Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas kolmandas kvartalis aasta arvestuses 0,9% ja teise kvartaliga võrreldes 0,4%. Ehkki tööstustoodangu ja jaemüügi maht kasvavad aeglasemalt kui eelmises kvartalis, on ettevõtete üldine hinnang majanduse seisule paranenud. Ettevõtete hinnangul on nõudluse puudus endiselt suurem kui minevikus keskmiselt, kuid nende hinnang on vähem negatiivne kui varasemates kvartalites. See on kooskõlas majanduse olukorra üldise paranemisega.
Kolmandas kvartalis kasvatas nõudluse poolel majandust suuresti avalik sektor. Peamiselt vedas majanduskasvu valitsemissektori tarbimine. Samuti kasvasid avaliku sektori investeeringud. Vastukaaluks kahanes võrreldes aastataguse ajaga aga eratarbimine. Teise kvartaliga võrreldes süvenes ettevõtete investeeringute vähenemine.
Eratarbimise vähenemise taga oli tõenäoliselt vähemalt osaliselt juulis toimunud käibemaksutõus, mille tõttu ajatati tarbimist kvartalite vahel. Majanduskasvu tugevnedes võiksime edaspidi näha ka eratarbimise kasvu. Tarbimise vähenemine paistis välja ka ettevõtete lisandväärtuses: suurima negatiivse panuse majanduskasvu andis just kaubandussektor. Ettevõtete kvartaalse statistika põhjal aga oli kaubandussektori käekäik kolmandas kvartalis mõnevõrra parem. Lisandväärtus vähenes küll automüügi valdkonnas, kuid ülejäänud kaubandussektori lisandväärtus suurenes.
Transpordivahendid olid investeeringute puhul ühtlasi kõige suurema kahanemisega varaklass. Suuremas pildis võib aga ettevõtete investeeringute vähenemist seostada ettevõtete hinnanguga äritsüklile: olukorras, kus ettevõtete meelest jääb nõudlus tavapärasele tasemele alla ja tootmisvõimsust on rakendatud vaid osaliselt, ei tasu uusi investeeringuid teha. Investeeringute kasvu võiksime näha, kui nõudlus tugevneks ja osaliselt kasutamata tootmisvõimsusest ei piisaks enam toodangumahu kasvatamiseks.
Ekspordi kasv ületas kolmandas kvartalis impordi kasvu – see on kooskõlas ettevõtete investeeringute vähenemisega ja valitsemissektori tarbimise kasvuga. Ettevõtete investeeringud on harilikult üsna impordimahukad. Valitsemissektori tarbimiseks kasutatakse pigem kohalikke ressursse ja vähe importi. Ekspordimahu ligi 6% suurenemine oli positiivne üllatus, kuivõrd tööstussektori ekspordikäibe indeks kasvas kolmandas kvartalis vaid 1,6%.
SKP põhjal oli kogu tööstussektori areng palju positiivsem, kui näitasid kuised tööstustoodangu indeksid. SKP põhjal kasvas töötleva tööstuse lisandväärtuse maht kolmandas kvartalis aastaga ligi 8%. Töötleva tööstuse tööstustoodangu mahuindeksi kasv jäi samal ajal aga alla 2%. Samamoodi kasvas energeetikasektori lisandväärtus püsivhinnas üle 20%, kuid tööstustoodangu mahuindeks kahanes samas sektoris üle 20%.
Järgmise aasta alguses peaks majanduskasv tugevnema sisenõudluse toel. Plaanitud eelarvepoliitika lõdvendamine suurendab majapidamiste kasutatavat tulu. Kuna tegemist on püsiva sissetuleku suurenemisega, peaks see kasvatama nii eratarbimist kui seeläbi ka nõudlust üldiselt. Sellise nõudluse kasvuga kaasneb oht, et kiireneb ka hinnatõus ja eksportiva sektori tootmissisendid nihkuvad siseturule suunatud sektorisse. Samal ajal aga on äritsükli seis allpool ajaloolist keskmist ja tööpuudus suhteliselt suur, mis peaks aitama hinnasurvet ära hoida. Eelarvepoliitika lõdvendamine peaks selles olukorras aitama majandusel naasta oma pikaajalisele kasvurajale.
