Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine praktikas
Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Tallinn: Paavli piirkonda kavandatakse uut kauplust ja paremaid liikumisvõimalusi

www.tallinn.eeTallinna linnavalitsus kehtestas Paavli tn 10 ja lähiala detailplaneeringu, mis võimaldab rajada Põhja-Tallinnasse kuni kahekorruselise kaubandushoone. Koos hoonega kavandatakse uus ühendus Paavli ja Manufaktuuri tänava vahel ning parandatakse jalgsi ja rattaga liikumise võimalusi.

„Hea linnaruumi kavandamine tähendab, et uue hoone kõrval tuleb läbi mõelda ka selle ümbrus ja seosed ülejäänud linnaga. Kehtestatava planeeringuga loome eeldused nii uue piirkonda teenindava kauplusehoone rajamiseks kui ka tänavavõrgu sidusamaks muutmiseks. Oluline on, et piirkonna arenedes paraneksid ka inimeste liikumisvõimalused, “ ütles linnaplaneerimise eest vastutav abilinnapea Tiit Terik.

„Mul on hea meel, et pikalt seisnud detailplaneering jõudis lõpuks kehtestamiseni. Usun, et see on rõõmustav uudis ka paljudele Põhja-Tallinna elanikele, kes on uut kauplust juba kaua oodanud. Kavandatav kauplus annaks inimestele rohkem valikuid ja võimaluse teha igapäevaseid sisseoste kodu lähedal,“ sõnas Põhja-Tallinna vanem Manuela Pihlap.

Lidl Eesti OÜ-le kuuluvatele kinnistutele Paavli, Sõle ja Manufaktuuri tänava ristmiku juures võib rajada kahekorruselise ja kuni 12 meetri kõrguse kaubandushoone. Hoone teisele korrusele on kavandatud kaupluse müügisaal. Esimesele korrusele tulevad parkimis- ja teenindusalad ning tänava poole avanevad äripinnad.

Paavli ja Manufaktuuri tänava vahele kavandatakse uus sõidu- ja kõnnitee. Samuti on võimalik laiendada Sõle tänava äärset jalg- ja jalgrattateed ning parandada jalakäijate ja ratturite liikumisvõimalusi.

Kaubandushoone juurde võib rajada kuni 95 parkimiskohta, millest üle poole on kavandatud hoonesse.

Lidl Eesti OÜ-ga sõlmitud lepingu kohaselt tagab arendaja avalikuks kasutamiseks mõeldud teede, haljastuse ja tänavavalgustuse rajamise ning panustab piirkonna avalike rajatiste ehitamisse.

Detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringu ja Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga.

Kinnisvarakool & koolitus: Korteriühistu revisjonikomisjoni töö praktikas

Luminor: Ekspert selgitab: mis on hüpoteek ja miks on see suurem kui kodulaenu summa?

LuminorKodulaenu taotledes võib kokku puutuda erialaterminitega, mille tähendus ei ole kohe esmapilgul selge. Üks neist on hüpoteek, mis seatakse notariaalse tehingu käigus laenu tagatiseks olevale kinnisvarale. Luminori kodulaenude valdkonna arendusjuhi Margit Volti sõnul aitab hüpoteegi seadmine kaitsta nii ostja kui ka panga huve.

Hüpoteek on kinnisvarale seatav tagatis, mis annab pangale kindluse, et laen makstakse tagasi. See seatakse juhul, kui kodu ostmiseks ei ole kogu vajalikku summat ning pank annab puuduoleva osa laenuna. Laenu tagamiseks seatakse ostetavale kinnisvarale hüpoteek, mis kantakse notariaalse tehingu käigus kinnistusraamatusse.

„Kindlasti ei tähenda see, et pank oleks kinnisvara omanik, vaid vara kuulub endiselt ostjale. Hüpoteek annab pangale õiguse kasutada kinnisvara tagatisena juhul, kui laenu tagasimaksmisega peaks tekkima probleeme,“ selgitas Volt.

Laenutaotlejatel võib aga tekkida küsimus, et miks on hüpoteegisumma laenusummast suurem. Eksperdi sõnul ei kata hüpoteek ainult esialgset laenusummat, vaid annab pangale tagatise ka võimalike täiendavate nõuete katmiseks, mis võivad tekkida laenu tagasimaksete takerdumisel. Sinna alla võivad kuuluda näiteks tasumata intressid, viivised ja muud laenulepinguga seotud kulud.

„Tavapäraselt korrutatakse laenusumma koefitsiendiga 1,3, mis tähendab, et 100 000 euro suuruse laenu korral on hüpoteegisumma 130 000 eurot. See ei võrdu aga kliendi tegeliku võlakohustusega panga ees, vaid näitab tagatise maksimaalset ulatust,“ märkis Volt.

Tavaliselt seatakse hüpoteek sama notariaalse tehingu käigus, mil kinnisvara ostetakse, kuid hüpoteeki võib vaja minna ka olukorras, kus kodu on juba olemas, aga selle tagatisel soovitakse võtta laenu suuremateks renoveerimistöödeks. „Sellisel juhul ostutehingut ei kaasne, kuid hüpoteegi seadmiseks tuleb siiski notari juures käia, et pangale vajalik tagatis seada. Laenu ei maksta välja enne, kui hüpoteegi seadmisega seotud notariaalne tehing on sõlmitud.“

Kui kodulaen on tagasi makstud, ei kao hüpoteek automaatselt, vaid jääb kinnistusraamatusse tühjaks hüpoteegiks. Luminori kodulaenude valdkonna arendusjuhi sõnul ei ole mõistlik seda kohe kustutada, vaid esmalt tasub mõelda läbi oma järgmiste aastate plaanid. „Kui olemasolevat kodu soovitakse lähiaastatel kasutada uue laenu tagatisena, võib juba kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi kasutamine olla soodsam kui täiesti uue hüpoteegi seadmine,“ märkis Volt.

