Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus
 

KV.EE: Korteriturul on ostja jaoks soodne aeg

Kinnisvaraportaal KV.EEKinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 2025. a detsembris müügiks keskmiselt 4325 korterit. Seda on 5,6% vähem kui aasta tagasi. Korterite müügipakkumiste arv on suur, kuid liikumas vähenemise suunas. Endiselt lai valikuvõimalus kerkima hakanud hindade juures loob koduostjale soodsa ostumomendi, leiab kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„Korterite müügipakkumist on viimaste kuude jooksul jäänud vähemaks. Pakkumise vähenemise taga on osalt aktiivne ostuturg, mida näitab suur korterite ostu-müügitehingute arv. Lisaks väheneb korteripakkumine hooajaliste tegurite tõttu,“ selgitab Tarvo Teslon korterite müügipakkumise trende.

Korterite müügipakkumiste hind tüürib tugeva tõusu suunas. Portaali KV.EE Tallinna korteripakkumiste keskmine hind oli 2025. a detsembris 3884 €/m² ehk aastatagusest 7,8% rohkem.

„Pakkumisel olevate korterite keskmine hind on läinud kiiresti üles, sest pakkumises on rohkem kalleid Kesklinna-Kalamaja kortereid. Samaväärse korteri keskmine pakkumishind kasvab mõõdukamas tempos. Pakkumishindade kasvu julgustab tehingute hindade kasvule asumine,“ analüüsib Tarvo Teslon korterihindade arenguid.

Juba kaks kvartalit plussis olev majanduskasv ja pisut positiivsemad edasised ootused majanduse üldpildi osas ütlevad, et elamispindade hinnalanguse oht on muutunud ebaoluliseks. Kõrgel püsiv tööhõive, hoogne laenupakkumine, alla tulnud intressimäär, palgakasv ja taastumas tarbijakindlus on nii korteriturule üldisemalt kui hindadele andmas tugevamat baasi.

„Koduostjate jaoks on siin ühene järeldus – osta kohe, sest ostu edasi lükkamine teeb selle kallimaks. Hinnalanguse ootamine ei ole võitja strateegia. Ostjat soosib täna lai valikuvõimalus erineva asukoha, hinna ja muude kvaliteediomadustega objektidest ning mõistlikud laenutingimused,“ soovitab Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

2026-01-08 Tallinna korterite müügipakkumiste arv ja keskminehind kinnisvaraportaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Swedbank: Hinnad langesid detsembris teist kuud järjest

SwedbankHinnad alanesid detsembris eelmise kuuga võrreldes 0,6% võrra. Novembris kahanes hinnatase 0,2%. Hindade langus oli detsembris laiapõhjaline ning kõigi suuremate kaubagruppide hinnad alanesid. Nii toit, eluasemega seotud kulud kui ka transport muutusid odavamaks.

Hinnasurved majanduses on vähenenud ning maksutõusude mõju on taandunud. Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi on üha vähem neid ettevõtteid, kes plaanivad järgmistel kuudel hindu tõsta. Kõige suurem on selle küsitluse järgi hinnasurve endiselt toidupoodides.

Hinnamuutustest valdkondade põhiselt

Toidu hind kahanes aasta viimasel kuul 1,4% võrra ning kõigi suuremate toidugruppide hinnad langesid. Kõige rohkem odavnesid puuviljad ja või. Toidukaupluste kasumlikkus on oluliselt vähenenud. Toidutoorme odavnemine annab aga võimaluse poodide kasumlikkust tõsta.

Üüri hind vähenes kuuga 0,2% võrra. Üüripakkumiste keskmine hind on Tallinnas 14 eurot ruutmeetri kohta ja see ei ole viimase aasta jooksul oluliselt muutunud. Elekter odavnes detsembris märgatavalt, sest ilm oli tuuline ja keskmisest soojem. Korras välisühendused võimaldasid importida soodsamat elektrit Soomest.

Riided ja jalatsid odavnesid detsembris kuuga 1,4%. Allahindluskampaaniad on Eestis muutunud suuremaks ja ajaliselt pikemaks. Tugeva konkurentsi ja kidura müügi tõttu olid rõivad ja jalanõud detsembris 6,6% odavamad kui aasta varem.

Mootorikütused odavnesid 4,4% võrra. Toornafta hind langes, sest naftat on turul piisavalt. Kuigi Venezuela on suurima naftavaruga riik, on nende naftatoodang tänu alainvesteerimisele ja sanktsioonidele praegu vaid murdosa maailma kogutoodangust. Ootused nafta pakkumise kasvu kohta tulevikus on nafta hinda viimastel päevadel siiski veidi alla toonud.

Koolivaheaeg ja pikad pühad soodustasid reisimist. See tõi kaasa lennukipiletite ja pakettreiside hooajalise kallinemise.

Tagasivaade 2025. aastale

2025. aasta kokkuvõttes tõusid hinnad 4,8%. Kõige suurema panuse andis hinnatõusu toit, mis kallines aastaga 6,9%. Riiklikud tasud ja maksud moodustasid rohkem kui poole kogu aasta hinnatõusust. 2026. aastal kasvavad hinnad oluliselt vähem, üle 2%, sest riiklike maksude mõju hindadele on oluliselt väiksem kui eelmisel aastal.

Kaalutud keskmine netopalk tõuseb sel aastal Swedbanki prognoosi järgi 11% võrra. Seega peaks palgasaajate reaalne ostujõud tänavu oluliselt tõusma. Sissetulekute oodatav kasv on juba toonud kaasa nii tarbijate kui kaupmeeste kindlustunde tõusu.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

KIK: Korteriühistud saavad küsida toetust elektriautode laadijate paigaldamiseks

Keskkonnainvesteeringute keskus KIKKorteriühistud saavad Keskkonnainvesteeringute Keskusest toetust elektriautode laadijate rajamiseks kortermajade juurde. Elektriautode arv kasvab kiiresti – prognooside järgi on viie aasta pärast Eesti teedel juba üle 30 tuhande elektriauto. 

Elektriauto laadimispunktide rajamiseks saab toetust taotleda enamikes Eesti piirkondades, välja arvatud Tallinnas ja selle lähiümbruses (piirkondade kaart ja loend) ning Tartu linnas. Riiklikku tuge pakutakse seal, kus turg veel iseseisvalt ei toimi.

Toetuse taotlemine on lihtne

Suurte projektide puhul on rahastuse taotlemine sageli suhteliselt keeruline, kuna tuleb läbi viia hanked ning sellega on seotud palju dokumente. Asjaajamise lihtsustamiseks makstakse elektriautode laadimispunktide toetust ühikhinna alusel – see tähendab, et konkreetsetele tegevustele on ette nähtud kindlad summad ja hankeid ei kontrollita, lihtsalt peab välja ehitama laadimispunkti. Näiteks, kui laadija hind on ühikuhinnaga võrdne, siis ühistu ei pea midagi lisaks maksma.

Kui korteriühistu on võimalusest huvitatud, on esimene samm läbi mõelda, mitu laadimispunkti on vaja rajada, kui suurt elektrivõimsust on selleks tarvis ja millisesse asukohta soovite laadijad rajada.

Kui palju saab toetust?

KIKi projektikoordinaatori Lilian Olle sõnul on uue aasta alguse seisuga taotlusvooru eelarvet veidi alla 800 000 euro. „Seega julgustame kõiki huvitatud korteriühistuid toetusvõimalust ära kasutama. Korteriühistud saavad valida, kas soovivad oma kinnistule rajada avalikke, poolavalikke või erakasutuses laadijaid. Laadijad sobivad nii elektriautode kui pistikhübriidide laadimiseks.“

Toetuse suurus sõltub sellest, mitu laadijat rajatakse. Näiteks, kui korteriühistu soovib rajada kaheksa laadimispunkti, saab nende rajamiseks toetust 6056 eurot, lisaks 6448 eurot nelja laadija paigaldamiseks ja 370 eurot koormusjaotuse süsteemi rajamiseks. Sellise näite puhul on kogu toetuse suurus 12 874 eurot. Vajadusel saab lisaks küsida toetust võrguühenduse elektrivõimsuse suurendamiseks.

Kui korteriühistu on võimalusest huvitatud, on esimene samm läbi mõelda:

  • mitu laadimispunkti on vaja rajada;
  • kui suurt elektrivõimsust on selleks tarvis;
  • millisesse asukohta soovite laadijad rajada.

On oluline, et kortermaja peab olema ehitatud või renoveeritud enne 10. märtsi 2021 ja selle juures peab olema vähemalt kümme tavalist parkimiskohta. Lisaks saavad toetust küsida kohalikud omavalitsused, et paigaldada avalikke kiirlaadijaid, mis asuvad 300 meetri ulatuses kortermajadest. Toetus makstakse välja pärast projekti lõpetamist.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Eesti Korteriühistute Liit manitseb: kõiki eluruume tuleb kütta

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYLEesti Korteriühistute Liit tuletab meelde, et krõbeda talvekülmaga ei tohiks eluruumides langeda temperatuur alla +18 kraadi. Liidu hinnangul peaks kõigile korteritele kehtima kütmise kohustus, sõltumata sellest, kas korteris parasjagu elatakse või mitte. „Korteriühistud on talviti hädas kütmata korteritega, mille omanikud ei taha kas kõrgete küttearvete kartuses või muul põhjusel oma eluruume kütta, eriti juhul, kui nad ise seal ei ela,“ ütles Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. Tema hinnangul tähendab ruumide kütmata jätmine nii enda kui ka teiste korteriomanike vara kahjustamist.

Mardi rõhutas, et korteriomandi- ja korteriühistuseadus kohustab korteriomanikku hoidma oma korteris sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi säilimise ning võimaldab teistel omanikel oma eluruume kasutada sihtotstarbeliselt ja ilma ülemääraste kulutusteta. „Eluruumi mõistlikuks temperatuuriks loetakse vähemalt +18 kraadi, kuid igapäevaselt eluruumidega tegelevate spetsialistide hinnangul võiks see olla pigem +20, +21 kraadi,“ selgitas Mardi.

Ta pani korteriomanikele südamele suhtuda kortermajja heaperemehelikult, et vältida kahjustusi, mille likvideerimine võib hiljem osutuda väga kulukaks. „Kütmata ruumides võivad torud külmuda ja puruneda, tekib liigniiskus, hallitus ning ulatuslikud niiskuskahjustused. Selliste probleemide kõrvaldamine on sageli oluliselt kallim kui mõistliku temperatuuri hoidmine ka külmematel kuudel,“ hoiatas ta.

Küttekulude kokkuhoiu võimalusena näeb liit eelkõige kortermajade renoveerimist ja energiatõhusamaks muutmist. „Kui keegi soovib tõesti küttekuludelt kokku hoida, tuleks seista selle eest, et maja saaks renoveeritud. Tervikrenoveeritud kortermajad võimaldavad küttekuludelt kokku hoida umbes 50%, küttesüsteemid on kaasaegsed ja energiasäästlikud ning boonuseks on parem sisekliima ja elamu kaunis väljanägemine,“ ütles Mardi. Ka iga korteriomanik saab ise panustada sellesse, et soojusenergia levik kodus oleks võimalikult tõhus. „Üks lihtne, kuid oluline soovitus on mitte paigutada radiaatori ette rasket diivanit ega massiivseid aknakatteid, mis takistavad soojuse levikut,“ märkis Mardi.

Lisaks tuleb arvestada talvistest oludest tingitud laiaulatuslike kriisidega. „Korteriühistu koosolekutel tuleks aegsasti arutada valmisolekut erinevateks kriisiolukordadeks, näiteks vee-, elektri- või kaugküttekatkestusteks,“ sõnas Mardi. „Kõige olulisem on, et korteriühistu toimiks. See eeldab, et juhatus teavitab korteriomanikke ühistus toimuvast ja ühistut puudutavast, kuid sama oluline on ka korteriomanike enda vastutus – märgata ohuolukordi ja teavitada neist viivitamata juhatust või haldurit, mitte jääda ootama, et keegi teine sekkub.“ Mardi sõnul algab kriisiga toimetulek ennekõike siiski igaühest endast. „Igal perel peaks olema kodus elementaarne vee- ja toiduvaru ning läbimõeldud plaan juhuks, kui kriisiolukorras ei ole võimalik iseseisvalt toime tulla,“ pani Mardi korteriomanikele südamele.

TAUST: Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. Samuti on liit partneriks BuildEST projektis, mis toob kokku erinevate osapoolte teadmised ja kogemused elamufondi rekonstrueerimiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Veel jõuad registreerida koolitusele „Kinnisvaramaakleri ABC“

Kinnisvaramaakleri ABCSoovid paremini mõista kinnisvaraturu toimimist, hallata oma vara teadlikumalt või alustada karjääri kinnisvaramaaklerina? Koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ annab tervikliku ja praktilise ülevaate kinnisvaravaldkonnast ning loob tugeva aluse edasiseks tegutsemiseks.

Nelja õppepäeva jooksul käsitletakse kinnisvara juriidikat, turu toimimist ja arengusuundi, finantseerimist, hindamist, ehitus- ja planeerimisküsimusi ning kinnisvara müüki ja turundust. Koolitusel osalejad saavad selge arusaama kinnisvaratehingute protsessist ning praktilised teadmised, mida saab kohe rakendada.

Koolitust viivad läbi kinnisvarajurist Evi Hindpere, kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, arendusjuht Kristjan Lood ja Aasta maakler 2020 Kaido Kaljuste.

Koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ toimub 12.–15.01.2026 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad saavad valida, kas nad osalevad kontaktõppes klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tallinnas, Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Bigbank: Aastaga on hinnad kallinenud 4,1%, keskmine hinnatõus 4,8%

BigbankTavapäraselt annab Statistikaamet kuu esimestel päevadel kiirhinnangu tarbijahindade muutusele eelmisel kuul. Harmoneeritud THI tähendab seda, et selles näitajas on sees ka turistide tehtud kulutused Eestis. Homme tuleb ka täpsustatud hinnaindeks. Tavaliselt on kahe näitaja vahel nädal, aga aastavahetus pööras selle loogika natuke segamini ja kaks näitajat (kiirhinnang ja tavapärane THI) tulevad välja praktiliselt samaaegselt.

Harmoneeritud THI vähenes detsembris novembriga võrreldes 0,4%, aasta võrdluses oli hinnakasv detsembris 4,1%. 4,1% hinnakasv tähendab, et kogu aasta keskmine inflatsioon tuleb 2025. aastal 4,8%. See on väga kiire hinnakasv, ilmselt üks Euroopa kiiremaid.

Omaette teema on, et miks me peaksime rääkima keskmisest hinnatõusust aastas, sest reaalset tarbijat või ettevõtjat huvitab tegelikult kui palju hinnad on läinud aasta jooksul kallimaks. Kui palju maksis pakk piima detsembris 2025 võrreldes detsembriga 2024. Selleks tulekski võrrelda kas detsembrit detsembriga või jaanuarit jaanuariga, see on juba maitse küsimus. Aga täna on kokku lepitud teisti ja sarnaselt arvutavad aastast keskmist hinnatõusu ka teised Euroopa riigid.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Domus Kinnisvara: Kinnisvaraturu ülevaade, detsember 2025

Domus KinnisvaraHarju maakond

Tallinna kinnisvaraturg lõpetas 2025. aasta stabiilselt. Detsembris tehti 705 korteritehingut, mis on veidi rohkem kui novembris, kuid jääb hooajaliselt tavapärasele aasta lõpu tasemele. Korterite keskmine hind püsis muutumatuna nii kuu kui aasta võrdluses, ulatudes 3 085 €/m²-ni. Hinnastabiilsus koos mõõduka tehingumahuga viitab tasakaalus turule, kus ei ole näha ei kiiret hinnasurvet ega järsku jahtumist.

Eramute segmendis sõlmiti 27 tehingut, mis tähendab kasvu võrreldes novembriga, kuid jääb selgelt alla eelmise aasta detsembri tasemele. Hoonestamata elamumaa tehinguid oli 9, sama palju kui kuu varem, kuid vähem kui aasta tagasi. Kokkuvõttes iseloomustab Tallinna detsembrit rahulik ja ootav turuolukord: hinnad püsivad paigal, aktiivsus on hooajaliselt mõõdukas ning turg siseneb uude aastasse ilma selgete ülekuumenemise või languse märkideta.

260108 Kinnisvaraturu ülevaade, detsember 2025 1

Tartu maakond

Tartu kinnisvaraturg liikus detsembris selges jahtumistrendis. Korterite keskmine hind langes kuuga 6% ning oli koguni 11% madalam kui aasta tagasi, jõudes 2 270 euroni ruutmeetri kohta. Korteritehinguid tehti 112, mis on sama tase kui novembris ning viitab sellele, et hinnalangus ei tulenenud niivõrd aktiivsuse kadumisest, vaid pigem tehingute struktuuri muutumisest ja hinnasurve kasvust aasta lõpus.

Eramute segmendis sõlmiti 13 tehingut, mis on vähem kui novembris ja pisut alla mulluse detsembri taseme. Hoonestamata elamumaa tehinguid detsembris ei toimunud, mis rõhutab ostjate ettevaatlikkust suuremate ja pikaajalisemate investeeringute osas. Kokkuvõttes lõpetas Tartu kinnisvaraturg aasta nõrgeneva hinnatasemega, kus korteriturg oli surve all ning aktiivsus koondus pigem olemasoleva nõudluse realiseerimisele, mitte uue kasvu tekkimisele.

260108 Kinnisvaraturu ülevaade, detsember 2025 2

Pärnu maakond

Pärnu kinnisvaraturg lõpetas 2025. aasta korterite hinnakasvuga. Detsembris tehti 52 korteritehingut, mis on veidi vähem kui novembris ning peegeldab tavapärast hooajalist aktiivsuse langust. Korterite keskmine hind tõusis kuuga 1% ja oli aasta lõikes 11% kõrgem, ulatudes 2 187 euroni ruutmeetri kohta. See viitab sellele, et hinnatase püsis tugev ka aasta lõpus, hoolimata väiksemast tehingumahust.

Eramute segmendis toimus vaid 4 tehingut, mis tähendab järsku langust võrreldes novembriga ja ka eelmise aasta detsembriga. Hoonestamata elamumaa tehinguid oli 8, mis ületas nii eelmise kuu kui ka mulluse detsembri taset. Kokkuvõttes oli Pärnu detsembrikuu turg ebaühtlane: korterite hinnad liikusid ülespoole, samal ajal kui elamuturg jahenes ning elamumaade segmendis püsis ostjahuvi aktiivne.

260108 Kinnisvaraturu ülevaade, detsember 2025 3

Viljandi maakond

Viljandi kinnisvaraturg oli detsembris selges langusfaasis. Korterite keskmine hind kukkus kuuga 22% ja jäi 9% madalamaks kui aasta varem, ulatudes 1 085 euroni ruutmeetri kohta. Samal ajal kasvas korteritehingute arv 31-ni, mis on märgatavalt rohkem kui novembris. See viitab sellele, et aktiivsus suurenes eeskätt madalama hinnatasemega tehingute arvelt, mis mõjutas keskmist hinda tugevalt allapoole.

Eramute segmendis toimus 3 tehingut, mis on vähem kui novembris, kuid siiski rohkem kui eelmise aasta detsembris. Hoonestamata elamumaa osas tehinguid ei registreeritud. Kokkuvõttes peegeldab Viljandi detsember väikese turu volatiilsust: tehingute arv võib kiiresti kasvada, kuid hinnatase kõigub järsult sõltuvalt üksikute tehingute iseloomust, mistõttu pikaajaliste trendide hindamisel tuleb olla ettevaatlik.

260108 Kinnisvaraturu ülevaade, detsember 2025 4

Saare maakond

Kuressaare kinnisvaraturg lõpetas aasta mõõduka hinnakorrektsiooniga, kuid püsis aastavõrdluses tugev. Detsembris tehti 17 korteritehingut, mis on rohkem kui novembris ning viitab aktiivsuse kasvule. Korterite keskmine hind langes kuuga 3%, kuid jäi siiski 10% kõrgemaks kui aasta tagasi, ulatudes 1 647 euroni ruutmeetri kohta. Väikese turumahu tõttu võivad üksikud tehingud hinnataset kuude lõikes märgatavalt mõjutada.

Eramute segmendis toimus üks tehing, mis vastab novembrikuu tasemele, kuid jääb alla eelmise aasta detsembrile. Hoonestamata elamumaa turul registreeriti kaks tehingut, veidi rohkem kui kuu varem. Kokkuvõttes oli Kuressaare detsembrikuu turg rahulik, kuid mitte passiivne: korteritehingute arv kasvas, hinnatase kõikus mõõdukalt ning turu üldpilt jäi väikesemahulisele piirkonnale omaselt muutlikuks.

260108 Kinnisvaraturu ülevaade, detsember 2025 5

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks tõusis möödunud aastal 4,8%

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2025. aastal 2024. aasta keskmisega võrreldes 4,8%. Tarbijahinnaindeksit mõjutasid 2025. aastal enim toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnamuutused.

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski tõi välja, et tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks 2025. aastal oli toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõus. „Toit ja mittealkohoolsed joogid kallinesid aastaga 6,9%,“ lausus Veski.

Toidukaupadest kallinesid enim šokolaad (31,5%), kohv (31%), linnuliha (15,2%) ning värsked puuviljad ja marjad (12,7%). Samas odavnesid suhkur (17,1%), kartul (5,7%), värske või jahutatud kala (3,9%) ning töödeldud puuvili (3,9%). Bensiin oli 6,8% ja diislikütus 6,6% odavam.

Veski selgitas, et 2025. aastal oli mitmeid sündmusi, mis tarbijahinnaindeksile suuremat mõju avaldasid. „Aasta alguses hakkas kehtima automaks, mis tõstis transpordiindeksit võrreldes eelmise aasta keskmisega. Tervishoiuteenuste hinnakirja uuendamine aprillis kergitas omakorda tervishoiuindeksit. Riietuse ja jalatsite hinnad aga langesid keskmiselt 3,7%,“ lisas ta.

260108 Tarbijahinnaindeks tõusis möödunud aastal 4,8% 1

Tarbijahinnaindeksi muutus tooterühmades võrreldes eelmise aastaga, 2025

Tooterühm

2024–2025, %

KOKKU

4,8

Toit ja mittealkohoolsed joogid

6,9

Alkohoolsed joogid ja tubakas

4,4

Riietus ja jalatsid

-3,7

Eluase

2

Majapidamine

2,3

Tervishoid

8,9

Transport

7,9

Side

2,7

Vaba aeg

4,8

Haridus ja lasteasutused

3,2

Söömine väljaspool kodu, majutus

5,2

Mitmesugused kaubad ja teenused

5,3

Tarbijahinnaindeks jätkas 2025. aasta detsembris kuises võrdluses langustrendi, olles novembriga võrreldes 0,6% madalam. Võrreldes 2024. aasta detsembriga oli tõus siiski 4,1%. Kaubad kallinesid detsembris aastaga 2% ning teenused 7,2%.

Veski sõnas, et detsembris mõjutas tarbijahinnaindeksit 2024. aasta sama kuuga võrreldes samuti enim toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnamuutus. „Toidukaupade hinnatõusu mõjutasid kõige rohkem liha ja lihatooted (hinnatõus 7,3%), piim, piimatooted ja munad (8,3%), kohv (24,5%) ja šokolaad (16,9%),“ täpsustas Veski.

260108 Tarbijahinnaindeks tõusis möödunud aastal 4,8% 2

Novembriga võrreldes mõjutas 2025. aasta detsembri tarbijahinnaindeksit enim odavnenud eluasemekulud (2,3%) ning toidukaubad (1,4%). Bensiini ja diislikütuse hind langes 4,4%.

Tarbijahinnaindeksi muutus tooterühmades, detsember 2025

Tooterühm

November 2025 –
detsember 2025, %

Detsember 2024 – 
detsember 2025, %

KOKKU

-0,6

4,1

Toit ja mittealkohoolsed joogid

-1,4

5,6

Alkohoolsed joogid ja tubakas

-1,6

5,3

Riietus ja jalatsid

-1,4

-6,6

Eluase

-2,3

0,7

Majapidamine

0,6

2,7

Tervishoid

-0,1

11,1

Transport

-0,4

7,6

Side

-0,2

4,4

Vaba aeg

3,4

1,7

Haridus ja lasteasutused

0,1

1,7

Söömine väljaspool kodu, majutus

0,5

5,3

Mitmesugused kaubad ja teenused

-0,2

5

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Andmed on avaldatud 8.01.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Eesti Pank: Tarbijahindade kasv alanud aastal aeglustub

Eesti PankEelmisel aastal kasvasid tarbijahinnad kokkuvõttes 4,8%. Kui aasta esimesel poolel püsis hinnakasv kiire, siis alates sügisest nägime juba hinnakasvu aeglustumist, mis jätkub selgi aastal.

Aastasest hinnakasvust ligikaudu 2% andsid mitmesugused maksud. Aasta tagasi rakendunud sõidukite registreerimise maks tõstis kogu aasta inflatsioonimäära 1,2 protsendipunkti võrra ning juulis 24%ni kerkinud käibemaks lisas 0,7 protsendipunkti. Vähesemal määral mõjutasid inflatsiooni aktsiisitõusud. Kui maksutõusude mõju jätta välja, jäi Euroopa riikide võrdlemisel kasutatav inflatsiooninäitaja Eestis 3% juurde, mis on sarnane Läti ja Leedu omaga. Aasta viimastel kuudel aga aeglustus Eesti maksumõjudeta inflatsioon juba euroala keskmise, 2% juurde.

Möödunud aastat iseloomustas see, et mitme maailmaturul kallinenud toidutoorme hind kandus jätkuvalt jaehindadesse ning toiduainete hinnakasv oli küllaltki kiire, üle 6%. Lihatoodetest kallinesid ennekõike kana- ja veiseliha. Lihatarbimises suurima osakaaluga sealiha hind jäi varasema aasta tasemele, kuigi suvel tabas Eesti farme taudipuhang. See viitab, et osa kodumaist sealiha on asendatud konkurentsivõimelise impordiga.

Mitme valdavalt Aasiast imporditava tööstuskauba, nagu elektroonika ja rõivaste puhul tähendas euro tugevnemine hindade odavnemist. Ka langesid energia, iseäranis transpordikütuste hinnad, mida peale odavnenud maailmaturu hindade aitas allapoole tuua tihedam konkurents Eesti kütusemüüjate seas.

2026. aastal aeglustub inflatsioon edasi ning jääb Eesti Panga hinnangul 3% juurde. Kuna käibemaks tõusis 2025. aasta juulis, siis aasta võrdluses hoiab see maksumuudatus inflatsiooni kiiremana kuni selle aasta juulini. Veel tõstavad hindu jaanuaris kerkinud tubaka- ja alkoholiaktsiis.

Toidutoormete turu mõju pigem leevendab hinnasurvet. Toormete kallinemine maailmaturul on peatunud ning nii mõnigi tooraine, mis jaehindu kergitas (kakao, kohv, või), odavnes juba möödunud aastal. Võib oodata, et see trend kandub kaupluste letihindadesse.

Nafta on maailmaturul odavam kui eelmise aasta alguses ning see hoiab lähiajal ka mootorikütuste hindu mullusest madalamal. Küll aga kiirendab alanud aasta alguses hinnakasvu kallim elekter. Eelmise aasta jaanuar oli keskmisest soojem, kuid selle aasta jaanuar tuleb prognooside kohaselt tavapärase lähedane või sellest külmem. See on juba kuu esimese nädala jooksul kaasa toonud kallima elektri, mille hind on eelmise aasta jaanuari omast viiendiku võrra kõrgem.

Aasta alguses rakendunud ühetaoline maksuvaba tulu annab majapidamistele juurde umbes 700 miljonit eurot. Kuigi see raha lisandub aasta jooksul tasapisi, kiirendab see tarbimisse jõudes mingil määral ka hinnakasvu. Majapidamiste kindlustunne on mõnevõrra paranenud, ent on siiski endiselt väike. Pealegi on tarbijad pärast kiire hinnatõusu perioodi valivad, see aga piirab jälle kaupmeeste võimalusi hindu tõsta.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvaraekspert uuest aastast: valikut on rohkem, aga hinnad lähevad üles

Kristjan-Thor VähiUue kodu ostu kavandajatel tuleb arvestada, et aasta pärast on hinnad turul vähemalt 5% kõrgemad, on ühe Eesti suurema kinnisvaraarendaja Invego juht Kristjan-Thor Vähi veendunud.

“Ma usun, et kogu turul lähevad hinnad üles vähemalt viis protsenti, sest inflatsioon on teinud oma töö ning nüüd jõuab see ka kinnisvarasse,” kommenteerib Invego juht ning lisab, et päris uute projektide puhul on hinnatõus pigem veelgi suurem. “Tugevad arendajad on siiani suutnud korraga suurt mahtu ehitada ja see on aidanud hinnatõusu pidurdada. Pääsu siiski pole, sest ehitushinnad on meil juba tänaseks nii-öelda Euroopa tasemel,” kommenteerib Vähi ning ennustab, et järgmine hinnahüpe tuleb kohe, kui ehitussektori suuremad tegijad saavad minna Ukrainat üles ehitama.

Kuigi uusarenduste turul on ka valmis kodude valik korralik, tehakse parimad kokkulepped ikkagi iga projekti varases staadiumis. “Täna kehtib turul lihtne reegel – kui tahad valmis kaupa kohe kätte, siis maksad rohkem. Samaväärse kodu “paberil ostmisega” saad aga rohkem planeerimisvabadust ja ka kuni 10% parema hinna,” lubab Invego juht.

Eelmise aasta hitt-tooteks kujunenud ridamajade kodud trendivad Vähi hinnangul ka 2026. aastal. “Lisaks heale asukohale otsivad inimesed täna tasakaalu uue kodu optimaalse suuruse, piisava privaatsuse ja taskukohasuse vahel ning ridamaja sobitub tänases turuolukorras nende ootustega hästi,” selgitab Invego juht.

Üüriturul tuleb uus aasta Vähi hinnangul rahulik. “Vakantsi on turul piisavalt, mistõttu kinnisvara hinnatõus üürihindadesse sel aastal pigem veel ei jõua. Samas on selge, et odavamaks ei lähe muidugi midagi, sest pikas plaanis tahab omanik tootluse taset hoida,” kommenteerib Vähi.

Invego on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Invego grupi ettevõtetel Eestis, Lätis ja Portugalis täna töös ligi 30 erinevat arendusprojekti. Invego on välja arendanud 150,000 m2 sh 1300 kodu ja enam 50 000 m2 äripindu ning töös on veel 450 000m2 elukondlikku ja ärikinnisvara.

Tallinnas ja selle lähiümbruses kinnisvara arendavatest ettevõtetest on Invego müüdud uute kodude arvu poolest viimase viie aasta arvestuses teisel kohal 900 koduga. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla ja Keila Pargikodude elukvartalid.

Läti pealinnas arendab Invego elukvartaleid Vitolu Parks ja Mārupes Sirds, koos arenduspartner Reterraga Parka Kvartals, Skanstes Rezidences ja Miera Rezidences ning Riia vahetus läheduses ridamaju Vide Adaži arenduses.

Lõuna-Portugalis on arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga, mis on sobilikud nii aastaringseks elamiseks kui hooajaliseks kasutamiseks.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Eesti suurim kinnisvarabüroo Uus Maa nimetas uue juhi

Uus MaaEesti suurima kinnisvarabüroo uueks juhatuse esimeheks saab 1997. aastast ettevõtet vedanud Jaanus Lauguse asemel senine hindamisvaldkonna juht Argo Pillesson.

Uus Maa partneri ja senise juhatuse esimehe Jaanus Lauguse sõnul täitus tal tänavu ettevõttes 30 aastat, mille jooksul ehitati üles 23 frantsiisist ning ligi 270 spetsialistist koosnev kinnisvarabüroo ning isiklikult oli õige aeg anda värskele ja ambitsioonikale uuele juhile võimalus ettevõte järgmisele tasemele viia.

„Argo on juhatuse liikme ning enam kui 30-pealise hindamisvaldkonna juhina näidanud head ärivaistu, kahekordistades nelja aastaga eksperthinnangute käibe ning samuti tõestanud end hea inimeste juhina, pannes kokku valdkonna kõige kõrgema tasemega tiimi,“ ütles Laugus.

„Igapäevase juhtimise üleandmine ei sündinud kiirustades, vaid oleme Argoga seda üle aasta ette valmistanud. Jätkan ise ettevõtte juhatuses nii öelda teise viiulina – vastutan Eestis frantsiiside ning investeerimisportfelli kasvatamise eest, aga igapäevaselt juhtimiselt astun eest,“ lisas Laugus.

2016. aastal Uus Maaga liitunud Argo Pillessoni sõnul on tema eesmärk järgmise viie aastaga ettevõtte käive kahekordistada, võtta teadlikumalt kasutusele tehisintellekti võimalused ning tugevdada üle-eestilisest frantsiisivõrgustiku sünergiat ja analüütilist võimekust.

„Viimaste aastate kiire tehnoloogia areng aitab tulevikus ka maaklerite igapäevase töö ning analüüsid efektiivsemaks muuta, aga teisalt jääb vahendusteenus alati inimeste äriks. Oma tugevuseks pean enda analüütilist tausta. Tegelen aktiivselt sellega, et infot süsteemselt koondada ja ettevõtte sees paremini jagada, pakkudes sellega kogu Uus Maa võrgustikule ning seeläbi ka klientidele maksimaalselt teadmistepõhist nõu ja pikemat vaadet,“ kommenteeris Pillesson.

Argo Pillessonil on maakorralduse ja kinnisvara planeerimise magistrikraad Eesti Maaülikoolist ning 7. ehk kõige kõrgeima taseme hindaja kutsetase.

Uus Maa on Eesti suurim kinnisvarabüroo, mis teostas 2025. aastal kokku üle 10 000 kinnisvara hindamis- ja vahendustehingu.

260108 Eesti suurim kinnisvarabüroo Uus Maa nimetas uue juhi

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

KV.EE: Tallinna keskmise korteri üürihind on 630 eurot

Kinnisvaraportaal KV.EETallinna korterite üürihinnad püsivad kolmandat-neljandat aastat üsna paigal. Kuu aja jooksul pakkumisse lisandunud korterite keskmine üürihind 12.2025 oli kinnisvaraportaalis KV.EE 630 eurot, mida on 4% rohkem kui aasta tagasi, mil keskmise üüripakkumisse lisandunud korteri eest küsiti 605 eurot.

Pakkumiste keskmine hind sõltub suuresti, millise toalisusega kortereid pakkumisse juurde tuleb. Teine keskmist hinda mõjutav tegur on pakkumisse lisanduvate korterite kvaliteet. Kolmas hinda määrav tegur on korteri asukoht ehk eelkõige kaugus kesklinnast.

Pakkumisse lisandub ja pakkumises püsib rohkem väiksemaid kortereid. Mida suurem korter, seda vähem neid üüripakkumises on. Suure pakkumise, et mitte öelda ülepakkumise tingimustes, on keerulisem kehva kvaliteediga korteritel, sest parema kvaliteediga alternatiivseid pakkumisi on üürnikel valida üksjagu. See on oluline põhjus, miks tänase üüripakkumise kvaliteet on oluliselt paremal tasemel kui näiteks viis või 10 aastat tagasi.

Tallinna keskmisena on portaalis KV.EE ühetoalise korteri keskmine üürihind ~400 eurot, kahetoaliste korterite eest küsitakse keskmiselt ~600 eurot. Kolmetoaliste korterite üürpakkumiste keskmine hind jääb pisut alla 900 euro.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

2026-01-07 Tallinna üüripakkumisse lisandunud korterite keskmine hind kinnisvaraportaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Scandium alustab ajaloolise kasarmuhoone rekonstrueerimist

ScandiumScandiumi kinnisvaraportfell on täienenud olulise arhitektuurilise ja ajaloolise pärandiga – ettevõte ostis Urmas Sõõrumaalt Sõjakooli 1 kasarmuhoone Tallinnas, Tondi linnakus. Hoone on osa muinsuskaitsealuste kasarmute kompleksist, mis põimib endas Eesti, Vene ja Saksa sõjaloo kihte. Tondi kasarmukompleks on üks Tallinna ajaloo märgilisemaid militaarpärandi alasid, mille punastest tellistest ja paekivist kaunistatud juugendstiilis hooned valmisid üle saja aasta tagasi. Rikkalikult dekoreeritud fassaadid on andnud hoonetele läbi sajandi väärika ja äratuntava ilme.

Sõjakooli kasarmud on olnud pikka aega kasutuseta ning ootavad uut tähendusrikast rolli. „Tondi linnaku piirkond on viimastel aastatel läbi teinud märkimisväärse transformatsiooni – endisest sõjaväelinnakust on kasvanud elav elu- ja ärikeskus. Meil on suur rõõm panustada selle arengusse, tuues unikaalsele ajaloolisele hoonele uus sisu ja elu,“ ütles Maido Lüiste, Scandium Kinnisvara tegevjuht.

Võimalus osta tükike ajalugu

Sõjakooli 1 hoonesse aastal 2026–2027 planeeritav rekonstrueerimine avab ukse mitmekesisele kasutusele. Hoonesse tulevad kaasaegsed büroopinnad ja korterid, mis rikastavad Tondi linnaosa elu- ja tööruumide võrgustikku.

Hoonesse kujuneb dünaamiline ja mitmekesine ärikeskkond. Büroopindadele on oodatud nii väiksemad kui ka suuremad ettevõtted – alates loomingulistest stuudiotest kuni kiiresti kasvavate tehnoloogiafirmadeni. Projekti muudab eriliseks võimalus üürimise asemel soetada äripind päriselt enda omaks – see on harukordne võimalus osta tükike ajalugu.

15-minuti linnast saab 1-minuti linn

“Tondi linnaosa on „1-minuti linna“ ideaalne näide, kus eluks ja tööks vajalik on vaid sammude kaugusel,” lisas Scandium Kinnisvara tegevjuht Maido Lüiste. Lähedal on haridusasutused, tihe ühistranspordi võrgustik, kohvikud, poed ning rohelised puhkekohad. Lisaks on piirkond tuntud mitmekülgsete sportimisvõimaluste poolest, sh suured tennise- ja padeliväljakud ning spordiklubid.

Hoone renoveerimistöid alustatakse käesoleva aasta sügisel, luues ajaloohõngulise, ent täielikult tänapäevase funktsionaalsusega kompleksi.

260108 Scandium alustab ajaloolise kasarmuhoone rekonstrueerimist 1

260108 Scandium alustab ajaloolise kasarmuhoone rekonstrueerimist 2

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Rimi Baltic sõlmis aktsiate ostulepingu HAVI Logisticsi omandamiseks Baltikumis

260108 Rimi Baltic sõlmis aktsiate ostulepingu HAVI Logisticsi omandamiseks BaltikumisRimi Baltic sõlmis lepingu logistikaettevõtte HAVI Logistics SIA 100% aktsiate omandamiseks. Tegemist on olulise sammuga ettevõtte tarneahela arendamisel kogu Baltikumi piirkonnas. Tehing vajab veel kohalike konkurentsiametite heakskiitu.

Rimi Baltic omandab HAVI Logistics SIA, millele kuuluvad tütarettevõtted HAVI Logistics UAB ja HAVI Logistics OÜ, kõigis kolmes Balti riigis. Tehingu tulemusel liitub Rimi Baltic Grupiga ligikaudu 800 töötajat.

HAVI Logistics SIA ning selle tütarettevõtted Eestis ja Leedus pakuvad laoteenuseid, mis hõlmavad kaupade käitlemist, komplekteerimist, markeerimist, sorteerimist, tagastuslogistikat ning muid lisandväärtust loovaid teenuseid, mis tagavad tellimuste tõhusa ja täpse täitmise.

Logistikaettevõtte omandamine on Rimi jaoks strateegiline samm, mille eesmärk on tugevdada ettevõtte tarneahela võimekust, suurendades seeläbi efektiivsust, paindlikkust ja sõltumatust kolmandatest teenusepakkujatest.

„Tarneahel on jaekaubanduse süda. Laoteenuste integreerimisega saavutame suurema kontrolli, avame innovatsioonivõimalusi ning tagame parimad lahendused oma klientidele. See ostutehing parandab kulude prognoositavust ja aitab teha kiiremaid otsuseid kogu tarneahelas. Meie esmane fookus on sujuval integratsioonil ja teenuse kvaliteedi säilitamisel, samas kui pikaajaline eesmärk on kasutada logistikaettevõtte omandamist innovatsiooni edendamiseks ja konkurentsipositsiooni tugevdamiseks,“ ütles Rimi Balticu tegevjuht Giedrius Bandzevičius.

„Tarneahelad on edukad siis, kui inimesed, protsessid ja tehnoloogia toimivad ühtse tervikuna. Transpordi, ladustamise ja taristu haldamise integreerimine üle Baltikumi võimaldab meie meeskondadel teha tihedamat koostööd, reageerida muutustele kiiremini ning tegutseda paindlikumalt. See samm tugevdab meie võimet tagada stabiilne ja tõhus teenus ning pakkuda väärtust, mida kliendid Rimi käest ootavad,“ ütles Rimi Balticu logistika ja tarneahela direktor Kristīne Pojasņikova.

Aktsiate ostuleping on allkirjastatud ning uute teenuste järkjärguline integratsioon algab pärast tehingu lõpuleviimist. Eesmärk on sujuv üleminek ning tegevuste järjepidevus.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

VAU Haldus: Halduri valik mõjutab kinnisvara pikaajalist tootlust

Alar Toomik, VAU Halduse juhatuse liige

Alar Toomik, VAU Halduse juhatuse liige

Kinnisvara pikaajaline tootlus ei sünni tehingu hetkel – selle eeldused loob kortermaja arendaja märksa varem. Seal, kus vaadatakse asukohta, ruutmeetreid ja maksumust, tuleks hinnata ka seda, kes hakkab kinnisvara eest füüsiliselt hoolt kandma. Halduri ja haldusstrateegia info peaks olema investeeringueelse analüüsi üks osa, mis mõjutab investeeringuotsust. 

Kinnisvarainvestor ei halda maju

Kinnisvarainvestor haldab investeeringut – tootlust, riski ja kapitali likviidsust. Ta ei halda kortermaja katuseid, ventilatsioonisüsteeme, lifte ega trepikodasid. Ometi mõjutab just kinnisvara korrashoiu ja hoolduse kvaliteet nii investori igapäevast rahavoogu kui ka vara väärtust müügihetkel.

Viimast mõjutab, kas maja on puhas, tehnosüsteemid ennetavalt hooldatud ning eksisteerib toimiv ühistu ja kogukond.

Kui panna oma raha 10, 20 või 30 korterisse, tuleks küsida, kes hakkab kortermaja päriselt haldama – milline on korteriühistu haldusteenuse mudel ja kui pädev on kinnisvarahaldur. Selle info puudumine või eiramine suurendab ootamatute kulude riski ning võib pidurdada vara väärtuse kasvu. Investor ei pea teadma, kuidas ventilatsioon töötab, küll aga tahab ta olla kindel, et keegi vastutab selle eest.

Odavaim vs pika vaatega haldusteenus

Investorid teavad hästi, et odav sisend ei tähenda odavat lõpptulemust. On teada-tuntud tõde, et kui tahad odavat ja head asja, pead kaks korda ostma. Kõigepealt odavalt ja siis uuesti, et saada päriselt hea asi. Investor võib sellest kogemuse võrra targemaks saada, kuid kapitali omanikud, kes on talle raha investeerimiseks usaldanud, ei pea sellist õppemaksu heaks praktikaks.

Haldusteenuse puhul tehakse sageli klassikaline viga: vaadatakse hinda, mitte hinna taga olevat teenust. Odav kinnisvarahaldus tähendab paratamatult vähem töötunde. Vähem töötunde tähendab proaktiivse asemel probleemide kustutamise stiilis juhtimist. See aga tähendab ootamatuid kulusid, mis mõjutavad otseselt rahavoogu ja tootlust.

Professionaalne investor eelistab algusest peale haldusteenust, mis kasvatab kinnisvara väärtust, mitte ei vähenda seda.

Haldusvõlg: nähtamatu risk kinnisvara tootlikkusele

Ennetav vs „siis kui katki“ kinnisvarahooldus – see on üks alahinnatumaid tootlikkuse tapjaid kinnisvaras.

Kortermaja ei anna märku, kui ventilatsioonisüsteeme ei hooldata või tehnosüsteemid töötavad väljaspool optimaalset vahemikku. Automaatika küll tuletab hooldusi meelde, aga kes ülekoormatud ja alamakstud halduritest seda ikka vaatab. Kui 2–3 aastat kinnisvara korrashoidu süstemaatiliselt ei tehta, ei juhtu esialgu midagi. See loob eksitava tunde, et hooldusi ja nendega kaasnevaid kulusid polegi vaja.

Ja siis tuleb 4.–5. aastal ootamatult välja vahetada näiteks ventilatsiooniseade, milleks investeeringut ei olnud äriplaanis ette nähtud. Tootlus langeb ning rahastajad pole rahul.

Kinnisvarahaldust saab hinnata selle järgi, et ootamatud “üllatused” on minimiseeritud. Kinnisvara tootlikkust ei söö üksnes kriisid, vaid ka hooletus. Seejuures on kriis tavaliselt ajutine nähtus, hooletus aga süstemaatiline käitumine.

Kommunikatsioon elanikega – alahinnatud riskijuhtimine

Investor enamasti ei lähe korteriühistu juhatusse. Ta ei taha tegeleda juhatuse sisepoliitika, elanike kaebuste, emotsioonide ega konfliktidega, millega korteriühistud paraku sageli silmitsi seisavad.

Kui aga kinnisvarahaldur ei halda kommunikatsiooni, jõuab see kõik lõpuks investorini otsuste venimise, juhatuse vahetuste ja kaootiliste valikute kaudu. See on kaudne, kuid väga reaalne tootlikkuse kulu.

Tallinna kesklinnas on kahjuks teada mitmeid korteriühistuid, kus suhtlus elanikega on puudulik ning seetõttu piirdub haldustegevus aastaid vaid tavakoristuse ja lumelükkamisega. Suurte korteriühistute puhul peab otsuste vastuvõtmiseks kaasama väga palju inimesi, milleks omakorda on vaja nii kommunikeerimise oskusi, kogemusi kui ka aega. Väga tihti nii juhatusel kui halduril seda aga pole ning otsustamist lükatakse määramatusse tulevikku või ei saada üldkoosolekul hääli kokku. Sellisel tegevusetusel on kinnisvara väärtusele ja tootlikkusele väga kallis hind.

Halduspartnerite valik: hind vs vastutus

Tallinna kortermajade kinnisvarahaldusturul on ka teine struktuurne probleem. Paljud haldusfirmad pakuvad nn täisteenust, mis on oma olemuselt üks must kast ja võidetakse ainult hinna põhjal. Tegelik konkurents puudub.

Kui hinnad surutakse alla, langeb ka vastutus. Operatiivne kortermaja haldus tehakse miinimumpanusega ära ning ollakse huvitatud remonditööde lisamüügist ühistule, mitte ennetavast kinnisvarahooldusest.

Sellises mudelis pole hinnad ja kogukulu läbipaistvad ega ette nähtavad. Läbipaistvus ei ole aga bürokraatia – see on investori turvatunne, mis aitab kulusid võimalikult täpselt ette prognoosida. Haldus ei ole kulu. Kehv haldus on kulu.

Korteriühistu haldab maja. Aga kes haldab korteriühistut?

See on kortermaja-investorite suurim süsteemne risk.

Ärihoones on vastutus selge: üks omanik, üks haldur, selge juhtimine.

Kortermajas on pilt aga killustunum: korteriühistu, vahelduv juhatus ja sageli hinnapõhiselt valitud kinnisvarahaldur.

Investor annab oma vara juhtimise sisuliselt korteriühistu otsuste kätte, kus tihti puudub kinnisvara haldamise ekspertiis. Kui siis korteriühistu valib ka ebakompetentse haldusteenuse, jäävad tegemata tehnosüsteemide hooldused, ennetavad tööd ja pika vaate kulude planeerimine. Investor saab sellest aru aga alles siis, kui probleemid on juba materialiseerunud.

Kuhu liigub professionaalne investeerimispraktika?

Kogenud kinnisvarainvestor ei osta kortereid igalt arendajalt. Ta teab, kelle kvaliteeti saab usaldada. Järgmine loogiline samm on see, et investor ootab arendajalt halduspartneri kaasamist juba enne ehituse algust, ning selget plaani, kuidas kortermaja ja kinnistu haldust strateegiliselt korraldatakse. Pikaajalise kassavoo eelduseks on hästi hallatud kortermaja, mistõttu mõistetakse üha enam, et haldus ei ole kõrvalteema, vaid tootlikkuse hoidja.

Mida tark investor endalt küsib?

  • Kui palju reaalseid töötunde haldusteenus tegelikult pakub?
  • Kas see aeg on piisav kinnisvara säilitamiseks ja väärtuse kasvatamiseks?
  • Kas probleeme ennetatakse ja lahendatakse või hoitakse neid vaiba all?
  • Kas on selge, kes mille eest vastutab?

Oled kinnisvarainvestor, kelle arvates pole kortermaja haldus tehniline detail, vaid investeeringu pikaajalise väärtuse üks osa? Võta VAU Haldusega ühendust ja räägime!

Alar Toomik
Uusarenduste valdkonna juht
+372 56 805 242
VAU Haldus OÜ
vauhaldus.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt