Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Statistika: 2025. aasta Eesti keskmise korteritehingu hind oli aasta varasemast 3,3% kõrgemal

10.02.2026 Tõnu Toompark

Maa- ja ruumiameti andmetel oli 2025. a Eesti korteritehingute keskmine hind 2152 €/m², mida on 3,3% rohkem kui aasta varasemalt 2024. a, mil keskmine tehinguhind oli 2084 €/m².

Maakondade lõikes oli 2025. a kõrgeim korteritehingute ruutmeetrihind mitteüllatuslikult Harju maakonnas, kus keskmiselt tehti korteritehing hinnaga 2887 €/m² ehk aasta varasemaga võrreldes 4,8% kallimalt.

Odavaimad korteritehingud tehti Ida-Viru maakonnas, kus keskmine tehinguhind oli 363 €/m². Ida-Viru oli Jõgeva ja Tartu maakondade kõrval üks kolmest maakonnast, kus 2025. a korteritehingute keskmine hind aastatagusega võrreldes vähenes. Ida-Virus vähenes oli 2025. a korteritehingute keskmine hind aasta varasemaga võrreldes 2,2%, Tartu maakonnas 0,5% ja Jõgevamaal 5,4% odavam kui 2024. a.

Kõige enam kerkis korteritehingute keskmine hind Rapla, Valga ja Saare maakonnas, kus 2025. a korteritehingud tehti keskmise hinnaga vastavalt 992 €/m², 511 €/m² ja 1512 €/m². Keskmise tehinguhinna aastane kasv oli neis maakondades vastavalt 21%, 19% ja 18%.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

EfTEN: Sale of a subsidiary of EfTEN Real Estate Fund AS in Latvia

10.02.2026 Adaur.ee

EfTEN Real Estate Fund AS is selling the DSV logistics property in Riga at 500 thousands euros above the balance sheet value. The transaction is structured as a share deal selling the 100% subsidiary EfTEN Krustpils SIA (registration number with the Latvian Commercial Register 40103921371), for which the fund has entered into a sale and purchase agreement with the Latvian company ROLANDS S, SIA (registration number with the Latvian Commercial Register 40103130964).

The activities of EfTEN Krustpils SIA are related to the ownership and management of the property located at Krustpils 31 in Riga (the DSV logistics building). The transaction, subject to standard closing conditions, is expected to be completed during the first quarter of 2026. The sale of the fund’s subsidiary is based on a property value of EUR 9.0 million. Prior to the transaction negotiations, the value of the investment property in the Fund’s balance sheet was EUR 8.5 million. The proceeds of the transaction will be used as equity for the Fund’s new investments in future. As a result of the transaction, the Fund’s total assets are expected to decrease by EUR 9.0 million and bank borrowings by EUR 3.3 million. The fund will receive approximately EUR 5.6 million net proceeds from the transaction.

The transaction is not considered to be significant according to the section “Requirements for issuers” of the rules and regulations of the NASDAQ Tallinn Stock Exchange. The members of the fund’s Management and Supervisory Board have no personal interest in the transaction.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Bigbank: aasta algas kiire tõusuga, kodulaene väljastati jaanuaris ligi 20% rohkem

09.02.2026 Adaur.ee

Jaanuaris kasvas sõlmitud kodulaenulepingute arv detsembriga võrreldes ligi viiendiku võrra ning väljastatud laenude keskmine suurus oli 126 358 eurot, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist.

Bigbanki Eesti juht Arthur Taaveti kinnitab, et jaanuari tehinguaktiivsus üllatas meeldivalt. “Kui eelmise aasta viimased paar kuud olid lepingute arvukuselt tagasihoidlikumad, siis jaanuar kinnitas, et koduostujulgus ei ole kuhugi kadunud. Korraliku hüppe aktiivsete sügiskuude tasemele tegi ka uute laenutaotluste arv,” kommenteerib Taavet ning lisab selgituseks, et just taotluste arvu kasv on üks paremaid indikaatoreid järgneva paari kuu trendide prognoosimisel.

Kui detsembris tegi keskmine laenusumma olulise hüppe 172 tuhande euroni, siis jaanuaris oli see näitaja tagasi juba harjumuspärases 120 kuni 140 tuhande koridoris. “Mida rohkem on lepinguid, seda tõenäolisemalt on ka keskmine summa tagasihoidlikum, sest suure osa koduostjate tänane laenuvõimekus jääb just saja tuhande euro ümber,” selgitab Arthur Taavet, kes usub samas, et koos inimeste sissetulekute kasvuga ootab alanud aastal ees ka laenusummade tõus.

Bigbank pöörab pangajuhi sõnul palju tähelepanu ka neile koduostjatele, kes mõnes suurpangas on reeglijäikuse hammasrataste vahele jäänud. “Meie Bigbankis võtame laenuotsuse tegemisel arvesse kõik inimese regulaarsed tulud ning finantseerime ka sellise kinnisvara ostmist, mis asub eemal suurtest tõmbekeskustest,” lubab Bigbanki juht ning rõhutab, et kindlasti tasub alati pakkumine võtta mitmest pangast.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 30. september 2025 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,2 miljardit eurot ning omakapital 292 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 177 000 aktiivse kliendi ning üle 600 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Uus Maa: Jaanuaris püstitas Tallinna korterite ruutmeetri mediaanhind viimaste aastate rekordi

09.02.2026 Adaur.ee

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa andmetel oli uue aasta algus kinnisvaras tehingute arvult tagasihoidlikum, kuid mediaanhind näitas viimase kahe aasta parimat tulemust.

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüüsiosakonna juhi Sten Renar Subatšjuse sõnul oli jaanuar tehingute arvult tavapärane – keskmisest madalama aktiivsusega, kuid mediaanhind üllatas positiivselt. „Kas prognoos – 2025. aasta oli tehingute arvu kasvu aasta ning 2026. aasta tuleb tehingute hinna kasvu aasta – hakkab realiseeruma juba aasta esimesest kuust?“ mõtiskleb Subatšjus.

Tallinna korteriturul tehti jaanuaris 625 ostu-müügitehingut. Tehingute arv langes mullusega võrreldes ligi 13% ja detsembriga võrreldes ligi 12%. Keskmine ruutmeetri mediaanhind tõusis eelmise aasta sama ajaga võrreldes üle 5% ning eelmise kuuga võrreldes üle 3% – jäädes napilt alla 3 000 €/m2, täpsemalt 2 988 €/m2. „Mediaanhind näitas viimaste aastate parimat tulemust, olles viimati nii kõrgel tasemel 2023.a lõpus,“ analüüsis Subatšjus.

Tartu korteriturg jätkas juba kolmandat kuud stabiilselt madalal kursil, 100 tehingu piiri lähistel – jaanuaris 102 tehingut. Eelmise aastaga võrreldes langes tehingute arv ligi 29%, detsembriga võrreldes püsis tase samas suurusjärgus (viis tehingut vähem). Korterite ruutmeetri mediaanhind näitas aga tugevat tulemust, tõustes mullusega võrreldes ligi 6% ja eelmise kuuga võrreldes lausa 12%, olles jaanuaris 2 451 €/m2. „Tehingute arvult on tartlaste aktiivsus jätkuvalt madal, kuid hinnatõus tundub jõudvat ka Lõuna-Eestisse,“ kommenteeris Subatšjus.

Pärnu korteritega sõlmiti jaanuaris 52 tehingut, mis on mullusega võrreldes ligi 24% ja detsembriga võrreldes üle 15% kõrgem tulemus. Mediaanhind tõusis mullusega võrreldes üle 2,5% ning eelmise kuuga võrreldes üle 10%, olles jaanuaris 2 126 €/m2. „Jaanuar oli talviselt pakane, kuid sellest hoolimata alustas suvepealinn aastat positiivsete numbritega,“ nentis Subatšjus.

Narva korteriturul tehti jaanuaris 52 tehingut, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes ligi 29% ja eelmise kuuga võrreldes 16% madalam tulemus. Mediaanhind langes jaanuaris viimaste aastate madalaimale tasemele, olles 375 €/m2, mis on mullusega võrreldes üle 12% ning detsembriga võrreldes üle 18% madalam tulemus. „2025. aasta lõpu tugevatest numbritest hoolimata, alustas Narva korteriturg aastat madalseisust,“ märkis Subatšjus.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Luminori uus laen võimaldab koduvahetust ka siis, kui vana eluase on veel müümata

06.02.2026 Adaur.ee

Luminor on turule toonud rahastuslahenduse, mille abil on võimalik soetada uus kodu juba enne, kui vana eluase on müüdud. Luminori jaepanganduse juht Marek-Meelis Puust selgitab, kuidas koduvahetuslaen aitab mugavalt ja finantsilise kindlustundega uue kodu ostu planeerida.

„Eesti inimeste huvi kinnisvara soetamise vastu püsib kõrge – eluasemelaenude käive lõi mullu rekordeid ning meie hiljutise küsitluse kohaselt plaanib alanud aastal kinnisvara soetada 5% Eesti inimestest. Noorematest kui 40-aastastest soovib kinnisvara osta suisa pea iga kümnes. Küllalt sagedased on seejuures olukorrad, kus uus sobiv kodu on küll juba leitud, kuid senine eluase on veel müümata, mistõttu lõimegi sellisteks puhkudeks sobiva uue toote koduvahetuslaenu,“ rääkis Marek-Meelis Puust.

Ta selgitas, et kui traditsioonilise kodulaenu puhul tuleb kodu vahetades esmalt müüa olemasoleva laenuga kodu ja tagastada laen, misjärel saab võtta uue laenu ja soetada uue eluaseme. Koduvahetuslaen aga võimaldab tehingu teha kohe, isegi siis, kui vana kodu ei ole veel müüdud.

Puust rõhutas, et laenu tingimused sõltuvad nii vana kui uue kodu väärtusest ja ka kliendi omafinantseeringu suurusest. „Koduvahetuslaen on eriti kasulik inimestele, kellel napib uue kodulaenu sissemakseks vahendeid või kelle laenuvõimekus ei võimalda kohe uut kodu osta. Müügist saadud raha kasutatakse vana kodulaenu tagasimaksmiseks, uue kodulaenu sissemakseks ja vajadusel ka uue laenu vähendamiseks.“

Koduvahetuse perioodil tuleb Luminori jaepanganduse juhi sõnul nii kliendil kui ka pangal hoolikalt hinnata maksevõimet, sest korraga tuleb teenindada kaht kodulaenu. „Samas on võimalik kasutada maksepuhkust, mille jooksul tasutakse kuni 12 kuud või kuni vana eluaseme müügini ainult intresse,“ selgitas Puust.

Marek-Meelis Puusti sõnul saab koduvahetuslaenu kasutada ka juhul, kui olemasolev kodulaen ei ole Luminoris. Sellisel juhul refinantseeritakse olemasolev laen Luminori ning seejärel saab koduostja jätkata koduvahetuslaenu protsessiga.

„Koduvahetuslaenu huvi korral soovitame alustada laenutaotlusest – see ei kohusta veel millekski, kuid annab selge ülevaate võimalikest lahendustest ja aitab uue kodu ostu planeerida,“ lisas Puust.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Maa- ja Ruumiamet: Ajutine piirang ehitisregistri (EHR) lisadokumentide avalikule ligipääsule

06.02.2026 Adaur.ee

Oleme alates 30. jaanuarist 2026 ettevaatava abinõuna ajutiselt piiranud avaliku ligipääsu ehitisregistris dokumentidele, mis võivad sisaldada tundlikke andmeid. Piirang puudutab ehitisregistrisse menetlusosaliste poolt lisatavaid lisadokumente, sest meile on teatavaks saanud info, et need võivad sisaldada isikuandmeid.

Piirang puudutab ehitisregistrisse menetlusosaliste poolt lisatavaid lisadokumente, sest meile on teatavaks saanud info, et need võivad sisaldada isikuandmeid, nt kasutusteatiste, kasutusloa taotluste ja kasutuslubade lisadokumente andmetega, mille suhtes on vaja hinnata privaatsusriivet, lisaks oleme piiranud ettekirjutustega seotud materjale ning riigilõivu tasumist kinnitavaid dokumente.

Tegemist on ajutise ettevaatusabinõuga, mida rakendati koostöös Kliimaministeeriumi ja Andmekaitse Inspektsiooniga. Selle eesmärk on vähendada võimalikke privaatsusriske ning anda aega püsivamate ja selgemate lahenduste väljatöötamiseks. Menetluste osapooltele (taotlejad, menetlejad ja kooskõlastavad asutused) on lisadokumendid jätkuvalt nähtavad. Mõistame, et selline ajutine muudatus tekitab osapooltele ebamugavusi.

Piiratud andmed on viidud automaatselt AK märke alla, mille lisamise võimalus on juba varasemalt EHR-s olemas olnud. Kohalik omavalitsus või TTJA kui pädev menetlev asutus saab täiendavalt hinnata konkreetsete dokumentide piiramise vajalikkust ning privaatsusriive puudumisel AK märke dokumentidelt eemaldada.

Miks oli piirang vajalik?

Ühiskondlik hoiak registriandmete avalikkuse suhtes on muutumas. Kui varem rõhutati eelkõige avatust kui digiriigi tugevust, siis täna pööratakse üha rohkem tähelepanu võimalikule privaatsusriivele ja võimalike julgeolekuriskide ennetamisele. Kui ilmneb, et senine andmete avalikustamise kord ei vasta enam ühiskonna ootustele või ei taga piisavalt tugevat turvalisust, siis on riigil kohustus seda tunnistada ja võtta kasutusele meetmed selle maandamiseks.

Avalikud registriandmed vajavad uut dialoogi

Oleme juba alustanud ehitisregistri andmete kättesaadavuse, sellega seotud riskide ning võimalike privaatsusprobleemide põhjalikku hindamist. Samuti töötame koostöös ministeeriumitega täiendavate meetmete kallal, mis loovad selgemad piirid andmete avaldamiseks ja tugevdavad eraisikute andmete kaitset. Meie eesmärk on tagada tasakaal — et ühiskonnal oleks vajalik ligipääs ehitus- ja ruumiandmetele, kuid mitte kunagi kellegi turvalisuse või privaatsuse arvelt.

Edasised tegevused:

Ehitisregistris täpsustatakse ja täiendatakse juhiseid ning meeldetuletusi, mis aitavad andmete avalikkust ja isikuandmete kaitset paremini teadvustada.
Arendatakse edasi võimalusi isikuandmete kaitsega seotud AK-märgete kasutamiseks ka erinevates menetlusetappides ja dokumentides.
Tehakse koostööd Andmekaitse Inspektsiooniga ning vaadatakse selle põhjal üle nii kehtivad lahendused kui ka kavandatavad arendused, sh kasutajarollide ja ligipääsu põhimõtted.
Täpsustatakse ehitisregistrit puudutavaid õiguslikke aluseid, et selgemalt määratleda andmete kasutamine, avalikustamine ja menetlejate vastutus.
Jätkatakse kohalike omavalitsuste ja menetlejate teavitamist ning juhendamist, et tagada ühtne ja teadlik andmete töötlemise praktika.
Kaasatakse ka hoonete omanikke, kutsudes neid oma andmeid üle vaatama ja vajadusel teavitama asjakohaseid osapooli.

Peame oluliseks ka laiapõhjalist ja avatud arutelu ehitus- ja ruumiandmete avalikustamise vajaduse, ulatuse ja riskide üle. Oleme valmis seda protsessi aktiivselt toetama.

Mõistame, et praegune olukord võib olla tekitanud ebakindlust või muret ehitiste omanikes. Meie eesmärk on leida tasakaalustatud lahendus, mis kaitseb inimeste õigusi, on tehniliselt toimiv ning hoiab usaldust digiriigi ja avalike registrite vastu. Maa- ja Ruumiamet jääb avatuks tagasisidele ning annab edasistest sammudest jooksvalt teada.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Uus Maa: kodu üürimine pole 15 aastat nii soodne olnud

06.02.2026 Adaur.ee

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa kutselise hindaja ja analüüsieksperdi Mihkel Eliste sõnul on üürihinnad võrreldes sissetulekuga praegu 15 aasta madalaimal tasemel.

„Praegune brutosissetulekute ja üürihinna suhe on võrreldav 2010. aasta keskpaigaga. Kui aga kõrvutada tänast majanduslikku ja sotsiaalset olustikku 2010. aastaga, mis oli veel sügava majanduslanguse aeg, siis on praegune seis üürijate jaoks ikka väga hea. Muu inflatsiooni taustal inimesed võibolla ei tunneta seda, aga tänaseid brutopalkasid arvestades on üürihinnad praegu 21% pikaajalisest keskmisest soodsamad, viitades justkui nende eelolevale võimalikule kasvule kuni 27% ulatuses, et pikaajalisele keskmisele tasemele jõuda,“ kommenteeris Eliste.

Uus Maa 7. ehk kõrgeima taseme hindaja sõnul on üürimine võrdlemisi soodne, sest Tallinna üürikinnisvarasse on eelnevate aastate jooksul palju investeeritud ning üüripakkumine kõrge. “Vabade üürikorterite arv suurenes 2024. aasta alguseni üsna järjepidevalt. Samal ajal pole Tallinna elanike arv 2023. aastast oluliselt kasvanud ning kõrge inflatsioon ja aastaid kiduv majandus on teinud inimesed ettevaatlikuks. Kuigi majandusseis vaikselt paraneb, siis on selle trendi järelmõjusid endiselt tunda,“ ütles Eliste.

„Kui ajalooline keskmine üüritootlus on Tallinnas ligi 5,6%, siis mullu oli see vaid 4,6%. Korteritest on omanike jaoks kõige madalam üüritootlus kallima otsa, 350 000 eurot ja rohkem maksva vara puhul. Veelgi nigelam on ridaelamute ja majade turg, mille juures on eriti madalad üüritootlused sageli just täiesti uute elamispindade lõikes, soodustades investori vaatest väljaüürimiseks pigem vanema elamufondi eelistamist,“ lisas Eliste.

“Üüriturgu ootavad paratamatult ees siiski muutused. Üürikorterite pakkumine on hakanud 2024. aasta II kvartalist vaikselt taanduma – 2024. aasta algusega võrreldes on täna üle Eesti ligi 7% vähem vabu üürikortereid. Tänane vähene uute üüriinvesteeringute tase viitab olukorrale, kus üüripakkumisi jääb ettevaatavalt järk-järgult vähemaks. Üürihinnad hakkasid eelmisel aastal juba vaikselt tõusma ning keskmine üürihind on Tallinnas tänavu mullu jaanuariga võrreldes ligi 3,5% kõrgem,“ rääkis Eliste.

“Kui vaadata 2011. aastat, mil majandus jälle tõusma hakkas, siis kasvasid üürihinnad ühe aastaga tervelt 17 protsenti. Oleme täna taaskord majanduse kasvutsükli alguse lävel ning ma poleks väga üllatunud kui 2026. või 2027. aasta üürihinna tõus tuleb mõnes Eesti piirkonnas ligi 10%,“ lisas Eliste.

„Kel vähegi võimalik, võiks siinkohal üürihind senisel tasemel pikemaks ajaks mõnel kujul fikseerida. Üleüldine inflatsioon ei kao paraku tänases keskkonnas kuskile, pigem kolib see vahepeal jälle lihtsalt toidupoest kinnisvara- ja finantsturgudele tagasi,“ nentis Eliste.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

KV.EE: Tihe konkurents üürikorterite turul hoiab tootluse miinimumis

06.02.2026 Tarvo Teslon

Kinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 2026. a jaanuaris üürile keskmiselt 1596 Tallinna üürikorterit. Seda on 2,8% rohkem kui aasta tagasi. Ajaloolisest keskmisest 1110 on üüripakkumist 44% võrra rohkem. Suur üüripakkumine Tallinnas hoiab üürihinna üürnike jaoks atraktiivsel, kuid üürileandjate vaatest tuskatekitavalt madalal tasemel, kommenteeris kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

Alates 2025. a suvest on üüripakkumine portaalis KV.EE igakuiselt suurenenud.

„Suvine üüripakkumise madalpunkt on olnud seotud turismihooaja kõrgeperioodi ja pikaajaliste üürikorterite ajutise liikumisega majutusturule. Sügisest alates tulevad korterid majutusärist tagasi üürisektorisse ja see on kasvatanud üüripakkumise aastatagusest kõrgemale,“ selgitas Tarvo Teslon.

Suur korterite üüripakkumine hoiab üürihinnad stabiilsena paigal. Jaanuarikuine kinnisvaraportaali KV.EE Tallinna üüripakkumiste keskmine hind oli 14,5 €/m². Seda on vähem, kui 2022. või 2023. a suvised tipud 14,7 €/m².

„Üürnike jaoks tähendab suur pakkumine laia valikuvõimalust ja head kvaliteeti. Üürileandja vaatest tähendab intressikulude tõusu ja kõrge inflatsiooni kiuste paigal tammuv üürihind järjest madalamat tootlusemäära. Tallinna keskmiste näitajate baasilt on üüriinvesteeringu keskmine tootlusemäär 4,5% ehk viimase 14 aasta madalaimal tasemel. Madal üüriäri tasuvus peaks üürileandjad panema mõtlema, kas ja kui kaua üüriäris olla,“ analüüsis Tarvo Teslon.

Viimastel aastatel on märts-aprill olnud aeg, mil üüripakkumine on vähenenud ja pakkunud üürileandjatele uut lootust.

„Väga tõenäoliselt näeme selgi aastal, kuidas üüripakkumine portaalis KV.EE tuleb kevadise päikese ilmumisega pisut allapoole ja see võimaldab mõne järgmise protsendi üürihinda kasvatada. Olulist pikemalt kestma jäävat muutust üürileandjate ja üürikorterite konkurentsis käesolevalt 2026. aastalt oodata ei maksa,“ prognoosis Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

KV.EE kinnisvara-podcast: eluasemelaenude turg 2025. ja 2026. aastal

06.02.2026 Adaur.ee

KV.EE kinnisvara-podcast’i 131. osa külaline on Helina Kikas, kes on Luminor Panga eluasemelaenude valdkonnajuht. Saates räägime põhjalikult kodulaenude turust, hetkeolukorrast ja tulevikuvaatest. Saadet juhib ning küsimusi esitab kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Helina Kikas analüüsib 2025. aasta majanduskeskkonda ja selle mõju laenuturule. Võtame luubi alla uute laenude väljastamise mahud ning selgitame, millist rolli on mänginud laenude refinantseerimine ja kinnisvara üldine hinnatõus. Arutleme, miks on laenukäive püsinud aktiivsena ka heitlikel aegadel.

Vaatame lähemalt, kes on tänane tüüpiline laenuvõtja ja millised on tema ootused. Helina Kikas selgitab, kas ja kuidas erinevad laenutingimused Tallinnas, Tartus, Pärnus või väiksemates piirkondades nagu näiteks Abja-Paluoja. Toome välja peamised kriteeriumid, mille alusel pank otsuseid teeb, ning põhjused, miks vahel tuleb öelda “ei”.

Käsitleme Euribori liikumisi ja riskimarginaalide dünaamikat ning nende otsest mõju igakuistele laenumaksetele. Juttu tuleb laenuportfelli tervisest ehk sellest, kui korrektselt Eesti inimesed oma kohustusi täidavad ning milliseid lahendusi pakub pank võimalike makseraskuste tekkimise korral.

Saate lõpus teeme ettevaate 2026. aastasse ja prognoosime edasisi trende laenuturul. Helina Kikas jagab praktilisi soovitusi nii koduostjatele kui ka kinnisvarapartneritele, rõhutades finantsteadlikkuse ja põhjaliku ettevalmistuse olulisust.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcastist.

Vaata saadet videona

Play

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda soovite saate külalisena kuulda? Kas soovid ise tulla saatesse mõnest olulisest teemast rääkima?

Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Telli podcast enda podcasti äppis või pane laik ja jälgi lehte KV.EE Facebook.

Vaata podcasti videona KV.EE Youtube kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO või Spotify lehelt.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Invegol sai Telliskivis valmis 5 miljonit eurot maksma läinud ärihoone

06.02.2026 Adaur.ee

Tallinnas Telliskivi tänaval, Kalamaja ja Pelgulinna piiril valmis Invego arendatud uus ärihoone, millesse investeeriti kokku viis miljonit eurot. Büroopindade kõrval asuvad hoones ka Reval Cafe ja uudse kontseptsiooniga Mehhiko restoran Sodita.

Invego juhi Kristjan-Thor Vähi sõnul sobitub uus hoone hästi Telliskivi asumisse, kus siiani on olnud puudus kaasaegsetest A-klassi äripindadest. “Meie eesmärk oli luua paindlik ja tänapäevane töökeskkond, mis sobituks samas hästi ka Telliskivi iseloomu ja elava õhustikuga. Usun, et saime sellega päris hästi hakkama ja nii otsustasime ka Invego enda kontori uude ärimajja kolida,” ütles Vähi ning tõi teiste üürnike hulgas välja pika ajalooga kinnisvarabüroo LAAM ning kommunikatsioonibüroo KPMS.

Ärihoone esimesel korrusel on ennast juba sisse seadnud Reval Cafe, mille kõrval avab nädala pärast uksed uudse kontseptsiooniga restoran Sodita. “Telliskivi on tänase Tallinna tuiksoon ja tänu sellele ka sobivaim koht chef-visionääri Orm Oja uue kontseptsioon jaoks. Sodita on Mehhiko köögi, moodsa muusika ja mõnusalt tšilliva rahva kohtumispaik,” lubab nii kohviku, restorani kui ärihoone omanikeringi kuuluv Anri Treifeldt ning palub varuda ka veidi kannatust, sest uue restorani esimeste õhtute ootejärjekordades on täna juba mitusada huvilist. Restorani Sodita peakokk on Laura Sillaots.

Kolmekorruselise ärihoone arhitektuurse lahenduse autor on Kauss arhitektuuribüroo ning ehitaja 1Partner Ehitus, mille meeskonnal on suur kogemus isikupärase ajalooga piirkondades ehitamisel ja renoveerimisel.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Ostja kohustused varjatud puuduste korral

06.02.2026 Evi Hindpere

Varjatud puuduste teema tekitab kinnisvara ostu-müügi juures üha rohkem vaidlusi. Kuigi seadus annab ostjale mitmeid õigusi, on ostjal ka kohustused, mille täitmata jätmine võib hiljem nõude sisuliselt võimatuks muuta.

Eraisikust ostjal ei ole kohustust kinnisasja enne ostu põhjalikult uurida. Kuid niipea kui ostja avastab puuduse, peab ta sellest müüjat teavitama ja andma talle mõistliku aja puuduse kõrvaldamiseks.

Üldreegel on lihtne – ostja peab suutma tõendada, et puudus ei tekkinud tema enda tegevuse tõttu, vaid oli olemas juba valduse üleandmisel. Erandiks on uus kinnisasi, mille puhul eeldatakse, et kahe aasta jooksul oli puudus olemas üleandmisel.

Kõik tuleb dokumenteerida. Suulised vestlused ei ole tõend. Ostja peaks tegema fotod ja/või videod, vajadusel tellima ekspertiisi, saatma müüjale kirjaliku teavituse (e-kiri sobib). Kõik peab olema taasesitatavas vormis.

Kui müüja ei reageeri või keeldub puudust parandamast, võib ostja lasta selle ise kõrvaldada ja nõuda kulude hüvitamist. Ka kulud tuleb dokumentaalselt tõendada.

Meeles tuleb ka pidada seda, et müüja peab hüvitama vaid need kulutused, mis tuleb teha asja viimiseks hüpoteetilisse olukorda, kus see oleks pidanud olema, et vastata lepingu nõuetele.

Kui ostja teavitab müüjat liiga hilja, parandab puuduse enne teavitamist, ei kogu tõendeid, võib ta kaotada õiguse nõuet esitada.

Kui soovid varjatud puuduste ja vastutuse kohta saada rohkem teavet, tule Kinnisvarakooli koolitusele 18.02.26. a.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
evihindpere@gmail.com
www.kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Maksu- ja Tolliamet: Maaomanikud hakkasid saama maamaksu teavitusi

06.02.2026 Adaur.ee

Maksu- ja Tolliamet (MTA) asus saatma teavitusi maaomanikele, kellele on moodustatud maamaksu maksuteated. Maamaksu esimese osamakse tasumise tähtaeg on 31. märtsil.

2026. aastal tuleb maamaksu tasuda 334 600 eraisikul ja 35 700 juriidilisel isikul ehk ca 370 300 isikul kokku 90,3 miljonit eurot. Võrreldes 2025. aastaga on umbes 34 900 maaomanikku, kellel maamaksu tasumise kohustust varasemalt ei olnud.

MTA maamaksu teenusejuht Riita Parksepp juhib tähelepanu, et sel aastal võis maamaksu kohustus tekkida ka koduomanikel. „Nii on see juhul, kui kohalik omavalitsus (KOV) pole kehtestanud kuni 1000 euro suurust koduomaniku soodustust või juhul, kui KOVi otsustatud soodustus on maksusummast väiksem,“ tähendas ta.

Teavitused maksuteate moodustamise kohta laekuvad maksumaksjatele e-kirjade või tekstisõnumite kaudu veebruarikuu jooksul. Maamaksu maksuteatega saab tutvuda e-teenuste keskkonnas e-MTA, valides Maksud – Maamaks – Maamaksuteated ja maa andmed.

Petukirjade leviku tõttu soovitab amet e-MTAsse sisse logida üksnes ametliku veebilehe emta.ee kaudu, valides E-teenused.

Maamaksu esimese osa tasumise tähtaeg on 31. märts. Järelejäänud osa tuleb tasuda 1. oktoobriks.

Mis muutus maamaksuga 2026. aastal?

2026. aastaks suurenes KOVide otsustuspädevus selles, kuidas maamaksu summa kujuneb. KOVide otsustatud maamaksu mõjutavate väärtustega saab tutvuda MTA kodulehel tabelis „Maamaksumäärad ja maksusoodustused 2026. aastal“.

2026. aasta maksumäärade vahemikud, mille seest said KOVid uued maksumäärad valida, on samad, mis olid ka 2025. aastal. Elamumaale ja maatulundusmaa õuemaa kõlvikule on maksumäär 0,1–1%, maatulundusmaale 0,1–0,5% ning muu sihtotstarbega maale 0,1–2% maa maksustamishinnast aastas.
Maamaksu tõusu piirmäär (nn kaitsemehhanism) on kehtestatud maamaksu järsu tõusu vältimiseks. Maamaksu tõusu piirmäär on KOVi otsusel 10–100% ja sõltub igas konkreetses omavalitsuses tehtud otsusest. See tähendab, et kui KOVi otsusel on maamaksu tõusu piirmäär näiteks 10%, saab KOVi piirkonna katastriüksuse maamaksusumma enne maksuvabastusi ja -soodustusi suureneda 10%. Juhul, kui tõusu piirmääraga arvestatult suureneks maksusumma möödunud aastaga võrreldes vähem kui 5 eurot, suureneb maamaksusumma 5 euro võrra.
Koduomaniku soodustus muutus summapõhiseks. Iga KOV sai otsustada koduomaniku soodustuse kuni 1000 euro ulatuses. Lisaks sellele võisid KOVid soovi korral täiendavalt kehtestada ka nn pensionäri soodustuse ja nn represseeritu soodustuse. Koduomaniku soodustuse saamiseks ei ole tarvis eraldi taotlust esitada. Võimaliku pensionäri ja/või represseeritu soodustuse saamise tingimused kehtestab KOV ning nende saamiseks on tarvis suhelda KOViga. Kehtivate soodustuste olemasolu kontrollib ja arvestab MTA enne maksuteate moodustamist automaatselt.

2026. aastal ei suurene katastriüksuse maksuvabastuste ja -soodustusteta maamaks omanikule eelmise aastaga võrreldes üldjuhul rohkem kui 10–100%. „Kui KOV on aga muutnud midagi soodustustes või kui kodualuse maa maksusoodustuse saamise kõik tingimused uuel aastal enam ei kehti, võib tasumisele kuuluva maksukohustuse suurus muutuda ka rohkem kui KOVi kehtestatud maamaksu tõusu piirmäär ette näeb,“ täpsustas MTA maamaksu teenusejuht Riita Parksepp.

Maatüki andmeid saab kontrollida Maakatastris avaneb uues vahekaardis, omanikuandmeid kinnistusraamatus avaneb uues vahekaardis. Juhul kui maksuteatest või katastriandmetest ilmneb, et maksu arvutamise aluseks olevaid maa väärtuse andmeid tuleb parandada, palume võtta ühendust Maa- ja Ruumiametiga e-aadressil info@maaruum.ee. Kinnistusraamatus andmete muutmiseks tuleb pöörduda Tartu Maakohtu Kinnistus- ja registriosakonna poole e-aadressil kinnistusosakond@kohus.ee.

Maamaks on riiklik maks, millega maksustatakse Eestis kogu maa. Maamaks laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Loe 2026. aasta maamaksu kohta lähemalt veebilehelt emta.ee/maamaks.

Korduma kippuvad küsimused

Miks peab maamaksu tasuma ja mille alusel see arvutatakse?

Maamaks on maamaksuseadusega kehtestatud riiklik maks, millega maksustatakse kogu maa. Maks laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Selle toel saavad omavalitsused arendada kohalikku elu ning pakkuda kohalikele mõeldud teenuseid.
Seaduse järgi tuleb maamaksu tasuda maa omanikel või maa kasutajatel. Maamaksu tasuvad nii eraisikud, ettevõtted kui ka riik. Maamaksuga maksustamise aluseks on maa omandi- või kasutusõigus. Loe lähemalt MTA kodulehel.

Kust näen maamaksu arvutuskäiku?

Katastriüksuse maamaksu arvutuskäiku näete pärast maksuteate väljastamist e-teenuste keskkonnas e-MTA avaneb uues vahekaardis, kus pärast sisselogimist (1) valige menüüst Maksud – Maamaks – Maamaksuteated ning maa andmed, (2) vajutage maade andmete tabelis maa nimele, (3) vajutage lingile „Vaatan arvutuskäiku”.

Kuidas tasutakse maamaks, kui maa kuulub mitmele maksumaksjale?

Kui maa kuulub mitmele maksumaksjale, siis jaotatakse maamaks nende vahel vastavalt omandiosale ning iga maksumaksja saab eraldi maksuteate. Kui üks maksumaksja soovib maksta maamaksu ka teiste eest, siis tuleb iga maamaks tasuda eraldi maksena, kasutades iga maksumaksja personaalset viitenumbrit avaneb uues vahekaardis.

Kas maamaksu on võimalik maksta tuludeklaratsiooni alusel tagastatavast enammakstud summast?

Jah, tuludeklaratsiooni esitades saate tagastatava summa soovi korral jätta maamaksu katteks ettemaksukontole. Kui Teil ei ole Maksu- ja Tolliameti ees muid teadaolevaid maksukohustusi, siis tasutakse maamaks ettemaksukontol olevast summast maamaksu tähtpäevale järgneval päeval.

Tasusin maamaksu enne tähtpäeva, kuid e-MTA töölaual nõuete ja kohustuste saldode plokis kuvatakse tasutud summa endiselt tuleviku tähtpäevaga nõudena. Miks?

Enne maamaksu tasumise tähtpäeva makstud maamaksusummat kuvatakse nõudena kuni maamaksu tasumise tähtpäevani. Nõude summa tasutakse pärast maamaksu tasumise tähtpäeva möödumist automaatselt.

Miks sain mitu maamaksuteadet?

Kui Teil on maa mitme omavalitsuse territooriumil, siis väljastame maamaksuteate iga omavalitsuse kohta eraldi.

Kas saab maksta ka osadena?

2026. aastal on maamaksu tasumiseks kaks tähtpäeva, 31. märts ja 1. oktoober. Kuni 100 euro suurune maamaks ühe KOVi piires asuvalt maalt tuleb tasuda esimeseks tähtajaks. Kui maamaksu summa ületab 100 eurot, siis esimeseks tähtajaks tuleb tasuda vähemalt pool summast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ning hiljemalt 1. oktoobriks ülejäänud osa maksusummast. Kui tasute maamaksu enne tasumise tähtpäeva, siis see summa on kuni tasumise tähtpäevani Teie e-MTA ettemaksukontol ning arvestatakse sealt tähtpäeva saabumisel automaatselt maksukohustuse katteks.

Võimaliku makseraskuse korral soovitame taotleda ajatamist ja tasuda maksukohustus osade kaupa. Ajatamise taotluse saate esitada e-teenuste keskkonnas e-MTA avaneb uues vahekaardis. Alates maksu tasumise tähtpäevast kuni maksuvõla täieliku tasumiseni arvestame intressi 0,06% päevas ehk 21,9% aastas. Maksuvõla ajatamisel on võimalik taotleda intressimäära vähendamist kuni 50% alates ajatamise otsuse kinnitamisest. Rohkem teavet maksuvõla ajatamise kohta leiate MTA kodulehelt.

Kas MTA saadab maksuteate e-postile või ainult e-MTAsse?

Üldjuhul saadame teavituse maksuteate moodustamisest e-postile või tekstisõnumina mobiiltelefoni numbrile. Juhul, kui meil maksumaksja e-posti aadressi ega mobiiltelefoni numbrit ei ole, saadame maksuteate tavapostiga.

Miks ma ei ole veel maksuteadet saanud?

Kõigepealt palume e-teenuste keskkonnast e-MTA kontrollida, kas maksuteade on Teile väljastatud. Kui maksusumma on alla 5 euro, siis on seal kirjas, et maksuteateid ei ole. Kui Te ei ole maamaksuteadet 25. veebruariks kätte saanud, on andke sellest 30 päeva jooksul meile teada. Eraklientidel palume teavitada eraklient@emta.ee või telefonil 880 0811, äriklientidel ariklient@emta.ee või telefonil 880 0812.

Koolitus „Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine“ toimub 25.02.2026

06.02.2026 Margot Toompark

Koolitus „Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine“ toimub 25.02.2026 Kinnisvarakoolis. Jurist Martina Proosa annab koolitusel detailse ülevaate detailplaneeringutest ja nende koostamisest.

Koolitus annab:

teadmised sellest, mida on vaja detailplaneeringuga reguleerida ja mida mitte (nt korterite ja parkimiskohtade arv, haljastus, jäätmete ladustamine jms);
ülevaate kohaliku omavalitsuse võimalustest mõjutada detailplaneeringu elluviimist;
ülevaate planeerimisseaduse kavandatavatest muudatustest.

Koolitus „Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine“ toimub 25.02.2026 kell 10.00-15.15 MS Teamsi keskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Eesti Pank: Euroopa Keskpanga pressiteade: rahapoliitilised otsused

05.02.2026 Adaur.ee

EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Nõukogu ajakohastatud hinnang kinnitab veel kord, et inflatsioon peaks stabiliseeruma keskpika aja jooksul eesmärgiks seatud 2% tasemel. Keerulises üleilmses keskkonnas on majandus jätkuvalt vastupidav. Kasvu elavdavad madal töötus, erasektori tugevad bilansid, avaliku sektori järk-järgult tehtavad kulutused kaitse- ja taristuvaldkonda ning varasemate intressimäärakärbete toetav mõju. Väljavaade on siiski endiselt ebakindel, seda eelkõige üleilmse kaubanduspoliitikaga seotud praeguse ebakindluse ja geopoliitiliste pingete tõttu.

EKP nõukogu on kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub keskpika aja jooksul eesmärgiks seatud 2% tasemel. Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad EKP nõukogu intressimääraotsused tema hinnangust inflatsiooniväljavaatele ja seonduvatele riskidele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. EKP nõukogu ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

EKP baasintressimäärad

Nõukogu otsustas säilitada hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 2,00%, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 2,15% ja laenamise püsivõimaluse intressimäärana 2,40%.

Varaostukava (APP) ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava (PEPP)
APP ja PEPPi portfellide maht väheneb mõõdukas ja prognoositavas tempos, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid.

***

EKP nõukogu on valmis kõiki enda pädevusse kuuluvaid rahapoliitilisi instrumente kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni stabiliseerumine 2% tasemel ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine. Ühtlasi on loodud rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrument (TPI), et ohjeldada põhjendamatut korrapäratut turudünaamikat, mis kujutab endast tõsist ohtu rahapoliitika mõju ülekandumisele kogu euroalal. See instrument võimaldab EKP nõukogul oma hinnastabiilsuse tagamise eesmärki tõhusamalt täita.

Muinsuskaitseamet: Muinsuskaitseamet toetab mälestiste restaureerimist 4,3 miljoni euroga

05.02.2026 Adaur.ee

Muinsuskaitseamet eraldab 2026. aastal mälestiste korrastamise toetusvoorudest ühtekokku 4,33 miljonit eurot. Sellest 2,49 miljonit tuleb kultuurimälestiste tähtajalisest voorust ning 1,84 miljonit eraldatakse viimast korda toimunud omandireformi reservfondi taotlusvoorust. Kokku rahuldati osaliselt või täielikult 105 taotlust.

„Meil on hea meel, et riik saab toetada mälestiste omanikke, sest need on osa meie kõigi ühisest loost ja heast elukeskkonnast. Omanikel on pärandi hoidmisel, hooldamisel ja restaureerimisel määrav roll, kuid riigi tugi aitab seda vastutust kanda,“ ütles muinsuskaitseameti nõustamisosakonna juhataja Kais Matteus.

Kultuurimälestiste korrastamise taotlusvoorust toetatakse ehitis-, kunsti-, ajaloo- ja arheoloogiamälestisi, üht looduslikku pühapaika ning muinsuskaitsealadel asuvate hoonete restaureerimist. 2,49 miljoni suurusest tähtajalise taotlusvooru toetussummast läks 76,7% erasektorisse, nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele. 22,1%  toetuste kogumahust said kohalikud omavalitsused ja 1,2% riigisektor.

“Eesmärk on, et väärtuslikud hooned ja objektid säiliks ning oleks ka tulevikus inimestele nähtavad ja kasutatavad. Selleks on vaja täna restaureerida ajaloolisi katuseid, parandada müüre ja palkseinu. Samuti korrastada väärtuslikke detaile nagu uksed ja aknad, lühtrid ja hauatähised. Restaureerimistoetused annavad nendeks mahukateks töödeks olulise panuse,” sõnas Matteus.

Restaureerimistoetuse taotluste arv ületas ka tänavu toetuste eelarve, mis näitab suurt huvi pärandi kasutamise ja korrastamise vastu. Mälestise või muinsuskaitsealal asuvate ehitiste säilitamiseks mõeldud tähtajalisse taotlusvooru esitati kokku 423 nõuetele vastavat taotlust kogusummas üle 14,95 miljoni euro. Omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste taotlusvooru esitati 83 nõuetele vastavat taotlust kogusummas 6,99 miljonit eurot.

Toetuse taotluste pingeread ja eraldatud toetussummad leiab muinsuskaitseameti koduleheküljelt eraldatud toetuste alt.