Statistikaamet: Jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv jätkus augustis

StatistikaametStatistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu augustis 667 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga suurenes müügitulu püsivhindades 4%.

Statistikaameti juhtivanalüütik Jaanika Tiigiste tõi välja, et kui kevadel said seoses eriolukorraga enim kannatada tööstuskaupade kaupluste ja mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulud, siis juunist augustini kasvas müük mõlemas stabiilselt. „Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes eelmise aasta augustiga võrreldes 6% ja mootorikütuse jaemüügiga tegelevatel ettevõtetel 2%,“ täpsustas Tiigiste.

Tööstuskaupade kauplustest suurenes müügitulu võrreldes eelmise aasta augustiga enim ehk ligi viiendiku muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ning nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade, lillede, istikute ja muuga. Müügitulu kasvas 8% posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes, 3% nii kasutatud asjade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüügil) kui ka apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes. Samuti kasvas müügitulu 3% majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes. Müügitulu vähenes aga 4% tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes ning 2% muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (kaubamajades).

Toidukaupade kaupluste müügitulu suurenes 2%.

Juuliga võrreldes vähenes jaekaubandusettevõtete müügitulu augustis 2%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal jäi aga müük eelmise kuuga võrreldes samale tasemele.

Selle aasta esimese kaheksa kuuga suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2%.

Statistika aluseks on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikatööd „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ teeb statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Statistikaamet: Toodangu maht vähenes enamikul töötleva tööstuse tegevusaladel

StatistikaametStatistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted augustis 5% vähem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist vähenes toodang töötlevas tööstuses, kuid kasvas energeetikas ja mäetööstuses.

Statistikaameti analüütiku Helle Bunderi sõnul toodeti töötlevas tööstuses eelmise aasta augustiga võrreldes 6% vähem toodangut. „Täpselt sama palju vähenes toodangu maht ka juunis, kuid juuli oli koroonaaja positiivne erand, kus toodeti sarnaselt eelmise aastaga,“ lisas Bunder.

Töötleva tööstuse harudest kahes kolmandikus võis täheldada langust. Peamistest tööstusharudest vähenesid kõige enam ehk 19% metalltoodete ja 8% elektriseadmete tootmine. Viiendiku võrra suurenes arvutite ja elektroonikaseadmete tootmine ning 6% puidu töötlemine.

Töötleva tööstuse toodangust 67% müüdi välisturule, ekspordi osa sellest oli suurim arvutite ja elektroonikaseadmete tootmises. Korrigeerimata andmetel langes toodangu müük ekspordiks võrreldes eelmise aastaga 5% ning siseturule 9%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti augustis võrreldes juuliga tööstuses kokku 2% ja töötlevas tööstuses 3% vähem toodangut.

Energeetika valdkonnas suurenes elektri tootmine võrreldes eelmise aasta augustiga 30%, soojuse tootmine jäi samale tasemele.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, august 2020 (%)
Tegevusala Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmete alusel* Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
korrigeerimata andmete alusel tööpäevade arvuga korrigeeritud andmete alusel**
KOKKU

-2,1

-7,6

-5,4

Energeetika

15,4

17,3

17,3

Mäetööstus

9,1

1,2

1,2

Töötlev tööstus

-3,2

-8,8

-6,4

..puidu töötlemine ja puittoodete tootmine

1,3

4,1

5,9

..toiduainete tootmine

-0,3

-3,9

-2,0

..arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine

9,3

17,2

20,0

..metalltoodete tootmine

-8,0

-21,9

-19,4

..elektriseadmete tootmine

-8,6

-11,1

-7,5

..mööbli tootmine

2,7

-0,4

2,9

..mootorsõidukite tootmine

-0,9

-20,4

-18,3

..ehitusmaterjalide tootmine

3,2

-13,4

-11,0

..masinate ja seadmete tootmine

11,1

0,8

4,2

..keemiatoodete tootmine

7,2

11,7

14,5

* Eemaldatud on kuude tööpäevade arvu erinevus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

** Eemaldatud on kuude tööpäevade arvu erinevus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Tööstustoodangu indeksi koostamiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Eesti Pangaliit: Pankade ühise maksepuhkuste korra kehtivusaeg lõppes

Eesti PangaliitAugusti lõpu seisuga on maksepuhkusel 20 839 laenuvõtjat. Suve jooksul on maksepuhkusel olijate hulk hoogsalt vähenenud: paljud maksepuhkused on juba lõppenud või lõpetatud ennetähtaegselt.

Koroonakriisist tingituna Eesti pankade vahel kevadel kokku lepitud ühine maksepuhkuse andmise kord lõppes eile. Kuna uusi maksepuhkuse taotlusi esitatakse nüüdseks tavapärasel tasemel, rakendavad pangad edaspidi harjumuspäraseid meetmeid, sealhulgas maksepuhkusi. Sobiv lahendus valitakse vastavalt iga kliendi olukorrale.

Mai lõpu seisuga olid Eesti pangad andnud koroonakriisist tingitud maksepuhkusi 22 820 eraisikule ja ettevõttele. Juunis kasvas vormistatud maksepuhkuste arv Eesti pankades 745 võrra. Juulis ja augustis on maksepuhkusel viibijate arv aga stabiilselt hoopis vähenenud, vastavalt 737 ja 1989 laenu võrra. Paljud kevadel võetud maksepuhkused on nüüdseks lõppenud või on puhkust taotlenud kliendid asunud laenu põhiosa tagasi maksma enne puhkuse lõpptähtaega.

Hetkel maksepuhkusel olevatest laenudest on 22% ärilaenud, 33% eluasemelaenud ja 45% muud eraisikute laenud. Uusi maksepuhkuse taotlusi esitatakse pankadele harjumuspärases, koroonakriisile eelnevas mahus. Kokku on augusti lõpu seisuga maksepuhkustega kaetud 2,062 miljardi euro ulatuses laenusid. Mahuliselt on suurem osa ehk 79% maksepuhkusel olevatest laenudest seotud äriklientide laenudega, 18% eluasemelaenudega ja 3% muude eraisikute laenudega. Laenupuhkusel olevate laenude maht on võrreldes tipphetkega kevadel vähenenud umbkaudu 10%.

“Enamasti ei ole kliendid pidanud vajalikuks eriolukorra ajal võetud maksepuhkusi nende lõppemisel pikendada,” ütles Pangaliidu juhatuse esimees Erki Kilu. “Päris palju on ka neid kliente, kes olid valmis laenu põhiosa maksmist uuesti alustama juba enne maksepuhkuse lõppu. Suve jooksul oleme jõudnud 22 820 puhkusel olnud lepingu juurest 20 839 lepinguni. Praeguseks on maksepuhkuste taotlemine stabiilne. Kõike seda arvestades tunneme end täna piisavalt kindlalt, et ühist eritingimustel maksepuhkuste andmise korda mitte pikendada.”

Pankade kiire reaktsioon kevadel oli asjakohane, võimaldamaks äkki majanduslikult ebakindlasse olukorda sattunud inimestele ja ettevõtetele kiiresti ja ilma lisakuludeta maksepuhkusi sarnastel tingimustel kõigis Eesti pankades. “Saame aru, et kriis ei ole kaugeltki veel läbi ja igapäevaelu ei ole taastunud sugugi kõigi jaoks. Mitmete sektorite olukord on endiselt üsna habras. Oleme valmis vajadusel kiiresti reageerima, et ettevõtteid ja inimesi pankade poolt sobivate meetmetega aidata,” sõnas Kilu.

Eesti pankade vahel kokku lepitud ühtsete maksepuhkuste tingimuste alusel sai taotleda ettevõtete laenude, eluasemelaenude, liisingu ja tarbimisfinantseerimise lepingute puhul. Eritingimustel maksepuhkuse pikkus oli eluasemelaenude puhul kuni 12 kuud, liisingu ja tarbimislaenude puhul kuni 6 kuud. Ettevõtted või ettevõtete grupid, kel on ühes pangas krediidilimiit kokku alla 5 miljoni euro, said laenudele põhiosa maksepuhkust kuni 6 kuuks. Maksepuhkuste kord kehtis laenulepingutele, mis olid sõlmitud enne 12. märtsi. Nende reeglite alusel said maksepuhkust taotleda kliendid, kellel polnud enne maksepuhkuste korra kohaldamist 29. märtsil probleeme laenu tasumisega. Maksepuhkuse võtmine eritingimuste alusel ei mõjutanud kliendi krediidiajalugu ega laenuvõimet.

Merko Ehitus: Ühisveevärk ja -kanalisatsioon Harjumaal

Merko Ehitus30. septembril 2020 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti ja OÜ Loo Vesi vahel leping ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike rajamiseks Jõelähtme vallas Harjumaal.

Lepingu raames rajatakse Uusküla külla ligikaudu 9 km uusi torustikke ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumisvõimalus ligikaudu 140 kinnistule.

Lepingu maksumus on ligikaudu 1,2 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööde valmimise tähtaeg on 2021. aasta oktoobris.

Eesti Pank: Valitsus saab hajutada ebakindlust tuleviku suhtes

Eesti PankEesti majanduslangus kujunes teises kvartalis väiksemaks, kui kardeti, kuid koroonaviiruse uus puhang lükkab majanduse taastumise kaugemasse tulevikku.

Majandus kosus pärast eriolukorra tõttu kehtestatud piirangute lõppemist märksa kiiremini, kui ettevõtted kevadiste küsitluste järgi ootasid. Suurt rolli mängis selles riiklik töötasuhüvitis, mis toetas tööturgu ja inimeste sissetulekuid. Ka pakkusid märkimisväärset leevendust pankade antud maksepuhkused. Eesti kui väga avatud majanduse jaoks oli soodne ka asjaolu, et meie peamised eksporditurud said märksa vähem kannatada kui näitasid nende riikide prognoosid ja eksporditurgude tagasilöök oli väiksem kui enamikus Euroopa riikides.

Edasise majanduskasvu suhtes valitseb suur määramatus. Viirus hakkas suve lõpus jälle aktiivsemalt levima, mis tingib vajaduse seda täiendavate piirangutega kontrolli all hoida. Uue viirusepuhangu ulatust ja sellega kaasnevat majanduslikku mõju on raske ette näha, mistõttu on Eesti Panga prognoosi järgi tõenäoline, et majandus langeb sel aastal vahemikus 5,7% kuni 2,0% ning järgmisel aastal jääb SKP muutus –4,2% ja +4,5% vahele. Eeldusel, et piirangud jäävad nii Eestis kui ka mujal vähem rangeks kui kevadel, kujuneb 2020. aasta majanduslanguseks umbes 4% ja 2021. aastal kasvab majandus 0,2%. Kasvu kiirenemist on sel juhul oodata 2022. aastal.

Koroonaviiruse kriis ohustab enim tööjõumahukaid harusid ja madalapalgalisi töökohti. Riiklikust töötasuhüvitisest ja ühest väiksemast majanduslangusest hoolimata oli hõive vähenemine Eestis esimesel poolaastal üks Euroopa riikide ulatuslikumaid. Viiruse edasise leviku tõkestamiseks seatavad piirangud halvavad kõige rohkem erinevaid teenuste valdkondi. Kuna need on tööjõumahukad, võib tööpuudus siinse paindliku tööturu tingimustes veelgi suureneda. Et tegemist on valdavalt keskmisest madalama palgaga ametikohtadega, nõuab see riigilt suurendatud tähelepanu, et riigi turvavõrk oleks töö kaotanud inimeste jaoks piisav.

Suure määramatuse tõttu on majanduse hea käekäigu huvides tähtis, et eelarvepoliitika oleks paindlik ja vähendaks ebakindlust. Kui viirusekriis taandub ja majanduskasvult kaovad takistused juba 2021. aastal, tuleks võtta suund aastaid kestnud struktuursest eelarvepuudujäägist väljumisele. Eesti Panga praeguse prognoosi kohaselt võiks sihiks olla riigieelarve tulude ja kulude tasakaalu viimine aastaks 2023. Eelarve tasakaalu on võimalik saavutada erineval moel, piirates riigi kulutuste kasvu või suurendades maksutulusid. Juhul kui viirusekriis süveneb ja annab majandusele järjekordse tagasilöögi, tuleks ajutiste ja hästi sihitud toetusmeetmetega jätkata kriisi mõjude leevendamist erasektoris seni, kuni see on vajalik, nihutades eelarve tasakaalu saavutamise kaugemale tulevikku.

Majanduse toetamise abisammud oleks mõistlik ennetavalt välja töötada, et vajaduse tekkides saaks neid kiiresti rakendada. Seetõttu võiks valitsus selgelt öelda, millal ja kuidas riik hakkab piirama tuge erasektorile ning mis peaks majanduses juhtuma, et seda tuge taas suurendada. Selged ennetavad sõnumid vähendaksid üldist ebakindlust ning võimaldaksid erasektoril paremini oma tegevust plaanida. See toetab kokkuvõttes majanduse taastumist.

EKFLi konverents „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg“ toimub 08.10.2020

Eesti Kinnisvarafirmade Liit EKFLEesti Kinnisvarafirmade Liidu konverents koostöös Swedbankiga „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“

Park Inn by Radisson Meriton Conference & SPA Hotel Tallinn konverentsikeskuses
(Toompuiestee 27 / Paldiski mnt 4)

9.00 – 9.30 osavõtjate registreerimine ja hommikukohv

9.30 – 9.35 Konverentsi avamine

GERT JOSTOV, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimees

9.35 –10.05 Suured trendid ja kinnisvarasektor

RAIVO VARE, majandusvaatleja

10.05 – 10.50 Brexit, USA-Hiina kaubandussõda, koroonaviirus – mis järgmiseks?

URMAS SIMSON, Swedbanki krediidiportfelli valdkonnajuht        

10.50 – 11.35 Elamispindade turg – kas üles või alla?

TÕNU TOOMPARK, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • ERO VIIK, Swedbank Eesti kinnisvara ja ehituse osakonnajuht
  • MART SAA, Laam Kinnisvara OÜ juhatuse liige
  • PRIIT UUSTULND, Kaamos Kinnisvara AS tegevjuht

11.35 – 11.45 Kinnisvarategu 2019 laureaadi väljakuulutamine ja auhinna üleandmine

11.45 – 13.00 Lõuna

13.00 – 13.45 Tuleviku tehnoloogiad kasumi tõstjatena

ARDI ROOSIMAA, Restate Property Advisors OÜ juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • KRISTO PEERNA, R8 Technologies Advaisor/Partner
  • MARTTI LUIK, Hausing Technologies asutaja & Adorney asutaja / tegevjuht
  • SIIM MEELISTE, Tepsli OÜ juht ja omanik

13.45 – 14.15 Kuidas mõjutavad suundumused tööelu ja eluviisides kinnisvaraturgu? Näiteid Skandinaaviast ja mujalt

PÄRTEL-PEETER PERE, Linnastrateeg ja partner, Future Place Leadership

14.15 – 14.35 Kohvipaus

14.35  – 15.05 Muutused ehitisregistris

TAAVI JAKOBSON, Ehitisregistri toote omanik

15.05 – 15.50 Ärikinnisvara võimalused. Kas/kuidas on Covid 19 turgu mõjutamas?

MIKA SUCKSDORFF, OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • VILJAR ARAKAS, Eften Capital AS tegevjuht
  • KARL ADER, Ekerepol OÜ juhatuse liige

Konverentsi moderaatorid on EKFL juhatuse esimees Gert Jostov  ja EKFL tegevdirektor Tõnis Rüütel.

Konverentsi tasu 165 €+km, EKFL liikmesfirma töötajale 115 €+km.
Info ja registreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee   või alloleval vormil

Hoovi.ee: Maakler, paku oma kliendile võimalust üürileping kohe rahaks teha

hoovi.pngKas poleks tore kasvatada enda kliendibaasi, sõlmida ühe kliendisuhtlusega kohe kaks lepingut, pakkuda oma kliendile veel rohkem lisaväärtust ja suurendada ka oma sissetulekut? Hakkas huvi pakkuma? Siis loe edasi, sest just sellist võimalust pakub maakleritele Hoovi.

Kui enamus inimesi peab üürilepingut igavaks dokumendiks ning ka maakleri jaoks pole üürilepingus tavaliselt midagi erilist, siis meie jaoks on üürileping omaette varaklass. Me oleme võtnud oma missiooniks tuua üüriärisse täiendavat paindlikkust ja likviidsust võimaldades kinnisvaraomanikel muuta oma üürilepingud kohe rahaks. Kuidas me seda teeme? Üürileandja toob oma olemasoleva üürilepingu meile üle, sõlmib meiega uue üürilepingu ning meie maksame talle tulevase üüritulu ettemaksuna välja. Tema olemasolev üürnik jätkab edaspidi igakuise üüri maksmist otse meile. Igapäevase suhtluse ja haldamisega jääb üürileandja ise tegelema.

Peale kinnisvaraomanike ja üürnike on meie jaoks väga olulisel kohal ka maaklerid, kes suhtlevad oma igapäevase töö käigus mõlema osapoolega ning tunnevad üüriturgu läbi ja lõhki. Kui ka sinu töö hõlmab vähemalt aeg-ajalt üüritehingute sõlmimist, sa tahaksid lisada enda müügiarsenali uue võimsa tööriista ning teenida ka lisaraha, siis liitu Hoovi partnerprogrammiga.

Oma müügipartneritele pakume me eksklusiivset võimalust pakkuda oma klientidele Hoovi üüritulu ettemaksu teenust, müügikoolitusi ning komisjonitasu iga eduka tehingu pealt. Iga partner saab meie käest unikaalse promokoodi, mille kasutamisel teenib kinnisvaraomanik üüritulu ettemaksu teenuse lepingu sõlmimisel rahalise boonuse. Kui leping saab edukalt allkirjastatud, maksame me tehingu toonud partnerile komisjonitasu. Lisaks toome me partnerite loetelu ja kontaktid välja oma kodulehel www.hoovi.ee, mis suunab potentsiaalseid kliente just nende maakleritega ühendust võtma.


Joonis 1. Hoovi üüritulu ettemaksu teenus. Hoovi tuleb üürileandja ja üürniku vahele, maksab omanikule üüri ettemaksuna ning hakkab igakuiseid laekumisi koguma seniselt üürnikult.

Hoovi on uus ja värske Eesti kapitalil põhinev finantsettevõte, mis pakub kinnisvaraomanikele üürilepingud rahaks teenust. Vaata lähemalt www.hoovi.ee. Partnerprogrammiga liitumiseks kirjuta karl.marka@hoovi.ee.

Merko Ehitus: Public water supply and sewerage in Harju County

Merko EhitusOn 30 September 2020, AS Merko Ehitus Eesti, part of AS Merko Ehitus group, and OÜ Loo Vesi entered into a contract to perform construction works of water supply and sewerage piping in Jõelähtme Parish, Harju County.

The contract includes establishing approximately 9 km of piping in Uusküla village as well as public supply and sewerage system supply points to ca 140 registered immovables.

The contract value is approximately EUR 1.2 million, plus value added tax. The works are scheduled to be completed in October 2021.

Sauel hakkab valmima hiiglaslik andmekeskus, hoone täiskõrguse saavutamist tähistati sarikatseremooniaga

Merko EhitusSauele rajatava regiooni suurima MCF andmekeskuse hoonekarbi ehitus on jõudnud lõpusirgele ning tellija tõi maja katuselt alla sarikapärja.

Merko Ehitus Eesti juhatuse liikme Veljo Viitmanni sõnul edeneb ehitus plaanipäraselt ja andmekeskuse hoonekarp valmib oktoobris. “Andmete hoidmiseks mõeldud hoone on kolmekihilisest raudbetoonist ning üliturvaline. Vahetult enne sarikapidu paigaldati viimased katusepaneelid ja hoone massiivsem osa on valmis. Hetkel toimub fassaadide sulgemine, misjärel jätkame töödega hoone sees,“ ütles Viitmann.

MCF andmekeskuse juhi Kert Everti sõnul hakkab hoone vastama ülikõrgele EN 50600 standardile, mida pole ühelgi teisel andmekeskusel Balti- ja Põhjamaades. “Andmed on uus kuld. Ja nagu kuld, vajavad need turvalist seifi,” ütles Evert.

“Kohe algab töö andmekeskuse sisseseade ja eriosadega. Näiteks tarnitakse generaatorid, mille võimsus katab terve linna energiavajaduse ning tellitud jahutussüsteem tuleb regiooni võimsaim ja keerukaim,” ütles Evert.

Baltimaade suurim andmekeskus valmib kolmes etapis. Esimene, 30 miljonit eurot maksev etapp hõlmab kolmekorruselist 14 500 ruutmeetri suurust hoonet, mis valmib 2021. aasta esimeses kvartalis.

Sauel asuvale krundile on planeeritud veel kaks sama suurt laiendust. Kokku mahutab andmekeskuse esimene etapp kuni 1100 seadmekappi 45 000 serveriga ning täismahus kompleks 3300 seadmekappi 135 000 serveriga.

Detailne kinnisvaraturu piirkonna ülevaade: ülevaade kinnisvarasektori peamistest suundumustest

Tõnu ToomparkDetailne kinnisvaraturu piirkonna ülevaade annab pisiasjadesse mineva ülevaate kitsama piirkonna (omavalitsus, linnaosa, asum…) elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest. Piirkonna ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele ja arenduste finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

  • korterituru tehingud ja hinnad;
  • korterite tehingute toalisus ja vanus;
  • uusarenduste pakkumine ja hinnad;
  • uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
  • uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
  • uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Piirkonna ülevaade: Mustamäe 05.2020

Mainor Ülemiste: Mainor Ülemiste AS 2020.majandusaasta 6 kuu auditeerimata konsolideeritud vahearuanne

Mainor ÜlemisteMainor Ülemiste AS konsolideeritud käive moodustas seisuga 30.06.2020 5365 tuhat eurot (30.06.2019: 5321 tuhat eurot) ja puhaskasum 3390 tuhat eurot (30.06.2019: 3447 tuhat eurot). Ettevõtte omakapital 1. poolsaasta lõpu seisuga oli 111 747 tuhat eurot.

Kokku investeeriti 6 kuu eest hoonete ehitusse ja parendamisse 9 120 tuhat eurot.

Mainor Ülemiste AS kinnisvarainvesteeringute väärtus oli 1. poolaasta lõpu seisuga 146 900 tuhat eurot.

Mainor Ülemiste AS 2020.majandusaasta 6 kuu auditeerimata konsolideeritud majandusaasta aruanne on kättesaadav Nasdaq Baltic veebilehel.

Tabasalu südames algas saja koduga elurajooni ehitus

NOBE Nordecon BetoonSel nädalal alustas NOBE Tabasalu Kodu elukvartali ehitusega ning Tabasalu südamesse valmib 102 kodu, millesse arendust vedav Invego investeerib kokku ligi 13 miljonit eurot.

Invego juhi Kristjan-Thor Vähi sõnul toob Tabasalu Kodu arendus üle aastate Tabasalu keskusesse kaasaegsed kodud. “Sel nädalal läks kopp
maasse ja esimesed kodud Tabasallu kerkiva riigigümnaasiumi ja moodsa hariduslinnaku vahetus läheduses saavadki valmis enne järgmise õppeaasta algust,” kinnitas Vähi, kelle sõnul ongi avarate ja moodsate kodude loomisel mõeldud eelkõige lastega peredele.

Ta kirjeldas, et Tabasalu Kodu kvartalis valmib kokku neli ridaelamut ja neli kortermaja, kus on palju 3-5toalisi kodusid. “Tabasalu on
kõrgelt hinnatud elupiirkond, kus on kaunis loodus, palju rohelust, samas kõik igapäevaseks eluks vajalik käe-jala juures, toimiv
infrastruktuur ning pealinn kiviviske kaugusel,” selgitas Vähi, miks juba enne ehituse algust on esimestest müügil olevatest kodudest ligi
kolmandik juba müüdud.

Korterid ja ridaelamud on läbimõeldud planeeringutega, ilmakaarte suhtes hästi asetsevad suurte klaaspindadega ja väga valgusküllased.
Ridaelamutes on kuus boksi läbi kahe korruse ning kõikides 3- ja 4-korruselistes kortermajades on liftid. Samuti on pea kõigil kodudel
suur rõdu või terrass. Elamukompleksi rajatakse lastele oma mõnus mänguväljak.

Invego poolt arendatavad Tabasalu Kodu hooned on projekteerinud PIN Arhitektid ning neid ehitab NOBE (Nordecon Betoon AS).

“Kinnisvara hindamise ABC” koolitus toimub 20/10/2020

20/10/2020 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara hindamise ABC“. Lektor on kutseline hindaja ja EKHÜ juhatuse liige Andres Teder.Kinnisvara hindamise ABC

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” on suunatud:

  • kõikidele kinnisvara spetsialistidele, kes soovivad paremini mõista kinnisvara väärtuse kujunemise põhitõdesid;
  • kinnisvaramaakleritele, kes tahavad arusaada kinnisvara hindamisaktidest;
  • kinnisvaraarendajatele, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvara väärtust kujundavatest teguritest;
  • kinnisvarainvesteeringute tegijatele, kel on huvi väärtuse mehhanismide vastu;
  • tulevastele kinnisvarahindajatele;
  • kõigile eraisikutele, kel huvi kinnisvara vastu.

Koolitus annab Sulle:

  • ülevaate hindamise eesmärkidest;
  • info kasutatavatest hindamistoimingutest;
  • selgitused kinnisvara hindamise headest tavadest;
  • arusaama hindamisaruande ülesehitusest ja koostamisest.

Kinnisvara hindamise ABC” toimub 20/10/2020 kell 10.00-15.30 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: Vahe korterite pakkumishindade ja tehinguhindadel vahel on vähenenud, kuid see ei peegelda tegelikkust

Tõnu ToomparkTuginedes portaali KV.EE kuulutuste statistikale võib öelda, et Tallinna korterite müügipakkumiste keskmine hind on käesoleva 2020. a jooksul tulnud pisut alla. Kui aasta alguses ületas pakkumiste keskmine hind 2400 €/m², siis 08.2020 oli näitaja 2357 €/m².

Korterite tehinguhind seevastu püsib paigal. Augustikuine Tallinna korteritehingute keskmine hind 2077 €/m² (maa-ameti andmed) on isegi mõne euro võrra jaanuarist-veebruarist-märtsist kõrgemal.

Olukorras, kus pakkumiste hind on tulnud allapoole ja tehingute hind püsib paigal on vähenenud vahe pakkumishindade ja tehinguhindade vahel. Pakkumishindade ja tehinguhindade vahe on viimastel aastatel püsinud stabiilselt 300 euro lähedal. Peamiselt koroonast tingitud hinnatrendide tulemusena on nüüdseks vahe vähenenud ja jääb alla 300 €.

Sellest ei peaks tegema järeldust, et vaatamata keerukatele kinnisvaraturu aegadele on kauplemisruum kitsamaks läinud ja kinnisvaramüüjad on paindumatumaks muutunud.

Tegelikkus on teistsugune. Korterite tehinguhind püsib kõrgel varasemalt kokku lepitud uute ehk kõrgema hinnaga korterite asjaõigusliku vormistamise tõttu. Samaväärse korteri tehingute hinnad Tallinnas on aasta algusega võrreldes mõne protsendi võrra vähenenud.

Pigem on kauplemisruum ehk vahe kuulutuses ilutseva numbri ja tehinguhinna vahel isegi mõnevõrra laiemaks läinud. Seda põhjusel, et kinnisvaramüüjad ei ole väga innukad hindu allapoole tõmbama. Nad loodavad endiselt leida pisut kõrgema hinnaga ostja. Seejuures on aga neil suurem valmidus suuliste läbirääkimiste käigus hinda müügitehinguni jõudmise nimelt allapoole korrigeerida.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

SEB: Еженедельный комментарий Михкеля Нестора: Ждем экономического бума

SEB PankГлубокая рецессия экономики, вызванная коронавирусом, вынудила Европейский центральный банк, Европейскую комиссию и правительства государств пойти на крайние меры, чтобы компенсировать нанесенный экономике удар.

Однако единая кредитно-денежная политика и бюджетные стимулы по-разному сказались на экономике. Если Испании и Италии придется латать дыры из-за снижения валового внутреннего продукта более чем на 10 %, то в Эстонии и ряде других стран падение ВВП составило лишь нескольких процентов. Это окажет влияние на экономическую среду и в ближайшие годы.

Кредитно-денежную политику определяют по крупным игрокам

По сравнению с весенними прогнозами, глобальный спад экономики, вызванный коронавирусом, проявился неожиданно неравномерно. В некоторых государствах рецессия выразилась двузначными процентами, но есть и такие страны, где спад ограничился лишь несколькими процентами, а то и вовсе наблюдался некоторый подъем экономики. Значительные различия заметны не только между процветающим западным миром и развивающимися странами, но и между странами еврозоны с одинаковым уровнем жизни. В южной Европе, где ситуация зависит от туризма и сферы обслуживания, положение по-прежнему сложное. Чувство уверенности в обслуживающем секторе Италии и Испании столь же низкое, каким оно было в самые тяжелые месяцы финансового кризиса 2009 года. На 2020 год в этих государствах прогнозируют спад экономики на 10–12 %. В то же время более сосредоточенные на промышленном секторе страны, такие как Германия, а по сути, вся северная Европа, легко превзошли ожидания и уже демонстрируют явные признаки восстановления экономики. Согласно прогнозу SEB, сокращение ВВП в Германии составит 6 %, в Эстонии мы надеемся ограничиться 4,7 %.

Интересно отметить, что все эти государства находятся в единой валютной зоне, и, стало быть, кредитно-денежная политика Европейского центробанка должна была бы возыметь равный эффект. Учитывая то, что наиболее пострадавшими от кризиса странами являются Испания, Италия и Франция, на долю которых приходится 46 % от общего ВВП еврозоны, можно предположить, на основании диагноза каких «больных» будет назначено лечение.

Рост балансового объема Европейского центробанка за последние полгода вот-вот достигнет двух триллионов евро. Для сравнения укажем, что ВВП еврозоны достиг в прошлом году почти 12 триллионов евро. Это позволяет государствам эмитировать новые долговые обязательства, не опасаясь, что рынок накажет их более высокими процентными ставками. В результате доходность даже итальянских 10-летних облигаций сегодня ниже, чем в начале года, и большинство стран еврозоны могут брать кредиты, получая за это даже премии. В целом общий государственный долг стран еврозоны увеличится в этом году примерно на 1,3 триллиона евро, достигнув 104 % ВВП еврозоны. В Италии удельный вес государственного долга даже превысит 150 % ВВП, а в Испании и Франции приблизится к 120 %. В такой ситуации довольно смутно просматриваются те времена, когда центробанк начнет сворачивать с избранного курса.

В ожидании инфляции

С учетом отрицательных процентных ставок и массового «допечатывания» денег все чаще возникает вопрос: не столкнемся ли мы в один прекрасный день с гиперинфляцией? Конечно, сегодня подобная тревога кажется пока преждевременной. В июле-августе в еврозоне, напротив, наблюдалась дефляция, при этом индекс потребительских цен упал в годовом исчислении на 0,4 %. В этом нет ничего удивительного, учитывая, что возможности потребителей вкладывать деньги в экономику все еще относительно ограничены, да и смелости на это не хватает. Даже в Эстонии, где отношение к коронавирусу очень спокойное, вклады населения в банках за год выросли более чем на 11 %.

Будущее во многом зависит от того, как и куда будут направляться деньги. Если основным результатом роста покупательской активности центрального банка и отрицательных процентных ставок останется вытеснение инвесторов с рынка облигаций — как это в значительной степени имело место в последнее десятилетие, — мы можем быть спокойны. Более высокий уровень инфляции отражается только на росте цен на финансы и еще, пожалуй, цен на недвижимость. Хотя располагающие такими активами люди и станут богаче, однако их склонность к увеличению потребления по мере преумножения богатства невелика, так что существенного влияния на остальные сферы экономики это не окажет. Предпосылкой для ускорения инфляции могло бы стать поступление денег в самые бедные домохозяйства, которые с большой вероятностью тут же бы этим и воспользовались.

Если и есть какие-либо изменения по сравнению с предыдущим десятилетием, то это смягчение отношения Европейской комиссии к расточительной фискальной политике, в которую едва ли будут внесены существенные коррективы и в следующем году. Непосредственная финансовая поддержка домохозяйств — явление по-прежнему редкое, однако ожидаемые мощные инвестиционные государственные программы могут привести к такому росту в ближайшие годы.

Потратим и разбогатеем?

Если теперь спроецировать все это на эстонский контекст, то получится пестрая картина. Можно уже относительно уверенно заявлять, что экономический спад в Эстонии в этом году будет значительно ниже, даже в разы ниже, чем в крупных государствах Южной Европы. В то же время быстрыми темпами растет долговое бремя государства, и хотя подробностей о госбюджете на следующий год по-прежнему немного, похоже, что можно предвидеть увеличение государственных расходов. Помимо наших собственных налоговых поступлений и взятых кредитов, увеличиваются и субсидии Европейского союза, в результате чего в экономику в ближайшие годы вольется много денег. Если предположить, что влияние фискального мультипликатора, то есть фискального стимула, на остальную экономику также превысит единицу, то вклад государства окажется еще более ощутимым. Поскольку «дыра» в экономике, которую Эстонии предстоит залатать, относительно невелика по сравнению с другими странами, то можно позволить себе быть оптимистами и даже готовиться к очередному экономическому буму.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!