Suur elamispindade turuülevaade – sügis 2024

17.10.2024

Tõnu Toompark

2024. a sügisesed majandusprognoosid astusid jälle sammukese negatiivsuse suunas. Tarbijakindlus on jätkuvalt põhjas. See ei jäta kinnisvaraturule mõju avaldamata. Viimaste kuude tehingute arv on olnud siiski ootamatult kõrge. Hinnakõverad liiguvad horisontaalsuunas. 

Mõned turuosalised näevad kõrges tehignute arvus turu taastumist. Teised arvavad, et uute korterite turult järelturule suunduvad kliendid on ohumärk.

2024. a suur sügisene elamispindade turuülevaade uurib olulisi kinnisvaraturu trende ühest, teisest ja kolmandast sunast. Ülevaade analüüsib numbrite ja faktide põhiselt, mis toimub ja teeb prognoosid poole-pooleteise aasta vaates.

Turuülevaadet käin esitlemas ettevõtetes. Vajadusel teeme esitluse Teams’i, Zoom’i vms rakenduse kaudu. Esitluse tellimiseks palun kontakteeru: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Alternatiivina ettevõttes tehtavale turuülevaate esitlusele on võimalik osaleda 10.12.2024 veebiseminarina toimuval Kinnisvarakooli turuülevaate seminaril. Veebiseminarile registreerumine Kinnisvarakooli kodulehel.

Tallinna elamispindade turu trendid – sügis 2024

KV.EE Indeks: elamispindade müügipakkumiste arv liigub vähenemise suunas

17.10.2024

Eesti keskmise elamispindade pakkumishinna liikumist jälgiv KV.EE Indeks on 175,3 punkti. Indeks on aastatagusest 2,5% rohkem ja kuu aja tagusest 0,4% allpool. Elamispindade müügiobjektide arvu indeks on 77,2 punkti. Objektide arvu indeks on aastatagusest 28,7% kõrgemal, kuid kuutagusest 1,7% vähem.

Elamispindade müügipakkumiste arv portaalis KV.EE liigub viimastel nädalatel vaikselt-vaikselt allapoole. Müügipakkumisi jääb vähemaks, sest uute pakkumiste müüki lisandumine on vähenenud. Lisaks on korterite järelturg aktiivne. See tähendab, et portaalis KV.EE pakkumises olevaid kortereid nopitakse üksteise järel müügist ära.

Elamispindade müügipakkumiste arv on jätkuvalt väga kõrgel tasemel. See tähendab, et konkurents kinnisvaramüüjate vahel on endiselt väga karm. Nii võib järeldada, et elamispindade müügipakkumiste arvu portaalis KV.EE mõninga vähenemise trend on turu üldise tervise vaatest pigem positiivne.

Pakkumiste arvu vähenemine toetab hindu. Hinnakõvera tõusule pöördumisest ei ole siiski põhjust niipea rääkida. Hinnad portaalis KV.EE jäävad pigem horisontaalselt liikuma, sest 2020. a lõpust alguse saanud ja 2022. a keskpaigas tippu jõudnud hinnad ei ole olulisel määral allapoole korrigeerunud. See tähendab, et hinnatase on jätkuvalt väga kõrge ehk inimeste ostujõud on madal.

Madal ostujõud tähendab, et turul ei ole piisavalt inimesi, kes hinnataset ülespoole suruksid. Samuti peab madalast ostujõust järeldama, et suur tehingute arv ei saa olla püsiv. Eesoleva 3-4 kvartali trend saab olema tehingute arvu vähenemise suunas liikumine.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Domus Kinnisvara: Kinnisvaraturg vaibumise märke ei näita

17.10.2024

Domus KinnisvaraMaa-ameti tehingustatistika andmetel sooritati 2024. aasta septembris Eestis kokku 3595 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega üle 418 miljoni euro. Tehingute arv kasvas augustiga võrreldes ca 5%, möödunud aasta septembriga võrreldes kasvas tehingute arv 4% võrra. Tehingute koguväärtus kasvas eelmise kuuga võrreldes ca 6%.

Septembris müüdi Eestis kokku 1858 korterit, keskmise hinnaga 1975 €/m². Korterite tehingute arv võrreldes augustiga näitas 2% langust ning keskmine hinnatase 5% langust. 2023. aasta septembriga võrreldes on tehingute arv kasvanud 5%, keskmine hinnatase on jäänud samale tasemele.

