Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
 

Eesti Pank vähendas Maardu mõisa hinda 1,49 miljoni euroni

Eesti PankEesti Panga juhatus vähendas aasta eest müüki pandud Maardu mõisakompleksi hinda 2 miljonilt eurolt 1,49 miljoni euroni.

“Maardu mõisa ostmise vastu tunti huvi, aga tundus, et 2 miljoni tase polnud õige tehinguni jõudmiseks. Oleme jätkuvalt huvitatud Maardu mõisa müügist, sest keskpank kasutab seda kompleksi harva ja seetõttu ei sobi mõis kokku tõhusa organisatsiooni põhimõttega,” ütles Eesti Panga president Ardo Hansson.

Eesti Pank pani Maardu mõisa müüki 2015. aasta veebruaris. Varem takistas müüki see, et mõis asus reformimata riigimaal. Tegu oli vallasasjaga, mida polnudki võimalik müüa. Eesti Pank alustas kinnistamisprotsessi 2013. aastal sügisel ning lõpule jõudis see 2015. aasta jaanuaris. Keskpank rääkis Maardu mõisast ka rahandusministeeriumi ja Riigi Kinnisvara AS-ga, kuid selgus, et riik pole mõisa ostmisest huvitatud.

Eesti Pank ostis Maardu mõisakompleksi 1993. aastal ja renoveeris selle põhjalikult järgnevatel aastatel.

2013. aasta sügisel müüs Eesti Pank Kuressaares asuva kahe hoonega kinnistu 550 000 euro eest Arensburg OÜ-le, kes peab endise keskpanga kinnistu lähedal Arensburgi hotelli. Eraomanik suutis kompleksi panna edukalt tööle ja tänu sellele luua töökohti Saaremaale.

Pärast Maardu mõisa müüki jääb keskpanga omandisse ainult Estonia puiestee hoonetekompleks Tallinnas.

Maardu mõisa müügi nõustaja leidmiseks küsis Eesti Pank pakkumised neljalt kinnisvarabüroolt, kelle seast valis keskpank välja Colliers International Advisorsi.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Uute korterite turu seis Tallinnas: uusarenduste monitooring annab vastused

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜPean igakuist arvet selle üle, mis toimub uute korterite turul. Loen regulaarselt korter-haaval kokku, kui suur on pakkumine ja millise hinnaga kortereid pakutakse.

See annab usaldusväärse info, kui palju kortereid müügist kaob ehk kui suur on müük.

Monitooringuinfo on olemas nii Tallinna linnaosade kui üksikute projektide lõikes. Täiendavalt on võimalik heita pilt pakkumise struktuurile ehk sellele, millise toalisusega korterid pakutakse ja kui suur on korterite müük toalisuse lõikes.

Piirkondade kõrval võib vaadata pakkumiste hulka ja müügiedu arendajate lõikes. See võimaldab hinnata ühe või teise arendusettevõtte turunduskommunikatsiooni efektiivsust.

Numbriliste andmete kõrvale suudan pakkuda statistika adekvaatset tõlgendamist ehk tekstilisi järeldusi ja prognoose.

Saame kokku ja räägime, mis infot mul pakkuda on ja mida sul vaja on. Kontakteeru alloleval telefoninumbril ja lepime kokku.

Tõnu Toompark MA
Adaur Grupp OÜ / www.adaur.ee
Kinnisvarakool OÜ / www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Baltikumi suurimaid ärikinnisvarafonde esirinnas dividendide maksmisel

Ärikinnisvarainvesteeringutega tegeleva Northern Horizon Capitali Baltikumi kinnisvarafondi Baltic Opportunity Fund jaoks möödus eelmine majandusaasta edukalt, olles kasvatanud oma üüritulu kahekordseks. 2015. aasta üüritulu oli 6,07 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelneva aastaga 3,02 miljoni euro võrra.

Eelmise aasta puhaskasum oli 5,53 miljonit eurot. Samuti maksis fond eelmise aasta lõpus oma investoritele dividendideks 7% investeeritud omakapitalist. Viimase kolme aasta jooksul on fond teinud portfelli üüritegevusest väljamakseid kokku ca 19% ja seega täitnud oma peamise eesmärgi maksta dividende igal aastal.

„Investeerimisstrateegia soetamaks varasid Baltimaade pealinnade hinnatud asukohtadesse on end ära tasunud,“ sõnas Northern Horizon Capitali fondijuht Tarmo Karotam. „Samuti on unikaalne REIF fondistruktuur* osutunud väga tõhusaks ja paindlikuks meie eesmärkide saavutamisel tegemaks iga-aastaseid dividendi väljamakseid. Oleme fondi viimase 5 aasta jooksul ostnud vaid selliseid investeeringuid, mida peame pikaajaliselt atraktiivseteks meie tugevate rentnike jaoks. Portfelli vakantsuse määr eelmisel aastal oli 2%. Lisaks on fondi Leedu ja Eesti varade juures suur lisaväärtuse potentsiaal, mille loomisega me aktiivselt ka igapäevaselt tegeleme,“ lisas Karotam.

Fond on kokku teinud viis investeeringut Tallinnasse, Riiga ja Vilniusesse, mille nimekamad näited on Coca-Cola Plaza Tallinna südames ja Europa ostukeskus Vilniuse jõudsalt arenevas südalinna ärikvartalis. Fondi varadest on Leetu investeeritud 61.7%, Eestisse 32.4% ja Lätti 5.9%. Kontserni kinnisvaraportfell jaguneb kaubandus-, teenindus ning büroopindade vahel. 2010 asutatud fondi portfellis on praegu kokku rohkem kui 180 üürnikku ning portfelli brutomaht on ca 85 000 ruutmeetrit.

Fond on Eesti Finantsinspektsiooni loa alusel registreeritud lepinguline kinnisvarafond ning selle peamine eesmärk on maksta investoritele dividende portfelli üüritegevustest.

Northern Horizon Capital on kogenud kinnisvarainvesteeringute haldaja, kelle fookuses on ärikinnisvara investeerimisstrateegiad Põhja-Euroopas, eriti Läänemeremaades. Northern Horizon Capital juhib regioonis kaheksat kinnisvarafondi ja haldab muid kinnisvarainvesteeringuid kogusummas ca. 1 miljard eurot. Lisaks Baltic Opportunity Fundile haldab ettevõte Baltikumis kaasinvestorina Partners Groupi opportunistliku investeerimisstrateegiaga kinnisvaraportfelli.

*REIF fondistruktuur – Investeerimisfondide seaduse järgne lepinguline fondistruktuur, mis omab suurt paindlikkust rahaliste väljamaksete tegemisel jooksvast rahavoost ning on oma olemuses kulu- ja maksuefektiivne investeerimisstruktuur.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Selle aasta esimene Üürikoolitus toimub 11/04/2016

Tõnu Toompark / Evi Hindpere / Üürikoolitus11/04/2016 toimub Üürikoolitus, mis on suunatud kõigile üürnikele ja üürileandjatele. Kuid oodatud on ka kõik asjahuvilised ning kinnisvaramaaklerid.

Pool Üürikoolitusest keskendub üüriäri majanduslikule poolele. Anname praktilisi nõuandeid, kuidas üüriärist maksimumi võtta. Üürikoolituse majanduslikku poolt käsitleb kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Kinnisvarakoolituse teine osa keskendub üürivaldkonna juriidilistele teemadele. Räägime sellest, kuidas üürilepingut sõlmida ja lõpetada. Samuti toome välja olulised praktilised detailid, millele üürilepingu sõlmimisel sageli tähelepanu ei pöörata. Üürikoolituse juriidilise osa lektor on jurist ja koolitaja Evi Hindpere.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Statistika: kinnisvaralaenude jääk ja käive püsivad stabiilsed

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜEesti panga andmetel oli 2015. aasta lõpuks pankade kinnisvaralaenude jääk 3,3 miljardit eurot. Laenujääk kasvas aastaga 2,7%.

Aastaid paigal püsinud kinnisvaralaenude jääk näitab, et pangad ei ole tahtnud suurendada sellesse sektorisse antud laenude mahtu.

Kinnisvaralaenude käive oli 2015 IV kvartalis 230 miljonit eurot, mis on pisut enam kui viimase 12 kvartali ehk kolme aasta keskmine. Kinnisvaralaenude  käive oli aastatagusest ajast 7,0% kõrgemal.

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Aina vähem välismaalasi soetab Eestisse kinnisvara

Domus KinnisvaraEesti kinnisvaraturul moodustavad välismaalastest kinnisvaraostjate seas kõige suurema osa Soome ja Vene kodanikud, kes 2015. aastal moodustasid kogu välismaalastest kinnisvara ostjatest 65%. Lisaks eelnimetatud naaberriikidele on Eesti kinnisvaraturul aktiivsemalt esindatud ka Rootsi, Suurbritannia, Saksamaa ja USA kodanikud, kelle tehingute osakaal jääb vahemikku 3-6%.Välismaalastest-ostjad-ja-müüjad-e1458555062828 (1)

2015. aastal moodustasid kõikidest kinnisvara omandajatest välisriikide residendid 2,1%, mis on viimaste aastate madalaim tase. Pärast majanduslangust oli välismaalaste osakaal Eesti turul suurim 2010. aastal, moodustades kogutehingutest 4,5%. Nimetatud aastal, võrreldes sellele eelnenud aastaga, ligikaudu kahekordistus soomlastest kinnisvaraostjate hulk – kokku soetas endale kinnisvara 1016 Soome residenti. Populaarseimateks piirkondadeks olid soomlaste seas Harju-, Pärnu- ja Saare maakonnad. Tänaseks on Soome residentide osakaal langenud alla 1%. Näiteks 2010. aastal ostis Saaremaale kinnisvara 182 soomlast, kuid 2015. aastal oli soomlastest ostjaid ainult 19.

Venemaa kodanike osakaal oli Eestisse kinnisvara ostjate seas kõrgeim 2012. aastal, mil siia ostis kinnisvara 1116 Venemaa Föderatsiooni residenti. Eelistatuimateks piirkondadeks kujunesid Ida-Virumaa, kuhu soetati 624 Vene kodaniku poolt kinnisvara ning Harjumaa, kus tehingutes osales 184 naabermaa kodanikku. Peale 2012. aastat on järk-järgult Venemaa residentidest ostjate arv hakanud kahanema ning 2015. aastaks langenud 0,5%-ni (2012. aastal 1,9%). Idapiiri tagant tulevate kinnisvaraostjate arv on kahanenud tulenevalt Euroopa Liidu ja Venemaa vahelistest keerulistest suhetest. Vastastikku kehtestatud sanktsioonid kui ka rubla/euro kursi drastiline muutus on Venemaalt tulevate kinnisvara ostjate arvu viinud miinimumini. Näiteks kolme aastaga on Ida-Virumaale kinnisvara ostvate Vene kodanike arv langenud 624-lt 133-le.

Viimased neli aastat on välisriikide residentide osakaal müüjate seas püsinud üsna stabiilselt 3,4-3,6% juures. Nii nagu välismaalastest ostjate seas moodustavad ka müüjate hulgast enamuse soomlased ja venelased. Möödunud aastal müüs Eestis kinnisvara 711 Soome ja 430 Vene kodanikku. Soomlased tegid enim kinnisvara müügitehinguid Harjumaal (257), Pärnumaal (77), Tartumaal (74) ja Saaremaal (70). Venemaa kodanikud seevastu tegid enim müügitehinguid Ida-Virumaal (274) ja Harjumaal (168).

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Technopolis Ülemiste ASi juhina jätkab Gert Jostov

Technopolis ÜlemisteÜlemiste City linnakut arendava Technopolis Ülemiste ASi nõukogu pikendas senise juhatuse esimehe Gert Jostovi ning juhatuse liikme Martin Seppälä volitusi järgnevaks kolmeks aastaks.

„Oleme uhked Gerdi ja Martini üle, kelle juhtimisel on linnak alates ühisettevõtte loomisest 2010. aastal nii kiiresti arenenud ning uhked kogu Technopolis Ülemiste meeskonna üle. Täna on Ülemiste City vaieldamatult üks kõige kasumlikumaid meie 20 linnaku hulgas,“ rääkis Technopolis Ülemiste ASi nõukogu esimees Keith Silverang. „Ka Gert on nende aastate jooksul juhina palju kasvanud. Technopolis Ülemiste meeskond võitleb tema eestvedamisel edukalt meie ühiste väärtuste eest ning on õppinud Technopolise kontseptsiooni tõelist jõudu hindama.“

„Linnaku arendamisel on Technopolis Ülemiste meeskonnal jätkunud kõvasti ambitsiooni ja oskust just väga pikaajalisi eesmärke ellu viia,“ lisas Technopolis Ülemiste ASi nõukogu liige Ülo Pärnits. „Kui alguses oli meil olemas vaid kontseptsioon, mille teostusesse kõik võib-olla isegi ei uskunud, siis tänaseks on valmis ehitatud 100 000 m² kontoripinda ning arendustegevusse on kokku investeeritud enam kui 100 miljonit eurot. Kuid mis kõige olulisem – linnakus on endale koha leidnud 300 väärikat ettevõtet, kellest lõviosa tegutseb innovaatilises IT-valdkonnas. Neist neljandik on rajatud väliskapitalil. Seega võib julgelt öelda, et Ülemiste City on Eesti kõige taibukamate töötajate kogunemiskoht ja nad kõik annavad oma panuse meie majanduse arengusse.“

Ülo Pärnitsa sõnul on Gert Jostov tõestanud end väärtusliku juhina, kelle tegevust on tunnustatud ka väljaspool oma ettevõtet – näiteks pälvis Gert tänavu Eesti parima noore juhi preemia.

Gert Jostov on Ülemiste City arendust juhtinud kokku üle seitsme aasta, neist viis Technopolis Ülemiste ASi juhatuses. Technopolis Ülemiste AS on pälvinud mitmeid auhindu ka ehituse ja kinnisvara valdkonnas – 2014. aastal saadi mainekas tiitel Aasta Kinnisvarategu Lõõtsa 5 innovaatilise ärihoone eest. Ettevõte on järjepidevalt paistnud silma heade tulemustega Eesti Ettevõtete Konkurentsivõime edetabelis, kus 2015. aastal saavutati kinnisvaraettevõtete hulgas esimene koht.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) on endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegse linnaosa Ülemiste City suurarendaja. Linnakus tegutseb täna üle 300 ettevõtte ning seal on endale töökoha leidnud ca 7000 töötajat. Technopolis Ülemiste AS kuulub 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste ja 51 protsendilise osalusega Soome börsifirmale Technopolis Plc.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Mustamäele kerkib uus tervisekeskus

TallinnMustamäe polikliiniku (Ehitajate tee 27) asemele hakatakse peagi ehitama tänapäevast tervisekeskust, praegune hoone lammutatakse. Polikliinik on patsientidele avatud 31. juulini 2016.

Plaanide järgi valmib uus ja tänapäevane Mustamäe tervisekeskus 2017. aasta lõpus. Senikaua toimuvad eriarstide vastuvõtud Lääne-Tallinna Keskhaigla teistes üksustes:

  • Haabersti tervisekeskus (Ehitajate tee 137; avatud E-R 8-18)
  • Meremeeste Polikliinik (Paldiski mnt 68a, Merimetsa tervisekeskus, 3. korrus; avatud E-R 8-18)
  • Kopli Polikliinik (Sõle 63; avatud E-R 7.30-18)
  • Nõmme Tervisekeskus (Jaama 11; avatud E-R 7.30-19)
  • Pelgulinna Polikliinik (Sõle 16; avatud E-R 8-18)

Mustamäe polikliinik sulgeb lõplikult uksed 31. juulil 2016, kuid osa eriarste lõpetab vastuvõttude tegemise juba varem. Vastuvõtule registreerides palutakse tähele panna, millises polikliinikus või tervisekeskuses vastuvõtt toimub.

Mustamäe polikliinikus tegutsev apteek hakkab tegutsema Pelgulinna polikliiniku ruumides (Sõle 16).

Enamik Mustamäe polikliinikus tegutsevaid perearste hakkab vastuvõtte tegema Pelgulinna polikliiniku ruumides (Sõle 16). Erandiks on Mustamäe Polikliiniku perearstikeskuse arstid, kelle vastuvõtud hakkavad toimuma Põhja-Eesti Regionaalhaigla kõrval asuvas hoones, ning mõned arstid, kes hakkavad vastuvõtte tegema Nõmme tervisekeskuses (Jaama 11).

Oma perearsti uue asukoha kohta oskab kõige täpsemat infot anda perearst või pereõde.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks veebruaris langes

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga -2,3% ja võrreldes eelmise aasta veebruariga -2,2%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas veebruaris eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, kütteõlide tootmises, puidutöötlemises ja puittoodete ning toiduainete tootmises, samuti hindade tõus joogitootmises.

2015. aasta veebruariga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, kütteõlide ja toiduainete tootmises ning puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, samuti hinnatõus elektroonikaseadmete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, veebruar 2016

Tegevusala EMTAK 2008 järgi Veebruar 2016 – jaanuar 2016, % Veebruar 2016 – veebruar 2015, %
KOKKU -2,3 -2,2
Töötlev tööstus -0,6 -1,4
Mäetööstus -0,5 4,1
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine -19,7 -14,4
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,0 3,4

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2016. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga -1,6% ja võrreldes 2015. aasta veebruariga -3,8%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid veebruaris keskmisest enam elektrienergia, naftasaaduste ja keemiatoodete hinnad, samas tõusid metalltoodete, ehitusmaterjalide ja nahktoodete hinnad. Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2016. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga -1,6% ja võrreldes 2015. aasta veebruariga -3,8%.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2016. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga -1,2% ja võrreldes 2015. aasta veebruariga -4,2%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid veebruaris keskmisest enam elektrienergia, naftasaaduste ja keemiatoodete hinnad, samas tõusid nahktoodete, jalatsite ning paberi ja pabertoodete hinnad.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Palju on maja ehitamiseks raha vaja ja palju uus maja maksab ?

MajaehitajaKuidas käivitub tavaliselt oma maja ehitamise projekt? Millest saab kõik alguse ja kuidas teeb tavaliselt tellija oma esimesed sammud oma maja ehitamise suunas?

Alustatakse oma rahaliste võimaluste hindamisega

Majaehitamine algab tavaliselt sellest, et hinnatakse umbkaudselt oma laenuvõimet või oma vabu rahalisi vahendeid ja olemasolevat kinnisvara ning kui kokkulöödud number tundub piisavalt suur siis käivitatakse edasised tegevused.

Algne umbkaudne laenuvõime hinnang võib sageli põhineda ka lihtsalt panga kodulehel oleva laenukalkulaatori tehtud arvutustel või ka lihtsalt oma enda subjektiivsel hinnangul. See pole täpne ja tegelikult pole sellel hetkel ka selge, millist maja ehitada ja milliseks tegelikult kujunevad maja ehitamise kulud. Jutt käib alguses suurusjärgust, mida hüpoteetiliselt võiks kasutada oma maja ehitamiseks.

Kas ja mida selle raha eest saab?

Kuidas tellijad, majaprojekti käivitamiseks, kinnitust otsivad? Vaatame allpool kahte võimalust:

“Võtmed kätte” pakkumiste alusel

Kui oma umbkaudne rahalised võimalused on teada siis otsitakse tavaliselt esmalt internetist erinevaid nn. “võtmed kätte” majade pakkumisi, kus ka majade hinnad ära toodud. Seda ei tehta alguses mitte selleks, et valida endale kohe välja mõni tüüpmaja, vaid ennekõike selleks, et hinnata, milliseid maju on võimalik turult etteantud summa eest saada. See annab kindlust, kas majaprojektiga edasi liikuda või projektist loobuda.

Majade keskmise m2 hinna alusel

Maja ehitushinna suurusjärk täna on “võtmed kätte” maja puhul u. 1200 eurot/m2. Kusjuures ei ole eriliselt vahet, kas ehitatakse puitkarkass- või kivimaja. Jah, puitkarkassmaja on enamasti natuke odavam, kuid algselt võib selles etapis tellija seda erinevust mitte arvestada.

Ruutmeetri hind võimaldab hinnata ennekõike seda, kui suure maja annaks ehitada. Näiteks, kui majaehitamiseks on tellija hinnanguline kasutada olev summa on 100 000 eurot, saab selle m2 hinnaga läbi jagada ning teada umbes, kui suure maja saaks lasta ehitada. Näiteks siis 100 000 : 1 200 = 83 ehk tellija võiks arvestada maksimaalselt umbes 80 m2 majaga.

Krunt ja muud kulud

Kindlasti peaks arvestama, et lisaks maja enda ehitushinnale, tuleks oma arvutustesse võtta ka krundi maksumus, mis olenevalt kodu rajamise asukohast võib olla pea sama kallis, kui majaehitus ise.

Lisaks tasub ka hinnata kulusid, mis on vajalikud näiteks köögimööblile ja muule püsimööblile, rääkimata näiteks kardinatest või kodutehnikast.

Kas saaks odavamalt?

Kindlasti saab ka odavamalt ehitada, kui eespool toodud m2 hinnaga. Selliselt juhul tuleb aga tellijal endal ka tavaliselt palju rohkem oma aega ja energiat kulutada ning leida turult ise ülesse soodsamad variandid ehitusmaterjalide hankimiseks ning ka ehitamiseks.

Üks näide. Hiljuti puutusin kokku ühe tellijaga, kes sisuliselt on teinud oma majaehitamisest igapäevatöö. Ta müüs maha oma vana maja ning võttis töölt ennast lahti ning saadud rahaga ehitab ta nüüd juba ligemale 8 kuud oma uut maja või õigemini lausa kahte. Teine maja on garaaž-saunamaja. Ta hangib ise kõik materjalid ja teeb kõik tööd sisuliselt ise, kaasates ka mõnevõrra abijõude valikuliste tööde puhul. Tänaseks on jõutud sisetöödeni. Ta panustab kõvasti oma aega ja ta ehitab odavalt. Nagu eeltoodust näha saab ehitada oma maja suhteliselt odavalt, kuid igaühel tuleb enda jaoks leida sobilik variant.

Kas mugav lahendus “võtmed kätte” tellimusena, kus vastutus ja garantiikohustus langeb ehitajale või siis teise äärmusena, kõike ise teha. Enamik eramajade ehitajaid teeb vahepealset varianti, osad tööd tellitakse tervikuna ühest firmast, osad tehakse ise või otsitakse turult üksikute tööde peale tegijaid.

Ise tehes aga peab aga olema ehitusalane kogemus või siis suur tahtmine kõik ehitusalane endale selgeks teha. Iseehitajate puhul olen kuulnud pea utoopilisi numbreid, millega on majad valmis ehitatud, kuid alati on nende ühiseks jooneks see, et nendes numbrites ei sisaldu inimese enda töö ja ajakulu.

Aga konkreetsemaks minnes on hea tahtmise korral võimalik iseehitajal ehitada u. 60-70% sellest hinnast, mis võtmed käte lahendusena küsitakse.

Kokkuvõttes saabki öelda, et iga maja hind sõltub ennekõike tellijast endast. Läbimõeldud majaehitamist kõigile – nii neile, kes seda ise teevad, kui ka neile, kes ehitamise tellivad.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Eluaseme hinnaindeksi aastamuutus oli viie viimase aasta väikseim

StatistikaametEluaseme hinnaindeks tõusis 2015. aastal 2014. aasta keskmisega võrreldes 6,9%, teatab Statistikaamet. Aastases võrdluses tõusid korterite hinnad 7,2% ja majade hinnad 6,3%.

2011. aastal oli eluaseme hinnaindeksi aastamuutus 8,5%, 2012. aastal 7,3%, 2013. aastal 10,7% ja 2014. aastal 13,7%.

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2015. aasta IV kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 0,8% ja võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga 5,1%.

Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad IV kvartalis 1,1% ja majade hinnad 0,1%. Korterite hinnad tõusid eelmise kvartaliga võrreldes kõigis kolmes vaadeldavas piirkonnas: Tallinnas 1,2%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga ning ülejäänud Eestis 1,1%.

2014. aasta IV kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud 7,1% ja majade hinnad 0,6%. Korterite hinnad tõusid 2014. aasta sama kvartaliga võrreldes kõigis kolmes vaadeldavas piirkonnas: Tallinnas 6%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 12,1% ning ülejäänud Eestis 3,1%.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud) kohta.

033.et

Diagramm: Eluaseme hinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga, 2006–2015

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks tõusis 2015. aastal 2014. aasta keskmisega võrreldes 6,9%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2015. aasta IV kvartalis võrreldes III kvartaliga -0,4% ja võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga 2,9%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning eluaseme soetaja ja kasutajana tehtavate muude kulutuste hindade muutust. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme soetus, muud eluaseme soetusega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist, eluaseme kapitaalremont on indeksisse lisatud alates 2007. aasta I kvartalist ja eluaseme kindlustus alates 2012. aasta I kvartalist. Aastaindeks arvutatakse nelja kvartali keskmisena.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Ideekavandi konkurss uue kultuurikeskuse ehitamiseks Mustamäele

TallinnMustamäe Linnaosa Valitsus kuulutas täna, 18. märtsil 2016 välja ideekavandi konkursi hoonetekompleksi – linnaosa uus kultuurikeskus ja linnaosa valitsuse administratiivhoone – ehitamiseks aadressile Vilde tee 118.

Ideekonkursi žürii esimees, Mustamäe linnaosa vanem Helle Kalda: „Mul on väga hea meel täna teatada, et Mustamäe Linnaosa Valitsus kuulutab välja ideekonkursi uue kultuurikeskuse projekteerimiseks.

See tähendab, et just tänavu astume pika sammu edasi meie uue kultuuritempli suunas, mida on Mustamäele ammu vaja. Ideekonkursi eesmärgiks on saada parima arhitektuurilise lahendusega ning Mustamäe kogukonna soove ja huve parimal moel arvestav eskiisprojekt hoonetekompleksile, mille koosseisu kuulub peale kultuurikeskuse ka linnaosa valitsuse uus administratiivhoone.

Küllalt keeruline ja nuputamist vajav ülesanne arhitektidele, mis salata – aga ma olen lootusrikas. Mustamäe uus kultuurikeskus on talendikatele arhitektidele piisavalt põnevaks väljakutseks – ja Mustamäe on väärt, et siia kerkiks tõeliselt väärikas kultuuritempel. Ideekonkursi võitjale oleme välja pannud preemia 10 000 €, II ja III koha omanikele vastavalt 3000 ja 2000 €. Seejärel saame hakata tegelema projekteerimis- ja ehitushangetega. Meie kõige julgemate plaanide järgi võiks uue kultuuritempli ehitus alata 2017. aastal.“

Ideekonkursi eesmärgiks on saada hoonekompleksile Vilde tee 118, mille koosseisu kuulub Mustamäe Kultuurikeskuse Kaja uus hoone ja Mustamäe Linnaosa Valitsuse administratiivhoone, projekteerimiseks parima arhitektuurse lahendusega ideekavand, mille alusel koostatakse hoonekompleksi eelprojekt koos geodeetilise alusplaaniga.

Konkursile esitatava kavandi alusel projekteeritava hoone planeeritav ehituse üldmaksumus ei tohi ületada 1500 eurot/m² suletud netopinna kohta ilma käibemaksuta. Konkursi võitjaga sõlmitakse tema pakutud kavandi ja RHS § 28 lg 6 kohaselt hankeleping, millega tellitakse hoonekompleksi eelprojekt koos tehnovõrkudega maa-ala plaaniga (geodeetiline alusplaan). Konkursi lõpptähtaeg on 23. mai.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Kui sa ei jäänud maakleriga rahule, siis loe, mida ta tegemata jättis

Uus Maa

Mind ajendas kirjutama tagasiside tuttavatelt ja klientidelt, kes on kasutanud maaklerite teenuseid, kellest müügiperioodil reaalset abi polnud ning liiga pikale veninud protsess on toonud müüjale pigem kahju kui kasu. Paraku, nii nagu iga ameti puhul, on ka maaklerluse alal neid, kes teevad tööd südamega ning neid, kes mitte. Ja kuigi enamik maaklereid on ausad ja hoolsad, võib tilk tõrva meepoti sisu tuksi keerata.

Mis siis tuttavaid häiris? Nagu juba mainitud, abi puudumine ja pikale veninud müügiaeg. Sellele lisaks aga mitterahuldav tagasiside, mille puhul müüja ei teadnud, miks kliendid loobusid, kas üldse on müüdavat vara näitamas käidud jne. Muidugi tekitas küsimusi vähene professionaalsus ja maakleri pealiskaudsus. Ja lõpuks toodi veel välja, et müüjad käisid klientidele ise oma kortereid näitamas, sest maaklerile olid pikad sõidud kulukad…

Järgnevalt selgitan, kuidas töötab hea maakler ning mida üldse silmas pidada, kui soovite oma kinnisvara müümisel kasutada maakleri abi.

Eeltöö

Kui otsustate kinnisvara müümisel maakleri kasuks, on mu esimene soovitus kontrollida teenusepakkuja tausta. Ärge lähtuge objektide arvust, mis on maakleri portfellis – hea maakleri nimekirjas ühed ja samad objektid kaua ei seisa. Ärge lähtuge ka esmapilgul ahvatlevatest, pea olematutest vahendusteenuse hindadest – tasuta lõunaid pole olemas!

Kontrollige maakleriga koostööd alustades kinnisvarabüroo tausta, lugege klientide tagasisidet konkreetse maakleri kohta, uurige kogemustest kinnisvara alal ning kontrollige, kas maakler on ka Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja liige.

Mida teeb hea maakler esimesena?

Hea maakler ei võta objekti uisapäisa müüki. Professionaalne maakler alustab müügiprotsessi alati konsultatsiooniga.Professionaalne maakler tunneb piirkonda hästi, annab teile ülevaate toimunud tehingutest (ei lähtu vaid piirkonna müügikuulutustest), nõustab teid, et kinnisvara müügihind oleks reaalne.

Kõik juhtivad kinnisvarabürood tegelevad analüüsiga ning omavad ligipääsu kõigi Eesti kinnisvaraturul tehtud tehingute andmetele, mis tähendab, et teatakse väga täpselt, mis on ühe või teise objekti reaalne turuhind.Ka oskab professionaalne maakler pöörata tähelepanu puuduvatele dokumentidele, vajalikele ehitusregistri kannetele, annab nõu ja aitab leida lahendusi, et asjaajamine valutult läheks.

Alati sõlmige leping

Minu esimene küsimus klientidele, kes on varasemalt maakleris pettunud, on – kas sõlmisite maakleriga kirjaliku koostöölepingu? Tavapärane vastus on „ei“.Leping on ülimalt vajalik, see paneb täpselt paika teie ja maakleri vahelise suhted ja kohustused.

Enamik punkte, mida maaklerleping sisaldab, on maakleri kohustused kinnisvara müüja ees. Kui ei ole kirjalikke kokkuleppeid, ei ole alust nõuda ka vastutust ning sellisel juhul ei anna keegi garantiid, et inimene, keda te olete usaldanud oma kinnisvara müüma, ka sellega aktiivselt tegeleb ning on teie kõrval ka pärast notariaalset tehingut ja vormistab objekti üleandmise. Ka lepitakse maaklerlepingus kokku tagasiside sagedus sõltumata sellest, kas tegemist aktiivse või vaiksema perioodiga.

Professionaalne esitlus

Eduka kinnisvaramüügi alus on korralik ja esinduslik müügikuulutus, nähtav reklaam ning professionaalsed fotod. Põhjalik maakler kasutab fotograafi abi ja koostab sihtgrupile suunatud müügikuulutuse kõigisse peamistesse kinnisvaraportaalidesse. Kontrollige, et kuulutuse sisus oleks välja toodud kõik oluline, ka emotsioon.

Kinnisvaramaakler vastutav selle eest, et iga potentsiaalne koduostja saaks esimesel võimalusel pakutavaga tutvuda. Objekti esitledes on maakleri kohus vastata ostja küsimustele ja juhtida läbirääkimiste protsessi, mitte olla passiivne pealtkuulaja. Müüdava objektiga peab maakler väga hästi kursis olema.

Tutvused ning suhtlemisoskus

Hea maakler oskab suhelda, ta on tasakaalukas ja viisakas. Nii hoiab ta kliente ja omab ka suurt võrgustikku. Sagedasti on omas piirkonnas töötaval maakleril tekkinud kliendibaas ostuklientide näol, mis tagab kiireid tehinguid. Võin näiteks tuua mitmeid Aruküla alevikus, Raasikul ja Anija vallas müüdud kortereid ja maju, mis tänu sellele avalikku müüki pole jõudnuki. Tähtis on ka hea koostöö korteriühistute ja kohalike omavalitsustega.

Ja lõpuks

On väga oluline, et maakler teeks oma tööd täiskohaga, mitte lisategevuse või hobina. Kui tehing on tehtud, ei unusta hea maakler helistada või kirjutada, et veenduda, kas jäite tehtud töö ja tehinguga rahule. Sellisel tasandil hoolimine on suurepärane märk sellest, et maakler teeb alati kõik selleks, et oleksite rahul tema tööga ja valmis tegema ka tulevikus koostööd.

Kokkuvõtteks soovin öelda, et võtke natuke aega, leidmaks see õige, kellega koostööd teha. Leidke maakler, kellele te julgete küsimuste korral helistada ja kes annab teile alati nõu. Leidke inimene, kes ka vastutab oma töö eest ja ei karda teile aru anda oma tegevustest.Kinnisvaramaastikul on pakkujaid palju, miks mitte kuulata ka mitme inimese arvamust ja siis teha valik. Tegemist on ju teie kinnisvaraga!

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Kas raha hakatakse jagama helikopterilt?

SEB Pank10. märtsil andis Euroopa Keskpank teada järjekordsetest sammudest rahapoliitika lõdvendamisel. Intressimäärade langemine veelgi sügavamale miinuspoolele ja varaostuprogrammi laiendamine võib küll olla majandusteoreetiliselt õige, kuid selle võime nõudlust parandada on tegelikkuses oluliselt piiratum.

Euroopa majandusele ei leidu käivitajat

Euroopat ja ka teisi arenenud majandusi on viimastel aastatel kimbutanud kidur majanduskasv ja kesine nõudlus. Rikaste riikide vananev rahvastik tundub olevat saavutanud oma tarbimisvajaduse lae, mis on halb uudis kõigi jaoks. Ammendunud kasvupotentsiaali ei ole aidanud kompenseerida ka eksport, sest mitmete arenevate riikide majandused on sattunud raskustesse või muutunud piisavalt osavaks, et suudavad vajaliku ka kodumaal toota. Valitsuste võimekust investeeringute abil nõudluse vähenemist siluda, pärsib tohutu võlakoorem, mille all mitme Euroopa suurriigi majandused ägavad. Hoolimata võlakriisile järgnenud survest riigi kulud ja nende finantseerimine kriitilise pilguga üle vaadata, on riikide võlakoormuse kasv jätkunud.

Eredaks näiteks on siin Prantsusmaa, kus 2008. aastal ulatus avaliku sektori võlg 1,3 triljoni euroni. Tänaseks on sellest saanud 2,1 triljonit eurot – umbes sama palju kui on riigi aastane SKP. Meeldetuletuseks on Euroopa Liidu stabiilsuse ja kasvu pakti kriteeriumites avaliku sektori võlakoormuse ülemmääraks seatud 60% SKP-st. Kuigi riigivõlga ei peaks suhtuma üheselt negatiivselt on selle eeldus, et tehtud kulutused võimaldavad riigil tulevikus kiiremini kasvada. Nii Prantsusmaa kui suure osa vana Euroopa puhul on see rohkem kui kaheldav.

Euroopa keskpanga senised sammud ei ole täitnud ootuseid

Et majapidamiste ja ettevõtete aktiivsus on madal ning valitsuste võimekust piirab kesine finantspositsioon, siis on Euroopa majandust püüdnud elule äratada keskpank. Selleks traditsiooniliselt kasutatav instrument – intressimäärade alandamine – on jõudnud hoiuste puhul alla nulltaseme, mis veel mõni aasta tagasi oleks tundunud uskumatuna. Alguses vaid pankade ülemäärastele hoiustele keskpangas rakendunud negatiivne intressimäär on täna mitmes riigis reaalsuseks saanud ka suurettevõtete jaoks. Põhimõtteliselt ei saa välistada, et ühel hetkel juhtub see ka eraisikute hoiustega. Negatiivsete intressimäärade mõte on pärssida säästmist ja hoogustada tarbimist.

Mõneti võib seda tõlgendada kui raha maksustamist – kui sul on raha üleliia ja sa seda ei kasuta, siis pead selle omamise eest maksma. Kuigi majandusteoreetiliselt on kontseptsioon täiesti adekvaatne, siis reaalses elus ei ole soovitud tulemusi saavutatud. Ühelt poolt tundub niivõrd veider keskkond turuosalistes täiendavat ebakindlust tekitavat. Teisalt omavad „üleliigset“ raha inimesed ja ettevõtted, kes seda igapäevaelus ei vaja ning mõistlike investeerimisvõimaluste puudumisel ei jää neil muud üle, kui rahale kehtestatud maksu tasuda.

Kui varasemalt peeti intressimäära madalaimaks piiriks nulltaset, siis tänaseks on paljudes arenenud riikides see ületatud. Küll ei tähenda see, et intressimäära langetamise piiri ei eksisteeriks. Vähene nõudlus ja suur pakkumine on tekitanud pankades raha ülekülluse, mis ohustab negatiivsete intressimäärade keskkonnas juba pankade majandustulemusi. Uus panganduskriis on aga vähim, mida Euroopa täna vajab. Nii viitas ka Mario Draghi viimastest muudatustest rääkides, et intressimäärade edasist alandamist ei ole oodata.

Lisaks negatiivsetele intressimääradele on keskpangad teise sammuna rahapoliitikas kasutusele võtnud niinimetatud kvantitatiivse lõdvendamise ehk võlakirjaostuprogrammid. Peamiselt riiklike võlakirjade kokku ostmise teel finantsturgudelt on suurendatud süsteemis oleva raha hulka, kuid programmi senised tulemused reaalmajanduses on kesised. Et võlakirjade omanikud on suuresti professionaalsed investorid, siis on raha liikunud pigem aktsiaturgudele kui reaalmajandusse.

Aktsiatesse ja riskantsetesse võlakirjadesse “sunnitud” raha on aga närviline, selle tagajärgi peegeldab viimaste kuude hüsteeria turgudel. Lisaks võtavad võlakirjaostuprogrammid valitsustel ära vastutuse ajada jätkusuutlikku majanduspoliitikat, sest hoolimata nende tegevusest on keskpank nõus riikide võlakirjasid omandama. Suure tõenäosusega ei paranda olukorda ka keskpanga otsus hakata ostma kõrge krediidireitinguga suurettevõtete võlakirjasid. Millest on endiselt puudus, on tegelik nõudluse kasv.

Mis on keskpankade järgmine samm?

Majanduskasvu kidumine, hoolimata kasutusele võetud meetmetest, on pannud asjatundjad arutlema selle üle, mis võiks olla järgmised sammud majanduse elule puhumiseks. Varasemalt tugevalt kulude kokkuhoidmist ja karmi finantsdistsipliini nõudnud OECD ja IMF on muutnud tooni ning viitavad vajadusele lisaks struktuursetele reformidele suurendada ka riiklike investeeringuid, vähemalt riikides, kus selleks on vähegi finantsvõimekust. Et riigid ägavad juba niigi suure võlakoorma all ei tundu see võimalik. Aga äkki siiski on?

Aina kõvemal häälel on hakatud rääkima „raha jagamisest helikopterilt“ – rahatrükist keskpankade poolt, mis suunataks otse või kaudselt tavatarbijani. Selle mõiste tõi juba pea 50 aastat tagasi kasutusele legendaarne Milton Friedman, kuid praktikas ei ole arenenud maailmas sellise meetme kasutamine varasemalt tulnud arutlusele isegi mitte keskpanga kohvinurgas. Olukorras, kus isegi negatiivne intressimäär ei suuda inflatsiooni kasvule nihutada, räägitakse helikopteri-rahast aga aina tõsiseltvõetavamates seltskondades.

Riikides, kus majandusmurede põhjuseks on majapidamiste vähene nõudlus ja ebakindlus, võiks täiendav 1000 eurot tarbimisele tõepoolest hoogu anda. Aga kuidas seda praktikas ellu viia? Kuigi keskpankade arsenal on muutunud juba praegu vägagi ebaharilikuks, tundub otseste rahasiirete tegemine tavakodanikele siiski liialt uskumatuna.

Iseenesest ei pea raha jõudma tarbijateni otseteed mööda, vaid ka läbi maksukärbete või riigi tehtud investeeringute. Nii võib helikopteri-raha külvamine tõeks saada riigi poolt tehtavate investeeringute või maksukärbete teel, mida rahastatakse keskpanga poolt. Valitsuse kulutuste rahastamine trükitud raha abil on enamus maailmast aga keelatud seadusega. Keskaegsed kuningad ja Aafrika diktaatorid on taolise meetme abil tüürinud oma riigi hüperinflatsiooni ja rahvusvaluuta krahhini. Seetõttu pakuks korrektse seadusandliku viisi väljamõtlemine juristidele parajalt töötunde.

Kui trükitud raha suudetaks tõepoolest suunata tarbijateni, kes selle koheselt kasutusse paneks, oleks piisava mahu juures inflatsioon garanteeritud. Iseasi, kui täpselt suudetakse vajalik summa välja arvutada, sest liigse rahatrüki tulemus oleks vähemalt sama ohtlik. Suure tõenäosusega me helikopteri-raha kasutuselevõttu selle klassikalises mõttes siiski veel ei näe.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Võlakirjade märkimise tulemused

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (edaspidi nimetatud kui Pro Kapital) teavitas 11.03.2016 börsiteatega investoreid tagatud, ennetähtaegse lunastamise õigusega ja fikseeritud intressimääraga võlakirjade, millised on kaubeldavad Nasdaq Stockholm võlakirjade nimekirjas (edaspidi nimetatud Võlakirjad), märkimise tulemustest.

Börsiteatega anti teada, et Pro Kapital emiteerib 8 Võlakirja väljalaskehinnas kokku EUR 817 534.

Pro Kapital teavitab käesolevaga, et on otsustanud aktsepteerida avalduse täiendava 1 Võlakirja märkimiseks. Märkimisavaldus esitati tähtaegselt, kuid tehniliste probleemide tõttu lükkus Võlakirja eest tasumine edasi. Pro Kapital on saanud täiendava 1 Võlakirja eest makse ja on otsustanud aktsepteerida investori märkimisavalduse ja vastava Võlakirja emiteerida.

Emiteeritud Võlakirjade nimiväärtus on peale viimast emissiooni kokku EUR 14 300 000.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus