Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Statistika: Tallinna korteritehingute arv suurenes 2025. aastal 7,5 protsenti

03.02.2026 Tõnu Toompark

Maa- ja ruumiameti andmetel tehti 2025. a Tallinnas 8979 korteritehingut ehk aasta varasemast 7,5% rohkem. Suurima korteritehingute arvuga 1872 tehingut oli Tallinna Lasnamäe linnaosa.

2025. a jooksul kasvas korteritehingute arv pea kõikides Tallinna linnaosades. Vaid Nõmme linnaosas tehti 2025. aastal 308 korteritehingut ehk sama palju kui aasta varem.

Kõige enam suurenes korteritehingute arv Pirita linnaosas, kus tehingute arv 198 oli 2024. aastast 18% suurem.

Tehingute arvu kasvu poolest järgnes Piritale Kristiine linnaosa. Kristiines sõlmiti 2025. a 737 korteritehingut ehk aasta varasemaga võrreldes 16% rohkem.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Nordecon: Ehituslepingu sõlmimine Park Rae esimese hoone rajamiseks

02.02.2026 Adaur.ee

Nordecon AS ja East Capital Park Rae OÜ sõlmisid peatöövõtulepingu Rae valda planeeritud logistika- ja kergetööstuspargi Park Rae esimese hoone ja sellega kaasnevate välialade rajamiseks aadressil Pähklimäe tee 11. Lepingu maksumus on 15,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks, ning ehitusperiood kestab 13 kuud.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2024. aasta konsolideeritud müügitulu oli 224 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 425 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

EfTEN United Property Fund’i 2025. aasta 12 kuu ja IV kvartali auditeerimata majandustulemused

02.02.2026 Adaur.ee

2025. aasta oli EfTEN United Property Fund’i tegevusajaloo esimene täisaasta, mil fond ei teinud uusi suuremaid investeeringuid ning majandustulemused kajastasid täiel määral investeeritud portfelli tootlust. Fond teenis aasta jooksul senise suurima puhaskasumi, mis kasvas võrreldes 2024. aastaga 2,2 korda. EfTEN United Property Fund teenis 2025. aastal 3,57 miljonit eurot puhaskasumit (2024: 1,62 miljonit eurot), mis moodustab ligikaudu 14% fondi investeeritud kapitalist ning umbes 17% fondi turukapitalisatsioonist. Fondi tulud suurenesid aastaga 1,82 miljonilt eurolt 3,78 miljoni euroni ning 2025. aastal tegi fond investoritele väljamakseid enam kui 9% ulatuses fondi turukapitalisatsioonist.

Fondi majandustulemusi toetasid eelkõige Uus-Järveküla elurajooni arendusprojekti kasumlikkuse paranemine ning Kristiine kaubanduskeskuse lisandumine fondi portfelli, kuhu fond investeeris usaldusfondi EfTEN Real Estate Fund 5 kaudu. Uus-Järveküla elurajooni kõik valminud paaris- ja ridamajade osad olid 2025. aasta lõpuks müüdud. Arenduse viimase etapi, mis hõlmab 32 ridamaja osa, valmimine on planeeritud 2026. aasta kevadesse, kusjuures aasta lõpu seisuga oli klientide poolt broneeritud viimase etapi 20 ridamaja osa.

Kristiine kaubanduskeskuse külastajate arv kasvas 2025. aastal 0,4%, ulatudes 6 miljonini ning üürnike käive suurenes aastaga 5,4%. Keskuse puhas üüritulu ületas prognoositud eelarvet 4% võrra ning detsembri lõpu seisuga puudusid keskuses vabad üüripinnad.

Detsembris mõjutas majandustulemusi fondi investeerimisobjektidele kuuluva kinnisvaraportfelli korraline hindamine, mille tulemusel kasvas fondi neljanda kvartali kasum 1,46 miljoni euroni. Olulises osas oli kasum seotud fondi tütarettevõtte Invego Uus-Järveküla OÜ väärtuse kasvuga, sisaldades oodatavat kasumit Uus-Järveküla arenduse viimases etapis valmivatest ridamajadest.

Fondi kõik üürivoo investeeringud näitasid 2025. aastal positiivset rahavoogu. Intressikulude alanemise tuules saab EfTEN United Property Fund alusfondidesse tehtud investeeringute 2025. aasta tulemustelt eeloleval kevadel prognoositavalt ligikaudu 800 tuhat eurot väljamakseid. See on pea kaks korda rohkem kui 2025. aasta kevadel. Sellele lisanduvad veel Uus-Järveküla arendusest eelmise aasta lõpus laekunud 100 tuhat eurot ja 2026. aasta jooksul laekuvad omaniklaenu intresside ning kasumi väljamaksed. Fond plaanib nimetatud laekumised investoritele jooksvalt välja maksta 2026. aasta jooksul.

Koondkasumiaruanne

	IV kvartal		12 kuud
	2025	2024	2025	2024
€ tuhandetes
TULUD
Intressitulu	97	118	510	565
Alusfondidest laekunud tulud	155	142	575	402
Intressikulu	0	-2	-6	-2
Muud finantstulud	3	0	7	5
Neto kasum õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasumiaruande kajastatud varadelt	1 268	877	2 695	851
Investeeringutelt tütarettevõtetesse	1 173	214	1 957	100
Investeeringutelt alusfondidesse	95	663	738	751
Tulud kokku	1 523	1 135	3 781	1 821

KULUD
Tegevuskulud
Valitsemistasud	-23	-28	-105	-112
Fondi administreerimise kulud	-11	-10	-33	-31
Muud tegevuskulud	-26	-9	-75	-55
Tegevuskulud kokku	-60	-47	-213	-198
Ärikasum	1 463	1 088	3 568	1 623
Kasum enne tulumaksu	1 463	1 088	3 568	1 623

Aruandeperioodi puhaskasum	1 463	1 088	3 568	1 623
Aruandeperioodi koondkasum kokku	1 463	1 088	3 568	1 623
Osakuomanikule kuuluva fondi puhasväärtuse kasv	1 463	1 088	3 568	1 623

Tava- ja lahustatud kasum osaku kohta (eurodes)	0,59	0,44	1,44	0,65

Finantsseisundi aruanne

	31.12.2025	31.12.2024
€ tuhandetes
VARAD
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid	1 774	0
Lühiajalised hoiused	0	120
Antud laenud	1 516	3 519
Muud nõuded ja viitlaekumised	300	1 039
Käibevarad kokku	3 590	4 678

Põhivarad
Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi kasumi aruande	23 474	21 063
Investeeringud tütarettevõtetesse	3 111	1 154
Investeeringud alusfondidesse	20 363	19 909
Antud laenud	2 149	2 149
Põhivarad kokku	25 623	23 212
VARAD KOKKU	29 213	27 890

KOHUSTUSED
Panga arvelduskrediit	0	400
Lühiajalised kohustused	2	12
Kohustused kokku, v.a osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtus	2	412

FONDI VARA PUHASVÄÄRTUS
Osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtus	29 211	27 478
Kohustused ja osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtus kokku	29 213	27 890

EfTEN United Property Fund 2025. aasta 12 kuu ja IV kvartali auditeerimata majandustulemused on lisatud käesolevale teatele ja leitavad Fondi kodulehel: https://eftenunitedpropertyfund.ee/aruanded-ja-dokumendid/

Fondivalitseja EfTEN Capital AS viib EfTEN United Property Fund´i tulemuste ja ettevaate tutvustamiseks 17.02.2026, algusega kell 14:00 (EET) läbi internetipõhise eestikeelse veebiseminari. Huvilistel on võimalik küsimusi esitada nii veebiseminari ajal kui ka sellele eelnevalt saates need ette hiljemalt 16. veebruaril kella 17.00-ks (EET) e-kirja teel: united@eften.ee. Veebiseminaril osalemiseks palume registreeruda aadressil: https://nasdaq.zoom.us/webinar/register/WN_zVnTzQKOREG2krzLdsoYMg
Osalejatele saadetakse üks tund enne veebiseminari algust meeldetuletuseks e-kiri. Veebiseminar salvestatakse ja avalikustatakse fondi kodulehel https://eftenunitedpropertyfund.ee ning YouTube kanalis.

EUPF_12_kuud_2025_EST

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

EfTEN United Property Fund unaudited financial results for 4th quarter and 12 months of 2025

02.02.2026 Adaur.ee

The year 2025 was the first full year in the operating history of EfTEN United Property Fund in which the Fund did not make new larger investments, and the financial results reflected the full performance of the existing portfolio. During the year, the Fund generated its highest net profit to date, increasing 2.2 times compared to 2024. In 2025, EfTEN United Property Fund earned a net profit of 3.57 million euros (2024: 1.62 million euros), representing approximately 14% of the Fund’s invested capital and around 17% of its market capitalisation. The Fund’s revenues increased from 1.82 million euros to 3.78 million euros year-on-year, and in 2025 the Fund made distributions to investors in an amount exceeding 9% of its market capitalisation.

The Fund’s financial performance was supported primarily by the improved profitability of the Uus-Järveküla residential development and by the addition of Kristiine Shopping Centre to the portfolio, acquired through the EfTEN Real Estate Fund 5. By the end of 2025, all completed semidetached and terraced houses in the Uus-Järveküla residential area had been sold. Completion of the final stage of the development — 32 terraced houses — is planned for spring 2026, with 20 already booked by customers as at year end.

The number of visitors to Kristiine Shopping Centre increased by 0.4% in 2025, reaching 6 million, while tenant sales grew by 5.4% year-on-year. Net rental income exceeded the budgeted forecast by 4%, and as at the end of December, the centre had no vacant rental premises.

In December, the Fund’s financial performance was influenced by the regular revaluation of its real estate portfolio, resulting in a fourth quarter profit of 1.46 million euros. A significant portion of this profit was attributable to the increase in the value of the Fund’s subsidiary, Invego Uus-Järveküla OÜ, reflecting the expected profit from the final stage of the Uus-Järveküla development project.

All of the fund’s investments in rental real estate showed positive cash flow in 2025. Supported by falling interest costs, EfTEN United Property Fund is expected to receive in the upcoming spring approximately 800,000 euros in distributions from the 2025 investment results of the underlying funds. This is almost twice as much as in the spring of 2025. In addition, there will be interest and profit distributions from the Uus-Järveküla development received at the end of last year (approximately 100 thousand euros) and to be received during 2026. The fund plans to distribute these to investors during 2026.

Statement of the comprehensive income

	4th quarter		12 months
	2025	2024	2025	2024
€ thousand
INCOME
Interest income	97	118	510	565
Income from underlying funds	155	142	575	402
Interest expenses	0	-2	-6	-2
Other financial income	3	0	7	5
Net profit from assets recognised in fair value through the statement of comprehensive income	1 268	877	2 695	851
Investments in subsidiaries	1 173	214	1 957	100
Investments in underlying funds	95	663	738	751
Total income	1 523	1 135	3 781	1 821

COSTS
Operating expenses
Management fee	-23	-28	-105	-112
Costs of administering the Fund	-11	-10	-33	-31
Other operating expenses	-26	-9	-75	-55
Total operating expenses	-60	-47	-213	-198
Operating profit	1 463	1 088	3 568	1 623
Profit before income tax	1 463	1 088	3 568	1 623

Net profit for the reporting period	1 463	1 088	3 568	1 623
Total comprehensive profit for the reporting period	1 463	1 088	3 568	1 623
Increase/decrease in the net asset value of the fund owned by unit holders	1 463	1 088	3 568	1 623

Ordinary and diluted profit per unit (EUR)	0,59	0,44	1,44	0,65

Statement of financial position

	31.12.2025	31.12.2024
€ thousand
ASSETS
Current assets
Cash and cash equivalents	1 774	0
Short-term deposits	0	120
Loans granted	1 516	3 519
Other receivables and accrued income	300	1 039
Total current assets	3 590	4 678

Non-current assets
Financial assets at fair value through profit or loss	23 474	21 063
Investments in subsidiaries	3 111	1 154
Investments in underlying funds	20 363	19 909
Loans granted	2 149	2 149
Total non-current assets	25 623	23 212
TOTAL ASSETS	29 213	27 890

LIABILITIES
Bank overdraft	0	400
Current liabilities	2	12
Total liabilities, excluding net asset value of the Fund attributable to unitholders	2	412

NET ASSET VALUE OF THE FUND
Net asset value of the Fund attributable to unitholders	29 211	27 478
Total liabilities and net asset value of the Fund attributable to unitholders	29 213	27 890

The unaudited 4^th quarter and 12 months of 2025 report of the EfTEN United Property Fund is attached to the release and can be found on the Fund’s website: https://eftenunitedpropertyfund.ee/en/reports-documents/

EfTEN Capital AS will hold a webinar in Estonian on 17.02.2026, starting at 14:00 (EET), to introduce the results and outlook of the EfTEN United Property Fund. Questions can be asked during the webinar as well as by sending them in advance by e-mail at: united@eften.ee no later than February 16 at 17:00 (EET). To participate in the webinar, please register at: https://nasdaq.zoom.us/webinar/register/WN_zVnTzQKOREG2krzLdsoYMg
Participants will be sent a reminder email one hour before the start of the webinar. The webinar will be recorded and made public on the fund’s website https://eftenunitedpropertyfund.ee and on the YouTube channel.

EUPF_12_kuud_2025_ENG

Nordecon: Construction contract (Park Rae first building)

02.02.2026 Adaur.ee

Nordecon AS and East Capital Park Rae OÜ have signed a contract for the construction of the first building and the related outdoor areas of the logistics and light industrial park Park Rae, planned in Rae municipality, located at Pähklimäe tee 11. The value of the contract is €15.8 million, plus VAT, and the works will be completed in 13 months.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2024 was 224 million euros. Currently Nordecon Group employs close 425 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Allan Parik: laenunõudluse kasv näitab optimismi taastumist

30.01.2026 Adaur.ee

SEB Grupp avaldas täna 2025. aasta majandustulemused. SEB Panga juhatuse esimees Allan Parik kommenteeris SEB üksuste tulemust Eestis järgmiselt: SEB Eesti üksuste 2025. aasta kasum oli 166,9 miljonit eurot ja pank maksis Eesti riigi tuludesse 102,6 miljonit eurot. Pangandust mõjutas eelmisel aastal stabiliseerunud Euribor ja turud eeldavad, et 6-kuu Euribor jääb tänavu 2,1–2,5 protsendi vahele. See tähendab, et oleme naasnud majanduskeskkonda, kus laenamine on muutunud soodsamaks ja hoiustamise kõrval kaalutakse üha enam investeerimist.

Vaatamata erinevatele maksutõusudele, taastus eraisikute majandusaktiivsus. Rekordarv SEB kliente alustas eelmisel aastal raha kogumisega, et kindlustada oma finantsiline heaolu. SEB kogumishoiuste maht kasvas aastaga ligi 54 protsenti. Rekordiline oli ka uute investorite lisandumine, eelmisel aastal alustas oma investeerimisteekonda rekordarv uusi investoreid, lausa 45 protsenti rohkem kui varasemalt. Kogumise ja investeerimise kõrval kasvasid ka meie klientide pensionivarad, aastaga 11,3 protsenti. Aasta lõpu seisuga oli SEB eraklientide deposiitide maht 3 miljardit eurot ning investeeringute ja pensionivarade maht 1,9 miljardit eurot.

SEB andis Eestis eelmisel aastal ligi 2,1 miljardi euro eest uusi laene ja liisinguid. Neist 1,3 miljardit äriettevõtetele ja ligi 800 miljonit eraisikutele. SEB finantseeris 5129 kodu ostu ja 5510 ettevõtte äriplaani. Ettevõtete laenuportfell kasvas aastaga 9,5 protsenti ja eraisikutel 7,2 protsenti. Laenunõudluse kasv näitab ettevõtete julguse taastumist. Eelkõige on aktiivne kodumaine kapital, kuid ka väliskapital tegi eelmisel aastal Eestisse olulisi investeeringuid.

Alanud aastal soovib SEB ette valmistada SEB Eesti, Läti ja Leedu pankade ühinemise, et 2027. aastast toetada suurema, tugevama ja tõhusama pangana klientide kasvuplaane. Ühinemise tulemusena tekib Baltimaade kõige suurema kapitalibaasi ning rahastamisvõimekusega pank. See võimaldab senisest rohkem toetada SEB klientide kasvuambitsioone. Samuti lihtsustuvad oluliselt järelevalve ja aruandluse protsessid. SEB regionaalne peakontor hakkab paiknema Tallinnas.

Eelmisel aastal jätkusid mitmed ühiskonnas kaalu omavad algatused ja lisandusid uued. SEB Heategevusfond kogus annetajate toel 2025. aastal 365 756 eurot laste heaks, kes ei saa elada koos oma perega. Alanud aastal tähistab SEB Heategevusfond oma 20. tegevusaastat. Selle aja jooksul on fond kogunud 6,1 miljonit eurot ning toetanud noori enam kui 3500 stipendiumiga, viinud ellu ligi 2000 sündmust, teinud lastele 16 000 jõulukingitust ja palju muud.

Oktoobris allkirjastasime Eesti Loodusmuuseumiga koostööleppe, millega toetame uue Loodusmaja avanäituse valmimist nii rahaliselt kui ka erialateadmistega. SEB panus projekti on aegade üks suurimaid erasektori toetusi muuseumitele.

SEB Pank Grupp (Grupp) lõpetas 2025. aasta 166,9 miljoni euro suuruse kasumiga (2024. aasta kasum oli 175,0 miljonit eurot). Grupi tegevustulud ulatusid 293,3 miljoni euroni (2024. aastal 352,7 miljoni euroni) ning tegevuskulud 90,9 miljoni euroni (2024. aastal 85,0 miljoni euroni). Neto eeldatavaid krediidikahjumeid suurendas Grupp 1,5 miljoni euro ulatuses (2024. aastal vähendati 5,6 miljonit eurot). Grupp maksis 2025. aastal Eesti riigi tuludesse kokku 102,6 miljonit eurot (2024. aastal 108,0 miljonit eurot) erinevaid makse.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistikaamet: Jaekaubandusettevõtete müügimaht suurenes mullu 2%

30.01.2026 Statistikaamet

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2025. aastal kokku 10,8 miljardit eurot. Võrreldes 2024. aastaga suurenes müügimaht eelmisel aastal 2%.

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et kõige enam suurenes müügimaht mullu mootorikütuse jaemüügiga tegelevates ettevõtetes, kus aastane müügimahu kasv oli 14%. „Tööstuskaupade kauplustes oli kasv 4%, müügimaht vähenes aga 4% toidukaupade kauplustes,“ lisas Pihlak.

Pihlak selgitas, et mootorikütuste jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimahu suurenemisele avaldas mõju ülemöödunud aasta madalam võrdlusbaas ning ka mootorikütuste hindade odavnemine. Pihlak täpsustas, et mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu ei hõlma ainult mootorikütuste müüki, vaid kogumüüki, kuhu kuulub ka näiteks toitlustusest ja muudelt kaupadelt ning teenustelt saadud tulu. „Toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemist mõjutas aga toidukaupade hinnatõus,“ märkis ta.

Detsembris jätkus toidukaupluste müügimahu kahanemine

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli eelmise aasta detsembris 1 miljard eurot ning müügimaht jäi 2024. aasta sama kuu tasemele. Detsembris suurenes 2024. aasta sama ajaga võrreldes tööstuskaupade kaupluste müügimaht 1% ja mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht 10%. „Toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine jätkus ka detsembris ning müügimaht kahanes aastaga 5%,“ kommenteeris Pihlak.

Tööstuskaupade kaupluste müügimaht hakkas detsembris taas kasvama ning suurenes 2024. aasta sama ajaga võrreldes 1%. Kõige rohkem ehk 9% kasvas müügimaht muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga. Müügimaht suurenes veel 2% apteekide ja kosmeetikatarvete kauplustes. Tööstuskaupadest vähenes müügimaht 6% kasutatud asjade kauplustes ja väljaspool kauplusi ehk kioskites, turgudel ning otsemüügil ning 5% majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes. Samuti kahanes müügimaht 4% nii posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes kui ka muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (kaubamajad). Tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes vähenes müügimaht 2024. aasta detsembriga võrreldes 2%.

„Novembriga võrreldes suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht detsembris 13%, mis on tavapärane hüpe, kuna detsembris toimuvad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid,“ selgitas Pihlak. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmetel jäi müügimaht eelmise kuu tasemele.

Jaekaubanduse andmed avaldatakse Eestis registreeritud ettevõtete põhitegevusala järgi. Näiteks posti või interneti teel kaupu müüvate kaupluste all kajastuvad vaid nende ettevõtete andmed, mille põhitegevusala on Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) järgi jaemüük posti või interneti teel (EMTAK 4791). Kui ettevõtte põhitegevusala on näiteks jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted (EMTAK 4711), aga lisaks müüakse kaupu ka e-poes, siis kajastatakse nii tavakaupluse kui ka e-poe müügi andmed toidukaupade kaupluste all.

Müügitulu mahuindeks – indeks, mis iseloomustab kaupade müügi mahu muutust püsivhindades võrreldes mingi eelmise perioodi müügiga. Indeksi arvutamisel on kasutatud kaupade hinnaindekseid.

Statistika aluseks on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikatööd „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ teeb statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Fahle puidust kõrghoone eksklusiivsemad pinnad püstitasid üürihinna rekordeid

30.01.2026 Adaur.ee

Tallinnas Fahle linnakus aasta lõpuks valmiva Eesti esimese puitkonstruktsiooniga kõrghoone üüripindadest on tänaseks juba 83% kaetud sõlmitud lepingutega. Fahle Terrassid nimelise hoone eksklusiivsematel pindadel saavutati Eesti ärikinnisvara rekordhinnad ehk ligi 30 eurot ruutmeetri eest, samas kui tavapindade hinnad jäävad uusarenduste turu keskmisele tasemele.

Neutra Capitali arendatava kaheksakorruselise büroohoone vastu on üürnike huvi olnud märkimisväärselt suur. Ankurüürnikuks on If Kindlustus, kuid puidust kõrghoone pakutava lisandväärtuse on avastanud ka teised tuntud ettevõtted nagu Akzo Nobel, Uus Maa Pro, Mediserv jne.

“Oleme turu tagasisidega väga rahul. Hoone eksklusiivsematel pindadel, kus on juurdepääs roheterrassidele ja parimad vaated kesklinnale, Ülemiste järvele ning merele, oleme saavutanud üürihinnaks ligi 30 eurot ruutmeetri eest – see on Eesti ärikinnisvara tänane tipptase. Tavapindade hinnad jäävad uusarenduste turu keskmisele tasemele,” selgitas Neutra Capitali nõukogu esimees Kenneth Karpov.

Karpov lisas, et üürnike tagasiside nii hoone kontseptsiooni kui tänaseks valminud kinnise karbi vastu on olnud väga positiivne. „Nagu prognoosisime, pakub puidust kõrghoone klientidele lisandväärtust, mis on toonud äripindade vastu suure huvi. Puidust hoone pakub töötajatele tervislikumat ja mugavamat töökeskkonda ning ettevõtetele võimaluse oma jätkusuutlikkuse eesmärke reaalselt ellu viia. Need pole lihtsalt loosungid – esimesed üürnikud kinnitavad, et need väärtused on neile olulised ja mõjutavad otseselt nende valikut,” märkis ta. Eriti kõrgelt hindavad üürnikud paremat sisekliimat, head akustikat ja keskkonnasõbralikkust.

Hoone esimesed pinnad antakse üürnikele üle 2026. aasta sügisel ning hoone valmib täielikult aasta lõpuks. Kolm büroopinda on veel saadaval.

Fahle Terrassid büroohoone

Tartu maantee 84B kinnistul asuv hoone on Eesti esimene puitkonstruktsiooniga kõrghoone. Kaheksakorruselises hoones on kokku 6 920 ruutmeetrit A-klassi büroopinda. Hoone eripäraks on alates neljandast korrusest algavad astmeliselt suurenevad roheterrassid, mis pakuvad vaadet kesklinnale ja merele.

Hoone järgib kaasaegse ehituse põhimõtteid ja trende. Suured aknad tagavad rohke päevavalguse, tervislikkust lisavad naturaalsed materjalid ja tõhus ventilatsioon. Liigutatavad vaheseinad annavad paindlikkuse pindade kujundamisel.

A-energiaklassiga hoone vastab kõrgeimatele energiatõhususe standarditele. Ristkihtpuidust (CLT) konstruktsioonid on ökoloogiliselt väikese jalajäljega, kuna taastuva toorainena on puit suurepärane süsiniku ladestaja. Hoones rakendatakse ka muid keskkonnasäästlikke lahendusi, sealhulgas päikeseenergia kasutamist ja vihmavee kogumist. Tänu puidust konstruktsioonidele ja spetsiaalsetele summutuspaneelidele pakub hoone üht parimat akustikat Eesti büroohoonete seas.

Neutra Capital investeerib Fahle Terrassid büroohoone ehitamisse 13,4 miljonit eurot. Maja kavandas Lumia arhitektuuribüroo arhitektid Margit Aule ja Kristo Põlluaas. Kuna Eestis pole varem nii kõrget puitmaja ehitatud, tehti projekteerimisel koostööd TalTechi ning ETH Zürichi ülikoolide teadlastega.

Neutra Capital AS on 2004. aastal asutatud ja tänaseks Eesti üheks suuremaks ärikinnisvara arendajaks kasvanud ettevõte, mis tegutses eelmise aasta sügiseni nime all Fausto Capital AS. Ettevõtte portfelli väärtus ulatub 232,4 miljoni euroni, hõlmates üle 60 000 ruutmeetri üüripindu. 13-liikmelise meeskonnaga ettevõtte kinnisvaraportfelli kuuluvad muuhulgas Fahle linnak, Kompassi maja, Neutra Torn ärimaja Maakri tänaval, Tartu Telia ärihoone ja mitmed muud ärihooned.

Fotode autor: Rasmus Kooskora

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Luminor: Ekspert: Tallinna korterite hinnad kasvavad mõõdukas tempos

30.01.2026 Adaur.ee

Maa- ja Ruumiameti kinnisvaraturu kvartaliülevaade näitab, et Tallinna korterite hinnad on kerkinud nii uute kui ka järelturu elamute puhul, kasvades aastaga veidi üle 5%. Luminori partnersuhete juhi Elar Olliku sõnul liigub turg küll ülespoole, kuid hinnakasvu potentsiaal on uute ning vanemate korterite puhul erinev.

„Uute ja järelturu korterite hinnad on aastaga kasvanud üsna sarnases rütmis, kuid tulevase hinnakasvu osas on turuloogika järelturu poole kaldu,“ ütles Ollik. Ta märkis, et Tallinna uute korterite ruutmeetri hind kerkis 2025. aasta neljandas kvartalis 4591 euroni, mis on 5,3% rohkem kui aasta varem. Järelturul tõusid hinnad samal perioodil 5,2% ning keskmine ruutmeetrihind ulatus 2945 euroni.

Olliku sõnul on pikemas vaates hinnavahe uusarenduste ja järelturu vahel muutunud liiga suureks. „Viimase nelja aastaga on uusarenduste hinnad kasvanud 47%, samas kui järelturul on hinnatõus piirdunud 28%. Just hinnakäärid avavad järelturule rohkem ruumi edasiseks kasvuks, samal ajal kui uusarenduste hindu kergitada on juba märgatavalt keerulisem.“

Erinevus kajastub selgelt ka tehingute aktiivsuses. Olliku sõnul müüdi Maa- ja Ruumiameti asjaõigustehingute järgi Tallinnas detsembris järelturul 635 korterit, mis on viimaste aastate detsembrite võrdluses üle keskmise hea tulemus. „Uusarenduste puhul oli pilt vastupidine – vaid 72 tehingut, mis on viimaste aastate võrdluses väga madal näitaja ja kinnitab ostjate hinnatundlikkust,“ ütles ta.

Maa- ja Ruumiameti kvartalistatistika keskendub kahetoaliste korterite hinnatasemele. Selle kohaselt maksis Tallinnas 2025. aasta neljandas kvartalis keskmine uus kahetoaline korter 220 636 eurot. Ollik märkis, et kõrgeim hinnatase oli aga Põhja-Tallinnas, kus uue kahetoalise korteri keskmine hind ulatus vastavalt 257 011 euroni. Kõige madalam oli hind Haaberstis, kus sai kahetoalise korteri keskmiselt 182 970 euro eest.

Järelturu puhul kujunes Tallinna kahetoalise korteri keskmiseks hinnaks 136 213 eurot. Ollik märkis, et järelturu puhul oli kalleimaks piirkonnaks Kesklinn, kus kahetoaline korter maksis 2025. aasta neljandas kvartalis keskmiselt 178 662 eurot. Kõige soodsamalt sai järelturu kahetoalise korteri Mustamäel, kus hinnaks oli keskmiselt 115 027 eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Invego: Ongi kõik! 58 miljonit eurot maksnud Tiskreoja elurajoonis müüdi maha viimane kodu

30.01.2026 Adaur.ee

Jaanuaris müüdi viimane Tiskreoja elurajooni 501 kodust ja edaspidi saab sinna Invego rajatud kodusid osta vaid järelturult. Tallinna linna ja Harku valla piiril valminud elurajoon on hinnatud oma mastaapsuse, tervikliku kontseptsiooni ja mitmekülgsete vaba aja veetmise võimaluste poolest.

Invego juhi Kristjan-Thor Vähi sõnul on Tiskreoja olnud omamoodi suunanäitaja väga mitmes mõttes. “Tegemist on piirkonna esimese nii terviklikult ja mitmekülgselt lahendatud elurajooniga. Tänu sellele on ka viie aasta eest valminud esimeste kodude väärtus ajas üha kasvanud,” rõhutab Vähi ja loetleb mitmeid Tiskreoja kodude olulisi tugevusi, mis tänaseks on paljude jaoks muutunud standardiks: tänu avaratele rõdudele-terrassidele ja suurtele aknapindadele on kodud valgusküllased, koduseintel on normidest tugevam heliisolatsioon ja ka kolmekorruselistes kortermajades on liftid.

Unikaalne on Tiskeoja veel rohkete sportimise ja vaba aja veetmise võimaluste poolest, millesse arendaja investeeris enam kui miljon eurot. “Lisaks suurele laste mänguväljakule on kvartalis nii täismõõdus korvpalliplats, välijõusaal, venitusala kui isegi rulapark,” kirjeldab Invgeo juht. Vähi on kindel, et terviklikud ja inimkesksed arendused lisavad väärtust kogu piirkonna linnaruumile.

Kokku kuuele hektarile rajatud Tiskreoja elurajooni arhitektuurse lahenduse autorid on PIN Arhitektid ning ehitajaks NOBE.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku (kokku 1500 kodu) ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 450 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas.

Siseministeerium: Siseminister algatab seadusemuudatuse keelamaks kinnisvara ostmise pikaajalise elamisloata Vene ja Valgevene kodanikele

30.01.2026 Adaur.ee

Siseministeerium hakkab kiireloomulisena ette valmistama kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muudatusi, mis võtaks õiguse Eestis kinnisvara osta neilt Venemaa ja Valgevene kodanikelt, kellel ei ole siin pikaajalist elamisluba ning ettevõtetelt, mille tegelikud kasusaajad nad on.

Siseminister algatab seadusemuudatuse keelamaks kinnisvara ostmise pikaajalise elamisloata Vene ja Valgevene kodanikele

Siseminister Igor Taro ütles, et teadmata taustaga, nö korraks või alles hiljuti Eestisse sattunud Venemaa ja Valgevene kodanike kinnisvara omandamine kujutab Kremli ja tema satelliitide jätkuva agressiooni taustal julgeolekuohtu.

„Me oleme üksikute eranditega keelanud neil Eestisse tulla ja siin olla ning on loogiline, et neil puuduks ka õigus siin kinnisvara osta, kuna seda saab kasutada luure- ja sabotaažioperatsioonideks, sealhulgas näiteks positsioonide ettevalmistamiseks, mida oleks võimalik meie vastu kasutada kriisiolukordades,” sõnas Taro. “See on tegelik julgeolekuoht ning me peame piirangutelt üle minema keeldudele nagu on teinud mitmed lähiümbruse Euroopa Liidu ja NATO liikmesmaad. Me teame, kuidas sarnased tehingud on pannud muretsema Soome, Norra, Rootsi, Leedu, Läti ja teistegi riikide ametivõime, kes püüavad näha nende tehingute taha, ja meie probleem on samasugune,” rääkis Eesti siseminister.

Kuigi praegugi kehtivad Eesti-Vene piiriäärsetel aladel ja väikesaartel kinnisvara soetamisel teatavad kitsendused, ei piisa neist, sest pole siseministri sõnul tõhusad.

“Eestis pikaajalise elamisloaga viibivatele Venemaa ja Valgevene kodanikele jääb kinnisvara ostmise, müümise, pärandamise või kinkimise võimalus alles, sest me teame, kes need inimesed on, kuna oleme kontrollinud nende tausta nn pika elamisloa andmise eel ning keelu kehtestamine neile pole praegu põhjendatud,” ütles Taro.

9. jaanuari seisuga elab Eestis 1476 tähtajalise elamisloa ja 1190 pikaajalise elaniku elamisloaga Valgevene kodanikku ning 7797 tähtajalise elamisloa ja 70 237 pikaajalise elaniku elamisloaga Venemaa kodanikku.

Pärast Venemaa täiemahulise sõja algust Ukraina vastu on kinnistusraamatu andmete põhjal Eestis kinnisvara omandamistehinguid teinud ligikaudu 1000 Venemaa kodanikku, kelle seosed Eestiga on teadmata, kuivõrd neil puudub Eesti isikukood, mis väljastatakse tavapäraselt elamisloa andmisega.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistikaamet: SKP kiirhinnang: eelmise aasta neljandas kvartalis kasvas majandus 1%

30.01.2026 Statistikaamet

Statistikaameti esialgsel hinnangul suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2025. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga 1%.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert Müürsepp sõnas, et kiirhinnangu põhjal võis Eesti majanduses aastases võrdluses märgata mõningast paranemist, kuid võrreldes 2025. aasta kolmanda kvartaliga oli trend sarnane. „Võrreldes kolmanda kvartaliga jäi sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP samale tasemele,“ täpsustas Müürsepp.

Mis on SKP kiirhinnang?

Ametlikud andmed SKP 2025. aasta neljanda kvartali kohta avaldatab statistikaamet 2. märtsil, kuid juba praegu teadaoleva info põhjal saab hinnata majanduse üldist kulgu. Selleks kasutatakse näiteks kaubanduse näitajaid, transpordi ja töötleva tööstuse statistikat, maksudeklaratsioone, energiatootmise näitajaid ning hinnaandmeid, mille alusel luuakse Eesti majandusest mitmeid mudeleid. Seda protsessi nimetatakse ökonomeetriliseks mudeldamiseks, mis püüab siduda majanduse hooajalisust ja trende indikaatoritega, mis omakorda võiksid kirjeldada majanduse käekäiku.

Kiirhinnang eeldab aga majanduse trendide ja struktuuri püsimist. Samuti ei pruugi esmased mudelitesse läinud andmed kajastada üksikuid suuri tehinguid, mis võivad Eesti majanduse väiksuse tõttu omada üldistele näitajatele olulist mõju.

Kuna SKP kiirhinnang koostatakse statistiliste mudelitega, ei ole see metoodiliselt võrreldav ametliku SKP-ga, mille arvutamisel arvestatakse kõiki majandustehinguid.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

10.02.2026 toimub koolitus “Üüriinvesteeringute finantsanalüüs”

30.01.2026 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 10.02.2026 koolitus “Üüriinvesteeringute finantsanalüüs“. Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark avab eluruumide üüriinvesteeringu olemuse ja eripärad ning toob välja võimalused elamispindade üüriinvesteeringu finantsanalüüsiks.

Koolitusele on oodatud:

eluruumide üüriinvestorid – olemasolevate ja uute investeeringute tasuvuse mõõtmiseks;
kinnisvaramaaklerid – klientide üüriinvesteeringute teemadel nõustamiseks;
kinnisvaraarendajad ja -müüjad – üürileandjate mõttemaailma mõistmiseks

Koolitus “Üüriinvesteeringute finantsanalüüs” toimub 10.02.2026 kell 10.00-13.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Swedbank: Estonian economic growth to accelerate in 2026

30.01.2026 Adaur.ee

In Q4 2025, Estonia’s real GDP increased by 1% y/y and remained unchanged over the quarter (seasonally and working day adjusted – swda), according to the flash estimate from Statistics Estonia.

The Estonian economy emerged from the downturn last year, with GDP growth reaching 0.5% in 2025 (swda), indicating a modest recovery that was close to our expectations (0.6%). Growth should accelerate in 2026 on government investment and stronger private consumption. We forecast Estonian economy to grow by 2.3% this and by 2.6% next year.

Private consumption remained subdued last year. Swedbank card payments statistics indicate that consumer spending was still weak toward the end of the year. Retail trade, which accounts for nearly one-third of private consumption, showed only marginal expansion from a low base, with growth of around 2% in 2025.

The personal income tax reform and lower inflation will boost households’ purchasing power and support consumption this year. Consumer confidence, a key prerequisite for consumption, improved in the second half of 2025, supported by expectations of lower inflation and taxes.
The government will swiftly boost public investments, especially in defence and infrastructure. This will be an additional stimulus to the economy in 2026.

Export growth slowed at the end of the year, but strengthening foreign demand is expected to improve export opportunities in 2026. The export sector will have to improve its competitiveness to take full advantage of foreign demand. However, uncertainties and risks in the external environment persist.

Full report

Endoveri finantsdirektori ametikohale naaseb Kadri Koplimäe

29.01.2026 Adaur.ee

Alates 1. veebruarist 2026 naaseb Endover OÜ finantsdirektori ametikohale Kadri Koplimäe, kes võtab positsiooni üle mullu liitunud Tiina Malmilt.

Endoveri tegevjuhi Roul Tutt`i sõnul sündis otsus kõigi osapoolte ühises äratundmises, millise sünergiaga juhtkonda Endover tuleviku vaatest vajab. „Täname Tiinat tema pühendumise ja erakordse energia eest ning soovime talle edasiseks edu. Samal ajal tervitame taas meeskonna varasemat liiget Kadrit, kellele me uueks sisseelamiseks palju aega ei saa anda, sest järgmine kasvuperiood on ees ootamas. Kadri tugevusteks on nii varasem kogemus ettevõttes ja valdkonnas kui ka tugev pühendumine digipädevusele ja tehnoloogilisele arengule,“ märkis Tutt.

Kadri Koplimäe sõnas, et sai eelmisel aastal tehtud põikest energeetikamaailma endas selgust, et kinnisvaravaldkonna finantsjuhtimine on tema esimene kutsumus. „Endoveri sidusettevõtte Volta SKAI OÜ võlakirjaemissioon, börsiga liitumine, Volta kvartali kiire arendustempo ning silmapiiril olevad uued projektid on märgiks, et ettevõte tempot maha ei ole võtnud ja finantsjuhtimisel on senisest veelgi kaalukam roll. Mulle see sobib,“ lisas ta.

Aastatel 2015-2025 Endoveri finantsdirektorina töötanud Kadri Koplimäe oli eelnevalt tegev Trigon Agri finantsjuhina ning liikus Endoverist mullu augustis Alexelasse. Tal on magistrikraad EBS-ist ja bakalaureusekraad Tallinna Tehnikaülikoolist.

Septembris alustas Endover OÜ sidusettevõte Volta SKAI OÜ kokku 30-miljoni eurost tagatud võlakirjaemissiooni, mille esimesed kaks seeriat märgiti Baltikumi era- ja institutsionaalsete investorite poolt üle. Detsembris alustati Volta SKAI võlakirjadega kauplemist Nasdaq First North nimekirjas. Emissiooni vältel juba kaasatud kapital suunatakse Põhja-Tallinnasse kerkiva kõrghooneduo Volta SKAI esimese etapi ehitamiseks.

1997. aastal tegevust alustanud Endover OÜ on 100% Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mille portfellis on üle 70 projekti. Viimaste aastate olulisemate arenduste alla kuuluvad Volta kvartal, Rocca Towers, Ambassador ja Torn.

Ettevõte juhib kogu kinnisvaraarenduse väärtusahelat ning omab kompetentsi kõigis ahela osades alates investeeringute juhtimisest, tootearendusest ja ehitusest kuni müügi, turunduse ja järelteeninduseni.

1 2 3 … 1,640 1,641 1,642 Vanemad uudised ››