HARJU MAAKOND

Maa-ameti andmetel tehti Harju maakonnas septembris kokku 1522 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli üle 286 miljoni euro. Augustiga võrreldes kasvas tehingute arv pea 3% ning tehingute koguväärtus 12%. Mullusega võrreldes on tehingute arv kasvanud ca 13% ning tehingute koguväärtus 14%.

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati septembris 12% kõikidest korterite tehingutest uute korteritega, müüdud uute korterite keskmine hind oli 4149 €/m² (aastane hinnalangus 7%). Kuu varem oli uute korterite osakaal 15% ning keskmine müügihind 4219 €/m². Möödunud aastal müüdi pealinnas kokku ca 2344 uut korterit, uute korterite keskmine hinnatase 2022. aastaga võrreldes tõusis 13%. 2022. aastal müüdi Tallinnas kokku ligi 2628 uut korterit, mida on ca 8% rohkem kui 2021. aastal.

TARTU MAAKOND

Tartu maakonnas teostati septembris 481 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega üle 53 miljoni euro. Augustiga võrreldes kasvas tehingute arv 10%, kuid tehingute koguväärtus langes ca 14%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehinguaktiivsus kasvanud ca 9% ning tehingute koguväärtus 12%.

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Tartu linnas tehti septembris ca 17% korterite ostu-müügitehingutest uute korteritega, müüdud uute korterite keskmine hind oli 3215 €/m² (aastane hinnatõus 13%). Augustis oli uute korterite osakaal ca 15% ning keskmine müügihind vastavalt 3263 €/m². 2023. aastal müüdi Tartus kokku ca 573 uut korterit, uute korterite keskmine hinnatase 2022. aastaga võrreldes tõusis ca 21%.Aasta varem müüdi Tartu linnas kokku ligi 910 uut korterit, mida on 22% rohkem kui 2021. aastal.

PÄRNU MAAKOND

Pärnu maakonnas teostati septembris 199 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega üle 16 miljoni euro. Augustiga võrreldes langes tehingute arv 10% ning tehingute koguväärtus 26%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehinguaktiivsus langenud 7% ja tehingute koguväärtus 11%.

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Pärnu linnas tehti septembris ca 12% korterite ostu-müügitehingutest uute korteritega, müüdud uute korterite keskmine hind oli 2958 €/m² (aastane hinnatõus 2%). Kuu varem oli uute korterite osakaal 6% ning keskmine müügihind 2431 €/m². Möödunud aastal müüdi Pärnus kokku ca 192 uut korterit, keskmise ruutmeetrihinnaga 2992 €/m2, uute korterite keskmine hinnatase 2022. aastaga võrreldes tõusis 6%. 2022. aastal müüdi Pärnu linnas kokku ca 203 uut korterit, mida on 26% rohkem kui 2021. aastal.

VILJANDI MAAKOND

Viljandi maakonnas teostati septembris 118 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 6,6 miljonit eurot. Augustiga võrreldes tehingute arv olulist muutust ei näidanud, tehingute koguväärtus langes 7% võrra. Mullusega võrreldes kasvas tehingute arv seitsme tehingu võrra ja tehingute koguväärtus on kasvanud samal ajal 7% võrra.

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Viljandi linnas ei tehtud septembris ega möödunud kuul ühtegi tehingut uute korteritega. 2023. aastal müüdiViljandis kokku ca 13 uut korterit keskmise hinnaga 2376 €/m², uute korterite keskmine hinnatase 2022. aastaga võrreldes langes 6%. 2022. aastal müüdi Viljandi linnas kokku 50 uut korterit, keskmise hinnaga 2537€/m², mida on ca 19 korterit enam kui 2021. aastal.

SAARE MAAKOND

Saare maakonnas teostati septembris 97 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli üle 4,5 miljoni euro. Võrreldes augustiga kasvas tehinguaktiivsus 10% võrra, kuid tehingute koguväärtus näitas 41% langust. Võrreldes aastataguse ajaga on tehingute arv langenud 34% ja tehingute koguväärtus 34%.

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Kuressaare linnas tehti septembris kaks ostu-müügitehingut uute korteritega, müüdud uute korterite keskmine hind oli 2957 €/m². Möödunud kuul ei tehtud ühtegi tehingut uute korteritega. 2023. aastal müüdi kokku 6 uut korterit, keskmise hinnaga 1835 €/m2. Aasta varem ei tehtud uute korteritega mitte ühtegi tehingut. 2021. aastal müüdi kokku 13 uut korterit, keskmise hinnaga 1692 €/m2, mida on 3 korterit vähem kui 2020. aastal.

IDA-VIRU MAAKOND

Ida-Viru maakonnas teostati septembris 310 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 7,8 miljonit eurot. Augustiga võrreldes on tehingute arv langenud 8% ning tehingute koguväärtus 3%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 21% võrra ning tehingute koguväärtus 13%.

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Narva linnas ei tehtud septembris ühtegi ostu-müügitehingut uute korteritega, augustis tehti kaks tehingut uute korteritega, müüdud uute korterite keskmine hind oli 3699 €/m2. Aprillis tehti kaks tehingut, keskmine müügihinnaga 3560 €/m². Varem pole Narvas uute korteritega tehinguid tehtud.

KV.EE: Harjumaa majade müügipakkumine suurenes aastaga 24% võrra

17.10.2024

Kinnisvaraportaali KV.EE vahendusel otsiti 09.2024 Harjumaal ostjat 2874 maja müügipakkumisele. Majade müügipakkumiste keskmine hind oli 2284 €/m². Aastatagusega võrreldes on majade müügipakkumiste arv suurenenud 24% ja keskmine hind on kasvanud 4%.

Majade müügipakkumiste arv on kerkinud kõikides Harjumaa omavalitsustes peale Anija ja Raasiku valla. Majade müügipakkumiste keskmine hind on valdavalt aastatagusest kõrgemal. Vaatlusaluses 16 Harjumaa omavalitsuses ainult viies küsiti portaalis KV.EE tänavu majade eest madalamat hinda kui aasta tagasi septembris.

Harjumaa majade müügipakkumistest 29% ehk 843 asuvad Tallinna linnas, mis on Harjumaa suurim majade müügipakkumiste piirkond. Tallinna majade müügipakkumiste arv portaalis KV.EE suurenes aastaga 26% ja keskmine hind liikus 8% võrra ülespoole.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maja / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Maja / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
09.2023 09.2024 Muutus, % 09.2023 09.2024 Muutus, %
Harjumaa 2 321 2 874 24% 2 197 2 284 4%
Anija vald 41 37 -10% 1 805 1 660 -8%
Harku vald 263 338 29% 2 312 2 335 1%
Jõelähtme vald 137 158 15% 2 339 2 430 4%
Keila 22 34 55% 1 997 1 905 -5%
Kiili vald 110 111 1% 2 403 2 508 4%
Kose vald 55 78 42% 1 406 1 792 27%
Kuusalu vald 35 57 63% 1 893 1 459 -23%
Loksa 6 #N/A 1 137 #N/A
Lääne-Harju vald 104 148 42% 1 676 1 858 11%
Maardu 82 88 7% 2 261 2 161 -4%
Raasiku vald 40 38 -5% 1 989 1 939 -2%
Rae vald 163 211 29% 2 623 2 758 5%
Saku vald 91 125 37% 2 054 2 058 0%
Saue vald 233 253 9% 1 751 1 793 2%
Tallinn 671 843 26% 2 131 2 298 8%
Viimsi vald 260 337 30% 2 825 2 912 3%
Eesti 5 073 6 163 21% 1 611 1 696 5%
Harjumaa 2 321 2 874 24% 2 197 2 284 4%
Tallinn 671 843 26% 2 131 2 298 8%
Tartu 228 260 14% 1 585 1 655 4%
Pärnu 237 274 16% 1 567 1 605 2%
Narva 32 61 91% 621 611 -1%
Rakvere 52 59 13% 1 235 1 202 -3%
Andmete allikas: portaal KV.EE

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund AS-i erakorralise üldkoosoleku otsused 16.10.2024

17.10.2024

EfTEN Real Estate Fund16.10.2024 toimus Radisson Collection Hotel II korruse konverentsikeskuses aadressil Tallinn, Rävala 3, EfTEN Real Estate Fund AS-i aktsionäride erakorraline üldkoosolek.

Koosolekul osales 133 aktsionäri, kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud 8 332 014 häält, mis moodustab 77,01% kõikide aktsiatega esindatud häältest. Neist 17 aktsionäri, kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud 1 394 885 häält, mis moodustas 12,89% kõigist aktsiatega määratud häältest, andsid oma hääled enne koosoleku toimumist elektrooniliselt vastavalt koosoleku kutses avalikustatud elektroonilise hääletamise korrale. Seega oli koosolek otsustusvõimeline.

Üldkoosolek võttis vastu järgmised otsused:

Aktsiakapitali suurendamine ja uute aktsiate noteerimine Nasdaq Tallinn börsi põhinimekirjas
Aktsionärid otsustasid 8 323 537 hääle ehk 99,9% poolthäälega anda vastavalt seadusele ja fondi põhikirjale fondi nõukogu pädevusse fondi aktsiakapitali suurendamise otsustamine järgneva 6-kuulise perioodi jooksul arvestades seejuures, et täiendavalt kaasatava kapitali rahaline maht ei ületaks 30 000 000 eurot ja olemasolevatel aktsionäridel säilib märkimise eesõigus ning esitada taotlus kõigi uute emiteeritavate fondi aktsiate noteerimiseks ja kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirjas. Fondi nõukogule ja juhatusele anti volitused kõigi selleks vajalike toimingute tegemiseks ja lepingute sõlmimiseks.

Üldkoosoleku protokoll tehakse fondi kodulehel (https://eref.ee/investorile/uldkoosolekud/) kättesaadavaks hiljemalt 7 päeva möödudes üldkoosoleku toimumisest.

EfTEN: Decisions of the extraordinary general meeting of shareholders of EfTEN Real Estate Fund AS 16.10.2024

17.10.2024

EfTEN Real Estate FundThe extraordinary general meeting of shareholders of EfTEN Real Estate Fund AS was held on 16 October 2024 in in the Radisson Collection Hotel Conference Center (2nd floor, Tallinn, Rävala 3).

A total of 133 shareholders attended the meeting representing 8 332 014 votes. This means 77,01% of the total votes were represented. Of the participants, 17 shareholders representing 1 394 885 votes, i.e., 12,89% of all votes attached to the shares, cast their votes electronically before the meeting in accordance with the electronic voting procedure announced in the invitation to the meeting. The meeting therefore had a quorum.

The decisions of the extraordinary general meeting were as follows:

Increase of share capital and listing of new shares on the Main List of Nasdaq Tallinn Stock Exchange
With 8 323 537, i.e. 99,9% votes in favour, the shareholders decided in accordance with the law and the fund’s articles of association, to give the mandate on a decision to increase of the share capital of the fund within the following 6-month period in the competence of the superviosry board of the fund, considering that the total volume of the additional capital to be raised will not exceed 30,000,000 euros and the existing shareholders shall retain the pre-emptive right to subscribe for the new shares, and submit application for listing and admission to trading of all newly issued shares of the fund in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange. To authorise the supervisory board and the management board of the fund to carry out all activities and conclude all agreements necessary for this purpose.

The minutes of the general meeting shall be made available on the fund’s website (https://eref.ee/investorile/uldkoosolekud/) not later than 7 days after the meeting.

Nordecon: Riigihankel edukaks tunnistamine (ERRi uus telemaja)

16.10.2024

NordeconRiigi Kinnisvara AS on teinud täna riigihankes „Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja ehitustööd“ otsuse, mille kohaselt tunnistati edukaks Nordecon AS esitatud pakkumus maksumusega 40,1 miljonit eurot (koos reserviga, ilma käibemaksuta). Riigi Kinnisvara AS ja Nordecon saavad hankelepingu sõlmida peale seaduses ettenähtud 14-päevase vaidlustusaja möödumist, millest teavitame eraldi börsiteatega.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2023. aasta konsolideeritud müügitulu oli 278 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd 430 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Keilas sai nurgakivi uus 120 koduga elurajoon

16.10.2024

InvegoKeilas asetati nurgakivi uuele 17 miljoni eurose kogumahuga Keila Pargikodude elurajoonile, kus esimesed kodud valmivad juba järgmisel sügisel.

Keila kesklinna männipargi äärde rajatav 120 koduga elurajoon laiub kokku 30 tuhandel ruutmeetril ning on kavandatud pargiala ja rohehaljastust väärtustades. “Keila Pargikodude hooned sulanduvad ühte säiliva parkmetsaga ning tekkiv terviklik elukeskkond pakub kõigile elanikele ka piisavalt privaatsust,” kirjeldas kinnisvaraarendaja Invego juht Kristjan-Thor Vähi, kelle sõnul on elurajooni hoonete sel moel pargi ja kõrghaljastusega sidumine olnud ka Apex Aehitektuuribüroo meeskonnale tavapärasest väljakutsuvam, aga selle võrra ka inspireerivam võimalus, kus tuleb paljuski lähtuda asukohast ja selle iseärasustest.

Invego juhi sõnul eelistavad Keilat täna pered, kes soovivad küll elada rahulikus ja turvalises elukeskkonnas, kuid samas olla mugavalt lähedal ka Tallinnale ning eriliselt atraktiivseks muudab Keila elukohana just linna kiire arengutempo ja väga hea infrastruktuur. “Me oleme arendajana kogenud linnajuhtide siirast soovi ja kaasamõtlemist, et leida tulevase elurajooni elanike jaoks tõesti parim lahendus ning meile tundub, et samasuguse positiivse innuga areneb täna kogu linn,” kiitis Vähi sisukat koostööd kohaliku omavalitsusega.

Keila Pargikodude elurajoon hakkab koosnema kuuest A-energiaklassiga kortermajast, kuhu tuleb kokku 120 ühe- kuni viietoalist rõdude ja terrassidega korterit, aga ka läbimõeldud puhkealad ning mänguväljak, kus on atraktsioone erinevas vanustes lastele. Samuti saavad kõik koduostjad Invego poolt kaasa viieaastase ehitusgarantii, et värske omanik ei peaks oma investeeringu pärast muretsema ning saab end uues kodus mugavalt sisse seada. Pargikodud asuvad kõrghaljastusega alal vaid mõne sammu kaugusel Keila terviseradadest, veekeskusest ja Keila koolist.

Invego on Eesti juhtivaid kinnisvaraarendusega tegelevaid ettevõtteid, mis on Tallinnas ja selle lähiümbruses viimastel aastatel rajanud kokku üle 1250 kodu ning 30 000 m2 äripindasid. Eestis on Invego mahukamateks arendusteks hiljuti valminud Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning täna töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla ja Keila Pargikodude elurajoonid. Läti pealinnas arendab ettevõte Parka Kvartals ja Skanstes Rezidences elukvartaleid ning Riia vahetus läheduses ridamajade elurajooni Vide Adaži. 2024. aastal alustas Invego Portugalis villarajooni Silves Hills arendusega.

1Partner: investorid võivad peagi naasta kinnisvaraturule

16.10.2024

Pärast mitut aastat, mil investorid on oma raha kinnisvara asemel teistesse instrumentidesse paigutanud, läheneb turg koos Euribori langusega tasakaalupunktile, mil kinnisvara hakkab taas konkurentsivõimelist tootlust pakkuma, leiab 1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter.

“Kinnisvara on kindlasti üle keskmise turvaline, aga paar aastat on raha hind olnud liiga kallis ja kapital on mujal selgelt paremat tootlust teinud. Kui aga oodatav igakuine üüritulu hakkab ületama laenumakse summat, siis on investorite naasmine juba ülimalt tõenäoline,” selgitab Vahter ning selgitab, et kui intressimäär koos panga marginaaliga jääb ca 5,5% juurde aastas ja investor finantseerib laenuga pool vara ostuhinnast, siis suudab oodatav üüritulu katta laenumakse.

Martin Vahteri sõnul täna veel numbrid päris kokku ei jookse, aga Euribori jätkuva languse ja nii kinnisvara- kui üürihindade tõenäolise tõusu valguses on pilt muutumas. “Pikas plaanis tõstab üürikasv tootlust isegi siis, kui laenuintressid enam oluliselt ei lange. Liiatigi muudab vara väärtuse kasv ajas kinnisvarainvesteeringu ka konservatiivsemate investorite jaoks atraktiivseks tänu madalamatele riskidele,” selgitab Vahter, kelle hinnangul ongi taas kätte jõudmas aeg, kus kinnisvarasse investeerimist hakatakse uuesti tõsisemalt kaaluma.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Otsuste vastuvõtmine korteriomanike üldkoosolekul

16.10.2024

Kui koosolekule on kogunenud seaduse või põhikirjaga ettenähtud arv korteriomanikke ehk osalusnõue (kvoorum) on täidetud, saate alustada koosoleku läbiviimisega.

Kõigepealt tuleks valida koosoleku juhataja ja protokollija. Ei ole ka keelatud, et mõlemad on ühes isikus, kuid sellisel juhul on keeruline üheaegselt koosolekut juhatada ja protokollida.

Koosoleku juhataja tutvustab ja vajadusel selgitab korteriomanikele koosoleku päevakorras olevaid punkte ning paneb iga punti eraldi hääletamisele.

Kuigi korteriomanike otsuste vastuvõtmisele kohalduvad mittetulundusühingute seaduse sätted, siis korteriühistu ei ole mittetulundusühing. Seetõttu tuleb korteriühistu liikmete asemel lähtuda korteriomanike häältest.

Üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle. Põhikirjaga võib ette näha, et igal korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust või et häälte arvu määrab korteriomandi kaasomandi osa suurus. Need võimalused põhikirjaga üldreeglist kõrvale kaldumiseks on ammendavad.

Korteriomanikul ei ole hääleõigust juhul, kui esinevad KrtS § 22 lg 3 sätestatud asjaolud.

Otsus korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle on vastu võetud häälteenamuse alusel.

Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud korteriomanikest.

Laenu või muu laenusarnase mõjuga rahalise kohustuse võtmise, kui see kohustus kas iseseisvalt või koos olemasolevate kohustustega ületab ühistu eelmise majandusaasta majandamiskulude summa, samuti otsus kaasomandi eseme ajakohastamiseks, sh energiatõhususe suurendamiseks, loetakse vastu võetuks, kui selle poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest.

Päevakorrapunktis märgitud muud või jooksvad küsimused on vaid informatiivsed ja nende osas otsuseid vastu võtta ei saa.

Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse:

  • üldkoosoleku toimumise aeg ja koht;
  • korteriomanike arv;
  • üldkoosoleku päevakord;
  • hääletustulemused ja vastuvõetud otsused;
  • otsuse suhtes eriarvamusele jäänud korteriomaniku nõudel tema eriarvamuse sisu;
  • muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud.

Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on osavõtnute nimekiri ja eriarvamused.

Pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema korteriomanikele kättesaadav.

Kui teil on küsimusi, kirjutage mulle evihindpere@gmail.com või evi@kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

 Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2024. aasta septembri seisuga

16.10.2024

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2024. aasta septembri lõpu seisuga on 0,7099 eurot osaku kohta (31. august 2024: 0,8011). Fondi kogu puhasväärtus on 101,9 miljonit eurot (31. august 2024: 95,8 eurot). EPRA NRV 2024. aasta septembri lõpu seisuga on 0,7510 eurot osaku kohta.

2024. aasta septembris viis Fond edukalt lõpule uute osakute mitteavaliku pakkumise, andes välja 23 927 085 uut osakut, mis vastab 6,29 miljonile eurole.

Fond teenis 2024. aasta septembris konsolideeritud puhast renditulu 1,0 miljonit eurot (31. august 2024: 1,0 miljonit eurot).

2024. aasta septembri lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 10,0 miljonit eurot (31. august 2024: 3,9 miljonit eurot). 30. september 2024 seisuga Fondi konsolideeritud varade kogumaht on 256,8 miljonit eurot (31. august 2024: 249,8 miljonit eurot).

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund publishes its NAV for September 2024

16.10.2024

Baltic Horizon FundThe net asset value (NAV) per unit of the Baltic Horizon Fund (the Fund) amounted to EUR 0.7099 at the end of September 2024 (0.8011 as of 31 August 2024). The month-end total net asset value of the Fund was EUR 101.9 million (EUR 95.8 million as of 31 August 2024). The EPRA NRV as of 30 September 2024 stood at EUR 0.7510 per unit.

In September 2024, the Baltic Horizon Fund successfully completed the private placement and issued 23,927,085 new units corresponding to a gross value of EUR 6.29 million.

In September 2024, the consolidated net rental income of the Fund remained at the level of EUR 1.0 million (EUR 1.0 million in August 2024).

At the end of September 2024, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 10.0 million (31 August 2024: EUR 3.9 million). As of 30 September 2024, the total consolidated assets of the Fund were EUR 256.8 million (31 August 2024: EUR 249.8 million).

Nordecon: Public procurement preferred bidder announcement (Estonian Public Broadcasting new TV building)

16.10.2024

NordeconRiigi Kinnisvara AS has made a decision today regarding the public procurement for “Construction works of the new Estonian Public Broadcasting TV Building,” declaring the bid submitted by Nordecon AS, with a value of 40.1 million euros (including reserve, excluding VAT), as successful. Riigi Kinnisvara AS and Nordecon can sign the contract after the 14-day appeal period prescribed by law has passed, which will be announced separately via a stock exchange announcement.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2023 was 278 million euros. Currently Nordecon Group employs 430 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

EKFL: Kutse konverentsile “Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”

15.10.2024

Hea kinnisvaraturu osaline!

30. oktoobril 2024 ootavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank sind Park Inn by Radisson Meriton Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Paldiski mnt. 4) toimuvale traditsioonilisele sügiskonverentsile

“Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”

Kinnisvarasektori tervis pankuri pilgu läbi
Triinu Tapver, LHV makroanalüütik

Miks kinnisvara ei saa odavamaks minna?
Ingvar Allekand, Domus Kinnisvara juhatuse liige
Diskussioonipaneelis: Ivo Jaanisoo, Taavi Soorm, Tarmo Roos

Milliseid kohustusi toob kinnisvaraarendajatele EL uus energiatõhususe direktiiv?
Jarek Kurnitski, TalTechi professor, ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor, liginullenergiahoonete uurimisrühma juht

Tunnustamine, kui heade tulemuste eeldus, mitte tagajärg
Rain Tunger, enesearengule pühendunud ettevõtja, muusik ja koolitaja

Kas ärikinnisvara turg on üleküllastunud?
Rait Riim, LHV pensionfondide kinnisvarainvesteeringute juht
Diskussioonipaneelis: Ursel Velve, Margus Kluge, Tõnu Uustalu

Kvaliteetse linnaruumi loomine läbi linnakeskuste
Endrik Mänd, Viimsi Valla peaarhitekt
Diskussioonipaneelis: Kalle Vellevoog, Andro Mänd

Ehitusõiguse maksustamine
Piret Kergandberg, advokaadibüroo WALLESS vandeadvokaat/juhtivpartner
Diskussioonipaneelis: Pärtel-Peeter Pere, Andres Laisk, Marko Bäärs

Elamispindade turu tänane ja homne päev
Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige
Diskussioonipaneelis: Catlin Vatsel, Indrek Tarto, Tarmo Kase

Päeva juhivad Tõnis Rüütel ja Mika Erik Sucksdorff.

Tõusev kinnisvaratäht ja Säravaim kinnisvaratäht 2024 laureaadi väljakuulutamine.

Konverentsile registreerimine hiljemalt 24. oktoobriks või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee

Konverentsi kava ja täpsema info leiate SIIT

Kohtumiseni konverentsil!

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank

UPC: Tallinna kinnisvaraturg. 2024.a. sügis

15.10.2024

UPC / Ühinenud KinnisvarakonsultandidLangeb või tõuseb?

Tallinna korterite hinnataseme kohta peab siiski ütlema, et see seisab. Kuises võrdluses toimuvad väiksemad edasi tagasi võnked kuid sisuliselt on korteriomandite keskmine m2 müügihind olnud 3000 EUR tasemel alates 2022 aasta suvest.

Kuid hinnamuutus (tõus) ei ole kõige olulisem vaid turuaktiivsus ehk tehtud tehingute arv. Tundub, et tehingute arvu madalaim tase on möödas ja alates juulikuust on turuaktiivsus tõusnud, mis on kindlasti positiivne trend.

Stabiilne on olnud ka portaali kv.ee andmetel korteriomandite pakkumishind, mis on ca 3500…3600 EUR/m2 tasemel ning aasta alguses toimunud kiirem pakkumiste arvu kasv on kevadest jäänud pidama ca 6000…6200 pakkumise juurde.

Graafik. Müügitehingute ja -pakkumiste mahud ja keskmine hind

Kolmandas kvartalis tehti Tallinnas jälle üle 2100 korteriomandi müügitehingu, täpsemalt 2134. Võrdluseks – aasta esimeses kvartalis oli tehinguid 1731 ja teises kvartalis 1897, eelmise aasta kolmandas kvartalis 1984. Kuude lõikes olid tehingute arvud: juulis 691, augustis 727 ja septembris 712, kvartali keskmine oli 710 tehingut kuus. Käesoleva aasta esimeses kvartalis oli keskmiseks 577 ja teises kvartalis 633, eelmise aasta kolmandas kvartalis 662 tehingut kuus.

Nagu juba märgitud, siis Tallinna korterite keskmine m2 müügihind on suhteliselt stabiilne ja oli kolmandas kvartalis 2989 EUR. Kvartal varem oli keskmine m2 müügihind 3027 EUR ja 2023 aasta kolmandas kvartalis 3022 EUR. Kuude lõikes oli keskmine müügihind juulis 2935 EUR/m2, augustis 3075 EUR/m2 ja septembris 2930 EUR/m2.

Graafik. Korteriomandite müügitehingute arv linnaosade lõikes (allikas: Maa-amet)

Tõenäoliselt sarnane trend jätkub, kuna pakkumist on palju ja põhjust hinnatõusuks ei ole. Väikesed muutused on tingitud pigem tehingute struktuurist ning tavaliselt aasta viimastel ja esimestel kuudel toimub rohkem uusarendustes valminud korterite müükide vormistamisi, mis kergitavad ka nendel kuudel keskmist näitajat.

Üürikorterite osas olid kolmandas kvartalis, portaali kv.ee andmetel, nii pakkumiste arv kui pakkumishind stabiilsed: pakkumishind oli kõigil kuudel 14,2 EUR/ m2 ja pakkumiste arv vahemikus 1305 kuni 1342.

Pakkumishind jääb natuke alla eelmise aasta suve taseme kui see oli 14,4…14,7 EUR/m2 aga on kõrgem aasta alguse ja esimese poolaasta tasemest 13,6…14 EUR/m2.

Pakkumiste arv on sarnane eelmise aasta kolmandale kvartalile, mille järel hakkas pakkumine kiiresti kasvama ja jõudis selle aasta alguskuudel ligikaudu 1900-ni. Tegu on tavapärase mustriga, kus koolide alguse ja puhkuseperioodide lõpu järel hakkab pakkumiste arv tõusma. Kuna üürikinnisvarasse investeerimise atraktiivsus on seoses vahepealse intresside ja kulude tõusuga langenud siis tõenäoliselt pakkumiste arv talveks samale tasemele kui käesoleva aasta alguses ei tõuse.

Hoonestatud elamumaadega tehti kolmandas kvartalis Harjumaal 428, s.h. Tallinnas 80 müügitehingut, mida on mõõdukalt rohkem kui teises kvartalis (389 Harjumaal s.h. 69 Tallinnas) või eelmise aasta samas kvartalis (369 Harjumaal s.h. 58 Tallinnas). Viimati tehti kvartalis üle 400 müügitehingu 2022 aasta teises kvartalis ehk enne intressitõusu perioodi.

Seega võib öelda, et elamute turg on, võrreldes aastavahetuse ajaga kui esimeses kvartalis tehti vaid 226 tehingut, oluliselt aktiivsem.

Graafik. Hoonestatud ja hoonestamata elamumaade tehingute arv kvartalis (allikas: Maa-amet)

Hoonestamata elamumaade tehinguid oli kolmandas kvartalis Harjumaal kokku 184, neist Tallinnas 28. Teises kvartalis oli tehinguid Harjumaal 326, kuid nagu ka eelmises ülevaates mainitud tehti siis paar suuremahulist arenduskinnistute plokktehingut. 2023 aasta kolmandas kvartalis oli Harjumaa hoonestamata elamumaade tehingute arvuks 222, veel aasta varem 266. Neist numbritest järeldub, et elamukruntide müügi osas on turg suhteliselt passiivne.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Tallinna elukondliku kinnisvaraturu aktiivsus on vaikselt kasvamas, seda eelkõige tehingute arvu osas. Märgatavat hinnatõusu või langust toimunud ei ole ja ei ole ka märke nende võimalikust saabumisest.

1 2 3 … 1,490 1,491 1,492
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

22.10.2024 Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine