24/10/2019 toimub koolitus “Ehitusvaldkonna riigihangete hanke- ja rakenduspraktika”

24/10/2019 toimub koolitus “Ehitusvaldkonna riigihangete hanke- ja rakenduspraktika“. Koolituse eesmärk on anda ülevaade aktuaalsetest teemadest ja küsimustest ehitusvaldkonna riigihangetes ning tõlgenduspraktikas.

Koolituse “Ehitusvaldkonna riigihangete hanke- ja rakenduspraktika” sihtrühm on:

  • kõik ettevõtted, kes osalevad pakkujanaehitustööde riigihangetel;
  • kõik avaliku sektori institutsioonid, kes osalevad riigihangetes ehitustööde hankijatena;
  • juristid, kes nõustavad ettevõtteid ja avalik-õiguslike institutsioone ehitushangete alastes küsimustes;
  • kõik inimesed, kelle tööülesanneteks on riigihangete korraldamine või nendel osalemine.

Ehitusvaldkonna riigihangete hanke- ja rakenduspraktika” toimub 24/10/2019 kell 19.00-15.30 Tallinna kesklinnas.  Lektor on advokaadibüroo Entsik & Partnerid vandeadvokaat Marko Mehilane.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Nõuanded koduostjale: mis on kinnistu mõttelise osa kasutuskord?

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Kui laenuvõtja soovib osta ehk laenutagatiseks pakkuda pangale mõttelist osa kinnisvarast, nõuab laenuandja enamasti, et oleks olemas kinnistusraamatusse kantud notariaalne kasutuskord.

Mõtteline osa kinnisvarast võib näiteks tähendada olukorda, kui laenu tagatiseks läheb näiteks pool (paaris-)majast, mida ei ole korteriomanditeks jagatud ehk olukorda, kus inimene omab näiteks 1/2 maja. Mõttelise osaga võib olla ka tegemist olukorras, kus ostetakse-müüakse mingit osa korteriomandist. Tavapäraseks võib pidada olukorda, kus korteriomandist mõtteliste osade omanikeks saavad elukaaslased. Sellisel puhul kasutuskorda ei ole vaja. Muud juhud korteriomandist mõttelise osa ostmisel-müümisel on pigem erandlikud.

Mõttelise osa pantimise juures ehk hüpoteegiga koormamise juures nõuab laenuandja, et kinnistusraamatusse oleks kantud notariaalselt kinnitatud kasutuskord. Kasutuskord on kokkulepe selle kohta, kuidas konkreetset kaasomandis olevat kinnisasja kasutatakse ehk milline kaasomanik millist kinnisvara osa kasutab.

Kasutuskord võib reguleerida näiteks kinnisasja kasutust selliselt, et ühe korteriomanditeks mittejagatud, kuid kahe korteriga elamu ühte korrust kasutab üks perekond ja teist korrust teine perekond, trepikoda ja keldrit kasutavad mõlemad kaasomanikud ühiselt.

Kasutuskord võimaldab ära jagada näiteks hooviala kasutuse. Uute korterelamute juures jagatakse kasutuskorra alusel ära parkimiskohtade kasutamine.

Laenuandja nõuab kinnisvara mõttelise osa puhul kasutuskorda sel põhjusel, et laenu tagatiseks panditav vara oleks üheselt piiritletud. See selgus võimaldab laenu tagastamise probleemide puhul laenuandjal vara efektiivsemalt realiseerida.

Kasutuskorra kokkuleppe sõlmimine on tehniliselt väga lihtne. Tuleb võtta hoone ja/või maatüki plaan ja sellel punase-rohelise-sinise vildikaga märkida, kes millist kinnisasja osa kasutama hakkab, ning notar vormistab juba ülejäänu, mh kasutuskorra kinnistusraamatusse kandmise.

Kasutuskorra kokkuleppe sõlmimise juures on praktikas keerulisem osa kaasomanike vahelise sisulise kokkuleppeni jõudmine ja kaasomanike notariaalse lepingu sõlmimisele kohale ajamine.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

KV.EE üüripakkumiste analüüs: Tallinna korterite üüripakkumine on kaldu kesklinna suunas

Kinnisvaraportaal KV.EETallinna üürikorterite vakantsetest pakkumistest ligi pooled asuvad Tallinna kesklinnas. Tallinna suurimas linnaosas ehk Lasnamäel, kus elab 118 000 inimest ehk üle veerandi tallinlastest, asub pakkumisel olevatest üüripakkumistest kõigest 10%. Nii võib öelda, et kõige enam tuleb üürniku leidmise nimel võidelda kesklinna üürikorterite omanikel, leiab portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

Analüüsisime portaali KV.EE üüripakkumisi. Kokku 940 üüripakkumisest asuvad Tallinna kesklinnas 462 ehk ligi pooled. Seejuures on Tallinna kesklinna elanike arv ainult 61 500 ehk 14% kogu Tallinna inimeste arvust. Nii on Tallinnas 1000 inimese kohta keskmiselt 2,1 vakantset üürikorteri pakkumist, kesklinnas aga koguni 7,5.

„Kesklinna vakantsete üürikorterite kolossaalselt suur pakkumiste arv võrreldes teiste linnaosadega peegeldab tõest siiski ainult ühte tahku. Kesklinna üüriperioodid on tihtipeale lühemad. Seetõttu on korterid sagedamini pakkumises. Äärelinnas aga venivad üüriperioodid pikemaks. Nii ei ole vakantsete pakkumiste info alus otsustamaks, et üürnikega asustatud ja hetkel aktiivses pakkumises mitteolevate üürikorterite proportsioon oleks linnaositi samasugune. Siiski võib eeldada, et kesklinna korteritest on suurem osakaal üürikortereid kui näiteks „mägedel“,“ kommenteeris Tarvo Teslon.

Üürileandjate vaieldamatu lemmik on kahetoaline korter. Nende pakkumiste maht moodustab üürikorterite pakkumistest ligikaudu 40-50%. Kahetoaliste korterite proportsioon üüripakkumiste koguarvus on üsna sarnane kõikides linnaosades.

„Üürikorter on muutunud järjest tavapärasemaks ja aktsepteeritumaks eluasemeks. Siiski on üürnikud vanuse lõikes kaldu pigem noorema põlvkonna poole. Noored eelistavad väiksemat tubade arvu. Samas on väiksem korter soodsama üürihinnaga,“ põhjendas Tarvo Teslon väiksemate üürikorterite pakkumiste suuremat arvu.

Ühetoalisi kortereid on 2019. a oktoobri seisuga portaalis KV.EE pakkumisel 224 ehk ligi veerand pakkumiste kogumahust. Nelja ja enama toaga korterite arv oli 72 ehk 8% pakkumiste koguarvust.

„Väikeste ehk ühetoaliste ja väga väikeste alla 20-ruutmeetriste korterite puhul tuleb arvestada, et see kaup leiab soodsa hinna tõttu üürniku enamasti üsna kiiresti. Pole sugugi imekspandav, kui ühetoalise korteri omanikul on tund aega peale portaalis KV.EE üürikuulutuse avaldamist juba 4-5 üürihuvilist, kelle vahelt sobilik üürnik leida,“ iseloomustas Tarvo Teslon väikeste korterite üürituru aktiivsust.

„Suuremate korterite puhul on pakkumisi aga napilt. Vaatamata üürikorteri üha tavapärasemaks eluasemeks muutumisele on Eestis valdavalt ikkagi kombeks eluaset omada. Nii otsustatakse sageli suure korteri üürimise asemel see endale pigem osta. Teisalt ei julge üüriinvestorid samuti liiga palju suuri kortereid üürileandmiseks soetada, sest korteri suurusest tuleneb korteri kõrgem üürihind. Kõrge üürihind aga tekitab olukorra, kus üürnike on juba keerulisem leida,“ põhjendas Tarvo Teslon suurte üürikorterite vähest arvu.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Baltic Horizon Fund: Väljamakse investorile

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS kui Baltic Horizon fondi (Fond) fondivalitseja võttis vastu otsuse teha osakuomanikele rahaline väljamakse ligikaudu 2.29% ulatuses Fondi 2019.a. kolmanda kvartali kaalutud keskmisest puhasväärtusest. Väljamakse suurus kokku on ligikaudu 3.06 miljonit eurot, mis ühe osaku kohta on 0.027 eurot. Väljamakse viimase 12 kuu jooksev tootlus on 7.8%, mis põhineb Tallinna börsil oleva osaku kolmanda kvartali viimase päeva sulgemishinnal.

Fond on viimase 12 kuu renditulust kokku teinud väljamakseid 10.25 miljoni euro eest (2.12 miljonit eurot 2018.a. IV kvartalist, 2.45 miljonit eurot 2019.a. I kvartalist, 2.62 miljonit eurot 2019.a. II kvartalist ja 3.06 miljonit eurot 2019.a. III kvartalist).

Väljamaksed Fondi arvelt tehakse 1 November 2019.a. Väljamakseid on õigus saada osakuomanikel, kes on registrisse kantud kui osakuomanikud 30 Oktoober 2019.a. T2S arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga (Fikseerimispäev).

Baltic Horizon Fund declared approx. EUR 3.06 million cash distribution to investors

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS as the management company of Baltic Horizon Fund (the Fund) has approved a cash distribution of approx. 2.29% of the Fund’s Q3 2019 weighted average net asset value to its unitholders. This equals to approx. EUR 3.06 million in total and EUR 0.027 per unit. The pay-out also represents a 7.8% rolling distribution yield for the past 12 months based on the closing unit price of the last day of Q3 2019 on Nasdaq Tallinn stock exchange.

In total, the Fund has paid out EUR 10.25 million from the operating results of the last twelve months (EUR 2.12 million from Q4 2018, EUR 2.45 million from Q1 2019, EUR 2.62 million from Q2 2019 and EUR 3.06 million from Q3 2019).

Payments will be distributed from the Fund on 1 November 2019. Unitholders entitled to receive distributions will be determined according to a unitholders list as of 30 October 2019 end of business day in T2S settlement system (Record date).

Merko Ehitus: Ettevõtte uueks juhatuse esimeheks Ivo Volkov

MerkoAS Merko Ehitus Eesti nõukogu nimetas ettevõtte uueks juhatuse esimeheks Ivo Volkovi, kes asub ametisse 1. jaanuaril 2020. Senine juhatuse esimees Keit Paal jätkab ametis 2019. aasta lõpuni. Ivo Volkovi kõrval jätkavad AS Merko Ehitus Eesti juhatuse liikmetena Jaan Mäe, Alar Lagus ja Veljo Viitmann.

„Meil on väga hea meel, et oleme oma meeskonda leidnud Ivo Volkovi näol võimeka eestvedaja, kelle senine töö tipptasemel konkureerivate ettevõtete juhtimisel toob Merkosse juurde kogemusi ja täiendavat kompetentsi. Usume, et Ivo on tugev täiendus Merko kogenud meeskonnale, et jätkata meie tellijatele parima ehitusteenuse ja korteriostjatele parima toote pakkumist,“ kommenteeris AS Merko Ehitus Eesti nõukogu esimees Andres Trink.

„Senine juhatuse esimees Keit Paal ja juhtkond laiemalt on koos töötajatega teinud Merko kontserni suurimas tütarettevõttes head tööd – on tehtud uusi investeeringuid, panustatud ettevõtte digiehituse ja kvaliteedijuhtimise valdkonna arendamisse ja käivitatud mitmeid olulisi arendusprotsesse. Ka majandustulemuste poolest on ettevõte olnud heas seisus ja see on tugev alus, millelt edasi minna,“ lisas Trink.

Ivo Volkov töötab praegu PKC Group Plc Euroopa ja Lõuna-Ameerika tootmistegevuste asepresidendina, lisaks on ta PKC Eesti AS-i juhatuse liige. Varasemalt on ta olnud PKC Group Plc Lõuna-Ameerika regionaalne direktor, PKC Eesti AS-i juhatuse esimees, Cargotec Estonia AS-i juhatuse esimees ning töötanud erinevatel positsioonidel Elcoteq kontsernis.

“Mul on suur au ja hea meel, et mind valiti Eesti ühe väärtuslikema ettevõtte tütarettevõtte juhiks. Liitun Merkoga põneval ja muutusterohkel ajal, mis nõuab konkurentsis püsimise ja ettevõtte edasise arengu nimel kõvasti pingutamist. Pärast pikka kogemuste omandamist rahvusvahelistes ettevõtetes nii Eestis kui kaugemal usun, et suudame koos Merko professionaalse ja pühendunud meeskonnaga hoida edu kinnisvara- ja ehitusturul ka tulevikus. Omalt poolt tahan anda selleks oma parima,” ütles Ivo Volkov.

AS Merko Ehitus on rahvusvaheline kinnisvara- ja ehituskontsern, mille tütarettevõtted tegutsevad Eestis, Lätis, Leedus ja Norras. Kontsernis töötab üle 760 töötaja ning Eesti tütarettevõttes ligi 500 inimest. AS Merko Ehitus Eesti pakub terviklikku peatöövõtu teenust hoonete, insener- ja energiarajatiste ehituses, lisaks teostab oma tööjõuga betoonitöid, torustike ja teede ehitust. Merko on Eesti suurimaid korteriarendajaid, olles rajanud kodu tuhandetele peredele.

Merko Ehitus: Kontserni tütarettevõtte juhatuse esimehe volituste pikendamine ja uue juhatuse esimehe nimetamine

MerkoAS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti nõukogu otsustas pikendada juhatuse esimehe Keit Paali volitusi 31. detsembrini 2019 ja nimetada alates 1. jaanuarist 2020 ettevõtte uueks juhatuse esimeheks Ivo Volkovi.

Ivo Volkovi volitused AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimehena kehtivad 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2022. AS Merko Ehitus Eesti juhatuse liikmetena jätkavad Jaan Mäe, Alar Lagus ja Veljo Viitmann.

Ivo Volkov töötab praegu PKC Group Plc Euroopa ja Lõuna-Ameerika tootmistegevuste asepresidendina, lisaks on ta PKC Eesti AS-i juhatuse liige. Varasemalt on ta olnud PKC Group Plc Lõuna-Ameerika regionaalne direktor, PKC Eesti AS-i juhatuse esimees, Cargotec Estonia AS-i juhatuse esimees ning töötanud erinevatel positsioonidel Elcoteqi kontsernis.

Uus Maa: Millal peab saadud rahast riigile 20% tasuma?

Uus MaaNeid olukordi, mil ostetud korter tuleb üsna pea edasi müüa, juhtub ikka. Olgu põhjuseks pere suurenemine, uue töökoha leidmine teises piirkonnas või lihtsalt mõni muu konkreetne vajadus kolida. Sel puhul pöördutakse tihti meie poole küsimusega, kas müües korteri, peab seal enne alaselt elama kaks aastat, vastasel juhul peab maksma pärast riigile 20%?

Jutt käib tulumaksust, mis on 20% ning mille tasumise vajaduse kohta liigub mitmeid väärarusaamu.

Tihti arvatakse, et see portsent tuleb alati kogu müügihinna pealt ära maksta juhul, kui pole oma kodus elanud vähemalt kaks aastat. Tegelikult makstakse tulumaksu mitte müügisummalt, vaid selle sama korteri ostu ja müügisumma vahe pealt. Kui kinnisvara müüakse sama hinnaga või odavamalt kui osteti, tulumaksu tasuma ei pea.

Kogu summalt arvestatakse tulumaksu vaid siis, kui korter on saadud näiteks pärimise või kinkimise teel. Sel juhul on soetusmaksumus 0 ning tulumaksu makstakse kogu müügisummalt.

Mis puudutab kahte aastat, siis siin tasub tähele panna, et selle perioodi jooksul saab tulumaksuvabalt müüa ühe elukoha. See, kas seal on kogu see aeg reaalselt elatud, pole oluline.

Scandium Kinnisvara: Virtuaalreaalsus muudab korterite ostuprotsessi

Scandium KinnisvaraScandium Kinnisvara on esimesena Eestis valmis saanud virtuaalreaalsuse ehk VR täislahenduse, mis võimaldab ringi käia veel ehitamata korterites. Kasutades VR prille, on võimalik külastada tulevasi kortereid ja üldalasid, katsetada siseviimistluspakette ja kontrollida majast avanevat vaadet.

Virtuaalreaalsus on uus sõna kinnisvaras, mis muudab viisi, kuidas oleme harjunud kortereid ostma. Ligi 85% korteritest ostetakse enne maja valmimist, tihti ka enne ehitustööde algust. Vähem kogenud ostjal on keeruline plaanilt aru saada, millise suurusega saavad olema tulevased ruumid, kui kõrged laed ja millised vaated saavad avanema kõrgematest akendest.

Scandium Kinnisvara pakub esimese Eesti kinnisvaraarendajana VR täislahendust, võimaldades klientidel Tartu DUO Loftide tulevasi kortereid ja ka fuajeesid uudistada juba enne ehitustööde algust. Virtuaalreaalsuses üles ehitatud korterid vastavad täpselt korterite tegelikele mõõtmetele, aknast avaneb reaalne vaade ning sisustus on kokku pandud toodetest, mida kliendid ka tulevikus oma korteritesse soetada saavad.

Kalle Aron, Scandium Kinnisvara tegevjuht: “Virtuaalreaalsus on tulnud, et jääda ja oli vaid aja küsimus, et sellega kinnisvaras tõelist lisaväärtust pakkuda. On tõsi, et täna on eeltöö korterite ülesehitamiseks VR süsteemi päris töö- ja ajamahukas, kuid ehe emotsioon ja klientide kindlustunne, et ostetavast tootest saadakse aru, on seda väärt. Lisaks saab seda väga hästi kasutada juhtudel, kus kinnisvaraobjekt ning klient paiknevad eraldi linnades. Tallinnas elaval investoril ei ole tarvis Tartusse korterit vaatama sõita, piisab meie kontorisse tulekust ja prillide abiga saame ta hetkega Tartus asuvasse majja teleporteerida. Väga mugav lahendus aja väärtust hindavale kiire elutempoga kliendile!”

“Kolmas suur eelis on võimalus katsetada erinevaid siseviimistluspakette. Kui väikese plaadi- või parketinäidise põhjal on kliendil tihti keeruline valikut teha, siis VR-is saab ühe nupulevajutusega võrrelda erinevaid põrandamaterjale konkreetses korteris ning testida vannitoas eriilmelisi plaatimislahendusi. Virtuaalses vannitoas viibimine annab oluliselt teistsuguse vaate, kui vaid 3D pilt või tükike keraamilist plaati,” kommenteeris Aron.

Esialgu on virtuaalreaalsuse lahendus saadaval Scandium Kinnisvara DUO Loftide projektil, lisainfo www.duoloftid.ee. VR saab proovida nii Tallinnas Scandiumi kontoris kui ka Tartus Domus Kinnisvara kontoris.

Suur turuülevaade: Tallinn elamispindade turu trendid – sügis 2019

Tõnu ToomparkTallinna 2019. a sügisene elamispindade turuülevaade võtab kokku Tallinna korterituru kõige olulisimad suundumused.

  • Millised on korteritehingute trendid?
  • Millised on olnud tehingute arvu muutuste mõju hindadele?
  • Kuidas mõjutab elamispindade turu nõudlust ja pakkumist laenuturg?
  • Millised muutused on laenuturgu kõigutamas? Kas laenuturult on näha ohte kinnisvaraturule?
  • Kuidas liigub uusarenduste turg?
  • Kas liigub korterite pakkumine? Aga müük?
  • Millised on kõige olulisemad riskitegurid?

Neile ja paljudele teistele olulistele küsimuse annab vastused elamispindade turuülevaade.

Ülevaate esitlus võtab ajaliselt enamasti ca 1,5 tundi. Kui oled huvitatud, et tulen suurt elamispindade turuülevaadet esitlema, kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee.

Alternatiivina personaalsele esitlusele toimub elamispindade turuülevaate ettekanne 31.10.2019 Kinnisvarakooli turuülevaate seminaril. Seminari toimumisinfo leiad siit.

Käsiraamat “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” 25% soodsam

Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näitedTelli käsiraamat “Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näitedKinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

    • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “yopvzj” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
    • Pakkumine kehtib kuni 20.10.2019.

01.07.2015 hakkas Eestis kehtima uus planeerimisseadus. Käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” eesmärk on seletada lahti uue seaduse regulatsioon, lisaks tutvustada ruumilist planeerimist laiemalt ja selgitada uut planeerimisseadust ning selle seoseid teiste seadustega. Käsiraamatu autor on Martina Proosa.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Baltic Horizon Fund: Osaku puhasväärtus 2019. aasta septembri seisuga

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2019. aasta septembri lõpu seisuga on 1.3400 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtuse muutus võrreldes eelneva kuu lõpu seisuga on +1.11%.

Fondi puhasväärtust mõjutas positiivselt renditegevusest teenitud rahavoog ja muutus rahavoogude riskimaandamisinstrumendi reservis. Fond teenis 2019. aasta septembris auditeerimata konsolideeritud puhaskasumit 1,031 tuhat eurot.

Tallinna uute korterite arendusturu detailne info

Tõnu ToomparkKas vajad infot, mis toimub uute korterite turul? Mis suunas ja millise kiirusega liiguvad hinnad? Kas pakkumine suureneb või väheneb? Kas müüki tulevad projektid leiavad ostjad? Kas mõnes turusegmendis on ülepakkumine? Või sootuks alapakkumine? Kas piirkonniti on neis tegurites olulisi erinevusi? Või korterite suuruse alusel?

Kogun regulaarselt kokku info kõikide Tallinna-Harjumaa uusarenduste kohta. See annab võimaluse saada hea pildi nii turu hetkeseisust kui selle liikumistest pikema perioodi vältel.

Siit saab teha häid järeldusi turu nii nõudluse kui pakkumise kohta. Näiteks:

  • millise suurusega kortereid pakutakse;
  • millise toalisusega kortereid pakutakse;
  • millises ruutmeetritevahemikus on ühe-, kahe-, kolme- jne toalised korterid, mida pakutakse;
  • millises piirkonnas milliseid kortereid pakutakse;
  • millised korterid lähevad müügiks suuruse alusel;
  • millised korterid leiavad ostja hindade alusel;
  • millises suunas ja millise tempoga liiguvad korterite hinnad;

Kui leiad, et uusarenduste turu trendid võiksid sulle vajalikud olla, võta ühendust: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

EfTEN Real Estate Fund III: Tähesaju kaubanduspargis Hortese aianduskeskuse avamine

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund III AS-i tütarettevõtja EfTEN Tähesaju tee OÜ omandas Tallinnas Lasnamäel Tähesaju kaubanduspargis aadressil Tähesaju 5 asuva kinnistu eesmärgiga rajada kinnistule Hortese aianduskeskus. Ehitaja (Mitt & Perlebach OÜ) andis aianduskeskuse ehitustööd üle 03. oktoobril 2019.  

Investeeringu kogumaksumus on 5,477 miljonit eurot. Finantseerimisel sõlmiti Swedbank AS-ga laenuleping limiidiga 3,29 miljonit eurot, intressimääraga 1 kuu euribor + 1,950% aastas. Panga finantseering moodustab 60% investeeringust.

Aianduskeskuse üürnikuks on AS Hortes, kelle kasutusse jääb kogu hoone ja kes avab keskuse 02. novembril 2019. Üüri tasumise arvestus algab 01. detsembril 2019. Üürilepingu järgne investeeringu puhastootlus ilma panga võimenduseta on keskuse valmimise järgselt 8,5% aastas.

Baltic Horizon Fund publishes its NAV for September 2019

Baltic Horizon FundNet asset value (NAV) of Baltic Horizon Fund (the Fund) unit as at end of September 2019 amounted to 1.3400 EUR per unit. Compared to previous month, NAV increased by +1.11%.

The NAV increase was mainly affected by operating performance of properties and positive cash flow hedge reserve movement during the month. The Fund earned unaudited consolidated net profit of EUR 1,031 thousand in September 2019.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kasutusloa menetlus ja ehitamise dokumenteerimine