MKM-i peaanalüütiku Mario Lambingu sõnul iseloomistasid juulis töötleva tööstuse toodangu arenguid üldiselt samad märksõnad, nagu eelnevatel kuudel. Toodang kasvas aastaga 3,5 protsenti, nii ekspordi kui ka siseturu müük suurenesid samas tempos. Tootmine on suurenenud viimastel kuudel ka meie lähiriikides Soomes, Rootsis, Lätis ja Leedus.
Suurematest tööstusharudest süvenes langus toiduainete tootmises. Hinnatõusu tõttu püsis rahaliselt toodangu maht eelmise aasta tasemel, eksport kasvas isegi kümnendiku võrra. Kõige rohkem on vähenenud muude toiduainete (näiteks šokolaadi- ja suhkrukondiitritoodete) tootmine, kuid samas ka liha- ja kalatoodete tootmine. Joogitootmise langus on pigem hooajast tingitud, aasta tagasi olid juunis ja juulis vastupidised arengud.
Siseturg viis juulis puidutööstuse langusesse, eksport püsis aastatagusel tasemel. Mitmete puittoodete tootmine, näiteks saematerjal, graanulid, puitkiudplaadid, spoon, liimpuit, oli suurem kui aasta varem, vähenes aga vineeri tootmine, mis kuu varem kasvas oluliselt.
Põlevkiviõli tootmine on pidevalt suurenenud. Juulis toodeti kolmandiku võrra rohkem kui aasta varem, kuid hindade languse tõttu ei kajastu selline kasv siiski müügitulus.
Üsna kiire kasv (ligi 8%) jätkus elektroonikatööstuses ning masinate ja seadmete remondi ja paigalduse tegevusalal, kus tootmismaht kasvas enam kui veerandi võrra. Kõige tempokamad arengud olid endiselt muude transpordivahendite nagu laevade, paatide, ujuvkonstruktsioonide, droonide tootmises, kus tootmine kasvas aastaga kaks ja pool korda, müüdud toodangu maksumus veelgi enam.
Languses oli jätkuvalt masinatööstus, kus toodang vähenes aastaga enam kui kümnendiku võrra. Siingi on hinnatõus aidanud hoida toodangu maksumust eelmise aasta tasemel.
Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal pole tööstusettevõtete esindajate hinnangud viimastel kuudel suuri muutusi toimunud. Jätkuvalt on peamiseks probleemiks vähene nõudlus, kuid tõusetunud on ka tööjõu puuduse teema.
