Eestis jäi tarbijahindade kasvu tipp möödunud aasta augustisse. Kui möödunud aastal kasvasid hinnad keskmiselt veidi üle 19%, siis augustiga ehk viimase kaheksa kuu võrdluses on tõus olnud vaid 4%.

Kiiresti on alla tulnud energia- ja metallide hinnad ning leevenenud on tarneahelatega seotud probleemid. See on aidanud pidurdada ettevõtete müügihindade kasvu. Kui põhiinflatsioon on kindlamal sammul aeglustunud, siis alusinflatsioon, kust on energia ja toit välja jäetud, teeb seda hoopis vaevalisemalt. Tootmissisendite hinnakasvu aeglustumise mõju tarbijahindadele võtab aega.

Hinnatõusu on toetanud tugev nõudlus

Majandus taastus pandeemiast ja majapidamised hakkasid kriisi ajal kogunenud suuri hoiused eelmisel aastal üha rohkem kasutama. Muuhulgas on nõudlust toetanud teisest pensionisambast välja võetud raha. Lisaks sellele tõusid eelmisel aastal palgad nominaalis keskmiselt ligi 12% ja selle aasta alguses isegi üle 13%. Reaalpalk on küll languses olnud, kuid peaks varsti kasvule pöörduma. Tarbimismahtu peaks see aga hakkama suurendama viiteajaga. Kuigi eluasemelaenuide intressid on kiiresti kõrgele tõusnud, saavad majapidamised keskmiselt nendega edukalt hakkama. Eratarbimise maht läks eelmise aasta teisel poolel langusesse ja väheneb ka sel aastal, kuid jooksevhindades on pilt hoopis tugevam. Selle aasta esimeses kvartalis suurenes eratarbimine rahaliselt 14%, samas kui pikaajaline keskmine on olnud 7,5%.

Reaalpalga vähenemise juures on inimeste toimetulekut ja nende nõudlust toetanud tugev tööturg. Eesti tööturul on hõivatute arv tõusnud kõrgeimaks ja tööpuudus on mõõdukas. Inimeste kindlustunne on küll tublisti allpool pikaajalist keskmist, kuid see on juba mitu kuud paranenud. Selle taga on vähenenud inflatsiooniootused ja koos sellega paranev lähiaja väljavaade leibkondade rahalise seisu kohta.

Intressimäärade tõusu mõju ei ole veel täielikult majandusse jõudnud

Euroopa Keskpank (EKP) on küll kiiresti intressimäärasid tõstnud ja koos sellega on kerkinud euribor. Keskpanga rahapoliitika karmistamise mõju pole aga veel täiel määral majandusse jõudnud. Kiiremini mõjutab see finantsvahendust ja kinnisvaraturge, kuid läheb kauem aega, enne kui selle efekt jõuab tööturule ja sealt edasi üldisesse nõudlusesse. Rahapoliitika mõju viiteaja tõttu ei ole praegu võib-olla nii oluline isegi see, kui kõrgele veel EKP oma intressimäärasid tõstab, vaid kui kaua ta hoiab neid senisel kõrgel tasemel.

Inflatsioonile on jõudu andnud ka valitsuste helde fiskaalpoliitika

Inflatsioonile on jõudu andnud ka valitsuste, sealhulgas Eesti valitsuse, helde fiskaalpoliitika. Seetõttu peakski valitsus hoiduma fiskaalpoliitikaga nõudluse ergutamisest, mis võib takistada inflatsiooni aeglustumist või võib isegi aidata kaasa selle kiirenemisele. Valitsuse poolt ettevalmistatavad maksutõusud pidurdavad inflatsiooni aeglustumist, kuid lähiaastate jõuline alampalga tõus survestab palgakasvu ja toetab nõudlust. Samas, kui jätta välja järgmine aasta, peaks nende poliitikate mõju jääma väljapoole kiire inflatsiooni perioodi. Vähemalt praegust prognoosi arvestades.

Kiire hinnatõus seab üha suuremasse ohtu Eesti ettevõtete konkurentsivõime

Isegi, kui me prognoosime selleks aastaks 10% ja järgmiseks aastaks üle 4% tarbijahindade kasvu, on tegemist jätkuvalt kiire inflatsiooniga, mis lisab eelmisel aastal kiiresti tõusnud hindadele oluliselt veel juurde. Eesti hinnatase on paljude arenenud riikidega võrreldes teinud viimase paari aastaga kiirema tõusu ja OECD arvestuse järgi on see jõudnud näiteks 78 protsendini Soome keskmisest hinnatasemest, 82 protsendini Rootsi ja 92 protsendini Saksamaa hinnatasemest. Hispaania keskmisest hinnatasemest oleme juba üle ja Itaaliaga umbes samal tasemel. Nende riikide võrdluses on Eesti hinnatase tõusnud kahe aastaga 11-16 protsendipunkti võrra. Üldine kiire hinnatõus seab üha suuremasse ohtu ka Eesti ettevõtete konkurentsivõime ja halvendab ekspordi taastumist, kui välisnõudlus paranema hakkab.

Kas ettevõtted on liiga ahned?

Viimastel kuudel on maailmas hakatud ettevõtteid süüdistama liigses ahnuses ja kiirele inflatsioonile kaasa aitamises. Baltimaades, kus inflatsioon on olnud Euroopa kiireim, on ka ettevõtete kasumlikkused olnud suurimad. Kas tõesti saab kiire hinnakasvu panna vähemalt osaliselt ettevõtete süüks? Kui vaadata Eesti ettevõtete kasumlikkust, siis on see küll kahel viimasel aastal tõusnud, kuid jääb siiski alla 2017. aasta ja sellele eelnevate aastate kasumlikkusele. Ettevõtete kasumite suurenemisele on aidanud kaasa käibe kiirem kasv võrreldes tööjõukuludega. Ettevõtted said veel eelmisel aastal suunata oma kõrgemad tootmissisendite kulud teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele. Müügihindu tõsteti kiiresti, kuna ootused tootmissisendite kallinemiseks tõusid ja ebakindlus tootmissisendite kättesaadavuse halvenemiseks oli suur.

Ettevõtete kasumlikkuse vähenemine pidurdab inflatsiooni

Kui ettevõtted oleksid töötajate palku veelgi rohkem tõstnud, ei oleks me eelmisel aastal näinud mitte 19% hinnakasvu, vaid tõenäoliselt veelgi kõrgemat tempot. Samuti oleks sel aastal inflatsioon kiirem. Ettevõtete kogukasum ja kasumlikkus sõltuvad paljuski tööjõukulude muutusest. Kuna nõudlus sel aastal nõrgeneb, müügihindade kasv on juba kiiresti aeglustunud, samas kui tööjõukulude kasv püsib tugev, siis annab see löögi ettevõtete kasumitele ja kasumlikkusele. Seda kinnitasid ka Swedbanki uuringus osalenud tööstusettevõtted, kelle hinnangul käive ja kasumlikkus sel aastal langevad. Eesti kõikide majandussektorite hinnakasvu ootused on lähikuudeks kiiresti vähenenud. Ettevõtete kasumlikkuse vähenemine pidurdab aga üldist hinnakasvu.