Eesti Pank: Hinnakasv aeglustub visalt

Hinnakasv ulatus statistikaameti andmetel novembris aastatagusega võrreldes 21,3%ni. Hinnakasvu panustasid ligikaudu võrdselt nii energia, toiduained kui ka teenused ja tööstuskaubad. Võrreldes oktoobriga kasvasid hinnad 0,9%.

Energiahindade kasv on viimastel kuudel järk-järgult aeglustunud. Seda soodustavad valitsuse kehtestatud energiahindade hüvitised, mida makstakse järgmise aasta märtsini.

Kuigi toidutoormete hinnad maailmaturul on kevadest saati odavnenud, siis toiduainete tarbijahinnad alles läbivad oma kõrgseisu. Euroopa Liidu põllumajandustootjate olukorda on halvendanud kõrged energiahinnad ning tänavune ebasoodne ilm. Nii ei toimunud sel aastal ka Eestis tavapärast sügishooajalist puu- ja köögiviljade odavnemist, vaid hinnad hoopis tõusid.

Eesti majandus on pöördunud langusse, kuid majapidamised on suutnud säästude kasutuselevõtu abil siiani oma tavapärast tarbimist jätkata. Tarbimisjulgus on siiski kõvasti kannatada saanud ning näha on esimesi märke sellest, et inimesed juba piiravad oma kulutusi. Novembris langesid teenustest enim turismiteenuste ja üürihinnad, mis on teenuste hinnakasvu tagant tõuganud alates koroonakriisi leevenemisest.

Tööstuskaupade hinnakasv on aga euroala riikides püsinud kiire. Mitmeid harusid kimbutavad üleilmselt endiselt tarneraskused, sest napib sisendeid ning ebapiisav pakkumismaht ei lase hinnasurvel vaibuda. Kiiret hinnakasvu soosib ka euro vahetuskursi langus. Tarbijad varuvad tööstuskaupu ilmselt edasise hinnatõusu kartuses.

Hinnakasvu pidurdumine jätkub ka edaspidi. Käesoleva aasta keskmine hinnakasv on sellest hoolimata väga kiire, ulatudes 19% lähedusse. Eesti Pank avaldab oma uuendatud majandusprognoosi koos väljavaatega järgmise aasta hinnakasvule 20. detsembril.

EfTEN: Finantsinspektsioon andis loa EfTEN Real Estate Fund III AS-i ja EfTEN Kinnisvarafond AS-i ühinemiseks. Ühinemise teave fondi aktsionäridele

EfTEN Real Estate Fund III5. detsembril 2022 andis Finantsinspektsioon loa EfTEN Kinnisvarafond AS-i ühendamiseks EfTEN Real Estate Fund III AS-iga.

EfTEN Real Estate Fund III AS kui ühendav fond ja EfTEN Kinnisvarafond AS kui ühendatav fond sõlmisid 19.09.2022 ühinemislepingu, mille eesmärgiks on ühendada EfTEN Kinnisvarafond AS ilma likvideerimismenetluseta EfTEN Real Estate Fund III AS-iga.

Ühinemise jõustumisel s.o alates ühinemise kohta kande tegemisest äriregistris lõppeb EfTEN Kinnisvarafond AS. Ühinemisega seoses ei ole EfTEN Real Estate Fund III AS-i ega EfTEN Kinnisvarafond ASi aktsionäridel õigus nõuda aktsiate tagasivõtmist ega vahetamist.

Lisaks Finantsinspektsiooni ühinemisloale on ühinemise lõpule viimiseks vajalik mõlema fondi aktsionäride üldkoosolekute heakskiitev otsus. EfTEN Real Estate Fund III AS-i aktsionäride erakorralise üldkoosoleku kutse on avaldatud eelnevalt börsiteatena 23.11.2022. Ühinemisleping ning muud ühinemisega seonduvad asjakohased dokumendid on kättesaadavad fondi kodulehel www.eref.ee

Ühinemise asjaolude kohta on informatsioon esitatud lisatud ühinemise teabe dokumendis, millega palume kindlasti tutvuda.

EREFIII_uhinemise_teabe_dokument_2022_est

Konsultatsioonid üüriinvestoritele: üürituru arengud 12.2022

Tõnu ToomparkKorterite üüripakkumisi tiksub pakkumisse endiselt päev-päevalt juurde. Üürihinnad on tipu läbinud ja libisenud allapoole. Kuidas käitub elamispindade ostu-müügihind? Kas üüritootlus on pigem suurenemas või vähenemas? Kas on käes aeg üüriinvesteeringud realiseerida? Või on parim aeg uute üüriinvesteeringute tegemiseks?

Jätkuvalt on aktuaalsed investorite küsimused:

  • Kas majanduslanguse valguses on üüriinvesteeringute tegemise peale mõtlemine üldse asjakohane?
  • Kas hoida raha investeeringuteks tulevikus lootused odavamale ostuhinnale?
  • Kuidas suhestuvad korterite üürihinnad ja ostu-müügihinnad?
  • Millised on tootluse määra liikumise perspektiivid?
  • Millises segmendis ja millises suunas muutub üüripakkumine?
  • Millises segmendis ja millises suunas muutub üürinõudlus?
  • Kuidas suhestub üürihind kõrgesse inflatsiooniootusesse?
  • Kas peaks üürikorterite portfelli müüma ja kolima soojemasse kliimasse?
  • Kas jutud kinnisvara võimalikust hinnalangusest saavad tõeks?

Räägime. Äkki oskan sulle nõu anda, kuidas tänases keerulises olukorras käituda, et tulemus oleks parim ja vastaks sinu vajadustele.

Koondan kokku kinnisvaraturu kohta käivat infot. Praktikuna tean, mis on oluline ja mis mitte. Aitan püstitada õigeid küsimusi, mis on vajalikud kaalutletud otsuste langetamiseks.

Võta kontakti

Võta personaalse nõustamise jaoks ühendust: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Personaalsele konsultatsioonile alternatiivina on võimalik osaleda Kinnisvarakooli üüriinvesteeringute teemalistel koolitustel:

Koolituste info ja registreerumine Kinnisvarakooli kodulehel.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Swedbank: Toiduainete hinnatõus jätkub

SwedbankTarbimiskorv kallines novembris aastaga 21 protsendi võrra. Eelmise kuuga võrreldes tõusid kõige rohkem toiduainete hinnad.

Enamus toiduaineid – leiva-, liha-, kala- ja piimatooted ning köögiviljad – on aastaga kallinenud 30 protsendi võrra. Teistest toiduainetest vähem on kasvanud puuviljade hinnad. Toiduainetööstus on sunnitud oma müügihindu tõstma, kuna marginaalid on väikesed ja energia osakaal tootmiskuludes kõrge. Kuna kulud on tuludest rohkem kasvanud, ulatus toiduainetootjate kasumlikkus esimese 9 kuu järel vaid 0,5 protsendini käibest ning toidupoed töötasid kahjumiga. Toidutootjad näevad toiduainete hinnatõusu jätkumist järgmistel kuudel.

Energia panus hinnatõusu on vähenemas. Novembris andis energia hinnatõusust kolmandiku. Energia hinnad maailmaturul on odavnenud. Eesti tarbija jaoks muudavad energia soodsamaks ka valitsuse toetused ja elektri universaalteenus.

Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi arvavad pooled pered, et nende majanduslik olukord halveneb järgmise aasta jooksul veelgi. Majapidamised prognoosivad järgmiseks aastaks 13-protsendilist hinnatõusu. Säästa suutis novembris sama uuringu järgi vaid 44% peredest.

Tarbimine on siiani langenud vähe. Tarbimise taset on aidanud hoida säästude kasutamine ja tarbijate arvu juurdekasv. Majapidamiste säästud on maikuust alates vähenenud kokku saja miljoni euro ehk 1 protsendi võrra. Tarbijate hulka on kergitanud nii põgenikud kui turistid.

Hinnatõus peaks tasapisi aeglustuma. Majanduslangus koos tööpuuduse tõusuga vähendab nõudlust erinevate kaupade ja teenuste järele nii Eestis kui teistes riikides. Ülemaailmsed tarneahela probleemid on leevenemas ja rahvusvahelised transpordikulud jõudmas pandeemiaeelsele tasemele. Rahapoliitika karmistamine surub hindu viitajaga täiendavalt allapoole.

2023. aastal tõusevad hinnad Swedbanki hinnangul 9 protsendi võrra. Kõige rohkem panustavad inflatsiooni toidu ja eluaseme kallinemine. Eluaseme puhul mängivad rolli nii üüri kui energia hinna tõus. Tulevikutehingud näitavad energiale järgmiseks aastaks suhteliselt kallist hinda.

Swedbank avaldas eelmisel nädalal ülevaate, kus analüüsiti, miks Baltikumis on hindade kasv olnud Euroopa Liidu keskmisest kaks korda kiirem. Ukraina sõda katkestas kaubandussidemed Venemaaga, mis olid Baltikumis suuremad kui mujal Euroopas. Väikesed avatud majandusega riigid nagu Eesti, Läti ja Leedu on väga tundlikud toorainete hinnakõikumiste suhtes. Väikestel turgudel puudub mõnes turusegmendis konkurents ja kodumaine mastaabisääst.

Lisaks pakkumispoolsetele piirangutele kergitas hindu ka tugev nõudlus. Baltikumis oli koroonakriisi järel kiire majandus- ja palgakasv, mis tõstis ettevõtete tootmiskulusid, aga ka inimeste ostujõudu. Sõjapõgenike sissevool suurendas nõudlust eluasemete ja igapäevaste tarbekaupade järele.

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks on tõusmas toit

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks novembris võrreldes oktoobriga 0,9% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 21,3%. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 20,1% ja teenused 23,5% kallimad.

Statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid 2021. aasta novembriga võrreldes tarbijahinnaindeksit enim eluaseme ning toidu ja mittealkohoolsete jookidega seotud hinnamuutused, mis kumbki andsid kogutõusust veidi üle 30%. „Tahkekütus oli 110,9%, kodudesse jõudnud elekter 72,6%, soojusenergia 62,3% ja gaas 18,9% kallim,“ ütles Trasanov.

Möödunud aasta novembriga võrreldes on toidukaupadest enim ehk 104,2% kallinenud suhkur. Jahu ja tangained on kallinenud 74,9%, munad 59,6%, muud õlid 53,7% ning kastmed 52,6%. „Bensiin oli 18% ja diislikütus 40,8% kallim,“ lisas Trasanov.

Oktoobriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine, mis andis kogutõusust kolm viiendikku. Eluasemega seotud hinnamuutused andsid veel viiendiku.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, november 2022

Kaubagrupp

November 2021 –
november 2022 %

Oktoober 2022 –
november 2022, %

KOKKU

21,3 0,9

Toit ja mittealkohoolsed joogid

28,2 2,2

Alkohoolsed joogid ja tubakas

7,0 0,3

Riietus ja jalatsid

8,1 0,3

Eluase

46,1 1,1

Majapidamine

17,8 2,0

Tervishoid

9,0 -0,3

Transport

18,1 -0,1

Side

-0,4 -1,4

Vaba aeg

12,8 0,0

Haridus ja lasteasutused

7,8 -0,2

Söömine väljaspool kodu, majutus

16,1 -0,1

Mitmesugused kaubad ja teenused

15,4 1,5

Uus Maa: Kasutusloata kinnisvara on Eesti turul endiselt kuum teema

Uus MaaHoonete puuduvad kasutusload on Eesti kinnisvaraturul aktuaalne teema olnud juba aastaid ning nii jääb see veel pikaks ajaks. Kinnisvaraga, millel dokumentatsioon korras ei ole, tehakse tehinguid siiski igapäevaselt. Kuidas ja millistel tingimustel?

Ehitusseaduse järgi on kasutusluba kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis vastab ettenähtud nõuetele, selle kandekonstruktsioonid, tehno- ja elektrisüsteemid on korras ning majas on ohutu elada. Lisaks sellele, et kasutusluba tagab turvatunde maja omanikule, annab see kindluse kohalikule omavalitsusele, et tema valitsusüksuses paiknevad ehitised on kasutamiseks ohutud.

Kasutusluba tagab usaldusväärsuse ka panga ees, mis laenu andes jälgib, kas olemasoleval ehitisel on kasutusluba või kas ehitusjärgus elamul on ehitusluba. See annab omakorda pangale kindlustunde, et vara, mille ostuks nad laenu annavad, on kindel tagatis.

Probleem eelkõige vanemate majadega

Puuduliku dokumentatsiooniga paistavad enim silma vanemad puitasumid, näiteks Kalamaja ja Pelgulinn Tallinnas. 2000ndate aastate alguses muutusid need piirkonnad populaarseks ning aina rohkem inimesi soovisid seal elada. Vanades puitmajades on korterid reeglina väikesed ja ostjad hakkasid laiendama oma elamispinda nii soklikorrusele kui ka pööningule, et ruutmeetreid juurde saada.

Mõttelise osa kasutamine oli muidugi seadusega reguleeritud, kuid mitte keegi ei vaevanud end selle küsimusega. Igaüks ehitas, kuidas talle meeldis. Tulemuseks on see, et Kalamajas, Pelgulinnas ja ka paljudes teistes ajaloolistes asumites või ka mujal asuvates vanemates elamutes on palju kortereid, kus dokumentatsioon on puudulik. Siia lisanduvad ka need majad, mis on renoveeritud ja näevad kenad välja, kuid ei oma kasutusluba. Heal juhul on neil vormistatud ehitusluba.

Kui korteril või majal on dokumentatsioon puudulik, siis loomulikult on kõige lihtsam soovitus see korda ajada ja alles siis müügiga alustada. Paraku on päriselu teistsugune ning tehinguid tuleb teha ka siis, kui kõik paberid veel korras pole.

Toon järgnevalt kaks näidet olukordadest, kus kasutusluba veel pole, kuid müügiprotsessiga on vaja edasi minna.

Uut kodu esialgu üüriti

Väikearendaja renoveeris kaks maja. Tal oli korrektne projekt ja ehitusluba. Kõik korterid said müüdud ning ostjad sõlmisid võlaõigusliku lepingu, nagu on tavaks uute korterite ostmisel.

Korterid said valmis, arendaja hakkas taotlema kasutusluba, kuid ootamatult esitati linna poolt lisanõudeid. Oli talvine aeg ja töid, mille tegemist nõuti, sai teha alles kevadel. Nii ei saanud ostjad minna notarisse ega sõlmida asjaõiguslepingut, sest hoonel ei olnud kasutusluba ja pangad ei andnud laenu.

Arendaja leidis järgmise lahenduse: ta sõlmis ostjatega üürilepingud, et inimesed saaksid sisse kolida. Kevadel teostati vajalikud lisatööd ja vormistati kasutusluba. Elanikud said oma kodud välja osta ja kõik olid õnnelikud.

Hea tahe toob positiivse laenuotsuse

Pelgulinnas tuli müüki ilus korter korralikult renoveeritud majas. Korter on läbi kahe korruse planeeringuga, sh soklikorrus. Renoveerimistööd olid tehtud aastatel 2007–2008. Ühistu poolt oli vormistatud ehitusluba, samuti olid korrektselt vormistatud kõik korteriomandid. Kasutusluba jäi aga tegemata, sest tollal ei olnud nõuded nii ranged.

12 aastat hiljem kehtisid aga hoopis teised nõuded. Laenu soovinud ostuhuvilisele esitas pank järgnevad omapoolsed tingimused:

  • ühistu pidi esitama dokumentatsiooni, mis tõendaks, et kasutusloa vormistamisega tegeletakse;
  • pank soovis fikseerida tähtaja, millal on kasutusluba olemas;
  • pank küsis ostja käest suuremat omafinantseeringut, tavaliselt 30–40%.

See tähendas, et ühistu ja müüja pidid tõendama, et asjaga tegeletakse ning tulevikus saab vajaliku dokumentatsiooni korda. Selle perspektiivi alusel anti ostjale ka laenu.

Hakka dokumente korda ajama juba täna

Teemat kokku võttes tuleb nentida, et paljud puuduliku dokumentatsiooni juhtumid ei ole tekkinud pahatahtlikkusest. Tihti on põhjuseks ajas muutunud seadusandlus ja nõuded.

Nii tuleb seesugust kinnisvara soetades varuda aega ja olla valmis pikemaks asjaajamiseks. Suureks abiks laenu saamisel on ka tõendatud fakt, et kinnisvara seadustamisega juba tegeletakse.

Ühtlasi soovitan teemasse tõsisemalt suhtuda ka neil, kes elavad korteris või majas, millel kasutusluba puudub, kuid ei plaani seda müüa. Tulevikku silmas pidades tasub kõik paberid aegsasti korda ajada, et hiljem saaks muretumalt uue kodu otsimisele ja olemasoleva vara müümisele keskenduda.

Mustamäe korterite turu detailne ülevaade

Tõnu ToomparkMustamäe kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Mustamäe linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

  • korterituru tehingud ja hinnad;
  • korterite tehingute toalisus ja vanus;
  • uusarenduste pakkumine ja hinnad;
  • uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
  • uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
  • uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Piirkonna ülevaade: Mustamäe 05.2020

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Lume ja libeduse tõrje

Lumi tuli maha ja valgeks läks maa, kaks väikest hanepoega nüüd välja ei saa. Hanepojad ei saanud välja, kuna puudusid lumes kõndimiseks saapad. Inimestel aga on eeldatavasti saapad olemas ja nad ei pea lumega toas istuma. Lume ja külmakraadidega kaasnev libedus võib aga olla ohtlik. Kes peab ohu tõrjuma?

Ehitusseadustik sätestab, et linnas, alevis ja alevikus on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sh lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda.

Lume ja libeduse tõrjel tuleb järgida ka kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud heakorraeeskirja. Näiteks Tallinna linnas on keelatud kuhjata sõidutee hooldamise käigus lumi ja jää kõnniteele, v.a juhul, kui kõnniteele jääb vähemalt 1,2 m laiune käiguruum; paigutada lund ühissõidukipeatusesse ja selle lähedal asuvale kõnniteele; kuhjata kloriidisegust puistmaterjali või lund puude ümber, haljasalale või kohta, mis ei ole selleks ette nähtud.

Reeglina peab lumi olema koristatud kella 7-ks hommikul. Tugeva ja jätkuva lumesaju korral tuleb lund lükata täiendavalt, vastavalt vajadusele. Ka libedusega tuleb võidelda vastavalt vajadusele. Ka autoomanik peab oma sõiduki ümbert meetri raadiuses lume ära koristama.

Lisaks lume ja libeduse tõrjele, on ülioluline tagada ka lumekoristuse katuselt ja jääpurikate eemaldamise katuseräästalt. Kui eraomandis oleva maja kasutuselt variseb lumi või jääpurikas jalakäiale või sõidukile, vastutab kahju eest kinnistu omanik. Kortermajade puhul lasub vastutus korteriühistul. Kui tegemist on juhatuse tegemata tööga, võib vastutama panna ka juhatuse liikmed isiklikult.

Lume ja libeduse tõrje nõuete täitmata jätmise eest, kui sellega põhjustati oht inimese elule või tervisele või looduskeskkonnale, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

EfTEN: Estonian Financial Supervision Authority has authorized the merger of EfTEN Real Estate Fund III AS and EfTEN Kinnisvarafond AS. Merger information to the EfTEN Real Estate Fund III AS shareholders

EfTEN Real Estate Fund IIIOn December 5, 2022, the Financial Supervision Authority gave permission for the merger of EfTEN Kinnisvarafond AS with EfTEN Real Estate Fund III AS.

EfTEN Real Estate Fund III AS as an acquiring fund and EfTEN Kinnisvarafond AS as a fund being acquired concluded a merger agreement (signed 19.09.2022) with the aim of merging EfTEN Kinnisvarafond AS with EfTEN Real Estate Fund III AS without liquidation proceedings. Upon entry into force of the merger, i.e. as of making a merger entry in the commercial register, EfTEN Kinnisvarafond AS dissolves. Upon the merger, the shareholders of EfTEN Real Estate Fund III AS and EfTEN Kinnisvarafond AS shall not have the right to demand redemption or exchange of shares.

In addition to the approval of Estonian Financial Supervision Authority, approval of the general meetings of shareholders of both funds is required. The notice calling the extraordinary general meeting of EfTEN Real Estate Fund III AS shareholders has been published as a stock exchange announcement on 23.11.2022. The merger agreement and other relevant documents related to the merger are available on the fund’s website www.eref.ee.

Details of the merger are in the attached merger information document to the shareholders of the fund. EfTEN Real Estate Fund III AS asks you to acquaint yourself with the attached documents.

EREFIII_uhinemise_teabe_dokument_2022_eng

Arco Vara: Arco Vara AS juhtkonna muutused

Arco Vara2023. aasta algusest lahkub töölt senine Arco Vara AS arendusjuht Tiit Nõu. Arendusjuhi ülesanded jagatakse restruktureerimise käigus ümber teistele ametikohtadele. Tiit Nõu ülesandeid tütarettevõtete juhatustes asendavad Arco Vara AS tegevjuht Miko-Ove Niinemäe ja jurist Evelin Kanter. Miko-Ove Niinemäe ja Evelin Kanter on nüüdsest kõikide Arco Vara AS Eesti aktiivsete tütarettevõtete juhatuse liikmed.

Arco Vara AS juhi Miko-Ove Niinemäe kommentaar: „Oleme Tiit Nõule tänulikud suure panuse eest Kodulahe Kvartali väljaarendamisse. Tema teadmiste pagas ning arendusprojektide juhtimise oskus on olnud eeskujuks meile kõikidele. Soovime talle nauditavat väljateenitud puhkust ning loodame temaga teha koostööd ka tulevikus.“

2. jaanuarist 2023. aastal hakkab Arco Vara AS-is tööle COO Sander Sisask. Sisaski vastutusalasse jäävad peamiselt jooksev ettevõtte juhtimine, turundus ning personaliküsimused.

„Arco Vara jätkab kasvu kursil ning tulevikuplaaniga klientidele kätte anda 200 uue kodu võtmed igal aastal. Seetõttu on ka täiendav personali kaasamine ja juhtkonna laiendamine vajalik,“ kommenteeris Miko-Ove Niinemäe.

Sõudesportlased saavad elamumaa Pärnu haigla lähedal

Pärnu linnavalitsus otsustas Allar Rajale kinkida Niidumõisa tänav 8 ja Andrei Jämsale Niidumõisa tänav 10 kinnistu, mõlemad kinnistud asuvad Pärnu haigla ning Niidu ja Oja tänava ristmiku vahelisel alal.

Rajale kingitava elamumaa suuruseks on 886, Jämsale kingitava elamumaa suuruseks 831 ruutmeetrit. Mõlemad sportlased eelistasid tulevikus elada naabritena.

17. novembril otsustas Pärnu linnavolikogu Rajale ja Jämsale väljapaistvate sportlike saavutuste eest kuni 1000 ruutmeetri suuruse elamumaa kinkida. Volikogu andis linnavalitsuse otsustada, kus kingitavad kinnistud asuvad.

Raja ja Jämsa on edukalt esinenud mitmetel rahvusvahelistel võistlustel. Raja on neljal ja Jämsä kolmel korral võitnud Euroopa meistritiitli neljapaadis. Maailmameistrivõistlustel on Raja jõudnud pronksmedalile neljal ja Jämsä kolmel korral. Olümpiamängudelt võideti pronksmedal 2016. aastal. Praeguseks on sportlased tippsportlase karjääri lõpetamas.

Luminor: Surve üürihindade alanemiseks paneb kinnisvarainvestori raske valiku ette

Luminor BankÜüriturul on pakkumiste arv talve lähenedes järjest kasvanud, mis survestab üürihindu alanema. Laenu abil üürikinnisvara soetanud investorid on nüüd raskete valikute ees, sest hinda alla lastes ei pruugi see enam katta laenukulusid.

Pakkumise kasv üüriturul on seotud asjaoluga, et talv on käes ja need korterid, mis on pikalt tühjana seisnud, on nüüd üüriturule paisatud, kuna kõrgete energiahindade valguses soovitakse kulusid vähendada. „Eriti on pakkumise suurenemist märgata vanemate korterite segmendis, seda eriti magalarajoonides,” selgitas Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane.

Kuna pakkumine on nõudlust ületamas, on ka üürihind langemas, sest muidu ei pruugi enam sobivaid üürilisi leida. „Siin aga eristub üks kindel segment. Viimase kahe aasta jooksul ehitatud kinnisvara puhul ei saa hinnad väga palju alla tulla, kuna sellise kinnisvara laenukulud ei saaks muidu üürituludega kaetud,” märkis Rebane.

Kuna euribori tõusuga kasvab ka üürileandja laenumakse, pole investoril üürikorterite hinnaalanduseks vajalikku ruumi. „Üürileandja peab siinkohal tõsiselt mõtlema, kas anda kinnisvara üürile miinusega või mitte. On näha, et hetkel seda siiski tehakse, sest vastasel juhul jääb investorile laenukulu täies ulatuses samal ajal, kui keegi korteris ei ela,” märkis Rebane.

Rebase hinnangul tasub põhjalikult kaaluda investeerimist eramajadesse, kuna üüriliste sihtgrupp on selleks liiga väike, mistõttu võib investeering osutuda ebamõistlikuks. Näiteks Tallinna ümbruses jäävad majade üürihinnad ca 1500-3000 euro kanti. „Inimesi, kes on valmis maja üüriks kuluvat tasu maksma, on tõepoolest väga vähe, mis tähendab, et maja võib tühjana seisma jääda. Samuti tuleb maja puhul arvestada, et see võib vajada korterist rohkem tähelepanu, seda nii remondikulude kui ka haldamise osas,“ selgitas Rebane.

Ridaelamuboksidele ja majadele prognoosis Rebane kiiremat üürihinnalangust kui korterite puhul. Tema sõnul peab eksklusiivsema kinnisvara üürihind Tallinna kesklinnas päris hästi vastu, kuna palju on selle hulgas ka laenuta ostetud kinnisvara, mistõttu pole tajuda euribori survet.

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 17-19/01/2023

Kinnisvarakoolis toimub 17-19/01/2023 koolitus “Kinnisvara ABC“. Koolitusel annavad Tõnu Toompark, Evi Hindpere ja Marko Sula osalejatele baasteadmised ja ülevaate kinnisvaravaldkonnast ning tutvustavad õigusakte, mis reguleerivad kinnisvaraga tehtavaid tehinguid.

Koolitus annab:

  • ülevaate kinnisvaraturust ja selle arengusuundadest;
  • baasteadmised kinnisvaraalasest õigusaktidest;
  • info pangalaenudest ja notariaalsetest toimingutest;
  • baasteadmisi kinnisvaramaakleri tööst;
  • oskuse teha kinnisvara ostu-müügitehingut või -tehinguid.

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 17-19/01/2023 kell 13.00-18.00 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: 2022 III sai Eestis kasutusloa 1737 eluruumi

Tõnu Toompark

2022 III kvartalis sai Eestis statistikaameti andmetel kasutusloa 490 elamut kokku 1632 eluruumiga. Aasta varem valmis samal perioodil 504 elamut kokku 1737 eluruumiga.

Eestis valminud elamutest 443 olid üksik-, kaksik ja ridaelamud kokku 634 eluruumiga. 47 elamut olid korterelamud 998 eluruumiga. Valminud elamus oli keskmiselt 21 korterit, korterite keskmine pindala oli 57 m².

Tallinnas valmis 2022 III kvartalis 12 korterelamut 328 eluruumiga. Lisaks valmis 17 üksik-, kaksik- ja ridaelamut kokku 28 eluruumiga.

Eluruumide valmimine on vaevu vähenemas, kuid siiski jätkuvalt kõrgel tasemel. Selle tagamaa on 2021. a jooksul ja 2022. a alguses müüdud ja ehitusse läinud elamud, mis nüüdseks on ehituslikult valmimas ehk kasutusloa saamise faasi jõudmas.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Arco Vara: Changes in management of Arco Vara AS

Arco VaraAt the start of 2023, the current head of development of Arco Vara AS Tiit Nõu is leaving his position. The tasks of the head of development are redistributed to other positions in the course of restructuring. The tasks of Tiit Nõu in boards of the subsidiaries are substituted by CEO of Arco Vara AS Miko-Ove Niinemäe and the lawyer Evelin Kanter. Miko-Ove Niinemäe and Evelin Kanter are from now on board members of all active Estonian subsidiaries of Arco Vara AS.

CEO of Arco Vara Miko-Ove Niinemäe comments: “We are very grateful to Tiit Nõu for his great contribution to the development of the Kodulahe quarter. His extensive knowledge and skill of managing development projects has set an example for us all. We wish him an enjoyable well-earned holiday and hope to cooperate with him again in the future.”

COO Sander Sisask will start work in Arco Vara AS on 2 January 2023. Sisask’s areas of responsibility will mostly be day-to-day management of the company, marketing, and human resources.

“Arco Vara is continuing to grow and our plan for the future is to give our customers access to 200 new homes every year. Therefore, we need to hire additional staff and expand the management,” Miko-Ove Niinemäe said.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

17.-19.01.2023 Kinnisvara ABC