Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

KV.EE kinnisvara-podcast: Andero Laur avab uue ajastu trende kinnisvaraarenduses ja müügis

21.08.2026 Adaur.ee

KV.EE kinnisvara-podcast’i 145. osas vestlevad Liven AS tegevjuht Andero Laur ning kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark. Saade keskendub uute korterite arendusturule ja sellele, kuidas tänases majandusolukorras edukalt tegutseda. Andero Laur selgitab, miks praegune turusituatsioon nõuab arendajatelt erilist professionaalsust ja võrdleb kinnisvaraäri juhtimist mäest üles suusatamisega, kus edu tagab vaid tugev ettevalmistus.

Vestluse käigus analüüsitakse pakkumise ja nõudluse dünaamikat ning selgitatakse, miks on Tallinna uute korterite turg muutunud. Saatekülaline toob välja, kes on tänane koduostja ning kuidas on aja jooksul teisenenud klientide profiil ja ootused. Saates arutletakse selle üle, miks uusi elamispindu peetakse sageli kalliks ning millist rolli mängivad ostuotsuse tegemisel alternatiivsed kulutused ja elustiilivalikud.

Jagatakse Liveni kogemust innovaatiliste müügilahenduste ja kliendikogemuse loomisel. Teemaks tulevad „kodusalongi“ kontseptsioon, iseseisvad korterite külastused ja arendaja paindlikkus planeeringute muutmisel. Andero Laur avab tagamaid, kuidas defineerida kvaliteeti kliendi vaatest ning miks on oluline tunda sihtrühma harjumusi ja vajadusi juba enne arhitekti poole pöördumist.

Juttu tuleb ka üürituru väljavaadetest ja arendusprojektidest Tallinna kiiresti muutuvates piirkondades. Saatejuht ja külaline peatuvad pikemalt tehisintellekti kasutusvõimalustel kinnisvarasektoris. Nad prognoosivad, kuidas tehnoloogiline areng muudab ettevõtte siseseid protsesse, vähendab käsitöö osakaalu ning millist mõju avaldab see murranguline muutus valdkonna produktiivsusele ja tööjõule lähitulevikus.

Lõpetuseks pakutakse praktilisi soovitusi, kuidas organisatsioonid saaksid tehnoloogiliste uuendustega kohaneda ja luua klientidele rohkem lisandväärtust. Andero Laur ja Tõnu Toompark vaatavad järgmistele aastatele otsa läbi optimismi ja innovatsiooni prisma, rõhutades pideva õppimise ning kohanemise vajadust kiiresti muutuvas keskkonnas.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcast’ist.

Vaata saadet videona

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda soovite saate külalisena kuulda? Kas soovid ise tulla saatesse mõnest olulisest teemast rääkima?

Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Telli podcast enda podcasti äpis või pane laik ja jälgi lehte KV.EE Facebook.

Vaata podcasti videona KV.EE Youtube kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO või Spotify lehelt.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC – põhimõtted, meetodid ja turuväärtus

Neljas investeering Poolas kasvatas Summus Capitali müügitulu ja varade mahu rekordtasemele

21.08.2026 Adaur.ee

Summus Capital jätkas 2026. aasta teises kvartalis laienemist, omandades Park Krakowi büroohoonete kompleksi. Kontserni konsolideeritud müügitulu ja varade maht jõudsid kõigi aegade kõrgeimale tasemele.

Summus Capital OÜ konsolideeritud müügitulu kasvas võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 19% ja 2026. aasta esimese kvartaliga võrreldes 1,3%. Tänavuse teise kvartali müügitulu oli 16 miljonit eurot. Kontserni tegevuskasum oli 10 miljonit eurot, kasvades aastavõrdluses 7,5% ja eelmise kvartaliga võrreldes 1,6%.

29. mail omandas Summus Capital The Park Krakowi büroohoonete kompleksi, mis oli kontserni neljas investeering Poola. Tehingu järel kasvas Poola kinnisvara osakaal Summus Capitali portfellis 44 protsendini.

„Poola turg on kiiresti kinnistunud meie äritegevuse olulise osana ning meil on rõõm, et Summuse positsioon muutub uute investeeringutega üha tugevamaks. The Park Krakowi omandamise järel on meie Poola portfellis büroohooned 60% ning sealne bürooportfelli kaalutud keskmine üürilepingute pikkus (WAULT) on ligi viis aastat. Samal ajal näitab häid tulemusi ka Summuse portfell tervikuna: kaubanduskeskuste käive kasvas teise kvartali aastavõrdluses 7%, pikendasime üürilepinguid kokku 14 754 ruutmeetril ning sõlmisime uusi üürilepinguid veel 1350 ruutmeetrile,“ kommenteeris Summus Capitali juhatuse liige Hannes Pihl.

Kvartali lõpu seisuga oli Summus Capitali konsolideeritud varade maht 665 miljonit eurot, võrreldes 610 miljonit euroga esimeses kvartalis, –, jõudes kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Konsolideeritud omakapital kasvas ja oli 219 miljonit eurot, moodustades koguvaradest 33%. Kinnisvarainvesteeringute väärtus kasvas 571 miljonilt eurolt 620 miljoni euroni, eelkõige The Park Krakowi omandamise tulemusel.

Summus jätkas oma rahastusstruktuuri optimeerimist. Kontsern refinantseeris Leedus laene, pikendades Nordika ja Park Towni kinnisvaraobjektide finantseerimise tähtaegu 2031. aastani. Riga Plaza laenu tähtaega pikendati juulis samuti 2031. aastani ning laenulimiiti suurendati 10,9 miljoni euro võrra.

„Portfelli kasvades on meie jaoks oluline hoida tasakaalu omakapitali ja välise finantseerimise vahel. Oleme refinantseerinud oma kohustusi pikemale perioodile, täites samal ajal kõiki finantskohustustest tulenevaid eritingimusi. See loob stabiilse vundamendi kasvava portfelli juhtimiseks,“ kommenteeris Summus Capitali juhatuse liige Aavo Koppel.

Kontsern täitis kõiki võlakirjade tingimustes ja laenulepingutes sätestatud eritingimusi. 2026. aasta teise kvartali lõpus oli konsolideeritud omakapitali suhe koguvaradesse 33% ning jooksva 12 kuu DSCR 1,31x.

SUMMUS_CAPITAL_A4_Q2_2026_EST signed

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimine praktikas – juhatuse õigused, kohustused ja vastutus

Maa- ja Ruumiamet: Kohus: reformimata riigimaad ei saa igamisega omandada

21.08.2026 Adaur.ee

Tartu Ringkonnakohus leidis kohtumääruses, et reformimata riigimaad ei saa igamise teel omandada ka juhul, kui inimene või tema eelkäijad on kinnisasjal asuvat ehitist vallanud aastakümneid.

Kohtumäärus puudutas Viljandi linnas asuvat garaažiboksi, mille aluse maa omanikuks soovis eraisik saada igamise teel. Igamine on omandiõiguse tekkimine asja pikaajalise, vahetpidamatu ja heauskse valdamise tagajärjel.

Avaldaja väitis, et on garaažiboksi vallanud üle 30 aasta ning seetõttu tuleks tema omandiõigust garaaži alusele maale tunnustada igamise teel. Riik vaidles sellele vastu, sest tegemist on reformimata maaga, mis on seaduse kohaselt riigi omandis. Sellise maa omandisuhe saab muutuda omandireformi ja maareformi reguleerivate seaduste alusel.

Tartu Maakohus jättis avaldaja taotluse rahuldamata. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule, kuid ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata. Seega jäi muutmata maakohtu määruse resolutsioon ning ringkonnakohus kinnitas, et selles asjas ei saa reformimata maad igamise teel omandada.

Kohtu hinnangul:

riik esitas menetluses tähtajaks põhjendatud vastuväite, mis välistas igamise võimaluse;
maa kuulutati 1940. aastal Nõukogude võimu poolt riigi omandiks ning see oli õigusvastane võõrandamine. Seetõttu on maa omandireformi objekt;
maa omandiõigus saab riigilt üle minna omandireformi ja maareformi reguleerivate seaduste alusel, mistõttu ei saa sellist maad
omandada asjaõigusseaduse igamist puudutavate sätete järgi;
ka garaažiboksi kui ehitist ei saa igamisega omandada.

Igamine ei saa asendada maareformi toiminguid

Kohtumäärus kinnitab, et reformimata riigimaa ei ole igamise teel omandatav, sest selle omanik on riik ning maa omandisuhe tuleb lahendada omandireformi ja maareformi reguleerivate seaduste alusel.

See tähendab, et ka aastakümneid kestnud reformimata riigimaal asuva ehitise valdamine ei anna õigust saada maa omanikuks igamise teel. Igamine ei saa asendada seaduses ette nähtud maareformi toiminguid.

Garaažibokside, kuuride või muude ehitistega seotud õigusküsimused tuleb sellistes olukordades lahendada seaduses ette nähtud menetluses, näiteks hoonestusõiguse seadmise või maa erastamise kaudu, mitte tsiviilkohtus igamise nõudega.

Kohtumäärus toetab riigi seisukohta ning aitab selgitada, kuidas käsitleda juhtumeid, kus reformimata riigimaal asuva ehitise kasutaja soovib maa omandamist igamise teel.

Koolitus „Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse“ toimub 29.09.2026

21.08.2026 Margot Toompark

Üürikinnisvara võib olla hea investeering, kuid halvasti koostatud üürileping, puudulik üleandmisakt või teadmatus üürisuhtega seotud õigustest ja kohustustest võib kaasa tuua võlgnevusi, vaidlusi ja rahalisi kahjusid. Koolitus „Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse“ annab praktilised teadmised üürilepingu sõlmimisest, muutmisest ja lõpetamisest ning aitab lahendada üürisuhtes tekkivaid igapäevaseid probleeme.

Koolitusel saad:

teadmised, kuidas koostada üürilepingut, mis kaitseb sinu huve, ning vältida levinud vigu lepingu sõlmimisel;
praktilised juhised üürniku taustauuringuks ja üürilepingu tingimuste kokkuleppimiseks;
mõista, millal ja kuidas saab üürilepingut lõpetada ning millised on lepingu lõppemise ja lõpetamisega seotud võimalused;
teada, kuidas dokumenteerida eluruumi üleandmist ja vastuvõtmist ning kasutada dokumente oma õiguste kaitseks;
ülevaate üüri, kõrvalkulude, tagatiste, leppetrahvi ja viivisega seotud küsimustest;
parema arusaama üürileandja ja üürniku õigustest ning kohustustest;
teada, kuidas ennetada ja lahendada üürivaidlusi.

Koolitajad on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja kinnisvarajurist Evi Hindpere, kes käsitlevad üürimise praktilisi ja õiguslikke küsimusi ning jagavad teadmisi, mida saab oma üüriäris kohe rakendada.

Koolitus toimub 29.09.2026 kell 14.00–17.15 hübriidõppe vormis – osaleda saab nii kontaktkoolitusel Tallinnas (Tulika 19, Flora Maja) kui ka veebis MS Teamsi vahendusel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kinnisvaraseminar 2026

21.08.2026 Adaur.ee

Aasta kõige oodatum kinnisvaraüritus juba vähem kui kuu aja pärast – Kinnisvaraseminar 2026 toimub 19. septembril Tallinnas Hestia Hotel Europas. See on sündmus, kus teooria kohtub praktikaga ja kus iga vestlus võib avada uue ukse.

Seminari sisu on tugev, aga keskendub ka teisele üliolulisele osale – uued tutvused ja uued võimalused.

Kui sul on kogemus või oskused, kapital või projekt, aga puuduvad partnerid, kellega koos teha, siis sel päeval on nad ühes ruumis füüsiliselt olemas. Ülejäänud aasta nad seda ei ole.

Miks peaksid tulema?

Õpi kinnisvaraturu tipptegijatelt – kohal on esinejad pankadest maakleriteni
Kuula, millised trendid mõjutavad kinnisvaraturgu käesoleval ja järgmisel aastal
Loo uusi kontakte
Saad praktilisi nõuandeid nii teoreetilises kui ka praktilises vaates

🎟️ Piletite arv on piiratud! Registreeri end kohe ja tule veeda hariv päev!

Teiste seas kuuled laval:

Globaalse tausta kirjeldab Peeter Koppel ja kinnisvaraturgu täpsemalt Tõnu Toompark.
Tavo Tiits (Cobalt) — varjatud puudused ja müüja vastutus. Mida sa ostulepingus tegelikult allkirjastad.
Hans Pajoma (Hüpoteeklaen) — kuidas omakapitali tootlust maksimeerida ilma riski juurde ostmata.
Martin Vendla, Mikk Männamets ja Algis Liblik (Uus Maa Pro) — mis turul päriselt toimub. Ostjad, hinnad, tehingud maaklerite pilgu läbi.
Kristo Tihvan — üürikinnisvara arendaja kogemuslugu. Võidud ja kaotused, mõlemad.
Ännifriid Põder — flipid ja flopid.
Sära ja huvitavate mõtetega külvavad meid üle Kinnisvaranaised.

Tee 19.09 kuupäev vabaks ning pane kalendrisse, et oled sellel kuupäeval Hestia Hotell Europa konverentsikeskuses Kinnisvaraseminaril!

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Head Eesti taasiseseisvumispäeva!

19.08.2026 Adaur.ee

KV.EE Indeks jätkab liikumist üles

19.08.2026 Tõnu Toompark

Eesti elamispindade müügipakkumiste keskmise hinna liikumist peegeldav KV.EE Indeks näitab 196,1 punkti. Seda on 8,6% rohkem kui aasta tagasi, mil indeks oli 180,6 punktil. Poole aastaga on KV.EE Indeks kerkinud 1,4%.

Aastase üsna kiire indeksi spurdi taga on olnud osalt pakkumisse lisandunud Tallinna kallite korterite müügipakkumised, mis on muutnud alusandmeid, mille põhjal KV.EE Indeksit arvutatakse. Seega ei tähenda aastane KV.EE Indeksi kerkimine otseselt samaväärse korteri väärtuse kasvu.

Kalleid kortereid enam endise hooga pakkumisse juurde ei tule. Seega on üks tehniline, kuid mitte sisuline KV.EE Indeksi edasise kasvu tegur maas.

Tallinna korteriturul on märgata mõningat tehinguhindade ülespoole liikumist. Aastatagusega võrreldes on üles läinud nii järelturukorterite hinnad kui uute korterite hinnad, ja seda isegi vaatamata uute korterite mõningale ülepakkumisele.

Majanduskasv on taastunud ja olnud suurem kui oleme arvanud, keskmine palk jätkab kerkimist. Alust on arvata, et elamispindade turg jätkab aktiivsete tehingute rajal. Tehinguturu toimimine tähendab, et muuhulgas jätkavad tehingute hinnad ja KV.EE Indeks mõõduka tempoga liikumist üles.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Telliskivi ärilinnakus algab M-hoone ehitus

19.08.2026 Adaur.ee

Telliskivi TLN-i ärilinnakus algab linnaku suurima arenduse, M-hoone ehitus. Ligikaudu 20 000 ruutmeetri suurune multifunktsionaalne kompleks valmib 2028. aasta jooksul ning toob Telliskivisse uued bürood, Inbanki peakontori, urban spaa, rahvusvaheliste näituste ruumid ning kultuuri-, spordi- ja teenindusvõimalused.

P&E Real Estate kinnisvaraettevõtete gruppi kuuluv Telliskivi TLN sõlmis M-hoone ehituslepingu konsortsiumipartnerite Ehitusfirma Rand & Tuulberg AS-i ja Tallinna Ehitustrust OÜ-ga. Ehitustööd hõlmavad aadressil Telliskivi 60/3 asuva ajaloolise tööstuskompleksi renoveerimist ja uute hoonemahtude rajamist. Tööd viiakse ellu ühe tervikliku etapina, kompleksi valmimine on kavandatud 2028. aastasse.

„M-hoone arendusega astub Telliskivi ärilinnak järgmisesse väga olulisse etappi. Arendus seob piirkonna tööstuspärandi kaasaegsete töökohtade, kultuuri, heaolu, spordi ja lisanduvate uute teenustega. Telliskivi saab juurde aktiivset linnaruumi, mis töötab hommikust õhtuni ning pakub põhjuse tulla siia nii tööle, kohtuma, kultuuri nautima kui ka aega veetma,“ ütles P&E Real Estate juhatuse liige Priit Seeman. „Projekti oleme ette valmistanud pikalt, kujundades M-hoone ja viimastel aastatel valminud hooned ja pargialad ühtseks tervikuks. Lisanduvast üüripinnast oluline osa on tulevaste rentnikega kaetud, ülejäänud üüripinnad plaanime järk-järgult komplekteerida järgneva kahe aasta jooksul lähtudes Telliskivi pikaajalisest visioonist. M-hoone asub Telliskivi aktiivse piirkonna keskpunktis ja annab täiendava panuse Telliskivi atraktiivsusesse sihtkohana.“

Ehitaja Rand ja Tuulberg AS-i juhatuse liige ja arendusjuht Joonas Matteuse sõnul on M-hoone näol tegemist mastaapse ja märgilise ettevõtmisega. „Rajame hoonete kompleksi kesklinnas, Telliskivis, mis kujuneb järjest enam Tallinna omaette südameks. Töö käib keset elavat linnaruumi ja on kõigile nähtaval, mistõttu teeme endast kõik, et kompleks valmiks plaanide kohaselt ja ümbruskonna igapäev saaks rahulikult edasi kulgeda. Meil on hea meel seda teha koos Ehitustrust OÜ-ga. Oleme ka varem suuri ja keerukaid projekte koos ellu viinud ning teame, et saame teineteisele kindlad olla.“

Telliskivi TLN finantseerijateks on Swedbank AS ja OP Corporate Bank plc Eesti filiaal, sündikaatlaenuga summas 70 miljonit eurot finantseeritakse M-hoone ehitust ja refinantseeritakse olemasolev pangalaen.

„Telliskivi TLN-i areng näitab, mida on võimalik saavutada siis, kui tugeva kontseptsiooni taga on selge visioon ja järjepidev teostus. Swedbank on sellesse kontseptsiooni uskunud algusest peale ja olnud arenduse finantseerimispartner kogu selle kujunemise teekonnal. Suured ja pika vaatega arendused sünnivad tugevas koostöös. Meil on hea meel jätkata pikaajalist koostööd P&E Capitaliga ning rahastada seda projekti koos uue partneri OP Pangaga, kellega jagame usku selle arenduse pikaajalisse mõjusse,“ kommenteeris tehingut Swedbanki korporatiivpanganduse osakonnajuht Mihkel Utt.

OP Corporate Bank Eesti müügijuht Marek Jõgi lisab, et M-hoone on hea näide arendusest, kus pikaajaline visioon, ettevõtte arenguvajadused ja linnaruumi kujundamine moodustavad terviku. „OP jaoks on oluline olla partner ettevõtetele, kelle investeeringud loovad pikaajalist väärtust nii nende äritegevusele kui ka ümbritsevale keskkonnale,“ märkis Jõgi.

M-hoone ehitus moodustab Telliskivi TLN-i pikaajalise arendusplaani viimase suure etapi. Möödunud aastatel on linnakus valminud K-hoone ja Telliskivi Park ning renoveeritud ajaloolised G- ja I4-hooned. M-hoone valmimisega suunatakse Telliskivi linnaku igapäevane autoliiklus valdavas enamuses maa alla ning laiendatakse oluliselt tänavapinda jäävat vabaajaveetmise ruumi – kogu alast kujuneb inimesekeskne terviklik äri-, kultuuri- ja vaba aja linnak.

M-hoone maapealne osa koosneb kaheksast omavahel seotud hooneosast. Ligikaudu pool arenduse üüripinnast moodustavad A-klassi bürood. Ülejäänud pindadele lisanduvad spaa, näitused, sport, kultuur, meelelahutus, toitlustus, kaubandus ja heaoluteenused. Kompleksi juurde rajatakse ka uus parkimismaja koos maa-aluse parkimiskorrusega.

Ühte seitsmekorruselisse hooneosasse kolib 2028. aastal Inbanki peakontor. Linnakusse kavandatud urban spaa hõlmab ligikaudu 2000 ruutmeetrit. Uues kompleksis valmivad ka püsivad ja tehniliselt kõrgetasemelised näitusepinnad, mis võimaldavad korraldada Telliskivis senisest suurema nõudlikkusega rahvusvahelisi kunsti- ja elamusnäitusi.

Arendusega viiakse lõpule Telliskivi TLN-i väljaehitamine

M-hoone paikneb endise Balti Raudtee peatehase ajaloolisel alal. Telliskivi tööstusajalugu ulatub 1870. aastasse, mil piirkonda rajati Revali raudtee peatöökojad. Tehase peahoone ja seda ümbritsenud tootmisala kujundasid aastakümnete jooksul Tallinna tööstuse arengut ning andsid tööd sadadele inimestele.

M-hoone arhitektuurne lahendus lähtub piirkonna tööstuslikust iseloomust ning seob ajaloolise keskkonna uute hoonemahtude, avaliku ruumi, jalakäijate liikumisteede ja rohealadega. Arendus tugevdab Telliskivi ühendust Balti jaama, Reisijate tänava, Kalamaja, Pelgulinna ja Tallinna kesklinnaga.

M-hoone põhinäitajad

aadressil Telliskivi 60/3, Tallinn;
ligikaudu 20 000 m² üüripinda (kokku koos olemasoleva linnakuga 46 000 m2 üüripinda);
pärast arendust valmib kaheksa omavahel seotud hoonemahtu M1–M8;
ligikaudu pool pindadest A-klassi bürood;
2000 m² urban spaa;
Inbanki peakontor seitsmekorruselises M2-hoones;
kultuuri-, näituse-, spordi-, meelelahutus-, toitlustus- ja teeninduspinnad;
uus parkimismaja;
ehituse algus august 2026;
valmimine 2028. aastal

Bigbank: Pärnus on uute kodulaenulepingute arv aastaga kasvanud ligi kolmandiku

19.08.2026 Adaur.ee

Pärnus sõlmiti esimesel poolaastal eelmise aasta sama perioodiga võrreldes pea kolmandiku võrra rohkem uusi kodulaenulepinguid, selgub värskest Bigbanki laenuportfelli analüüsist.

Bigbank Eesti juhi Arthur Taaveti sõnul on kolmandiku võrra kasvanud laenulepingute arv selge märk inimeste paranevast majanduslikust olukorrast. “Sissetulekud ja üldine finantsvõimekus on aasta jooksul kasvanud ning sellest tulenevalt tuntakse end koduostul kindlamalt,” selgitab Taavet.

Arthur Taaveti hinnangul on märgiline, et kodulaenuturg on elavnenud ka väljaspool Eesti suuremaid tõmbekeskusi. “Võib-olla mõne suurpanga välismaal asuva peakontori jaoks ei ole väiksemad Eesti kohad piisavalt usaldusväärsed. Bigbank on Eesti pank ja meie usume, et kodu ei pea ilmtingimata pealinnas olema,” rõhutab Taavet ja kinnitab, et igale laenutaotlusele lähenetakse personaalselt. “Me ei tee otsust üksnes kinnisvara asukoha või jäikade kriteeriumide põhjal. Hindame inimese tegelikku laenuvõimekust ja võtame arvesse kõik ametlikud sissetulekud, sealhulgas näiteks lastetoetused ja ettevõtlustulu,“ selgitab Taavet lisades, et parima lepingu saamiseks tuleb kodulaenu pakkumist küsida mitmest pangast.

Pärnus selle aasta esimese kuue kuu jooksul Bigbanki poolt väljastatud keskmine kodulaenu rahaline maht oli 112 467 eurot, mis on sarnane eelmise aasta sama perioodiga. “Intressimäärad ja laenutingimused on viimase aasta jooksul püsinud valdavalt stabiilsed ja koduostja jaoks soodsad,” sõnab Bigbanki juht, kelle hinnangul on kinnisvara soetamine pika ja soodsa intressiga laenu abil üks paremaid võimalusi oma raha väärtuse hoidmiseks.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 30. juuni 2026 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,6 miljardit eurot ning omakapital 309 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 205 000 aktiivse kliendi ning üle 700 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused

Swedbank: Majapidamiste ostujõud pealinna eluasemeturul on paranenud

19.08.2026 Marianna Rõbinskaja

Tallinna eluasemeturg püsis teises kvartalis aktiivne, kuid nõudlus on jätkuvalt koondunud järelturule. Kui aasta alguses suurenes broneeringute arv uusarenduste turul märgatavalt, siis teine kvartal kujunes rahulikumaks. Kuigi Euribor on aastatagusest kõrgem, on korterite kättesaadavus paranenud, kuna tulumaksureformist toetatud netopalga kasv ületab oluliselt korterite hinnatõusu.

Kiire sissetulekute kasv toetab Tallinna elamuturu aktiivsust

2026. aasta teises kvartalis oli Tallinna järelturg aasta algusega võrreldes tavapäraselt aktiivsem. Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes jäi tehingute arv aga ligikaudu samale tasemele. Swedbanki andmetel oli uusarenduste broneeringuid seevastu nii eelmise kvartali kui ka aastatagusega võrreldes vähem, samal ajal uute korterite pakkumine veidi suurenes.

Uusarenduste esimese poolaasta nõudluse-pakkumise dünaamika juures on müügiks kuluv aeg keskmiselt 2 aastat ja 1 kuu. Võrdluseks, Euribori kõrgperioodil (2023–2024) oli see 2 aastat ja 4 kuud ning pandeemiaeelsetel aastatel (2010–2019) keskmiselt vaid 1 aasta ja 2 kuud.

Palga ostujõud korteriturul on tänavu märkimisväärselt parem

Keskmise netopalga ostujõud eluasemeturul on võrreldes aasta varasemaga aga märgatavalt parem, kuna tulumaksureformi toel kiirenenud netopalga kasv edestab oluliselt korterite hinnatõusu. Maa-ameti andmetel oli järelturu korterite keskmine hind teises kvartalis aastatagusest 4% kõrgem, samas kui pakkumises olevate uusarenduste hinnakasv ulatus Swedbanki andmetel ligi 5%-ni.

Swedbanki hinnangul sai Tallinnas elav 1,5-kordset keskmist netopalka teeniv leibkond teises kvartalis endale lubada järelturul kuni 77,6-ruutmeetrise korteri*. Aasta tagasi samal ajal oli vastav näitaja veidi üle 74-ruutmeetri. Arendajate pakkumishinda arvestades oli esimeses kvartalis võimalik osta 44,7-ruutmeetrine korter uusarenduses, aasta tagasi kuni 42-ruutmeetrine korter.

Swedbanki prognoosi järgi tõstab Euroopa Keskpank tänavu intressimäära veel ühel korral, septembris 0,25 protsendipunkti võrra. Seega peegeldab turuintressimäärade tase juba ühte oodatavat intressimäära tõusu. Kuigi Euribor jääb ka aasta teises pooles aastatagusest kõrgemaks, püsib majapidamiste ostujõud Tallinna eluasemeturul netopalga kiire kasvu toel mullusest parem.

Korterite kättesaadavus halvenes nii Riias kui ka Vilniuses

Nii Riias kui ka Vilniuses oli aktiivsus korteriturul teises kvartalis aastatagusest mõnevõrra madalam, kuid püsis endiselt üle pikaajalise keskmise. Mõlemas pealinnas jäi palgakasv korterite hinnakasvule alla, mistõttu korterite kättesaadavus halvenes nii eelmise kvartali kui ka aastatagusega võrreldes. Riias kiirenes korterite hinnakasv üle 7% ning Vilniuses püsis korterite hinnakasv aastases võrdluses üle 13%.

Vaatamata sellele, et korterite kättesaadavus halvenes nii Riias kui ka Vilniuses, olid sealsed uusarendused endiselt võrreldes Tallinnaga paremini kättesaadavad. Swedbanki arvestuste järgi oli Riias leibkonnale teises kvartalis keskmiselt taskukohane 58-ruutmeetrine korter uusarenduses. Vilniuses oli uusarenduses taskukohane 53,5-ruutmeetrine korter. Tallinnas oli vastav näitaja Maa- ja Ruumiameti statistika põhjal ligi 50-ruutmeetrit, arendajate pakkumishinna kohaselt aga 44,7 ruutmeetrit. Erinevalt arendajate praegustest pakkumishindadest, kajastavad Maa- ja Ruumiameti andmed juba sõlmitud tehinguid, mistõttu võivad need põhineda varasemal hinnatasemel ja anda uusarenduste kättesaadavusest mõnevõrra soodsama pildi.

Järelturul oli Vilniuses elavale leibkonnale kolmandas kvartalis keskmiselt kättesaadav 61-ruutmeetrine korter. Kuigi Riias hästi võrreldavad andmed puuduvad, on sealne olukord järelturu korterite taskukohasusega tervikuna parem kui Tallinnas ja Vilniuses.

* Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse arvutuse aluseks on leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

SEB: kasvavate intressimäärade keskkonnas hoiab pankade konkurents laenuraha Eesti inimestele soodsamana

19.08.2026 Adaur.ee

Eesti Panga avaldatud statistika näitab, et tagatisega eluasemelaenude keskmine intressimäär kerkis tänavu II kvartalis 3,93 protsendini, samas kui tarbimislaenude intressimäär langes aastases võrdluses 0,53 protsendipunkti võrra. SEB eraklientide panganduse divisjoni juhi Sille Hallangu sõnul on vaatamata kasvavale intressikeskkonnale laenamine eraisikutele taskukohane ning turg aktiivne.

Kui tänavu II kvartalis oli SEB väljastatavate uute kodulaenude keskmine intressimarginaal 1,37%+ euribor, siis aasta varem oli sama perioodi keskmiseks marginaaliks 1,40%+ euribor. See näitab, et vaatamata tõusujoones intressikeskkonnale hoiab pankade konkurents laenutingimused klientidele soodsad, leevendades seejuures euribori mõju laenu kogukulule.

„Kuigi intressimäärad on olnud aasta algusest tõusutrendis, näeme jätkuvalt aktiivset huvi eluaseme ostmise vastu. Kodu ostmist nähakse pikaajalise otsusena, mida ei määratle ainult lühiajalised intressiliikumised ning koduostuplaane ei panda ootele ka siis, kui laenuraha hind on varasemast kõrgem,“ ütles Sille Hallang.

Hallangu sõnul kinnitab seda ka panga värske statistika. “Kui kogu aasta vältel on kodulaenuturul olnud näha aktiivsust, jõudis juulis uute kodulaenutaotluste arv eriti kõrgele tasemele. Viimati oli huvi samavõrd tugev 2022. aasta mais,“ avas Hallang.

SEB prognoosi kohaselt jääb 6-kuu euribor aasta lõpuks alla 3%.

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark

Swedbank: Rapid price growth dents affordability

19.08.2026 Adaur.ee

Market activity was slower over the year, yet still close to or above the long-term average
Housing affordability will primarily depend on wage-price dynamics, as interest rates are not expected to materially increase further this year

Each Baltic capital faced similar factors in the second quarter as in the first months of 2026. In Tallinn, net wage growth exceeded apartment price growth due to a significant boost from the personal income tax reform. This kept housing affordability considerably higher than a year ago. Conversely, in Vilnius and now also in Riga, prices increased more rapidly than wages. Paired with an increase in interest rates, this has pushed affordability below last year’s levels.

Market activity was at or above the long-term average, yet below last year’s exceptional performance. After adjusting for population size, activity was almost identical in Tallinn and Vilnius, with Riga landing slightly below that.

In a wider context, the outlook for housing affordability and market activity remains largely unchanged. Geopolitical uncertainty has persisted, somewhat affecting consumer confidence. As expected, the European Central Bank (ECB) raised its key interest rates by 25 basis points in June. Swedbank forecasts one more hike this September. Mortgage interest rates have already priced in the remaining rate hike and EURIBOR has increased only marginally in the third quarter so far. As a result, unless new shocks to the inflation outlook emerge, the negative drag of higher interest rates on housing affordability is not likely to materially increase in the coming quarters.

Read full analysis here

Liven: Omaaktsiate võõrandamine aktsiaoptsiooniprogrammi raames

18.08.2026 Adaur.ee

Liven AS (Liven) võõrandas 18. augustil 2026 aktsiaoptsiooniprogrammi 2024–2027 (Programm) raames oma töötajatele kokku 1 500 Liveni aktsiat hinnaga 3,58 eurot aktsia kohta. Programmi kinnitas Liveni korraline üldkoosolek 19.04.2024 ning tehingu hind lepiti kokku viimase teadaoleva hinna ehk 17.08.2026 börsi sulgemishinna alusel.

Tehingu järgselt kuulub Livenile 30 141 omaaktsiat. Programmi raames seni väljastatud optsioonide realiseerimisel võib Livenil tingimuste täitumisel tekkida kohustus võõrandada töötajatele täiendavalt kuni 18 715 aktsiat. Programmiga liitumine ja uute optsioonide väljastamine on võimalik kuni 2027. aasta lõpuni ning igale optsioonile kehtib kolmeaastane väljateenimisperiood.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Pro Kapital kavandab Balti investoritele suunatud võlakirjaemissiooni ning kavatseb esitada tingimusliku teate oma olemasolevate 2020/2028 võlakirjade ennetähtaegse lunastamise kohta

18.08.2026 Adaur.ee

AS Pro Kapital Grupp kavatseb 2026. aasta septembris emiteerida Balti investoritele võlakirju ning esitada taotlus nende kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinna börsi Balti võlakirjade nimekirjas. Koostöös LHV Pangaga ette valmistatavast võlakirjaemissioonist laekuvat kapitali kavatsetakse kasutada Rootsi turul kaubeldavate Pro Kapitali võlakirjade 2020/2028 (ISIN SE0013801172) täielikuks ennetähtaegseks lunastamiseks ning võlakirjade noteeringu lõpetamiseks Nasdaq Stockholmi börsil vastavalt olemasolevate võlakirjade tingimustele.

Pro Kapital Grupi juhi Edoardo Axel Preatoni sõnul soovitakse kavandatava võlakirjaemissiooniga pakkuda nii uutele investoritele kui ettevõtet juba varem usaldanud koduostjatele ja investoritele võimalust saada osa Pro Kapitali eduloost. Teisalt annab võlakirjaemissioon koos sellega kaasneva protsessiga võimaluse tutvustada Pro Kapitali arendusportfelli laiemalt inimestele üle kogu Baltikumi.

„32 tegutsemisaasta jooksul on Pro Kapital kujundanud linnaruumi kõigis kolmes Balti pealinnas ja arendanud 515 000 ruutmeetrit elu- ja äripindu. Tänaseks on Pro Kapital tugevalt kapitaliseeritud ja kasumlik ettevõte ning kavandatav võlakirjaemissioon võimaldab meil optimeerida oma finantsjuhtimist,“ märkis Preatoni.

„Kõigil meie kolmel põhiturul on tegevus jätkunud plaanipäraselt. Tallinnas jätkub Kristiine Citys aktiivne ehitus- ja müügitegevus, kus alustati Musketäri Majade projektis esimeste ostu-müügilepingute vormistamist. Kalaranna Kvartalis on ehitustööd valminud. Läti ja Leedu turg näitavad jätkuvalt tugevat arengut. Riias edeneb Blue Marine Residence’i arendus plaanipäraselt, kogu arenduspiirkond koondati ühise kaubamärgi Klīversala Bay alla. Vilniuses jätkub Attico Boutique ja Miesto Vilos (City Villas) projektide edukas müük, juunis püstitasime Miesto Vilos projektis Vilniuse elamukinnisvaraturu uue tehinguväärtuse rekordi. Samuti valmistame ette Vilniuse vanalinnas paikneva Borgo arenduse avalikku esitlust, mis toob linna veel ühe eksklusiivse elamuprojekti,“ kommenteeris Pro Kapitali peadirektor Andrus Laurits.

LHV võlakirjade valdkonna juhi Silver Kalmuse sõnul kinnitavad Pro Kapitali 53,8% omakapitali osakaal ja 2026. aasta esimese poolaasta 3,3 miljoni euro suurune puhaskasum, et tegemist on tugevalt kapitaliseeritud ja kasumliku ettevõttega. „Meil on hea meel võimaluse üle toetada Pro Kapitali kavandatavas võlakirjapakkumises Balti investoritele,“ lisas Kalmus.

Kavatsuse teate avaldamise hetkel ei ole võlakirjaemissiooni täpne struktuur, maht, intressimäär, tähtaeg ega muud tingimused veel avalikustatud. Need avaldatakse enne võlakirjade märkimisperioodi.

Täna algasid 17 miljonit maksva Keila Pargikodude elukvartali teise etapi ehitustööd

18.08.2026 Adaur.ee

Invego juhi Kristjan-Thor Vähi sõnul on teise etapi kodudest viiendik müüdud juba enne ehituse algust. “Ostjad peavad suurimaks väärtuseks majasid ümbritsevat parkmetsa, mis toob kodudesse parajalt privaatsust ja rohelust. Lisaks hinnatakse ruumikaid planeeringuid ning suuri rõdusid ja terrasse, mis on kavandatud omamoodi elutoa pikendusena,” selgitab Vähi ja rõhutab, et uut kodu valides peavad ostjad aina olulisemaks just sellelaadseid detaile, mis kokkuvõttes loovad homse tervikliku elukeskkonna.

Vähi kinnitusel on Keila Pargikodude elanikest paljud juba varem sama piirkonnas elanud ja nende jaoks on see ennekõike just elukvaliteedi mõttes suur samm edasi. “Samas on siia uue kodu soetanud ka rahulikumat eluviisi eelistavaid seniseid pealinnlasi. Keilast on suurepärased ühendused Tallinnaga, ainuüksi rongid sõidavad kummaski suunas 50 korda päevas,” selgitab Vähi, kelle sõnul on samas veelgi muljetavaldavam on linna enda viimaste aastate areng. “Järjepanu on lisandunud uued teenused ja vaba aja veetmise võimalused, rääkimata lasteaedadest ja koolidest,” kirjeldab Invego juht ning toob näiteks värskelt valminud mahuka Keila Keskuse koos kinoga, aga ka arhitektuuripreemia pälvinud laululava ning hulgaliselt viise sportimiseks alustades ujulast ja lõpetades suusaradadega.

Keila Pargikodude elukvartal koosneb kuuest A-energiaklassiga kortermajast, kuhu rajatakse 120 ühe- kuni viietoalist rõdude ja terrassidega korterit koos läbimõeldud puhke- ja mängualadega, mille hulgas on lastele mõeldud väike seikluspark. Samuti saavad kõik koduostjad Invego poolt kaasa viieaastase ehitusgarantii, et värske omanik ei peaks oma investeeringu pärast muretsema ning saab end uues kodus mugavalt sisse seada. Pargikodud asuvad kõrghaljastusega alal vaid mõne sammu kaugusel Keila terviseradadest, veekeskusest ja Keila koolist.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku, kokku 1500 kodu ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 500 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas.

Invego on Tallinnas ja selle lähiümbruses viimastel aastatel rajanud uued kodud enam kui tuhandele perele. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla, Keila Pargikodude ja Verve elurajoonid.

Läti pealinnas arendab Invego elurajoone Nordale, Tornakalna Terases ja Vitolu Parks ning koos arenduspartner Reterraga elurajoone Parka Kvartals, Skanstes Rezidences ja Miera Rezidences. Riia vahetus läheduses on Invego koos EfTEN Special Opportunities Fundiga arendamas mahukat elurajooni Marupes Sirds ja vaid ridamajadest koosnevat Vide Adaži elamupiirkonda. Lõuna-Portugalis on hetkel arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga, mis on sobilikud nii aastaringseks elamiseks kui hooajaliseks kasutamiseks.

1 2 3 … 1,705 1,706 1,707 Vanemad uudised ››