Omanike Keskliidu hinnangul on Eestis kehtivad kinnisasja omandamise kitsendused kolmandate riikide isikute poolt liiga leebed ja need tuleks üle vaadata. Liidu esimehe Priidu Pärna sõnul liberaliseeriti maa omandamise piiranguid Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga 2004.a. Eestis on olulisemad piirangud kinnisvara soetamisel vaid üle 10 ha suuruste põllu- ja metsamaa tükkide osas ning väikesaartel ning idapiiri äärsete kohalike omavalitsuste territooriumil. Üldse ei ole piiratud korteriomandite soetamine.
Pärna sõnul on maa piiratud ressurss ning iga riik koosneb territooriumist. Eraomand loob demokraatliku riigi vundamendi ning omanikud on alati valmis oma riigi ning omandi eest seisma. Nõukogude võim keelas 1940.a just eraomandi ja natsionaliseeris kõik varad. Täna peame hoolikamalt vaatama, kellel me Eestimaad lubame omada, et me ei üllatuks nagu soomlased, kes avastasid oma sõjaväebaaside läheduses naaberriigi suunatud investeeringuid või nagu Londonist on naljahammaste sõnul saanud Londongrad.
Väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni riikide on muude riikide kodanike poolt täna piiratud vaid põllu- ja metsamaa ost, samas pole keelatud asutada Eestis äriühing ja selle kaudu soetada peaaegu mistahes kinnisvara. Peaksime laiendama kitsendusi meie suhtes vaenulike kolmandate riikide kodanike poolt Eestimaa kokkuostmisele, sealhulgas ka Eesti ettevõtete poolt, kelle tegelikud kasusaajad on nende riikide kodanikud.
Loomulikult saab ka iga eestimaalane otsustada, kellele oma vara müüb, et see oleks heades kätes. Metsa või maad müües on meie eesmärk tehing tehtud saada. Samas tahame elada kodumaal, kus saame tunda end turvaliselt ja kaitstult. Hetkel on ennetavalt paslik mõelda, kuidas peaksime riiki korraldama ning kellega koos soovime oma maad jagada. Me ei soovi vaenulike riikide kodanikke meie kodumaale, selleks, et siin segadust külvata või vaenulikke tegevusi teha. Nagu kirjutas Helvi Jürisson hoiatavalt juba 1970.aastal luuletuses Mägra maja.
