Saa & Partnerid Kinnisvara: Tallinna korteriturg aprillis 2025 – hinnad ja tehingud

Tallinna kinnisvaraturg pakkus aprillis kevadist elavnemist võrreldes nii eelmise kuu kui eelmise aastaga.

Tehingute arv oli arvestatavalt kõrgem nii kuises kui aastases võrdluses, kasvades vastavalt 9,0% vastu 2025 märtsi ning 11,4% võrrelduna 2024 aprilli kuuga.

Kiirelt kokkuvõetuna pakkus aprill 2025 pigem ootuspäraselt kevadist turu aktiivsuse kasvu, mis seekord väljendus eelkõige kasvanud tehingumahtudes, kuid ruutmeetri hind püsis nii eelmise kuu kui 2024 aprilliga võrreldes samal tasemel.

Müügitehingud

  • Kokku tehti 764 tehingut
  • Võrreldes märtsiga: +63 tehingut (+9,0%)
  • Võrreldes 2024. aasta aprilliga: +78 tehingut (+11,4%)

Korterite keskmine müügihind

  • Aprilli keskmine hind: 3059 EUR/m²
  • Võrreldes märtsiga: +109 EUR/m² (+3,7%)
  • Võrreldes 2024. aasta aprilliga: -7 EUR/m² (-0,2%)
  • Kalleim müüdud korter: 2 100 000 EUR

Pikem vaade

Vaadates seekord pisut pikema 20 aastase ajatelje peale, saab kindlalt väita, et oleme tehingute arvu mõttes turvaliselt keskmise aktiivsusega turusituatsioonis. Seda toetab ka viimased paar aastat pea muutumatuna püsinud korterite keskmine hind, mis on stabiilselt 3000 EUR/m² piirimail isegi arvestades tehingute proportsioonis oluliselt vähenenud uusarenduste osakaalu.

Müügipakkumiste olukord

Müügipakkumiste arv kinnisvaraportaalis kv.ee on püsinud viimasel kahel kevadkuul muutumatuna – veidi pealt 6000 kuulutuse. Võrdluseks, 2024. aasta jooksul kõikus pakkumiste arv sarnastes mahtudes, saavutades oma 6200 kuulutusega tipu 2024 suvekuudel. Seega ka pakkumiste arv püsib viimased aasta-poolteist sarnasena, mis toetab veelgi stabiilse turu hinnangut.

Mida oodata edaspidi?

Kuna 2025. aasta esimene kolmandik on olnud tehinguaktiivsuse osas positiivne, võib eeldada, et see trend jätkub ka järgnevatel kuudel. Laenuintresside languse ootus ja Eesti majanduse taastumine võivad soodustada kinnisvaraturu kasvu ning tuua turule uusi ostjaid. Hinnatõusule võib täiendavat tuge anda edaspidine uusarenduste osakaalu tõus tehingute koondarvus, mis üheselt toetab keskmise ruutmeetri hinna kasvu.

Jääme põnevusega jälgima, mida teeb Tallinna kinnisvaraturg soojadel suvekuudel!

Invego sõlmis Vītolu Parksi 51,9 miljoni euro suuruse ehituslepingu Pillar Contractoriga

InvegoEesti kinnisvaraarendaja Invego sõlmis 51,9 miljoni euro suuruse ehituslepingu (42,9 miljonit eurot ilma käibemaksuta) Riias Sarkandaugava piirkonnas Vītolu Parks elurajooni välja arendamiseks Läti ettevõttega Pillar Contractor SIA.

Invego juhi Kristjan-Thor Vähi sõnul algavad suuremahulise arendusprojekti ehitustööd lähinädalatel ning esimesed majad valmivad juba järgmisel aastal. “Kokku 363 korteriga Vītolu Parksi elurajoonist kujuneb terviklik ja kaasaegne elukeskkond, mille keskmeks saab hoolikalt läbi mõeldud ja mitmekülgselt kujundatud roheala,” kirjeldas Vähi ja lisas, et loodava elurajooni ehituspartneriks valiti Läti üks juhtivaid ning hinnatumaid ehitus- ja disainiettevõtteid Pillar Contractor SIA. “Selle projekti peame väga oluliseks partneri võimekust viia ellu meie nägemus kvaliteetsest ja inimesekesksest elukeskkonnast,” selgitas Vähi ning avaldas veendumust, et tänu edukale koostööle lisandub Riia linnaruumi lähiaastatel hulgaliselt kvaliteetseid ja kestlikke elamispindu.

Pillar Contractor SIA juhatuse esimees Jānis Lāčaunieks peab Vītolu Parksi elurajooni ehitamist suureks vastutuseks, millesse suhtutakse ülima hoolikusega. “Meil on hea meel rakendada oma kogemust energiatõhusate korterelamute ehitamisel mastaapses projektis, kus saame samas pöörame tähelepanu igale detailile,” rõhutas Jānis Lāčaunieks.

Uus A-klassi energiatõhus elurajoon koosneb kaheksast seitsmekorruselisest hoonest, mida ümbritsevad pargid mitmete sisehoovide, mängu- ja spordiväljakute, jalg- ja rattateedega ning vabaaja-aladega. Vītolu Parks on loodud koostöös arhitektuuribürooga RUUME arhitekti ning see ühendab Riia kesklinna vahetus läheduses, Skanste linnaosa ja rahuliku Mežaparksi vahel ühtseks tervikuks kaasaegse arhitektuuri, kestlikud lahendused ja loodusläheduse.

Vītolu Parks arendatakse neljas etapis ning esimeste hoonete korterid on juba müügis. Esimese etapi ehitus algab lähinädalatel ja kaks esimest kortermaja valmivad järgmisel aastal.

Pillar

Pillar Contractor SIA on kogenud ehitus- ja disainiettevõte, mis on alates 2015. aastast edukalt tugevdanud oma positsiooni Läti turul. Ettevõte on spetsialiseerunud täistsükli ehitus- ja disainiteenustele, viies ellu tehniliselt keerukaid ja suuremahulisi projekte.

Ettevõtte integreeritud juhtimissüsteemile on Bureau Veritas väljastanud ISO-sertifikaadid: ISO 9001, ISO 14001 ja ISO 45001. Pillar Contractor SIA kasutab oma igapäevatöös ka BIM tehnoloogiat, et parandada projektijuhtimist, maandada riske ja optimeerida ajakasutust.

Invego

Invego on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10 aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on täna töös ligi 30 erinevat arendusprojekti. Invego on välja arendanud enam kui 150 000 m2 ning töös on veel 450 000m2 elukondlikku ja ärikinnisvara.

Tallinnas ja selle lähiümbruses kinnisvara arendavatest ettevõtetest on Invego müüdud uute kodude arvu poolest viimase viie aasta arvestuses teisel kohal 900 koduga. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla ja Keila Pargikodude elurajoonid. Ettevõte on rajanud ka üle 50 000 m2 äripinda.

Läti pealinnas arendab Invego elurajoone Vitolu Parks, koos arenduspartner Reterraga Parka Kvartals, Skanstes Rezidences ja Miera Rezidences ning Riia vahetus läheduses ridamaju Vide Adaži ja Mārupes Sirds arendustes.

Lõuna-Portugalis on arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga, mis on sobilikud nii aastaringseks elamiseks kui hooajaliseks kasutamiseks.

Pärnu: Pärnu linn toetab hoonete restaureerimist

Pärnu linnavalitsus otsustas toetada nelja kiriku ja üheksa hoone restaureerimist 100 000 euroga, et aidata kaasa Pärnu linna arhitektuuripärandi säilitamisele, kaitsmisele ja teadvustamisele.

„Mul on hea meel tõdeda, et ka tänavu paljud kirikud ja väärtuslike hoonete omanikud taotluse esitasid ning soovivad panustada arhitektuuripärandi renoveerimisse ja säilitamisse. Läbi selle säilitab Pärnu oma arhitektuurilise eripära ning pakub silmarõõmu elanikele ja külalistele,“ ütles abilinnapea Silver Smeljanski.

Kõige suurem summa, 25 000 eurot antakse EELK Pärnu Eliisabeti kogudusele Eliisabeti kiriku Kuninga tänava poolse fassaadi ja akende restaureerimiseks. Mullu toetas linn kiriku Nikolai tänava poolse peafassaadi tööde lõpetamist ning Nikolai tänava poolse (kiriku siseaia poolse) fassaadi ja avatäidete restaureerimist.

7300 eurot saab Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik Pärnu Issandamuutmise katedraali välisuste restaureerimiseks. Eelmisel aastal toetati katedraali saali katuse osa ja kellatorni löövide ning kellatorni karniiside restaureerimist.

15 000 euroga toetatakse EELK Audru Püha Risti koguduse Audru kiriku tornikiivri restaureerimist. Mullu toetati tornikiivri kandekonstruktsioonide ja ankurduse restaureerimist kiivri allosas.

Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik saab 11 900 eurot Seli-Tõstamaa Püha Vassilius Suure kiriku akende restaureerimiseks.

Vingi 17 katusekatte vahetuseks ning Rüütli 24 rõdu konstruktsioonide talade ja puitosade vahetamiseks eraldati 10 000 eurot. Ringi 12 akende restaureerimist toetab linn 5000 euroga. Supeluse 17 saab 4000 eurot kahe välisukse ja ühe varikatuse paigaldamiseks, sama suure summaga toetatakse Rüütli 40a akende restaureerimist.

Aia 17/1 tänavapoolse välisukse restaureerimist toetatakse 2200, Karusselli 44 ajastutruude akende vahetamist 2100, Supeluse 6 ajastutruude akende ja uste vahetamist 2000 ning Nikolai 15/1 välisukse restaureerimist 1500 euroga.

Toetuse eesmärgiks on aidata kaasa Pärnu linna arhitektuuripärandi, sealhulgas riikliku kaitse all oleva kinnismälestise, usundiloolise hoone, linnaehitusliku eripära ja ajalooliselt väljakujunenud miljööpiirkondade säilitamisele, kaitsmisele ja teadvustamisele. Eelistatult toetatakse avariilise olukorra likvideerimist (sealhulgas hoone kandekonstruktsioonide vahetust), arhitektuursete detailide (rõdud, trepid, sambad, piirded jne) ning avatäidete (uksed, aknad, luugid jne) restaureerimist ja rekonstrueerimist. Toetust ei anta hoone interjööridetailide restaureerimiseks ega rekonstrueerimiseks.

Toetust võivad taotleda nii juriidilised kui füüsilised isikud, kelle omandis on riigi kaitse all olev kinnismälestis, üldplaneeringus väärtuslikuks üksikobjektiks nimetatud hoone või muinsuskaitsealal ning selle kaitsevööndis või üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikul alal asuv hoone, sealhulgas kirikuhoone. Rohkem infot leiab Pärnu linna veebilehelt.

Statistikaamet: Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis aprillis aastaga 1,4%

Statistikaamet / Statistics EstoniaTööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2025. aasta aprillis võrreldes märtsiga 1,0% ja tõusis võrreldes eelmise aasta aprilliga 1,4%.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2024. aasta aprilliga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, elektri- ja soojusenergiaga varustamises ning toiduainete tootmises. „Vastupidist mõju avaldas kütteõlide, paberi ja pabertoodete tootmise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 1,0%, sealhulgas toiduainete tootmises 3,0%,“ täiendas Šokman.

Võrreldes märtsiga mõjutas aprillis tootjahinnaindeksit eelkõige hinnalangus elektrienergiaga varustamises ja kütteõlide tootmises. Veel mõjutas indeksit hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises ning masinate ja seadmete remondis.

Ekspordihinnaindeks langes aprillis võrreldes märtsiga 0,9%. Kõige rohkem langesid elektrienergia, mäetööstuse ja naftasaaduste hinnad. Enim tõusid põllumajandussaaduste, mööbli ning kummi- ja plasttoodete hinnad. Võrreldes 2024. aasta aprilliga tõusis ekspordihinnaindeks 3,3%.

Impordihinnaindeks langes aprillis võrreldes märtsiga 1,0%, enim langesid kuuga elektrienergia, põllumajandussaaduste ja naftasaaduste hinnad. Kõige rohkem tõusid ehitusmaterjalide, paberi ja pabertoodete ning puittoodete hinnad. Võrreldes 2024. aasta aprilliga tõusis impordihinnaindeks 2,5%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi ning ekspordi- ja impordihinnaindeksi andmeid kogub ning analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

EfTEN: EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 30.04.2025

EfTEN United Property FundEfTEN United Property Fund’i osaku puhasväärtus (NAV) oli aprilli lõpus 11,53 eurot, kasvades kuuga 1,6%. Fond teenis aprillis 449 tuhat eurot puhaskasumit ning 2025. aasta esimese nelja kuuga 1,15 miljonit eurot puhaskasumit (eelmisel aastal samal ajal 331 tuhat eurot). Kui fondi investeeringut EfTEN Real Estate Fund AS’i aktsiasse kajastada selle raamatupidamisliku puhasväärtuse alusel, oleks EfTEN United Property Fund’i NAV 11,58 eurot, kasvades kuuga 1,4%.

Aprillis teenis fond suurima kasumi (274 tuhat eurot) investeeringult arendusettevõttesse Invego Uus-Järveküla OÜ. Kuuga anti Uus-Järveküla elurajooni arenduses klientidele üle (sõlmiti asjaõiguslepingud) viimased teises arendusetapis valminud rida- ja paarismajade osad, millelt ettevõte teenis 342 tuhat eurot kasumit. Uus-Järveküla arenduse järgmise etapi (17 ridamaja osa) valmimine on planeeritud 2025. aasta juunisse. Tänaseks on klientide poolt sellest etapist broneeritud 14 ridamaja osa.

EfTEN United Property Fund’i raha jääk kasvas aprillis 1 582 tuhande euro võrra, s.h maksis Invego Uus-Järveküla OÜ laene ja intresse kokku 1,5 miljonit eurot ning dividende laekus 277 tuhat eurot. Fond tagastas pangale täies ulatuses arvelduskrediidi summas 167 tuhat eurot.

29.mail teeb fond tegevusajaloo suurima tulu väljamakse summas 1,416 miljonit eurot, ehk 57 euro senti fondi osaku kohta.

Täpsem ülevaade EfTEN United Property Fund’i portfellist on leitav fondi kodulehel: https://eftenunitedpropertyfund.ee/fondi-tulemused/

EUPF_dashboard_042025

Koolitus “Ehitamise dokumenteerimise vajalikkus ja kohustuslikud nõuded” toimub 27.05.2025

27.05.2025 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Ehitamise dokumenteerimise vajalikkus ja kohustuslikud nõuded“. Ehitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa annab koolitusel ülevaate, millal tuleb ehitamine dokumenteerida ning milliseid ehitusdokumente ja millises vormis tuleb koostada.

Koolitusele on oodatud:

  • ehitustööde dokumenteerimisega kokkupuutuvad spetsialistid;
  • ehitustööde tellijad ja tellijate esindajad;
  • riigi- ja kohaliku omavalitsuste ametnikud, kõik, kes on seotud ehitamise valdkonnaga;
  • omanikujärelevalve spetsialistid.

Koolitus “Ehitamise dokumenteerimise vajalikkus ja kohustuslikud nõuded” toimub 27.05.2025 kell 10.00-14.15 MS Teamsi keskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Swedbank: Falling interest rates are attracting buyers

  • SwedbankDeclining interest rates and solid wage growth, especially in Riga and Vilnius, increased housing affordability.
  • The ECB could cut rates three more times this year, which will support affordability going forward.

Housing markets in the Baltic capitals seem to be faring well against the backdrop of skyrocketing global uncertainty. Easing inflation pressures in the eurozone have allowed the ECB to cut interest rates three times since January. Wage growth confidently outpaced apartment price increases, especially in Riga and Vilnius. This has improved housing affordability in the first quarter for all three capitals.

Market activity remained relatively high, with most transactions concentrated in the secondary market. The situation in the primary market is varied, though. Activity in the Vilnius primary market has doubled year on year, and Riga finally seems to be emerging from a slump. Tallinn will also likely follow suit, but it is taking longer there for the primary market recovery to start.

Swedbank forecasts three more rate cuts by the ECB, reducing the deposit rate to 1.5% at the end of 2025 (markets currently price in two cuts). Lower rates will support affordability in all Baltics. In Latvia and Lithuania, net wage growth will provide an additional boost to affordability, while net wages in Estonia will see only limited growth. Improving economic activity might lift consumer confidence and could also support housing market activity going forward.

Read full analysis here

Statistika: 10 aasta korterihindade muutus – Jõgeval 254 ja Ida-Virus 31%

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

2024. a Eesti keskmine korteritehingute hind oli 2040 €/m². Kümne aasta tagusest on Eesti korteritehingute hinnad 119% kõrgemal. Korterite hinnad on märkimisväärselt kerkinud kõikides maakondades, maakonnakeskustes ja maakondades väljaspool linnasid.

Kümne aastaga on kõige enam kerkinud korteritehingute hinnad Järva maakonnas, kus 2024. a tehingute hind 548 €/m² oli 254% kõrgemal kui 10 aastat varasem hind 155 €/m². Sedavõrd suure hinnatõusu tagamaa on kümne aasta tagune hinna madal võrdlusbaas.

Sama kehtib Valgamaa kohta, kus korteritehingute hind kasvas 119 €/m² tasemelt 10 aastaga 403 €/m² tasemele ehk 239%.

Maakonnakeskustest näitas 10 aastaga rekordilist hinnakasvu Jõgeva, kus hinnad kerkisid 556 €/m² peale ehk 287%. Tallinna hinnatõus oli samal ajal tagasihoidlik 106% ja Tartus 113%.

Kõikide maakondade, maakonnakeskuste ja väljaspool linnasid asuvate maakondade piirkondade korteritehingute hinnad on 10 aastaga kerkinud üle 100%. Ainus erand on Ida-Virumaa, kus 10 aasta hinnatõus oli 31%, Narva linn 20% ja Ida-Viru maakond väljaspool linnud 44% hinnatõusuga.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

EfTEN: Net asset value of the EfTEN United Property Fund as of 30.04.2025

EfTEN United Property FundThe net asset value (NAV) of EfTEN United Property Fund units was 11,53 euros at the end of April, increasing by 1,6% per month. The fund earned a net profit of 449 thousand euros in April and a net profit of 1,15 million euros during the four months of 2025 (last year at the same time 331 thousand euros). If the fund’s investment in EfTEN Real Estate Fund AS shares were recorded on the basis of its net asset value, the NAV of EfTEN United Property Fund would be 11,58 euros, increasing by 1,4% per month.

In April, the fund received the biggest profit (274 thousand euros) from its investment in the development company Invego Uus-Järveküla OÜ. During the month the last terraced houses of the development’s second stage were transferred to clients in the Uus-Järveküla (real right agreements were concluded), from which the company earned a profit of 342 thousand euros. The next stage of the development (17 terraced houses) is scheduled to be completed in June 2025. To date 14 terraced houses of the development stage have been booked by clients.

Cash balance of the EfTEN United Property Fund’s increased by 1,582 thousand euros in April, including the payment of loans and interest from Invego Uus-Järveküla OÜ totalling 1.5 million euros and the receipt of dividends of 277 thousand euros. The fund returned the bank’s overdraft in the full amount of 167 thousand euros.

On May 29, the fund will make the largest income distribution in its history in the amount of 1.416 million euros, or 57 euro cents per fund unit.

A more detailed overview of EfTEN United Property Fund’s portfolio can be found on the fund’s website: https://eftenunitedpropertyfund.ee/en/fund-results-2/

EUPF_dashboard_042025

EKFL: Kinnisvaraturu osaliste ootused astusid pika sammu positiivsuse suunas

Eesti Kinnisvarafirmade Liit EKFLEesti Kinnisvarafirmade Liidu valdkonna juhtide ja tippspetsialistide seas kaks korda aastas korraldatava kinnisvaraturu sentimendi uuring näitab turuosaliste positiivsete ootuste suurenemist. Reipamad on ootused elamispindade tehingute ja hindade osas. Pisut tagasihoidlikumalt prognoositakse äripindade turu arenguid, analüüsis uuringu tulemusi Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige Tõnu Toompark.

Elamispindade turu ostu-müügi- ja üüritehingute osas ootavad enamik turuosalisi stabiilsust või kasvu. Vaid mõne üksiku küsitlusele vastanu ootused on tehingute arvu vähenemise ja/või hinnalanguse suunas.

„Oluline pööre on toimunud ootustes elamispindade ostu-müügihindade osas. Alates 2022. a sügisest on märgatav hulk turuosalisi näinud hinnalanguse riske, mis aga pole realiseerunud. Tõenäoliselt nii majanduskasvu taastamise esmased märgid ja allapoole veerenud Euribor on tegurid, mis tänavuseks kevadeks on enamiku uuringus osalenuid pannud ootama tehingute aktiveerumist ja elamispindade hinnatõusu,“ kommenteeris Tõnu Toompark.

Ootused äripindade turu osas kalduvad neutraalse ja õrnalt negatiivse poole. Äripindade ostu-müügi- ja üürihindade osas on kasvu ootuseid vähem kui languse nägijaid. Tehingute arvu osas on plussi ja miinuse ennustajad tasakaalus.

„Rohkem vastuolulisi arvamusi äripindade turu arengute osas näitab, et ärisektoris võtab pildi klaarumine enam aega. Küll tasub välja tuua, et kahe aasta tagused väga pessimistlikud hinnangud liiguvad iga poole aastaga samm-sammult positiivsemate prognooside poole,“ leidis Tõnu Toompark.

Üle kolme aasta on suure hüppe teinud ootused kinnisvaraettevõtete töötajate arvu ja käibe kasvatamise osas.

„Kinnisvaraturu põhjast läbikäimist võiks järeldada küsitlusele vastanute julgel wmääral paranenud hinnang töötajate arvu ja käibe kasvatamise osas. Tänavusega võrreldavaid töötajate arvu ja käibe suurenemise ootuse hinnanguid nägime viimati 2021. aastal, mil majanduslangus, sõda ja kehv tarbijakindlus olid teadmata tegurid,“ võttis Tõnu Toompark uuringu tulemused kokku.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit on loodud 1994. a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub 71 juhtivat kinnisvarasektori ettevõtet.

Lisainfo

Tõnu Toompark
Eesti Kinnisvarafirmade Liit, juhatuse liige
Adaur Grupp OÜ, juhatuse liige
+372 525 9703
tonu@toompark.ee

Bigbank: Bigbank Eesti juht Jonna Pechter lahkub, kohustused võtab üle Arthur Taavet

BigbankViimased seitse aastat Bigbank Eesti tegevust juhtinud Jonna Pechter lahkub 31. mail ametist ning tema kohusetäitjaks saab panga hoiuste ja turundusüksuse juht Arthur Taavet.

Bigbanki juhatuse esimees Martin Länts rõhutas, et Jonna Pechteri juhtimisel on märkimisväärse arengu läbi teinud nii Bigbanki Eesti äritulemused, meeskond, struktuur kui kõik peamised pangasisesed protsessid. “Kindlasti ei ole panganduses kellelegi jäänud märkamatuks, kui head tööd on Jonna teinud. Bigbanki jaoks on meie meeskonna liikmete pidev areng erakordselt oluline ja oleme selle üle uhked ka siis, kui see avab uksi uuteks väljakutseteks,” kommenteeris Länts ning meenutas, et viimase kuue aastaga on Bigbanki eraisikute laenuportfelli maht kuuekordistunud ning Bigbanki soovitusindeks on sektori tipus.

Jonna Pechter ütleb, et viimased aastad on olnud suurte muutuste ja kiire kasvu aeg. “Bigbank on kogu Eesti pangandusturu selge suunanäitaja hoiuste valdkonnas ja võidelnud endale välja tugeva positsiooni kodulaenude segmendis,” loetles Pechter panga viimaste aastate suuremaid õnnestumisi. “Täna on Bigbank valmis, et saada iga Eesti inimese kodupangaks, mis pakub arvelduskontot, pangakaarte ja teisi olulisi igapäevaseid pangateenuseid. Lahkuda ei ole kunagi lihtne, aga selle uue ajajärgu lävel on olemas mõtteline ajaaken teatepulga edasi andmiseks ja uue väljakutse vastu võtmiseks,” kommenteeris Jonna Pechter.

Bigbanki Eesti üksuse juhi kohustused võtab 1. juunist üle panga hoiuste ja turundusüksuse juht Arthur Taavet, kes on Bigbankis töötanud pea kolm aastat ja läbinud ka Bigbanki juhtide arenguprogrammi. Eesti äriüksuse juhtkonna liikmena on tal hea ülevaade panga äriüksuse fookusest, riskidest ning tegevusest. „Juhi vahetumisega Bigbanki hoog ei rauge – jätkame kodulaenudega turuosa võtmist ning toome üha kiiremini juurde ka arveldavaid kliente. Bigbank on olnud juba aastaid tähtajaliste hoiuste paremaid intressipakkujaid, kuid nüüd pakume ka igapäevase arvelduskonto jäägilt igale kliendile selgelt turu parimat 2% intressi,“ kommenteeris Arthur Taavet.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 31. märtsi 2025 seisuga oli panga bilansimaht kokku 2,9 miljardit eurot ning omakapital 271 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 169 000 aktiivse kliendi ning üle 550 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Nõuanded üüriinvestoritele: üüriinvesteeringute tasuvus 05.2025

Tõnu ToomparkArengud üüriturul on vastuolulised. Üürihinnad on olnud pikas stagnatsioonis. Seda suure üüripakkumise tõttu. Alates 2025. a jaanuarist-veebruarist on üüripakkumist hakanud vähemaks jääma, kuid üürihindadesse ei ole see veel jõudnud. Elamispindade hinnatõusu vaade ehk kallinemise perspektiiv on ebakindel.

Kuidas mõjutavad elamispindade turutrendid üüriinvestorit?

  • Milline on üüriinvesteeringute tootlusemäär?
  • Kuidas suhestuvad omavahel rahavooline ja kapitalitootlus?
  • Millises suunas on üüriinvesteeringu tootlused edasi liikumas?
  • Millised on tegurid, mis mõjutavad uue üüriinvesteeringu tegemise perspektiivikust?
  • Kus oleme praegu ja kuhu liigume edasi?

Kas vajad üüriinvestorina nõus?

  • Kas teha uusi investeeringuid? Millised peaksid olema adekvaatsed ootused tootluse osas?
  • Kas müüa olemasolevad üüriinvesteeringud? Või tasub olemasolevat hoida?

Aitan…

  • Aitan kokku panna tervikliku pildi, kus on üüriturg praegu ja kuhu liikumas?
  • Millised on üüriinvesteeringute pikemad ja lühemad väljavaated?
  • Põhjendan seisukohti numbrite ja faktidega.
  • Aitan püstitada küsimuse üürituru ja -investeeringute osas, mida sa võib-olla ise esitada ei oska.

Helista ja räägime: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

EfTEN: EfTEN United Property Fund väljamakse ex-päev

EfTEN United Property FundEfTEN Capital AS, kui EfTEN United Property Fund (väärtpaberi lühinimi EFCUPFFT, ISIN kood EE3500001609) fondivalitseja, fikseerib osakuomanike nimekirja rahaliseks väljamakseks 20.05.2025 väärtpaberite registripidaja arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Ülaltoodust lähtudes on väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) 19.05.2025. Alates sellest kuupäevast ei ole osakuid omandanud isik õigustatud saama rahalist väljamakset.

EfTEN United Property Fund teeb osakuomanikele rahalise väljamakse 57 euro senti osaku kohta 29.05.2025 ülekandega osakuomaniku arveldusarvele. Seadusega ettenähtud juhtudel peetakse väljamakselt kinni tulumaks.

Tallinn: Linn toetab kirikute ja ajalooliste hoonete korrastamist ligi 800 000 euroga

TallinnTallinn eraldas restaureerimistoetuste teises voorus ligi 800 000 eurot. Suurem osa toetussummast läheb kirikute ja ajalooliste kogudusehoonete restaureerimiseks, kuid sel aastal lisandusid ka uued võimalused: nüüd saab taotleda toetust ka restaureerimisprojekti koostamiseks ning linna ajaloolistel kalmistutel asuvate hauatähiste ja -piirete korrastamiseks.

Tallinna abilinnapea Madle Lippus selgitas, et tänavu muudeti restaureerimistoetuste korda ning esmakordselt sai toetust küsida ka restaureerimisprojekti koostamiseks. „Uus meede on ajalooliste hoonete omanike poolt hästi vastu võetud. Toetust eraldati kuuele korteriühistule, mis asuvad miljööalal või vanalinnas – nad saavad nüüd koostada vajalikud restaureerimisprojektid,“ sõnas Lippus. „Lisaks avanes võimalus taotleda ka toetust Tallinna ajaloolistel surnuaedadel asuvate hauapiirete ja -tähiste restaureerimiseks. Esimesel korral oli küll huvi selle meetme vastu tagasihoidlik, kuid loodame, et teadlikkuse kasvades suureneb edaspidi ka huviliste arv.“

Tänavu toetab linn suuremahulist ja kulukat Toomkiriku kesklöövi restaureerimist ligi 205 000 euroga. Suurem tähelepanu on suunatud Nõmmel asuvate kogudusehoonete korrastamisele. Toetust määrati Nõmme Rahu kiriku kellatorni katuse restaureerimiseks ja Saksa Lunastaja kiriku õpetaja elamu restaureerimisprojekti koostamiseks ning katuse restaureerimiseks. Need vajalikud tööd on kogudus seni edasi lükanud, kuid sel aastal otsustati need ette võtta. Linn toetab Nõmme Rahu kogudust nende tööde tegemisel samuti kokku ligi 205 000 eurot.

Jätkuvad Oleviste kiriku lõunalöövi katusetööd, mida linna poolt toetatakse pea 129 000 euroga.

Lisaks on tähelepanu sel aastal kirikuruumide soojapidavuse parandamisel ja energiatõhusamaks muutmisel. Linna toel restaureeritakse ja soojustatakse Pühavaimu kiriku vitraažaknad, Kaarli kiriku kaheksa akent ning samuti Jaani kiriku kantselei tööruumide aknad.

Restaureerimisprojektide koostamiseks eraldati toetust kuuele korteriühistule veidi üle 43 000 euro. Lisaks eraldati 1000 eurot toetust Rahumäe surnuaia Vana-Kaarli osas asuva ajaloolise hauapiirde korrastamiseks.

Tallinna linnal on 2025. aastaks restaureerimistoetusteks planeeritud üle 1,5 miljoni euro. Esimeses taotlusvoorus toetati 35 muinsuskaitsealuse hoone omanikku kokku ligi 700 000 euroga, et aidata kaasa pealinna ajaloolise miljöö, arhitektuuri ja materjalikasutuse säilitamisele.

Pärnu: Pärnu on maailma parima elukvaliteediga linnade edetabelis 150. kohal

Pärnu on Londoni Elukvaliteedi Instituudi poolt koostatud maailma kõige õnnelikumate linnade edetabelis 150. kohal, Eesti linnadest pääsesid edetabelisse üksnes Tallinn ja Pärnu.

Londoni Elukvaliteedi Instituut (Institute of Quality of Life ) pani ritta 200 kõige õnnelikumat ehk parima elukvaliteediga linna maailmas. Edetabeli koostamisel arvestati 82 kriteeriumi. Nende seas on näiteks kogukondlikkus, keskkonna kvaliteet, tervishoid, liikuvus, valitsemine ja majanduslik stabiilsus, aga ka vaimne tervis, turvalisus, toitumine ning töö- ja eraelu tasakaal.

Hindajad jagasid õnnelikumad linnad kolme kategooriasse. 31 esimest said kuld-, 32.-100. kohal olevad linnad hõbe- ja 101.-200. kohal olevad linnad pronkstaseme. Maailma parima elukvaliteediga linn on Kopenhaagen, talle järgnevad Zürich ja Singapur.

Pärnu sai hindajatelt 626 punkti, 109. kohal asuv Tallinn 702. Vilnius ja Kaunas on Eesti linnadest eespool, Riia tagapool.