Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Viru väravate kõrvale kavandatakse luksuskortereid – ajalooline hoone läks 1,45 miljoniga enampakkumisele

14.10.2026 Adaur.ee

Tallinna vanalinnas, Viru väravate vahetus läheduses, otsib uut omanikku ajalooline Vana-Viru tänav 3 hoone, mille rekonstrueerimiseks on koostatud projekt ja väljastatud ehitusteatis. Arendusplaan näeb ette kõrgema hinnaklassi korterite ja tänavatasandi äripindade rajamist. Kinnistu juurde kuulub privaatne sisehoov, mis piirneb keskaegse linnamüüriga. Enampakkumise alghind on 1,45 miljonit eurot.

Tallinna vanalinna südames asuv Vana-Viru tn 3 kinnistu hõlmab 542 ruutmeetri suurust krunti ja ajaloolist hoonet. Selle müük avab võimaluse anda Viru tänava läheduses asuvale hoonele uus elu, ühendades ajaloolise arhitektuuri tänapäevaste elamis- ja äriruumidega.

„Tallinna vanalinnas on uute arenduste võimalused piiratud ning sellise asukoha ja ettevalmistatud projektiga kinnistuid satub müüki harva. Vana-Viru 3 puhul on oluline eelis see, et rekonstrueerimisprojekt on juba koostatud ja ehitusteatis väljastatud. Uuel omanikul on seega olemas konkreetne lähtekoht, mille alusel ajaloolisele hoonele uus kasutus leida,“ ütles Varakeskuse esindaja Anete Allekõrs.

Ajaloolisse hoonesse on kavandatud luksuskorterid ja äripinnad

Kinnistule koostatud rekonstrueerimisprojekt näeb ette hoone põhjaliku uuendamise ning selle elamu- ja ärifunktsioonide ühendamise.

Projekti järgi on esimesele korrusele planeeritud otse Vana-Viru tänavalt ligipääsetavad äripinnad, mis võiksid sobida näiteks kohvikule, kauplusele või esinduspinnale.

Ülemistele korrustele on kavandatud avarad kõrgema hinnaklassi korterid. Projekt võimaldab välja ehitada ka seni kasutamata katusekorruse ning rajada ligikaudu 200-ruutmeetrise luksuskorteri, kuhu pääseks otse liftiga.

Rekonstrueerimise käigus on plaanis uuendada hoone tehnosüsteemid, rajada lift ning parandada hoone ligipääsetavust. Projektiga on arvestatud ka vanalinna muinsuskaitseliste nõuetega.

„Selle kinnistu puhul annab arendajale paindlikkuse võimalus ühendada ühes hoones mitu kasutusviisi. Esimese korruse äripinnad saavad kasu vanalinna jalakäijate liikumisest, samal ajal kui ülemistele korrustele on võimalik luua privaatsemad ja eksklusiivsemad eluruumid,“ selgitas Allekõrs.

Sisehoov piirneb keskaegse linnamüüriga

Kinnistu üks eripärasid on 214-ruutmeetrine kinnine sisehoov, mis piirneb Tallinna keskaegse linnamüüriga.

Müüja hinnangul on sisehoovis võimalik parkida kuni kuus sõiduautot. Rekonstrueerimisprojektis on arvestatud ka elektriautode laadimisvõimalusega.

Vanalinna tihedas hoonestuses annab privaatne sisehoov kinnistule täiendava kasutusväärtuse, olgu tulevaseks lahenduseks kortermaja, majutusettevõte või elu- ja äripindade kombinatsioon.

Hoone esimesel korrusel tegutsevad praegu üürnikud ning olemasolevad äripindade üürilepingud on müügiinfo kohaselt lõpetatavad kolmekuulise etteteatamisega.

Enampakkumine kestab 17. novembrini

Vana-Viru tn 3 kinnistu müük toimub Varakeskuse elektroonilisel enampakkumisel. Alghind on 1 450 000 eurot ning enampakkumise kavandatud lõpp on 17. novembril 2026 kell 15.00.

Tegemist on olemasolevas seisukorras müüdava ajaloolise hoonega, mille arendusvõimalused põhinevad koostatud rekonstrueerimisprojektil ja väljastatud ehitusteatisel. Ehitustööd ei ole veel alanud ning projekti elluviimine sõltub tulevase omaniku otsustest ja vajalikest kooskõlastustest.

Kinnistu fotode, projekti ja muu dokumentatsiooniga saab tutvuda Varakeskuse enampakkumise lehel.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine praktikas

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Eluruumi üürilepingus ei saa kõiges kokku leppida

14.10.2026 Evi Hindpere

Loen sageli üürilepinguid ja kohtan päris sageli lepingutingimusi, mille kohta öeldakse – „Aga mõlemad pooled ju allkirjastasid lepingu.“

Lepingu sõlmimisel kehtib üldjuhul lepinguvabaduse põhimõte, kuid eluruumi üürilepingus on aga üks oluline piir – VÕS § 275.

Selle sätte mõte on lihtne: seaduses sätestatust ei saa eluruumi üürniku kahjuks alati kõrvale kalduda.

Praktikas kohtab näiteks kokkuleppeid, mille kohaselt:

tähtajalise üürilepingu võib kumbki pool ühekuulise etteteatamisega üles öelda;
üürileandja ei pea tagatisraha eraldi hoiustama ega sellelt intressi maksma;
üürileandja võib korterisse siseneda ilma üürniku nõusoleku ja kohalolekuta;
pärast lepingu lõppemist võib üürileandja üürniku asjad ise välja tõsta või lukud ära vahetada.

Kas sellised tingimused kehtivad?

Siin ei saa alati vastata lihtsalt „jah“ või „ei“. Tuleb vaadata konkreetset seadusesätet, sellest kõrvalekaldumise võimalust ja eelkõige seda, kas kokkulepe kahjustab üürniku kui nõrgema poole huve.

Seega ei tähenda see, et lepingus on mingi tingimus kirjas ja mõlemad pooled on sellele alla kirjutanud, veel automaatselt seda, et tingimus kehtib.

Üks olulisemaid asju, mida üürilepingut sõlmides tuleb meeles pidada – allkiri ei muuda tühist kokkulepet kehtivaks ja vastupidi – iga seadusest erinev kokkulepe ei ole tingimata tühine.

Alati tuleb teha konkreetne õiguslik kaalutlus – kas ja millisel viisil on üürniku olukorda võrreldes seadusega kahjustatud.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
info@kinnisvarajurist.ee
www.kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Statistikaamet: Suvekuudel peatus majutusettevõtetes mullusest rohkem turiste

14.10.2026 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel peatus 2026. aasta juunist augustini majutusettevõtetes 1,39 miljonit turisti, mida on 3% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Kui siseturistide arv püsis muutumatuna, siis majutatud välisturiste oli võrreldes eelmise suvega rohkem.

Tänavu suvel peatus Eesti majutusasutustes 6% võrra rohkem välisturiste kui eelmisel suvel, siseturistide arv jäi samaks. Majutusettevõtteid külastanud välisturiste oli kõigil suvekuudel eelmise aastaga võrreldes rohkem, siseturistide arv kasvas veidi augustis. Juulis oli siseturiste sama palju kui möödunud aastal samal ajal, kuid juunis veidi vähem kui mullu.

2026. aasta suvel peatus Eesti majutusettevõtetes ligi 775 400 välis- ja 618 600 siseturisti. Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Puki sõnul kasvas võrreldes eelmise aastaga ka ööbimiste arv. „Ööbimisi oli 2025. aasta suvekuudega võrreldes 4% rohkem, kokku üle 2,5 miljoni,“ ütles Pukk.

Välisturistid veetsid 2026. aasta juunist augustini majutusettevõtetes ligi 1,5 miljonit ööd ning siseturistid üle 1 miljoni öö. Välisturistide ööbimisi oli aasta varasemaga võrreldes 6% rohkem, siseturistide ööbimisi 1% rohkem.

Pukk lisas, et võrreldes pandeemiaeelse 2019. aasta suvekuudega oli tänavu suvel majutatud turiste 2% vähem. „Eesti elanikke majutati selle perioodiga võrreldes küll 8% enam, kuid väliskülastajaid 7% vähem,“ täpsustas ta.

2026. aasta suvel saabus Eesti majutuskohtadesse enim välisturiste Soomest (35%), Lätist (10%) ja Saksamaalt (8%). Soomest saabus majutuskohtadesse üle 273 300 turisti, mida on 5% rohkem kui aasta varem. Läti turiste majutati ligi 78 000 (+1%) ning Saksamaa turiste ligi 62 700 (-4%). Lisaks ööbis Eesti majutusettevõtetes üle 30 000 Suurbritannia (+25%), 30 400 Poola (+26%) ja 30 000 Leedu turisti (-7%). Üle 27 000 majutatu saabus Ameerika Ühendriikidest (-2%) ja ligi 25 000 Aasia riikidest (+4%).

Peamiselt jõuavad turistid Tallinnasse, Pärnusse ja Tartusse – seal majutus suvel 63% Eesti majutusettevõtetes peatunud külastajatest. Pool kõigist majutatud turistidest peatus Harjumaal, sealhulgas Tallinnas 46%. Lisaks majutus 10% turistidest Pärnus (13% Pärnumaal) ja 7% Tartus (8% Tartumaal). 5% majutatutest peatus suvekuudel Ida-Virumaa majutuskohtades ning 6% Saare maakonnas.

Kuigi Eestis kokku registreeriti suvekuudel majutatuid rohkem kui mullu, oli ka selliseid maakondi, kus majutusettevõtetes majutatuid oli suvel vähem kui eelmisel aastal. Arvuliselt enim ehk ligi 4000 külastaja võrra langes majutusettevõtetes majutatute arv suvel Saare maakonnas, üle 2000 majutatu vähem oli ka Lääne-Virumaal ja Pärnumaal ning üle 1600 majutatu oli sel suvel vähem Järva-, Hiiu- ja Läänemaal. Arvuliselt kasvas majutusettevõtetes majutatute arv enim Harjumaal (üle 48 000) ja Tartumaal (ligi 5400), seda just Tallinna ja Tartu arvelt.

Välisturistidest peatus 2026. aasta suvekuudel 84% Tallinna, Pärnu või Tartu majutusettevõtetes. Harju-, Pärnu- ja Tartumaal peatus juunist augustini vastavalt 70%, 11% ja 7% välisturistidest. Saare maakonna majutusettevõtteid väisas suvekuudel 4% välisturistidest ning Ida-Viru-, Lääne-Viru- ja Läänemaal võrdselt 2% välisturistidest. Suvekuudel majutatud välisturistide arv suurenes aastaga enim Harjumaal ja Tallinnas, enim vähenes aga Pärnumaal ja Pärnus.

Eesti elanikke majutati suvekuudel samuti enim Harju-, Pärnu- ja Tartumaa majutusettevõtetes (vastavalt 25%, 16% ja 9%). Siseturistidest peatus 2026. aasta suvekuudel üle kolmandiku ehk 36% Tallinnas, Pärnus või Tartus. Siseturistid jõuavad siiski rohkem ka teistesse maakondadesse. Eesti elanike hulgas olid suvel menukad veel Ida-Viru- ja Saare maakonna majutusettevõtted, kus peatus juunist augustini vastavalt 10% ja 8% siseturistidest. Nii Lääne-, Lääne-Viru- kui ka Valgamaa majutusettevõtteid väisas võrdselt6% siseturistidest ning Võrumaal registreeriti 5% majutatud siseturistidest. Majutatud siseturistide arv kasvas eelmise suvega võrreldes enim Harjumaal, Tartumaal (sh Tartus) ja Ida-Virumaal, kuid vähenes enim Saare maakonnas.

Vähemalt viie voodikohaga majutusettevõte majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti turismimajandusel.

Andmed on avaldatud 09.10.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused

Nordecon: Ehituslepingu sõlmimine Kaldapesa kodude ehitamiseks

13.10.2026 Adaur.ee

Nordecon AS-i kontserni kuuluv Embach Ehitus OÜ ja Kaarsilla Kinnisvara OÜ sõlmisid töövõtulepingu Tartus aadressil Kalda tee 57 Kaldapesa kodude arendusse kuuluva korterelamu ehitamiseks. Lepingu maksumus on 2,8 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Tööd valmivad 2027. aasta oktoobris.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2025. aasta konsolideeritud müügitulu oli 208 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd 450 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid

1Partner: Uuring: kinnisvaraekspertide hinnangul kasvab uute korterite laojääk Tallinnas veelgi

13.10.2026 Adaur.ee

Kinnisvaraeksperdid ootavad järgmise aasta jooksul uute korterite ülepakkumise suurenemist Tallinnas, selgus 1Partner Kinnisvara poolt kinnisvaravaldkonna professionaalide seas läbi viidud igasügisesest küsitlusest.

Tänavu septembris läbi viidud küsitluses leidis 67% vastanutest, et 2027. aastal tekib Tallinnas uute korterite ülepakkumine samas kui 24% hinnangul arendatakse uusi kortereid nõudlusega samas tempos. “Aasta tagasi läbi viidud uuringus prognoosis ülepakkumise teket samuti kaks kolmandikku ekspertidest. Erinevate allikate kohaselt on uute korterite pakkumine Tallinnas aastaga suurenenud ligikaudu 13% ja nüüd ootab enamus eksperte sarnase trendi jätkumist ka järgmise aasta jooksul,” kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri.

Kui kolm aastat tagasi läbi viidud sarnases uuringus arvas 26% ekspertidest, et Tallinnas võib tekkida uute korterite defitsiit, siis tänavu peab seda võimalikuks vaid 4% vastanutest. “Arvestades juba ettevalmistatud projektide mahtu ja olemasolevat pakkumist on tõenäoline, et jätkuvalt lisanduvad uued arendusprojektid hoiavad müügis olevate korterite arvu lähiajal kõrgel,” kommenteerib 1Partneri analüütik.

Vääri sõnul ei ole nõudlust ületav pakkumine iseenesest veel märk kriisist või isegi probleemist, sest paljuski on suure ehitusmahu taga kogenud ja tugevate arendajate majanduslikud kaalutlused. “Arendajatel on kasulikum ja efektiivsem ehitada korraga suuremat mahtu. Ehitussektori sisendhinnad tõusevad jätkuvalt ning iga uus projekt on arendajale tulevikus kallim, mistõttu on praegune uute kodude aktiivne rajamine pigem teadlik äriline otsus kui märk sellest, et turul oleks midagi valesti,” selgitab ta.

Traditsiooniliselt septembri keskel läbi viidavale küsitlusele vastas kokku 107 kinnisvara maaklerit, arendajat ja muud Tallinna kinnisvaravaldkonnas tegevat professionaali.

1Partner on enam kui 22-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool: Kasutusluba praktikas – vajalikud dokumendid, menetlus ja probleemide lahendamine

Luminor: Plaanid kodus remonti? Vaata, millised ümberehitused tuleks kindlasti dokumenteerida

13.10.2026 Adaur.ee

Kodu remontides võib tunduda, et uus katuseaken, kamin või õhksoojuspump on lihtsalt üks järjekordne parendus. Tegelikult võivad suuremad ümberehitused vajada ehitusprojekti, ehitusteatist või muid dokumente, mille puudumine võib hakata probleeme tekitama alles aastaid hiljem, näiteks kodu müües või kindlustusjuhtumi korral. Luminori kodulaenude valdkonna arendusjuhi Margit Volti sõnul tasub vajalikud kooskõlastused ja dokumendid korda ajada juba enne töödega alustamist, et vältida hilisemaid sekeldusi.

„Remonti tehes mõeldakse eelkõige sellele, milline võiks kodu pärast välja näha, kui palju tööd maksma lähevad ja kust saada mõistliku hinnaga remondilaenu. Hoopis harvem mõeldakse sellele, kas tehtud muudatused on ka korrektselt dokumenteeritud. Probleem võib ilmneda alles aastaid hiljem, kui inimene soovib kodu müüa või tekib kahjujuhtum ning selgub, et tegelik olukord ei vasta dokumentidele,“ selgitas Volt.

Ehitusseadustiku järgi ei ole iga remont ümberehitamine. Näiteks seinte värvimine, põrandakatte vahetamine või olemasoleva ehitise osa asendamine samaväärsega ei tähenda üldjuhul ümberehitust. Tähelepanelikum tasub olla aga siis, kui muudetakse hoone piirdekonstruktsioone, kandvaid konstruktsioone või tehnosüsteeme. Sellisel juhul võib olenevalt hoonest ja töö mahust olla vajalik ehitusteatis, ehitusprojekt või muu ehitusdokumentatsioon.

Seina mahavõtmine ja katuseaken vajavad tähelepanu

Kui remondi käigus eemaldatakse kandesein või tehakse sellesse uus ava, on tegemist konstruktsiooni muutmisega ning vajalik on ehitusprojekt ja ehitusteatis. Sama kehtib uue katuseakna puhul, kui selle rajamiseks muudetakse katuse konstruktsiooni.

„Hea rusikareegel on, et kui töö muudab maja konstruktsiooni, tehnosüsteemi või välisilmet, tasub enne ehitamist kontrollida, milliseid dokumente vaja läheb. Tagantjärele tehtud töö seadustamine võib olla märksa keerulisem ja kallim,“ märkis Volt.

Kortermajas tuleb arvestada ka sellega, et katus, fassaad, rõdu ja kandvad konstruktsioonid on üldjuhul kaasomandi osa. Seetõttu võib lisaks ehitusdokumentidele vaja minna korteriühistu või teiste omanike nõusolekut.

Rõdupiire, kamin ja õhksoojuspump

Ka rõdupiirde puhul sõltub dokumentide vajadus töö ulatusest. Kui vana piire asendatakse samaväärsega, on olukord lihtsam. Kui aga muudetakse piirde kõrgust, materjali, kinnitust või kogu rõdu välisilmet, võib tegemist olla juba suurema ümberehitusega.

Eriti oluline on dokumentatsioon küttesüsteemide puhul. Uue kamina paigaldamisel tuleb arvestada korstna, ühenduslõõri ja tuleohutusega ning töö peab vastama nõuetele. Alles tasub hoida paigaldusdokumendid, kütteseadme andmed ja hilisemad korstnapühkimisaktid. „Kamina puhul võivad puudulikult tehtud tööd tähendada otsest tuleohutusriski. Seetõttu on oluline, et hiljem oleks võimalik tõendada, kes töö tegi ja millise lahendusega,“ ütles Volt.

Ka õhksoojuspump pole pelgalt kodumasin, vaid selle paigaldamine muudab hoone tehnosüsteemi ning sageli ka välisilmet. Seetõttu on vajalik projekt ja ehitusteatis. Kortermajas tuleb lisaks arvestada fassaadi, mürataseme ja korteriühistu nõusolekuga.

Terrass võib muutuda maja laienduseks

Terrassi puhul sõltub kõik lahendusest. Lihtne avatud terrass ja maja külge rajatud katuse, klaasseinte ning vundamendiga terrass on ehitusõiguse mõttes erinevad. Kui terrassist kujuneb sisuliselt uus ruum, võib olla tegemist juba hoone laiendamisega. Seetõttu on mõistlik suurema terrassi, veranda või muu juurdeehituse puhul enne ehitamist kohaliku omavalitsusega täpsustada, kas ehitis tuleks registreerida või millised kohustused konkreetsele lahendusele kehtivad.

Volti sõnul tasub dokumente säilitada ka siis, kui neid ei pea ehitisregistrisse esitama. „Projektid, tööde fotod, paigaldaja andmed ja arved võivad hiljem säästa väga palju aega ja küsimusi. Eriti oluline on dokumenteerida tööd, mis pärast remonti seina, põranda või lae sisse peitu jäävad.“

Dokumentide puudumine ei tähenda automaatselt, et kindlustus kahju ei hüvita, kuid kahjujuhtumi korral võib muutuda oluliseks, kuidas süsteem või konstruktsioon ehitati ja kas töö vastas nõuetele. Samuti võivad dokumenteerimata ümberehitused muuta kodu müümise keerulisemaks. „Kõige lihtsam on vajalikud dokumendid korda ajada kohe tööde tegemise ajal. Müügi või kahjujuhtumi korral annavad need kindluse, et kodus tehtud muudatused on korrektsed ja jälgitavad,“ kinnitas Luminori kodulaenude valdkonna arendusjuht.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Haljala–Kukruse maantee planeeringus on paigas trassikoridor

13.10.2026 Adaur.ee

Tänasest on avalikul väljapanekul Haljala ja Kukruse vahelise maantee riigi eriplaneeringu trassikoridori eskiis, millega oodatakse tutvuma 10. novembrini.

67 km pikkune trass kulgeb osaliselt praeguse Tallinna–Narva maantee koridoris või selle lähistel. Uude asukohta on tee kavandatud eelkõige seal, kus vana tee kurvilisus või ümbritsev asustus laiendamist ei võimalda.

“Ehkki trass oli põhiosas paigas juba eelmise aasta lõpust, oleme vahepeal inimeste ettepanekul lahendusse mitmeid täiendusi teinud,” rääkis planeeringu projektijuht Anne Martin.

Tema sõnul liigutakse järgmisena detailse lahenduse juurde. „Praegu on välja valitud trassikoridor, kuid see ei näita veel tee paiknemist. Läheme edaspidi täpsemaks ning vaatame koostöös maaomanike ja ekspertidega, kuidas tee koridori sees kulgema hakkab. Seetõttu on väljapanekul eriti teretulnud tagasiside kohalike olude ja peamiste liikumiste kohta,“ ütles Martin.

Haljala ja Kukruse vaheline lõik on viimane Tallinn-Narva maanteel, kus ei ole veel 2+2 lahendust planeeritud ning ka see soovitakse viia Euroopa transpordivõrgu nõuetele vastavaks.

Transpordiameti projektijuhi Elle Tamme selgitusel ei ole eesmärk üksnes Tallinna ja Virumaa vahelist ühendust kiirendada, vaid suurendada ka ohutust. „Haljala–Kukruse lõigul on praegu 263 mahasõitu ja 33 suuremat ristumist. Aastatel 2020–2024 hukkus seal liiklusõnnetustes viis inimest ning ainuüksi 2025 toimus kaheksa vigastatuga õnnetust. Uue teega muudetakse liiklemine kohalike elanike ja läbiva liikluse jaoks ohutumaks ning sujuvamaks,“ ütles Tamm.

Praegu on trassi laius ligikaudu 350 meetrit, ent tee tegelik ruumivajadus ja kulgemine, liiklussõlmede lahendused, läbipääsud ning täpsemad leevendusmeetmed selguvad järgmises etapis eeldatavalt 2029. aastal. Teekoridori lõplik laius jääb hinnanguliselt umbes 60 meetrit, liiklussõlmede ja ökoduktide juures mõnevõrra laiem.

Planeeringu materjalidega saab tutvuda veebilehel haljalakukruse.ee, väljapanekule järgnevad detsembris avalikud arutelud.

Tartu: Siuru ehitamisest on huvitatud üheksa ettevõtet

13.10.2026 Tartu.ee

Kultuurikeskuse Siuru ehitamiseks 19. augustil välja kuulutatud riigihanke esimeses etapis esitas taotluse üheksa ettevõtet, kellest kaks on ühistaotlejad. Kõik ettevõtted kvalifitseerusid ja saavad esitada järgmises etapis esialgse hinnapakkumise.

Siurut soovivad ehitada OÜ Fund Ehitus, Ehitus5ECO OÜ, Embach Ehitus OÜ, OÜ Mapri Ehitus, Nordecon AS, AS Merko Ehitus Eesti, OÜ Astlanda Ehitus ning ühistaotlejatena OÜ Ehitustrust ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg.

Siuru juhi Aavo Koka sõnul on hoonete ehitamisel üks põnevamaid aegu see, kui jõutakse projekteerimise faasist ehitamise faasi. „Mul on hea meel, et üheksa Eesti suurt ehitusettevõtet on Siuru ehitamisest huvitatud. Rikkaliku kogemusega ehitusettevõtted oskavad näha optimeerimise võimalusi, mis toetab meie soovi saavutada võimalikult soodne hind.“

Kultuurikeskuse Siuru ja sellega seotud väliruumi ehitamiseks toimub kolmeetapiline konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus, mille esimene etapp oli taotlejate kvalifitseerimine. Hankel saavad osaleda ehitusettevõtjad, kelle viimase kolme aasta keskmine käive on vähemalt 35 miljonit eurot aastas ja kellel on valminud viimase viie aasta jooksul vähemalt üks sarnane minimaalselt 15 000 m2 suuruse netopinnaga objekt.

Järgmises etapis saavad ettevõtted esitada esialgse hinnapakkumuse ja teha optimeerimise ettepanekuid, mille tulemusel pääsevad kolm odavama pakkumuse esitajat järgmisesse etappi ning toimuvad läbirääkimised, mille eesmärk on tagada, et Siuru ehitatakse mõistlikult ja säästlikult. Esialgsete pakkumuste esitamise tähtaeg on 23. novembril 2026.

Kolmandas etapis saavad kolm pakkujat esitada lõpliku pakkumuse, mille aluseks on teise etapi läbirääkimiste alusel korrigeeritud tehniline kirjeldus.

Hanke eeldatavaks maksumuseks on 71 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Lõplikke pakkumusi oodatakse jaanuaris 2027, ehituslepingu soovib linn sõlmida 2027. aasta veebruaris.

Ehitaja ülesanne on lisaks kultuurikeskuse hoonele rajada ka hoonet ümbritsev väliruum, sh park, mänguväljak, Emajõe-äärne ala koos trepistikuga, projektialal asuvad tänavad jmt.

Lisainfo: kultuurikeskuse Siuru juhataja Aavo Kokk, 5680 4410, Aavo.Kokk@tartu.ee; https://www.tartu.ee/siuru

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Luminori uuring: millises maakonnas on üürnike osakaal kõige suurem?

13.10.2026 Adaur.ee

Luminori tellitud ja Norstati läbiviidud uuringust selgub, et Eestis elab praegu üürikodus 15% vastanutest. Maakondade võrdluses on üürnike osakaal kõige suurem Tartumaal, kus üüri maksab ise ligi veerand vastanutest. Luminori kodulaenude valdkonnajuhi Helina Kikase sõnul näitavad tulemused, et üürikodu on paljude inimeste jaoks loomulik osa iseseisvasse ellu astumisel.

„Üürimine annab võimaluse säilitada rohkem paindlikkust ajal, mil töökoht, pereplaanid või soovitud elukoht ei ole veel pikemaks ajaks paigas. Uuringust on hästi näha, et üürikodus elamine on kõige tavalisem just nooremate inimeste seas ehk see on tugevalt seotud ka inimese eluetapiga,“ ütles Kikas.

Vanuserühmade vahel on erinevus märkimisväärne. 18–29-aastastest elab praegu üürikodus 34% ehk ligikaudu iga kolmas vastanu. 30–39-aastaste seas on vastav osakaal 16%, 40–49- aastaste seas 5% ning 50–60-aastaste hulgas 10%.

Ka asukoha järgi joonistub uuringust välja selge erinevus. Tartus, Pärnus, Narvas ja Kohtla-Järvel, kus elanikkonnast arvestatav osa on kindlasti ka tudengid, üürib kodu 23% vastanutest. Tallinnas elab üürikodus 19% elanikest, muudes linnades ulatub üürnike osakaal 14%-ni, samas kui külades, alevites ja alevikes elab üürikodus vaid 6% vastanutest.

„Linnades on üürikodu sageli praktiline valik, sest see võimaldab elukohta lihtsamini vahetada ega eelda kohe pikaajalise finantskohustuse võtmist. Nooremas eas võib selline paindlikkus olla eriti oluline. Oma kodu ostmine muutub tavaliselt päevakajalisemaks siis, kui sissetulek, töökoht ja tulevikuplaanid on muutunud kindlamaks,“ selgitas Kikas.

Üürimisega puutub elu jooksul kokku enam kui kuus eestlast kümnest ehk üürikogemus on märksa laiem kui praegune üürnike osakaal. Kui praegu elab üürikodus 15% vastanutest, siis veel 49% on seda teinud varem. Seega on ligi kaks kolmandikku ehk 64% Eesti inimestest mingil eluetapil ise üüri makstes üürikodus elanud. 35% vastanutest pole enda sõnul kunagi üürikodus elanud.

„Need tulemused näitavad, et üürimist ja kodu omamist ei peaks tingimata vastandama. Üürikodu võib olla teadlik ja sobiv lahendus mõneks eluetapiks ning hiljem kui tekivad võimalused ja soov, saab soetada oma kodu. Kui oma kinnisvara ostmine on eesmärk, tasub üüriperioodi jooksul järjepidevalt koguda omafinantseeringut ning jälgida, milline igakuine eluasemekulu oleks sissetulekute juures pikemas vaates jõukohane,“ märkis Luminori kodulaenude valdkonnajuht.

Norstat viis selle aasta augustis Luminori tellimusel kolmes Balti riigis läbi uuringu, milles osales kokku 3006 vastajat – Eestis 1005, Lätis 1001 ja Leedus 1000 inimest.

Värskenda teadmisi ja valmistu kinnisvaramaakleri kutseeksamiks

13.10.2026 Margot Toompark

Kinnisvaramaakleri töös tuleb igapäevaselt kokku puutuda õiguse, kinnisvaraturu, hindamise, finantseerimise, maksustamise, ehituse ja paljude teiste teemadega. Mida terviklikumad on teadmised, seda kindlamalt saab nõustada kliente ja teha keerukates tehingutes teadlikke otsuseid.

Kinnisvara täiendkoolitus annab nelja õppepäeva jooksul süsteemse ülevaate kinnisvaramaakleri töös vajalikest valdkondadest. Koolitus sobib nii teadmiste värskendamiseks ja täiendamiseks kui ka põhjalikuks ettevalmistuseks kinnisvaramaakleri kutseeksamiks. Teemasid käsitlevad oma ala praktikud ning õppetöö seob teooria igapäevase töö ja praktiliste näidetega.

Koolitus toimub 19., 20., 26. ja 27.10.2026 kell 10.00–17.00 hübriidõppena Tallinnas Tulika 19 Flora Majas ja veebis MS Teamsi vahendusel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: Harjumaal 2025. a valminud eluruumi keskmine pindala oli 92 ruutmeetrit

13.10.2026 Tõnu Toompark

Harju maakonnas sai 2025. a kasutusloa 3823 eluruumi kogupindalaga 350 600 ruutmeetrit. See teeb valminud eluruumi keskmiseks suuruseks 92 ruutmeetrit. Aastaga vähenes Harjumaa valminud eluruumide arv 4,4 ja nende pindala 2,3%. Valminud eluruumi keskmine pindala suurenes 2,2%.

Tallinna 2025. a valminud eluruumi keskmine pindala oli 72 ruummeetrit. Harjumaa suhteliselt suur valminud eluruumide keskmine pindala viitab erinevale eluruumide struktuurile võrreldes Tallinnaga. Väljaspool Tallinna kasutusloa saanud eluruumide seas on rohkem rida- ja paarismajakortereid ning ühepereelamuid. Harjus väljaspool Tallinna kasutusloa saanud eluruumi keskmine pindala oli 114 ruutmeetrit.

Suurim keskmine valminud eluruumide pindala oli Kuusalu vallas, kus 2025. a valminud 25 eluruumi keskmine oli 145 ruutmeetrit. Kuusalule järgneb Saue vald 141 ruutmeetriga.

Tallinnast olid suuruse osas tagapool vaid Loksa linn ja Keila linn. Loksa linna 2025. a valminud eluruumi pindala oli 56 ruutmeetrit. Keila linnas valmis 2025. a 111 eluruumi keskmise pindalaga 69 ruutmeetrit. Kõikides Harju omavalitsustes peale Tallinna, Keila ja Loksa oli 2025. a valminud eluruumi keskmine pindala üle 100 ruutmeetri.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark

Nordecon: Construction contract (Kaldapesa kodud, Kalda tee 57)

13.10.2026 Adaur.ee

AS Nordecon group company Embach Ehitus OÜ and Kaarsilla Kinnisvara OÜ have entered into a contract for the construction of an apartment building at Kalda tee 57 in Tartu, forming part of the Kaldapesa kodud residential development. The contract value is EUR 2.8 million, excluding VAT. The works are scheduled for completion in October 2027.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2025 was 208 million euros. Currently Nordecon Group employs 450 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Tallinn: Pikaliiva lasteaia ja kooli ideekonkurss on avatud

12.10.2026 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet kuulutas välja ideekonkursi, millega soovib leida parima lahenduse Pikaliiva asumisse lasteaia ja kooli rajamiseks. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 11. detsember.

Ideekonkursi eesmärk on leida Pikaliiva tn 69 kinnistule ruumiline terviklahendus, mis hõlmab põhikooli ja lasteaia uusi hooneid ja mitmekesist väliruumi liikumistundide läbiviimiseks, õuesõppeks ja vabaajategevusteks.

Abilinnapea Tiit Teriku sõnul on ideekonkursi puhul oluline leida lahendus, mis oleks nii funktsionaalne kui ka kulutõhus. „Soovime, et uued kooli- ja lasteaiahooned oleksid kvaliteetsed, energiasäästlikud ning optimaalsete ehitus- ja ülalpidamiskuludega. Samuti peavad hooned ja neid ümbritsev väliruum looma piirkonda uut väärtust ning pakkuma täiendavaid tegevusvõimalusi Harku järve ääres,“ ütles Terik.

Haabersti linnaosavanema Oleg Siljanovi sõnul on eesmärk, et Pikaliiva koolist kujuneks piirkonda ühendav kogukonnakool. „Soovime, et uus kool ja lasteaed teenindaksid eelkõige kohalikke peresid, kuid pakuksid võimalusi ka laiemalt kogukonnale. Lisaks õppetööle saaks kooli ruume kasutada huvihariduseks ning kavandatav staadion ja nelja rajaga 25- meetrine bassein looksid uusi sportimisvõimalusi kogu linnaosale,“ ütles Siljanov.

Õppetöövälistel aegadel peavad staadion ja välialad olema avatud piirkonna elanikele ja huvikoolidele kasutamiseks. Kooli vahetu ümbrus peab arvestama erinevate liiklejatega ning toetama ohutut koolisaabumist ühistranspordiga, jala ja jalgrattaga, sh peab lahendus võimaldama jalgrataste mugavat ja turvalist parkimist.

Pikaliiva ideekonkursi võistlusülesande koostasid Tallinna Linnaplaneerimise Ameti peaarhitekti büroo arhitektid ning see viiakse läbi koostöös Eesti Arhitektide Liiduga. Žüriisse kuuluvad Tallinna Haridusameti, Tallinna Linnavaraameti, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Eesti Arhitektide Liidu esindajad.

Ideekonkursil nõutud dokumente saab esitada e-riigihangete keskkonnas kuni 11. detsembri keskpäevani. Auhinnafond on kokku 70 000 eurot (1.–3. koha preemiad vastavalt 21 000, 18 000 ja 14 000 eurot). Ideekonkursi võitjaga sõlmitakse projekteerimise hankeleping.

EfTEN Real Estate Fund AS aktsia puhasväärtus kasvas septembris 0,9% ja oli kuu lõpus 20,41 eurot

12.10.2026 Adaur.ee

EfTEN Real Estate Fund AS teenis 2026. aasta septembris konsolideeritud üüritulu 2 943 tuhat eurot (augustis: 2 918 tuhat eurot). Üüritulu kasv tulenes peamiselt hooldekodude segmendist, kus III kvartalis tehtud investeeringute tulemusel suurenes Nõmme ja Tartu Südamekodu üüritulu kokku 23 tuhat eurot. Üüritulu toetasid ka Betooni 6 logistikakeskuses sõlmitud uued üürilepingud, mille tulemusel langes portfelli vakantsus viimase kolme aasta madalaimale tasemele (2,2%). Fondi konsolideeritud netoüüritulu (NOI) oli septembris 2 895 tuhat eurot. See on 84 tuhat eurot rohkem kui augustis, peamiselt madalamate perioodiliste haldus- ja turustuskulude tõttu. Fondi konsolideeritud EBITDA oli septembris 2 565 tuhat eurot (augustis: 2 490 tuhat eurot).

Septembris maksis fond Swedbankile tagasi fondi tasemel võetud 4 miljoni euro suuruse laenu. Laen oli võetud Magistral Kaubanduskeskus OÜ soetamiseks ja tagasimakse tehti augustis läbiviidud suunatud aktsiaemissiooni laekumiste arvelt. Koos tütarettevõtete regulaarsete laenumaksetega vähenesid kontserni laenukohustised septembris 4 582 tuhande euro võrra ja olid kuu lõpus 163 560 tuhat eurot. Kontserni LTV langes septembri lõpuks 41,0%-ni (augusti lõpus: 42,2%). Kontserni laenude kaalutud keskmine intressimäär oli septembri lõpus 4,36% (augusti lõpus: 4,17%). Konsolideeritud rahajääk vähenes septembris laenu tagasimakse tõttu 3 037 tuhat eurot ja oli kuu lõpus 19 360 tuhat eurot.

2026. aasta üheksa kuuga teenis fond konsolideeritud üüritulu kokku 25,18 miljonit eurot, mis on 6,4% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Konsolideeritud EBITDA oli üheksa kuuga 21,38 miljonit eurot, mis on 7,5% (1,5 miljonit eurot) rohkem kui aasta varem. Kasvust 786 tuhat eurot andis juunis soetatud Magistrali kaubanduskeskus. Võrreldavate kinnisvarainvesteeringute (like-for-like) EBITDA kasvas 788 tuhat eurot ehk 4,2%, kõige rohkem Mustika keskuses (+204 tuhat eurot).

Selle aasta üheksa kuu kokkuvõttes oli fondi konsolideeritud korrigeeritud rahavoog (EBITDA, millest on maha arvatud laenude põhiosa tagasimaksed, intressikulud ja Leedu tütarettevõtete tulumaksukulu) 11,02 miljonit eurot, mis on 15,6% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Üheksa kuu tulemuste põhjal on fond teeninud investoritele potentsiaalset brutodividendi 75,20 senti aktsia kohta ehk 12,8% rohkem kui aasta varem (66,66 senti).

Fondi puhasväärtus (NAV) aktsia kohta oli 30.09.2026 seisuga 20,41 eurot, kasvades võrreldes augusti lõpuga 0,9%.

EREF_reports_monthly_092026

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Bigbank: Majutusasutustele oli august edukas, samas külaliskorterid võtavad järjest suurema turuosa

12.10.2026 Raul Eamets

Majutatute arv augustis kasvas, kui vaadata täna Statistikaameti poolt avaldatud majutusasutuste statistikat. Kokku kasvas majutatute arv 4,9%, Eesti siseste ööbijate arv kasvas augustis aasta võrdluses 1,7%, välismaalt pärit turistide arv kasvas 7,8%. Peaasjalikult peatusid turistid Tallinnas (44,3%), järgnesid Pärnu ja Tartu. Tallinnas oli majutatute arvu kasv aastaga 8,8%, Tartus 7% ja Pärnus 10,4%. Majutatute arv kahanes Hiiumaal (13,4%), Järvamaal (-8,2%), Jõgevamaal (-7,2%) ja Viljandimaal (-6,8%).

Kõige rohkem suurenes majutatute arv augustis Põlvamaal (22,7%) ja Ida-Virus (11,7%).

Välismaalased jõuavad järjest vähem Hiiumaale (-31%) ja Jõgevamaale (26,1%) ning Kagu-Eestisse (Põlvamaa ja Võrumaa). Valga maakonnas välimaiste turistide majutus samas kasvas 28,5%.

Nendes maakondades, kus majutatute arv on alla 1% kõigist Eestis majutatutest, tuleb näha rohkem vaeva ning meelitada nii sise- kui välisturiste. Sellisteks maakondadeks olid Jõgevamaa, Järvamaa, Põlvamaa, Raplamaa. Piiri peal (1%) on majutatute arv Hiiumaal. Tegemist on majutusasutuste statistikaga ja see ei hõlma külaliskortereid ehk lühiajalisi rendipindasid.

Viimaste kohta saadakse andmeid küsitlusega, mida viiakse läbi MKM tellimusel kord aastas. Viimased andmed on 2025. aasta kohta. Üldiselt on lühiajalistel rendipindadel peatunute arv kasvanud päris kiiresti – kui 2022 peatus sellistes majutustes 1,28 miljonit külalist, siis 2025 juba 1,9 miljonit, kasv 48,8%. Võrdluseks ülaltoodud majutusasutuste statistika järgi peatus Eesti majutusasutustes 2025. aastal kokku 3,7 miljonit inimest.

Üldiselt jagunevad majutatud sarnaselt nagu eespool kirjeldatud andmed meile näitasid. Kõige rohkem on külaliskorterites peatunute arv kasvanud 3 aastaga Viljandimaal ( kasv 175%) ja Järva maakonnas (102%). Kõige vähem kasvas Valga maakonnas (19,5%).