeerihind oli 2750 eurot ning kalleima 5630 eurot. Erinevus tulenes nii toote spetsiifikast kui ka asukohast. Soodsaima ruutmeetri-hinnaga üüristuudio müüdi äärelinnas nö standardses väikepindadega üürimajas. Kõrgeima ruutmeetrihinnaga korter paiknes aga Tallinna kesklinnas ajaloolises juugendstiilis hoones, kus lisaks väga unikaalsetele korteritele loodi maja elanikele ja kasutajatele lisavõimalused jõusaali, katuseterrassi ja paljude muude funktsioonide näol.”

Nii kesklinnas kui ka äärelinnas kasutasid paljud investorid lühiajalise rendi eeliseid, üürides korterit välja Airbnb või Booking vahendusel linnas ajutiselt peatuvatele turistidele ja spetsialistidele. Igapäevane haldus anti tihti professionaalsele teenusepakkujale. Mitmed suurinvestorid ostsid kortereid korraga suurema hulga, paigutades nii Eesti kinnisvarasse suurema summa.

Veel on võimalik registreeruda koolitusele “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine”

30/01/2020 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine“. Koolituse eesmärk on anda ülevaade kinnisvaraprojekti juhtimisest algusest lõpuni ehk alates soovist ja tahtest tegeleda kinnisvara arendamisega, kuni protsessi lõpuni ehk garantiiperioodi lõppemiseni.

Kinnisvara arendusprojekti juhtimise koolitus on suunatud:

  • eraisikutele ja väikeinvestoritele, kes plaanivad arendada endale kuuluval kinnistul kinnisvara;
  • investoritele, kes plaanivad soetada kinnistu, et sellel hakata arendama kinnisvara;
  • maakleritele, kes vahendavad uusarendusi ja soovivad hoomata kogu arenduse protsessi;
  • kinnisvara hindajatele, kes tegelevad kinnistute hindamisega;
  • kõigile kinnisvaraspetsialistidele, kes soovivad olla kursis kinnisvaraarendamise erinevate protsesside ja etappidega;
  • kõigile omavalitsustöötajatele ja riigiametnikele, kes puutuvad kokku kinnisvaravaldkonnaga.

Koolitus annab:

  • Ülevaate kinnisvaraarenduse protsessi etappidest ja nende keerukusest ning ajalisest kestvusest;
  • Praktilised teadmised, kuidas juhtida kinnisvaraarenduse protsessi ning kuidas arendusprotsess läbida kõige väiksema ajakuluga ning võimalikult väheste probleemidega.

Koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine” toimub 30/01/2020 Tallinna kesklinnas kell 10.00-15.30. Lektorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Marko Sula Noblessner Arendusest ja Andrus Väärtnõu, kes on Noblessner Arenduse investeeringute juht.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Arco Vara: Eesti väiksemates keskustes jäi korteriturul turuaktiivsuse tipp 2017. aastasse

Arco VaraArvestades Eesti elukondliku kinnisvaraturu edasisi arengutrende, ei prognoosita 2020. aastaks sarnaselt 2019. aastale enam märgatavat turuaktiivsuse ega ka hinnataseme kasvu. Korterituru osas jäi mitmetes suuremates keskustes üldine turuaktiivsuse tipptase 2017. aastasse, mille ületamist ei ole lähitulevikus enam oodata.

Mõnevõrra pikemas väljavaates on oodata senise elukondliku kinnisvaraturu tsükli kasvufaasi pöördumist langusfaasiks üle-Eestiliselt. Turu jahenemist on kinnitamas nii järelturu tehinguaktiivsuse alanemine kui ka struktuurse hinnakasvu tempo järk-järguline aeglustumine, piirkonniti pakkumiste arvu kasvule pöördumine ning potentsiaalse ostjaskonna majandusliku kindlustunde halvenemine. Eesti jääb jätkuvalt sõltuvaks ennekõike meie naaberriikide ja põhiliste kaubanduspartnerite käekäigust, sest majanduslikult suhteliselt avatud riigina oleme vastuvõtlikud ka kõikvõimalikele rahvusvahelistele probleemidele, seda eeskätt laenuturu osas.

Kinnisvaraturg on möödunud finants- ja majanduskriisi aegsest perioodist tugevalt taastunud, buumiaegsed hinnatipud on vahepealset inflatsiooni ja ostujõu muutusi arvestamata suuremates keskustes ületatud, mille järgselt on asunud kinnisvaraturg alates 2018. aastast stabiliseeruma. Prognooside tegemine on muutunud keerulisemaks kui veel varasemalt, sest kõikvõimalikud näitajad on turul asunud ilmestama suhteliselt marginaalset kasvu- või langustrendi, liikudes juba pikemat aega pigem külgjoones. Nii Tallinnas kui ka Tartus ja vastavate keskuste lähiümbruses eelolevatel aastatel elanike arvu kasv jätkub, kuid probleemkohaks jäävad endiselt Eesti väikelinnad, kus on üsna suur hulk varasid lisatagatiseks just Tallinnasse ja Tartusse ostetud varadele.

2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses Arco Vara poolt prognoositud 2019. aasta trendide osas võis kinnisvaraturul enamjaolt märgata I poolaastal ootuspäraseid sündmusi. 2019. aasta II poolaasta kujunes tegelikkuses aga tunduvalt optimistlikumaks kui oleks võinud veel aasta alguses prognoosida. Nii turuaktiivsuse muutuse ulatus kui ka hinnakasvu aeglustumine ei kulgenud aasta lõikes tervikuna oodatud suurusjärgus, kuid enamike trendide suund on olnud siiski ettenähtav. Kuna Tallinna ja Tartu korteriturgu mõjutavad suuresti tehingud uute korteritega, mille mõju kogu aasta vältel on keeruline üheselt prognoosida, on väikelinnade trendid iga-aastaselt oluliselt selgemini tajutavad.

“Kinnisvaramaakleri ABC” annab praktilisi näpunäiteid, kuidas olla edukas maakler

Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerileKäsiraamat „Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile“ annab praktilisi soovitusi ja nõuandeid  maakleriametis alustamisega, kuni maakleri ja maakleribüroo suheteni ning tehingute tegemiseni.

„Ma puutun kinnisvaramaaklerite, nende murede ja rõõmudega kokku igapäevaselt,“ ütleb käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Pikk kogemus maakleribüroo juristi ja koolitajana annab hea baasi kirjutada just sellest, kus maaklerite king kõige rohkem pigistab. Siiani ei olnud ühte head kohta, kus selle kinnisvaramaakleri ameti kohta terviklikku infot otsida. Nüüdseks on vajalik teadmine kaante vahele jõudnud,“ lisas Hindpere.

Käsiraamat keskendub praktilistele soovitustele ja nõuannetele, mis pakuvad mõtlemisainet kõikidele, kel on huvi maakleriameti vastu. Vaid täiuslik teadmine töö terviklikust protsessist annab võimaluse osutada kvaliteetset teenust.

Samuti pakub käsiraamat mõtlemisainet juba tegutsevatele maakleritele, kuidas senine töö efektiivsemaks muuta.

Käsiraamatu „Kinnisvaramaakleri ABC“ autor Evi hindpere on ka käsiraamatute „Kinnisvaraõiguse ABC“, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor ning „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

Soodsaim võimalus kinnisvarakäsiraamatute soetamiseks on Kinnisvarakooli raamatupood https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/. Samuti on käsiraamat võimalik leida suuremate raamatupoodide müügilettidelt ja internetipoodidest.

Lisad

Uus Maa: Mida toob kaasa uus üüriregulatsioon

Uus MaaEsimest korda ligi 20 aasta jooksul on seadusandjal plaanis muuta võlaõigusseadust osas, mis reguleerib suhteid üürileandja ja üürniku vahel. Vaadates neid muudatusettepanekuid lähemalt, näeb nii positiivset kui negatiivset.

Enamasti soovib seadusandja parandada üürileandja positsiooni üürisuhtes. Nimelt on seni üüriregulatsioon väga tugevalt üürniku kasuks olnud ja üürnikku kaitstakse justkui nõrgemat poolt, kuigi tihti on nii üürileandja kui ka üürnik mõlemad tavalised inimesed, kellel on võrdsed võimalused oma õigusi kaitsta.

Toon järgnevalt välja olulisimad punktid, mida uue üüriregulatsiooniga seoses silmas pidada.

Leppetrahv

Üürileandja jaoks on teretulnud võimalus nõuda üürnikult leppetrahvi mitterahaliste kohustuste rikkumisel (näiteks suitsetamine üüripinnal, kodulooma loata majutamine jne).

Leppetrahvi piiritletud lubatus on hea, kuna üürileandja ei pea sellisel juhul hakkama tekkinud kahju tõendama ja saab nõuda leppetrahvi, mis on varasemalt kohustuse rikkumise puhuks üürnikuga kokku lepitud. Näiteks, naabrite häirimisest tekkinud kahju suurust on rahaliselt väga keeruline hinnata, mistõttu leppetrahv aitab sellise rikkumise puhul üürileandjal oma nõuet lihtsamini maksma panna.

Üürileandjal tuleb meeles pidada aga seda, et leppetrahvi suurus ühe rikkumise kohta ei tohi ületada 10 protsenti kokkulepitud ühe kuu üürist ning ka kõrvalkuludest ja hoone korrashoiu- ning parenduskuludest juhul, kui viimaseid peab kokkuleppe kohaselt kandma üürnik.

Kui leppetrahve on ühes kuus rohkem kui üks, võib üürnikult nõutav summa olla kuni 20 protsenti kokkulepitud üürist ning kõrvalkuludest ja hoone korrashoiu- ning parenduskuludest juhul, kui viimaseid peab kokkuleppe kohaselt kandma üürnik.

Leppetrahvi ei saa üürnikult nõuda, kui seda pole lepingus eelnevalt kokku lepitud (kirjas peab olema konkreetne summa iga rikkumise puhul).

Kõrgem viivisemäär

Samuti on üürileandjal aastast 2021 õigus nõuda üürnikult kuni 3 korda seaduses sätestatust kõrgemat viivisemäära, kui rahalise kohustusega viivitatakse. See tähendab, et üürileandja saab üürnikult nõuda kuni 0.066% viivist päevas, mis teeb 1000 eurose võlgnevuse korral ühe päeva viiviseks 0.66 eurot (19.8 eurot 30 päeva eest).

Üürilepingu lihtsustatud ülesütlemine

Lihtsamaks muutuvad ka mõningad üürilepingu ülesütlemise võimalused juhuks, kui üürnik ei täida oma rahalisi kohustusi õigeaegselt (näiteks kui üürniku poolt võlgu oldav üür või tagatisraha ületab kahe kuu eest maksmisele kuuluva tasu).

Ühel Uus Maa kliendil oli juhtum, kus korterit üüris esmapilgul korralik inimene. Mõne kuu pärast jäi ta aga üürileandjale võlgu. Tuli välja, et tegemist on nime muutnud isikuga, kellel on kriminaalne minevik ja kes on ka varasemalt üüripindadel sarnaselt võlgu jäänud. Üürnik oli aga seadusest teadlik ja maksis mingi osa üürist näiteks kahe kuu tagant ära (et vältida kolme kuu eest võlgu jäämist, mis annaks aluse üürileandjale leping lõpetada). Tagatipuks vahetas üürnik ka uue madratsi, mis üürileandja oli pinnale ostnud, vana vastu välja. Uue regulatsiooni järgi oleks üürileandja saanud võlgnevuses oleva üürniku lepingu lõpetamisega tegelema hakata juba kahe kuu võlgnevuse korral.

Samas on praeguses eelnõus ikkagi võetud leebem lähenemine ja üürileandja peab näiteks kahe kuu üürivõlgnevuse puhul üürnikule andma täiendava tähtaja (14 päeva) võlgnevuse kustutamiseks. Kui üürnik selle aja jooksul võlgnevuse tasub, ei saa üürileandja lepingut ühepoolselt lõpetada. Täiendavat tähtaega ei pea üürileandja andma ainult juhul, kui ta on 2 korda sama aasta jooksul seda juba andnud. Selline täiendava tähtaja nõue tundub siiski soosivat pahatahtlikke üürnikke.

Kõrgema tagatisraha nõudeõigus

Seadus muutub pisut ka tagatisraha maksimaalse määra osas. Nimelt saab üürileandja uue regulatsiooni järgi nõuda, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri või kuni Eesti keskmise brutokuupalga ulatuses, mille Statistikaamet on avaldanud lepingu sõlmimisele eelnenud kalendriaasta kohta. Valik sõltub sellest, kumb näitaja on suurem.

Tagatisraha suurema nõude lubatus on iseenesest tore, kuid kui vaadata turupraktikat, siis väga vähesed üürileandjad kasutavad maksimaalset tagatisraha nõuet. Pigem on turul trend nõuda tagatisraha ühe kuu eest.

Samas on tagatisraha üks väheseid üürileandja efektiivseid kaitsevõimalusi, mistõttu peaksid nad seda kasutama nii laialdaselt kui võimalik. Üürnikul on tagatisraha õigus maksta kolme kuu jooksul võrdsetes osades, ehk ka üürniku jaoks ei ole sellisel juhul kõrgem tagatisraha nõue liigselt koormav. Üürnik, kes ei soovi tagatisraha üldse maksta või soovib seda teha minimaalses määras, peaks üürileandja häirekella käima lööma, kuna see võib viidata asjaolule, et üürnik pole piisavalt maksejõuline, et üüri või kõrvalkulusid korralikult tasuda.

Mida tuleks aastast 2021 kajastada lepingus üürileandjal ja mida peaks jälgima üürnik?

Aastal 2021 sõlmitud üürilepingusse tuleks üürileandjal kirja panna leppetrahvid igasuguste kohustuste rikkumise puhul (näiteks suitsetamine, lemmikloomade loata pidamine, naabrite häirimine jne). Samamoodi ka viivisemäär, kui soovitakse seaduses sätestatust kõrgemat määra kasutada (lubatud kuni kolmekordne tõus).

Kuna uue eelnõu järgi on lubatud remondifondi väljanõudmine üürnikelt, siis peaksid nad jälgima, kas nad on sellega nõus (üürileandja peaks loomulikult sellise nõude esmalt lepingusse panema, kui soovib seda üürnikult nõuda). Hiljem üürnik remondifondinõuet vaidlustada ei saa, nagu varasemalt tehti („vana“ regulatsiooni järgi).

Üürnik peaks jälgima ka seda, millises seisundis ta üüripinna pärast lepingu lõppemist peab üürileandjale tagastama. Nimelt on uue seaduse järgi võimalik kokku leppida, et üürnik tagastab pinna seisukorras, milles on kõrvaldatud loomulikust kulumisest tekkinud puudused (või hüvitab selle kõrvaldamise kulud).

Eelnõu ei lahenda mitmeid praktikas esinevaid probleeme

Suur probleem, millega üürileandjad on silmitsi seisnud on seotud üüripinna valdusega. Nimelt võib üürileandja lepingu pahatahtliku üürnikuga küll lõpetada, kuid kui ta välja ei koli, peab üürileandja pöörduma kohtusse, et üürnikust vabaneda (enda poolt organiseeritud abi kasutada ei saa ehk üüripinnale seda valdava isiku loata siseneda ei tohi). Pahatahtlike üürnike puhul tuleks igal juhul võimalikult kiiresti oma nõuded kohtus maksma panna. Seda kiiremini vabaneb üürileandja soovimatust üürnikust. Seda, nii nimetatud puuküürnike probleemi, uus regulatsioon ei paranda.

Samuti ei lahenda uus eelnõu pandiõiguse probleemi. Nimelt on üürileandja üheks tagatiseks see, et ta võib üürniku asjad, mis on üüripinnal, pantida. Seda õigust on keeruline aga teostada, kuna asju pinnalt eemaldada üürileandja ei või ja kui üürnik need ise ära viib, ei ole üürileandjal efektiivselt pandiõigust võimalik teostada.

Üürileandja jaoks on negatiivne uues eelnõus ka see, et üüripinna võõrandamisel ei saa uus omanik enam üürilepingut lõpetada, kui ta tungivalt ise vajab selle kasutamist (näiteks soovib seal ise elada). See ilmselt pärsib üüripindade müüki ostjatele, kes soovivad pinda osta endale koduks. Selline võimalus eemaldati uuest eelnõust, kuna arvatakse, et vastavat sätet on keeruline teostada. Samas oleks eemaldamise asemel olnud võimalus sätet täiendada ja seda üheselt mõistetavamaks muuta.

Kokkuvõtteks

Käesolev eelnõu tundub paljuski kosmeetilist laadi. On parandatud mitmeid osapoolte vahelisi suhteid reguleerivaid sätteid, kuid põhilised asjad, mis ka ühiskonnas enim kõneainet leiavad, on jäetud tähelepanu alt välja. Suurimaks probleemiks pean seda, et midagi pole ette võetud nn puuküürnike probleemiga.

Loodan, et enne 2021. aastat peetakse veel arutelusid ning erinevaid osapooli kaasates saavad lahenduse ka üüripinna valduse, pandiõiguse ja võõrandamisega seotud kitsaskohad.

Arco Vara: Hinnakasv jätkab elamispindade turul aeglustumist

Arco VaraUute ega ka järelturu korterite hinnakasv ei ole enam hiljaaegu kiirenenud. Järelturul on aeglustuv kasv jäänud valdavalt 3 – 6% vahemikku, mis veel mõni aeg tagasi püsis mõnevõrra kiirem just väljaspool Tallinna ja Tartut.

2018. aasta lõpust on aastane hinnakasv mitmetes piirkondades aeglustunud kõigest mõne protsendini, piirkonniti jätkub edasine kasvutempo aeglustumine. Uute korteritega tehtavate tehingute osakaalu stabiliseerumise ning ka Eesti kõige mahajäänumate piirkondade aktiivsuse kasvamise järgselt on vahepeal kasvukiirused erinevais paigus ühtlustunud, kuid seda ainuüksi ajutiselt, sest 2019. aastal võis juba täheldada Eesti väikelinnade ja Tallinna vahelise hinnadiferentsi taaskordset suurenemist. Kuna hinnakasv jääb ettevaatavalt järjest marginaalsemaks, ei ole välistatud, et periooditi näeme lähitulevikus mitmetes piirkondlikes keskustes aeglaselt alanevat hinnataset, mida on juba nii mõneski väikelinnas olnud 2019. aastal täheldada. Nii Tartus, Pärnus kui ka Tallinnas siiski mõõdukas hinnakasv kõigi eelduste alusel 2020. aasta vältel jätkub.

Eesti elamuturust moodustavad valdava osa eelmisel sajandil ehitatud hooned, mis on tänasel hetkel võrdlemisi kehvas seisukorras. Kõrge moraalse kui ka füüsilise kulumiga elamuid on pakkumisel suurel hulgal, mis on hinnakasvu kiirenemist ja üksikelamu eelistamist korterile seni tagasi hoidnud. 2018. ja 2019. aasta vältel võis sarnaselt korteriturule ka elamuturul märgata piirkonniti turuaktiivsuse alanemist, sest pakkumise maht on kasvanud nõudluse kõrval tugevalt alanenud ning pakkumishinnad kerkinud. 2020. aastal tõenäoliselt elamuturul tehingute arvu tasakaalukas langus jätkub, kuna paralleelselt on taandumas ka uusehitiste püstitamine. Erinevalt korteriturust hoiavad aga Eesti elamuturgu endiselt pigem Harjumaa välised piirkonnad. Elamuturu edasist kasvu takistavad korterituruga suhteliselt sarnased tegurid, mistõttu on mõningase viitajaga oodata ka elamuturul turuaktiivsuse piirkondliku languse süvenemist ja hinnakasvu senise kasvutempo aeglustumist.

Käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine” soodushinnaga

Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel (Martina Proosa, Pille Pettai)Telli käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamiselKinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

  • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “rclh44 ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
  • Pakkumine kehtib kuni 19.01.2020.

Käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel” annab hea ülevaate ehitusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest praktilisemas võtmes. Käsiraamatu autorid on Martina Proosa ja Pille Pettai.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvara ABC