Samuti võib olemasoleva hüpoteegi üle anda ühelt pangalt teisele, kuid sellisel juhul muudetakse hüpoteegiga tagatavaid nõudeid ning kui olemasolevast hüpoteegist uue laenu tagamiseks ei piisa, seatakse vajadusel täiendav hüpoteek. Kui aga siiski on kliendil soov hüpoteek kustutada, tuleks sellest pangale teada anda. Kustutamise saab teha kas notari juures või kinnistusraamatu iseteenindusportaalis.

Kinnisvarakool: Kasutusluba praktikas – vajalikud dokumendid, menetlus ja probleemide lahendamine

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Võtmed postkasti ja kõik?

Evi HindpereÜürnik leiab uue kodu, kolib välja ja parimal juhul teatab üürileandjale, et tema jaoks on üürisuhe lõppenud. Võtmed jäetakse postkasti või antakse naabrinaise kätte ning üüri enam ei maksta.

Kas nii saabki?

Tähtajaline üürileping on üldjuhul mõlemale poolele siduv kokkulepitud tähtaja lõpuni. Kui üürnik soovib lepingust varem väljuda, tuleb tal jõuda üürileandjaga kokkuleppele või kasutada seaduses ette nähtud alust lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks.

Riigikohus on seda põhimõtet selgitanud korduvalt. Võlaõigusseaduse § 296 lg 3 kohaselt peab üürnik maksma üüri ka aja eest, mil ta ei saanud eluruumi kasutada temast endast oleneval põhjusel, näiteks oma äraoleku tõttu.

Riigikohus on selgitanud, et kui üürnik on üürilepingu kehtetult üles öelnud ja lõpetanud üüripinna kasutamise, ei vabasta see teda iseenesest üüri maksmise kohustusest.

Kui eluruum antakse üürile uuele üürnikule ja üürileandja hakkab saama selle eest üüritulu, lõpeb ka endise üürniku tasu maksmise kohustus, kuna üürileandjal ei ole õigust saada sama ajavahemiku eest põhjendamatult topelttasu.

Ka võtmete postkasti jätmine või naabrinaisele üleandmine ei lõpeta üürilepingut ega taga iseenesest eluruumi nõuetekohast tagastamist.

Selline käitumine võib tekitada ka riske omaniku varale. Üürileandjal puudub kindlus, kelle valdusesse võtmed tegelikult satuvad ja kes saab eluruumi siseneda. Kui selle tagajärjel tekib kahju, võib järgneda täiendav vaidlus vastutuse ja kahju hüvitamise üle.

Eluruumi tagastamine tuleb korraldada nii, et oleks selge, millal ja millises seisukorras eluruum üürileandjale üle anti ning millised võtmed tagastati.

Kokkuvõtteks – üürnikul on õigus oma elukorraldust muuta, kuid see ei tähenda, et ta saaks ühepoolselt lõpetada kõik üürilepingust tulenevad kohustused. Enne väljakolimist tasub veenduda, et leping lõpeb õiguspäraselt ja eluruum antakse korrektselt tagasi.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
info@kinnisvarajurist.ee
www.kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Kinnisvarakool: Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine praktikas

RMK korraldab pärandniitude rendipakkumise esimest korda sügisel

RMKRiigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on seni korraldanud pärandniitude rendiõiguse enampakkumisi kevadel. Tänavu toimub rendipakkumine esimest korda sügisel, mis annab hooldajatele rohkem aega järgmise hooldusperioodi tegevuste kavandamiseks ja ettevalmistamiseks.

Enampakkumine on alanud ja kokku on väljas 68 pärandniitude hooldusobjekti kogupindalaga 622 hektarit. Valikus on nii varem rendis olnud kui ka uusi alasid üle Eesti. Enampakkumisel leidub rannaniite, loopealseid, puisniite, lamminiite ja teisi väärtuslikke pärandkooslusi, mille hooldamine aitab säilitada Eesti liigirikkaid poollooduslikke kooslusi ja traditsioonilisi kultuurmaastikke. Märkimisväärse osa pakkumisele tulevast pindalast moodustavad Matsalu piirkonna niidud, kus hoolduse järjepidevus on looduskaitseliselt eriti oluline.

RMK kinnisvaraosakonna juhi Karl Männi sõnul võimaldab sügisene enampakkumine maa kasutajatel oma tegevusi paremini planeerida.

„Pärandniitude hooldamine nõuab ettevalmistust ja sageli kokkuleppeid loomapidajate ning teiste koostööpartneritega. Kui rendilepingud sõlmitakse juba talvel, jääb hooldajatel rohkem aega järgmiseks hooajaks valmistuda ja kevadel saab töödega kohe alustada. Uus ajastus aitab nii tagada ka pärandniitude hoolduse järjepidevuse,“ ütles Mänd.

Enampakkumise tingimused jäävad kevadiste enampakkumistega võrreldes samaks. Alates 2025. aastast toimuvad pärandniitude rendi enampakkumised riigimaa elektroonilises oksjonikeskkonnas. Alghind on kuni ühe hektari suurustel aladel 10 eurot ning suurematel aladel 10 eurot hektari kohta.

Lõplik renditasu kujuneb enampakkumise käigus turutingimustes. Enampakkumisel osalemiseks tuleb tasuda 10-eurone osavõtutasu iga rendiobjekti kohta, mis katab enampakkumise korraldamise kulud.

Pakkumisi saab esitada kuni 10. detsembrini 2026 kell 10.00. Pärast enampakkumise lõppemist on eelisõigust omavatel isikutel viis tööpäeva aega vastava avalduse esitamiseks.

Tulemused kinnitatakse 2027. aasta jaanuari alguses, mille järel alustatakse lepingute sõlmimisega.

Pärandniitude rendi enampakkumise põhimõtete ja tingimustega saab tutvuda RMK varasemates selgitustes ning enampakkumisele registreeruda riigimaa oksjonikeskkonnas aadressil www.riigimaaoksjon.ee. Maarendiga seotud dokumendid on kättesaadavad RMK veebilehel. Küsimuste korral saab pöörduda aadressil rmkplk@rmk.ee.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on Eesti metsa ja elurikkuse hoidja ning kasvataja üle põlvkondade. RMK loob tegevusega head elukeskkonda Eesti inimestele ja hoiab looduse mitmekesisust – selleks, et iga eestimaalane saaks elada elusamat elu. RMK-s töötab rohkem kui 500 spetsialisti üle Eesti, kes panustavad metsauuendusse, looduskaitsesse, puhkevõimaluste arendamisse ja tasakaalustatud metsamajandamisse.

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Tallinn: Tallinn suurendab planeerimisvõimekust ja investeerib ajaloolise linnaruumi säilimisse

www.tallinn.eeTallinna 2027. aasta eelarves on ette nähtud vahendid uue üldplaneeringu koostamiseks, detailplaneeringute menetlemise kiirendamiseks ning ajalooliste ehitiste ja linnaruumi korrastamiseks.

„Linna areng ei mahu ühte eelarveaastasse. Tallinna tuleb planeerida tervikuna, mitte ainult tänaste vajaduste järgi. Peame mõtlema nii sellele, millist Tallinna tahame näha paarikümne aasta pärast, kui ka sellele, mida saame juba praegu paremaks muuta. Uus üldplaneering aitab meil neid kahte vaadet ühendada ja teha otsuseid, mis arvestavad linna arenguga ka pikemas perspektiivis,“ ütles abilinnapea Tiit Terik.

Uus üldplaneering aitab kavandada Tallinna arengut tervikuna – kus inimesed elavad ja töötavad, kuidas nad liiguvad ning kui hästi on kodu lähedal kättesaadavad teenused ja rohealad. Planeeringu koostamisse kaasatakse ka elanikke, et arvestada eri piirkondade vajaduste ja ootustega.
2027. aastal valmivad üldplaneeringu koostamiseks vajalikud vanalinna analüüs, sini-rohevõrgustiku uuring ning võimaliku Tallinna-Helsingi tunneli, metroo ja linnakeskuste ruumilist arengut käsitlev analüüs. Aasta lõpuks on kavas jõuda üldplaneeringu eskiislahenduseni.

Detailplaneeringute menetlemise kiirendamiseks suurendatakse linnaplaneerimise ameti võimekust ning arendatakse planeeringute ja ehitusprojektide registreid. Muudatuste eesmärk on resursi lisamisega muuta menetlused kiiremaks kvaliteedis kaotamata.

Jätkub ka linnale oluliste avalike objektide detailplaneeringute koostamine. 2027. aastal on kavas lõpule viia Kivimäe Põhikooli, Tallinna Päikesejänku Lasteaia ja Veerenni tn 20 uue lasteaia detailplaneeringud. Alustatakse nt Mardi tänava lasteaia ning Paasiku tänava lasteaia ja põhikooli detailplaneeringute koostamisega

Ajaloolise linnaruumi hoidmiseks kavandatakse muinsuskaitseinvesteeringuteks 2,15 miljonit eurot. Sellest 1,5 miljonit eurot on ette nähtud linnamüüri ja bastionide korrastamiseks, 250 000 eurot Toompea tugimüüri ja sama palju dominiiklaste kloostri kompleksi töödeks ning 150 000 eurot Pirita kloostri varemete korrastamiseks. Lisaks jätkub ajalooliste hoonete restaureerimise toetamine, sealhulgas kirikurenessansi programm. Selleks on kavandatud ligi 1,46 miljonit eurot.

Tallinna 2027. aasta eelarve eelnõu kogumaht on 1,3 miljardit eurot, millest investeeringud moodustavad 168 miljonit eurot. Eelarve eelnõu on esitatud Tallinna linnavolikogule vastuvõtmiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Tööturu taastumine on kolmandas kvartalis olnud oodatust aeglasem

Majandus ja KommunikatsiooniministeeriumStatistikaameti andmetel tõusis 15–74-aastaste töötuse määr 2026. aasta III kvartalis 7,9%-ni. See on 1,3 protsendipunkti rohkem kui eelmises kvartalis ja 0,8 protsendipunkti rohkem kui aasta tagasi. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Kirsti Meleski sõnul näitavad värsked andmed, et tööturu taastumine kulgeb prognoositust aeglasemalt, kuid erinevate andmeallikate koosvaates püsib tööturg stabiilne.

Töötuse kasvu taga on eelkõige hõive vähenemine

III kvartalis oli Statistikaameti andmetel töötuid 58 700, mida on 9700 võrra rohkem kui II kvartalis. Samal ajal vähenes hõivatute arv 8500 võrra. Tööhõive määr langes 67,7%-ni, mis on 0,9 protsendipunkti vähem kui eelmises kvartalis. Sealjuures püsis tööhõive maht sisuliselt muutumatuna. Tööjõus osalemise määr püsis sisuliselt muutumatuna, tõustes 73,4%-lt 73,5%-ni. Eesti püsib endiselt nende riikide seas, kus tööjõus osalemine on Euroopa üks kõrgemaid, samuti on võrreldes teiste Euroopa riikidega kõrge tööhõive määr. Ka töötuse määr on Euroopa riikide võrdluses kõrgemate seas kuivõrd suur osa tööealisest elanikkonnast soovib ja on valmis tööturul osalema.

Registriandmed näitavad tööturu suhtelist stabiilsust

Tööjõu-uuringu kõrval jälgib ministeerium regulaarselt registripõhiseid tööturuandmeid. Nende järgi vähenes töökohtade arv III kvartalis aastatagusega võrreldes keskmiselt vaid 0,1%. See näitab, et registrite põhjal on töökohtade arv püsinud aasta lõikes stabiilne ja suurt töökohtade arvu langust ei paista. Töötukassa andmed näitavad ka muutusi registreeritud töötute arvus, st nende töötute arvus, kes on pöördunud Töötukassasse ja end töötuna arvele võtnud. Registreeritud töötuse määr langes III kvartalis 5,5%-ni, mis on madalaim tase alates 2020. aastast. 2025. aasta tööjõu-uuringu andmetel otsis Töötukassa kaudu tööd 65% kõigist töötutest. Varasemad andmed näitavad, et registreerimata töötute seas on keskmisest rohkem noori ja lühikese töötuse kestusega inimesi, kes otsivad tööd iseseisvalt. See aitab selgitada, miks üldine töötus võib suureneda ka siis, kui registreeritud töötus langeb.

Kuigi vahest tundub, et eri andmeallikad räägivad erinevat lugu, tuleb arvestada, et need täiendavad teineteist ja tööturu olukorrast ülevaate natuke erinevate nurkade alt. Statistikaameti küsitluspõhine tööjõu-uuring võimaldab näha ka neid tööturu muutusi, mis registriandmetes alati ei kajastu. Samuti võimaldab ühtne metoodika võrrelda Eesti tööturu arenguid teiste Euroopa riikidega. Registriandmed annavad omakorda täpse ja kiire ülevaate registreeritud töötuse ning töökohtade arvu muutustest. Seetõttu vaatame tööturu olukorra hindamisel kõiki andmeallikaid koos, et saada võimalikult terviklik pilt hetkeolukorrast.

Noorte töötus püsib endiselt kõrge

15–24-aastaste töötuse määr tõusis III kvartalis 23,7%-ni ja ei ole langusse pöördunud. Noorte andmete puhul võib kvartaalne töötuse määr olla väga kõikuv, kuid sellest olenemata vajab noorte töötus vajab jätkuvat tähelepanu. Samas suurenes ka noorte tööturul osalemine, st tööturule sisenes ka rohkem noori.

Noorte töötuse määr on ülejäänud elanikkonnast kõrgem ning esimese töökogemuse saamine võib olla keeruline. Oleme viimase aasta jooksul pööranud sellele eraldi tähelepanu: tugevdanud Töötukassa noorte nõustamist, muutnud alaealiste töötamise reegleid paindlikumaks ning toetanud sel aastal 1000 täiendava õpilasmaleva koha loomist. Samuti toetame Noortegarantii tugisüsteemi kaudu noorte jõudmist haridusse ja tööle. Soovime, et noortel oleks lihtsam saada esimene töökogemus ja alustada iseseisvat tööelu ja otsime täiendavaid lahendusi, et noorte tööle saamist toetada.

Tööturu taastumine on prognoositust aeglasem

III kvartali 7,9% töötuse määr oli kõrgem kui peamistes 2026. aasta majandusprognoosides eeldatud. Tulemus ei ole Eesti viimaste aastate võrdluses erakordne, kuid see ei kinnita senist ootust, et töötus hakkab 2026. aastal järk-järgult vähenema. Samas oli Töötukassa andmetel III kvartalis igal kuul pakkumisel üle 5000 vaba töökoha ja on 2026. aastal järjepidevalt kasvanud. Töö leidmise võimalusi tekib juurde ja annab signaali, et majanduse kasvamise jätkudes hakkab ka töötus järk-järgult vähenema. Majanduse paranemine ei kajastu tööturu näitajates alati kohe, sest ettevõtted võivad olla uute töötajate värbamisel ettevaatlikud. Meie ülesanne on toetada töö kaotanud inimeste võimalikult kiiret naasmist tööle Töötukassa toel ning pöörata eraldi tähelepanu inimestele, kellel on töö leidmine keerulisem.

Taust:

  • Eesti tööjõu-uuring on valimipõhine küsitlusuuring, mis järgib Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni metoodikat. Töötuks loetakse inimene, kes ei tööta, otsib aktiivselt tööd ja on valmis kahe nädala jooksul tööle asuma.
  • Registreeritud töötus hõlmab Töötukassas töötuna arvel olevaid inimesi. Kõik tööjõu-uuringu järgi töötud ei registreeri end Töötukassas ning kõik registreeritud töötud ei ole tööjõu-uuringu järgi töötud.
  • III kvartalis oli 15–74-aastaste tööjõus osalemise määr 73,5%, tööhõive määr 67,7% ja töötuse määr 7,9%. Hõivatuid oli 683 100, töötuid 58 700 ja tööjõudu kokku 741 800.
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Tehisintellekt kinnisvaramaakleri igapäevatöös – praktilised tööriistad ja lahendused

Priit KallasTehisintellekt aitab kinnisvaramaakleril säästa aega, vähendada rutiinset tööd ja muuta igapäevased tööprotsessid tõhusamaks. Koolitusel „AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused“ saad teada, kuidas kasutada AI-d kinnisvarakuulutuste ja turundussisu loomisel, andmete analüüsimisel, kliendisuhtluses ning personaalsete müügipakkumiste koostamisel. Tutvud erinevate tööriistade ja nende võimalustega ning saad ülevaate ka tehisintellekti piirangutest.

Koolitus sobib kinnisvaramaakleritele, kinnisvaraarenduse turundus- ja müügispetsialistidele ning kõigile, kes tegelevad kinnisvara müügi või turundamisega. Koolituse viib läbi Priit Kallas, Dreamgrow digiagentuuri asutaja ja strateeg, kes jagab praktilisi näiteid AI rakendamisest igapäevatöös.

Koolitus toimub 25.11.2026 kell 10.00–13.15 hübriidõppena – osaleda saab nii Kinnisvarakooli klassiruumis Tallinnas kui ka MS Teamsi vahendusel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Eluruumi üürimise ABC

Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2026. aasta oktoobri seisuga

Baltic HorizonBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2026. aasta oktoobri lõpu seisuga kasvas 0,4352 euroni osaku kohta (30. september 2026: 0,4323 eurot). Fondi puhasväärtus kasvas kuu lõpuks 98,6 miljoni euroni (30. september 2026: 97,9 miljonit eurot).

2026. aasta oktoobri lõpus viis sõltumatu kinnisvarahindaja läbi North Star büroohoone uue hindamise. 31. oktoobri 2026 seisuga kasvas Baltic Horizon Fondi portfelli õiglane väärtus 216,0 miljoni euroni (31. detsember 2025: 208,9 miljonit eurot). Fondi ülejäänud kinnisvarainvesteeringud hinnatakse ümber neljandas kvartalis ning nende väärtus võib nii suureneda kui ka väheneda. Ümberhindluse mõju arvestamata oleks Fondi osaku puhasväärtus 2026. aasta oktoobris suurenenud 0,4326 euroni. Hindamiste kokkuvõte avaldatakse Fondi kodulehel. Täpsem info avaldatakse kvartali vahearuandes.

2026. aasta oktoobris oli Fondi konsolideeritud puhas renditulu 1,1 miljonit eurot (2026. aasta septembris: 1,2 miljonit eurot).

2026. aasta oktoobri lõpus moodustasid Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 8,3 miljonit eurot (30. september 2026: 8,3 miljonit eurot), millest 3,6 miljonit eurot on piiratud kasutamiseks vastavalt laenulepingutes sätestatule.

31. oktoobri 2026 seisuga on Fondi konsolideeritud varade kogumaht 226,2 miljonit eurot (30. september 2026: 225,5 miljonit eurot).

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Statistika: suurima panuse uue elamufondi loomisse annavad korterelamud

Tõnu Toompark, Kinnisvarakooli konsultant ja koolitaja

Statistikaameti andmetel valmis 2025. a Eestis 6059 eluruumi. See teeb keskmiselt 4,42 eluruumi 1000 elaniku kohta. Aasta varasemalt sai 1000 elaniku kohta kasutusloa 4,23 eluruumi. Seega on kasv 4,6%.

Suurima panuse uute eluruumide valmimisse annavad korterelamud. 2025. a valmis Eestis kokku 3532 eluruumi korterelamutes. See teeb 2,58 eluruumi 1000 Eesti elaniku kohta.

Tähtsal kohal on üksikelamute ehitamine, mis toimub valdavalt omatarbeks. Üksikelamutes asuvate eluruumide valmimine tõi juurde 1,32 eluruumi 1000 Eesti elaniku kohta. Rida- ja kaksikelamute panus 1000 elaniku kohta valminud eluruumide arvule oli 0,52.

Pole üllatus, et Tallinna ja Harjumaa elamuarendus on Eesti keskmisest aktiivsem ja seda ennekõike korterelamute valmimise vaatest. Harju maakonnas sai 2025. a kasutusloa 5,9 eluruumi 1000 elaniku kohta. Selle hulgas 4,0 eluruumi asusid korterelamutes.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC – põhimõtted, meetodid ja turuväärtus

Civinity ja juhtkond ostavad Stell Eesti

StellStell Eesti AS-i juhtkond ja Leedu kontsern Civinity sõlmisid lepingu, millega nad ostavad Stelli senistelt suuromanikelt nende osaluse. Civinity saab Stelli strateegiliseks partneriks, kellega kaasneb tugev tehnohoolduse ja inseneeria kompetents. Stell jätkab Eestis sama nime, juhtkonna ja meeskonnaga.

Juhtkonna osalus hakkab kuuluma tegevjuhile Mikk Sillamaale, finantsjuhile Kaur Õllekule ning müügi- ja ostudirektorile Margus Vällingule. Ettevõtte nimi, bränd, organisatsioon ja klienditeenindus jäävad samaks. Tehingu hinda pooled ei avalda.

261116 Civinity ja juhtkond ostavad Stell EestiDeividas Jacka, Civinity

„Viimase seitsme aastaga oleme näidanud, et Eesti turul saab üles ehitada tugeva ja kasvava kinnisvarahooldusettevõtte. Nüüd teeme järgmise sammu. Me ei muuda seda, mis teeb Stelli tugevaks: inimesed, kliendisuhted ja kohaliku turu tundmine jäävad meie töö keskmesse. Saame juurde strateegilise partneri, kelle kogemused tehnosüsteemide ja inseneeria vallas ning investeerimisvõimekus aitavad meil kiiremini areneda,“ ütles Stelli tegevjuht ja juhatuse liige Mikk Sillamaa.

„Civinity jaoks tähendab see enamat kui uuele turule sisenemist. Stelli lisandumise järel on meil meeskonnad kõigis kolmes Balti riigis ja võimekus teenindada kliente, kelle kinnisvara asub kogu regioonis. Mis veelgi olulisem, saame kogenud Eesti meeskonna, kes teab, kuidas seda äri juhtida ja kasvatada. Eesti turule sisenemine annab meile tugevama aluse järgmiseks kasvuetapiks: uurime ka võimalusi Soomes ja Rootsis,“ ütles Civinity asutaja ja juhatuse esimees Deividas Jacka.

Stelli klientidele tähendab omanike vahetus, et Stell saab edaspidi rakendada Civinity kogemust hoonete tehnosüsteemide hooldamisel ja energiatõhususe parandamisel. Äri- ja tööstuskinnisvara omanikud saavad oma hoonete hoolduse korraldada ühe partneri kaudu kõigis kolmes Balti riigis. Igapäevast teenust osutab endiselt igas piirkonnas kohalik meeskond.

Lähiaastatel keskendume digitaalsetele lahendustele, et kinnisvara haldamine oleks klientide jaoks lihtsam ja läbipaistvam,“ ütles Stelli müügi- ja ostudirektor Margus Välling.

Stell Eesti on Eesti suurim kinnisvara hooldus- ja haldusettevõte, mis annab tööd umbes 1500 inimesele seitsmes Eesti linnas. Stell haldab ja hooldab äri- ja eluhooneid ning pakub tehnohoolduse, koristuse, territooriumihoolduse ja energiatõhususe teenuseid. Ettevõtte käive oli 2025. aastal 42,1 miljonit eurot, puhaskasum ligi 1,3 miljonit eurot. Võrreldes 2019. aastaga on käive kahekordistunud. Stell alustas tegevust 1995. aastal ESS Puhastusteenuste nime all. Aastatel 2005 kuni 2019 kuulus ettevõte ISS-i kontserni ja tegutses ISS Eesti nime all. Eesti ja rahvusvahelised erainvestorid ostsid ettevõtte 2019. aastal. Alates 2020. aastast kannab ettevõte Stelli nime.

Civinity on Leedu kontsern, mis pakub elu- ja ärihoonete hooldust ning inseneeria- ja digiteenuseid. Kontsern tegutseb Leedus, Lätis, Suurbritannias, Horvaatias ja Sloveenias, annab tööd 1865 inimesele, haldab 100 000 korterit ja hooldab üle 5000 äriobjekti. Civinityl on üle 1600 ärikliendi, kontsern haldab üle viie miljoni ruutmeetri eluruume ja selle käive ületab 121 miljonit eurot (pro forma tulemused viimase 12 kuu kohta 2026. aasta esimese poolaasta seisuga). Koos Stelliga ulatub kontserni pro forma käive 163 miljoni euroni ja kulumieelne ärikasum (EBITDA) ligi 13 miljoni euroni ning töötajate arv ületab 3000.

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark

Milline vaade: Mustamäe esimene pilvelõhkuja saavutas täiskõrguse

261116 Milline vaade Mustamäe esimene pilvelõhkuja saavutas täiskõrguse 6Tallinnas tähistati Mustamäe uue kõrgeima hoone, 24-korruselise Manhattani torni täiskõrguse saavutamist. Järgmisel aastal valmiva pilvelõhkuja kõige kallimad katusekorterid on ette broneeritud.

Hoone arendaja, AS TTP ehitusdirektori Herki Naruski sõnul avanevad ülemistelt korrustelt kogu linnale seninägemata vaated, mis üllatasid ka ehitajat ennast. „Mustamäe Manhattani eluhoone kerkib Mustamäe Keskuse kõrvale ja sellega ühendusse koos ainulaadse 800-ruutmeetrise katuse-puhkeala, tervise- ja ärihoone ning neljakorruseline parkimismajaga,“ ütles Narusk.

„Manhattani torn ning rajatavad tervise- ja parkimismajad moodustavad koos olemasoleva Mustamäe Keskusega tervikliku kvartali, kus kõik hooned on omavahel ühendatud. Kaubanduse, terviseteenuste ja eluhoone koondumine toetab 5-minuti linna kontseptsiooni – kõik on ühes kohas ja kodust ei pea kinno, poodi või restorani minemiseks isegi siseruumidest väljuma,“ rääkis Narusk.

Mustamäe Manhattani tornmaja müüki nõustava Uus Maa Kinnisvarabüroo konsultandi Ave Klaseri sõnul on suur osa hoone parima vaatega kortereid juba omaniku leidnud. „Praeguseks on ka mõlemad läbi kahe korruse ulatuvad suurlinliku vaatega katusekorterid broneeritud,“ ütles Klaser.

„Mustamäe korterite vastu on praegu ka laiemalt üle keskmise hea nõudlus, mida toetab nii koolide, poodide, ühistranspordi kui Mustamäe töökohtade lähedus. Aastatagusega võrreldes kasvas linnaosas kinnisvara keskmine ruutmeetri hind 6,4% ning tehingute arv 5,7%,“ lisas Klaser.

Mustamäe Manhattani hoonesse tuleb 212 korterit, mille kõrgematel korrustel on suured rõdud. Torni tippu rajatakse kaks läbi kahe korruse 4-toalist penthouse’i. Majja tuleb lisaks luksuslik fuajee, jõusaal, panipaigad, kolm lifti, jalgrattaparklad ning tänavatasandile äripinnad. Manhattani torn valmib 2027. aasta keskpaigas.

261116 Milline vaade Mustamäe esimene pilvelõhkuja saavutas täiskõrguse 1

261116 Milline vaade Mustamäe esimene pilvelõhkuja saavutas täiskõrguse 2

261116 Milline vaade Mustamäe esimene pilvelõhkuja saavutas täiskõrguse 3

261116 Milline vaade Mustamäe esimene pilvelõhkuja saavutas täiskõrguse 4

261116 Milline vaade Mustamäe esimene pilvelõhkuja saavutas täiskõrguse 5

261116 Milline vaade Mustamäe esimene pilvelõhkuja saavutas täiskõrguse 7

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid

Swedbank: Tööturu statistika on vastuoluline

SwedbankStatistikaameti värsked numbrid annavad tööturu olukorrast esmapilgul väga negatiivse pildi. Statistikaameti tööjõu-uuringu järgi vähenes hõivatute arv kolmandas kvartalis aastaga 22 000 inimese ehk 3,1% võrra. Nii palju inimesi elab Eestis näiteks Jõgeva või Valga maakonnas. Hõive kahanes eelkõige teenuste sektoris ja peamiselt Lääne-Eestis. Samal ajal kasvas õppijate, pensionil olijate ja töötute arv. Tööpuudus tõusis 7,9%ni ning oli kõrgem nii eelmise kvartali kui ka mullu sama perioodi tasemest.

Teised allikad näitavad positiivsemat pilti

Teised andmeallikad hõive olulist langust ega tööpuuduse kasvu siiski ei kinnita. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli töökohti septembris aasta tagusega võrreldes vaid 0,2% vähem. Töökohtade arv kahanes kaubanduses ja töötlevas tööstuses, avalikus sektoris see aga kasvas.

Registreeritud töötus on kuue aasta madalaim

Registreeritud töötus langes oktoobri lõpuks 5,3%ni, mis on viimase kuue aasta madalaim tase. Nii väike oli tööpuudus viimati 2020. aasta alguses, enne koroonakriisist tingitud majanduslanguse algust. Samas tuleb arvestada, et kõik tööotsijad ei kvalifitseeru Töötukassa toetustele, mistõttu on registreeritud töötus tavaliselt tegelikust väiksem. Töötukassa andmed näitavad tööpuuduse langust, Statistikaameti uuring aga kasvu.

Majanduse elavnemisele viitab täitmata ametikohtade hulk: Töötukassas oli oktoobris töökuulutusi 21% rohkem kui aasta tagasi. Statistikaameti konjunktuuriuuringu järgi soovisid oktoobris töötajaid juurde palgata vaid ehitusettevõtted. Jaemüüjad ja teenusepakkujad plaanisid aga tööjõudu vähendada.

Kokkuvõttes on tööturu pilt vastuoluline. Küsitlusandmed on valimipõhised ja kõiguvad kvartalite lõikes päris palju. Loodetavasti näitab järgmiste kvartalite statistika ühtlasemat trendi.

Kinnisvarakool & koolitus: Korteriühistu revisjonikomisjoni töö praktikas

Telliskivisse rajatakse uue kontseptsiooniga heaolukeskus

261116 Telliskivisse rajatakse uue kontseptsiooniga heaolukeskus2027. aasta alguses avab Telliskivi TLN uue heaolukeskuse WLLNSS, kuhu koonduvad erinevad liikumise-, treeningu- ja taastumisteenused. Keskus asub ärilinnaku ON-hoone esimesel kahel korrusel, kus hakkavad tegutsema erinevad stuudiod ja treenerid, kelle tegevusvaldkonnad ulatuvad joogast ja pilatesest personaalse jõutreeninguni. Lisaks treeningutele leiab WLLNSS-i ruumide südames koha kohvik, kus hakatakse pakkuma sportliku ja tervisliku elustiiliga külaliste ootustele vastavat toitu.

“Telliskivi WLLNSS-ist saab kaasaegne ja urbanistlik heaolukeskus, kus liikumine, taastumine ja aeg iseendale mahuvad mugavalt argipäevaelu sisse. Siin saavad kokku erinevad treeningud, heaoluteenused ja oma ala professionaalid, kes aitavad igaühel leida just endale sobiva viisi liikuda, taastuda ja tasakaalu hoida. Tegemist ei hakka olema klassikalises mõttes spordiklubiga vaid kohaga, kus ühe katuse alla mahuvad erinevad praktikad, mida kõiki ühendab üks mõte – tunda end oma kehas ja päevas paremini linnakust lahkumata” selgitas Telliskivi TLN-I juht Katrina Šokman.

Kahele korrusele kavandatud keskusesse tuleb seitse eri suuruse ja otstarbega stuudiot.

Oma stuudio avab keskuses Shalini Mody loodudGraceFit, mille valikusse kuuluvad jõu- ja liikuvustreeningud, barre ning tantsulised treeningud. Samuti alustab WLLNSS-is tegevust Eliisabet Valmas’e eestvedamisel KOOR stuudio, mis keskendub reformer-pilatesele ja joogale.

Lisaks püsivatele stuudiotele loob WLLNSS võimalused ka väiksematele tegijatele ja iseseisvatele treeneritele. Osa keskuse stuudiotest on kasutatavad paindlikul põhimõttel, ilma pikaajalise rendikohustuseta. Treeningaegu on võimalik broneerida nii regulaarselt kui ka vastavalt vajadusele veebipõhise broneerimissüsteemi kaudu. Selline lahendus sobib eelkõige personaaltreeneritele, juhendajatele ja teistele liikumisvaldkonna professionaalidele, kes soovivad pakkuda oma teenuseid kvaliteetses keskkonnas, kuid ei vaja või ei soovi päris oma stuudiot.

Peale treeningute on WLLNSS-i kavandatud ka taastumise- ja heaoluga seotud teenuseid.

Lisandub uus tervislikke eluviise toetav kohvik

Keskuse üheks kohtumispaigaks saab kohvik, mille menüü on kavandatud, et nautida saaks maitsvaid ja tasakaalukaid valikuid, mis annavad energiat tegusaks päevaks või aitavad pärast treeningut mõnusalt taastuda.

WLLNSS-i kontseptsioon põhineb erinevate teenusepakkujate koostööl. Telliskivi TLN vastutab keskuse üldise toimimise, ruumide ja ühiste alade haldamise ning keskuse arendamise eest. Teenusepakkujad tegutsevad oma valdkonnas iseseisvalt, tuues keskusesse oma treenerid, spetsialistid ja kliendid.

WLLNSS-i avamine on kavandatud 2027. aasta algusesse.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Statistikaamet: Töötuse määr oli kolmandas kvartalis 7,9%

StatistikaametStatistikaameti andmetel oli 2026. aasta kolmandas kvartalis töötuse määr 7,9%, tööhõive määr 67,7% ja tööjõus osalemise määr 73,5%. Võrreldes teise kvartaliga on töötuse määr taas tõusnud ning tööhõive määr langenud.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Tea Vassiljeva sõnul ei näidanud tööturg kolmandas kvartalis märke majandusolukorra paranemisest. „Pärast vähenemist teises kvartalis on töötuse määr taas suurenenud, teises kvartalis tagasihoidliku kasvu teinud tööhõive määr aga vähenes,“ märkis Vassiljeva.

Hõivatuid oli tänavu kolmandas kvartalis 683 100, mida oli 22 000 inimese võrra vähem kui aasta varem ja 8500 võrra vähem kui teises kvartalis. Tööhõive määr 67,7% oli 2 protsendipunkti võrra madalam kui aasta varem ning 0,9 protsendipunkti võrra madalam kui teises kvartalis.

Kolmandas kvartalis langes tööhõive nii põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi kui ka teenuste sektoris. „Samas paistab tööstuse ja ehituse sektori hõive stabiilne: hõivatute arv ületab eelmise aasta kolmanda kvartali ja pisut ka 2024. aasta näitajat,“ ütles juhtivanalüütik.
Piirkondadest püsis hõivatute arv aasta võrdluses Tallinnas ja Harjumaal ning ka Kesk-Eestis pigem stabiilne, aga vähenes Lääne-, Lõuna- ja Kirde-Eestis.

Tööhõive vähenes enim pensioniealiste seas, kasvas vaeghõivatute arv

Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenes tööhõive eelkõige pensioniealiste (65+ vanuses inimeste), aga ka 15–24-aastaste noorte arvelt, samas on tööturu tuumikusse kuuluvate 25–64-aastaste inimeste tööhõive määr püsinud pigem stabiilne. „Ühelt poolt lubab see tööturu üldist olukorda samuti lugeda pigem stabiilseks, teisalt võib tööea piiridele jäävate vanuserühmade vähenev hõive trendi jätkudes viidata jahenemistendentsile tööturul,“ märkis Vassiljeva. Neid kahte vanuserühma eristab see, et noored kui tööturule sisenev vanuserühm on tööturul aktiivsed, s.t nad tahavad töötada ja otsivad tööd, kuid pensioniikka jõudnud inimesed pigem loobuvad tööotsingutest, väljuvad tööturult ja muutuvad majanduslikult mitteaktiivseteks.

261116 Töötuse määr oli kolmandas kvartalis 7,9%

Vaeghõivatute osatähtsus kõigist hõivatutest suurenes nii aasta kui kvartali võrdluses. Vaeghõivatuteks loetakse osalise koormusega töötavaid inimesi, kes tahaksid töötada rohkem, ning nende arv on viimastel aastatel olnud kolmandas kvartalis pigem madalam. „Seegi näitab, et tööturul on rohkem tööjõu pakkumist, kui seal kasutust leiab,“ märkis Vassiljeva.

Noorte töötuse määr kasvas tööhõivest enam

Küsitlusuuringu andmetel oli kolmandas kvartalis 58 700 töötut, mida oli 4500 võrra rohkem kui aasta varem ning 9700 võrra rohkem kui teises kvartalis. Töötuse määr 7,9% oli suurem töötukassas registreeritud töötute näitajast. „Siinkohal tasub meenutada, et tegemist on kahe erineva teineteist täiendava näitajaga,“ rõhutas Vassiljeva. Nagu tööjõu-uuringu ja töötukassa ühendatud andmed näitavad, on tööjõu-uuringu järgi töötute hulka loetud inimestest viimastel aastatel enam kui pooled ka töötukassas registreeritud töötud, ülejäänud aga otsivad tööd töötukassasse pöördumata. „Samas on osa töötukassas registreeritud töötuid uuringu andmetel majanduslikult mitteaktiivsed ehk nad kas ei otsi aktiivselt tööd või ei saa tööpakkumise korral mingil põhjusel kohe tööle asuda,“ lisas juhtivanalüütik.

Kuna kolmandasse kvartalisse jäi ka suveperiood, suurenes aasta esimese poolega võrreldes üsna ootuspäraselt 15–24-aastaste noorte osalemine tööjõus ja vähenes nende mitteaktiivsus. Muutus oli aga tagasihoidlik ja jäi alla mullusele kolmandale kvartalile. Kui tänavu kolmandas kvartalis oli noorte tööjõus osalemise määr 44,5% teise kvartali näitajast kõigest 1 protsendipunkti võrra kõrgem, siis mullu oli samade perioodide vaheline erinevus 5 protsendipunkti. Noorte tööjõus osalemise kasvu taga on eelmise kvartaliga võrreldes väike hõive kasv, eelkõige aga töötuse kasv.

Noorte töötuse määr 23,7% oli 3,6 protsendipunkti võrra kõrgem kui mullu kolmandas kvartalis ja 1,3 protsendipunkti võrra kõrgem kui tänavu teises kvartalis. „Oodatud kasvu noorte hõives kolmandas kvartalis aga ei paista: hõivatud noori oli 49 800 ehk vaid 300 võrra rohkem kui teises kvartalis ja 5400 võrra vähem kui mullu samal ajal. Noorte tööhõive määr 34% jäi mullusele 4,6 protsendipunkti võrra alla ning oli 2026. aasta teise kvartali näitajast vaid 0,3 protsendipunkti võrra suurem,“ rääkis Vassiljeva.

Tööjõus mitteosalevate ehk majanduslikult mitteaktiivsete 15–74-aastaste arv kolmandas kvartalis esimese kahe kvartaliga võrreldes küll pisut vähenes, kuid eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oli mitteaktiivseid 14 600 inimese võrra rohkem ning tööjõus osalemise määr 73,5% oli aasta varasemaga võrreldes 1,6 protsendipunkti võrra väiksem.

Töötuse määr näitab, kui suur osa majanduslikult aktiivsest rahvastikust ehk tööjõust on töötud. Tööjõu moodustavad hõivatud (s.t inimesed, kes töötavad) ja töötud (s.t inimesed, kes ei tööta, kuid otsivad aktiivselt tööd ja on valmis kahe nädala jooksul tööle asuma). Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastaste hulgas. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastaste hulgas.

Andmed on avaldatud 16.11.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid

EfTEN United Property Fund’i osaku puhasväärtus kasvas oktoobris 0,5% ja oli kuu lõpus 11,71 eurot

EfTENEfTEN United Property Fund teenis oktoobris puhaskasumit 152 tuhat eurot ning 2026. aasta esimese kümne kuuga 929 tuhat eurot (eelmisel aastal samal ajal 2 214 tuhat eurot). Fondi osaku puhasväärtus (NAV) oli oktoobri lõpus 11,71 eurot, kasvades kuuga 0,5%.

Novembris teeb fond investoritele tänavuse aasta teise rahalise väljamakse summas 1 050 tuhat eurot ehk 42,273 eurosenti osaku kohta (ligikaudu 4,5% fondi turukapitalisatsioonist). Sellega ületavad fondi aastased väljamaksed esmakordselt kahe miljoni euro piiri ning moodustavad teist aastat järjest ligikaudu 9% fondi turukapitalisatsioonist.

Fondi 80%-lise osalusega arendusettevõttes Invego Uus-Järveküla OÜ müüdi oktoobris üks ridamaja osa (sõlmiti asjaõigusleping) ning broneeriti üks ridamaja osa. Arendusettevõte teenis kuuga 34 263 eurot kasumit ning alates aasta algusest 885 516 eurot kasumit.

Fondi suurim investeering EfTEN Real Estate Fund 5 teenis oktoobris puhaskasumit 215 972 eurot ning aasta kümne kuuga 2 332 tuhat eurot (eelmisel aastal samal ajal 1 967 tuhat eurot). Seejuures on fond teeninud EfTEN Kristiine OÜ osaluselt selle aasta kümne kuu jooksul 650 tuhat eurot kasumit. See on 67 tuhat eurot rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.

EUPF_dashboard_102026

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus