Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvara täiendkoolitus toimub 18-26/10/2016

23.09.2016 Margot Toompark

18/10/2016 algab Kinnisvarakoolis “Kinnisvara täiendkoolitus“. Koolitus käsitleb põhjalikult kõiki kinnisvara valdkonna olulisi teemasid nagu juriidika, maaklertegevus, ehitus ja planeeringud ning kindlustus.

Koolituse põhirõhk on kinnisvaraõigusel. Koolitaja ja jurist Evi Hindpere on käsiraamatute “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?”, “Pärimine“, “Kinnisvaraõiguse ABC“, “Perekonnaõigus ja varasuhted” ja “Kinnisvaramaakleri ABC” autor.

Kinnisvaraturu, turuanalüüsi ja hindamise valdkonna lektor on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Planeeringutest, projekteerimisest ja ehitusest valdkonna teadmisi annab edasi Marko Sula Riigi Kinnisvarast. Kindlustusalaseid teadmisi jagab Igor Fedotov Iizi Kindlustusest.

Kinnisvara täiendkoolitus on parim põhjalik ettevalmistus kinnisvaramaakleri kutseeksamiks.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Rikkaks üüriäris: Kas korterit tasub üürile anda eraisikuna või ettevõtte kaudu

23.09.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Kui väljaüüritava korteri omanik on ettevõte on ainus mõistlik võimalus korterit välja üürida sama ettevõtte alt. Kui aga korteri omanik on eraisik on valikuvõimalus.

Eraisikust korteriomanik saab olla üürileandja eraisikuna. Sellisel puhul tuleb tas üüritulult tasuda tulumaks. Alates 2016. aastast on üüritulu tulumaks 16%. Üürikorteri heaks tehtud kulutusi (sisustuse ostmine, korteri remont, elamu remondifond, maamaks, kindlustus jm) eraisikust üürileandja tuludest maha lahutada ei saa.

Eraisikust korteriomanik võib eluruumi anda tasuta kasutamise lepingu alusel ettevõttele, kes omakorda korterit üürnikule välja üürib. Sellisel puhul laekuvad üüritulud ettevõttesse. Samuti saab ettevõtte kuludesse kanda korteri heaks tehtud kulutused.

Tulumaks rakendub juhul, kui üürileandja soovib ettevõttest raha välja võtta. Dividendidele kehtib tavapärane tulumaksumäär 20%. Palgana raha väljavõtmise puhul lisanduvad sotsiaalmaks, töötuskindlustus ja kogumispension.

Tulumaksuküsimus tuleb mängu ka vara müümisel. Üürikorter ei ole inimese enda peamine eluase. Seetõttu tuleb üürikorteri müümisel tasuda tulumaks müügihinna ja soetusmaksumuse vahelt. Mingeid maksuerandeid ega -vabastusi üürikorteri müümisel ei ole. Taas peab eraisikust vara omanik tasuma tulumaksu müügile järgneval aastal. Ettevõttes oleva vara puhul tuleb tulumaks tasuda ettevõttest raha palga või dividendidena väljavõtmise järel.

Maksueelis on väga oluline, see paneb kindlasti soovitama üüriäri ajada läbi ettevõtte.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Põhja-Tallinnas napib häid väikeseid kortereid

22.09.2016 Marina Hodus

Kui viimased aastad on Põhja-Tallinnas, kui väga populaarses elupiirkonnas olnud kõige nõutavamad suuremad perekorterid, siis nüüd on ihaldatumaks objektiks kujunenud väiksemad korterid.

Kõige enam otsitakse ühe- ja kahetoalisi, eelistatult vaiksemas kohas ja väiksemas või huvitavamas majas asuvaid kortereid. Väga hästi lähevad Kalamajas ja Pelgulinnas asuvad kuni 25 ruutmeetri suurused ja kuni 50 000 eurot maksvad korterid.

Tõsi, ideaalseid väikeseid kortereid Pelgulinnas ja Kalamajas väga palju ei liigu. Tihti on pakutavad halvas seisukorras, asudes majades, mis on unarusse jäänud. Kõige kauem läheb müügiga just kehvas majas asuva korteriga, mille puhul on hinnaeeskujuks olnud mõni samas piirkonnas olev korralik korter heas seisus majas.

Kui korter on hea ja maja korda tehtud, siis läheb müük kiiresti. Selliste korterite ostjaks on tihti investor, kellel ei ole vaja võtta laenu ning tehing toimub kiiresti. Samuti on nõutud isikupärased korterid, kus siseviimistlus on kooskõlas maja vanuse ja ümbrusega.

Kuigi üldiselt kehtib põhimõte, et kui hind vastab turutasemele, leiab ostja nii väike kui suur korter, on viimaste puhul murelapseks osutunud suured kolmetoalised, enamasti üle 100 ruutmeetrised korterid, mille pakkumisi on kõige rohkem. Tihti paiknevad need uutes majades, jäädes hinnavahemikku 180 000 – 225 000 eurot. See on just selline hinnapiir, kus noored laenu ei saa. Ja kui saavad, siis valivad nad pigem neljatoalise korteri, mis on kas veidi kallim või isegi samas hinnaklassis.

Vahemärkusena olgu öeldud, et hoogne suurte korterite rajamine arendustes on seotud parkimisega. Kinnistu suurus määrab, mitu parkimiskohta saab maja juurde tekitada ja sellest sõltub korterite arv.

Nagu üldiselt, nii finantseeritakse ka enamik Põhja-Tallinna tehinguid panga abil, ca 75% kõigist korterimüükidest. Nagu juba enne mainitud, on ülejäänud 25% seas hulk tehinguid investorite poolt, kes kasutavad omavahendeid.

Paljud ostjad tulevad üürikorteritest. Pangad annavad headel tingimustel laenu ja inimesed eelistavad pigem osta, kui üürida. Kliendid on aga väga teadlikud ja otsusega ei kiirusta. Kõik huvipakkuv vaadatakse üle ja alles siis tehakse otsus.

Kokkuvõtteks. Kinnisvaraturg on stabiilne ja ostjale orienteeritud; pakkumiste hulk on suur nii vanade kui uute korterite hulgas ning pangad annavad vastutustundlikult laenu ja intressid on head. Kõik see kokku loob rahuliku ja soodsa olukorra ostja jaoks, sest tal on valikut ja aega tutvuda kõikide pakkumistega, tundmata hirmu, et homme võidakse huvipakkuv korter eest ära osta.

Marina Hodus
Uus Maa Kinnisvarabüroo kutseline maakler

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Lääne Elu: Eksperdid ennustavad Haapsalu korterihindade tõusu

22.09.2016 Tõnu Toompark

Haapsalus on korterite hinnad jõudsalt kerkinud. Tänavuse augusti tehingute keskmine ruutmeetri hind oli 500 eurot.

Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani korterimüügihindade võrdluse tabelist selgub, et kui Tallinna korterite ruutmeetri hind jääb buumiaegsest tasemest vaid viie protsendi kaugusele, siis Haapsalus lahutab seda 2008. aasta hinnatipuga tervelt 50 protsenti.

Majanduskriisi ajaga võrreldes, mil müüdi Haapsalus kortereid keskmise ruutmeetrihinnaga alla 300 euro, on hinnad nüüd ikkagi jõudsalt kerkinud. Tänavuse augusti tehingute keskmine ruutmeetri hind oli 500 eurot.

Tunduvalt on kasvanud ka tehingute arv. Kui kuus aastat tagasi sai tehingud kahe käe sõrmedel üles lugeda, siis augustis tehti neid Haapsalus 26.

Sooman selgitas, et lõpuks ometi makstakse inimestele elamisväärset palka, mis lubab kinnisvara soetada. Kui varem ületas väikelinnades pakkumus nõudlust, siis nüüd on vastupidi. „Kõik vähegi asjalikud pakkumused ostetakse kohe ära,” lisas Sooman.

Sooman ennustas, et lähiajal on Haapsalus ja ka teistes väikelinnades oodata korterihindade tõusu. „Suurenenud huvi, tehingute arv ja kasvav palk just seda keelt räägivad,” ütles ta.

Pindi Kinnisvara maakler Annely Sermat lisas, et praegu on kujunenud suisa probleemiks: ostuhuvi on suur, kuid uusi müügipakkumusi lisandub vähe. „Praegu ripub kv.ee keskkonnas 93 kuulutust Haapsalus, mõni aasta tagasi oli neid üle 160,” ütles Sermat. Ta põhjendas, et väikelinnades ei ole korterihinnad nii atraktiivsed, et neid müüa, pigem otsitakse pinna vabanemisel sinna üürnik,” lisas Sermat, kes on veendunud, et lähiajal hinnad kerkivad.

Aarete Kinnisvara maakler Arne Simm kinnitas, et Haapsalu kinnisvaraturgu iseloomustab aeglane, kuid stabiilne hinnakasv. Ta selgitas, et enam pole pelgalt tallinlane see, kellel piisab korteri soetamiseks vaba raha.

„Elatustase ja Haapsalu korterite hinnad on just sellisel tasemel, mis lubab tehinguid pangalaenu abita sõlmida,” ütles Simm. Just viimasel ajal on hüppeliselt kerkinud nende tehingute osakaal, mis on tehtud laenurahata, rääkis maakler oma kogemusest.

Simm lisas, et kuna pealinnas on hinnad juba üsna krõbedad, vaatavad investorid just väikelinnade, sh Haapsalu poole, kus hinnad on jõukohasemad. „Üüritulu on küll väiksem, kuid vähemalt ei lasta vabal rahal pangakontol seista,” ütles Simm.

Maakler hindas inimeste ostuhuvi suureks. „Kui hind pole ülepaisutatud, läheb korter kaubaks umbes nädalaga,” teatas Simm. Ta selgitas, et kohati ei suuda omanikud oma vara hinda päris täpselt hinnata ja võtavad eeskujuks enda korteriga sarnase müügikuulutuse. Eeskujuks võetud müügikuulutus võib aga samuti olla ülehinnatud ja seisnud portaalis aastaid. „Head pakkumused kaua portaalis ei ripu,” möönis maakler. Kinnisvaraportaalis kv.ee ripub Läänemaaga seotud müügikuulusi 162, neist 93 on Haapsalus.

Haapsalu üüriturult ootas Simm viimasel kuul rohkem aktiivsust. „Oli ikka rahulikum kui eelmistel aastatel,” ütles ta. Hinnatase on aga püsinud stabiilne. Keskmises seisukorras kahetoalise korteri üür on 150 eurot kuus. „Asukohast ja maja seisukorrast olenevalt võib hind mõnekümne euro piires nihkuda,” nentis Simm.

Taeblas on võimalik korterit üürida aga paarikümne euroga. Omanike huvi on, et korter poleks tühi ja keegi maksaks kommunaalmakseid.

Küll aga toonitas Simm, et üüriturg hakkab tasapisi põranda alt välja tulema. Kui palju ringleb üüriturul veel deklareerimata sularaha, ei osanud Simm öelda. Eelkõige on seaduste, õiguste ja kohustuste asjus teadlikum noorem põlvkond, kes moodustab suurema osa üüriäris osalejaist.

Kv.ee keskkonnas on aktiivseid üürikuulutusi 14, neist 12 Haapsalu kohta.

Millal võiks kinnisvaraturgu tabada langus, ei osanud ei Simm ega Sooman ennustada. „Ütleks nii, et elame praegu buumieelses ajas,” kommenteeris Sooman. „Ega osanud analüütikud 2008. aasta krahhigi ennustada, sest kõik õitses ja laenu sai kergel käel,” lisas Simm.

Kolm korda odavam

Haapsalus oli augustis korteri ruutmeetri hind kolm korda odavam kui Tallinnas, €/m²

Tallinn 1600 Tartu 1286 Pärnu 990 Kuressaare 820 Viljandi 582 Rapla 572 Haapsalu 500 Rakvere 495 Narva 459 Kärdla 407 Võru 398 Põlva 389 Jõhvi 277 Paide 235 Jõgeva 166 Valga 157 Kohtla-Järve 8.

Allikas http://www.pindi.ee/2016/09/22/laane-elu-eksperdid-ennustavad-haapsalu-korterihindade-tousu/

Elu korteriühistus: Korteriühistu juhatuse liikme puhkus

21.09.2016 Kätri Sarapuu

Sooviksin teada, kui pikk puhkus on ette nähtud KÜ esimehele. Meie ühistu esimehe põhipuhkus oli eelmisel aastal 70 päeva. Samal ajal sai ka palka. Juhatuse liikmed said sellest teada raamatupidajalt, esimees vaikib.

Töölepingu seadus ei kohaldu juriidilise isiku juhtorgani liikme lepingule, vastavalt võlaõigusseadusele kohalduvad juhtorgani liikme lepingule käsunduslepingut puudutavad üldnormid, arvestades ka äriseadustikus olevate sätetega.

Seega puhkuse võimalikkus, selle tasustamine ja pikkus peaks teil olema kokku lepitud juhatuse liikme lepingus.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnisvarakonverents „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“

21.09.2016 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverents koostöös CGI Eesti AS-ga „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“ 6. oktoobril 2016.

Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses, Viru Väljak 4

Päevakava ja esinejad:

9.00 – 9.30 osavõtjate registreerimine ja hommikukohv

9.30 – 9.35 Konverentsi avamine

Moderaatorid:

Kalev Roosiväli, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimees
Tõnis Rüütel, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor

9.35 – 10.25 Seis eluasemeturul: buum või hinnalangus?

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Tõnu Toompark

Osalejad:

Mart Saa, LAAM Kinnisvara OÜ juhatuse liige
Timo Riismaa, Bonava Eesti OÜ juhatuse liige
Ero Viik, Swedbanki kinnisvarasektori juht

10.25 – 11.25 Kuidas on rakendunud ehitusseadustiku muudatused

Ando Leppiman, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja ehituse asekantsler

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Ando Leppiman

Osalejad:

Eva Vanamb, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja, õigusosakonna juhataja
Martina Proosa, Advokaadibüroo Teder jurist
Sulo Nigul, Metro Capital OÜ partner

11.25 – 11.40 „Tõusev kinnisvaratäht“ laureaadi väljakuulutamine ja auhinna üleandmine

11.40 – 12.30 Lõuna

12.30 – 13.00 Kinnisvaravahendus ilma maaklerita. Kas tuleviku trend?

Ott Heidmets, Kinnisvara24.ee tegevjuht

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Ott Heidmets

Osalejad:

Annely Sermat, Pindi Kinnisvara OÜ eluruumide vahendusvaldkonna juht
Joonas Põder, Konku.ee juhatuse liige

13.00 – 14.00 Võrdlev pilt Baltikumi kinnisvaraturgudest

Mihkel Pärtel, BPT Real Estate AS nõustamisvaldkonna juht

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Mihkel Pärtel

Osalejad:

Tarmo Kase, Ober-Hausi Kinnisvara AS juhatuse esimees
Ülo Kallas, Colonna Kininsvara OÜ finantsjuht

14.00 – 14.30 Kinnisvaraarendajate mured ja rõõmud infotehnoloogia vaatevinklist

Fred Viidul, CGI Eesti AS majandustarkvara tiimijuht

14.30 – 15.00 Kohvipaus

15.00 – 15.30 Ärikinnisvarast, sügavuti metsa- ja põllumaast

Mart Erik, Kinnistu OÜ ja Rajoon.ee asutaja

15.30 – 16.15 Ühisrahastusest, ausalt!

Ardi Roosimaa, Uus Maa Property Advisors OÜ juhatuse liige

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Ardi Roosimaa

Osalejad:

Marek Pärtel, EstateGuru OÜ partner
Loit Linnupõld, Crowdestate OÜ tegevjuht
Kaia Kask, Tartu Ülikooli rahanduse ja majandusarvestuse õppetooli rahanduse teadur
Andre Nõmm, Finantsinspektsiooni juhatuse liige
Kristjan Mitt, Mitt&Perlebach OÜ juhatuse liige

Konverentsi tasu 145 €, EKFL liikmesfirma töötajale 95 € (lisandub käibemaks).

Info ja registreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Käsiraamat üürileandjale: “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?”

21.09.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” annab head nõu suurematele ja väiksematele eluruumide üürileandjatele.

Käsiraamat vaatab põhjalikult, kuidas optimeerida üürileandmise majanduslik pool. Lähemalt on uuritud, kuidas võiks üüriäri olla majanduslikult tasuv, et sellest ei kujuneks unustamatu õudusunenägu.

Käsiraamatus on oskuslikult lahti seletatud eluruumide üürivaldkonna juriidiline taust alates üürilepingu sõlmimisest selle muutmiseni ja lõpetamiseni kuni üürisuhtes ilmnevate probleemide lahendamiseni.

Käsiraamatu autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere, kes mõlemad on Kinnisvarakooli üürikoolituse lektorid.

Soeta käsiraamat Kinnisvarakooli raamatupoest.

Uus Tallinna vangla sai nurgakivi

21.09.2016 Tõnu Toompark

Täna asetasid justiitsminister Urmas Reinsalu, siseminister Hanno Pevkur, Rae vallavanem Mart Võrklaev, Tallinna vangla direktor Hannes Liivak, Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatuse esimees Urmas Somelar ja Fund Ehitus OÜ juhatuse esimees Ott Kikkas pidulikult nurgakivi uuele Tallinna vanglale, mille ehitustööd lõpevad 2018. aasta lõpus.

Justiitsministri sõnul ei saa Eestis vangla kunagi olema luksuslik koht, vaid askeetlik koht vangide kinnipidamiseks. „See on koht, kus vangid kannavad karistust tõsiste seaduserikkumiste eest. Uue ehitise üheks eesmärgiks on tagada ühiskonna turvaturvatunne – uuest vanglast põgenema pääsemine muutub väga keeruliseks,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Uus Tallinna Vangla loob parema keskkonna karistust kandvate inimeste taasühiskonnastamiseks, uutes ja turvalisemates tingimustes on ka töötajatel suurem võimalus mõjutada inimest seadusekuulekale käitumisele,“ lisas justiitsminister.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on tulevases uues arestimajas paremad tingimused nii kinnipeetavatele kui ka töötajatele, lihtsamaks muutub ka transport vangla ja arestimaja vahel. „Loodav kinnipidamiskeskuse hoone aitab oluliselt parandada keskuses viibivate välismaalaste elutingimusi, hoida ära ruumikitsikusest tulenevaid pingeid kinnipeetavate vahel ning parandada personali töötingimusi,“ ütles siseminister.

RKAS ja Fund Ehitus OÜ sõlmisid 2015. aasta novembris uue Tallinna vangla ehituse peatöövõtulepingu summas 73,9 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Vangla ehitatakse Rae valda Soodevahe külla. Vanglakompleksi rajamisel pööratakse erilist tähelepanu turvalisusele, energia- ja keskkonnasäästlikkusele, efektiivsele ruumikasutusele ning madalatele ülalpidamiskuludele.

Tallinna vangla uued hooned ehitatakse kambertüüpi vanglana. Lisaks rajatakse vangla põhipiirdest väljapoole arestimaja ja kinnipidamiskeskus.

Vangla eluosakondadesse on kavandatud 512 kambrit meessoost ning 92 kambrit naissoost süüdimõistetud ja vahistatud isikute jaoks. Eluosakondades on lisaks sellele plaanitud veel 16 kartserikambrit meeskinnipeetavatele ja 4 kartserit naiskinnipeetavatele. Vanglasse on kavandatud kokku 1208 statsionaarset kohta.

Enam kui 60 000 ruutmeetri suuruse netopinnaga kompleksi arhitekt on Indrek Saarepera ja projekteerija AS Amhold.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Arco Vara: Allkirjastati laenulepingud Iztok Parkside projekti finantseerimiseks Bulgaarias

21.09.2016 Tõnu Toompark

Iztok Parkside EOOD, üks Arco Vara AS-i arendustegevusega tegelevatest Bulgaaria tütarettevõtetest, allkirjastas laenulepingu Raiffeisenbank Bulgaria EAD-ga summas 4.9 mln eurot, finantseerimaks Iztok Parkside arendusprojekti Sofias.

Laenu tagasimaksetähtaeg on 2019. aasta juunis. Lisaks allkirjastati Raiffeisenbank-iga eraldi laenuleping arendustegevuse kuludelt tekkivate käibemaksukohustuste jooksvaks rahastamiseks. Koos tagavad need kaks laenulepingut arendusprojekti kulude 100%-lise finantseerimise kuni projekti lõpuni.

Raiffeisenbank Bulgaria EAD valiti välja nelja panga hulgast kui soodsaima pakkumise tegija.

Iztok Parkside on elukondliku arenduse projekt kõrgelthinnatud Iztoki rajoonis Novachnitsa jõe ja kavandatavate jaapani aedade kõrval. Selle läheduses asuvad mitmed meelelahutusasutused, koolid, lasteaiad, metroo- ja teised transpordiühendused. Projekti käigus ehitatakse kolm hoonet 68 korteriga ja müüdava kogupinnaga 7730m² (millele lisanduvad 17 maa-alust garaaži). Ehitus ja eelmüük algavad plaanide kohaselt 2016. aasta viimases kvartalis.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Nordecon: Aktsiakapitali vähendamise registreerimine äriregistris ja väljamaksed

21.09.2016 Tõnu Toompark

16. septembril 2016 kanti äriregistrisse Nordecon AS-i aktsiakapitali vähendamine 25. mail 2016 toimunud aktsionäride üldkoosoleku otsuse alusel.

Aktsionäride üldkoosoleku otsuse kohaselt otsustati vähendada Nordecon AS-i aktsiakapitali 971 264,49 euro võrra 20 691 704,91 eurolt 19 720 440,42 euroni. Aktsiakapitali vähendatakse aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamise teel 0,03 euro võrra aktsia kohta. Aktsiaseltsi aktsiate koguarv ei muutu ning aktsiate arvestuslik väärtus väheneb võrdeliselt aktsiakapitali vähendamisega. Aktsiakapitali vähendamise tulemusena on Nordecon AS-i aktsiakapitali suurus 19 720 440,42 eurot, mis jaguneb 32 375 483 nimiväärtuseta aktsiaks.

Aktsiakapitali vähendamine summas 922 701,84 eurot (0,03 eurot aktsia kohta) makstakse välja aktsionäridele 19. detsembril 2016. Nordecon AS-le kuuluvate oma aktsiate eest aktsiaseltsile väljamakseid ei tehta.

Aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamisest tulenevate väljamaksete saamiseks õigustatud aktsionäride nimekiri fikseeriti 8. juunil 2016. a. kella 23:59 seisuga.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

KV.EE: Kas pakkumiste vähenemine viib korterite hinnatõusule?

21.09.2016 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE Indeks on kevadisest maikuust alates olnud üsna stabiilses liikumises. Hetkel näitab indeks 84,9 punkti taset, mis on aastatagusest 4,7% kõrgemal. Poole aasta taguse ajaga võrreldes on indeks aga langenud 1,2%.

KV.EE Indeksi horisontaalse liikumise taga on stabiilsena püsinud korterite tehinguhinnad. Kui tehinguhind ei kasva, ei saa kinnisvaramüüjadki hinnaootusi kergitada ja portaalis pakkumishinda tõsta.

Olulise trendina peab täheldama, et portaalis KV.EE on elamispindade müügipakkumiste arv hakanud vähenema. KV.EE pakkumiste indeks on nelja kuu taguselt 101-102 punti tasemelt septembriks langenud 97-98 punti tasemele.

Tavapäraselt viib pakkumiste arvu langus konkurentsi leevenemiseni. See omakorda võimaldab kinnisvaramüüjatel hindu tõsta. Nii oleks igati mõistlik eeldada, et lähikuudel pöörab KV.EE pakkumishindade indeks end tõususuunale.

Viimast prognoosi toetab fakt, et maa-ameti esialgsetele 2016 III kvartali korterituru andmetele tuginedes näeme, et ostumüügitehingute hinnad Tallinnas on kuue kvartali pikkuse paigalseisu järel tugevasse tõusu pööranud. Esialgsete ja mittetäielike 2016 III kvartali Tallinna korteritehingute keskmine hind on 1659 €, mis on aastatagusest 114 € ehk 7,3% kõrgemal.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Maakri Kvartalisse tuleb viis toitlustuskohta

20.09.2016 Tõnu Toompark

Tallinna linnasüdames 2018. aastal valmiv Maakri Kvartal otsib läbirääkimiste käigus ettevõtteid viie toitlustuskoha opereerimiseks.

Maakri Kvartali projekti juhi Jaan Erelti sõnul on Maakri Kvartalisse planeeritud kuni viis toitlustuspinda. „Restoranide ja kohvikute jaoks on planeeritud nii suuremad kui väiksemad toitlustuspinnad eri hoonetes, sealhulgas ka 30-korruselise kõrghoone 3. korrus. Projekt on koostatud nii, et iga operaator saab toidukoha lõplikus viimistlemises ja kujundamises osaleda,“ rääkis Erelt.

Rävala puistee, Tornimäe, Maakri ja Pääsukese tänavaga piirnev Maakri Kvartal pakub toitlustuskohtade operaatoritele lisaks heale asukohale võimalust paigaldada ka väliterrass. „Suurte büroohoonete ja hotellide vahetu lähedus, mugav ligipääs ning paiknemine südalinnas muudab Maakri Kvartali atraktiivseks paigaks nii restorani- kui ka kohvikupidajatele. Südalinna tuiksoonel asuvad toidukohad sobivad nii hommikukohvi joomiseks, ärilõunaks kui ka soliidseks õhtusöögiks,“ selgitas Erelt.

Maakri Kvartal on ettevõtja Olav Miili poolt arendatav kinnisvaraprojekt, mille krooniks on Tallinna selle kümnendi ainus 30-korruseline kõrghoone. Praeguseks on kõrghoonel valatud kümme korrust betoonkarkassi. Ühtlasi alustatakse sel nädalal hoone klaasfassaadi paigaldustöödega.

Kvartalis on seitse hoonet brutopinnaga kokku 36 000 ruutmeetrit, sealhulgas 22 000 m² üüritavat pinda. Maakri Kvartali fookus on suunatud ainult äripindadele, eluruume kvartalisse ei ehitata. Kvartali ankurüürnikeks on OP Pank, Seesam Insurance AS ja EfTEN Capital AS. Kompleksile ehitatakse otseühendus Rävala puiestee aluse Europarkiga.

Maakri Kvartali juhtiv arhitekt on Rasmus Tamme ARS Projektist ning ehitustöid teostab AS Merko Ehitus Eesti. Projekti finantseerib OP Pank ja arendust nõustab EfTEN Capital AS.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Tootjahinnaindeks augustis tõusis

20.09.2016 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta augustis võrreldes juuliga 0,2% ja võrreldes eelmise aasta augustiga -1,3%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas augustis eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hindade tõus elektroonikaseadmete ja toiduainete tootmises ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, samuti hindade langus joogitootmises, mäetööstuses ja elektriseadmete tootmises.

2015. aasta augustiga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, mäetööstuses ning mootorsõidukite osade ja lisaseadmete tootmises, samuti hinnatõus elektroonikaseadmete ja kütteõlide tootmises.

**Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, august 2016**
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	August 2016 – juuli 2016, %	August 2016 – august 2015, %
KOKKU	0,2	-1,3
Töötlev tööstus	0,2	0,2
Mäetööstus	-0,2	-13,9
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	1,1	-12,8
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	3,4

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2016. aasta augustis võrreldes juuliga 0,3% ja võrreldes 2015. aasta augustiga samuti 0,3%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis augustis keskmisest enam keemiatoodete, tekstiiltoodete ja toiduainete hind, samas langes jookide, põllumajandussaaduste, puidutoodete ja naftasaaduste hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2016. aasta augustis võrreldes juuliga -0,6% ja võrreldes 2015. aasta augustiga -2,8%.

Eelmise kuuga võrreldes langes augustis keskmisest enam naftasaaduste, kemikaalide ja keemiatoodete hind, samas tõusis põllumajandussaaduste, ehitusmaterjali, jalatsite ning nahktoodete hind.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Põhja-Tallinn saab Turvise tänava

20.09.2016 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus määrab Põhja-Tallinnas Kopli asumis Uus-Maleva tänavalt kulgeva tänava nimeks Turvise tänav.

Põhja-Tallinnas Kopli asumis lähtub Uus-Maleva tänavalt nimetu tänavalõik, millelt on praegu juurdepääs mitmele Amburi tänava aadressiga kortermajale.

Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon leidis, et tegemist on Amburi tänavaga ristuva ja iseseisva tänavana tajutava tänavalõiguga, mille käsitamine Amburi tänava osana ei ole kooskõlas kohanime vormistamise ja kasutamise korraga. Seega on sellele tänavailmelisele tänavalõigule vaja määrata omaette tänavanimi. Ühtlasi jääb Amburi tänavaks edaspidi üksnes Uus-Maleva tänavalt algav ja Kilbi tänaval lõppev tänavalõik.

Uue nimena kaaluti Ammu tänava nime, mida aga peeti Amburi tänavaga liiga sarnaseks. Tõenäoliselt Maleva tänava nimest tulenevate Kilbi ja Amburi nimedega seonduvalt otsustati Turvise tänava nime kasuks – küsitlus näitas, et Turvise tänava nime eelistas ka enamik sealseist maaomanikest, Turvise tänavat uue nimena on toetanud ka Põhja-Tallinna Valitsus.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Eluaseme hinnaindeksi aastamuutus oli II kvartalis viimaste aastate väikseim

20.09.2016 Statistikaamet

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2016. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga 3,1% ja võrreldes 2015. aasta II kvartaliga 1,8%, teatab Statistikaamet.

Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad 1,8% ning majade hinnad 6,4%.

Võrreldes I kvartaliga tõusid korterite hinnad Tallinnas 2,1%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 1,2% ning ülejäänud Eestis 1,6%.

2015. aasta II kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud 1,6% ja majade hinnad 2,6%. Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad Tallinnas 1,6%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 2,3% ning ülejäänud Eestis 0,2%.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud) kohta.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2016. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga 2,5% ja võrreldes 2015. aasta II kvartaliga 0,9%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning eluaseme soetaja ja kasutajana tehtavate muude kulutuste hindade muutust. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme soetus, muud eluaseme soetusega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist, eluaseme kapitaalremont on indeksisse lisatud alates 2007. aasta I kvartalist ja eluaseme kindlustus alates 2012. aasta I kvartalist.