Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Baltic Horizon Fondi osakuomanike üldkoosolek: teade investoritele

11.05.2026 Adaur.ee

Baltic Horizon Capital AS (edaspidi ka „Fondivalitseja“) kutsub Baltic Horizon Fondi (edaspidi ka „Fond“) osakuomanikke (edaspidi „Investorid“) osalema Fondi korralisel üldkoosolekul (edaspidi „Üldkoosolek“), mis toimub 1. juunil 2026.a algusega kell 14:00 (kohaliku Eesti aja järgi). Koosolek toimub Metropol Spa Hotellis asukohaga Roseni 9, 3. korrus, 10111 Tallinn, Eesti, Konverentsiruum 4. Koosolekule registreerimine algab kell 13:30. Üldkoosolek toimub inglise keeles.

Üldkoosolek kutsutakse kokku juhindudes Baltic Horizon Fondi reeglite punktidest 10.3.3, 10.5, 10.6 ja 11.2 ning investeerimisfondide seaduse paragrahvi 47 lõikest 1.

Lisaks pakume üldkoosoleku jälgimiseks võimaluse osaleda üldkoosolekut kajastaval veebiseminaril 1. juunil 2026.a kell 14:00. Investoritel palutakse oma õiguste teostamiseks anda hääletusjuhistega volikiri. Soovitame investoritel kaaluda fondijuhi Edvinas Karbauskase määramist oma volitatud esindajaks (vt allpool toodud juhiseid ja lisas 1 olevaid vorme).

Veebiseminaril osalemiseks palume teil registreerida järgneva lingi kaudu: https://zoom.us/webinar/register/WN_e9LgnPh8TGKgi_ttAOAFcA#/registration

Teile saadetakse link ning juhised veebiseminariga liitumiseks. Veebiseminar salvestatakse ning on kõigile kättesaadav meie veebilehelt www.baltichorizon.com.

Baltic Horizon Fondi osakute ja häälte koguarv on 226,576,150.

Päevakord

Baltic Horizon Fondi 2025.a auditeeritud majandusaasta aruande ning 2026.a I kvartali vahearuannete ülevaade.
Ülevaade 2026 II ja III kvartali plaanide kohta.
Otsus valida Priit Perens alates 1. juunist 2026 kaheks aastaks Baltic Horizon Fondi nõukogu uueks liikmeks.
Otsus maksta uuele nõukogu liikmele hr Priit Perensile nõukogu liikme kohustuste täitmise eest tasu 11 000 eurot kalendriaastas.
Otsus pikendada Fondi nõukogu praeguste liikmete ametivolitusi kuni 1. juunini 2028.

Palume investoritel saata päevakorra punktidega seotud küsimused ja märkused fondijuhi e-maili aadressile edvinas.karbauskas@baltichorizon.com hiljemalt 25. mai 2026.a. kella 16.00-ks. Baltic Horizon Capital AS vastab küsimustele ja märkustele koosolekul.

Õigus üldkoosolekul osalemiseks ja teavitus osalemisest

Üldkoosolekul osalemiseks on õigustatud Investor, kelle nimel on Baltic Horizon Fondi osakuomanike Nasdaq CSD SE poolt peetavas registris registreeritud Baltic Horizon Fondi osakuid 10 päeva enne Üldkoosoleku toimumist, s.o 22. mai 2026.a tööpäeva lõpu seisuga.

OLULINE NÕUE: Osakuomanikud, kelle osakud on registreeritud panga või muu esindajakonto pakkuja kaudu, peavad hiljemalt 22. maiks 2026 võtma ühendust oma panga või esindajakonto pakkujaga, et tagada oma hääletusjuhiste või esindusõiguse nõuetekohane vormistamine ja üldkoosolekul arvesse võtmine.

Üldkoosolekul sujuva registreerimise protsessi toimimise huvides palume investoritel, kes hoiavad osakuid enda nimel, teavitada oma üldkoosolekul osalemise soovist e-maili aadressile info@baltichorizon.com hiljemalt 25. mail 2026.a. kella 16.00-ks. Teavitus peab sisaldama investori nime, isikukoodi (juriidilise isiku puhul registrikoodi), aadressi ja esindatud osakute arvu; samuti, juhul kui see on asjakohane, üldkoosolekul osaleva esindaja informatsiooni koos tema nime ja isikukoodiga. Üldkoosolekul esindaja osalemine ei välista ka investori enda osalemist üldkoosolekul.

Volikirja alusel esindamine

Palume investoritel, keda esindatakse Üldkoosolekul volikirja alusel, esitada selleks kirjalik volikiri eesti või inglise keeles (käesoleva teate lisaks nr 1 on volikirja näidis).

Volikirja koopia tuleb saata e-posti aadressile info@baltichorizon.com koos teavitusega soovist üldkoosolekul osaleda. Juhul kui volikirja on andnud juriidiline isik, tuleb esitada ka kinnitatud koopia registrikaardist või sellega võrdsest dokumendist ja kui asjakohane, siis ka kinnitatud koopia dokumendist, mis tõendab volikirja allkirjastanud isiku esindusõigust.

Baltic Horizon Fond on registreeritud Eestis, mistõttu välisriigis antud volikirjad (või juriidilise isiku registreerimist tõendava dokumendi kinnitatud koopiad) peavad üldjuhul olema notariaalselt kinnitatud ja varustatud apostilliga. Apostilli nõue kehtib näiteks Rootsis või Soomes antud ja notariaalselt kinnitatud volikirjadele. Kui aga volikiri allkirjastatakse kvalifitseeritud elektroonilise allkirjaga, mida saab kontrollida, aktsepteeritakse sellist elektroonilist allkirja ning sel juhul ei ole vaja volikirja notariaalset kinnitamist ega apostilli.

Instruktsioonid Üldkoosoleku päevaks

Palume Üldkoosolekul osalejatel olla valmis esitama isikut tõendav dokument (pass või ID kaart) ning esindaja puhul ka esindusõiguse aluseks oleva volikirja originaaldokument eesti või inglise keeles. Juhul kui investor on juriidiline isik, palume esitada eesti- või inglisekeelsed dokumendid, mis tõendavad investori esindamise õigust ja kui asjakohane, siis volikirja allkirjastanud isiku esindusõigust.

Baltic Horizon Capital AS kasutab volikirjade ja Nasdaq CSD SE poolt peetava osakuomanike registri kohta kogutud teavet Üldkoosolekule registreerimiseks.

1. Otsus valida Priit Perens uueks Baltic Horizon Fondi nõukogu liikmeks.

Vastavalt Baltic Horizon Fondi reeglite punktile 11.2 valib üldkoosolek nõukogu liikmed vähemalt kaheks aastaks. Tehakse ettepanek valida Priit Perens uueks nõukogu liikmeks.

Priit Perens on pikaajalise panganduse- ja ärivaldkonna kogemusega tippjuht, kellel on enam kui 30 aastat juhtimiskogemust Baltikumi finants-, energeetika- ja tervishoiusektoris. Hetkel on ta Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees ning Tallinna Sadama nõukogu esimees. Varem on hr. Perens täitnud mitmeid juhtivaid rolle Swedbanki grupis, sealhulgas olnud Balti Panganduse juht, Swedbank Eesti peadirektor ning Swedbank Grupi juhatuse liige. Karjääri algusaastatel töötas ta Eesti Energia finantsjuhtimise ja rahaturgude osakonna juhtivatel ametikohtadel ning teistes Eesti juhtivates finantsasutustes. Lisaks on hr. Perens panustanud ühiskondlikesse ja järelevalve funktsioonidesse, olles kuulunud Tervisekassa ning Eesti Tööandjate Keskliidu nõukogudesse. Perens omab majandusteaduse magistrikraadi Tartu Ülikoolist ning ta on läbinud juhtimisalase täiendõppe INSEADis ja Helsingi Majanduskoolis.

Priit Perens ei oma ühtegi Baltic Horizon Fondi osakut.

2. Otsus tasude maksmise kohta nõukogu liikmetele.

Vastavalt Baltic Horizon Fondi reeglite punktile 11.11 on nõukogu liikmetel õigus saada nõukogu liikme ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab üldkoosolek.

Üldkoosolek otsustas varem, 27. märtsil 2025, maksta igale nõukogu liikmele (välja arvatud esimees, kellele on kehtestatud eraldi tasu) tasu 11 000 eurot kalendriaastas.

Üldkoosolekule tehakse ettepanek, et uuele nõukogu liikmele hr. Priit Perensile makstakse tasu 11 000 eurot kalendriaastas, s.o samas ulatuses kui eespool nimetatud otsusega on määratud nõukogu liikmete tasu.

3. Otsus pikendada Fondi nõukogu praeguste liikmete ametivolitusi kuni 1. juunini 2028.

Vastavalt Baltic Horizon Fondi reeglite punktile 11.2 määrab nõukogu liikmed vähemalt kaheks aastaks osakuomanike üldkoosolek.

Uue nõukogu liikme puhul tehakse ettepanek kehtestada tema volitused kaheaastaseks tähtajaks. Olemasolevate nõukogu liikmete volitused algasid 1. mail 2025 ja nende volitused lõppeksid praeguste tingimuste kohaselt 1. mail 2027.

Selleks, et ühtlustada kõigi nõukogu liikmete volituste lõpptähtajad ja tagada kõigi nõukogu liikmete volituste samaaegne lõppemine, tehakse ettepanek pikendada praeguste nõukogu liikmete volitusi kuni 1. juunini 2028.

Üldkoosoleku varasemate otsustega kehtestatud praeguste nõukogu liikmete tasustamine jääb volituste pikendamise perioodil muutumatuks.

Lisa 1:

1. Volikirja näidis üldkoosolekul investorite õiguste teostamiseks (eesti keeles)

2. Volikirja näidis üldkoosolekul investorite õiguste teostamiseks (inglise keeles)

annex-1-poa-investors-agm-template-2026-06-01-est

annex-1-poa-investors-agm-template-2026-06-01-eng

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Arco Vara: Lasnamäe kinnisvaraturg 2026. aastal

11.05.2026 Jekaterina Lesnikova

Lasnamäe on üks neist Tallinna linnaosadest, mille kohta on inimestel erinevaid arvamusi ja millest palju räägitakse. Sellel on oma maine, oma stereotüübid ning üsna selge positsioon kinnisvaraturul. Kui emotsioonid kõrvale jätta, tekib hoopis praktilisem küsimus: kui mugav on Lasnamäel elada ning millises seisus on siinne korteriturg – kas kortereid ostetakse ja kui kiiresti need välja üüritakse? Tegelen Lasnamäe kinnisvaraga iga päev ning näen turgu seestpoolt – mitte kuulujuttude, vaid reaalsete tehingute põhjal.

Elu Lasnamäel: praktilisus illusioonide asemel

Lasnamäed ei valita tavaliselt ilu pärast. See ei ole piirkond, kus jalutada postkaardivaadete keskel. Lasnamäge valitakse hoopis teisel põhjusel – siin on mugav elada. Taristu on ammu välja kujunenud: poed, koolid, lasteaiad ja transport – kõik on käe-jala juures. Piirkond on suur, elav ja pidevas liikumises.

Muidugi on ka miinuseid. Tihe hoonestus, kohati vananenud elamufond ning mitte kõige parem maine. Kuid praktikas osutuvad enamiku ostjate jaoks määravaks hinnatase ja mugavus. Just seetõttu püsib ka nõudlus.

Lasnamäe kinnisvaraturg 2026. aastal: arvud ja faktid

Selle aasta esimeste kuude tehinguandmed:

tehingute koguarv: 456
keskmine hind: ca 2 535 €/m²
mediaanhind: ca 2 422 €/m²
hinnavahemik: ca 600–5300 €/m²

Hinnavahemik on üsna lai, mis on Lasnamäele iseloomulik, sest turul on nii lihtsama seisukorraga odavamaid kortereid kui ka täielikult renoveeritud ja seega kõrgema ruutmeetrihinnaga objekte. Keskmiselt jääb Lasnamäe siiski üheks taskukohasemaks piirkonnaks Tallinnas.

Millised korterid lähevad kaubaks?

Müügi seisukohast on Lasnamäe üks stabiilsemaid piirkondi. Peamise nõudluse loovad laenuga ostjad, noored pered ja oma esimest kodu ostvad inimesed. Kõige paremini lähevad müügiks

1–2-toalised korterid
heas seisukorras või renoveeritud korterid
võtmevalmis lahendused

Kui hind on õiglane, tekib huvi üsna kiiresti. Praktikas ei ole harvad olukorrad, kus esimesed huvilised ilmuvad juba kuulutuse avaldamise päeval. Müügiperiood sõltub muidugi konkreetsest objektist, kuid likviidsed korterid siin pikalt ei seisa.

Üürimine – Lasnamäe tugev külg

Lasnamäe üüriturg on jätkuvalt väga aktiivne. Nõudlust soodustavad:

taskukohased hinnad
hea ühendus teiste linnaosadega
suur hulk töökohti läheduses

Korterid üüritakse siin reeglina kiiresti välja. Kui hind on paigas, võib üürniku leida mõne päevaga. Seetõttu nähakse Lasnamäed sageli ka investeerimispiirkonnana: sisenemiskulu on keskmisest madalam ning üürinõudlus stabiilne.

Kes ostavad ja üürivad?

Kliendiprofiil on üsna selge. Ostjad on noored pered, piiratud eelarvega inimesed ja investorid. Üürnikud on tudengid, tööinimesed, pered ja väljastpoolt tulijad. See ei ole trendipõhine nõudlus, vaid praktiline – ja just see teeb turu stabiilseks.

Kokkuvõte

Korter Lasnamäel ei ole prestiiži küsimus, vaid selle taga on selge turuloogika, stabiilne nõudlus ja taskukohasus. Kinnisvara seisukohalt on piirkond oma koha juba ammu leidnud: kortereid müüakse, üüritakse välja ning nõudlus püsib ka rahulikumatel turuperioodidel. Ja kui vaadata olukorda ilma stereotüüpideta, on selge, et Lasnamäe on üks kõige toimivamaid kinnisvaraturge Tallinnas. Kinnisvaraspetsialistina näen iga päev, kuidas Lasnamäe objektid leiavad ostja või üürniku üsna kiiresti, kusjuures sageli tekib huvi juba kuulutuse avaldamise päeval.

EfTEN United Property Fund distributes 1 060 000 euros to investors

11.05.2026 Adaur.ee

EfTEN Capital AS, as the management company of the EfTEN United Property Fund (stock market ticker EFCUPFFT, ISIN code EE3500001609) decided to make a cash distribution of 42,676 euro cents per unit, totalling 1 060 000 euros. The distribution constitutes 4,4% of the fund’s latest closing price.

This is the first distribution of the EfTEN United Property Fund in 2026. Since the listing of EfTEN United Property Fund units on the Nasdaq Tallinn stock market in May 2022, the fund has made distributions in the amount of 1,83 euros per unit.

The distribution is based on dividends and income received from all underlying funds, as well as interest from the Invego Uus-Järveküla OÜ and the Menulio 7 office building shareholder loans. The distribution does not include the profit from the Invego Uus-Järveküla development project, which the Fund plans to distribute largely in the second half of the year.

The list of unitholders eligible for distribution will be fixed as of the end of the business day of the settlement system of the securities registry (record date) on May 22, 2026. Based on the above, the day of changing the rights related to the units of the fund (ex-date) is May 21, 2026. Starting from that date, the person acquiring the units of the fund does not participate in this distribution.

The distribution to unitholders will be made on June 4, 2026 via cash transfer to unitholder’s bank account and is subject to taxation according to the law.

Ilusat emadepäeva!

09.05.2026 Adaur.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Swedbank: Eesti kinnisvarahinnad on kümne aastaga enam kui kahekordistunud

08.05.2026 Karel Hanni

Eurostati värske statistika järgi on Eesti eluasemehinnad viimase kümne aastaga enam kui kahekordistunud. Kui Euroopa Liidus keskmiselt olid eluasemehinnad 2025. aasta lõpuks ligi 62% kõrgemad kui 2015. aastal, siis Eestis oli tõus üle 120%. See tähendab, et Eestis on eluasemehinnad kasvanud pea kaks korda kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt.

„Koduostu otsus sünnib enamasti vajadusest parandada oma elamistingimusi. Loomulikult sooviks iga ostja tabada ka kinnisvaraturu mõistes võimalikult head hetke, kuid selle ette ennustamine on väga keeruline. Otsuse tegemisel tuleb lähtuda eelkõige oma vajadustest ja võimalustest,“ ütles Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.

Viimasel kümnendil on olnud perioode, kus tehingute aktiivsus on mõnevõrra vähenenud, sest inimesed on lootnud, et hinnad hakkavad langema. Paraku on kinnisvarahindade suund olnud tõusujoones ning seetõttu ei ole ootamine oma eesmärki täitnud ja see on tulnud teatud hinnaga.

Pärgma tõi välja, et senise kiire hinnakasvu taga on olnud mitu põhjust. „Inimeste sissetulekud on ajaga kasvanud, pikalt soosisid ostmist madalad intressimäärad ning suures plaanis on ostuhuvi olnud siiski suurem kui turul pakkumine. Lisaks on hindu mõjutanud ka ehituse kallinemine ja maksutõusud,“ selgitas ta.

Eurostati andmetel ei ole Eesti kinnisvarahindade kiire kasvuga üksi ning kõige kiirem hinnakasvu periood jäi kogu Euroopas aastatesse 2021–2022. Viimase kümne aastaga on eluasemehinnad enam kui kahekordistunud 12 Euroopa Liidu riigis. Eestist veelgi kiiremini on hinnad kasvanud Horvaatias, Tšehhis, Bulgaarias, Leedus, Portugalis ja Ungaris. Viimases on hinnad samal perioodil kasvanud enam kui kolm ja pool korda.

Pärgma sõnul ei tähenda see siiski, et kodu tuleks osta kiirustades või hirmust, et hinnad liiguvad eest ära. „Enamik kodusid ostetakse kodulaenuga. See on pikaajaline kohustus ja peab lähtuma inimese tegelikest võimalustest. Kõige olulisem on enda jaoks selgeks teha, milline kodu on päriselt jõukohane, kui suur peaks olema omafinantseering ning millise kuumaksega pere eelarve toime tuleb. Kui need küsimused on läbi mõeldud ning ostusoov ja võimalus olemas, ei tasu otsust ka määramatusse tulevikku lükata,“ lisas Pärgma.

Swedbanki andmetel peegeldub kinnisvarahindade tõus selgelt ka kodulaenudes. Kui kümme aastat tagasi oli Swedbankist võetud keskmise eluasemelaenu summa 69 000 eurot, siis 2025. aastal oli see 146 000 eurot. Keskmine eluasemelaenu võtja oli mullu 35-aastane ning keskmine laenuperiood 25 aastat.

Liven AS-i aktsiate esmase avaliku pakkumise tulemused

08.05.2026 Adaur.ee

7. mail 2026 lõppes Liven AS-i (registrikood: 12619609, edaspidi Liven) aktsiate esmane avalik pakkumine.

Pakkumise käigus pakkus Liven kuni 1 495 730 uut emiteeritavat lihtaktsiat ning Liveni teatud väikeaktsionärid pakkusid kuni 369 015 olemasolevat lihtaktsiat, ehk kokku 1 864 745 aktsiat (Pakkumise Aktsiad). Liven jättis endale õiguse ülemärkimise korral suurendada pakutavate aktsiate mahtu kuni 854 705 täiendava uue emiteeritava lihtaktsia võrra. Pakkumise käigus märgiti 2 421 investori poolt kokku 1 053 936 aktsiat 4,68 euro eest, kogumahus 4 932 420 eurot ehk 57% Pakkumise Aktsiate mahust. Pakkumises osalenud investoritest 95% olid Eestist.

„Täname kõiki investoreid, kes pidasid meid märkimisväärseks. Tulemus on piisav saamaks kasutada turul olevaid investeerimisvõimalusi ning saavutada pikaaegne Liveni aktsiate börsile kauplemisele toomise siht. Pakkumist korraldades ei olnud me naiivsed väljakutsuva turusentimendi osas, kuid otsustasime pakkumise korraldamise kasuks, kuna majanduse üldine suund on ülespoole, nõudlus uute kodude järele on taastumas ning hetkel on Livenil häid investeerimisvõimalusi. Meie olemasolevas arendusportfellis on piisavalt tööd järgmisteks aastateks ning 2026. aastal peame jätkuvalt realistlikuks ligi 20% müügitulu kasvu ligi 59 miljoni euroni ning koos müügitulu kasvuga ootame ka puhaskasumi kasvu ning 20%-lise omakapitali puhasrentaabluse eesmärgi ületamist,“ ütles Liveni tegevjuht Andero Laur.

Pakkumise Aktsiate jaotamisel jaotatakse kõigile märkimises osalenud investoritele kõik nende poolt märgitud aktsiad. Liveni juhatus otsustas kõik märkimiskorraldused täita uute emiteeritavate lihtaktsiatega. Pakkumise Aktsiaid pakkunud väikeaktsionäride pakkumine jääb täies ulatuses rahuldamata.

Koos varasemate suunatud emissioonide käigus liitunud aktsionäridega on Livenil nüüd üle 2 500 aktsionäri ning vabalt kaubeldavate aktsiate osakaaluks kujuneb 16%.

Pakkumise arveldus on plaanitud toimuma 13. mail 2026 või sellele lähedasel kuupäeval. Liveni kõik aktsiad on plaanis võtta kauplemisele Nasdaq Tallinna Börsi Balti põhinimekirjas, mille esimeseks kauplemispäevaks on 15. mai 2026 või sellele lähedane kuupäev.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Eesti Pank: Hindu tõstsid aprillis enim kütused, toiduainete hinnakasv aga aeglustub

08.05.2026 Lauri Matsulevitš

Tarbijahinnad kasvasid statistikaameti andmetel aprillis aastaga 3,4%. Kolmandik hinnakasvust tuli energiast, peamiselt kütustest. Mootorikütuste hindu hoidis endiselt kõrgena sõda Iraanis ning sellega seotud naftatoodete tarne- ja tootmiskatkestused Pärsia lahe piirkonnas.

Vedelkütustest on rohkem kallinenud diislikütus. Seda kasutatakse laialdasemalt ka muudes valdkondades peale maanteetranspordi ning Euroopa riikide, sealhulgas Eesti jaoks on Lähis-Ida riikide tähtsus diislikütuse tarnijana viimastel aastatel kasvanud. Aprillis kallines diislikütus aasta võrdluses enam kui kolmandiku võrra. Ei Euroopa riikide enda tootmisvõimsus ega uued tarnekanalid ole Lähis-Ida tarnete vähenemist asendada suutnud. Bensiin, mille osakaal tarbijakorvis on diislikütusest suurem, maksis aprillis 10% rohkem kui mullu samal ajal.

Mai alguses oli bensiin Eestis sama kallis kui naaberriikides Lätis ja Leedus, kuid diislikütus oli Eestis odavam. Kuigi hinnakasv vähendab tarbimist, oli märtsis veel näha, et jätkuva hinnatõusu hirmus koguti varusid ja kütusemüük hoopis kasvas.

Olenevalt sellest, kui kaua kõrgem hinnatase püsib, võib oodata, et transpordikütuste hinnatõus kandub üle ka teistesse hindadesse. Sõda Pärsia lahe piirkonnas on kaasa toonud ka lennukikütuse nappuse, kuid aprillis olid rahvusvahelised lennureisid veel odavamad kui aasta eest. Märtsiga võrreldes olid need vaid pisut kallimad. Kui lennureisid peaksid muutuma kallimaks ja kättesaamatumaks, kasvab puhkuseperioodidel tõenäoliselt huvi siseturismi ja lähiriikide vastu. Transpordihindadest on mais oodata rongisõidu odavnemist, sest teatud tüüpi piletite hinnad alanevad Eestis kuni kolmandiku võrra.

Märgatavalt aeglustus aprillis toiduainete hinnakasv, mis oli aprillis aasta võrdluses 2,6%. Odavnesid või ja sealiha ning pidurdus mitme rahvusvaheliselt kaubeldava toidutoorme, nagu kohvi ja kakao hinnatõus. Tööstuskaupadest jätkus riiete ja jalatsite odavnemine, mille põhjus peitub osaliselt ka piiriülese e-kaubanduse pakutavas konkurentsis. Elektrienergia börsihind oli aprillis veerandi võrra odavam kui mullu, kuid elektrihinna hüplikkus motiveerib majapidamisi üha rohkem hinda fikseerima ning see piirab ka kuiste kõikumiste mõju tarbijahindadele.

Üle riikide võrreldav inflatsiooninäitaja oli kogu euroalal aprillis 3%, Leedus 4,9% ja Lätis 3%. Eestis suurendab aastast hinnakasvu kuni juulini veel mullune käibemaksutõus. Maksumuudatusi arvestamata on Eesti inflatsioonimäär olnud viimastel kuudel euroala madalamate seas.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks tõusis aprillis aastaga 3,4%

08.05.2026 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks aprillis võrreldes märtsiga 0,8% ja võrreldes 2025. aasta sama ajaga 3,4%. Eelmise aasta aprilliga võrreldes olid kaubad 3,8% ja teenused 2,8% kallimad.

„Lähis-Ida sõjaliste konfliktide tõttu jätkus diislikütuse ja bensiini kiire hinnatõus, millel oli suur mõju ka aprilli tarbijahinnaindeksile,“ sõnas statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski.

Võrreldes 2025. aasta aprilliga mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu enim transpordi 9,2% ning eluasemega seotud kulutuste 3,7% kallinemine. „Transpordi hinnatõusu vedasid peamiselt diislikütuse 39,1% ja bensiini 10,3% kallinemine, eluasemekulude hinnatõusu aga elektri 4,8% ja veevarustuse 16,3% kallinemine. Vastupidist mõju avaldasid indeksile riiete ja jalatsite hinnad, mis on aastaga 4,3% langenud,“ lisas Veski.

Toit ja mittealkohoolsed joogid kallinesid aprillis aastaga 2,6%. „Alkohoolsete jookide 5% ja tubaka 16% hinnatõusu taga olid osaliselt aktsiisitõusud, kusjuures tubakaaktsiisi on aasta jooksul tõstetud kahel korral,“ selgitas Veski.

Võrreldes eelmise aasta aprilliga kallinesid köögiviljad 8,2%, värske või külmutatud liha 2,9%, munad 11,8%, kohv 10% ja šokolaad 11,5%. Või hind on jätkanud langust, olles aprillis 24,5% odavam kui aasta tagasi samas kuus.

Võrreldes märtsiga mõjutas aprillis tarbijahinnaindeksit enim diislikütuse 10,4% ja bensiini 4,3% kallinemine. Vastupidist mõju avaldas elektri 1,9% hinnalangus. Toidukaupadest vedasid hinnatõusu värske köögivilja 11,2% ning tsitruseliste 11,6% kallinemine. Juust odavnes kuuga 2,5% ja värsked marjad 6,7%.

**Tarbijahinnaindeksi muutus tooterühmades, aprill 2026**
Tooterühm	märts 2026 – aprill 2026, %	aprill 2025 – aprill 2026, %
KÕIK KOKKU	0,8	3,4
Toit ja mittealkohoolsed joogid	0,3	2,6
Alkohoolsed joogid ja tubakas	0,8	8,3
Riietus ja jalatsid	1	-4,3
Eluase	-0,6	3,7
Majapidamine	0,4	1,9
Tervishoid	0,5	2,8
Transport	3,1	9,2
Info ja side	0,2	1
Vaba aeg	2,4	1,5
Haridus ja lasteasutused	0,1	5,4
Toitlustus ja majutus	0,8	3,1
Kindlustus- ja finantsteenused	-0,2	-11,8
Mitmesugused kaubad ja teenused	1,9	4,7

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Andmed on avaldatud 8.05.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

KV.EE: Kevad Tallinna korteriturul – hooajaline pakkumise suurenemine ja kerkivad hinnad

08.05.2026 Tarvo Teslon

Kinnisvaraportaalis KV.EE pakkumisel olevate Tallinna müügikorterite arv tegi hüppe üles. Üles liiguvad ka korterite hinnad. Pakkumise suurenemine on seotud eelkõige hooajaliste teguritega ja hinnatõusul on omad konkreetsed põhjused. Turu pöördumist või kiireid liikumisi siit otsida ei maksa, leiab portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

04.2026 pakuti kinnisvaraportaalis KV.EE müügiks keskmiselt 4472 Tallinna korterit. Aastatagusega võrreldes oli Tallinna korterite müügipakkumisi 6,7% vähem, kuid kuu varasemaga suurenes korteriomanike müügihuvi äkilise 5,6% võrra.

„Korterite müügipakkumine trügib tõususuunda enamasti igal kevadel. Kevadpäike toob inimestele uued mõtted ja uued väljakutsed eluaseme osas. Kevad on aeg, mil lisaks kinnisvaraostjad aktiveeruvad. Kevad on eluaseme müügiga alustamiseks väga hea aeg,“ kommenteeris Tarvo Teslon.

Elamispindade turu aktiveerumine toob enamasti endaga kaasa hindade kerkimise. Kinnisvaraportaalis KV.EE pakkumisel olevate Tallinna korterite keskmine hind on kasvanud 3965 €/m² tasemele. Seda on aastatagusest 7,7% rohkem. Tallinna linnaosade lõikes on keskmine korterite müügipakkumiste hind aastaga kasvanud valdavalt 6 kuni 8 protsenti.

„Korterite hinnatõusu taga on kolm olulist tegurit. Esiteks on müügikuulutuste seas piirkonna keskmisest kallimaid uusi kortereid, mis nigela uute korterite müügitempo tõttu seisavad pakkumises kauem. See ajab pakkumiste kogumi hinda ülespoole. Teisalt ütlevad maa- ja ruumiameti korteritehingute andmed, et keskmine tehinguhind liigub vaikselt kerkimise suunas. Kasvav tehinguhind võimaldab korterimüüjatel alustada kõrgema hinna küsimisest,“ selgitas Tarvo Teslon.

Kolmas hinnatõusu toonud tegur on teatav turu muutus, mis varasemalt üüriinvesteeringute sektoris ilma teinud väikeettevõtjad on uue tegevusala juurde viinud.

„Viimase aasta-paari jooksul on üüriinvesteeringute tootlus kokku kuivanud. Väikeettevõtjad on kasumijahtimisel liikunud üüriärist korterite flippimise juurde, kus kehvad korterid remonditakse ja seejärel müüakse. Flippijad jahivad odava hinnaga kortereid ja need kaovad pakkumisest imekiiresti. Siit tuleb kolmas kinnisvaraportaali KV.EE pakkumishindade kasvamise põhjus – pakkumiste seas olevaid odavaid kortereid on vähemaks jäänud. Seega ei pruugi portaali KV.EE pakkumishindade kerkimine tähendada samaväärse korteri väärtuse suurenemist samal määral,“ analüüsis Tarvo Teslon korterituru hindade arenguid.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Baltic Horizon Fondi 2026. aasta I kvartali konsolideeritud auditeerimata majandustulemused

08.05.2026 Adaur.ee

Baltic Horizon Capital AS-i juhatus on kinnitanud Baltic Horizon Fondi (Fond) auditeerimata konsolideeritud vahearuande tulemused 2026. aasta I kvartali kohta.

2026. aasta märtsis toimunud 12,3 miljoni euro suuruse uue omakapitali sissemaksega, enne makromajandusliku turbulentsi olulist süvenemist, kindlustas Fond oma olemasolevatelt investoritelt piisava likviidsuse tegevuse jätkamiseks ning tasus ennetähtaegselt 7,5 miljonit eurot võlakirju. Nagu varem teatatud, on juhtkond võtnud eesmärgiks ülejäänud võlakirjade (11,5 miljonit eurot) tagasimaksmise 2026. aasta jooksul, eelistatavalt vara võõrandamistest laekuvate vahendite arvelt.

Käesoleva aruande koostamise ajal on kolmel võõrandamiseks mõeldud objektil – Pirita Keskus, Hipokrata Keskus (endine Sky ostukeskus) ja North Star olemas potentsiaalsed ostjad, kellega ollakse suhtluse erinevates etappides, ning juhtkond usub, et vähemalt üks neist kolmest võõrandatakse edukalt suve jooksul.

Fondi 2026. aasta esimese kvartali kasum oli 237 tuhat eurot. See summa sisaldab aga 286 tuhat eurot ühekordseid kulusid, mis on seotud uute aktsiate emiteerimise ja võlakirjade ennetähtaegse tagasimaksmisega. Kui jätta kõrvale nimetatud ühekordsed ja mitterahalised kirjed, oli korrigeeritud puhaskasum 601 tuhat eurot.

Aasta alguse seisuga haldab enamikku objekte organisatsioon, mille liikmed on palgatud otse Fondi tütarettevõtete poolt, mis hakkab avaldama positiivset mõju kinnisvarainvesteeringute kuludele (millest saavad kasu nii Fond kui ka selle rentnikud) ja võlgade sissenõudmise tasemele. Veelgi olulisem on see, et pühendunud meeskond tegutseb üksnes Baltic Horizoni huvides ilma konkureerivate majandushuvideta, tagades täieliku kooskõla Fondi lühi- ja pikaajaliste eesmärkidega.

Ka Fondi üldkulusid on vähendatud miinimumini ning alates 2026. aasta teisest kvartalist on Fondi üldkulude baas (v.a fondivalitsemise tasu ja ühekordsed kirjed, nagu uue omakapitali emiteerimine) prognooside kohaselt 100 tuhat eurot kvartalis (võrreldes ligikaudu 207 tuhande euroga aasta tagasi).

Jätkuvate jõupingutuste raames aruandluse optimeerimiseks lihtsustas Fond oma segmentide struktuuri. Alates käesolevast aruandest esitatakse ärisegmendid riikide põhiselt (büroo-, kaubandus- ja vaba aja segmentide eristamine on seega lõpetatud).

Enamik varasematest raamatupidamislikest küsimustest (nagu ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlused, maakleritasude viitamine ja kuluarvestus jne) on nüüdseks lahendatud. Üks suuremaid kirjeid, mille efektiivse kasutamise väljavaade on ebakindel, on konsolideeritud aruannetes kajastatud edasilükkunud tulumaksuvara (ja edasilükkunud tulumaksukohustised) netoväärtuses 1,4 miljonit eurot kvartali lõpu seisuga, mis on seotud Leedu tütarettevõtete ettevõtte tulumaksu arvestusega. Arvestades ebakindlust nende edasilükkunud tulumaksuvarade tulevase kasutamise osas, on tõenäoline, et see kirje eemaldatakse arvepidamisest 2026. aasta jooksul.

Alates 1. aprillist 2026 nimetati Edvinas Karbauskas juhatuse liikmeks ja kaasfondijuhiks. Seoses Tarmo Karotami lahkumisega asus Edvinas Karbauskas alates 1. maist 2026 täitma juhatuse esimehe ja fondijuhi rolli. Juhatus on praegu kaheliikmeline: Edvinas Karbauskas ja Gerda Bliuvienė.

Edaspidi on juhtkonnal üks peamine prioriteet – rentnike leidmine ja hoidmine igas Fondi kinnisvaraobjektis. Praegune täitumus kogu portfellis on mitterahuldav. Edu antud valdkonnas on määrava tähtsusega Fondi tulevaste strateegiliste valikute tegemisel ning loob eeldused kasumliku tegevuse taastamiseks, lähtudes osakuomanike huvidest.

Ülevaade Fondi kinnisvarainvesteeringutest seisuga 31. märts 2026

Kinnisvarainvesteering	Sektor	Õiglane väärtus¹	Renditav netopind	Esmane puhastootlus	Täitumuse määr
Kinnisvarainvesteering	Sektor	(tuhandetes eurodes)	(m²)	I kv 2026²	Täitumuse määr
Galerija Centrs	Kaubandus	58 357	19 948	4,9%	86,9%
Postimaja ja Apollo Plaza	Kaubandus	34 576	17 109	6,6%	100,0%
Europa	Kaubandus	32 172	17 447	5,3%	83,0%
North Star	Büroo	18 779	10 706	7,4%	92,7%
Upmalas Biroji	Büroo	14 608	11 095	5,4%	56,6%
Vainodes I	Büroo	12 432	8 128	7,3%	100,0%
S27	Büroo	12 344	7 348	3,2%	64,5%
Lincona	Büroo	11 418	10 767	4,6%	63,2%
Pirita	Kaubandus	10 050	5 425	7,6%	93,9%
Hipokrata	Kaubandus	4 701	3 260	9,1%	100,0%
Portfell kokku		209 437	111 233	5,7%	83,8%

1. Põhineb viimasel, seisuga 31. detsember 2025 teostatud hindamisel, hilisematel kapitalikuludel ja kajastatud kasutusõiguse varadel.
2. Esmase puhastootluse leidmiseks jagatakse annualiseeritud puhas äritulu kinnisvarainvesteeringu turuväärtusega.

KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA MUU KOONDKASUMI ARUANNE

Tuhandetes eurodes
Tuhandetes eurodes	01.01.2026 – 31.03.2026	01.01.2025 – 31.03.2025
Renditulu	3 646	3 794
Teenustasutulu	1 259	1 332
Renditegevuse kulud	-1 896	-2 156
Puhas renditulu	3 009	2 970

Halduskulud	-508	-548
Muu äritulu	–	18
Kahjum kinnisvarainvesteeringu müügist	–	-905
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kahjum	-5	-5
Ärikasum/-kahjum	2 496	1 530

Finantstulud	10	42
Finantskulud	-2 228	-2 715
Finantstulud ja -kulud kokku	-2 218	-2 673

Maksueelne kasum/kahjum	278	-1 143
Tulumaks	-41	175
Perioodi kasum/kahjum	237	-968

Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav muu koondkasum
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasum/- kahjum	365	51
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasumiga seotud tulumaks	–	-5
Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav tulumaksujärgne muu koondkasum/-kahjum kokku	365	46

Perioodi tulumaksujärgne koondkasum/-kahjum kokku	602	-922

Tavakahjum osaku kohta (eurodes)	0,00	-0,01
Lahustatud kahjum osaku kohta (eurodes)	0,00	-0,01

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

Tuhandetes eurodes	31.03.2026	31.12.2025
Põhivarad
Kinnisvarainvesteeringud	209 437	208 940
Materiaalsed põhivarad	7	7
Tuletisinstrumendid	179	–
Muud põhivarad	154	242
Põhivarad kokku	209 777	209 189

Käibevarad
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	1 853	1 760
Ettemaksed	569	294
Raha ja raha ekvivalendid	9 835	5 377
Käibevarad kokku	12 257	7 431
Varad kokku	222 034	216 620

Omakapital
Sissemakstud kapital	163 765	151 495
Rahavoogude riskimaandamise reserv	179	-186
Jaotamata kahjum	-72 822	-73 059
Omakapital kokku	91 122	78 250

Pikaajalised kohustised
Intressikandvad võlakohustised	117 973	77 443
Edasilükkunud tulumaksukohustised	685	644
Tuletisinstrumendid	–	186
Muud pikaajalised kohustised	1 209	1 110
Pikaajalised kohustised kokku	119 867	79 383

Lühiajalised kohustised
Intressikandvad võlakohustised	8 311	55 842
Võlad tarnijatele ja muud võlad	2 368	2 729
Tulumaksukohustis	–	14
Muud lühiajalised kohustised	366	402
Lühiajalised kohustised kokku	11 045	58 987
Kohustised kokku	130 912	138 370
Omakapital ja kohustised kokku	222 034	216 620

2026 Q1 report EE

2026 Q1 report EN

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Eesti ettevõte ehitab Leedu riigi jaoks varjumiskohtasid

08.05.2026 Adaur.ee

Eesti ettevõte Revonia lõpetas hiljuti Leedus, Kaunases, 100-ruutmeetrise modulaarse kogukonna varjumiskoha paigalduse. Tegemist on esimesega mitmetest plaanitud üksustest ning see on osa suuremast liikumisest, kus Leedu omavalitsused on asunud tiheasustusega alade elanikele reaalset füüsilist kaitset looma tugevate ja kiirelt paigaldatavate lahenduste läbi. Sel ajal kui naaberriikides rajatakse konkreetseid lahendusi, on Eestis varjumiskohtade loomine endiselt suuresti elanike endi õlgadel.

Tehnoloogiline tipptase: Eestis toodetud, päevaga paigaldatud

Kaunase projekt on märgiline näide kaasaegse ehitustehnoloogia kiirest võimekusest. Varjumiskoht koosneb 10-st massiivsest betoonmoodulist, mis toodeti Revonia Eesti tehases, transporditi objektile ning mille montaaž kohapeal võttis aega vaid ühe päeva. Valmis lahendus kaetakse pinnasekihiga, mis muudab selle ümbritseva keskkonnaga ühtseks tervikuks ning pakub kaitset sõjaolukorras.

Kontseptsioon tugineb sajanditepikkusele ehitustraditsioonile, kus korralikult rajatud võlvhooned püsivad kasutuskõlblikuna üle 100 aasta. Nagu on tabavalt öelnud kindral Riho Terras: “Vanaema kartulikeldri peal on kõik meie sõjad võidetud!”

Riiklik varjumistoetus ei ulatu eramajadeni

Eestis on varjumiskohtade rajamine takerdunud piiratud ressurssidesse ja bürokraatiasse. Alles 3. mail, sulgunud korteriühistutele suunatud toetusvoor näitas probleemi teravust – huvi oli tohutu, kuid vahendid ammendusid loetud nädalavahetuse päevadega. Teravaks probleemiks on aga asjaolu, et praegused meetmed on suunatud peamiselt kortermajadele. Terved elamurajoonid ja eramajaomanikud on jäetud olukorda, kus nad peavad oma turvalisuse eest ise seisma ja selle täies mahus finantseerima.

Sertifitseeritud kaitse: keldrist tuumapunkrini

Tootevaliku poolest on Revonia Baltimaades ainulaadne. Aastaid tootearendusse panustanud Revonia on teinud koostööd Eesti ja Leedu ülikoolidega ning viinud läbi edukaid plahvatuskatseid koos Eesti Kaitseliidu ja Leedu Kaitseväega. Need katsetused on taganud lahenduste sertifitseerituse ja maksimaalse kaitseastme. Tõenäoliselt said ka sarnased tinigmused otsustavaks põhjuseks, et Leedust tellimus tehti.

Lisaks tavapärastele keldrimoodulitele ekspordib Revonia professionaalseid varjendeid, mis on varustatud plahvatuskindlate uste ja spetsiaalsete ventilatsioonisüsteemidega. Tootevaliku tipus on punkrid, mis on projekteeritud pakkuma kaitset isegi tuumarünnaku korral ning mille hinnad ulatuvad üle 100 000 euro. Ka Ukraina kogemus on kinnitanud selliste betoonmoodullahenduste asendamatust – rahuajal saab neid kasutada bussipeatuste või parkide puhkealadena, kuid ohu korral päästavad need elusid.

Kaunase kooli vahetusse lähedusse paigaldatud üle saja inimese mahutav varjend integreeritakse õppetöösse, et harjutada õpilasi kriisiolukordadeks ja muuta varjendi kasutamine neile loomulikuks. Spetsiaalselt projekteeritud kaks sissepääsu tagavad rahvamassi sujuva liikumise ilma rüseluseta, võimaldades kiire sisenemise ka ilma täiendava suunava personalita.

Revonia tegevjuhi Rauno Oja kommentaar: “Oleme aastaid vabatahtlikult välja töötanud kaitselahendusi. Meil on olemas tehniline võimekus, meil on testitud ja sertifitseeritud tooted ning me tunneme turul selget nõudlust turvatunde järele. Ometi tajume täna valitsuse poolt tegevusetust olukorras, kus võimalusi on mitmeid. Riigikaitsemaksudega sorgitakse küll kõigi eestlaste rahakotis, kuid reaalset füüsilist turvatunnet tsiviilkaitserajatiste loomise läbi vastu ei pakuta. Siinkohal ongi hea näha leedukate initsatiivi. Ka meie ei tohiks neli aastat täiemahulises sõjas olnud riigi kõrval ennast nii mugavalt tunda. Varjend ei ole mõneaastase kasutuseaga, vaid ulatub arvutusliku elueani 100 aastat. Hetkel on see huvi eraisikute poolt olnud suur, kuid loodetakse ikkagi toetuste lisandumisele.”

Koolitus “Kinnisvara maksustamine – optimeerimine ja uuendused 2026. aastal” toimub 14.05.2026

08.05.2026 Margot Toompark

14.05.2026 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara maksustamine – optimeerimine ja uuendused 2026. aastal“. Koolitusel annab Jaan Trofimov praktilise ja selge ülevaate kinnisvara maksustamisest Eestis ning 2026. aastal jõustuvatest muudatustest.

Koolitusele on oodatud:

kinnisvaramaaklerid ja -konsultandid, kes nõustavad kliente ostu-, müügi- ja üüritehingutes;
kinnisvaraarendajad ja projektijuhid, kes planeerivad müügistruktuure ja rahavoogusid;
kinnisvarainvestorid (nii eraisikud kui ka OÜ kaudu tegutsejad);
ettevõtjad, kes kaaluvad kinnisvara soetamist või hoidmist äriühingu kaudu;
üürikinnisvara omanikud (sh lühiajalise üüri pakkujad, nt Airbnb kaudu tegutsejad);
raamatupidajad ja finantsjuhid, kes teenindavad kinnisvaraga seotud ettevõtteid;
juristid ja maksunõustajad, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingute maksuküsimustega;
eraisikud, kes plaanivad kinnisvara müüki või investeeringuid ja soovivad maksukohustusi ette mõista;
kinnisvaravaldkonnas tegutsevate ettevõtete juhid ja omanikud, kes soovivad optimeerida maksukoormust ning vältida riske.

Koolitus “Kinnisvara maksustamine – optimeerimine ja uuendused 2026. aastal” toimub 14.05.2026 kell 10.00-13.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Results of the initial public offering of Liven AS shares

08.05.2026 Adaur.ee

The initial public offering of the shares of Liven AS (registry code: 12619609, hereinafter Liven) ended on 7 May 2026.

Up to 1,495,730 new ordinary shares were publicly offered and certain minority shareholders of Liven offered up to 369,015 existing ordinary shares, up to 1,864,745 shares in total (Offer Shares). Liven reserved the right, in case of oversubscription, to increase the number of shares on offer by up to 854,705 additional new issued ordinary shares. During the offering, 2,421 investors subscribed for a total of 1,053,936 shares for EUR 4.68 each, for a total amount of EUR 4,932,420, representing 57% of the Offer Shares. 95% of the investors who participated in the offering were from Estonia.

“We would like to thank all the investors who considered us a worthy investment. The result is sufficient to allow us to proceed with the investment opportunities in the market and achieve Liven’s long-term goal of listing its shares on the stock exchange. When organizing the offering, we were not naive about the challenging market sentiment, but we decided to proceed because the overall economic trend is upward, demand for new homes is recovering, and the company currently has good investment opportunities. Our current development portfolio is strong with sufficient work for the coming years and in 2026 we continue to view about a 20% increase in revenue to about €59 million as realistic development and expect along with this revenue growth an increase in net profit and an exceeding the 20% return on equity target,” said Liven CEO Andero Laur.

In the allocation of the Offer Shares, all investors who participated in the subscription will be allocated all of the shares for which they subscribed. Liven’s management board decided to satisfy all subscription orders with newly issued ordinary shares. The offering by the minority shareholders who offered Offer Shares will remain entirely unsatisfied.

Together with shareholders who joined during previous private placements, Liven now has over 2,500 shareholders, and the free-float is 16%.

Settlement of the offering is expected to take place on or about 13 May 2026. All shares of Liven are intended to be admitted to trading on the Baltic Main List of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange, with the first day of trading expected to be on or about 15 May 2026.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Everaus Kinnisvara avas Tallinnas Eesti suurima stock-office laokompleksi

07.05.2026 Adaur.ee

Everaus Kinnisvara avas Tallinnas oma Lennuradari äripargi viimased värskelt valminud kaks hoonet, millega sai valmis kogu Eesti suurim keskmise suurusega stock-office kompleks, kus on kokku 106 ladu.

Lennuradari ärikompleksi seitse maja mahutavad endas ladusid ja stock-office pindu suuruses 36 – 120 ruutmeetrit, mis on nii Eesti kui ka Baltikumi mõttes üks märkimisväärsemaid arendusi. Sarnaste keskmise suurusega äripindade saadavus, kuhu on võimalik koondada nii ettevõtte esinduspind, ladu kui ka kontor, on Eestis vähe, mis muudab Lennuradari kompleksi unikaalseks.

„Nõudlus just keskmise suurusega lao- ja äripindade järele on viimasel ajal olnud märgatav ning pakkumust turul suhteliselt vähe. Valdavalt on saadaolevad laopinnad kas väga väikesed nii-öelda minilaod või siis suured tootmispinnad, kuid Eestis on hulganisti mikro- ja väikeettevõtteid, kes vajavad endale sobivas suuruses pindu,“ selgitas Everaus Kinnisvara juhatuse liige Janar Muttik. Ta lisas, et pinnad on osutunud populaarseks ka eraisikute seas, kelle jaoks sobivad puhtad ja kuivad ruumid näiteks oma autokollektsiooni hoiustamiseks.

Lennuradari laokompleks koosneb kokku 7 ärihoonest kogupindalaga 6500 m2. Üürilepingutega on tänaseks kaetud juba ligi 60% kõikidest pindadest, mis näitab Everaus Kinnisvara juhatuse liikme sõnul seda, et lisaks optimaalsele äripinna suurusele hindavad ettevõtted ka head ligipääsu olulistele logistikasõlmedele.

„Lennuradari äripark asub strateegiliselt õiges kohas Tallinna ringtee ja Suur-Sõjamäe tee vahetus läheduses ning praktiliselt Tallinna lennujaama kõrval, mistõttu on transpordiühendus Tallinna kesklinna, lennujaama ja sadamatega kiire ja mugav. Usume, et käesoleva aasta lõpuks oleme pinnad pea sajaprotsendiliselt välja üürinud,“ märkis Muttik.

Lennuradari kompleksi investeeringute maht ulatub 10 miljoni euroni. Laokompleksi laienduse ehitas Maru Ehitus AS.

„Oleme Everausi meeskonnale tänulikud, et usaldasite teise järjestikuse ärihoone ehitustööd meie hoolde. Meie valitud äris tuleb harva ette projekte, kus tüüpprojekti järgi püstitame järjest mitu hoonet. Lennuradari äripark oli meie jaoks huvitav võimalus voomeetodil ehitada järjest neli samasugust hoonet,“ ütles Maru Ehitus AS tegevjuht Margo Dengo.

Kompleksi avamisega toetab Everaus Kinnisvara enda pikaajalist strateegilist eesmärki tugevdada oma positsiooni ärikinnisvara sektoris, sealhulgas stock-office pindade ja ladude segmendis. Kui ettevõtte elamukinnisvara projektid on mõeldud müügiks, siis ärikinnisvara arendatakse riskide hajutamiseks väljaüürimise eesmärgil rahavooprojektidena ja rajatud ärihooned jäetakse enda omandisse.

Lennuradari ärikompleksi avamisest võtsid osa lisaks Everaus Kinnisvarale ja Maru Ehitusele automüüja Ferati esindajad, kes demonsteerisid, kuidas luksusautosid laopindadel üle talve hoiustada.

Everaus Kinnisvara on Eesti ühe mitmekesisema portfelliga elamu- ja ärikinnisvara arendaja, kelle arendusprojektide seas on kortermajad, ridaelamud, paarismajad, eramud, büroohooned, stock-office-pinnad, laod ja minilaod, lisaks eramukrundid ja külaliskorterid. Everaus Kinnisvara on ainus kinnisvaraarendaja Eestis, kelle pea kõik valminud elamuarendused on pälvinud kõrge tunnustuse kodukonkurssidel. Everaus Kinnisvara AS võlakirjad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsi alternatiivturul First North.