Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi turisminõuniku Aleksandr Michelsoni sõnul veedeti 2025. aasta kümne kuuga Eesti majutusettevõtetes kokku ligikaudu 5,7 miljonit ööd, mis on veidi üle poole protsendi rohkem kui aasta varem. Eesti elanike ööbimisi oli ligi 2,5 miljonit, mis jääb küll napilt alla 2024. aastale, kuid ületab pandeemiaeelse aja ligikaudu 13 protsendiga. Väliskülaliste ööbimisi oli kümne kuuga ligikaudu 3,2 miljonit, mida on ligi kolm protsenti rohkem kui mullu, kuid umbes 15 protsenti vähem kui 2019. aastal.
Eesti elanike osakaal on majutusööbimistes võrreldes 2019. aastaga kasvanud seitsme protsendipunkti võrra ning moodustab nüüd ligikaudu 44 protsenti kogumahust.
Oktoobris registreeriti majutusettevõtetes umbes 537 000 ööbimist, mis tähendab 3,5-protsendilist kasvu võrreldes 2024. aasta oktoobriga. Eesti elanike ööbimisi oli mulluse oktoobriga võrreldes ligi neli protsenti rohkem, väliskülaliste ööbimised kasvasid aastaga 3,3 protsendipunkti võrra.
Michelsoni sõnul on majutusvõrgu maht ja kasutus pandeemiaeelse ajaga võrreldes selgelt muutunud. Majutusettevõtete hulk on küll väiksem kui 2019. aasta oktoobris, kuid tubade ja voodikohtade arv on kasvanud, mis tähendab, et turule on jäänud keskmiselt suuremad ja mahukamad majutuskohad. Võrreldes 2024. aasta oktoobriga on tubade ja voodikohtade koguarv suurenenud ligi neli protsenti, samas kui ettevõtete arv on jäänud peaaegu samaks. Keskmine majutuse hind on samal ajal liikunud selgelt ülespoole: 2025. aasta oktoobris oli see umbkaudu neli protsenti kõrgem kui aasta varem.
Michelsoni sõnul viitab tubade ja voodikohtade arvu stabiilne kasv sellele, et majutusturg areneb oma pakkumise poolest edasi, et vastu võtta üha rohkem turiste, konkurents tiheneb ning investoritel on jätkuvalt usku Eesti turismi kasvupotentsiaali.
Väliskülastajate struktuur näitab, et turud taastuvad väga erineva kiirusega. Soome on jätkuvalt Eesti suurim välisturg: kümne kuuga veetsid soomlased majutusettevõtetes pisut üle 1,07 miljoni öö, kuid see on ligikaudu neli protsenti vähem kui 2024. aastal ja ligi 17 protsenti vähem kui 2019. aastal. Statistikaameti andmetel on Soomest pärit turistide arv olnud aasta varasemaga võrreldes languses juba kuus kuud järjest. Eestisse reisimist mõjutavad näiteks laevapiletite ja Eesti kohapealsete hindade tõus. Samas jätkavad Visit Estonia ja piirkondlikud turismiorganisatsioonid endiselt aktiivselt turundustegevusi Soome suunal, muu hulgas kampaaniad, digiturundus, pressreisid, kommunikatsioon.
Seevastu Läti turg on selgelt kasvanud: lätlased tegid kümne kuuga ligikaudu 344 000 ööbimist, mis on ligi üheksa protsenti rohkem kui mullu. Lätist tullakse Eestisse peamiselt lühikestele puhkusereisidele, mida soodustavad nii lühike vahemaa kui head maanteeühendused. Läti turu kasvu toetavad ka riigi ja sektori partnerite sihipärased turundustegevused – viimastel aastatel on Visit Estonia ja piirkondlikud turismiorganisatsioonid teinud Lätis mitmeid kampaaniaid, mis tutvustavad Eesti spaapuhkuse, perepuhkuse ja kultuuriürituste võimalusi ning aitavad Eestit lähemat turgu silmas pidades paremini pildis hoida.
Oluliste välisturgude seas on ka Saksamaa, Suurbritannia, Leedu, Ameerika Ühendriigid ja Rootsi. Saksa külaliste ööbimisi lisandus eelmise aastaga võrreldes mõnevõrra; Suurbritanniast pärit turistide ööbimisi oli 2025. aasta oktoobris umbes 11 protsenti rohkem kui aasta varem; Ameerika Ühendriikide turul kasvas oktoobrikuine ööbimiste arv ligikaudu 12 ja Rootsi turul umbes 5 protsenti, Aasiast pärit külastajate ööbimised suurenesid koguni ligi 27 protsenti.
2025. aasta kümmet kuud iseloomustab majutussektoris aeglane, kuid järjekindel taastumine, kus siseturism püsib pandeemiaeelsest oluliselt kõrgemal tasemel ja väliskülaliste tagasitulek sõltub üha enam nii lähiturgude majandusolukorrast kui ka rahvusvaheliste reisiharjumuste muutumisest.
