Juba mitmendat kuud on ajalooline Benjamini Maja koduks Ukraina sõjapõgenikele, kes vajavad Riias ajutist elukohta. Seda on võimaldanud kinnisvaraarendaja Kapitel ja ehitusfirma Merks koostöös kohaliku algatusega „Tahan aidata sõjapõgenikke“.
19. sajandist pärit arhitektuuripärli hoones on seni vastu võetud rohkem kui 145 Ukraina sõjapõgenikku. Endise hotelli ruumid on kohandatud ukrainlaste ajutiseks majutuskohaks. Maja uues osas on 29 hotellituba, mis mahutavad kokku kuni 60 inimest. Majas pakutakse toitlustust, teavet Riias kättesaadavate teenuste ja toetusvõimaluste kohta ning läti keele tunde. Algsed investeeringud ulatuvad kümnete tuhandete eurodeni ning Kapitel katab ka hoone igakuised kulud.
On märkimisväärne, et 30 päeva jooksul, mil Ukraina sõjapõgenikud saavad ajutiselt Benjamini majas viibida, on kõik täiskasvanud leidnud endale uue elukoha ja töö ning lastele kooli- ja lasteaiakohad. See näitab, kui tähtis on sihipärane ja koordineeritud toetus.
„Meie projekt, mis on ellu viidud koostöös Merksi ja Kapiteliga, aitab Ukraina sõjapõgenikel kiiremini alustada uut elu nende ajutises kodus – Lätis. Kuna projekt pakub juurdepääsu nii laialdasele teabetoele kui ka turvalisele kodusele keskkonnale, võiks see olla süstemaatiliseks eeskujuks ka teiste abivajajate vastuvõtmisel Lätis,“ ütleb ühingu „Tahan aidata sõjapõgenikke“ juhatuse liige Linda Jākobsone.
Kapiteli esindajal Imants Krēsliņšil on rõõm projektis osaleda. „Mul on tohutult hea meel, et saime tegutseda kiiresti ja tõhusalt ning leida lahenduse sõjapõgenike majutamiseks. Hoone kohandamine sõjapõgenike vajadustele vastavaks nõudis üsna palju aega ja raha, kuid majas lapsi, noori ja peresid nähes ununeb see kiiresti ja asendub rahulolutundega. Meil on hea meel ka algatuse „Tahan aidata sõjapõgenikke“ professionaalse suhtumise ja ehitusfirma Merks toetuse üle.“
Merksi juhatuse liige ja ehitusdirektor Andris Bišmeistars rõhutab kodutunde loomise olulisust: „Merksi üks põhiväärtusi on ehitada mitte lihtsalt hooneid, vaid kohti, kus inimesed tunnevad end koduselt. Kuigi tegemist on lühiajalise koduga, tahtsime seda pakkuda Ukraina inimestele, kes on tulnud Riiga otsima pelgupaika. Mul on au töötada koos Kapiteli ja algatusega „Tahan aidata sõjapõgenikke“. See koostöö on loonud meile uusi väljavaateid, sest koos oleme tugevamad ja suudame pakkuda palju laialdasemat tuge.“
19. sajandi lõpus ehitatud Benjamini maja oli üks esimesi kivist kõrghooneid Riias. Hiljem omandasid selle mõjukad ajakirjandusmagnaadid Antons Benjamiņš ja Emīlija Benjamiņa, hoone rekonstrueeriti ning sellest sai kultuuri ja ühiskonnaelu keskpunkt. 1940. aastal ehk nõukogude okupatsiooni ajal natsionaliseeriti aadressil Krišjāņa Barona tänav 12 asuv Benjamini Maja. Ka Emīlija Benjamiņat ennast tabas traagiline saatus: 13. juunil 1941 küüditati ta koos 15 400 lätlasega Venemaale ja ta suri kohutavates tingimustes nälga Ussollagi sunnitöölaagris.
