Maa- ja Ruumiametis alustas tööd Eesti esimene riigiarhitekt Tõnis Arjus.
Riigiarhitekti ülesanne on vedada strateegilist ruumiplaneerimist ning toetada tervikliku ja tulevikukindla ruumiloome arengut üle Eesti.
„Riigiarhitekti roll on olla usaldusväärne partner riigi, kohalike omavalitsuste, ekspertide ja kogukondade vahel – et Eestimaa ruum oleks hoolivalt hoitud ja arukalt arendatud,” rääkis Maa- ja Ruumiameti peadirektor Kati Tamtik. Riigiarhitekti ülesandeks on ühendada arhitektuur, planeerimine ja ruumiloome riiklikul tasandil, toetada kohalikke omavalitsusi, edendada kvaliteetset elukeskkonda, lahendada ruumilisi väljakutseid ning tõhustada planeerimisprotsesse. Lisaks hoolitseb riigiarhitekt riigi omandis oleva maa hea halduse eest.
„Tegutsen strateegilise ruumiplaneerimise teenistuse juhina, kus koos kolleegidega kujundame riigi maa- ja ruumikasutuse põhimõtteid, esindame riiki planeerimisprotsessides ning viime ellu analüüsipõhist ruumiloome poliitikat. Töös on kogu asutuse teenuste kaardistus – ideaalne hetk sisenemiseks uude rolli,“ sõnas riigiarhitekt Tõnis Arjus.
Esimesed fookused riigiarhitekti töölaual:
- riigi planeerimissüsteemi tõhustamine, kus kiirus ja kvaliteet käivad käsikäes;
- riigimaa strateegiline kasutus ja väärindamine;
- üleriigilise planeeringu koostamine;
- uute võrgustike ja koolitussarjade loomine koostöös ruumivaldkonna partneritega.
„Strateegilise teenistuse ja kogu MaRu üheks kasvavaks rolliks saab asutuse kui maa ja ruumiloome kompetentsikeskuse kujundamine, mis toetab nii riiki kui kohalikke partnereid hea ruumi ehitamisel ja hoidmisel. Oluliseks pean võrgustike loomist – olgu need omavalitsuste, erasektori või teadusasutustega –, sest ainult koostöös sünnib ühist teadmist ja lisandväärtust,“ lisas Arjus.
