Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Acceleration of GDP growth was expected

SwedbankAccording to the flash estimate of Statistics Estonia, GDP growth in Estonia accelerated to 1.7% yoy in 1Q 2016, while compared to the previous quarter (seasonally and working day adjusted) remained flat.

On the supply side, continued robust growth of domestic trade contributed the most to the GDP growth. Growth of retail trade is kept up by the improved purchase power of consumers, i.e. robust growth of real wages, low fuel prices and low interest rates.

One substantial technical issue contributed strongly to the GDP growth – namely, due to the raised excise taxes on alcohol and fuels as of 1st February, receipts of excise taxes on these goods increased abruptly (205% yoy) in February and this had a strongly positive impact on GDP.

Decrease of value added in energy sector inhibited the economic growth the most. Production of electricity has fallen due to the import and use of cheaper electricity from Finland. According to the preliminary calculations decrease of value added in transport sector and construction has eased, but situation in manufacturing sector hasn’t made remarkable positive turnaround from contraction.

Falling export volume is still holding on the recovery of manufacturing production. At the same time, new orders (including, export orders) of manufacturing sector enterprises has increased already second quarter in a row. In the 1Q, confidence among industrial sector enterprises was on the average level of last five years, but it has slightly improved. Confidence among construction enterprises has improved relatively fast since last autumn. This information refers to the brighter outlook for both sectors.

Export of goods decreased by 2% in real terms, contributed dominantly by the decrease in export of electronic and shale oil products. According to our estimates, import demand from Estonia’s major trade partners will improve this year and this should offer more opportunities for exporting enterprises (70% of manufacturing turnover is exported).

Contrary to export, import of goods increased even 4%, contributed primarily by increased import of capital goods and vehicles. Import growth of capital goods has accelerated since last autumn and this refers to the improving investments. Although capacity utilisation is still below the pre-crisis period’s high level, it is gradually increasing. Therefore, expected improvement of foreign demand should bring about more investments. According to the Swedbank industrial sector survey, 37% of enterprises expected to increase investments in 2016.

We expect that Estonian economy grows 2% this year contributed primarily by the improving investments and exports, while growth of private consumption will slow down a bit.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakoolis toimub 19/05/2016 koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt”

Mati KadakKinnisvarakoolis toimub 19/05/2016 kinnisvarakoolitus Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt. Koolituse viib läbi kohtutäitur Mati Kadak.

Kinnisvarakoolituse „Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt“ eesmärk on anda põhjalik ülevaade kohtutäituri tegevusest kinnisvara realiseerimisel täitemenetluse protsessis, kinnisvara enampakkumisest ja kanalitest, mille kaudu kohutäiturid kinnisvara müüvad. Samuti annab koolitus soovitusi ja nõuandeid täitemenetluse enapakkumisetel osalemiseks.

Koolitus annab teadmised kohtutäituri tööst ja täitemenetlusest, info kanalitest mille kaudu saab osta enampakkumisel olevat vara, konkreetseid nõuandeid, kuidas saavad maaklerid müüa enampakkumisel olevat vara ning arusaama probleemidest, mis võivad täitemenetluses oleva varaga kaasa tulla.

Koolitus  “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub neljapäeval 19/05/2016 kell 10:00-15:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Tartu sissesõidule planeeritakse moodsat Lõuna-Eesti äriparki

Tartu vappKinnisvaraarenduse ja haldamisega tegelev Cesana Grupp AS rajab Tartu sissesõidul asuvale Fr. R. Kreutzwaldi 66 krundile Lõuna-Eesti suurimat äriparki – Roheline Park – kuhu lähiaastatel koonduvad põllumajanduse ja metsandusega tegelevad ettevõtted.

Cesana Grupi juhatuse liige Tauri Sokk selgitas, et loodava äripargi eesmärk on koondada Tartu linnapiirile põllumajanduse- ja metsanduse äri- ja kompetentsikeskus, mis aitaks kaasa valdkonna arengule ja konkurentsivõime kasvule. „Kui senini on valdkonda esindavad asutused asunud üle linna ja Lõuna-Eesti laiali, siis Rohelise Pargiga soovime kokku koondada kõik siinsed põllumajanduse ja metsanduse ettevõtted ning institutsioonid. Meie eesmärgiks on saada Eesti põllumajanduse ning metsanduse keskpunktiks, kuhu koondub Eesti know-how nii väike- kui suurtootjale,“ selgitas Sokk.

Ta lisas, et kuna Rohelise Pargi vahetus läheduses asub juba Eesti Maaülikool, mis pakub kõrgel tasemel erialast haridust ning kõrvalkrundil toimub iga-aastane Baltikumi üks suurim Maamess, siis on loodav äripark Lõuna-Eesti piirkonnas parimas võimalikus kohas, kus lisaväärtust luua.

Detailplaneeringu kohaselt kerkib 65 268 ruutmeetri suurusele krundile äripark, kuhu rajatakse büroo, kaubandus- ja teenindushooned. Kompleksi tõmbenumbriks on äripargi keskmes asuv 16-korruseline tornhoone, millest avaneb vaade Tartu linnale ning ümbritsevale rohelusele.

Loodava äripargi arhitektuurse lahenduse väljatöötamiseks korraldati arhitektuurikonkurss, kuhu laekus kuus tööd. Sobivaim lahendus ehk arhitektuurikonkursi võidutöö, mille järgi luuakse Tartu põhjapoolse sissesõidu esinduslik kaasaegne arhitektuurne lahendus, kuulutatakse välja 23. mail. Ehitustegevusega planeeritakse alustada käesoleval suvel.

„Äripargi rentnikeks ootame eelkõige põllumajandus- ja metsandussektori ettevõtteid, kes pakuvad sektoripõhiseid tooteid ja teenuseid, kuid samas ka sektorite institutsioone nagu keskkonnainspektsioon ning miks mitte ka Põllumajandusministeerium,“ kirjeldas Sokk ning lisas, et väga suurt koostöö potentsiaali nähakse ka Maaülikooliga. „Siiski ei ole kavandatav Roheline Park ainult äripäevadel ettevõtete kasutuses olev kompleks, vaid planeerime sinna rajada ka Baltimaade suurima aianduskeskuse, mida saab külastada terve perega,“ lausus Sokk. Ta lisas, et arendaja jaoks oluline olla ka nii-öelda Tartu värav Tallinna poolt tulijale, kes linna sisenedes tajub, et on saabunud linna, kus roheluses antakse suur panus Eesti jaoks olulistele majandusharudele, tehes seda innovatiivses ning keskkonnasäästlikus keskkonnas.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Pääsusilma elamurajoon Tabasalus laieneb

Arco VaraTabasalu kaunil merevaadetega pankrannikul asub Pääsusilma elurajoon, kus valmisid 2015. aasta suvel I etappi raames 9 majaosa. Nüüd on müüki tulnud II etapp 4 paarismajaga, mis valmivad 2016. aasta hilissügisel. Elurajooni on planeeritud kokku 22 paarismaja.

Paarismajad on hästi läbi mõeldud kompaktse ruumilahendusega, mis tagab madalad ülalpidamiskulud. Näitena võib tuua juba valminud elamute igakuise kulu, mis suvel on ligikaudu 50 eurot ja talvel 130 eurot. Eluruum koosneb kolmest magamistoast, avarast köök-elutoast, saunaga pesuruumist, tualettruumist ja esikust. Elutoast pääseb mugavalt suurele terassile. Lisaks on igal kaksikelamul panipaik ja autovarjualune. Elamu suletud netopind on 84 m2 ja kogupind koos terrassi, varjualuse, kuuri ning panipaigaga 160,7 m2. Paarismajad on projekteerinud arhitekt Üllar Karro. Kõikide majaosade hind sisaldab 5000 € väärtuses Arensi kööki.

Elurajoon paikneb Tallinna linnapiirist vaid 8 km ning Tabasalu keskusest 1 km kaugusel.

Piirkonda iseloomustab kaunis loodus, pealinna lähedus, väljaarenenud infrastruktuur ning üha arenev ja lastesõbralik elukeskkond, mis on teinud Tabasalust soositud elupaiga.

Tabasalus asuvad keskkool, spordiklubi, ujula, toidukauplused, restoranid, apteek, perearstikeskus, muusikakool ja raamatukogu. Ühendus Tallinnaga on suurepärane – sõidavad liinibussid ja marsruuttaksod.

Lisaks on head võimalused veeta aega kaunis looduses: Tabasalus on mitme kilomeetri ulatuses valgustatud ratta- ja rulluisutee. Looduspargis on metsaalused jalutus-, jooksu- ja suusarajad. Kaunis liivarand asub vaid mõne kilomeetri kaugusel Tabasalu keskusest.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Mainor maksab ligi 800 000 eurot dividende

Mainor ÜlemisteASi Mainor aktsionäride üldkoosolek kinnitas 2015. majandusaasta aruande, mille järgi oli grupi käive mullu 18 miljonit eurot ja puhaskasum 4,6 miljonit eurot. Dividende makstakse grupis 2015. aasta tulemuste eest kokku pea 790 000 eurot.

“Mainoris on saanud tavaks maksta varasema aastaga võrreldes vähemalt 10% suurem summa dividendidena välja ja nii juba 18 aastat järjest,” selgitas ASi Mainor nõukogu esimees Ülo Pärnits, kelle sõnul moodustavad 2015. aasta eest makstavad dividendid ligi veerandi kasumist.

Mainor AS juhatuse liikme Ants Pilvingu sõnul on see Eesti ettevõtete hulgas suhteliselt unikaalne, et dividende makstakse jätkusuutlikult nii pika aja jooksul. Tema kinnitusel suurenes mullu ka kontserni investeeringumaht – 2015. aastal investeeriti grupis kokku 9,4 miljonit eurot, mida on 16% enam kui aasta varem.

AS Mainor tegeleb peamiselt Ülemiste City kui targa linna arendamise ja gruppi kuuluvate ettevõtete tegevuse strateegilise juhtimisega.

Tütar- ja sidusettevõtted tegutsevad hariduse, puidu, metalli ja energeetika alal ning annavad tänaseks tööd kokku ligikaudu 250 inimesele.

Mainor on olnud kasumis 25 aastat ehk kogu äriettevõttena tegutsemise aja.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Avati BIM-tehnoloogia alase teabe rubriik

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS (RKAS) avas oma koduleheküljel BIM-tehnoloogia rubriigi, mille kaudu on nüüdsest võimalik leida ühest kohast erinevad mudelprojekteerimise nõuded, juhendid ja käsiraamatud. Samuti on leheküljele koondatud kasulikud viited erinevatele infoallikatele ning ajapikku lisanduvad edulood konkreetsetest projektidest, kus BIM-tehnoloogia kasutamine on andnud märkimisväärseid tulemusi.

Samuti leiab leheküljelt RKASi mudelprojekteerimise juhendi uue versiooni. Aja jooksul on tekkinud RKASi juhendi kõrvale teisi juhendeid ning projekteerimise maastikul on omaks võetud uued töövõtted. Lisaks on modelleerimise tarkvarad ja tehnoloogia arenenud, projekteerijate kogemused ja oskused on tõusnud ning ka tellija, ehitaja ja haldaja nõudmised BIM mudelile on muutunud selgemaks. Kõik eelnev on olnud tõukeks BIM nõuete ajakohastamiseks. Uued modelleerimise nõuded baseeruvad BIM kasutuseesmärkidel ning nende täitmiseks vajalikel nõudmistel mudelitele.

Vaata lisaks www.rkas.ee/bim

BIM on ehitusinformatsiooni mudel (Building Information Model) – ehitise füüsiliste ja funktsionaalsete omaduste digitaalne esitus, mis on koostalitusvõimeline ning rajatud avatud standarditel või ehitusinformatsiooni modelleerimine (Building Information Modelling) – tegevus, mille tagajärjel sünnib BIM mudel või hoopis ehitusinformatsiooni juhtimine (Building Information Management) – mudeli kasutamine äri- ja ehitusprotsesside juhtimiseks, organiseerimiseks ja kontrollimiseks ehitise eluea kõikides etappides.

Võimaldamaks ehitussektori digitaliseerimist, efektiivsuse kasvu, funktsionaalsemaid ja madalama elukaare kuludega hooneid ning maksumaksja raha targemat kasutamist on ehitusprojektide hankimine kasutades BIM tehnoloogiat kujunenud RKASis tavaks.

RKAS kuulub Euroopa Liidu liikmesriikide avaliku sektori tellijate esindajaid koondavasse EU BIM töörühma, mille eesmärk on ühtlustada riikide lähenemist BIMi juurutamisel ning tekitada ühine Euroopa Liidu ülene baas, millest juhinduda.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Suur kinnisvaraturu ülevaade “Korterituru suundumused kevad 2016”

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜValminud on suur elamispindade sektori ülevaade “Korterituru suundumused kevad 2016”. Ülevaade võtab kokku tänase elamispindade turu seisu ja selle perspektiivid lähitulevikus.

Ülevaade annab selge pildi, millised on turu olulisemad riskitegurid, millel tasub silm peal hoida. Ajaliselt teeb ülevaade prognoose poole-pooleteise aasta perspektiivis.

Suur osa turuülevaatest on pühendatud uusarendustele. Uusarenduste turg on aktiivne ja selle turusegmendi suundumused on paljus mõjutamas kogu eelamispindade ja korteriturgu.

Käin turuülevaadet ettevõtetes esitlemas, ülevaate esitlus võtab aega ca 1,5 tundi. Kui Teil on huvi turuülevaate tellimise vastu, kontakteeruge: Tõnu Toompark, +372 525 9703 / tonu@adaur.ee.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / www.adaur.ee
Kinnisvarakool OÜ / www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Euroopa majandus on taastumas

KinnisvaraekspertMajanduskasv Euroopa Liidus oli 2015. aastal 1,8% ja 2% suurusjärgus majanduskasvu oodatakse ka 2016. aastal. Seda prognoosi toetavad madal naftahind, euro madal kurss, stimuleerivad fiskaalmeetmed ja riikide suhteliselt parem finantsolukord. Kuigi tööstussektoril head väljavaated puuduvad, oodatakse soodsast keskkonnast tingitud eratarbimise hoogustumise kasvu.

Hoolimata tööstussektori kasvutempo aeglusest oodatakse ka rendituru hoogustumist. Mullu lisandus Euroopas üle 18 miljoni m2 uusi tööstus- ja logistikapindu ja seda oli 7% enam kui 2014. aastal. Eriti kiiret kasvu näitas Saksamaa, kus lisandus 6 miljonit m2, mis oli 17% enam kui 2014. aastal. Kesk- ja Ida-Euroopa kasv oli samuti märkimisväärne, seal lisandus 4,7 miljonit m2.

Siiski on paljudele riikidele omased nõudluse ja pakkumise erinevused. Märkimisväärne hulk jaemüügi- ja tööstusettevõtteid on tarneahelaid ümber korraldamas otsustades nende spetsiifilisi vajadusi rahuldavate uusehitiste kasuks ja seda eriti turgudel, kus napib kaasaegseid pindasid. See on toetanud renditasemete jätkuvat kasvu regioonis tervikuna, kusjuures kuni aastani 2020 prognoositakse keskmiselt 1,5%-list aastast tõusu. Vähematraktiivsetel aladel, mis kriisi läbi enim kannatasid, nähakse suhteliselt kiiremat kasvu.

Investeerimisturg on näidanud oma tugevust. 2015. aastal investeeriti 21 miljardit €, mis oli väga lähedal 2014. aasta rekordtasemele. Aktiivseim turg oli Ühendkuningriik, mille mahuks oli 7,9 miljardit €. Kasvanud on Põhja-Ameerika ja Aasia investorite aktiivsus, kusjuures nende investeeringud olid rekordilise mahuga 6,2 miljardit €. Aasia investorid olid eriti aktiivsed tegema suuri tehinguid: 7 tehingut 10-st suurimast tehti just nende poolt.

Balti riikide turgu iseloomustab hetkel kaasaegsate pindade nappus, mis mingis osas viitab ka piiratud nõudlusele, kuid annab siiski head võimalused nii spekulatiivseteks investeeringuteks kui ka sale and lease back-tüüpi tehingute tegemiseks. Arendustegevus on kõikjal siiski hoogustunud ja veelgi hoogustumas. Logistika sektor on investorite silmis atraktiivne, kuigi häid varasid on napilt.

Aivar Tomson, hindamisosakonna juht

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Riigi üürimajade Ida-Virumaale ja Kagu-Eestisse ehitamisest: see on kõige lollim idee

Pindi KinnisvaraRiigi üürimajade Ida-Virumaale ja Kagu-Eestisse ehitamisest. See on kõige lollim idee, mida viimastel aastatel olen valitsejate suust kuulnud.

1) Ministri väide, justkui olemasolev elamufond (nt Narvas) ei kõlba renoveerimiseks, sest on liiga amortiseerunud, on täiesti asjatundmatu. Amortiseerunud kivi- või paneelmaja uhiuuega võrdväärseks vuntsimine maksab max 500 €/m². Olen selliste kalkulatsioonide koostamises ise osalenud.

Uue maja ehitamine seevastu maksab koos trasside, haljastuse jms-ga 1000 €/m² netopinna kohta. Ühtegi sellekohast auditit pole tehtud, ühtegi analüüsi pole tehtud. Kui riik ostaks olemasoleva amortiseerunud elamufondi kokku ka keskmise hinnaga 200 €/m², on rahaline võit muljetavaldav.

Kokku on plaanis rajada 6000 korterit. Kui korteri keskmine ruutmetraaž on 50 m², siis on investeeringukulu 300 000 000 (sic!) eurot. Olemasoleva elamufondi kokku ostmise ja taastamisega oleks kogukulu 210 000 000 eurot. Võit 90 000 000 eurot. Kas te kujutate ette ka, et mida selle rahaga teha saaks?

2) Ametnike väide, justkui ilma uute korteriteta elanikud neisse linnadesse ei tule, on lauslollus. Inimesed põgenevad väikelinnadest, sest seal pole tööd. Kohtla-Järvel on elanikkond kahanenud drastilise kiirusega, 2000. aastal oli elanikke veel 47 000, nüüd 36 000.

Nii on juhtunud ka mujal sedasorti linnades Ida-Virumaal ja ka Kagu-Eestis. Vaba elamufondi on seal nagu muda, sellest tulenevalt oleks kokkuostuhinnad ülisoodsad (Valgas nt 100 €/m², Kohtla-Järvel sama, mujal mõnevõrra rohkem). Kuid tegelik probleem on see, et ühistranspordiühendusi kärbitakse, gümnaasiumeid pannakse kinni ja „Koli maale (või väikelinna)“ on lihtsalt populistlik mulin, mitte sisuline tegevus. Inimesed ei koli Ida-Virumaale ega Kagu-Eestisse, sest seal on elu perses ja suurim kultuuriline väärtus on tarkade kogu staatiline assamblee Konsumi taga taarapunkti kõrval.

Tuleks soodustada ettevõtlust, et inimestel oleks tööd. Siis tuleb ka rahvas kohale. Korterite ette ehitamine, kuniks turg on pakkumisi täis (Ida-Virumaal on müügis üle 2000 korteri!!!), on asjaga valest otsast tegelemine.

3) Kui riik tuleb turule sellise mahuga sisse, siis niigi vaestes piirkondades muutuvad inimesed veel vaesemaks. 6000 uue korteri lisandumine võtab Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti niigi odavate korterite omanikelt viimasegi võimaluse vara väärika tasu eest üürile anda või mingigi raha eest maha müüa.

See ei ole haldusreform. See on meelevaldne haldusvägistamine ja turu perse keeramine. Riigi funktsioon peaks olema võimaluste loomine ja läbi maksutulu enda ülal hoidmine, mitte vabaturu solkimine.

4) Vana elamufondi kokku ostmine ja üles vuntsimine võtab seevastu pooltühjaks jooksnud majades elavate inimeste koormust kohe väiksemaks, sest hetkel peavad paljudes vaestes piirkondades käputäis elanikke üleval tervet maja.

Madalapalgalised inimesed väärivad seda, et nende kodude kõrvale ei tuleks uued majad, vaid et nende kodumajadesse tuleks uued elanikud, kes hooliks ja mõtleks kaasa ning kataks proportsionaalse osa maja üldhalduskuludest. See kõlaks juba plaanina!

5) Meie valitsus talitab nagu hullumeelne kommunistlik Hiina Rahvavabariik. Enne ehitame linna, siis kutsume inimesed. Lollus ruudus!

6) Uute ehitatud korterite väärtus langeks sõltuvalt piirkonnast kuni kaks korda sel hetkel, kui korterid valmis saavad.

Ehk rajatavate varade järelturuväärtus ei ületa üheski Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti linnas naljalt 500-600 €/m² künnist, Narva ehk välja arvatud. Seega pannakse põlema kuni 150 000 000 eurot maksumaksja raha. Uskumatu laristamine!!!

7) Ja last but not least. Kas teadsite, et selle projekti taga ei ole omaalgatuslikult ükski erakond, vaid suur ja tuntud ehitusettevõte, kes varemgi munitsipaalkortereid ehitanud? Nende tentsikuks on keskmisest suurem kinnisvarabüroo, kes on seda üürikorterite teemalist lobistamist teinud juba paar aastat. Kas see on korruptsioon või mitte, ei oska mina öelda.

Kulutatud ressursside järgi on sitahaisu aga kaugele tunda. Kuidas ma seda tean? Sest ma olin 10 aastat Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuses, sellest 8 liidu juhatuse esimees ja ka mulle on korduvalt tehtud ettepanekuid selle projektiga kaasa minna ning sedakaudu olla „privileegidega ettevõtjate nimekirjas“.

Peep Sooman, Pindi Kinnisvara

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC” avab kinnisvaratehingu saladused

Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.Käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC” annab detailse ja tervikliku ülevaate kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest nii spetsialistile, kui võhikule.

Käsiraamat on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele ja teistele, kes puutuvad igapäevases töös kokku kinnisvaratehingutega. Käsiraamat on mõeldud eelkõige huvilisele, kel puudub eelnev juriidiline haridus.

“Kinnisvarabüroos töötades puutun iga päev kokku selle valdkonna põhiliste mureprobleemidega,” kommenteeris käsiraamatu autor Evi Hindpere. “Just tihedalt korduvatele küsimustele lahendusi otsides saigi käsiraamat koostatud.”

Käsiraamatu autor Evi Hindpere on jurist ja koolitaja ning Kinnisvarakooli juriidiliste koolituste üks põhijõududest. Evi Hindpere on ka käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas” kaasautor, samuti käsiraamatute “Kinnisvaramaakleri ABC”, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor.

Lisainfo

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

KV.EE: Rae valla maade eest küsitakse 22% enam

Kinnisvaraportaal KV.EEPortaali KV.EE andmetel pakuti aprilli kuus Harjumaal müügiks 2368 maatükki. See on 1% enam kui aasta tagasi. Harjumaa maade müügipakkumiste keskmine hind oli aastatagusel tasemel ehk 46 €/m².

Aprillikuisest Harjumaa 2368 maatüki müügipakkumisest 378 asuvad Tallinnas. Tallinna maade müügipakkumiste arv vähenes aastataguse ajaga võrreldes 13%. See viis pakkumishinnad 21-protsendilisse tõusu. Tallinna maamüüjad küsisid aprillis keskmiselt hinda 158 €/m².

Suuruselt suurima maatükkide müügipakkumiste arvuga piirkond on Harku vald, kus portaali KV.EE andmetel pakuti aprillis müügiks keskmiselt 393 maatükki keskmise hinnaga 23 €/m². Eelmise aastaga kõrvutades vähenesid need näitajad vastavalt 1 ja 4 protsenti.

Harku valla ja Tallinna linna järel on suuruselt kolmas maade turu piirkond Rae vald. Rae vallas pakuti aprillis müügiks 253 maatükki ehk aastatagusest 6% vähem. Rae maatükkide ruutmeetrihind kerkisid 36 eurole ehk aastatagusega võrreldes 22%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk Majade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
  04/2015 04/2016 Muutus, % 04/2015 04/2016 Muutus, %
Anija vald 15 NA 2 NA
Harku vald 396 393 -1% 24 23 -4%
Jõelähtme vald 134 147 10% 16 19 14%
Keila 16 15 -6% 44 37 -16%
Keila vald 134 164 22% 17 17 -4%
Kernu vald 34 31 -9% 5 7 40%
Kiili vald 48 55 15% 16 16 0%
Kose vald 75 45 -40% 11 14 26%
Kuusalu vald 75 109 45% 9 8 -17%
Loksa NA 5 NA
Maardu 68 50 -26% 32 38 19%
Nissi NA 16 NA
Padise vald 46 38 -17% 2 3 48%
Paldiski 50 35 -30% 16 17 6%
Raasiku vald 33 35 6% 7 9 37%
Rae vald 270 253 -6% 29 36 22%
Saku vald 170 170 0% 20 19 -4%
Saue 8 15 88% 46 37 -20%
Saue vald 162 193 19% 52 20 -61%
Tallinn 433 378 -13% 131 158 21%
Vasalemma vald NA 2 NA
Viimsi vald 178 242 36% 56 50 -10%
 
Eesti 4 186 3 858 -8% 34 35 1%
Harjumaa 2 354 2 368 1% 46 46 0%
Narva 10 10 0% 41 53 29%
Pärnu 27 23 -15% 85 69 -19%
Tallinn 433 378 -13% 131 158 21%
Tartu 197 75 -62% 44 149 239%

Maade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

 

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Märtsis peatus majutusettevõtetes mullusest enam turiste

StatistikaametMajutusettevõtetes peatus 2016. aasta märtsis 212 400 sise- ja välisturisti, mida oli 13% enam kui 2015. aasta märtsis, teatab Statistikaamet. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Majutusettevõtetes peatus 120 900 välisturisti, mida oli 14% rohkem kui eelmise aasta märtsis. Naaberriikidest Soomest, Venemaalt ja Lätist saabus märtsis 86 400 ehk 71% välisturistidest. Läti, Soome ja Venemaa turiste peatus majutusettevõtetes vastavalt 48%,19% ja 4% rohkem kui aasta varem. Samuti saabus rohkem turiste mitmetest Euroopa ning Aasia riikidest. 75% välisturistidest eelistas jääda ööbima Tallinnasse. Pärnu ja Tartu linna majutusettevõtetes peatus vastavalt 8% ja 4% välisturistidest. 4% välisturistidest peatus ka Ida-Viru maakonna majutusettevõtetes.

Siseturiste peatus majutusettevõtetes 91 500, mida oli 11% rohkem kui eelmise aasta märtsis. Siseturistide ööbimiste arv suurenes samuti 11%, mis tähendab, et siseturistide ööbimiste kestus majutusettevõtetes jäi mullusele tasemele. 57% siseturistidest olid puhkusereisil ja 25% tööreisil. Harju maakonnas peatus 29%, Pärnu maakonnas 19%, Ida-Viru maakonnas 12% ja Tartu maakonnas 9% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest. Harju, Pärnu ja Ida-Viru maakonna majutusettevõtetes peatus rohkem siseturiste kui eelmise aasta märtsis. Tartu maakonna majutusettevõtetes peatunud siseturistide arv vähenes 2%, samas välisturistide arv suurenes seal 14%.

Märtsis pakkus külastajatele teenust 895 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 18 000 tuba ja 40 000 voodikohta. Täidetud oli 39% tubadest ja 31% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 33 eurot ehk sama palju kui märtsis aasta varem. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 36 eurot, Tartu maakonnas 31 eurot ja Pärnu maakonnas 27 eurot.

Majutamine piirkonniti, märts 2016
Majutamine Kokku Põhja-Eesti Kirde-Eesti Kesk-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted 895 186 58 102 247 302
Toad 17 970 7 890 1 194 1 298 3 872 3 716
Voodikohad 40 262 16 824 2 567 3 130 8 735 9 006
Tubade täitumus, % 39 49 41 23 36 25
Voodikohtade täitumus, % 31 41 36 17 30 19
Majutatud 212 442 120 039 15 601 9 113 38 795 28 894
Ööbimised 392 503 215 449 28 267 16 319 80 809 51 659
Eesti elanikud 153 941 42 526 18 535 12 836 44 657 35 387
väliskülastajad 238 562 172 923 9 732 3 483 36 152 16 272
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot 33 36 29 31 27 28

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.04.2016. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 22 tööpäevaga.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud mai 2016

UPC / Ühinenud KinnisvarakonsultandidKohe alustuseks võib Tallinna korteriomandite müügitehingute osas aprilli kokkuvõtta kui igavalt tavapärase kuu.

Tehinguaktiivsus oli suhteliselt kõrge – tehti 753 korteriomandi müügitehingut. See arv on küll 64 võrra ehk 7,8% väiksem kui märtsis (817 tehingut)ja jääb samuti alla eelmise aasta aprillile (799 tehingut), kuid on samas suurusjärgus kui eelneva 12 kuu keskmine (740 tehingut). Tehingute koguhulgast ca 135 ehk 18% tehti uute korteritega.

Korteriomandite keskmine m2 müügihind oli aprillis 1590 EUR/m2, mis on 1,3% kõrgem kui märtsis (1569 EUR/m2). Aastases võrdluses oli hinnatõusuks 2%.

Nagu ka varem oleme tõdenud, siis kinnisvaraturul (vähemalt Tallinna korterite osas) valitseb stabiilsus ja selle olukorra järsku muutust lähiajal tõenäoliselt ei toimu.

Tallinna korteriturgu iseloomustavaid graafikuid saab vaadata siit: Turugraafikud mai 2016

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Merko: Skanstes Parks korteriarendusprojekti teise etapi ehituse käivitamine

MerkoAS Merko Ehitus kontserni kuuluv SIA Merks on käivitanud Riias Skanstese piirkonnas Skanstes Parks korteriarendusprojekti teise etapi ehituse, mis hõlmab kahte kortermaja aadressidel J. Dikmana 4 ja Vesetas 15. Esimese etapi Grostonas 12 kortermaja 52 korteriga ehitus valmib 2016. aasta lõpus ning teise etapi kortermajad 85 korteriga valmivad 2017. aasta suvel.

Skanstes Parks (www.skanstesparks.lv) korteriarendusprojektis on kokku 137 korterit suurusega vahemikus 50-145 ruutmeetrit. Korteritel on avar rõdu, esimese korruse korteritel terrass ning ülemise korruse omadel katuseterrass. Energiasäästliku maja igas korteris on soojustagastusega ventilatsioon, mis varustab korterit värske õhuga ning tagab kõikides tubades ühtlase õhujaotuse. Panipaigad asuvad hoone esimesel ning maa-alusel korrusel koos parkimiskohtadega. Turvalisuse tagavad eraldi sissepääsud, videokaameraga fonolukk ning turvakaamerad hoone katusel. Korterite ruutmeetri hind algab 2 200 eurost.

Skanstes Parks asub Skansteses, mis on Riia üks perspektiivikamaid uusi piirkondi. Projekti läheduses paiknevad koolid, kauplused ja park. SIA Merks on Skanstese piirkonda rajanud varem Skanstes Virsotnes ja Skanstes houses elamukompleksid, multifunktsionaalse halli Arēna Rīga ning kaks büroohoonet.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Jagamismajandus murrab ärikinnisvaraturule

Uus MaaMeie töösuhted ja igapäevased toimetused on muutunud aina virtuaalsemaks ning elu läinud kiireks ja mobiilseks. Pole siis ime, et äpid ja jagamine on saamas just kui standardiks. Ja kuigi me näeme ka selle vastu võitlemist, pole sel tegelikult mõtet, sest see tuleb varem või hiljem niikuinii.

Jagamismajandus on üks tulevikku suunatud ideoloogia, mis aitab vähendada ärikulusid ja võimaldab innovaatilist, mobiilsemat äristiili, sest traadita internetiühendus annab paljudele võimaluse tööd teha just seal, kus hetkel mugavam ja mõistlikum tundub.

Nii ongi töökohad muutumas globaalsemaks. Üks tugev spetsialist võib virtuaalseid võimalusi kasutades oma teenuseid pakkuda mitme erineva firma heaks kogu maalimas, samas olles maksuresident oma ettevõttega selles riigis, kus on kõige mugavam ja optimaalsem. Vajadusel saab üürida jagamismajandusel baseeruvat bürood meeskonnaga kokkusaamiseks, läbirääkimisteks või mõne projekti elluviimiseks, kus pidev kontakt ja suhtlus kolleegidega hädavajalik.

Tänasel ajahetkel pole põhjust arvata, et tavapärased bürood täielikult kaoksid, sest on mitmeid ärisegmente, kus ühine büroo tagab meeskonnale ühtsustunde ja füüsiline koosviibimine on äri tulemuslikkuse alus. Samas, aina rohkem on esile kerkimas nö uue põlvkonna ärivaldkondi, kus jagamismajandusel põhinev bürookasutus on parim ning mõistlikum lahendus. Sellised ettevõtteid seob ühise tööruumi asemel eelkõige visioon millegi uue rajamisest ning pühendumine tööprotsessi on isegi sügavam ja põhjalikum, sest meeskonda seob kirg muuta maailma, saavutada edu läbi innovatsiooni. Sellised ärimudelid lõhuvadki vanu standardeid ja arendavad välja uusi.

Rääkides nüüd kitsamalt Eestis, siis julgen arvata, et vähemalt lähema kümne aasta perspektiivis on jagamismajandusel baseeruv büroomudel siin veel nišiteema, sest ühise bürooruumi pidamine on meeskondades sissejuurdunud standard.

Küll aga tuleb teadvustada, et ettevõtmiste eluaeg lüheneb ning kaupade liikumiskiirus suureneb. Meeskonnad on aina globaalsemad ning innovatsioon ja tehnoloogiauuendused ei lase meil muutuda enam nii paikseks, tekitada tugevat organisatsioonikultuuri, mis põhineks ühisel stabiilsel kontoril ja pikalt paika pandud kontseptil.

See kõik annab aluse ka jagamismajandusel baseeruvate büroo- ja äripindade aina laiaulatuslikumale kasutuselevõtule ka meil. Ja küsimus ei ole enam „kas“, vaid „millal“.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark