Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund requests consent of investors to amend terms and conditions of outstanding bonds

10.06.2025

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fund (the Issuer) has initiated a written procedure to amend the terms and conditions of Baltic Horizon Fund EUR 42 million 5-year floating rate bonds maturing in 2028 (ISIN EE3300003235, the Bonds). The current outstanding nominal amount of the Bonds is EUR 18,999,997.80 as Baltic Horizon Fund has redeemed Bonds in nominal amount of EUR 23,000,002.20 in accordance with the terms and conditions of the Bonds (Terms and Conditions).

The Issuer has decided to request consent from the holders of the Bonds (the Holders) to amend voluntary early redemption regulation of the Bonds. The aim of the change is to give more flexibility to the Issuer to carry out voluntary early redemptions.

Northern Horizon Capital AS as the fund manager has been in contact with the Holders and received preliminary consent for the requested amendments which is now to be confirmed in the official Holders’ written consent procedure in accordance with the Terms and Conditions. Holders who were entered in the registry of bond-holders maintained by Nasdaq CSD SE on 6 June 2025, are entitled to vote in the written procedure. All Holders are sent a notice by Triniti Collateral Agent IX OÜ acting as the agent for Holders (the Agent).

The consents of the Holders are requested to amend the regulation of voluntary early redemption regulation deriving mainly from Section 13.1 of the Terms and Conditions. Voting can be carried out by sending the filled-in voting form to the Agent by mail, courier or e-mail no later than 23:59 (EET) of 12 June 2025. The notice sent by the Agent along with the voting instructions, the voting form and template Power of Attorney are attached.

For the quorum to be reached and the resolution taken the Holders representing at least 55% of the nominal amount of the Bonds should vote and Holders representing at least 2/3 of the nominal amount of the Bonds participating in the voting need to be in favour of the decision. Once a requisite majority of consents have been received by the Agent, the relevant decision shall be deemed to be adopted, even if the time period for replies has not yet expired. Information about the decision taken will be sent by notice to the Holders, published on the website of Baltic Horizon Fund and published by way of stock exchange release.

If the request is approved by the Holders it will be binding on all Holders whether they participated in the voting or voted against the request or not, in accordance with Clause 16.12 of the Terms and Conditions.

notice.written-procedure-BHF-bond-terms.2025-06-09.eng

Statistika: Tallinna väiksemate korterite hind on kasvanud kiiremini kui suurematel korteritel

10.06.2025

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

2024. a Eesti keskmine korteritehingu ruutmeetrihind oli 2024 eurot, Tallinnas 2992 eurot. 10 aastaga kasvas Eesti keskmine korteritehingu hind 119 ja Tallinnas 106%.

Eesti keskmisena kallinesid 10 aasta tagusega võrreldes pisut aeglasemalt korterid suurusega kuni 41 m². Üle 41 m² korterid kallinesid enam-vähem samasuguse tempoga.

Tallinnas jälle kallinesid kuni 41 m² korterid Tallinna keskmisest kiiremini. Väikekorterid on olnud eelistatud kaup üüriinvestorite silmis. Üürileandjate poole täiendav nõudlus on pisemate korterite hindu kiiremini kasvatanud.

Tallinnas ja Tartus on kõige väiksem hinnakasvumäär korteritel suurusega 55-70 ruutmeetrit. Kümne aastaga kerkisid 55-70 m² korterite hinnad Tallinnas keskmiselt 99% ja Tartus 93%.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Uus Maa maikuu turuülevaade: juulist kerkiv käibemaks tõstis hüppeliselt uusarenduste müüki

09.06.2025

Tallinna uute korterite müük kasvas üle 20%, mille peamine põhjus on 1. juulist tõusev käibemaks, analüüsib Eesti suurim kinnisvarabüroo Uus Maa mai kinnisvaratehingute ülevaadet.

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüüsiosakonna juhi Sten Renar Subatšjuse sõnul tehti Eestis mais korteritega 1836 ostu-müügitehingut, mis on tänavuse aasta kõrgeim tulemus. „Lisaks suuremale tehinguarvule kasvas üle Eesti ka kinnisvaratehingute mediaanhind võrreldes mullusega neli protsenti. Turg on aastatagusega võrreldes kasvanud vaatamata erinevatele maksutõusudele ja madalale tarbijakindlusele. Oma osa turukasvule andsid ka tõusvad tehingumahud populaarsete suvituspiirkondade kinnisvaraga – näiteks kasvas Pärnumaa tehingute arv kuuga üle 40 protsendi,“ rääkis Subatšjus.

„Kõige märgilisem on Tallinna uusarenduskorterite tehingute 20-protsendiline kasv võrreldes aprilliga ning 40-protsendiline kasv võrreldes mullu sama ajaga, mille taga on peamiselt 1. juulil jõustuv käibemaksutõus. Inimesed tahavad lepingu enne ära sõlmida ning sellepärast on ka juunis oodata keskmisest rohkem tehinguid. Maksutõusu pikemat mõju saab aga hinnata alles teisel poolaastal,“ ütles Subatšjus.

Üle Eesti kasvas korterituru käive mullu maiga võrreldes 7,9%, eramajade käive jäi samale tasemele. Võrreldes eelmise aastaga kasvas tänavuse viie esimese kuuga korteritehingute arv 7,8%, mediaanhind 6,8% ja tehingute käive 14,8%.

Eesti korteriturg

Tallinna kinnisvaraturu tehingute mediaanhind langes aprilli ning eelmise aasta maiga võrreldes vastavalt 5% ja 7%, kuid tehingute arv suurenes aprilliga võrreldes viie tehingu võrra ning eelmise aasta sama ajaga võrreldes ligi 20%. Esialgsetel andmetel sõlmiti aprillis 770 tehingut, mediaanhinnaga 2734 €/m².

Tartu aprilli aktiivsust tasakaalustab maikuu tehingute arv, mis langes kuuga 9% ja aastatagusega võrreldes enam kui 14%. Kokku sõlmiti Tartus mais 131 tehingut 2 354 €/m² mediaanhinnaga. „Eelmise aasta võrdluses jääb mediaanhind veel keskmisele alla, kuid selle aasta algusest on näha pigem tõusvat joont,“ kommenteeris Subatšjus.

Pärnu kinnisvaraturgkogus mais taas hoogu – sõlmiti 79 tehingut, suunates kursi tagasi tõusule. Võrreldes aprilliga tehti tehinguid 23 võrra rohkem (41%) ning mediaanhind oli 2 375 €/m², näidates sellega viimase 1,5 aasta parimat tulemust. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes kasvas tehingute arv küll vaid kuue võrra, kuid tehingute mediaanhind kerkis üle 20%. „Nende numbrite pealt võib ennustada, et suvitajad ootavad tänavu ilusaid suveilmasid,“ nentis Subatšjus.

Narva kinnisvaraturgoli mais stabiilne. Tehinguarv jäi mais aprillile kahega alla ning üldine aktiivsus on pigem madal, kuid tehingute mediaanhind kerkis eelmise kuuga võrreldes 6%. „Mullusega võrreldes on näitajad siiski endiselt tugevalt negatiivsed – tehingute arv on ligi 19% ja mediaanhind lgi 15% madalam. Tegeliku olukorra aktsepteerimist peegeldab ka kuust kuusse langevad pakkumishinnad, olles veel endiselt tegelikest tehinguhindades üle poole võrra kõrgemad,“ lisas Subatšjus.

Mainor Ülemiste: Jõustus Mainor Ülemiste AS ühinemisleping Smart City Group AS-ga

09.06.2025

06.06.2025.a jõustus Mainor Ülemiste AS (registrikood 10348595) ja AS Smart City Group (registrikood 11432659) ühinemine ühinemiskande tegemisega ühendava ühingu Mainor Ülemiste AS (registrikood 10348595) registrikaardile. AS Smart City Group on äriregistrist kustutatud.

Ühinemise eesmärk oli investori kaasamise lõpuleviimisena ühendada Mainor Ülemiste AS ja Smart City Group AS viisil, et Smart City Group AS vara ühendatakse Mainor Ülemiste AS-i varaga. Pärast ühinemist jätkavad Mainor Ülemiste AS ja Smart City Group AS tegevust Mainor Ülemiste AS ärinime all. Mainor Ülemiste AS ja Smart City Group AS juhtorganite liikmetele ei antud ühinemisega seoses mingeid soodustusi.

Mainor Ülemiste AS on Mainor AS-i tütarettevõte, mille põhitegevus on Baltimaade suurima ärilinnaku Ülemiste City arendamine. Linnaku 30-l hektaril on välja ehitatud 170 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda. Ülemiste City on koduks ligi 400-le ettevõttele ning töö-, õpi- ja elukeskkond 18 000-le inimesele.

Bigbank: Turud on edasiste intressilangetuste osas kõhklevad, analüütikud mitte

09.06.2025

BigbankEuroopa Keskpank otsustas täna langetada järjekordselt hoiuse intressi, mis mõjutab omakorda euribori, millega kõik Eesti laenuvõtjad seotud on. Intressi langetati 0,25 protsendipunkti ja tänasest on see 2%. Tegemist on oodatud otsusega.

Huvitav on seekordse langetamise juures see, et kuue kuu euribor on jätkuvalt üle 2% – varasematel perioodidel on turud oodanud jätkuvaid langetusi ja euribor on juba enne otsuse tegemist olnud allpool eeldatavat uut hoiuste baasintressi. Näiteks kui eelmine kord eeldati, et keskpanga intress langeb 2,25 protsendini, siis euribor oli juba päev varem 2,2%.

Kui olukord stabiliseerub ja uusi langetusi enam ei oodata, siis on loogiline, et pankade vaheliste laenude intress on kõrgem kui hoiuse intress, mida keskpank maksab selle eest, et suured kommertspangad oma raha keskpangas hoiaksid. Kui hoiuse intress on kõrgem kui laenuintress, millega pangad üksteisele laenavad (euribor), siis on ju kasulikum raha hoida pigem keskpangas, kui et seda teistele pankadele laenata. Hoiuste intress on euriborist reeglina kõrgem siis kui eeldatakse, et peatselt keskpank seda uuesti langetab. Hetkel turud nagu usuksid, et niipea uut langetust ei tule.

Paljud analüütikud arvavad vastupidi, et vähemasti üks keskpanga intressi langetus tuleb sellel aastal veel, võib olla ka teine. See tähendab, et euribor oleks aasta lõpuks kuskil 1,5-1,7% vahel. Kuna inflatsiooni tase on jõudnud tänaseks keskpanga sihttasemeni (2%), siis nagu ei peaks enam intresse langetama.

Teisalt on Euroopa majandus tänu kõrgetele energiahindadele päris tõsiste struktuursete probleemide ees, lisaks mõjutavad majanduskasvu negatiivselt võimalikud USA tollid. Selleks, et majandust turgutada oleks hädasti neid intresside langetusi vaja. Pall on Euroopa Keskpanga käes. Järgmine otsustamise koht on 24. juulil ning sealt edasi 11. septembril.

Luminor: aasta lõpuks võib euribor olla 1,8%

09.06.2025

Luminor BankEuroopa Keskpank on käesoleval aastal korduvalt langetanud intressimäärasid ning sellele on kiiresti järgnenud ka rahaturu intressid. 3 kuu euribor on juba mitu päeva püsinud alla 2% ning lähiajal on oodata, et ka 6 kuu euribor langeb alla selle taseme.

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla selgitas, et kuigi euribor on langemas, ei oodata rahaturul järsku või ulatuslikku langust. „Pigem usutakse, et määrad jäävad lähikuudel stabiilseks. 6 kuu euribor on tavaliselt veidi kõrgem kui 3 kuu euribor, sest pikema laenu puhul arvestatakse rohkem tulevikuga seotud ebakindlust. Ajalooliselt on see vahe olnud umbes 0,1 protsendipunkti ning juuni alguses oli see 0,09. See näitab, et turg ei ennusta intressikeskkonnas lähikuudel suuri muutusi,“ märkis ta.

„Samas võivad majandusnäitajad turuootusi muuta. Kui vaadata viimaseid arenguid, siis võib tõenäoliseks pidada, et 3 kuu euribor langeb lähiajal veelgi. Üks põhjus on Euroopa Keskpanga oluliselt allapoole korrigeeritud inflatsiooniprognoos,“ lisas Uusküla.

Kodulaenu intresside langus on toonud märgatava leevenduse laenuvõtjatele. Kui euribor oli 2023. aasta oktoobris oma tipus ehk 4,143%, oleks laenu kuumakse Luminori tänavust keskmist kodulaenu arvestades olnud enam kui 200 eurot kõrgem kui praegu. Nüüd on euribor taas 2% juures, nagu viimati 2022. aastal.

Just intressilanguse toel on suurenenud ka laenusummad. Võrreldes euribori kiire kasvu aega ja tänavust aastat on keskmine kodulaenu summa kasvanud enam kui 20 000 euro võrra. „Väiksem igakuine makse võimaldab laenuvõtjal saada suuremat laenu. Kuna kinnisvarahinnad on jäänud stabiilseks, tähendab see võimalust soetada suurem või kvaliteetsem kodu,“ tõi Luminori peaökonomist välja.

Kuigi rahaturg ei oota lühiajaliselt suuri muutusi, võivad mõõdukas inflatsioon ja Euroopa Keskpanga senine suund tuua kaasa intressimäärade mõningase edasise languse. „Kui inflatsioon püsib järgmise pooleteise aasta jooksul eesmärgist madalamal, võib intressimäärade langus jätkuda nii sel kui ka järgmisel aastal. 6 kuu euribor võiks 2025. aasta lõpuks langeda umbes 1,8%-ni,“ prognoosis Uusküla.

Luminori peaökonomisti sõnul on edasine suund aga ebaselge ning just seetõttu püsivad pikema tähtajaga intressimäärad kõrgemal, peegeldades määramatust ja sellega seotud riskipreemiat.

Eesti Pank: Maikuist hinnatõusu toitis teenuste ja toiduainete kallinemine

09.06.2025

Tarbijahindade aastakasv ulatus statistikaameti teatel mais 4,5%ni. Hinnakasvu hoidis üleval teenuste ja toiduainete kallinemine, kuid energiahinnad olid märksa odavamad kui mullu.

Energiahindade hulgas olid transpordikütused mais 11,4% odavamad kui eelmisel aastal, sest toornafta hind on sellel aastal odavnenud veerandi võrra. Elektri turuhinnad on tänavu kuude arvestuses olnud väga heitlikud. Veebruaris ulatusid need 150 euroni MWh eest, kuid langesid järgmistel kuudel tagasi 70 euro lähedusse. Ka juuni alguses on elektri turuhind viimaste aastate võrdluses olnud suhteliselt odav, jäädes 56 EUR MWh juurde.

Toiduainete hinnatõus on samas tänavu järjest kiirenenud ja jõudis mais 7,1%ni. Uue tegurina on viimastel kuudel hoogustunud puuviljade ja lihatoodete kallinemine. Pikemaajalise trendina on jätkunud piimatoodete, sealhulgas või hinnatõus, sest toorpiima hind oli aprillis 23% kõrgem kui aasta varem. Mahlade jaehinnad odavnesid mais üle pika aja – ilmselt seetõttu, et apelsinimahla hinnad on maailmaturul järsult langenud. Kohvi hind maailmaturul alles otsib suunda ja kuigi hinnatase on juba madalam kui aasta alguses, kajastub see jaehindades viivitusega.

Teenuste hinnatõus ulatus mais aastavõrdluses 10% lähedusse. Suur osa teenuste kallinemisest (4,4 pp) tulenes administratiivsetest hinnatõusudest, s.h automaksu jõustumisest jaanuaris ja meditsiiniteenuste kallinemisest aprillis, mille taga olid tõstetud haiglatasud ja erakorralise arstiabi hind. Erasektoris on hooajalise nõudluse tõttu kiiresti kallinemas vabaajateenuste hinnad, eelkõige puhkusereisid ja hotellimajutus (vastavalt 20% ja 12%).

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks tõusis mais võrreldes aprilliga 0,1%

06.06.2025

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga 0,1% ning 2024. aasta sama kuuga võrreldes 4,5%. Eelmise aasta maiga võrreldes olid kaubad 1,9% ja teenused 8,8% kallimad.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul jäi tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga peaaegu samale tasemele, kuid aastases võrdluses tõusis 4,5%. „Võrreldes mulluse maiga mõjutasid indeksit enim 7,1% kallinenud toidukaubad. Transpordi 6,2% hinnatõus on seotud peamiselt aasta alguses kehtima hakanud automaksuga ning reisijateveo hindadega. Aprillis kehtima hakanud uued tervishoiuteenuste hinnakirjad, näiteks eriarstiabi visiiditasu tõus, avaldasid samuti aastases võrdluses mõju (9,9%). Odavnenud on vaid riided ja jalatsid (4,5%),“ rääkis Veski.

Võrreldes aprilliga mõjutasid mai indeksit kõige rohkem toidu ja mittealkohoolsete jookide 0,6% ning toitlustuse ja majutuse 2,1% hinnatõus. Teisalt avaldasid mõju 1% odavnenud transpordikulud – peamiselt mootorikütuse ja õlide 2,3% ning reisijateveo 2,4% hinnalangus.

Toidukaubad kallinesid mais võrreldes aprilliga kokku 0,6%. Toidu hinnatõusu panustasid enim piima ja piimatoodete (1,5%), šokolaadi (10,5%) ning kohvi (7,7%) kallinemine. Vastupidist mõju avaldasid köögivilja (0,9%), leivatoodete (1,7%) ning linnuliha (2,7%) hinnalangus.

Bensiin oli mais võrreldes aprilliga 1,8% ja diislikütus 3,6% odavam.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, mai 2025

Kaubagrupp

aprill 2025 – 
mai 2025, %

mai 2024 –
mai 2025, %

KOKKU

0,1

4,5

Toit ja mittealkohoolsed joogid

0,6

7,1

Alkohoolsed joogid ja tubakas

0,1

3,2

Riietus ja jalatsid

-0,2

-4,5

Eluase

-0,2

2,1

Majapidamine

-0,1

1,6

Tervishoid

0,1

9,9

Transport

-1

6,2

Side

-1,1

1,6

Vaba aeg

0,4

4,9

Haridus ja lasteasutused

0

2,5

Söömine väljaspool kodu, majutus

2,1

4,9

Mitmesugused kaubad ja teenused

0,3

5,9

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Bigbank: Tööstustoodangu veab kasvule kasvav eksport

06.06.2025

BigbankTäna Statistikaameti poolt avaldatud tööstussektori aprillikuu statistika näitab, et varasematel kuudel alanud kasv jätkus ka aprillis. Aprillis kasvas tööstuse kogutoodang 4%. Oluline on vaadata ka kui palju sellest toodangust müüdi ja palju jäi lattu ning palju muutus eksport. Müük kasvas eelmise aasta aprilliga võrreldes 4,7% ja eksport kasvas 1%. Kokku kasvas nelja esimese kuuga töötleva tööstuse kogumüük 5,7% ning eksport 5,6% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Minnes kitsamalt sektori tasemel, siis nelja kuuga on müügimahtusid kasvatanud kõige rohkem elektriseadmete tootmine (+31%), piimatoodete tootmine (+7,3%), puidutöötlemine (+6,4%) ja mööblitootmine (+6,4%), kui vaadata suuremaid sektoreid. Kõik need kasvud näitavad müügiks läinud toomismahtude muutust.

Müügi langused on kõige suuremad olnud nelja kuu vaates mootorsõidukite ning haagiste tootmises (-14,1%), lihatööstuses (-0,2%), keemiatööstuses (-3,2%) ning elektroonika ning optikaseadmete tootmises (-1,4%). Langus oli ka puhastatud naftatoodete tootmises (-13,8%).

Kui vaatame veel nelja esimese kuu eksporti erinevates tööstusharudes, siis suurematest harudest on hästi läinud toiduainete tööstusel (kasv 6,9%, sh piimatööstuses +12,5%), puidutööstusel (+13,1%), metallitoodete tootmisel (+9%), mööblitööstuses (+7,1%) ning elektriseadmete tootmisel (+30,4%).

Arvud näitavad ilmekalt, et kasvunumbrid saavad tulla ainult siis kui suudetakse müüa välismaale ehk meie majanduse veab käima eksport. Seepärast tuleb ka murelikult jälgida USA presidendi otsuseid tariifide osas. Isegi kui USA osakaal meie ekspordis ei ole märkimisväärne, tooks üldine tollisõda kaasa riikide kapseldumise ning väliskaubanduse vähenemise, mis oleks Eesti sugusele väikesele avatud majandusele väga valus.

Tartu: Siuru detailplaneering läheb volikokku

06.06.2025

Linnavalitsus saatis täna linnavolikogule Siuru kultuurikeskuse detailplaneeringu kehtestamise eelnõu.

Uueturu tn 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu eesmärk on anda ehitusõigus kultuurikeskuse Siuru rajamiseks ning kujundada Uueturu, Küüni ja Poe tänava ning Emajõega piirnev ala kvaliteetseks ja inimsõbralikuks avalikuks ruumiks.

Detailplaneeringu koostamine on kestnud mitu aastat, alates selle algatamisest detsembris 2022. Esmalt koostati detailplaneeringu eskiislahendus ja keskkonnamõju strateegiline hindamine ning seejärel põhilahendus. Mõlemad lahendused olid avalikul väljapanekul, mille ajal esitati hulgaliselt ettepanekuid haljastuse, liikluse, asukoha, mänguväljaku, jõe-äärse lahenduse jmt kohta. Nii eskiisi kui ka põhilahenduse avalikustamise ajal toimus mitmeid avalikke arutelusid. Esitatud ettepanekute ja linnavalitsuse seisukohtade põhjal on planeeringulahendust korrigeeritud.

Abilinnapea Elo Kiiveti sõnul on muudatused eelkõige seotud avaliku ruumiga. „Näiteks sai Vabaduse puiestee turuhoone kõrval juurde bussitasku, täpsustati praeguse mänguväljaku ümberkolimist ja Emajõe veeni ulatuvat astmestikku. Kirja sai ka nõue, et kultuurikeskuse esimene korrus peab olema võimalikult avatud ja avalik igas küljes. Rõõmu tegi suur huvi ja aktiivne osalus aruteludes,“ lisas Kiivet.

Planeeringuala suurusega u 4,5 hektarit piirneb Poe, Küüni ja Uueturu tänava ning Emajõega. Detailplaneering näeb ette Uueturu tn 1 krundile ehitusõiguse kuni 10 666 m² ehitisealuse pinna ja 58,14 m absoluutkõrgusega hoone rajamiseks.

Planeeringu koostamisel lähtuti 2023. aastal toimunud kultuurikeskuse rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võidutööst „Paabel“ (3+1 arhitektid ja Kino maastikuarhitektid).

Kooskõlas üldplaneeringuga on pool Uueturu tn 1 krundist määratud haljasala ja vaba aja veetmise ala maaks ning kuni 50% võib olla hoonestatud. Pargi pindala vähenemist tuleb kompenseerida olemasoleva kõvakattega ala vähendamisega piirkonnas, pargi kui ökosüsteemi toimimise olulise parandamisega ja mitmesuguste rohelahenduste kasutamisega hoone projekteerimisel. Täiendavat haljastust on planeeritud nii Vabaduse puiesteele kui ka Uueturu tänavale.

Olemasolev mänguväljak on planeeritud ümber tõsta kaubamaja ja Vanemuise vahele Uueturu parki ning uus mänguväljak rajada kultuurikeskuse kõrvale, seega saab lähiala ühe mänguväljaku võrra rikkamaks.

Planeeritud on muuta liikluskorraldust ja vähendada Vabaduse pst sõiduradasid, et parandada jalakäijate ja jalgratturite liikumisvõimalusi. Vabaduse puiestee kavandatakse tänavana, kus on kõnniteed, rattateed ja kahesuunaline rahustatud liiklusega sõidutee (üks sõidurada kummaski suunas). Poe tänav on planeeritud jalakäija ja jalgratturi eelistusega jagatud tänavaruumi alana, kus on tagatud ka autodega juurdepääsud Poe tänava kruntidele.

Uueturu tänavale on planeeritud valdavalt jalakäijate ja ratturite ala. Kultuurikeskuse ja kaubamaja teenindamiseks on planeeritud sõidukitele ühine ramp. Kui kaubamaja saab ühenduse rambi kaudu, siis praegustest sisse- ja väljapääsudest säilib kaubalaadimisala ja väljapääs parklast ning suletakse sissepääs Uueturu tänavalt, eesmärgiga tagada jalakäijate turvaline liikumine.

Rattaparklad on kavandatud võimalikult kultuurikeskuse sissepääsude lähedusse ja hoone mahtu.

Autode parkimine on kavandatud kultuurikeskuse maa-alusele korrusele (kuni 219 parkimiskohta). Turuhoone ees parkimine säilib, kuid parkimislahendus muutub, kuna luuakse jalakäijatele mugav ja turvaline otsetee jõeni. Vabaduse puiesteel olevate parkimiskohtade asemel kavandatakse kohad kultuurikeskuse parklasse.

Emajõe-äärsele alale annab detailplaneering võimaluse nii olemasolevate kohvikute säilimiseks kui ka uute toitlustuskohtade rajamiseks. Emajõe kaldaalale saab rajada veepiirini langeva trepistiku, samas võib ka praeguse kaldakindlustuse säilitada.

Detailplaneering vastab üldplaneeringule ja arvestatud on keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemustega.

KV.EE: Korteripakkumine suureneb hooajalistel põhjustel

06.06.2025

Tallinna korterite müügipakkumine on asunud mõõdukalt hoogsalt kasvama. Korterite müügipakkumise suurenemine on hooajaline igakevadine nähtus ja kinnisvaraturule probleeme ei tekita, sest tehingute arv on suur, analüüsis korterituru arenguid kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

Kinnisvaraportaali KV.EE vahendusel otsiti 05.2025 ostjat 6090 Tallinna korterile. Pakkumine on 10% suurem kui jaanuaris.

„Kevad on iga-aastaselt elamispindade turu elavnemise periood. Seega on müügipakkumise suurenemine hooajaline nähtus, milles tonti näha ei tohiks. Pakkumiste maht ei ole siiski väike. 6090 korteri müügipakkumist Tallinnas on 15-20% rohkem kui viimaste aastate keskmine,“ avaldas Tarvo Teslon numbrid.

Korterite tehinguturg on samuti aktiivne. 2023. aasta ja 2024. aasta esimese poole vaikelu järel on korterite ostu-müügitehingute arv olnud mõõdukalt suur – alates 07.2024 on Tallinnas korteritehinguid igakuiselt tehtud üle ajaloolise keskmise.

„Kõrgemapoolne korterite müügipakkumine võiks tekitada hinnasurvet ja probleeme madala aktiivsusega korterituru puhul. Tehingute arv on aga väga hea. Nii on korterite müügipakkumine ja tehingute arv omavahel üsna heas ja mõistlikus tasakaalus,“ andis Tarvo Teslon hinnangu.

Tallinna korterite müügipakkumiste keskmine hind kinnisvaraportaalis KV.EE oli mais 3670 €/m². Seda on 3% rohkem kui aasta varem. Korterite müügipakkumiste keskmine hind on portaalis KV.EE on kasvu kiirendanud käesoleva 2025. a jooksul.

„Kõrge tehingute arv näitab, et korteriostjad aktsepteerivad hetkel kehtivat hinnataset. Seega ei ole hinnalanguse prognoosimine asjakohane ennustus. Korterihindadelt olulist kiiret tõusu ei tohiks samuti oodata. Pakkumisi on palju ja valikuvõimalus ostjate jaoks on lai, müüjate pakutavad allahindlused ja soodustused on tehinguni jõudmise juures olulisel kohal. Samuti ei kinnita visalt paigal püsivad tehinguhinnad, et korterihinnad peaksid kosuma. Kõige tõenäolisem ootus eeloleva aasta osas on senise mõõduka ja palgakasvule alla jääva tempoga kinnisvara kallinemine,“ järeldas Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

Eesti Pank: Euroopa Keskpank tegi majanduse toetamiseks veel ühe intressikärpe

06.06.2025

Otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus langetada keskpanga intressimäärasid veel 0,25% võrra. Madalamad intressimäärad pakuvad majandusele tuge olukorras, kus kaubanduspoliitikaga seotud segaduse tõttu valitseb lähituleviku väljavaate suhtes tavapärasest suurem teadmatus.

Võib öelda, et Euroopa Keskpanga 2% inflatsioonieesmärk on sisuliselt saavutatud. Maikuine hinnatõus euroalal oli 1,9% ning hinnatõusu kiirenemist ei ole ette näha ka lähemas tulevikus. Inflatsiooni raugemisele viimastel kuudel on kaasa aidanud naftahinna langus ja euro tugevnemine. Samuti on oodatav majanduskasv järgmisel paaril aastal tõenäoliselt üsna mõõdukas, mis tähendab, et majanduskeskkonna kuumenemisega kaasnevat võimalikku survet hinnatõusuks liialt karta pole põhjust. Ettevaates on siiski tähtis, et ka euroala sisemaine hinnasurve jätkaks vähenemist, sest näiteks teenuste hinnad kasvasid jätkuvalt üle 3%.

Euroalal tervikuna ulatus esimese kvartali majanduskasv aastavõrdluses 1,2%ni ning kujunes seega kiiremaks, kui Euroopa Keskpank ja teised prognoosijad keskmiselt ootasid. Sellest ei saa aga liiga kaugeleulatuvaid järeldusi teha, kuna tõsisemad pinged rahvusvahelises kaubanduses lahvatasid teatavasti aprilli alguses. Lisaks suurendasid mitmed ettevõtted nii Euroopas kui ka USAs tõenäoliselt kõrgemate tollimaksude ootuses aasta esimestel kuudel oma varusid ning see andis esimese kvartali kasvule lisahoogu. Täiendavad USA tollimaksud oma kaubanduspartneritele ja samuti teadmatus, milliseks rahvusvahelise kaubanduse reeglid lähiaastatel kujunevad on peamine põhjus, miks Euroopa Keskpank hindas oma värskes majandusprognoosis nõrgemaks nii globaalse majanduskasvu kui ka euroala ekspordi väljavaate. Euroala majandus on siiski mõõduka taastumise kursil ja selleks aastaks oodatav 0,9% suurune majanduskasv eeldatavasti järgmisel kahel aastal pisut kiireneb.

Mille arvelt Euroopa Keskpank majanduse kosumise ruumi näeb? Eriti nüüd, mil ekspordi väljavaade on seoses kaubandussõjaga muutunud keerulisemaks, jääb kasvu toetama tarbimiskulutuste suurenemine. Selle eeldamine on loogiline tänu inimeste sissetulekute jätkuvale kasvule. Samal ajal on juba näha ka märke tugevnenud optimismist tööstussektoris. See viitab võimalusele investeeringute kasvuks, kuna viimaste aastate keerulisemates majandusoludes on ettevõtete investeeringud olnud selgelt madalseisus.

Euroopa Keskpanga uut prognoosi kokku võttes paistab aga eelkõige silma ootus, et hinnatõus aeglustub. Tarbijahindade kasvutempo on võrreldes märtsiprognoosiga hinnatud 0,3% võrra aeglasemaks nii sel kui ka järgmisel aastal (inflatsiooniprognoos vastavalt 2,0% 2025. a. ja 1,6% 2026. a.). Peamised hinnatõusu pidurdavad tegurid on varasemalt oodatuga võrreldes madalamad energiahinnad ning euro tugevnenud kurss.

Majanduse käekäigu prognoosimine on alati üsna tänamatu töö. Erinevaid majandust mõjutavaid šokke ja üllatusi juhtub pidevalt ning eks majandusprognoosi eesmärk ongi kirjeldada tõenäolisi suundumusi parasjagu teada oleva informatsiooni pinnalt. Praegu on aga teadmatust, et mitte öelda segadust, tavapärasest veelgi rohkem. Väliskaubanduse panus euroala majandusse on äärmiselt tähtis ning ebaselgus kaubandussuhteid mõjutavate tollimaksude ja muude reeglite tuleviku suhtes teeb prognoosimise eriti keeruliseks.

Koos kõige tõenäolisemaks peetud majandusstsenaariumiga avaldas Euroopa Keskpank seekord ka kaks alternatiivset stsenaariumit, mis lähtuvad erinevatest võimalikest tulemustest kaubandusläbirääkimistel USAga. Positiivsema stsenaariumi järgi kaotaksid USA ja Euroopa Liit teineteise kaupadele kõik vastastikused tollimaksud. Negatiivse stsenaariumi järgi kehtestatakse Euroopa Liidu toodetele USA turul 20% tollimaks ning Euroopa Liit vastaks omalt poolt samaga. Kummalgi juhul ei oleks kirjeldatud eelduseid kasutades tagajärjeks liigkiire hinnatõus. Aga kindlasti võib minna ka teisiti. Kõrged tollimaksud kujutavad endast raputust tarneahelatele ning kogemus näitab, et tõrked tarneahelates võivad kaupade hindu kergitada. Samuti olukorras, kus energiahinnad on kukkunud suhteliselt madalale on pigem tõenäoline, et järgmised üllatused energiaturult toovad taaskord kaasa pigem kõrgemad kui madalamad hinnad. Euroala majandusele ja seeläbi ka hinnatõusule võib tulla täiendavat hoogu ka valitsuste kasvavatest kulutustest riigikaitsele ja täiendavatest taristuinvesteeringutest.

Nagu oleme Eesti Panga kommentaarides varemgi öelnud, võidab Eesti majandus tänu valdavalt ujuva intressimääraga laenulepingutele intressimäärade langusest vahetumalt kui enamik euroala riike. Samuti on mõistagi ka meie huvides euroala majanduse jõudmine võimalikult tugevatele alustele. Üldiselt on aga minu arvates tähelepanuväärne, et sõltumata kaubandusreegleid puudutavast ulatuslikust segadusest on euroala majandus üsna hästi vastu pidanud ning leidub piisavalt ka tuleviku suhtes optimismi sisendavaid näitajaid.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Valitsus toetab suurte tööstusalade kiiremat arengut, et tuua Eestisse rohkem investeeringuid

06.06.2025

Valitsus otsustas kiirendada suurte tööstusalade arendamist, et tuua Eestisse rohkem investeeringuid ja muuta meie ettevõtluskeskkond atraktiivsemaks. Strateegiliselt tähtsateks loetakse edaspidi vähemalt 30-hektarilised tööstusalad, mille puhul juba hinnatud looduskaitselisi piiranguid uuesti ei hinnata. Samuti analüüsitakse tööstusalade taristu arendamise võimalusi.

Järgmisest aastast lüheneb suurematel tööstusaladel planeeringuteks kuluv aeg kuni kolme aasta võrra ning ettevõtetele luuakse kaardikiht Maa- ja Ruumiameti (MaRu) geoportaalis, kust investorid leiavad info sobivate tööstusalade, elektriühenduste, teede ja muu infrastruktuuri kohta. Lisaks töötatakse välja kontseptsioon tööstusalade infrastruktuuri edasiseks arenduseks.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul jõuame juba aasta lõpuks olukorda, kus sobivad tööstusalad on kaardistatud ning tehtud investorile leitavaks MaRu loodava kaardilaheduse kaudu.

„Nii saab investor hakata kohe tööstuse rajamiseks ehitusluba taotlema. Kõik eelnevad toimingud, kooskõlastused ja uuringud on ettevõtja eest ära tehtud. Lisaks toovad eelisarendatud alad suurema selguse ka kogukondadele, kuna on teada, millistesse piirkondadesse uusi tööstusi kavandatakse. Kui tahame kõrgemaid palku, suuremat jõukust, regionaalset arengut, siis meil on vaja juurde kõrgemat lisandväärtust loovaid tööstusi. Selleni jõudmiseks on vaja ettevõtjale ja kogukondadele selgust, kuhu, mida ja kui kiiresti rajada saab,“ selgitas minister.

Praeguseks on Eestis kaardistatud 28 vähemalt 30-hektarilist tööstusala. Enamikul neist – kokku 25 – on juba detailplaneering kehtestatud või see on ettevalmistamisel. Tüüpiliselt vajab üks tootmisettevõte umbes 5 hektarit maad, seega on potentsiaali uute investeeringute vastuvõtmiseks märkimisväärselt.

Et muuta vajalik info investoritele paremini kättesaadavaks, valmib sügiseks uus kaardilahendus Maa- ja Ruumiandmete infosüsteemis. Selle kaudu saab ettevõtja valida sobiva tööstusala vastavalt oma vajadustele, näiteks elektrivõimsuse, tööjõu olemasolu või rongiühenduse põhjal. Kaardilahendus lisatakse olemasolevasse MaRu geoportaali, nii et mahukaid IT-arendusi see kaasa ei too.

Lisaks analüüsitakse võimalusi piirkondlike investeeringute agentuuride loomiseks, mille ülesanne oleks tööstusalade arendamine, investorite leidmine ja tootmismaa müük. Samuti võiksid sellised agentuurid saada õiguse maad hallata ja kasutada alustamiseks vajalikku kapitali. Nii toimib juba praegu Ida-Viru Investeeringute Agentuur, mis on aidanud tuua piirkonda kümneid ettevõtteid ning luua üle tuhande töökoha.

Arco Vara: Arco Vara ASi aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused

06.06.2025

Arco Vara05.06.2025 toimunud Arco Vara AS-i aktsionäride korraline üldkoosolek võttis vastu järgmised otsused:

  1. Kinnitada Arco Vara AS-i 2024. aasta majandusaasta aruanne.
  2. Katta 31.12.2024 lõppenud majandusaasta puhaskahjum summas 624 tuhat eurot jaotamata kasumi arvelt; ja maksta dividendi 0,02 eurot aktsia kohta. Dividend makstakse välja 0,02 eurot aktsia kohta makstakse aktsionäridele 12.11.2025 ülekandega aktsionäri pangaarvele. Aktsionäride, kellel on õigus saada vastavat dividendi, nimekiri (record date) fikseeritakse seisuga 05.11.2025.
  3. Kinnitada Arco Vara AS-i juhatuse tasustamispõhimõtted vastavalt üldkoosoleku materjalide hulgas olevatele ja aktsionäridele kättesaadavaks tehtud juhatuse tasustamispõhimõtetele.
  4. Kinnitada nõukogu liikmete Steven Yaroslav Goreliku, Kert Keskpaiga, Hillar-Peeter Luitsalu, Allar Niinepuu ja Tarmo Silda volitused nende volituste lõppemise seisuga kuni käesoleva aktsionäride üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseni; ja pikendada aktsionäride käesoleva üldkoosoleku otsuse tegemise päevast viie (5) aasta võrra järgmiste isikute ametiaega nõukogu liikmena:
    1. Steven Yaroslav Gorelik;
    2. Kert Keskpaik;
    3. Hillar-Peeter Luitsalu;
    4. Allar Niinepuu; ja
    5. Tarmo Sild.
  5. Kinnitada nõukogu esimehe ametikoha tasuks 5000 eurot kuus (neto); ja kinnitada nõukogu lihtliikmete tasuks 500 eurot (neto) iga nõukogu koosoleku kohta.
  6. Muuta Arco Vara AS-i põhikirja punkti 2.1 ja võtta kasutusele järgmine redaktsioon: “Seltsi aktsiakapitali miinimumsuurus on 5 000 000 eurot ja maksimaalsuurus on 20 000 000 eurot.“
  7. Suurendada Arco Vara AS-i aktsiakapitali järgmiselt:
    1. lasta välja 6 980 000 uut lihtaktsiat nimiväärtusega 0,7 eurot ühe aktsia kohta. Uued lihtaktsiad on samast klassist kõigi teiste Arco Vara AS-i aktsiatega.
    2. ühe uue aktsia väljalaskehind on 2,5 eurot, millest nimiväärtus on 0,7 eurot ja ülekurss 1,8 eurot.
    3. uus aktsiakapital on 12 157 856,90 eurot.
    4. uute aktsiate märkimise eesõigus jaguneb järgmiselt:
      1. Alarmo Kapital OÜ (registrikood 11716173): 2 100 000 aktsiat. Alarmo Kapital OÜ tasub uute märgitud aktsiate eest rahalise sissemaksega täies ulatuses, kokku 5 250 000 eurot;
      2. Luther Factory OÜ (registrikood 16151741): 3 309 999 aktsiat. Luther Factory OÜ tasub uute märgitud aktsiate eest täies ulatuses rahalise sissemaksega, kokku 8 274 997,50 eurot;
      3. Luther Factory Holding OÜ (registrikood 14806675): 1 570 001 aktsiat. Luther Factory Holding OÜ tasub uute märgitud aktsiate eest rahalise sissemaksega täies ulatuses, kokku 3 925 002,50 eurot.
    1. välistada olemasolevate aktsionäride märkimise eesõigus uute emiteeritud aktsiate osas, et võimaldada punktis (d) loetletud isikutel teha soovitud investeering Arco Vara aktsiatesse;
    2. juhatusel on õigus pikendada märkimisperioodi või tühistada aktsiad, mida märkimisperioodi jooksul ei märgitud, viieteistkümne (15) päeva jooksul pärast märkimisperioodi lõppu;
    3. senistel aktsionäridel ei teki uute aktsiatega seotud õigusi, sh äriseadustiku § 345 lõike 1 alusel märkimise eesõigust;
    4. uued aktsiad annavad õiguse saada dividende alates märkimisperioodi lõpust;
    5. ettevõte taotleb kõigi äsja emiteeritud aktsiate võtmist Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas kauplemisele ning aktsionärid volitavad ettevõtte nõukogu ja juhatust tegema kõik vajalikud toimingud ja sõlmima selleks kõik nõutavad lepingud. Uute aktsiate märkimise periood on neliteist (14) päeva alates aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest, kusjuures juhatusel on õigus märkimisperioodi lühendada, kui kõik aktsiad märgitakse enne tähtaega. Aktsiad loetakse märgituks rahalise sissemakse tasumisel AS Arco Vara arveldusarvele EE307700771000592876.

Arco Vara ASi dividendimakse ex-date

Arvestades, et dividende saama õigustatud aktsionäride nimekiri fikseeritakse järgmisel kuupäeval (record date):

  • 05.11.2025,

Arco Vara AS informeerib, et väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-date) on vastavalt:

  • 04.11.2025.

AV AGM EST 2025

Suur elurajoon saabki valmis, Uus-Järvekülas toimus viimase kuue maja sarikapidu

06.06.2025

InvegoEfTEN United Property Fundi ja Invego ühises enam kui 40 miljonit eurot maksma läinud Uus-Järveküla elurajoonis peeti viimase kuue maja sarikapidu ning 165 rida- ja paarismajakoduga arendus valmib lõplikult järgmise aasta alguses.

Invego juhi Kristjan-Thor Vähi sõnul on Uus-Järvekülas müüdud üle nelja viiendiku kodudest. “Suutsime mõne aasta eest väga hästi tabada inimeste tänaseid ootusi, mistõttu lisandus ka kinnisvaraturu paaril raskemal aastal Uus-Järvekülas uusi koduomanikke pidevalt. Ridamaja pakutav piisav ruumikus ja privaatsus ning rohelise ümbruskonnaga rahulik asukoht on paljude lastega perede jaoks peamised omadused, mida uuelt kodult oodatakse,” rääkis Vähi ja rõhutas veel tugevusi loetledes, et nii kauplused, koolid kui lasteaiad on jalutuskäigu kaugusel ja samas toimib ka sujuv ühendus Tallinna kesklinnaga.

Vähi sõnul on Uus-Järveküla elurajoon näide sellest, kuidas heade partnerite, tugeva visiooni ja pühendunud meeskonnaga saab luua tervikliku ja mõnusa elukeskkonna. “On näha, et Uus-Järveküla elanikele meeldib siin väga, sest suure müügitöö teevad tegelikult ära need, kes oma sõpru siia julgelt elama kutsuvad,” rääkis Vähi lisades, et muidugi on suureks plussiks ka juba Invego käekirjaks saanud terviklik väliala, kus on erinevas vanustes lastele ronimise ning mängimise alad ning mitmekülgsed võimalused sportimiseks ning vaba aja veetmiseks.

Kõik Uus-Järveküla A-energiaklassi kodud valmivad kvaliteetsetest materjalidest ja neile kehtib viieaastane ehitusgarantii, et värske omanik ei peaks oma investeeringu pärast muretsema ning saab end uues kodus mugavalt sisse seada. “Viimasel sarikapeol tahan ladusa ja kenasti graafikus püsinud koostöö eest eraldi tänada ehitusettevõtet NOBE,” kiitis Invego juht peamist koostööpartnerit.

Uus-Järveküla elurajooni arendab Invego ja projekti finantspartneriks on EfTEN Capitali kinnisvarafond EfTEN United Property Fund. Uus-Järveküla projekteeris PIN Arhitektid ja ehitustööde eest vastutab NOBE.

Invego on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10 aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on täna töös ligi 30 erinevat arendusprojekti. Invego on välja arendanud enam kui 150 000 m2 ning töös on veel 450 000m2 elukondlikku ja ärikinnisvara.

Tallinnas ja selle lähiümbruses kinnisvara arendavatest ettevõtetest on Invego müüdud uute kodude arvu poolest viimase viie aasta arvestuses teisel kohal 900 koduga. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla ja Keila Pargikodude elurajoonid. Ettevõte on rajanud ka üle 50 000 m2 äripinda.

Läti pealinnas arendab Invego elurajoone Vitolu Parks ja Mārupes Sirds, koos arenduspartner Reterraga Parka Kvartals, Skanstes Rezidences ja Miera Rezidences ning Riia vahetus läheduses ridamaju Vide Adaži arenduses.

Lõuna-Portugalis on arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga, mis on sobilikud nii aastaringseks elamiseks kui hooajaliseks kasutamiseks.

1 2 3 … 1,567 1,568 1,569