Elamispindade kättesaadavuse murekohana on välja toodud, et inimesed ei suuda endale kodu osta. Elamispindade kättesaadavus olevat analüüsi alusel viimastel aastatel oluliselt vähenenud ja vaja on kohest sekkumist.
Kõrge hind on väheste piirkondade probleem
Elamispinna kättesaadavusega on probleeme ainult Eesti suuremates tõmbekeskustes nagu Tallinn ja Tartu. Nende tõmbekeskuste vahetus ümbruses on hinnatase juba oluliselt soodsam. Samuti on piirkondade sees olev kvaliteedi ja seega ka hinnaskaala üsna lai.
Eesti keskmine elamispinna tehing 2024. a oli hinnaga ~120 000 eurot.
- Kaheteistkümnes maakonnas on korteritehingu keskmine hind olnud alla 80 000 €.
- Kümnes maakonnakeskuses on keskmise tehinguhinna maksumus alla 70 000 euro.
- Kolmeteistkümnes maakonnas on väljaspool linnasid keskmise korteritehingu maksumus olnud alla 45 000 euro.
Järeldused
Peletades läbi doteeritud või reguleeritud hinnaga avaliku sektori elamispindade pakkumise inimesed Tallinnasse elama suureneb elamispindade nõudlus Tallinnas ja väheneb nõudlus muudes piirkondades.
Väljarändega piirkondades inimeste arv väheneb, kuid eluruumide arv püsib ehk pakkumine on paigal. Püsiv pakkumine väheneva nõudluse tingimustes viib väärtuse alla. Kinnisvara väärtuse vähenemine vähendab motivatsiooni elamispindade kvaliteeti näiteks läbi remondi või renoveerimise hoida, ammugi siis tõsta.
Seega oleme sattunud nõiaringi, kust kitsa silmaringiga vaataja jaoks väljapääsuna paistab ainult täiendab avaliku sektori sekkumine ehk avalike kulutuste suurendamine.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks saab öelda tavapäratult, et Eesti riik on suur ja lai, mis pakub erinevaid võimalus eluaseme soetamiseks. Eluasemevalikut tehes ei tohi fookusseerida ühele punktile (linnale, vallale) ja sellise kitsa silmavaate baasilt teha ettepanekuid avaliku sektori niigi piiratud ressursi kulutamiseks. Seda veel oludes, kus rahapuudus on kriitiline nii paljudes valdkondades.
Praktiline võimalus inimeste eluasemevaliku geograafiliseks laiendamiseks on ühistranspordi arendamine. Praktilise töötava näitena saab tuua Tallinna lähedal paiknevad linnad ja asulad, kuhu on rongiühendus. Näiteks Laagri, Keila, Saue või Aruküla, Raasiku, Kehra on head rongiühendusega asukohad, kus on vähemintensiivne keskkond ja oluliselt taskukohasemad hinnad.
Tegemist on elamispindade kättesaadavuse temaatikat puudutava kommentaaride seeriaga:
- Elamispindade kättesaadavusest (01). Kas elamispindade kättesaadavus on probleem?
- Elamispindade kättesaadavusest (02). Milles väljendub elamispindade kättesaadavuse probleem?
- Elamispindade kättesaadavusest (03). Kas kõik inimesed peavad saama kodu osta?
- Elamispindade kättesaadavusest (04). Miks kodu maksumus kolm aastapalka ei ole hea võrdlusbaas
- Elamispindade kättesaadavusest (05). Kuidas kujunevad elamispindade hinnad?
- Elamispindade kättesaadavusest (06). Kas arendajad või maaklerid soovivad kõrgeid hindu?
- Elamispindade kättesaadavusest (07). Miks ei saa elamispindu odavamalt pakkuda?
- Elamispindade kättesaadavusest (08). Miks munitsipaalarendus ei saa olla eraarendusest odavam?
- Elamispindade kättesaadavusest (09). Miks tuleb hoiduda korterite müügi- ja üürihindade reguleerimisest?
- Elamispindade kättesaadavusest (10). Kas madala sissetulekuga inimene ei võiks saada kaasaegse kvaliteediga elamispinda?
- Elamispindade kättesaadavusest (11). Miks elamispindade hinnad kasvavad?
- Elamispindade kättesaadavusest (12). Segregatsioon – kas ja kuidas vältida?
- Elamispindade kättesaadavusest (13). Kas mittetulunduslik arendus parandab elamispindade kättesaadavust?
- Elamispindade kättesaadavusest (14). „Ehita või maksa“ – on see mõistlik?
- Elamispindade kättesaadavusest (15). Miks elamispindade hinnavõrdlus 2010. aastaga ei ole asjakohane?
- Elamispindade kättesaadavusest (16). Kas palgad on kasvanud kiiremini kui korteritehingute hinnad?
- Elamispindade kättesaadavusest (17). Elamispindade hinna-palga suhe praktikas?
- Elamispindade kättesaadavusest (18). Hinna-palga suhtest detailsemalt
