Tallinn: Linn rajab Tondimõisa parki uudse looduslähedase sademevee puhastuse lahenduse

TallinnKristiine linnaosas asuvasse Tondimõisa parki tuleb sademevee puhastuse lahendus, mis puhastab Tammsaare tee – Pärnu maantee valgalalt kogutud sademevett ja vähendab piirkondlikku üleujutusriski.

Tammsaare teel asuvast sademeveekollektorist suunatakse intensiivse vihma korral sademevesi osaliselt Tondimõisa parki, kus see esmalt puhastatakse looduslähedase filtersüsteemiga õlist, setetest ja ujuvast prahist. Seejärel suunatakse vesi viibetiiki, kus toimub peenema heljumi settimine ja orgaanilise aine lagundamine, misjärel vesi suubub kraavi või suure koguse korral looduslikult üleujutatud alale. Kraavist jõuab sademevesi automaatseirekaevu, kus hinnatakse, milline on puhastuse mõju üldisele sademevee kvaliteedile. Kaevust liigub vesi omakorda edasi Nõmme tee sademeveetorustikku.

Tondimõisa pargi märgalade kohale rajatakse kruvivaiadel seisev jalgtee, millel kõndides saab iga huviline uudse lahendusega tutvuda.

“Looduslahendused on targad lahendused. Ühelt poolt vähendavad need üleujutusriske, kogudes vihmavett, ja teisalt puhastavad sademevett enne, kui see jõuab Läänemerre, hoides seeläbi keskkonda puhtamana,“ selgitas Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere projekti olulisust.

Loodav lahendus sünnib rahvusvahelise Interreg MUSTBE projekti raames ning aitab parandada Läänemere seisundit, pakkudes uuenduslikke tormivee haldamise lahendusi. Projektis kombineeritakse looduspõhised lahendused ja digitehnoloogia, et tõhustada tormivee puhastamist ja suurendada omavalitsuste võimekust jälgida tormivee kvaliteeti. Kokku rajatakse 7 pilootala neljas riigis, mille kaudu tagatakse piiriülene koostöö, mis toetab tehnoloogilist innovatsiooni ja selle lahenduste rahvusvahelist levikut.

“Mul on väga hea meel, et selline uudne projekt ellu viiakse. Aastaid on Tondimõisa park olnud liigniiske, aeg-ajalt ajas vana sademesüsteem suurte sadudega üle ning talviti oli pargi pikitee mõnikord lausa jääkuhilates. Tore, et probleemile leiti nii tehniline kui ka põnev lahendus,” lausus Kristiine linnaosa vanem Renata Lukk.

Avalik arutelu sademevee puhastuse lahenduse tutvustamiseks toimub 12. novembril kell 17.30 Teamsi vahendusel. Arutelul tutvustatakse valminud projektlahendust ja teiste sarnaste „tarkade“ sademeveelahenduste vajalikkust linnaruumis. Projektiga saab tutvuda Tondimõisa veebilehel. Tagasisidet saab anda 5. novembrist 19. novembrini.

Tondimõisa park asub Kristiine linnaosas Tondi tänava, Tammsaare tee ja Nõmme tee vahelisel alal ning kannab Tallinna raehärra Jobst Dunte järgi nime, kes rajas 18. sajandi lõpus sinna suvemõisa. Pargi alale rajati 1990ndatel laste mänguväljakud, puhkealad ja koerte jalutusväljak, tänaseks on pargist kujunenud Kristiine linnaosa ürituste toimumiskoht.

MKM-i majanduskommentaar: tööstustoodangu mahu langus aeglustub

MKM-i tööstusvaldkonna juhi Kaspar Peeki sõnul näitab Eesti tööstustoodangu statistika septembrikuus, et vaatamata mäetööstuse muljetavaldavale 10,4% kasvule, on ka tööstustoodangu mahu langus siiski aeglustunud jäädes tervikuna aasta tagusele alla vaid 1,5 protsendiga.

Ka Eesti Konjunktuuriinstituudi tööstusettevõtete küsitlusele tuginev kindlustunde indikaator on tasapisi liikunud ülespoole. Kitsaskohtadena võib välja tuua ebapiisavat nõudlust, samas hakkavad vaikselt esile kerkima ka muud takistused, nagu tööjõu või materjalide/seadmete puudus.

Töötlevas tööstuses kasvasid tootmismahud vaid üksikutes sektorites. Joogitootmises (kasv septembris 20 protsenti võrreldes aastatagusega) on kasvanud müük nii sise- kui ka välisturule. Paberitööstuses (kasv 10 protsenti) oli eelmine aasta väga kehv ning kuigi selle aasta keskpaigaks jõuti peaaegu tavapärasele tasemele, siis viimastel kuudel on tootmismahud taas vähenenud.

Eesti elektroonikatööstus, mis suvel oli madalseisus, näitab nüüd märke taastumisest. Elektroonikatööstuse ekspordiindeks kasvas teist kuud järjest, augustis 7,9 protsenti ning septembris 14,7 protsenti. Suvel räägiti tellimuste edasikandumisest ja hea uudis on, et tegemist polnud tellimuste kadumisega, vaid tõesti tellimuste nihkumisega.

Hea uudis on ka see, et puidutööstuses on langus pidurdunud, mis tuleneb peamiselt ekspordi kasvatamisest. Kuid kahjuks on viimased paar kuud taas olnud kehvemad – septembris langes tootmismaht üle 10 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Kuigi tööstusettevõtete ootused järgnevateks kuudeks on paranenud, siis olukord on endiselt tavapärasest halvem. Ka teiste Euroopa riikide tööstuse kindlustunde indikaatorid on keskmisest madalamad, eriti negatiivsena paistab silma Saksamaa, mis läbi nii otseste kui kaudsete sidemete mõjutab ka Eesti ettevõtete käekäiku.

Samuti Rootsi, üks meie peamistest sihtturgudest, on endiselt majanduslikus madalseisus, kuigi on märke, et olukord hakkab paranema. Rootsi ametlikku statistikat jagatakse küll kvartaalselt, nii et septembri ja oktoobri kohta numbreid tuua on rakse, kui üldise foonina kuuleme tööstuse ja majanduse paranemisest ja kasvule pöördumisest. See annab lootust, et saame tulevikku vaadata optimistlikumalt, kui viimastel aastatel harjunud oleme.

September oli 2023. aastal üks suurima kukkumisega kuid, kui mahtude langus oli 12,1 protsenti, kuid sel aastal oli langus vaid 2,1 protsenti. See näitab, et madalseis on stabiliseerunud, kuid kiiret kasvu pole oodata. Kiiret taastumist võib piirata muuhulgas Euroala inflatsiooni kiirenemine 2,0 protsendini. Nii Eesti, kui meie suuremate sihtturgude ettevõtted on intressimääradest sõltuvad ja kiirenenud inflatsioon võib tähendada, et lähiperioodil intressimäärade langetamine võib kujunda aeglasemaks.

Merko: Lepingu sõlmimine riigikaitsemaja rajamiseks Tartus

6. novembril 2024 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus projekteerimis- ja ehituslepingu riigikaitsemaja rajamiseks kaitseväe Raadi linnakusse Tartus.

Riigikaitsemaja eeldatav netopind on 5200 ruutmeetrit ning seal asuvad tööle kaitseministeeriumi valitsemisala üksused ja asutused. Lisaks töökohtadele ja nõupidamisruumidele kavandatakse hoonesse kasarmu-tüüpi majutuskohad.

Esmakordselt Eestis kasutatakse kaitsevaldkonna hoone projekteerimise ja ehitamise jaoks alliansshanke mudelit, mille puhul vastutavad tulemuse eest kõik alliansi osapooled ühiselt. Alates hanke algusest on kaasatud arhitekt, projekteerija ja ehitaja.
Hanke võitja selgus konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse teel, mille etappides hinnati muuhulgas hoonele pakutava väliruumi ja arhitektuurse lahenduse eskiisi ning meeskondade koostöövõimet.

Tellija on eeldanud projekti kogumaksumuseks 9,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Vastavalt allianss-hankelepingu põhimõttele selgub projekteerimis-ehitustööde ajakava ja tegelik maksumus osapoolte koostöös lepingu arendus- ja teostusfaasi jooksul.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: Riik aitab Ida-Virumaal kaasa tühjenevate korterelamute probleemi lahendamisele

Regionaal- ja PõllumajandusministeeriumRegionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman allkirjastas käskkirja, millega antakse Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele tühjenevate korterelamute probleemiga tegelemiseks toetust kaks miljonit eurot.

Täielikult või suures osas kasutamata seisvad kortermajad rikuvad linnapilti, on ohtlikud ning nende hooldamisega kaasnevad kohustused on omanikele sageli suuremad kui vara enda väärtus. Selle lahendamiseks on tänavuses taotlusvoorus varasemalt osalemiseks soovi avaldanud neli Ida-Viru maakonna omavalitsust: Kohtla-Järve ja Narva-Jõesuu linn ning Alutaguse ja Lüganuse vald. Toetust soovitakse kokku 15 tühjeneva või juba sisuliselt tühja kortermaja ümberkorraldamiseks ja lammutamiseks.

„Parema elukeskkonna kujundamiseks Ida-Virumaal on tühjenevate korterelamute ümberkorraldamiseks antav toetus olulise tähtsusega meede, mis aitab omavalitsustel paremini juhtida elamumajandust,“ lausus regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman. „Lisaks on regionaal- ja põllumajandusministeeriumis täna välja töötamisel toetusmeede, millega soovime anda tõuke ka uute korterelamute ehitamisele maakonnas. Piirkonnas on jätkuvalt vajadus uute kvaliteetsete eluasemete järele. Õiglase ülemineku fondi kaudu tehtud suurinvesteeringud toovad piirkonda juurde töökohti, mistõttu elupindade vajadus suureneb,“ lisas minister.

2023. aastal viidi läbi esimene tühjenevate kortelelamute taotlusvoor, mille tegevused on veel käimas. Enne seda korraldati näidisprojektid, mille tulemusi kasutati Ida-Virumaa programmist rahastatava toetusmeetme väljatöötamisel. Õigusanalüüs ja tühjenemismustrite uuringud näitasid, et lisaks sellele, et elamumajanduse planeerimine on seadusega kohaliku omavalitsuse ülesanne, on ka probleemi sisuline lahendamine kõige otstarbekam just omavalitsuste tasandil. Omavalitsustel on kõige täpsem ülevaade oma territooriumil asuvate kortermajade kohta ning teave sealjuures arenguplaanide, planeeringute, vajalike võrkudega ühenduvuse ning muu olulise osas.

Lisaks on kohaliku omavalitsuse pädevuses tühjenevate korterelamute ümberkorraldamisel esile kerkivate sotsiaalsete probleemide lahendamine.

„Eelkõige puudutab meede maju, mis on lootusetus seisus ja sisuliselt kinnisvaralõksus olevatele omanikele koormaks. Meetme eesmärk on riigi ja omavalitsuse koostöös parandada maakonna elukeskkonna kvaliteeti ja elanikkonna elutingimusi ning tõsta üldist kinnisvara väärtust, vähendades turul olevate väheväärtuslike ja alakasutatud ning perspektiivitute korterelamute hulka,“ selgitas regionaalarengu asekantsler Sigrid Soomlais.

Suuremas osas tühjade hoonete viimaste elanike abistamine kolimisel elujõulisematesse majadesse vähendab omakorda elamute tühjenemisriski ja loob paremad eeldused hoonete rekonstrueerimiseks tulevikus. „Tähtis on ka vältida tühjade või tühjenevate majade tõttu tekkida võivaid ohuolukordi,“ lisas asekantsler.

Projekti käigus selgitatakse esmalt selgete tühjenemistunnustega korterelamute sobivus ja vajadus nende ümberkorraldamiseks, sealhulgas korteriomandite tegelik kasutus, tehniline seisukord, väärtus, omanikud ning asenduskorteri vajadus senise korteri tegelikele kasutajatele. Teises etapis omandab kohalik omavalitsus korteriomandid ja lõpetab korteriühistu tegevuse, misjärel hoone lammutatakse ja kinnistu korrastatakse.

Tühjenevaks korterelamuks loetakse vähemalt 18 korteriga elamut, milles on üle poolte korterite kasutamisest loobutud, samuti väiksemaid elamuid, kus üle kolme neljandiku korteritest on tühjaks jäänud. Lisatingimus on, et hoone rekonstrueerimine ei ole sealjuures enam tehniliselt või majanduslikult otstarbekas. Toetusvahenditest on võimalik katta kohaliku omavalitsuse kulud asjaajamisele, õigustoimingutele, hinnangute ja ekspertiiside koostamisele, korterite omandamisele, hoonete lammutamisele, kinnistu korrastamisele ja asenduskorteri pakkumisele senistele elanikele.

Toetuse suurus saab olla kuni 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Ehkki kehtestatud ühikuhinnad arvestavad kõigi vajalike tegevuste ja nende keskmiste kuludega, võib kohalikul omavalitsusel siiski olla vajalik vähesel määral rahaliselt ka ise panustada, kui mingil põhjusel projekti tegelik kogukulu on suurem kui ühikuhindade alusel määratud toetus.

Toetusmeedet rakendab Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK), kes teavitab osalemise soovi kinnitanud kohalikke omavalitsusi vooru avamisest ja taotluste esitamise tähtajast otse kirjalikult. Toetusmeedet rahastatakse riigieelarve vahenditest, Ida-Virumaa programmist.

Tallinn: Tallinn kehtestas vähem kui kolme aastaga Soodi tänav 6 detailplaneeringu

TallinnTallinna linnavalitsus kehtestas tänasel istungil Haaberstis asuva Soodi tänav 6 detailplaneeringu, mis võimaldab alale ehitada kuni kolm äriruumidega korterelamut maksimaalse kõrgusega viis korrust. Planeering on osa Stroomi rannaga piirneva Mustjõe elamuala väljaehitamisest. Linn kavandab piirkonda ka uue lasteaia, et pakkuda elanikele kodulähedasi teenuseid.

Linnaplaneerimise valdkonna abilinnapea Madle Lippus märkis, et Haabersti linnaosa elamuarendused on viimastel aastatel toonud linnaruumi olulisi muutusi. „Kesklinna lähedusse rajatavad uusarendused peavad olema hästi ühendatud ühistranspordiga ja nende planeerimisel tuleb luua terviklik elukeskkond, mis hõlmab nii elamuid kui ka elamist toetavaid teenuseid. Soodi 6 arenduse juures on oluline, et linna poolt kavandatava lasteaia ehitus kõrvalkinnistule aitab täita kohalike perede vajadusi. Samavõrd oluline on ka ligipääs loodusele ja läbimõeldud tänavavõrk.“

Planeeringuga kavandatakse Haabersti linnaosas Mustjõe asumis Paldiski maantee ja mere vahelisel alal 1,42 hektari suuruse maa-ala jagamine äri- ja elamumaa ning üldkasutatava maa sihtotstarbega krundiks. Lisaks äriruumidega korterelamutele on võimalik ehitada kuni kaks ühekorruselist abihoonet, näiteks aiapaviljon või kasvuhoone. Samuti moodustatakse Paldiski mnt 80b kinnistust transpordimaa krunt uue juurdepääsutee rajamiseks Paldiski maanteele, mis ühendaks Paldiski maantee rannapromenaadiga.

Planeeringu koostas K-Projekt AS. Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris. Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles 30. novembril 2021 Kodulahe Kvartal OÜ eesmärgiga kavandada üks 4-korruseline ja üks 5-korruseline korterelamu. Detailplaneering algatati Tallinna linnavalitsuse 31. augusti 2022 istungil ning võeti vastu käesoleva aasta 28. veebruari Tallinna linnavalitsuse istungil, st menetlemise protsess taotlusest lõpliku ehitusõiguse otsuseni oli vähem kui kolm aastat.

Nii Soodi 6 hoonestuse kui seda ümbritseva väliala terviklahenduseks viis Kodulahe kvartalit arendav Arco Vara eelmisel aastal koostöös Tallinna linnaplaneerimise ametiga läbi arhitektuurikonkursi. Konkursi võitis Apex Arhitektuuribüroo kavand „UKAUKA“, mille autoriteks on Taavi Lõoke, Kristi Järvik, Liispet Viira, Ove Oot ja Ingrid Kaur. Arhitektuurikonkursi võidutöö on hiljem aluseks ehitusprojekti koostamisele.

Tartu: Linn kehtestas detailplaneeringu Riia tn 142 krundile mitmeotstarbeliste hoonete rajamiseks

Tartu linn kehtestas Riia tn 142 krundi detailplaneeringu, mille järgi on kahele hoonestusalale lubatud rajada kuni kaheksa hoonet. Aardla katlamaja kõrval asuvale krundile on planeeritud kaubandus-, toitlustus- ja teenindus-, majutus-, büroo-, tervishoiu- ja haridushooned.

Kogu planeeringuala arhitektuurne lahendus koostatakse terviklikult ning parima lahenduse leidmiseks tuleb viia läbi vähemalt kolme osalejaga arhitektuurivõistlus. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on kokku kuni 5982 m² ja kõrgus kuni 8 korrust.

Juurdepääsutee ääres ja autoparklat liigendaval haljasribal säilitatakse olemasolevad puud ning vähemalt 10% krundi pindalast peab olema kõrghaljastatud.

Juurdepääsud planeeringualale on olemas Riia tänavalt ja Aardla tänavalt. Lisaks planeeritakse juurdepääs Lääneringteelt ja jalgtee kuni Aardla tänaval oleva jalgteeni. Avalike rajatiste väljaehitamise ja sellega seotud kulutuste kandmise tagab Riia tn 142 krundi omanik.

Detailplaneeringust huvitatud isik on FI Kinnisvara OÜ, planeeringu koostaja AB Artes Terrae OÜ. Detailplaneeringu materjalidega saab lähemalt tutvuda Tartu kodulehel.

Arco Vara: Kodulahe järgmise etapi detailplaneering on kehtestatud

Arco VaraTallinna Linnavalitsus võttis vastu Arco Vara tütarfirmale Kodulahe Kvartal OÜ’le kuuluva, aadressil Soodi 6 asuva 1,42 ha suuruse kinnistu detailplaneeringu.

Kehtestatud detailplaneeringuga kooskõlas on arendajal soov ehitada hoonetekompleks, mis on maa alt ühendatud, kuid visuaalselt kolmest majast koosnev Kodulahe järgmine etapp, kus on kokku 62 korterit ning 4 äripinda. Kinnistu Paldiski maantee poolne hoone tuleb 5-korruseline, merepoolsed osad jäävad neljakordseteks.

Arco Vara juht Kristina Mustoneni kommentaar: “Detailplaneeringu protsessi alustamisest kehtestamiseni kulus 3 aastat, mis on detailplaneeringute maastikul kiire tempo. Täname kõiki protsessi kaasatuid inimesi nende panuse eest. Nüüd, kus detailplaneering on kehtestatud, töötame selle nimel, et hankida võimalikult kiiresti ehitusluba. Loodame, et meie eeltöö on piisav ning saame juba lähikuudel ehitustöödega alustada. Kuna Soodi 6 asub laiendatava Merimetsa looduskaitseala vahetus läheduses, panustatakse projekti raames loodusliku elukeskkonna parendamisesse. Ühtlasi rajatakse Paldiski mnt poole, Soodi tänava äärde rohelust täis linnaruumi rikastav linnaväljak, kus naabritega meeldivalt aega veeta.”

Ehitusõiguse hulka kuulub ka olemasoleva sõidutee pikendamine ning uue kergliiklustee välja ehitamine. Soodi 6 ehitusõiguse kaudu annab Arco Vara oma rahalise panuse, et kvartalisse ehitatakse paari aasta jooksul lasteaed.

Citadele: Lätis ja Leedus taastuvad tarbimise mahud, Eesti on veel maas

Citadele BankTarbimine on kõigis Baltimaades teinud läbi arvestatava languse. Kui Leedus on märgata tarbimise selget taastumist, siis Eestis on jaemüük veel languses, kuigi mittetoidukaupade müük on hakanud lõpuks stabiliseeruma. Lätis kahaneb tarbimine toidukaupade sektoris samas, kui mittetoidukaupade müük on tugeval positsioonil.

Leedu on tarbimise poolest esirinnas

Leedus on Balti riikidest kõige tugevam jaekaubanduse dünaamika: jaekaubanduse kogumahud on rekordite lähedal ja kasvavad. Eurostati andmed näitavad, et põhjast, milleni jõuti 2023. aasta märtsis, on jaekaubandusmahud Leedus kasvanud 5,7 protsenti. Toidukaupade ostmine on alates 2023. aastast Leedus kasvanud ligi 4 protsenti ning mittetoidukaupade müük 6 protsenti. Leedu sisetarbimise taastumine toimus kahes etapis. Esiteks, tõi tarbijate ostujõu ja ootuste taastumine esile esimesi paranemise märke. Teiseks, paranes elanikkonna finantsseisund. Tarbimist suurendab ka baasintressimäärade alandamine eurotsoonis, tänu millele jääb inimestele rohkem raha kätte.

Lätis ja Leedus langes enim toidukaupade tarbimine, samas kui mittetoidukaupade tarbimine kahanes vähem või püsis Leedu puhul ülikõrgel tasemel. Leedus langes toidu tarbimine 10 protsenti võrreldes kõrghetkega 2021. aasta augustis ning Lätis 12 protsenti võrreldes tipuga, mis saavutati 2021. aasta novembris. Praegu on toidu tarbimine Lätis seitsme aasta madalaimal ehk 2017. aasta kevade tasemel. Mittetoidukaupade tarbimise maht on näiteks Lätis aga vaid 2 protsenti madalam 2023. aastal saavutatud haripunktist. Selline asjade käik on ootamatu, sest eeldatav on, et inflatsiooni ja intressimäärade hüppeline tõus paneb inimesed vähendama ebavajalikke oste ja keskenduma esmatarbekaupadele. Antud juhul on aga olukord teistsugune: Leedu ja Läti mittetoiduainete segmendid pidasid hästi vastu intressi- ja inflatsioonisurvele, kuid toiduainete tarbimine kahanes oluliselt.

Toiduainekaupade tarbimise languse põhjustas kaks aspekti. Esiteks COVID-19 piirangute kaotamine, mis tõi toiduainete tarbimise tagasi pandeemiaeelsele tasemele: piirangute ajal oli toidukaupade tarbimine kõrgem restoranide ja kohvikute külastamise vähenemise arvelt. Samuti vähendas toidu tarbimist tõsiasi, et inflatsiooni- ja intressimäärade šokk tabas kõige tugevamalt madala sissetulekuga elanikke. See näitab ka elanikkonna ostujõu ebaühtlast jaotumist: osa elanikkonnast ei vähendanud vaatamata kõrgetele intressimääradele ja inflatsioonile isegi mittetoidukaupade tarbimist, teine osa elanikkonnast aga vähendas toidu ostmist, et kuidagi ots-otsaga kokku tulla.

Eestis on tarbimine kõige nõrgem

Eestis on jaekaubanduse dünaamika Baltikumi nõrgim. Kui Lätis ja Leedus vähenes vaid toiduainete tarbimine, siis Eestis kukkus nii toiduainete kui ka mittetoidukaupade müük. Selle aasta augustis oli jaekaubanduse kogumaht Eestis 15,3 protsenti madalam võrreldes tipphetkega 2022. aasta aprillis. Jaekaubanduse maht langes Eestis 2020. aasta septembrikuu tasemele. Toiduainete jaemüük on Eestis kümnendiku võrra madalam kui tippajal ehk 2022. aasta veebruaris ja on praegu 2019. aasta märtsikuu tasemel. Mittetoidukaupade jaemüük on 19 protsenti madalam kui tippajal ja püsib praegu 2020 oktoobrikuu tasemel.

Suure languse põhjuseks on tõenäoliselt erasektori suhteliselt kõrgem võlakoormus võrreldes teiste Balti riikidega ning kõrgemad majapidamiste laenukohustused. Eestis ulatuvad majapidamiste laenukohustused 35 protsendini SKP-st, samas kui Leedus ja Lätis on need näitajad vastavalt 22 ja 18 protsenti. Eesti suhteliselt suurem tarbijavõlg tingis selle, et tõusnud intressimäärad mõjutasid Eesti mittetoidukaupade tarbimise segmenti enam kui Läti ja Leedu oma.

Siiski on näha ka positiivseid märke. Kuigi toidukaupade tarbimine jätkab Eestis langust, on mittetoidukaupade jaemüügi mahud hakanud stabiliseeruma. Oma mõju sellele on tõenäoliselt ka euroala intressikärbetel. Euroopa Komisjoni andmed näitavad aga, et Eesti tarbijate arvamus oma finantsväljavaadetest on endiselt väga madal, mistõttu võib mittetoidukaupade tarbimise taastumine olla väga aeglane. Lisaks ei ole veel ka märke toidumüügi stabiliseerumist, mis viitab sellele, et elanikkonna finantsseisund on jätkuvalt haavatav.

Tallinn: Kumu naabrusesse planeeritakse uusi eluasemeid ja teenuseid

TallinnTallinna linnavalitsus algatas Lasnamäe linnaosas asuvate Valge 4d ja 4e kinnistute ning lähiala detailplaneeringu, mis hõlmab Laagna tee, Uuslinna ja Valge tänavaga piirnevas kvartalis asuvat 4,7 hektari suurust hoonestamata maa-ala.

Planeeringuga luuakse kokku seitse krunti: kaks ühiskondlikele hoonete tarbeks, üks äripindadega korterelamu jaoks, üks üldkasutatava maa ja kolm transpordimaa sihtotstarbega krunti. Moodustatud kruntidele nähakse ette ehitusõigus kolme kuni neljakorruselise hoone rajamiseks. Lisaks pannakse planeeringuga paika ka ala haljastuse, heakorrastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkude lahendused, et tagada piirkonna mugav ja hästi ühendatud linnakeskkond.

Linnaplaneerimise valdkonna abilinnapea Madle Lippus märkis, et planeeringuala asub linnaelanike jaoks vajalike teenuste planeerimiseks soodsas asukohas. „Valge tänava kinnistud paiknevad kesklinna ja Lasnamäe piiril ning on hea ühistraspordiühendusega. Hea asukoht annab võimaluse kavandada sinna näiteks teenuseid vananevale elanikkonnale, millele Tallinn aina enam tähelepanu pöörab. Toetatud elamise või mõni muu eakatele linlastele suunatud teenuse puhul on oluline ka ümbritseva linnaruumi kavandamisel aktiivse ja rohelisena, sest need mängivad olulist rolli eakate igapäevaelu sisustamisel ehk pakuvad eakale põhjust kodust väljumiseks, liikumiseks ja sotsialiseerumiseks.”

Valge tänava kinnistute planeeritud sihtotstarbed on mitmekesised ning võimaliku hooldekodu ja päevahoiukeskuse loomine aitaks vähendada survet olemasolevatele sotsiaalteenustele Tallinnas ning tagaks kohalikele eakatele ja nende peredele paremad võimalused oma kodu lähedal vajalikke teenuseid saada.

Sotsiaalvaldkonna abilinnapea Karl Sander Kase lisas, et linn liigub sotsiaalvaldkonna planeerimises järk-järgult suunas, mis võimaldab tagada ülelinnaliselt ühtlase teenuste kättesaadavuse. „Kesklinna ja Lasnamäe piiril asuv sotsiaalmaa sihtotstarbega krunt võib tulevikus pakkuda näiteks teenuskohti mäluhäiretega inimestele või aitab leevendada päeva- või nädalahoiu järjekordi Tallinnas. Lõpptulemus sõltub alati eelarvelistest võimalusest ning arutelust kogukonnaga, sest on väga oluline et detailplaneeringute koostamisel arvestaksime linlaste huvide ja vajadustega,” lausus Kase.

Laagna tee, Uuslinna tänava ja Valge tänava vahelises kvartalis on enamik olemasolevaid maju kuni neljakorruselised korterelamud. Piirkonnas asuvad ka mitmed ühiskondlikud hooned: Tallinna mehaanikakool, Transpordiamet, Kumu kunstimuuseum ning Kadrioru ja Pae pargid. Teisel pool Laagna teed Lasnamäe linnaosa valitsus, Lasnamäe tegevuskeskus, päevakeskus. Samuti jäävad piirkonda mitu lasteaeda.

Algatatav detailplaneering on kooskõlas Lasnamäe elamualade üldplaneeringuga. Varasem detailplaneering tunnistati kehtetuks, kuna planeerimist reguleerivad õigusaktid ning linnaehituslik olukord on muutunud. Praegu soovitakse planeerida teistsuguseid ning ka madalamaid hooneid võrreldes 2004. aastal algatatud planeeringulahendusega.

Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP046260.

Merko: Construction contract in Estonia (Tartu National Defence House)

On 6 November 2024, AS Merko Ehitus Eesti, part of AS Merko Ehitus group, and the Estonian Centre for Defence Investment signed a design-and-build construction contract for the construction of a National Defence House in the defence forces Raadi campus in Tartu.

The estimated net area of the building is 5,200 square metres and it will house the Ministry of Defence’s governance area divisions and institutions. In addition to workplaces and meeting rooms, the building will provide dormitory-type accommodations.

For the first time in Estonia, an alliance procurement model is used for the design-and-build construction in the field of defence, in which all alliance parties are jointly responsible for the result. From the beginning of the procurement, the architect, designer and builder have been involved.
The winner of the tender was determined through a competitive procedure with negotiation, in the stages of which, among other things, were evaluated the architectural solution proposed for the building, sketch designs of the outdoor space, as well as the ability of the teams to work jointly.

The ordering party has assumed the total cost of the project to be 9.5 million euros, plus value added tax. According to the principle of the alliance procurement contract, the schedule and the actual cost of the design-and-build works will be ascertained in cooperation between the parties during the development and implementation phase of the contract.

AS Merko Ehitus Eesti (merko.ee) is a recognised Estonian construction company, which offers construction services in general construction, civil engineering and residential construction.

Arco Vara: The detailed spatial plan of the next stage of Kodulahe has been adopted

Arco VaraThe Tallinn City Government has adopted the detailed spatial plan of a 1.42 hectare plot at Soodi 6 owned by Kodulahe Kvartal OÜ, a subsidiary of Arco Vara.

In line with the adopted spatial plan, the developer is intending to build a group of houses which visually consists of three buildings but is interconnected below ground, forming the next stage of Kodulahe with a total of 62 apartments and 4 commercial premises. The building closest of Paldiski Road will have 5 floors, whereas the parts closer to the sea will have four.

CEO of Arco Vara Kristina Mustonen comments: “The entire process of the detailed spatial plan took three years from commencement to adopting, which is fast for a spatial plan. We are grateful to all people involved in this process for their contribution. Now that the spatial plan has been adopted, we are working towards acquiring a construction permit as quickly as possible. We hope that our preliminary works have been sufficient and construction can start as early as in the next few months. As Soodi 6 is located in the immediate vicinity of the increasing Merimetsa nature reserve, we are contributing to improvements of natural habitats in the scope of the project. A city square of urban enrichment full of greenery will also be built by Soodi Street, near Paldiski Road, so that people can hang out with their neighbours.”

The building rights include extending the existing road and building a new cycle and pedestrian track. Via the building rights of Soodi 6, Arco Vara contributes financially to building a kindergarten in the area over the next few years.

1Partner: korraliku mahukasvu toel murdus oktoobris tuhande tehingu piir

Tallinnas tehti oktoobris kinnisvaraga 1063 tehingut, mis on üle 17% rohkem kui eelnenud kuul ning ühtlasi murdus sel aastal esmakordselt ka märgiline tuhande tehingu piir, kommenteeris 1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter.

“Üle tuhande tehingu teeb tõesti rõõmu, kuigi nii-öelda päris headest aegadest lahutab meid veel paar-kolmsada tehingut kuu kohta,” rääkis Martin Vahter, kes peab kasvu kõige olulisemaks teguriks kiiresti langenud Euribori. “Ennekõike on madalama intressi puhul väiksemad nii sisenemislävend kui konkreetne laenumakse, aga mitte vähem oluline on ka inimeste taastuv usk sellesse, et laenuraha on neile taas taskukohane,” lisas 1Partneri juht viidates, et tehinguaktiivsuse tõus on olnud märgatav – kui esimesel poolaastal tehti Tallinnas igal tööpäeval keskmiselt umbes 35 tehingut ja kolmandas kvartalis üle 40 kinnisvaratehingu, siis oktoobris tehti päeva kohta juba üle 45 tehingu.

Korterite keskmine ruutmeetrihind oli oktoobris 2968 eur/m2, mis on sisuliselt samal tasemel septembri 2930 eur/m2 keskmisega. “Sisendhinnad vaikselt tõusevad, aga müügihindade hinnatõusust on esialgu vara rääkida, kuna selleks on nõudmise ja pakkumise suhe turul endiselt liiga kaldu just viimase poole. Väike keskmise hinna kõikumine kuude lõikes sõltub pigem sellest, kas rohkem tehakse tehinguid uusarenduste kallimate või järelturu odavamate korteritega,” kommenteeris Vahter ning viitas, et ka Tallinna korterite keskmine mediaanhind jäi kuu varasemaga võrreldes sisuliselt samaks – oktoobris 2742 eur/m2 ning septembris 2766 eur/m2.

Oktoobrikuus tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1063 ostu-müügitehingut (septembris 906), eelmise aasta oktoobris 852. Kinnisvaratehingute koguväärtus oli ca 200 miljonit eurot, see on ligi 10% rohkem kui eelmisel kuul (ca 182 mln) ja umbes 43% rohkem kui eelmise aasta oktoobrikuus.

Oktoobris müüdi Tallinnas 35 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on 2 võrra enam kui varasemal kuul. Kalleim elamumaa sihtotstarbega hoonestatud kinnistu müüdi 10 248 000 euro eest ning soodsaim 77 515 euro eest. Lisaks müüdi 9 elamumaa krunti, mis on septembrikuuga võrreldes 2 võrra vähem, odavaim krunt maksis 15 270 eurot ja kalleim 335 000 eurot.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu alguses värskeima kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest ka linnaosade kaupa.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Merko: Arena Garden Towers korteriarendusprojekti esimese etapi käivitamine (Riia, Läti)

AS Merko Ehitus kontserni kuuluv SIA Merks Mājas on käivitanud Riias Skanste linnaosas Arena Garden Towersi korteriarendusprojekti esimese etapi. 13-korruseline 84 korteriga maja aadressil Arēnas iela 1 valmib 2026. aasta suvel.

Arena Garden Towersi (skanste.merksmajas.lv) korterelamu on A-energiaklassiga. Tavakorterite suurus jääb vahemikku 53–105 ruutmeetrit ja ruutmeetri hind vahemikku 2659–3250 eurot. Arendusprojekt koosneb kokku neljast korterelamust ligi 400 korteri ja kahe äripinnaga.

Arena Garden Towers asub Skanste linnaosas, mis on tuntud kui Riia tänapäevane keskus. Tegemist on Merks Mājase esimese projektiga, kus kestlikku kütte- ja jahutusvajadust tagab energiavaiade tehnoloogia. Kaasaegses kompleksis on erinevad korteritüübid, sealhulgas erilahendusega kahekorruselised katusekorterid 6,3-meetriste lagede ja privaatse katuseterrassiga. Hoonetes on kaks lifti trepikoja kohta, elanike ühiskasutuses on ürituste ruum ja katuseterrassid ning privaatses sisehoovis paikneb puhke- ja mängimise ala. Parkimiskohad asuvad hoone esimesel korrusel ja selleks ettenähtud välialal.

SIA Merks Mājas (www.merksmajas.lv) on tunnustatud Läti elukondliku kinnisvara arendaja. Parima kvaliteedi ning korteriostjatele mugavuse ja kindlustunde tagamiseks juhib Merko korteriarenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Tallinn: Linlased on oodatud arvamust avaldama Liivalaia tänava projekteerimistingimuste kohta

TallinnNeljapäeval, 7. novembril toimub avalik arutelu, kus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet tutvustab Liivalaia tänava projekteerimistingimusi, avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekuid ja ootab täiendavat tagasisidet projektile.

Liivalaia kui üks Tallinna olulisemaid tänavaid on muutumas kaasaegseks mugavate liikumisvõimalustega linnaruumiks, kuhu on plaanis rajada ühistranspordirajad koos trammi rööbasteega ning uued ratta- ja kõnniteed. Lisaks uuendab linn Liivalaia tänava sõidutee konstruktsiooni ja tänavavalgustust ning jalakäijate tunnelit. Linnapilti lisandub haljastust, valmib lahkvoolne sademeveekanalisatsioon ja kaugjahutustorustik ning uuenevad tehnorajatised.

“Liivalaia tänavale trammitee rajamine on üks olulisimaid samme, et Tallinnas ummikuid vähendada. Kliimaministeeriumi toel ümberehitatav tänav aitab parandada inimeste elukvaliteeti ning edendada kohalikku ja pealinna ettevõtluskeskkonda tervikuna,” ütles Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere.

Projekteerimistingimused olid avalikul väljapanekul 24. septembrist 7. oktoobrini ning selle aja jooksul laekus linlastelt üle 80 arvamuse ja ettepaneku. Enim laekus ettepanekuid ratta- ja kõnniteede, haljastuse, parkimiskohtade, naaberkinnistute juurdepääsude, trammipeatuste asukohtade, sõiduradade arvu ja üldise liikluskorralduse kohta.

Avalikul arutelul annab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ülevaate projekteerimistingimuste eelnõust, tutvustab laekunud ettepanekuid ning vastab kohalolijate küsimustele.

Tallinna Kesklinna vanem Sander Andla tänab kõiki, kes on juba oma ettepanekud esitanud ja julgustab osa võtma ka eelseisvast arutelust. “Paremat ruumi saame luua kõik koos. Avalik arutelu on just see koht, kus erinevatel inimestel on võimalus kokku tulla ja öelda, mida nemad tulevikus Liiavalaia tänaval näha soovivad. Meile on see edasises töös igal juhul oluliseks aluseks,” ütles Kesklinna vanem.

Liivalaia tänava projekteerimistingimuste eelnõu avalik arutelu toimub 7. novembril algusega kell 17.30 Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonna saalis (Liivalaia 40).

Liivalaia tänava projekteerimistingimuste eelnõuga saab tutvuda veebilehel https://www.tallinn.ee/et/liivalaia. Samal lehel on avaldatud väljapaneku jooksul esitatud arvamuste ja ettepanekute kokkuvõte.

Eesti suurim toiduainetööstus kolib peakontoritega Tammsaare Ärikeskusesse

Eesti tuntumaid liha- ja piimabrände koondav Maag Grupp kolib Tammsaare Ärikeskusesse ühe katuse alla Rakvere, Talleggi, Rannarootsi, Tere, Farmi ja Deary kaubamärkide kontorid. Uus kodumaine house of brands tekib Tammsaare Ärikeskusesse 2025. aasta septembriks.

Maag Grupi nõukogu esimehe Roland Lepa sõnul on Tammsaare Ärikeskusesse kolimise eesmärgiks töötajatele senisest kaasaegsema ja mugavama töökeskkonna pakkumine. „Soovime luua keskkonna, mis soodustab paremat suhtlust, sünergiat ja tõhusamat meeskonnatööd Maag Grupi brändide üleselt. Meie piima- ja lihabrändide koondamine ühe katuse alla annab selleks olulise tõuke,” märkis Lepp.

Ümberkolimise tulemusena hakkavad Maagi piima- ja lihabrändide peakontorid paiknema Tammsaare Ärikeskuse 9. korrusel, kus ligi 2000 m2 suurusel pinnal saab olema 100 töökohta.

Hoone omanik ja ruume vastavalt Maag Grupi vajadustele kohandama asuv Kaamos Kinnisvara tunneb rõõmu uue pikaajalise koostöö üle. „Meil on hea meel, et mainekas kodumaine ettevõte Maag Grupp on leidnud endale sobivaima kontorilahenduse Tammsaare Ärikeskuses. Tänasel konkurentsitihedal ärikinnisvara turul on see kindlasti töövõit ja tunnustus ärikeskuse heale mainele,“ leiab Kaamos Kinnisvara juht Taimo Murer.

Roland Lepa sõnul mängisid uue kontoripinna valikul olulist rolli Tammsaare Ärikeskuse soodne asukoht ja kaasaegsed lahendused – avarad aknad, valgusküllased ruumid ja inspireeriv linnavaade. “Olulise lisapanuse annavad ka hoone esimesel korrusel asuv bistroo ja mugav suur parkimismaja,” lisas Lepp.

Maag Grupp kolib oma liha- ja piimabrändid Tammsaare Ärikeskusesse järgmise aasta septembriks.

Maag Grupp, mis tegutseb täielikult Eesti kapitalil, koondab tuntud toiduainetööstuse brände, sealhulgas Rakvere, Tallegg, Rannarootsi, Rannamõisa, Tere, Farmi, Maag Horeca, jt.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

14.11.2024 Korteriühistu revisjonikomisjoni töö korraldamine