Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Coop Pank: Pelgulinna uut tervisemaja rahastab Coop Pank, ehitab Tesron Ehitus

29.05.2023 Adaur.ee

Sildid: arendaja, arendus, Coop, COOP Pank, Domus Kinnisvara, Eesti, Eesti Ehitus, ehitus, haigla, investeering, Jaan Liitmäe, Kesklinn, kinnisvara, kokkulepe, Kristiine, KUU, kvaliteet, Lehar Kütt, leping, OP Pank, pank, Pelgulinn, pere, Põhja-Eesti, Põhja-Tallinn, Tallinn, tarbija, teenus, teenused, tervisekeskus, Tesron Ehitus, üür, väärtus, vahetus

Tallinnas Sõle tänavas uut tervisekeskust arendav Pelgulinna Tervisemaja OÜ sõlmis hoone ehituslepingu Tesron Ehitus OÜ-ga. Kaasaegne tervishoiuteenuste pakkujaid koondav hoone läheb maksma 5,5 miljonit eurot ja on kavas avada 2024. aasta suvel. Projekti finantseerib Coop Pank ja arendusprotsesse ning üürikorraldust juhib Domus Kinnisvara.

Kuuekorruselisse tervisemajja on planeeritud üüritavat pinda ligi 2000 ruutmeetrit. Domus Kinnisvara gruppi kuuluva kinnisvarainvesteeringute juhtimisega tegeleva ettevõtte Domus FND tegevjuhi Jaan Liitmäe sõnul on Pelgulinna Tervisemajast praeguseks juba umbes 70 protsenti üürikokkulepetega kaetud. Uues hoones hakkavad teenuseid pakkuma pere- ja hambaarstid, psühholoogid ning teised meditsiiniteenuse osutajad. Lisaks tuleb majja apteek ning tervisliku toidu pakkuja.

„Soovime luua läbimõeldud lahendustega hoone, mis on mugav nii klientidele kui töötajatele. Pelgulinna Tervisemaja naabruses asuvad ka mitmed teised meditsiiniasutused, mis loob sünergiat ja pakub paremaid lahendusi meditsiiniteenuste tarbijatele,” ütles Liitmäe.

Pelgulinna Tervisemaja arendatakse Põhja-Tallinna väljakujunenud meditsiinikeskusesse, mille vahetus naabruses asuvad juba Pelgulinna Haigla, Pelgulinna Sünnitusmaja, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Verekeskus ning Põhja-Eesti Taastusravikeskus. Ühistranspordipeatused on nii uue tervisemaja ees kui ka üle tänava. Naabruses on hulk ärisid, suured elupiirkonnad ning arendamisel olevad polüfunktsionaalsed keskkonnad (Hipodroomi kvartal, Balti Manufaktuuri kvartal jm). Tegemist on Põhja-Tallinna, Kristiine ja Kesklinna teeninduspiirkonnaga, kus elab ligi 158 000 inimest.

Projekti rahastaja, Coop Panga ärikliendi finantseerimise äriliini juht Lehar Kütt ütles, et tervisemaja eesmärk – tõsta meditsiiniteenuste kvaliteeti ja teha esmatasandi arstiteenused inimeste jaoks paremini kättesaadavaks – sobitub hästi Coop Panga väärtuste ja rahastuspõhimõtetega. „Suur huvi hoone üüripindade vastu näitab, et tegu on hästi planeeritud projektiga, mida juhib kogenud meeskond,“ ütles Kütt.

Lisaks tunnustas Kütt arendajat selle eest, et hoone katusele tulevad päikesepaneelid, mis toetavad hoone varustatust kohapeal toodetud puhta energiaga. „Kliimaeesmärkide saavutamiseks on keskkonnasõbralike lahenduste kasutamine väga oluline ja kodumaise pangana me kindlasti soosime jätkusuutlike lahenduste rakendamist,“ sõnas Kütt.

Tesron Ehitus on 13 aastase kogemusega Eesti ehitusettevõte. Domus Kinnisvara on 20 aastase kogemusega kinnisvarateenuseid ning arendusprojektide ja investeeringute juhtimist korraldav kontsern. Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 157 600 igapäevapanganduse klienti.

Maa-amet: Aprillis püsis tehinguaktiivsus neljandiku võrra madalamal kui aasta eest

29.05.2023 Adaur.ee

Sildid: eluruum, hinnakasv, hoonestamata maa, hoonestatud maa, kinnisvara, korter, korteriomand, KUU, maa-amet, müük, Pärnu, ruutmeeter, Tallinn, Tartu

Maa-ameti andmetel tehti 2023. aasta aprillis kinnisvaraturul 3270 ostu-müügitehingut, mida on ligi neljandiku võrra vähem kui eelmine aasta samal ajal ning 12 protsenti vähem kui eelnenud kuul.

Eluruumina müüdud korteriomandiga tehti 1683 tehingut, hoonestamata maadega 904 tehingut ning hoonestatud maadega 494 tehingut, mida oli vastavalt 22, 20 ja 32 protsenti vähem kui aasta tagasi samal ajal.

Tallinnas tehti 707 korteritehingut, mida oli 10 protsenti vähem kui 2022. aasta aprillis. Tehinguid uute korteritega oli Tallinnas 17 protsenti enam kui aasta tagasi samal ajal, kuid seevastu vanemate korteritega tehtud tehingute arv on 16 protsenti väiksem. Tartus müüdi 130 korterit ning Pärnus 78 korterit, mida on vastavalt 47 protsenti ja 22 protsenti vähem kui aasta eest samal ajal.

Aprillis maksis Tallinna korteri ruutmeeter keskmiselt 2985 eurot ning aastaga on ruutmeetri hind kallinenud ligi 4 protsenti. Sealhulgas pealinna uue korteri ruutmeeter maksis aprillis keskmiselt 3815 eurot ja vanema korteri ruutmeeter 2728 eurot. Aastane hinnakasv on uute korterite puhul ligi 7 protsenti ning järelmüükide hinnakasv jääb alla ühe protsendi. Eelmisest kuust jääb esmamüükide keskmine hind aprillis ligi 3 protsenti madalamale ja järelmüükide keskmine hind 2 protsenti kõrgemale. Tartus oli korteri ruutmeetri keskmine hind 2341 eurot ning aastane kasv 3 protsenti. Pärnu korteri ruutmeetri keskmine hind oli aprillis 2446 eurot, kasvades aastaga 28 protsenti.

Luminor: iga kümnes inimene plaanib lähiaastatel uue kodu soetada

29.05.2023 Adaur.ee

Sildid: Eesti, eluase, euribor, hinnad, hinnatõus, inflatsioon, kinnisvara, kohus, laen, Läti, LEED, Leedu, Luminor, Norstat, ostja, pere, plaan, regioon, statistika, Tallinn, Tartu, Tartumaa, uuring

Luminori tellimusel hiljuti läbi viidud uuringu kohaselt plaanib kolmandik Eesti inimestest lühemas või pikemas perspektiivis uue kodu ostmist, neist 10% lähema kahe aasta jooksul. Eluaseme soetamise peamiste takistustena nähakse väikeseid sissetulekuid ning kõrgeid kinnisvarahindu.

Iga kümnes uuringus osalenud Eesti inimene (10%) plaanib uue eluaseme soetamist lähema kahe aasta jooksul või otsib juba praegu sobivat võimalust. Kolme kuni nelja aasta perspektiivis peab uue kodu ostmise plaani 4% ning veelgi pikemas vaates 7% vastanutest. Samuti on neid (11%), kel soov olemas, aga ajastuse osas kindel nägemus puudub. Huvitavad erisused tekivad regiooniti: Tallinnas plaanib uue eluaseme soetamist 37% ja Tartumaal 36% elanikest, seevastu Ida-Virus vaid viiendik seal elavatest inimestest.

Luminori eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul plaanivad uuringu kohaselt uue kodu soetamist peamiselt alla 30-aastased, mis ühtib panga senise statistikaga keskmise koduostja osas. „Kõige aktiivsemad koduostajad on 25–35-aastased noored, kel tulevikuplaanid juba selgemad, soov luua oma pere ning reeglina on olemas ka kindel sissetulek nii regulaarsete laenumaksete kui ka vajaliku sissemakse tegemiseks,“ ütles Rebane.

Ehkki noored on kõige aktiivsemad koduostjad, muutub uuringu kohaselt kinnisvara neile järjest kättesaamatumaks. „Noored on selgelt tundlikumad tulevikumaksete suuruse, inflatsiooni ning hinnatõusu suhtes. Peamiseks kinnisvara soetamise takistuseks 18–29-aastaste vanuserühmas on aga liiga kõrged eluaseme hinnad, mida kinnitab kolmandik vanuserühma esindajatest. Sama eagrupi esindajatest 28% nimetab takistusena ka ebapiisavaid sissetulekuid ning 16% ütleb, et puudub vajalik kapital omaosaluse jaoks,“ näitlikustab Rebane.

Uue eluaseme soetamist takistava asjaoluna nimetab 7% Eesti inimestest ka muret euribori võimaliku jätkuva suurenemise osas. Täiendavaid finantskohustusi ei soovi endale võtta 6% ning tulevikuplaanides puudub kindlus 5% kõigist vastanutest. Eesti inimestest 41% kinnitasid, et neil juba on sobiv kodu ning uue soetamist ei plaanita.

Uuringu viis Luminori tellimusel tänavu kevadel Eestis, Lätis ja Leedus läbi uuringufirma Norstat. Küsitleti 1000 inimest vanuses 18–74 aastat igas Balti riigis.

Uute korterite pakkumiste arv, müük ja hinnad suvel 2023: kas see info on sulle vajalik?

27.05.2023 Tõnu Toompark

Sildid: arendaja, arendus, ehitaja, elamispind, hinnad, kinnisvara, konkurents, korter, krunt, maakler, monitooring, müük, Nõuanded, ostja, pakkumine, pakkumiste arv, prognoos, sektor, Tallinn, Tõnu Toompark, USA, uusarendus, võrdlus

Kas vajad infot, mis toimub uute korterite sektoris? Kas sind huvitab konkurentsiolukord, pakkumisel olevate korterite arv, müügitempod või üldisemad korterituru arengud? Kas tahad teada, kuidas liiguvad hinnad või kas pakkumiste arv suureneb või väheneb? Kas soovid prognoose, mis võiksid olla turu edasised arengud?

Koondan regulaarselt kokku detailset elamispindade uusarenduste turu info. See annab hea võimaluse saada konkreetne pilt, milliseid projekte arendatakse ja kirjeldada neid projekte selliselt, et see annab võimaluse praktiliste otsuste langetamiseks.

Näiteks saab arenduskrunti ostes hinnata, milline on konkurentsisituatsioon.
Lisaks saab info baasilt anda konkreetsed nõuanded arendusprojekti planeerimise faasis otsustamaks, kui suuri kortereid ehitada.
Või siis korterite müüki panemise faasis, kus tuleb teha detailne võrdlus konkurentidega.

Arendusturu info on kasulik kinnisvaraarendajatele, finantseerijatele, vahendajatele, ehitajatele ja teistele, kes ses sektoris tööd teevad.

Olen aastate jooksul välja töötanud aruandevormid, mis annavad optimaalse usaldusväärse aluse arenduse otsuste tegemiseks. Suudan pakkuda elamispindade turu detailse hetkeolukorra kirjelduse kui aastatepikkuseid aegridasid kõikide Tallinna arendusprojektide kohta.

Kas soovid asjast lähemalt rääkida? Võta ühendust: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Merko: AS Merko Ehitus juhatuse liikme, AS Merko Ehitus Eesti nõukogu liikme nimetamine

26.05.2023 Adaur.ee

Sildid: Andres Trink, Eesti, ehitus, investor, kontroll, Martin Rebane, Merko, Merko Ehitus Eesti, Tõnu Toomik, Urmas Somelar

AS Merko Ehitus nõukogu otsustas nimetada kolmeaastaseks perioodiks ettevõtte juhatuse liikmeks Urmas Somelari, volituse tähtaja algusega 1. juuni 2023, vastutusvaldkondadega finantsjuhtimise, investorsuhete ning vastavuskontrolli aladel. ASi Merko Ehitus juhatus jätkab kolmeliikmelisena: Andres Trink (esimees), Tõnu Toomik ja Urmas Somelar.

AS Merko Ehitus Eesti ainuaktsionär otsustas nimetada kolmeaastaseks perioodiks ettevõtte nõukogu liikmeks Urmas Somelari, volituse tähtaja algusega 1. juuni 2023. ASi Merko Ehitus Eesti nõukogu jätkab neljaliikmelisena: Andres Trink (esimees), Tõnu Toomik, Martin Rebane ja Urmas Somelar.

CV – Urmas Somelar EST

Swedbank: Ehitusmahu langus jätkas esimeses kvartalis süvenemist

26.05.2023 Marianna Rõbinskaja

Sildid: arendaja, arendus, Eesti, ehitus, ehitusmaht, euribor, intress, intressimäär, kiirmüük, kindlustunne, kinnisvara, kinnisvaraturg, kohus, korter, KV.EE, laen, maa-amet, Marianna Rõbinskaja, müük, nõudlus, ostja, pakkumine, pere, portaal, rajatis, riik, sektor, statistika, Swedbank, Tallinn, Tari, taristu, USA, uued korterid, uusarendus, võrdlus

Eestis tehtud ehitustööde maht jätkas esimeses kvartalis langust. Aastases võrdluses ehitasid ettevõtted esimeses kvartalis 11.2% vähem. Tegemist on neljanda järjestikuse kvartaliga, mil ehitusmaht langeb.

Ehitusmahu langusesse panustas hoonete ehitusmahu vähenemine, samas kui rajatiste ehitus püsis kasvutrendil. Esimeses kvartalis ehitati hooneid 15% vähem ning rajatisi 1.4% rohkem võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Samas oli ehitusmaht eelmise aasta esimeses kvartalis veel võrdlemisi kõrge. Võrreldes 2021. aasta esimese kvartaliga oli kogu ehitusmaht selle aasta esimeses kvartalis protsendi võrra kõrgem, hoonete ehitusmaht oli 2% kõrgem ning rajatiste ehitusmaht sama.

Ehitusettevõtete kindlustunne näitab paranemise märke

Ehitusettevõtete kindlustunde põhi on tõenäoliselt jäänud selle aasta esimesse kvartalisse. Teise kvartali algul on ehitusettevõtete üldine kindlustunne veidi paranenud, kuid on veel allpool pikaajalist keskmist. Ehitussektorit mõjutab üldine majanduse jahtumine ning seega püsib ehitusettevõtete hinnangul ebapiisav nõudlus nende jaoks peamise ehitust takistava tegurina.

Ebakindla majanduskeskkonna ja kasvavate intressimääradega keskkonnas on nii ettevõtted kui ka majapidamised oma investeerimisotsuste tegemisel äraootaval seisukohal. Riiklikud taristuprojektid aga tõenäoliselt aitavad madalseisu ehitussektori jaoks, vähemalt osaliselt, täita.

Esimeses kvartalis nõudluse madalseis korteriturul jätkus

Esimeses kvartalis tehti järelturu korteritega nii Eestis tervikuna kui ka pealinnas ligi veerandi võrra vähem tehinguid võrreldes aastatagusega. Ka aprillis oli nõudlus järelturul tagasihoidlik. Uusi kortereid broneeriti esimeses kvartalis Tallinnas ja selle lähiümbruses vähem võrreldes nii eelmise aasta sama aja kui ka neljanda kvartaliga. Võrreldes 2019. aasta keskmisega oli broneeringuid esimeses kvartalis viis korda vähem.

Pakkumine on eelmise aastaga võrreldes kõrgem. Kinnisvaraportaali KV.ee statistika järgi oli korterite müügipakkumisi Eestis aprilli seisuga 70% ning Tallinnas poole võrra rohkem võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Kuigi arendajad on ettevaatlikumad uute projektide turule toomisega, oli vähenenud nõudluse tõttu uusarendusi pealinnas ja selle lähiümbruses esimeses kvartalis müügis veidi rohkem kui neljandas kvartalis ning poole võrra rohkem võrreldes aastataguse sama ajaga.

Maa-ameti statistika järgi oli järelturu korterite keskmine hind esimeses kvartalis 4% kõrgem võrreldes aastataguse sama ajaga. Võrreldes hinnatipuga, mis jäi eelmise aasta kolmandasse kvartalisse, olid järelturu korterid keskmiselt 8% odavamad. Uute korterite eest küsisid arendajad esimeses kvartalis keskmiselt veidi kõrgemat hinda võrreldes neljanda kvartaliga. Aastataguse sama ajaga võrreldes oli korter uusarenduses esimeses kvartalis keskmiselt 11% kallim. Samas pakuvad arendajad hüvesid, mis hinda ostja jaoks ei mõjuta ja statistikas ka tulevikus ei peegeldu. Näiteks uue korteri ostul pakuti tasuta kööki, panipaika, parkimiskohta või muude kulude hüvitamist, nagu euribor või küttekulud.

Swedbanki arvutuste järgi on kinnisvara taskukohasus viimase paari aastaga oluliselt halvenenud, uued korterid on muutunud järjest enamatele peredele kättesaamatuks. Taskukohasuse langust on mõjutanud nii kinnisvarahindade hoogne kasv, üldine elukalliduse tõus aga ka kerkivad intressimäärad. Seetõttu on ka majapidamised ostuotsuseid hoolikamalt enda jaoks läbi mõtlemas. Vaatamata palga ostujõu langusele, on olukord tööturul tugev, mistõttu saavad majapidamised võetud laenukohustustega hästi hakkama ning seega pole neil ka survet kinnisvara kiirmüüki panna.

Swedbanki hinnangul jääb hinnakorrektsioon korteriturul mõõdukaks. Kinnisvaraturg liigub normaliseerumise suunas. Korterite taskukohasus ja aktiivsus kinnisvaraturul hakkavad taastuma aasta teises pooles kui korterite hinna ja palga suhe paraneb ning intressimäärade tipp saab läbitud.

Statistikaamet: Esimeses kvartalis vähenes ehitusmaht 11%

26.05.2023 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted esimeses kvartalis siin ja välisriikides püsivhindades kokku 11% vähem kui aasta varem samal perioodil.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 803 miljoni euro eest, sellest hooneid 594 miljoni ja rajatisi 209 miljoni euro eest. Eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes ehitati hooneid 15% vähem. Rajatiste (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) ehitamine jäi samale tasemele.

Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaare sõnul on ehitusturg mõjutatud nii jätkuvast ehitushindade kasvust, intressimäärade tõusust kui ka tarbija kindlustunde vähenemisest. Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehitusmahtude vähenemine. Vähem ehitati nii uusi hooneid kui tehti hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöid. Rajatiste ehitus jäi aasta varasemaga võrreldes väikesesse plussi (1,4%), mõjutatuna põhiliselt remondi- ja rekonstrueerimistööde kasvust.

Välismaal tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht vähenes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 13%. Seal vähenes nii hoonete kui ka rajatiste ehitamine. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli 6%, nagu ka aasta varem.

Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 2225 uut eluruumi ehk 78% rohkem kui aasta varem. Ligi pooled valminud eluruumidest asuvad Tallinnas (49%), järgnevad Tallinna lähiümbruse vallad (20%) ja Tartumaa (18%).

Nõudlus uute eluruumide järele väheneb. Ehitusluba väljastati 1330 eluruumi ehitamiseks, mida on 29% vähem kui aasta varem. Jätkuvalt oli eelistatuim elamutüüp korterelamu.

Kasutusse lubati 265 mitteelamut kasuliku pinnaga 184 600 ruutmeetrit. Enim lisandus uut büroo-, tööstus- ja laohoonete pinda. Võrreldes mullusega suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.

Ettevõtete kvartali majandusnäitajate andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Eesti Pank: Uuring: Eesti perede jõukus on kümne aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud

26.05.2023 Adaur.ee

Sildid: aktsia, consumption, Eesti, Eesti Pank, eluase, eluasemelaen, elukoht, euribor, hinnad, hoius, House, intress, intressimäär, investeerimine, investeering, Jaanika Meriküll, kinnisvara, kohus, kohustused, koostöö, koroona, kriis, laen, meelelahutus, omanik, pank, pension, pere, riik, sääst, sissetulekud, statistika, Statistikaamet, tagatis, Tairi Rõõm, USA, uuring, väärtus, võrdlus

Eelmise finantskriisi ja pandeemiakriisi vahele jäänud perioodil suurenes Eesti perede jõukus märkimisväärselt
Varalise ebavõrdsuse tase on Eestis euroala riikide võrdluses üks kõrgemaid
Noored pered tegelevad enam pikaajalise finantsplaneerimisega
Teisest penisonisambast lahkusid eelkõige väheste säästude, rohkete tarbimislaenude ja krediidipiirangutega isikud

Eesti Panga ja statistikaameti koostöös 2021. aastal läbi viidud leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu tulemused näitavad, et eelmise finantskriisi ja pandeemiakriisi vahelisel ajal suurenes Eesti perede jõukus märkimisväärselt: aastatel 2013–2021 kasvas leibkondade vara keskmiselt üle 50%.

Eelmisel kümnendil, mis jäi kahe suure kriisi – globaalse finantskriisi ja koroonapandeemiast põhjustatud majanduskriisi – vahele, leidis Eestis aset väga dünaamiline majandusareng. Kiirelt kasvasid nii sissetulekud kui ka varade hinnad, mistõttu suurenes märkimisväärselt ka perede jõukus. Selle kasvust annavad ülevaate HFCS (Household Finance and Consumption Survey) uuringud, mida viidi Eestis läbi aastatel 2013, 2017 ja 2021. HFCS on Eestis ainus andmestik, mille põhjal saab ülevaate leibkondade varade ja kohustuste jaotumisest. Leibkondade netovara mediaanväärtus kasvas 2013.–2021. aastal 43 500 eurolt 66 200 euroni ehk üle 50%. Eriti kiire oli netovara mediaani kasv kahe viimase uuringu vahel, aastatel 2017–2021, ulatudes ligi 40%ni.

Aastatel 2017–2021 suurenesid märgatavalt perede likviidsed puhvrid ning likviidsete varade ja sissetuleku suhtarv kasvas enam kui kaks korda. Selle muutuse põhjus oli hoiuste kiire kasv, kusjuures hoiuste maht kasvas märgatavalt kõigil sissetulekutasemetel. Kokku suurenes hoiuste mediaanväärtus sel perioodil 1900 eurolt 4300 euroni. Hoiuste kiire kasvu tõenäolisim põhjus oli koroonapandeemia, mis kestis ka veel uuringu läbiviimise ajal. See tõi kaasa mitmeid piiranguid, mis vähendasid leibkondade võimalusi teha erinevaid tarbimiskulutusi (puhkus, meelelahutus, väljas söömine). Seetõttu suurenes säästmine ja peamine säästmisviis, eriti kui säästetakse lühiajaliselt, on raha hoiustamine pangas.

Eesti leibkondade laenukoormus on uuringu andmetel euroala keskmisest väiksem. Laenukoormuse võrdlemisel tuleb aga arvestada, et selle optimaalne tase tõuseb koos keskmise sissetuleku kasvuga ning Eesti perede sissetulekud on euroala riikide võrdluses suhteliselt väiksed. Perede laenukoormus püsis Eestis uuringute lõikes stabiilne ning finantshaavatavus jäi aastatel 2013–2021 enam-vähem samale tasemele. Ka perede osakaal, kes pangast laenu ei saa (või ei saa seda soovitud mahus), püsis samal ajavahemikul stabiilselt 7% ligidal.

Kahe viimase küsitlusvooru vahel, aastatel 2017–2021 muutus märgatavalt noorte perede (peamiselt 16–34aastased, vähemal määral ka 35–44aastased) finantskäitumine. Lisaks hoiustele suurenes muudesse finantsvaradesse (nagu näiteks aktsiad) investeerimine ning noorte perede osakaal, kes seda teevad, mitmekordistus. Samal ajal suurenes märgatavalt ka laenuvõtmine ja kinnisvaralaenude mediaanväärtus kasvas kuni 34aastaste seas ligi 50%, 40 000 eurolt 60 000 eurole. Seejuures kasvas just pikaajaliste kinnisvaralaenude maht; tagatiseta laene omavate perede osakaal seevastu vähenes. See näitab, et noored pered pööravad varasemast suuremat tähelepanu pikaajalisele finantsplaneerimisele. Noorte seas on ka finantskirjaoskuse tase kõrgem kui vanematel Eesti elanikel.

Netovara (vara, millest on maha arvestatud kohustused) on Eestis ebavõrdselt jaotunud ja ebavõrdsuse tase on Eestis euroala riikide seas üks kõrgemaid. Samas on ebavõrdsuse tase püsinud aastatel 2013–2021 stabiilne. Üks suure varalise ebavõrdsuse põhjuseid Eestis on ettevõtlusvara suur osakaal varades. Ebavõrdsust vähendab see, et valdav osa Eesti peresid omavad oma eluaset, mitte ei rendi seda.

Teise penisonisambasse kogumise vabatahtlikuks muutmisel lahkus teisest sambast ligi viiendik varaomanikest. Esimese laine lahkujatele tehti 2021. aasta septembris 1,3 miljardi euro eest väljamakseid ja teise samba koguvara vähenes 24%. Teisest sambast lahkusid eelkõige need Eesti elanikud, kellel puudusid säästud, kellel oli tarbimislaene ning kes ei saanud krediidipiirangute tõttu laenu. See profiil läheb kokku esmaste hinnangutega väljavõetud pensioniinvesteeringute kasutamise kohta, mille põhjal on teada, et veerand väljavõetud rahast suunati tarbimisse ning ligi kümnendik läks laenude tagasimaksmiseks. Lahkumisotsuse tegemine oli seotud ka finantskirjaoskuse ja riskikartlikkusega – suurema finantskirjaoskuse puhul oli teisest sambast lahkumine vähem tõenäoline, samal ajal kui riskikartlikumad lahkusid sagedamini.

Uuringu andmestik võimaldas hinnata ka leibkondade finantshaavatavust aastatel 2021–2023 ning ka juhul kui euribori tase tõuseks 6%ni. Mudelipõhised hinnangud ei näidanud, et viivislaenude määr kasvaks oluliselt. Euribori tõusust tingitud intressikulude kasv on ulatuslikum jõukamatel peredel, kellel on suuremad eluasemelaenud. Samas on suurema sissetulekuga leibkondadel ka enam likviidseid varasid ja rohkem võimalusi oma tarbimiskulutusi vähendada ning kulude mõõduka kasvu korral võib eeldada, et nad suudavad oma laenu teenindamist jätkata. Eluasemelaenumaksete ja sissetulekute suhtarv on kõrgeim väiksema sissetulekuga ja eluasemelaene omavatel leibkondadel ning neid võib pidada intressimäärade tõusu suhtes kõige haavatavamaks segmendiks.

Fakte leibkondade varade ja kohustuste kohta:

Peamine elukoht on Eesti perede kõige hinnalisem vara ja kodu omamine on meil sagedasem kui euroala riikides keskmiselt
Peaaegu kolmandiku reaalvaradest moodustavad selliste ettevõtete varad, kus leibkonnaliikmed töötavad. Sellise ettevõtlusvara osakaal kasvas 2013.–2021. aastal 20%lt ligi 30%le
Suurima osa Eesti leibkondade finantsvaradest moodustavad pangahoiused. Muid finantsvarasid on võrreldes teiste euroala elanikega vähe, aga aktsiate osakaal suurenes aastatel 2013–2021 kiiresti
Leibkondade laenude mahust moodustavad kinnisvaralaenud valdava osa, ligi 90%
Eesti leibkondade laenukoormus on euroala keskmisest väiksem ning püsinud aastatel 2013–2021 stabiilsel tasemel

Leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring (HFCS) toimub euroala riikides regulaarselt alates 2010. aastast. Kõiki euroala riike hõlmav ulatuslik uuring võimaldab võrrelda riikide leibkondade finantsseisu. Eestis on HFCSi küsitlusi koostöös statistikaametiga läbi viidud aastatel 2013, 2017 ja 2021.

Merko: Lepingu sõlmimine Hyatt hotellihoone ehitustöödeks Tallinnas

26.05.2023 Adaur.ee

Sildid: arendus, Eesti, ehitamine, ehitus, elamu, garantii, hotell, kinnisvara, korter, KUU, leping, maksumus, Merko, Merko Ehitus Eesti, müük, sadam, Tallinn

25. mail 2023 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti ja Estma HPT OÜ lepingu hotelli- ja büroohoone ehitustööde esimese etapi teostamiseks aadressil Sadama 4, Tallinn.

Lepingu raames ehitab AS Merko Ehitus Eesti kuue maapealse ja ühe maa-aluse korrusega hoone, milles alustab tööd Hyatt hotell ning paiknevad büroopinnad.

Lepingu maksumus on ligikaudu 11,1 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööde esimese etapi valmimise tähtaeg on 2024. aasta lõpus.

AS Merko Ehitus Eesti (merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid ning arendab elukondlikku kinnisvara. Parima kvaliteedi tagamiseks haldab Merko korteriarenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Turuülevaade 2023 suvi: Tallinna elamispindade turu suur ülevaade

26.05.2023 Tõnu Toompark

Sildid: arendaja, buum, ehitus, elamispind, hinnad, hinnalangus, hinnatõus, inflatsioon, investeering, investor, keskkond, kinnisvara, kinnisvaraturg, konkurents, koroona, korter, korteriturg, kriis, KUU, laen, majanduskasv, mõis, müügiperiood, müüja, müük, nõudlus, pakkumine, pakkumiste arv, pension, plaan, prognoos, sektor, seminar, sõda, statistika, Tallinn, tellija, tootlus, Ukraina, ülevaade, üür, Venemaa

2023. a suvel on madalseisu läbinud elamispindade tehingute arv pisut ülespoole liikunud. Hinnakõver on minevikustatistika alusel liikumas veel allapoole. Küsimus on, kui kauaks hinnalagust jätkub. Optimistid ootavad põhjas olemist või sinna kohe-kohe jõudmist. Pessimistid kuulutavad kadu igaveseks.

Suur elamispindade turuülevaade vaatab läbi numbrite ja statistika nii suures plaanis kui detailidesse minnes, millised on sellises keskkonnas toimiva elamispindade turu arengud? Mida teeb tehingute arv? Kuhu liiguvad hinnad? Mis on lühemad ja mis pikemad arengusuunad?

Traditsiooniliselt on turuülevaate pilt järgneval:

elamispindade turgu mõjutav majanduskeskkond ja selle arengud;
laenuturu trendid;
üldine korteriturg ja selle suundumused;
uute korterite sektori liikumised;
põgus vaade üüriturule ja üüriinvesteeringutele;
järeldused ja tähelepanu väärivad lühiajalised trendid.

Turuülevaate esitlus toimub tellija juures või veebis (Zoom vms rakendused). Ajaliselt on esitluse pikkus enamasti ca 1,5 tundi.

Kui oled huvitatud elamispindade turuülevaate esitlusest, kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee.

06-08/06/2023 toimub koolitus “Kinnisvara ABC”

26.05.2023 Margot Toompark

Sildid: Evi Hindpere, keskkond, kinnisvara, Kinnisvara ABC, Kinnisvarakool, koolitus, laen, maakler, Margot Toompark, Marko Sula, müük, notar, õigus, pere, Tallinn, Tari, Tõnu Toompark, USA

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 06-08/06/2023 Kinnisvarakoolis. Koolitusel annavad baasteadmised ja ülevaate kinnisvaravaldkonnast Tõnu Toompark, Marko Sula ja Evi Hindpere.

Koolitus annab:

ülevaate kinnisvaraturust ja selle arengusuundadest;
baasteadmised kinnisvaraalastest õigusaktidest;
info pangalaenudest ja notariaalsetest toimingutest;
baasteadmisi kinnisvaramaakleri tööst;
oskuse teha kinnisvara ostu-müügitehingut või -tehinguid.

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 06-08/06/2023 kell 13.00-18.00 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Swedbank: Wage growth accelerated in Estonia

26.05.2023 Adaur.ee

Sildid: Accor, energy, Estonia, export, price, purchasing power, Swedbank

The average wage growth accelerated to 13.3% in the first quarter from 12.1% in the fourth quarter. Wage growth was rapid and broad-based despite difficult economic times. Wage growth accelerated due to a significant increase in public sector wages, especially teachers. The minimum wage also increased considerably, although less than the average, by 10.9% in a year.

Wages in the public sector grew faster than in the private sector

The average wage rose the most in education (+19.8% over the year) and in tourism (+17.3%, in a year). Teachers form a significant part in the labour force, so the government’s decision to lift their pay has sizable impact on government finances as well as average wage statistics. The average wage remained constant in forestry, where wages rose markedly a year ago, and in the paper industry, where high energy prices have caused temporary shutdowns.

Rapid wage growth puts pressure on companies’ profits

In the first quarter, the turnover of companies grew less than labour costs. Strong wage growth lifts demand in the domestic market but reduces the competitiveness of exporting companies. This, in turn, results in a decrease in the volume of industrial production and exports.

The gap between prices and wages is decreasing

The average net wage bought 4.5% less goods and services in the first quarter of this year than a year ago. In the second half of this year, wages should grow faster than prices again, in annual terms.

The purchasing power of the average wage earner reached its lowest point in August last year. Compared to August, purchasing power has already increased by 6.9%. However, consumers do not feel this, because there is less money in their bank accounts (and that buys them 17% less in real terms), and there are additional expense items not included in statistical office price data like real estate investments and loan servicing costs that have also increased substantially.

Although labor shortages have eased due to the economic recession, wage growth remains rapid this year. According to a survey by the Institute of Economic Research, service companies want to hire more employees, while in the manufacturing industry, less labour is needed.

Merko: Appointment of a Member of the Management Board of AS Merko Ehitus and Member of the Supervisory Board of AS Merko Ehitus Eesti

26.05.2023 Adaur.ee

Sildid: Andres Trink, Boa, Eesti, ehitus, investor, Martin Rebane, Merko, Merko Ehitus Eesti, The Company, Tõnu Toomik, Urmas Somelar

The Supervisory Board of AS Merko Ehitus decided to appoint Mr. Urmas Somelar as a Member of the Management Board of the company for the three-year period, starting from 1 June 2023, with the areas of responsibility in financial management, investor relations and compliance. The Management Board of AS Merko Ehitus will continue with three members: Mr. Andres Trink (Chairman), Mr. Tõnu Toomik and Mr. Urmas Somelar.

The sole shareholder of AS Merko Ehitus Eesti decided to appoint Mr. Urmas Somelar as a Member of the Supervisory Board of the company for the three-year period, starting from 1 June 2023. The Supervisory Board of AS Merko Ehitus Eesti will continue with four members: Mr. Andres Trink (Chairman), Mr. Tõnu Toomik, Mr. Martin Rebane and Mr. Urmas Somelar.

CV – Urmas Somelar ENG

Merko: Construction contract in Estonia (Hyatt hotel building in Tallinn)

26.05.2023 Adaur.ee

Sildid: Eesti, ehitus, Estonia, Estonian, Merko, Merko Ehitus Eesti, sadam, Tallinn

On 25 May 2023, AS Merko Ehitus Eesti, part of AS Merko Ehitus group, and Estma HPT OÜ entered into a contract for the construction of the first stage of hotel and office building located at Sadama 4, Tallinn.

The contract includes construction of 6-storey building with one underground floor, the building will operate as Hyatt hotel and accommodate offices.

The contract value is approximately EUR 11.1 million, plus value added tax. The first stage of the construction works is scheduled to be completed by the end of 2024.

AS Merko Ehitus Eesti (merko.ee) is Estonian leading construction company, which offers construction services in general construction, civil engineering and residential construction and develops residential real estate. To ensure the best quality and convenience for home buyers, Merko manages all phases of the development: planning, design, construction, sales and service during the warranty period.

Bigbank: Bigbank finantseerib 12 miljoniga uue Hampton by Hilton hotelli ehitust Tallinnas

25.05.2023 Adaur.ee

Sildid: Aimar Roosalu, arendamine, arendus, Bigbank, Bulgaaria, Eesti, ehitus, Estonia, Euroopa, GVP Invest Estonia, Hilton, hoius, hotell, infrastruktuur, investeering, investor, kinnistu, koroona, kvaliteet, laen, Läti, LEED, Leedu, leping, majutus, Maxima, pank, pere, plaan, Poola, portfell, Rail Baltic, Rootsi, sadam, Saksamaa, sektor, SKT, Soome, Tallinn, Tartu, teenus, turism

Bigbank AS sõlmis GVP Invest Estonia OÜ-ga laenulepingu summas 12 miljonit eurot, et finantseerida Hampton by Hilton hotellile mõeldud hoone ehitust. 185 toalise hotelli ehitus algab 2023. aasta suvel ja see plaanitakse avada hiljemalt 2025. aasta alguses.

Bigbank Eesti ettevõtete panganduse üksuse juhi Aimar Roosalu sõnul peatas koroonapandeemia ajutiselt rahvusvahelise turismi ja samuti suuremad investeeringud hotelliturul, kuid nüüd on aeg küps uuteks arenguteks. „Teenuste sektor moodustab enamuse kogu Euroopa majandusest ja hotellindus on osa sellest. Kvaliteetne majutusteenus ei ole kuhugi kadunud ja kõikvõimalikud suuremahulised investeeringud Tallinnas nagu sadama arendamine, lennujaama arendus ja infrastruktuur nagu Rail Baltica ei jää suurinvestorite tähelepanuta,“ põhjendas ta projekti perspektiivikust. „Meie jaoks on oluline ka see, et rajatav hotell muudab lisaks kõigele muule ka positiivselt Tallinna linnapilti ning aitab kaasa kogu Keskturu ümbruse kiirele arengule,“ märkis Roosalu.

Kavandatav hotell asub Tallinnas Tartu mnt 49 kinnistul, kus enne on tegutsenud kino Eha ja viimati Maxima supermarket. Olemasolev hoone lammutatakse. Uue Hampton by Hiltoni hotelli operaatoriks saab Apex Alliance Hotel Management, mis opereerib Lätis, Leedus, Poolas ja Rumeenias 13 Hiltoni, Marriotti ja Radissoni kaubamärki kandvat hotelli.

Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalil põhinev era- ja äriklientide laenudele ja hoiustele keskendunud pank, millel on lisaks tegevusele Eestis filiaalid Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Bulgaarias ning mis pakub piiriülese teenusena oma tooteid ka Austrias, Saksamaal ja Hollandis. Bigbanki bilansimaht ületab 1,5 miljardit eurot, millest ärilaenude portfell on üle 500 miljoni euro.

1 2 3 … 1,338 1,339 1,340 Vanemad uudised ››

Coop Pank: Pelgulinna uut tervisemaja rahastab Coop Pank, ehitab Tesron Ehitus

Maa-amet: Aprillis püsis tehinguaktiivsus neljandiku võrra madalamal kui aasta eest

Luminor: iga kümnes inimene plaanib lähiaastatel uue kodu soetada

Uute korterite pakkumiste arv, müük ja hinnad suvel 2023: kas see info on sulle vajalik?

Merko: AS Merko Ehitus juhatuse liikme, AS Merko Ehitus Eesti nõukogu liikme nimetamine

Swedbank: Ehitusmahu langus jätkas esimeses kvartalis süvenemist

Ehitusettevõtete kindlustunne näitab paranemise märke

Esimeses kvartalis nõudluse madalseis korteriturul jätkus

Statistikaamet: Esimeses kvartalis vähenes ehitusmaht 11%

Eesti Pank: Uuring: Eesti perede jõukus on kümne aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud

Fakte leibkondade varade ja kohustuste kohta:

Merko: Lepingu sõlmimine Hyatt hotellihoone ehitustöödeks Tallinnas

Turuülevaade 2023 suvi: Tallinna elamispindade turu suur ülevaade

06-08/06/2023 toimub koolitus “Kinnisvara ABC”

Lisateave ja registreerumine

Swedbank: Wage growth accelerated in Estonia

Wages in the public sector grew faster than in the private sector

Rapid wage growth puts pressure on companies’ profits

The gap between prices and wages is decreasing

Merko: Appointment of a Member of the Management Board of AS Merko Ehitus and Member of the Supervisory Board of AS Merko Ehitus Eesti

Merko: Construction contract in Estonia (Hyatt hotel building in Tallinn)

Bigbank: Bigbank finantseerib 12 miljoniga uue Hampton by Hilton hotelli ehitust Tallinnas

Kinnisvarauudised

Uudiste arhiiv

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Kinnisvarakoolis järgmisena: