Bigbank: ostjad asusid tegutsema, huvi kodulaenude vastu kasvas mais märgatavalt

Märtsi ja aprilliga võrreldes sõlmiti mais kodulaenu lepinguid 14% võrra enam ning tuntavalt kasvas ka laenutaotluste arv, selgub Bigbanki kodulaenude portfelli analüüsist.

“Kui aprillis olid koduostjad oodatust loiumad, siis mais tekkis läbimurre ning hoolimata korterite keskmise ruutmeetri hinna kasvust tehti tehinguid rohkem. Taotluste arvu kasv lubab arvata, et ka juuni tuleb koduostjate seas aktiivne,” kommenteeris mai tulemusi Bigbanki Eesti juht Jonna Pechter.

Koduostjate seas on Jonna Pechteri sõnul uus trend lepingu sidumine kõige lühema võimaliku perioodi ehk 3 kuu Euriboriga ning võrreldes aastataguse ajaga on märgatavalt langenud just 12 kuu Euriboriga seotud lepingute osakaal. “Ühelt poolt on lühema Euriboriga sidumine laenuvõtja jaoks koheselt veidi odavam, kuid samas on siin selgelt tunda, et koduostjate arvates pöördub Euribor keskpikas perspektiivis pigem langusele kui tõusule,” märkis Pechter.

Bigbank Eesti juhi kinnitusel oli mais sõlmitud kodulaenu leping keskmiselt 100 600 eurot ning endiselt annavad tehingutes tooni odavamad järelturu korterid. “Keskmine lepingumaht on püsinud sarnases suurusjärgus terve käesoleva aasta ning muutuseid võib oodata pigem sügisel, kui peaks täituma nende kinnisvaraekspertide prognoos, kes usuvad aasta lõpus saabuvat uut hinnatõusu,” arutles Jonna Pechter.

Bigbank on laenudele spetsialiseerunud rahvusvahelise haardega Eesti kommertspank, mille bilansimaht ületas 2021. aastal ühe miljardi euro piiri.

Statistikaamet: Välisturistide arv aprillis kasvas, siseturistide arv kahanes

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel peatus 2023. aasta aprillis majutusettevõtetes 250 000 turisti, mis on 6% rohkem kui aasta varem samas kuus. Suurenes välis-, vähenes siseturistide arv.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul peatus Eesti majutusettevõtetes aprillis eelmisest aastast rohkem välisturiste. „Kriisieelset, 2019. aasta aprillikuu taset välisturistide arv veel ei saavutanud, jäädes sellest viiendiku võrra väiksemaks, kuid 2022. aasta aprilliga võrreldes oli välisturiste omakorda ligi viiendiku võrra rohkem,“ täpsustas Laurmaa. Esmakordselt 2023. aastal vähenes aprillis siseturistide arv, eelmise aasta sama kuuga võrreldes oli langus 5%. Samas oli siseturiste 17% rohkem kui 2019. aasta aprillis.

Aprillis kasvas aastases võrdluses nii paljudest Euroopa riikidest kui ka väljastpoolt Euroopat pärit turistide arv. 58 000 turisti saabus Soomest ja 19 000 Lätist. Mõlemast riigist saabus turiste rohkem kui möödunud aasta aprillis. Rohkem turiste kui aasta varem saabus ka Saksamaalt, Leedust, Suurbritanniast, Rootsist, Ameerika Ühendriikidest, Poolast ja Aasia riikidest. Välisturistidest 72% märkis oma reisi eesmärgiks puhkuse ja 21% töö. Välisturistidest 75% peatus Harjumaa majutusettevõtetes, järgnesid Pärnu- (11%), Tartu- (6%) ja Saaremaa (2%). Lääne-Viru, Ida-Viru, Lääne, Valga, Viljandi ja Võru maakondades peatus igaühes 1% välisturistidest. Välisturistid veetsid Eestis kokku 256 000 ööd.

Siseturistidest oli 68% puhkuse- ja 23% tööreisil. Kõige rohkem ehk 33% siseturistidest peatus Harjumaal, 13% Pärnumaal, 11% Tartumaal ja 10% Ida-Virumaal. Saaremaal peatus 7%, Lääne-Virumaal 6% ja Lääne- ja Valgamaal kummaski 5% siseturistidest. Siseturistid veetsid majutusettevõtetes kokku 207 000 ööd.

Aprillis pakkusid külastajatele teenust 936 majutuskohta. Turistide kasutuses oli 21 000 tuba ja 48 000 voodikohta, täidetud oli 43% tubadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 45 eurot inimese kohta, mis oli 2022. aasta aprillikuu hinnast 5 euro võrra kallim ning 8 euro võrra kallim kui 2019. aasta aprillis. Ööpäev majutusettevõttes kallines aastaga keskmiselt 11%. Tartumaa majutusettevõttes maksis ööpäev keskmiselt 53 eurot, Lääne-Virumaal 51 eurot, Harjumaal 47 eurot, Ida-Virumaal 44 eurot ning Pärnu- ja Saaremaal 38 eurot inimese kohta. Ööpäeva keskmine maksumus kallines enamikes maakondades.

Majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

1Partner: 1Partner Ehitus rekonstrueerib ligi 4 miljoni euroga ajaloolise Tallinna koolihoone

1Partner Ehitus annab Tallinna linnaga sõlmitud lepingu kohaselt Kevade tänaval asuvale Tallinna Kunstikooli enam kui saja-aastase ajalooga hoonele värske välisilme ja tuleviku standarditele vastava sisu. Rekonstrueerimistööde maksumus on 3,9 miljonit eurot ja valmimise tähtaeg 2024. aasta mai.

“Väljakutse keerukus on luua tänastele ja homsetele ootustele vastav moodne sisu hoonele, mis samal ajal on ajaloomälestisena riikliku kaitse all,” ütles 1Partner Ehituse juht Üllar Hinno, kuid rõhutas samas, et sarnased projektid on ka ettevõtte üks selgeid tugevusi. “Viimastel aastatel on meid tunnustatud muuhulgas nii legendaarse Tallinna Lillepaviljoni kui mitmete Noblessneri kvartalis asuvate tsaariaegsete hoonete eduka restaureerimise eest.”

Rekonstrueerimise käigus saab koolimaja rikkamaks mitmete uuenduslike lahenduste poolest, mis aitavad tagada tervisliku ja mugava õpikeskkonna. “Hoone saab muuhulgas täisautomaatse nutika ventilatsioonisüsteemi ning päevavalguse kättesaadavust arvestava ning sellest lähtudes aktiveeruva valgustuslahenduse. Samuti saab kool hästi läbi mõeldud moodsaimad võimalused tundide veebi teel ülekandmiseks,” kirjeldas Üllar Hinno.

Tallinna Kunstikool on linnale kuuluv kunstialast süvaõpet andev huvikool, mis asub 1913. aastal ehitusinsener Karl Jürgensoni projekti järgi valminud Jakob Westholmi poeglaste erahumanitaargümnaasiumi hoones.

1Partner Ehitus on 1Partneri kontserni kuuluv terviklikku ehitusteenust pakkuv ettevõte. 1Partner on Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust.

KV.EE: Majade müügipakkumiste hinnad püsivad paigal

Kinnisvaraportaalis KV.EE pakuti Tallinna linnas 05.2023 müügiks 715 maja keskmise hinnaga  2160 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes on majade müügipakkumiste arv suurenenud 37% ja nende hind 1% võrra.

Aasta tagasi olime kinnisvaraturu tehingute arvu ja hindade laine tipus või selle lähedal. Toona tehti tehinguid aktiivselt ja pakkumine oli madalal. Sellega on seletatav suur majade müügipakkumiste arvu kasv. Aastatagusest ajast on Tallinna majade müügipakkumiste arv kinnisvaraportaalis KV.EE üsna sirgjooneliselt kasvanud.

Majade müügipakkumiste hinnad ei ole viimase aasta jooksul liiga palju muutunud. Tallinna majade keskmine müügipakkumiste hind on kinnisvaraportaalis KV.EE viimase 12 kuu vältel kõikunud 2200 €/m² ümber. Iseasi on, millist hinda kuulutuses maja ruutmeetri eest küsitakse. Hoopis teine teema võib olla hind, millega ostja ja müüja tehingusse lähevad.

Tallinna linnaosade lõikes on mõnes linnaosas hinnad liikunud aastatagusest allapoole, enamikus linnaosades ülespoole. Enamiku linnaosade majade müügipakkumiste koguarv kinnisvaraportaalis KV.EE on üsna väike ja seetõttu mõjutab iga üksiku müügipakkumise lisandumine või pakkumiste seast kadumine keskmist hinda oluliselt. Seetõttu ei peaks üksikute linnaosade hinnamuutustest liiga kaugeleulatuvaid järeldusi tegema.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maja / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Maja / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
05.2022 05.2023 Muutus, % 05.2022 05.2023 Muutus, %
Haabersti 99 104 5% 2 565 2 663 4%
Kesklinn 50 66 32% 2 082 1 791 -14%
Kristiine 61 101 66% 1 836 1 777 -3%
Lasnamäe 45 53 18% 1 048 1 245 19%
Mustamäe 28 42 50% 879 1 001 14%
Nõmme 88 123 40% 2 216 2 447 10%
Pirita 126 142 13% 2 797 2 944 5%
Põhja-Tallinn 26 59 127% 1 306 1 244 -5%
Vanalinn 9 #N/A 4 366 #N/A
Tallinn 523 715 37% 2 148 2 160 1%
Eesti 2 090 5 064 142% 1 776 1 611 -9%
Harjumaa 1 212 2 316 91% 2 169 2 200 1%
Harku vald 126 235 87% 2 161 2 217 3%
Jõelähtme vald 8 146 1725% 2 526 2 518 0%
Kiili vald 61 109 79% 2 438 2 550 5%
Rae vald 87 156 79% 2 683 2 586 -4%
Saue vald 129 221 71% 1 737 1 798 3%
Viimsi vald 124 234 89% 2 602 2 730 5%
Narva 35 40 14% 618 530 -14%
Rakvere 40 51 28% 1 023 1 226 20%
Pärnu 115 245 113% 1 499 1 551 3%
Tartu 172 245 42% 1 545 1 613 4%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Luminor: suur osa ettevõtteid jätkab investeerimisplaanidega

Luminor BankKuigi tõusev euribor sunnib ettevõtteid rangemale säästurežiimile, kavatseb märgatav osa ettevõtetest jätkata oma seniste investeerimisplaanidega.

Luminori tellimusel Eestis, Lätis ja Leedus läbiviidud uuring näitas, et euribori tõus pole väga otseselt mõjutanud ettevõtete investeerimisplaane. Natuke üle 41% Balti riikide väikese ja keskmise suurusega ettevõtetest (VKE) väitis, et kasvanud euribor pole nende investeerimisplaane muutnud. Samas on paljud ettevõtetest veel äraootaval seisukohal – 31% Balti riikide ettevõtetest (Eestis 38%) jälgivad olukorda ja pole veel otsust oma investeerimisplaanide osas langetanud. Vaid 6% Eesti, 10% Läti ja 12% Leedu ettevõtetest plaanib laenudega seotud investeeringuid edasi lükata.

Luminori äripanganduse juht Marjan Savtšenko nentis, et euribori tõus on teinud elu keerulisemaks mitte ainult eraisikutel, vaid ka ettevõtetel ning mõningane kõhklus tulevaste investeeringute osas on selles olukorras loomulik. „Seni on ettevõtjad euribori tõttu suurenenud laenumaksete teenindamisega toime tulnud osaliselt puhvrite, aga ka kulude kokkuhoiu arvelt. Sellegipoolest tasub juba ennetavalt otsida võimalikke lahendusi, kuidas praeguses keerulisemas majanduskeskkonnas hakkama saada. Seetõttu julgustan kõigil sobivaima lahenduse leidmiseks meie juurde nõustamisele tulla,“ selgitas Savtšenko.

Pank hindab koos kliendiga ettevõtte rahavooge, võimalikke tekkivaid riske ja finantssuutlikkust, samuti käimasolevate või tulevaste projektide mõju ettevõtte tegevusele. Sellise mitmekülgse hindamise tulemusel saab pank anda adekvaatseimat nõu, kuidas teatud olukordades edasi minna. „Otsime alati koostöövõimalusi ja kompromisslahendusi ning oleme võimalusel alati valmis aitama,“ kinnitas Luminori äripanganduse juht.

Kuna euribor on jätkuvalt tõusutrendil, tuleb ettevõtetel senisest veelgi rangemalt oma eelarvetega tegeleda. 53% Eesti, 38% Leedu ja 27% Läti ettevõtetest tunnistasid uuringus, et kärbivad kulusid ja rakendavad erinevaid kokkuhoiumeetmeid. Kulude kärpimiseks lubas 17% Eestis, 24% Leedus ja 37% Lätis vastanutest vähendada oma laene või need täielikult tagasi maksta. Seejuures 15% Eesti, 13% Läti ja 21% Leedu ettevõtetest plaanib oma kasvanud kulusid edasi kanda kliendile.

Luminori tellimusel viis aprillis ja mais uuringu kolmes Balti riigis läbi uuringufirma Norstat. Küsitleti kokku 3005 inimest vanuses 18–74.

Arco Vara: Muutus Arco Vara tütarde juhatuses

Arco VaraArco Vara AS pikaaegne jurist Evelin Kanter liikus edasi uutele väljakutsetele ning ei ole alates 7.06.2023 enam grupi Eesti ettevõtete juhatuse liige. Esialgu jätkab Evelin Kanter Marsili II SIA juhatuse liikmena.

Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe kommentaar: „Täname Evelin Kanterit pühendunud panuse eest Arco Vara loos ning soovime talle edu tulevikuks.“

Eesti Pank: Peamiste kaubagruppide hinnakasv aeglustub

Tarbijahindade aastakasv ulatus statistikaameti teatel mais 11,3%ni. Energia, toiduainete ja tööstuskaupade hinnatõus jätkas aeglustumist, kuid samas kallinesid kiirenevas tempos mitmed teenused.

Energiahindade aastakasv pidurdus mais 3%ni. Maagaas ja mootorikütused odavnesid aastaga vastavalt 43% ja 14%, kuid soojusenergia hind oli jätkuvalt 11% kallim. Tulevikutehingute põhjal võib eeldada, et aasta lõpuks gaasihinnad mingil määral tõusevad, kuid hakkpuiduturul on ootus, et hinnad alanevad. Seetõttu peaks ka soojusenergia hakkama järgmise kütteperioodi ajaks odavnema.

Eelmise aasta lõpust on kohati odavnenud ka mõned toidutoorained ning hinnalangus on üle kandunud piimatoodete letihindadesse. Kaupmehed pole seni hindu siiski märkimisväärselt kohandanud, hoolimata sellest, et toiduainete nõudlus on aastaga langenud 8%.

Teenuste hinnakasv kiirenes 11,5%ni üüri, meditsiiniteenuste ja ühistranspordi kallinemise tõttu. Teenuste hinnakasvus on suur roll tööjõukuludel ning palgakasv on püsinud kiire majanduslangusest hoolimata.

Hinnasurvet hakkab edaspidi vähendama Eestit tabanud majanduslangus ja nõudluse kahanemine majapidamiste lisasäästude otsasaamise tõttu. Majanduslanguse ajal on ettevõtetel raskem oma toodangu hinda tõsta ja kiire palgakasvuga toime tulla. Hindade kergitamise asemel tuleb kasumites järgi anda või püsivamate raskuste korral tootmist optimeerida ja töökohti koomale tõmmata.

Eesti Pank avaldab uuendatud majandus- ja inflatsiooniprognoosi 20. juunil.

Ülemiste City: Ülemiste terviselinnaku uus Tervisemaja sai nurgakivi

Ülemiste City laiendab veelgi linnaku terviseklastrit ning tervishoiuteenuste valikut, alustades järjekorras teise Tervisemaja ehitusega. Kolmapäeval asetati Sepapaja 12 aadressile aasta pärast valmivale ning 20 miljonit eurot maksvale hoonele pidulikult nurgakivi.

„Uue Tervisemaja valmimisega saab Ülemiste terviselinnakust Eesti kõige terviklikum erakapitali baasil arendatud tervisekompleks, mis toob kokku tipptasemel ennetava ravi, diagnostika, kirurgia ja eriarstiabi,“ lausus Mainor Ülemiste nõukogu liige Sten Pärnits.

Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Ursel Velve sõnul toodi esimese tervisemaja arendusega linnakusse kauaoodatud perearsti teenus ning terviseklastri laiendusega lisandub terve hulk perearste toetavaid teenuseid. „Lisaks uuele hoonele valmib linnakus pargiala, mis võimaldab väljas liikuda ja aega veeta ning seeläbi saame julgustada inimesi veelgi rohkem oma füüsilisele tervisele tähelepanu pöörama. Tervisemaja laiendus on linnaku arenduses samm edasi 15-minuti linna loomisel, kus teenused on inimestele mugavalt ja kiirelt kättesaadavad,“ märkis ta.

„Activate 100 programmi käigus selgus, et 80% linnaku pealtnäha tervetel töötajatel on verenäitajad ja 40% kehaanalüüsids referentsnäitajatest väljas. Seetõttu tunneme keskkonnana ja teenuste arendajana olulist vastutust pakkuda suuremat valikut inimeste tervist toetavaid teenused,“ tõdes Ursel Velve. „Samuti annab tugev terviseklaster võimaluse Eesti terviseteenuste ekspordile, kuna asume mobiilsuskeskuses, kuhu on nii lennuki, ühistranspordi, rattaga ning tulevikus ka Rail Baltica rongidega mugav ligi pääseda.“

„Aeg on väärtuslik ning seda on meil kõigil võrdselt 24 tundi ööpäevas. Küsimus on, kuidas ja milleks seda kõige efektiivsemalt kasutada. Uue tervisemaja lisandumine Ülemiste linnakusse on väga hea uudis. Tervisemaja on linnaku südames ning igast kontorist jõuab vaevata 10 minutiga kohale. Tervitatav on ka sinna planeeritav lai tervishoiuteenuste valik. Mugav nii töötajale kui tööandjale, kõik säästavad aega ja inimesel on lihtne oma tervisel silm peal hoida. Meie töötajatel on motivatsioonipaketist võimalik valida tervisekindlustus, seega saab ka kindlustuse toel oma terviseprotseduurid broneerida ning need uues majas ära teha,“ sõnas ärilinnakus tegutseva termopuidu tootja Thermory personalijuht Katri Jürine.

Aasta pärast valmiva Tervisemaja suurim rentnik on Tartu Ülikooli Kliinikum. „Täna pakub Kliinikum Tallinnas teenuseid mitmetel erialadel linna erinevates asukohtades. Ülemiste Tervisemajas on hea võimalus koondada tervishoiuteenused ühte asukohta, pakkudes nii patsientidele kui töötajatele mugavat asukohta ning kaasaegseid olmetingimusi,“ lausus Kliinikumi äriarendus- ja haldusjuht Johann Sulling. 2024. aastal avatavasse Tervisemajja viiakse üle Kliinikumi meestekliiniku, geneetika ja personaalmeditsiini kliiniku ning spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku vastuvõtud.

Lisaks Tartu Ülikooli Kliinikumile hakkavad uues Tervisemajas tegutsema Niine Nahakliinik, SYNLAB, BENU Apteek, MediPunkt, Dr Tomson Perearstikeskus, Perekliinik, Health Tests, Linna Grupp, Reio Vilipuu Taastusravikliinik, PSI Laste ja noorukite psühhiaatria keskus ning Ülemiste Psühhiaatriakeskus. Tänavu avati Ülemiste City Alma Tominga majas ka Ülemiste Kirurgiakliinik.

Ülemiste City uue Tervisemaja puhul on tegemist 7-korruselise lamekatusega monoliitbetoonist ehitisega, mille suletud netopinnaks on 9450 m2. Hoone energiamärgis vastab A-klassile, mida aitab tagada hoone katusele projekteeritud päikesepaneelide park. Välisruumi kujunduses on tähelepanu pööratud keskkonnasäästlikkusele ja elurikkusele. Haljastuse tarbeks kogutakse ja kasutatakse sademevett.

Tervisemaja teine hoone on projekteeritud koostöös What If OÜ-ga, hoone arhitektuurse lahenduse on koostanud Apex Arhitektuuribüroo OÜ, sisearhitektuuri Studio Argus OÜ ning maastikuarhitektuurse lahenduse Tajuruum OÜ. Ehituse peatöövõtjaks on OÜ Fund Ehitus ning rahastajaks SEB ja Luminori pankade sündikaat.

Ülemiste City on Baltimaade suurim ärilinnak, mida arendavad Mainor Ülemiste ja Technopolis Ülemiste. Linnaku 36 hektaril on välja ehitatud 167 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda. See on koduks ligi 500-le ettevõttele ning töö-, õpi- ja elukeskkonnaks ligi 16 000-le inimesele.

Arco Vara: Change in the boards of Arco Vara subsidiaries

Arco VaraEvelin Kanter, a long-time lawyer of Arco Vara AS, moved on to new challenges and is no longer a member of the board of the group of Estonian companies as of 06/07/2023. For the time being, Evelin Kanter will continue as a member of the board of Marsili II SIA.

Arco Vara’s CEO Miko-Ove Niinemäe’s comment: “We thank Evelin Kanter for her dedicated contribution to Arco Vara’s story and wish her success for the future.”

Swedbank: Hinnatõus aeglustub

SwedbankMais kasvasid hinnad eelmise aasta sama ajaga võrreldes 11 protsenti. Eelmise kuuga võrreldes hinnatase ei muutunud.

Hinnatõusu tempo osas on Eesti liikunud Euroopa esikolmikust esikolmandikku. Hinnatõus on siiski ligi kaks korda kiirem kui euroalal tervikuna. Kuna euroala inflatsioon on endiselt liiga hoogne, tõstab Euroopa Keskpank Swedbanki hinnangul intresse sel aastal veel kahel korral kokku 0,5 protsendipunkti võrra. Keskpanga otsused kergitavad euribori sügiseks 4 protsendini.

Toiduainete hinnad mais aprilliga võrreldes ei muutunud. Toidumüüjad ootavad kauba edasist hinnatõusu, samal ajal kui tootjate poolel on näha hinnatõusu surve peatumist. Toidupoodide kasum ulatus esimeses kvartalis vaid 0,3 protsendini nende käibest. Hinnatõus aitab kasumlikkust kasvatada.

Swedbanki kaardimaksed näitavad, et tarbimine oli mais eurodes arvestatuna veidi suurem kui aprillis. Samas vaatavad tarbijad Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi endiselt murelikult tulevikku ja hinnatõusu ootused mais taas kasvasid.

2023. aasta kokkuvõttes tõusevad hinnad 10 protsendi võrra. Maist detsembrini peaksid hinnad tõusma veel 2 protsendi võrra.

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks jäi mais aprilliga samale tasemele

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga samale tasemele ning tõusis võrreldes eelmise aasta maiga 11,3%. Mulluse maiga võrreldes olid kaubad 11,1% ja teenused 11,5% kallimad.

Statistikaameti tiimijuhi Viktoria Trasanovi sõnul mõjutas mais tarbijahinnaindeksit eelmise aasta maiga võrreldes enim toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine, mis andis kogutõusust kaks viiendikku. Möödunud aasta maiga võrreldes on liha ja lihatooted kallinenud 21,2%, jahu, jahutooted ja tangained 23,8%, värske köögivili 38,4% ning värske puuvili ja marjad 26,7%. Värske kala on odavnenud 19,7%. „Bensiin oli 12,9%, diislikütus 19,3% ja gaas 43,2% odavam,“ lisas Trasanov.

Viimati oli tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga 11,3% või väiksem 2022. aasta jaanuaris, mil see oli samuti 11,3%.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, mai 2023

Kaubagrupp

Mai 2022 – mai 2023 %

Aprill 2023 – mai 2023 %

KOKKU

11,3 0,0

Toit ja mittealkohoolsed joogid

20,4 -0,1

Alkohoolsed joogid ja tubakas

7,6 0,0

Riietus ja jalatsid

11,4 0,5

Eluase

12,4 -0,3

Majapidamine

13,6 0,1

Tervishoid

11,5 2,1

Transport

-3,0 -1,1

Side

1,9 -0,1

Vaba aeg

13,0 -0,7

Haridus ja lasteasutused

8,3 0,3

Söömine väljaspool kodu, majutus

12,0 1,4

Mitmesugused kaubad ja teenused

16,5 0,9

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Korteri laiendamine

Tõenäoliselt teavad kõik, et korteriomand koosneb eriomandist ja kaasomandi osast. Väga lihtsustatult on eriomand korteri sisepind ning kaasomandi osaks on maatükk ja hoone üldkasutatavad osad ja seadmed.

Sageli lepivad korteriomanikud omavahel pööningu- ja keldrikorruse kasutamises, sõlmides kasutuskorra kokkuleppe – erikasutusõiguse. Nimetatud kokkulepe kantakse kinnistusraamatusse ja millegipärast saavad mõned korteriomanikud sellest aru nii, et nüüd on see kaasomandi osa nende omand.

Korteriomanik hakkab rõõmsalt tema ainukasutusse antud kaasomandi osa liitma enda korteriga, paigaldades trepi ning ehitades pööningu- või keldriosa välja eluruumiks. Ja nii tekib korter läbi kahe korruse. Kui korteriomanik korterit müüma hakkab, tehakse talle varem või hiljem selgeks, et juurde ehitatud osa müüa ei saa ja ehitustegevus on olnud ebaseaduslik. Halvimal juhul nõuavad korteriomanikud endise olukorra taastamist.

Mis siis teha? Kõigepealt tuleks uurida teiste korteriomanike meelsust, kas nad on nõus loovutama osa kaasomandist. Kui enamus on sellega päri, saab mittenõustuvate korteriomanike vastu pöörduda kohtusse.

Loomulikult on vaja koostada ehitusprojekt ja esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis. Lõpuks peavad kõik korteriomanikud minema notarisse kinnistusraamatus kannete muutmiseks, millega selle korteriomaniku eriomand suureneb ja teiste korteriomanike kaasomandi osa väheneb. Alles pärast kinnistusmaatus kannete muutmist on võimalik seda korterit müüa.

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Uus Maa: Arendused tõstsid tublisti Tallinna hinnataset

Mais muutus Eesti kinnisvaraturg taas mõnevõrra aktiivsemaks ning kasvasid ka keskmised hinnatasemed. Suuremates linnades andsid tooni uusarendused.

Laias laastus jätkas ka maikuu meeleoludega, mida kogesime varasematel kuudel. Kevad on tavapäraselt alati olnud aktiivsem nii müügiks pakutavate objektide külastamise kui ka reaalsete tehingute poolest ning ega selgi aastal pole teisiti. Küll aga toimub tehinguid aastatagusega võrreldes kolmandiku võrra vähem.

Hooajale iseloomulikult on ka suvilaturg aktiivsemaks muutunud ning huvi tuntakse nii maamajade kui ka autentsete suvekodude järele, mis on kas renoveeritud või kus saab ise kõik oma maitse järgi korda teha. Pakkumishinnad märkimisväärselt langenud ei ole ning pigem panustatakse alanud suvele. Teisalt võidakse nii riskida ka hoopis pikema müügiperioodiga.

Ka üüriturg sai hoogu juurde, sest sügisene hooaeg pole enam kaugel ning kes varem otsimisega alustab, saab parema valiku ja hinna. Pakkumist praegu on, sest turule on tulnud palju kortereid uutes majades ning ka rändesurve pole nii suur kui varem.

Suuremates linnades tehinguid rohkem

Tallinnas vahetas omanikku 945 korterit (aprillis 704), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 2994 eurot. Mai oli taas kuu, kus keskmisest enam sõlmiti notariaalseid ostu-müügilepinguid korteritega äsjavalminud majades. Nende hulgas oli erinevas suuruses korterid, kuid enam paistsid silma suured perekodud ja luksuslikud elamispinnad hinnatud kvartalites. Nii kerkis tehingute hinnatase kuuga 8,1% ning aastaga 5,4%. Hüpped tänu uusarendustele on varasemate otsuste vili ning suuremast taastumisest rääkimiseks hetkel veel alust ei ole.

Tartus müüdi 175 korterit (aprillis 139), mille ruutmeetri mediaanhinnaks tuli 2580 eurot. Nagu Tallinnas, nii müüdi ka Tartus taaskord enam uusi kortereid. Kuuga muutus hinnatase kallimaks 10,6% ja aastaga 12,2%.

Pärnus vahetas maikuu jooksul omanikku 86 korterit (aprillis 81) ning ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1977 eurot. Kui kuuga kerkis hinnatase 0,6%, siis aastaga 3,7%.

Piirilinnas Narvas müüdi 74 korterit (aprillis 72), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 508 eurot. Kui kuuga hind ei muutunud, siis aastaga kasvas see 11,6%.

Swedbank: Inflatsioon aeglustumisele veel vastutuult jätkub

SwedbankEestis jäi tarbijahindade kasvu tipp möödunud aasta augustisse. Kui möödunud aastal kasvasid hinnad keskmiselt veidi üle 19%, siis augustiga ehk viimase kaheksa kuu võrdluses on tõus olnud vaid 4%.

Kiiresti on alla tulnud energia- ja metallide hinnad ning leevenenud on tarneahelatega seotud probleemid. See on aidanud pidurdada ettevõtete müügihindade kasvu. Kui põhiinflatsioon on kindlamal sammul aeglustunud, siis alusinflatsioon, kust on energia ja toit välja jäetud, teeb seda hoopis vaevalisemalt. Tootmissisendite hinnakasvu aeglustumise mõju tarbijahindadele võtab aega.

Hinnatõusu on toetanud tugev nõudlus

Majandus taastus pandeemiast ja majapidamised hakkasid kriisi ajal kogunenud suuri hoiused eelmisel aastal üha rohkem kasutama. Muuhulgas on nõudlust toetanud teisest pensionisambast välja võetud raha. Lisaks sellele tõusid eelmisel aastal palgad nominaalis keskmiselt ligi 12% ja selle aasta alguses isegi üle 13%. Reaalpalk on küll languses olnud, kuid peaks varsti kasvule pöörduma. Tarbimismahtu peaks see aga hakkama suurendama viiteajaga. Kuigi eluasemelaenuide intressid on kiiresti kõrgele tõusnud, saavad majapidamised keskmiselt nendega edukalt hakkama. Eratarbimise maht läks eelmise aasta teisel poolel langusesse ja väheneb ka sel aastal, kuid jooksevhindades on pilt hoopis tugevam. Selle aasta esimeses kvartalis suurenes eratarbimine rahaliselt 14%, samas kui pikaajaline keskmine on olnud 7,5%.

Reaalpalga vähenemise juures on inimeste toimetulekut ja nende nõudlust toetanud tugev tööturg. Eesti tööturul on hõivatute arv tõusnud kõrgeimaks ja tööpuudus on mõõdukas. Inimeste kindlustunne on küll tublisti allpool pikaajalist keskmist, kuid see on juba mitu kuud paranenud. Selle taga on vähenenud inflatsiooniootused ja koos sellega paranev lähiaja väljavaade leibkondade rahalise seisu kohta.

Intressimäärade tõusu mõju ei ole veel täielikult majandusse jõudnud

Euroopa Keskpank (EKP) on küll kiiresti intressimäärasid tõstnud ja koos sellega on kerkinud euribor. Keskpanga rahapoliitika karmistamise mõju pole aga veel täiel määral majandusse jõudnud. Kiiremini mõjutab see finantsvahendust ja kinnisvaraturge, kuid läheb kauem aega, enne kui selle efekt jõuab tööturule ja sealt edasi üldisesse nõudlusesse. Rahapoliitika mõju viiteaja tõttu ei ole praegu võib-olla nii oluline isegi see, kui kõrgele veel EKP oma intressimäärasid tõstab, vaid kui kaua ta hoiab neid senisel kõrgel tasemel.

Inflatsioonile on jõudu andnud ka valitsuste helde fiskaalpoliitika

Inflatsioonile on jõudu andnud ka valitsuste, sealhulgas Eesti valitsuse, helde fiskaalpoliitika. Seetõttu peakski valitsus hoiduma fiskaalpoliitikaga nõudluse ergutamisest, mis võib takistada inflatsiooni aeglustumist või võib isegi aidata kaasa selle kiirenemisele. Valitsuse poolt ettevalmistatavad maksutõusud pidurdavad inflatsiooni aeglustumist, kuid lähiaastate jõuline alampalga tõus survestab palgakasvu ja toetab nõudlust. Samas, kui jätta välja järgmine aasta, peaks nende poliitikate mõju jääma väljapoole kiire inflatsiooni perioodi. Vähemalt praegust prognoosi arvestades.

Kiire hinnatõus seab üha suuremasse ohtu Eesti ettevõtete konkurentsivõime

Isegi, kui me prognoosime selleks aastaks 10% ja järgmiseks aastaks üle 4% tarbijahindade kasvu, on tegemist jätkuvalt kiire inflatsiooniga, mis lisab eelmisel aastal kiiresti tõusnud hindadele oluliselt veel juurde. Eesti hinnatase on paljude arenenud riikidega võrreldes teinud viimase paari aastaga kiirema tõusu ja OECD arvestuse järgi on see jõudnud näiteks 78 protsendini Soome keskmisest hinnatasemest, 82 protsendini Rootsi ja 92 protsendini Saksamaa hinnatasemest. Hispaania keskmisest hinnatasemest oleme juba üle ja Itaaliaga umbes samal tasemel. Nende riikide võrdluses on Eesti hinnatase tõusnud kahe aastaga 11-16 protsendipunkti võrra. Üldine kiire hinnatõus seab üha suuremasse ohtu ka Eesti ettevõtete konkurentsivõime ja halvendab ekspordi taastumist, kui välisnõudlus paranema hakkab.

Kas ettevõtted on liiga ahned?

Viimastel kuudel on maailmas hakatud ettevõtteid süüdistama liigses ahnuses ja kiirele inflatsioonile kaasa aitamises. Baltimaades, kus inflatsioon on olnud Euroopa kiireim, on ka ettevõtete kasumlikkused olnud suurimad. Kas tõesti saab kiire hinnakasvu panna vähemalt osaliselt ettevõtete süüks? Kui vaadata Eesti ettevõtete kasumlikkust, siis on see küll kahel viimasel aastal tõusnud, kuid jääb siiski alla 2017. aasta ja sellele eelnevate aastate kasumlikkusele. Ettevõtete kasumite suurenemisele on aidanud kaasa käibe kiirem kasv võrreldes tööjõukuludega. Ettevõtted said veel eelmisel aastal suunata oma kõrgemad tootmissisendite kulud teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele. Müügihindu tõsteti kiiresti, kuna ootused tootmissisendite kallinemiseks tõusid ja ebakindlus tootmissisendite kättesaadavuse halvenemiseks oli suur.

Ettevõtete kasumlikkuse vähenemine pidurdab inflatsiooni

Kui ettevõtted oleksid töötajate palku veelgi rohkem tõstnud, ei oleks me eelmisel aastal näinud mitte 19% hinnakasvu, vaid tõenäoliselt veelgi kõrgemat tempot. Samuti oleks sel aastal inflatsioon kiirem. Ettevõtete kogukasum ja kasumlikkus sõltuvad paljuski tööjõukulude muutusest. Kuna nõudlus sel aastal nõrgeneb, müügihindade kasv on juba kiiresti aeglustunud, samas kui tööjõukulude kasv püsib tugev, siis annab see löögi ettevõtete kasumitele ja kasumlikkusele. Seda kinnitasid ka Swedbanki uuringus osalenud tööstusettevõtted, kelle hinnangul käive ja kasumlikkus sel aastal langevad. Eesti kõikide majandussektorite hinnakasvu ootused on lähikuudeks kiiresti vähenenud. Ettevõtete kasumlikkuse vähenemine pidurdab aga üldist hinnakasvu.

Nordecon: Lepingu sõlmimine ladude ehituseks

NordeconNordecon AS ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus sõlmisid töövõtulepingu ladude ehituseks Harjumaal. Tööde kogumaksumus on 8,4 miljonit eurot ilma tellija reservi ja käibemaksuta ning objekt valmib 2024. aasta suvel.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Soomes, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2022. aasta konsolideeritud müügitulu oli 323 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 580 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

13.06.2023 Kinnisvaraturu ülevaade 2023 II kvartal