Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC
Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Liven AS – 2025. aasta ja IV kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

LivenSarnaselt eelnevale kvartalile püsis ka 2025. aasta IV kvartalis turg aktiivne. Kokku sõlmisime kvartali jooksul 60 müügilepingut (VÕL; 2025 III kvartal: 60; 2024 IV kvartal: 34). Kogu 2025. aasta jooksul sõlmisime kokku 176 VÕL müügilepingut, mis ületab eelmise aasta tulemust 36% võrra (2024: 129), sisaldab ka esimest nelja müügilepingut Berliinis ning on taas Liveni senine kõrgeim aastane tulemus.

Suurima panuse kvartali jooksul sõlmitud uutesse lepingutesse andsid müügid Iseära ning Peakorteri projektides. Kogu aasta jooksul sõlmitud müügilepingutesse andis kõige suurema panuse Iseära projekt ning ülejäänud müügid jagunesid ühtlasemalt erinevate projektide vahel.

Nädalane müügi suhtarv, mis peegeldab pakkumisest nii VÕL kui tasulise broneeringu alusel välja minevaid kodusid, oli IV kvartali jooksul küll madalam kui 2025. aasta esimese poole tipud, kuid stabiliseerus valdavalt pikaajalise keskmise (1,5-2,0%) taseme alumise piiri lähedal. Suhtarv kõigub ajas projektide müügi- ja pakkumistsüklite mõjul. IV kvartalis tõusis pakkumiste arv kolme uue projekti lisandumise toel kõrgemale tasemele.

Hinnanguliselt oli 2025. aastal Liveni uute müügitehingute turuosa Suur-Tallinnas (Tallinn ning ümbritsevad omavalitsused) ca 7-8%, mis on küll madalam, kui möödunud aasta ca 10%-line turuosa hinnang, kuid jätkuvalt kõrgeim tulemus turul.

Kvartali ja aasta müügitulule avaldas suurimat mõju kodude valmimine ja üleandmine Regati projekti I etapis. Olulist mõju avaldas ka, samuti nii kvartali kui aasta müügitulule, Iseära projekt. Kvartali jooksul müüsime ka kaks varem valminud kodu Luuslangi projektis ning viimase kodu Magdaleena projektis, millega on projekt täielikult realiseeritud.

Perioodi jooksul sõlmitud müügilepinguid, kus kodu ei anta sama perioodi jooksul asjaõiguslepingu alusel üle, käsitleme ettemüügina. Kvartali alguse seisuga oli varasemalt tehtud ettemüügi hinnanguline rahaline maht 55 miljonit eurot (2025. aasta algus: 35 miljonit eurot).

Seoses ehituse valmimise ja kodude üleandmisega realiseerus oluline osa varasemast ettemüügist müügituluks nii Regati kui Iseära projektides. Kvartali jooksul sõlmisime uusi müügilepinguid 14,7 miljoni euro müügitulu mahus, millest ettemüük moodustas 9,7 miljonit eurot (neto 8,7 miljonit eurot). 2026. aastale läheme vastu 101 kodu suuruse ettemüügiportfelliga, mille lepinguline müügitulu maht on 33,7 miljon eurot. Ettemüügid ei sisalda Peakorteri I etappi kuna 50/50 ühisettevõte tulemusi rida-realt ei konsolideeri ning müügitulu konsolideeritud tulemustes ei kajastu.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

(tuhandetes eurodes)       31.12.2025 31.12.2024
Käibevarad          
Raha ja raha ekvivalendid 8 553 5 905
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 1 456 1 270
Ettemaksed 531 385
Varud 71 009 67 902
Käibevarad kokku       81 549 75 462
Põhivarad          
Ettemaksed 44 44
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 1 535 0
Kinnisvarainvesteering 1 960 1 350
Põhivara 296 423
Immateriaalne põhivara 467 401
Vara kasutusõigus 606 618
Põhivarad kokku       4 908 2 836
VARAD KOKKU       86 457 78 298
Lühiajalised kohustised          
Laenukohustised 11 882 6 405
Võlad tarnijatele ja muud võlad 13 822 11 234
Eraldised 97 99
Lühiajalised kohustised kokku       25 801 17 739
Pikaajalised kohustised          
Laenukohustised 34 850 40 851
Võlad tarnijatele ja muud võlad 2 065 1 398
Eraldised 151 72
Pikaajalised kohustised kokku       37 066 42 322
Kohustised kokku       62 867 60 061
OMAKAPITAL
Aktsiakapital 1 200 1 200
Ülekurss 9 586 9 562
Optsioonireserv 262 317
Omaaktsiad -4 -9
Kohustuslik reservkapital 120 118
Eelmiste perioodide jaotamata kasum /-kahjum 7 012 6 491
Aruandeaasta kasum /-kahjum 5 414 558
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 23 590 18 237
Omakapital kokku       23 590 18 237
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU       86 457 78 298


Konsolideeritud koondkasumiaruanne

(tuhandetes eurodes)   2025 IV kvartal
(oktoober- detsember)
2024 IV kvartal
(oktoober- detsember)
2025 12 kuud
(jaanuar- detsember)
2024 12 kuud
(jaanuar-detsember)
Müügitulu 34 888 8 164 49 287 27 266
Müüdud kaupade ja teenuste kulu -28 937 -7 477 -40 540 -23 429
Brutokasum   5 951 687 8 747 3 837
Turustuskulud -471 -439 -1 881 -1 418
Üldhalduskulud -447 -426 -1 613 -1 419
Muud äritulud 18 279 272 312
Muud ärikulud -13 -10 -42 -26
Ärikasum   5 038 91 5 483 1 287
Finantstulu 72 23 148 79
Finantskulu -90 -199 -184 -647
Finantstulud ja –kulud kokku -18 -177 -36 -568
Kasum enne tulumaksu   5 020 -86 5 447 719
Tulumaksukulu -5 8 -34 -162
Aruandeperioodi puhaskasum /-kahjum   5 014 -78 5 414 558
Emaettevõtte omanike osa 5 014 -78 5 414 558
 
Aruandeperioodi koondkasum /-kahjum 5 014 -78 5 414 558
Emaettevõtte omanike osa 5 014 -78 5 414 558
Tavakasum /-kahjum aktsia kohta 0,418 -0,007 0,451 0,047
Lahustatud kasum /-kahjum aktsia kohta 0,411 -0,006 0,444 0,046

Kliendi teekonna erinevates etappides kogutav kliendirahulolu tagasiside viimase 12-kuu hinnang püsis ka neljanda kvartali lõpus stabiilselt kõrgel – 9,6 punktil 10-st (2025 III kvartal: 9,5; 2024 IV kvartal: 9,2).

Olulisemad sündmused

Kvartali jooksul valmisid esimesed kodud Regati I etapis ning algasid kodude üleandmised. Kvartali lõpuks andsime üle 57% etapis valminud kodudest. Detsembris väljastati projekti II etapile ehitusluba. Eelmüügi ja ehitusega plaanime alustada 2026. aasta jooksul. Kvartali jooksul andsime kodusid üle ka värskelt valminud Iseära teise etapi viimastes ridamajades ning ka viimase kodu Magdaleena projektis.

Oktoobris algasid ehitustööd Virmalise projektis, kus aadressil Virmalise tn 3 valmib 2026. aasta lõpuks neljakorruseline suletud hoovialaga eluhoone 28 uue koduga. Ehitustööde peatöövõtja on Bildgren Ehitus OÜ ning arhitektuurse lahenduse autorid on Liven ja Arhitektuuribüroo Kuup Ruut OÜ. Ehitust rahastab Bigbank AS.

Oktoobris alustasime ka Iseära uute kortermajade (Lutsu tn 2, 4 ja 6) ehitustöödega, kus 2026. aasta sügisel valmib 36 uut kodu. Kortermajade ehituse peatöövõtja on Oma Ehitaja AS ning ehitust rahastab Bigbank AS.

Kvartali jooksul lisandusid müüki uued kodud Olemuse projektis ning eelmüüki Luuslangi ja Iseära projektide järgmistes etappides. Kokku 79 uut kodu.

Soetasime enampakkumise teel arenduskinnistu Tallinnas, Haabersti linnaosas, Järveotsa tee 16c. Ligi 13 300 m² suurusele kinnistule on kavandatud eluhoonete kompleks koos piirkonna elukeskkonda väärtustavate äripindadega. Tehingu väärtus on 1,1 miljonit eurot ning kogu projekti hinnanguline investeeringumaht on ligikaudu 20 miljonit eurot.

Kvartali jooksul rahastasime nii Järveotsa tee 16c kinnistu kui eelneval kvartalil omandatud Linnamäe tee 21a kinnistud pikaajaliste tagatud laenudega. Samuti refinantseerisime eelneval kvartalil toimunud detailplaneeringu kehtestamise järgselt Juhkentali projekti tagatud pangalaenuga. Nimetatud uute laenude kogumaht 4 195 tuhat eurot.

Neljandas kvartalis avalikustatud Kantar Emori uuringu kohaselt jagas kinnisvaraarendajate mainekuse edetabelis Liven seekord esimest kohta. Jätkuvalt on Liven tuntud kõige atraktiivsemate arenduste poolest.

Aasta jooksul sõlmisime koostöölepingu Oma Grupp OÜ-ga Peakorteri I etapi projekti arendamiseks (50/50 ühisettevõte), sõlmisime müügilepingu Kadaka tee 88 kinnistul asuva äripinna osa võõrandamiseks, alustasime veel kuue ehitusega erinevates arendusprojektides, maksime 180 tuhat eurot dividende ning emiteerisime teise seeria rohevõlakirju summas 6 200 tuhat eurot.

Aruandekuupäeva järgsed sündmused

Jaanuaris refinantseerisime Regati projekti varasema rahastajaga valminud kodude tagatisel laenukohustised ning ehituslikest lisa- ja muudatustöödest tulenevad kulud.

2026. aasta jaanuaris sõlmisime Luuslangi projekti II etapi järgmiste eluhoonete ehituse peatöövõtulepingu Mitt & Perlebach OÜ-ga, kes on ka arendusprojekti varasemate eluhoonete ehituse peatöövõtja. Jalami tn 4 eluhoonetes valmib 2027. aasta esimeses pooles 39 kodu.

Tallinna Linnavalitsus kiitis heaks Kadakadabra arendusprojekti detailplaneeringu, mille kehtestamist Tallinna Linnavolikogu poolt ootame lähiajal.

Olulisemad arengud majanduskeskkonnas aruandeperioodil


Pärast varasemat langustrendi stabiliseerus 6 kuu Euribor 2025. aasta III kvartalis ning näitas IV kvartalis vaid kerget tõusu, ulatudes kvartali lõpuks 2,14% tasemele (30.09.2025: 2,10%; 31.12.2024: 2,57%). Euroala inflatsioon on säilinud Euroopa Keskpanga (EKP) pikaajalise eesmärgi (2%) lähedal. Pärast mitut baasintressimäärade langetust (kokku 100 baaspunkti võrra neljas etapis) 2025. aasta esimesel poolel jättis EKP nii septembri kui ka detsembri istungil intressimäärad muutumatuks, viidates vajadusele hinnata varasemate otsuste mõju majandusele. EKP prognoosib 2025–2027. aasta inflatsiooniks vastavalt 2,1%, 1,7% ja 1,9%, mis viitab, et rahapoliitika suund jääb lähiajal tõenäoliselt stabiilseks.

Eestis oli 2025. aasta IV kvartalis aastane tarbijahindade kasv Euroalast jätkuvalt kiirem ning hinnad kasvasid eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 4,1% (2025 III kvartal: 5,2%; 2024 IV kvartal: 3,9%). Eesti Panga värskeima prognoosi kohaselt kujuneb 2025. aasta keskmine inflatsioon tootmiskulude, maksutõusude ja jätkuva palgatõusu mõjul ligikaudu 4,9%. Aasta keskmine tarbijahinnaindeksi kasv 2025. aastal oli 4,8%, mida mõjutasid eelkõige toidu ja teenuste hinnatõus ning maksumuudatused.

Kõige viimaste kättesaadavate Statistikaameti andmete ning meie hinnangu põhjal kasvas keskmine brutopalk IV kvartalis aastases võrdluses ligi 6,0%, ületades tarbijahindade kasvu. Hoolimata palgatõusust on tarbijate kindlustunne püsinud juba pikemat aega madal, mida kinnitavad ka majandusekspertide hinnangud, isegi kui olukord ei ole objektiivselt võrreldav ajalooliselt nähtud madalpunktidega nagu Konjunktuuriinstituudi poolt koostatud andmed osundavad.

Vaadates 2026. aastasse, on oodata majapidamiste ostujõu märgatavat taastumist. Kui brutopalkade kasvutempo on stabiliseerumas, siis 1. jaanuaril 2026 jõustuvad tulumaksumuudatused suurendavad inimeste netosissetulekuid Eesti Panga prognooside kohaselt ligikaudu 10%, ületades sellega oluliselt oodatavat hinnatõusu. See parandab reaalset ostujõudu ja suurendab kinnisvara kättesaadavust.

Maa- ja Ruumiameti ostu-müügistatistika põhjal kahanes korterite (eluruumide) tehingute arv Tallinnas 2025. aasta IV kvartalis 6,9% võrreldes eelneva kvartaliga (2025 IV kvartal: 2 193; 2025 III kvartal: 2 356 tehingut). Tehingute arv 2025. aasta jooksul ulatus 9 020-ni, ületades eelmist aastat 7,5% võrra (2024: 8 387 tehingut). Tehingute aktiivsus aasta jooksul kasvas eeskätt järelturul, kuid mõõdukat elavnemist oli märgata ka uusarenduste segmendis, viidates turu järkjärgulisele taastumisele.

Võrreldes 2025. aasta kolmanda kvartaliga püsisid uusarenduste pakkumised ja keskmine müügihind neljandas kvartalis üldjoontes stabiilsed, kuid aasta jooksul toimus mõõdukas pakkumiste ja hinnatasemete kasv. Aastases võrdluses suurenes keskmine uute korterite müügipakkumiste arv Citify andmetel 8,7% (2025: 2 760 tk; 2024: 2 523 tk) sealjuures lisandus aasta jooksul Tallinna uusarenduste turule kokku 1 752 uut korterit. Samuti suurenes keskmine ruutmeetri hind 4,3% võrreldes eelmise aastaga (2025 keskmine: 4 987 €/m²; 2024 keskmine: 4 782 €/m²).

Citify andmetel sõlmiti IV kvartalis 368 müügilepingut, mida on 12,8% vähem võrreldes eelneva kvartaliga (III kvartal: 422) ning 18,8% vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (2024. aasta IV kvartal: 453). 2025. aastal müüdi Tallinnas kokku 1 515 korterit, mida on 23,1% rohkem kui eelneval aastal (2024: 1 229). Sellele lisaks müüdi Tallinna lähiümbruses aasta jooksul kokku 809 korterit, mida oli Citify andmetel 49,8% rohkem kui eelneval aastal (2024: 540), mis näitab suuremat nõudluse taastumist just väljas pool Tallinna.

Viimase kolme aasta jooksul on turul selgelt kasvanud valmis korterite jääk. 2025. aasta keskmine valmis korterite arv kasvas 2024. aasta keskmisega võrreldes 12,9% (2025: 988 korterit; 2024: 875 korterit). Läbi kogu aasta oli valmis korterite arv oli suhteliselt kõrge moodustades keskmiselt 36,1% kogu pakkumisest (2024. aastal: 34,5%).

Tuleviku väljavaade


2026. aastalt ootame uusarenduste turu kasvu. Eelnevatel aastatel turgu kõige enam mõjutanud tegur, Euribor, normaliseerus 2025. aasta jooksul ning 2026. aastal peame selle mõju neutraalseks. Kui eelnevatel aastatel omasid maksupoliitilised otsused nõudlusele pärssivat mõju ning suurendasid ebakindlust, siis 2026. aastal asenduvad need majapidamiste sissetulekutele positiivset mõju avaldava muutusega. Ühtse tulumaksuvaba miinimumi kehtestamine, jätkuv reaalpalga kasv ning prognoositav majanduskeskkonna paranemine parandavad märgatavalt majapidamiste rahanduslikku seisu ning loovad kindlama aluse ostuotsuste tegemiseks. Nende tegurite koostoimel prognoosime nõudluse kasvu ja kinnisvaraturu edasist normaliseerumist.

Laiemalt sõltub turu areng jätkuvalt paljuski ka välisteguritest, eelkõige geopoliitilise olukorrast ja üldisest tarbijakindlusest. Viimaste aastate tulemused on kinnitanud, et nõudlus meie kodude järele on olemas ka väljakutsete rohkes keskkonnas.

Lõppenud 2025. aastal andsime üle 139 pinda võimalikust 194-st ning realiseerisime ligi 66% maksimaalsest võimalikust müügitulust ehk 49,3 miljonit eurot võimalikust 75 miljonist eurost. Tulemus on kooskõlas sügisel korrigeeritud prognoosivahemikuga (45–50 miljonit eurot), kuid peegeldades ehituse valmimise ja kodude üleandmise ajastusi jäi see madalamaks võrreldes aasta alguses seatud ambitsioonikama ootusega (55 miljonit eurot).

Alanud 2026. aastale läheme vastu oluliselt suurema mahuga. Valminud ja aasta jooksul valmivates hoonetes on meil potentsiaali üle anda kuni 268 kodu ja äripinda hinnangulises müügitulu mahus 86 miljonit eurot. Prognoosime eelnevale aastale sarnast, suurusjärgus 2/3 võimaliku mahu realiseerimise dünaamikat, mis tähendaks ca 20% müügitulu kasvu võrreldes 2025. tulemusega.

Aasta alguses on meil 101 kodu ning 33,7 miljoni euro suurune ettemüügiportfell kuues erinevas projektis. Lisaks turunõudlusele sõltub aasta jooksul saavutatav müügitulu ka ehituste aegsast valmimisest ja üleandmistest enne aasta lõppu.

2025. aasta puhaskasum 5,4 miljon eurot ning 28,1% suuruseks kujunenud omakapitali puhasrentaablus ületasid oodatult meie pikaajalist puhasrentaabluse 20%-list eesmärki. Koos müügitulu kasvuga ootame ka 2026. aastal puhaskasumi kasvu ning 20% omakapitali puhasrentaabluse eesmärgi ületamist.

Ehituslaenude maht on Liveni ärimudelile omaselt tsükliline ning sõltub suurel määral arendusportfelli koosseisust. Seoses käimasolevate ehitustöödega eeldame ehituslaenude mahu kasvu 2026. aasta keskpaigani. Aasta teises pooles, eelkõige viimases kvartalis, ootame kodude üleandmistest tulenevat laenujäägi kiiret vähenemist.

Kinnisvaraarendusele on iseloomulik tulemuste pikk viitaeg ning turunduskulude ja müügitulude ajaline nihe. 2026. aasta heale tulemusele panime aluse lõppenud aastal alustatud müükide ja ehitustega ning jätkame tööd nii 2027. kui järgnevate aastate tulemuste nimel. Hetkel ehituses olevatest projektidest valmivad 2027. aastal Peakorter I etapp ning Wohngarten Saksamaal, Berliinis. Lähitulevikus loodame pikaleveninud planeeringu menetluste lõpule jõudmist Kadaka tee 88 kinnistu osas ning hiljem 2026. aasta jooksul ka Erika 12 kinnistu osas.

Lõppenud 2025. aasta teises pooles tehtud uute kinnistute ostud lisavad arendusportfelli nii uue piirkonna kui ajalist jätkuvust. Liveni arendusportfellis on jätkuvalt piisavalt mahtu järgnevaks 4–5 aastaks, kuid arendusportfelli suurendamiseks otsime aktiivselt uusi kinnistuid ning peame läbirääkimisi nende omandamiseks või arendamiseks koostöös maaomanikega.

Liven-2025-Q4-vahearuanne

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Kui ees ootab kortermaja renoveerimine

Evi HindpereKorteriomanikud otsustavad kaasomandi eseme parenduste ja muudatuste üle üldjuhul korteriühistu kaudu, otsustades kaasomandi eseme muudatuste tegemise kas häälteenamuse alusel või kokkuleppega.

Hiljuti ühe kohtuasja raames selgitas Riigikohus, et ehitustööd võivad tähendada kas kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu või remonti, ajakohastamist või ulatuslikumaid ümberkorraldusi.

  • Kui kavandatav muudatus jääb tavapärase valitsemise piiresse, võivad korteriomanikud selle üle otsustada ka häälteenamuse alusel.
  • Tavapärase valitsemise piirest väljuva, kuid kaasomandi eseme ajakohastamiseks vajaliku muudatuse üle saavad korteriomanikud erandkorras otsustada ka kvalifitseeritud häälteenamusega.
  • Ulatuslikumad ümberehitused aga vajavad kokkulepet.

Riigikohus: „Kaasomandi eseme ajakohastamise all tuleb eelkõige mõista neid uuendusi, mis lähevad kaugemale tavapärasest korrashoiust ja remondist, kuid mis mõistliku korteriomaniku seisukohalt suurendavad korteriomandite turuatraktiivsust, parandavad elamistingimusi või võimaldavad ressursse tõhusamalt kasutada.

Ressursside tõhusamat kasutamist võimaldavateks uuendusteks loetakse muudatusi, mille tulemusel väheneb oluliselt korterelamus tarbitavate ressursside, eelkõige vee, elektri- või soojusenergia hulk. Elektri- ja soojusenergia puhul on seejuures määrav eelkõige lõppenergia sääst, mitte rahaline kokkuhoid, kuigi lõppenergia säästuga kaasneb praktikas sageli ka kulude vähenemine.“

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
evihindpere@gmail.com
www.kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

KV.EE: Maade müügipakkumiste arv püsis aastatagusel tasemel

Kinnisvaraportaal KV.EEKinnisvaraportaalis KV.EE oli 12.2025 pakkumisel keskmiselt 3158 maatükki keskmise hinnaga 35 €/m². Aastatagusega võrreldes suurenes maade müügipakkumiste arv 1% ja nende hind kerkis 3% võrra.

Harjumaal oli portaali KV.EE vahendusel 12.2025 pakkumisel 1184 maatükki, mis Eesti kogupakkumisest moodustab 37%. Harjumaa maade müügipakkumine püsis sisuliselt aastatagusel tasemel. Harju hinnamuutust -2% võib pidada ebaoluliseks.

Tartu maakonna maade müügipakkumiste arv 359 oli eelmisest aastast 6% vähem ja hind 33 €/m² aasta varasemast 10% kõrgem. Pärnumaal jäi kinnisvaraportaalis KV.EE maade müügipakkumisi aastaga 16% vähemaks ja hind kasvas 8%. Pärnumaa 341 maa 12.2025 müügipakkumise keskmine hind oli 26 €/m².

Tartu ja Pärnu maakondade maade müügipakkumised moodustasid mõlemad 11% kogu Eesti maade müügipakkumisest. Koos Harjumaaga on kolme maakonna osakaal 60%, mis jätab ülejäänud 12 maakonna turuosaks 40% maade müügipakkumisest.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maa / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Maa / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
12.2024 12.2025 Muutus, % 12.2024 12.2025 Muutus, %
Eesti 3 112 3 158 1% 34 35 3%
Harjumaa 1 179 1 184 0% 63 62 -2%
Hiiumaa 58 41 -29% 4 7 56%
Ida-Virumaa 144 138 -4% 18 15 -13%
Jõgevamaa 59 61 3% 5 12 142%
Järvamaa 65 77 18% 5 7 43%
Läänemaa 148 192 30% 10 9 -13%
Lääne-Virumaa 124 119 -4% 12 9 -20%
Põlvamaa 53 74 40% 5 4 -33%
Pärnumaa 407 341 -16% 24 26 8%
Raplamaa 109 125 15% 14 15 5%
Saaremaa 198 199 1% 5 6 20%
Tartumaa 339 359 6% 30 33 10%
Valgamaa 72 68 -6% 7 70 937%
Viljandimaa 47 61 30% 10 15 48%
Võrumaa 110 119 8% 6 5 -16%
Tallinn 162 123 -24% 263 304 16%
Narva 21 14 -33% 33 39 20%
Rakvere 17 12 -29% 65 49 -25%
Pärnu 211 179 -15% 38 42 12%
Tartu 66 52 -21% 109 106 -2%
Andmete allikas: portaal KV.EE

2026-01-28 Maade müügipakkumiste keskmine hind maakondades kinnisvaraportaalis KV.EE

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

1Partner: Ekspert: paljude büroohoonete omanikel saabub sel aastal karm tõehetk

1PartnerValminud uute büroohoonete maht ning sellega koos kasvanud vakantsus panevad paljud B- ja C-klassi ärihoonete omanikud sel aastal raskete valikute ette, prognoosib 1Partner Kommertskinnisvara juht Kirill Vigul.

Ennekõike on keerulisse seisu sattumas vanemad ja osalt amortiseerunud büroohooned, mis ei vasta enam tänaste üürnike ootustele. “Uute pindade valmimine ja muutunud nõudlus paneb üha enamad vanemate objektide omanikud valiku ette, kas langetada järsult hinda või teha märkimisväärseid investeeringuid, et hoonele värske funktsioon ja uus elu anda,” selgitab Vigul, kelle sõnul on turul hooneid, mis pingutustest hoolimata on peagi muutumas tondilossiks.

Ainuüksi eelmisel aastal lisandus Tallinna ärikinnisvara turule ligi 100 000 ruutmeetrit uusi tipptasemel pindu, ennekõike suure mahuga Arteri ja Krulli Pargi kvartalid ning sellest tekkiva ahelreaktsiooni mõju üürihindadele on selgelt näha. “Edukad ettevõtted liiguvad parematele pindadele ja alumises otsas kasvab ülejääk. Turul on juba kuulda tehinguid, kus madalama klassi büroopinnad jõuavad tehingusse hinnaga 5 eurot ruutmeetri kohta, kusjuures veel aasta tagasi oli nende tavapärane hinnatase ligikaudu 8 eurot,” kirjeldab Vigul muutusi ja lisab, et paljud omanikud peavad kasulikumaks langetada hinda ja hoida hoone täituvus kõrge, mitte pidada üleval pooltühja maja ja loota väikesele imele.

Omaniku vaates tekib eriti tugev surve hinna langetamisele ajal, mil olemasoleva üürniku leping hakkab lõppema. “See periood, kus tänasel üürnikul on tekkimas kohustustevaba valik, avab rohkelt alternatiive ning muudab hinnaläbirääkimiste tasakaalu,” märgib Vigul, kuid meenutab samas, et iga kolimine on ka üürniku jaoks paratamatult seotud kulude ja ebamugavusega, mistõttu on kompromissi leidmine senise koostöö jätkamiseks reeglina ikkagi mõlema poole huvides.

Viguli hinnangul ei puuduta hinnalanguse surve kuigivõrd uusi ja atraktiivsetes piirkondades büroopindu, mis vastavad tänapäevastele ootustele kvaliteedist, energiasäästust ja paindlikest kasutusvõimalustest. “Usutavasti on mitmed arendajadki viimasel paaril aastal oma värskelt valminud hoonete äriplaanides pidanud väikeseid korrektsioone tegema, aga enamjaolt on A-klassi büroode täituvus korralik ja senise ärimudeli peavad paratamatult ümber vaatama just vanemate majade omanikud,” sõnastab ekspert alanud aasta büroopindade turu peamise trendi.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Liven AS – Consolidated unaudited interim report for the IV quarter and 12 months of 2025

LivenAlike in previous quarter, the market remained active in the fourth quarter of 2025. A total of 60 sales contracts (contracts under the law of obligations) were signed during the quarter (Q3 2025: 60; Q4 2024: 34). In the 12 months of 2025, we signed a total of 176 sales contracts, which exceeds the result of the previous year by 36% (2024: 129), includes the first four sales contracts in Berlin, and marks Liven’s highest annual result to date.

The largest contribution to new contracts signed during the quarter came from sales in the Iseära and Peakorter projects. Throughout the year, the Iseära project contributed the most to signed sales contracts, while the remaining sales were distributed more evenly across various projects.

The weekly sales ratio, which reflects the number of homes going out of supply through either sales contracts or paid reservations, was lower in the fourth quarter than the peaks of the first half of 2025 but stabilized largely near the lower end of the long-term average (1.5-2.0%). The ratio fluctuates over time due to the sales and supply cycles of projects. In the fourth quarter, the number of offers rose to a higher level supported by the addition of three new projects.

It is estimated that in 2025, Liven’s market share of new sales transactions in Tallinn and adjacent municipalities was approximately 7-8%, which is lower than the estimated market share of approximately 10% last year, but remains the highest result on the market.

The quarter’s and year’s sales revenue was most strongly impacted by the completion of construction and handover of homes in the first phase of the Regati project. The Iseära project also had a significant impact on both quarterly and annual sales revenue. During the quarter, we also sold two previously completed homes in the Luuslangi project and the last home in the Magdaleena project, marking the full realization of the project.

Sales contracts signed during the period that are not transferred under a real right contract within the same period are recognized as presales. As of the beginning of the quarter, the estimated value of previously recognized presales was EUR 55 million (beginning of 2025: EUR 35 million).

Due to the completion of construction and handover of homes, a significant part of the previous presales was realized as sales revenue in both the Regati and Iseära projects. During the quarter, we signed new sales contracts amounting to EUR 14.7 million in sales revenue, of which presales accounted for EUR 9.7 million (net EUR 8.7 million). We enter 2026 with a presale portfolio of 101 homes, with a contractual sales revenue volume of EUR 33.7 million. Presales do not include the Peakorter I phase, as the 50/50 joint venture is not consolidated line-by-line and sales revenue is not reflected in the consolidated results.

In Q4, homes in the Regati I phase were completed, of which we handed over 64 homes. In addition, we handed over 16 freshly completed homes in the Iseära project and previously completed homes – 2 homes in the Luuslangi project and the last home in the Magdaleena development. In total, we handed over 83 units during the quarter (Q3 2025: 15; Q4 2024: 24).

The sales revenue for the fourth quarter was EUR 34,888 thousand (Q3 2025: EUR 5,080 thousand; Q4 2024: EUR 8,164 thousand) and the net profit for the quarter was EUR 5,014 thousand (Q3 2025: EUR 132 thousand; Q4 2024: EUR -78 thousand). During the year, we handed over a total of 139 new homes (2024: 92), earned EUR 49,287 thousand in sales revenue (2024: EUR 27,266 thousand) and EUR 5,415 thousand in net profit (2024: EUR 558 thousand).

Due to the handover of completed homes, the volume of assets decreased by EUR 13,726 thousand during the quarter to EUR 86,457 thousand. Construction loans were issued in the amount of EUR 4,967 thousand during the quarter, but primarily due to repayments of Regati project construction loans, the volume of construction loans decreased by EUR 24,684 thousand by the end of the year, amounting to EUR 5,662 thousand.

Other loan liabilities increased by EUR 3,888 thousand during the quarter due to the long-term financing of new properties and the refinancing of the Juhkentali project with a bank loan on more favorable terms following the establishment of the detailed spatial plan. In total, the volume of loan liabilities decreased by EUR 15,829 thousand during the quarter, reaching EUR 46,732 thousand. The balance of cash and cash equivalents increased by EUR 2,927 thousand during the quarter to EUR 8,553 thousand.

Due to the continuation of construction in five development projects, the total volume of loan liabilities will grow in the first half of the year. With the completion of construction and the associated handover of homes, the volume of loan liabilities will decrease again by the end of 2026.

Consolidated statement of financial position

(in thousands of euros)       31.12.2025 31.12.2024
Current assets          
Cash and cash equivalents 8 553 5 905
Trade and other receivables 1 456 1 270
Prepayments 531 385
Inventories 71 009 67 902
Total current assets       81 549 75 462
Non-current assets          
Prepayments 44 44
Trade and other receivables 1 535 0
Investment property 1 960 1 350
Property, plant and equipment 296 423
Intangible assets 467 401
Right-of-use assets 606 618
Total non-current assets       4 908 2 836
TOTAL ASSETS       86 457 78 298
Current liabilities          
Borrowings 11 882 6 405
Trade and other payables 13 822 11 234
Provisions 97 99
Total current liabilities       25 801 17 739
Non-current liabilities          
Borrowings 34 850 40 851
Trade and other payables 2 065 1 398
Provisions 151 72
Total non-current liabilities       37 066 42 322
Total liabilities       62 867 60 061
           
Equity          
Share capital 1 200 1 200
Share premium 9 586 9 562
Share option reserve 262 317
Own (treasury) shares -4 -9
Statutory capital reserve 120 118
Retained earnings (prior periods) 7 012 6 491
Profit/Loss for the year 5 414 558
Total equity attributable to owners of the parent 23 590 18 237
Total equity       23 590 18 237
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY       86 457 78 298


Consolidated statement of comprehensive income

(in thousands of euros)   2025 IV quarter
(October- December)
2024 IV quarter
(October- December)
2025 12 months
(January- December)
2024 12 months
(January- December)
Revenue 34 888 8 164 49 287 27 266
Cost of sales -28 937 -7 477 -40 540 -23 429
Gross profit/loss   5 951 687 8 747 3 837
Distribution costs -471 -439 -1 881 -1 418
Administrative expenses -447 -426 -1 613 -1 419
Other operating income 18 279 272 312
Other operating expenses -13 -10 -42 -26
Operating profit/loss   5 038 91 5 483 1 287
Finance income 72 23 148 79
Finance costs -90 -199 -184 -647
Total finance income and finance costs -18 -177 -36 -568
Profit/Loss before tax   5 020 -86 5 447 719
Income tax expense -5 8 -34 -162
Net profit/loss for the period   5 014 -78 5 414 558
Attributable to owners of the parent 5 014 -78 5 414 558
 
Comprehensive income for the period 5 014 -78 5 414 558
Attributable to owners of the parent 5 014 -78 5 414 558
Basic profit/loss per share 0.418 -0.007 0.451 0.047
Diluted profit/loss per share 0.411 -0.006 0.444 0.046

The customer satisfaction score for the last 12 months, collected at different stages of the customer journey, remained stably high at the end of the fourth quarter – 9.6 points out of 10 (Q3 2025: 9.5; Q4 2024: 9.2).

Key events in development projects

During the quarter, the first homes in the Regati I phase were completed and handovers began. By the end of the quarter, we handed over 57% of the homes completed in the phase. In December, a building permit was issued for the II phase of the project. We plan to start presale and construction during 2026. During the quarter, we also handed over homes in the last terraced houses of the freshly completed Iseära second phase, as well as the last home in the Magdaleena project.

In October, construction works began on the Virmalise project, where a four-story residential building with 28 new homes and a closed courtyard area will be completed at Virmalise tn 3 by the end of 2026. The general contractor for the construction is Bildgren Ehitus OÜ and the authors of the architectural solution are Liven and Arhitektuuribüroo Kuup Ruut OÜ. The construction is financed by Bigbank AS.

In October, we also started construction works on the new Iseära apartment buildings (Lutsu tn 2, 4 and 6), where 36 new homes will be completed in the autumn of 2026. The general contractor for the apartment buildings is Oma Ehitaja AS and the construction is financed by Bigbank AS.

During the quarter, new homes were added to sales in the Olemuse project and presale began in the next phases of the Luuslangi and Iseära projects. A total of 79 new homes.

We acquired a development property at Järveotsa tee 16c in the Haabersti district of Tallinn through an auction. A residential building complex, along with commercial spaces that add value to the local living environment, is planned for the nearly 13,300 m² property. The transaction value is EUR 1.1 million and the total estimated investment volume of the project is approximately EUR 20 million.

During the quarter, we financed both the Järveotsa tee 16c property and the Linnamäe tee 21a property acquired in the previous quarter with long-term secured loans. We also refinanced the Juhkentali project with a secured bank loan following the establishment of the detailed spatial plan in the previous quarter. The total volume of these new loans is EUR 4,195 thousand.

According to the Kantar Emor survey published in the fourth quarter, Liven shared the first place in the ranking of the reputation of real estate developers this time. Liven continues to be known for the most attractive developments.

During the year, we signed a cooperation agreement with Oma Grupp OÜ for the development of the Peakorter I phase project (50/50 joint venture), signed a sales contract for part of the commercial land on the Kadaka tee 88 property, started six more constructions in various development projects, paid EUR 180 thousand in dividends and issued a second series of green bonds in the amount of EUR 6 200 thousand.

Events after the reporting period

In January, we refinanced the loan liabilities of the Regati project and the costs arising from additional and modification works with the previous financier of the project, secured by the completed homes.

In January 2026, we signed a general contract for the construction of the next residential buildings of the Luuslangi project II phase with Mitt & Perlebach OÜ, who is also the general contractor for the earlier residential buildings of the development project. 39 homes will be completed in the residential buildings at Jalami tn 4 in the first half of 2027.

The Tallinn City Government approved the detailed spatial plan for the Kadakadabra development project, the establishment of which by the Tallinn City Council we expect in the near future.

Significant developments in the economic environment in the period under review


After the earlier downward trend, the 6-month Euribor stabilized in the third quarter of 2025 and showed only a slight increase in the fourth quarter, reaching 2.14% by the end of the quarter (30.09.2025: 2.10%; 31.12.2024: 2.57%). Inflation in the euro area has remained close to the European Central Bank’s (ECB) long-term target (2%). After several base interest rate cuts (by a total of 100 basis points in four stages) in the first half of 2025, the ECB left interest rates unchanged at both the September and December meetings, citing the need to assess the impact of previous decisions on the economy. The ECB forecasts inflation for 2025–2027 at 2.1%, 1.7%, and 1.9% respectively, which suggests that the monetary policy stance is likely to remain stable in the near term.

In Estonia, the annual consumer price growth in the fourth quarter of 2025 continued to be faster than in the euro area, with prices rising by 4.1% compared to the same period of the previous year (Q3 2025: 5.2%; Q4 2024: 3.9%). According to Eesti Pank’s latest forecast, average inflation in 2025 will be approximately 4.9%, reflecting the impact of production costs, tax increases, and continued wage growth. The annual average consumer price index growth in 2025 was 4.8%, primarily influenced by the price increase of food and services and tax changes

Based on the latest available data from Statistics Estonia and our estimates, the average gross wage grew by nearly 6.0% year-on-year in the fourth quarter, outpacing consumer price growth. Despite wage growth, consumer confidence has remained low for a prolonged period, as confirmed by economic experts’ estimates, even if the situation is not objectively comparable to historical lows as indicated by data compiled by the Estonian Institute of Economic Research.

Looking into 2026, a noticeable recovery in household purchasing power is expected. While the growth rate of gross wages is stabilizing, the income tax changes entering into force on 1 January 2026 will increase people’s net income by approximately 10% according to Eesti Pank forecasts, significantly exceeding the expected price increase. This will improve real purchasing power and increase the affordability of real estate.

According to the Land and Spatial Development Board’s purchase and sales statistics, the number of apartment (residential) transactions in Tallinn decreased by 6.9% in the fourth quarter of 2025 compared to the previous quarter (Q4 2025: 2,193; Q3 2025: 2,356 transactions). The number of transactions in 2025 reached 9,020, exceeding the previous year by 7.5% (2024: 8,387 transactions). Transaction activity during the year increased mainly in the secondary market, but a moderate pick-up was also noticeable in the new developments segment, pointing to a gradual market recovery.

Compared to the third quarter of 2025, sales offers for new developments and the average sales price remained generally stable in the fourth quarter, but there was a moderate increase in offers and price levels during the year. In a year-on-year comparison, the average number of sales offers for new apartments increased by 8.7% according to Citify data (2025: 2,760 units; 2024: 2,523 units), with a total of 1,752 new apartments added to the Tallinn new developments market during the year. The average price per square meter also increased by 4.3% compared to the previous year (2025 average: 4 987 €/m²; 2024 average: 4,782 €/m²).

According to Citify data, 368 sales contracts were signed in Q4, which is 12.8% less compared to the previous quarter (Q3: 422) and 18.8% less compared to the same period of the previous year (Q4 2024: 453). In 2025, a total of 1,515 apartments were sold in Tallinn, which is 23.1% more than in the previous year (2024: 1,229). In addition, a total of 809 apartments were sold on the outskirts of Tallinn during the year, which was 49.8% more than in the previous year. (2024: 540) according to Citify data, indicating a greater recovery in demand specifically outside Tallinn.

Over the last three years, the stock of completed apartments on the market has clearly increased. The average number of completed apartments in 2025 increased by 12.9% compared to the 2024 average (2025: 988 apartments; 2024: 875 apartments). Throughout the year, the number of completed apartments was relatively high, accounting for an average of 36.1% of the total supply (2024: 34.5%).

Outlook for the future


We expect growth in the new developments market in 2026. Euribor, the factor that influenced the market most in previous years, normalized during 2025, and we consider its impact neutral in 2026. While in previous years tax policy decisions had a dampening effect on demand and increased uncertainty, in 2026 they will be replaced by a change having a positive impact on household incomes. The establishment of a unified tax-free minimum continued real wage growth, and the forecast improvement in the economic environment will significantly improve the financial position of households and create a firmer basis for making purchase decisions. Due to the interaction of these factors, we forecast growth in demand and further normalization of the real estate market.

Broadly speaking, market development continues to depend largely on external factors, primarily the geopolitical situation and general consumer confidence. The results of recent years have confirmed that demand for our homes exists even in a challenging environment.

In the completed year 2025, we handed over 139 units out of a possible 194 and realized nearly 66% of the maximum possible sales revenue, i.e., EUR 49.3 million out of a possible EUR 75 million. The result is consistent with the forecast range adjusted in the autumn (EUR 45–50 million), but reflecting the timing of construction completion and home handovers, it remained lower compared to the more ambitious expectation set at the beginning of the year (EUR 55 million).

We are entering 2026 with significantly larger volume. In buildings completed and to be completed during the year, we have the potential to hand over up to 268 homes and commercial spaces with an estimated sales revenue volume of EUR 86 million. We forecast dynamics similar to the previous year, in the order of realizing 2/3 of the possible volume, which would mean approx. 20% growth in sales revenue compared to the 2025 result.

At the beginning of the year, we have a presale portfolio of 101 homes and EUR 33.7 million in six different projects. In addition to market demand, the sales revenue achieved during the year also depends on the timely completion of construction and handovers before the end of the year.

The 2025 net profit of EUR 5.4 million and the return on equity of 28.1% exceeded our long-term return on equity target of 20% as expected. Along with sales revenue growth, we also expect net profit growth in 2026 and exceeding the 20% return on equity target.

As is characteristic of Liven’s business model, construction loan volumes are cyclical and depend heavily on the composition of the development portfolio. Due to ongoing construction works, we expect construction loan volumes to increase until mid-2026. In the second half of the year, especially in the last quarter, we expect a rapid decrease in the loan balance due to home handovers.

Real estate development is characterized by a long time lag in financial results and a temporal shift between marketing expenses and sales revenue. We laid the foundation for a good result in 2026 with sales and construction started in the past year, and we continue to work towards the results of 2027 and subsequent years. Of the projects currently under construction, Peakorter I phase and Wohngarten in Berlin, Germany, will be completed in 2027. In the near future, we hope for the completion of the ongoing planning proceedings regarding the Kadaka tee 88 property and later during 2026 also regarding the Erika 12 property.

New property acquisitions made in the second half of the completed year 2025 add both a new region and temporal continuity to the development portfolio. Liven’s development portfolio continues to have sufficient volume for the next 4–5 years, but to increase the development portfolio, we are actively looking for new properties and negotiating their acquisition or development in cooperation with landowners.

Liven-2025-Q4-interim-report

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kadri Koplimäe returns as Chief Financial Officer of Endover

EndoverAs of 1 February 2026, Kadri Koplimäe will return to the position of Chief Financial Officer of Endover OÜ, taking over the role from Tiina Malm, who joined the company last year.

According to Endover’s CEO Roul Tutt, the decision was reached through a shared understanding among all parties regarding the kind of leadership synergy Endover needs in the future. “We thank Tiina for her dedication and exceptional energy and wish her every success going forward. At the same time, we welcome back a former member of the team, Kadri, who we cannot give much time to settle in, as the next growth phase is already ahead of us. Kadri’s strengths lie both in her previous experience within the company and the sector, as well as in her strong commitment to digital competence and technological development,” Tutt noted.

Kadri Koplimäe said that her detour into the energy sector last year helped her realize that financial management in the real estate field is her true calling. “The bond issuance of Endover’s affiliated company Volta SKAI OÜ, the company’s listing on the exchange, the rapid development pace of the Volta Quarter, and new projects on the horizon are clear signs that the company has not slowed down and that financial management now plays an even more significant role than before. That suits me,” she added.

Kadri Koplimäe, who served as Endover’s CFO from 2015 to 2025, previously worked as CFO at Trigon Agri and moved from Endover to Alexela in August last year. She holds a master’s degree from EBS and a bachelor’s degree from Tallinn University of Technology.

In September, Endover OÜ’s affiliated company Volta SKAI OÜ launched a secured bond issuance totalling 30 million euros, with the first two tranches oversubscribed by private and institutional investors from across the Baltics. In December, trading in Volta SKAI bonds commenced on the Nasdaq First North market. Capital raised during the issuance will be directed toward the construction of the first phase of the Volta SKAI high-rise duo in Põhja-Tallinn.

Founded in 1997, Endover OÜ is a real estate development company based entirely on Estonian capital, with a portfolio of more than 70 projects. Key developments in recent years include the Volta Quarter, Rocca Towers, Ambassador, and Torn.

The company manages the entire real estate development value chain and possesses expertise across all stages, from investment management, product development, and construction to sales, marketing, and after-sales service.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

EfTEN Real Estate Fund AS unaudited results for 4th quarter and 12 months 2025

EfTEN Real Estate FundFund Manager’s Commentary

Despite a challenging economic environment, EfTEN Real Estate Fund AS succeeded in 2025 in increasing both total consolidated rental income (+3%) and portfolio EBITDA (+1.3%). During 2025, the Fund’s subsidiaries made new investments amounting to €6.6 million in the elderly care segment and €5.3 million in the logistics segment. In the remainder of the real estate portfolio, the Group invested a total of €2.3 million.

The share of EfTEN Real Estate Fund AS is primarily a dividend share. In 2025, the Fund generated free cash flow of €13.088 million, which is 18% higher than in the previous year. Based on the free cash flow earned, the Fund could, in accordance with its dividend policy, distribute gross dividends of €10.5 million. Taking into account the Fund’s conservative financing policy and the annuity-based loan repayments, the Fund’s subsidiaries are able to increase their dividend capacity by refinancing loans where the loan-to-value (LTV) ratio has fallen below the limits set in the Fund’s capital management principles and where operating cash flows exceed loan principal and interest payments by more than two times. Considering the additional funds potentially received through loan refinancing, the Management Board proposes to the Supervisory Board and the General Meeting to distribute net dividends from retained earnings in the total amount of €13.8 million (€1.2 per share) in spring 2026, which is 8.1% more than in the previous year.

In a prolonged period of low economic activity, the Group pays close attention to maintaining a high occupancy level across its buildings. At the end of 2025, the occupancy rate of the Group’s entire real estate portfolio stood at 96.8% (31 December 2024: 97.4%). Occupancy remains lowest in the office segment (85.6%), where the Fund continues to invest in order to meet market demand for smaller office units.

In the summer of 2025, the second stage of the ERMI elderly care home located in Tartu municipality was completed, with rental income gradually increasing to the contractual level by August. Together with the Hiiu elderly care home added in April and the completion of a new stage of the Valkla elderly care home, rental income from the elderly care segment increased to €1.4 million in 2025, i.e. by 74%.

Excluding non-cash gains and losses and income tax expense, the Group generated the highest operating profit in its history in 2025, amounting to €20.24 million, which is 12.5% higher than in 2024. A significant contribution to the higher profit was primarily made by the decrease in interest expenses resulting from the decreased EURIBOR. While in 2024 the weighted average interest rate of the Fund’s loan portfolio was 5.82%, in 2025 it was 4.35%. At the end of 2025, the weighted average interest rate on the Fund’s loans stood at 3.99%.

Overview of Financial Results

EfTEN Real Estate Fund AS’s consolidated sales income for the fourth quarter of 2025 amounted to €8.656 million (Q4 2024: €8.314 million), while sales income for the last 12 months totalled €33. 083 million (12 months of 2024: €32.238 million). Compared to the same period last year, fourth-quarter sales income increased by 4.1% and 12-month sales income by 2.6%. The increase in sales income was primarily supported by new investments in the logistics and elderly care segments.

The Fund’s consolidated net rental income (NOI) for the 12 months of 2025 amounted to €30.685 million (12 months of 2024: €29.977 million), representing an increase of 2.4%. The 12-month NOI margin remained at 93% (2024: unchanged), meaning that costs directly related to property management (including land tax, insurance, maintenance and improvement works) as well as marketing expenses accounted for 7% of the Fund’s sales income.

In the fourth quarter of 2025, the Fund’s consolidated net loss was €1.208 million (Q4 2024: net profit of €3.460 million), of which €4.005 million was attributable to a loss from changes in the fair value of investment properties (Q4 2024: gain of €0.831 million).

For the 12 months of 2025, the Fund’s consolidated net profit amounted to €12.235 million (12 months of 2024: €13.564 million). In 2025, the Fund earned a total loss of €3.459 million from changes in the fair value of investment properties (2024: loss of €1.080 million). Interest expenses decreased by €1.996 million, or 23%, compared to the same period last year.

As of 31 December 2025, the Group’s total assets amounted to €405.851 million (31 December 2024: €398.763 million), of which the fair value of investment properties accounted for 93.9% of total assets (31 December 2024: 93.7%).

Real Estate Portfolio

As of 31 December 2025, the Group held 37 commercial real estate investments (31 December 2024: 36), with a fair value of €381.032 million as at the balance sheet date (31 December 2024: €373.815 million) and an acquisition cost of €381.235 million (31 December 2024: €370.561 million). In addition to the real estate investments owned by the Fund’s subsidiaries, the Group also holds a 50% interest in the joint venture owning the Palace Hotel in Tallinn, the fair value of which amounted to €8.680 million as at 31 December 2025 (31 December 2024: €8.630 million).

Investments in 2025

Over the 12 months of 2025, the Group invested a total of €10.676 million in both new investment properties and the development of the existing real estate portfolio.

In March, the Group’s subsidiary EfTEN Hiiu OÜ acquired a property located at Hiiu 42, Tallinn, for €4.0 million. Under an existing lease agreement, the property continues to be partially used by the North Estonia Medical Centre Foundation, while the remaining premises were leased under a long-term lease agreement (10 + 10 years) to Hiiu Südamekodu OÜ, which belongs to the Südamekodud AS group. In cooperation with the tenant and Südamekodud AS, the building is being partially redeveloped into a general nursing home, “Nõmme Südamekodu”, which will accommodate up to 170 elderly care residents in the future.

In the first half of 2025, construction works of the C-wing of the Valkla elderly care home were completed, and in the third quarter, the second stage of the ERMi elderly care home in Tartu was finalised.

In April 2025, the Paemurru logistics centre, acquired in autumn of the previous year, was completed. Total investments in the logistics centre during the reporting year amounted to €1.746 million.

Rental income

Over the 12 months of 2025, the Group earned total rental income of €32.013 million, which is 3% higher than in the same period of 2024.

As at 31 December 2025, the vacancy rate of the real estate investments owned by the Group stood at 3.2% (31 December 2024: 2.6%). Vacancy was highest in the office segment (14.4%), where the letting of vacant premises has taken longer than in previous periods.

Financing

Due to improved financial capacity, the subsidiaries of EfTEN Real Estate Fund AS increased the total amount of their bank loans by €7.32 million in April 2025. In addition, in 2025 the construction works of the Valkla and ERMi elderly care homes and the Paemurru logistics centre were financed with bank loans in the total amount of €3.184 million. The Fund’s subsidiary EfTEN Hiiu OÜ entered into a loan agreement in the amount of €3.650 million to finance the reconstruction works of the building located at Hiiu 42, of which €0.7 million had been drawn down as at 31 December 2025.

Over the next 12 months, loan agreements of ten Group subsidiaries will mature, with an outstanding balance of €37.057 million as at 31 December 2025. The loan-to-value (LTV) ratios of the maturing loan agreements range between 34% and 60%, and the investment properties generate stable rental cash flows. Accordingly, the Group’s management does not anticipate any obstacles to the extension of these loan agreements.

As at 31 December 2025, the weighted average interest rate of the Group’s loan agreements was 3.99% (31 December 2024: 4.89%), and the LTV (Loan-to-Value) ratio was 41% (31 December 2024: 40%). All loan agreements of the Fund’s subsidiaries are linked to floating interest rates. To hedge interest rate risk, two Group subsidiaries entered into interest rate swap agreements with a total notional amount of €22.6 million, thereby fixing the floating interest rate (1-month EURIBOR) at levels of 1.995% and 2.2%.

The interest coverage ratio (ICR) of the Fund’s loans was 4.0 in 2025 (2024: 3.0). The increase in the ICR was mainly caused by the decrease in EURIBOR.

Due to the scheduled repayments of loans secured by the Group’s investment properties and the low level of financial leverage, the Fund’s management plans to refinance loans also in early 2026, thereby increasing the Fund’s capacity to distribute dividends.

Share information

In November 2025, the Fund issued 84,506 new shares at an issue price of €19.11 per share, consisting of a nominal value of €10.00 and a share premium of €9.11. As a result of the issue, the Fund’s share capital increased by €845 thousand and the share premium by €770 thousand (total increase of €1,615 thousand). Direct costs related to the share issue amounted to €20 thousand. The increase in share capital was registered in the Commercial Register on 27 November 2025.

As at 31 December 2025, the registered share capital of EfTEN Real Estate Fund AS amounted to €115,248 thousand (31 December 2024: €114,403 thousand). The share capital consisted of 11,524,846 shares (31 December 2024: 11,440,340 shares) with a nominal value of €10 per share (31 December 2024: unchanged).

As at 31 December 2025, the net asset value (NAV) per share of EfTEN Real Estate Fund AS was €20.32 (31 December 2024: €20.37). The NAV per share decreased by 0.25% in 2025. Without dividend distributions, the Fund’s NAV would have increased by 4.7% over the year.

In 2025, the trading turnover of EfTEN Real Estate Fund AS shares on the Tallinn Stock Exchange amounted to €6.16 million, doubling compared to the previous year.

During 2025, the Group generated adjusted cash flow (EBITDA minus loan principal repayments minus interest expenses) of €13.088 million (2024: €11.109 million), increasing by 18% compared to the same period last year. This was primarily driven by additional cash flows from new acquisitions and development projects, as well as lower interest expenses resulting from the decrease in EURIBOR. Based on the cash flow generated, the Fund could, in accordance with its dividend policy, distribute gross dividends of €10.5 million.

Due to the Fund’s conservative financing policy and annuity-based loan repayments, the Fund’s subsidiaries are able to increase their dividend payment by refinancing loans where the loan-to-value (LTV) ratio has fallen below the limits set out in the Fund’s capital management principles and where operating cash flows exceed loan principal and interest payments by more than two times. Taking into account the additional funds released through loan refinancing, the Management Board proposes to the Supervisory Board and the General Meeting to distribute net dividends from retained earnings in spring 2026 in the total amount of €13.8 million (€1.2 per share), i.e. 8.1% more than in the previous year.

CONSOLIDATED STATEMENT OF COMPREHENSIVE INCOME

 

IV quarter 12 months
  2025 2024 2025 2024
€ thousands
Revenue 8,656 8,314 33,083 32,238
Cost of services sold -399 -337 -1,677 -1,569
Gross profit 8,257 7,977 31,406 30,669
Marketing costs -250 -203 -721 -692
General and administrative expenses -1,138 -987 -3,982 -3,666
Profit / loss from valuation of investment properties -4,005 831 -3,459 -1,080
Other operating income and expense 31 1 50 88
Operating profit/loss 2,895 7,619 23,294 25,319
Profit / loss from joint ventures 55 53 222 -118
Interest income 45 62 185 278
Other finance income and expense -1,521 -2,052 -6,693 -8,696
Profit before income tax 1,474 5,682 17,008 16,783
Income tax expense -2,682 -2,222 -4,773 -3,219
Net profit for the reporting period -1,208 3,460 12,235 13,564
Net comprehensive profit for the reporting period -1,208 3,460 12,235 13,564
Earnings per share
– basic -0.11 0.32 1.07 1.25
– diluted -0.11 0.32 1.07 1.25

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION

 

  31.12.2025 31.12.2024
€ thousands
ASSETS
Cash and cash equivalents 19,957 18,415
Short-term deposits 320 2,092
Derivatives 13 0
Receivables and accrued income 1,697 2,055
Prepaid expenses 293 138
Total current assets 22,280 22,700
Long-term receivables 164 154
Shares in joint ventures 2,182 1,960
Investment property 381,032 373,815
Property. plant and equipment 193 134
Total non-current assets 383,571 376,063
TOTAL ASSETS 405,851 398,763
LIABILITIES AND EQUITY
Borrowings 42,261 30,300
Derivatives 6 0
Liabilities and prepayments 2,913 3,245
Total current liabilities 45,180 33,545
Borrowings 111,727 119,120
Other long-term liabilities 1,992 1,928
Deferred income tax liability 12,748 11,097
Total non-current liabilities 126,467 132,145
Total liabilities 171,647 165,690
Share capital 115,248 114,403
Share premium 91,076 90,306
Statutory reserve capital 4,156 2,799
Retained earnings 23,724 25,565
TOTAL EQUITY 234,204 233,073
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 405,851 398,763

EREF_12kuud_vahearuanne_2025_Eng

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Uus Maa: Pärimismenetluse vajalikkus – mis juhtub kinnisvaraga peale abikaasa surma?

Uus MaaKinnisvaratehingu eelduseks on alati selge omandiõigus. Praktikas selgub aga sageli, et kinnisvara müük takerdub hoopis läbimata pärimismenetluse taha. Eriti keeruline on olukord siis, kui kinnisvara on soetatud abikaasade ühisvarana ning üks abikaasa on surnud.

Sellised olukorrad tulevad tihti ilmsiks alles müügiprotsessi käigus, põhjustades viivitusi, lisakulusid ja ebakindlust kõigile osapooltele. Sellest räägib lähemalt Uus Maa Five Stars büroo maakler Ly Johanson.

Kinnistusraamat ei pruugi kajastada tegelikku omandisuhet

Kui kinnisvara on ostetud abielu kestel, kuulub see üldjuhul abikaasade ühisvara hulka, sõltumata sellest, kelle nimi on kinnistusraamatusse kantud. See tähendab, et ka juhul, kui kinnistusraamatus on kirjas vaid ühe abikaasa nimi, ei ole tegemist automaatselt tema lahusvaraga.

Seetõttu võib elusolev abikaasa olla siiralt veendunud, et kinnisvara kuulub täielikult temale, kuigi õiguslikult on tegemist olnud ühisvaraga.

Mis juhtub ühisvaraga abikaasa surma korral?

Abikaasa surma korral ühisvara lõpeb. Elusolev abikaasa säilitab oma osa kinnisvarast, kuid lahkunule kuulunud 1/2 osa läheb pärimisele. See osa ei lähe automaatselt üle elusolevale abikaasale, vaid pärandatakse vastavalt seadusele või testamendile.

Kui peres on lisaks abikaasale ka lapsed, pärivad lahkunu osa abikaasa ja lapsed koos, mistõttu võivad kinnisvara kaasomanikeks saada ka lapsed, sealhulgas alaealised.

Kuidas mõjutab läbimata pärimismenetlus kinnisvara müüki?

Kui pärimismenetlust ei ole läbi viidud, ei ole omandiõigus lõplikult selge. Sellisel juhul:

notar ei saa müügitehingut tõestada;
pank ei saa ostjale laenu anda;
tehing võib jääda ootele kuni pärimisküsimuste lahendamiseni.

Levinud olukord kinnisvarapraktikas

Sageli selgub pärimisküsimuste olemasolu alles siis, kui kinnisvara soovitakse müüa. Alles notari või maakleri poole pöördudes saab selgeks, et enne müüki tuleb:

  • alustada pärimismenetlust;
  • määrata pärijad ja nende osad;
  • vajadusel korrigeerida kinnistusraamatu kandeid.

Need sammud on vältimatud, et kinnisvaratehing saaks toimuda õiguspäraselt ja sujuvalt.

Miks tasub pärimismenetlus läbi viia aegsasti?

Õigeaegselt läbi viidud pärimismenetlus annab kindluse, et:

  • kinnisvara omandisuhted on selged;
  • müügiprotsess ei takerdu ootamatult;
  • tehing vastab notari ja panga nõuetele.

Pärimismenetlus ei ole formaalsus, vaid oluline osa kinnisvara korrektse käsutamise protsessist.

Kokkuvõte

Ka juhul, kui kinnistusraamatus on kirjas vaid ühe abikaasa nimi, ei tähenda see automaatselt täielikku omandiõigust. Kui kinnisvara on soetatud abielu kestel ja üks abikaasa sureb, tuleb lahkunu osa alati pärida. Läbimata pärimismenetlus võib kinnisvara müügi muuta keeruliseks või võimatuks.

Kinnisvaratehingute sujuvaks kulgemiseks tasub pärimisküsimused lahendada aegsasti ning vajadusel konsulteerida spetsialistiga.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Invego arendab 45 miljoni euroga Riiga uue elukvartali Torņakalna Terases

InvegoKinnisvaraarendaja Invego investeerib Riia Vienibasi piirkonda uue elukvartali Torņakalna Terases rajamisse enam kui 45 miljonit eurot. Kolme hoone ja 226 koduga arenduse ehitus algab 2027. esimeses kvartalis ning esimesed kodud valmivad 2028. aasta lõpus.

Invego juhi Kristjan-Thor Vähi sõnul on Torņakalna Terases elukvartali keskmes uudne arhitektuurne lahendus. “Astmeline hoonestus ja avarad rõdud on kavandatud nii, et kodudesse jõuaks võimalikult palju loomulikku valgust ja ümbritsevat rohelust,” selgitab Vähi ja lisab, et tänu V-kujulisele hoonestusele tekib elanike jaoks ka avar, roheline ja privaatne sisehoov.

Vähi rõhutab eraldi Torņakalnsi piirkonna tugevat identiteeti, mida peeti silmas ka elukvartali planeerimisel. “Kogu piirkond areneb ning investeeringuid tehakse nii avalikku ruumi kui taristusse, mille üheks heaks näiteks on Mūkusalase promenaad Daugava jõe kaldal,” selgitab Invego juht ja lisab, et ka rajatav Torņakalna Terases elukvartal jagab piirkonna iseloomu ja olemust.

Läheduses asuvad olulised haridus- ja teadusasutused, nagu Läti Ülikooli akadeemiline linnak ja LU teadusmaja ja samas näiteks Arkādijas ja Uzvaras pargid, mis tõstavad piirkonna atraktiivsust. Torņakalna Terases kodude valik on lai ning sobilikke lahendusi on pakkuda soovijatele lastega peredest tudengiteni.

Torņakalna Terasese arhitektuurne lahendus põhineb terrassilisel hoonestusel, kus astmelised ja avarad rõdud toovad hoonetesse rohkem päevavalgust ning rohelust. Hoonete paigutamisel on lähtutud põhimõttest säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust ning luua avar roheline sisehoov ja looduslähedane elukeskkond. Kokku on kavandatud kolme hoonesse 226 korterit.

Invegost

Invego on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Invego grupi ettevõtetel Eestis, Lätis ja Portugalis täna töös ligi 30 erinevat arendusprojekti. Invego on välja arendanud 150,000 m2 sh 1500 kodu ja enam 50 000 m2 äripindu ning töös on veel 450 000m2 elukondlikku ja ärikinnisvara.

250128 Invego arendab 45 miljoni euroga Riiga uue elukvartali Torņakalna Terases

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tallinn: Kaks olulist sadamaala planeeringut liikusid vastuvõtmiseks volikokku

TallinnTallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule vastuvõtmiseks kaks mahukat sadamaala detailplaneeringut. Üks A‑reisiterminali ja kruiisiterminali ning teine D‑terminali ja lähiala detailplaneering. Mõlemad planeeringud kujundavad ümber Tallinna suurima merevärava ümbruse ning toetavad eesmärki siduda sadamaala paremini linnaga.

Abilinnapea Tiit Terik märkis, et planeeringutes kavandatu tõstab sadamaala kvaliteeti, parandab ligipääsu ja liikumisvõimalusi ning loob kaasaegse, mitmekesise ja avalikkusele avatud linnaruumi. „Tallinna sadamaala on üks pealinna olulisemaid väravaid ja paljude külaliste esimene kohtumine meie linnaga. Seetõttu on oluline, et sadama ümbrus oleks nüüdisaegne, hästi toimiv ja inimestele avatud. Need kaks detailplaneeringut aitavad kujundada ühtse ja kvaliteetse linnaruumiga sadamaala, kus on parem ligipääs, rohkem jalakäijasõbralikke ühendusi ning selgem seos ülejäänud linnaga. See võimaldab piirkonna veelgi enam avada inimestele ja Tallinna merele nii, et sadam ei oleks vaid transiidikoridor, vaid elav ja toimiv osa linnasüdamest,“ sõnas Terik.

A‑reisiterminali ja kruiisiterminali detailplaneering hõlmab 66,14 hektari suurust maa‑ ja mereala, mille keskne eesmärk on kujundada senisest killustunud sadamataristust kaasaegne ja selge struktuuriga multifunktsionaalne linnasadam. Planeering võimaldab kavandada uue terminalihoone ning sadamafunktsioone toetavaid erinevaid abihooneid. Lisaks sadama teenindamiseks vajalikke tehnorajatisi ning kvaliteetset avalikku ruumi, mille oluliseks osaks on katkematu rannapromenaad.

Kuna ala jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, on hoonestusalade kavandamisel arvestatud vanalinna silueti vaadeldavusega.

D‑terminali ja lähiala detailplaneering puudutab 7,63 hektari suurust ala. Senine peamiselt tootmis‑ ja ärimaa on kavandatud sihipäraseks segahoonestuseks, mis ühendab sadamataristu, kaasaegsed ärihooned ja kuni viiekorruselise elamuarenduse. Pikksilma, Reidi ja Uus‑Sadama tänava vahelisel alal luuakse terviklik hoonestusstruktuur, täpsustatakse seniseid krundipiire ning määratakse ehitusõigus nii uutele kui rekonstrueeritavatele hoonetele.

Olulise uuendusena kavandatakse ala läbiv lai promenaad, mis ühendab Reidi tee ja mereäärse ruumi jalakäijatele ja ratturitele mugava ning avara liikumiskoridoriga. Mitmed väärtuslikud paekivist hooneosad integreeritakse uude linnaruumilahendusse, mis loob sideme piirkonna ajaloo ja tänapäevase arhitektuuri vahel.

Detailplaneeringute elluviimine on osa Vanasadama Masterplan 2030 lahenduste realiseerimisest, mis näeb ette avatud, rohelise ja mitmekesise linnasüdame kujundamist mere äärde.

Mõlemad planeeringud on koostanud K-Projekt AS. Detailplaneeringute materjalid on avalikult kättesaadavad Tallinna planeeringute registris. A-terminali planeeringu materjalid on siin https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP043650 ja D-terminali omad siin https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP043590.

Pärast planeeringute vastuvõtmist linnavolikogu poolt korraldavad Tallinna linnaplaneerimise amet ja kesklinna valitsus avaliku väljapaneku.

250128 Kaks olulist sadamaala planeeringut liikusid vastuvõtmiseks volikokku 1

250128 Kaks olulist sadamaala planeeringut liikusid vastuvõtmiseks volikokku 2

250128 Kaks olulist sadamaala planeeringut liikusid vastuvõtmiseks volikokku 3

250128 Kaks olulist sadamaala planeeringut liikusid vastuvõtmiseks volikokku 4

250128 Kaks olulist sadamaala planeeringut liikusid vastuvõtmiseks volikokku 5

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

SEB majandusprognoos: reaalpalga kiire kasv kosutab majandust

  • SEBEesti SKP prognoositav kasv on 2026. aastal 2,7% ja 2027. aastal 2,8%.
  • Tarbijate kindlustunne paraneb ja ostujõud suureneb ühetaolise maksuvaba miinimumi tulemusena.
  • Uuel aastal läheb senisest paremini nii tööstusel kui ka kaubandusel.

Unistused rahulikumast aastast purunesid päevadega

Pärast möödunud aasta kaootilisi geopoliitilisi pöördeid, unistasid mitmed, et 2026. aasta tulema rahulikum. Paika loksunud kaubandustariifid, stabiilsem intressikeskkond, Euroopa majanduse tasane taastumine. Piisas paarist päevast, et tõdeda – mingit hingetõmbeaega ei tule.

Venezuela, Gröönimaa, järjekordsed tariifiähvardused, sündmused Föderaalreservi ümber. Nagu eelmisel aastal, tõestas Washington taas, et miski endine enam ei kehti ja kõik on võimalik. Panused selles mängus on suured, ka Ühendriikides endas. USA ülemkohtu otsused tariifide legitiimsuse ja Föderaalreservi sõltumatuse kohta võivad kujundada Ameerika institutsioonide olemuse järgmiseks kümnendiks.

Euroopa otsib uues maailmas oma kohta

Euroopa seisab oma enda strateegilisel ristteel. Ühelt poolt ei toimi enam senine poliitiline maailmakord, teisalt aga ka senised ärimudelid. Kaitse- ning taristuinvesteeringud aitavad majanduskasvu ajutiselt elavdada, kuid leida tuleb ka tõsiseltvõetav pikaajaline kasvustrateegia.

USA majanduskasv jääb aastatel 2026 ja 2027 euroala omast pea protsendi võrra kiiremaks. Teisalt on olukord Euroopa riikide majanduses kohati väga erinev: kiire kasvu poolest paistavad tänavu silma nii Hispaania, Poola kui ka Rootsi, samas proovivad Soome ja Saksamaa kasvu taaskäivitada.

Eestit ootab viimaste aastate kiireim majanduskasv

Eesti majanduslik väljavaade 2026. ja 2027. aastal tekitab vastakaid tundeid. Ekspordile orienteeritud väikeriigi jaoks on ebastabiilne välispoliitiline olukord üheselt negatiivne, külvates ebakindlust nii meie enda inimeste kui ka potentsiaalsete investorite ja klientide seas teistes riikides. Teisalt on Eesti majandusel hakanud minema varasemast oluliselt paremini. Kiiremini on kasvama hakanud tootmine tööstuses; uued tellimused viitavad veelgi parematele tulemustele lähikuudel. Varasemast veidi paremini edeneb müük kauplustes ja rohkem saabub turiste.

Uskumatul kombel on viimaks paranema hakanud isegi tarbijate kindlustunne. Inflatsioon on hoogu maha võtnud, tööhõive küündib kõigi aega kõrgeima taseme lähedale. Mis kõige olulisem: keskmise palga ostujõud suureneb ühetaolise maksuvaba miinimumi kehtestamise tulemusena rekordiliselt. Suure tõenäosusega ei jää see raha pangakontole paremaid aegasid ootama. Samas puudub maksulangetusel katteallikas ja riigi eelarvepuudujääk ja võlakoormus süvenevad.

SEB prognoosi põhjal suureneb Eesti SKP 2026. aastal 2,7% ja 2027. aastal 2,8%. Seda toetab sisetarbimise taastumine ja stabiilne kasv eksportturgudel.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Eesti Pank: Mullune laenukasv püsis tugev

Eesti PankEestis tegutsevate pankade laenuportfell suurenes mullu kokku 7% ehk 1,9 miljardi euro võrra. Laenukasv jäi küll 2024. aasta omale mõnevõrra alla, kuid oli viimase kümne aasta keskmisest siiski kiirem. Seejuures oli Eestis eelmisel aastal pangalaenude kasv üle kahe korra hoogsam kui euroalal keskmiselt. See peegeldab siinsete pankade jätkuvat võimekust ja huvi laenu anda, kuid viitab samal ajal inimeste ja ettevõtete valmidusele varasemast rohkem investeerida.

Eelmisel aastal kasvas kõige kiiremini eluasemelaenude portfell, mille laenujäägi kasv ulatus aasta lõpus üle 10%. Teisalt jäi majapidamiste muude laenude ja liisingute jääk samale tasemele nagu 2024. aastal – selle taga oli eeskätt tagasihoidlikum nõudlus autoliisingu järele. Ettevõtete laenuportfell oli detsembri seisuga kasvanud ligi 6%. Kasvu toetasid peamiselt kinnisvara- ja ehitussektor ning primaarsektor (põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus), kus laenude jääk kasvas 10% ringis.

Laenuportfell on jõuliselt suurenenud, kuid kohalike hoiuste kasv on olnud märksa aeglasem, mistõttu sõltuvad pankade laenuotsused üha rohkem sellest, kuidas nad suudavad kaasata rahalisi vahendeid lisaallikatest: mitteresidentide hoiustest, grupisisestest vahenditest ja võlakirjaemissioonidest. Ettevõtete hoiuste maht kasvas eelmise aasta lõpuks pea 3% ja majapidamiste oma ligi 5%, kokku 970 miljoni euro võrra. Peale hoiuste kasvu üldise aeglustumise pidurdas mullu majapidamiste hoiuste kasvu see, et enne tulumaksutõusu maksti 2024. aasta detsembris välja tavapärasest rohkem palgaraha ning teisalt lükati maksuküüru kaotamisega seotud muudatuste tõttu osa 2025. aasta detsembri palgamaksetest uue aasta jaanuarikuusse. Intressimäärade alanemise tõttu on tähtajaliste hoiuste osakaal 9% ehk 650 miljoni euro võrra väiksem kui aasta tagasi, kusjuures ettevõtete puhul on vähenemine olnud pisut märgatavam kui majapidamistel.

Neljandas kvartalis oli Eestis tegutsevate pankade siinse tegevuse puhaskasum ilma mitteresidentide dividenditulu arvestamata 155 miljonit eurot ning 2025. aastal kokku 652 miljonit eurot. Võrreldes 2024. aastaga vähenes kasum viiendiku võrra, kuid kiire laenukasv ja madal viivislaenude tase aitasid euribori languse mõju leevendada. Pankade kasumlikkus ehk pankade kasumi ja varade suhe jäi neljandas kvartalis Eesti viimase kümne aasta keskmisele tasemele. Kuna euribor on alates suvest püsinud võrdlemisi stabiilsena ning finantsturud ei oota intressimäärades märkimisväärseid muutusi, siis sõltub pankade kasumlikkus edaspidi eelkõige laenuportfelli kasvust.

Vaata ka joonist laenujäägi ja hoiuste aastakasvu kohta.

260128 Mullune laenukasv püsis tugev

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Swedbank: Kuidas kavandada kortermaja terviklikku renoveerimist?

SwedbankKorterelamu renoveerimine on üha enam vältimatu samm, et elamu hästi säiliks, oleks energiatõhus ning hoiaks oma väärtust.

Korteriühistu juhatuse jaoks on peamine väljakutse leida tasakaal investeeringute mahu ja ühistuliikmete maksevõime vahel. Kui ühistu jõuab üksmeelele, siis saab hakata renoveerimisplaanidega edasi liikuma ning pöörduda panga poole. Ühistute maksedistsipliin on üldiselt väga hea, laenumaksetes pole pikemaid viivitusi aastaid esinenud ning seetõttu finantseerime ühistute renoveerimisplaane hea meelega.

Renoveerimist kaaludes on mõistlik uurida ka toetuse võimalusi.

Lähiaastatel ootab ees keerukas olukord, sest enamikku väiksemaid korterelamuid pole võimalik toetuse abita terviklikult korda saada. Suuremad korterelamud on paremas olukorras, kuna nende renoveerimiseelarvet saab katta ka ainult pangalaenuga, millele lisandub võimalik omaosalus.

Millised on esimesed sammud?

Renoveerimine on kogu ühistut mõjutav ettevõtmine, mille aitavad sujuvale teele seada järgmised sammud.

  • Esmalt võiks ühistus olla enamik liikmeid nõus, et korterelamut hakatakse renoveerima.
  • Järgmiseks tuleks leida tehniline konsultant, kes aitab renoveerimise projekti juhtida ning anda renoveerimiskavale selged piirid.
  • Nüüd on aeg konsulteerida panga laenuhalduriga, et kaardistada ühistu soovid ja saada esmane laenupakkumine, mida üldkoosolekul tutvustada.

Renoveerimine ei tähenda ainult finantsotsust ja ehitamist, vaid ka juhtimisotsuseid. Hästi ette valmistatud projekt, realistlik rahastusmudel ja avatud suhtlus korteriomanikega loovad eeldused, et renoveerimine ei muutuks konfliktikohaks. Sama oluline on hea koostöö kõikide spetsialistidega, kes ühistule teenuseid pakuvad. Juhatuse teadlik ja vastutustundlik roll on siin määrava tähtsusega.

Mida arvestada laenu taotledes?

Renoveerimist rahastada aitav pank on ühistule nii finantseerimispartner kui ka pakub turvalist kindlustust ja mugavaid arvelduslahendusi. Swedbank on ühistutele kogemusi ja finantsnõu jaganud juba aastast 2002 ning sõlminud selle aja jooksul üle 8000 laenulepingu.

Laenu taotledes tekib ühistuliikmetel küsimus, millisesse mahtu renoveerimise eelarved üldse jäävad. Meil on viimaste aastate eelarvetest päris hea ülevaade. Näiteks väiksematel, keskmiselt 18 korteriga ühistutel on tervikrenoveerimise eelarve olnud ligikaudu 1030 eurot ruutmeetri kohta ja laenumakse 156 eurot kuus keskmise korteri kohta. Suurema, 60 korteriga elamu korral on need näitajad 425 eurot ruutmeetri ja 75 eurot korteri kohta.

Selleks et leevendada ühistuliikmete maksekoormust renoveerimise ajal, pakume esimesel kahel aastal laenu marginaaliga 0% + 6 kuu euribor. Peamiseks eelduseks on, et tegemist on tervikrenoveerimisega, millega ühistu saavutab minimaalselt 30% energiasäästu. Laenuperioodiks saab olla kuni 30 aastat, kuigi pikem laenuperiood tähendab suuremat intressikulu, siis samas aitab see jällegi hoida madalamal tasemel igakuiseid makseid.

Arvestame sellega, et esimestel aastatel pärast laenu võtmist võib omanikel olla keerulisem suuremate kodukuludega harjuda. Seetõttu aitab meie pakutav intressikulude kokkuhoid suurendada remondifondi makseid järk-järgult.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Merko alustab Rae vallas Õielehe elukvartali teise etapi ehitust

MerkoJüri alevikus asuva Õielehe elukvartali teise etapi raames ehitab Merko kolm kortermaja, mis valmivad 2027. aasta kevadeks. Täna algab ka Õielehe elukvartali esimese ridaelamu korterite müük.

Õielehe hooned on kompaktsed ja hubased ning oma kodu saavad neisse luua eri suuruses pered. Kahekorruselistesse kortermajadesse tuleb kokku 33 korterit, milles on 2–5 tuba. Elukvartali esimesse ridaelamusse on plaanitud viis kahekorruselist korterit 4–5 toaga.

„Aasta eest valmisid Õielehe esimesed kodud ja elukvartal on elanike poolt väga hästi vastu võetud. Hinnatakse rahulikku koduümbrust ja turvalist naabruskonda, aga ka seda, et eluks vajalikud mugavused on Jüri alevikus väga lähedal ning ühendus Tallinna kesklinnaga on kiire. Kvartali esimestesse kortermajadesse on pered end sisse seadnud ja oodatakse pikisilmi uusi naabreid,“ kommenteeris Merko Kodude juht Indrek Tarto.

Õielehe hooned on A-energiaklassiga, kortermajade kõigil korteritel on rõdu või terrass ning ridaelamu korterite juurde kuulub kaks terrassi, mis paiknevad vastavalt hommiku- ja õhtupäikese suunal. Hoonete juurde kuuluvad haljastuse ning puhke- ja mängualadega koduhoovid. Elanike autode parkimiskohtadel on elektriauto laadimispunkti paigaldamise valmidus ja korterelamute katustel päikesepaneelid. Lisamugavuseks rajatakse korteritesse jahutussüsteemi lisamise võimalus.

Õielehe kogumahus valmib kümme kortermaja ja neli ridaelamut ning kvartal saab koduks enam kui 140 perele. Kvartali kaks esimest kortermaja valmisid 2025. aasta kevadel.

Õielehe on funktsionaalne ja loodusega põimunud hubane elukeskkond. Kvartali hoonete ruumiline liigendatus loob elanikele mõnusa koduümbruse, lisavõimalusi pakuvad naabruses asuv terviserada ja Merko loodud välijõusaal.

Elukvartali läheduses on olemas kõik, mis mugavaks eluks vajalik. Õielehe kodudest vaid jalutuskäigu kaugusel asub mitu kooli, näiteks Merko ehitatud Rae riigigümnaasium, samuti mitmed lasteaiad, kauplused, söögikohad ning erinevad võimalused sportimiseks ja kultuuri nautimiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Swedbank: Kodu ost noorena? Mõistlik otsus!

SwedbankKas oled tabanud end mõttelt, et üüri maksmine on justkui raha tuulde viskamine? Maksad ja maksad, aga kätte ei saa midagi? Sellisel juhul on järgmine tekst just sulle. Räägime kodu ostmisest ja miks teha seda just noorena.

Tark samm inflatsiooni vastu võitlemiseks

Kas oled märganud, et hinnad poes, teenustasud ja isegi üürihinnad kasvavad aastatega pidevalt? See on inflatsioon – raha ostujõu vähenemine. Vaatame seda koduostu valguses.

Kui võtad kodulaenu, muutub kuumakse ainult euriboriga seonduvalt. Algul võib tunduda, et laenumakse moodustab sinu palgast suure summa. Kuna palgad ajas tavaliselt tõusevad, tundub see laenumakse aastate pärast sinu sissetulekute kõrval palju väiksemana.

Kvaliteetne kinnisvara on ajalooliselt näidanud ka stabiilset väärtuse kasvu, sageli ületades inflatsiooni. Seega pole oma kodu ole lihtsalt elukoht, vaid see on ka investeering, mille väärtus ajas suureneb.

Vaata laenuperioodi pikkust

Eestis on kodulaenu maksimaalne tähtaeg tavaliselt 30 aastat. Pikema aja peale võetud laen võrdub aga enamasti mõistlikuma kuumaksega. See annab sinu igapäevaelule suurema finantsilise vabaduse ja paindlikkuse.

Samas, kui valid lühema laenuperioodi, siis tea, et sellises olukorras on sinu kogu laenu intressikulu väiksem. Seega, vali periood nii pikk, kui sulle vajalik ja nii lühike, kui võimalik, et kuumakse oleks pikaajaliselt kerge tasuda.

On hea meeles pidada ka noorema kliendi eeliseid. Nimelt on pangad tihti valmis noorele, stabiilse sissetulekuga kliendile pakkuma paindlikumaid tingimusi.

Laenumaksed kui investeering endasse

Igakuine üürimakse toob tulu korteriomanikule. Laenumakse aga kasvatab sinu isiklikku vara. Iga euro, mille maksad laenu põhiosa katteks, on sinu kodu omakapitali kasv. Kui peaksid kunagi kodu müüma, saad selle raha endale – erinevalt üürist, mille oled ära andnud.

Seega, ära lükka oma unistusi edasi mõttega, et koduost on liiga kallis või teed seda liialt vara. Alustades aegsasti säästmisega ja mõistes inflatsiooni ning vara väärtuse kasu, võib kodu varajane ost olla vägagi mõistlik. Sinu parim aeg kodu ostmiseks võib olla just täna!

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC