Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Täna avati 3,5 miljonit eurot maksnud tulevikutehnoloogiaga soojusjaam

26.05.2016 Tõnu Toompark

Täna esitleti Järvamaa aasta suurimat keskkonnainvesteeringut – täielikult taastuvenergial töötavat soojusjaama, mis vähendab välisõhusaastet 668 protsenti aastas.

Enam kui sajale Eesti piimafarmerile kuuluva Epiima Järva-Jaani meierei jaoks ehitatud loodussäästlikule küttesüsteemile lähevad üle ka kohalik koolimaja ja spordihoone, mis tähendab kogu piirkonna jaoks õhukvaliteedi paranemist. “Varasemaga võrreldes väheneb välisõhusaaste aastas koguni 668 protsendi ulatuses,” rääkis Epiima juhatuse esimees Jaanus Murakas. Näiteks vääveldioksiidi emissioon väheneb aastas 100 protsenti, põlemisel eralduva heitgaasi NOx emissioon 78 protsenti ning süsihappegaasi heitkogus 571 tonni aastas.

Muraka sõnul on tegemist esimese hakkepuitu kasutava katlamajaga Eesti piimandustööstuses, mis toob ettevõtte jaoks kaasa olulise kulude kokkuhoiu. “Varem sõltusime oma tootmisprotsessis ainult nafta maailmaturuhinnast tulenevast põlevkiviõlist. Näiteks 2014. aasta kõrgete hindadega kulus Järva-Jaani meiereil õli ostmiseks üle miljoni euro aastas, kuid uue katla tarbeks kuluva hakkepuidu ostmiseks kulub meil aastas neli korda vähem,” selgitas Murakas ning lisas, et näiteks eksporditurgudele suunatud piimapulbritootmine on väga energiamahukas protsess. Efektiivsed energeetikalahendused tõstavad ettevõtte konkurentsivõimet ka rahvusvahelistel turgudel.

Projekti kogumaksumus ulatus 3,5 miljoni euroni, mille finantseerimisele aitasid kaasa DNB Pank ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. DNB finantseeris uut katlamaja 2,5 miljoni euro ulatuses. “Tegu on põhjalikult läbimõeldud finantseeringuga, millel on positiivne mõju nii keskkonnale kui ka ettevõttele endale. Vaatamata piimandustööstust viimasel ajal tabanud tagasilöökidele on tähelepanuväärne, et Epiim on leidnud võimaluse oma konkurentsivõimet suurendada,” ütles DNB ettevõtete panganduse juht Krõõt Kilvet.

Jaanus Muraka sõnul on Euroopa Liidus ja eriti põhjamaades tootmisettevõtetele seatud saastenormid järjest karmistumas ning suure tõenäosusega tõusevad need lähiaastatel veelgi. “Sellepärast on oluline juba täna kasutusele võtta tulevikutehnoloogiaid,” lausus Murakas lisades, et näiteks on uuel katlamajal kõrgeid keskkonnanõudeid tagav elektrifilter, mille abil heitgaasidest eraldunud tuhk on hiljem sobilik põldude väetamiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Avaliku ja erasektori koostöös kerkib tervisemaja

26.05.2016 Tallinn.ee

Täna asetati nurgakivi linna ja erakapitali koostöös aadressile Linnamäe tee 3 kerkivale Lasnamäe Tervisemajale.

Linnamäe tee 3 asuvale linna omanduses olevale kinnistule on seatud arendaja kasuks hoonestusõigus. Lasnamäe Tervisemaja rajab kinnisvarainvesteeringuid juhtiv ettevõte Capital Mill. Linnapoolse panusena ehitatakse välja osa avalikest teedest ning kaasajastatakse teedevõrku.

„Täna näeme siin ühte suurt tühermaad, kuid juba järgmise aasta alguses avaneb siit hoopis teine vaade,“ ütles nurgakivi panekul osalenud Edgar Savisaar. „Siia, Lasnamäe, Kose ja Maarjamäe piirile kerkib ainulaadne Lasnamäe Tervisemaja, mis ühendab endas meditsiini täisteenuse, sportimisvõimalused, kaubanduse ning saab olema väga oluliseks kohaks Lasnamäe linnaosa elanikele.“

Savisaar tõdes, et Lasnamäe areng on olnud väga kiire ning see Tervisemaja käib selle kiire arenguga kaasas ning on hea näide sellest kuidas on võimalik Eestis midagi täiesti uut ja ainulaadset korda saata.

„Tähelepanuväärne on see, et esimest korda ehitatakse linna maale ühiskondlike funktsioonidega hoone, mille ehitamist finantseerib sajaprotsendiliselt erakapital,“ rõhutas Savisaar. „Sellest projektist võidavad meie inimesed, kes saavad juba lähiajal head arstiabi ühest kohast ning ei pea selleks sõitma linna teise otsa.“

Ehitustegevus algas märtsikuu lõpus ja lõpeb 2017. aasta veebruaris. Capital Milli tegevjuhi Igor Mölderi sõnul suurendab tervisemaja oluliselt piirkonna elanike võimalusi kvaliteetset arstiabi saada ning parandab tohtrite töötingimusi.

“Tervisemaja toob nii Lasnamäele kui selle ümber asuvatesse linnaosadesse ja omavalitsustesse uue kvaliteedi,” ütles Mölder. „Tänu väga heale koostööle Tallinna linnaga ei kahtle me selle sammu õigsuses ja olen kindel, et ka tulevikus teeme koos suuri asju.”

Tervisemaja koosneb kahest ühendatud hoonest. Meditsiiniteenused, sh pere- ja eriarstid, taastusraviteenused basseiniga, päevakirurgia ning uuringuvõimalused, hakkavad paiknema tervisemaja kuuekordses osas. Selle kõrvale rajatakse kahekordne hoone, kus hakkavad tegutsema spordiklubi, apteek, kauplus ja teised teenused.

Bussipeatuse lähedus võimaldab kiire ja sujuva ligipääsu ka mujalt Tallinna. Paiknemine Mustakivi tee ja Narva maantee ristumiskohas teeb selle hõlpsasti ligipääsetavaks Pirita ja Viimsi elanikele, aga ka Tallinna lähiasulate asukatele.

“Rajatava hoonekompleksi suurimaks väljakutseks on ehitustööd suhteliselt pingelises ajagraafikus,“ tõdes peatöövõtja YIT Ehitus ehitusdirektor ja juhatuse liige Toomas Rapp ning lubas, et ehitaja võtab ülesannet suurima tõsidusega. „Vastastikuses koostöös ja usalduses suudame ehituse tähtaegse valmimise kindlasti tagada,” lisas Rapp.

Tallinna abilinnapea Eha Võrgu sõnul on Lasnamäe Tervisemaja projekti käivitamine julgustanud linna leidma sarnasel viisil arendajat ka teistele projektidele. “Oleme otsustanud seada läbirääkimistega pakkumise korras hoonestusõiguse veel kahele kinnistule – Akadeemia tee 30 kinnisasjale ja Õismäe tee 130 kinnisasjale,” viitas Võrk.

Võrk lisas, et ka neile kinnistutele on kavandatud tervist edendavad rajatised. “Mustamäele, Akadeemia tee 30 kinnistule kerkib spordi- ja vabaajakeskus koos avaliku ujula ja linnasaunaga ning Haaberstisse, aadressile Õismäe tee 130 plaanime rajada pallimängude keskuse,” ütles Võrk.

Lasnamäe Tervisemajas on viiel korrusel 4400 ruutmeetrit meditsiiniteenuste päralt ning teises hoones sama palju kaubanduse, spordivõimaluste jm teenuste tarbeks.

Meditsiiniteenuste hoonesse rajatakse kaks ravieesmärke täitvat basseini, kaks taastusravi kabinetti, ultraheli, röntgen ja magnetresonantstomograafia (MRT). Hinnanguliselt hakkavad perearstid tervisemajas vastu võtma 60 000 ja eriarstid 56 000 visiiti aastas. Tervisemajja on kavandatud ka munitsipaalperearstikeskus.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Käsiraamat kinnisvaramaakleritele: „Kinnivaramaakleri ABC“

26.05.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamat „Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile“ annab tervikliku ülevaate kinnisvaramaakleri tööst maakleriametis alustamisest, kuni maakleri ja maakleribüroo suheteni ning tehingute tegemiseni.

„Ma puutun kinnisvaramaaklerite, nende murede ja rõõmudega kokku igapäevaselt,“ kõneles käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Pikk kogemus maakleribüroo juristi ja koolitajana annab hea baasi kirjutada just sellest, kus maaklerite king kõige rohkem pigistab. Siiani ei olnud ühte head kohta, kus selle kinnisvaramaakleri ameti kohta terviklikku infot otsida. Nüüdseks on vajalik teadmine kaante vahele jõudnud,“ lisas Evi Hindpere.

Käsiraamat keskendub praktilistele soovitustele ja nõuannetele, mis pakuvad mõtlemisainet kõikidele tegutsevatele maakleritele või neile, kes alles mõtlevad selle ameti peale. Vaid täiuslik teadmine töö terviklikust protsessist ja selle nüanssidest annab võimaluse osutada kvaliteetset maakleriteenust.

Käsiraamatu „Kinnisvaramaakleri ABC“ autor Evi hindpere on ka käsiraamatute „Kinnisvaraõiguse ABC“, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor ning „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

Soodsaim võimalus kinnisvarakäsiraamatute soetamiseks on Kinnisvarakooli raamatupood https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/. Samuti on käsiraamat võimalik leida suuremate raamatupoodide müügilettidelt ja internetipoodidest.

Kinnisvarakool OÜ missioon on tõsta kinnisvaraturuosaliste professionaalsust. 2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, omavalitsuste töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Samuti on Kinnisvarakool kirjastanud mitmeid käsiraamatuid.

Lisad

Käsiraamatu „Kinnisvaramaakleri ABC“ sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/kinnisvaramaakleri-abc-sisukord.pdf
Käsiraamatu soetamise võimalus: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Pro Kapital Grupp aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

26.05.2016 Tõnu Toompark

Teatame, et AS Pro Kapital Grupp (registrikood 10278802, asukoht Põhja pst. 21 Tallinn Eesti Vabariik) (edaspidi nimetatud kui Ühing) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku, mis toimub 17. juunil 2016.a. algusega kell 14.00 Ühingu asukohas, Põhja pst. 21 Tallinn Eesti Vabariik. Koosolekust osavõtjate registreerimine algab 17. juunil 2016.a. kell 13.45 ja lõpeb kell 14.00 koosoleku toimumise kohas.

Korralise üldkoosoleku kokkukutsumise põhjuseks on Ühingu 2015.a. majandusaasta aruande kinnitamise otsustamine, kahjumi katmise otsustamine, audiitori valimine, nõukogu liikmete valimine ja tasustamise otsustamine, Ühingu aktsiakapitali suurendamise otsustamine ja Ühingu põhikirja muutmine. Aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise ettepaneku tegi Ühingu juhatus.

Üldkoosoleku päevakord on järgmine

Üldkoosoleku juhataja ja protokollija valimine

Nõukogu ja juhatuse ettepanek:

Valida üldkoosoleku juhatajaks Ervin Nurmela. Valida üldkoosoleku protokollija vastavalt üldkoosolekul tehtud ettepanekutele.

Ühingu auditeeritud 2015.a. majandusaasta aruande kinnitamine

Ühing on koostanud 2015 majandusaasta kohta majandusaasta aruande. Aruanne on läbinud audiitorkontrolli ja see on tehtud aktsionäridele kättesaadavaks. Aastaaruande kinnitamine on Ühingu aktsionäride pädevuses.

Nõukogu ja juhatuse ettepanek ja otsuse eelnõu:

Kinnitada Ühingu auditeeritud 2015.a. majandusaasta aruanne

Kahjumi katmise otsustamine

Ühingu puhaskahjum 31. detsembril 2015 lõppenud majandusaastal moodustas 1 934 tuhat eurot. Vastavalt äriseadustikule on kasumi jaotamise / kahjumi katmise otsustamine aktsionäride pädevuses.

Nõukogu ja juhatuse ettepanek ja otsuse eelnõu:

Katta 31. detsembril 2015 lõppenud majandusaasta kahjum summas 1 934 tuhat eurot eelmise perioodide jaotamata kasumi arvelt.

Audiitori valimine

AS Deloitte Audit Eesti osutas Ühingule 2015 majandusaastal teenust seoses Ühingu aastaaruande auditeerimisega.

Nõukogu hinnangul on audiitor täitnud oma kohustused vastavuses sõlmitud lepinguga ja nõukogul puuduvad etteheited osutatud teenusele.

Audiitor on vastavalt hea ühingujuhtimise tava nõuetele kinnitanud, et tal puudub tööalane, majanduslik või muu seos, mis võib mõjutada audiitori sõltumatust auditi teenuse osutamisel.

Juhatus on võtnud 2016. aastal erinevatelt audiitorbüroodelt hinnapakkumised järgneva kolme majandusaasta auditi läbiviimiseks. Auditikomitee ja nõukogu soovitus on jätkata koostööd AS-iga Deloitte Audit Eesti, kuna nende hinnapakkumine ja teenuse kvaliteet on parima suhtega.

Nõukogu ja juhatuse ettepanek ja otsuse eelnõu:

Valida AS Deloitte Audit Eesti Ühingu audiitoriks 2016 majandusaasta audiitorkontrolli läbiviimiseks.

Kiita heaks audiitori tasustamise tingimused vastavalt audiitoriga sõlmitavale lepingule. Kiita heaks audiitorile Ühingu ja Ühingu tütarettevõtete auditeerimise eest 2016 majandusaastal makstav tasu summas 45 700 eurot (käibemaksuta).

Nõukogu liikmete valimine

Seoses Ühingu nõukogu liikmete volituste lõppemisega 05.07.2016 on vajalik otsustada nõukogu liikmete valimise küsimus.

Juhatuse ettepanek ja otsuse eelnõu:

Pikendada Nõukogu liikmete Pertti Huuskonen’i, Petri Olkinuora ja Emanuele Bozzone volitusi kolmeks aastaks kuni 05.07.2019.a.

Ühingu nõukogu liikmete CV ja tutvustusega on võimalik tutvuda Ühingu koduleheküljel www.prokapital.com alajaotuses „Ettevõte“.

Nõukogu liikmetele tasu suuruse ja selle maksmise korra määramine

Juhatuse ettepanek ja otsuse eelnõu:

Ühingu nõukogu liikmele makstakse kakskümmend viis tuhat (25 000) eurot aastas (brutosumma). Nõukogu esimehele makstakse kakskümmend seitse tuhat viissada (27 500) eurot aastas (brutosumma). Tasu makstakse igakuiste maksetena hiljemalt iga vastava kuu viimasel tööpäeval. Pooliku kuu eest makstakse nõukogu liikmele tasu proportsionaalselt päevade arvule, mil kehtisid nõukogu liikme volitused.

Lisaks tasutakse nõukogu liikmele, sealhulgas ka nõukogu esimehele, kuussada (600) eurot (brutosumma) iga nõukogu koosoleku eest, kus nõukogu liige osales.

Lisaks makstavale tasule hüvitatakse nõukogu liikmetele seoses nõukogu ja komitee koosolekutel osalemisega tekkinud reisi- ja majutuskulud.

Ühingu aktsiakapitali suurendamine ja aktsionäride eesõiguse välistamine

Ühingu ja Ühingu juhatuse liikme vahel sõlmitud juhatuse liikme lepinguga lepiti kokku tingimused Ühingu juhatuse liikmele tulemustasu maksmise kohta. Ühingul on õigus maksta tulemustasu Ühingu aktsiates. Nõukogu on teinud ettepaneku aktsia väljalaskehinna osas, võttes arvesse Ühingu aktsia keskmise hinna viimase 3 kuu jooksul.

Nõukogu ettepanek ja otsuse eelnõu:

Suurendada Ühingu aktsiakapitali uute aktsiate väljalaskmise teel, vastavalt järgmistele tingimustele:

Ühing emiteerib 67 784 aktsiat nimiväärtusega 0,20 eurot aktsia kohta. Aktsiakapital suureneb 13 556,8 euro võrra. Aktsiakapitali uus suurus 10 854 344,40 eurot.
Ühingu olemasolevate aktsionäride eesõigus märkida aktsiaid on välistatud kooskõlas äriseadustiku § 345 lõikele 1;
Aktsiate märkimise õigus on Ühingu juhatuse liikmel Paolo Vittorio Michelozzil (sündinud 26.01.1961);
Aktsiaid pakutakse märkimiseks järgmistel märkimisperioodidel ning need lastakse välja pärast märkimisperioodi lõppemist:
- Esimene märkimisperiood 20.06.2016 – 22.06.2016, mille kestel pakutakse märkimiseks 33 892 aktsiat;
- Teine märkimisperiood 25.11.2016 – 02.12.2016, mille kestel pakutakse märkimiseks 33 892 aktsiat, millele liidetakse esimesel märkimisperioodil märkimata jäänud aktsiate arv.
Aktsiate eest võib tasuda märkija nõude tasaarvestamisega Ühingu vastu. Mitterahalist sissemakset hinnatakse vastavalt seadusele ja Ühingu põhikirjale.
Iga aktsia eest tehtav mitterahaline sissemakse (märkimishind) on 2,37 eurot (millest 0,20 eurot on nimiväärtus ja 2,17 eurot on ülekurss).
Aktsiate märkimiseks esitab märkija Ühingule avalduse. Aktsiate eest tuleb Ühingule tasuda koos avalduse esitamisega hiljemalt märkimisperioodi viimaseks päevaks.
Kui vastava märkimisperioodi jooksul ei märgita kõiki uusi aktsiaid, on Ühingu juhatusel õigus:
- a) pikendada vastavat märkimisperiood kuni 15 päeva võrra; ja/või
- b) tühistada uued aktsiad, mida ei märgitud vastava märkimisperioodi jooksul.

Ühingu põhikirja muutmine

Võimaldamaks paindlikult kaasata täiendavat kapitali Ühingu majandustegevuseks, teevad Ühingu juhatus ja nõukogu ettepaneku muuta Ühingu põhikirja ja anda Ühingu nõukogule 3 aastaks õigus Ühingu aktsiakapitali suurendamiseks kuni 1 200 000 euro võrra. Õigus suurendada Ühingu aktsiakapitali oli Ühingu nõukogule antud 3 aastaks ka Ühingu aktsionäride 06.02.2013 üldkoosoleku otsuse alusel, kuid õiguse kasutamise tähtaeg on tänaseks möödunud.

Nõukogu ja juhatuse ettepanek ja otsuse eelnõu:

– Muuta aktsiaseltsi põhikirja punkt 5.8 ja kinnitada selle uus sõnastus järgmises redaktsioonis:

„Nõukogu võib kolme aasta jooksul alates käesoleva põhikirja redaktsiooni vastuvõtmisest suurendada ÜHINGU aktsiakapitali sissemaksete tegemisega kuni 1 200 000 euro võrra. Nõukogu väljalastud aktsiate eest võib tasuda rahaliste või mitterahaliste sissemaksetega vastavalt nõukogu otsusele. Mitterahaliste sissemaksete väärtust hinnatakse vastavalt seadusele ja käesolevale põhikirjale“.

– Kinnitada põhikirja uus redaktsioon eelnimetatud muudatusega

Korralisel üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse vastavalt Äriseadustiku § 297 lg-le 5 kindlaks 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, so seisuga 10.06.2016. a kell 23:59.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Aktsionär võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks aktsionäride üldkoosolek, või esitada üldkoosoleku toimumisest alates kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise koosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korralduslikke küsimusi ja koosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist võivad aktsiaseltsile esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu. Nimetatud õigust ei või kasutada hiljem kui kolm päeva enne üldkoosoleku toimumist. Vastav eelnõu tuleb esitada kirjalikult aadressil: AS Pro Kapital Grupp, Põhja pst. 21, Tallinn, 10414.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist korralise üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teatada Ühingule esindaja määramisest või esindajale antud volituse tagasivõtmisest, saates vastavasisulise digitaalselt allkirjastatud teate e-posti aadressile prokapital@prokapital.ee või toimetades kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate Ühingu kontorisse aadressil Põhja pst. 21, Tallinn hiljemalt 16.06.2016. a kell 16:00.

Korralise üldkoosolekuga seotud küsimuste tekkimisel palume võtta ühendust telefonil +372 6 144 920 või e-maili aadressil prokapital@prokapital.ee. Aktsionäride koosoleku päevakorda puudutavad küsimused ja vastused avaldatakse Ühingu koduleheküljel www.prokapital.com alajaotus „Investorile“ all.

Ühingu aktsionäridel on võimalus tutvuda korralise üldkoosoleku otsuste ettepanekute ja eelnõudega, auditeeritud majandusaasta aruandega, audiitori järeldusotsusega, nõukogu kirjaliku aruandega 2015 majandusaasta kohta ja põhikirja projektiga Ühingu koduleheküljel www.prokapital.com alajaotus „Investorile“ all, või tööpäeviti ajavahemikus 09:00-17:00 Ühingu kontoris aadressil Põhja pst. 21, Tallinn.

Koosolekul osalemiseks vajalikud dokumendid

Füüsilisest isikust aktsionäril palume esitada kehtiv isikut tõendav dokument, aktsionäri esindajal palume kaasa võtta kehtiv isikut tõendav dokument ja kehtiv kirjalik volikiri.

Juriidilisest isikust aktsionäril palume esitada kehtiv registrikaardi väljavõte (või muu sarnane dokument) vastavast registrist, kus see juriidiline isik on registreeritud ning esindaja kehtiv isikut tõendav dokument. Juriidilisest isikust aktsionäri tehingujärgsel esindajal tuleb lisaks eespool nimetatud dokumentidele esitada juriidilise isiku seadusjärgse esindaja poolt väljastatud kirjalik volikiri.

Välisriigi ametiisiku poolt väljastatud iga dokument peab olema kas legaliseeritud või kinnitatud dokumenditunnistuse apostille’iga ning tõlgitud inglise keelde.

Tööturg stabiliseerus eelmise aasta lõpus

25.05.2016 Tõnu Toompark

Madala tööpuuduse tingimuses palgasurved jätkuvad, mistõttu koos majanduse üldise elavnemisega kiirenes ka palgakasv tänavu aasta alguses. Kiire palgakasv tuli tõenäoliselt kasumite arvel, mis ei saa pikalt jätkuda.

Statistikaameti andmetel kasvas 2016. aasta esimeses kvartalis keskmine brutokuupalk 8,1 protsenti. Osaliselt olid palgakasvu kiirenemise taga aastatagusega võrreldes ligi kolmandiku võrra suuremad preemiad, kuid kasv kiirenes ka preemiaid arvestamata.

Majandusharude lõikes jätkus palgakasvu erinevuste suurenemine, kuid vähenenud on väga madala kasvuga või langeva palgaga harude hulk. Palgakasv oli kiirem keskmisest madalama palgaga tegevusaladel, kus tööjõu nappus ning viimasel neljal aastal ligikaudu 10 protsendi võrra aastas suurenev miinimumpalk survestab keskmisest kiiremini töötasusid tõstma. Kasv on taastunud ehitussektoris ning turismiga seotud harudes – mõlemas harus oli eelmisel aastal madalseis ning seetõttu töötasud vähenesid, kuid selle aasta alguses on nõudlus taastunud.

Palgakulud kasvavad endiselt kiiremini kui majandus üldiselt. See viitab ettevõtete kasumlikkuse langusele ning tööturu tasakaalustamatuste püsimisele. Aasta alguses makstud tavapärasest oluliselt suuremad lisatasud ja preemiad ei ole hästi kooskõlas ettevõtete eelmise aasta majandustulemustega, sest kasumid kasvasid vaid üksikutes harudes.

Osaliselt aitab ettevõtetel kiire palgakasvuga toime tulla ebakindlast majanduskeskkonnast tulenev madal investeeringute tase ning sellest tulenev rahastamisvajaduse langus. Palgakasv kasumite arvel ei saa lõputult jätkuda, mistõttu võivad ettevõtted oma konkurentsivõime parandamiseks vähendada töötajate arvu. Samas on selge, et väheneva tööealise rahvastiku, madala tööpuuduse ning meist oluliselt kõrgema palgatasemega Soome läheduse tõttu ei ole lähiajal oodata palgasurvete olulist taandumist.

Erki Lõhmuste
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Tartu linn müüb Tartu Elamuhalduse ASi aktsiad

25.05.2016 Tartu.ee

Linnavalitsus kuulutas täna välja avaliku kirjaliku enampakkumise Tartu linna omandis olevate Tartu Elamuhalduse ASi aktsiate võõrandamiseks.

Linnale kuulub 400 aktsiat nimivä ärtusega 64 eurot, mis kokku moodustavad 100% Tartu Elamuhalduse ASi aktsiakapitalist suurusega 25 600 eurot.

Aktsiate alghind on 300 000 eurot, osavõtutasu 500 eurot ja tagatisraha 10 000 eurot.

Tartu Elamuhalduse ASis osalemise l õpetamise ja aktsiate võõrandamise otsustas Tartu linnavolikogu eelmise aasta lõpul.

Aktsiate müüki korraldab Tartu linnavalitsuse linnavarade osakond.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Preemiate kasv on vastuolus kasumite vähenemisega

25.05.2016 Orsolya Soosaar

Palkade tõus ja tarbijahindade langus suurendasid majapidamiste tarbimisvõimet
Töötleva tööstuse keskmise palga kasv kiirenes eelmise aasta neljanda kvartali 5,4%lt 8%ni
Viimaste aastate jooksul on ettevõtted pidanud palkadena välja maksma järjest suurema osa loodud lisandväärtusest
Palgajaotus on viimaste aastate jooksul muutunud ühtlasemaks

Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutokuupalk 2016. aasta esimeses kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 8,1%. Keskmise palga kasv oli seega kiirem kui 2015. aasta lõpus. Keskmise kuupalga kasv kiirenes rohkem kui keskmise tunnipalga oma ja see näitab, et kasvu hoogustumisse panustasid ajutise loomuga palgakomponendid nagu preemiad ja lisatasud. Palkade tõus ja tarbijahindade languse mõju suurendasid majapidamiste tarbimisvõimet.

Tööandja omaniku liigi järgi kiirenes palgakasv kõige enam välisomanikega eraettevõtetes, kus see ulatus 10,2%ni. Siiski jäi välisomandisse kuuluvate ettevõtete palgakasv 2014.–2015. aastal Eesti eraomanikega ettevõtete omale alla. Avalikus sektoris keskmise brutokuupalga kasv ei kiirenenud. Riik on viimaste aastate jooksul suutnud oma haldusalas palgakasvu ohjata, kohalike omavalitsuste haldusalas jätkus aga viimaste aastate üsnagi kiire, 8% lähedane kasv.

Tegevusalade kaupa oli keskmise palga muutus küllaltki erisugune ning jäi –5,1% ja 22.9% vahele. Kiireim oli palgakasv haldus- ja abitegevuse tegevusalal, mis hõlmab selliseid teenindusvaldkondi nagu rentimine, tööjõuvahendus, reisikorraldus, turvatöö, hooldustööd (sh koristustööd) jms. Tõenäoliselt mängib mitme nimetatud tegevusala puhul olulist rolli miinimumpalga tõus, mis oli sel aastal 10,3%, kuid see selgitab vaid osa kasvu kiirenemisest. Ettevõtlusstatistikast on näha, et selle tegevusala kasumid 2015. aastal suurenesid, mis tõenäoliselt andis ettevõtetele võimaluse preemiaid maksta. Keskmise palga kasv kiirenes ka töötlevas tööstuses eelmise aasta neljanda kvartali 5,4%lt 8%ni, seda hoolimata asjaolust, et mullu kasumid kahanesid ja lisandväärtuse kasv oli nõrk.

Palgajaotus on viimaste aastate jooksul muutunud ühtlasemaks. Maksu- ja tolliameti andmed näitasid, et 2015. aastal moodustas mediaanpalgaväljamakse keskmisest 80%, mis on 2 protsendipunkti enam kui 2009. aastal. Keskmist või sellest suuremat väljamakset sai 37% palgasaajatest ehk 2009. aastaga võrreldes 2% rohkem inimesi. Ka statistikaameti hiljuti avaldatud andmed keskmise brutotulu kohta näitavad, et aja jooksul on sugudevahelised tuluerinevused vähenenud. Sellele on tõenäoliselt kaasa aidanud miinimumpalga kiirem tõus võrreldes keskmise palgaga, keskmisest kiirem palgakasv hariduses ja tervishoius ning konkurents välismaiste tööandjatega, sest välismaal töötamisest tulenev suhteline palgavõit on suurim palgajaotuse madalamas osas.

Viimaste aastate jooksul on ettevõtted pidanud palkadena välja maksma järjest suurema osa loodud lisandväärtusest. Juba 2014. aastal oli tööjõukulude osakaal lisandväärtusest Eestis suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt – võttes arvesse majanduse struktuuri erinevusi – ning palgakasvu kiirenemine 2016. aasta alguses tähendab, et erinevus suurenes veelgi. Siiski pole heldem preemiate maksmine kooskõlas kahanevate kasumitega, mis viitab võimalusele, et ettevõtetel läheb veidi paremini, kui statistika näitab.

Mediaanpalk – palk, millest pooled palgatöötajad teenivad vähem ja pooled rohkem

Orsolya Soosaar
Eesti Panga ökonomist

Teaduspargi Tehnopol uus büroohoone kompleks sai nurgakivi

25.05.2016 Tõnu Toompark

Mustamäel asuv Tallinna Teaduspark Tehnopol alustas koos arenduspartneriga Astlanda Ehitus uue büroohoone kompleksi Tehnopol 2KV arendusega, millele asetati täna nurgakivi. Üritust käis avamas Eesti Vabariigi ettevõtlusminister Liisa Oviir.

„Täna on ajalooliselt tähtis päev – ühes Baltimaade suurimas ja kiiremini arenevas teaduspargis saab nurgakivi järjekordne tehnoloogiaettevõtete kodu, kus sünnib innovatsioon, teadmistepõhine majandus ja selle eksport maailma, mis on Eesti majandusarengule täiendavaks võtmeks“ lausus ürituse avasõnadeks minister Liisa Oviir.

Mullu suvel jõulisemalt linnaku arendamisega algust teinud Teaduspargil Tehnopol on tänaseks lõpusirgel legendaarse Küberneetika maja rekonstrueerimistööd. Tehnoloogiaettevõtete suure huvi tõttu alustati tänavu koostöös Astlanda Ehitusega uue büroohoone kompleksi Tehnopol 2KV arendusega aadressil Mäealuse tn. 2/2.

„Teaduspargi Tehnopol linnakus on tänaseks tegutsemispaiga leidnud juba ligi 200 tehnoloogiaettevõtet ning üha suurenev huvi lubas linnaku laienemisplaanidega edasi minna. Uus ärihoone on jätkuarendus aastal 2012 valminud Mäealuse tn. 2/1 büroohoonele. Ehitustöödega alustas Astlanda Ehitus juba tänavu veeburaris ning hoone oodatav valmimisaeg on aprill 2017“ kommenteeris linnaku laienemist Teaduspargi Tehnopol juhataja Jaak Raie.

Astlanda Ehituse juhatuse liige Kajar Kruus lisas: „Tehnopol 2KV näol on tegemist tipptehnoloogilistele nõuetele vastava büroohoone kompleksiga. Üüripinnad projekteeritakse ja ehitatakse lähtudes kliendi soovidest ja vajadustest. Võimalik on paindlik ruumilahendus – korrustele saab planeerida nii avatud büroo e. „open office“ kui ka kabinettidega büroopindu. Juba on võimalik teha broneeringud ja sõlmida üürilepinguid uutele büroopindadele“.

Uus büroohoone kompleks on projekteeritud vastavaks B-energiaklassi nõuetele, mis hoiab hoone energiakulud madalal. Hoone koosneb kahest omavahel maa-aluse parkimiskorrusega ühendatud korpusest, milles on väljaüüritavat pinda 7500 m²: A korpuses 3600 m² ja B korpuses 3900 m². Hoone mõlemas korpuses on 2 trepikoda ja 2 reisijatelifti. 0-korrusele on planeeritud töötajate jalgrattaparkla ja parkimiskohad autodele. Tehnopol 2KV projekteerimis- ja ehitusstandardid võimaldavad hoonesse rajada lisaks büroopindadele ka uuringu- ja arenduskeskusi.

SA Tallinna Teaduspark Tehnopol on teadus- ja ärilinnak, mis pakub kasvu- ja tegutsemiskeskkonda ning äriarendusteenuseid tehnoloogiaettevõtetele. Tehnopol toetab uute perspektiivsete tehnoloogiate kasutuselevõttu ja kiirendab tehnoloogiapõhiste ettevõtete arengut läbi Prototroni ja Startup Inkubaatori programmi ning IKT, rohetehnoloogia ja tervisetehnoloogia valdkonna äriteenuste. Rohetehnoloogia valdkonda arendatakse aastast 2010 koostöös PAKRI Teadus-ja Tööstuspargiga. Ärilinnak on pidevas arengus ning täna tegutseb siin ligi 200 kasvavat tehnoloogiaetevõtet, millele lisandub igal kuul uusi alustavaid startup ettevõtteid. Tehnopol asutati aastal 2003 Eesti Vabariigi, Tallinna Linna ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Nordecon: Aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused

25.05.2016 Tõnu Toompark

Nordecon AS (registrikood 10099962, aadress Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn) korraline üldkoosolek toimus 25. mail 2016. a algusega kell 10.00 Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsisaalis Gamma (Liivalaia 33, 10118 Tallinn).

Nordecon AS-i aktsionärid võtsid vastavalt üldkoosoleku päevakorra punktidele vastu järgmised otsused:

Päevakorrapunkt 1. Seltsi 2015. aasta majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine

1.1. Kinnitada Seltsi 2015. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne juhatuse poolt esitatud kujul.

1.2. Jaotada Seltsi kasum järgmiselt: Seltsi 2015. aasta konsolideeritud puhaskasum on 179 tuhat eurot, Seltsi eelmiste perioodide jaotamata kasum on 10 791 tuhat eurot, kokku moodustab jaotuskõlblik kasum 31.12.2015. a seisuga seega 10 970 tuhat eurot. Määrata Seltsi aktsionäride vahel jaotatava kasumiosa (dividendi) suuruseks 923 tuhat eurot (0,03 eurot aktsia kohta). Eraldisi reservkapitali ega teistesse seaduse või põhikirjaga ettenähtud reservidesse ei tehta. Jaotamata kasumi jääk pärast kasumi jaotamise otsuse vastuvõtmist on 10 047 tuhat eurot.

Õigus dividendidele on aktsionäridel, kes on kantud Seltsi aktsiaraamatusse seisuga 08.06.2016 kell 23.59. Oma aktsiate eest Seltsile dividende ei maksta, dividendikõlbulike aktsiate arv on 30 756 728. Dividendid makstakse aktsionäridele välja hiljemalt 22.06.2016..

Päevakorrapunkt 2. Audiitori valimine 2016. aasta majandusaastaks ning audiitori tasustamise korra määramine

2.1. Valida 2016. aasta majandusaastaks Seltsi audiitoriks kontserni senine audiitorühing KPMG Baltics OÜ ning maksta audiitorile tasu vastavalt audiitoriga sõlmitavale lepingule.

Päevakorrapunkt 3. Seltsi aktsiakapitali vähendamine

3.1. Vähendada Seltsi aktsiakapitali 971 264,49 euro võrra 20 691 704,91 eurolt 19 720 440,42 euroni. Aktsiakapitali vähendamine toimub aktsiate arvetusliku väärtuse vähendamise teel 0,03 euro võrra aktsia kohta. Seltsi aktsiate koguarv ei muutu ning aktsiate arvestuslik väärtus väheneb võrdeliselt aktsiakapitali vähendamisega. Aktsiakapitali vähendamise tulemusena on Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurus 19 720 440,42 eurot, mis jaguneb 32 375 483 nimiväärtuseta aktsiaks.

3.2. Aktsiakapitali vähendamisel teha aktsionäridele väljamakse summas 0,03 eurot aktsia kohta, kokku summas 922 701,84 eurot. Väljamakse teha aktsionäridele kolme kuu möödumisel aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmisest.

3.3. Aktsiakapitali vähendatakse seoses Seltsi kapitali struktuuri korrigeerimisega viimaks Seltsi aktsiakapitali suurus vastavusse Seltsi tegevusmahtudega ja strateegiliste eesmärkidega. Vähendatud aktsiakapitali suurus on vastavuses seadusest ja Seltsi põhikirjast tulenevate nõuetega.

3.4. Aktsiakapitali vähendamises osalevate aktsionäride nimekiri fikseeritakse seisuga 08.06.2016 kell 23.59.

Vastavalt koosolekul osalenud aktsionäride nimekirjale oli Nordecon AS üldkoosolekul esindatud 19 365 661 Seltsi lihtaktsiatega määratud häält ehk 62,96% aktsiatega määratud häältest.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd rohkem kui 650 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

MTA andmetel oli selle aasta I kvartali mediaanväljamakse 784 eurot kuus

25.05.2016 Tõnu Toompark

Selle aasta esimeses kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku 1,57 miljardit eurot, mis maksti välja 543 577 inimesele. Esimese kvartali mediaanväljamakse oli 784 eurot kuus.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.

2016. aasta I kvartalis tehti väljamakseid 1 568 721 712 eurot ja 543 577 inimesele, mis on 5376 inimest vähem kui 2015. aastal samal ajal, mil see oli 548 953 inimest. Samas oli väljamaksete arv möödunud aasta sama ajaga võrreldes 88 467 854 eurot suurem.

MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodidega 10,12,13 ja 15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Oluline on tähele panna, et statistikaameti (SA) ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:

Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.
Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.
Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 10,12,13,15), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Elamispindade uusarenduse värske ülevaade

25.05.2016 Tõnu Toompark

Elamispindade uusarendus lööb rekordeid. Uusi kortereid lisandub turule nagu seeni peale sooja sügisvihma. Oleme näinud allahindlusi, mis küünivad mitme keskmise aastapalgani.

Kas turg on üleküllastunud? Kas uued korterid ostetakse ära? Või on mõistlik oodata hindade langust?

Kas uue projekti turule toomisega peaks ootama? Või on täna aktiivse tehingute tegemise tingimustes õige aeg kopp maha lüüa ja müügiga alustada?

Neile ja paljudele teistele küsimustele annab vastuse elamispindade turuülevaade. Ütlevaate esitlus võtab aega ca 1,5 tundi ja toimub tellija juures.

Anna teada kui oled huvitatud ülevaate esitlusest allolevatel kontaktidel.

Tõnu Toompark
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

KV.EE: Kesklinna äripindade üüripakkumiste arv kasvas aastaga 24%

25.05.2016 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel kasvas Tallinna äripindade üüripakkumiste arv aprilli kuus 2785 pakkumisele. See teeb aastaseks pakkumiste arvu suurenemiseks 15%.

Äripindade üüripakkumiste arv vähenes ainsa piirkonnana Vanalinnas, kus aastataguse 79 üüripakkumise asemel võis tänavu leida 67 pakkumist. Kõikides teistes Tallinna linnaosades üüripakkumiste arv kasvas.

Haaberstis suurenes äripindade üüripakkumiste arv kõige enam ehk 64%. Portaali KV.EE andmetel pakuti Haaberstis aprilli kuus üürile 92 äripinda.

Kesklinnas kui suurimas äripindade üürituru piirkonnas kasvas üüripakkumiste arv aastaga 24% võrra. Aprillis pakuti kesklinnas üürile 1137 äripinda.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Äripindade üüripakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk
	04/2015	04/2016	Muutus, %
Haabersti	56	92	64%
Kesklinn	919	1 137	24%
Kristiine	306	315	3%
Lasnamäe	403	425	5%
Mustamäe	328	341	4%
Nõmme	98	118	20%
Pirita	12	17	42%
P-Tallinn	196	247	26%
Vanalinn	79	67	-15%

Tallinn	2 427	2 785	15%

Eesti	3 105	3 553	14%
Harjumaa	2 641	3 043	15%

Narva	13	39	200%
Pärnu	42	33	-21%
Tartu	276	302	9%

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Nordeconi uuendatud strateegia näeb ette jõulisemat kasvu Põhjamaades

25.05.2016 Tõnu Toompark

Nordecon plaanib lähema 5 aastaga tõsta välisturgude osakaalu 25%ni müügitulust. Müügitulu kasvu tervikuna nähakse vähemalt 10% aastas. Ettevõtte uuendatud strateegia kuni 2020. aastani näeb ette laienemist eelkõige välisturgudel – peamiselt Soomes ja Rootsis, aga ka Ukrainas.

„Eesti ehitusturg oleks nagu klaasist laega – suurematele tegijatele sobivaid objekte on suhteliselt vähe ja ebaregulaarselt, konkurents äärmiselt tihe ning selge on see, et äri kasvuks tuleb piir ette juba rahvaarvugi silmas pidades,” rääkis Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink. „Seepärast näeme ja otsime suuremaid kasvuvõimalusi eelkõige neil välisturgudel, kus oleme juba üksjagu tegutsenud ning teame, mida oodata. Tahame 2020. aastaks kasvatada välisturgude müügitulu osakaalu portfellis veerandile, mis on kindlasti tõsine, kuid teostatav väljakutse. Nordeconi tegevusfookus liigub Baltimaadest järjest rohkem Põhjamaadesse.”

„Keskendume lähiaastail Rootsi ja Soome pealinnades ning nende ümbruses peatöövõtulepingute hankimisele hoonete valdkonnas. Soomes oleme juba mõned aastad teostanud ka betoonitöid ning seda segmenti on kavas edasi arendada,“ lausus Jaano Vink. „Möödunud aastal alanud tegevus Rootsis on kulgenud positiivselt ning tingimused kasvuks soodsad. Nõudlus on selgelt olemas – tuleb ainult ise tubli olla ja leida parimaid võimalusi.“

„Paljuräägitud ja -kardetud Ukraina turul on samuti tunda elavnemist, kuigi liigseks optimismiks põhjust veel pole – samas oleme suutnud keerukate oludega kohaneda ning sealne potentsiaal ikka meeletu: hiigelturg on kvaliteetsetest ehitajatest päris tühi,“ märkis Jaano Vink. „Eestis jätkame suhteliselt rahulikku orgaanilist kasvu – eesmärgiks on kõigis olulisemates hoonete ja rajatiste segmentides turuliidrite hulka kuulumine. Ka omaarendusega elamuehituse osakaalu portfellis tuleb järgnevatel aastatel jõudsamalt kasvatada, kuigi jääme siiski jätkuvalt eelkõige kvaliteetse ehitusteenuse pakkujaks targale tellijale.“

Swedbank: Purchasing power increased by almost 10%

25.05.2016 Tõnu Toompark

Wage growth accelerated further in the first quarter.
A surge in purchasing power supports consumption but hurts enterprises’ profitability.

In the 1st quarter of 2016, the average monthly gross wage was 1,091 euros in Estonia, up by 8.1% over the year. Net average wage grew even faster, by 8.7% in real terms, due to a decline in consumer prices and a higher tax free income. The growth of gross wages will probably remain fast in the remaining months of the year.

The rapid growth in average wage is supported by a lack of suitable labour, a 10% increase in minimum wage, a political agreement to raise the wages of teachers and healthcare workers, and strong domestic consumption that lifts the sales of enterprises selling their products and services in the domestic market. A surge in irregular bonuses and premiums (+32.5% per employee over the year) added 0.8 percentage point to average gross wage growth. Irregular bonuses and premiums increased substantially among the enterprises of real estate activities and labour rental companies.

Average gross wage increased in almost all sectors. Wage growth was fast at both ends of the wage spectrum: in the sectors of lower wages like tourism, entertainment, and real estate activities, but also at the other end of the wage scale like finance and IT. Lower oil prices resulted in a lower wage growth in the sectors of energy and mining.

Rapid wage growth supports economic growth while exports remain weak. In the first quarter of 2016, retail sales volumes increased by 6%, while the volumes of exports of goods decreased by 2%, over the year. In the longer term, too fast growth of wages increases macroeconomic risks as too fast growth in unit labour costs could result in lower exports, investments and profitability, which means smaller buffers for potential negative shocks.

I kvartalis keskmise brutokuupalga kasv veidi kiirenes

25.05.2016 Statistikaamet

Keskmine brutokuupalk oli 2016. aasta I kvartalis 1091 eurot ja brutotunnipalk 6,86 eurot, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 8,1% ning brutotunnipalk 7,7%. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli veidi kiirem kui eelmises kvartalis.

Palgatõusu kiirenemise peamiseks põhjuseks olid ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud, mis tõusid 2015. aasta I kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 32,5% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,8 protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk I kvartalis 7,2%. Samuti tõusis aasta alguses miinimumpalk 390 eurost 430 euroni.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2015. aasta I kvartaliga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk – 8,5%. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2016. aasta I kvartalis pea kõigil tegevusaladel (v.a. muud teenindavad tegevused). Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk haldus- ja abitegevustes, majutuses ja toitlustuses ning info ja side tegevusalal. Palgakasvu vedajaks oli erasektor, kus brutokuupalga aastakasv oli 8,8%.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2016. aasta I kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 1,3% väiksem kui 2015. aasta I kvartalis. Palgatöötajate arv vähenes enim keskmisest madalama brutokuupalgaga tegevusaladel – kinnisvaraalases tegevuses ning muudes teenindavates tegevustes.

Keskmine brutokuupalk oli jaanuaris 1067 eurot, veebruaris 1058 eurot ja märtsis 1148 eurot.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli tänavu I kvartalis 1476 eurot ja tunnis 9,75 eurot, mis on võrreldes 2015. aasta I kvartaliga tõusnud vastavalt 8,5% ja 8,3%.

Keskmine brutokuupalk ja selle muutus võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, I kvartal 2014 – I kvartal 2016

Aasta	Kvartal	Keskmine brutokuupalk, eurot	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, %
2016	I	1091	8,1
2015	I	1010	4,5
	II	1082	5,8
	III	1045	6,9
	IV	1105	6,4
2014	I	966	7,3
	II	1023	4,8
	III	977	5,0
	IV	1039	5,3

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2016. aastal oli valimis 12 350 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.