Hepsor Latvia OÜ, a subsidiary of Hepsor AS, acquires Latvian company Starta 17 SIA

11.07.2025

HepsorHepsor Latvia OÜ, a subsidiary of Hepsor AS, acquires a 100% holding in the Latvian company Starta 17 SIA (registry code 40203117159). Starta 17 SIA owns a property at Starta iela 17 in Riga. Three 14-storey apartment buildings with a total of 250 apartments and a net area of 14,500 m2 are planned to be built on the site. Phased construction is scheduled to start at the end of 2026.

The total transaction price is EUR 1.25 million. For the realisation of the transaction, EUR 800,000 will be raised from partners, who will acquire a minority holding of 20% in Starta 17 SIA.

The total investment in the development project is close to EUR 40 million, making it Hepsor’s largest development in the Latvian real estate market.

According to Martti Krass, the Country Manager at Hepsor Latvia: ‘With our investment in Starta 17, we reaffirm our belief in the strength of the Riga real estate market – primary market real estate transaction activity in Riga has increased by more than 25% year-on-year and we expect the positive trend to continue. The homes to be built as part of the planned development will be located in Teika – an area that has seen a boom in new residential and commercial buildings in recent years. This has created strong demand for new housing, making Teika one of Riga’s most attractive areas for new developments.’

Hepsor has developed around 400 apartments in Latvia, 95% of which have been sold. A further 514 apartments will be completed in the coming years.

Hepsor AS-i tütarettevõte Hepsor Latvia OÜ omandab Läti ettevõtte Starta 17 SIA

11.07.2025

HepsorHepsor AS tütarettevõte Hepsor Latvia OÜ omandab 100%-lise osaluse Läti ettevõttes Starta 17 SIA (reg. nr. 40203117159). Starta 17 SIA-le kuulub kinnistu Riias, aadressil Starta iela 17. Kinnistule on kavas ehitada kolm 14-korruselist kortermaja kokku ligikaudu 250 korteriga ning netomahuga 14 500 m2. Etapiviisilise ehitusega planeeritakse alustada 2026. aasta lõpus.

Tehinguhind on kokku 1,25 miljonit eurot. Tehingu teostamiseks kaastakse 800 tuhat eurot partneritelt, kes peale tehingu realiseerumist omandavad vähemusosanikena 20%lise osaluse Starta 17 SIA-s.

Arendusprojekti koguinvesteering ulatub ligi 40 miljoni euroni, mis teeb sellest Hepsori suurima arenduse Läti kinnisvaraturul.

Hepsor Läti maajuht Martti Krass: „Starta 17 investeeringuga kinnitame oma usku Riia kinnisvaraturu tugevusse – esmase turu kinnisvaratehingute aktiivsus on Riias aastaga kasvanud üle 25% ning prognoosime positiivse trendi jätkumist. Planeeritava arenduse raames rajatavad kodud asuvad Teika asumis – piirkonnas, kus on viimastel aastatel hoogsalt kerkinud uusi elu- ja ärihooneid, mis on tekitanud tugeva nõudluse uute elamispindade järele, muutes Teika üheks Riia kõige atraktiivsemaks uusarenduste piirkonnaks.“

Hepsor on arendanud Lätis kokku ligikaudu 400 korterit, millest 95% on müüdud. Lähiaastatel on valmimas täiendavalt veel 514 korterit.

Merko: Construction contract in Latvia– Augstkalni wind farm foundations, electrical cables and roads

11.07.2025

Merko EhitusOn 10 July 2025 PS MB.MS, a joint venture entity of UAB Merko Statyba and SIA Merko Būve, both fully owned subsidiaries of AS Merko Ehitus group, and SIA WPR 2, a fully owned subsidiary of SIA Zaļā Elektrība, entered into the contract to perform the construction of foundations for 16 wind turbines, electrical cables and roads in a windfarm located in the Smiltene parish in Latvia.

The contract value is above EUR 30 million euros, plus value added tax. The project is scheduled to be completed in the second quarter of 2027.

UAB Merko Statyba (merko.lt) is Lithuanian construction company, which offers construction services in the fields of general construction and residential construction and has become as a leading builder of wind turbine foundations. With more than 200 foundations installed and a team of sector-specialised professionals, the company can successfully deliver wind farm construction projects across the Baltic states.

Merko: Ehitusleping Lätis – Augstkalni tuulepargi vundamendid, elektrikaabeldus ja teed

11.07.2025

10. juulil 2025 sõlmisid AS-i Merko Ehitus 100% tütarettevõtete UAB Merko Statyba ja SIA Merko Būve ühisettevõte PS MB.MS ning SIA WPR 2, mis on SIA Zaļā Elektrība 100% tütarettevõte, lepingu 16 tuuliku vundamentide, elektrikaabelduse ja teede ehitamiseks Lätis Smiltene vallas asuvas tuulepargis.

Lepingu maksumus on üle 30 miljoni euro, millele lisandub käibemaks. Projekti valmimise tähtaeg on 2027. aasta teises kvartalis.

UAB Merko Statyba (merko.lt) on tunnustatud Leedu ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid ning on tõusnud juhtivaks tuulikute vundamentide ehitajaks. Üle 200 vundamendi rajamise kogemus ja sektorile spetsialiseerunud professionaalide meeskond võimaldab ettevõttel viia ellu tuuleparkide ehitusprojekte kogu Baltikumis.

Lisainfo: UAB Merko Statyba ehitusdirektor Jaanus Rästas, tel: +370 6875 0680.

SIA Merko Būve on Läti ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid.

KV.EE kinnisvara-podcast: institutsionaalse üüriinvestori kogemuslugu

11.07.2025

KV.EE KinnisvarapodcastKV.EE kinnisvara-podcasti 116. osa toob teieni vestluse kinnisvarakonsultant Tõnu Toomparki ja Bonava Eesti arendusvaldkonna juhi Martin Rikolas’ega, keskendudes Bonava üüriinvesteeringutele. Saade pakub kuulajatele värskeid teadmisi Eesti üürituru arengutest.

Kuulajad saavad teada, kas Bonava müügiks ja üürileandmiseks arendatavatel korteritel või hoonetel on erisusi. Saade sukeldub üüriprojektide detailidesse ja pakub ülevaate hoone edust ning täituvusest.

Juttu tuleb ka erinevustest üürikorterite sisustuses ja hoone haldamises võrreldes müügimajadega. Saates avatakse ka Bonava üürnike kliendiprofiili ja nende eelistusi.

Vestluses analüüsitakse üürihindade kujunemist ja investeeringute tasuvust, andes ülevaate äriplaanide ja tegelikkuse kokkulangemistest. Martin Rikolas jagab mõtteid rahavoolise tootluse olulisusest tulevikus.

Lõpetuseks pakub saade pilguheite üürituru tulevikuarengutele ja professionaalsete arenduste rollile. Saatekülaline jagab kuulajatele mõttetera kinnisvaraarenduses olulistest põhimõtetest, nagu kannatlikkus ning kliendi ja turu põhjalik tundmine.

Kuulake saadet, et saada sügavamaid teadmisi ja perspektiivi Eesti kinnisvaraturu dünaamikast.

Vaata saadet videona

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile ⁠klienditugi@kv.ee⁠.

Telli podcast enda podcast’i äppis või pane laik ja jälgi ⁠KV.EE Facebook⁠’i lehte.

Vaata podcast’i videona ⁠KV.EE YouTube’i EE video⁠’i kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO  või ⁠Spotify lehelt⁠.

Elamispindade kättesaadavusest (12). Segregatsioon – kas ja kuidas vältida?

11.07.2025

Tõnu ToomparkVarjude mänguna koopa seinal on maalitud tonte, et Tallinnas on piirkondi, mis hakkavad getostuma, kuid elamispindade turu juhtimist kohe-kohe evalik sektor ei kaaperda. Teine tont, kes mööda Tallinna linna ringi käib on segregeerumine.

Segregeerumisena peetakse silmas, kus teatud sissetulekutaseme, rahvuse, haridustaseme või sotsiaalse staatusega inimesed koonduvad teatud piirkondadesse.

Pilk ajalukku

Alustuseks tasuks meenutada Eesti elamispindade arendamise lugu taasiseseisvuse perioodil. 1990-ndatel elamispindade arendamine järjest vähenes, sest inimestel polnud ostujõudu.

Taasiseseisvumisele eelneval ajal arendati elamispindu suures mahus. Arendamise viimane suur laine oli Lasnamäe. Tähtis on, et nõukogude perioodil olemasolevasse elamufondi tehti investeeringuid väga tagasihoidlikul määral. Näiteks puitelamute asumite vööd ümber Tallinna kesklinnas hoiti kokku kukkuda laskmast, kuid kvaliteedil lasti hääbuda.

Elamispindade arendamine algas tagasihoidlikul tasemel 2003.-2004. a ja siis kiirenevas tempos. Arendustegevuse avanemise võimaluse lõi laenuturu teke.

Alates arendusturu tekkest on Tallinnas olnud hulk toredaid ja võimekaid arendajaid, kes on tahtnud arendada mitte üht-kaht hoonet, vaid suuremaid piirkondi, kuhu luua uut, kaasaegset ja kvaliteetset keskkonda.

Praktilised näited

Veel sajandi alguses pidas rahvasuu Balti jaamast lääne ja põhja suunas paiknevat ala põlastavalt Kopliks. Oli tavapärane, et korteri ostusoovis oli mainitud, et Kopli ja Lasnamäe asukohana välistatakse.

Mis on tänaseks toimunud? Mitmed Kalamaja tööstushooned on ümber ehitatud elamispindadeks. Näiteks Volta või Noblessner. Kalamaja on tõeline piirkondlik staar, kellele Kopli on järele jooksmas. Ja seda kõike erasektori initsiatiivi põhiselt.

Kalamajast on maha niidetud slummistunud Liinid ja asendatud uute-kvaliteetsete elamutega. Lisaks suurematele-mahukamatele arenduspiirkondadele on Kalamajas-Koplis hulk üksikuid hooneid. Kõik need projektid on loonud uut kvaliteeti ja toonud pakkumisse uusi elamispindu.

Arendusprojektid on toodud turule ja müüdud ostjatele turutingimustel. On selge, et uusarenduse korter näiteks Kalamajas on märksa kallim, kui sadakond aastat vana ja viimased pool sajandit investeeringute puuduses vaevelnud naaberhoone.

Kuidas see saakski teisiti olla? On selge, et uue ja keskmisest kallima korteri ostmist saab endale lubada keskmisest jõukam leibkond.

Nii on tõepoolest tekkinud hoonete piirkonnad, kus inimeste sotsiaalne erisus ei ole liiga suur.

Kas uusarendus on halb?

Mis oleks alternatiiv uute-kaasaegsete-kvaliteetsete elamispindade turule toomisele? Kas keegi tõepoolest arvab, et parem oleks, kui meil Kalamajja ja Koplisse ei oleks uusi kortereid pakkumisse toodud? Kas tõesti saab olla arvamusel, et pakkumise mitteloomine oleks parem alternatiiv? Kas keegi tõsimeelselt ütleks, et elamispindade kättesaadavusele on neil projektidel negatiivne mõju?

Vaadates suurt pilti on Kalamajja ja Koplisse, aga ka muudesse piirkondadesse trügivate uutel elamutel väga positiivne mõju. Uued arenduspiirkonnad linnas toovad uut elu, kvaliteeti ja kergitavad kogu asumi või isegi linnaosa väärtust. Kalamaja on kõige inetuma pardipoja staatusest sirgunud kõige kaunimaks luigeks.

Sellised piirkondlikud arengud motiveerivad olemasolevate elamispindade omanikke kõrvaldama eluasemeinvesteeringute defitsiiti ehk renoveerima ja remontima nende eluhooneid.

Järeldused

Segregatsioon on tont, kes kaob kui toas tuli põlema panna. Segregatsioon on tekkinud mikropiirkondadesse ehk eelnevalt tühjana seisnud või muu kasutusotstarbega (näiteks tootmine) aladele, kuhu on arendatud kortermajad.

Vaadates Tallinna mitte hoonete, kvartalite või üksikute asumite lõikes, on erineva kvaliteedi ja hinnaga elamispindade turg mitmekesine.

Uued elamispinnad oma arenduskuludel baseeruvast hinnastamisest tulenevalt on alati kallis ja paljude jaoks liiga kallis kaup.

Elamispindade kättesaadavuse parandamise eesmärki silmas pidades tuleb arendajatele andja võimalus uusi elamispindu arendada. See tekitab arendajate vahel konkurentsi. Konkurents hoiab hinnad optimaalsel ehk mõistlikul tasemel.

Tegemist on elamispindade kättesaadavuse temaatikat puudutava kommentaaride seeriaga. Varem ilmunud kommentaarid:

Unistad karjäärist kinnisvaramaaklerina?

11.07.2025

KinnisvarakoolKas tunned, et kinnisvaramaailm köidab Sind? Tahad alustada edukat karjääri kinnisvaramaaklerina, kuid vajad tugevat vundamenti? Kinnisvarakooli alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm on just Sulle!

See mahukas koolitusprogramm on loodud tulevastele kinnisvaraspetsialistidele, kes soovivad saada põhjalikke teadmisi juriidikast, kinnisvaraturust, hindamisest, ehitusest, planeerimisest ja müügitehnikatest.

Stardiprogrammiga liitudes osaled järgmistel koolitustel:

Kõik koolitustel osalejad saavad pärast õpiväljundite hindamist Kinnisvarakooli tunnistuse.

Koolitused toimuvad hübriidõppe vormis – osalejal on võimalus valida, kas osaleda kontaktkoolitusel klassiruumis või veebi teel.

Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogrammi läbimise tõendid on väärtuslikuks soovituseks kinnisvaramaakleri ametikohale kandideerimisel. Kinnisvarakoolil on koostöölepped mitme Eesti juhtiva kinnisvarabürooga, kes on valmis pakkuma töövõimalusi koolituse läbinutele.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Rahandusministeerium: Soovimatu kinnisvara saab edaspidi loovutada omavalitsusele

11.07.2025

Valitsus kiitis heaks asjaõigusseaduse muudatuse, mille kohaselt liigub soovimatu kinnisvara edaspidi riigi asemel kohaliku omavalitsuse kätte. Seni sai kinnisvaraomanik seaduse järgi loovutada kasutuseta omandi riigile.

Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak selgitas, et senine praktika ei ole end õigustanud: „Riigil on keeruline, teadmata kohalikke olusid ja arenguvajadusi, leida loovutatud varale sobiv kasutusviis. Samas tunnevad omavalitsused oma piirkonna vajadusi paremini ning saavad varale leida otstarbe, mis toetab kohalikku arengut ja elukeskkonda.“

Asekantsler tõi näiteks, et sageli loovutatakse riigile kortereid, mis on halvas seisukorras, asuvad tühjenevates elamutes ning millel puudub turuväärtus. Ta lisas, et need juhtumid ei ole pelgalt kinnisvaraga seotud küsimus, vaid viitavad laiemate sotsiaalsete probleemide kuhjumisele, eriti Ida-Virumaal.

„Tegemist ei ole ainult kinnisvara haldamisega, vaid üleüldise elukeskkonna kvaliteediga. Just seetõttu on oluline, et kohalik omavalitsus, kes tegeleb igapäevaselt sotsiaalsete ja ruumiplaneerimise küsimustega, saaks siin juhtrolli,“ sõnas Kajak.

2019. aastal viis rahandusministeerium läbi pilootprojekti kolmes omavalitsuses, kus testiti praktilisi ja õiguslikke lahendusi kasutusest välja langenud korterite probleemile. Projekti käigus töötati välja lahendusi elanike ümberkolimiseks jätkusuutlikesse korterelamutesse ning tühjade ja osaliselt eraomanikele kuuluvate elamute lammutamiseks. Tulemused näitasid, et tõhusaim viis probleemi lahendamiseks on just kohalikul tasandil lähenemine.

Asjaõigusseaduse § 126 muudatus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2026. Muudatusega nähakse ette ka riigipoolne rahaline tugi omavalitsustele, et nad saaksid loovutatud kinnisvaraga otstarbekalt tegeleda.

Aastatel 2011–2024 on riigile loovutatud kokku 606 soovimatut kinnisvaraobjekti.

Uus maa: Juunikuu turuülevaade: käibemaksu tõusueelne ostubuum jäi juunis ära

10.07.2025

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa andmetel müüdi juunis küll 90% rohkem uusi kortereid kui mullu samal ajal, kuid maiga võrreldes püsis tehingutearv samal tasemel ning 2024. a lõpu sarnast maksutõusu ootusest põhjustatud ostubuumi tänavu ei toimunud.

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüüsiosakonna juhi Sten Renar Subatšjuse sõnul püsis uusarenduskorterite tehingutearv sarnaselt maikuuga ka juunis keskmisest kõrgem, kuid märgiline tõus jäi pigem tulemata.

„Võiks eeldada, et mai ja juunikuu kasvunumbreid vedasid käibemaksu tõusueelselt just uusarenduste tehingud, kuid tehingute täpsemal analüüsimisel nii väita ei saa. Kahe viimase kuu tehingute struktuur oli sarnane, kuid mediaanhind langes mais aprilliga võrreldes 5%, samas tõusis juunis maiga võrreldes 7,5%. See näitab hoopis, et turg on endiselt taastumisfaasis, pakkudes kuude võrdluses kohati ebastandardseid kõikumisi“, analüüsis Subatšjus.

Eesti korteriturg
Tallinna korteriturul tehti juunis 750 tehingut. Mulluse juuniga võrreldes kasvas korteritehingute arv 28%, kuid maikuuga võrreldes langes see 2,5%. Tehingute käive tõusis eelmise aastaga võrreldes lausa 38%, näidates sellega 2025. aasta parimat tulemust. Viimase pooleteise aasta kõrgeima numbri saavutas ka Tallinna korteritehingute mediaanhind, ulatudes juunis 2 940 €/m2.

Tartu korteritega tehti juunis 137 ostu-müügitehingut, püsides samal tasemel eelmise kuuga. Samas võrreldes mullusega tehti juunis 13% rohkem tehinguid. Tartu korteri ruutmeetri mediaanhind oli juunis 2 294€/m², mis on maiga võrreldes üle 3% madalam ning eelmise aasta sama ajaga võrreldes enam kui 7% madalam. „Tartu turu üles-alla kõikumised kuust kuusse iseloomustavad samuti taastumisfaasi, mil paikapidavaid järeldusi teha on veel vara,“ kommenteeris Subatšjus.

Pärnu korteritega sõlmiti juunis 59 tehingut, mis on 25% madalam tulemus kui mais.Mullu sama ajaga võrreldes oli tehingute arv samal tasemel. Pärnu korterite mediaanhind tegi teist kuud järjest märgatava tõusu, kerkides aastaga 21,5% ning maiga võrreldes üle 4% 2479 euroni ruutmeetri eest. „Numbrid näitavad, et suvekuudel ollakse endiselt suvepealinna usku,“ märkis Subatšjus.

Narva korteriturg jätkas ka juunis tehingute arvult stabiilsel kursil – esialgsetel andmetel sõlmiti Narvas korteritega 54 tehingut, mis on samal tasemel eelmise kuuga. Mediaanhind näitas viimase poolaasta jooksul esimest korda tõusunumbreid, kasvades aastatagusega võrreldes 4,5% ning maiga võrreldes 4%, 472 euroni ruutmeetri kohta. „Kas ka Ida-Eesti turg hakkab ilmutama taastumismärke, selgub II poolaastal,“ nentis Subatšjus.

Invego: Juunis kolmekordistus Luccaranna uusarenduse müük

10.07.2025

InvegoVahetult enne juuli alguses jõustunud käibemaksu tõusu tehti Invego poolt arendatavas Luccaranna elurajoonis kuus korteritehingut, mida on tavapärasest kolm korda rohkem ehk sama palju kui kolmel eelmisel kuul kokku.

Invego müügijuhi Raul Andressoni sõnul näitab aga juuli algus, et suurenenud nõudlus ei olnud vaid saabunud maksutõusust tingitud. “Pigem on turg ka üldiselt elavnenud, mida kinnitab ka juuli esimese dekaadi päringute ja ostuhuviliste rohkus. Igatahes ei ole mingist suveloidusest siiani juttugi,” rääkis Andresson.

Invego müügijuhi kinnitusel oli saabuval maksumuudatusel juuni müügile kindlasti positiivne mõju ja nii jõudis kuu viimane tehing notarisse veel 30. juuni pärastlõunal. Luccaranna kõrval oli müük aktiivne ka Tiskeoja ja Uus-Järveküla arendustes. “Ostjad hindavad ostjad aina enam nutikaid planeeringuid ja terviklikku elukeskkonda, kus on hästi lahendatud hoonete vaheline ala ning kus on mitmekülgseid vaba aja veetmise ja sportimise võimalusi,” sõnas Andresson ja lisas, et hästi läbimõeldud arendused lähevad kaubaks hoolimata sellest, mis seis turul parasjagu on.

2026. aastal lõplikult valmiv Luccaranna elurajoon koosneb 20 kortermajast ja 11 kolmikvillast ning ehitustöid teostab NOBE. Kokku valmib mereäärsesse elurajooni 254 uut kodu. Invego visiooni ning KUU arhitektide ja Kino maastikuarhitektide lahenduse kohaselt saab Luccarannast põhjalikult läbimõeldud arhitektuurne tervik. Kortermajad on varustatud liftiga, kodud ise on avarad ja valgusküllased, rõdude või terrassidega ning paljudest avaneb vaade merele. Kvartali servadesse viidud parkimine ja majadevahelised autovabad alad ning sillutatud kõnniteed vahelduvad omakorda erinevate looduslike aladega ning elurajoonist 50 meetri kaugusel on mererand.

Lisaks tuleb iga koduga kaasa ka 5-aastane ehitusgarantii, mis laieneb kõigele, mis on ostes ühes korteris, alustades ventilatsioonisüsteemidest ja kütteseadmetest ning lõpetades parketi või segistitega.

Luccaranna asub Tallinna linnas, Tiskre asumi mereäärses osas Tabasalu panga kõrval.  See oli 19. sajandil populaarne peenema rahva suvituspaigana. Luccaranna piirkond oli koos Kadriorus asunud Georg Witte supelsalongiga üks riigi populaarsemaid rannakuurorte nii Tallinna kui Peterburi kõrgseltskonna seas. Lucca ja Tiskre kuurorte külastasid omal ajal nii luuletaja Puškini perekond kui ka tema sõbrad ning kuulus ajaloolane ja kirjanik Karamzin.

Invego on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10 aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on täna töös ligi 30 erinevat arendusprojekti. Invego on välja arendanud 150,000m2 sh 1300 kodu ja enam 50 000 m2 äripindu ning töös on veel 450 000m2 elukondlikku ja ärikinnisvara.

Tallinnas ja selle lähiümbruses kinnisvara arendavatest ettevõtetest on Invego müüdud uute kodude arvu poolest viimase viie aasta arvestuses teisel kohal 900 koduga. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla ja Keila Pargikodude elurajoonid. Ettevõte on rajanud ka üle 50 000 m2 äripinda.

Läti pealinnas arendab Invego elurajoone Vitolu Parks ja Mārupes Sirds, koos arenduspartner Reterraga Parka Kvartals, Skanstes Rezidences ja Miera Rezidences ning Riia vahetus läheduses ridamaju Vide Adaži arenduses.

Lõuna-Portugalis on arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga, mis on sobilikud nii aastaringseks elamiseks kui hooajaliseks kasutamiseks.

The subsidiary of Hepsor AS, Hepsor Phoenix 4 OÜ, has signed a construction contract for the development of apartment buildings at Manufaktuuri 12

10.07.2025

HepsorOn July 9, 2025, Hepsor Phoenix 4 OÜ, a subsidiary of Hepsor AS, and the construction company Mitt & Perlebach OÜ signed a contract for the construction of the development project named M12, located at Manufaktuuri 12 in Tallinn. The total value of the construction contract is 7.0 million euros, excluding VAT. The development will include two apartment buildings with a total of 49 apartments and a total saleable area of 3,090 m². Construction is scheduled to be completed in the second half of 2026.

The new Class A energy-efficient buildings are designed with modern and sustainable solutions, such as smart home systems, electric vehicle charging infrastructure, solar panels, and storage rooms for bicycles and strollers – all aimed at supporting a greener lifestyle for residents and reducing ancillary expenses.

„Obtaining the building permit and signing the construction contract with Mitt & Perlebach marks a significant milestone in the development of the entire Manufaktuuri quarter. This enables construction of the new homes to begin as early as July 2025. The Manufaktuuri 12 project introduces modernity and a connection to nature to this historic area, while honoring its story and character,“ said Mihkel Mäger, Country Manager of Hepsor Estonia.

M12 is the fourth development project by Hepsor and the Tolaram Group in the Manufaktuuri quarter. Previously, 421 homes have been completed in the Sitsi Õunaaed and M7 development projects, 96% of which have been sold. In the third quarter of 2025, construction is planned to start on the first phase of the Manufaktuuri Factory project, where 152 new homes will be built.

Hepsor AS-i tütarettevõte Hepsor Phoenix 4 OÜ sõlmis ehituslepingu Manufaktuuri 12 korterelamute ehitamiseks

10.07.2025

HepsorHepsor AS-i tütarettevõte Hepsor Phoenix 4 OÜ ja ehitusettevõte Mitt & Perlebach OÜ allkirjastasid 9. juulil 2025 lepingu M12 nime kandva arendusprojekti ehitamiseks Tallinnas, aadressil Manufaktuuri 12. Ehituslepingu maht on 7,0 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Arenduse käigus valmib kaks kortermaja kokku 49 korteriga, mille müüdav pind on 3090 m². Ehitustööde valmimine on planeeritud 2026. aasta teise poolde.

Uutesse A-energiaklassiga hoonetesse on kavandatud kaasaegsed ja jätkusuutlikud lahendused, nagu targa kodu süsteemid, elektriautode laadimistaristu, päikesepaneelid ning jalgrataste ja lapsevankrite hoiuruumid – kõik eesmärgiga toetada elanike rohelisemat eluviisi ja madalamaid kõrvalkulusid.

„Ehitusloa saamine ja ehituslepingu sõlmimine Mitt & Perlebachiga märgivad olulist verstaposti kogu Manufaktuuri kvartali arengus. See võimaldab uute kodude ehitamisega alustada juba 2025. aasta juulis. Manufaktuuri 12 projekt lisab ajaloolisele alale kaasaegsust ja looduslähedust, austades selle lugu ja iseloomu,“ ütles Hepsori Eesti maajuht Mihkel Mäger

M12 on Hepsori ja Tolaram Grupi neljas arendusprojekt Manufaktuuri kvartalis. Varem on valminud 421 kodu Sitsi Õunaaia ja M7 arendusprojektides, millest 96% on müüdud. 2025. aasta kolmandas kvartalis on plaanis alustada ka Manufaktuuri Vabriku esimese etapi ehitustöödega, kuhu rajatakse 152 uut kodu.

KV.EE: Harjumaa maade müügipakkumine suurenes aastaga 4%

10.07.2025

06.2025 pakuti kinnisvaraportaali KV.EE vahendusel müügiks keskmiselt 1336 maatükki Harju maakonnas keskmise hinnaga 63 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes suurenes maade müügipakkumiste arv 4% ja müügipakkumistes küsitud hind langes 3% võrra.

Portaali KV.EE vahendusel kõige enam müügipakkumisi Harjumaa piirkondadest on Lääne-Harju vallas. Lääne-Harju vallas oli 06.2025 pakkumisel 186 maatükki keskmise hinnaga 19 €/m².

Pakkumiste poolest järgnes Tallinna linn, kus 158 maa pakkumise keskmine hind kinnisvaraportaalis KV.EE oli 278 €/m². Tallinna maade pakkumine suurenes aastaga 3% ja hind kerkis 4%.

Portaali KV.EE maamüügipakkumiste hinnamuutuste skaala on äärmuslikult lai. Suures vahemikus hindade muutus peegeldab eelkõige pakkumisse tulnud ja pakkumises olevate maade kvalitatiivset muutust, mitte niivõrd samaväärse maatüki väärtuse muutust.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maa / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Maa / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
06.2024 06.2025 Muutus, % 06.2024 06.2025 Muutus, %
Harjumaa 1 280 1 336 4% 65 63 -3%
Anija vald 68 58 -15% 17 17 -2%
Harku vald 113 121 7% 55 57 4%
Jõelähtme vald 108 124 15% 30 31 2%
Keila 19 16 -16% 78 97 25%
Kiili vald 56 39 -30% 54 48 -11%
Kose vald 47 54 15% 14 18 26%
Kuusalu vald 78 67 -14% 17 16 -3%
Lääne-Harju vald 160 186 16% 21 19 -11%
Maardu 51 35 -31% 97 78 -20%
Raasiku vald 38 54 42% 13 57 356%
Rae vald 116 123 6% 62 66 5%
Saku vald 52 56 8% 40 42 4%
Saue vald 114 136 19% 33 31 -5%
Tallinn 154 158 3% 267 278 4%
Viimsi vald 105 103 -2% 107 117 10%
Eesti 3 418 3 688 8% 34 34 0%
Harjumaa 1 280 1 336 4% 65 63 -3%
Tallinn 154 158 3% 267 278 4%
Tartu 69 68 -1% 99 98 -1%
Pärnu 199 266 34% 36 45 26%
Narva 24 24 0% 25 33 31%
Rakvere 21 18 -14% 51 56 11%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Koduostja õudusunenägu: pärast korteriostu kerkib merevaate ette uus kortermaja

10.07.2025

Luminor BankPrivaatsesse uusarendusse korteri ostnud inimese rahu võib ootamatult rikutud saada, kui mõne aja pärast hakkab ümbrus ootamatult muutuma – lisandub uusi maju, elanikke ja liiklust. Kuidas piirkonna võimalikust arengust aimu saada ning mis mõju avaldab see olemasoleva kinnisvara väärtusele, selgitab Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas.

Kikase sõnul tuleb aeg-ajalt ette olukordi, kus esmapilgul rahulikku ja rohelisse piirkonda hakkab juurde kerkima uusi hooneid, mis toovad kaasa rohkem sagimist ja muudavad piirkonna ilmet. „Ei ole ka ebatavaline, et Tallinna merevaatega korteri ette ehitatakse uus maja, mis varjab senise vaate pea täielikult. Samas on see osa elukeskkonna loomulikust arengust ning atraktiivsed piirkonnad kipuvad ajas täienema. Seetõttu tasub enne ostu alati uurida, mis muutused piirkonda tulevikus mõjutada võivad,“ rõhutas ta.

Luminori kodulaenude valdkonnajuht märkis, et kui enne koduostu soovitakse aru saada, kas piirkonda on veel uusi arendusi kerkimas, siis tasub esmajoones suhelda just arendajaga. Kui ostja soovib aga ka iseseisvalt olukorda hinnata, soovitab ta külastada kohaliku omavalitsuse kodulehte ja uurida ümbritsevate alade detailplaneeringuid. Kui sealt vajalikku infot ei leia, tasub helistada omavalitsusse ja küsida täiendavat abi.

„Omavalitsuselt võib saada ka huvitavat teavet selle kohta, kui kõrgeid hooneid piirkonda ehitada lubatakse. Kui näiteks inimene elab neljandal korrusel, aga tema maja ette võib ehitada vaid kuni kahekorruseline hoone, siis ei saa keegi tema merevaadet ka tulevikus varjata. Kui aga sellist piirangut ei ole, jääb alati risk, et kunagi võib akende ette kerkida kõrgem hoone,“ selgitas Helina Kikas.

Kui merevaade siiski kaob, ei tähenda see ilmtingimata kinnisvara väärtuse langust. „Liialt muretseda siiski ei maksa, sest mereäärne piirkond on jätkuvalt hinnatud ja suures plaanis on oodata ka edaspidi hinnakasvu. Küll aga ei pruugi hinnatõus olla sama kiire kui neil korteritel, millel merevaade säilib,“ lisas ta.

Kikas tõi välja, et kui linnapiirkondades võivad uued arendused kaasa tuua nii positiivseid kui ka negatiivseid muutusi, siis väiksema asustustihedusega aladel võivad arengud elanikele sageli isegi rohkem kasu tuua. Ta selgitas, et sellistes piirkondades rajatakse just tänu arendustele kauaoodatud taristu ja teenused, mis aitavad kinnisvara väärtusel kiiremini kasvada.

Elamispindade kättesaadavusest (11). Miks elamispindade hinnad kasvavad?

10.07.2025

Tõnu ToomparkTallinna linnale tehtud elamispindade kättesaadavuse analüüsi autorid näevad negatiivsena asjaolu, et elamispindade hinnad on kasvanud. Tasub süüvida, kas elamispindade hinnatõus on halb või hea? On see elamispindade kättesaadavuse vaatest positiivne või negatiivne tegur?

Hindade kujunemine

Nagu varasemates elamispindade kättesaadavuse kommentaarides on juba analüüsitud, on eelkõige uute elamispindade pakkumishindade kujunemisel oluline roll sisendkuludel. Peamisteks sisendkuludeks võib nimetada maa ja ehitamine ja finantseerimine. Neile lisandub hulk muid kulusid, mida siin hetkel ei käsitle.

Uusarenduse tehinguhinnad mõjutavad uute elamispindadega konkureerivaid ehk uueväärseid teisese turu pakkumisi. Uueväärsed teisese turu pakkumised annavad oma mõju järgmisele kvaliteedisegmendile. Nii ulatub arenduskulude mõju samm-sammult kõikide elamispindadeni.

Arendushinna tegurid: maa

Arenduskõlbuliku maa hind arendaja jaoks sõltub ehitusõigusest. Ehitusõigus sõltub planeeringust.

Planeeringu hind maa-arendaja jaoks sõltub paljuski planeerimismenetluse pikkusest. Tallinna rekordid planeeringute menetlemisel ulatuvad 20 aastani. Aasta-paariga ei jõua ehitusõiguse taotlemisel poole tee pealegi.

Tallinna näitel võib öelda, et iga aasta ehitusõiguse menetlemist lisab elamispinna ruutmeetrihinnale 100-150 eurot. Seega annab keskpärane seitsme aasta pikkune menetlusperiood hinnalisa ligikaudu 1000 eurot.

Mõistma peab, et see 1000 eurot läheb küll ühel müügitehingu toimumisel arendaja käibesse, kuid tegemist on arendaja kulu, mitte kasumiga.

Ehitusõiguse menetlemise protsess ja selle kogukulu arendaja jaoks on puhtalt administratiivselt tekitatud probleem.

Arendushinna tegurid: ehitamine

Ehituskulu sõltub ehitatava hoone keerukusest ja omadustest. Mida energiasäästlikumat hoonet ehitada, seda suurem on esialgne rahaline panus (siin on välditud sõna „investeering“) ehituskuludesse.

Korteri ruutmeetri müügihinnale lisandub tagasihoidlik kolmekohaline eurode hulk, kui hoone parkimine tuleb viia maja alla. Kui kolmekorruselisse hoonesse tuleb paigaldada lift (nagu hiljuti planeeriti), lisandub väheste korterite peale jagatav lifti kulu, kui hiljem selle jooksva hoolduse kulu.

Varjendi ehitamise puhul on välja toodud, et see lisab hoone ehituse kogukulule vaid mõned protsendid. Nutikalt on kõrvale jäetud, et varjend võtab vähemaks müüdavat pinda ehk vähendab arendaja käivet.

Samm-sammult lisanduvad normid ja ettekirjutused üksinda võetuna ei ole midagi hullu. Kui aga iga uus norm lisab arendamise kuludele protsent või paar, on summaarne kulu ostja jaoks väga suur.

Praktiline näide. 2025. a suvel on Tallinna keskmise kahetoalise uue korteri keskmine pakkumishind ~230 000 eurot. Protsendi võrra kallinemine tähendab hinnalisa 2300 eurot, mis on ligikaudu sama palju kui Tallinna keskmine brutopalk.

Järeldused

Elamispindade kättesaadavusega sisuliselt tegeleda tahtes on vajalik tegeleda takistuste kõrvaldamisega, mis administratiivselt on tekitatud.

Ehituslubade menetlemise protsess tuleb teha oluliselt lihtsamaks ja kiiremaks. Eesti arendajad on toonud näite, et Riias, kus ehitusluba on võimalik saada üldplaneeringu baasilt, on ehitusloa menetlemine 2-3 korda kiirem. Kiirema menetluse arvelt saab lätlane sama raha eest sisuliselt ühe toa rohkem.

Üle tuleb vaadata ehitusnormide nõudmine. Esitada tuleb küsimus, kas iga uusarendus peab olema „kaaviar“? Või võiks turule pakkuda ka soodsama hinnaga „keeduvorsti“? Kui anda arendajatele võimalus ehitada näiteks 2015. a normidest lähtuvalt, võimaldab see ehitushinna ja seega müügihinna viia mitusada eurot ruutmeetri kohta allapoole.

Kokkuvõtteks

Elamispindade kättesaadavuse parandamine tähendab aja jooksul arenduse keerukamaks ja aeglasemaks läinud regulatsioonide kaotamist ja/või lihtsustamist, mille eesmärk on ajamahukaid protsesse kiirendada.

Täiendavate regulatsioonide kehtestamine ja arendusprojektidele nõuete esitamine töötab 180 kraadi vastassuunas.

Paradoks on, et täiendav reguleerimine ja avaliku raha külv pakub lühikeses vaates elamispindade kättesaadavuse osas positiivset efekti, mis pikas perspektiivis pöördub negatiivseks. Lihtsustamine, hõlbustamine ja dereguleerimine võivad, kuid ei pruugi lühiajalises vaates olla ilma mõjudeta, kuid pikas vaates teevad elamispinnad kättesaadavamaks.

Asjaosalistel ja otsustajatel peab olema julgust ja mõistmist lähtuda pikast vaatest.

Tegemist on elamispindade kättesaadavuse temaatikat puudutava kommentaaride seeriaga. Varem ilmunud kommentaarid:

1 2 3 … 1,578 1,579 1,580