Täna avalikustati kortermajade tehaselise renoveerimise arhitektuurivõistluse esimese etapi võitjad. Konkursi eesmärk on teha korteriühistutele kättesaadavaks lahendused, mille abil tüüpmajad kvaliteetselt korda teha.
„Sajad tuhanded Eesti inimesed elavad kortermajades, mis on ehitatud pool sajandit tagasi. Need kodud on meid hästi teeninud, kuid vajavad nüüd uut nägu ja hingamist, et majad oleksid ka edaspidi soojad, arved mõistlikud, trepikojad ligipääsetavad ja hoovid korras. Vaja on renoveerimislahendusi, mis on läbimõeldud, lihtsasti teostatavad ja korteriühistutele jõukohased. Konkursile laekunud 22 võistlustööd näitavad, et Eesti arhitektid võtavad seda väljakutset tõsiselt,” lausus taristuminister Kuldar Leis.
Kõik laekunud ideekavandid kvalifitseerusid hindamisele. Võistluse esimese etapi auhinnafond oli kokku 40 000 eurot ning žürii määras preemiad järgnevatele ideekavanditele:
- “Annekodud”; Architects Paddar Tossava Ltd, autorid Elen Paddar ja Henry Tossava.
- “Filigraan”; Spatialist Studio OÜ, autorid Helena Männa, Keiti Lige ja Henri Kopra.
- “Naabruskond”; OÜ Stuudio TÄNA, autorid Tristan Krevald, Ra Martin Puhkan, Siim Tanel Tõnisson ja Kertu Johanna Jõeste.
- “Uus Mustamäe”; BOA OÜ, autorid Anto Savi, Margus Soonets, Maiu Uusmaa ja Aleksei Tihhonov-Tärn.
“Žürii hinnangul oli ideekavandite üldine tase hea, eriti arvestades, kui keeruline on panna ühte võrrandisse kokku esteetika, energiatõhusus ja piiratud eelarve. Lisaks veel arhitektuursete lahenduste tehnoloogilisus ja praktilisus. Võidutööd suutsid need teemad siduda edukalt üheks tervikuks, arvestades tehaselise renoveerimisega seotud spetsiifikaid. Võistluse teises etapis tuleb rohkem läbi mõelda ka tehnilised detailid, nagu tuleohutuse ja sadevee lahendused, ning fassaadi hoolduse küsimused,” lausus žürii liige ja Eesti Puitmajaliidu arendusnõunik Elar Vilt.
Võistluse teises etapis korraldatakse projekteerimishange ning võitjatega sõlmitakse lepingud ideekavandite edasiseks projekteerimiseks. Ideelahendused valmivad neljale Eestis levinud korterelamute tüüpprojektile: Mustamäe tüüpi korterelamu (1-464), Õismäe ja Lasnamäe tüüpi korterelamu (111-121), “hruštšovka” ehk tellistest või suurplokkidest elamu (1-317) ning Tartu Maja (111-133).
Võidutöödest luuakse arhitektuursete ideelahenduste kataloog, mis on abiks korteriühistutele tehaselise rekonstrueerimise planeerimisel ja ka riikliku renoveerimistoetuse taotlemisel.
Teise etappi jõudnud töödega ning tulemuste avalikustamise ürituse piltidega saab tutvuda siin.
Žüriisse kuulusid žürii esimees ja Kliimaministeeriumi elamumajanduse valdkonnajuht Veronika Valk-Siska, Maa- ja Ruumiameti riigiarhitekt Tõnis Arjus, Eesti Puitmajaliidu arendusnõunik Elar Vilt ning Eesti Arhitektide Liidu esindajatena arhitektid Elina Liiva ja Mihkel Tüür.
Võistlust korraldavad Kliimaministeerium, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ja Eesti Puitmajaliit. Preemiafondi rahastavad Eesti Puitmajaliit ja Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF).
1Partner investeerib 2,7 miljonit uue neljakorruselise 20 korteriga elumaja Kuusiku Kodu arendusse Raplas. Hoone valmib 2027. aasta lõpuks.
Trigon Property Development AS tegeleb kinnisvaraarendusega. 31.03.2026 seisuga omas AS Trigon Property Development ühte arendusprojekti, milleks on 13,2 hektari suurune maa-ala Pärnu linnas, Eestis. Alale on planeeritud luua äri-, tööstus- ja logistikapark. Ettevõtte eesmärk on leida huvitatud ettevõtteid, kes sooviksid tuua oma äritegevuse (tootmine, logistika) Trigon Property Development AS arendusprojekti alale Pärnus, mis võimaldaks Ettevõttel lisada väärtust enda omandis olevatele kruntidele. Kuna ettevõtte peamine eesmärk on olemasolevate maade müük, siis on kinnisvarainvesteeringud kajastatud varudena.
Majapidamiste sissetulekute kiire kasv parandas aasta alguses korterite kättesaadavust ja toetas nõudlust. Suurem turuaktiivsus aitas kaasa hinnakasvu kiirenemisele järelturul. Broneeringute arv uusarendustes oli esimeses kvartalis aastatagusest oluliselt suurem, kuid jääb veel alla pikaajalise keskmise. Kõrgem euribor võib korterite kättesaadavust võrreldes esimese kvartaliga halvendada, kuid 2026. aasta kokkuvõttes peaks korterid olema aastatagusest paremini kättesaadavad.
Hepsor AS-i (registrikood 12099216; aadress Järvevana 7b, 10112 Tallinn) aktsionäride korraline üldkoosolek toimus kolmapäeval, 20. mail 2026, algusega kell 11:00, hotelli Mövenpick Hotel Tallinn konverentsikeskuses aadressil Lembitu tn 12, Tallinn.
Esimeses kvartalis oli uute kodulaenude keskmine summa Eestis 131 313 eurot, mis on üle kahe korra rohkem lätlaste ja üle pooleteise korra rohkem leedulaste keskmisest kodulaenust, selgub Bigbanki Balti riikide kodulaenuportfellide võrdlusest.
Probleemid seoses „varjatud puudustega“ on paraku tõusuteel. Võimalike vaidluste vältimiseks soovivad paljud müüjad lisada müügilepingusse klausli, mille kohaselt ostja omandab lepingu eseme sellisena, nagu see on („as is“), ega oma müüja vastu pretensioone lepingu eseme seisukorra osas.
Täna asetati nurgakivi südalinna suurimale targa raha kvartalile Talsinkile, mille Ahtri 3 hoone ankurüürnikuks saab SEB Baltimaade peakontor.
Kodu ostmine on enamiku inimeste jaoks elu üks suurimaid investeeringuid ning selle kaitsmine ootamatute olukordade eest on oluline osa vastutustundlikust koduomanikuks olemisest. Kuigi kodulaenuga kodu ostes on kodukindlustus kohustuslik, ei pruugi minimaalne kindlustuskaitse alati katta kõiki võimalikke kahjusid. Millele tasub kodukindlustust valides tähelepanu pöörata, selgitab Luminori jaepanganduse valdkonnajuht Marek-Meelis Puust.
Eesti Panga ja statistikaameti värskelt valminud põhjaliku uuringu kohaselt suurenes aastatel 2021–2024 keskmise Eesti pere netovara vahepeal aset leidnud kiiret hinnakasvu arvesse võttes reaalväärtuses 16%. Perede finantsvarade hulgas on vähenenud pangahoiuste osakaal ning rohkem on muid finantsvarasid, nagu aktsiad ja investeerimisfondide osakud, mis teenivad pikas vaates suuremat tulu. Vähenenud on perede laenukoormus ja sellega koos ka finantsiline haavatavus.
