Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine
 

Tööpuudus aasta lõpus veidi suurenes

12.02.2016

SwedbankTööpuuduse kasv eelmise aasta viimases kvartalis vastas meie ootustele. Töötute arv suurenes neljandas kvartalis aastaga 1200 inimese võrra ja tööpuudus tõusis veidi, 6,4%ni. Töötukassa andmete järgi on registreeritud töötuse numbrid olnud üle-eelmise aasta vastava kuu tasemest kõrgemad juba alates eelmise aasta augustist. Selle aasta jaanuaris oli registreeritud töötuid umbes 1700 inimese võrra rohkem kui aasta varem.

Hõive näitas eelmise aasta viimases kvartalis endiselt kasvutrendi. Hõivatute arv suurenes neljandas kvartalis üle-eelmise aasta sama ajaga võrreldes 9000 inimese võrra ehk 1,4%. Tööga hõivatute arv kasvas tänu tööturult eemal olnud inimeste ehk mitteaktiivsete arvu vähenemisele. Mitteaktiivsete arv vähenes kõige rohkem pensionäride hulgas. Viimase taga on osaliselt pensioniea tõus.

Sellel aastal peaks meie prognoosi järgi hõivatute arv veidi vähenema ja tööpuudus kasvama. Ühelt poolt väheneb tööealine elanikkond. Teiselt poolt sunnib tööjõu kallinemine ettevõtteid vahetama töökäsi masinate vastu. Hõive peaks langema ka mõnes eksportivas harus, kus nõudlus on nõrk ja/või hinnad oluliselt langenud. Riigireform alandab töötajate arvu avalikus sektoris. Töövõimereform sunnib vähenenud töövõimega inimesi tööd otsima. Kuna ettevõtete valmisolek vähenenud töövõimega inimesi palgata on piiratud, kasvab vähemalt esialgu statistiline tööpuudus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Nipid koduostjale: Kas osta või üürida?

12.02.2016

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Kodu ostmine on enamasti inimese elu kõige suurem rahaline tehing. Seetõttu ei tohiks sellesse pealiskaudselt suhtuda. Uue kodu otsingutega alustamisel võiks kõige esimese asjana enda jaoks läbi arutada, kas uus kodu osta või hoopis võtta üürile.

Ei saa öelda, et plaanides kodu omada või üürida, on üks valikutest teisest alati parem. Kodu omamisel on ühed eelised, üürimisel teised. Järgnevalt käsitleme tegureid, mida kodu ostmise või üürilevõtmise juures kaaluda.

Piirkonnas elamise aeg

Kolides teise linna õppima või ajutiselt tööle, on tõenäoliselt mõistlikum kodu ostmise asemel üürile võtta. Kinnisvaratehingu kulud ehk notari tasud, riigilõivud, maakleritasud ja loomulikult ajakulu on tavatehingu puhul sedavõrd suured, et enamasti ei tasu aastaks-paariks kodu ostmine end finantsmajanduslikult ära. Otsestele kinnisvara ostukuludele lisanduvad väga sageli kulutused kolimisele, sisustusele.

Koduostu tasub planeerida, kui piirkonnas elamise ajaline kestus on viis ja rohkem aastat. Lühemate perioodide puhul tasub pigem mõelda üürimisele.

Perekonnaseis ja elukaar

Kodu ostmise oluline kriteerium on selle suurus. Kui perekonna suurus on muutumas – kedagi on juurde tulemas või hoopis lahkumas, tasub põhjalikult järele mõelda, kas on mõttekas osta näiteks ühetoalist korterit teadmise juures, et peatselt on pere juurdekasvu loota ning see tähendab vähemalt ühe lisatoa vajadust.

Töökoht, tarbitavad teenused

Töökoha asukohal ja igapäevases elus tarbitavatel teenustel on koduostu või üürimise valiku juures oma roll. Kodu asukoht ei peaks olema töökohast liiga kaugel. Vastasel korral kulub liiga suur hulk aega, raha ja energiat kodu ja töökoha vahet sõitmisele.

Rahaline seis

Veel kord tasub mainida, et kodu ost on enamasti inimese kõige suurem ost eluea jooksul. Kui raha ei ole ja laenuvõimekust samuti mitte, on otsuse tegemine lihtne – kodu osta ei saa, see tuleb üürida. Loodetavasti üürimise jaoks sissetulekust ikka piisab.

Oma on oma

Omaniku kodutunne on kindel. Nii kaua, kui ta näiteks ühistu või panga ees võlgu ei jää, ei ähvarda teda kodust ilmajäämine. Eesti üüriturg aga paraku sellist kindlust ei paku. Eesti üürileandjad muutuvad küll järjest professionaalsemaks ja üürilepingud aina pikemaks, kuid ükski üürileandja ei paku sajaprotsendilist kindlustunnet, et inimene saab ühes korteris aastakümneid üürnik olla.

Üürikorter tagab liikumisvabaduse

Tavaliselt sõlmitakse Eestis üürilepingud aastaks või sootuks tähtajatult. Nii on üürikorteri vaieldamatu eelis selles, et üürilepingu lõppemisel on lihtne võimalus üks eluase jätta ja kolida järgmisele sobivamale – olgu selleks sobivamaks väiksem või suurem, kallim või odavam pind.

Majanduslikud põhjendused

Sageli korratakse tüütuseni mantrat, et kinnisvara väärtuse panevad paika kolm tegurit – asukoht, asukoht ja asukoht. Eluaseme soetamise puhul on otsuse määravaks teguriks enamasti hind, olgu selleks siis ostuhind või üürihind.

Enamasti ei valitse turul tasakaalu. See tähendab, et ühel ajamomendil on finantsmajanduslikult mõistlikum kinnisvara osta, teisel kasulikum üürida.

Kodu ost kui säästmine

Tihtipeale soovitakse koduostu vaadelda kui investeeringut. Pigem on kodu ostmine ikkagi tarbimiskulu, kuid sel on siiski juures väike säästmise moment. Laenumakseid tehes tagastab koduostja igakuiselt väikese osa laenu põhiosast ehk ostab samm-sammult oma eluaset välja. Laenu tagasimaksmise järel on koduostja laenuvaba kinnisvara omanik.

Maksusoodustused

Riik pakub maamaksu, eluasemelaenu intresside ja eluaseme müügiga seonduvaid maksusoodustusi just kinnisvaraomanikele, mitte üürnikele.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.

Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Mustamäe Keskus avas täna uksed

12.02.2016

Mustamäe KeskusTäna pärast pidulikku lindilõikamist avas Tallinnas uksed Mustamäe Keskus, mis koondab ühe katuse alla Baltimaade moodsaima Apollo Kino, linnaosa suurima valiku toidukohti, esimese Lotte kohviku, värske Rimi ja kaasaegseima MyFitness spordiklubi.

Mustamäe Keskuse tegevjuht Anneli Hirv ütles avamisel, et keskuse fookuses on kogu perele vaba aja veetmiseks uute võimaluste loomine. “Soovime, et keskus kujuneks linnaosa uueks südameks ja kõigi mustamäelaste armastatud kohtumispaigaks – Mustamäe keskuseks selle otseses mõttes,” lisas Hirv.

Kogu keskuse pinnast ligi poole moodustavad Apollo Kino poolt rajatud Baltimaade moodsaim kinokeskus, Mustamäe esimene MyFitness spordiklubi ja teised vaba aja veetmise võimalused. Ligi neljandiku keskusest võtavad enda alla kümmekond erinevat toidukohta eesotsas 300-kohalise Lidoga. Keskuses asub iseteeninduskassade, uudse väljapaneku ja poes kohapeal asuva suitsuahjuga uus Rimi. Lisaks mitmetele lastele mõeldud kauplusetele tegutseb keskuses ka Eesti esimene Lotte kohvik, kus saab kogu perega süüa, Lotte tegelastega kohtuda, mängida ja üritusi korraldada.

Keskuse avanädalavahetuse jooksul toimub keskuses tiheda programmiga suur tänavakultuuripidu kogu perele, millega kutsutakse linlasi uue esindusliku keskusega esmakordselt tutvuma. Mustamäe Keskus asub aadressil Tammsaare tee 104a, keskuse ees ja katuseparklas saavad külastajad parkida tasuta.

Uues Mustamäe Keskuses on kokku enam kui 21 000 ruutmeetrit, sealhulgas ligi 13 500 ruutmeetrit üüritavat pinda. Mustamäe Keskuse ehitasid OÜ Astlanda Ehitus ja Eventus Ehitus OÜ.

 

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

KV.EE: Kinnisvara hinnatõusuootus on julge prognoos

12.02.2016

Kinnisvaraportaal KV.EETallinna kõrge korteritehingute arvu kiuste on konkurents kinnisvaramüüjate vahel tihe. See sunnib tegema soodustusi, mis tihtipeale väljenduvad hinnaalanduste pakkumises. Sellises olukorras on korterite hinnatõusuootus vägagi julge prognoos, analüüsis kinnisvaraturul toimuvat portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„Tallinna korteritehingute keskmine hind on 2016 I kvartali esialgsete andmete alusel 1528 €/m². Võrreldes aastataguse ajaga on tehingute hind 1,0% võrra madalamal. Nii olemegi küsimuse juures, kas korterite kiire hinnatõus on pöördunud languseks?“ esitas Tarvo Teslon küsimuse.

Vaatamata korteritehingute keskmise hinna langusele on optimistlikud kinnisvaramüüjad müügipakkumiste keskmist hinda kergitanud. Portaali KV.EE andmetel oli jaanuarikuine Tallinna korterite keskmine pakkumishind 1875 €/m², mis on aastatagusest 5,7% kõrgemal. Nii sõuavad kinnisvaramüüjad reaalsusele vastuvoolu.

„Kõrged pakkumishinnad on sundinud kinnisvaramüüjaid tehinguni jõudmise nimel tulema välja soodustustega. Mõne arendusprojekti raames pakutakse kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuvat allahindlust, teise puhul makstakse aastaid kinni korteriostja kommunaalkulud,“ tõi Tarvo Teslon näiteid elust „Avalikult väljareklaamitavate allahindluste ja soodustuste kõrval on olulisel määral laienenud kauplemisruum ehk suuliste läbirääkimiste käigus allahindluse saamise võimalus,“ lisas Tarvo Teslon.

Hinnasurve ehk soodustuste pakkumise taga on kõrge korterite müügipakkumiste arv. Portaalis KV.EE on viimase pooleteise aasta jooksul olnud pakkumises keskmiselt 5500 Tallinna korterit. See on märksa rohkem kui näiteks 2013. aasta lõpul, korterite müügipakkumisi oli alla 3800. Kõrge pakkumiste arv hoiab kinnisvaramüüjaid pinges ja sunnib neid tehinguni jõudmise nimel aktiivselt tegutsema. Sageli on selleks pingutuseks hinna alandamine.

„Tulevikusuunas vaadates peab tõdema, et vaatamata kõrgele korteritehingute arvule on kinnisvaramüüjate konkurents tihe, paljus toimub konkureerimine hinna baasil. Tehinguni jõuab see kinnisvaramüüja, kes suudab pakkuda paremat hinda,“ tegi Tarvo Teslon kokkuvõtte. „Hinnaalandusi pakuvad kinnisvaraarendajad avalikult soodustustena, eraisikutest müüjad annavad hinda alla läbirääkimiste käigus. Sellises kontekstis peab tõdema, et korterite hinnatõusuootus lähitulevikus on julge prognoos, mille täitumine on vähetõenäoline,“ ennustas Tarvo Teslon.

Kinnisvaraportaali KV.EE haldab AllePal OÜ. Samasse gruppi kuulub veel Eestis tegutsev portaal Osta.ee.

160209 Kinnisvara hinnatõusuootus on julge prognoos

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Unemployment rate on the rise

12.02.2016
  • SwedbankEmployment and unemployment both increased in Q4 of 2015.
  • In 2016, we expect unemployment rate to grow and employment to decline a bit.

Unemployment rate increased a bit to 6.4% in the last quarter of 2015 (6.2% in 2015 as a whole). The number of unemployed increased in the last quarter by 1,000 persons over a year to 44,000. Registered unemployment rate has exceeded previous year’s level since August 2015 (the unemployment insurance fund’s data). In January 2016, the number of registered unemployed exceeded previous year’s level by 1,700 persons.

flash-comment-1

Unemployment rate in Estonia was still low compared to other countries in Europe, where unemployment rate ranged from 25% in Greece and 21% in Spain to below 5% in Germany (November 2015 data from Eurostat).

flash-comment-2

The annual growth of employment decelerated to 1.4% in Q4 (+2.6% in 2015 as a whole). The number of inactive declined compared to the previous year. The inactivity decreased the most among the retirees, partly because of a higher retirement age.

In 2016, employment is expected to fall a bit, especially in a few export-related sectors that have been struggling with low demand and/or output prices (mining/shale oil industry, transport, manufacturing). A state reform will reduce labour in the public sector. A reduction in the number of public workers and the reorganisation of the social benefits system of the disabled (forcing them to find a job) will lift the number of the unemployed, at least temporarily.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Aasta lõpp tõi tööturule muutuse

12.02.2016

StatistikaametTöötuse määr oli 2015. aastal 6,2%, tööhõive määr 65,2% ja tööjõus osalemise määr 69,4%, teatab Statistikaamet. Töötus oli oluliselt madalam ning tööhõive ja tööjõus osalemine kõrgem kui 2014. aastal. Tööturunäitajad paranesid võrreldes 2014. aastaga tänu esimese kolme kvartali tulemustele, kuid IV kvartalis olukord muutus.

2015. aasta III kvartali andmed väljendasid peamiste tööturunäitajate ehk tööjõus osalemise, töötuse ning tööhõive määra jõudmist majandusbuumi või sellele lähedasele tasemele. IV kvartalis oli nii tööjõus osalemise kui ka tööhõive määr kõrgem kui eelmise aasta samas kvartalis, kuid nii töötuse määr kui ka töötute üldarv ei olnud enam vähenenud. Kui 2014. aasta IV kvartalis oli töötuse määr 6,3% ja töötute üldarv hinnanguliselt 42 700, siis 2015. aasta IV kvartalis olid vastavad näitajad 6,4% ja 43 900.

Tööturunäitajad paranesid eelmisel aastal võrreldes 2014. aastaga tänu esimese kolme kvartali tulemustele. Hoolimata sellest, et tööealiste (15–74-aastased) inimeste koguarv võrreldes 2014. aastaga kahanes 8000 võrra, kasvas tööturul aktiivsete inimeste koguarv 9000 võrra, jõudes hinnanguliselt 683 100-ni. Tööhõive määr kasvas 63%-st 65,2%-ni ning töötuse määr kahanes 7,4%-st 6,2%-ni. Vähenemist jätkas seega ka mitteaktiivsete inimeste arv, mis jõudis 2015. aastaks hinnanguliselt 300 500-ni. Hõivatute arv on seega kasvanud nii töötute kui ka mitteaktiivsusest tööturule siirdunute tõttu.

Jätkuvalt on tööturunäitajates olulised erinevused lähtuvalt elukohast, soost, vanusest ja rahvusest. 2015. aastal oli kõrgeim tööhõive määr Harju maakonnas (71%) ning erinevus võrreldes madalaima tööhõive määraga Põlva maakonnaga (47,6%) oli üle 20 protsendipunkti. Lisaks parematele töövõimalustele mõjutas antud tulemust ka erinev vanusstruktuur. Harju maakonnas oli ka töötus madalaim (5,2%).

Võrreldes 2014. aastaga kasvas 2015. aastal nii meeste kui ka naiste hõivemäär, kuid sarnaselt eelnevale paarile aastale on meeste hõivemäära kasv olnud kiirem, kasvatades meeste ja naistevahelise hõivelõhe 8-le protsendipunktile. Kui viimastel aastatel on meeste töötuse määr olnud naiste omast pisut kõrgem, siis 2015. aastal kahanesid erinevused praktiliselt olematuks: meeste töötuse määr oli 6,2% ja naistel 6,1%.

Töötuse määr langes 2015. aastal võrreldes 2014. aastaga märgatavalt nii noorte (15–24-aastased) kui ka parimas tööeas (25–49-aastased) inimeste seas. Vanemaealiste (50–74-aastased) töötuse määr jäi aga praktiliselt samaks. Jätkuvalt oli noorte töötuse määr (13,1%) kõrgeim, mis annab märku sellest, et noorte tööturule sisenemine ja seal püsimine on arvestatavaks probleemiks. Samas suur osa noori alles õpib ja ei plaani lähiajal tööd otsida.

Tööhõive määr on kasvanud nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste hulgas, kuid vahe võrreldes 2014. aastaga on jäänud suurusjärku 5–6%, olles eestlastel kõrgem. Ka töötuse määr oli eestlastel madalam, kuid lõhe eestlaste ja mitte-eestlaste vahel on viimastel aastatel vähenenud. 2015. aastal oli eestlaste töötuse määr 5,4% ning mitte-eestlastel 8%.

2015. aasta paremate tööturunäitajate võimalike põhjustena võrreldes eelneva aastaga võib välja tuua töötamise registri mõju tööhõivele, 2014. aasta majanduskasvu ning plaanitava töövõimereformi. Selgelt aeglasem majanduskasv 2015. aastal on aga tõenäoliselt mõjutanud ka juba 2015. aasta IV kvartali tööturunäitajaid.

Diagramm: Eestlaste ja mitte-eestlaste töötuse määr, 2005–2015

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel.

Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Arco Vara AS-i juhatuse kommentaarid 2015. aasta IV kvartali ja 12 kuu vahearuandele

12.02.2016

Arco VaraAasta lõppu tuleks alustada resümeega. Resümee on järgmine: olime kasumlikud ja kasvasime. Aga: neljas kvartal ning kogu aasta osutusid nõrgemaks, kui ootasime. Me ootasime kontserni aasta müügituluks 11 miljonit eurot ning puhaskasumiks 1 miljon eurot.

Tegelikult saavutasime 10,7 miljonit eurot müügitulu ja ainult 0,5 miljonit eurot puhaskasumit. Juhatus ei ole selle üle uhke. Tulemusi tuleb parandada. Järgnev osa kommentaaridest on pühendatud sellele, mis on tehtud ja mis täpselt peaks olema paremini, et ettevõte areneks vajaliku kiirusega.

Teenindusdivisjon

Teenindusdivisjoni ettevõtetesse paigutatud omakapital on negatiivne ja 2015. aasta jooksul me sinna täiendavat omakapitali ei investeerinud. Divisjon tervikuna toimib kasumlikkuse piiril, kuigi riikide lõikes on tulemused erinevad. Rõõmustavalt kasumliku tulemuse tegi 2015. aastal Bulgaaria üksus. Läti turuolukorda arvestades rahuldava tulemuse saavutas Läti üksus. Kogu kontserni ainsa selgelt kahjumliku tulemuse saavutas Eesti üksus. Põhjused on ettevõtte enda sees ning lahendused juhtkonna käes. Teenindusdivisjoni Eesti osas oleme alustanud ümberkorraldusi teenusprotsesside parandamiseks, ning samuti oleme aasta lõpuks teinud muudatusi keskastme juhtkonna seas.

2016. aasta eesmärk on saavutada teenindusdivisjoni kasumlikkus tervikuna ning tõsta tema kasutegurit Arco Vara arendusprojektide ettevalmistamisel ja realiseerimisel.

Suures plaanis määrab kontserni tulemused aga arendusdivisjon, kuhu on paigutatud 100% kontserni omakapitalist. Arendusdivisjoni tulemuse määravad valdavalt selle koosseisus olevad kolm suurt sammast, milleks on (i) Madrid Blvd renditulu teeniv hoone Sofias, (ii) Manastirski korteriarendusprojekt Sofias (ja selle võimalik jätkuprojekt Izstok Parkside) ning (iii) Kodulahe korteriarendusprojekt Tallinnas.

Madrid Blvd hoone

Madrid Blvd hoone suure kontoripinna renoveerimine ja restruktureerimine seitsmeks autonoomseks pinnaks on aruande kuupäeva seisuga lõpule viidud. Käib potentsiaalsete üürnikega läbirääkimine. Rendileantava kontoripinna suuruseks (GLA) pärast restruktureerimist on kokku ca 4 700 m2, millele lisandub 113 maa-alust parkimiskohta, mida renditakse tükikaupa.

Kuna Madrid Blvd hoone kontoripindadelt IV kvartalis tulu ei teenitud, mõjutas see negatiivselt nii aasta müügitulu kui ka puhaskasumit. Saamatajäänud rendi- ja haldustasud on üle 150 tuhande euro ning mõju puhaskasumile on ligikaudu samaväärne. Neljanda kvartali renditulu vähenemine on üks põhjuseid, miks me ei saavutanud oma aastast tulu- ja kasumieesmärki.

Oleme seadnud eesmärgiks saavutada hoone kontoripindade 100%-line täituvus pikaajaliste rendilepingutega hiljemalt käesoleva aasta III kvartalis.

Muus osas jätkame hoone rendipindade (sh. kaubanduspinnad ca 2 200 m2 GLA ja korterid ca 1 500 m2 GLA) tulutoovat opereerimist ning müügiks allesjäänud korterite (ca 1 700 m2 GSA) realiseerimist. Neljandas kvartalis vormistati eelmüük kahele korterile, millelt müügitulu kajastub 2016. aastal. Hoonel lasuva Piraeus panga laenukohustuse jääk on alla 10,5 miljoni euro.

Manastirski Livadi

Bloki D ehitus lõppes novembris ja kasutusloa saime 22. detsembril ehk rohkem kui kahenädalase viivitusega, võrreldes meie prognoosiga. Seetõttu nihkus edasi ka korterite asjaõiguslepingute sõlmimine ja üleandmine klientidele ja vastava müügitulu konteerimine raamatupidamises. Üleandmine ja müügitulu konteerimine jääb 2016. aasta esimesse kvartalisse. Neljanda kvartali müügitulu Manastirski D blokist oli 628 tuhat eurot, viivitusest tingitud negatiivne mõju 2015. aasta müügitulule on üle 800 tuhande euro ja puhaskasumile üle 300 tuhande euro. Hea uudis on see, et neljandas kvartalis saamata jäänud tulu ja kasum kandus edasi 2016. aasta esimesse kvartalisse. Viivitus on veel elav näide sellest kui haavatavad on kontserni tulemused ja peamised kasumlikkust näitavad suhtarvud (nagu ROE ja ROA) aja kaotuse tõttu, isegi nii lühikesel perioodil kui 2 nädalat.

Kvartali lõpu seisuga oli eelmüügilepingutega kaetud 95% bloki D korteritest. Aruande avalikustamise päeva seisuga on kogu Manastirski projekt välja arendatud ning arenduseks võetud pangalaen UniCredit Bulbankile täies osas tasutud. Ainuüksi bloki D oodatud vaba rahavoog kontsernile ületab kaks miljonit eurot.

Alates 2016. aasta esimesest kvartalist saame Manastirskis tegeleda ainult allesjäänud laoseisu realiseerimisega. Eesmärk on viimased tooted maha müüa 2016. aasta jooksul ning põhitähelepanu koondada jätkuprojekti alustamisele esimeses kvartalis. Hetkel välja valitud jätkuprojektiks on Izstok Parkside, mille omandamiseks vajalikke eeltingimusi ei olnud krundi müüja poolt neljanda kvartali lõpuks veel täidetud.

Kodulahe

Meie pikaajalised jõupingutused kandsid neljanda kvartali lõpuks vilja ning saime valida erinevate pakkujate seast välja nii parima finantseerimispakkumise kui ka parima ehituspakkumise tegija. Käesoleva kvartaliaruande kirjutamisega paralleelselt toimub ka Kodulahe projekti käivitamiseks vajalike finantseerimis- ja ehituslepingute allkirjastamine, millest ettevõte annab eraldi teada.

Kodulahe projekti esimese etapi maht on 130 korterit ja äripinda (GSA ca 8700 m2), millele lisanduvad parkimiskohad ja panipaigad. Kogu esimese etapi ehitusmaht (GBA) ületab 15 000 m2. Esimese etapi oodatav müügitulu ületab 15 miljonit eurot ning esimene võlaõiguslik müügileping ostjaga sõlmiti 9.02.2016.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Arco Vara on Kodulahega tagasi Tallinna korteriarendusturul. Tallinna turg on vähem tormiline ja tihedama konkurentsiga võrreldes Sofiaga, kuid ka siin on võimalik raha teenida.

Muud arendussuunad

Ülaltoodud kolme arendusprojekti kõrval oleme võtnud kaks lisasihti:

  • A. realiseerida kõik varad, mis ei ole koheselt tootmisküpsed või mille arendusmaht on liiga väike. Ajalooliselt kogunenud maapanga realiseerimine võimaldab meil oma jõud arenduseks konsolideerida ning tegeleda ainult meile olulisega ning
  • B. käivitada Sofias Arco kinnisvarafond (Arco REIT), et Arco Vara juhtimisel kaasata võõrkapitali ning jätkata Bulgaarias suurte arendusprojektide otsimist ja elluviimist võõrkapitaliga, kasutades seejuures ära Arco Vara enda meeskonna oskusteavet ja renomeed.

Varade realiseerimisel oli neljas kvartal edukas, kuna müüsime kasumlikult kaks arendusprojekti: Instituudi tee kinnistud Harku vallas ning Suur-Sepa kinnistu Pärnus. Väärib märkimist, et müügimeeskonnale müügikorralduse andmise hetkest kuni kinnistute eest raha laekumiseni kulus vähem kui kolm nädalat.

See annab meile lihtsalt kindlust, et bilansis olev vara on konservatiivselt hinnatud. Jätkame muu kinnisvara realiseerimist, võimalusel saavutades eelnevalt detailplaneeringu kehtestamise või muu väärtustamise. Neljandas kvartalis jõustus näiteks Tallinnas, Liimi 1b kinnistu detailplaneering, kuhu on lubatud kuni 8-korruselise büroohoone ehitus.

Arco REIT projekt on kulgenud oodatud tempos. Aruande avalikustamise kuupäeva seisuga on ARCO REIT Sofia börsil noteeritud ettevõte, milles Arco Varal on ainuosalus (aasta lõpu seisuga oli osalus veel 70%) ning mille osakapitali oleme paigutanud 332 tuhat eurot. Järgmine samm on täiendava osakute noteerimisprospekti registreerimine ja võõrkapitali kaasamine fondi 2016. aasta jooksul, et alustada sisulist tegevust aasta lõpus.

Kokkuvõtteks

Võtan kokku selle, millega alustasin: 2015. aasta kasum 0,5 miljonit eurot ei vasta juhatuse ootustele (1 miljon eurot).

Lisaks eelpoolkirjeldatud puhaskasumi mõjutajatele (edasilükkunud Manastirski D müük: negatiivne mõju ca 300 tuhat eurot; ning saamatajäänud Madrid Blvd renditulu 4. kvartalis: negatiivne mõju ca 150 tuhat eurot) on veel üks raamatupidamislik kasumi vähendaja, mille põhjustajaks on juhatusele 2013. aastal antud optsioon 390,000 Arco Vara aktsia omandamiseks 2016. aasta jooksul hinnaga 70 senti aktsia kohta.

Vastavalt IFRS-i regulatsioonidele peab ettevõte kajastama kasumiaruandes ka juhatusele väljastatud aktsiaoptsiooni mõju ettevõtte kasumile, ning mõju tuleb vastavalt ette kirjutatud metoodikale hinnata aktsiate omandamise nominaalhinna (70 senti) ja metoodika kohaselt määratud hinna (1,46 senti) erinevusena, mille katteks tuli moodustada eraldis, ning mis bilansis väljendub omakapitali reservina. Nimetatud reservi moodustamisega seotud kulu jaguneb 2,5 aastale alates optsiooni andmisest juulis 2013 kuni optsiooni kasutamise võimaluse tekkeni 1. jaanuarist 2016. 2015. aasta kanda jääb kogu eraldisest 119 tuhat eurot. 2016. aasta ja järgnevate aastate kasumit juhatusele antud optsioon ei mõjuta.

Olles ise osaline nimetatud raamatupidamisliku kahjumi tekkes, märgib juhatus siiski, et sisulist kahju ei ole sündinud. Optsiooni realiseerimisega kaasneb juhatuse liikme kohustus ettevõttesse 273 tuhat eurot aktsiakapitalina sisse maksta, millega ettevõtte rahaline seis tugevneb. Optsiooni realiseerimine ei anna juhatusele õigust ettevõttest raha välja võtta.

2016. aasta Arco Vara tuluks prognoosib juhatus 10,3 miljonit eurot ja puhaskasumiks 0,8 miljonit eurot. Erinevalt 2015. aastast, kui ehitusfaasis oli üks arendusprojekt müügitulu potentsiaaliga 4…5 miljonit eurot (Manastriski D construction in Sofia), peaks 2016. aastal ehitusfaasis olema juba kaks arendusprojekti potentsiaalse müügituluga ca 20 miljonit eurot (Kodukolde I etapp Tallinnas ja Manastirski jätkuprojekti Sofias). See positiivne dünaamika peaks selgelt kajastuma 2017. aasta tulemustes.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Экономический рост не оправдал ожиданий

12.02.2016

SEB PankУходящая неделя была богата новыми статистическим данными об экономике. Одновременно были опубликованы первоначальная оценка роста ВВП за 2015 год, статистика внешней торговли, данные о туризме и показатели рынка труда за четвертый квартал.

Ввиду этого сегодняшний недельный комментарий будет посвящен экономическому росту и экспорту за прошлый год. В обоих случаях повода для радости, к сожалению, нет.

Рост экономики Эстонии оказался заметно ниже, чем ожидалось

В начале 2015 года аналитики предсказывали экономический рост в Эстонии в пределах 2-2,5%, но фактический результат оказался хуже прогнозов. Согласно первоначальной оценке Департамента статистики, ВВП в IV квартале 2015 года вырос только на 0,7%, что дает годовой рост в 1,2%. Если рассматривать эти цифры в контексте, то можно сказать, что настолько же выросла в прошлом году экономика Франции – страны, предпринимательская среда которой далеко не идеальна и которая испытывает серьезные проблемы. Причин, в силу которых экономический рост Эстонии замедлился, можно найти в избытке, однако нельзя исключать, что позже цифры роста ВВП будут увеличены. Как помнится, прошлой осенью годовой рост за 2014 год был скорректирован с 2,1% до 2,9%, и подобных примеров можно привести немало.

Основная причина слабого роста ВВП в прошлом году заключается в значительно снизившихся капитальных расходах, или инвестициях. Если инвестиции, осуществляемые частными лицами в виде приобретения новых жилых площадей, выросли, то инвестиции предприятий и государства остались незначительными. Хотя проценты по кредитам находятся на исторически выгодном уровне, сегодняшняя внешняя среда не вызывает у предпринимателей излишней уверенности для того, чтобы начинать крупные проекты. Доход предприятий от продаж, как известно, снижался в течение всего 2015 года, расходы же на рабочую силу на рынке труда, где доминируют работники, росли очень быстрыми темпами.

Если добавить к этому дефляционную среду, которая ограничивает возможности предпринимателей повышать цены, то осторожность в инвестировании совсем не покажется неожиданной. В прежние годы поддержанию уровня способствовали крупные проекты в энергетической и химической промышленности. Поскольку к сегодняшнему дню они завершены, то и общий итог в годовом сравнении оказался со знаком «минус». Осторожность в инвестировании демонстрировал и государственный сектор.

Большая часть капитальных расходов, произведенных государством и местными самоуправлениями, финансировалась при финансовой поддержке структурных фондов Европейского Союза. Ввиду того, что настал переходный период от одной программы к другой, зачахло и инвестирование. В настоящее время кажется, что в 2016 году механизм снова будет запущен, и вновь начнут возводиться новые школы, мосты и волостные дома. Если брать по секторам, отрицательное влияние инвестиционного застоя испытали строительные предприятия. Экономический кризис в России ухудшил показатели транзитного сектора и поставил в трудное положение эстонских сельхозпроизводителей. В обрабатывающей промышленности значительно снизился объем производства электронного оборудования, а вследствие удешевления нефти столкнулась с трудностями химическая промышленность.

Экспорт товаров снижался третий год подряд

Во вторник Департамент статистики опубликовал данные по внешней торговле за декабрь, из которых явствует, что и в последнем месяце прошлого года рост эстонского экспорта в годовом сравнении оставался со знаком «минус», на сей раз, правда, составив всего -0,1%. В целом же за год экспорт сократился по сравнению с 2014 годом на 4%. Таким образом, третий год подряд экспорт товаров снижается – в последний раз он увеличивался в 2013 году.

Почему эстонский экспорт в последние годы чахнет?

С каждым годом это объяснение становится все более заезженным, однако главным виновником низкого экспорта по-прежнему является слабый внешний спрос. Основные целевые страны экспорта для страны в значительной мере определяются ее географическим положением, а экономическая ситуация в России и Финляндии, которые являются двумя нашими важными торговыми партнерами, в последние годы, действительно, была непростой. Если в 2014 году рост экспорта свел к минусу недостаточный спрос северных соседей, то в 2015 году причиной этого стал глубокий экономический кризис в России. Экспорт эстонских товаров в Россию снизился в прошлом году на целых 35%. Следует подчеркнуть, что роль прямых санкций в падении экспорта была, скорее, незначительной.

В 2013 году сельскохозяйственные продукты и продтовары составляли только 17% идущего в Россию экспорта, при этом значительная часть приходилась на реэкспорт, или на товары, в экспорте которых эстонские предприятия играли лишь посредническую роль. В целом удельный вес реэкспорта оценивался примерно в три четверти от всего экспорта в Россию. Можно испытывать удовлетворение оттого, что хотя в целом финский импорт снижался и в 2015 году, Эстонии неожиданно удалось даже увеличить экспорт в эту страну на 0,6.

Слабым спросом нельзя оправдать нулевой рост эстонского экспорта в Швецию. В 2015 году ВВП Швеции вырос, по приблизительным подсчетам, на 3,6%, при этом импорт товаров – на 4,4%. На экспортные показатели Эстонии в отношении Швеции влияет очень большая доля в общем экспорте одной большой группы продукции. В 2015 году доля телекоммуникационной электроники в эстонском экспорте в Швецию составила 43%, ее экспорт снизился в годовом сравнении на 10%. Если не учитывать эту группу продукции, то продажа эстонских товаров в Швецию возросла на 10% – великолепный результат.

В прежние годы экспорт электроники рос быстрее, чем экспорт других товаров, и большая рассредоточенность для Эстонии, несомненно, только во благо. Весомый вклад внес 44%-й рост экспорта прочей промышленной продукции. В эту группу товаров входят в основном мебель и сборные строения, при производстве которых большая часть добавленной стоимости остается в Эстонии. Поскольку шведской экономике прогнозируют попутные ветра и в дальнейшем, момент может оказаться благоприятным для выхода на консервативный рынок новых игроков.

Михкель Нестор
экономист SEB

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Arco Vara alustab Tallinnas Kodulahe elamuarendusprojekti I etapi kortermaja ehitust

12.02.2016

Arco VaraArco Vara AS-i tütarettevõte Kodulahe OÜ sõlmis täna peatöövõtulepingu RAMM Ehituse OÜ-ga Tallinnas asuva Kodulahe elamuarendusprojekti I etapi kortermaja ehituseks. Lepinguline ehitustööde maht ületab 10 miljonit eurot. Ehitustööd objektil algavad 2016. aasta veebruari lõpus ja kortermaja planeeritav valmimisaeg on juulis 2017. 3. veebruaril oli Kodulahe OÜ juba sõlminud kortermaja ehituse finantseerimiseks laenulepingu Nordea Bank AB Eesti filiaaliga laenulimiidiga 9 350 tuhat eurot.

Kodulahe projekti I etapi kortermajja asukohaga Lahepea tn 7 Tallinnas, tuleb 125 korterit ja 5 väiksemat äripinda kogu müüdava pinnaga (ülevalpool maapinda) üle 8 700 m2. Kortermaja on osa terviklikust elukeskkonnast, mis rajatakse 2,8 hektarilisele maa-alale Mustjõe ja Merimetsa piirkonnas. Projekti tutvustavad andmed on kättesaadavad veebilehel kodulahe.ee.

Kodulahe projekti aluseks oleva kinnistu omandas Arco Vara 2013. aasta juunis. Detailplaneering kuni 330 korteri rajamiseks kehtestati septembris 2014. Arhitektuurikonkurss parima arhitektuurse lahenduse ja projekteerija leidmiseks toimus novembris 2014. Ehitusluba esimese etapi kortermaja ehituseks väljastati 30.09.2015. Neljandas kvartalis tegeles kontsern parima ehituspakkuja ja finantseerimispakkuja valimisega. Turundusega alustati 2015. aasta oktoobris ning esimene eelmüügileping sõlmiti kaks päeva tagasi, 9. veebruaril.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

KredExi laenukäendus võimaldab soetada energiatõhusa eluaseme

11.02.2016

KredexVabariigi valitsus kinnitas eelnõu, millega hakkab KredEx väljastama eluasemelaenu käendust ka energiatõhusate eluasemete soetamiseks ja eluasemete energiatõhusaks rekonstrueerimiseks. Seni said KredExi eluasemelaenu käendust kasutada noored spetsialistid, noored pered, tagastatud eluruumis elavad üürnikud ja Kaitseväe või Kaitseliidu veteranid.

Ettevõtlusminister Liisa Oviir ütles, et oluline on suunata inimesi energiasäästlikkusele.

„Eluasemete energiatõhusaks muutmisel ja energiatõhusate eluasemete püstitamisel on riigi tugi olulise tähtsusega. KredExi eluasemelaenu käendus võimaldab parandada inimeste elamistingimusi ja hoida kokku energiakuludelt,“ ütles Oviir.

Energiatõhusa eluaseme laenukäenduse taotlemiseks peab soetatav väikeelamu vastama energiamärgise klassile C, samuti võib oma eramu C klassi tasemele rekonstrueerida. Korteriomandi soetamisel korterelamusse peab korterelamu energiamärgise klass olema vähemalt C. Energiamärgise klassi tuleb tõendada energiamärgisega, rekonstrueerimisel ehitusprojekti ja energiatõhususarvutusega.

Energiatõhusa eluaseme laenukäenduse puhul tõstetakse ennekõike tulenevalt vastavate eramute ja korterite kallimast maksumusest käenduse maksimaalset summat 50 000 euroni. Teiste KredExi eluasemelaenu käenduse sihtgruppide puhul jääb maksimaalseks käenduse summaks jätkuvalt 20 000 eurot.

KredExi juhataja Lehar Küti sõnul on energiatõhusa eluaseme laenukäenduse väljastamise eesmärk tekitada inimestes kinnisvara soetamisel huvi hinnata elamispinna energiasäästlikkust ning tõsta inimeste teadlikkust energiatõhususest, samuti suunata inimesi valima ja ehitama energiasäästlikumaid elamispindu. “Energiatõhusa eluaseme laenukäendus väljastatakse isikule, kes soetab energiatõhusa eluaseme või rekonstrueerib selle energiatõhusaks. Tegemist on esimese finantsteenusega Eestis, mille eesmärk on soodustada energiatõhusa eluaseme soetamist,” ütles Kütt.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Weak export demand behind the sluggish economic growth

11.02.2016

SwedbankAccording to the flash estimate of Statistics Estonia, GDP grew by 0.7% yoy in Estonia in 4Q 2015. The growth rate met our expectations. Compared to the previous quarter, GDP grew by 1.2% (seasonally and working day adjusted). In 2015, GDP grew by 1.2% in real terms, according to the preliminary calculations.

Decrease in exports inhibited GDP growth the most

According to the flash estimate, export of goods decreased by 4% yoy in the fourth quarter. The major share of the drop in exports came from the Russian market. Decrease of exports to the Russian market was broad based. The increase of exports to many European countries did not compensate the decrease on the Russian market. Although export dropped in the fourth quarter, the decrease slowed down in the last two months of the year.

Decrease in investments are expected to recede

The accelerated growth of import of capital goods indicates the possible improvement of investments in the fourth quarter of the last year and the beginning of 2016. However, improved demand, as well as an increase in prices, is a precondition for a recovery of investments without a decrease in business sector profits and profitability. We expect that the very low interest rate environment will persist in 2016-2017, supporting lending for investments. In 2016, the government is expected to use more EU funds in its investments, while household investments in dwellings should continue its moderate pace.

Slow down of the growth of purchasing power is expected to limit the growth of private consumption

Robust growth of retail sales refers to the ongoing fast growth of private consumption in the fourth quarter. However, the growth of net wages in real terms are expected to slow in this year, as prices will start growing and labour taxes will be lowered less than in 2015. We expect the robust growth of private consumption to slow gradually, and this will set some limits to growth in retail trade, as well as in other domestic services. However, the financial situation of households remains relatively strong. A rise in pensions, children’s allowances, and other social benefits will further support private consumption, especially of those with lower earnings, and prevent it from slowing drastically.

We expect improvement of economic growth in this year, but downward risks are considerable

Helped primarily by the recovery of exports and investments, GDP growth in Estonia is expected to accelerate to 2.3% this year. The economies of Estonia’s main trading partners are expected to improve in 2016. This should offer more possibilities to expand exports for enterprises dependent on foreign demand. However, we expect only a modest recovery of Estonian exports. This year should offer better possibilities to export more to the European markets, while enterprises dependent on the Russian market and on global oil prices should not expect considerable improvement. There are considerable downward risks for the improvement of foreign demand. In addition, the expected decline in employment, as well as the reduced investments and labour productivity over the last few years, will afford less capacity to grow in the medium term.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

IV kvartalis kasvas majandus 0,7%

11.02.2016

Esialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2015. aasta IV kvartalis võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga 0,7%, teatab Statistikaamet.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas 2015. aasta IV kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 1,2% ja võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga 0,9%.

Neto-tootemaksud mõjutasid IV kvartalis SKP kasvu positiivselt. Kasvasid nii tootemaksude laekumine kui subsiidiumite väljamaksed.

2015. aasta IV kvartalis välisnõudlus vähenes. Kogumajanduse kaupade väljavedu vähenes võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 4%. Samuti kahanes kogumajanduse kaupade sissevedu, olles reaalarvestuses 3% väiksem kui eelmise aasta samas kvartalis. Esialgsetel andmetel mõjutas Eesti väliskaubandust enim mineraalsete toodete (sh bensiin, diisel, kütteõlid, gaas) ja elektroonikakaupade ekspordi ja impordi vähenemine.

Majanduskasvu esialgne hinnang arvutatakse ainult tootmise meetodil. Arvutuste aluseks on Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsioonide info ja hinnangu koostamise hetkeks laekunud Statistikaameti erinevate statistikatööde andmed. Seetõttu võib esialgne hinnang erineda SKP täpsustatud näitajast, mis koostatakse vastava kvartali andmete põhjal tarbimise, tootmise ja sissetulekute meetodil.

Statistikaamet avaldab 2015. aasta IV kvartali täpsustatud SKP 10. märtsil.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

10 põhjust, miks eelistada uut korterit vanale

11.02.2016

LVM KinnisvaraKui on langetatud otsus osta korter, kerkib päevakorrale uus küsimus: kas eelistada uut või vana? LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing toob välja kümme põhjust, miks võiks eelistada uut korterit vanale.

Saksing ütleb, et praeguse kinnisvaraturu valikuterohkus võtab sillme eest kirjuks – valida saab linna- ja maakodude, ahjuküttega ja mugavustega korterite vahel ja nii edasi. Igaühel on kahtlemata oma eelised, alljärgnevalt aga kümme punkti, miks ostja võiks eelistada uut korterit vanale.

1. Ehitusgarantii. «Uue korteri ostmisega kaasneb kahekümne nelja kuu pikkune garantii, mis tähendab, et päris uut korterit ostes ei tule muret- seda kõikvõimalike ehitusega seotud küsimuste pärast, sest garantiiajal ilmnenud vead kohustub müüja likvideerima oma kulul,» põhjendab Saksing.

2. Ruumilahendus. «Uute korterite ruumilahendus on vanemate korterite omast tihti parem. Nii on uued korterid avaramad ning ruumide paiknemine läbimõeldum,» selgitab spetsialist. Lisaks on arvestatud köögis ruumi kõikidele moodsatele kodumasinatele ja vannitoas pesumasinale ning kuivatile.

3. Puhtus. Uus korter on päris uus ja laitmatult puhas. Vähetähtis ei ole ka see, et esinduslikud ja puhtad on üldkasutatavad ruumid ning trepikojad. Regulaarne hooldus tagab nende sellise seisundi ja säilimise pikaks ajaks. «Puhas elukeskkond võib olla näiteks ka ainsaks alternatiiviks allergikule,» toob Saksing välja.

4. Väiksemad kulud. «Nii nagu uus auto võtab vähem kütust, on ka uut korterit odavam pidada,» võrdleb ekspert. Näiteks uutel kortermajadel on väiksemad kütte-, elektri- ja haldusarved. Lisaks on väiksemad kõikvõimalikud kaod. Kindlasti puudub ka lähimatel aastakümnetel remondivajadus.

5. Parem sisekliima. Uues korteris on parem sisekliima, kuivõrd uued kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemid võimaldavad tagada stabiilsema sisetemperatuuri ja piisava õhuvahetuse. «Nii näiteks on võimalik niiskel suvepäeval õhku kuivatada ja paukuva pakasega mõnusalt sooja tuba nautida,» ütleb Saksing.

6. Mugavus. Uus korter tähendab enamasti palju rohkem mugavust. «Peaaegu kõikides uutes majades on liftid. Lisaks paigaldatakse kortermajadesse ka läbipääsu-, videovalve- ja sidesüsteemid. Kõik see võimaldab kasutada ülikiiret internetti, videolaenutust või jälgida kodus toimuvat igast punktist maailmas,» loetleb Saksing.

7. Abiruumid. Uute korterite juurde kuuluvad lisaks avaratele üldruumidele ka korralikud abiruumid, mis võimaldavad hoida neis nii rehve, hobivarustust kui ka kohvreid ja hooajal mittevajalikke riideid. Lisaks leiab ühiskasutuses pesu-, spordi- ning saunaruume.

8. Parkimine. Kuigi uute korterelamute kinnistud on vanemate korterelamute juurde kuuluvatest parkimisplatsidest väiksemad, on tihti parkimine paremini lahendatud. «Enamasti kuulub korteri juurde üks parkimiskoht parklas, maa-aluses parklas või garaažis. Lisavõimalustena on paigaldatud ka autosoojendus- ja -pesulahendused,» ütleb kinnisvaraspetsialist.

9. Paindlikkus. Kui otsustada uue korteri kasuks aegsasti, on võimalik uus kodu kujundada oma maitse järgi – valida välja sobivad värvid, parketid ja plaadid. Mõnes projektis saab teha ka muudatusi ruumide paigutuses ja suuruses.

10. Soodustused. Uue korteri ost võrreldes vanema korteriga võimaldab kasutada mitmeid soodustusi. Nii näiteks saab uue korteri ostuks parema laenupakkumise, seda nii omafinantseeringu kui ka isegi intressi puhul. «Lisaks on paljudes uutes projektides erinevad tootjad pakkumas suuri soodustusi nii mööblile kui muule sisustusele,» toob Saksing välja veel ühe plussi.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Merko Ehituse müügitulu toetas 2015. aastal mahtude kasv välisturgudel ja kinnisvaraarenduses

11.02.2016

MerkoMerko Ehituse 2015. aasta neljanda kvartali müügitulu oli 66 miljonit ning 12 kuu müügitulu 251 miljonit eurot, püsides 2014. aasta tasemel. Kontsern teenis neljandas kvartalis puhaskasumit 4,4 miljonit ning aastaga kokku 10 miljonit eurot, kasum enne makse moodustas 11,7 miljonit eurot. Vähenenud riiklikke tellimusi rajatiste valdkonnas on kompenseerinud eratellimused hoonete valdkonnas ja kinnisvaraarenduse projektid. Väljaspool Eestit teenitud müügitulude osakaal kasvas 38%ni ning kinnisvaraarenduse oma 28%ni. AS Merko Ehitus juhatus teeb ettepaneku maksta aktsionäridele dividendidena välja 90% eelmise aasta kasumist, mis moodustab 0,51 eurot aktsia kohta.

„Madalseisus oleva Baltimaade ehitusturu tingimustes ületas kontserni aastatulem, eriti neljanda kvartali kasum, mõnevõrra meie ootusi. Positiivne oli müügitulu ja kasumi kasv Leedus, samuti võib rahule jääda kinnisvaraarenduse valdkonna tulemustega. Arvestades riiklike tellimuste madalseisu, on riigitellimuste osakaal meie lepingute portfellis langenud alla 20% ja me oleme jätkuvalt keskendunud projekteerimis- ja ehituslepingute terviklikule pakkumisele eratellijatele, sealhulgas rahvusvahelistele ettevõtetele. Suutsime eelmisel aastal meie lepingute portfelli seisu tervikuna tugevdada, seda eelkõige Eestis, kuhu lisandus märkimisväärseid tellimusi veel ka viimases kvartalis. Lätis ei õnnestunud viimasel paaril aastal töös olnud suurobjektidega võrreldavas mahus lepinguid sõlmida, ent oleme Läti turul jätkuvalt aktiivsed,“ ütles AS Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink.

„Eestis on ehitustellimuste maht selgelt langenud insenerehituses, millest tulenevalt oleme juba koosseise vähendanud välisvõrkude valdkonnas. Samas on kontserni töötajate koguarv kasvanud, seda just Leedus lisandunud töötajate arvel. Müügitulu oleme hoidnud mullusel tasemel eeskätt üldehituse ja korteriarenduse valdkonna toel. Kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulu on kasvanud 54%, moodustades 28% kontserni müügitulust. Oleme 2015. aastal investeerinud käivitatud uutesse ja töös olevatesse arendusprojektidesse 42 miljonit eurot ning jätkame investeeringuid ka 2016. aastal,“ lisas Trink.

2015. aasta neljandas kvartalis sõlmisid kontserni ettevõtted uusi lepinguid kogumahus 95 mln eurot, aasta jooksul sõlmitud uute lepingute maht kokku oli 247 mln eurot. Seisuga 31.12.2015 oli kontserni teostamata tööde jääk samuti 247 mln eurot. Kontserni 12 kuu brutomarginaal oli 9,1% ja puhaskasumimarginaal 4,0%, 2015. aasta kasum enne makse oli 11,7 mln ning neljandas kvartalis 4,7 mln eurot. 2015. aastal müüs kontsern 403 korterit kogumaksumusega 61 mln eurot võrreldes 2014. aastal müüdud 395 korteri ja 39 mln euroga (käibemaksuta). Neljandas kvartalis müüdi 155 korterit kogumaksumusega 19 mln eurot (käibemaksuta).

AS Merko Ehitus juhatus teeb ettepaneku maksta aktsionäridele 2016. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 9 miljonit eurot (0,51 eurot ühe aktsia kohta), mis annab 2015. aasta dividendimääraks 90%. „Oleme teinud ettepaneku maksta aktsionäridele dividende üle meie 50-70%se sihttaseme, kuna näeme, et Balti ehitusturul on tellimused jätkuvalt madalseisus, hinnad all ja ka korteriturul on pakkumine suurenemas ning sellises turuolukorras on kasumlikkuse parandamine keeruline,“ lisas Trink.

Suuremate objektidena olid Merkol neljandas kvartalis Tallinnas töös Hilton Tallinn Park hotelli ehitus, T1 kaubanduskeskuse ja Öpiku Maja projekteerimis- ja ehitustööd, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuste rekonstrueerimine ning Lennujaama trammiliini projekteerimise ja rekonstrueerimise tööd. Neljandas kvartalis valmis Lätis Liepaja kontserdimaja ja Dzintaru 28 kortermajad, Leedus Šilute tuulepargi vundamendid ning Nordbalt Klaipeda jaam.

AS Merko Ehitus (http://group.merko.ee) hõlmab Eesti juhtivat ehitusettevõtet AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks’i, Leedu turul tegutsevat UAB Merko Statyba’t ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksust koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2015. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 791 inimesele ning ettevõtte 2015. aasta müügitulu oli 251 miljonit eurot.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Mullu majutusettevõtetes peatunud turistide arv suurenes

10.02.2016

StatistikaametMajutusettevõtetes peatus 2015. aastal üle 3 miljoni sise- ja välisturisti, mis on 1% enam kui 2014. aastal, teatab Statistikaamet. Suurenes sise- ja vähenes välisturistide arv.

2015. aastal kasutas majutusettevõtete teenuseid 1,2 miljonit siseturisti, mis oli 2014. aastaga võrreldes 7% rohkem. Välisturiste peatus majutusettevõtetes 1,9 miljonit, mis oli 3% vähem kui aasta varem. Ligi kaks kolmandikku välisturistidest saabus naaberriikidest Lätist, Soomest ja Venemaalt. Venemaa turistide arv vähenes ligi kolmandiku ja Soome turiste oli majutusettevõtetes 1% vähem kui 2014. aastal.

Kahest naaberriigist saabunud turistide arvu vähenemist ei suutnud kompenseerida kaugemate riikide turistide arvu suurenemine. Läti turiste peatus majutusettevõtetes 2015. aastal 13% enam, samuti saabus rohkem turiste Saksamaalt, Leedust ja Suurbritanniast. Kogu aasta jooksul on suurenenud Aasia riikidest saabunud turistide arv.

2015. aasta detsembris peatus majutusettevõtetes 233 000 sise- ja välisturisti, mis oli 7% rohkem kui 2014. aasta detsembris. Majutusettevõtete teenuseid kasutas 136 000 välisturisti, mis oli 7% rohkem kui 2014. aasta detsembris. Rohkem turiste saabus naaberriikidest Lätist ja Soomest, vastavalt 28% ja 8%. Jätkuvalt vähenes Venemaalt saabuvate turistide arv, kuid vähenemine oli väiksem kui eelnevatel kuudel.

Detsembris peatus majutusettevõtetes 8% vähem Venemaa turiste kui 2014. detsembris. Eesti turismi suurematest partnerriikidest saabus rohkem turiste Saksamaalt, Rootsist, Suurbritanniast ja Aasia riikidest. Vähem turiste saabus Leedust ja Norrast. 41% majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Siseturiste peatus majutusettevõtetes 97 000 ehk 6% rohkem kui 2014. aasta detsembris.

2015. aasta detsembris pakkus külastajatele teenust 881 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 18 000 tuba ja 41 000 voodikohta, millest oli täidetud vastavalt 41% ja 33%. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 37 eurot ning oli 2014. aasta detsembriga võrreldes kahe euro võrra kallim.

Majutamine piirkonniti, detsember 2015
Majutamine Kokku Põhja-Eesti Kirde-Eesti Kesk-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted 881 177 54 94 243 313
Toad 18 317 7 850 1 303 1 260 4 058 3 846
Voodikohad 40 933 16 620 2 747 3 056 9 197 9 313
Tubade täitumus, % 41 58 35 22 29 24
Voodikohtade täitumus, % 33 48 30 18 25 18
Majutatud 233 182 140 370 14 782 10 609 36 721 30 700
Ööbimised 412 603 245 341 25 738 17 176 72 489 51 859
Eesti elanikud 150 341 40 272 17 824 13 121 40 629 38 495
väliskülastajad 262 262 205 069 7 914 4 055 31 860 13 364
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot 37 42 35 31 28 28

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.01.2016. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 22 tööpäevaga.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
1 2 3 … 1,071 1,072 1,073 … 1,599 1,600 1,601