Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Eluruumi üürimise ABC

Elamispindade kättesaadavusest (03). Kas kõik inimesed peavad saama kodu osta?

Tõnu ToomparkElamispindade kättesaadavuse murekohana on välja toodud, et inimesed ei suuda endale kodu osta. Elamispindade kättesaadavus olevat analüüsi alusel viimastel aastatel oluliselt vähenenud ja vaja on kohest sekkumist.

Kõrge hind on väheste piirkondade probleem

Elamispinna kättesaadavusega on probleeme ainult Eesti suuremates tõmbekeskustes nagu Tallinn ja Tartu. Nende tõmbekeskuste vahetus ümbruses on hinnatase juba oluliselt soodsam. Samuti on piirkondade sees olev kvaliteedi ja seega ka hinnaskaala üsna lai.

Eesti keskmine elamispinna tehing 2024. a oli hinnaga ~120 000 eurot.

  • Kaheteistkümnes maakonnas on korteritehingu keskmine hind olnud alla 80 000 €.
  • Kümnes maakonnakeskuses on keskmise tehinguhinna maksumus alla 70 000 euro.
  • Kolmeteistkümnes maakonnas on väljaspool linnasid keskmise korteritehingu maksumus olnud alla 45 000 euro.

Korteritehingute keskmine hind 2024. a, € (allikas: Maa- ja Ruumiamet)

Korteritehingute keskmine hind 2024. a, € (allikas: Maa- ja Ruumiamet)

Korteritehingute keskmine hind 2024. a, € (allikas: Maa- ja Ruumiamet)

Järeldused

Peletades läbi doteeritud või reguleeritud hinnaga avaliku sektori elamispindade pakkumise inimesed Tallinnasse elama suureneb elamispindade nõudlus Tallinnas ja väheneb nõudlus muudes piirkondades.

Väljarändega piirkondades inimeste arv väheneb, kuid eluruumide arv püsib ehk pakkumine on paigal. Püsiv pakkumine väheneva nõudluse tingimustes viib väärtuse alla. Kinnisvara väärtuse vähenemine vähendab motivatsiooni elamispindade kvaliteeti näiteks läbi remondi või renoveerimise hoida, ammugi siis tõsta.

Seega oleme sattunud nõiaringi, kust kitsa silmaringiga vaataja jaoks väljapääsuna paistab ainult täiendab avaliku sektori sekkumine ehk avalike kulutuste suurendamine.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks saab öelda tavapäratult, et Eesti riik on suur ja lai, mis pakub erinevaid võimalus eluaseme soetamiseks. Eluasemevalikut tehes ei tohi fookusseerida ühele punktile (linnale, vallale) ja sellise kitsa silmavaate baasilt teha ettepanekuid avaliku sektori niigi piiratud ressursi kulutamiseks. Seda veel oludes, kus rahapuudus on kriitiline nii paljudes valdkondades.

Praktiline võimalus inimeste eluasemevaliku geograafiliseks laiendamiseks on ühistranspordi arendamine. Praktilise töötava näitena saab tuua Tallinna lähedal paiknevad linnad ja asulad, kuhu on rongiühendus. Näiteks Laagri, Keila, Saue või Aruküla, Raasiku, Kehra on head rongiühendusega asukohad, kus on vähemintensiivne keskkond ja oluliselt taskukohasemad hinnad.

Tegemist on elamispindade kättesaadavuse temaatikat puudutava kommentaaride seeriaga:

 

Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada