Kodulaenu võtmine on oluline samm, mis tasub hoolega läbi mõelda, sest üldjuhul on laenusumma suur ning tähtaeg pikk. Kuigi enamik kodulaenu tingimusi on suhteliselt kindlalt fikseeritud, saab laenutaotleja teatud tingimuste osas kaasa rääkida.
Laenusumma
Laenu taotlemine algab vajadusest teha mõni suuremas summas kulutus (näiteks kodu remontimiseks või uue kodu soetamiseks). Vajaliku laenusumma suurus sõltubki eelkõige kulutuse suurusest (eluaseme soetamisel eeskätt objekti hinnast), omafinantseeringu summast ja laenuperioodist.
Laenu väljamaksmise tingimused
Kui laenusaaja teab, et tal ei ole kogu laenusummat ühekorraga tarvis (näiteks objekti renoveerimisel), võiks kaaluda ja taotleda laenusumma ositi väljamaksmist. Kuna intressi arvestatakse laenujäägilt, siis tasub laenutaotleja sel juhul kokkuvõttes vähem intressi.
Kodulaenu tagasimakseperiood
Laenusaaja saab ise valida, kui pika perioodi jooksul ta soovib kodulaenu tagastada. Laenuperioodi maksimumaeg on 30 aastat, kuid soovi ja võimaluste korral saab kodulaenu võtta ka lühemaks ajaks ehk tagastada laenusumma kiiremini. Mida lühem on tähtaeg, seda suurem on igakuine tagasimaksesumma. Näiteks kui 70 000 euro laenamisel 30 aastaks on igakuine tagasimakse annuiteetgraafiku korral ca 315 eurot, siis sama summa tagasimaksmisel 20 aastaga on kuumakse ligi 100 euro võrra kõrgem (arvutuses on võetud aluseks intressimäär 3,5%).
Kuna pikema laenu tagasimakseperioodi korral on laenusaaja igakuiste finantskohustuste tagasimaksesumma väiksem, võimaldab pikemaks perioodiks laenu võtmine üldjuhul laenata suuremat summat. Samas peaks sealjuures arvestama, et pikema laenuperioodi korral on laenu kogukulu suurem. Soovituslikult võiksid laenusaaja igakuised finantskohustused jääda alla 30–40% regulaarsest sissetulekust.
Kuigi maksimaalne võimalik laenuperiood on 30 aastat, on enamikus pankades siiski vanuseline piirang, mis ajaks peaks laen olema tagasi makstud. SEB puhul on selleks hiljemalt laenusaaja 75. eluaasta ehk näiteks 55-aastane inimene saab laenu taotleda maksimaalselt 20 aastaks.
Intressimäära tüüp
Laenusaaja saab otsustada, kas siduda kodulaenu leping fikseerimata (muutuva) intressimääraga või see teatud perioodiks fikseerida.
Fikseerimata intressimäär koosneb bassintressimäärast (üldjuhul euriborist) ning individuaalsest marginaalist. Intressimarginaali suuruse otsustab pank ning see üldjuhul laenulepingu kestvuse jooksul ei muutu. Baasintressimäär (euribor) on muutuv. Ajavahemik, mille tagant euribori suurus võib muutuda, sõltub sellest, millise perioodi euribori laenusaaja lepinguga soovib siduda. Näiteks kuue kuu euribori korral fikseeritakse iga poole aasta tagant uus euribori väärtus. See tähendab, et intressimäär võib selle ajavahemiku möödudes iga kord suureneda või väheneda. Kui muutub intressimäär, muutub ka tagasimakse suurus, mis võib tähendada suuremat kulu laenu tagasimaksmisel. Selleks, et teada, kui palju võib näiteks 2–3%-lise intressimäära tõus teie laenumakseid suurendada, tasuks enne laenu võtmist olukord kodulaenukalkulaatori abil läbi arvutada. Mõelge, kas suudate intressimäära suurenemisel laenumakseid tasuda.
Euribori suurenemise riski maandamiseks pakuvad pangad üldjuhul ka intressimäära fikseerimise võimalust. Intressimäära fikseerimine annab laenusaajale kindluse, et fikseerimise perioodil laenumakse ei muutu.
Intressimäära fikseerimisel on oluline pöörata tähelepanu sellele, kas fikseeritud intressimäära ennetähtaegsel muutmisel muutuvaks intressimääraks, laenu ennetähtaegsel tagastamisel või mõnel muu muudatuse korral, mida intressimäära fikseerimise perioodil soovitakse teostada, on pangal õigus nõuda laenusaajalt täiendava tasu maksmist.
Kodulaenu tagasimaksmise graafik
Kodulaenu tagastamiseks ja intressi tasumiseks lepitakse kokku igakuine maksegraafik. Laenu on võimalik tagastada annuiteetgraafiku alusel ning ka võrdsete osadega tagasimaksegraafiku alusel. See, millise graafiku alusel laenu tagastamine toimuma hakkab, on eelkõige laenusaaja otsustada.
Annuiteetgraafiku korral tasutakse iga kuu ühesuurune makse (annuiteetmakse), mis koosneb laenu tagasimaksest ja intressist. Annuiteetgraafiku puhul on laenuperioodi alguses laenumakse väiksem ja intressimakse suurem. Laenuperioodi lõpus on jaotus vastupidine. Annuiteetmakse suurus võib muutuda, kui muutub baasintressimäär (euribor).
Võrdsete põhiosamaksetega graafiku korral tasutakse kogu laenuperioodi jooksul iga kuu ühesuurust laenu põhiosa makset, millele lisandub intress. Seetõttu on iga kuu pangale makstav summa erinev.
Võrdsete põhiosadega tagasimaksegraafiku korral väheneb laenujääk kiiremini, mistõttu tuleb kokkuvõttes tasuda laenuperioodil vähem intressi kui annuiteetgraafiku korral. Samas on võrdsete põhiosamaksetega graafiku korral igakuine laenu tagasimaksesumma suurem.
Lisaks saab laenusaaja öelda, milliselt arvelduskontolt laenu tagasimaksed esmajärjekorras tasumisele kuuluvad, ning määrata igakuise maksepäeva. Kui kodulaenu võetakse koos kaaslaenusaajaga, siis on pangal õigus võtta laenumakseid maha ka kaaslaenusaaja arvelduskontolt.
Enne laenu võtmist tuleb kindlasti tutvuda kõikide kodulaenu tingimustega ning küsimuste korral kindlasti konsulteerida erakliendihalduriga.
Gerli Ramler
vabakutseline ajakirjanik
Eesti Energia kuulutas mais välja avaliku kirjaliku enampakkumise Tallinna kesklinnas Veerenni tänaval asuvate kinnistute müügiks. 2015. aasta lõpus Tallinna linna poolt kehtestatud detailplaneeringu kohaselt võib kruntidele rajada äri- ja tootmishooneid.
Kinnisvaraarendusettevõte Metro Capital alustas Tallinnas, Pirita tee 20a eksklusiivse Meerhof 2.0 B-torni müüki. Meerhof 2.0 kortermaja asub Pirita promenaadi ja Lauluväljaku naabruses.
16. mail 2016 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti tütarettevõtte AS Merko Infra ja Kaitseministeeriumi vahel leping Viru Jalaväepataljoni tehnikapargi hoonete ja rajatiste ehitamiseks.
2016 I kvartali eluasemelaenude käive oli Eesti Panga andmetel 200 miljonit eurot. See on aastatagusest laenukäibest 5,3% enam, mis on viimase viie aasta madalaim laenukäibe juurdekasv.
Kuigi tavaliselt iga võrdlus on mõnevõrra subjektiivne, on see siiski vajalik, et saada kätte tervikpilt ja selle alusel oma valik teha. Kivimajade puhul taandub valiku tegemine suuresti konkreetse põhimaterjali omaduste ja töömahukuse võrdlemisele. 
Küsimus: Kuidas vahetada korteriühistu esimeest? Ostsin alles korteri ja sellega ka probleemid. Nimelt, kutsuti kokku üldkoosolek ja seal otsustati valida mind KÜ esimeheks, kuna esimees ignoreerib elanike soove remontida katus, suhtleb jämedalt ühistu liikmetega. KÜ on 10 korterit ja kohal oli 7 korteri omanikud- ühistu liikmed. Samuti puudus ka KÜ esimees. Koosolek otsustas ühehäälselt valida mind esimeheks. Ei tea midagi järgnevatest toimingutest ja kas see otsus on üldse seaduslik. Maja vajab katust ja on olemas soodne pakkumine, aga esimehel ei ole üldse mingit huvi selle vastu. Samuti ei ole viimase aja KÜ konto väljavõtteid võimalik saada sest isik kelle käes on ühistu kaart elab teises Eesti otsas ja keeldub kaarti koos manustega üle andmast. Kaardi kohta on ka ühehäälne, s.t. 10st 7 poolthäält. 15. maiks on vaja teha taotlus valla toetusele aga mul ju ei ole mingit õigust selleks. ühesõnaga ma ei tea üldse mida sellega peale hakata. palun nõu, mida teha.
Eesti üüriturul ei ole asjad kindlasti mitte parimas korras. Probleeme on mitmesuguseid, kuid selle asemel, et süveneda valdkonda ja saada aru, millised on reaalsed probleemid, tormatakse lahendama probleemi, mis väike ja sealjuures veel täiesti valel viisil.
Neljapäeval, 19. mail kell 19.00 toimub Projekteerijate Maja saalis (Rävala 8) järjekorras 51. Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng pealkirjaga “Kui suur on suur?”, kus teemaks on Reidi tee problemaatika. Õhtu moderaator, arhitekt Veronika Valk toob välkloengu lavale esinejad, kes vaatavad palju poleemikat ja vastuolu tekitanud projektile mitme erineva nurga alt, üritades vaadata kaugemale liikluslahendusest, radadest, ülekäikudest ja kergliiklusest ning küsides kuidas üldse peaks linna avamine merele toimuma. 
gorTänase Tallinna kaubanduskeskuste mahu kohta räägitakse vastakaid jutte. On skeptikuid, kes arvavad, et maht on ületanud kriitilise piiri ning uutele kaubanduskeskustele on keeruline leida kohta päikese all. Teist samapalju leidub mõõdukaid optimiste, kes arvavad, et turul on täiesti olemas koht piirkonnas teistest eristuvatele ning mõnevõrra teistsugust kontseptsiooni pakkuvatele keskustele.
Kuulutati välja Tallinna peatänava ideekonkursi võtjad. Võitjaks kuulutati OÜ Linnalahendused, töörühma kuulusid arhitektid Toomas Paaver, Siiri Valner, Indrek Peil, Kristel Niisuke, Indrek Kustavus, Valdis Linde ja Riin-Kärt Lanno. Pärast autasustamist avati Disaini-ja Arhitektuurigaleriis võistlustööde näitus.Ideekonkursi võitjad kuulutas Musumäe kõrval asuvas parklas toimunud peatänava ideed tutvustaval ja alternatiivseid keskkonnasäästlikke liikumisviise propageerival üritusel välja žürii esimees, abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas, võistlustöid kommenteeris žürii liige, Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järg. Sõna said ka kahe parema võistlustöö autorid.
AS YIT Ehitus alustab lepingu sõlmimise järgselt Tartu ülikooli raamatukogu rekonstrueerimistöödega, mille käigus uuendatakse nii raamatukogu siseruume kui ka välisosa. Raamatukogu on suletud 23. juunist ligikaudu 4. oktoobrini 2016. Seni pakub raamatukogu kasutajatele oma digikogusid, alates augustist ka avakogudest tellimist, veebipõhist konsulteerimist jm veebipõhiseid teenuseid. Raamatuid saab tagastada ka remondi ajal.
