Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Eesti ettevõte ehitab Leedu riigi jaoks varjumiskohtasid

08.05.2026 Adaur.ee

Eesti ettevõte Revonia lõpetas hiljuti Leedus, Kaunases, 100-ruutmeetrise modulaarse kogukonna varjumiskoha paigalduse. Tegemist on esimesega mitmetest plaanitud üksustest ning see on osa suuremast liikumisest, kus Leedu omavalitsused on asunud tiheasustusega alade elanikele reaalset füüsilist kaitset looma tugevate ja kiirelt paigaldatavate lahenduste läbi. Sel ajal kui naaberriikides rajatakse konkreetseid lahendusi, on Eestis varjumiskohtade loomine endiselt suuresti elanike endi õlgadel.

Tehnoloogiline tipptase: Eestis toodetud, päevaga paigaldatud

Kaunase projekt on märgiline näide kaasaegse ehitustehnoloogia kiirest võimekusest. Varjumiskoht koosneb 10-st massiivsest betoonmoodulist, mis toodeti Revonia Eesti tehases, transporditi objektile ning mille montaaž kohapeal võttis aega vaid ühe päeva. Valmis lahendus kaetakse pinnasekihiga, mis muudab selle ümbritseva keskkonnaga ühtseks tervikuks ning pakub kaitset sõjaolukorras.

Kontseptsioon tugineb sajanditepikkusele ehitustraditsioonile, kus korralikult rajatud võlvhooned püsivad kasutuskõlblikuna üle 100 aasta. Nagu on tabavalt öelnud kindral Riho Terras: “Vanaema kartulikeldri peal on kõik meie sõjad võidetud!”

Riiklik varjumistoetus ei ulatu eramajadeni

Eestis on varjumiskohtade rajamine takerdunud piiratud ressurssidesse ja bürokraatiasse. Alles 3. mail, sulgunud korteriühistutele suunatud toetusvoor näitas probleemi teravust – huvi oli tohutu, kuid vahendid ammendusid loetud nädalavahetuse päevadega. Teravaks probleemiks on aga asjaolu, et praegused meetmed on suunatud peamiselt kortermajadele. Terved elamurajoonid ja eramajaomanikud on jäetud olukorda, kus nad peavad oma turvalisuse eest ise seisma ja selle täies mahus finantseerima.

Sertifitseeritud kaitse: keldrist tuumapunkrini

Tootevaliku poolest on Revonia Baltimaades ainulaadne. Aastaid tootearendusse panustanud Revonia on teinud koostööd Eesti ja Leedu ülikoolidega ning viinud läbi edukaid plahvatuskatseid koos Eesti Kaitseliidu ja Leedu Kaitseväega. Need katsetused on taganud lahenduste sertifitseerituse ja maksimaalse kaitseastme. Tõenäoliselt said ka sarnased tinigmused otsustavaks põhjuseks, et Leedust tellimus tehti.

Lisaks tavapärastele keldrimoodulitele ekspordib Revonia professionaalseid varjendeid, mis on varustatud plahvatuskindlate uste ja spetsiaalsete ventilatsioonisüsteemidega. Tootevaliku tipus on punkrid, mis on projekteeritud pakkuma kaitset isegi tuumarünnaku korral ning mille hinnad ulatuvad üle 100 000 euro. Ka Ukraina kogemus on kinnitanud selliste betoonmoodullahenduste asendamatust – rahuajal saab neid kasutada bussipeatuste või parkide puhkealadena, kuid ohu korral päästavad need elusid.

Kaunase kooli vahetusse lähedusse paigaldatud üle saja inimese mahutav varjend integreeritakse õppetöösse, et harjutada õpilasi kriisiolukordadeks ja muuta varjendi kasutamine neile loomulikuks. Spetsiaalselt projekteeritud kaks sissepääsu tagavad rahvamassi sujuva liikumise ilma rüseluseta, võimaldades kiire sisenemise ka ilma täiendava suunava personalita.

Revonia tegevjuhi Rauno Oja kommentaar: “Oleme aastaid vabatahtlikult välja töötanud kaitselahendusi. Meil on olemas tehniline võimekus, meil on testitud ja sertifitseeritud tooted ning me tunneme turul selget nõudlust turvatunde järele. Ometi tajume täna valitsuse poolt tegevusetust olukorras, kus võimalusi on mitmeid. Riigikaitsemaksudega sorgitakse küll kõigi eestlaste rahakotis, kuid reaalset füüsilist turvatunnet tsiviilkaitserajatiste loomise läbi vastu ei pakuta. Siinkohal ongi hea näha leedukate initsatiivi. Ka meie ei tohiks neli aastat täiemahulises sõjas olnud riigi kõrval ennast nii mugavalt tunda. Varjend ei ole mõneaastase kasutuseaga, vaid ulatub arvutusliku elueani 100 aastat. Hetkel on see huvi eraisikute poolt olnud suur, kuid loodetakse ikkagi toetuste lisandumisele.”

Koolitus “Kinnisvara maksustamine – optimeerimine ja uuendused 2026. aastal” toimub 14.05.2026

08.05.2026 Margot Toompark

14.05.2026 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara maksustamine – optimeerimine ja uuendused 2026. aastal“. Koolitusel annab Jaan Trofimov praktilise ja selge ülevaate kinnisvara maksustamisest Eestis ning 2026. aastal jõustuvatest muudatustest.

Koolitusele on oodatud:

kinnisvaramaaklerid ja -konsultandid, kes nõustavad kliente ostu-, müügi- ja üüritehingutes;
kinnisvaraarendajad ja projektijuhid, kes planeerivad müügistruktuure ja rahavoogusid;
kinnisvarainvestorid (nii eraisikud kui ka OÜ kaudu tegutsejad);
ettevõtjad, kes kaaluvad kinnisvara soetamist või hoidmist äriühingu kaudu;
üürikinnisvara omanikud (sh lühiajalise üüri pakkujad, nt Airbnb kaudu tegutsejad);
raamatupidajad ja finantsjuhid, kes teenindavad kinnisvaraga seotud ettevõtteid;
juristid ja maksunõustajad, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingute maksuküsimustega;
eraisikud, kes plaanivad kinnisvara müüki või investeeringuid ja soovivad maksukohustusi ette mõista;
kinnisvaravaldkonnas tegutsevate ettevõtete juhid ja omanikud, kes soovivad optimeerida maksukoormust ning vältida riske.

Koolitus “Kinnisvara maksustamine – optimeerimine ja uuendused 2026. aastal” toimub 14.05.2026 kell 10.00-13.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Everaus Kinnisvara avas Tallinnas Eesti suurima stock-office laokompleksi

07.05.2026 Adaur.ee

Everaus Kinnisvara avas Tallinnas oma Lennuradari äripargi viimased värskelt valminud kaks hoonet, millega sai valmis kogu Eesti suurim keskmise suurusega stock-office kompleks, kus on kokku 106 ladu.

Lennuradari ärikompleksi seitse maja mahutavad endas ladusid ja stock-office pindu suuruses 36 – 120 ruutmeetrit, mis on nii Eesti kui ka Baltikumi mõttes üks märkimisväärsemaid arendusi. Sarnaste keskmise suurusega äripindade saadavus, kuhu on võimalik koondada nii ettevõtte esinduspind, ladu kui ka kontor, on Eestis vähe, mis muudab Lennuradari kompleksi unikaalseks.

„Nõudlus just keskmise suurusega lao- ja äripindade järele on viimasel ajal olnud märgatav ning pakkumust turul suhteliselt vähe. Valdavalt on saadaolevad laopinnad kas väga väikesed nii-öelda minilaod või siis suured tootmispinnad, kuid Eestis on hulganisti mikro- ja väikeettevõtteid, kes vajavad endale sobivas suuruses pindu,“ selgitas Everaus Kinnisvara juhatuse liige Janar Muttik. Ta lisas, et pinnad on osutunud populaarseks ka eraisikute seas, kelle jaoks sobivad puhtad ja kuivad ruumid näiteks oma autokollektsiooni hoiustamiseks.

Lennuradari laokompleks koosneb kokku 7 ärihoonest kogupindalaga 6500 m2. Üürilepingutega on tänaseks kaetud juba ligi 60% kõikidest pindadest, mis näitab Everaus Kinnisvara juhatuse liikme sõnul seda, et lisaks optimaalsele äripinna suurusele hindavad ettevõtted ka head ligipääsu olulistele logistikasõlmedele.

„Lennuradari äripark asub strateegiliselt õiges kohas Tallinna ringtee ja Suur-Sõjamäe tee vahetus läheduses ning praktiliselt Tallinna lennujaama kõrval, mistõttu on transpordiühendus Tallinna kesklinna, lennujaama ja sadamatega kiire ja mugav. Usume, et käesoleva aasta lõpuks oleme pinnad pea sajaprotsendiliselt välja üürinud,“ märkis Muttik.

Lennuradari kompleksi investeeringute maht ulatub 10 miljoni euroni. Laokompleksi laienduse ehitas Maru Ehitus AS.

„Oleme Everausi meeskonnale tänulikud, et usaldasite teise järjestikuse ärihoone ehitustööd meie hoolde. Meie valitud äris tuleb harva ette projekte, kus tüüpprojekti järgi püstitame järjest mitu hoonet. Lennuradari äripark oli meie jaoks huvitav võimalus voomeetodil ehitada järjest neli samasugust hoonet,“ ütles Maru Ehitus AS tegevjuht Margo Dengo.

Kompleksi avamisega toetab Everaus Kinnisvara enda pikaajalist strateegilist eesmärki tugevdada oma positsiooni ärikinnisvara sektoris, sealhulgas stock-office pindade ja ladude segmendis. Kui ettevõtte elamukinnisvara projektid on mõeldud müügiks, siis ärikinnisvara arendatakse riskide hajutamiseks väljaüürimise eesmärgil rahavooprojektidena ja rajatud ärihooned jäetakse enda omandisse.

Lennuradari ärikompleksi avamisest võtsid osa lisaks Everaus Kinnisvarale ja Maru Ehitusele automüüja Ferati esindajad, kes demonsteerisid, kuidas luksusautosid laopindadel üle talve hoiustada.

Everaus Kinnisvara on Eesti ühe mitmekesisema portfelliga elamu- ja ärikinnisvara arendaja, kelle arendusprojektide seas on kortermajad, ridaelamud, paarismajad, eramud, büroohooned, stock-office-pinnad, laod ja minilaod, lisaks eramukrundid ja külaliskorterid. Everaus Kinnisvara on ainus kinnisvaraarendaja Eestis, kelle pea kõik valminud elamuarendused on pälvinud kõrge tunnustuse kodukonkurssidel. Everaus Kinnisvara AS võlakirjad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsi alternatiivturul First North.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Merko: AS Merko Ehitus juhatuse liikme volituste pikendamine

07.05.2026 Adaur.ee

ASi Merko Ehitus nõukogu otsustas pikendada ettevõtte juhatuse liikme Urmas Somelari volitusi kuni 31. maini 2029 (kaasa arvatud).

ASi Merko Ehitus juhatus jätkab kaheliikmelisena: Ivo Volkov (esimees) ja Urmas Somelar.

Swedbanki majandusprognoos: Eesti majanduskasvu toetab peamiselt kodumaine nõudlus

07.05.2026 Jaan Männik

Kõrgemad energiahinnad kiirendavad inflatsiooni ja pidurdavad majanduskasvu. Kiirem inflatsioon aeglustab Eestis küll ostujõu taastumist, kuid ei vähenda seda. Tänavust majanduskasvu toetab peamiselt kodumaise nõudluse suurenemine. Ebakindlus prognoositäpsuse osas on suur, kuid eeldame oma põhistsenaariumis, et naftahinna šokk ning selle negatiivne mõju leevenevad selle aasta lõpuks. See peaks lubama majandusel järgmisel aastal paremini kasvada.

Eesti majanduse kosumine jätkus käesoleva aasta alguses, kuid sektorite lõikes on olukord erinev.

Jaekaubanduse mahud kasvasid tööstuskaupade ja mootorikütuste suurenenud ostude toel, samas vähenes toidukaupade jaemüügi maht. Ka Swedbanki kaardimaksete andmed näitavad, et inimesed on hakanud rohkem kulutama. Tarbimise kasvu toetab tänavu peamiselt tulumaksureform – aasta alguses jõustunud „maksuküüru“ kaotamine koos kõrgema maksuvaba tulu kehtestamisega. Kuigi sõja puhkemine Lähis-Idas on majapidamiste kindlustunnet nõrgendanud, on see veel tugevam kui eelmisel aastal ning peaks tarbimist elavdama.

Väliskaubanduses algas aasta aga üsna nõrgalt ning ka tööstustoodangu kasv jäi tagasihoidlikuks. Töötleva tööstuse, suurima kaupu eksportiva majandusharu, müüki on üha enam toetanud siseturg ja müük välisturule on vähenenud. Samas, üha väiksem osakaal Eesti tööstusettevõtteid peab just nõudlust majandustegevust piiravaks teguriks ning tööstusettevõtete hinnang eksporditellimuste kohta on ligi kolme aasta tagusest põhjast paranenud. Kuigi Eesti suuremate kaubanduspartnerite majandused kasvavad tänavu varem oodatust veidi aeglasemalt, peaksid siinsed ettevõtted siiski suutma oma ekspordimahte kasvatada.

Majanduse kosumine on parandanud olukorda tööturul

Nõudlus töötajate järele on suurenenud. Kui eelmisel aastal ulatus töötuse määr 7,5%-ni, siis tänavu prognoosime selle vähenemist 6,7%-ni ja järgmisel 6,2%-ni. Tasapisi pingelisemaks muutuv tööturg avaldab küll survet palgakasvule, kuid kokkuhoid avalikus sektoris ja ettevõtete vähenenud kasumlikkus piiravad tööjõukulude olulist suurenemist. Nii peakski meie hinnangul aeglustuma palgakasv tänavu 5%-ni.

Kiirem inflatsioon aeglustab majanduskasvu

Esialgsete andmete kohaselt tõusid tarbijahinnad selle aasta esimese nelja kuu jooksul aastases võrdluses 3,4%. Ettevõtete ja majapidamiste hinnakasvuootused on tõusnud. Tänavu taandub küll eelmise aasta maksude ja teenustasude tõusude mõju inflatsioonist välja, kuid oleme siiski inflatsiooni prognoosi – peamiselt kõrgemate energiahindade tõttu – ülespoole korrigeerinud. Meie prognoosi järgi kasvavad tarbijahinnad sel aastal 4,3%. Selline inflatsioon pidurdab küll majapidamiste ostujõu paranemist, kuid ei vähenda seda. Eeldusel, et naftahind liigub aasta lõpuks allapoole, peaks hinnakasv järgmisel aastal aeglustuma 2,9 protsendini.

Tänavust majanduskasvu toetab peamiselt kodumaise nõudluse suurenemine. Kuigi majapidamiste ostujõud kasvab varem oodatust vähem, prognoosime suuremat investeeringute kasvu. Olulise mõjuga on siin valitsussektori kaitse- ja taristuinvesteeringud.

Kodumaise nõudluse kasv suurendab nõudlust imporditud tootmissisendite ja lõpptarbekaupade järele. Kuna aga eksport kasvab nõrgema välisnõudluse tõttu tagasihoidlikumalt, siis väliskaubanduspuudujääk suureneb ja sellel on majanduskasvu pidurdav mõju.

Nii olemegi tänavuse SKP kasvu prognoosi kärpinud 2 protsendile. Tarbimise ja investeeringute kasvu jätkumine ja parema välisnõudluse toel kosuv eksport peaksid järgmisel aastal kiirendama majanduskasvu 2,5%-ni.

Sõda Lähis-Idas on toonud kaasa hulganisti riske majandusele

Kuigi eeldame oma põhistsenaariumis, et nafta hind alaneb aasta lõpuks, ei välista me, et olukord eskaleerub, naftahind püsib kõrgel tasemel kauem ning leiame end palju ebasoodsamas keskkonnas. See avaldaks tugevamat ja pikemaajalist mõju inflatsioonile, mis omakorda aeglustaks põhistsenaariumiga võrreldes rohkem majanduskasvu.

Analüüsi koostasid Swedbanki ökonomistid: Tõnu Mertsina, Liis Elmik, Marianna Rõbinskaja.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Tallinn: Eesti kõrgeim tehaselisel meetodil renoveeritav hoone asub Lasnamäel

07.05.2026 Tallinn.ee

Tallinna linnavaraamet alustas Lasnamäel aadressil Katleri 6 asuva linnale kuuluva üheksakorruselise kortermaja ulatuslikku renoveerimist, mille eesmärk on parandada hoone energiatõhusust ja sisekliimat ning pikendada selle kasutusiga. Tegemist on Eestis esimese nii kõrge hoone tehaselise renoveerimisega.

Linnavaravaldkonna abilinnapea Tiit Teriku sõnul on renoveerimisprojekt Tallinna jaoks oluline suunanäitaja. „Pilootprojekt aitab meil hinnata tehaselise renoveerimise sobivust suuremahuliste ja kõrgemate majade uuendamisel. See lähenemine võimaldab parandada hoonete energiatõhusust ja elukeskkonna kvaliteeti, samal ajal kui ehitustööd on elanike jaoks võimalikult vähe häirivad. Projektiga on alltöövõtjana seotud ka ettevõte, kelle fassaadilahendusi kasutati eelmisel aastal Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljonis, mis tekitasid seal tähelepanu,“ ütles Terik.

Hoone soojustamiseks kasutatakse tehases toodetud fassaadisoojustuselemente, mis võimaldavad parandada ehituskvaliteeti ja lühendada kohapeal tehtavate tööde kestust. Tehaseline renoveerimine aitab vähendada ehitusaegseid häiringuid ning võimaldab elanikel hoonesse elama jääda ka tööde ajal.

Katleri 6 hoone on ehitatud 1991. aastal ning hoones on 90 korterit. Hoone kandekonstruktsioonid on monteeritavast raudbetoonist, sealhulgas välisseinad mitmekihilistest raudbetoonpaneelidest.

Renoveerimistööde käigus uuendatakse hoone küttesüsteem, rajatakse uus ventilatsioonisüsteem ning paigaldatakse päikesepaneelid. Samuti vahetatakse välja kõik hoone valgustid, välisuksed, aknad, soojustatakse hoone kogu välisperimeeter ning tehakse tuleohutus-, elektri- ja siseviimistlustööd üldkasutatavates ruumides. Korterites taastatakse seinte tasapinna piires siseviimistlus.

Renoveerimistööd viiakse läbi projekteerimise-ehituse lepingu alusel, mille töövõtjaks on Tarrest LT OÜ. Alltöövõtjatena osalevad projektis Ribbon Consult OÜ, kes vastutab projekteerimise eest ning KMT Prefab OÜ, kes projekteerib ja toodab fassaadielemendid. Lepingu maksumus koos lisatöödega on ligi 2,7 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Katleri 6 fassaadielementide tootmisega alustati märtsi lõpus ning elementide paigaldus algab sel nädalal. Projekti lõpptähtajaks on 1. november 2026.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Nordecon: 2026. aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

07.05.2026 Adaur.ee

Ehitusturg: I kvartalis maailmas aset leidnud sündmused, Lähis-Ida sõda ning sellest tõukunud hüppeliselt tõusnud energiahinnad, on muutnud senist pigem optimistliku majanduskasvu prognoosi tagasihoidlikumaks. Käesoleva aasta majanduskasvuks prognoositakse 2,1-2,5% ning ehitussektori kasvuks püsihindades 2%. Ehitussektori olulist kasvu ei ole ette näha, pigem jätkub stabiliseerumine. Sisendhindade kiire tõus asetab kasumlikkuse tugeva surve alla, riski aitab osaliselt vähendada avaliku sektori lepingutes sisalduv ehitushinnaindeks.

Müügitulu: Müügitulu suurenes eelmise aasta võrreldava perioodiga 32%. Müügitulu jaotub hoonete ja rajatest segmendi vahel vastavalt 86% ja 14%. Hoonete maht kasvas 2025. aasta I perioodiga võrreldes 22% ning rajatiste maht üle kahe ja poole korra. Lähtudes teostamata tööde portfelli suurusest ning jaotusest segmentide vahel, on müügitulu kasv ootuspärane.

Kasumlikkus: Kontserni kasumlikkus paranes võrreldes 2025. aasta I kvartaliga. Brutokasumlikkus oli 5,6% ning kasum teeniti hoonete segmendis. Rajatisete segmendi hooajalisusest tingitud kahjum vähenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.

Portfell: Võrreldes 31.03.2025 seisuga suurenes teostamata tööde portfell 31%. Oluliselt on suurenenud hoonete segmendi portfelli maht, millest 74% moodustvad ühiskondlike hoonete alamsegmendi lepingud. Rajatiste segmendis tööde portfelli kasv on olnud tagasihoidlikum. Tuginedes teostamata tööde portfelli mahule ning üldisele majanduse ja ehitusturu väljavaatele, prognoosib kontserni juhtkond 2026. aastal tegevusmahtude kasvu.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

EUR ‘000	31.03.2026	31.12.2025
VARAD
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid	2 859	5 266
Muud finantsvarad	1 111	1 088
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	36 730	46 348
Ettemaksed	3 650	3 274
Varud	43 039	26 022
Käibevara kokku	87 389	81 998
Põhivara
Pikaajalised finantsinvesteeringud	77	77
Muud finantsvarad	2 110	1 810
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	10 248	10 142
Kinnisvarainvesteeringud	3 814	5 517
Materiaalne põhivara	13 374	12 234
Immateriaalne põhivara	14 931	14 922
Põhivara kokku	44 554	44 702
VARA KOKKU	131 943	126 700

KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused	12 075	12 049
Võlad hankijatele	51 522	49 569
Muud võlad	10 802	9 971
Saadud ettemaksed	12 226	15 249
Eraldised	865	3 863
Lühiajalised kohustused kokku	87 490	90 701
Pikaajalised kohustused
Laenukohustused	13 808	5 708
Võlad hankijatele	1 477	1 605
Muud võlad	3 305	0
Eraldised	2 565	5 730
Pikaajalised kohustused kokku	21 155	13 043
KOHUSTUSED KOKKU	108 645	103 744

OMAKAPITAL
Aktsiakapital	14 379	14 379
Omaaktsiad	-660	-660
Ülekurss	635	635
Kohustuslik reservkapital	2 554	2 554
Realiseerumata kursivahed	4 603	4 522
Jaotamata kasum	243	141
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital	21 754	21 571
Mittekontrolliv osalus	1 544	1 385
OMAKAPITAL KOKKU	23 298	22 956
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU	131 943	126 700

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

EUR´000	3k 2026	3k 2025	2025
Müügitulu	52 003	39 355	208 281
Müüdud toodangu, teenuste ja kaupade kulu	-49 065	-37 553	-194 746
Brutokasum	2 938	1 802	13 535

Turunduskulud	-76	-83	-433
Üldhalduskulud	-1 747	-1 546	-6 814
Muud äritulud	17	52	154
Muud ärikulud	-13	-34	-6 835
Ärikasum (-kahjum)	1 119	191	-393

Finantstulud	111	145	499
Finantskulud	-969	-739	-3 464
Finantstulud ja –kulud kokku	-858	-594	-2 965

Maksustamiseelne kasum (-kahjum)	261	-403	-3 358
Tulumaks	0	0	-141
Perioodi puhaskasum (-kahjum)	261	-403	-3 499

Muu koondkasum (-kahjum): Tulevikus ümber klassifitseeritavad kirjed puhaskasumisse- või kahjumisse
Realiseerumata kursivahed	81	-96	488
Kokku muu koondkasum (-kahjum)	81	-96	488
KOKKU KOONDKASUM (-KAHJUM)	342	-499	-3 011

Puhaskasum (-kahjum):
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa	102	-616	-4 605
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa	159	213	1 106
Kokku puhaskasum (kahjum)	261	-403	-3 499

Koondkasum (-kahjum):
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa	183	-712	-4 117
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa	159	213	1 106
Kokku koondkasum (-kahjum)	342	-499	-3 011

Aruandeperioodi puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta emaettevõtte aktsionäridele:
Tavapuhaskasum (-kahjum) aktsia kohta eurodes	0,00	-0,02	-0,15
Lahustatud puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta eurodes	0,00	-0,02	-0,15

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

EUR´000	3k 2026	3k 2025
Rahavood äritegevusest
Laekumised ostjatelt	64 173	46 622
Maksed hankijatele	-57 997	-41 349
Makstud käibemaks	-1 199	-1 249
Maksed töötajatele ja töötajate eest	-5 204	-3 923
Makstud tulumaks	-367	-350
Netorahavoog äritegevusest	-594	-249

Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse põhivara soetamine	-385	-35
Materiaalse põhivara müük	7	207
Antud laenud	-17	-26
Antud laenude laekumised	2	3
Saadud dividendid	12	0
Saadud intressid	21	12
Raha paigutamine pikaajalisse tähtajalisse hoiusesse	-332	0
Netorahavoog investeerimistegevusest	-692	161

Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud	1 395	633
Saadud laenude tagasimaksed	-842	-406
Rendikohustuse põhiosa tagasimaksed	-728	-633
Rendimaksetega seotud intressimaksed	-62	-68
Makstud dividendid	-637	0
Makstud intressid	-241	-209
Muud maksed	-1	1
Netorahavoog finantseerimistegevusest	-1 116	-682

Rahavoog kokku	-2 402	-770

Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul	5 266	8 195
Valuutakursimuutused	-5	-26
Raha jäägi muutus	-2 402	-770
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul	2 859	7 399

Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Nordeconi kontserni brutokasum 2026. aasta I kvartalis oli 2 938 tuhat eurot (I kvartal 2025: 1 802 tuhat eurot) ning brutokasumlikkus oli 5,6% (I kvartal 2025: 4,6%). Kasumlikkuse paranemist toetasid mõlemad segmendid. Hoonete segmendi brutokasum moodustas 8,8% (I kvartal 2025: 7,5%). Rajatiste segment, mida enim mõjutab suur katmata püsikulude osa, oli kahjumlik, kuid kahjum vähenes tuntavalt. Segmendi marginaal oli -5,8% (I kvartal 2025: -24,6%).

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2026. aasta I kvartalis 1 747 tuhat eurot (I kvartal 2025: 1 546 tuhat eurot). Üldhalduskulud on suurenenud 2025. aasta sama perioodiga võrreldes 13% ning seda peamiselt tööjõukulude suurenemisest tingituna. 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud, moodustades 3,2% (I kvartal 2025: 3,6%).

Kontserni ärikasumiks kujunes 2026. aasta I kvartalis 1 119 tuhat eurot (I kvartal 2025: 191 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 1 784 tuhat eurot (I kvartal 2025: 858 tuhat eurot).

Kontserni finantstulusid ja -kulusid mõjutavad jätkuvalt valuutakursside muutused kontserni välisturgudel, mille mõju tulemusele oli võrreldes eelmise aasta sama perioodiga väiksem. 2026.aasta I kvartalis nõrgenes Ukraina grivna kurss euro suhtes ligikaudu 0,9%. Kontserni Ukrainas asuvatele tütarettevõtetele eurodes antud laenude ümberhindamisest kohalikku valuutasse saadi kursikahjumit kokku 59 tuhat eurot (I kvartal 2025: kahjum 117 tuhat eurot). Rootsi kroon nõrgenes 2026. aasta I kvartalis euro suhtes ligikaudu 1,1%. Rootsis asuvale tütarettevõttele eurodes antud laenu ümberhindamisest kohalikku valuutasse saadi kahjumit 3 tuhat eurot (I kvartal 2025: kasum 41 tuhat eurot).

Kontserni puhaskasumiks kujunes 261 tuhat eurot (I kvartal 2025: kahjum 403 tuhat eurot), millest kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskasumi osa moodustas 102 tuhat eurot (I kvartal 2025: kahjum 616 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

2026. aasta I kvartali äritegevuse netorahavoog moodustas -594 tuhat eurot (I kvartal 2025: -249 tuhat eurot). Võrreldes 2025. aasta I kvartaliga on suurenenud tulenevalt müügitulu kasvust nii laekumised ostjatelt kui ka maksed hankijatele. Kasvanud on maksed töötajatele ja töötajate eest.

Investeerimistegevuse rahavoog 2026. aasta I kvartalis oli -692 tuhat eurot (I kvartal 2025: 161 tuhat eurot), mis koosneb põhivara soetustest summas 385 tuhat eurot (I kvartal 2025: 35 tuhat eurot) ja põhivara müügist 7 tuhat eurot (I kvartal 2025: 207 tuhat eurot). Antud laenud moodustasid 17 tuhat eurot (I kvartal 2025: 26 tuhat eurot) ning saadud intressid 21 tuhat eurot (I kvartal 2025: 12 tuhat eurot). Pikaajalisse deposiiti paigutati aruandeperioodil 332 tuhat eurot.

Finantseerimistegevuse rahavoog 2026. aasta I kvartalis oli -1 116 tuhat eurot (I kvartal 2025: -682 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutasid enim saadud laenud ja laenude tagasimaksed vastavalt 1 395 tuhat ja 842 tuhat eurot (I kvartal 2025: 633 tuhat ja 406 tuhat eurot). Rendikohustuste tagasimaksed moodustasud 728 tuhat eurot (I kvartal 2025: 633 tuhat eurot) ning intressimaksed 241 tuhat eurot (I kvartal 2025: 209 tuhat eurot). Dividende maksti 2026. aasta I kvartalis 637 tuhat eurot, võrreldaval 2025. aasta perioodil dividendimaksed puudusid.

Seisuga 31.03.2026 moodustasid kontserni raha ja raha ekvivalendid 2 859 tuhat eurot (31.03.2025: 7 399 tuhat eurot).

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Suhtarv / näitaja		I kv 2026	I kv 2025		I kv 2024	2025
Müügitulu, tuhat eurot		52 003	39 355		46 245	208 281
Müügitulu muutus		32,1%	-14,9%		37,8%	-7%
Puhaskasum (-kahjum), tuhat eurot		261	-403		-182	-3 499
Puhaskasum (-kahjum) emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot		102	-616		-593	-4 605
Kaalutud keskmine aktsiate arv, tk		31 528 585	31 528 585		31 528 585	31 528 585
Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (EPS), eurot		0,00	-0,02		-0,02	-0,15
Üldhalduskulude määr müügitulust		3,4%	3,9%		3,4%	3,3%
Libisev üldhalduskulude määr müügitulust		3,2%	3,6%		3,3%	3,3%
EBITDA, tuhat eurot		1 784	858		1 094	2 206
EBITDA määr müügitulust		3,4%	2,2%		2,4%	1,1%
Brutokasumi määr müügitulust		5,6%	4,6%		4,6%	6,5%
Ärikasumi (-kahjumi) määr müügitulust		2,2%	0,5%		0,8%	-0,2%
Ärikasumi (-kahjumi) määr ilma põhivara müügi kasumita		2,1%	0,4%		0,8%	-0,2%
Puhaskasumi (-kahjumi) määr müügitulust		0,5%	-1,0%		-0,4%	-1,7%
Investeeritud kapitali tootlus		1,2%	-0,5%		0,1%	-5,5%
Omakapitali tootlus		1,1%	-1,5%		-0,8%	-14,1%
Omakapitali osakaal		17,7%	22,9%		19,1%	18,1%
Vara tootlus		0,2%	-0,4%		-0,2%	-2,9%
Finantsvõimendus		46,8%	24,4%		4,4%	30,7%
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja		1,00	0,94		0,85	0,90
	31.03.2026			31.03.2025	31.03.2024	31.12.2025
Ehituslepingute teostamata tööd, tuhat eurot	372 192			283 548	198 737	273 060

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni välisturgude osakaal 2026. aasta I kvartalis moodustas 1% kogu müügitulust, mis koosneb Ukraina tegevusmahtudest. Ukraina müügitulu maht ning ka osakaal kontserni müügitulust on võrreldes 2025. aasta sama perioodiga vähenenud, mille peamiseks põhjuseks riigis valitsenud äärmiselt keerulised olud. Pidevad eletrikatkestused ning väga külm talv takistasid tööd nii ehitusplatsidel kui ka ehitusmaterjalide tootmises. Müügitulu puudus Rootsis, aruandeperioodil ei olnud töös ühtegi ehituslepingut.

	I kv 2026	I kv 2025	I kv 2024	2025
Eesti	99%	98%	99%	98%
Ukraina	1%	2%	1%	2%

2026. aasta I kvartali majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Segmentide müügitulu

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna arvestades turul toimuvaid muutusi, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus ja mõni teine võib kasvada kiiremini.

Kontserni 2026. aasta I kvartali müügitulu oli 52 003 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodi müügituluga, mil vastav näitaja oli 39 355 tuhat eurot, suurenes müügitulu ligikaudu 32%. 2026. aasta I kvartalis oli müügitulu hoonete segmendis 44 596 tuhat eurot ning rajatiste segmendis 7 402 tuhat eurot, aasta tagasi olid vastavad näitajad 36 584 ja 2 766 tuhat eurot. Müügitulu suurenes hoonete segmendis 22% ning rajatiste segmendi maht kasvas üle kahe ja poole korra. Lähtudes teostamata tööde portfelli suurusest ning jaotusest segmentide vahel, on müügitulu kasv ootuspärane.

Tegevussegmendid	I kv 2026	I kv 2025	I kv 2024	2025
Hooned	86%	93%	94%	81%
Rajatised	14%	7%	6%	19%

Segmendisisene müügitulu

Hoonete ehituse segmendi müügitulu mõjutavad enim ühiskondlike – ja ärihoonete mahud. Ühiskondlike hoonete müügitulu on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud ligikaudu 53% ning vähenenud on tööstus- ja laohoonete mahud. Ärihoonete ja korterelamute mahud on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga jäänud samasse suurusjärku. Korterelamute segmendis ei ole töös suuremahulisi objekte ning I kvartalis puudus ka märkimisväärne omaarenduste müügitulu.

Ühiskondlike hoonete alamsegmendi aruandeperioodi suuremad objektid olid: Tiskre kooli ehitamine Harku vallas, Tallinnasse rajatava Loodusmaja ning Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja projekteerimine ja ehitamine. Jätkus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hoonete ja Tapal asuva kasarmu ehitamine.

Ärihoonete suuremateks töös olevateks objektideks olid: Tartus Väike-Turu 7 asuva ärihoone ehitamine ja LEED Gold keskkonnasertifikaadi kvaliteedinõuetele vastava Uusküla spaahotelli ehitamine Alutaguse vallas Peipsi järve põhjakaldal ning Viljandis spaahotelli ja ujula ehitamine.

Omaarenduste müügitulu, mis sisaldub korterelamute müügitulus, moodustas aruandeperioodil 319 tuhat eurot (I kvartal 2025: 6 tuhat eurot). Aruandeperioodil alustati Pärnus asuva Seileri Kvartali II etapi (https://seileri.ee) ehituse ettevalmistusega. Tartus jätkub Tammelinnas asuva Tammepärja kodu (https://tammelinn.ee) ning Tartu linna piiril asuva Pärnasalu arenduse ehitus (https://parnasalutee.ee). Arendades jätkuvalt oma kinnisvara, jälgib kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul.

Hoonete segment	I kv 2026	I kv 2025	I kv 2024	2025
Ühiskondlikud hooned	63%	52%	67%	52%
Ärihooned	35%	46%	19%	39%
Korterelamud	1%	1%	14%	8%
Tööstus- ja laohooned	1%	1%	0%	1%

Rajatiste segmendi käive koosneb teedeehituse- ja hoolduse alamsegmendi mahust, mis võrreldes eelmise aasta võrreldava perioodiga on oluliselt suurenenud. Olulise osa alamsegmendi käibest moodustavad Rail Baltica Raplamaa põhitrassi raudteetaristu III etapi Hagudi-Alu lõigu ja I etapi Selja-Tootsi lõigu ehitustööd ning riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla kilomeetrite 62,2-64,8 asuva Päädeva-Orgita teelõigu ehitamine.

Rajatiste segment	I kv 2026	I kv 2025	I kv 2024	2025
Teedeehitus ja –hooldus	100%	77%	83%	87%
Muud rajatised	0%	23%	17%	13%

Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 31.03.2026 oli 372 192 tuhat eurot, mis on ligikaudu 31% rohkem võrreldes aastataguse perioodiga. I kvartalis 2026 sõlmiti uusi lepinguid kokku 155 787 tuhande euro väärtuses (I kvartal 2025: 111 276 tuhat eurot). Aruandekuupäeva järgselt on lisandunud uusi lepinguid 13 911 tuhande euro väärtuses.

	31.03.2026	31.03.2025	31.03.2024	31.12.2025
Ehituslepingute teostamata tööde mahud, tuhat eurot	372 192	283 548	198 737	273 060

31.03.2026 seisuga on hoonete segmendi teostamata tööde osa portfellist 71%, rajatised moodustavad 29% (31.03.2025: vastavalt 66% ja 34%). Võrreldes seisuga 31.03.2025 on hoonete segmendi teostamata tööde mahud suurenenud 43% ning rajatiste segmendi mahud 10%. Hoonete segmendi portfellist 74% moodustavad ühiskondlike hoonete alamsegmendi lepingud, millest suur osa on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele teostatavad tööde. Rajatiste segmendi mahtu mõjutavad eelkõige eelnevatel aastatel sõlmitud Rail Baltica suuremahulised lepingud ning Transpordiametiga sõlmitud leping Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Päädeva-Orgita ning Haimre teelõigu ehitamiseks.

Rajatiste sektorit oluliselt elavdanud Rail Baltica hangetele on lisandunud Transpordiameti poolt Euroopa ühtekuuluvusfondi rahastusega teedeehituse hanked, mis paraku siiski ei kompenseeri täielikult teedeehituse alarahastust. Avaliku sektori investeeringute mahud hoonete segmendis tervikuna on vähenenud, jätkuvalt toetab turgu riigikaitse sektor ning teatav aktiivsus on kohalikes omavalitsustes. Elavnemist on märgata ka erasektoris.

Suuremahulisemad aruandeperioodil sõlmitud lepingud olid:

Rae valda planeeritud logistika- ja kergetööstuspargi Park Rae esimese hoone ja sellega kaasnevate välialade ehitamine, maksumusega ligikaudu 15 800 tuhat eurot.
Heleni Kooli uue koolimaja ehitamine Põhja-Tallinnasse, maksumusega ligikaudu 12 600 tuhat eurot.
AS Tallinna Vesi hoone ja taristu ehitamine Ülemiste veepuhastusjaama territooriumile, maksumusega ligikaudu 11 800 tuhat eurot.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse Pärnumaal asuva toetava taristu ehitamine, maksumusega ligikaudu 110 400 tuhat eurot.

Tuginedes teostamata tööde portfelli mahule ning üldisele majanduse ja ehitusturu väljavaatele, prognoosib kontserni juhtkond 2026. aastal tegevusmahtude kasvu. Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Fookuses on turu muutustest, eelkõige sisendhindade kasvust, tulenevate riskide hindamine ja maandamine. Jätkuvalt on tähelepanu all kontserni püsikulude juhtimine, tootlikkuse suurendamine ning aktiivne töö ettevalmistuse ja projekteerimise valdkonnas, et realiseerida oma erialaseid konkurentsieeliseid.

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2026. aasta I kvartali jooksul töötas kontsernis kokku keskmiselt 450 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 284 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv suurenenud ligikaudu 9%.

Töötajate keskmine arv kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

	I kv 2026	I kv 2025	I kv 2024	2025
ITP	284	263	281	275
Töölised	166	148	142	156
Keskmine kokku	450	411	423	431

Kontserni 2026. aasta I kvartali tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 5 670 tuhat eurot, eelmise majandusaasta samal perioodil olid tööjõukulud kokku 4 795 tuhat eurot. Tööjõukulud on suurenenud 18%, mille on tinginud nii töötajate arvu suurenemine kui ka töötasude kasv.

Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2026. aasta I kvartalis 68 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 22 tuhat eurot (I kvartal 2025: vastavalt 50 tuhat eurot ja 17 tuhat eurot).

Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2026. aasta I kvartalis 146 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 48 tuhat eurot (I kvartal 2025: vastavalt 139 tuhat eurot ja 46 tuhat eurot).

Töö tootlikkuse mõõtmine

Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:

	I kv 2026	I kv 2025	I kv 2024	2025
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot	501,4	501,8	535,4	483,3
Muutus võrreldava perioodi suhtes, %	-0,1%	-6,3%	13,4%	-6,0%

Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), eurot	9,9	8,7	11,1	9,8
Muutus võrreldava perioodi suhtes, %	14,6%	-21,8%	0,5%	5,4%

Kontserni aruandeperioodi töötajate nominaaltootlikkus on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga jäänud samaks. Tööjõukulude nominaaltootlikkuse suurenemise põhjuseks on viimase nelja kvartali müügitulu kasv ning tööjõukulude vähenemine võrreldava perioodiga võrreldes.

Nordecon_Aruanne_1Q_2026

NCN investor presentation Q1_2026

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Merko: 2026. aasta 3 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

07.05.2026 Adaur.ee

JUHTKONNA KOMMENTAAR

Merko Ehituse 2026. aasta esimese kvartali müügitulu oli 57 miljonit eurot ja puhaskasum 4,3 miljonit eurot. Kvartali lõpu seisuga oli Merko teostamata tööde jääk ajaloo kõrgeimal, 826 miljoni euro tasemel.

Merko Ehituse juhtkonna sõnul olid esimese kvartali tulemused ootuspärased. 2025. aasta keskpaigaks valmis lõplikult mitu suurobjekti, millel oli oluline panus müügitulule ja kasumile ning mis ühtlasi lõid kõrge võrdlusbaasi käesoleva aasta esimeseks pooleks. 2026. aasta esimese kvartali tulemused jäid alla 2025. aasta samale kvartalile, aga on samas suurusjärgus sellele eelnevate aastate sama perioodi tulemustega.

Erasektor on jätkuvalt oma tellimustes tagasihoidlik ning turul on peaasjalikult avaliku sektori kaitse- ja infrastruktuurivaldkonna hanked. Jaanuaris sõlmis Merko ajaloo suurimad lepingud Rūdninkai kaitselinnaku kahe etapi rajamiseks Leedus. Tegemist on PPP-lepingutega, mille järgi on kohustus linnaku B- ja C-osa välja ehitada ning peale üleandmist neid üle kümne aasta hallata. Lisaks käivitati märtsis kaitseväelinnaku ehitustööd Lätis. Nende Leedu ja Läti projektide ehitusmaksumus on kokku üle 400 miljoni euro, mis tõstis kontserni teostamata tööde jäägi ajaloo kõrgeimale, 826 miljoni euro tasemele. Väga suurte ehitusprojektide puhul on ettevalmistuse ja projekteerimise aeg pikk, mistõttu hakkavad need käibenumbrites kajastuma 2026. aasta lõpu poole. Kogu aasta lõikes on eesmärgiks eelmise aasta müügitulu ületamine. Oluline on silmas pidada, et mastaapsetest projektidest tulenevalt on Merko tulemused volatiilsemad, kuna iga üksiku objekti mõju on kaalukas – nägime seda Arteri ja Pabrade puhul juba möödunud aastal ning samaga tuleb arvestada ka lähiaastatel. 2026. aasta esimeses kvartalis sõlmis Merko uusi ehituslepinguid 407 miljoni euro väärtuses.

Ebakindlus maailmas jätkub ning Ukraina sõjale on lisandunud uus kriisikolle Hormuzi väinas, mis on kinni pigistanud maailma ühe olulisema energia- ja naftaarteri ning tõstatanud lisaks nafta hinna küsimusele ka selle saadavuse probleemid. Ehitussektorit mõjub see olulisel määral, kuna nafta on lisaks otsesele energiaallikale ka keemia- ja plastitööstuse toormeks. Ehitusettevõtetele tähendab see täiendavaid suuri riske, eriti viimase aasta jooksul sõlmitud pikaajaliste indekseerimata ehituslepingute täitmisel. Nende objektide reaalne valmimine ja ehitusettevõtete käekäik sõltub tellijate ja tööde teostajate koostöötahtest.

Kinnisvaraarenduses annab tunda asjaolu, et kolme-nelja aasta tagusest turu madalseisust tulenevalt käivitas kontsern väiksemas mahus uusi arendusi, mistõttu raporteeriti esimeses kvartalis märkimisväärselt vähemate korterite üleandmist. Nõudlus uute korterite järele on viimase aasta-pooleteise jooksul märgatavalt elavnenud ja võimaldanud alustada suurema hulga korterite ehitusega, mis on hea eeldus edaspidi paranevateks tulemusteks. Selle aasta jooksul valmib Merkol üle 800 korteri, neist suur osa kõige aktiivsema turuga Vilniuses, ning valmivatest korteritest on eelmüügilepingutega kaetud üle 40%.

2026. aasta esimeses kvartalis olid suuremad arendusprojektid Uus-Veerenni, Noblessner ja Lahekalda Tallinnas, Erminurme ja Leedri Tartus; Lucavsala, Arena Garden Towers ja Mežpilsēta Riias ning Vilnelės Skverai ja Šnipiškių Urban Vilniuses. Tänavu esimese kolme kuuga andis Merko üle 36 korterit ja 3 äripinda ning alustas 38 korteri ehituse ja müügiga Õielehe projektis Jüri alevikus.

2026. aasta esimeses kvartalis olid suuremate objektidena Eestis töös büroohooned City Plaza 2 ja Viktor Masingu maja ning Huvikeskus Kullo Tallinnas, Riigikaitsemaja Tartus ning hotell ja sündmuskeskus Pärnus, Rail Baltica Ülemiste reisiterminal, Rail Baltica põhitrassi neljas etapp Harjumaa ning Tallinn-Pärnu lõik. Leedus olid suuremateks ehitusobjektideks tuulepargi taristurajatised Pagėgiai ja Telšiai rajoonides ning Rūdninkai kaitseväelinnak. Lätis oli kontsernil töös tudengihotell Riias ja tuulepargi taristurajatised Smiltene vallas.

KOKKUVÕTE 3 KUU TULEMUSTEST

KASUMLIKKUS

2026. aasta 3 kuu kasum enne makse oli 1,7 mln eurot (3 kuud 2025: 11,6 mln eurot), mis andis 3 kuu maksustamiseelse kasumi marginaaliks 3,0% (3 kuud 2025: 13,6%).
2026. aasta 3 kuu emaettevõtte omanike osa puhaskasumist oli 4,3 mln eurot (3 kuud 2025: 10,5 mln eurot) ja 3 kuu puhaskasumi marginaal oli 7,6% (3 kuud 2025: 12,3%).

MÜÜGITULU

2026. aasta 3 kuu müügitulu oli 57,2 mln eurot (3 kuud 2025: 85,2 mln eurot). 3 kuu müügitulu vähenes 32,9% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Väljaspool Eestit teenitud 3 kuu müügitulu osakaal oli 42,1% (3 kuud 2025: 45,6%).

LEPINGUTE PORTFELL

31. märts 2026 seisuga oli kontserni teostamata tööde jääk 825,8 mln eurot (31. märts 2025: 331,9 mln eurot). 2026. aasta 3 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted lepinguid kogumahus 406,8 mln eurot (3 kuud 2025: 50,6 mln eurot).

KINNISVARAARENDUS

2026. aasta 3 kuuga müüs kontsern 36 korterit, 2025. aasta 3 kuuga 121 korterit. Omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 2026. aasta 3 kuuga 7,0 mln eurot ning 2025. aasta samal perioodil 24,7 mln eurot.

RAHAPOSITSIOON

Aruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 40,6 mln eurot ning omakapital 264,7 mln eurot (62,3% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2025. aasta 31. märtsi seisuga olid vastavalt 78,5 mln eurot ning 264,7 mln eurot (61,0% bilansimahust). Seisuga 31. märts 2026 oli kontserni netovõlg 8,5 mln eurot (31. märts 2025: negatiivne 53,4 mln eurot).

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

auditeerimata
tuhandetes eurodes

	2026.a. 3 kuud	2025.a. 3 kuud	2025.a. 12 kuud
Müügitulu	57 223	85 236	310 941
Müüdud toodangu kulu	(51 747)	(70 323)	(255 081)
Brutokasum	5 476	14 913	55 860

Turustuskulud	(1 329)	(1 275)	(5 823)
Üldhalduskulud	(3 217)	(4 275)	(17 478)
Muud äritulud	508	561	2 285
Muud ärikulud	(122)	(41)	(501)
Ärikasum	1 316	9 883	34 343

Finantstulud (-kulud)	383	1 717	10 425
sh kasum (kahjum) ühisettevõtetelt	318	1 501	10 381
intressikulud	(173)	(210)	(836)
kasum (kahjum) valuutakursi muutustest	204	115	(18)
muud finantstulud (-kulud)	34	311	898
Kasum enne maksustamist	1 699	11 600	44 768

Tulumaksukulu	2 644	(1 140)	(4 850)

Perioodi puhaskasum	4 343	10 460	39 918

Muu koondkasum, mida võib hiljem klassifitseerida kasumiaruandesse
Valuutakursivahed välisettevõtete ümberarvestusel	(165)	(59)	20

Perioodi koondkasum	4 178	10 401	39 938
Puhaskasum aktsia kohta (tava ja lahustatud, eurodes)	0,25	0,59	2,26

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

auditeerimata
tuhandetes eurodes

	31.03.2026	31.03.2025	31.12.2025
VARAD
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid	40 573	78 525	41 424
Lühiajalised deposiidid	21 000	17 000	18 000
Nõuded ja ettemaksed	38 583	62 815	43 658
Ettemakstud tulumaks	1 080	105	1 347
Varud	233 114	197 861	219 812
	334 350	356 306	324 241
Põhivara
Ühisettevõtete aktsiad või osad	32 275	23 072	31 957
Muud aktsiad ja väärtpaberid	80	80	80
Muud pikaajalised laenud ja nõuded	20 265	19 044	20 658
Edasilükkunud tulumaksuvara	3 163	4 830	2 874
Kinnisvarainvesteeringud	12 362	12 525	12 395
Materiaalne põhivara	22 048	17 419	22 117
Immateriaalne põhivara	694	388	714
	90 887	77 358	90 795

VARAD KOKKU	425 237	433 664	415 036

KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused	3 140	10 110	3 079
Võlad ja ettemaksed	90 481	114 153	95 920
Tulumaksukohustus	809	6 487	510
Sihtfinantseerimine	4	–	2
Lühiajalised eraldised	9 790	8 564	10 426
	104 224	139 314	109 937
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused	45 942	15 002	30 012
Edasilükkunud tulumaksukohustus	3 901	6 539	7 448
Muud pikaajalised võlad	6 426	8 150	7 073
	56 269	29 691	44 533

KOHUSTUSED KOKKU	160 493	169 005	154 470

OMAKAPITAL
Aktsiakapital	7 929	7 929	7 929
Kohustuslik reservkapital	793	793	793
Realiseerimata kursivahed	(186)	(100)	(21)
Jaotamata kasum	256 208	256 037	251 865
OMAKAPITAL KOKKU	264 744	264 659	260 566

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU	425 237	433 664	415 036

Merko_Ehitus_2026_3k_vahearuanne

EfTEN United Property Fund’i 2026. aasta I kvartali auditeerimata majandustulemused

07.05.2026 Adaur.ee

2026. aasta I kvartalis teenis EfTEN United Property Fund 461 tuhat eurot puhaskasumit (2025 I kvartal: 703 tuhat eurot). Kasumi vähenemine on eelkõige seotud fondi investeeringuga EfTEN Real Estate Fund AS aktsiatesse, mille hind Tallinna Väärtpaberibörsil kasvas 2026. aasta I kvartalis 2,9% võrreldes 4,5% 2025. aasta samal perioodil. Lisaks vähenes aastataguse perioodiga võrreldes intressitulu investeeringult arendusettevõttesse Invego Uus-Järveküla OÜ, kuna arendusettevõte tagastas fondile märtsi keskel täies ulatuses omaniklaenu põhiosa ja intressid.

Vaatamata kasumi vähenemisele, laekus EfTEN United Property Fund AS-le 2026. aasta alguses alusfondidest teenitud rekordiline omanikutulu. Selle alusel teeb fond 2026. aasta II kvartalis investoritele tänavuse aasta esimese väljamakse suurusega ligikaudu üks miljon eurot. Väljamakse aluseks on laekunud dividendid ja omanikutulu kõikidest alusfondidest ning intressid Invego Uus-Järveküla OÜ ja Menulio 7 büroohoone omaniklaenudelt. Väljamakse ei sisalda Invego Uus-Järveküla arendusettevõtte kasumit, mille fond plaanib suures osas välja maksta aasta teisel poolel.

Kuna EfTEN United Property Fund’i portfell on hajutatud Balti riikides pea 50 erineva objekti vahel, mõjutavad fondi tulemusi regiooni kinnisvarasektori kõikide segmentide arengud. Baltikumi ärikinnisvara turul ei ole viimase paari kvartali jooksul suuremaid muutusi toimunud. Elukondlikul kinnisvaraturul on aga uusarenduste müük paranenud kõigis Balti riikides. Tallinnas kasvas uusarenduste kuine müügimaht 2026. aasta I kvartalis ligikaudu 160 ühikuni kuus, võrreldes keskmiselt ligikaudu 100 ühikuga 2024. aastal ja 2025. aasta esimesel poolel. Suurima hüppe tegi Balti riikides Vilniuse uusarenduste turg, kus osaliselt tänu pensioni teisest sambast vabanevate vahendite ootusele, olid 2026. aasta I kvartali müügimahud kõigi aegade kõrgeimad – küündides kohati 700 ühikuni kuus.

Müügitempo püsis aasta alguses tugev ka EfTEN United Property Fund’i 80% osalusega Uus-Järveküla elurajooni arendusettevõttes Invego Uus-Järveküla OÜ. Esimeses kvartalis müüdi (sõlmiti asjaõiguslepingud) 22 ning sõlmiti broneerimislepingud kolme ridamaja osas. Kvartali lõpu seisuga on arenduses broneerimata veel 8 ridamaja osa. Märtsis maksis Invego Uus-Järveküla OÜ tagasi kogu pangalaenu ning tagastas fondile täies ulatuses omaniklaenu (1,51 miljonit eurot) ning sellelt kogunenud intressid (56 tuhat eurot). EfTEN United Property Fund investeeris Uus-Järveküla arendusprojekti 2021. ja 2023. aastal kokku 3,52 miljonit eurot ning on tänaseks tagasi saanud 4,8 miljonit eurot.

2026. aasta teisel poolel keskendub EfTEN United Property Fund investeerimisvõimaluste otsimisele uues elukondlikus arendusprojektis.

Koondkasumiaruanne

	I kvartal
	2026	2025
€ tuhandetes
TULUD
Intressitulu	74	154
Alusfondidest laekunud tulud	58	0
Muud finantstulud	0	4
Neto kasum / kahjum õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasumiaruande kajastatud varadelt	402	615
Investeeringutelt tütarettevõtetesse	35	90
Investeeringutelt alusfondidesse	367	525
Tulud kokku	534	773

KULUD
Tegevuskulud
Valitsemistasud	-27	-29
Fondi administreerimise kulud	-8	-7
Muud tegevuskulud	-38	-29
Tegevuskulud kokku	-73	-65
Intressikulu	0	-5
Ärikasum	461	703
Kasum enne tulumaksu	461	703

Aruandeperioodi puhaskasum	461	703
Aruandeperioodi koondkasum kokku	461	703
Osakuomanikele kuuluva fondi puhasväärtuse kasv	461	703

Tava- ja lahustatud kasum osaku kohta (eurodes)	0,19	0,28

Finantsseisundi aruanne

	31.03.2026	31.12.2025
€ tuhandetes
VARAD
Käibevarad
Raha ja raja ekvivalendid	3 287	1 774
Antud laenud	2 149	1 516
Muud nõuded ja viitlaekumised	310	300
Käibevarad kokku	5 746	3 590

Põhivarad
Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi kasumi aruande	23 929	23 474
Investeeringud tütarettevõtetesse	3 146	3 111
Investeeringud alusfondidesse	20 783	20 363
Antud laenud	0	2 149
Põhivarad kokku	23 929	25 623
VARAD KOKKU	29 675	29 213

KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused	3	2
Kohustused kokku, v.a osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtus	3	2

FONDI VARA PUHASVÄÄRTUS
Osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtus	29 672	29 211
Kohustused ja osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtus kokku	29 675	29 213

EfTEN United Property Fund 2026. aasta I kvartali auditeerimata majandustulemused on lisatud käesolevale teatele ja leitavad Fondi kodulehel: https://eftenunitedpropertyfund.ee/aruanded-ja-dokumendid/

EUPF_3_kuud_2026_EST_final

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kristo Kokk asub juhtima Rotermanni kvartalit

07.05.2026 Adaur.ee

Tallinna ühe silmapaistvama linnaruumi, Rotermanni kvartali, uueks juhiks saab Kristo Kokk – juht, keda iseloomustab strateegiline mõtlemine, tugev teostusvõime ning kaasaegse linnaruumi sügav mõistmine.

Kristo Kokk alustas maist tööd US Real Estate’i juhatuse liikme ning üürikinnisvara valdkonna juhina. Tema vastutusalasse kuulub Rotermanni kvartali strateegiline arendamine ning kvartali sidumine Tallinna südalinna ja sadamaala ühendava Golden Line’i kinnisvaraportfelliga.

Kokk on varasemalt töötanud Kaamos Kinnisvara müügidirektorina, vastutades seal nii äri- ja elukondliku kinnisvara müügi ning kliendisuhete eest. Enne seda töötas ta Compensa Vienna Insurance Groupi müügi- ja partnersuhete juhina.

Rotermanni kvartali juhina keskendub Kokk kvartali atraktiivsuse kasvatamisele ning üürnike, nende töötajate, klientide ja külastajate kogemuse järgmisele tasemele viimisele.

„Rotermanni kvartal ei ole lihtsalt kinnisvara või äripiirkond – see on elav linnasüda, millel on väga tugev identiteet ja erakordne potentsiaal. Mind kõnetab võimalus arendada keskkonda, kus kohtuvad ettevõtlus, arhitektuur, kultuur ja inimesed. Usun sellesse, et rahulolevad kliendid ja külastajad on ettevõtte pikaajaliseks partneriks ning tagavad järjepideva äriedu,” ütles Kristo Kokk.

US Real Estate’i juhatuse esimehe Kaarel Loigu sõnul tähistab Kristo Koka liitumine Rotermanni kvartali jaoks uut arenguetappi.

„Rotermanni kvartali põhifookus on inimkesksel linnaruumil ning kvaliteetsel elu- ja töökeskkonnal. Hindan kõrgelt Kristo kogemust, ambitsiooni ja strateegilist vaadet. Need annavad kindluse, et Rotermanni areng jätkub tugevas tempos ja õiges suunas,“ sõnas Loigu.

Rotermanni kvartalit eristab tugev identiteet: ajaloolise pärandi ja kaasaegse linnaruumi tasakaal, kvaliteetne arhitektuur ning läbimõeldud avalik ruum. Rotermanni paikneb Golden Line’i teljel, mis ühendab südalinna kuni merepiirini. Siin asuvad linna ühed olulisemad äri-, kultuuri- ja vaba aja piirkonnad. Rotermanni kvartali üüriportfellis on ligikaudu 48 000 m² A-klassi kaubandus-, teenindus- ja büroopindu.

Möödunud aastal külastati kvartalit ligi 10 miljonit korda ja igapäevaselt töötab kvartalis 2500 inimest.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

KV.EE: Kevad võib muuta üürihinna liikumise suunda

07.05.2026 Tõnu Toompark

Aprillis kinnisvaraportaali KV.EE lisatud Tallinna üüripakkumiste keskmine hind oli 13,8 €/m². See on napilt ehk 2,7% rohkem kui aasta tagasi. Viimase poole aastaga on siiski pakkumisse lisandunud korterite hinnas olnud mõningane tagasiminek.

Üürihinna paigalseis või isegi allapoole tüürimine iseloomustab kõiki Tallinna üürituru segmente – nii erineva toalisusega kortereid kui erinevaid piirkondi ja erinevaid kvaliteediklasse.

Kevadest võib siiski oodata lootusekiirt. Aprillis hakkas portaalis KV.EE üürpakkumine mõnevõrra vähenema. See toidab lootust, et analoogselt varasematele kevadetele saavad üürileandjad alla surutud üürihindu taas mõne protsendi jagu tõsta. Suur üüripakkumine ei anna võimalust, et üürihinna tõus saaks olema märkimisväärne.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Tallinn: Tallinn avalikustab Pikaliiva tänava rekonstrueerimise plaani

07.05.2026 Tallinn.ee

Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet ning Haabersti linnaosa valitsus on avalikustanud Pikaliiva tänava rekonstrueerimise projekteerimistingimuste eelnõu, millega kavandatakse tänava terviklik uuendus Paldiski maantee ja Keskküla tänava vahelisel lõigul.

Projekti eesmärk on parandada liikumisvõimalusi ja muuta tänavaruum selgemaks nii jalakäijatele, ratturitele kui ka ühistranspordile. Rekonstrueerimise käigus on plaanis rajada mõlemale poole tänavat katkematud jalg- ja jalgrattateed ning uuendatakse tänavavalgustus.

Tallinna abilinnapea Kristjan Järvani sõnul on Pikaliiva tänava uuendamine osa laiemast eesmärgist kujundada linnaruumi kõiki liiklejaid arvestavaks. „Me liigume samm-sammult selle suunas, et Tallinna tänavad oleksid mugavad ja turvalised kõigile. Pikaliiva tänava uuendamine annab võimaluse korraga parandada nii liikumisvõimalusi kui ka elukeskkonna kvaliteeti,“ ütles Järvan.

Projektis nähakse ette ka bussipeatuste asukohtade muutmine ning liikluslahenduse arendamine etapiviisiliselt – esimeses etapis on kavas laiendada teelõiku Paldiski maantee piirkonnas, et tagada ühistranspordile vajalik ruum.

Lahenduse väljatöötamisel arvestatakse olemasoleva ruumiga ning vajadusel tehakse koostööd ka erakinnistute omanikega, et leida toimivad ja tasakaalustatud lahendused.

Lisaks teedele hõlmab projekt ka tehnovõrkude arendamist, sealhulgas kaugküttetorustiku rajamist, mis võimaldab piirkonna hoonetel liituda kaugküttevõrguga.

„Selle projekti fookus on igapäevasel liikumisel – kuidas inimesed tegelikult liiguvad ja millised ühendused neil olemas on. Seetõttu pöörame suurt tähelepanu kergliikluse sidususele ja peatuste paiknemisele,“ selgitas keskkonna- ja kommunaalameti projekteerimise osakonna juhataja Sten-Kristjan Saarik.

Avalik arutelu toimub esmaspäeval, 11. mail kell 17.30–19.00 Tallinna Õismäe gümnaasiumi aulas (Õismäe tee 50).

Tegemist on projekteerimistingimuste etapis kavandatava lahendusega, mille põhjal koostatakse järgmises etapis eskiisprojekt. Eskiisprojekti valmimisel tutvustatakse lahendust täiendavalt ning siis on võimalik anda tagasisidet ka juba detailsematele ruumilistele lahendustele.

Lisainfo ja materjalid on kättesaadavad Tallinna veebilehel: www.tallinn.ee/pikaliiva.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Merko Ehituse 2026. aasta esimese kvartali müügitulu oli 57 miljonit eurot

07.05.2026 Adaur.ee

„Esimese kvartali tulemused olid ootuspärased. 2025. aasta keskpaigaks valmis meil lõplikult mitu suurobjekti, millel oli oluline panus me müügitulule ja kasumile ning mis ühtlasi lõid kõrge võrdlusbaasi käesoleva aasta esimeseks pooleks. 2026. aasta esimese kvartali tulemused jäid alla 2025. aasta samale kvartalile, aga on samas suurusjärgus sellele eelnevate aastate sama perioodi tulemustega,“ kommenteeris tulemusi Merko Ehituse kontserni juhatuse esimees Ivo Volkov.

„Jätkuvalt on erasektor oma tellimustes tagasihoidlik ning turul on peaasjalikult avaliku sektori kaitse- ja infrastruktuurivaldkonna hanked. Jaanuaris sõlmisime Merko ajaloo suurimad lepingud Rūdninkai kaitselinnaku kahe etapi rajamiseks Leedus. Tegemist on PPP-lepingutega, mille järgi on meil kohustus linnaku B- ja C-osa välja ehitada ning peale üleandmist neid üle kümne aasta hallata. Lisaks käivitasime märtsis kaitseväelinnaku ehitustööd Lätis. Nende Leedu ja Läti projektide ehitusmaksumus on kokku üle 400 miljoni euro, mis tõstis me teostamata tööde jäägi ajaloo kõrgeimale, 826 miljoni euro tasemele. Väga suurte ehitusprojektide puhul on ettevalmistuse ja projekteerimise aeg pikk, mistõttu hakkavad need meie käibenumbrites kajastuma 2026. aasta lõpu poole. Kogu aasta lõikes on eesmärgiks eelmise aasta müügitulu ületamine. Oluline on silmas pidada, et mastaapsetest projektidest tulenevalt on meie tulemused volatiilsemad, kuna iga üksiku objekti mõju on kaalukas – nägime seda Arteri ja Pabradė puhul juba möödunud aastal ning samaga tuleb arvestada ka lähiaastatel,“ kommenteeris Ivo Volkov ehitusteenuste valdkonna tulemusi. 2026. aasta esimeses kvartalis sõlmis Merko uusi ehituslepinguid 407 miljoni euro väärtuses.

„Ebakindlus maailmas jätkub ning Ukraina sõjale on lisandunud uus kriisikolle Hormuzi väinas, mis on kinni pigistanud maailma ühe olulisema energia- ja naftaarteri ning tõstatanud lisaks nafta hinna küsimusele ka selle saadavuse probleemid. Ehitussektorit mõjub see olulisel määral, kuna nafta on lisaks otsesele energiaallikale ka keemia- ja plastitööstuse toormeks.

Ehitusettevõtetele tähendab see täiendavaid suuri riske, eriti viimase aasta jooksul sõlmitud pikaajaliste indekseerimata ehituslepingute täitmisel. Nende objektide reaalne valmimine ja ehitusettevõtete käekäik sõltub tellijate ja tööde teostajate koostöötahtest,“ lisas Ivo Volkov.

„Kinnisvaraarenduses annab tunda asjaolu, et kolme-nelja aasta tagusest turu madalseisust tulenevalt käivitasime väiksemas mahus uusi arendusi, mistõttu saame esimeses kvartalis raporteerida märkimisväärselt vähemate korterite üleandmist. Nõudlus uute korterite järele on viimase aasta-pooleteise jooksul märgatavalt elavnenud ja võimaldanud meil alustada suurema hulga korterite ehitusega, mis on hea eeldus edaspidi paranevateks tulemusteks. Selle aasta jooksul valmib meil üle 800 korteri, neist suur osa kõige aktiivsema turuga Vilniuses, ning valmivatest korteritest on eelmüügilepingutega kaetud üle 40%,“ kommenteeris Ivo Volkov kinnisvaraarenduse valdkonda.

2026. aasta esimeses kvartalis olid suuremad arendusprojektid Uus-Veerenni, Noblessner ja Lahekalda Tallinnas, Erminurme ja Leedri Tartus; Lucavsala, Arena Garden Towers ja Mežpilsēta Riias ning Vilnelės Skverai ja Šnipiškių Urban Vilniuses. Tänavu esimese kolme kuuga andis Merko üle 36 korterit ja 3 äripinda ning käivitas 38 korteri ja ridaelamu ehituse ja müügi Õielehe projektis Jüri alevikus.

Swedbanki majandusprognoos: Maailmamajanduse väljavaadet varjutab sõda

07.05.2026 Jaan Männik

Sõda Lähis-Idas tuli vähem kui aasta pärast USA kaubanduspoliitika kursimuutust, millega rahvusvaheline kaubandus veel endiselt kohaneda püüab. Maailmamajandust on viimaste aastate jooksul mitmeid kordi proovile pandud ning olgugi et see on tõestanud oma vastupidavust, ootame tänavu siiski kasvu aeglustumist.

Euroala majandus näitab nõrgenemise märke

Euroala ostujuhtide indeksi järgi on teenuste sektor stagnatsioonis. Töötlev tööstus on endiselt nõrk, kuid sektori kindlustunne on jõudnud viimase kolme aasta kõrgeima tasemeni. Eeldatavasti on ootused seotud eelkõige suuremate avaliku sektori kulutustega kaitsele ja taristule, samas kui mitmed sektorid on kimpus kõrgete energiahindaga. Prognoosime euroala inflatsiooniks sel aastal 2,9% ning järgmisel aastal 2,1%. Kuigi kõrgemad energiahinnad vähendavad majapidamiste ostujõudu ja mõjutavad tarbimist negatiivselt, ei peata see siiski eratarbimise taastumist.

Rootsi majandus näitas eelmisel aastal positiivseid arenguid, kuid selle aasta alguses kasv aeglustus. Sõda Lähis-Idas annab majandusele tänavu täiendava löögi, kuid taastumine peaks seejärel jätkuma tänu majapidamiste ostujõu paranemisele ning ekspansiivsele eelarvepoliitikale.

Kõrgemate kütusehindade ja oodatust nõrgema ekspordi tõttu oleme korrigeerinud Läti majanduskasvu allapoole. Leedu majanduskasv kujuneb tänavu taas Baltikumis tugevaimaks, vaatamata sellele, et oleme ka Leedu prognoosi veidi allapoole toonud. Eelkõige annab Leedu majandusele hoogu pensionisäästude väljavõtt, millest hinnanguliselt on tarbimisse jõudnud juba üle 20% väljavõetud summast.

USA majanduskasvu veavad tehisaruga seotud investeeringud

USA majandus näitas selle aasta esimeses kvartalis stabiilset kasvu. Kütusehinna hüppeline tõus kiirendas märtsis inflatsiooni ning see võib eratarbimist negatiivselt mõjutada. Seevastu on ettevõtete investeeringute kasv tugev. Peamiselt veab seda tehisaruga seotud investeeringute väga jõuline tõus, samas kui muud investeeringud on languses. Meie hinnangul jätkub see trend nii sel kui ka järgmisel aastal.

Peamiselt tugevama aasta alguse tõttu oleme Hiina tänavust majanduskasvu prognoosi ülespoole tõstnud. Edaspidi peaks aga sealne kasv aeglustuma, kuna eratarbimine on nõrk, kinnisvarasektor on languses ja erasektori investeeringud vaoshoitud.

Keskpankade otsuseid segab ebaselgus majanduse väljavaate kohta

Keskpangad on intressimäärade otsustes veel ootel, kuna ebakindlus on endiselt suur ning jälgitakse, kui palju kõrgemad energiahinnad inflatsiooni kiirendavad ja majandust jahutavad. Meie prognoosi järgi tõstab Euroopa Keskpank oma intressimäära tänavu juunis ja septembris, kokku 50 baaspunkti võrra, et ohjeldada inflatsiooniootuste kasvu. Kuna eeldame, et naftahinnad aasta lõpuks langevad ning kaudne mõju inflatsioonile ei ole püsiv, prognoosime, et Euroopa Keskpank langetab intressimäära järgmisel aastal tagasi praegusele tasemele.

USA Föderaalreserv langetab aga meie hinnangul intressimäära aasta teises pooles 50 baaspunkti võrra, kuna inflatsioonisurve taandub ning USA majanduskasv aeglustub. Vaatamata inflatsioonisurvele, jääb Rootsis hinnakasv nii sel kui järgmisel aastal alla 2%, mistõttu on Rootsi keskpank ettevaatlik ega muuda oma intressimäära.

Analüüsi koostasid Swedbanki ökonomistid: Tõnu Mertsina, Liis Elmik, Marianna Rõbinskaja.

Uus Maa aprillikuu turuülevaade: suvilate müük kasvas hüppeliselt

07.05.2026 Adaur.ee

Aprillikuu kinnisvaraturg oli märtsist vaiksem, kuid oluliselt aktiivsem kui aasta algus. Kevadhooajale iseloomulikult võttis suuna üles suvilaturg. Sellest räägib lähemalt Uus Maa kinnisvaraturu ekspert Risto Vähi.

Üle kogu Eesti sõlmiti Maa- ja Ruumiameti andmetel aprillis 3367 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis võrreldes märtsiga on 6,8% madalam tulemus. Korteritehingute arv oli 1783, langus võrreldes märtsiga 4,8%. Inimeste ostukäitumises ja meeleoludes kinnisvaraturu vaatevinklist aprillikuus muutuseid ei olnud, nii et kasvanud geopoliitiliste mullistuste mõjudest on veel vara rääkida. Laenuaktiivsus on tõusnud, mille põhjalt võib eeldada, et lähiaeg tuleb turul siiski üsnagi aktiivne.

Hüppeliselt kasvas suvilate müük, mis on alanud kevadhooajale ka igati iseloomulik. Võrreldes märtsiga kasvas müüdud suvemajade müük suisa 132% 38-lt 88-le. Muide, ka 2025. aasta aprillis müüdi neid 88. Ilus ilm meelitab maale ning huvi kasvu suvilate vastu täheldasime juba märtsis.

Eesti korteriturg

Tallinn. Aprillis müüdi Maa- ja Ruumiameti andmetel pealinnas 753 korterit, mis on märtsist 3,2% vähem. Ruutmeetri mediaanhinnaks tuli 2914 eurot – muutus võrreldes märtsiga +4% ja aastaga +0,5%.

Tartu. Möödunud kuul müüdi 144 korterit, mis tähendab märtsiga võrreldes 2,3% kasvu. Et keskmisest enam toimus uute korterite tehinguid, kujunes ruutmeetri mediaanhinnaks 2607 eurot – muutus võrreldes märtsiga +15,4% ja aastaga +11,2%.

Pärnu. Aprillikuus müüdi Pärnus 63 korterit, mida on 18,2% vähem kui märtsis. Ruutmeetri mediaanhinnaks tuli 2147 eurot – muutus võrreldes märtsiga +1,1% ja aastaga +3,8%.

Narva. Vastupidiselt üldisele oli aprillis korteriturg Narvas väga aktiivne. Müüdi 75 korterit, mis on 29,3% enam kui märtsis. Ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 415 eurot – muutus võrreldes märtsiga +1,9% ja aastaga -3,4%.