Adaur.ee: kinnisvaraturg peopesal

Pindi Kinnisvara: Millise Tallinna linnaosa tehingute arv jätkab langemist?

31.07.2020 Adaur.ee

Sildid: arendus, Eesti, Haabersti, hinnad, hoone, Kesklinn, kinnisvara, koroona, korter, kriis, Kristiine, Lasnamäe, leping, linn, linnaosa, maa, maa-amet, Mustamäe, Nõmme, õigus, ostja, Pindi Kinnisvara, Pirita, Põhja-Tallinn, Poola, Tallinn, tehing, turg, turuosa, uusarendus

Koroonakriis tõmbas kevadel korteriturul tugevalt hoogu maha, kuid soojade ilmade tulekutega hakkas ka turg taas kosuma, paraku aga mitte igal pool.

„Ehkki tehingute arv pole päris võrreldav varasemaga, on taastumine olnud siiski märgatav. Uusarenduste puhul sõltub tehinguaktiivsus eelkõige hoone valmimisest ehk sellest, millal juba varem sõlmitud võlaõiguslikud lepingud asjaõiguslikeks vormistatakse. Et turuolukorrast täpsemat aimu saada ja mitte lasta peibutada ennast uusarenduste tehingute arvust, lõime Tallinna esimese poolaasta ainult pruugitud korterite tehingud linnaosade kaupa lahku. Selgub, et vaid ühe linnaosa tehingud ei näita üldse taastumise märki,“ rääkis Sooman.

„See, et Põhja-Tallinnas olid korterid tugevalt ülehinnatud, on aastaid turuosalistes segadust tekitanud. Paraku muutuvad ostjad keerulistel aegadel väga kiirelt väga ratsionaalseks ja allolev tabel illustreerib selgelt, kuidas Põhja-Tallinnas on pruugitud korterite tehingute arv langenud aasta algusest ligi kolm korda,“ sõnas Sooman.

„Väga heaks uudiseks on aga Lasnamäe tehingute arvu kasv, sest see linnaosa on oma suuruse ja suhtelise ühenäolisuse tõttu tegelikult terve Eesti kinnisvaraturu lakmuspaberiks – kui Lasnamäel tehingud ära kaovad ja hinnad langema hakkavad, on aeg turult jooksu panna. Hetkel me selleks põhjust küll ei näe,“ ütles ta.

Sooman lisas, et statistiliselt on tugevas languses küll ka Nõmme linnaosa, kuid seal tehaksegi ajalooliselt vähe korteritehinguid, kuna enamus korteritest paiknevad Männiku asumis, kus on ka pakkumisi väga vähe.

Pruugitud korterite tehingute arv Tallinnas linnaosade kaupa

Allikas: Maa-amet, Pindi Kinnisvara

	Haabersti	Kesklinn	Kristiine	Lasnamäe	Mustamäe	Nõmme	Pirita	Põhja-Tallinn
jaanuar	41	98	25	130	84	30	7	127
veebruar	52	97	46	103	79	26	15	125
märts	50	80	38	131	87	12	14	84
aprill	40	51	19	74	54	19	6	59
mai	28	58	18	76	49	18	12	60
juuni	38	66	28	98	67	11	6	45

https://www.pindi.ee/2020/07/31/millise-tallinna-linnaosa-tehingute-arv-jatkab-langemist/

Swedbank: Tööstussektori langus on taandumas

31.07.2020 Tõnu Mertsina

Sildid: Eesti, eksport, ettevõte, hinnalangus, indeks, kaubandus, kindlustunne, kindlustus, kodu, koroona, kriis, maja, nõudlus, sektor, SKP, statistika, Swedbank, teenus, tööstus, väärtus, võrdlus

Tööstussektori tootmismahud vähenesid juunis 6 protsenti. Meie peamises kaupu eksportivas majandusharus, töötlevas tööstuses, samuti 6 protsenti. Üllatava hüppe, 8 protsenti, tegi energiatootmine, kus suurenesid nii elektri- kui ka soojuse tootmine. Viimati kasvas elektritoodang möödunud aasta jaanuaris.

Elektritoodangu kasvu taga baasefekt

Paljuski on juunis elektritoodangu suurenemise taga baasefekt – möödunud aasta juunis kukkus elektritoodang järsult veel sügavamasse langusesse. Kuigi äriklientide elektritarbimise vähenemine on tasapisi taandumas, siis on taandumas ka koduklientide, kriisi põhjas ja liikumispiirangute ajal olnud, tavapärasest suurem elektritarbimine. Tulemuseks on aastases võrdluses väiksem üldine elektritarbimine.

Juunis suurenes ligi 40% töötleva tööstuse tootmismaht

Kui aprillis ja mais suurenesid tootmismahud vaid kolmes töötleva tööstuse tegevusalas 23-st, siis juunis oli selliseid tegevusalasid juba üheksa. Need üheksa tegevusala moodustasid ligi 40% töötleva tööstuse kogu tootmismahust. Tootmismahtude kasvu vedasid peamiselt toiduainete, keemia-, elektroonika- ja mööblitööstus.

Vaatamata hinnalangusele oli juunis töötleva tööstuse käibelanguse taandumine aga eriti märkimisväärne. Kui mais vähenes töötleva tööstuse käive rahalises väärtuses ja aastases võrdluses 22 protsenti, siis juunis taandus see langus vaid ühe protsendini. Sellise tugeva languse taandumise taga oli baasefekt, kuna eelmise aasta juunis vähenes töötleva tööstuse käive järsult.

Ekspordilangus on taandumas

Juunis taandus ka töötleva tööstuse ettevõtete ekspordikäibe langus – ekspordikäive jäi siis ligikaudu samale tasemele nagu möödunud aasta juunis. Kuigi ka siin oli tegemist ajutise baasefektiga, on ilma seda efekti arvestamata ekspordilangus tublisti vähenenud.

Tööstussektori kindlustunne on paranemas

Tööstuse tootmismahtude languse taandumisest andis märku sektori kindlustustunde paranemine juunis, kusjuures juulis kindlustunde tõus jätkus. Paranemas on selle sektori tootmis- ja ekspordimahtude väljavaade.

Kui juunis oli tööstussektori ekspordikasvu väljavaade veel väga madalal tasemel, siis juulis tegi see näitaja järsu hüppe üles. Samuti on muutunud positiivsemaks ettevõtete hinnang oma eksporditellimuste kohta. Sellest võib järeldada, et juulis tööstussektori tootmismahtude paranemine jätkus.

Tasapisi on paranemas ka välisnõudlus

Euroala – kuhu läheb ligi pool Eesti kaupade ekspordist – ostujuhtide indeks on paranenud. Juulis näitab see nii teenuste sektori kui ka töötleva tööstuse kasvu. Töötleva tööstuse ostujuhtide indeks näitab selle majandusharu kasvu ka USA-s. See tähendab välisnõudluse paranemist.

Kuigi tööstuse kindlustunne on paranenud nii EL-s tervikuna, kui ka meie suuremate kaubanduspartnerite juures, siis ei ole näitaja veel koroonakriisi eelse tasemeni jõudnud.

Eesti majandus on kriisi põhjast tasapisi taastumas

Juuni kohta avaldatud statistika näitas, et Eesti majandus on kriisi põhjast tasapisi taastumas. Tööstussektori tootmismahtude languse taandumise kõrval suurenes jaekaubanduse müügimaht juunis 7%. Kuigi tööstussektoris ja jaekaubanduses loodud lisandväärtus moodustavad ligi viiendiku Eesti SKP-st, siis mõjutab elanike tarbimine jaekaubanduses ligi veerandit SKP-st.

Pindi Kinnisvara: Mis juhtub, kui laenuintressid tõusevad

31.07.2020 Adaur.ee

Sildid: Eesti, Eesti Pank, eluase, eluasemelaen, euribor, Euroopa, intress, kasum, kinnisvara, laen, leping, pank, Peep Sooman, Pindi Kinnisvara, Swedbank, tarbija

Eluasemelaenude puhul on intresside osatähtsust võimatu alahinnata, sest just intressitase määrab, milliseks kujuneb lõplikult igakuine tagasimakse.

Eluasemelaenude intress koosneb kahest komponendid – Euribor ja pangamarginaal. Esimene neist on igapäevaselt muutuv Euroopa suuremate pankade omavaheliste arvelduste intressimäär, teine aga konkreetse laenuandja nn kasum raha välja laenamiselt.

Kõige levinum, 6 kuu Euribor on hetkel suurusjärgus -0,4%, aga tavatarbija jaoks tähendab see nulli. Juunis Eesti pankade poolt väljastatud eluasemelaenude keskmine marginaal oli 2,6% aastas. Kui marginaal jääb tavapäraselt terveks laenulepingu perioodiks samaks, siis Euribori kõikumised peavad aga laenajad tavaliselt kinni maksma (on ka erandeid). Tasub meeles pidada, et Euribor pole alati negatiivne olnud ning vastutustundlik laenaja mõtleb läbi ka stsenaariumid, kui Euribor järsult tõusma peaks hakkama.

„Nii 2000. kui 2008. aastal ületas Euribor lausa 5% künnise, nii et selliste arengutega tuleb igaks juhuks arvestada,“ ütles Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman. „Koostasime seetõttu tabeli, kuhu on toodud praeguse keskmise marginaaliga (2,6%) kaks kõige tavapärasemat eluasemelaenulepingu pikkust koos kolme Euribori määraga, milleks on 0%, 2,5% ja 5%, laenusummaks võtsime 100 000 eurot. Kui summa kahaneb 2 korda, siis kahaneb ka kuumakse täpselt kaks korda ning vastupidi,“ selgitas Sooman. „Nagu näha, siis ainuüksi Euribori tõus 5 protsendile mõjutaks laenu tagasimakse suurust sõltuvalt välja toodud lepinguperioodidest 52-76 protsendi võrra ja selleks peaks iga laenuvõtja valmis olema,“ lisas Sooman.

100 000 eurose eluasemelaenu tagasimaksed sõltuvalt Euribori muutusest

Euribor	Marginaal	Lepingu pikkus	Kuumakse €
0%	2,60%	20 aastat	534,79
0%	2,60%	30 aastat	400,34
2,50%	2,60%	20 aastat	665,49
2,50%	2,60%	30 aastat	542,95
5%	2,60%	20 aastat	811,72
5%	2,60%	30 aastat	706,07

Allikas: Eesti Pank, Swedbanki laenukalkulaator, Pindi Kinnisvara

https://www.pindi.ee/2020/07/31/puust-ette-ja-punaseks-mis-juhtub-kui-laenuintressid-tousevad/

Pindi Kinnisvara: Kuidas kinnisvara hindamisest maksimumi võtta?

31.07.2020 Adaur.ee

Sildid: Andres Teder, arendus, eksperthinnang, hind, kinnistu, kinnisvara, kohus, korter, laen, maja, objekt, omanik, ostja, Pindi Kinnisvara, teenus, turuväärtus, ühistu, väärtus

Kinnisvara eksperthinnangu oskuslikul lugemisel on võimalik saada palju viiteid, kuidas lihtsate nippide ja võtetega oma vara väärtust kohe kasvatama hakata.

Pindi Kinnisvara hindamisteenuse juht Andres Teder ütles, et eksperthinnanguid peetakse ekslikult vajalikuks vaid pangalaenu saamiseks ja oluline on ainult eksperthinnangus toodud väärtus.

„Tegelikkuses on eksperthinnang varaomanikule või ostjale väga pikk spikker selle kohta, mis on konkreetse kinnisvaraobjekti plussid ja miinused ning kuidas need vara väärtust mõjutavad. Sealtkaudu on lihtne edasi tuletada, kuidas objekti väärtust tõstma hakata,“ ütles Teder.

„Kui korter asub esimesel korrusel, siis seda loomulikult kolmandale ei tõsta. Aga kui eksperthinnangus on turuväärtust alandavaks teguriks märgitud näiteks räämas trepikoda, siis ehk oleks aeg see teema ühistu koosolekul tõstatada,“ tõi Teder näite.

„Sama kehtib ka eramajade puhul – ainuüksi mõne õige istiku õigesse kohta mulda pistmine tähendab tulevikus kõrghaljastust, põlvekõrgune hekk enda ja naaberkinnistu vahel loob juba mõne aasta pärast privaatse olustiku ja väikesedki, kuid olulised remonditööd võivad objekti väärtusele lisa anda,“ selgitas ta.

Teder lisas, et eksperthinnangud on täis viiteid, mis aitavad muuta kinnisvaraobjekti terviklikult korrastatud varaks. „Mida vähem vajab objekt lisatöid, seda väärtuslikum see on, sest terviklikkust hindavad kõrgelt ka ostjad, kes valdavas enamuses soovivad soetada endale siiski korras vara, mitte kohustust seal esimese asjana parendustöid teha,“ rääkis Teder.

https://www.pindi.ee/2020/07/31/kuidas-kinnisvara-hindamisest-maksimumi-votta/

Toodangu maht kasvas kolmandikus töötleva tööstuse harudes

31.07.2020 Statistikaamet

Sildid: analüüs, Eesti, ehitus, ettevõte, indeks, kommunikatsioon, maa, maja, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, müük, sektor, statistika, Statistikaamet, tööstus, võrdlus

Statistikaameti andmetel vähenes tööstusettevõtete toodang juunis võrdluses eelmise aasta sama kuuga 6%. Tööstuse kolmest sektorist vähenes toodang töötlevas tööstuses ja mäetööstuses ning kasvas eelmise aasta madalast võrdlusbaasist tingituna energeetikas.

Töötlevas tööstuses toodeti möödunud aasta juuniga võrreldes 6% vähem toodangut. Erinevalt kahest eelnevast kuust oli statistikaameti analüütik Helle Bunderi sõnul juunis siiski näha suundumust toodangu kasvule rohkemates tööstusharudes. „Mõningane kasv toimus kolmandikus töötleva tööstuse harudes. Suurema osatähtsusega tegevusaladest suurenes kasv toiduainete ning arvuti ja elektroonikaseadmete tootmises, vähenes aga metalltoodete ja elektriseadmete tootmine ning puidu töötlemine“ lisas Bunder.

Kogu töötleva tööstuse toodangust 68% müüdi välisturule, ekspordi osa müügist oli suurim elektroonika- ja farmaatsiatoodete tootmises. Korrigeerimata andmetel jäi toodangu müük ekspordiks võrreldes eelmise aastaga samale tasemele ning siseturule vähenes 1%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti juunis võrreldes maiga tööstuses kokku 8% ja töötlevas tööstuses 7% rohkem toodangut.

Energeetika valdkonnas suurenes elektri tootmine võrreldes 2019. aasta juuniga 3% ja soojuse tootmine 2%.

Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trend, jaanuar 2010 – juuni 2020(2015 = 100)

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, juuni 2020 (%)
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmete alusel*	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmete alusel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmete alusel**
KOKKU	7,7	-3,3	-5,5
Energeetika	-7,6	8,1	8,1
Mäetööstus	10,3	-3,7	-3,7
Töötlev tööstus	7,3	-3,5	-6,0
puidu töötlemine ja puittoodete tootmine	-0,1	-2,3	-3,9
toiduainete tootmine	3,7	3,1	1,1
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	23,1	5,9	3,4
metalltoodete tootmine	9,0	0,5	-2,0
elektriseadmete tootmine	1,7	-1,7	-5,4
mööbli tootmine	38,3	13,6	9,5
mootorsõidukite tootmine	35,2	-15,1	-17,2
ehitusmaterjalide tootmine	5,0	-16,6	-18,9
masinate ja seadmete tootmine	-2,6	-16,9	-19,7
keemiatoodete tootmine	7,3	8,0	5,4

* Eemaldatud on kuude tööpäevade arvu erinevus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.
** Eemaldatud on kuude tööpäevade arvu erinevus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Tööstustoodangu indeksi koostamiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Riigi Kinnisvara müüb Põltsamaa jõe kaldal ajaloolist koolihoonet

31.07.2020 Adaur.ee

Sildid: Eesti, ehitis, hoone, kinnistu, kinnisvara, kohus, linn, maa, maakond, maja, mõis, Riigi Kinnisvara, RKAS, Telliskivi

Riigi Kinnisvara pani avalikule enampakkumisele Põltsamaa jõe kaldal asuva ajaloolise tähtsusega koolihoone alghinnaga 71 000 eurot. Pakkumisi kinnistute soetamiseks ootab RKAS 26. augustiks kella 13-ks.

Põltsamaa linnast ca 3 km kaugusel paiknevate kinnistute kogupindalaks on 5140 m². Müügiks olevatel kahel kinnistul – Kaarlimõisa tee 23 ja Kaarlimõisa tee 23a – paiknevad kivi- ning puithoone.

Kinnistu piirneb maalilise Põltsamaa jõega, milles leidub mitmeid kalaliike, nagu näiteks jõeforell, haug ja särg. Põltsamaa linnapaisule on kalade paremaks liikumiseks 2013. aastal avatud kalapääs. Aias kasvavad mõningad viljapuud ja marjapõõsad.

Kaarlimõisa tee 23 kinnistul paikneb 1824-ruutmeetrine kahekorruseline maakivist vundamendiga telliskivihoone, mis on varasemalt olnud kasutusel koolimajana. Ehitis on hilisklassitsistlikus stiilis ning selle kolmnurkne frontoon toetub kõrgetele puidust sammastele.

Kaarlimõisa tee 23a aadressil asub 74 m² pindalaga maakivist vundamendiga ühekorruseline puitmaja, mis on olnud varasemalt kasutuses kooli abihoonena.

Ajalooliselt peetakse koolihoonet kohalikus hariduselus olulist rolli mänginud ehitiseks. Eesti Aleksandri Linnakooli nime kandnud kool avati 20. augustil 1888. aastal vene õppekeelega linnakoolina, kuid kohustusliku õppeainena õpetati ka eesti keelt. 1893-1902 töötas koolis eesti kirjanik ja pedagoog Ernst Peterson-Särgava. Aleksandrikool lõpetas tegevuse 1906. aastal ning alates 1970ndatest kuni selle sulgemiseni asus hoones kutsekeskkool.

Kinnistutest 1,5 km kaugusel paikneb kaunis Kamari paisjärv. Järve ääres asub puhkeala ning hiljuti avatud veespordikeskus, pakkudes võimalust nautida puhkust järvel sportides või harrastada rannas nii rannavõrkpalli kui -jalgpalli.

Müügiinfo https://myyk.rkas.ee/et/muugikuulutused/kaarlimisa-tee23-vike-kamari-kla-pltsamaa-vald-jgeva-maakond.

Uus Maa: Väljakutsed uusarenduste turundamisel

31.07.2020 Kaie Kass-Agcay

Sildid: analüüs, arendaja, arendus, EAS, ehitus, hind, hinnad, kasum, kinnisvara, konkurents, koostöö, maa, maakler, müügiprotsess, müüja, objekt, ostja, portfell, professionaal, projekt, rate, Rimi, strateegia, tööriist, turundus, Uus Maa, uusarendus, väärtus, vahendus, vahendustasu

Uusarendusi kerkib palju ning konkurents ostjate nimel on suur. Et teiste seas silma paista, on vaja suuri kogemusi, häid müüjaid ja professionaalset turundust. Toon järgnevalt välja suurimad väljakutsed, mis kerkivad esile iga uue arendusprojekti müügiprotsessi ja turundamise planeerimisel.

Pikk ehitusaeg

Mängib rolli eriti siis, kui ehitus algab mastaapsete maa-aluste töödega, mille käigus kõrgusesse midagi ei kerki. Sellisel juhul on eelmüügi ajastus ülioluline, sõltudes paljudest nüanssidest, mida oskab arvestada kogenud turundus- ja müügitiim. Kuna täna on turul pakkumisi küllaga, ei ole realistlik oodata, et enne ehituse algust müüakse “paberilt” pool mahust maha.

„Sa oled mul teine“

Kui keegi on enne juba seda arendust müünud, tekib paratamatult küsimus, miks vahetatakse poolel teel hobuseid. Tavaliselt on põhjuseks ebarahuldav müügitempo, koostöö või turundus. Mistahes projekti ülevõtmine tähendab turunduslikult alati keerulisemat ning mõnikord ka ajakulukamat lähenemist kui projektiga nullist alustamine. Sestap on oluline kohe alguses valida koostööpartner, kelle osas ollakse veendunud, et neil on võimekus projekti edukalt müüa ning turundada.

Alati leidub keegi, kes teeb odavamalt

Tihti valitakse koostööpartner selle põhjal, kes kõige väiksemat vahendustasu küsib. Alati leidub keegi, kes portfelli täitmise eesmärgil on nõus tegema tööd alla turu keskmise tasu eest. Madal vahendustasu tähendab mittemotiveeritud müügitiimi, kellel ei ole ressurssi turundusse investeerida ega ka huvi teha koostööd teiste büroode maakleritega. Kaotavad kõik.

„Aga nad tegid meile kõige paremad hinnad“

Kui arendaja paneb omavahel konkureerima mitu kinnisvarabürood ja üks neist teeb objektile teistest oluliselt kõrgemad müügihinnad, siis tuleks korra aeg maha võtta ning analüüsida, millele selline hinnastamine põhineb. Tavaliselt ”võidetakse” kõrgemate müügihindade pakkumisega hange. Arendaja kõrgem kasumilootus luhtub aga kohe, kui selgub, et nende hindadega siiski ei ole võimalik müüa ja need tuleb „maa peale“ tagasi tuua. Kaotatud on väärtuslik aeg ja ostjad, kes esimesi hindu nähes selle projekti oma ostunimekirjast kohe maha tõmbasid.

„Las kõik müüvad“

Tsiteerin ühte arvamust, mida aeg-ajalt ikka kuuleme: “Kui projekti müüb mitu kinnisvarabürood, siis hakkavad nad omavahel konkureerima, et edukamalt müüa.” Ei hakka! Taas jõuame mittemotiveeritud maaklerite juurde. Kui soovitakse elutervet konkurentsi, siis selle tekitamiseks on kogenud maakleribürool teisi, suur hulk hästi toimivaid hoobasid.

Kokkuvõtteks

Kui olete otsimas oma uuele arendusele müügipartnerit, valige alati üks ja kindel tegija, kes on professionaalne, oskab argumenteerida, miks on tema valitud strateegia teistest edukam ning omab suurt hulka turunduslike tööriistu ja kogenud maaklereid, et müügiprotsess oleks edukas.

Kaie Kass Agcay
Uus Maa Kinnisvarabüroo turundusjuht

Pindi Kinnisvara: Turul valitsevad optimism ja pessimism segamini

31.07.2020 Adaur.ee

Sildid: Eesti, kindlustunne, kinnisvara, maja, õigus, Peep Sooman, pere, Pindi Kinnisvara, plaan, prognoos, sektor, tarbija, tehing

Tarbijate kindlustunne on langenud viimase 8 aasta madalamasse punkti. Ehkki kardetakse riigi majandusliku olukorra halvenemist ja välditakse püsikaupade ostmist, siis enda rahamurede suurenemisesse järgmise aasta jooksul ei usuta.

Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt igakuiselt mõõdetav tarbijate kindlustunde indikaator kukkus juunis tasemele -22 ja juulis tasemele -15 (ajalooline keskmine on -7), viimati oli nii madal tase 2012. aastal.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman sõnas, et peamiselt veavad indikaatori alla inimeste mure riigi majandusliku olukorra pärast ja järsult tõmmatud pidur püsikaupade ostuplaanidele.

„Üllataval kombel aga ei kajastu tulemustest eriti, et inimesed enda pere rahandusliku olukorra pärast ülearu muretseks,“ sõnas ta. „2020. aasta suvi ongi erakordne oma polaarsete emotsioonide tõttu – on inimesi, kes usuvad, et hullem on möödas ja on inimesi, kes usuvad, et tõelised majandusprobleemid pole meieni veel jõudnudki,“ selgitas Sooman. „Kinnisvarasektori jaoks tähendab selline lainetus, et tehinguid tehakse turul vähem, sest paljude inimeste usk on vankuma löönud. Kellel lõpuks õigus on, näitab aeg, kuna prognooside tegemine on jätkuvalt küllaltki tänamatu tegevus,“ lisas ta.

https://www.pindi.ee/2020/07/31/turul-valitsevad-optimism-ja-pessimism-segamini/

“Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku uus rakendus- ja kohtupraktika” toimub 17/09/2020

31.07.2020 Margot Toompark

Sildid: arhitekt, detailplaneering, ehitus, ettevõte, hind, hindaja, infrastruktuur, Kesklinn, kinnisvara, Kinnisvarakool, kodu, kohus, koolitus, linn, maa, maakler, Margot Toompark, müük, omavalitsus, planeerimisseadus, planeering, projekt, projekteerija, Raul Keba, Rimi, seadus, Tallinn, ülevaade, valitsus

Koolitus “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku uus rakendus- ja kohtupraktika” toimub Kinnisvarakoolis 17/09/2020. Koolituse eesmärk on anda värske ülevaade planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamisest praktikas ning tutvustada uuemaid planeerimis- ja ehitusvaldkonna kohtulahendeid.

Koolitus on suunatud:

riigi- ja kohaliku omavalitsuste ametnikud, kes tegelevad planeerimise ja ehitamise valdkonnaga;
kinnisvara arendamisega tegelevate ettevõtete spetsialistid, sh maaklerid, hindajad jne;
ehitusettevõtete spetsialistid, kes tegelevad igapäevaselt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse küsimustega;
arhitektid ja projekteerijad;
muud valdkonnast huvitatud isikud.

Koolitus annab Sulle:

Ülevaate millal ja mis tingimustel saab asendada detailplaneeringu kohustuse projekteerimistingimustega;
milline on detailplaneeringut täpsustavate projekteerimistingimuste rakenduspraktika;
kuidas lahendada infrastruktuuri väljaehitamise küsimused;
kuidas toimub ehitusteatise ja kasutusloa menetlus.
uutest valdkonda puudutavatest kohtulahenditest ning riigiasutuste praktikast

Koolitus “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku uus rakendus- ja kohtupraktika” toimub 17/09/2020 kell 10.00-15.30 Tallinna kesklinnas. Lektor on Advokaadibüroo Ristal Keba Partnerid vandeadvokaat Raul Keba.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

AS-i Tallinna Moekombinaat saneerimismenetluses peab maakohus uuesti otsustama ekspertide määramise üle

30.07.2020 Adaur.ee

Sildid: analüüs, hind, kohus, linn, maa, Pro Kapital, Rimi, Tallinn, Tallinna Ringkonnakohus

3. aprillil 2020 teatas AS Pro Kapital Grupp (Pro Kapital) oma tütarettevõtte AS-i Tallinna Moekombinaat saneerimismenetluse algatamisest. 15. juunil 2020 avaldas Pro Kapital, et kohus on määranud kava hindama eksperdid, kes peavad esitama oma arvamuse saneerimiskava osas hiljemalt 22. juuliks 2020 ning kohus otsustab kava kinnitamise hiljemalt 10. augustiks 2020.

Tallinna Ringkonnakohus on otsustanud maakohtu määruse seoses ekspertide määramisega tühistada tulenevalt protseduurilistest küsimustest. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks eksperdid määranud ebaõigesti, kuid leidis, et maakohus oleks pidanud mõningaid ekspertmenetluse algatamise eeldusi rohkem analüüsima ja põhjendama. Seetõttu on ringkonnakohus saatnud asja maakohtule tagasi uueks otsustamiseks. Maakohus peab kaaluma ringkonnakohtu poolt esile toodud küsimusi ja seejärel uuesti otsustama, kas ekspertmenetluse algatamise eeldused on täidetud või mitte. Eksperdid on oma arvamused seoses AS-i Tallinna Moekombinaat saneerimiskavaga kohtule juba esitanud ning toetavad saneerimiskava kinnitamist.

In AS Tallinna Moekombinaat’s reorganisation proceedings the court of first instance must decide once more regarding the appointment of experts

30.07.2020 Adaur.ee

Sildid: ERR, linn, Pro Kapital, Tallinn

On 3 April 2020, AS Pro Kapital Grupp (Pro Kapital) announced the initiation of reorganization proceedings of its subsidiary AS Tallinna Moekombinaat. On 15 June 2020, Pro Kapital announced that the court has appointed experts to evaluate the plan, who must submit their opinion on the reorganization plan by 22 July 2020 at the latest, and the court will decide on the approval of the plan by 10 August 2020 at the latest.

The Tallinn District Court has decided to annul the ruling of the county court in connection with the appointment of experts due to procedural issues. The district court did not find that the county court had incorrectly appointed the experts, but held that the county court should have further analyzed and substantiated some of the preconditions for initiating expert proceedings. Therefore, the district court has referred the matter back to the county court for a new decision. The county court must consider the issues raised by the district court and then decide, once more, whether the preconditions for initiating expert proceedings have been met. The experts have already submitted their opinions regarding the reorganization plan of AS Tallinna Moekombinaat to the court and support the approval of the reorganization plan.

Pro Kapitali nõukogu kinnitas 2020. a II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud vahearuande (auditeerimata)

30.07.2020 Adaur.ee

Sildid: aktsia, analüüs, arendus, börs, Eesti, ehitus, elamu, ettemaks, ettevõte, haldus, Harju Maakohus, hind, hoone, hotell, intress, investeering, investor, kahjum, kasum, kaubandus, kaubanduskeskus, kinnisvara, kinnisvaraturg, kohus, kohustused, kontroll, koostöö, korter, Kristiine, Kristiine City, kvartal, laen, leping, linn, luksus, maa, maja, mõis, müük, NASDAQ, notar, õigus, omanik, ostja, pank, pankrot, Paolo Michelozzi, piirangud, piirkond, plaan, põhivara, Poola, Pro Kapital, projekt, Riia, riik, Rimi, Saksamaa, sektor, Stockholm, T1 Mall of Tallinn, tagatis, Tallinn, teenus, tehing, tootlus, tulu, tulumaks, turg, ülevaade, üür, üürnik, väärtus, Vilnius, võrdlus

TEGEVUSARUANNE

Tegevjuhi ülevaade

2020. aasta esimene poolaasta kujunes meile väga kiireks perioodiks, hoolimata sellest, et SARS-CoV-2 viiruse ja COVID-19 ülemaailmse leviku tõttu on paljudes sektorites ettevõtlustegevus aeglustunud.

Esimeses kvartalis refinantseerisime tagatud võlakirjad 2015/2020 uute võlakirjadega 2020/2024 – igaüks nominaalväärtusega 100 000 eurot, fikseeritud intressimääraga 8,00% ja lunastustähtajaga 2024. aasta veebruaris. Uued võlakirjad on noteeritud Nasdaq Stockholm börsi kauplemissüsteemis alates 9. juulist 2020.

Aruandekuupäeva järgselt alustati juulis esimese etapi PKG1-PKG7 konverteeritavate võlakirjade refinantseerimise protsessiga, mille raames kanti AS-ile Pro Kapital Grupp tagasi 2 925 641 konverteerivatavat võlakirja koguväärtusega 8 191 794,80 eurot. 3. augustil tühistatakse eelnimetatud võlakirjad ning nende asemele emiteeritakse ja jaotatakse investoritele uued mitte-konverteeritavad võlakirjad. Uued tagamata ja mittekonverteeritavad võlakirjad lastakse välja fikseeritud 8% intressimääraga ja lunastustähtajaga 31. oktoober 2024.

COVID-19 tõttu muutunud turuolukorrast hoolimata, on meie käimasolevad ehitustööd jätkunud plaanipäraselt. Veebruaris sõlmiti Tallinnas, Kristiine City elamupiirkonda kerkiva Ratsuri Majade projekti ehitusleping. Ehituse käigus rekonstrueeritakse endine tallihoone ning teostatakse kaasaegne Uus-Hollandi stiilis elumaja koos hoonealuse parkimisega. Järgmise aasta kevadel valmib kokku 39 korterit. Tallinnas jätkub jõudsalt ka Kalaranna Kvartali ehitus – ootame hoonete valmimist 2021. aastal. Võttes arvesse eriolukorrast tingitud ebamäärasust, otsustasime esialgu teised arendusprojektid mõneks ajaks edasi lükata. Samas näeme, et kinnisvaraturg on taastumas, mistõttu oleme alustanud Kristiine City’s uue arendusprojekti Kindrali Majad turundamise ning huviliste registreerimisega.

Riias hetkel aktiivset ehitustegevust ei toimu. Kinnisvaraturg oli jahenenud juba enne COVID-19 pandeemia algust. Olgugi, et näeme turul klientide huvi suurenemist, on nad lõplike otsuste tegemisel ettevaatlikud. Kahtlemata mõjutab seda ka pankade jäigad finantseerimistingimused. Eelnevast hoolimata jätkame korterite müüki River Breeze Residence’is, mis on alates hoone valmimisest olnud luksussegmendis õigustatult turuliider. Samuti tegeleme aktiivselt Kliversala Kvartali järgmiste etappide planeerimisega ning jätkame Tallinas elamukvartali ja Brivibase tänava ärikvartali tehnilise projekteerimisprotsessiga. Planeerime oma tegevust nii, et olla turuolukorra paranedes valmis aktiivselt edasi liikuma järgmiste projektide elluviimisega.

Vilniuses on müüdud juba enam kui 84% eelmisel aastal valminud Šaltiniu Namai Attico projekti viiest majast ja kliendid on aktiivsed ka praegustes majandusoludes. COVID-19 eriolukorra esmase mõju järgselt on müügid taastunud ning Šaltiniu Namai Attico on luksuskinnisvara segmendis konkurentidega võrreldes olnud edukas. Lähitulevikus otsustame, millal saame alustada Šaltiniu Namai projekti järgmise etapi ehitust.

Piirangud mõjutasid ka meie tegevust Saksamaal, kus suleti märtsi lõpus Bad Kreuznachis asuv PK Parkhotel Kurhaus. Seetõttu hotellil teises kvartalis käive puudus ning kulud viidi selleks perioodiks miinimumini. Esimese poolaasta käibele mõjus hotelli sulgemine negatiivselt vähendades käivet üle ühe miljoni euro ning puhastulemit üle poole miljoni euro. Saksa riigi poolt eriolukorra tõttu seatud piirangute leevenedes alustas hotell taas oma tööd 1. juulil. PK Parkhotel Kurhaus operaatorettevõte taotles Saksa riigilt COVID-19 mõjude vähendamiseks võimaldatud pikaajalist tagatiseta laenu summas 500 000 eurot, intressimääraga 3% aastas. Nimetatud laenu kasutatakse hotelli taaskäivitamise toetamiseks.

Eriolukorra seisund (mis oli välja kuulutatud kõigis meie tegevuspiirkonna riikides) on avaldanud märkimisväärset mõju jaekaubandusele ja sellest tulenevalt ka T1 Mall of Tallinn kaubanduskeskusele. Eesti kaubanduskeskused olid alates märtsi lõpust suletud ja taasavati 11. mail. Vahepeal lubati tegevust jätkata ainult toidupoodidel ja apteekidel. T1 Mall of Tallinn kaubanduskeskust omav ja haldav tütarettevõte, AS Tallinna Moekombinaat (TMK), esitas Harju maakohtule avalduse saneerimismenetluse alustamiseks eesmärgiga lahendada ajutised likviidsusprobleemid, mõistlikult ümber korraldada kohustused ja suurendada kasumlikkust. 3. aprillil 2020 algatas Harju maakohus saneerimismenetluse. Saneerimisnõustajaga koostöös valmistati kreeditoridele ette realistlik ja õiglane saneerimiskava. Kuigi valdav osa kreeditoridest oli kava kinnitamise poolt, ei piisanud sellest otsuse vastu võtmiseks, kuna suurim kreeditor hääletas kava kinnitamise vastu. Seejärel taotles TMK kohtult ekspertide kaasamist saneerimiskava hindamiseks. Kohus määras kaks eksperti kava hindama ja andis aega hinnangute esitamiseks 22. juulini 2020, ekspertide hinnangud on üldiselt saneerimiskava toetavad. Ringkonnakohtu juhiste kohaselt peab kohus ekspertide määramise küsimust täiendavalt analüüsima. Kohus peaks lähiajal tegema otsustused selles küsimuses ning saneerimiskava heaks kiitmise osas. Saneerimismenetluse algatamine ei mõjuta T1 Mall of Tallinn, tema üürnike ja koostööpartnerite igapäevast majandustegevust – see tähendab, et T1 Mall of Tallinn jätkab tegevust. Saneerimismenetluse eesmärk on tagada normaalse igapäevase majandustegevuse jätkumine, kaitstes investorite, töötajate, võlausaldajate ja kõigi koostööpartnerite õigusi ja huve. Saneerimisprotsess hõlmab ainult AS-i Tallinna Moekombinaat ja sellel puudub otsene mõju ühelegi teisele AS-i Pro Kapital Grupp kontserni kuuluvale ettevõttele. Ükski grupi ettevõte ei ole taganud AS-i Tallinna Moekombinaat kohustusi. Kui peaks realiseeruma saneerimisprotsessi negatiivne stsenaarium ning TMK läheb pankrotti, kannab kontsern (AS Pro Kapital Eesti) kahju maksimaalselt 27 miljonit eurot, sh laen summas 22,2 miljonit, intressid summas 2,6 miljonit, tasumata arved summas 0,3 miljonit ning TMK omakapital väärtuses 2,2 miljonit eurot 30. juuni 2020 seisuga. Negatiivne stsenaarium ei avalda mõju grupi likviidsusele ega lühiajalistele rahavoogudele. Selline olukord avaldaks mõju kontserni pikaajalistele rahavoogudele eelkõige laenude ning intressimaksetega seoses.

Meie tulud kinnisvara müügist sõltuvad elamuarendusprojektide valmimisest, kuna müügitulu kajastatakse hetkel, kui sõlmitakse notariaalsed müügitehingud. 2019. aasta tulemust mõjutas ühe uue hoone valmimine Kristina Majade projektis ning viie uue hoone valmimine Šaltiniu Namai projektis. 2020. aastal jätkame oma kinnisvara laovaru müügiga. 2020. aasta esimese poolaasta tulemused on olnud oodatust paremad. 2020. aasta esimese kuue kuu müügitulu oli 9,1 miljonit eurot, mis on 60% vähem kui eelmise aasta sama perioodi 22,5 miljonit eurot. 2020. aasta esimese poolaasta ärikasum oli 0,3 miljonit eurot, võrreldes 5,1 miljoni euroga samal perioodil 2019. aastal. Puhastulemit mõjutasid T1 projektiga seotud 5,9 miljoni euro suurused intressikulud. Seetõttu oli 2020. aasta esimese poolaasta puhastulem 7,9 miljonit eurot kahjumit, võrreldes 2019. aasta sama perioodi 0,3 miljoni eurose kahjumiga.

Aastal 2020 ei ole ette näha käimasolevate kinnisvaraprojektide valmimist, seega keskendume käimasolevate projektide eelmüükidele ja edasiarendamisele, müüme varudes olevat kinnisvara, teeme ettevalmistusi uute projektide alustamiseks ja panustame tavapärase majandustegevuse taastamisele renditegevuses ja hotellinduses. Uute arendusprojektide eelmüügid lähevad edukalt, kuid neil puudub mõju ettevõtte finantstulemustele kuni projektide lõpliku valmimiseni ja notariaalsete müügilepingute sõlmimiseni. COVID-19 on avaldanud nii üldist globaalset mõju kui ka mõjutanud otseselt kinnisvaraturgu. Seetõttu jätkame olukorra jälgimist ning kaalume oma tulevikku vaatavaid otsuseid hoolikalt, et leida õige tasakaal ootuste ja võimaluste vahel ka COVID-19-järgses ühiskonnas.

Paolo Michelozzi
Ettevõtte juht

Peamised finantsnäitajad

Ettevõtte kogukäive oli 2020. aasta esimesel poolaastal 9,1 miljonit eurot, mis on 60% väiksem kui võrdlusperioodil (2019 6 kuud: 22,5 miljonit eurot). Teise kvartali kogukäive ulatus 3,2 miljoni euroni vähenedes võrdlusperioodi 12,1 miljoni euro kogukäibe suhtes 74%. Ettevõtte käive kinnisvara müügist sõltub elamuarenduste valmimise ajast, kuna müügitulu kajastatakse hetkel, kui sõlmitakse notariaalne müügileping ja ruumid antakse ostjale üle. 2019. aasta esimese poolaasta suuremat müügikäivet mõjutas eluhoonete valmimine Kristina Majade ning Šaltinių Namai Attico arendustes. 2020. aastal jätkab Ettevõte River Breeze Residence ja Šaltinių Namai Attico arenduste korterite müügiga.

2020. aasta esimese poolaasta brutokasum vähenes 57% võrra ja moodustas 3,5 miljonit eurot võrrelduna 8,2 miljoni euroga samal perioodil 2019. aastal. Teise kvartali brutokasum oli 1,4 miljonit eurot võrrelduna 4,0 miljoni euroga võrdlusperioodil. Brutokasumimäär kasvas 6% võrra.

2020. aasta esimese poolaasta ärikasum moodustas 0,3 miljonit eurot võrrelduna 5,1 miljoni euro ärikasumiga võrdlusperioodil. Teise kvartali ärikahjum oli 0,1 miljonit eurot. Möödunud aasta samal perioodil oli ärikasum 2,5 miljonit eurot. Ärikasumi langust on mõjutanud vähenenud müügitulud ja mõningane üldhalduskulude suurenemine.

2020. aasta esimese poolaasta puhaskahjum oli 7,9 miljonit eurot ning teises kvartalis oli 3,9 miljonit eurot. Võrdlusperioodil olid vastavalt puhaskahjum 0,3 miljonit eurot ja 0,2 miljonit eurot. Puhaskahjumit mõjutas negatiivselt AS-i Tallinna Moekombinaat kõrge intressikulu.

Rahavood põhitegevusest olid 2020. esimesel poolaastal negatiivsed 2,6 miljonit eurot võrreldes positiivse 0,5 miljoni euroga samal perioodil 2019. aastal. Teises kvartalis olid rahavood põhitegevusest negatiivsed 4,6 miljonit eurot ning võrdlusperioodil positiivsed 0,8 miljonit eurot.

Aktsia puhasväärtus oli 30. juuni 2020 seisuga 1,12 eurot võrreldes 1,77 euroga
30. juunil 2019 a.

Peamised tulemusnäitajad

	2020 6 kuud	2019 6 kuud	2020 II kvartal	2019 II kvartal	2019 12 kuud
Käive (tuhat eurot)	9 053	22 512	3 180	12 140	55 276
Brutokasum (tuhat eurot)	3 491	8 179	1 354	4 037	15 809
Brutokasum, %	39%	36%	43%	33%	29%
Ärikasum / -kahjum (tuhat eurot)	250	5 121	-96	2 477	-15 178
Ärikasum / -kahjum, %	3%	23%	-3%	20%	-27%
Puhaskasum / -kahjum (tuhat eurot)	-7 903	-276	-3 937	-163	-29 172
Puhaskasum / -kahjum, %	-87%	-1%	-124%	-1%	-53%

Kasum / -kahjum aktsia kohta (eurot)	-0,13	0,00	-0,07	0,00	-0,48

	30.06.2020	30.06.2019	31.12.2019
Varad kokku (tuhat eurot)	212 836	248 972	210 821
Kohustused kokku (tuhat eurot)	149 173	148 510	139 255
Omakapital kokku (tuhat eurot)	63 663	100 462	71 566
Võla / omakapitali suhe *	2,34	1,48	1,94

Varade tootlus, % **	-3,7%	-0,1%	-12,8%
Omakapitali tootlus, % ***	-12,1%	-0,3%	-34,4%
Aktsia puhasväärtus, eurot ****	1,12	1,77	1,26

*võla / omakapitali suhe = kohustused kokku / omakapital kokku
**varade tootlus = puhaskasum/kahjum / varad kokku (keskmine)
*** omakapitali tootlus = puhaskasum/kahjum / omakapital kokku (keskmine)
**** aktsia puhasväärtus = omakapital kokku / aktsiate arv

KONSOLIDEERITUD FINANTSARUANDED

Konsolideeritud finantsseisundi vahearuanne

tuhandetes eurodes		30.06.2020	30.06.2019	31.12.2019
VARAD
Käibevara
	Raha ja raha ekvivalendid	7 061	4 102	10 616
	Lühiajalised nõuded	1 077	2 856	1 475
	Varud	45 381	57 935	41 031
Käibevara kokku		53 519	64 893	53 122
Põhivara
	Pikaajalised nõuded	3 716	3 199	2 297
	Materiaalne põhivara	7 047	7 186	7 146
	Kasutusõigusega vara	438	597	519
	Kinnisvarainvesteeringud	147 762	172 757	147 365
	Immateriaalne põhivara	354	340	372
Põhivara kokku		159 317	184 079	157 699
VARAD KOKKU		212 836	248 972	210 821
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustused
	Lühiajalised võlakohustused	83 162	39 788	111 759
	Ostjate ettemaksed	6 059	4 932	3 974
	Lühiajalised võlad tarnijatele	15 430	6 975	8 741
	Maksukohustused	167	298	1 155
	Lühiajalised eraldised	325	1101	267
Lühiajalised kohustused kokku		105 143	53 094	125 896
Pikaajalised kohustused
	Pikaajalised võlakohustused	41 179	92 360	10 871
	Muud pikaajalised kohustused	1 416	1 118	1 013
	Edasilükkunud tulumaksukohustus	1 289	1 827	1 348
	Pikaajalised eraldised	146	111	127
Pikaajalised kohustused kokku		44 030	95 416	13 359
KOHUSTUSED KOKKU		149 173	148 510	139 255
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital
	Aktsiakapital nimiväärtuses	11 338	11 338	11 338
	Ülekurss	5 661	5 661	5 661
	Kohustuslik reservkapital	1 216	1 134	1 134
	Ümberhindluse reserv	3 262	3 262	3 262
	Eelmiste perioodide jaotamata kasum	49 661	76 663	76 725
	Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum	-7 554	-129	-26 981
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital kokku		63 584	97 929	71 139
Mittekontrolliv osalus		79	2 533	427
OMAKAPITAL KOKKU		63 663	100 462	71 566
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU		212 836	248 972	210 821

Konsolideeritud kasumi- ja koondkasumi vahearuanne

tuhandetes eurodes	2020 6 kuud	2019 6 kuud	2020 II kvartal	2019 II kvartal	2019 12 kuud
JÄTKUVAD TEGEVUSVALDKONNAD
Äritulud
Müügitulu	9 053	22 512	3 180	12 140	55 276
Müüdud toodete ja teenuste kulu	-5 562	-14 333	-1 826	-8 103	-39 467
Brutokasum	3 491	8 179	1 354	4 037	15 809
Turustuskulud	-287	-294	-126	-152	-728
Üldhalduskulud	-2 950	-2 775	-1 388	-1 422	-6 013
Muud äritulud	70	50	67	23	95
Muud ärikulud	-74	-39	-3	-9	-24 341
Ärikasum /-kahjum	250	5 121	-96	2 477	-15 178
Finantstulud	2	2	1	1	4
Finantskulud	-8 076	-5 572	-3 832	-2 815	-14 019
Kahjum enne tulumaksu	-7 824	-449	-3 927	-337	-29 193
Tulumaks	-79	173	-10	174	21
Perioodi puhaskahjum	-7 903	-276	-3 937	-163	-29 172
Aruandeperioodi puhastulemi jaotus:
Emaettevõtte omanikele kuuluv osa	-7 554	-129	-3 768	-86	-26 981
Mittekontrolliv osalus	-349	-147	-169	-77	-2 191
Aruandeperioodi koondkahjum kokku	-7 903	-276	-3 937	-163	-29 172
Aruandeperioodi puhastulemi jaotus:
Emaettevõtte omanikele kuuluv osa	-7 554	-129	-3 768	-86	-26 981
Mittekontrolliv osalus	-349	-147	-169	-77	-2 191
Perioodi kasum / -kahjum aktsia kohta (euro)	-0,13	0,00	-0,07	0,00	-0,48

Konsolideeritud rahavoogude vahearuanne

tuhandetes eurodes	2020 6 kuud	2019 6 kuud	2020 II kvartal	2019 II kvartal	2019 12 kuud
Põhitegevuse rahavood
Aruandeperioodi puhaskasum / -kahjum	-7 903	-276	-3 937	-163	-29 172
Korrigeerimised:
Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum	208	194	104	100	399
Kasum kinnisvarainvesteeringu müügist	0	0	0	0	-3
Kahjum põhivara ja immateriaalse põhivara maha kandmisest	0	0	0	0	6
Põhivara väärtuse muutus	0	0	0	0	-15
Kinnisvarainvesteeringute väärtuse muutus	0	0	0	0	24 236
Finantstulud ja -kulud	8 074	5 570	3 831	2 814	14 016
Edasilükkunud tulumaksu muutus	-59	-177	-32	-177	-656
Muud mitterahalised muutused (netosumma)	1	50	1	20	419
Muutused käibevahendites:
Lühiajalistes nõuetes ja ettemaksetes	-980	-959	-570	-2 531	-630
Varudes	-4 350	1 411	-5 053	1 993	18 276
Kohustustes ja ettemaksetes	2 348	-5 368	1 012	-1 223	-6 412
Eraldistes	19	24	10	14	-51
Põhitegevuse rahavood kokku	-2 642	469	-4 634	847	20 413
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse põhivara soetamine	-12	-166	-3	-135	-226
Immateriaalse põhivara soetamine	-2	-25	0	-24	-74
Kinnisvarainvesteeringute soetamine	-397	-4 637	-95	-1 104	-6 019
Laekumised kinnisvarainvesteeringute müügist	0	0	0	0	2 170
Saadud intressid	2	2	0	1	4
Rahavood investeerimistegevusest kokku	-409	-4 826	-98	-1 262	-4 145
Rahavood finantseerimistegevusest
Laekumised mitte-konverteeritavatest võlakirjadest	28 500	0	0	0	0
Mitte-konverteeritavate võlakirjade lunastamine	-28 000	-300	0	-300	-500
Saadud laenud	2 857	13 388	2 757	5 818	16 461
Tagastatud laenud	-656	-7 576	-8	-3 733	-21 551
Kapitalirendi tagasimaksed	-84	-85	-36	-49	-192
Makstud intressid ja muud finantskulud	-3 121	-2 008	-379	-1 384	-6 910
Deponeeritud summa laenu tagamiseks	0	-2 000	0	-2 000	0
Rahavood finantseerimistegevusest kokku	-504	1 419	2 334	-1 648	-12 692
Raha ja raha ekvivalentide muutus	-3 555	-2 938	-2 398	-2 063	3 576
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses	10 616	7 040	9 459	6 165	7 040
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus	7 061	4 102	7 061	4 102	10 616

Pro Kapital Council approved Consolidated Interim Report for II Quarter and 6 Months of 2020 (Unaudited)

30.07.2020 Adaur.ee

Sildid: Coop, EAS, Eesti, ERR, Estonia, FIE, House, investor, Kristiine, Kristiine City, linn, NASDAQ, notar, Paolo Michelozzi, Pro Kapital, rate, Stockholm, T1 Mall of Tallinn, Tallinn, The Company, Vilnius

MANAGEMENT REPORT

Chairman’s summary

The first six months of 2020 have been quite busy for us in spite of the slow-down of businesses in many sectors due to the influence of the worldwide spread of the SARS-CoV-2 virus and COVID-19.

In the first quarter we refinanced senior secured bonds 2015/2020 with the new bonds 2020/2024 – each denominated 100 000 euros, carrying a fixed rate coupon of 8.00 per cent and maturing in February 2024. The new bonds are available for trading on Nasdaq Stockholm since 9 July 2020.

After the reporting date, in July, the first tranche of refinancing of PKG1-PKG7 convertible bonds started. 2 925 641 convertible bonds with the total value of 8 191 794.80 euros were transferred to AS Pro Kapital Grupp. Convertible bonds received will be cancelled and new non-convertible bonds will be issued and distributed on 3 August. The new bonds are not secured non-convertibles, they carry an interest of 8% and the final date to redeem them is 31 October 2024.

Despite of the changed situation due to COVID-19, our ongoing construction works have been carried on as per our plans. In February we signed construction agreement for Ratsuri Houses project in Tallinn, Kristiine City. The former stable house will be renovated to accommodate unique apartments with high ceilings and a modern New Holland style residential house with semi-underground parking will be built next to the renovated house. The total of 39 apartments will be completed next spring. Construction of Kalaranna District in Tallinn is also continuing and going well so that we are looking forward to the completion of the buildings in 2021. Due to unpredictable situation, we had postponed our further development plans. However, we see that the market is recovering and we have started marketing and registering interest for our new project in Kristiine City – Kindrali Houses.

Currently, we have no ongoing constructions in Riga. The market has been slow in our segment also before COVID-19 pandemia. Today we see high interest, but customers are careful to take the final decision. The situation is complicated also due to the inflexible conditions of the banks towards their customers. Nevertheless, we continue selling apartments in River Breeze Residence, which has remained as the market leader in the premium segment. Also we prepare to proceed with the development of further phases of Kliversala Quarter. The technical projecting process for Tallinas residential quarter and Brivibas street business quarter are ongoing. We are making preparations to be ready to start construction of new projects, when the market conditions are more favourable.

In Vilnius, more than 84% of the five houses of Šaltiniu Namai Attico project which were completed last year have been sold already and customers have remained active even in the current economic conditions. Following the initial negative impact of COVID-19, the sales have recovered quite well and our project has been successful comparing to the competitors in higher class segment. In the nearest future we will decide about the timing of the start of construction of the following phase of Šaltiniu Namai project.

Due to the restrictions in Germany, PK Parkhotel Kurhaus in Bad Kreuznach has been closed since the end of March. There were no revenues during second quarter and the costs of the hotel were reduced to the minimum during the closure. The half-year impact of COVID-19 has been over 1 million euros in less hotel revenues and ca 0.5 million lower net result. After release from restrictions, the hotel was reopened on the 1 July. PK Parkhotel Kurhaus operating company has applied for a long-term government support loan in amount of 500 000 euros on favourable conditions: no guarantee is required from the company; 3% interest will be charged per annum. These funds will be used to support the reopening period.

There has been a significant influence of the Emergency State (which were declared in all countries of our operations) on retail business and consequently on T1 Mall of Tallinn shopping centre. The shopping centres in Estonia were closed since the end of March and reopened on 11 May. Meanwhile, only the food stores and pharmacies were allowed to remain open. AS Tallinna Moekombinaat (TMK), a subsidiary owning and operating T1 Mall of Tallinn, submitted an application to Harju County Court for commencement of reorganisation proceedings with the purpose to overcome temporary liquidity issues, reasonably reorganise liabilities and increase profitability. On 3 April 2020 Harju County Court initiated reorganisation proceedings. In co-operation with the reorganization advisor TMK has prepared and submitted a realistic and fair reorganization plan to the creditors. Although the most of the creditors voted in favour of the reorganisation plan, it was not enough to accept the plan as the major creditor, the lender, voted against it. TMK applied to the court to accept the plan through the expert procedures. The court has appointed two experts and requested to provide their opinion to the court by 22 July 2020. Opinions of the experts were in general supportive towards the reorganisation plan. As per Tallinn District Court instructions, Harju County Court is requested to make additional analysis about appointment of the experts. Harju County Court should take a decision on that request and also on approval of the reorganisation plan in the nearest future. The initiation of reorganisation proceedings shall not influence the day-to-day economic activities of the T1 Mall of Tallinn, its tenants and partners – it means that T1 Mall of Tallinn continues its operations. The purpose of reorganisation proceedings is to ensure continuation of normal daily business by safeguarding the rights and interests of investors, employees, creditors and all cooperation partners. The reorganisation process involves only AS Tallinna Moekombinaat and has no direct influence to any other group company of AS Pro Kapital Grupp. No group company has secured nor guaranteed liabilities of AS Tallinna Moekombinaat. In the worst-case scenario, if reorganization proceedings will fail and AS Tallinna Moekombinaat goes bankrupt, the group (AS Pro Kapital Eesti) will have to record the maximum losses of 27 million euros including loan amount of 22.2, unpaid interest balance 2.6 million euros, unpaid invoices 0.3 million euros and the portion of equity of TMK in the amount of 2.2 million euros as at 30 June 2020. However, it would not affect liquidity of the group nor the short-term cash flows. The situation would influence the long-term cash flows to the extent of loan and interest payments.

Our revenues from the sales of the real estate depend on the completion of the residential developments, as the revenues are recorded at the moment notary deeds of sale are concluded. The result of 2019 was influenced by completion of one new building in Kristina Houses project and five new buildings in Šaltiniu Namai. In 2020 we have been selling our remaining inventories. 2020 half-year results in general have exceeded our expectations. The sales revenues for the first half-year of 2020 were 9.1 million euros, which is a decrease of 60% compared to the 22.5 million euros during the same period last year. The operating profit for the first six months was 0.3 million euros comparing to 5.1 million euros during the same period in 2019. The net result was influenced by 5.9 million euros interest expenses related to T1 project. Consequently, the net result of the first half-year in 2020 was 7.9 million euros loss compared to 0.3 million euros loss during the same period in 2019.

In 2020 we do not foresee completion of any real estate projects and we concentrate on development and presales of ongoing projects, sell inventory, make preparations to start new projects and contribute to re-establishing normal activities in rental and hotel operations. Presales of new projects are going well, but they are not impacting profit and loss until the finals sales are concluded. Covid-19 has changed the world and the market. We are monitoring these changes in our field of activities and make considerations carefully in our future plans to find the right balance between the expectations and possibilities even in post-Covid-19 situation.

Paolo Michelozzi
CEO

Key financials

The total revenue of the Company in the first six month of 2020 was 9.1 million euros, which is a decrease of 60% compared to the reference period (2019 6M: 22.5 million euros). The total revenue of the second quarter was 3.2 million euros, a decrease of 74% compared to 12.1 million euros during the same period in 2019. The real estate sales revenues are recorded at the moment of handing over the premises to the buyer. Therefore, the revenues from sales of real estate depend on the completion of the residential developments. The real estate sales revenue was higher in the first six month in 2019 due to completion of apartment buildings in Kristina Houses and Šaltiniu Namai projects. In 2020, the Company continues with sales of completed developments – River Breeze Residence in Riga and Šaltinių Namai Attico development in Vilnius.

The gross profit in the first six month of 2020 decreased by 57% amounting to 3.5 million euros compared to 8.2 million euros during the same period in 2019. In the second quarter the gross profit figures were 1.4 million euros and 4.0 million euros respectively. Gross profit margin has increased by 6%.

The operating result in the first six month of 2020 was 0.3 million euros profit comparing to 5.1 million euros profit during the same period in 2019. The operating result of the second quarter was -0.1 million euros comparing to 2.5 million euros in 2019. The decrease in operating result is influenced by the lower total revenues and a slight increase in operating expenses.

The net result in the first six month of 2020 was 7.9 million euros loss and in the second quarter 3.9 million. In the comparable periods the net result was 0.3 million euros loss and 0.2 million euros loss. The net result of the reporting period was influenced by high interest expenses in AS Tallinna Moekombinaat.

Cash from operating activities during the first six month was -2.6 million euros comparing to 0.5 million euros of cash generated in operating activities during the same period in 2019. In the second quarter of 2020 cash used in operating activities was -4.6 million euros and 0.8 million euros generated during the same period in 2019.

Net assets per share on 30 June 2020 totalled to 1.12 euros compared to 1.77 euros on 30 June 2019.

Key performance indicators

	2020 6M	2019 6M	2020 Q2	2019 Q2	2019 12M
Revenue, th EUR	9 053	22 512	3 180	12 140	55 276
Gross profit, th EUR	3 491	8 179	1 354	4 037	15 809
Gross profit, %	39%	36%	43%	33%	29%
Operating result, th EUR	250	5 121	-96	2 477	-15 178
Operating result, %	3%	23%	-3%	20%	-27%
Net result, th EUR	-7 903	-276	-3 937	-163	-29 172
Net result, %	-87%	-1%	-124%	-1%	-53%

Earnings per share, EUR	-0.13	0.00	-0.07	0.00	-0.48

	30.06.2020	30.06.2019	31.12.2019
Total Assets, th EUR	212 836	248 972	210 821
Total Liabilities, th EUR	149 173	148 510	139 255
Total Equity, th EUR	63 663	100 462	71 566
Debt / Equity *	2.34	1.48	1.94

Return on Assets, % **	-3.7%	-0.1%	-12.8%
Return on Equity, % ***	-12.1%	-0.3%	-34.4%
Net asset value per share, EUR ****	1.12	1.77	1.26

*debt / equity = total debt / total Equity
**return on assets = net profit/loss / total average assets
***return on equity = net profit/loss / total average equity
****net asset value per share = net equity / number of shares

CONSOLIDATED FINANCIAL STATEMENTS

Consolidated interim statement of financial position

in thousands of euros		30.06.2020	30.06.2019	31.12.2019
ASSETS
Current assets
	Cash and cash equivalents	7 061	4 102	10 616
	Current receivables	1 077	2 856	1 475
	Inventories	45 381	57 935	41 031
Total current assets		53 519	64 893	53 122
Non-current assets
	Non-current receivables	3 716	3 199	2 297
	Property, plant and equipment	7 047	7 186	7 146
	Right-of-use assets	438	597	519
	Investment property	147 762	172 757	147 365
	Intangible assets	354	340	372
Total non-current assets		159 317	184 079	157 699
TOTAL ASSETS		212 836	248 972	210 821

LIABILITIES AND EQUITY
Current liabilities
	Current debt	83 162	39 788	111 759
	Customer advances	6 059	4 932	3 974
	Current payables	15 430	6 975	8 741
	Tax liabilities	167	298	1 155
	Short-term provisions	325	1101	267
Total current liabilities		105 143	53 094	125 896
Non-current liabilities
	Long-term debt	41 179	92 360	10 871
	Other non-current payables	1 416	1 118	1 013
	Deferred income tax liabilities	1 289	1 827	1 348
	Long-term provisions	146	111	127
Total non-current liabilities		44 030	95 416	13 359
TOTAL LIABILITIES		149 173	148 510	139 255

Equity attributable to owners of the Company
	Share capital in nominal value	11 338	11 338	11 338
	Share premium	5 661	5 661	5 661
	Statutory reserve	1 216	1 134	1 134
	Revaluation reserve	3 262	3 262	3 262
	Retained earnings	49 661	76 663	76 725
	Profit/ Loss for the period	-7 554	-129	-26 981
Total equity attributable to owners of the Company		63 584	97 929	71 139
Non-controlling interest		79	2 533	427
TOTAL EQUITY		63 663	100 462	71 566

TOTAL LIABILITIES AND EQUITY		212 836	248 972	210 821

Consolidated interim statements of profit and loss and ohter comprehensive income

in thousands of euros	2020 6M	2019 6M	2020 Q2	2019 Q2	2019 12M
CONTINUING OPERATIONS
Operating income
Revenue	9 053	22 512	3 180	12 140	55 276
Cost of goods sold	-5 562	-14 333	-1 826	-8 103	-39 467
Gross profit	3 491	8 179	1 354	4 037	15 809
Marketing expenses	-287	-294	-126	-152	-728
Administrative expenses	-2 950	-2 775	-1 388	-1 422	-6 013
Other income	70	50	67	23	95
Other expenses	-74	-39	-3	-9	-24 341
Operating profit	250	5 121	-96	2 477	-15 178
Financial income	2	2	1	1	4
Financial expense	-8 076	-5 572	-3 832	-2 815	-14 019
Profit / loss before income tax	-7 824	-449	-3 927	-337	-29 193
Income tax	-79	173	-10	174	21
Profit / loss for the period	-7 903	-276	-3 937	-163	-29 172
Attributable to:
Equity holders of the parent	-7 554	-129	-3 768	-86	-26 981
Non-controlling interest	-349	-147	-169	-77	-2 191
Total comprehensive income / loss for the year	-7 903	-276	-3 937	-163	-29 172
Attributable to:
Equity holders of the parent	-7 554	-129	-3 768	-86	-26 981
Non-controlling interest	-349	-147	-169	-77	-2 191
Earnings per share for the period (EUR)	-0.13	0.00	-0.07	0.00	-0.48

Consolidated interim statements of cash flows

in thousands of euros	2020 6M	2019 6M	2020 Q2	2019 Q2	2019 12M
Cash flows from operating activities
Profit/loss for the period	-7 903	-276	-3 937	-163	-29 172
Adjustments for:
Depreciation, amortisation of non-current assets	208	194	104	100	399
Gain from disposal of property, plant, equipment	0	0	0	0	-3
Gain from disposal of investment property	0	0	0	0	6
Change in fair value of property, plant, equipment	0	0	0	0	-15
Change in fair value of investment property	0	0	0	0	24 236
Finance income and costs	8 074	5 570	3 831	2 814	14 016
Changes in deferred tax assets and liabilities	-59	-177	-32	-177	-656
Other non-monetary changes (net amounts)	1	50	1	20	419
Changes in working capital:
Trade receivables and prepayments	-980	-959	-570	-2 531	-630
Inventories	-4 350	1 411	-5 053	1 993	18 276
Liabilities and prepayments	2 348	-5 368	1 012	-1 223	-6 412
Provisions	19	24	10	14	-51
Net cash used/ generated in operating activities	-2 642	469	-4 634	847	20 413
Cash flows from investing activities
Payments for property, plant and equipment	-12	-166	-3	-135	-226
Payments for intangible assets	-2	-25	0	-24	-74
Payments for investment property	-397	-4 637	-95	-1 104	-6 019
Proceeds from disposal of investment property	0	0	0	0	2 170
Interests received	2	2	0	1	4
Net cash used in investing activities	-409	-4 826	-98	-1 262	-4 145
Cash flows from financing activities
Net proceeds from secured bonds	28 500	0	0	0	0
Redemption of non-convertible bonds	-28 000	-300	0	-300	-500
Proceeds from borrowings	2 857	13 388	2 757	5 818	16 461
Repayment of borrowings	-656	-7 576	-8	-3 733	-21 551
Repayment of lease liabilities	-84	-85	-36	-49	-192
Interests paid	-3 121	-2 008	-379	-1 384	-6 910
Deposited amount related to loan obligations	0	-2 000	0	-2 000	0
Net cash used/ generated by financing activities	-504	1 419	2 334	-1 648	-12 692
Net change in cash and cash equivalents	-3 555	-2 938	-2 398	-2 063	3 576
Cash and cash equivalents at the beginning	10 616	7 040	9 459	6 165	7 040
Cash and cash equivalents at the end of the period	7 061	4 102	7 061	4 102	10 616

KredEx jätkab Porto Francole laenu andmise menetlust

30.07.2020 Adaur.ee

Sildid: euribor, intress, kinnistu, KredEx, laen, leping, linn, maa, Porto Franco, Tallinn, valitsus

Valitsuskabinet toetas täna ettepanekut, mille kohaselt jätkab SA KredEx Porto Franco OÜ-le käibekapitalilaenu andmise menetlust.

Laenu suurus on 39,4 miljonit eurot ja tähtaeg kuni kuus aastat. Intress on 12 kuu EURIBOR pluss kaks protsenti aastas. Lepingutasu moodustab 0,2 protsenti laenulimiidi summast.

Laenulimiit on lubatud kasutusse võtta osade kaupa, iga osa minimaalne suurus on vähemalt viis miljonit ja maksimaalne suurus 15 miljonit eurot.

Laen peab olema tagatud teise järjekoha hüpoteegiga kinnistutele, mis asuvad Tallinnas aadressil Laeva tn T6, Laeva tn 1, Kuunari tn 1 ja Kai tn 4.

Laenu väljastab SA KredEx.

Tarbimine on langusest väljunud, kuid väljavaade on veel ebakindel

30.07.2020 Tõnu Mertsina

Sildid: Eesti, ettevõte, hoius, indeks, Jaemüük, kaubandus, kaubanduskeskus, kindlustunne, kontroll, koroona, maja, meelelahutus, müük, nõudlus, pank, pere, sektor, SKP, teenus, tööstus, Töötukassa, töötus, turism

See, et jaekaubanduses müügimahud juunis kasvule pöördusid, oli ootuspärane. Üle 7-protsendise jaemüügimahu kasvu taga oli tõenäoliselt aprillis ja mais toimunud tarbimise vähenemine, mida nüüd kompenseerima asuti. Nii tugevat kasvu on viimastel aastatel olnud harva. Jaemüügimahtude langus kestis vaid kaks kuud.

Jaemüügimahtude kasvu juunis näitasid nii kaardimaksete käibe, kui ka kaubandusbaromeetri kiire paranemine. Kaardimaksete käive jaekaubanduses tegi järsu hüppe üles juba mai keskel, kui kaubanduskeskused avati. Samuti on koroonaviiruse kontrolli alla saamine ja piirangute kaotamine suurendanud inimeste liikumist.
Elanike üldine kindlustundeindeks juunis küll halvenes, kuid perekonna majandusliku olukorra väljavaade eesolevaks 12 kuuks paranes. Juulis paranesid veelgi kaubandussektori üldine kindlustunne ja elanike ootus oma perekonna majandusliku olukorra kohta eesolevatel kuudel. See viitab jaemüügimahtude kasvu jätkumisele ka juulis.

Küll on aga Eesti elanikud suurendamas oma hoiuseid, mille kasv kiirenes kohe pärast eriolukorra kehtestamist märtsis ning mis on seejärel püsinud kõrgel tasemel. Hoiuste kasv näitab ühest küljest elanike piiratud võimalusi tarbimiseks (näiteks reisimiseks ja meelelahutuseks) aga ka nende ebakindlust. Hoiuste suurenemise võrra on eratarbimine väiksem. Suuremad hoiused on aga puhver võimalike riskide vastu. Kaupade jaemüük on ligi pool eratarbimisest, samas kui eratarbimine on ligi pool SKP-st. Seega näitab jaemüügi mahtude muutus umbes veerandit SKP-st.

Vaatamata kevadel majandust tabanud tugevale šokile, ei ole registreeritud töötusemäär veel kõrgele tõusnud. Viimasel kahel kuul on see püsinud 7,8-7,9% juures. Teatavasti on töötuse tõusu aidanud pidurdada Töötukassa töötasu hüvitis, mida saab ligi viiendik Eestis hõivatutest. Samuti on positiivse mõjuga olnud pankade poolt ettevõtetele antud maksepuhkused, mis hakkavad aga septembri teisest poolest lõppema. Maksepuhkuste ja töötasu hüvitise lõppemine võivad sügisest töötust suurendada, mis omakorda võib tarbimist piirata.

Töötuse suurenemine sõltub paljuski sellest, kuidas taastuvad välisnõudlus ja -turism. Juulis euroala ostujuhtideindeks paranes. Indeks näitab nii teenuste sektori kui ka töötleva tööstuse kasvu. See tähendab aga välisnõudluse paranemist. Euroalale läheb ligi pool Eesti kaupade ekspordist.

1 2 3 … 1 039 1 040 1 041 Vanemad uudised ››

Pruugitud korterite tehingute arv Tallinnas linnaosade kaupa

Elektritoodangu kasvu taga baasefekt

Juunis suurenes ligi 40% töötleva tööstuse tootmismaht

Ekspordilangus on taandumas

Tööstussektori kindlustunne on paranemas

Tasapisi on paranemas ka välisnõudlus

Eesti majandus on kriisi põhjast tasapisi taastumas

100 000 eurose eluasemelaenu tagasimaksed sõltuvalt Euribori muutusest

Pikk ehitusaeg

„Sa oled mul teine“

Alati leidub keegi, kes teeb odavamalt

„Aga nad tegid meile kõige paremad hinnad“

„Las kõik müüvad“

Kokkuvõtteks

Lisateave ja registreerumine

TEGEVUSARUANNE

Tegevjuhi ülevaade

Peamised finantsnäitajad

Peamised tulemusnäitajad

KONSOLIDEERITUD FINANTSARUANDED

Konsolideeritud finantsseisundi vahearuanne

Konsolideeritud kasumi- ja koondkasumi vahearuanne

Konsolideeritud rahavoogude vahearuanne

MANAGEMENT REPORT

Chairman’s summary

Key financials

Key performance indicators

CONSOLIDATED FINANCIAL STATEMENTS

Consolidated interim statement of financial position

Consolidated interim statements of profit and loss and ohter comprehensive income

Consolidated interim statements of cash flows

Kinnisvarauudised

Uudiste arhiiv

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?