Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Uus Maa: Tallinna uutel korteritel on korralik tingimisvaru, lähivaldades pea olematu

Uus MaaEesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa analüüsijuhi Sten Renar Subatšjuse sõnul on Tallinna uusarenduste pakkumis- ja reaalse tehinguhinna vahe keskmiselt 8-10%, kuid pealinna lähivaldades on hinnad madalamad ning tingimisruum pea olematu.

Sten Renar Subatšjuse kinnitusel on Tallinna korterite keskmine pakkumishind veidi üle 5000 euro ruutmeeter, kuid tehinguid tehakse 4600 euro juures. „Samal ajal on Tallinna lähivaldade korteri ruutmeetri pakkumishind veidi üle 3500 euro ruutmeetri kohta ning tehinguhinnad vaid 30 eurot madalamal ehk reaalne kauplemisruum on väga õhuke,“ rääkis Subatšjus.

“Väike pakkumis- ja müügihinna vahe näitab ühest küljest, et lähivaldades on hinnastamine reaalsele turuhinnale lähemal ning niiöelda õhku hoitakse sees vähe. Teisalt näitab see ka inimeste tõsisemat huvi Tallinna lähiümbruse korterite vastu – pigem ei minda suurt allahindlust „kalastama“, vaid ollakse valmis küsitud hinda maksma,“ lisas Subatšjus.

„Tallinna uute korterite suuremat tingimisruumi toetavad korraga mitmed tegurid – ühest küljest kiratseb siin uusarenduste müük rohkem kui mujal – vaid kümmekond protsenti kõigist tehingutest tehakse praegu uute korteritega. Uute korterite laojääk on juba üle kahe aasta pikkuseks veninud ning konkurents arendajate vahel kasvab, mistõttu ollakse nõus esialgsest ootusest rohkem alla tulema,” ütles Subatšjus.

„Kõige suuremad müümata korterite laojäägid on praegu pealinna kõrgemini hinnastatud piirkondades – kogu uute korterite varust on 26% Põhja-Tallinnas ja 23% Kesklinnas. Pigem koondub tehinguaktiivsus ja nõudlus praegu äärelinna või siis linnapiirist välja,“ rääkis Subatšjus.

„Tallinna uusarenduste jaoks on tänavune aastalõpu müügiperiood märgiline – kas tavapäraselt aktiivsel ajal suudetakse tehingud ära teha. Suurarendajaid mõjutab kiratsev käive vähem, nad on pikema müügiperioodiga arvestanud. Pigem võib hakata kitsaks minema väikearendajatel, kel suurt likviidsuspuhvrit pole ja kes on seetõttu valmis rohkem hinnas vastu tulema,“ lisas Subatšjus.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

SEB majanduskommentaar: palgasurve hakkab tugevnema

SEBTäna Statistikaameti poolt avaldatud andmete kohaselt oli keskmine palk selle aastakolmandas kvartalis 2075 eurot ehk 5,9% kõrgem, kui aasta aega tagasi. Mediaanpalk ehk palk, millest pooled teenivad rohkem ja pooled vähem, küündis samal ajal 1722 euroni, tõustes aastaga 6,3%.

Võrreldes varasemate kvartalitega on palgakasv märkimisväärselt aeglustunud. Eelmisel aasta kasvas keskmine brutokuupalk 8,1%, 2023. aastal koguni 11,3%. Samas ei tundu tõenäoline, et palgakasv tänaselt tasemelt veelgi rohkem aeglustuda saaks. Seda seetõttu, et Eesti tööhõive on hetkel väga lähedal oma ajaloolisele tipptasemele ja majandusaktiivsus on kasvamas. Nõudluse kasvu töötajate järele peegeldavad ka ettevõtete seas läbi viidavad küsitlused. Et vabu töökäsi napib, siis saab töötajate positsioon palgaläbirääkimistel olema uue aasta alguses tugev.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Bigbank: Palgad-hinnad tõususpiraal jätkub ka järgmisel aastal

BigbankStatistikaameti poolt täna avaldatud palgastatistika näitab, et aasta lõikes tuleb keskmine palgakasv 6% lähedale. Kui keskmine palk oli kolmandas kvartalis 2075 eurot, siis mediaanpalk oli 1722 eurot. Mediaanpalk näitab, et 50% palgasaajaist said sellest summast rohkem ja 50% vähem palka.

Kui vaadata keskmise palga muutust sellel aastal kohalike omavalitsuste ja erasektori võrdluses, siis keskmiselt on kolme kvartali jooksul keskmine palk kasvanud riigisektoris 5,7 % ja erasektoris 5,4 %. Kohalikes omavalitsustes oli palgakasv natuke tagasihoidlikum – 4,5%. Suure tõenäosusega kasvavad järgmisel aastal avaliku sektori palgad suurusjärgus 6-8%, seega võib eeldada, et palgakasvu veab ka järgmisel aastal avalik sektor, sest eks erasektror peab inimesi palgates ka arvestama palkadega avalikus sektoris. Suur osa palgakasvust jõuab lõpuks tarbijateni läbi hinnatõusu, sest tootjad/müüjad peavad ju oma kasvanud palgakuludele kuskilt rahalise katte saama. Suurenenud sissetulekud omakorda kasvatavad nõudlust, mis on samuti üks hinnatõusu põhjuseid.

Palgaerinevused on omavalitsusete võrdluses jätkuvalt väga suured. Kui mediaanpalk Tallinnas oli 2000 eurot (16% üle Eesti keskmise mediaani), siis näiteks Loksa linnas oli see pea poole madalam ehk 1063 eurot. Üle Eesti keskmise mediaanpalga said inimesed palka veel Rae, Alutaguse, Saku ja Saue vallas ning Tartu ja Narva-Jõesuu linnades. Alla 70% mediaanist said lisaks Loksale veel Toila, Peipsiääre, Rõuge , Antsla ja Vormis vallas.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Luminor: Plaanid kodu osta vaid mõneks aastaks? Vale maksegraafiku valik võib kalliks maksma minna

Luminor BankJuba laenu taotlemisel tasub mõelda pikematele tulevikuplaanidele, eriti kui mõtteis mõlgub plaan mõne aasta pärast kodu vahetada. Luminori kodulaenude valdkonnajuhi Helina Kikase sõnul määrab maksegraafiku valik, kuidas laenu tagasimaksed aja jooksul jaotuvad ja kui kiiresti põhiosa väheneb.

„Kui eesmärk on kodu paari aasta pärast maha müüa, et see suurema vastu vahetada, tasub kindlasti läbi mõelda, milline maksegraafik selleks kõige paremini sobib. Laenuperiood ja graafiku valik mõjutavad otseselt seda, kui palju laenujäägist on selleks ajaks tagasi makstud ja kui suur osa müügist saadud rahast jääb uue kodu sissemakseks kasutada,“ ütles Helina Kikas.

Ta selgitas, et laenutaotlejal on võimalik valida kahe graafiku vahel – annuiteetgraafik ja võrdsetes põhiosades graafik. Annuiteetgraafiku puhul on igakuine laenumakse kogu perioodi vältel sama. „See sobib neile, kes eelistavad stabiilsust ja soovivad, et kuumakse suurusjärk oleks igakuiselt ette teada,“ sõnas Kikas.

Võrdsetes põhiosades graafiku puhul on igakuine makstav laenu põhiosa võrdne ning intressiosa väheneb järk-järgult koos laenujäägiga. „Laenuperioodi alguses on maksed küll suuremad, kuid laen väheneb kiiremini. See sobib hästi inimestele, kes plaanivad kinnisvara mõne aasta pärast müüa või uue vastu vahetada,“ tõi Luminori kodulaenude valdkonnajuht välja.

Näiteks 100 000-eurose laenu puhul, kus intressimäär (marginaal + euribor) on 3,45%, oleks igakuine makse annuiteetgraafiku korral umbes 446 eurot, võrdsetes põhiosades graafiku puhul aga keskmiselt 560 eurot. „Kuigi esimestel aastatel oleks viimase näite puhul kuumakse suurem, väheneks laenu põhiosa kiiremini ning seetõttu jääks müües rohkem raha alles näiteks järgmise kodu omafinantseeringuks,“ lisas ta.

Kui kodu ostetakse vaid mõneks aastaks, tasub mõelda ka kinnisvara likviidsusele ehk kui kiiresti oleks see potentsiaalselt võimalik maha müüa. „Kui plaan on peagi eluase maha müüa, tasub valida kodu, mille asukoht ja kvaliteet teevad selle järelturul atraktiivseks. Vähem ihaldusväärse piirkonna või kehvemas seisukorras korteri puhul võib müük osutuda aeganõudvamaks,“ märkis Kikas.

Luminori tellitud ja Norstati läbi viidud viimase küsitluse järgi eelistaks 36% Eesti inimestest esimest kodu ostes suurema elamispinna nimel kauem koguda. Samas ligi kaks kolmandikku valiks esmalt väiksema kodu ja parandaks elamistingimusi hiljem. „Oluline on, et laenuvõtja teeks otsuse, mis toetab tema tulevikuplaane ning ei mõjutaks rahalist kindlustunnet,“ sõnas Luminori kodulaenude valdkonnajuht.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Kaamos Kinnisvara juht Taimo Murer: Tallinna ja Riia uusarenduste turg liigub ülespoole

Taimo Murer_ Kaamos KinnisvaraKaamos Kinnisvara tegevjuht Taimo Mureri hinnangul viitavad mitmed märgid sellele, et 2026. aasta võiks tulla tänavusest stabiilsem. Tallinna ja Riia uusarenduste turg on tänavu sügisel selgelt aktiveerunud, müüginumbrid on kerkinud ning ostjate huvi on madalamate intresside ja stabiliseeruva inflatsiooniga taastumas.

Euroopa Keskpanga otsus hoida baasintresse kolmandas kvartalis muutumatuna on loonud turule rahulikuma fooni. „Baasintresside langetamise aktiivne faas on küll lõppenud, kuid inflatsiooni stabiliseerumine ja tarbijakindluse paranemine loovad mõlemas riigis ostjatele parema tegutsemisruumi. Läti tarbijakindluse indeks tõusis isegi üle 100 punkti,“ selgitas Murer.

Tallinnas müüdi kolmandas kvartalis 422 uut korterit, see on 52% rohkem kui mullu. Keskmine tehinguhind on stabiliseerunud 4499 €/m² tasemele. Riias müüdi 758 uut korterit, kus keskmine hind ulatus 3200 €/m².

„Uute ja järelturu korterite hinnavahe on vähenenud, mis suunab ostjaid taas uusarenduste poole. Ostjad hindavad tänasest enam energiatõhusust, terviklikku arhitektuurset visiooni ja kvaliteetset elukeskkonda,“ lisas Murer.

Tallinnas on arendusprotsess küll aeganõudvam, kuna sellega kaasnevad rangemad projekteerimisnormid, kuid finantseerimisvõimalusi on rohkem ja müük toimub kiiremini ning üha rohkem digitaalselt. Riias on kinnistute valik suurem ja planeerimisprotsess paindlikum, kuid projektide finantseerimine on piiratum ning müük aeganõudvam.

Vikimõisa Järvemajade uus etapp müügis

Kaamose müügitulemused on tänavu ületanud ootusi. Ettevõte on kolme kvartaliga müünud kaks korda rohkem kui eelmisel aastal. „Tegemist on 100-protsendilise kasvuga ning see on tõstnud Kaamose turuosa nii Tallinnas kui Riias. Ostjad on selgelt tagasi tulnud,“ sõnas Murer.

Suvine Hõbemetsa arendus liigub jõudsalt lõpumüügi suunas, jäänud on veel 13 korterit. Hiljuti alustati müüki ka Vikimõisa Järvemajade uues etapis, mis on üks Kaamose võtmeprojekte. Kokku rajatakse Harku järve äärde 94 uut kodu.

„Vikimõisa Järvemajad toovad Kaamose elamuarenduse veelgi lähemale Harku järvele. Veekogu lähedus lisab projektile eksklusiivsust ja tõstab turuväärtust, mis on üks hinnatumaid asukohaomadusi kogu Eesti turul,“ rõhutas Murer.

2026. aasta toob suurema kindlustunde

Kaamos plaanib järgmise kuue kuu jooksul käivitada Eestis ja Lätis veel kahe kuni kolme uue elamuarendusprojekti arenduse. Ettevõtte hinnangul jätkub turu mõõdukas kasv ka 2026. aastal, tuginedes paranevale tarbijakindlusele ja stabiliseeruvale majanduskeskkonnale.

Mureri sõnul on turg liikumas stabiilsemasse faasi. Ostjad teevad taas pikema vaataga otsuseid, millest üks on koduost. “Mõneks ajaks edasilükkunud otsus uus kodu osta on nüüd taas päevakorral. Uude aastasse läheme seega ettevaatliku optimismiga, kuid tugevate müüginumbrite ja kindla fookusega,“ ütles Murer.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Statistikaamet: Jaekaubandusettevõtete müügimaht jätkas oktoobris kasvu

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2025. aasta oktoobris 941 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvas müügimaht 4%.

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et jaekaubandusettevõtete müügimahu suurenemist mõjutasid eelkõige mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted ja ka tööstuskaupade kauplused. „Toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine oktoobris aeglustus ning kahanes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 3%. Müügimahu vähenemist mõjutas toidukaupade hinnatõus,“ lisas Pihlak.

Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht kasvas eelmise aasta oktoobriga võrreldes 25%. Müügimahu suurenemisele avaldas mõju mullune madal võrdlusbaas ja mootorikütuste hindade jätkuv odavnemine. „Samas on ka oluline rõhutada, et mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu ei hõlma ainult mootorikütuste müüki, vaid kogumüüki, kuhu kuuluvad ka näiteks toitlustusest ja muudelt kaupadelt ning teenustelt saadud tulu,“ täpsustas Pihlak.

Tööstuskaupade kaupluste müügimaht suurenes eelmise aasta oktoobriga võrreldes 4%

Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 21% suurenes müügimaht muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga. Müügimaht kasvas veel 8% tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes, 4% kasutatud asjade kauplustes ja väljaspool kauplusi ehk kioskites, turgudel ning otsemüügil ning 2% apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes. Müügimaht vähenes 6% nii majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes kui ka muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (kaubamajad). Posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes kahanes müügimaht 5%.

Septembriga võrreldes suurenes oktoobris jaekaubandusettevõtete müügimaht 6%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal kasvas müügimaht 2%.

Selle aasta esimese kümne kuuga suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 3%.

251128 Jaekaubandusettevõtete müügimaht jätkas oktoobris kasvu

Jaekaubanduse andmed avaldatakse Eestis registreeritud ettevõtete põhitegevusala järgi. Näiteks posti või interneti teel kaupu müüvate kaupluste all kajastuvad vaid nende ettevõtete andmed, mille põhitegevusala on Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) järgi jaemüük posti või interneti teel (EMTAK 4791). Kui ettevõtte põhitegevusala on näiteks jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted (EMTAK 4711), aga lisaks müüakse kaupu ka e-poes, siis kajastatakse nii tavakaupluse kui ka e-poe müügi andmed toidukaupade kaupluste all.

Müügitulu mahuindeks – indeks, mis iseloomustab kaupade müügi mahu muutust püsivhindades võrreldes mingi eelmise perioodi müügiga. Indeksi arvutamisel on kasutatud kaupade hinnaindekseid.

Statistika aluseks on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikatööd „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ teeb statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Andmed on avaldatud 28.11 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Bigbank: Tallinna ärikinnisvara rasked valikud: visiooni puudumine hävitab konkurentsivõimet

BigbankTallinn on aastatega kerkinud Eesti, kui mitte kogu Baltikumi kinnisvara juhtivaks veduriks, kuhu jõuavad trendid varem. Tallinna linna areng omakorda on palju mõjutatud Lääne-Euroopast, Rootsist ja osaliselt ka sellest, millised on arengud üle ookeani. Eesti arendajad käivad ideid otsimas välismaal ning seda on arhitektuursete lahenduste juures märgata. Kaasaegsed, roheliselt ja inimeste huve arvestavad keskkonnad kerkivad nii Ülemistesse, Põhja Tallinna, kui Südalinna. Peamiselt rakendatakse uusi lähenemisi uue kinnisvara peal, mitte vananeva ärikinnisvara konkurentsivõime parandamiseks.

Tallinna kinnisvaraturg erineb dramaatiliselt ülejäänud Eestist, sest nõudlus maa ja kvaliteetse pinna järele on pealinnas äärmiselt kõrge. Tallinnas on töökohti, turiste, infrastruktuuri ning raha. Ja kus on nõudlust, tuleb ka pakkumist. Tallinna kesklinna ja selle lähipiirkondadesse planeeritakse järgnevatel aastatel suuri ehitusmahte nii elu- kui ärikinnisvaras. Ent ajal, kui on fookus läinud uuele kinnisvara arendamisele, on A-, B- ja C-klassi ärikinnisvara varjusurmas.

Kodukontorite ajastu tõukab vananeva kinnisvara ümberkujundamist takka

Vananeva kinnisvara küsimus ei kimbuta ainult Tallinna. Õigupoolest on see juba sajandi vanune probleem, mis on jõudmas Eestisse. Näiteks New York on selle probleemiga maadelnud juba pool sajandit – kuidas teha vanast uus. Massiivne hulk büroohoonetest ägavad iganenud kontseptsioonide all. Uus kinnisvara erineb vanast nagu öö ja päev ning vanad pinnad jäävad järk järgult tühjaks. Nad ei sobi uue ajastu nõudmiste ja vajadustega. USA eksperdid võrdlevad olukorda 1920. aastatel toimunud suure muutusega, kus toimus üleminek postindustriaalsesse ühiskonda ehk kujuneti infoühiskonnaks.

Viimaste kümnendi jooksul on muutusi kinnisvaras dikteerinud digiajastu ning töökohtade loomine ümber tehnoloogiaettevõtete. Pandeemiaperiood, küberturvalisus, rohenõuded ning digiajastu üleminek tehisintellektile on löönud sassi ka uuema aja kontseptsioonid. Uue ja õige lahenduse otsimine käib aktiivselt kõikjal – tööstuses, logistikas, kaubanduses ja büroopindadel.

Positiivne kogemus kodukontorist tõestas ülemaailmselt, et privaatsus ja individuaalsus on tootlikkuse seisukohalt elutähtis. Nii liiguvad täna kinnisvaras lahendused tasakaalu poole, mida kallutab enda suunas koostöö- ja individuaalsus.

Suured rahvusvahelised arhitektuurifirmad toovad oma intervjuudes alatasa välja, et one fits for all ei tööta enam. Välja on kujunenud uus lähenemine, niinimetatud destination workplace ehk sihtkoha töökoht. Ka Eestis on ettevõtted vähehaaval mõistmas, et töökeskkonnaks mõeldud hooned peavad olema kohandatud organisatsiooni kultuurile sobivaks ja lähtuma töötajate vajadustest. Seda arusaama tõukas kiirelt tagant pandeemia, sest organisatsioonid pidid vaatama järsku sissepoole, et mõista, mis tüüpi inimesed organisatsioonides töötavad, mis on nende inimeste harjumused ja kuidas nad sooviksid töötada. Selle nähtuse ilmingud olid juba avaldunud agiilsetes organisatsioonides ja mudelites veidi varem.

Kas siis laialdaselt levinud call-center tüüpi tööalad, kus igale töötajale on antud 1 ruutmeeter oma tööülesannete lahendamiseks on saamas minevikuks? Kindlasti mitte, sest see võib olla teatud töö-kogukonna jaoks efektiivne, naturaalne ja loomulik tööviis. Kuid laialdaselt kõikide töötajatele ühte töötegemise viisi enam rakendada ei saa. Juba uued tehnoloogiad võimaldavad arhitektidel luua imelisi ja individuaalseid kontorisiseseid ja väliseid mikrokeskkondi, kus inimene tunnetab ennast täiesti erinevalt. Kus on erinevad valguslahendused, ruumiplaneering, temperatuur, niiskus ja helilahendused, mööbel ja mis kõik veel.

Moodsa büroomaja märksõnad on hospitality ja kogukond

On raske öelda, kuhu kontoriarhitektuur ja sisedisain pikas plaanis liigub, kuid hospitality on hetkel väga popp märksõna, millest hakatakse kinni. Ning teine märksõna on kultuur ja kogukond. Seega liigutud on kontseptsioonile, kus esikohal on ikkagi arusaam, kuidas inimene või töökogukond ennast tunneb ja tunnetab. Töökoht on keskkond, kuhu inimesed tahavad tulla, mitte ei ole kohustatud tulema. Nagu kodu, kus tunneme ennast mugavalt, kus me oleme spontaansed ja naaseme alateadlikult.

Kuulates intervjuusid USA tippmaaklerite ja arhitektidega, siis töökoht peab pakkuma ligipääsu linna mitmekesisusele, talentidele ja elukogemusele. Aga ka vastupidi, linna areng peab tänapäeval toetama kogukondlikku mõtteviisi. Tallinnas on see juba mõnedes piirkondades nii – näiteks Kalamajas, Rotermannis ja Ülemistes. Välisriigi ettevõte teeb kontori uude riiki sellesse kohta, kus keskkond on võimalikult sarnane asukohariigile. Ettevõte kolib kohta, kus kõik ümbritsev on tema tegevust toetav. Eriti hästi on olnud seda märgata IT ettevõtete puhul, kus on tekkinud Silicon Valley tüüpi innovatsioonitsentrid. Toetavad keskkonnad suurendavad tootlikkust seetõttu, et nad on loodud parandama koostööd. Viimasel ajal on tekkinud küsimus, miks inimesed enam tagasi kontorisse tööle minna ei taha? Sest tootlikkus on juba kõrgem hübriidtöö vormis. Ainuüksi välise keskkonna muutmine ei muuda seda, kuidas inimene tunneb ennast selle sees. Töötaja muutmiseks ei saa suruda teda vanasse kontseptsiooni, vaid tuleb lähtuda uutest lahendustest, mis on märksa etemad, kui mugav hübriidtöö ja kodukontor.

Niisiis on destination workplace või miks mitte mõni muu uuem kontseptsioon tõusnud esile tasakaalustamaks kodukontori ehk hübriidtöö populaarsust. Ja nii ongi muutumas büroopind kodukontorile võimalikult sarnaseks.

EL direktiiv: veerand viletsamatest pindadest olgu 2033. aastaks uuendatud

Probleemi lahendada ei ole lihtne, sest see ei ole odav. Iga uue lisanduva kaasaegse ja uut kontseptsiooni omava A klassi büroohoonega väheneb paljude olemasolevate B- ja C-klassi hoonete konkurentsivõime. Uue tegemine on alati odavam, kui vana remontimine. Nii on see kogu maailmas, aga ka Tallinnas. Eesti linnade südalinnad on täis vananenud büroo ja teeninduspindasid. Tõenäoliselt paljusid neist enam kontoripinnana kasutusele võtta ei saagi. Ja kui isegi vana pinna omanik teeb teatava pingutuse, ei ole võimalik kaugeltki küsida nendel pindadel rendihinda, mis oleks soovitud tootlikkusega või millega annaks tulevasi suuremaid investeeringuid finantseerida. Nad ei jõua järele uutele põhimõtetele, sest investeering on liialt kõrge. Pole siis ime, miks on tekkinud vanadesse tööstushoonesse uued täiesti uut moodi kontseptsioonid nt. Telliskivi kvartal, või Tartus Aparaadi tehas. Nende pindade rentnikud ei konkureeri A-klassiga ja ka investeering uue keskkonna loomiseks on suhteliselt madal. Nii tekkivad uued keskkonnad.

Võimalik, et vanale kinnisvarale elu sisse puhumiseks ongi kõige õigem viis radikaalne muutus. Tallinnas on käesoleval hetkel töös umbes 100 000 ruutmeetrit uut büroopinda. Lisades pipelines olev maht, on nii omanikud, linnaplaneerijad kui ka sektori rahastajad lihtsalt sunnitud mõtlema kinnisvarale, mis jääb tühjaks. Alternatiiv ongi täielik ümberehitus ja sihtotstarbe muutmine nt. endise büroohoone korteriteks ümber ehitamine. Asi, mida näiteks New Yorkis juba ammu tehakse. Kuid just nimetatud suurlinna näitel peetakse korterelamuks sobivateks kõigest 10–16% olemasolevast äripinnast. Milline on antud määr Tallinnas, saab öelda arhitekt, kuid ümberehitus ainuüksi ei ole imerohi. Võimaldab see aga hooneid kiiresti uuele segmendile ümber positsioneerida.

Ka Tallinnas on näited, kus ümberehitus edukalt ei toimi. Samas, sellega peaks tegelema ka linnavalitsus aktiivselt, et mitte takistada, vaid toetada väärtust loovaid muutusi. Siit küsimus, kas ainuüksi linna peatänava muutmine on muutuste esile kutsumine kinnisvaras? Kas peatänava loomine tähendab, et Tallinnas Narva maanteed ümbritsevatel hoonetel vahetatakse kõigest aknad ära ning kleebitakse lagunenud nõukaaegne krohv müüridele tagasi? Või on toimuv muutus sedavõrd suur, et pealinna tänava ääres asuvad elu- ja töökohad hakkavad lõpuks pakkuma oma inimestele ligipääsu linna mitmekesisusele? Ilmselt mitte, sest teatud juhtudel oleks vajalik koguni madala kvaliteediga hoonete lammutamine, sest maa ainuüksi on Tallinnas kõrges hinnas.

Tallinna erinevalt Helsinkist suuremates kinnisvara megatrende analüüsivates raportites nagu ULI välja ei tooda. Kuid Tallinna võib kindlasti liigitada suure kasvuga piirkondade kategooriasse, kus kapital järgneb uutele arengutele. Neid arenguid ning muutusi on vaja tõugata, esile kutsuda, toetada ning finantseerida.

Vanade hoonete renoveerimise ja ümber ehitamise surve tuleb varem või hiljem. Mitte ainult vajadusest konkurentsivõimet parandada, vaid regulatiivselt, sest juba hoonete energiatõhususe direktiivist tulenevalt peab olema 2033. aastaks 26% kõige halvema tõhususega mitteeluhoonetest renoveeritud. Kui vaadata Tallinnas ootefaasis detailplaneeringuid, siis järgmise kümne aasta jooksul muutub Tallinna kesklinna ja selle ümbruse linnapilt täielikult. Tänase seisuga paraku mitte vanade hoonete renoveerimise ja ümberkujundamise, vaid uute ehitatavate hoonete arvel.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

KV.EE kinnisvara-podcast: Luminori kodude ja koduostjate uuring – mida eestlased tahavad?

KV.EE KinnisvarapodcastKV.EE kinnisvara-podcast’i 126. osa külaline on Luminor Banki juhatuse liige Jonna Pechter, saadet juhib kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark. Saates käsitletakse Luminori tellitud värsket kodude ja koduostjate uuringut, mis selgitab eestlaste ja lätlaste-leedulaste soovidele ja takistustele kodu soetamisel.

Jonna Pechter annab ülevaate Eesti elanike kultuurilisest eelistusest koduomamise ja üürimise osas, tehes võrdlusi Läti ja Leeduga. Saates arutatakse koduostjate strateegiate üle: kas on ratsionaalsem alustada väiksema korteriga ja liikuda hiljem suurema pinna juurde või eelistatakse kohe soetada pikaajalisi vajadusi kattev kinnisvara. Olulist tähelepanu pööratakse sellele, millist rolli mängivad Euribor ja majandusolukord koduostu otsuse tegemise ajastamisel.

Analüüsitakse peamisi tegureid, mis takistavad koduostu soovi teostamist, nagu kõrged kinnisvarahinnad, omafinantseeringu puudumine ja majanduslik ebakindlus. Saatekülaline ja saatejuht käsitlevad sissemakse kogumisele kuluva aja pikkust ning arutavad, kas riiklikud meetmed (näiteks KredEx) või pensionisambad võiksid omafinantseeringu nõude täitmisel abi pakkuda. Juttu tuleb ka eestlaste valmisolekust kolida linnast välja maapiirkondadesse, arvestades kaugtöö levikut ja laenuvõimalusi.

Jonna Pechter selgitab Luminor Banki vaatenurka eluasemelaenude turu konkurentsile. Saates jagatakse praktilisi soovitusi, kuidas koduostjad peaksid pangapakkumisi hoolikalt võrdlema ning kuidas laenude refinantseerimine mõjutab kogu turu liikumist ja marginaale.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcastist.

Vaata saadet videona

Play

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda soovite saate külalisena kuulda? Kas soovid ise tulla saatesse mõnest olulisest teemast rääkima?

Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Telli podcast enda podcasti äppis või pane laik ja jälgi lehte KV.EE Facebook.

Vaata podcasti videona KV.EE Youtube kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO või Spotify lehelt.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Tartu: Holmi kvartali planeeringuvõistluse võitja on selgunud

Tartu.eeEmajõe ääres asuva Holmi kvartali planeeringuvõistluse võitis Artes Terrae ja Peeter Pere Arhitektide ühine töö „Jakor“.

Planeeringuvõistluses osales kolm meeskonda: Artes Terrae ja Peeter Pere Arhitektid; Hendrikson & Ko ja Kolm Pluss Üks Arhitektid ning K-Projekt ja Kadarik Tüür Arhitektid. Tööde esitamise tähtaeg oli septembris 2025.

Žürii hinnangul olid kõik kolm tööd väga heal tasemel ja rõhku pandi erinevatele kvaliteetse linnaruumi aspektidele.

Pärast pikka ja põhjalikku arutelu otsustas žürii valida töö, mille väiksem detailsus vastab paremini planeeringuvõistluse formaadile. Töös „Jakor“ on hoonete välimus ja hoonetevaheline ruum kajastatud näitlikult. Keskendutud on hoonete paiknemisele, mahtudele ja tänavavõrgustikele. Töö on paindlik ja võimaldab põhikontseptsiooni kahjustamata jõuda kõigi osapoolte ootustele vastava tulemuseni.

Tartu abilinnapea, žürii esimehe Elo Kiiveti sõnul on Holmi kvartali arendamist oodatud juba pikki aastaid. „See aitab paremini siduda Emajõe erinevad kaldad ja tuua rohkem elu Tartu südalinna. Võistluse järel saame hakata planeerima ja liigume nii järjest konkreetsemate sammudega uue kvartali valmisehitamise suunas. Hoonete kõrval on veelgi olulisem hoonetevaheline ala ehk avalik ruum – liikumisteed, ühendused ümbritsevaga, haljastus, vaba aja veetmise kohad ja jõeäärne promenaad. Eesmärk on arendada Holmi kvartalist kõigile avatud, kutsuv ja mitmekesine piirkond,” lisas Kiivet.

Esitatud töid hindas žürii, mis koosnes Tartu linnavalitsuse ja erakinnistute omanike esindajatest. Lisaks oli žürii töösse kaasatatud maastikuarhitekt Edgar Kaare ja arhitekt Toivo Tammik. Võistluse auhinnafond on 22 500 eurot.

Võistluse võitjaga sõlmitakse leping Holmi kvartalile detailplaneeringu koostamiseks ja alustatakse planeerimisprotsessiga (detailplaneeringu algatas linnavalitsus 2024. aasta sügisel). Pärast planeeringu kehtestamist tuleb hoonete kujundamiseks korraldada arhitektuurivõistlused. Sellele järgneb projektide koostamine ja ehituslubade väljastamine. Kui kõik sujub plaanipäraselt, võib esimest ehitustegevust Holmi kvartalis näha kolme aasta pärast.

Holmi kvartal on ligikaudu kolme hektari suurune ala Ülejõe linnosas, täpsemalt Narva maantee, Emajõe ja Raatuse tänava kergliiklustee vahel. Kvartal asub vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis ja oli ajalooliselt hoonestatud, kuid hooned hävisid teise maailmasõja ajal. Tartu linna üldplaneering näeb ette Holmi kvartali taashoonestamise. Ala on jaotatud kaheksa krundi vahel, millel on seitse erinevat omanikku.

Planeeringuvõistluse eesmärk on kavandada Holmi kvartalisse atraktiivne linnaruum koos mitmeotstarbelise uushoonestusega, mille hulgas on nii ühiskondlikke kui ka äri- ja eluhooneid.

251128 Holmi kvartali planeeringuvõistluse võitja on selgunud

251128 Holmi kvartali planeeringuvõistluse võitja on selgunud 2

251128 Holmi kvartali planeeringuvõistluse võitja on selgunud 3

251128 Holmi kvartali planeeringuvõistluse võitja on selgunud 4

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Mustamäele kerkib piirkonna suurim elu- ja ärikinnisvaraarendus – Mustamäe Süda

251128 Mustamäele kerkib piirkonna suurim elu- ja ärikinnisvaraarendus - Mustamäe Süda 1Mustamäe Keskuse kõrvale kerkib uus, piirkonna suurim äri- ja elukinnisvara linnak Mustamäe Süda. Ligikaudu 55 000 m² suurune elu- ja ärikvartal koondab piirkonda kaasaegsed meditsiini- ja igapäevateenused, kaubanduse ja meelelahutuse, luues Mustamäele tervikliku ja tänapäevase elu- ja töökeskkonna. Arendus valmib 2027. aasta lõpuks.

„Mustamäe on üks Tallinna suurimaid linnaosasid, mis oma elanike arvult oleks eraldiseisvana Eestis suuruselt kolmas linn. Siin on tugev kogukond, kes väärib parimat elukeskkonda, kus kõik eluks vajalik on kvaliteetselt, kiiresti ja mugavalt kättesaadav,“ ütles Mustamäe Süda turundusjuht Kertu Irves.

Ta lisas, et uueneva linnaku Mustamäe Süda eesmärk ei ole olla suurim keskus Tallinnas – vaid kõige hubasem ja kogukondlikum ühendaja. “Nii nagu Tallinna lennujaam: mitte maailma suurim, vaid kõige inimsõbralikum. Mustamäe Süda sünnib samas vaimus,“ rõhutas ta.

Viie minuti linna põhimõte

Kui Tallinn tervikuna liigub 15-minuti linna kontseptsiooni suunas, siis Mustamäe Süda on võtnud eesmärgiks tagada kogukonnale veelgi mugavam elukeskkond, kus kõik oluline on kuni viie minuti kaugusel: kodu, töö, pood, sportimisvõimalused, arstiabi ja meelelahutus. Fookuses on inimeste aeg ja heaolu – rohkem aega endale, perele, sõpradele ja kogukonnale.

Uus kaasaegne linnak koosneb neljast suurest arendusest

Manhattan ehk 24-korruseline elamutorn, mis on edaspidi Mustamäe maamärgiks. Elamuarenduses on 212 korterit, lisaks äripinnad ning ligikaudu 880 m² suurune, Eesti suurim katusepark. Elamutorni arendajaks on TTP ning selle plaanitud valmimisaeg on 2027. aastal.

Tammsaare Tervisemaja ühendab kuuekorruselises hoones meditsiini- ja tervishoiuteenuse pakkujad. Tervisemaja eesmärk on tuua ühe katuse alla eri valdkondade tervisespetsialistid ning pakkuda patsientidele mugavat ja terviklikku teenust. Liitunud on üheksa perearstinimistut, SYNLAB, mitmed hambaravikliinikud, füsioteraapiad, Nordoptika ning soolateraapia keskus Saltroom. Tammsaare Tervisemaja arendab Scandium Kinnisvara ning arendus valmib juba järgmisel, 2026. aastal.

Scandium Kinnisvara tegevjuht Maido Lüiste sõnas, et kuna tervis on inimeste elukaares üks oluliseim fookus, peaksid tervishoiuteenused olema ligipääsetavad ja kättesaadavad. “Hea meel on rikastada Mustamäe Südame linnakut terviseteenuste kättesaadavamaks muutmisega kõigile mustamäelastele ning luua keskkond, kus on lai valik erinevaid tervist edendavaid ja parendavaid võimalusi. Enam kui kolmandik tervisemajast on tänaseks teenuseosutajatega täidetud ning oleme aktiivselt meditsiiniettevõtetega suhtluses, et veelgi enam meditsiini- ja tervishoiuteenuse pakkujaid Mustamäele tuua,” sõnas Lüiste.

Mustamäe Keskus kujuneb 2026-2027 uuenduse käigus kõige mugavamaks piirkondlikuks igapäevakeskuseks, koondades ühe katuse alla enam kui 50 kauplust ja teenusepakkujat. Keskuses on Eesti populaarseim Apollo kino, Rimi toidukauplus, spordiklubi, mitmekülgne valik ilu- ja terviseteenuseid ning lisaks toidutänav, 14 kohvikut ja restorani, mis võimaldavad linlastele kiiret einet hommikust hilisõhtuteni. Mustamäe Keskusesse lisandub lähiaastal mitmeid kvaliteetseid kaupluseid, et paremini rahuldada kohaliku kogukonna vajadusi.

Parkimismaja ühendab elamu-, tervise- ja kaubandusalad tervikuks

Mustamäe Südame linnakusse lisandub ka 4-korruseline ja 550 parkimiskohaga parkimismaja, kust on võimalik mugavalt liikuda nii elamupiirkonda, kaubandusalale kui tervishoiuteenuste juurde.

“Mustamäe Süda on juba lähiaastatel Mustamäe ja lähiümbruse piirkonna kogukonna südameks, mis ühendab kõik, mida igapäevaelus on tarvis: head maitsed, kauplused, tervise-, ja vaba aja teenused. See on süda, mis tuksub mustamäelaste igapäevas kaasa,” nentis Mustamäe Süda turundusjuht Kertu Irves.

Mustamäe Südame arendajad on Mustamäe Keskus, TTP ja Scandium Kinnisvara. Ehituspartneriteks on Eventus ja TTP. Uus elamu- ja ärikeskus valmib kahes etapis aastatel 2026 ja 2027.

251128 Mustamäele kerkib piirkonna suurim elu- ja ärikinnisvaraarendus - Mustamäe Süda 2

251128-Mustamaele-kerkib-piirkonna-suurim-elu-ja-arikinnisvaraarendus-Mustamae-Suda-3

251128 Mustamäele kerkib piirkonna suurim elu- ja ärikinnisvaraarendus - Mustamäe Süda 4

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

SEB: Kodulaenuturul otsitakse uusarendustele alternatiive

SEBEesti Panga eluasemelaenude statistika näitab, et Eesti laenuturg püsib tugev – oktoobris väljastati laene 231 miljoni euro eest, mida on rohkem kui aasta tagasi. SEB eraklientide panganduse divisjoni juhi sõnul toetavad eluasemeturu aktiivsust stabiilne euribor ja hea tööhõive, ent uusarenduste osakaal kodulaenuturul on varasemast tagasihoidlikum.

„Laenuturg püsib endiselt aktiivne ning sügis ei ole peale viimaste aastate kõige aktiivsemat suve näidanud olulisi raugemismärke. Seda toetab ka stabiilsena püsinud euribor ja tõõhõive. Aktiivsust kinnisvaraturul veavad praegu eelkõige järelturu korterid, kusjuures eriti hinnatud on kuni viis aastat vanad elamud. Need pakuvad noorematele ostjatele kaasaegseid lahendusi, kuid on uusarendustega võrreldes soodsamad. Keskmine kodulaenusumma on kasvanud SEB-s 136 000 euroni, samas kui aasta tagasi oli see 120 000 eurot“ avas SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Koolitus „Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes“ toimub 09.12.2025

Evi HindpereKas oled kinnisvaramaakler, müüja või ostja, kes soovib ennetada vaidlusi ja tegutseda kindlal õiguslikul alusel? Tule koolitusele „Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes“. Koolitust viib läbi kogenud kinnisvarajurist Evi Hindpere.

Koolituse käigus saad teada:

  • mis on varjatud puudus ja millised riskid sellega kaasnevad;
  • millal vastutab müüja ja millal mitte;
  • mis on maakleri vastutus müügikuulutuse ja läbirääkimiste käigus;
  • kuidas ja millal puudusest korrektselt teavitada;
  • millised õiguskaitsevahendid on ostjale kättesaadavad;
  • kuidas vaidlusi tõhusalt lahendada ning arvestada nõuete aegumisega.

Ära jäta kasutamata võimalust omandada teadmised ja oskused, mis aitavad vältida kulukaid kohtuvaidlusi ning kaitsta nii enda kui ka kliendi huve.

Koolitus „Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes“ toimub 09.12.2025 kell 14.00–17.15 hübriidõppe vormis – osalejad saavad valida, kas osaleda kontaktkoolitusel klassiruumis või liituda veebikoolitusega.

Koolitusklass asub aadressil Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse lingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Trigon Property Development: 2025. aasta III kvartali ja 9 kuu auditeerimata majandustulemused

Trigon Property DevelopmentTrigon Property Development AS tegeleb kinnisvaraarendusega. 30.09.2025 seisuga omas AS Trigon Property Development ühte arendusprojekti, milleks on 13,2 hektari suurune maa-ala Pärnu linnas, Eestis. Alale on planeeritud luua äri-, tööstus- ja logistikapark. Ettevõtte eesmärk on leida huvitatud ettevõtteid, kes sooviksid tuua oma äritegevuse (tootmine, logistika) Trigon Property Development AS arendusprojekti alale Pärnus, mis võimaldaks Ettevõttel lisada väärtust enda omandis olevatele kruntidele. Kuna ettevõtte peamine eesmärk on olemasolevate maade müük, siis on kinnisvarainvesteeringud kajastatud varudena.

2024. aasta kolmandas kvartalis müüdi 0,09 hektariline transpordimaa sihtotstarbega kinnistu hinnaga 31 920 (ei sisalda käibemaksu) eurot.

2024. aasta neljandas kvartalis müüdi 0,70 hektariline kinnistu hinnaga 300 000 (ei sisalda käibemaksu) eurot.

Käesolevas teates esitatud finantsseisundi aruanne seisuga 30.09.2025 kajastab täielikult AS Trigon Property Development varasid, kohustusi ja omakapitali.

Vastavalt esitatud koondkasumiaruandele on AS Trigon Property Development 2025 aasta esimese 9 kuu puhaskahjum -76 185 eurot ja puhaskahjum aktsia kohta -0,01693 eurot.

Seisuga 30.09.2025 moodustasid AS Trigon Property Development varad kokku 1 824 030 eurot. Ühingu omakapital oli 1 778 590 eurot, mis moodustas 97,51% bilansimahust.

Lühendatud finantsseisundi aruanne

EUR 30.09.2025 31.12.2024
Raha ja raha ekvivalendid 240 352 370 856
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 21 177 31 586
Varud 1 562 500 1 471 238
Käibevara kokku 1 824 030 1 873 680
AKTIVA KOKKU 1 824 030 1 873 680
Võlad tarnijatele ja muud võlad 45 441 18 906
Lühiajalised kohustused kokku 45 441 18 906
Kohustused kokku 45 441 18 906
Aktsiakapital arvestuslikus väärtuses 449 906 449 906
Ülekurss 226 056 226 056
Kohustuslik reservkapital 287 542 287 542
Jaotamata kasum 815 085 891 270
Omakapital kokku 1 778 590 1 854 774
PASSIVA KOKKU 1 824 030 1 873 680

Lühendatud koondkasumiaruanne

EUR 2025 9 kuud 2024 9 kuud
Müügitulu 0 31 920
Müüdud toodangu kulu 0 -912
Brutokasum 0 31 008
Üldhalduskulud -83 302 -26 846
Muud äritulud 0 5 000
Ärikasum/-kahjum -83 302 9 162
Finantstulud 7 117 3 819
ARUANDEPERIOODI KOONDKASUM/-KAHJUM -76 185 12 981
ARUANDEPERIOODI KOONDKASUM/-KAHJUM KOKKU -76 185 12 981

2025 III kv vahearuanne EST

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Merko: Leedri korteriarendusprojekti käivitamine

MerkoAS Merko Ehitus kontserni kuuluv OÜ Merko Kodud on otsustanud käivitada Tartu vallas Leedri arendusprojekti esimese etapi. Kogu projekti arendusmaht hõlmab kokku kuues kortermajas 144 korteri ehitust. Esimese etapi raames valmib 2027. aasta mais aadressidel Leedripuu 1 ja Leedripuu 2 kaks kortermaja kokku 48 korteriga.

Leedri kodude (merko.ee/leedri) kolmekorruseliste A-energiaklassiga hoonete korterite suurused jäävad vahemikku 44–102 ruutmeetrit ja ruutmeetri hinnad algavad 2830 eurost. Hoonete ümber rajab Merko parkimiskohad ning haljastuse.

OÜ Merko Kodud (merko.ee/kodud) on Eesti tuntuim ja usaldusväärseim elukondliku kinnisvara arendaja. Parima kvaliteedi tagamiseks haldab Merko korteriarenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

251127 Merko alustab Tartu vallas uue elukvartali ehitust 1

251127 Merko alustab Tartu vallas uue elukvartali ehitust 2

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Kaamos Kinnisvara alustab Järvemajade esimese etapiga: valmimas on kaks A-energiaklassi kortermaja

Kaamos.pngKaamos Kinnisvara alustab Järvemajade arenduse esimese etapi müügiga. Pikaliiva 41 ja 43 aadressile kerkiva kahe kaasaegse A-energiaklassi kortermajaga lisandub Harku järve kaldale 94 uut kodu.

“Harku järve veerel paiknev Vikimõisa on oma seniste müügietappidega kinnitanud, et tegu on ühe Tallinna hinnatuma uusarendusega. Tänaseks on uue kodu leidnud üle 300 koduostja. Uus, Harku järve poolne Järvemajade arendus on järgmine osa projektist. Piirkonnas on tänaseks kanda kinnitanud kogukondlik elu ning keskkond hoonete ümbruses annab sellele kõigele veel ühe olulise mõõtme juurde,” sõnas Kaamos Kinnisvara arendusjuht Ivar Vahter. “Järvemajade etapi eelmüük on alanud ning huvi uute kodude vastu on juba täna meeldivalt aktiivne,” lisas ta.

Uus etapp jätkab piirkonna senist arhitektuurset joont ning sulandub ühtselt väljakujunenud elukeskkonda. Hooned paiknevad Pikaliiva tänava ääres, kiviviske kaugusel Harku järvest ning keset looduslähedast ja rahulikku elupiirkonda. Arhitektuursed lahendused on loonud meeskond, kelle eesmärk oli tuua igasse korterisse maksimaalselt valgust ja avarust, samal ajal hoides piirkonna üldise ilme harmooniliselt ühtse.

„Arhitektuur lähtus nii looduslähedasest asukohast kui ka Vikimõisa senisest identiteedist. Suured aknad, selged mahud ja läbimõeldud planeeringud loovad elamiseks ruumi, mis on mõnus, hubane ja ajatu,“ kirjeldas arhitekt Anto Savi. Tema sõnul panid nad rõhku ka sellele, et uued hooned liituksid loomulikult juba kujunenud kogukonnaga ning looksid piirkonda lisaväärtust.

Korterid vastavad A-energiaklassile, nii nagu kogu Vikimõisa arendus. Kõikide hoonete katustele paigaldatakse päikesepaneelid, mis aitavad vähendada igakuiseid kommunaalkulusid. Energiatõhusat elukeskkonda toetab ka parkimiskohtade varustamine elektriautode laadimisvalmidusega.

„Elukeskkond on Vikimõisas alati olnud suurim tugevus,“ rõhutas Vahter. „Siin kohtuvad Harku järve lähedus, metsarajad, väljakujunenud infrastruktuur ning turvaline ja roheline ümbrus. Uue etapi lisandumine tähendab, et kogukond kasvab, kuid piirkonna kvaliteet ja põhimõtted jäävad samaks.“

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine