Eelmise aasta lõpus puhkenud ärevus majanduse tuleviku suhtes on vähemasti aktsiaturgudel leevenenud. Teisalt on majanduskasv aeglustumas nii Eestis kui maailmas ja tulevikuplaanide tegemisel on mõistlik seda silmas pidada.

Ootusärev algus aastale

2019. aastale on majanduselus vastu mindud ootusärevalt, kuid rõhk on kindlasti sõnal „ärev“. Kuigi finantsturgudel detsembris aset leidnud verevalamine puudutas keskmist eestlast vähe, loetakse sellealaseid uudiseid siiski usinalt ja tuletatakse meelde kümne aasta taguseid aegu. Eks põhjustab elevust seegi, et viimastel aastatel on meil ju läinud väga hästi. Eesti sisemajanduse kogutoodang on kolme aastaga tõusnud 12%, mis mõne jõuka Lääne-Euroopa riigi jaoks on olnud kättesaamatu tulemus ka viimase 20 aasta jooksul. Keskmine brutopalk on samal aja jooksul kasvanud 23%. Isegi mediaanpalk, millest pooled vähem ja pooled rohkem teenivad, küündib nüüd 1000 euroni. Kuid kas head ajad on nüüd tõepoolest lõppenud? Etteruttavalt võib nii vist tõesti öelda, kuid see ei tähenda tingimata, et Eesti inimeste käsi peaks käima halvasti.

Eksport toetab majandust aina vähem

Üks alanud aasta suurimatest murekohtadest on väljavaade väliskaubanduses. Kuigi ekspordi osatähtsus majanduses on viimastel aastatel vähenenud, moodustas see mullu endiselt umbes 75% SKPst. Lihtsamini öeldes tähendab see, et väga suur osa Eesti ettevõtetest ja inimestest sõltuvad sellest, kui varmalt ollakse välisriikides valmis meie loodud tooteid ja teenuseid ostma. Esimeses ei ole me viimastel aegadel üleliia edukad olnud. Kuigi eurodes mõõdetuna kasvas kaubaeksport mullu hästi, siis numbreid lähemalt uurides selgub, et valdavalt panustas sellesse erinevate kütuste – naftasaadused, põlev¬kiviõli, puidugraanulid ja elekter – müük. Korrigeerides ekspordinumbreid hinnakasvuga, siis 2018. aasta III kvartalis Eesti ekspordikasv püsihindades lausa peatus. Väljavaade pole liialt hea ka selleks aastaks. Eesti peamiste kaubanduspartnerite, Soome ja Rootsi, majanduskasv saab prognoosi järgi olema aeglasem ja seetõttu ei kasva endises tempos ka Eesti ettevõtete sellesuunaline müük. Lisaks on mitmed suurematest eksportööridest seotud Põhjamaade suurkontsernidega, kelle tulevikku mõjutab mitte niivõrd koduriigi, kui suurte majanduste nagu Saksamaa või Hiina käekäik. Just neist riikidest on tulnud aga mitmeid ettevaatlikuks tegevaid signaale. Lisaks majandusžargoonis „tsüklilisteks“ kutsutavatele probleemidele ehk turu hetkenõudlusele mõjutavad meid aga ka „struktuursed“ probleemid – mitme lihtsama töö tegemiseks on Eesti muutunud liiga kalliks. On selge, et kui mediaanpalk riigis 10 aastaga sisuliselt kahekordistub, muutuvad mõned äriplaanid seeläbi kahjumlikuks. Iseenesest on see nähtus tervitatav, kuid mõne suuretegija lahkumine Eesti turult võib majandusse jätta paraja augu.

Majanduskasvu jääb ülal hoidma sisetarbimine

Positiivse poole pealt jääb majandust toetama sisetarbimise kasv. Seis tööturul on täna tavalise tööinimese vaatevinklist võttes väga hea – hõive on kõrge, palgakasv kiire ja see olukord jääb püsima ka 2019. aastal. Lisaks avardab inimeste tarbimisvõimalusi endiselt tulumaksureformi mõju. Et paljud töötajaid ei osanud oma 2018. aasta täpseid sisse¬tulekuid ette ennustada, läheneti tulumaksuvaba miinimumi deklareerimisele pigem konservatiivselt. Seetõttu peaks maksuameti andmetel tulumaksutagastused ulatuma tänavu rekordilise 130 miljoni euroni. Kuigi osa sellest summast liigub kindlasti ka säästudesse, saab panus tarbimisse olema siiski märkimisväärne.
Teisalt annavad mitmed indikaatorid märku majandusosaliste konservatiivsemast vaatest tulevikule – aeglustunud on automüük ja tempo raugemisest kinnisvaraturul annab märku välja antud ehituslubade kahanev arv. Nõrgenenud on ka majanduslik kindlustunne, kuigi ajaloolises plaanis on inimeste usk tulevikku veel tugev. Erinevalt 2008. aastast ei iseloomusta tänast Eesti majandust aga üleliigne laenamine, mis võimaldab majandusel aeglustuda sujuvamalt. Kokkuvõttes näib, et selleks aastaks jagub majandusel veel piisavalt inertsi, et kellegi elu liialt ebamugavaks ei muutu.

Joonis 1. Eri sektorite majanduslik kindlustunne, indeks.