Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine
 

Millerhawk pani Pärnus nurgakivi 16-miljonilisele Papiniidu elu- ja ärikeskusele ning üle anti väärikas kingitus kohalikule spordikogukonnale

MillerhawkTäna, 26. märtsil pandi Pärnus pidulikult nurgakivi Papiniidu 50 kinnistule kerkivale uuele kaasaegsele elu- ja ärikeskusele. Endise Mai kultuurikeskuse asemele ehitatav ning ligi 16 miljoni eurot maksev arendus toob piirkonda uue hingamise. Nurgakivi tseremoonial anti Pärnu Sõudeklubile üle ka erakordne kingitus – kolm uut Filippi sõudepaati.

„Meie jaoks ei ole see lihtsalt ühe hoone püstitamine, vaid panus Pärnu linna ja Papiniidu piirkonna elukvaliteedi tõstmisesse. Mai kultuurikeskuse ajalooline asukoht väärib kaasaegset, terviklikku ja kogukonda teenindavat lahendust. Papiniidu 50 on koht, kus saavad kokku mugavad kodud, esmavajalikud teenused ja hästi läbimõeldud linnaruum. Meil on siiralt hea meel, et saame seda visiooni koos oma tugevate partneritega ellu viia,“ sõnas arendaja Millerhawk OÜ juhatuse liige Marko Kull.

Pärnu linna poolt tervitas uue keskuse sündi abilinnapea Valmar Veste. “Mai piirkond on olnud aastakümneid oluline osa Pärnu linnast. Siia on rajatud kodusid, siin on kasvanud põlvkonnad ning kujunenud tugev ja ühtehoidev kogukond. Ajal, mil siia kerkisid pigem kõledad ja ühetaolised paneelmajad, oli eesmärk pakkuda kiiresti elamispinda. Täna liigume aga teises suunas – loome keskkonda, mis on kaasaegne, läbimõeldud ja hubane,“ lausus Valmar Veste.

„Just see projekt, millele täna nurgakivi panime, ei ole ainult uus hoone. See on samm edasi kogu piirkonna arengus – midagi, mis aitab muuta elukeskkonda kvaliteetsemaks, inimsõbralikumaks ja kaasajastatumaks. Panustame sellesse, et Mai ei oleks lihtsalt koht, kus elatakse, vaid koht, kus tahetakse elada,” lisas Veste.

Uue ärikeskuse ankurrentnik on Selver, mille juhi Kristi Simonseni sõnul avatakse kauplusi vaid selge kasvupotentsiaaliga ja arenevatesse piirkondadesse. “Papiniidu uus elu- ja ärikeskus vastab nendele ootustele täielikult. Siia rajatav kauplus kujuneb kohalike inimeste kodupoeks, pakkudes Selverile omast kvaliteeti – laia ja mitmekesist kaubavalikut, kvaliteetset omatoodangut ja kodumaiste väiketootjate tooteid, mugavat ja kaasaegset ostukeskkonda ning head teenindust. Pärnu on Selveri jaoks strateegiliselt oluline piirkond, kus oleme tegutsenud juba alates 2002. aastast, ning uus kauplus aitab meil tihedas konkurentsis oma positsiooni veelgi tugevdada,” sõnas Selver AS-i juhatuse liige Kristi Simonsen.

Ehitustöid, mida iseloomustavad tavapärasest keerukamad geoloogilised tingimused ja kahe hoone samaaegne rajamine ühele krundile, juhib peatöövõtjana Tallinna Ehitustrust OÜ. „Ehitusperiood on pikk ja selle jooksul tuleb ületada palju takistusi. Need, kes peavad ühiselt pingutama, on tellija, ehitaja, rentnikud, koduostjad ja ka kohalik kogukond. See kõik õnnestub meil vaid siis, kui oleme ühes paadis,“ märkis Kaido Somelar, OÜ Tallinna Ehitustrust juhatuse esimees.

Arenduse rahastaja, Coop Panga ärikliendipanganduse juhi Lehar Küti sõnul rahastatakse projekte, mis viivad elu edasi Eestimaa eri paigus. „Kodumaise pangana saame anda omapoolse panuse Pärnu jaoks nii olulisele sõlmpunktile uue hingamise andmisel, mis saab teoks mitmete väärikate partnerite koostöös.“

Piduliku nurgakivi asetamise tseremoonia kulmineerus üllatusega kohalikule spordikogukonnale. Arendaja Millerhawk, ankurrentnik Selver ja peatöövõtja Ehitustrust tegid ühise kingituse, andes Pärnu Sõudeklubile üle kolm tipptasemel Filippi sõudepaati. Kingituse võttis kogukonna nimel tänuga vastu Pärnu Sõudeklubi juhatuse liige, 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängude pronksimees Andrei Jämsä ja Pärnu Sõudeklubi president Toomas Rapp.

Ligi 11 200 m² suurune arendus hõlmab kaheksakorruselist korterelamut ja kolmekorruselist ärikeskust. Korterite müük toimub arendaja Millerhawk OÜ elukondliku kinnisvara brändi Avalon alt. Ärikeskuse ankurrentnikuks on Selver, mille kõrval avavad uksed ka Südameapteek ja spordiklubi Fitness 24/7. Uus ärikeskus on disainitud kaasaegse hoonena, kus saab parkida hoone esimesel korrusel, mis pakub mugavust ja ligipääsetavust.

Eluhoonesse on kavandatud 40 eri suurusega ühe- kuni neljatoalist korterit, mille kõrgematelt korrustelt avaneb vaade merele. Korterelamu eripäraks on ligi 170ruutmeetrine üldkasutatav katuseterrass istumis- ja grillialaga, samuti on korteritel rõdud ja lodžad.

Esimesed uued kodud valmivad plaanide kohaselt järgmise aasta esimeses kvartalis, kuid ärikeskus avatakse juba selle aasta novembris. COOP Panga poolt rahastatud arenduse ärihoonele aitab LEED sertifikaati omandada Millerhawki gruppi kuuluv Greenmetrix OÜ.

Millerhawk OÜ (www.millerhawk.com) on kinnisvaraarendus ja -haldusettevõttena juhtiv keha, mille alt arendatakse ja hallatakse ärikinnisvara. Millerhawkile kuulub ka elukondliku kinnisvara arendaja Avalon, millel on mitmed arendused Tallinna linnas ja Harjumaal Rae, Saue ja Harku vallas ning Viljandis ja Maardus.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Bigbank: Palgakasv ja inflatsioon aitavad valitsusel eelarve positsioone parandada

BigbankTäna avaldas Statistikaamet eelmise aasta andmed valituse eelarve positsiooni ja võlataseme kohta. Eelarve defitsiit oli 1,2% ning võlakoormus 24,1%. Mõlemad näitajad on EL keskmisi vaadates väga head tulemused.

Kas selle taga oli hea planeerimine või avaliku sektori kokkuhoid? Paraku nii lihtne see ei olnud. Üldiselt me teame, et hinnatõus on tavainimese mõistes igati halb, sest elukallidus kasvab ja palgakasv ei pruugi koos hinnatõusuga toimuda, vaid sissetulekud tulevad järele väikese viiteajaga. Valitsuse eelarve positsioone arvestades on hinnatõus igati positiivne, sest kui hinnad kasvavad, siis suurenevad ka käibemaksu laekumised.

Hinnatõus toob kaasa ka palgatõusu ning see omakorda suurendab sotsiaalmaksu laekumisi. Need kaks suurenemist andsid eelmisel aastal nö planeerimatut ehk täiendavat tulu 600 miljonit. Võlakoormus on Eestis jätkuvalt EL madalamaid.

Muret peaks tegema see, et sotsiaalkindlustusfondide puudujääk kasvas eelmisel aastal 70 miljoni euroni. Sisuliselt on selle kasvu taga pensioni kulude kasv. Tulevikku vaadates on murekohtadeks tervishoiu kulude kasv ning pensionite indekseeritud kasv, sest täna ei suuda valitsus neid jooksvate maksutuludega katta. Ka tervishoiu kulude katmisel me “sööme” täna juba tervisekassa reserve ja tulevikku vaates peame hakkama laenu arvelt neid kulusid katma.

Korras riigieelarve puhul me katame oma jooksvaid kulusid jooksvate tuludega ning valitsuse eelarve kasv ei tohiks olla kiirem kui on üldine majanduse nominaalne kasv. Laenu peaksime võtma ootamatult kasvanud kaitsekulude katteks ning investeeringuteks. Täna paraku me katame laenuga ka riigi igapäevaseid kulusid. Tulevikku vaadates on meil kaks võimalikku lahendusteed: avaliku sektori kulude vähendamine või maksukoormuse suurendamine.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

KV.EE: Majade müügihinnad liiguvad tõusule

Kinnisvaraportaal KV.EEKinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 02.2026 müügiks keskmiselt 2007 maja keskmise hinnaga 2404 €/m². Majade müügipakkumiste arv on aastaga vähenenud 5%, kuid nende hind on kasvanud 4% võrra.

Tallinnas kui turu suurimas piirkonnas, kus asub ligikaudu neljandik majade müügipakkumisest, on müügipakkumise aastaga vähemaks jäänud 11% võrra. Tallinnas pakuti portaali KV.EE vahendusel 02.2026 keskmiselt müügiks 564 maja.

Tallinna majade eest küsiti 2436 €/m², seda on 7% võrra rohkem kui aasta tagasi. Majade müügipakkumiste hinnad erinevates Harju valdades on kinnisvaraportaalis KV.EE valdavalt kerkinud üks kuni 17 protsenti. Vaid mõnes üksikus omavalitsuses on hinnad aastatagusest allpool. Mõningat hindade kerkimist kinnitavad ka majade müügitehingute hinnad, mis liiguvad vaikselt, kuid kindlalt juba mõni aasta ülespoole.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maja / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Maja / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
02.2025 02.2026 Muutus, % 02.2025 02.2026 Muutus, %
Harjumaa 2 112 2 007 -5% 2 322 2 404 4%
Anija vald 39 43 10% 1 852 2 066 12%
Harku vald 194 194 0% 2 302 2 320 1%
Jõelähtme vald 121 87 -28% 2 408 2 457 2%
Keila 28 42 50% 2 121 2 380 12%
Kiili vald 91 96 5% 2 533 2 974 17%
Kose vald 68 33 -51% 1 816 1 748 -4%
Kuusalu vald 34 36 6% 1 477 1 676 13%
Lääne-Harju vald 114 121 6% 1 940 1 945 0%
Maardu 80 72 -10% 2 389 2 079 -13%
Raasiku vald 34 27 -21% 2 079 2 030 -2%
Rae vald 169 146 -14% 2 727 2 792 2%
Saku vald 82 79 -4% 2 198 2 386 9%
Saue vald 164 189 15% 1 981 2 020 2%
Tallinn 633 564 -11% 2 282 2 436 7%
Viimsi vald 257 271 5% 2 888 2 897 0%
Eesti 4 538 4 363 -4% 1 751 1 801 3%
Harjumaa 2 112 2 007 -5% 2 322 2 404 4%
Tallinn 633 564 -11% 2 282 2 436 7%
Tartu 178 183 3% 1 710 1 864 9%
Pärnu 223 214 -4% 1 672 1 711 2%
Narva 32 20 -38% 615 495 -20%
Rakvere 42 41 -2% 1 173 1 386 18%
Andmete allikas: portaal KV.EE

2026-03-25 Harjumaa majade müügipakkumiste keskmine hind kinnisvaraportaalis KV.EE

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Tuumajaama planeeringuhanke võitsid ühispakkujad

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumTuumaelektrijaama konsultandi riigihanke võitsid ühispakkujad Skepast&Puhkim OÜ ja Inseneribüroo Steiger, kes asuvad koos ministeeriumiga koostama riigi eriplaneeringut, et leida jaamale sobivaim asukoht.

„Hea meel on, et rahvusvahelise hanke võitsid Eesti ettevõtted, kel on soov ja teadmised panustamaks riigi energiajulgeoleku arengusse,“ ütles majandus- ja tööstusminister  Erkki Keldo. „Tuumajaama planeering on vastutusrikas, ent tulevikule teed sillutav ülesanne. Kui jaama rajamise otsus kunagi tehakse, on sobivaima asukoha ja lahendusega planeering ees ootamas,“ rääkis minister.

Ta lisas, et Eesti energiamaastikul on terav vajadus juhitava võimsuse järele. „Olen veendunud, et ainuõige on võimalustega edasi liikuda. Iga täiendav energiatootmine, sh tuumajaam, toob tarbijale odavama hinna ja riigile parema positsiooni energiaturul.“ Ministri sõnul tähendaks tuumajaam asukohapiirkonnale arengutõuget – uued töökohad, teenused, edenev majanduskeskkond.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kuulutas riigihanke konsultandi leidmiseks välja eelmise aasta lõpus. Võitjate pakkumus kogus hindamiskriteeriumite järgi kõige rohkem punkte, osutudes majanduslikult soodsaimaks. Töö sisuks on ministeeriumi konsulteerimine asukoha eelvaliku lähteseisukohtade kokku panemisel, mõjude hindamisel ning planeeringu esimese etapi koostamisel.

Planeeringu eesmärk on kavandada 600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaam ja selle jaoks vajalik taristu ning nende ühendamine olemasoleva võrguga. See tähendab, et jaamale otsitakse planeeringualal parim võimalik asukoht, kuhu kavandatakse järgnevas etapis terviklik ja detailne ruumilahendus. Jaamaga koos planeeritakse alale vajalik taristu, sh energeetikatööstuse hoone, alajaam, õhuliinid ja elektriühendused olemasolevasse võrku, juurdepääsud, jahutussüsteemid jne.

Lisainfo: https://riigiplaneering.ee/tuumajaam

Vabariigi Valitsus algatas tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise Fermi Energia AS-i taotlusel eelmise aasta mais. Jaama rajamisel võiks see kõige varem tööle hakata aastal 2035.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Mugav ja varustatud koolitusklass Tallinna kesklinna lähedal

KinnisvarakoolKinnisvarakooli koolitusklass pakub suurepärast võimalust erinevate seminaride, koolituste, koosolekute ja õpitubade korraldamiseks. Avaras koolitusruumis on 12 lauda, mis mahutavad istuma 24 inimest. Teatristiilis paigutusega mahub osalema kuni 36 inimest.

Koolitusruumi põhivarustuses on konverentsiseade Konftel, ekraan 86″ UHD TV (projektoriga võrreldes teravam ja kontrastsem pilt), tahvel koos markeritega, veeautomaat topsidega (külma ja kuuma vee võimalus).

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tallinnas Kristiine linnaosas aadressil Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel ruumis number 138 (sissepääs sisehoovist). Flora Maja sisehoovis on tasuline parkla, kuid parkimine ümberkaudsetel tänavatel on tasuta.

  • Minimaalne rentimise aeg on 3 tundi, maksumus 75 €, hinnale lisandub käibemaks.
  • Iga järgnev tund on 22 € + käibemaks.
  • Päeva rent (8 tundi) on 110 € + käibemaks.

Koolitusklassi rentimiseks helista +372 525 6655 (Margot Toompark) või kirjuta kool@kinnisvarakool.ee.

Koolitusklass

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Baltic Horizon: Changes in the management board of Baltic Horizon Capital AS

Baltic HorizonBaltic Horizon Capital AS, the management company of Baltic Horizon Fund, hereby informs of changes in the management board.

This follows the announcement of 20 January 2026, where Baltic Horizon Capital AS proposed Edvinas Karbauskas for appointment to the management board of Baltic Horizon Capital AS.

On March 26, 2026, the Supervisory Board of Baltic Horizon Capital AS elected Edvinas Karbauskas as a new member of the management board starting 1 April 2026 for a period of four years.

Edvinas Karbauskas is also appointed as a co-fund manager of the Baltic Horizon Fund, together with Tarmo Karotam, the current fund manager.

Edvinas Karbauskas has extensive experience in fund management and financial services. He previously served as a member of the management board of Baltic Horizon Capital AS from January 2023 to June 2024, acting as co-fund manager of the Baltic Horizon Fund. Most recently, he has worked as CFO and a member of the management board at Tech Zity Vilnius Group. Prior to that, he held positions at EY, providing audit and consulting services.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Kas korteriomanik võib lihtsalt “ei” öelda?

Evi HindpereKas olete kokku puutunud olukorraga kui on vaja võtta vastu olulisi otsuseid aga ikka leidub keegi, kes on kõigele vastu?

Paljud arvavad, et korteriühistus võib iga omanik hääletada täpselt nii, nagu tahab – isegi siis, kui see takistab maja toimimist.

Tegelikult ütleb Riigikohus midagi muud.

Hea usu põhimõte tähendab kohustust panustada

Korteriomanikul ei ole ainult õigused – tal on ka kohustused.

Ta peab:

  • hoiduma ühistu kahjustamisest
  • panustama maja juhtimisse
  • toetama vajalikke otsuseid

See võib tähendada isegi seda, et omanik peab hääletama oluliste otsuste poolt, kui need on vajalikud maja toimimiseks.

Mis saab siis, kui omanik keeldub?

Kui korteriomanik ei nõustu vajaliku kokkuleppega:

  • saab temalt nõuda nõusoleku andmist
  • ja kui ta keeldub, võib kohus tema tahteavalduse asendada

Ehk lihtsamalt – kui üks omanik takistab põhjendamatult olulist otsust, ei saa ta lõputult pidurdada kogu ühistu elu.

Miks see on oluline?

See annab korteriühistutele reaalse tööriista:

  • võidelda pahatahtliku või passiivse omaniku vastu
  • viia ellu hädavajalikke remonte ja otsuseid
  • kaitsta teiste omanike huve

Järeldus – korteriühistus ei kehti ainult “mina ja minu korter” – kehtib ka vastutus kogu maja ees.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
info@kinnisvarajurist.ee
www.kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Uus Maa: Merevaade kui väärtustegur: täielik vs osaline vaade

Uus MaaMerevaade on elamukinnisvara puhul üks tugevama mõjuga omadusi, sest see pakub nii esteetilist naudingut kui ka emotsionaalset väärtust. Ostjad eelistavad sageli objekte, mille akendest või krundilt avaneb vaade veekogule, ja see mõjutab otseselt turul kujunevaid hinnatasemeid.

Hindamisel eristatakse merevaate kvaliteeti üldjuhul kahte liiki, milleks on täielik merevaade ja osaline merevaade. Need kaks kategooriat erinevad üksteisest selgelt ning ostjate tegelik käitumine näitab, et nende mõju kinnisvara väärtusele ei ole samaväärne. Sellest räägib lähemalt Uus Maa kohtuekspertiiside ja hüvitamise kaasuste juhtiv hindaja Kerli Koha.

Täielik merevaade tähendab olukorda, kus korterist, elamust või maaüksuselt avaneb lai ja takistusteta panoraam merele. Horisont on nähtav suure ulatusega ning meri täidab olulise osa aknast avanevast vaatepildist. Selline vaade pakub igapäevast elamust ja tugevat visuaalset sidet ümbritseva keskkonnaga. Rahvusvahelised uuringud Euroopast, Aasiast ja Põhja-Ameerikast näitavad ühtset mustrit, mille põhjal võib täielik merevaade suurendada kinnisvara väärtust väga märkimisväärsel määral. Selle mõju on mõõdetav, korduv ja statistiliselt tõestatud, mis tähendab, et turul hinnatakse sellist vaadet stabiilselt kõrgelt.

Osaline ehk partiaalne merevaade on tagasihoidlikum ning kirjeldab olukorda, kus meri on küll näha, kuid mitte vaate põhikomponendina. Vaade võib avaneda ainult teatud nurga alt, väga kitsalt või läbi hoonete ja haljastuse. Sellistel juhtudel ei täida meri vaatepildis keskset rolli ning ostjad ei taju seda samaväärse väärtusena täieliku panoraamiga. Mitmed uuringud näitavad, et osaline merevaade võib anda väikese hinnapreemia, kuid see on pigem väike ning muutlik. Erinevad osalise vaate variatsioonid ei paista turutehingutes selgelt välja ja neil puudub stabiilne ning üheselt mõistetav hinnamõju.

Uurimistulemused eri riikidest kinnitavad, et ostjad ei käsitle merevaadet pidevalt kasvava väärtusena, vaid selgete ja eristuvate kategooriatena. Bellinghami piirkonna uuringus selgus, et üksnes täieliku ja takistusteta vaate korral oli hinnamõju selgelt olemas ning tugev. Osaliste vaadete sees ei olnud võimalik tuvastada hindades erinevusi, mis oleksid viidanud nende täpse ulatuse olulisusele. Iirimaal tehtud 3D mudelite analüüs leidis, et hinnatõus ilmneb alles siis, kui vaade ületab teatud kvaliteedipiiri. Kitsamad vaated ei mõjutanud turuhinda peaaegu üldse. Singapuri rannikualade uuringud jõudsid samadele järeldustele ja kinnitasid, et tarbijad tajuvad merevaadet kategooriate, mitte väikeste vahevariatsioonidena.

Kinnisvara hindamise seisukohalt tähendab see seda, et täielik merevaade tuleb käsitleda selge ja tugevana ning osalist vaadet pigem tagasihoidliku mõjuga tegurina. Täielik merevaade loob kinnisvarale tugeva ja püsiva hinnapreemia, mis on selgelt eristatav tehingute ja kinnisvaraturu analüüside põhjal. Osaline merevaade pakub küll mõningast visuaalset lisaväärtust, kuid selle mõju on vähene ja ebastabiilne ning ostjate käitumine ei toeta ideed, et selliste vaadete sees oleks eraldi väärtustasemeid. Seetõttu võib öelda, et turu loogika toetab kindlalt arusaama, et olulise mõjuga väärtusteguriks on just täielik ja takistusteta merepanoraam, samal ajal kui osaline vaade jääb pigem tagasihoidlikuks lisaväärtuseks.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Nordecon: Muudatused kontserni tütarettevõtete juhatustes

NordeconAlates 25.03.2026 on Nordecon AS-i tütarettevõtete Eurocon OÜ ja Swencn AB juhatustest tagasi kutsutud Priit Luman. Eurocon OÜ uueks juhatuse liikmeks on Richard Reiles ja Swencn AB uueks juhatuse liikmeks Helin Kikerpill.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2025. aasta konsolideeritud müügitulu oli 208 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 430 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Tallinn: Maakri kvartalisse kavandatakse kõrghooneid

TallinnTallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule algatamiseks Maakri, Lennuki ja Kuke tänava vahelise kvartali detailplaneeringu ning sellega seotud keskkonnamõju strateegilise hindamise.

Planeeringuala asub Kesklinnas ning selle suurus on 1,61 hektarit. Detailplaneeringu lahendus põhineb arhitektuuribüroo molumba poolt koostatud arhitektuurivõistluse võidutööl „Trinity“. Planeering näeb ette kuni nelja kõrghoone rajamist absoluutkõrgusega 129-185 meetrit ning loob eeldused uue avalikult kasutatava linnapargi rajamiseks, mis moodustab vähemalt poole kvartali haljasalast.

Linnaplaneerimise abilinnapea Tiit Teriku sõnul on Maakri piirkond Tallinna südalinna üks olulisemaid arengualasid, mis asub ühtlasi pealinna kõrghoonete piirkonnas. „Linnaruum peab arenema targalt ja läbimõeldult. Uus detailplaneering loob eeldused mitmekesise ja kvaliteetse linnakeskkonna kujunemiseks – siia tuleb nii elamuid, töökohti, avalikke teenuseid kui ka haljasala. See on eriti oluline, et piirkond ei muutuks seal pelgalt kõrghoonete kogumiks, vaid oleks inimestele avatud.“

Planeeringuga kavandatakse Maakri kvartalisse mitmekesine ja kvaliteetne linnaruum, mis hõlmab võimalust rajada vähemalt kuue rühmaga lasteaed, luua aktiivne tänavafront äripindadega esimeste korruste tasandil ning kujundada sidus jalakäijate ja kergliiklejate liikumisvõrgustik. Lisaks seatakse tingimused kaasaegse, mitmeotstarbelise ja eri kasutusviise koondava keskusala kujunemiseks, mis toetab nii piirkonna elukeskkonna kui ka linnaruumi terviklikku arengut.

Detailplaneeringuga algatatakse samaaegselt keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Hindamise käigus analüüsitakse kavandatava hoonestuse mõju linnaruumile ja elanike heaolule, hinnatakse võimaliku liikluskoormuse kasvu ning sellega kaasneva müra ja õhusaaste suurenemist, kaardistatakse mõju piirkonna kultuuripärandile ning maa‑aluste korruste rajamisega seotud riske. Samuti vaadeldakse mitut alternatiivset ruumilahendust, et leida keskkonna, linnaruumiliste eesmärkide ja elanike huvide seisukohast kõige sobivamad lahendused ja vajalikud leevendusmeetmed.

Detailplaneeringu koostaja on Ruum ja Maastik OÜ. Planeeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP047610.

Pärast detailplaneeringu algatamist linnavolikogu poolt korraldatakse nii planeeringu eskiislahenduse kui ka KSH kohta avalikud väljapanekud ja eskiislahenduse avaliku väljapaneku järgselt avalik arutelu.

260325 Maakri kvartalisse kavandatakse kõrghooneid 1

260325 Maakri kvartalisse kavandatakse kõrghooneid 2

260325 Maakri kvartalisse kavandatakse kõrghooneid 3

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Nordecon: Changes in management boards of group subsidiaries

NordeconAs of 25 March 2026, Priit Luman has been recalled from the management boards of Eurocon OÜ and Swencn AB, subsidiaries of Nordecon AS. Richard Reiles has been appointed as the new management board member of Eurocon OÜ, and Helin Kikerpill has been appointed as the new management board member of Swencn AB.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2025 was 208 million euros. Currently Nordecon Group employs close 430 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Maksu- ja Tolliamet: Märtsi lõpus saabub esimene maamaksu tasumise tähtaeg

Maksu- ja TolliametMaksu- ja Tolliamet (MTA) tuletab meelde, et maamaksu esimese osa tasumise tähtaeg saabub 31. märtsil. Selleks ajaks tuleb pea 370 200 era- ja juriidilisel isikul tasuda kokku ligi 53,2 miljonit eurot.

Ligi 334 500 eraisikul tuleb esimeseks tähtajaks tasuda kokku ca 23 miljonit eurot maamaksu. Pea 35 700 juriidilisest isikust kinnistuomanikul tuleb samaks tähtajaks tasuda kokku ca 30,2 miljonit eurot. Järelejäänud maksukohustus tuleb tasuda 1. oktoobriks.

MTA maamaksu teenusejuht Riita Parksepp juhib tähelepanu, et sel aastal võis maamaksu kohustus tekkida ka koduomanikel. „Nii on see juhul, kui kohalik omavalitsus (KOV) pole kehtestanud kuni 1000 euro suurust koduomaniku soodustust või juhul, kui KOVi otsustatud soodustus on maksusummast väiksem,“ ütles ta.

Maamaksu maksuteatega saab tutvuda e-teenuste keskkonnas e-MTA, valides Maksud – Maamaks – Maamaksuteated ja maa andmed. Petukirjade leviku tõttu soovitab amet e-MTAsse sisse logida üksnes ametliku veebilehe emta.ee kaudu, valides E-teenused.

Mis on maamaksuga sel aastal teisiti?

2026. aastaks suurenes KOVide otsustuspädevus selles, kuidas maamaksu summa kujuneb. KOVide otsustatud maamaksu mõjutavate väärtustega saab tutvuda MTA kodulehel tabelis „Maamaksumäärad ja maksusoodustused 2026. aastal“.

  • 2026. aasta maksumäärade vahemikud, mille seest said KOVid uued maksumäärad valida, on samad, mis olid ka 2025. aastal. Elamumaale ja maatulundusmaa õuemaa kõlvikule on maksumäär 0,1–1%, maatulundusmaale 0,1–0,5% ning muu sihtotstarbega maale 0,1–2% maa maksustamishinnast aastas.
  • Maamaksu tõusu piirmäär (nn kaitsemehhanism) on kehtestatud maamaksu järsu tõusu vältimiseks. Maamaksu tõusu piirmäär on KOVi otsusel 10–100% ja sõltub igas konkreetses omavalitsuses tehtud otsusest. See tähendab, et kui KOVi otsusel on maamaksu tõusu piirmäär näiteks 10%, saab KOVi piirkonna katastriüksuse maamaksusumma enne maksuvabastusi ja -soodustusi suureneda 10%. Juhul, kui tõusu piirmääraga arvestatult suureneks maksusumma möödunud aastaga võrreldes vähem kui 5 eurot, suureneb maamaksusumma 5 euro võrra.
  • Koduomaniku soodustus muutus summapõhiseks. Iga KOV sai otsustada koduomaniku soodustuse kuni 1000 euro ulatuses. Lisaks sellele võisid KOVid soovi korral täiendavalt kehtestada ka nn pensionäri soodustuse ja nn represseeritu soodustuse. Koduomaniku soodustuse saamiseks ei ole tarvis eraldi taotlust esitada. Võimaliku pensionäri ja/või represseeritu soodustuse saamise tingimused kehtestab KOV ning nende saamiseks on tarvis suhelda KOViga. Kehtivate soodustuste olemasolu kontrollib ja arvestab MTA enne maksuteate moodustamist automaatselt.

2026. aastal ei suurenenud katastriüksuse maksuvabastuste ja -soodustusteta maamaks omanikule eelmise aastaga võrreldes üldjuhul rohkem kui 10–100%. „Kui KOV on aga muutnud midagi soodustustes või kui kodualuse maa maksusoodustuse saamise kõik tingimused uuel aastal enam ei kehti, võib tasumisele kuuluva maksukohustuse suurus muutuda ka rohkem kui KOVi kehtestatud maamaksu tõusu piirmäär ette näeb,“ täpsustas MTA maamaksu teenusejuht Riita Parksepp.

Maatüki andmeid saab kontrollida Maakatastris avaneb uues vahekaardis, omanikuandmeid kinnistusraamatus avaneb uues vahekaardis. Juhul kui maksuteatest või katastriandmetest ilmneb, et maksu arvutamise aluseks olevaid maa väärtuse andmeid tuleb parandada, palume võtta ühendust Maa- ja Ruumiametiga e-aadressil info@maaruum.ee. Kinnistusraamatus andmete muutmiseks tuleb pöörduda Tartu Maakohtu Kinnistus- ja registriosakonna poole e-aadressil kinnistusosakond@kohus.ee.

Maamaks on riiklik maks, millega maksustatakse Eestis kogu maa. Maamaks laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Loe 2026. aasta maamaksu kohta lähemalt veebilehelt emta.ee/maamaks avaneb uues vahekaardis.

Korduma kippuvad küsimused

Ma ei saa e-teenustele ligi. Kuidas saaksin maksuteate?
Juhul, kui Teil pole võimalik e-MTAsse sisse logida, saadame Teile maksuteate meeleldi e-kirja või tavapostiga. Maksuteate e-postile saamise sooviga kirjutage palun eraklient@emta.ee. Maksuteate tavapostiga saamiseks kirjutage palun emta@emta.ee.

Miks peab maamaksu tasuma?
Maamaks laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Selle toel saavad omavalitsused arendada kohalikku elu ning pakkuda kohalikele mõeldud teenuseid. Seaduse järgi tuleb maamaksu tasuda maa omanikel või maa kasutajatel. Maamaksu tasuvad nii eraisikud, ettevõtted kui ka riik. Maamaksuga maksustamise alus on maa omandi- või kasutusõigus. Loe lähemalt MTA kodulehelt.

Kust näen maamaksu arvutuskäiku?
Katastriüksuse maamaksu arvutuskäiku näete pärast maksuteate väljastamist e-teenuste keskkonnas e-MTA, kus pärast sisselogimist (1) valige menüüst Maksud – Maamaks – Maamaksuteated ning maa andmed, (2) vajutage maade andmete tabelis maa nimele, (3) vajutage lingile „Vaatan arvutuskäiku”.

Kuidas tasutakse maamaks, kui maa kuulub mitmele maksumaksjale?
Kui maa kuulub mitmele maksumaksjale, siis jaotatakse maamaks nende vahel vastavalt omandiosale ning iga maksumaksja saab eraldi maksuteate. Kui üks maksumaksja soovib maksta maamaksu ka teiste eest, siis tuleb iga maamaks tasuda eraldi maksena, kasutades iga maksumaksja personaalset viitenumbrit avaneb uues vahekaardis.

Kas maamaksu on võimalik maksta tuludeklaratsiooni alusel tagastatavast enammakstud summast?
Jah, tuludeklaratsiooni esitades saate tagastatava summa soovi korral jätta maamaksu katteks ettemaksukontole. Kui Teil ei ole Maksu- ja Tolliameti ees muid teadaolevaid maksukohustusi, siis tasutakse maamaks ettemaksukontol olevast summast maamaksu tähtpäevale järgneval päeval.

Tasusin maamaksu enne tähtpäeva, kuid e-MTA töölaual nõuete ja kohustuste saldode plokis kuvatakse tasutud summa endiselt tuleviku tähtpäevaga nõudena. Miks?
Enne maamaksu tasumise tähtpäeva makstud maamaksusummat kuvatakse nõudena kuni maamaksu tasumise tähtpäevani. Nõude summa tasutakse pärast maamaksu tasumise tähtpäeva möödumist automaatselt.

Miks sain mitu maamaksuteadet?
Kui Teil on maa mitme omavalitsuse territooriumil, siis väljastame maamaksuteate iga omavalitsuse kohta eraldi.

Kas saab maksta ka osadena?
2026. aastal on maamaksu tasumiseks kaks tähtpäeva, 31. märts ja 1. oktoober. Kuni 100 euro suurune maamaks ühe KOVi piires asuvalt maalt tuleb tasuda esimeseks tähtajaks. Kui maamaksu summa ületab 100 eurot, siis esimeseks tähtajaks tuleb tasuda vähemalt pool summast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ning hiljemalt 1. oktoobriks ülejäänud osa maksusummast. Kui tasute maamaksu enne tasumise tähtpäeva, siis see summa on kuni tasumise tähtpäevani Teie e-MTA ettemaksukontol ning arvestatakse sealt tähtpäeva saabumisel automaatselt maksukohustuse katteks.

Võimaliku makseraskuse korral soovitame taotleda ajatamist ja tasuda maksukohustus osade kaupa. Ajatamise taotluse saate esitada e-teenuste keskkonnas e-MTA avaneb uues vahekaardis. Alates maksu tasumise tähtpäevast kuni maksuvõla täieliku tasumiseni arvestame intressi 0,06% päevas ehk 21,9% aastas. Maksuvõla ajatamisel on võimalik taotleda intressimäära vähendamist kuni 50% alates ajatamise otsuse kinnitamisest. Rohkem teavet maksuvõla ajatamise kohta leiate MTA kodulehelt.

Kas MTA saadab maksuteate e-postile või ainult e-MTAsse?
Üldjuhul saadame teavituse maksuteate moodustamisest e-postile või tekstisõnumina mobiiltelefoni numbrile. Juhul, kui meil maksumaksja e-posti aadressi ega mobiiltelefoni numbrit ei ole, saadame maksuteate tavapostiga.

Miks ma ei ole veel maksuteadet saanud?
Kõigepealt palume e-teenuste keskkonnast e-MTA kontrollida, kas maksuteade on Teile väljastatud. Kui maksusumma on alla 5 euro, siis on seal kirjas, et maksuteateid ei ole. Kui Te ei ole maamaksuteadet 25. veebruariks kätte saanud, andke sellest 30 päeva jooksul meile teada. Eraklientidel palume teavitada eraklient@emta.ee või telefonil 880 0811, äriklientidel ariklient@emta.ee või telefonil 880 0812.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Koolitus „Kasutusluba ja selle taotlemine“ toimub 06.04.2026

Martina ProosaKinnisvarakoolis toimub 06.04.2026 koolitus „Kasutusluba ja selle taotlemine“. Koolitust viib läbi ehitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa.

Koolitus on suunatud:

  • riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikele;
  • kinnisvara arendajatele ja maakleritele;
  • ehitusettevõtete spetsialistidele;
  • arhitektidele;
  • kõigile huvilistele, kes puutuvad kokku ehitus- ja planeerimisseadustiku küsimustega.

Koolituse eesmärk on anda osalejatele selge arusaam kasutusloa olemusest, taotlemiseks vajalikest dokumentidest ning menetluse käigust. Koolitusel käsitletakse ka praktikas esile kerkivaid probleeme ning Riigikohtu lahendeid.

Koolitus “Kasutusluba ja selle taotlemine” toimub 06.04.2026 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad saavad valida, kas nad osalevad kontaktõppes klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tallinnas, Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Statistika: 2025. a tehingus olevate korterite pindala keskmine oli 56,0 ruutmeetrit

Tõnu Toompark, Kinnisvarakooli konsultant ja koolitaja

Maa- ja ruumiameti andmetel sõlmiti 2025. a Eestis kokku 21 562 korteritehingut. Korteritehingute kogupindala oli 1,21 miljonit ruutmeetrit. See teeb tehingus olnud korteri keskmiseks pindalaks 56,0 ruutmeetrit. Aastatagusega võrreldes suurenes keskmise tehingus olnud korteri pindala 0,5%.

Tehingus oleva korteri pindala on aastate lõikes üsna paigas – olulisi muutuseid on vähe. Kui, siis aastate lõikes on suuremaid muutuseid piirkondades, kus on väga vähe tehinguid ja kus seetõttu iga üksik äärmuslik tehing pääseb keskmist enam mõjutama.

Kõige suurem on tehingus olevate korterite pindala keskmine Tartu maakonnas, Tartumaale järgneb Harju maakond. Tartumaa tehingus oleva korteri keskmine on 59,5 m² ja Harjus 58,3 m². Neile järgneb Hiiu maakond keskmisega 57,6 m².

Kõige väiksem on tehingutes olevate korterite keskmine pindala Ida-Virumaal, kus see on 45,8 m². Ida-Virule järgneb Võrumaa 48,2 ruutmeetriga.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Balti investorid märkisid Invego Group võlakirjad ligi 5 korda üle

Invego, Kristjan-Thor VähiBalti investorite huvi kinnisvaraarendaja Invego Group kontserniüleste võlakirjade avaliku pakkumise vastu kujunes väga aktiivseks: 4 miljoni euro suuruse baasmahuga pakkumine märgiti ligi viiekordselt üle. Tugeva nõudluse tõttu otsustas Invego Group suurendada emissiooni mahtu 8 miljoni euroni.

Invego Group OÜ võlakirjade avalikus pakkumises osales kõigist Balti riikidest kokku 1934 investorit, kes märkisid võlakirju kokku 19,85 miljoni euro ulatuses, mis tähendab baasmahu 5-kordset ülemärkimist. Sellega on Invego Group kinnisvarasektori emitentide seas kõrgeima ülemärkimisega võlakirjaemissioon Nasdaq Tallinna turgudel. Keskmiseks märkimissummaks kujunes 10 260 eurot ühe investori kohta. Eesti investorid märkisid võlakirju 12 miljoni euro väärtuses (ehk 61% kogusummast), Läti investorid 5,4 miljoni euro väärtuses (27%) ja Leedu investorid 2,4 miljoni euro väärtuses (12%).

Invego juhi Kristjan-Thor Vähi sõnul kinnitab pakkumise tulemus, et Balti riikide investorid hindavad Invegot kõrgelt. „Ennekõike näitab nii suur huvi, et meie koduturgude Eesti ja Läti investorid tunnevad ja usaldavad Invegot ning meie arenguplaane. Lisaks teeb rõõmu, et sel korral oli Invego Group võlakirjade vastu märkimisväärne huvi ka Leedu investoritel,“ kommenteeris Vähi ning kinnitas, et kaasatava kapitali toel jätkub Invego kasv kõigil tegevusturgudel plaanitud mahus.

LHV võlakirjade valdkonna juhi Silver Kalmuse sõnul näitab Invego pakkumise edu Balti investorite jätkuvalt suurt huvi kvaliteetsete investeerimisvõimaluste vastu. „Invego Group võlakirjaemissiooni märkimistulemused on muljetavaldavad ja kinnitavad, et investorid väärtustavad ettevõtte visiooni, kvaliteeti ja tugevat positsiooni siinsel kinnisvaraturul. Laiapõhjaline osalus kõigis kolmest Balti riigis näitab ühtlasi ka kohalike investorite usaldust piirkonna kinnisvarasektori ja majanduskeskkonna suhtes,“ lausus Kalmus.

Invego otsustas suure nõudluse tõttu suurendada pakkumise mahtu 8000 võlakirjani ehk 8 miljoni euroni. Võlakirjade jaotamisel otsustati eelistada Invego kliente, töötajaid ja seniseid investoreid, kes saavad kõik oma märgitud võlakirjad kätte 100% ulatuses. Samuti otsustati eelistada eelmine aasta Invego usaldanud, Invego Latvia OÜ poolt emiteeritud võlakirjade investoreid, kes saavad kätte oma märgitud võlakirjad 50% ulatuses ja üle 100 võlakirja märkinud investoreid, kes saavad kätte 40% oma märgitud võlakirjadest. Ülejäänud investoritele jaotati vähemalt 20% märgitud kogusest, tagades, et iga investor saab vähemalt ühe võlakirja.

Võlakirjade arveldus on kavandatud 26. märtsil 2026 ning esimene kauplemispäev Nasdaq Tallinna poolt opereeritaval alternatiivturul First North on planeeritud 30. märtsiks 2026 või sellele lähedasele kuupäevale.

Pakkumise taustainfo

Invego Group OÜ võlakirjade avalik pakkumine toimus 5.-20. märtsini 2026. Pakkumise käigus emiteerib Invego Group OÜ 8000 võlakirja nimiväärtusega 1000 eurot. Võlakirjade tähtaeg on 4 aastat, intressimäär 9,5% aastas ja intressi makstakse välja kord kvartalis.

Märkimistulemuste kokkuvõte:

  • Kokku märgiti: 19 854 võlakirja (19,85 miljonit eurot)
  • Emissiooni baasmaht: 4000 võlakirja (4 miljonit eurot)
  • Ülemärkimine võrreldes baasmahuga: 5 korda
  • Lõplik emissiooni maht: 8000 võlakirja (8 miljonit eurot)
  • Investorite arv: 1934 unikaalset märkijat
  • Keskmine märkimissumma: 10 260 eurot investori kohta

Invego kohta

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku kinnisvara, kokku 1500 kodu ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 500 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas.

Invego on Tallinnas ja selle lähiümbruses viimastel aastatel rajanud uued kodud enam kui tuhandele perele. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla, Keila Pargikodude ja Verve elurajoonid.

Läti pealinnas arendab Invego elurajoone Nordale, Tornakalna Terases ja Vitolu Parks ning koos arenduspartner Reterraga elurajoone Parka Kvartals, Skanstes Rezidences ja Miera Rezidences Riia vahetus läheduses on Invego arendamas mahukat elurajooni Marupes Sirds ja vaid ridamajadest koosnevat Vide Adaži elamupiirkonda. Lõuna-Portugalis on hetkel arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga, mis on sobilikud nii aastaringseks elamiseks kui hooajaliseks kasutamiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni