Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
 

Uus Maa: generatsioonide vahetus teeb kolme Tallinna linnaosa kodud üllatavalt soodsaks

Uus MaaEesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa analüüsijuhi Sten Renar Subatšjuse sõnul toimub Nõmme, Pirita-Viimsi ja Vanalinna majades põlvkonnavahetus, mis tõstab kinnisvarapakkumiste arvu ning leida võib väga soodsaid pakkumisi.

Sten Renar Subatšjuse kinnitusel on Nõmmel viimastel aastatel müügis stabiilselt sadakond eramut, mis on poole rohkem kui näiteks kolm-neli aastat tagasi. „Pea pooled Nõmme pakkumistest on enne 1980. aastat ehitatud majad. Lapsed kolivad välja, majad jäävad suureks ning samuti saadakse osa kinnisvara pärimisega ning toimub üldine generatsioonide vahetus. Tänapäeva noored ei soovi vana maja, mis nõuab tööd ja investeeringuid. Selle asemel pigem pannakse vara müüki ja ostetakse uusarendusse korter või äärelinna ridaelamu,“ nentis Subatšjus.

„Kuna Nõmmel on praegu müügis palju maju, siis on konkurents kõrge ja leida võib väga soodsaid pakkumisi – 200 000 euro ehk sisuliselt krundi hinnaga võib saada tegelikult hea asukoha ja potentsiaaliga maja. Hinda langetavad ka ebaseaduslikud juurdeehitused ja ebakorrektne dokumentatsioon – kes nende puudustega viitsib tegeleda, siis võib risk end õigustada, sest hind on sellevõrra atraktiivsem,“ lisas Uus Maa analüütik.

Sten Renar Subatšjuse sõnul on sarnane seis ka Pirita ja pealina lähivaldadest Viimsi majade turul, kus 90ndatel ja 2000ndatel sündinud lastega perede kodud hakkavad tühjaks ja suureks jääma ning need pannakse nüüd müüki. „Viimsis on praegu müügis ligi 200 ning Pirital sadakond maja, mis on samuti keskmisest enam ning tingimisruumi jagub,“ lisas Subatšjus.

Kolmas Tallinna linnaosa Pirita ja Nõmme kõrval, kus toimub juba pikemat aega tugev põlvkonnavahetus, on Vanalinn. „Praegu tehaksegi Vanalinnas tehinguid valdavalt kuni miljon maksvate luksuskorteritega, mida ostetakse endale elamiseks ning teine ostjate grupp on Airbnb-investorid, kes otsivad võimalikult soodsat pinda. Nende plaan on tihti suurte korterite planeeringuid veidi muuta, näiteks kolmetoalised neljaseks teha, et kasumlikkust maksimeerida. Sellised ostjad kasutavad turuolukorda ära ning suruvad hindasid veelgi alla. Kahjuks trendi jätkudes jääbki Vanalinn pigem turistidele ning juba praegu on üle poole korteritest kasutusel lühiajaliseks üüriks,“ rääkis Subatšjus.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Harku valla korterituru detailne ülevaade 08.2025

Tõnu ToomparkHarku valla kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Harku elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

  • korterituru tehingud ja hinnad;
  • korterite tehingute toalisus ja vanus;
  • uusarenduste pakkumine ja hinnad;
  • uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
  • uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
  • uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes;
  • üüriturg ja selle trendid.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Adaur Grupp OÜ: piirkonna detailanalüüs

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

KV.EE kinnisvara-podcast: kinnisvara kindlustamisest

KV.EE KinnisvarapodcastKV.EE kinnisvara-podcast’i 119. osa külaline on Veiko Sepp, IF Kindlustuse Balti varakindlustuse tooteosakonna juht. Saadet juhib kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Selles saates avame kindlustuse olemust, miks see on koduomanikule oluline ja millised on peamised riskid, mille vastu vara kindlustada. Veiko Sepp selgitab, mis on kindlustuse üldine printsiip ja kuidas see aitab ootamatute õnnetuste järgsete kuludega toime tulla.

Arutame kodu- ja varakindlustuse olulisemaid aspekte: hoone kindlustamine taastamisväärtusele, kodus olevate esemete kaitse ning kolmandatele isikutele tekkinud kahjusid kattev vastutuskindlustus. Puudutame ka kindlustuse erisusi üürileandjate ja üürnike vaatenurgast, kus üürnikud saavad kindlustada oma vara ning üürileandjad kaitset üürniku tahtlike tegude vastu.

Veiko Sepp jagab praktilisi nõuandeid kindlustuslepingu sõlmimisel ja hoiatab tüüpvigade eest, nagu kindlustuskatte liigne vähendamine või kõrvalhoonete kindlustamata jätmine. Saate lõpus toob Veiko Sepp välja, miks kindlustus on väärtus omaette, pakkudes turvatunnet ootamatuste puhul.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcastist.

Vaata saadet videona

Play

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile ⁠klienditugi@kv.ee⁠.

Telli podcast enda podcast’i äppis või pane laik ja jälgi ⁠KV.EE Facebook⁠’i lehte.

Vaata podcast’i videona ⁠KV.EE YouTube’i EE video⁠’i kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO  või ⁠Spotify lehelt⁠.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Bigbank: Tootjahinnaindeksi statistika juulis räägib meile nii häid kui ka halbu uudiseid

BigbankStatistikaameti poolt täna avaldatud tootjahinnaindeks langes juulis aasta võrdluses 2,2%. Tootjahinnad on need hinnad, millega ettevõtted oma toodangu maha müüvad. Tarbijahinnad erinevad tootjahindadest kaubandusliku juurdehindluse võrra. See juurdehindlus sisaldab mitte ainult kaubanduse poolt lisatud marginaali vaid kõikide vahelülide (vahendajate) marginaale mis on tootja ja lõpptarbija vahel.

Hea uudis on, et kõige rohkem mõjutas hinnalangust energiatootmine, kus tootjahind oli koguni 40% madalam kui eelmise aasta juulis. Taastuva energia tootmise väga kiire kasv on viinud elektri hinna alla, seda on sellel aastal kogenud kõik tarbijad, kellel on börsihinnast sõltuv elektripakett. Karta on, et kompenseerimaks elektri madalat hinda hakatakse tõstma kõikvõimalikke ülekandetasusid ja muid hinnakomponente, et energiatootjad siiski kasumisse jääksid, aga vähemasti suvel on tarbijad nautinud odavat elektrihinda.

Halb uudis on see, et toidutootjate 5,2% hinnatõus tähendab seda, et toiduainete hinnatõus jätkub ennaktempos (võrreldes üldise inflatsiooniga) ka lähikuudel, kuna ka kaubanduse kulud on tänu tõusnud maksudele kasvanud.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kuidas tõhusalt kontrollida ehitisi ja ehitamist? Koolitus kohalikele omavalitsustele ja kinnisvaraomanikele

Martina Proosa23.10.2025 toimub Kinnisvarakoolis koolitus „Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused ehitise ja ehitamise kontrollimiseks“, mille eesmärk on anda riikliku järelevalve tegemiseks vajalikud teadmised. Koolitus keskendub sellele, kuidas tagada ehitamise ja ehitiste vastavus seadusest tulenevatele nõuetele ning seeläbi ohutum elukeskkond.

Sihtrühmaks on kohalikud omavalitsused, riiklikud järelevalveorganid, kinnisvaraarendajad ja kinnisasja omanikud. Koolituse viib läbi ehitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa.

Koolitusel käsitletakse muuhulgas järgmisi teemasid:

  • millal ja kuidas algatada järelevalvemenetlus;
  • mida saab järelevalvemenetluses kontrollida;
  • kuidas õigesti ja tulemuslikult menetlust läbi viia;
  • millised on võimalused rikkuja korrale kutsumiseks ja ettekirjutuste vaidlustamiseks.

Koolitus “Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused ehitise ja ehitamise kontrollimiseks” toimub 23.10.2025 kell 10.00-15.15 MS Teamsi keskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Baltic Horizon: Teade Northern Horizon Capital ASi aktsiate müügilepingu allkirjastamise kohta

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS, Baltic Horizon Fondi valitseja, teatab käesolevaga, et fondivalitseja ainus aktsionär Northern Horizon A/S (registreeritud Taanis registrikoodiga 27599397) on allkirjastanud lepingu, millega müüb kõik oma 12 500 aktsiat Northern Horizon Capital AS-is.

19. augustil 2025 sõlmitud lepingu kohaselt antakse Baltic Horizon Fondi (“Fond”) valitseja Northern Horizon Capital AS-i omandiõigus üle investeerimisettevõtte Grinvest partneritele. Grinvesti kaudu on tehingu osapooled seotud ka Fondiga, olles selle suurim osakuomanik läbi oma Eesti tütarettevõtte. Grinvesti omanikeks on kolm Leedu kodanikku – Antanas Anskaitis, Antanas Danys ja Tomas Milašauskas. Antanas Anskaitis omandab 4 168 aktsiat, Antanas Danys 4 166 aktsiat ning Tomas Milašauskas 4 166 aktsiat.

Tehing viiakse lõpule kohe pärast vajalike regulatiivsete lubade saamist.

„Teatame täna kokkuleppest müüa meie osalus Northern Horizon Capital AS-is Grinvesti partneritele, keda me tunneme ja usaldame. Northern Horizoni jaoks on tegemist strateegilise otsusega, mis võimaldab keskenduda suuremalt meie põhitegevusele ja juhtrollile Põhjamaade sotsiaalse infrastruktuuri investeeringutes. Grinvestil on põhjalikud teadmised Balti ärikinnisvaraturust ning ettevõtte senist kogemust arvestades oleme kindlad nende võimes luua Baltic Horizon Fondi investoritele pikaajalist väärtust,“ kommenteeris Christoffer Abramson, Northern Horizon A/S grupi tegevjuht.

„Baltic Horizon Fond on viimase viie aasta jooksul seisnud silmitsi keeruliste väljakutsetega. Me võtame enda peale rolli rakendada oma teadmised, kapital ja energia Fondi uuteks arenguteks,“ ütles Antanas Anskaitis partnerite nimel. „Seetõttu ootame huviga aktiivset koostööd kõigi Fondi osapooltega kohe pärast tehingu lõppemist.“

Fondi ja selle varade juhtimine jätkub senisel kujul kuni tehingu lõpuleviimiseni – kogu tegevuse eest vastutab senine meeskond. Fondi juhtimismeeskonda planeeritud täiendused tehakse teatavaks pärast tehingu jõustumist.

Northern Horizon Capital AS annab teada, kui aktsiate müük on lõpule viidud.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

KV.EE: Elamispindade pakkumine ja hinnad jätkavad horisontaalsel rajal

Kinnisvaraportaal KV.EEEesti elamispindade keskmist pakkumiste hinda peegeldav KV.EE Indeks näitab augusti keskel 180,6 punkti. Elamispindade müügipakkumiste arvu indeksi näit on 79,2 punkti. Liigume igaval horisontaalsel rajal, kust lähivaates kiireid muutuseid ühes või teises suunas viimasel ajal toimunud pole ja lähitulevikult oodata ei ole.

Aastataguse ajaga võrreldes on KV.EE Indeks kerkinud 175,2 punkti pealt 3,1% ülespoole. Aastane kinnisvara kallinemine 5-…6-protsendilise nii inflatsiooni kui palgakasvu juures on ebaoluline muutus. Elamispindade müügipakkumine on aastaga 78,9 punktilt kasvanud 0,4%, mis on veel ebaolulisem liikumine.

Signaalid on vastuolulised

Elamispindade turu antavates signaalides on vastuolud. Ühest küljest on KV.EE Indeksi muutused, keskmised tehingute hinnad ja pakkumiste arv oluliste muutusteta. Teisalt näevad turuosalised lootusekiirt, et elamispindade turg hakkab taastuma.

Kolmandast küljest võetuna peab märkima, et elamispindade tehingute arv on mõõdukalt kõrgel tasemel juba üle aastase perioodi ja viimaste kuude-kvartalite jooksul aktiivsuses märgatavaid muutuseid aset leidnud ei ole.

Prognoosimine on lihtne

Üksluises ja igavas turus ei ole ennustamine liiga keeruline. Panus olemasolevate trendide jätkumisele on enamasti õige suund. Nii võiks oodata aeglast KV.EE Indeksi kerkimist, kus tempo jääb palgakasvule alla. Vastasel korral väheneb koduostjate ostujõud, mis neid tehingute tegemisest eemale peletaks.

Pakkumiste arv võiks püsida enam-vähem samal tasemel või mõnevõrra kerkida. Pakkumist võiks kasvatada aktiivne uute arendusprojektide turule toomine eriti Tallinnas-Harjumaal, mis laiendab koduostjate valikuvõimalust.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

2025-08-20_KV.EE-indeks

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Tallinn: Kehtestati kaitseväe Juhkentali linnaku detailplaneering

TallinnTallinna linnavalitsus kehtestas Kesklinnas asuva Filtri tee ja Masina tänava vahelise kvartaliosa detailplaneeringu. Tulenevalt Juhkentali linnaku riigikaitselisest otstarbest jääb ala suuresti avalikkusele suletuks.

Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippuse sõnul on uues julgeoleku olukorras oluline ka linnaehituslikult toetada kaitseväe töövõimet. „Kaitsevägi on ajaloolise Juhkentali suvemõisa territooriumil pikalt tegutsenud ning mõistetavalt muutuvad ajas ka nende vajadused ruumikasutuse osas. Planeeringuga on lähtuvalt kaitseväe vajadustest loodud võimalus koondada rohkemad riigikaitselised tegevused ühte kvartalisse. Linnaehitusliku terviku loomiseks on uushoonestus kavandatud haakumises alal asuvate mälestistega ning võimalikult palju säilitatud olemasolevast looduskeskkonnast.”

Planeering hõlmab 12,41 hektari suurust maa-ala ning on koostatud eesmärgiga muuta alal asuvate kinnistute piire ja maakasutuse sihtotstarvet. Planeeringuga on kavandatud kaks riigikaitse-, üks tootmis- ja kuus transpordimaa sihtotstarbega krunti. Samuti määratakse ehitusõigus kuni 19 viiekorruselise ning ühe ühekorruselise hoone ehitamiseks või rekonstrueerimiseks.

Detailplaneeringu põhieesmärk on korrastada kaitseministeeriumi ja kaitseväe valduses olevate kinnistute piire ning määrata ehitusõigused riigikaitseliste hoonete rajamiseks. Riigikaitse taristu koondamine ühte kvartalisse tagab suurema julgeoleku ning toimivad seosed ümbritsevate kvartalite ja tänavavõrguga. Planeeringuala asukoht Filtri tee ja Peterburi tee läheduses tagab väga hea ühenduse teiste ülelinnalise tähtsusega magistraaltänavatega nagu Tartu ja Pärnu maantee.

Uued hooned on kavandatud Filtri tee poolsesse ossa. Planeering arvestab, et domineerima jääks muinsuskaitse all olev endine Juhkentali sõjaväehospidali peahoone. Samuti säilitatakse alal asuv tiikide süsteem ja väärtuslik kõrghaljastus. Hoonestuse tänavaäärne joon on määratud endise sõjaväekasarmu järgi, luues Filtri tee äärde ühtlase tänavaseina.

Hoonete paigutus jätab vaatekoridorid, mis võimaldavad vaateid endisele sõjaväehospidali peahoonele. Samuti on uute hoonete pikkuse ja laiuse määramisel järgitud endise kasarmuhoone mõõte.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Statistikaamet: Juulis langes tööstustoodangu tootjahinnaindeks 2,2%

Statistikaamet / Statistics EstoniaTööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2025. aasta juulis võrreldes juuniga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta juuliga 2,2%.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuht Eveli Šokman ütles, et tootjahinnaindeksit mõjutas võrreldes mulluse juuliga enim hinnalangus elektrienergia ja kütteõlide tootmises.

„Vastupidist mõju avaldas puidutöötlemise ja puittoodete ning toiduainete tootmise hinnatõus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 1,1%, sealhulgas jätkus toiduainete tootmise hinnatõus, mis oli aastases võrdluses 5,2%,“ lisas Šokman.

Võrreldes juuniga mõjutas juulis tootjahinnaindeksit eelkõige hinnalangus elektrienergia, elektroonikaseadmete ja toiduainete tootmises. Veel mõjutas indeksit hinnatõus puittoodete ning tööstusmasinate ja -seadmete tootmises.

Ekspordihinnaindeks langes juulis võrreldes juuniga 0,6%. Kõige rohkem langesid hinnad elektrienergial, mäetööstuses ning paberil ja pabertoodetel. Enim tõusid puittoodete, kummi ja plasttoodete ning nahktoodete ja jalanõude hinnad. Võrreldes 2024. aasta juuliga langes ekspordihinnaindeks 0,4%.

Impordihinnaindeks langes juulis võrreldes juuniga 0,3%. Enim langesid hinnad elektrienergial, mäetööstuses ja põllumajandussaadustel. Kõige rohkem tõusid rõivaste, naftasaaduste ja mittemetalsetest mineraalidest toodete hinnad. Võrreldes eelmise aasta juuliga langes impordihinnaindeks 2,5%.

250821 Juulis langes tööstustoodangu tootjahinnaindeks 2,2%

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi ning ekspordi- ja impordihinnaindeksi andmeid kogub ning analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Baltic Horizon: Notice of signing a share purchase agreement in relation to Northern Horizon Capital AS shares

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS, the management company of Baltic Horizon Fund, hereby notifies that management company’s current sole shareholder Northern Horizon A/S (registered in Denmark under register number 27599397) has signed a contract to sell all its 12,500 shares in Northern Horizon Capital AS.

Under the contract concluded on 19 August 2025, the ownership of Northern Horizon Capital AS, the management company of Baltic Horizon Fund (“BHF”), is to transfer to the partners of a private investment company Grinvest, which through its Estonian subsidiary is currently also the largest investor in BHF. Grinvest is owned by three Lithuanian nationals – Antanas Anskaitis, Antanas Danys and Tomas Milašauskas. Antanas Anskaitis will acquire 4,168 shares, Antanas Danys will acquire 4,166 shares and Tomas Milašauskas will acquire 4,166 shares.

Transaction is to be completed immediately upon receipt of regulatory approvals.

‘Today, we are announcing the agreement to sell our shares in Northern Horizon Capital AS to the owners of Grinvest, who we trust and respect. For Northern Horizon, this is a strategic decision that allows stronger focus on our core operations and our leadership in Nordic social infrastructure investing. Grinvest has deep expertise in the commercial real estate market in the Baltics, and given their track-record we are confident of their ability to deliver long-term value for the Fund’s investors,’ commented Christoffer Abramson, Group CEO of Northern Horizon A/S.

‘BHF has faced a complex set of challenges over the last five years. We take this role upon ourselves in order to provide the expertise, capital and energy available to us for the turnaround of this fund,’ stated Antanas Anskaitis on behalf of the incoming owners.‘We therefore look forward to actively engaging with all stakeholders of BHF as soon as this transaction is completed.’

The management set-up of BHF and its properties continues uninterrupted until the transaction is closed, with the same team in charge of all operations. Anticipated additions to the fund management team will be deployed and communicated once effective.

Northern Horizon Capital AS will notify once the sale of shares has been completed.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Planeerimis- ja ehitusspetsialisti täiendõppeprogramm

KinnisvarakoolPlaneerimis- ja ehitusspetsialisti täiendõppeprogramm on mõeldud kõigile, kes soovivad täiendada teadmisi ehitamise ja planeerimise valdkonnas. Koolitused annavad põhjaliku ülevaate seadustikust, kohtulahenditest, dokumenteerimise nõuetest ning kasutusloa taotlemisest.

Programm sisaldab üheksat koolitust perioodil 16.09–05.11.2025, kokku 50 akadeemilist tundi. Osaleda saab nii klassiruumis (Tulika 19, Tallinn) kui ka veebis MS Teamsi kaudu.

Täiendõppeprogramm koosneb järgmistest koolitustest:

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Head Eesti taasiseseisvumispäeva!

taasiseseisvumispäev

taasiseseisvumispäev

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Swedbank: Kas osta laenuga kodu või üürida?

SwedbankEestis seisavad paljud koduostu kaaluvad inimesed silmitsi küsimusega: kas on mõistlikum osta kodu laenu abil või üürida?

2025. aasta suvel on mõlemal valikul oma eelised ja väljakutsed, mille hindamine sõltub isiklikest eesmärkidest, rahalistest võimalustest ja elustiilist.

Kodulaenu tasuvus ja laenutingimused

Käesoleva aasta suvel on kodulaenude intressimäärad Eestis võrreldes varasemate aastatega langenud. 6 kuu euribor augusti keskel tasemel 2,08% ning prognoosid näitavad, et euribor võiks langeda veel kuni 1,8% tasemele. Kodulaenu keskmine marginaal on tasemel 1,49%, mis tähendab, et laenu intressimäär keskmiselt ~3,5%. Rohkem infot leiad Swedbanki kodulehelt.

Oletame, et soovitakse osta 50 m² suurune korter Tallinnas, mille hind on 150 000 eurot. Kui laenusumma on 120 000 eurot ja laenuperiood 30 aastat, siis keskmine igakuine laenumakse oleks umbes 600–650 eurot, sõltuvalt intressimäära fikseerimise perioodist ja euribori kõikumisest.

Üürimise kulud ja paindlikkus

Tallinna korterite üürihinnad on piirkonniti erinevad. Näiteks 2025. aasta alguses oli Tallinna üürikorterite keskmine pakkumishind 14,7 €/m² . Seega, 50 m² suuruse korteri üür oleks umbes 735 eurot kuus.

Üürimise eelised:

  • Paindlikkus: Lihtne elukohta vahetada, mis sobib sageli noortele ja noortele peredele, teise linna või ajutiselt Eestisse elama asuvatele inimestele.
  • Madal alginvesteering: Ei ole vaja suurt sissemakset ega laenu võtta.
  • Muretu elamine: Kinnisvara hoolduse ja remondi eest vastutab enamasti üürileandja.

 

Omandi eelised ja pikaajaline tasuvus

  • Vara väärtuse tõus: Aja jooksul võib kinnisvara hind tõusta, andes omanikele kapitalikasvu.
  • Mugavus ja stabiilsus: Pikaajaline elukoht, mis võimaldab kodu kohandamist vastavalt oma soovidele.
  • Maksusoodustused: Mõnedel juhtudel võivad koduomanikud saada maksusoodustusi või toetusi.

 

Näidisarvutus: kas osta või üürida?

250819 Kas osta laenuga kodu või üürida

Omandamine võib olla pikaajaliselt soodsam, kuna igakuine makse on madalam ja vara väärtus võib tõusta. Kuid alginvesteering on suurem ning tuleb arvestada remondi- ja hoolduskuludega. Üürimine pakub suuremat paindlikkust ja madalamat alginvesteeringut, kuid pikaajaliselt võib osutuda kallimaks.

Lõplik otsus kodu ostmise või üürimise kasuks sõltub individuaalsetest eelistustest ja olukorrast. Kui plaanite elada samas kohas pikaajaliselt, on kodu ostmine sageli mõistlikum.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Uus Maa: Kuidas toimub hindamisprotsess?

Uus MaaKinnisvara hindamine on mitmeetapiline protses. Kuidas see toimub? Sellest räägib lähemalt Uus Maa kohtuekspertiiside ja hüvitusväärtuse juhtivhindaja Kerli Koha.

1. Kontakt hindajaga

Hindamisprotsessi alustamiseks peaks klient esmalt valima endale sobiva hindaja. Valiku tegemisel tuleks kindlasti lähtuda hindamise eesmärgist. Pangalaenu taotlemiseks tuleb valida pangaga kehtivat koostöölepingut omav kinnisvarabüroo ja kutsetunnistusega hindaja. Hindamisaruande kohtule esitamiseks on soovituslik pöörduda kinnisvara hindamise valdkonna registreeritud eraeksperdi poole. Võimalusel lähtuge valiku tegemisel soovitustest, kuid kindlasti pöörake tähelepanu ka hindaja suhtumisele: meeldiv suhtlus, kiire reageerimine teie päringule ja teie vajaduste kaardistamine on eeldused kvaliteetse hindamisteenuse osutamiseks.

2. Kliendi vajaduste kaardistamine

Kliendi vajaduste kaardistamine on hindamisprotsessi üks olulisemaid etappe. Hindamise eesmärk, vara ülevaatuse aeg, teenustasu ja ootused töö valmimise tähtaja osas – neile küsimustele peaks vastuse saama juba esmasel kontaktil hindajaga. Hea hindaja tunneb kohe huvi, mis eesmärgil hindamist vajatakse, ja leiab võimaluse registrist esmaste andmete ülevaatamiseks. On palju teadlikke kliente, kuid ka hulk inimesi, kes ei ole teadlikud avalikest registritest ja nende andmetest. Hindaja saab registriandmete ja kliendi esmase küsitlemise järel otsustada, kas vara võiks olla sobilik pangale laenutagatiseks või mitte. Näiteks võib hindaja tuvastada, et varale puudub avalikult kasutatavalt teelt ligipääs või on tehtud seadustamata ümberehitusi. Kui esmane info on registritest kontrollitud, siis saab juba anda hinnangu töö koostamise ajale ja soovitavale teenustasule.

3. Objekti ülevaatus

Hindajal on oluline teha isiklikult vara kohapeale ülevaatus. Tihiti soovitakse meile pakkuda enda või maakleri tehtud fotosid, kuid hindaja peab käima isiklikult objektil, veenduma ehitiste olemasolus ja seisukorras. Igal ülevaatusel peab võimaldama hindajale ligipääsu kõikidesse hoonetesse ja ruumidesse, sealhulgas keldrisse. Oluline on teada, et hindaja teeb kõikidest ehitistest ja maa-alast fotod – need lisatakse ainult hindamisaruandesse, mujal neid ei avalikustata. Mõistame, et kliendil ei pruugi olla võimalik tööajal objekti näitama tulla, seetõttu oleme ülevaatuse aja osas paindlikud.

4. Hindamisaruande koostamine

Vastavalt püstitatud lähteülesandele koostab hindaja tellitud hindamisaruande. Hindamisaruandeid on kolme liiki: eksperthinnang (40–70 lehekülge; hindamisaruande põhiliik, mis sobib esitamiseks igal eesmärgil), ekspertarvamus (5–10 lehekülge; hindamisaruande lühivorm, mis kindlasti ei sobi pangale ja kohtule esitamiseks) ja lisahinnang (20–30 lehekülge; hindamisaruanne, mis koostatakse arendatavale varale eksperthinnangu koostamisest ühe aasta jooksul). Oluline on teada, et hindamisaruande koostamisel lähtutakse Eesti vara hindamise standardisarjast EVS 875. Hindamiseks vajalikud andmed hangitakse vara ülevaatuselt ja algandmete esitajalt, lisaks Maa- ja Ruumiameti kaardirakendustest, riikliku ehitisregistri andmebaasist, rahvusarhiivist, kinnistusregistrit, kinnisvaraportaalidest, kohalike omavalitsuste kodulehekülgedelt, kinnisvarabüroo tehinguandmebaasist, kultuurimälestiste riiklikust registrist.

5. Digitaalselt allkirjastatud hindamisaruande esitamine kliendile

Valminud hindamisaruanne esitatakse digitaalselt allkirjastatuna PDF-formaadis konfidentsiaalselt ainult kliendile. Kliendi soovil saadetakse koostatud töö ka kolmandatele isikutele (pangahaldur, advokaat). Oluline on teada, et hindamisaruannet ega ühtki selle osa ei tohi ilma hindaja kirjaliku nõusolekuta avalikustada üheski dokumendis, kirjas ega avalduses, samuti mitte kirjastada. Juhul, kui seda soovitakse teha, tuleb see hindajaga enne kirjalikult kokku leppida.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Swedbank: Tallinna korterite järelturul käib aktiivne tegevus

SwedbankPealinna korterite taskukohasus jätkab paranemist tänu langevatele intressimääradele ning hinna-palga suhte paranemisele. Netopalga kasv on tänavu aeglustunud, kuid korterite hinnakasv jääb sellele alla. Nõudlus korteriturul on tugev ja väljastatud eluasemelaenude käive kasvab hoogsalt.

Taskukohasem järelturg meelitab ostjaid

Tallinna korterite järelturg püsis teises kvartalis aktiivne, mida toetas lisaks intressimäärade langusele ka taskukohasem hinnatase. Nõudlus uusarenduste järele on aga taastunud aeglasemas tempos. Kuigi uusarenduste broneeringuid oli teises kvartalis eelmise aasta keskmisega võrreldes rohkem, ei toimunud pealinnas siiski käibemaksu tõusu eel olulist aktiivsuse suurenemist. Sealjuures oli nõudlus uusarenduste järele teises kvartalis pandeemiaeelsete 2016.–2019. aastate keskmisega võrreldes oluliselt madalam ning müügis olevate uusarenduse korterite arv suurenes.

Korterid muutusid teises kvartalis taskukohasemaks

Korterite taskukohasus jätkas teises kvartalis paranemist tänu langevatele intressimääradele ning korterite hinna ja palga suhte paranemisele. Kuigi netopalga kasv on tänavu oluliselt aeglustunud, on see korterite hinnakasvust suurem. Swedbanki prognoosi järgi kasvas teises kvartalis Tallinna keskmine netopalk veidi üle 3% võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Järelturu korterite hinnad jäid mullusega võrreldes samale tasemele. See näitab, et kuigi nõudlus on märgatavalt suurenenud, on ka pakkumine olnud piisav. Arendajate kodulehtede statistika põhjal oli uusarenduste keskmine hind teises kvartalis 2% aastatagusest kõrgem.

Swedbanki hinnangul sai Tallinnas elav leibkond teises kvartalis keskmiselt* lubada endale järelturul kuni 74-ruutmeetrise korteri. Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes tähendab see koguni 14 ruutmeetrit rohkem. Viimati oli taskukohasus sellest parem 2022. aasta teises kvartalis, kui keskmiselt oli järelturul võimalik osta kuni 78-ruutmeetrine korter.

Arendajate pakkumishinda arvestades oli Tallinna leibkonnal teises kvartalis keskmiselt võimalik soetada ligi 42-ruutmeetrine korter uusarenduses. Võrdluseks, aasta tagasi samal ajal oli uusarenduses taskukohane alla 35-ruutmeetrine korter.

Intressimäärade langus aitab parandada korterite taskukohasust

Swedbanki prognoosi kohaselt kärbib Euroopa Keskpank intressimäärasid veel kahel korral enne kui praegune langustsükkel läbi saab, millega hoiustamise püsivõimaluse intressimäär jõuab 1,5 protsendini. Koos keskpanga intressimääraga liigub allapoole ka laenulepingute aluseks olev euribor. Tänu sellele jätkub korterite kättesaadavuse paranemine, mis toetab omakorda nõudlust. Nõudlus uusarenduste korterite järele on suurenenud oluliselt aeglasemas tempos võrreldes järelturuga, kuid laenutingimuste paranedes peaks ka ostjate huvi jätkuvalt kasvama.

Intressimäärade langetamise tsükli lõppedes hakkab eluaseme taskukohasus sõltuma peamiselt hinna ja netopalga dünaamikast. Järgmisel aastal on tänu maksumuudatustele oodata palga ostujõu kiiret paranemist, mis peaks nii majapidamiste kindlustunnet kui ka nõudlust korterite järele parandama.

Uusarenduste taskukohasus Balti riikides on parim Vilniuses

Sarnaselt Tallinnale oli korterite järelturg nii Riias kui ka Vilniuses teises kvartalis üsna aktiivne. Uusarenduste turul oli nõudlus Balti riikide seas kõige tugevam Vilniuses, kus ühtlasi oli ka uusarenduste taskukohasus parim. Ka Riias on huvi uusarenduste, eriti ökonoomsema segmendi korterite järele, tublisti suurenenud.

Riia leibkonnale oli keskmiselt taskukohane 55-ruutmeetrine korter uusarenduses. Vilniuses oli uusarenduses taskukohane aga 57-ruutmeetrine korter. Tallinnas oli vastav näitaja Maa- ja Ruumiameti tehingustatistika põhjal 46 ruutmeetrit. Kuna tegemist on eelnevalt sõlmitud kokkulepetega, mis kajastuvad statistikas viitajaga, on valikus olevate uusarenduste korterite taskukohasus tegelikult madalam.

Järelturul oli Vilniuse leibkonnale teises kvartalis keskmiselt kättesaadav 66-ruutmeetrine korter. Kuigi Riias hästi võrreldavad andmed puuduvad, on sealne olukord järelturu korterite taskukohasusega tervikuna parem kui Tallinnas ja Vilniuses.

*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse arvutuse aluseks on leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55-ruutmeetrist korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus