Valitsus kiitis täna heaks ehituse pika vaate strateegia, mis seab ehitussektorile eesmärgid 2035. aastani.
„Oleme olukorras, kus ehitussektor on killustatud ning iga majanduslangus annab sektorile korraliku löögi. Projektipõhise lähenemise tõttu on sektor praegu liialt tundlik järskudele majandusmuutustele, kuid seda on võimalik vähendada. Vajame läbimõeldud pikaajalist plaani, kuidas tagada suurem stabiilsus ja tootlikkus. Ehituse pikk vaade pakubki välja lahendused, kuidas selline olukord saavutada,“ rääkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Ehituse pikk vaade valmis avaliku ja erasektori koostöös, mille käigus sõnastati ehitusvaldkonna põhiprobleemid ning seati seitse suurt ühist eesmärki, milleni 2035. aastaks jõuda. See on alus keskvalitsuse, kohalike omavalitsuste ja erasektori ühiskondlikuks kokkuleppeks ja koostööks. Strateegiast lähtudes valmib ka vastav rakenduskava.
Pikas vaates käsitletakse sektoriüleseid probleeme, milleks on muuhulgas madal tööviljakus, targa tellija põhimõtete ja kontratsüklilise plaani puudumine, keskkonna- ja tervisesäästlikkuse väljakutsed ning vähene uuenduslike tehnoloogiate kasutamine. Tähelepanu saavad ka muud kitsaskohad, näiteks ekspordi- ja maineprobleemid.
„Sektoriga arengudokumenti koostades tõstatus väga palju murekohti, mida saab parandada vaid siis, kui julgeme probleemidele otsa vaadata ning nendega ühiselt tegeleda. Riik targa tellijana saab ja peabki olema siin suunanäitaja, kuid võrdselt oluline on panus nii ettevõtjate, kohalike omavalitsuste kui ka kõrgkoolide poolt,“ sõnas MKMi ehituse asekantsler Jüri Rass.
„Leppisime iga seatud eesmärgini jõudmiseks kokku konkreetsed tegevused koos eestvedajate ja kaasatud osapooltega. Rõõm on tõdeda, et osa neist on hakatud juba reaalselt ellu viima, näiteks väärtus- ja koostööpõhised ehitushanked, planeeringute protsesside tõhustamine, ehituse ringmajanduse printsiipide väljatöötamine, e-ehituse arendamine ja muudki,“ lisas MKMi ehituse asekantsler Jüri Rass.
Ehituse pika vaate eesmärkide täitmise suunamise ja jälgimisega hakkab tegelema selle tarbeks loodav ehitusvaldkonna arengukomisjon.
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
