Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused
 

Luminor: Väljastatud kodulaenude kolme kvartali käive püstitas ajaloolise rekordi

Luminor BankAjaloo kõrgemaid tippe näitav eluasemelaenude käive kinnitab, et Eesti inimeste tahe enda kodu soetamise järele püsib kõrge. Septembris väljastasid Eesti pangad kodulaene kokku enam kui 235 miljoni euro ulatuses ehk mullu sama kuuga võrreldes ligi 17% enam. Aasta esimese 9 kuuga on tänavu Eestis väljastatud eluasemelaene kokku ligikaudu 1,88 miljardit eurot, mis on kõigi aegade kõrgeim selle perioodi laenukäive.

Selle taga on üheltpoolt kindlasti tiputasemetelt alla tulnud intressimäärad – näiteks tänavu septembris oli keskpanga andmetel keskmine kodulaenu intressimäär 3,58% võrrelduna 4,77% samal ajal eelmisel aastal – ja sellest tulenevalt inimeste jätkuv aktiivsus varasemate laenude refinantseerimisel.

Küll aga viitab Maa- ja Ruumiameti kuine tehingustatistika, et soodne laenukeskkond teeb jätkuvalt atraktiivseks oma kodu soetamise. Sh Tallinnas tehti septembris järelturu tehinguid ligi 700 kogumahuga üle 106 miljoni euro, mis on nii tehingute arvult kui kogumahult sisuliselt võrdne tänavu juuni ehk käibemaksutõusu eelse kuuga.

Arvestades seda, et intressimäärad on praegu ilmselt lähiajaks stabiliseerunud, võib eeldada ka aasta lõpukuudel sarnast aktiivsuse jätku ning viimaste kuude keskmist arvestades võib aasta kokkuvõttes väljastatud eluasemelaenude käive küündida läbi aastate rekordit tähistava 2,5 miljardi euroni.

Senine kõigi aegade aastane tiputase langeb buumieelsetesse 2006. ja 2007. aastasse, mil eluasemelaene väljastati kokku mahus vastavalt 2,34 miljardit ja 2,14 miljardit eurot. Kuigi nominaalselt võib tänavune kodulaenukäive toonase tipu eelduslikult ületada, siis võrreldava buumi või ülekuumenemisega täna siiski tegemist pole, kuna vahepealset elukalliduse ja hindade tõusu arvestades oleks toonane laenukäive tänases vääringus üle kahe korra kõrgem.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

05.11.2025 toimub koolitus „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudatused ning rakenduspraktika“

Raul KebaKinnisvarakoolis toimub 05.11.2025 koolitus „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudatused ning rakenduspraktika“. Koolitust viib läbi vandeadvokaat Raul Keba, kes annab ülevaate seadusandluse muudatustest ja nende rakendamisest praktikas.

Koolitusele on oodatud:

  • riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikud, kes tegelevad planeerimise ja ehitamise valdkonnaga;
  • kinnisvaraarenduse spetsialistid, sh maaklerid ja hindajad;
  • ehitusettevõtete spetsialistid;
  • arhitektid ja projekteerijad.

Koolituse käigus käsitletakse muuhulgas:

  • millal ja mis tingimustel saab asendada detailplaneeringu kohustuse projekteerimistingimustega;
  • projekteerimistingimuste rakenduspraktikat;
  • infrastruktuuri väljaehitamisega seotud küsimusi;
  • ehitusteatise ja kasutusloa menetluse praktilisi aspekte;
  • viimaseid kohtulahendeid ning riigiasutuste praktikat planeerimis- ja ehitusvaldkonnas.

Koolitus “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudatused ning rakenduspraktika” toimub 05.11.2025 kell 10.00-14.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Statistika: Tartu ehitusloa saanud korterid on Tallinna-Pärnu korteritest väiksemad

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Statistikaameti andmete alusel oli 2025 II kvartalis korterelamus asuva ehitusloa saanud eluruumi keskmine pindala 58 m², viimase nelja kvartali keskmisena 58,9 m². Seda on vähem kui viimaste aastate jooksul, mil keskmine ehitusloa saanud korterelamu eluruumi pindala läks isegi kuni 70 ruutmeetrini.

Ehitusloa saanud korterelamu eluruumi pindala Tartu maakonnas ja Tartu linnas on püsivalt väiksem kui Eesti keskmine. Tartu korterid on rohkem suunatud väikse leibkonnaga tudengitele.

Tallinna, Harju maakonna (va Tallinn) ja Pärnu keskmine ehitusloa saanud korterelamu eluruumi suurus ei erine liiga palju.

2022. aastast kuni 2024. a alguseni on Harjumaa ehitusloa saanud korterelamu eluruum olnud siiski Tallinnast suurem. Harjumaa eluruum võiks olla Tallinna eluruumist suurem, sest sama raha eest rohkem ruutmeetreid on üks pealinnast välja liikumise põhjuseid.

Eluruumide ehitus

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Arco Vara: Christian Petrov Appointed as the Head of Arco Vara’s Bulgarian Operations

Arco VaraFollowing the departure of Arco Vara Bulgaria’s former Managing Director, Daniel Yordanov, Arco Vara AS has appointed Christian Petrov as the new head of its Bulgarian subsidiaries.

The main responsibility of the new manager is to ensure the smooth continuation of the Bulgarian subsidiaries’ daily operations and to support Arco Vara’s strategic goal of gradually concluding its activities on the Bulgarian market, including overseeing the ongoing sales process and asset realization. At the same time, the development activities in Bulgaria continue as planned – the projects are progressing according to the established schedule, and the new manager’s task is to ensure their proper and effective execution until the completion of the exit process.

Christian Petrov will serve on the management boards of all Arco Vara’s Bulgarian subsidiaries.

Christian Petrov is a real estate professional with extensive experience in structuring and implementing complex projects. His expertise lies in financing and transforming existing commercial assets into high-value residential developments. Previously, he has worked in the public sector, dealing with urban transport, energy efficiency, and local authorities.

Christian Petrov does not hold any shares in Arco Vara AS.

In July this year, Arco Vara AS announced its intention to concentrate its focus on its core market — real estate development projects located in Estonia. The company will continue to keep investors and the public informed about the progress of related negotiations and will provide additional information once the transactions or other material developments reach the next stage.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Luminori uuring: kas noored peavad kodu endale kuulumist oluliseks?

Luminor BankLuminori tellitud uuringu kohaselt takistavad noori oma kodu ostmast eelkõige kõrged kinnisvarahinnad, mistõttu kaaluks suurem osa noortest ka suurlinnast välja kolimist. Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas analüüsib uuringutulemusi ja jagab näpunäiteid, kuidas kodulaenu sissemakseks vajaminev raha kokku koguda.

Norstati läbiviidud uuringust selgus, et kuigi vanemates vanuserühmades peab enda kodu olemasolu oluliseks ligi kaks kolmandikku eestlastest, on 18–29-aastaste seas see osakaal märksa väiksem – 51%. Samas peab 17% noortest kodu omandist olulisemaks elukoha mugavust, vajadustele vastavust ja mõistlikku kulu.

„Karjääri alguses on noorte sissetulekud sageli keskmisest madalamad. Kuna oma kodu ostmine on muutunud kulukamaks, eelistatakse tihti väiksemaid elamispindu või üürikodu, mis vastavad paremini igapäevastele vajadustele ja rahalistele võimalustele,“ sõnas Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas.

Uuringu kohaselt on 18–29-aastaste noorte jaoks kodu ostmisel suurimaks takistuseks kõrged kinnisvarahinnad – nii vastas 36% uuringus osalenutest. Lisaks tõi kolmandik välja sissemakse puudumise ja madala sissetuleku.

Uuring näitas ka, et noored soovivad elada taskukohasemas keskkonnas – koguni 68% kaaluks linnapiirist väljapoole kolimist. „Pere planeerivad noored vaatavad üha enam ääre- või väikelinnade suunas, kus ruutmeetrihind on madalam ning sama raha eest võimalik soetada suurem kodu,“ märkis Kikas.

Kuidas tempokalt kodulaenu sissemakseks koguda?

Kikase sõnul on oma rahaasju nutikalt planeerides võimalik koduostu eesmärk kiiremini saavutada. Paljudel juhtudel toetavad noori rahaliselt ka vanemad, kuid see pole alati võimalik. „Kui perel puudub rahaline võimalus abiks olla, võib lahenduseks olla kokkulepe, et noor elab teatud aja vanematekodus ja kasutab seda perioodi sihipäraselt säästmiseks. Selline plaan aitab vältida tunnet, et elatakse vanemate kulul,“ ütles ta.

„Kui keskmist palka teeniv noor suudaks oma sissetulekust kõrvale panna 50% ja elada kaks aastat vanematekodus, oleks tal EISi noore spetsialisti käenduse abil võimalik soetada ligikaudu 45-ruutmeetrine järelturu korter Tallinnas. Kui aga noor kolib kohe välja ja hakkab üürima, jääb säästumäär tõenäoliselt 10% kanti ning samaväärse sissemakse kogumine veniks ligi 7,5 aasta pikkuseks,“ näitlikustas Kikas.

Uuring viidi läbi Luminori tellimusel uuringufirma Norstat poolt 2025. aasta augustis. Uuringus osales 1005 inimest vanuses 18–59 eluaastat.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Maksu- ja Tolliamet: Ligi paarisajal ehitusobjektil toimuv vajas MTA tähelepanu

Maksu- ja TolliametMaksu- ja Tolliameti (MTA) hiljutiste kontrollide andmetel polnud enam kui 120 peatöövõtjal oma ehitusobjektidel toimuvast selget ülevaadet. MTA tuletab meelde, et suuremate ehitusobjektide töövõtuahelad ja ehitusplatsidel töötavad inimesed tuleb korrapäraselt registreerida.

Ehitusettevõtetele on üle kahe aasta kehtinud kohustus registreerida MTA e-teenuste keskkonnas suuremad ehitusobjektid, töövõtuahelad ning objektidele lubatud töötajad. Selleks on loodud töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteem (TTKI), mis võimaldab nii pea- kui ka alltöövõtjatel andmeid mugavalt sisestada. Süsteemi eesmärk on aidata hoida ausat konkurentsi, kaitsta töötajate õigusi ning veenduda, et ehitusplatsidel tegutsevad ainult korrektselt registreeritud töötajad. TTKI on hea tööriist ka ettevõtjaile endile veendumaks, et kõik kohustused on korralikult täidetud ning objektil toimuva üle on selge ülevaade.

MTA tulumaksu osakonna tootejuhi Annela Sinisalu sõnul tuleb TTKIs registreerida kõik ehitusobjektid, kus töö kestab vähemalt 30 tööpäeva ja samal ajal on objektil vähemalt 20 töötajat. „Samuti tuleb objekt süsteemis registreerida juhul, kui töö maht ületab 500 inimtööpäeva. Kui need tingimused on täidetud, laieneb kohustus kõikidele äriühingutele ja eraisikutele, kes on töödega seotud,“ sõnas Annela Sinisalu.

Kahe aastaga on süsteemi kasutusele võtnud üle 5000 ehitusettevõtte, kellest enam kui 200 on peatöövõtjad. Selle aja jooksul on registreeritud kokku 791 ehitusobjekti, millest 469-l on tööd lõpetatud. Andmete sisestamine on jäänud pooleli või registreerimine veel kinnitamata enam kui 2200 objektil. Kõikide TTKIsse kantud ehitusobjektidega kokku on seotud üle 26 000 töötaja.

Ehitusplatsidel toimuvat ja reeglite täitmist jälgib ja kontrollib MTA pidevalt. Amet teeb seda nii peatöövõtjate kui ka kõikide objektil töötavate inimeste huvides, aga ka võimaliku maksuaugu vähendamiseks.

Peatöövõtjal tuleb ehitusobjekt ja oma alltöövõtjad TTKIs registreerida vähemalt kolm tööpäeva enne töö algust. Ka alltöövõtjatel tuleb oma töövõtuahel ja ehitusplatsil viibivad isikud süsteemis registreerida. „Seejuures on oluline hoolitseda selle eest, et töötajatel oleks võimalik objektile minek registreerida elektroonilises registreerimissüsteemis, mis töötab. See võimaldab peatöövõtjail esitada mugavalt ja regulaarselt andmeid objektil viibivate töötajate kohta. Töötajate objektil viibimise andmeid tuleb seejuures säilitada neli kuud pärast tööde lõppu,“ tähendas MTA tootejuht Annela Sinisalu.

MTA senine järelevalve näitab, et tihtilugu nendest reeglitest paraku kinni ei peeta. Tänavu sügiseni tehtud kontrollide põhjal tuvastas MTA probleeme 192 ehitusobjekti puhul, mille olid registreerinud 122 erinevat peatöövõtjat.

Peatöövõtjatega suheldes on selgunud, et tihtilugu unustavad nad ehitustegevuse lõppemisel selle süsteemi märkida. „Vahel registreeritakse objekte või alltöövõtjaid testiks, kuid katsetamise järel unustatakse vale-registreerimine kustutada. Tuleb ette sedagi, et objekte või alltöövõtjaid registreeritakse kogemata,“ sõnas MTA maksuauditi osakonna juhataja Lia Parve. Selliste vigade vältimiseks soovitab MTA ennekõike peatöövõtjatel TTKI-l korraliselt silma peal hoida ja sinna kantut jooksvalt üle kontrollida, kuna eksitav teave võib neile probleeme põhjustada.

Probleeme on tuvastatud teisigi. Näiteks pole mõnikord töötajatele pääsukaarte tellitud. Samuti tuleb ette, et töötajatel on kaardid olemas, kuid neid ei kasutada. Pääsukaardi kasutamine on aga iga töötaja kohustus, millest tuleb kinni hoida. Lisaks pääsukaartidele on peatöövõtjal võimalus kasutada ehitusplatsil andmete kogumiseks ka muid registreerimissüsteemiga ühilduvaid vahendeid, näiteks mobiilirakendust.

Iga ehitusettevõtja saab e-teenuste keskkonnast e-MTA kontrollida, kas pääsuinfo on objekti kohta TTKIsse jõudnud. Seda saab kontrollida e-teenuste keskkonda e-MTA sisse logides ja valides menüüst Registrid ja päringud – Töövõtuahela ja töötamise kestuse registreerimine. Avades oma ehitusobjekti, kuvatakse andmete hulgas ka pääsuinfo.

MTA maksuauditi osakonna juhataja Lia Parve sõnul jätkab amet järelevalvega, et ehitussektori maksukuulekust parandada ja TTKI andmeid korras hoida. „Selleks analüüsime süsteemi kantud andmeid ja teeme automaatseid ristkontrolle eri registrite vahel. Riskipõhiselt teeme kontrollkäike ka ehitusobjektidele üle Eesti. Meie eesmärk ei ole rikkumiste eest karistada, vaid puudustele tähelepanu juhtides võimalikke rikkumisi ennetada,“ kinnitas Lia Parve.

MTA töötab selle nimel, et tulevikus kajastuksid võimalikud puudused TTKI süsteemi kasutamises ka maksukäitumise hinnangute e-teenuses. See aitaks ettevõtjatel võimalikke puudusi senisest kiiremini tuvastada ja need kõrvaldada. 2026. aasta algusest lisandub ehitussektorile ka töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatori TTKIsse märkimise kohustus. Selle toel kaob ehitusettevõtjate jaoks vajadus esitada Tööinspektsioonile eelteade ehitustööde alustamisel.

Suuremate ehitusobjektide, töövõtuahelate ja objektidele lubatud töötajate registreerimist puudutavate kohustustega saab tutvuda Maksu- ja Tolliameti kodulehel. Sealt leiab ka juhised ühtsete kiipkaartide tellimiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Uus Maa: Kui naaber ei ole nõus servituudiga: kuidas edasi toimida?

Uus MaaServituut on kinnisasja kasutusõigus, mis annab õiguse kasutada teise isiku kinnistut kindlaksmääratud eesmärgil, enamasti juurdepääsuks. Teeservituut seatakse tavapäraselt kinnistu igakordse omaniku kasuks ning selle sisuks on võimalus liikuda jalgsi või sõidukiga läbi eraomandis oleva kinnistu.

Servituudi küsimus on eriti aktuaalne hajaasustusega piirkondades, kus omandireformi käigus on juurdepääsuteed sageli mõõdetud eraomandisse kuuluvate kinnistute koosseisu. Sellest tulenevalt on mitmetel kinnistutel juurdepääs avalikule teele takistatud või puudub see täielikult. Aga mis saab? Sellest räägib lähemalt Uus Maa kohtuekspertiiside ja hüvitamise kaasuste juhtiv hindaja Kerli Koha.

Levinud on väärarusaam, et ajalooline juurdepääs teise kinnistu kaudu annab automaatselt õiguse seda teed kasutada. Tegelikkuses ei pruugi selline kasutus olla juriidiliselt kehtiv ega piisav, näiteks kinnisvara võõrandamisel, ehitusloa taotlemisel või kinnistu kasutamisel laenu tagatisena. Sellistes olukordades on servituudi seadmine vältimatu, kuid kui naaberkinnistu omanik ei ole sellega nõus, tuleb küsimust käsitleda süsteemselt ja õiguslikult korrektselt.

Olukorras, kus servituudi seadmine takerdub naabri vastuseisu taha, tuleb esmalt hinnata servituudi vajalikkust ja selle õiguspärast aluspõhimõtet. Seejärel on soovitatav alustada läbirääkimisi, mille eesmärk on saavutada mõlemaid osapooli rahuldav kokkulepe. Kui kokkulepet ei ole võimalik saavutada, tuleb kaaluda õiguskaitsevahendite kasutamist, sealhulgas pöördumist kohtusse. Servituudi seadmine kohtu kaudu on võimalik juhul, kui see on objektiivselt põhjendatud ning ei põhjusta ebamõistlikku kahju teeniva kinnistu omanikule.

Servituudi vajalikkuse hindamine

Servituudi seadmine peab olema objektiivselt põhjendatud. Kui kinnistule ei pääse avalikult teelt ilma teise kinnistu kaudu liikumata, on tegemist olukorraga, kus servituut võib olla vältimatult vajalik. Selline vajadus võib tuleneda kinnistu füüsilisest eraldatusest, puuduvast juurdepääsust ehitustegevuseks või elamiseks, pangapoolsetest nõuetest kinnisvara finantseerimisel, kohaliku omavalitsuse tingimustest ehitusloa või kasutusloa saamisel.

Oluline on dokumenteerida, et alternatiivseid lahendusi ei ole. Näiteks ei ole võimalik rajada uut teed või see ei ole otstarbekas. Vajaduse tõendamiseks võib kaasata ka eksperte, nagu kinnisvara hindajaid, planeeringuspetsialiste või adovaakte.

Suhtlus naabriga: läbirääkimised ja kompromissid

Servituudi seadmine on eelkõige kokkuleppe küsimus. Avatud suhtlus naabriga võib viia lahenduseni, mis arvestab mõlema poole huve. Läbirääkimiste käigus tuleks käsitleda juurdepääsu täpset asukohta ja ulatust (nt tee laius, trajektoor), kasutamise piiranguid (nt kellaaeg, sõidukite liik, hooldus), hüvitist maa kasutamise eest (nt ühekordne tasu, aastane kompensatsioon, korrashoiukohustused).

Kokkulepe peab vormistada notariaalselt, sest ainult nii on see oleks siduv ja kantav kinnistusraamatusse. See tagab, et servituut kehtib ka kinnistu omaniku vahetumisel ning väldib tulevasi vaidlusi. Notariaalne leping peaks sisaldama servituudi liiki (isiklik või reaalservituut), täpset kirjeldust (sh kaart või skeem), kasutustingimusi ja hüvitise suurust, poolte õigusi ja kohustusi.

Kui kokkulepet ei saavutata

Kui naaber keeldub servituudi seadmisest ja kompromiss ei ole võimalik, on kinnistu omanikul võimalik pöörduda kohtusse. Kohtumenetluses hinnatakse servituudi vajalikkust ja alternatiivide puudumist, servituudi mõju teeniva kinnistu omanikule, õiglast hüvitist ja kasutustingimusi.

Kohtul on õigus kohustada võimaldama ligipääs ka ilma naabri nõusolekuta, kui see on vajalik kinnistu sihipäraseks kasutamiseks ja ei kahjusta teise kinnistu kasutust ebaproportsionaalselt. Kohtuotsus kantakse kinnistusraamatusse märkusena ja muutub siduvaks.

Kohtumenetluses on oluline esitada tõendid servituudi vajalikkuse kohta (nt eksperdiarvamused, fotod, plaanid), näidata, et on tehtud mõistlikke pingutusi kokkuleppe saavutamiseks, pakkuda õiglast hüvitist.

Hüvitise määramine

Servituudi seadmine võib tähendada teise kinnistu omaniku õiguste piiramist. Seetõttu on oluline määrata õiglane hüvitis, mis võib koosneda maa kasutuse kompensatsioonist (nt turuväärtuse alusel), korrashoiukulude katmisest (nt tee hooldus), omandiõiguse riive hüvitisest (nt privaatsuse vähenemine, müra). Hüvitise suurus sõltub servituudi ulatusest, kasutamise sagedusest ja mõjust kinnistule. Hüvitise määramisel võib arvestada ka kinnistu väärtuse langust, piiranguid kinnistu arendamisel, servituudi kestust (tähtajatu või tähtajaline).

Olulised piirangud ja riskid

Servituudi nõudmise õigus ei kehti igas olukorras. Näiteks: kui kinnistu omanik on ise loonud olukorra, kus juurdepääs puudub (nt kinnistu jagamisel), kui juurdepääs on küll olemas, kuid ebamugav või kulukas, kui servituut kahjustaks teise kinnistu kasutust ebaproportsionaalselt (nt läbi hoovi, eluruumide akende alt). Sellistel juhtudel võib kohus servituudi nõude tagasi lükata. Seetõttu on oluline enne kohtusse pöördumist hinnata oma positsiooni objektiivselt ja vajadusel konsulteerida advokaadiga.

Kokkuvõtteks

Servituudi seadmine vastu naabri tahtmist nõuab kannatlikkust, teadmisi ja korrektselt vormistatud dokumente. Oluline on hinnata vajaduse põhjendatust, proovida saavutada kokkulepe, dokumenteerida kõik sammud, vajadusel pöörduda kohtusse. Servituut ei ole pelgalt juriidiline konstruktsioon, vaid oluline vahend kinnistu kasutatavuse ja väärtuse tagamiseks. Läbimõeldud tegutsemine aitab vältida pikaajalisi vaidlusi ja tagada õiglane lahendus kõigile osapooltele.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Veel jõuad end registreerida kinnisvara täiendkoolitusele

Kinnisvara täiendkoolitusKas soovid täiendada oma teadmisi kinnisvarast, juriidikast ja turuanalüüsist või valmistuda maakleri kutseeksamiks?

Kinnisvara täiendkoolitus on loodud just Sulle – nii alustavale kinnisvarahuvilisele kui ka kogenud maaklerile, kes soovib oma professionaalsuse viia järgmisele tasemele.

Koolitus annab põhjaliku ülevaate kinnisvaraturust, hindamisest, finantseerimisest, kindlustusest ja maaklerlusest, pöörates erilist tähelepanu juriidilistele küsimustele – just neile, kus maaklerilt oodatakse kõrget pädevust. Õppetöö käigus saad kaasa praktilised abimaterjalid, mis toetavad Sind nii kutseeksamiks valmistumisel kui ka igapäevatöös.

Kinnisvara täiendkoolitus toimub 27.10-04.11.2025 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

KV.EE: Maakonnakeskuste korteripakkumiste näitajad sõidavad erisuunaliselt

Kinnisvaraportaal KV.EEKinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 09.2025 müügiks keskmiselt 10 668 korterit üle Eesti. Aastatagusega võrreldes vähenes korterite müügipakkumiste arv 2%. Korterite müügipakkumiste eest küsiti tänavu septembris keskmist hinda 2770 €/m², mida on eelmisest aastast 6% rohkem.

Maakondade lõikes on korterite müügipakkumises paarikümne protsendi suuruseid tõuse ja vähenemisi. Enamikul juhtudel, kuid mitte alati, on korterite hinnad liikunud pakkumiste arvu suunale vastupidiselt. Ehk kui portaali KV.EE tuleb piirkonda korterite pakkumisi palju juurde, liiguvad hinnad alla ja vastupidi.

Sarnaselt korterite müügipakkumiste arvule kinnisvaraportaalis KV.EE on korterite pakkumishinnad liikunud laial skaalal. Suuremad ehk kahekohalise protsendimääraga muutused on enamasti tingitud pakkumiste struktuuri muutustest ehk keskmisest oluliselt odavamate või kallimate korterite müüki lisandumisest või müügist kadumisest.

Hinnanguline samaväärse korteri keskmise hinna muutus jääb valdavalt plussi poolele, kuid kindlasti alla 10% määra.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korter / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Korter / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
09.2024 09.2025 Muutus, % 09.2024 09.2025 Muutus, %
Tallinn 4 970 4 671 -6% 3 500 3 760 7%
Kärdla linn 4 7 75% 1 275 1 103 -13%
Narva 350 392 12% 737 695 -6%
Jõgeva linn 43 44 2% 699 708 1%
Paide 62 66 6% 1 034 926 -10%
Haapsalu 119 163 37% 1 794 1 678 -6%
Rakvere 110 127 15% 1 729 1 757 2%
Põlva linn 33 19 -42% 906 992 9%
Pärnu 853 842 -1% 2 820 2 939 4%
Rapla linn 32 27 -16% 1 356 1 627 20%
Kuressaare linn 86 57 -34% 2 335 2 016 -14%
Tartu 991 1 068 8% 2 626 2 965 13%
Valga linn 64 64 0% 551 503 -9%
Viljandi 118 107 -9% 1 930 2 042 6%
Võru 95 77 -19% 1 170 1 227 5%
Eesti 10 831 10 668 -2% 2 616 2 770 6%
Andmete allikas: portaal KV.EE

2025-10-22 Maakonnakeskuste korterite müügipakkumiste keskmine hind kinnisvaraportaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Arco Vara: 2025. aasta III kvartali konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

Arco VaraTEGEVJUHI ARUANNE

Eesti kinnisvaraturgu iseloomustas 2025. aasta kolmandas kvartalis stabiilne ja mõõdukalt taastuv aktiivsus. Tehingute arv püsis võrreldaval tasemel eelmise kvartaliga, viidates turu kohanemisele pärast viimaste aastate jahtumist. Korterite keskmised ruutmeetrihinnad näitasid kerget tõusutrendi, eriti Tallinna aktiivsemates piirkondades, kus kvaliteetse elamispinna nõudlus püsib jätkuvalt tugev.

Turgu mõjutasid endiselt kõrged intressimäärad ja ostjate ettevaatlikkus, mis hoidsid tehinguaktiivsust kontrolli all. Samas toetasid nõudluse püsimist paranenud kindlustunne ning stabiliseerunud majandusootused. Üldine turuolukord viitab sellele, et Eesti kinnisvaraturg on jõudnud tasakaalufaasi, kiire kasvu- ja järsu langusperioodi järel on hinnad ja tehingute mahud stabiliseerunud. Kui makromajanduslik keskkond püsib stabiilne ning intressimäärad hakkavad alanema, on 2026. aasta esimeses pooles oodata turu mõõdukat elavnemist, eriti uusarenduste segmendis.

Üheks kvartali olulisemaks sündmuseks oli Arco Vara jaoks esimene avalik võlakirjapakkumine, mis pälvis oli erakordselt suure investorite huvi ning mille tulemusena märgiti emissioon enam kui kahekordselt üle. Tegemist on seni suurima üksikvõlakirja emissiooniga Balti börsil tegutsevate kinnisvaraarendajate seas.

Võlakirjaemissiooni eesmärk oli rahastada Tallinna kesklinna ühe suurima arendusprojekti – Lutheri kvartali – kujunemist kaasaegseks elu- ja ärikeskkonnaks ajaloolisel tööstusalal. Arco Vara visioon Lutheri kvartali puhul on luua tasakaalustatud ja inimmõõtmeline linnaruum, mis ühendab elamispinnad, töökohad, kohvikud, kultuuri ning kvaliteetse avaliku ruumi. Kvartali keskmesse on kavandatud roheala, mis on mõeldud avalikuks kasutuseks ja toetab tervikliku elukeskkonna kujunemist.

Meie eesmärk ei ole pelgalt uute hoonete rajamine, vaid luua „linna linnas”, mis kujutab endast elavat ja mitmekülgset kvartalit, kus elu toimub ööpäevaringselt ning kus on hea elada, töötada ja puhata. Tallinn vajab rohkem terviklikke linnaruumilisi lahendusi – elukvartaleid, mis toimivad iseseisvate keskkondadena, ent on samal ajal orgaaniliselt seotud ümbritseva linnastruktuuriga.

Rannakalda arendus: Kolmandas kvartalis müüdi viis korterit, mis näitab jätkuvat huvi kesklinnalähedaste kvaliteetsete elamispindade vastu. Kvartali lõpuks oli projektist müüdud 101 korterit/äripinda 113-st. Müügieesmärk on 2025. aasta lõpuks realiseerida järelejäänud ühikud.

Soodi 6 arendus: Ehitustööd algasid 30. juunil. Kolmanda kvartali lõpuks oli võlaõigusliku lepinguga müüdud 19 korterit/äripinda 66-st. Projekt on atraktiivne noortele peredele, investoritele ning nõudlikumale kliendile tänu selle arenduse heale asukohale ja läbimõeldud planeeringutele.

Spordi arendus: Ehitusega alustati samuti juunis. Kvartali lõpus oli võlaõigusliku lepinguga müüdud 12 korterit 56-st. Vaid nelja kuuga saavutati juba märkimisväärne müügitulemus. Spordi arendus täiendab Arco Vara portfelli suurepärase asukohaga Kristiine elamurajoonis – piirkonnas, kus uusarendusi on vähe, kuid nõudlus elamiskohtade järele kõrge. Projektis rakendatakse kaasaegseid ja nutikaid lahendusi.

Arcojärve arendus: Detailplaneering võeti vastu pärast aruandeperioodi lõppu, 15. oktoobril. Tegemist on strateegiliselt olulise projektiga, mis loob eeldused edasisteks investeeringuteks uutesse linnasisestesse arendustesse.

Bulgaaria arendus: Bulgaaria tütarettevõtte osas jätkuvad läbirääkimised, mille osas tehakse lähiajal otsused nõukogu kooskõlastusel.

Kuldlehe arendus: Kolmandas kvartalis broneeriti üks korter ning üks korter müüdi augusti lõpus. Projektis on alles jäänud viimane korter, mille eksklusiivne iseloom ja piiratud saadavus hoiavad arenduse tugeval positsioonil Tallinna premium-segmendis.

Neljanda kvartali peamised eesmärgid keskenduvad aktiivsele müügitegevusele ja arendusprojektide järjepidevale edenemisele. Fookuses on Kuldlehe arenduse viimase korteri müük ning vähemalt kuue korteri realiseerimine Rannakalda projektis. Samuti on kavas alustada Lutheri arenduse esimese etapi eelmüügiga. Spordi ja Soodi 6 arendustes jätkatakse ehitustöödega ning aktiivse müügitegevusega, eesmärgiga sõlmida aasta lõpuks igas projektis täiendavalt vähemalt kuus võlaõiguslikku lepingut.

Kokkuvõttes kujunes 2025. aasta kolmas kvartal Arco Vara jaoks stabiilse arengu ja oluliste saavutuste perioodiks. Kvartalit iseloomustasid edukas esimene avalik võlakirjaemissioon, ehitustööde jätkamine mitmes arendusprojektis ning müügitegevuse hoogustumine. Lutheri kvartali arenduse ettevalmistuste edenemine ja Arcojärve detailplaneeringu vastuvõtmine loovad tugeva aluse ettevõtte järgmiste strateegiliste sammude elluviimiseks. Arco Vara positsioon Eesti kinnisvaraturul on püsib kindlana ning tugineb läbimõeldud arendustele, kvaliteedile ja jätkusuutlikule kasvule.

PÕHILISED NÄITAJAD

Grupi 2025. aasta 9 kuu müügitulu oli 5 624 tuhat eurot, mis on 1 537 tuhat eurot rohkem kui 2024. aasta 9 kuu müügitulu. 2025. aasta 9 kuu ärikasumiks (=EBIT) kujunes 622 tuhat eurot ja puhaskasumiks 214 tuhat eurot. 2024. aasta 9 kuuga sai grupp ärikahjumit 158 tuhat eurot ja puhaskahjumit 845 tuhat eurot.

2025. aasta III kvartalis müüdi grupi poolt arendatavates projektides 25 korterit, millest 20 võlaõigusliku lepinguga ja 5 asjaõiguslepinguga. 2025. aasta 9 kuuga on müüdud 35 korterit, millest 21 võlaõiguslepinguga ja 14 asjaõiguslepinguga. Võrdluseks 2024. aasta III kvartalis müüdi grupi poolt arendatavates projektides 10 korterit ja 2 äripinda (7 korterit asjaõiguslepinguga, 3 korterit ja 2 äripinda võlaõiguslepinguga), 2024. aasta 9 kuuga müüdi kokku 17 korterit ja 2 äripinda (14 korterit asjaõiguslepinguga, 3 korterit ja 2 äripinda võlaõiguslepinguga).

30.09.2025 seisuga oli laos valmis 12 korterit ja 1 äripind. 30.09.2024 seisuga oli laos valmis 37 korterit ja 1 äripind.

Grupi varade maht 30.09.2025 seisuga enam kui kahekordistus võrreldes 30.09.2024. Varade mahu suurenemise peamine põhjus on uute arendusprojektide ost, sh. Luhteri kvartali ja Spordi 3a/3b arendusprojekti soetamine.

Grupi laenukoormus (netolaenud) oli 2025. aasta esimese üheksa kuu lõpu seisuga 47 407 tuhat eurot, mis on 31 585 tuhat eurot rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodi lõpuga. Laenukoormuse suurenemise peamine põhjus on Luhteri kvartali soetamine, mis finantseeriti osaliselt pangalaenuga. Lisaks emiteeriti 2025. aasta kolmandas kvartalis 15 000 tuhande euro eest võlakirju. Grupi intressikandvate kohustuste kaalutud keskmine intressimäär oli 30.09.2025 seisuga 9.09%.

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

EUR tuhandetes 9 kuud 2025 9 kuud 2024 III kv 2025 III kv 2024
Müügitulu enda kinnisvara müügist 5 260 3 872 2 407 2 075
Müügitulu teenuste müügist 365 214 124 78
Müügitulu kokku 5 624 4 087 2 531 2 154
Müüdud kinnisvara ja teenuste kulu -3 953 -2 850 -1 884 -1 474
Brutokasum 1 672 1 237 647 680
Muud äritulud 2 0 2 0
Turustuskulud -328 -405 -135 -186
Üldhalduskulud -718 -971 -156 -340
Muud ärikulud -5 -18 -1 -2
Ärikasum (-kahjum) 622 -158 357 152
Finantstulud ja -kulud -396 -687 -101 -309
Kasum/kahjum enne tulumaksu 226 -845 256 -157
Tulumaksukulu -13 0 0 0
Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum 214 -845 256 -157
Aruandeperioodi koondkasum/-kahjum 214 -845 256 -157
Emaettevõtte omanike osa koondkasumis (-kahjumis) 214 -845 256 -157

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

EUR tuhandetes 30.09.2025 31.12.2024
Raha ja raha ekvivalendid 13 106 1 720
Nõuded ja ettemaksed 7 176 5 690
Varud 70 721 29 170
Käibevara kokku 91 003 36 580
Nõuded ja ettemaksed 18 18
Kinnisvarainvesteeringud 2 296 2 296
Materiaalne põhivara 570 622
Immateriaalne põhivara 46 52
Põhivara kokku 2 930 2 988
VARAD KOKKU 93 933 39 568
Laenukohustused 235 234
Võlad ja saadud ettemaksed 8 894 4 487
Garantiieraldised 345 127
Lühiajalised kohustused kokku 9 475 4 848
Laenukohustused 47 056 14 981
Pikaajalised kohustused kokku 47 056 14 981
KOHUSTUSED KOKKU 56 531 19 829
 
Aktsiakapital 12 158 7 272
Ülekurss 16 399 3 835
Kohustuslik reservkapital 2 011 2 011
Muud reservid 28 27
Jaotamata kasum 6 807 6 594
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital 37 402 19 739
OMAKAPITAL KOKKU 37 402 19 739
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 93 933 39 568

ArcoVara_aruanne 2025 Q3 EST

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Arco Vara: Interim report for the third quarter of 2025 (unaudited)

Arco VaraGROUP CEO’S REVIEW

The Estonian real estate market in the third quarter of 2025 was characterized by stable and moderately recovering activity. The number of transactions remained at a comparable level to the previous quarter, indicating that the market is adapting after the cooling of recent years. The average price per square meter of apartments showed a slight upward trend, particularly in the more active areas of Tallinn, where demand for high-quality residential space remains strong.

The market continued to be influenced by high interest rates and buyer caution, which kept transaction activity under control. At the same time, improved confidence and stabilized economic expectations supported steady demand. Overall, the situation suggests that the Estonian real estate market has reached a phase of balance — following periods of rapid growth and sharp decline, both prices and transaction volumes have stabilized. Provided the macroeconomic environment remains stable and interest rates begin to decline, moderate market recovery can be expected in the first half of 2026, particularly in the new development segment.

One of the most notable events of the quarter for Arco Vara was its first public bond offering, which attracted exceptionally strong investor interest and was oversubscribed more than twofold. This marks the largest single bond issue among real estate developers listed on the Baltic stock exchanges to date.

The purpose of the bond issue was to finance the development of the Luther Quarter — one of the largest urban projects in central Tallinn — transforming a historic industrial area into a modern residential and business environment. Arco Vara’s vision for the Luther Quarter is to create a balanced and human-scale urban space that combines homes, workplaces, cafés, culture, and high-quality public areas. At the heart of the quarter, a green area is planned for public use, supporting the creation of an integrated living environment.

Our goal is not merely to construct new buildings, but to create a “city within a city” — a vibrant and versatile quarter where life unfolds around the clock, offering a pleasant environment for living, working, and leisure. Tallinn needs more comprehensive urban solutions — residential quarters that function as independent environments while remaining organically connected to the surrounding city structure.

Rannakalda development: Five apartments were sold in the third quarter, reflecting continued interest in high-quality residential properties near the city center. By the end of the quarter, 101 out of 113 apartments/commercial units had been sold. The sales target is to complete the sale of the remaining units by the end of 2025.

Soodi 6 development: Construction works began on 30 June. By the end of the quarter, 19 out of 66 apartments/commercial units had been sold under binding preliminary agreements. The project is attractive to young families, investors, and more demanding clients thanks to its excellent location and well-thought-out layouts.

Spordi development: Construction also began in June. By the end of the quarter, 12 out of 56 apartments had been sold under preliminary agreements — a significant sales result achieved within just four months. The Spordi project enhances Arco Vara’s portfolio with a development in a highly desirable Kristiine district location, where new projects are scarce but housing demand remains high. The project features modern and smart solutions.

Arcojärve development: The detailed spatial plan was approved after the reporting period, on 15 October. This is a strategically important project that lays the foundation for further investments in new inner-city developments.

Bulgarian development: Arco Vara initiated a strategic exit from the Bulgarian market to focus on development projects in Estonia and enhance operational efficiency and value creation. Negotiations regarding the Bulgarian subsidiary are ongoing, and decisions will be made shortly in coordination with the Supervisory Board.

Kuldlehe development: One apartment was reserved and one sold at the end of August. Only one apartment remains available, whose exclusive character and limited availability keep the project well-positioned in Tallinn’s premium segment.

The main objectives for the fourth quarter focus on active sales efforts and the steady progress of development projects. Priorities include selling the final apartment in the Kuldlehe development and realizing at least six additional units in the Rannakalda project. Preparations will also begin for the presale of the first phase of the Luther development. Construction and active sales will continue at the Spordi and Soodi 6 developments, with the goal of signing at least six additional preliminary agreements for each project by the end of the year.

In summary, the third quarter of 2025 was a period of stable progress and key achievements for Arco Vara. The quarter was marked by a successful first public bond issue, ongoing construction across several developments, and accelerated sales activity. The advancement of preparations for the Luther Quarter and the approval of the Arcojärve detailed plan provide a strong foundation for the company’s next strategic steps. Arco Vara’s position in the Estonian real estate market remains solid, built on well-considered developments, quality, and sustainable growth.

KEY PERFORMANCE INDICATORS

The Group’s sales revenue for the first nine months of 2025 amounted to EUR 5,624 thousand, which is EUR 1,537 thousand more than in the same period of 2024. For the first nine months of 2025, the Group recorded an operating profit (=EBIT) of EUR 622 thousand and a net profit of EUR 214 thousand. In comparison, during the first nine months of 2024, the Group incurred an operating loss (=EBIT) of EUR 158 thousand and a net loss of EUR 845 thousand.

In Q3 2025, a total of 25 apartments were sold in the Group’s development projects, including 20 under preliminary purchase agreements and 5 under real right contracts. During the first nine months of 2025, 35 apartments were sold, 21 under preliminary purchase agreements and 14 under real right contracts. For comparison, in Q3 2024, 10 apartments and 2 commercial units were sold in the Group’s development projects (7 apartments under real right contracts, 3 apartments, and 2 commercial units under preliminary purchase agreements). A total of 17 apartments and 2 commercial units were sold during the first nine months of 2024 (14 apartments under real right contracts, 3 apartments, and 2 commercial units under preliminary purchase agreements).

As of 30 September 2025, the inventory included 12 completed apartments and 1 commercial unit, compared to 37 completed apartments and 1 commercial unit as of 30 September 2024.

As of 30 September 2025, the Group’s total assets had more than doubled compared to 30 September 2024. The main reason for the increase in assets was the acquisition of new development projects, including the Luther Quarter and Spordi 3a/3b development projects.

As of the end of the first nine months of 2025, the Group’s net debt amounted to EUR 47,407 thousand, which is EUR 31,585 thousand higher than at the end of the same period in the previous year. The increase in net debt was mainly due to the acquisition of the Luther Quarter, which was partially financed with a bank loan. In addition, during the third quarter of 2025, the Group issued bonds totaling EUR 15,000 thousand. The weighted average interest rate on the Group’s interest-bearing liabilities was 9.09% as of 30 September 2025.

CONSOLIDATED STATEMENT OF COMPREHENSIVE INCOME

In thousands of euros 9 months 2025 9 months 2024 Q3 2025 Q3 2024
Revenue from sale of own real estate 5,260 3,872 2,407 2,075
Revenue from rendering of services 365 214 124 78
Total revenue 5,624 4,087 2,531 2,154
Cost of sales -3,953 -2,850 -1,884 -1,474
Gross profit 1,672 1,237 647 680
Other income 2 0 2 0
Marketing and distribution expenses -328 -405 -135 -186
Administrative expenses -718 -971 -156 -340
Other expenses -5 -18 -1 -2
Operating profit 622 -158 357 152
Financial costs -396 -687 -101 -309
Profit/ loss before tax 226 -845 256 -157
Income tax -13 0 0 0
Net profit/ loss for the period 214 -845 256 -157
Total comprehensive profit/ loss for the period 214 -845 256 -157
Attributable to owners of the parent 214 -845 256 -157

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION 

 In thousands of euros 30 September 2025 31 December 2024
Cash and cash equivalents 13,106 1,720
Receivables and prepayments 7,176 5,690
Inventories 70,721 29,170
Total current assets 91,003 36,580
Receivables and prepayments 18 18
Investment property 2,296 2,296
Property, plant and equipment 570 622
Intangible assets 46 52
Total non-current assets 2,930 2,988
TOTAL ASSETS 93,933 39,568
Loans and borrowings 235 234
Payables and deferred income 8,894 4,487
Warranty provisions 345 127
Total current liabilities 9,475 4,848
Loans and borrowings 47,056 14,981
Total non-current liabilities 47,056 14,981
TOTAL LIABILITIES 56,531 19,829
 
Share capital 12,158 7,272
Share premium 16,399 3,835
Statutory capital reserve 2,011 2,011
Other reserves 28 27
Retained earnings 6,807 6,594
Total equity attributable to owners of the parent 37,402 19,739
TOTAL EQUITY 37,402 19,739
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 93,933 39,568

ArcoVara_aruanne 2025 Q3 ENG

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Pindi Kinnisvara: Populaarne minimaja – kiire lahendus, aga kas ka riskivaba?

Pindi KinnisvaraPindi Kinnisvara juhatuse liikme ja hindamisvaldkonna juhi Andres Tederi sõnul on populaarsete minimajade ehk hoonete, mille ehitisealune pind on alla 20 m², üheks oluliseks müügiargumendiks nende ehitamise lihtsus – täpsemalt asjaolu, et selline hoone ei vaja ehitusluba. Minimaju pakutakse sageli valmislahendusena, kas paigaldatuna ostja maatükile või juba kohapeal ehitatuna.

„Levinud on arusaam, et kuna ehitusluba pole vaja, võib minimaja püstitada täpselt sinna, kuhu omanik soovib,“ rääkis Teder. „Tegemist on aga eksliku arusaamaga, sest nagu iga ehitustegevuse puhul, tuleb ka minimaja ehitamisel järgida kehtivaid ehitusreegleid.“

Minimaja ei tohi ehitada:

  • ehituskeelualasse;
  • kitsenduste alasse (näiteks teekaitse või tehnovõrkude vööndisse);
  • maatüki piirile – tuleb järgida minimaalset ehitistevahelist kaugust ja hoonestusala tingimusi;
  • nii, et hoone ehitusega ületatakse krundi maksimaalset lubatud ehitusalust pinda või hoonete arvu kokku;
  • miljööväärtuslikule alale, kus võivad kehtida piirangud näiteks kasutatavate materjalide osas.

Kõige rohkem probleeme on tekkinud just ehituskeelualadega, kust hooned on hiljem tulnud eemaldada. Samuti on esinenud juhtumeid, kus on ületatud lubatud ehitusalune pind, mis võib takistada teistele samal krundil olevatele hoonetele kasutusloa saamist.

„Sageli planeeritakse hoone valmis enne, kui on läbi mõeldud tehnovõrkude asukohad ja kaitsevööndid,“ tõdes Teder. „Oluline on meeles pidada, et hoonet teenindavate tehnovõrkude – näiteks puurkaevu – rajamine on endiselt loakohustuslik ehitustegevus.“

Kokkuvõttes on minimaja ehitamine suvemajaks võrreldes loakohustusliku väikemajaga tõepoolest kiirem ja mugavam lahendus, kuid see õigus ei ole piiramatu. „Mõistlik on juba alguses kõik kitsendused ja nõuded üle kontrollida, et vältida hilisemaid lisakulusid või isegi juba tehtud investeeringu kaotamist,“ lisas Teder.

Populaarne minimaja – kiire lahendus, aga kas ka riskivaba?

 

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

EfTEN: EfTEN United Property Fund teeb investoritele väljamakse summas ligikaudu 420 000 eurot

EfTEN United Property FundEfTEN Capital AS kui EfTEN United Property Fund (väärtpaberi lühinimi EFCUPFFT, ISIN kood EE3500001609) fondivalitseja võttis vastu otsuse teha fondi osakuomanikele rahaline väljamakse 16,900 eurosenti osaku kohta, kokku 419 772 eurot. Väljamakse suurus moodustab ligikaudu 2% fondi osaku viimasest sulgemishinnast.

See on EfTEN United Property Fund’i teine rahaline väljamakse 2025. aastal ning koos tänavu mais tehtud väljamaksega, moodustavad 2025. aasta väljamaksed üle 9% fondi osaku turukapitalisatsioonist. Alates EfTEN United Property Fund’i osakute noteerimisest Nasdaq Tallinna väärtpaberiturul 2022. a mais, on fond teinud investoritele väljamakseid 1,4 euro ulatuses osaku kohta.

Väljamakse aluseks on tulu laekumine usaldusfondidest EfTEN Real Estate Fund 5 ja EfTEN Special Opportunities Fund ning omaniklaenu intressid arendusettevõttest Invego Uus-Järveküla OÜ.

Väljamakseid on õigus saada osakuomanikel, kes on kantud osakuomanike nimekirja 31. oktoobril 2025. a fondi väärtpaberite registripidaja arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga (record date). Seega on fondi osakutega seotud õiguste muutmise päev (ex-date) 30. oktoober 2025. a. Alates sellest kuupäevast ei ole fondi osakuid omandanud isik õigustatud saama käesolevas teates avaldatud väljamakset.

Väljamaksed osakuomanikele tehakse 14. novembril 2025. a ülekandega osakuomaniku arveldusarvele. Seadusega ettenähtud juhtudel peetakse väljamakselt kinni tulumaks.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Bigbank: Ehitussektori hinnatõusu toetab üldine majanduse elavnemine ning kättesaadavam laenuraha

BigbankTäna avaldas statistikaamet andmed ehitushinnaindeksi kohta III kvartalis. Viimane näitab kui palju on kasvanud hinnad erinevate kuluartiklite lõikes, eelkõige siis kui palju on kallinenud materjalid, mehhanismide kasutamine ning tööjõud. Kokkuvõttes kasvasid hinnad ehituses III kvartalis 1,7% (aasta võrdluses).

Rohkem kallinesid materjalid (2%), tööjõu kulude kasv oli 1,2%. Kuises võrdluses näeme, et septembris on tööjõu kulude kasv 0,9%, samas kui juunis kasvasid tööjõukulud 2,5%. See on ka oodatud, sest eks suve alguses ole ka ehitustegevuse kasv intensiivsem ja tööjõu vajadus suurem. Ka eile avaldatud tootjahinnaindeksi statistika toetab eelpool kirjeldatud andmeid, sest nägime, et puidutööstuse tootjahinnaindeks oli septembris aasta võrdluses kasvanud 5,2%. Puit on teatavasti üks olulisemaid ehitusmaterjale.

Ehitussektori hinnatõusu toetab üldine majanduse elavnemine ning kättesaadavam laenuraha, sest intressid on aastataguse ajaga võrreldes oluliselt langenud. Kõik see omakorda kandub lõpuks üle ka kinnisvara hinnatõusu. Arvata võib, et sarnane trend jätkub ka lähitulevikus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Pindi Kinnisvara: Vaikne revolutsioon: miks Harjumaa äärealad on uued ärikeskused

Pindi KinnisvaraHarjumaa ümber toimub praegu midagi, mida võiks võrrelda 1990. aastate turumajanduse plahvatusega – ainult et seekord ei ole see poliitiline ega tehnoloogiline, vaid ruumiline. Pindi Kinnisvara äripindade juhatuse liige Kristen Oliver Rattasepp nimetab seda “majanduse pehmeks nihkeks”: Tallinn ei ole enam majanduslik tuum, vaid muutumas gravitatsiooniliseks punktiks, mille ümber tekivad uued mikrotuumad – Rae, Saue, Peetri, Viimsi. See transformatsioon ei sünni ühe hiigelarenduse kaudu, vaid sadade väikeste otsuste tulemusel – iga kord, kui ettevõte otsustab, et tema järgmine pind ei ole enam “linna sees”, vaid “linna ümber”.

Rattasepa sõnul meenutab toimuv omamoodi majanduslikku detsentraliseerumist. Kui varem võrdus edu südalinna postiaadressiga, siis nüüd defineeritakse väärtus hoopis aja ja efektiivsuse kaudu – kui kiiresti töötaja jõuab tööle, kaup liigub kliendini ja otsus jõuab Excelisse. „Äärealad ei ole enam madalama hinnataseme kompromiss, vaid uue efektiivsuse keskpunkt,“ märgib ta.

Viimastel aastatel on Rae, Saue ja Peetri piirkonnad kasvanud välja iseseisvateks majandusüksusteks, mitte lihtsalt Tallinna satelliitideks. Uued äripargid ja stock-office’i tüüpi hooned pole enam pelgalt kinnisvaraobjektid, vaid mikroökosüsteemid, kus majandus toimib iseseisvalt: müük, teenindus, ladu ja tootmine on samas rütmis. Kui kesklinn toidab prestiiži, siis äärelinna ärikvartalid toodavad kapitali. See on kapitali uus füüsika – ruutmeetrist saab protsess, mitte pind.

See muutus on sügavam kui lihtsalt kinnisvaraarendus. Töö liigub inimese juurde, mitte vastupidi. Rae ja Saue ei ole enam “odavad alternatiivid Tallinnale”, vaid tööturu uued tuumad – paigad, kus ettevõtte väärtus tekib mitte kulude kokkuhoiust, vaid sellest, et inimesed tahavad seal elada, töötada ja jääda. See vähendab pendelrännet, tõstab töörahulolu ja kasvatab ettevõtte tootlikkust.

Harjumaa uue ärilise DNA keskmes ei ole mitte hiilgus, vaid funktsionaalsus, energiakasutus ja eluringlus. Need piirkonnad on nagu majanduslikud organismid, mis kasvavad mitte reklaami, vaid sisemise loogika kaudu. „Kui sõita hommikul mööda Peetri, Jüri või Laagri tööstusalasid, on tunda, et seal on elu – liikumine, tehingud, ideed,“ kirjeldab Rattasepp. „See on majanduse uus hingamine, mida kesklinn enam ei tekita.“

Kesklinna suurlinlik glamuur hakkab tasapisi asenduma äärelinna pragmaatilise loovusega. Seal ei otsita fassaadi, vaid funktsiooni. Mitte ilu, vaid tulu. Ja seda mõistavad esimesena need, kes oskavad lugeda mitte ainult ruutmeetreid, vaid ka majanduse rütmi – seda, kus toimub elu.

Vaikne revolutsioon: miks Harjumaa äärealad on uued ärikeskused

 

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark