Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

KV.EE: Korterihindade paigalseis on läbi saanud

10.10.2025 Tarvo Teslon

09.2025 kerkis Tallinna korterite keskmine ruutmeetri pakkumishind kinnisvaraportaalis KV.EE 3760 eurole. Seda on aasta varasemast märgatava 7,4% võrra rohkem. Tallinna linnaosade lõikes on korterite müügipakkumiste hindade liikumise suunad vastuolulised. Ridade vahelt võib siiski välja lugeda, et pikk paigalseis hindade rindel on läbi saanud, analüüsis korteriturgu portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

Suurima ehk 17-protsendilise aastase hinnahüppe on teinud Nõmme korterid. Portaalis KV.EE küsiti 09.2025 Nõmme korterite eest keskmiselt 3409 €/m².

„Nõmme linnaosa on rohkem ühepereelamute piirkond. Kortereid Nõmmel liialt palju ei ole. Lisaks on 2025. a jooksul Nõmmele lisandunud müüki uusi ehk keskmisest kallimaid kortereid, mis on väikse pakkumiste mahu hindu oluliselt mõjutanud. Seega ei ole Nõmme suur hinnahüpe sisuliselt märkimisväärne,“ avas Tarvo Teslon hinnamuutuse tagamaad.

Analoogsel pakkumiste struktuurist tuleneval põhjusel on oluliselt ehk vastavalt 11 ja 12% kerkinud korterite pakkumishinnad Kristiines ja Põhja-Tallinnas. Ainus Tallinna piirkond kinnisvaraportaalis KV.EE , kus hinnad on langenud, on Tallinna vanalinn. Seda ikka pakkumiste arvu vaatest õhukese ja seega hüpliku korterituru statistika tõttu.

„Muudes Tallinna piirkondades jääb korteripakkumiste aastane hinnaliikumine valdavalt ühe ja viie protsendi vahemikku. Analüüsides korterituru üldiseid trende ja tehinguhindu võib hinnata, et 1-5% on realistlik samaväärse korteri kallinemise aastane määr,“ selgitas Tarvo Teslon.

Mõõdukas hinnakasv korteriturul näitab, et pikk hindade paigalseis on läbi saanud.

„Korterite hinnad on pikalt paigal tammunud, sest 2020.-2022. a aset leidnud hinnatõus oli liiga kiire. Viimase 15 kuu jooksul on tehingute maht Tallinna korteriturul olnud märkimisväärselt hea. Suur tehingute arv näitab, et inimestel on nii tahtmine kui rahaline võimekus kortereid osta. Suur tehingute arv ehk stabiilselt tugev nõudlus on tegur, mis on juba asunud nii portaali KV.EE pakkumiste kui tehingute hindu ülespoole nügima. Lootus majanduskasvu taastumise ja Eesti elu edenemise osas toetavad seda protsessi,“ prognoosis Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Koolitus “Ehitamise dokumenteerimise vajalikkus ja kohustuslikud nõuded” toimub 21.10.2025

10.10.2025 Margot Toompark

21.10.2025 toimub Kinnisvarakoolis koolitus „Ehitamise dokumenteerimise vajalikkus ja kohustuslikud nõuded“, kus ehitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa selgitab ehitamise dokumenteerimise põhimõtteid, nõudeid ja õiguslikku tausta.

Osalejad saavad teada:

millistel juhtudel on ehitamise dokumenteerimine kohustuslik;
millised dokumendid tuleb koostada ning millises vormis;
kuidas dokumenteerimisnõuded on ajas muutunud ja mida tähendavad uuendused võrreldes varasema korraga.

Lisaks antakse praktilisi näpunäiteid, kuidas tagada dokumentide korrektsus ja vastavus õigusaktidele.

Koolitus on suunatud:

ehitustööde dokumenteerimisega kokkupuutuvatele spetsialistidele;
ehitustööde tellijatele ja nende esindajatele;
riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikele;
omanikujärelevalve spetsialistidele ja teistele ehitusvaldkonna tegijatele.

Koolitus “Ehitamise dokumenteerimise vajalikkus ja kohustuslikud nõuded” toimub 21.10.2025 kell 10.00-14.15 MS Teamsi keskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Luminor: Ekspert selgitab: kas elamiskõlbmatule kinnisvarale saab laenu?

09.10.2025 Adaur.ee

Kodulaenu taotlemisel kehtivad kinnisvarale kindlad reeglid, kuid kehvas või elamiskõlbmatus seisukorras vara puhul on olukord keerulisem. Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas selgitab, millised võimalused on inimestel, kes soovivad vanast majast või korterist rajada endale uue kodu.

Kui tegemist on heas või vähemalt rahuldavas seisukorras kinnisvaraga, pole laenusaamisega üldjuhul probleeme. Kehvemas seisukorras või elamiskõlbmatu kinnisvara puhul võib aga tagatise väärtus olla kodulaenu jaoks liiga väike. „Kinnisvara finantseerimise aluseks on hindamisakt. Kui eksperthinnangus on vara seisukorraks märgitud rahuldav või sellest kehvem, võib selle väärtus olla isegi pea olematu – eriti kui hoone tuleb näiteks enne uue ehitamist lammutada. Maalapp üksinda aga ei ole tavaliselt piisav tagatis,“ selgitas Kikas.

Kuigi tavapärast kodulaenu ei pruugi kehvas seisukorras kinnisvarale alati saada, on võimalik leida muid lahendusi ehitamise või suurema renoveerimise rahastamiseks. „Kõige levinum ongi konkreetselt kodu ehitamiseks mõeldud laen, mille puhul arvestatakse nii kinnisvara hetkeväärtust kui ka tulevast väärtust, mida hinnatakse etappide kaupa ehitustööde käigus. Seejuures jääb ka intressimäär kodulaenuga sarnasele tasemele,“ täpsustas ta.

„Kui ostjal on olemas teine kinnisvara, näiteks praegune elukoht, saab kaaluda ka võimalust võtta laenu selle tagatisel. Samuti on väiksemate tööde puhul võimalik kasutada remondilaenu, mis sobib objektidele, mis pole küll heas seisukorras, kuid on siiski elamiskõlblikud. Ühtlasi saab seda taotleda ilma tagatiseta,“ lisas Luminori kodulaenude valdkonnajuht.

Lisaks tuleks arvestada, et ümberehitustööde eelarvesse võib olla vaja lisada ka lammutuskulud, mis võivad osutuda märkimisväärseteks. „Praktika näitab, et ehitus läheb enamasti kallimaks, kui esialgu planeeritud ning tavaliselt tasub arvestada 10–15% lisakuluga,“ märkis Helina Kikas.

Ehitusega kaasnevad ka ajakulu ja paberimajandus – vajalikud on projektid, kooskõlastused ja load, mille saamine võib võtta oodatust kauem. „Pank hindab kalkulatsioone ja plaani alati realistlikkuse seisukohalt, et veenduda ehituse lõpule viimise võimalikkuses. Meie eesmärk on, et klient tuleks oma plaaniga lõpuni välja ja ei satuks ootamatutesse raskustesse,“ selgitas ta.

„Soovime ära hoida olukordi, kus inimene võtab laenu, ent ehitusprotsess takerdub või jääb täitsa seisma. Ehitamisel tuleb alati ette ootamatusi, kuid mida läbimõeldumalt on projekt planeeritud, seda kindlamini saab seda ellu viia,“ lisas Luminori kodulaenude valdkonnajuht.

Ta julgustas, et kui plaan on realistlik ja riskid maandatud, saab ka kõige kehvemas seisus kinnisvara muuta toimivaks ja hubaseks koduks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eesti Pank: Ärikinnisvaralaenude suur osakaal ja kiire kasv muudab pangandussektori haavatavamaks

09.10.2025 Mari Tamm

Eesti pangandussektori laenuportfellist on suur osa antud kinnisvara ja ehituse valdkonna ettevõtetele ning selle osakaal on jätkuvalt kasvamas. Viimaste aastate majanduslangusest hoolimata on turule lisandunud suur hulk uusi äripindu ning lähiajal on oodata märkimisväärset lisa, vaatamata sellele, et tühjade äripindade arv on suurenenud. Varasem kogemus aga näitab, et just ärikinnisvaralaenud võivad majanduskriiside ajal pankadele kõige keerulisemaks osutuda, sest nende puhul suureneb makseraskuste oht rohkem kui muudes sektorites. Seetõttu on oluline, et nii arendajad, investorid kui ka rahastajad arvestaksid uute projektide kavandamisel võimalusega, et kõigi rajatavate pindade jaoks ei pruugi üürnikke või ostjaid loodetud tingimustel leiduda.

Ärikinnisvaraarendus on keeruliste olude kiuste aktiivselt jätkunud

Viimastel aastatel on küllaltki hoogsalt arendatud ärikinnisvara uute büroo- ja kaubandus- ja laopindade näol, hoolimata majanduslangusest (vt joonis 1). Samas on viimased aastad olnud nii kinnisvaraarendajatele/omanikele kui ka üürilevõtjatele keerulised. Ühelt poolt mõjutas 2022. aasta intressikulude tõus just arendajaid ja üürileandjaid teistest rohkem, sest kinnisvaraarendus on kapitalimahukas valdkond ja need kulud on neelanud suure osa kasumist. Teisalt vähendas ettevõtjaid laiemalt tabanud nõudluse ja käibe langus koos üldise kulude kasvuga ostjate ja üürnike valmisolekut uusi äripindu soetada või rentida, mis puhul üldjuhul nõudlus nende järele kahaneb.

Samas ongi kinnisvaraarendus pikaajaline protsess ja varem alustatud projektid püütakse ka majandustingimuste halvenedes võimalusel lõpuni viia. Oluline on ka märkida, erinevalt 2008. aasta majanduskriisist, mis puudutas valusalt ka ärikinnisvaraturgu, tegutsevad täna turul üldjuhul pikaajalise kogemusega, hästi kapitaliseeritud ja likviidsed arendajad, kellel on võimalus ja suutlikkus projektidega jätkata ka siis, kui nõudlus väheneb, laenukapital läheb kallimaks või pole kättesaadav. Tuge on ilmselt pakkunud ka pandeemia-eelsetel aastatel kogutud puhvrid. Ärikinnisvaraturgu on nii nõudluse kui ka pakkumise poolelt toetanud seegi, et ettevõtete finantsseis on hoolimata majanduslangusest püsinud kokkuvõttes küllaltki tugev.

Üha enam tehakse valik energiatõhusa kontoripinna kasuks

Nõudlust äripindade järele on aidanud üleval hoida ka pikaajalise mõjuga tegurid, näiteks püüdlus energiatõhususe suunas ja e-kaubanduse levik. Ettevõtete soove ja vajadusi pindade ostul ja üürimisel kujundab üha enam kasvav tähelepanu energiatõhususele, mistõttu eelistatakse pigem uusi äripindu. Isegi kui vahepealne tulude langus ja kulude suurenemine pani ettevõtteid mõtlema väiksemate pindade peale, võis olla energiatõhususele mõeldes otstarbekas liikuda küll väiksematele, kuid see-eest uuematele pindadele. E-kaubanduse kasvanud populaarsus, mis hoogustus iseäranis pandeemia ajal on suurendanud vajadust laoruumide järele. See tingib osati ka tarviduse olemasolevaid kaubanduspindu ümber korraldada ja uuendada.

2024. aasta teisel poolel tõi suure hulga uute pindade turule tulek osaliselt kaasa turu küllastumise ja rohkem vabu pindu. Eeskätt on suurenenud tühjana seisvate büroopindade hulk, küündides Tallinnas 11-12%ni. Turuosalised peavad ise loomulikuks üldjuhul 5-10% vakantsust. Neid arve kõrvutades pole vabade pindade osakaal veel väga suur. Samas on teada, et ka selle aasta esimesel poolel alustati märkimisväärse osa uute pindade ehitamisega, mistõttu suureneb büroopindade pakkumine veelgi (vt joonis 2). See omakorda survestab üürihindasid alla tooma nii vanematel kui ka uuematel pindadel.

Kinnisvara- ja ehituslaenude portfell kasvab kiiresti

Finantssektori seisukohalt on ärikinnisvaraturu käekäik oluline, sest suur osa Eestis tegutsevate pankade laenuportfellist on väljastatud kinnisvara- ja ehitusettevõtetele ning see osakaal kasvab. Võrreldes teiste sektoritega oli kasv kiirem juba enne pandeemiat ning kui 2023. aastal laenukasv aeglustus, siis alates 2024. aastast on see taas tuure üles võtnud (vt joonis 3). Tänavuse augusti lõpu seisuga on pangad kokku andnud 43% oma ettevõttelaenude ja -liisingute portfellist kinnisvara- ja ehitusettevõtetele (isegi 49% ehk ligi pool, kui liisingud välja jätta ja arvestada ainult pangalaene). Sellisel tasemel ületab see juba napilt ka 2007. aasta sügiseks saavutatud senist tipptaset. Euroala riikides on see näitaja Euroopa pangandusjärelevalve andmetel keskmiselt 30%.(1) Mõnes pangas on kinnisvara- ja ehitussektori laenude osakaal keskmisest oluliselt suurem, kuid laenumaht kasvab seal endiselt kiiresti. Näiteks on meil panku, kus kinnisvara ja ehituse valdkonna ettevõtete rahastamiseks on läinud 70-80% ettevõtetele väljastatud laenudest ja portfelli kasvu saab endiselt mõõta kahekohaliste arvudega.

Suurem ettevaatlikus on hetkel omal kohal

Ärikinnisvaraga seotud laenude suur osakaal teeb pangad kriisides haavatavamaks. Jättes kõrvale lihtsa tõdemuse, et igal juhul ei tasu kõiki mune ühte korvi panna, on ärikinnisvaralaenude suur osa panga laenuportfellis riskantne ka sel põhjusel, et kriiside ajal on just kinnisvara- ja ehitussektori laenude makseraskustesse sattumine kõige tõenäolisem. Seda nii meil kui ka mujal. Eestit 2008. aastal tabanud majanduskriisi ajal tõusis pikemaks ajaks maksetähtaega ületanud laenude osakaal kinnisvara- ja ehitussektori laenude puhul kohati isegi 14%ni, samas kui teiste sektorite puhul küündis see maksimaalselt 8%ni.

Praeguses majanduskeskkonnas on plaanide tegemine paratamatult keeruline ja tavapärasest suurem ettevaatlikkus on omal kohal. Prognoosid lubavad, et majanduskasv tasapisi taastub, kuid see toimub pigem aegamisi ning endiselt on õhus küllaltki palju ebakindlust, mida me ise väga palju mõjutada ei saa. Suurenev büroopindade pakkumine tähendab esmajärjekorras üürnike põuda pigem vanemate kontorihoonete omanikele, kuid pole välistatud, et uute pindade tempoka lisandumise tõttu tabab sarnane saatus ka uute pindade omanikke. Seetõttu on oluline, et nii arendajad kui ka laenuandjad hindaksid hoolikalt, kas nad suudaksid toime tulla ka olukorras, kus uusi äripindasid ei õnnestu algselt eeldatud aja jooksul või hinnaga välja üürida või maha müüa. Andmed lubavad arvata, et viimastel aastatel välja antud laenud on suurema omaosalusega kui 2008. aasta majanduskriisi eel. Sellest ei pruugi aga olla suurt abi olukorras, kus probleemide tekkides pole kinnisvara kellelegi müüa.

(1) Seda mõjutab osaliselt ka see, et meie ettevõtted laenavad valdavalt pankadest, aga osades riikides kasutatakse ka võlakirju.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistikaamet: Augustis peatus majutusettevõtetes 4% rohkem välisturiste kui mullu

09.10.2025 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel peatus 2025. aasta augustis majutusettevõtetes 459 200 turisti, keda oli 1% rohkem kui aasta varem samal ajal. Välisturiste oli 4% rohkem ja siseturiste 2% vähem kui mullu, Soome turistide arv vähenes neljandat kuud järjest.

Augustis külastas Eesti majutusettevõtteid 240 700 välis- ja 218 500 siseturisti. Välisturiste (52%) peatus Eestis veidi enam kui siseturiste (48%).

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul on sel aastal välisturistide arv suurenenud enamikel kuudel. „Mulluse augustiga võrreldes oli nüüd majutusettevõtetes välisturiste 4% enam, kuigi pandeemiaeelsest tasemest jääme veel pisut maha,“ tõdes ta. „Kuigi siseturistide arv veidi vähenes, on siseturism hästi taastunud, ületades pandeemiaeelse 2019. aasta augusti taset 8% võrra,“ lisas Laurmaa.

Soomest saabus augustis Eestisse 62 400 turisti ning nad moodustasid üle veerandi (26%) kõigist majutuskohtades peatunud välisturistidest. „Ehkki Soome turiste oli kõige rohkem, vähenes nende arv aasta võrdluses neljandat kuud järjest, augustis 9% võrra,“ kommenteeris Laurmaa. Lätist saabus 29 300 (12%), Saksamaalt 24 100 (10%), Leedust 11 800 (5%), Poolast 9900 (4%) ja Itaaliast 9500 (4%) turisti.

Välis- ja siseturiste leiab jätkuvalt enim Harjumaalt

Majutatud välisturistidest 84% olid augustis Eestis puhkusereisil ning 12% tööreisil. Välisturistidest 68% valis ööbimiseks Harju maakonna, järgnesid Pärnu (12%), Tartu (7%) ja Saare maakond (5%). Ida-Viru, Lääne ja Lääne-Viru maakonnas peatus igaühes 2% välisturistidest. Nii Valga kui ka Võru maakonnas ööbis 1% välisturistidest.

Majutuskohtades peatunud 218 500 siseturistist olid 76% puhkuse- ja 16% tööreisil. Kõige rohkem ööbis siseturiste Harju maakonnas (24%), järgnesid Pärnu (15%), Ida-Viru ja Saare (kummaski 9%) ning Tartu maakond (8%). Lääne, Lääne-Viru ja Valga maakonnas peatus igaühes 6% siseturistidest.

Majutushinnad on aastaga tõusnud 8%

Augustis sai peatuda 1232 majutuskohas ning täidetud oli 56% tubadest. Ööpäev maksis majutusettevõttes keskmiselt 52 eurot inimese kohta, mis on 8% kallim kui 2024. aasta augustis. Harjumaal maksis üks ööpäev inimese kohta 59 eurot, Saaremaal 53, Pärnumaal 50, Ida-Virumaal 45 ja Tartumaal 43 eurot.

Majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Andmed on avaldatud 9.10 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

KV.EE: Tallinna korterite pakkumishind on aastaga kerkinud 7%

09.10.2025 Tõnu Toompark

09.2025 oli kinnisvaraportaalis KV.EE müügipakkumises keskmiselt 4671 Tallinna korterit keskmise hinnaga 3760 €/m². Aastatagusega võrreldes on korterite müügipakkumiste arv vähenenud 6%. Korterite keskmine hind on kerkinud 7%.

Korterite müügipakkumiste hind kinnisvaraportaalis KV.EE on kerkinud kõikides piirkondades peale Tallinna vanalinna. Hinnatõusu taga on osalt müügis olevate uuemate-kallimate korterite suur maht, mis kergitavad müügipakkumiste keskmist hinda. Selline hinnatõus ei anna märki samaväärse kinnisvaraobjekti kallinemisest ega odavnemisest.

Siiski on samaväärse korteri tehingute ruutmeetrihind läinud ülespoole, mis võimaldab tõsta kuulutusse märgitud hindu. Korterite pakkumishinnad portaalis KV.EE on kasvanud ja enamasti on hindades kauplemisruumi. Korteriostja ja -müüja kokkuleppele jõudmise punkti näitavad tehinguhinnad on vaikselt-vaikselt kerkinud. Rohkem on kerkinud uuemate, kuid mitte täiesti uute korterite hinnad. Vaikselt on tehingute hinnatõus jõudnud ka odavamate ehk nõukogudeaegsete korterite segmenti.

Hinnatõusu taga on kerkinud keskmine palk, allapoole tulnud ja kardetavasti põhja jõudnud Euribor, pikalt paigal püsinud korterite tehinguhinnad ja nende tegurite läbi paranenud ostujõud ehk elamispindade kättesaadavus. Hinnatõusuargumentide reas ei ole vähetähtsal kohal kindlamal moel loodetava majanduskasvu naasmise lootus.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korter / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%)			Korter / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
	09.2024	09.2025	Muutus, %	09.2024	09.2025	Muutus, %
Haabersti	830	663	-20%	3 494	3 556	2%
Kadriorg	124	129	4%	4 399	4 613	5%
Kesklinn	1 064	1 099	3%	4 193	4 324	3%
Kristiine	364	396	9%	3 600	3 977	10%
Lasnamäe	772	581	-25%	2 530	2 664	5%
Mustamäe	504	486	-4%	2 816	2 910	3%
Nõmme	177	195	10%	2 903	3 409	17%
Pirita	150	114	-24%	3 956	3 986	1%
Põhja-Tallinn	904	927	3%	3 927	4 381	12%
Vanalinn	82	79	-4%	4 763	4 508	-5%

Tallinn	4 970	4 671	-6%	3 500	3 760	7%

Eesti	10 831	10 668	-2%	2 616	2 770	6%
Harjumaa	6 216	5 900	-5%	3 291	3 519	7%

Narva	350	392	12%	737	695	-6%
Rakvere	110	127	15%	1 729	1 757	2%
Pärnu	853	842	-1%	2 820	2 939	4%
Tartu	991	1 068	8%	2 626	2 965	13%
Andmete allikas: portaal KV.EE

EfTEN Real Estate Fund AS’i aktsia puhasväärtus seisuga 30.09.2025

09.10.2025 Adaur.ee

EfTEN Real Estate Fund AS teenis 2025. aasta septembris konsolideeritud üüritulu 2 701 tuhat eurot, jäädes augustiga samale tasemele. Fondi konsolideeritud puhasüüritulu (NOI) oli septembris 2 606 tuhat eurot, vähenedes võrreldes augustiga 16 tuhande euro võrra. NOI vähenes peamiselt seoses Leedu tütarettevõtte kõrgema käibemaksu proportsioonikuluga.

2025. aasta üheksa kuu jooksul teenis fond konsolideeritud üüritulu kokku 23,68 miljonit eurot, mis on 2,7% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Konsolideeritud EBITDA oli samal perioodil 19,89 miljonit eurot, suurenedes aastatagusega võrreldes 1,2%.

Korrigeeritud rahavoog (EBITDA miinus laenude tagasimaksed miinus intressikulud) on selle aasta üheksa kuu kokkuvõttes 9,53 miljonit eurot, mis on 19% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Seda eelkõige tänu uutest soetustest ja arendustest lisandunud rahavoole ning madalamatele intressikuludele tulenevalt EURIBOR’i langusest. Fondi kaalutud keskmine intressimäär oli septembri lõpus 3,95% (sama, mis augustis).

Üheksa kuu tulemuste põhjal on fond teeninud investoritele potentsiaalset brutodividendi 66,66 senti aktsia kohta, mis on 12,6% rohkem kui mullu samal perioodil. Lisaks planeerib fondivalitseja dividendimakse suurendamiseks refinantseerida pangalaene kinnistutel, kus äritegevuse rahavoog ületab laenu- ja intressimakseid rohkem kui 2 korda ning laenu LTV on langenud liiga madalale.

Fondi puhasväärtus (NAV) aktsia kohta oli septembri lõpus 20,4379 eurot, kasvades kuuga 0,7% ja EPRA NRV oli septembri lõpus 21,3280 eurot, kasvades kuuga 0,8%.

EREF_reports_monthly_09.2025

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Tallinn: Lasnamäe uue põhikooli arhitektuurivõistluse võitis Arhitekt Must

09.10.2025 Tallinn.ee

Tallinna linna korraldatud Katleri asumisse Martsa tänavale rajatava uue põhikooli hoone ja seda ümbritseva ala arhitektuurivõistluse võitis Arhitekt Must OÜ kavandiga „Ümber hoovi“, mille autorid on Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Mari Liis Aader, Patrick Barbo ja Kelly Grahv.

Linnavara abilinnapea Margot Roose sõnul on Katleri asumisse kavandatav uus kool oluline panus Lasnamäe haridusvõrgu ja elukeskkonna arengusse. „Arhitektuurivõistluse tulemusel sünnib kool, mis on kavandatud terviklikult ja mõtestatult luues inspireeriva keskkonna õppimiseks. Lisaks uutele koolikohtadele tekivad täiendavad võimalused kogukonnale, sest kooli ruumid ja õueala on mõeldud kasutamiseks ka huvitegevusteks, koosviibimisteks ja spordiürituste läbiviimiseks,“ sõnas Roose.

Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus lisas, et haridushoonete puhul on arhitektuurivõistluse läbiviimine oluline, sest koolid ja lasteaiad ei ole pelgalt õpiruumid. „Noored veedavad kooli suure osa oma päevast, mistõttu on oluline, et see ruum toetaks lisaks õppimisele ka omavahelist suhtlust ning pakuks liikumisrõõmu. Selle hoone puhul teeb eriliselt rõõmu, et kooliga samasse majja kavandame ka raamatukogu – mis muudab selle lihtsalt õppehoonest kogukonnakeskuseks.”

Võistluse eesmärk oli leida Martsa tänavale kavandatavale koolile parim võimalik ruumiline terviklahendus, mis ühendab kaasaegse õpikeskkonna, seda toetavad avalikud funktsioonid ning mitmekesise väliruumi liikumistundide, õuesõppe ja vaba aja tegevuste jaoks.

Žürii tööd juhtinud arhitekt Katrin Koov selgitas, et võistlustöödes hinnati õppijasõbralikkust ja lastega arvestavat mõõtkava, arhitektuurset värskust ja sobivust nüüdisaegse õpikäsitusega. „Võidutöös on kõik need ruumikvaliteedid olemas, lisaks hästi siseruumiga seotud ja liikuma kutsuv siseõu ning Lasnamäe konteksti linnaehituslikult rikastav puitarhitektuur.”

Teise koha pälvis ideekavand „Astudes üheskoos edasi“, mille esitasid Arhitekt11 OÜ ja Lunden Architecture Company Oy (autorid Ruben Tomas Verde, Carmen Lee, Ron Aasholm, Hannele Cederström ja Sander Aas). Kolmanda koha sai Salto Arhitektid OÜ töö „Samm“ (autorid on Maarja Kask, Ralf Lõoke ja Martin McLean).

Ergutuspreemiad anti Kuu OÜ kavandile „Astang“ (autorid Joel Kopli, Anastasia Neborova, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ja Kristiina Way) ning OÜ Kolm Pluss Üks kavandile „Trilog“ (autorid Lisette Eriste, Gert Guriev, Karin Harkmaa, Markus Kaasik, Annebritt Rell, Siim Tiisvelt).

Võistlusel otsiti lahendust, mis oleks funktsionaalne, kestlik ja energiatõhus, tagaks materjalide ja tehnosüsteemide pika kasutusea ning pakuks optimaalset tasakaalu ehitus- ja hoolduskulude vahel.

Arhitektuurivõistluse algatas Tallinna linnavaraamet tänavu juunis. Ideekonkursi preemiafond oli kokku 60 000 eurot. Riigihankele „Lasnamäe uue põhikooli rajamise (Martsa tn) arhitektuurivõistlus“ esitati kümme pakkumist, millest žürii valis välja viis tugevamat.

Žürii esimees oli Katrin Koov Eesti Arhitektide Liidust, liikmed Tallinna haridusameti üldosakonna juhataja Rainer Rannala, Tallinna linnaplaneerimise ameti arhitekt-linnaplaneerija Paco-Ernest Ulman, Tallinna linnavaraameti ehitus- ja hankeosakonna projektijuht Martin Siimer, Madis Eek ja Kai Süda Eesti Arhitektide Liidust ning Laura Männamaa Eesti Maastikuarhitektide Liidust.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Domus Kinnisvara: Kinnisvaraturu ülevaade, september 2025

09.10.2025 Hanna Luberg

Harju maakond

Septembris 2025 toimus Tallinnas 831 korteritehingut, mida oli rohkem kui eelmisel kuul. Korterite keskmine hind tõusis 3% võrreldes augustiga ja 5% võrreldes eelmise aasta sama ajaga, ulatudes 3 086 euroni ruutmeetri kohta. Hinnatõus koos kasvava tehinguaktiivsusega viitab elavnenud korteriturule sügishooaja alguses.

Eramute ja hoonestamata elamumaa turg oli märgatavalt rahulikum – vastavalt 14 ja 6 tehingut, mis on vähem kui kuu või aasta varem. See peegeldab ostjate ettevaatlikkust ja võimalikku nõudluse jahtumist suuremate investeeringute segmendis.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Tartu maakond

Septembris 2025 toimus Tartus 173 korteritehingut, mis on sarnasel tasemel võrreldes augustiga. Korterite keskmine hind langes 1% võrreldes eelmise kuuga ja 2% võrreldes eelmise aasta sama ajaga, ulatudes 2 512 euroni ruutmeetri kohta. See viitab kergele jahtumisele pärast suvist aktiivsust, kuid turu üldine tehingumaht püsib stabiilne.

Eramute segmentis sõlmiti 18 tehingut, mis on peaaegu sama tulemus kui kuu ja aasta varem. Hoonestamata elamumaa osas toimus 3 tehingut, mis tähendab märgatavat langust võrreldes eelmise aasta septembriga (7 tehingut). Kokkuvõttes näitab Tartu kinnisvaraturg kerget hinnakorrektsiooni, kuid nõudlus püsib mõõdukas ja tehingute aktiivsus ei ole oluliselt vähenenud.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Pärnu maakond

Pärnu kinnisvaraturg tegi septembris kerge pöörde jahtumise suunas. Toimus 79 korteritehingut, mille keskmine hind langes kuuga 5%, jäädes 2 037 euroni ruutmeetri kohta. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on hinnad siiski 4% kõrgemad, mis viitab turu üldisele tugevusele vaatamata lühiajalisele korrektsioonile. Aktiivsuse väike langus pärast suvehooaega on Pärnule tüüpiline, kui hooajaline nõudlus ajutiselt taandub.

Eramute ja elamumaade segmendid näitasid vastupidiselt stabiilset kasvu. Eramuid müüdi 17 ja hoonestamata elamumaid 13, mis on rohkem kui nii kuu kui aasta varem. Eriti silmatorkav oli elamumaade turu elavnemine, kus tehingute arv oli enam kui kolm korda suurem kui möödunud sügisel. Kokkuvõttes on Pärnu kinnisvaraturg liikumas tasakaalu suunas – korterite hinnad korrigeeruvad, kuid huvi suuremate kinnistute vastu püsib tugev.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Viljandi maakond

Viljandi kinnisvaraturg tegi septembris järsu korrektsiooni. Toimus 16 korteritehingut, mis jääb suvekuude tasemele, kuid keskmine hind langes 16% võrreldes augustiga ja 4% võrreldes eelmise aasta sama ajaga, jõudes 1 327 euroni ruutmeetri kohta. Nii tugev hinnalangus viitab pigem väikese turumahu mõjule kui ulatuslikule nõudluse vähenemisele, kuna üksikud madalama hinnaga tehingud võivad keskmist oluliselt mõjutada.

Eramute segment näitas samal ajal hoopis elavnemist – tehinguid oli 12, mis on üle kahe korra rohkem kui kuu või aasta varem. Hoonestamata elamumaade turg jäi tagasihoidlikuks, registreeriti vaid üks tehing.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Saare maakond

Kuressaare kinnisvaraturg näitas septembris 2025 positiivset liikumist. Toimus 10 korteritehingut ning keskmine hind tõusis 6% võrreldes augustiga ja 7% võrreldes eelmise aasta sama ajaga, ulatudes 1 961 euroni ruutmeetri kohta. Kuigi tehingute arv jäi tagasihoidlikuks, viitab hinnakasv sellele, et müügil olevad korterid paiknesid pigem uuemates või parema seisukorraga hoonetes.

Eramute turul tehti vaid üks tehing ning hoonestamata elamumaade osas septembris tehinguid ei toimunud. See peegeldab Saaremaa turu väikest mahtu ja sesoonsust, kus üksikud tehingud võivad kuu keskmisi näitajaid oluliselt mõjutada.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

EfTEN: Net Asset Value of EfTEN Real Estate Fund AS as of 30 September 2025

09.10.2025 Adaur.ee

EfTEN Real Estate Fund AS earned consolidated rental income of €2,701 thousand in September 2025, remaining at the same level as in August. The Fund’s consolidated net operating income (NOI) amounted to €2,606 thousand, decreasing by €16 thousand compared to August. The decrease in NOI was mainly due to higher VAT-related proportionate expenses in the Fund’s Lithuanian subsidiary.

During the first nine months of 2025, the Fund earned €23.68 million in consolidated rental income, increasing by 2.7% compared to the same period last year. Consolidated EBITDA for the same period was €19.89 million, up 1.2% year-on-year.

The Fund’s adjusted cash flow (EBITDA minus loan principal repayments minus interest expenses) for the first nine months totalled €9.53 million, which is 19% higher than in the same period last year. The increase was primarily driven by additional cash flow from new acquisitions and developments, as well as lower interest expenses resulting from the decrease in EURIBOR. The Fund’s weighted average interest rate remained at 3.95% at the end of September (the same as in August).

Based on the nine-month results, the Fund has generated a potential gross dividend of €0.6666 per share, which is 12.6% higher than a year earlier. In addition, the Fund Manager plans to refinance bank loans of properties where operational cash flows exceed loan and interest payments by more than two times and where the loan-to-value (LTV) ratio has decreased to a level considered too low, with the aim of increasing dividend capacity.

The Fund’s net asset value (NAV) per share was €20.4379 at the end of September, increasing by 0.7% over the month. The EPRA NRV per share amounted to €21.3280, up 0.8% compared to August.

EREF_reports_monthly_09.2025

Tallinn: Kesklinna kerkib uus elu- ja ärikvartal

08.10.2025 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus kehtestas Kesklinnas asuva Tuukri, Jõe ja Karu tänava vahelise kvartaliosa detailplaneeringu, mis võimaldab piirkonda rajada korterelamuid ja ärihooneid.

Kehtestatud planeering hõlmab hetkel valdavalt hoonestamata 0,92 hektari suurust ala, kuhu moodustatakse üheksa krunti. Planeering annab õiguse ehitada sinna viie- kuni kaheksakorruselised äriruumidega korterelamud ja ärihooned. Jõe tänava äärde on ette nähtud täiendava tänavahaljastuse rajamine ning kõnniteede laiendamine nii Tuukri, Jõe kui Karu tänaval.

Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippuse sõnul on planeeringuga kavandatu järjekordne samm Tallinna kesklinna muutmisel parkimisplatsidest elavaks linnakeskkonnaks. „Planeeritud hoones loob kvartalile loogilise lõpetuse Jõe tänava ääres ja toob juurde teenuseid ning elukohti selle heade ühendustega liiklussõlme lähedusse. Planeeringuga kaasajastatakse kõrghaljastusega tänavaruum, lisaks on hoonestuse südamesse planeeritud suurem kõrghaljastatud haljasala.”

Planeeringuala asub linna ühe olulise liiklussõlme – Jõe, Ahtri ja Reidi tee – vahetus läheduses. Hoovialale on kavandatud avar ja kompaktne haljasala. Majade paigutusel on arvestatud naaberhoonete korterite piisava päikesevalguse tagamisega. Kuna alal on praegu vähe väärtuslikku haljastust, nähakse ette täiendava kõrghaljastuse rajamine.

Juurdepääsud kvartaliosale on kavandatud Tuukri ja Karu tänavalt. Suurem osa parkimiskohtadest on planeeritud hoonetesse. Lühiajaline peatumine on planeeritud Karu tänavale, et tagada hoonete teenindamine.

Planeeringu koostas K-Projekt AS. Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP013330.

Bigbank: Eesti hinnakasvu veab teenuste sektor

08.10.2025 Raul Eamets

Täna Statistikaameti poolt avaldatud septembri tarbijahinnaindeksi muutus aastases võrdluses oli 5,2%. See on kindlasti EL üks kõrgemaid hinnatõuse. Oma osa on välisteguritel, näiteks toiduainete hinnad kasvasid 7,7%. Me oleme sõltuvuses välismaistest toiduhindadest, sest ei suuda täna ennast kodumaise toidutootmisega ära varustada.

Kuises võrdluses hinnad isegi langesid ja selle taga oli autokütuste hinnalangus pea 12%. Konkurents tänasel autokütuste turul on väga karm ja aeg näitab, kuidas meie kütusefirmad sellega toime tulevad. Ma ei ole kindel, kas tarbija bensiini ostes lähtub printsiibist “eelista eestimaist”, peaasjalikult vaadatakse ikka hinda.

Üldist hinnatõusu veab lisaks hindade tõus teenuste sektoris, näiteks tervishoiuteenuste hinnad kasvasid aastases võrdluses 11%. Selle taga on visiiditasude ja voodikohatasude tõusud kevadel. Teenuste sektori eripära on tööjõukulude suur osakaal ja seetõttu palgatõus muutub seal kiiresti hinnatõusuks. Ehk – kui juuksuri palk tõuseb, siis kajastub see koheselt ka juuste värvimise hinnas. Samamoodi mõjutavad arstide ja medõdede palgatõusud tervishoiuteenuste hinda. Tööstuses ja näiteks energeetikas on tööjõu kulude osakaal ettevõtte kogukuludes väiksem ja palgakasvu mõju lõpphindadele ka väiksem. Mõju on küll väiksem, aga mitte olematu.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Eesti Pank: Tarbijahinnad langesid septembris hooajalises rütmis

08.10.2025 Sulev Pert

Statistikaameti andmetel odavnes tarbijate ostukorv septembris augustiga võrreldes 1,1%, mille taga olid peamiselt mootorikütuste odavnemine ja hooajalised tegurid. Aastane hinnakasv ulatus septembris 5,2%ni.

Toiduainete hinnad kallinesid septembris aastaga 7,7%, sest toidutoormete varasemad hinnatõusud maailmaturul kanduvad jaehindadesse üle pika viitajaga. Kasvavate kulude tõttu on tõusnud ka kaubanduskettide juurdehindlus. Kui veel kümme aastat tagasi lisasid jaekaupmehed kulude katteks ja kasumi teenimiseks sisseostuhindadele juurde 18%, siis tänaseks on hinnalisand tõusnud 26%ni. Samal ajal on kokku tõmbunud jaemüügisektori kasumlikkus, sest uute kaubanduskettide lisandumisega on tugevnenud konkurents turuosa võitmise nimel. Ka e-kaubanduse kiire areng ei soosi jaekaubanduse müüki tööstuskaupade segmendis.

Poole kuisest tarbijahinnaindeksi langusest andis mootorikütuste 11%line odavnemine. Ühest küljest on euro kursi tugevnemine muutunud naftahinna soodsamaks, kuid lisaks hakkasid kütusemüüjad septembri alguses üksteise järel kütuste hinda langetama. Kuna vähemalt üks tanklakett loobus kliendikaardi soodustustest ja alandas kõigile kehtivaid kütusehindasid, kajastub hinnalangus tarbijahinnaindeksis peamiselt statistiliselt – tegelik kütusehind klientidele sedavõrd palju ei muutunud, sest soodustusega sai odavamalt osta ka varem, aga kliendisoodustused ei ole statistikaarvestuses kajastatud.

Paljude teenuste hinnad langesid septembris hooajalises rütmis. Puhkusereiside, majutusteenuste ja lennutranspordi hinnad sõltuvad järjest rohkem pühadest ja koolivaheagadest ning kuude arvestuses võivad hinnad kõikuda rohkem kui kolmandiku võrra. Suure hinnaheitlikkuse tõttu on tarbijate jaoks järjest tähtsamaks muutunud ostude õige ajastamine.

Eesti Panga prognoosi järgi kasvavad tarbijahinnad tänavu 5,3%, kuid 2026. aastal aeglustub hinnakasv 3,1%ni. Hinnakasvu taltumise eeldus on majanduskasvu kiirenemine ja tootlikkuse kasv, mis aitaksid tasakaalustada palkade tõusust tulenevat kulusurvet ja parandada seeläbi ettevõtete konkurentsivõimet. Täiendavat hinnakasvu survet kujutab aga järgmiste aastate ulatuslik eelarve puudujääk ja sellega tehtav täiendav rahasüst majandusse.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Hepsor valmistab ette võlakirjaprogrammi

08.10.2025 Adaur.ee

Börsil noteeritud kinnisvaraarendaja Hepsor valmistab koostöös LHV pangaga ette võlakirjaprogrammi ning plaanib viia võlakirjad kauplemisele Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirja, et mitmekesistada ettevõtte finantseerimisstruktuuri ning tagada kapital oma hajutatud portfelli projektide rahastamiseks koduturgudel.

„Plaanitav võlakirjaprogramm annab meile võimaluse reageerida kiiresti, kui turuolukord pakub häid investeerimisvõimalusi või soosib täiendava kapitali kaasamist. See on kinnisvaraarenduse tsükli pikkust arvestades mõistlik, et projektidele vajalikul hetkel hoogu anda,“ ütles Hepsori juht Martti Krass.

Kinnisvaraarenduse tsüklid on pikad, mistõttu vajavad projektid sageli rahastust erinevates etappides. Võlakirjaprogrammi eesmärk on tagada ettevõttele paindlik juurdepääs kapitalile just sel ajal, kui turuolud seda kõige paremini toetavad. Kaasatav kapital suunatakse käimasolevate ja uute elukondlike ning ärikondlike arendusprojektide elluviimisse. Hepsori portfellis on erinevas arendusetapis kokku 30 projekti – neist 15 Eestis, 10 Lätis ning 5 Kanadas.

„Meie jaeinvestorile suunatud võlakirjaprogrammi eelis on see, et me ei seo kaasatavat kapitali ühe konkreetse projekti või turuga, vaid kogu meie arendusplaaniga. Meie rahavood on stabiilised ning põhinevad geograafiliselt ja segmenditi hajutatud arendusportfellil, hõlmates nii elu- kui ärikondlikku kinnisvara, turge Eestis, Lätis ja Kanadas ning eri arendustsükli etappides olevaid projekte. See pakub investoritele kindlust ja hajutab riske, sest investeering ei sõltu ainult ühe arenduse õnnestumisest,“ lisas Krass.

Kavandatava programmi raames emiteeritavate võlakirjade suhtes plaanib Hepsor esitada taotluse võlakirjade kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinna Börsi Balti võlakirjade nimekirjas. Hepsori aktsiad on alates 2021. aastast kauplemisele võetud Balti börsi põhinimekirjas.

Hepsor kutsub 13. novembril kõiki huvilisi Eestis ja 14. novembril Lätis sügistalvisele investorkohtumisele, kus ettevõtte juht Martti Krass annab ülevaate arendusportfellist ja olukorrast koduturgudel ning ettevõtte kavandatavatest investeeringutest ja võlakirjaprogrammist. Osaleda võivad kõik soovijad ning täpsem info avaldatakse Hepsori kodulehel.

Võlakirjade avaliku pakkumise eelduseks on prospekti kinnitamine Finantsinspektsiooni poolt. Prospekti kinnitamisest, võlakirjade pakkumise alustamisest, sh tingimustest, teavitab Hepsor eraldi teatega.

Hepsor on 2011. aastal asutatud ettevõte, mis on kasvanud korterelamute rajajast kaasaegseks elamis- ja ärikinnisvara arendajaks. Ettevõte tegutseb täna Eestis, Lätis ja Kanadas. Hepsori tugevuseks on innovatiivsus ja keskkonnast hooliv lähenemine, mille tulemusena ei rajata üksnes maju, vaid terviklikke elu- ja ärikeskkondi.

Käesolev teade on mõeldud üksnes informatiivsel eesmärgil ning viitab võimalikule tulevikus toimuvale pakkumisele. Seda ei tohiks käsitleda võlakirjade müügipakkumisena ega investeerimissoovitusena. Samuti ei toimu võlakirjade müüki ega avalikku pakkumist üheski riigis või jurisdiktsioonis enne, kui vastav prospekt või muu nõutud pakkumisdokument on nõuetekohaselt kinnitatud, registreeritud või avaldatud vastavalt kohaldatavale õigusele.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Everaus Kinnisvara AS avab taas võlakirjade avaliku pakkumise

08.10.2025 Adaur.ee

Everaus Kinnisvara AS alustab 08. oktoobril ettevõtte võlakirjaemissiooni teise seeria avaliku pakkumisega. Everaus Kinnisvara teise seeria võlakirjade märkimine kestab 17. oktoobrini ja emissiooni käigus saavad Baltimaade investorid soetada ettevõtte 10% aastase intressimääraga võlakirju, mis noteeritakse ka First North Balti võlakirjade nimekirjas.

Pakkumise peamised tingimused

Võlakirju pakutakse avalikult Eesti, Läti ja Leedu institutsionaalsetele ning jaeinvestoritele. Pakkumise koguväärtus on kuni 3 miljonit eurot. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 22.10.2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 10% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed.

Võlakirjade pakkumise täpsemad tingimused on kättesaadavad ettevõtte kodulehel aadressil https://everaus.ee/investorile/ ning NASDAQ Tallinn veebis.

Pakkumise indikatiivne ajakava

Märkimisperioodi algus	08. oktoober 2025 kell 10:00
Märkimisperioodi lõpp	17. oktoober 2025 kell 15:30
Märkimise tulemuste avalikustamine	20. oktoober 2025
Väärtuspäev	22. oktoober 2025
Esimene kauplemispäev	23. oktoober 2025
Lunastustähtpäev	22. oktoober 2028

Ettevõttest ja võlakirjaemissioonist

Everaus Kinnisvara on ambitsioonikas elamu- ja ärikinnisvara arendaja. 2015. aastal eramute arendajana alustanud ettevõte on tänaseks kasvanud mitmekesiseima portfelliga arendajaks, kelle arendusprojektide seas on nii kortermajad, ridaelamud, paarismajad kui eramud, büroohooned, lao- ja stock-office-pinnad ja minilaod, lisaks eramukrundid ja külaliskorterid. Kui elamukinnisvara projektid on mõeldud müügiks, siis ärikinnisvara arendatakse riskide hajutamiseks väljaüürimise eesmärgil rahavooprojektidena ja rajatud ärihooned jäetakse enda omandisse. Ettevõte tegutseb Eestis, peamiselt Harjumaal, kuid on laienemas ka Tartumaale ja Lätti. Everaus Kinnisvara arendusportfellis on 600+ ühikut elamispinda ja 80 000+ m2 äripinda.

Everaus Kinnisvara AS avas esmakordselt võlakirjade avaliku pakkumise tänavu mais, emiteerides võlakirjaprogrammi esimese seeria raames 5000 võlakirja kogumahus 5 miljonit eurot. Emiteeritud võlakirjad on Nasdaq Tallinna börsi alternatiivturul First North kaubeldavad.

Esimese seeria raames kaasatud vahendeid on kasutatud eesmärgipäraselt ja selle toel on kinnisvaraarendusprojektide ehitus jõudsalt edasi liikunud. Kindluse Kodu I etapi (ridaelamud ja paarismajad) infrastruktuur on valmis ja esimesed majad saavutanud täiskõrguse (I etapi kodudest on müüdud 50%). Luige Kodude II etapi (ridaelamud ja kortermajad) majad on jõudnud fassaaditöödeni ja sisemiste ehitustöödeni (II etapi kodudest on müüdud 30%). Lennuradari laokompleksi II etapi ja Haabersti miniladude ehitustööd on lõpusirgel ning uued ärihooned arendaja üüriportfellis on käesoleva aasta lõpuks valmis.

Teise seeria eesmärk on täiendavalt finantseerida arendusprojektide järgmiste etappide ehitust ja uute arendusprojektide ehitusega alustamist. Alanud on Kindluse Kodu järgmiste etappide infrastruktuuri ehitus ja Luige Kodude III ja ühtlasi viimase etapi (ridaelamud) majade ehitus ning Lennuradari laokompleksi kahe viimase hoone ehitus. Ettevalmistamisel on Kangru Kodu ridaelamute ja portfelli lisandunud Tartu piirimail asuvate kortermajade ehitamisega alustamine.

Juhatuse kommentaar

„Kevadise pakkumise enam kui kolmekordne ülemärkimine kinnitas, et me oleme hinnatud ja tunnustatud kinnisvaraarendaja mitte ainult klientide ja koostööpartnerite silmis, vaid ka investorid usaldavad meie arenguperspektiive ja strateegiat arendada kvaliteetset ja jätkusuutlikku elu- ja ärikeskkonda. Teise seeria pakkumine võimaldab laiendada ettevõtte investorkogukonda veelgi,“ kommenteeris ettevõtte asutaja ja tegevjuht Janar Muttik lisades, et Everaus Kinnisvara konkurentsieeliseks ja tugevuseks investorite vaates on portfelli mitmekesisus ja hajutatud riskid. “Erinevad kinnisvarasegmendid käituvad majandustsüklite jooksul erinevalt. Kui eluasemeturg jahtub, siis ärikinnisvara sektor, nagu näiteks laopinnad, võib jätkuvalt hästi toimida tänu e-kaubanduse kasvule või logistikavajadustele. See võimaldab meil kompenseerida ühe segmendi madalamaid sissetulekuid teise segmendi kasvuga,” selgitas Muttik lisades, et „Projektide mitmekesisus võimaldab ka kapitali paindlikult ümber suunata, investeerides hetkel kõige tulusamatesse projektidesse. Kui kortermajade turul valitses mõõnaperiood, siis turul pakutavast eristuv premium-klassi kinnisvara ja eramukrundid, mille klientuuri turukõikumised sedavõrd palju ei mõjuta, olid meile oluliseks eeliseks. Selline strateegia tagab jätkusuutlikkuse ja kasvu ka siis, kui üks või teine turusegment on languses.“

Oluline teave: Käesolev teade ei ole käsitletav väärtpaberite pakkumise või kutsena võlakirjade märkimiseks ja omandamiseks. Võlakirjade märkimise üksikasjad, pakkumise tingimused ja seotud dokumendid on kättesaadavad ettevõtte kodulehel www.everaus.ee ning NASDAQ Baltic kodulehel www.nasdaqbaltic.com. Võlakirja noteerimine Nasdaq Tallinn First North mitmepoolsel kauplemissüsteemil ei kujuta endast soovitust investeerida võlakirjadesse.