Uudiste arhiiv

 

Elamispindade kättesaadavusest (14). „Ehita või maksa“ – on see mõistlik?

Tõnu Toompark

Tallinnale pakutavad ideed elamispindade kättesaadavuse parandamiseks soovitavad välja töötada maksupoliitikat, mille kaudu maksustada käibes mitteolevat maad. Idee sisu on maksustada täiendavalt maid, mis seisavad ja mida ei arendata. Kas elamispindade arendustegevuse aktiveerimine sellisel moel on mõistlik? Äkki peakski maaomanike täiendavalt

Elamispindade kättesaadavusest (13). Kas mittetulunduslik arendus parandab elamispindade kättesaadavust?

Tõnu Toompark

Tallinna tellitud elamispindade kättesaadavuse analüüsis leitakse, et mittetulunduslik elamispindade arendamine võiks olla võluvits, mis aitab elamispindade kättesaadavusele kaasa. Kas see on nii? Kas see on tähtis teema? Mis on mittetulunduslik arendus? Mittetulunduslik arendamine võiks seisneda olukorras, kus inimesed panevad kamba

Elamispindade kättesaadavusest (12). Segregatsioon – kas ja kuidas vältida?

Tõnu Toompark

Varjude mänguna koopa seinal on maalitud tonte, et Tallinnas on piirkondi, mis hakkavad getostuma, kuid elamispindade turu juhtimist kohe-kohe evalik sektor ei kaaperda. Teine tont, kes mööda Tallinna linna ringi käib on segregeerumine. Segregeerumisena peetakse silmas, kus teatud sissetulekutaseme, rahvuse,

Elamispindade kättesaadavusest (11). Miks elamispindade hinnad kasvavad?

Tõnu Toompark

Tallinna linnale tehtud elamispindade kättesaadavuse analüüsi autorid näevad negatiivsena asjaolu, et elamispindade hinnad on kasvanud. Tasub süüvida, kas elamispindade hinnatõus on halb või hea? On see elamispindade kättesaadavuse vaatest positiivne või negatiivne tegur? Hindade kujunemine Nagu varasemates elamispindade kättesaadavuse kommentaarides

Elamispindade kättesaadavusest (10). Kas madala sissetulekuga inimene ei võiks saada kaasaegse kvaliteediga elamispinda?

Tõnu Toompark

Elamispindade kättesaadavuse temaatikas on aktuaalne küsimus, kas madala sissetulekuga inimene ei peaks saama endale võimaldada kaasaegse kvaliteediga elamispinda? Kas madala sissetulekuga inimene peaks leppima halva kvaliteediga? Defineerime kvaliteeti Mõistaks hea kvaliteedi all kaasaegset elamispinda äsjavalminud hoones. See tähendab kena arhitektuur,

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium: Majanduse olukord teises kvartalis paranes

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) juunikuu küsitluse kohaselt on Eesti majanduse olukord mõnevõrra paranenud. Majanduskliima indeks tõusis märtsi 2,9 punktilt 8,1 punktile juunis, olles kõrgeim alates 2021. aastast. Ekspertide hinnangul on majanduse hetkeolukord rahuldav ning ootused kuue kuu pärast on positiivsed. Majandus-

Elamispindade kättesaadavusest (09). Miks tuleb hoiduda korterite müügi- ja üürihindade reguleerimisest?

Nõudlus-pakkumine-hind-defitsiit

Elamispindade kättesaadavuse analüüsi valmistab meid ette elamispindade hindade reguleerimise osas. Elamispindade hinnaregulatsioonid omavad pikemas vaates turule sama efekti, kui sund pakkuda elamispindu soodushinnaga või tuua turule soodsat munitsipaalelamufondi. Sellised tegevused vähendavad elamispindade pakkumist ja seega ka kättesaadavust. Majandusteooria ABC Hinnaregulatsioonidel

Elamispindade kättesaadavusest (08). Miks munitsipaalarendus ei saa olla eraarendusest odavam?

Tõnu Toompark

Elamispindade kättesaadavuse analüüsi toob välja, et kohalik omavalitsus peaks arenduses võtma suuremat rolli. Munitsipaalil olevat müstiline võimekus arendada odavamalt kui seda suudab kasumit taotlev erasektor teha. Milles arvelt võiks omavalitsus arendada odavamalt? Kiire vastus: mitte millegi arvelt. Aga läheme siiski

Elamispindade kättesaadavusest (07). Miks ei saa elamispindu odavamalt pakkuda?

Tõnu Toompark

Elamispindade kättesaadavuse analüüsi toob välja, et arendajad peaksid pakkuma turuhinnast odavamaid kortereid. Iseenesest üsna absurdne. Turuhind on definitsiooni järgi turul toimunud tehingu tulemus, mida me ei tea enne tehingu toimumist. Aga eks see näitab analüüsi koostajate asjatundlikkust. Kuidas arendusäri hinnastamise

Elamispindade kättesaadavusest (06). Kas arendajad või maaklerid soovivad kõrgeid hindu?

Tõnu Toompark

Elamispindade kättesaadavuse analüüsi koostajate paika pandud vundamendikivi on arendajate ahnus, kes soovivad väga suurt kasumit teenida. (Aga ega analüüsi koostajad analüüsi kõrget tasu teenimata kokku ei pannud.) Läbiv hinnang on, et kõrged hinnad on arendajate huvides. Oma süü on sellise

Elamispindade kättesaadavusest (05). Kuidas kujunevad elamispindade hinnad?

Nõudlus ja pakkumine

Elamispindade kättesaadavuse ja hindade temaatikaga tegeledes tuleb mõista, kuidas kujunevad elamispindade tehinguhinnad. Hinna kujunemise alus Lihtsustatuna võib öelda, et elamispinna tehinguhind kujuneb nõudluse ja pakkumise tulemusena. (Ja see on hea.) Ostja ei osta, kui hind on liiga kõrge. Müüja ei

SEB: viiendik tarbijatest tegi enne käibemaksutõusu suuroste, eluasemeturg viimaste aastate aktiivseim

Eesti elanikest viiendik tegi suuroste enne 1. juulit ehk käibemaksu tõusu 24%-le, näitab SEB küsitlus. Maksutõusu valguses on hoogsalt elavnenud kodulaenuturg. Kodumasinaid, autosid, reise, aiatehnikat, tööriistu ja muud kallimat kaupa ostis enne käibemaksutõusu 19% vastanutest. Üle poole ehk 58% suuremaid

Swedbank: Eesti inimeste tarbimine kosub tasapisi

Swedbank

Jaekaubandusettevõtete müügimaht ehk hinnakasvuga korrigeeritud müügitulu jätkas mais kasvu ning suurenes aastases võrdluses 2%. Kasv on küll tagasihoidlik, kuid kuude lõikes ongi see olnud üsna erinev. Jaemüügimahu põhi jäi eelmise aasta keskpaika ja aastases võrdluses on see püsivalt kerkinud eelmise

Elamispindade kättesaadavusest (04). Miks kodu maksumus kolm aastapalka ei ole hea võrdlusbaas

Elamispindade kättesaadavuse analüüs toob välja, et kui eluaseme hind ületab kolme aastapalga suurust sissetulekut, siis peetakse seda mittetaskukohaseks. Iseenesest on hea, kui on konkreetne mõõdik, aga… Kolme aasta sissetuleku piir rahvusvaheliseks võrdluseks ei sobi. Eriti, kui hinnata erineva sissetulekuga riike.

Statistika: korterite hinnatõusu veab elamufondi uuenemine

Tõnu Toompark

Maa- ja ruumiameti andmetel oli Eesti keskmise korteritehingu 2024. a hind 118 400 eurot, mis on 125% rohkem kui 10 aastat tagasi. Korterid esmakasutusaastaga kuni 2015. a on 10 aastaga kallinenus 51-104%, keskmiselt ~80% ehk Eesti keskmisest aeglasemalt. Järelikult on korteritehingute