Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Teenused kallinesid, kuid üldine hinnatase langes edasi

06.11.2015 Rasmus Kattai

Hinnalanguse taga oli energia laiapõhjaline odavnemine
Lähikuudel hinnalangus peatub
Euroala inflatsioon on oodatust aeglasem, kuna toormed on jätkuvalt odavad
1,5 aastat kestnud hinnalangus on kahandanud ettevõtete hinnaootusi

Tarbijahinnad tõusid statistikaameti teatel oktoobris septembriga võrreldes 0,1%, aasta võrdluses aeglustus hinnalangus 0,6%ni. Euroala keskmine hinnatase eelmise aastaga võrreldes oktoobris ei muutunud.

Hinnalanguse taga oli energia laiapõhjaline odavnemine, st odavnesid mootorikütused, soojusenergia ja elekter. Elektri hinna langus oli samal ajal viimase kahe aasta väikseim. Hinnalangust mõjutas palju ka toiduainete, eelkõige piima ja lihatoodete odavnemine. Samas kiirenes tarbijakorvi hinnakasv ilma energia ja toiduaineteta (ehk alusinflatsioon) oktoobris 1,4%ni.

Teenused kallinesid 3,2%; tasuta hariduse kehtestamise mõju kõrvale jättes üle 4%. See tähendab, et teenuste hinnakasv oli kolm korda kiirem kui ülejäänud euroalal (1,3%). Tööstuskaubad odavnesid samal ajal 0,3%, mis viitab sellele, et euro odavnemise mõju pole ikka veel tarbijahindadesse jõudnud.

Alates novembrist hakkab hindade aastakasvus avalduma aastatagune madalam võrdlusbaas, mistõttu võib eeldada, et hinnalangus peatub lähikuudel ja järgmise aasta alguses hakkab inflatsioon järk-järgult kiirenema. Võrdlusbaasi mõju on suur nii energia kui ka toiduainete hinna puhul, sest nafta hinnalangus oli kõige järsem just 2015. aasta alguses. Sel ajal hakkas toiduainete hindades tugevamalt avalduma Venemaa kehtestatud impordikeelu mõju.

Kuna peamiste toormete kallinemine on edasi lükkunud ning suurriikide majanduskasv püsib habras, on euroala inflatsioon olnud aeglasem, kui varem prognoositud. Kuigi euroala lühiajalised inflatsiooniootused on viimastel kuudel pisut vähenenud, püsivad pikaajalised inflatsiooniootused muutumatuna 1,9% tasemel. Ligi poolteist aastat kestnud hinnalanguse periood on mõjutanud ka Eesti tarbijate ja ettevõtete hinnaootusi. Konjunktuuriinstituudi andmetel ootavad nii tööstus- kui ka kaubandussektori ettevõtted, et inflatsioon on lähikuudel tavapärasest veelgi madalam. Eesti Pank avaldab uue majandus- ja inflatsiooniprognoosi 9. detsembril.

Rasmus Kattai
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvara guru 2015 on Telliskivi Loomelinnak

06.11.2015 Tõnu Toompark

Täna, 6. novembril anti rahvusvahelisel kinnisvarakonverentsil Tallinnas Telliskivi Loomelinnaku asutaja ja tegevjuht Jaanus Jussile üle väärikas auhind Kinnisvara Guru 2015, millega tunnustatakse neid, kes on aasta jooksul silmnähtavalt ja positiivselt mõjutanud kinnisvarasektori arengut. Auhinda antakse tänavu välja juba 13. korda. Möödunud aastal pälvis auväärt tiitli EfTEN Capital.

„On rõõm, et meie tegemised lähevad korda ka laiemale publikule ja tunnustust leiab ka ettevõtmine, mis käib ehk tavapärasest erinevat rada. See on meile suureks üllatuseks ja meil on au kuuluda sellesse väärikasse seltskonda, kes on läbi aastate žürii poolt valitud Kinnisvara Guru auhinna vääriliseks. Eelkõige on see auhind tunnustuseks just Telliskivi Loomelinnaku asukatele, kes on mänginud keskkonna kujundamisel kandvat rolli ja andnud sellele oma näo,“ märkis Telliskivi Loomelinnaku asutaja ja tegevjuht Jaanus Juss.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütli sõnul leidis žürii, et Telliskivi Loomelinnak on ära teeninud väärika kinnisvara guru tiitli, kuna on suutnud vana, inetu ja lagunenud nõukaaegse tootmiskompleksi muuta atraktiivseks keskkonnaks, kus on võimalik meeldivalt aega veeta ning toimub nii äri- kui ka loometegevus. „See piirkond on tuntud ja armastatud nii kohalike kui ka välismaalaste hulgas. Telliskivi Loomelinnak paistab silma ka selle poolest, et 2014. aasta lõpus avati seal Vaba Lava, mis on Tallinna esimene uus teatrihoone peale Eesti Vabariigi taasiseseisvumist,“ lisas Rüütel.

Kinnisvarakonverentsi korraldavad Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ja Corpore Konverentsid. Liitude ühist kinnisvarakonverentsi on korraldatud alates 2002. aastast. See on traditsionaalne iga-aastane Baltikumi suurim ja vanim kinnisvarakonverents, kus aastate jooksul on osalenud üle 3500 inimese.

Kinnisvara Guru ajalugu:

Kinnisvara Guru 2003 – asjaõigusseaduse loojad Priidu Pärna, Rein Tiivel, Villu Kõve ja Anre Zeno
Kinnisvara Guru 2004 – Nordea Panga juht Juhani Seilenthal
Kinnisvara Guru 2005 – Tallinna Tehnikaülikooli professor Ene Kolbre
Kinnisvara Guru 2006 – Eesti Kontserdi juht Aivar Mäe
Kinnisvara Guru 2007 – Tallinna Tehnikaülikooli professor Roode Liias
Kinnisvara Guru 2008 – ettevõtja Urmas Sõõrumaa
Kinnisvara Guru 2009 – SA Kutsekoda juhatuse liige Maaja-Katrin Kerem
Kinnisvara Guru 2010 – Ülemiste City AS
Kinnisvara Guru 2011 – Riigi Kinnisvara AS
Kinnisvara Guru 2012 – KOKO arhitektuuribüroo arhitektid Andrus Kõresaar ja Raivo Kotov
Kinnisvara Guru 2013 – SA KredEx
Kinnisvara Guru 2014 – EfTEN Capital AS
Kinnisvara Guru 2015 – Telliskivi Loomelinnak

Kas uusi kortereid on puudu või üle?

06.11.2015 Mariliis Pinn

Igas Tallinna asumis kerkib uusi hooneid, kuid ikka on tunne, justkui oleks sobivaid kortereid puudu.

Ehkki korterite puuduse või ülejäägi koha pealt eksperdid ühist keelt ei leia, ei tormaks nad ka uut linnaosa ehitama, pigem soovitatakse linna tihendada ja lagunenud hoonete asemel uusi ehitada, kirjutab 9. novembri Äripäev kinnisvara rubriigis.

Hiljuti ütles 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter, et puudu on odavaid magalakorterid, nii et võiks ehitada lausa uue Lasnamäe.

Kinnisvaraanalüütiku Tõnu Toompargi analüüsi järgi on Tallinnas kortereid müügid vähem, kui oleks nõudlust. “Pindu on vähe,” möönis ta. Ta ütles, et käib linnastumine, aga maal on endiselt palju inimesi, kes pole veel linna kolinud.

Siiski ei uskunud Toompark, et tarvis oleks tervet uut linnaosa. Ka ei usu ta, et mõni olemasolev linnaosa tühjaks jääks. “Tihendmine on võlusõna. Uusi kortereid on vaja,” märkis ta. Kõige suurem probleem pole mitte elupindade puudus, vaid nende madal kvaliteet, ütles Toompark.

Tallinn pole Kopenhaagen

Uue linnaosa järele ei näe vajadust ka Eesti Arhitektide Liidu president Indrek Allmann. “Kust see kasv tuleks?” küsis ta. “Sellise projekti on ette võtnud näiteks Kopenhaagen, mis Malmöga koos on kasvanud Euroopa üheks tõmbekeskuseks,” lisas ta. Nii ehitatakse seal uut 100 000 inimesele mõeldud linnaosa, samas kolib Taani pealinna igal aastal 10 000-20 000 inimest nii mujalt Taanist kui ka teistest riikidest. “Tallinnasse sellist tungi ma praegu ei näe,” ütles Allmann.

Elupindade kasvu veab ka inimeste jõukuse kasv, tänu millele soovivad inimesed suuremat ja paremat kodu. Ka selle arvel ei näe arhitekt olulist kasvu. “Tõesti inimesed on magalarajoonidest majadesse kolinud, kuid seda saavad endale lubada vähesed,” märkis ta.

Tarvis on uue aja kortereid

ASi Merko Ehitus Eesti elamuehitusdivisjoni direktori Tiit Kuusiku hinnangul pole tarvis uut Lasnamäge, vaid mõistliku hinna ja kvaliteedi suhtega kortereid, rõhuasetusega moodsal elukeskkonnal.

Ta tõi näiteks Paepargi arenduse, mis asub küll Lasnamäe linnaosas, ent kuhu on rajatud kaunis ja roheline elukeskkond. “Esimeste majade müük oli keerulisem, aga iga etapi valmimisega elukeskkond areneb ja täieneb ning Paepargi muutub järjest atraktiivsemaks piirkonnaks,” ütles ta.

Kuusiku hinnangul ei ole kinnisvaraturul korteritest puudu. “Praegu on valmis või aktiivses müügis pea kahe aasta korterite müügimaht. Pakkumist on palju ning oma korteri leiab iga klient.”

Absurd oleks lammutada Hiina müür

Visionäärid on mänginud mõttega lammutada näiteks Mustamäe majad, et ehitada asemele uued moodsad korterid. Toompark ei pea seda realistlikus. “Võtame näiteks Lasnamäe kuulsa nn Hiina müüri, kus on sadu kortereid. Selle lammutamine oleks absurd,” märkis Toompark, viidates omandisuhetele ja projekti keerukusele.

“Räägitakse jah, et las vanad lagunevad, saame nii-öelda nõukogudeaegsest jamast lahti ja ehitame uued asemele,” lisas ta, kuid nentis, et selleks pole sageli raha ning inimeste soov, et kulud jääks riigi kanda, pole tõsiseltvõetav.

Toompargi sõnul käib kinnisvaraarendus hooti – kohati on ülepakkumist, siis alapakkumist, kuid kümne aasta arvestuses on turg tasakaalus. Tema sõnul on praegu pakkumises umbes 2000 uut pinda, kuid ka nõudlus on suur – nõudlust oleks 2500 uuele korterile, soodsatel tingimustel isegi 3000-le. “Turg ei võtaks 10 000 uut korterit vastu,” lisas ta.

Küllalt piirkondi, mida saaks tihendada

Toompargi sõnul on pealinn roheline ja on piisavalt ruumi, et olemasolevate majade vahele uusi ehitada. Turg ootab tema hinnangul uusi, pisut madalamaid, kvaliteetsemaid ja inimsõbralikumaid lahendusi kui mägede paneelmajad. Samas peaks hind olema taskukohane ning taristu hästi toimima.

Toompargi sõnul on ruumi ka suurematele arendustele nagu näiteks Skanska Astangu projekt, kus kerkib 400 korterit. “Tallinn kasvab Viimsi, Rae valla ja Tabasalu poole,” ütles Toompark uusarendustele viidates.

Astangule ja Pärnaõue 40 majani kasvavad asumid jäävad Allmanni hinnangul pahatihti taristuga ühendamata, ent see suurendab autostumist. “Tallinnas on palju sõja-arme, tööstustest tühjaks jäänud ruume ja hooneid, mida korrastada,” lisas ta. “Linn vajab tihendamist. Ka mereäärsetel arendustel kuni Kopli liinideni on suur potentsiaal,” ütles ta.

Hinnas kvaliteet

Kuusiku sõnul hindavad kliendid korteri ostmisel asukohta, ehituskvaliteeti, terviklikku elukeskkonda, head energiaklassi ning läbimõeldud ruumiplaneeringut. Kesklinna korterite puhul on väga oluline ka helikindlus.

“Kasutame enamasti põrandakütet, mis on samuti klientidele uueks standardiks saanud,” ütles Kuusik. “Kõige kiiremini lähevad meie kogemusel müügiks pigem väiksemad – ühe-kahetoalised korterid – mida tihti ostetakse ka investeeringuks ehk üürile andmiseks,” märkis ta.

Suuremaid kortereid ostetakse perekorteriteks, kodudeks ning nende müügitempo on aeglasem. “Põhjuseks ka asjaolu, et tulenevalt suuremate korterite kõrgematest hindadest on nende ostmisel panga roll suurem, samuti lähevad mõnikord korteriostja soovid ja võimalused vastuollu.”

Vahter: vaja on uut Lasnamäge

Tallinna kinnisvaraturu nõutuim kaup on odavad ja kvaliteetsed uued magalakorterid, mistõttu oleks vaja uut Lasnamäge, märkis 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter.

Vahter tõi tõestuseks aastaid hästi müünud Pärnaõue arenduse. “Nende korterite ruutmeetrihind jääb 1500 euro piirile ja selle eest saab heas asukohas uue ja ausalt ehitatud korteri,” ütles ta.

Tema sõnul otsib enamik ostjaid lihtsat, odavat ja mõistliku kvaliteediga elamist, kuid arendajatele meeldib teha glamuurseid ja erilisi projekte. Vahteri sõnul on Tallinn suhteliselt hõreda ehitustihedusega, nii et siia mahuks lisaks “mägedele” mõni teine soodne rajoon küll.

Vahter märkis, et praegune trend soosib ka ameerikalike äärelinnade teket. “Näiteks annab Peetri alevik juba linnaosa mõõdu välja. See on kesklassi eestlase käegakatsutav unistus,” lisas Vahter.

Allekand: vanad magalad vajavad uut nägu

Oponeerides Martin Vahterile arvab Ingvar Allekand Domus Kinnisvarast, et õigem oleks olemasolevaid elamupiirkondi arendada.

Allekand nentis, et meie elamufond on vana ning uuenemine ei käi piisavalt tempokalt. Lahendusi sellele probleemile pakub tema sõnul energiamajanduse arengukava, mis paneb rõhu olemasolevate magalapiirkondade renoveerimisele. Selline valik on Allekandi hinnangul pikas perspektiivis küsitav, kuid põhineb korralikul analüüsil ja on seega vähemalt mingil määral põhjendatud.

Allekand ütles, et praeguse kinnisvaraturu mootor on noored pered, kes hoiavad pöördeid sees nii uusarendustel kui ka järelturul. Need on noored, kes on sündinud 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses. “Pärast seda aga langes sündivus kaks korda ja tundub üsna selge, et kümne aasta pärast on vajadus elukondlikute kinnisvaratehingute järele väiksem kui praegu,” lisas ta.

Allekand märkis, et vanad magalarajoonid tuleks muuta selliseks, et need vastaksid elanike ootustele ka 20 ja 30 aasta pärast. Kui praegu korrastatakse hoonete vahelist ruumi, fassaade ja katuseid, siis tegelikult võiks astuda sammu kaugemale. “Võiks teha mõne kvartali ümberkujundamiseks arhitektuurikonkursi, mille eesmärk on lahendada probleeme, mida tavaline korteriomanik või ka ühistu üksi ei suuda – parkimine, korterite planeeringud jms,” loetles Allekand.

Igal pool on uus Lasnamäe

Erki Korp, Tallinna Linnaplaneerimise ameti juhataja asetäitja

Lasnamäe-sarnaseid arendusi jagub linna erinevatesse piirkondadesse. Näiteks Mustamäe ja Nõmme piiril olevas Hõbemetsa arenduses on plaan ehitada 16 kortermaja ning igasse majja 26 korterit.

Haabersti üldplaneeringus on Astangu metsa, Pikaliiva põllu ning Mustjõe roostiku asemel korterelamute rajoonid. Mustamäel on Mäepealse, Karsti, Sipelga äärde, Kadaka aiandi asemel jne. Juba kutsutakse nimetatud YIT-arendust Vibu tänaval Kalamaja Lasnamäeks ning NCC arendust Pikaliival Kakumäe Lasnamäeks.

Ka päris Lasnamäe ehitus jäi pooleli – IX, X ja XI mikrorajoon jäid välja ehitamata, see on kogu ala Katlerist Lauluväljaku ja Kadrioruni. Võib ka väita, et Paepargi arendus on uus Lasnamäe.

Olemasolevate magalarajoonidega ei juhtu midagi erilist, kuna omandireformi tulemusena on kõik korterid (sund)erastatud. Tallinna Visioonikonverentsidel oli arutelu ka Berliini kogemuse kasutamisvõimalustest Mustamäel, kuid samas tõdeti, et nii majanduslik kui ka linnaehituslik keskkond on väga erinevad.

Mariliis Pinn, Äripäeva kaasautor
mariliis.pinn@aripaev.ee

http://www.aripaev.ee/uudised/2015/11/06/kas-puudu-voi-ule

Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutas oktoobris enim mootorikütus

06.11.2015 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga -0,6%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2014. aasta oktoobriga võrreldes 1,4% odavamad ja teenused 0,8% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta oktoobriga võrreldes langenud 4,6% ja mittereguleeritavad hinnad tõusnud 0,7%.

2014. aasta oktoobriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütus, mille hind on aastaga langenud 19,4%. Suuremat mõju indeksile avaldas veel elektri, soojusenergia ja kütte 5,2% odavnemine, kus soojusenergia oli 8,3%, gaas 19,6% ja kodudesse jõudnud elekter 1,5% odavam kui mullu samal ajal. Kallinejatest oli suurim mõju indeksile alkohoolsetel jookidel, mis on aastataguse ajaga võrreldes kallinenud 5,5%. Piim ja piimatooted on aastaga odavnenud 7,4%. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud kuivatatud puuvili ja pähklid (21%) ning värske köögivili (16%) ja odavnenud piim (16%) ning või (11%).

Septembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit oktoobris enim lennukipiletite 51% kallinemine. Suurem mõju indeksile oli veel soojusenergia 3,3% ja mootorikütuse 2,6% hinnalangusel ning kodudesse jõudnud elektri 2,4% hinnatõusul.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, oktoober 2015
Kaubagrupp	Oktoober 2014 – oktoober 2015, %	September 2015 – oktoober 2015, %
KOKKU	-0,6	0,1
Toit ja mittealkohoolsed joogid	-0,1	0,0
Alkohoolsed joogid ja tubakas	4,6	-0,5
Riietus ja jalatsid	3,3	1,3
Eluase	-2,0	-0,4
Majapidamine	1,0	-0,1
Tervishoid	2,7	-0,5
Transport	-8,4	1,1
Side	3,2	1,0
Vaba aeg	2,3	0,1
Haridus ja lasteasutused	-14,8	0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus	1,6	-0,6
Mitmesugused kaubad ja teenused	1,9	-0,2

Remonti vajavas korteris ei tasu enne müüki renoveerimistöid teha

06.11.2015 Dmitri Makarov

Paljud remonti vajavate korterite omanikud on enne elamispinna müükipanekut kaalunud, kas teha remonti või mitte. Uuem sisu tõstaks idee kohaselt ju hoobilt hinda ja kiirendaks müüki, kuid tegelikult ei pruugi see käik olla sugugi seda väärt.

Miks nii? Esiteks, nõudlus remonti vajavate korterite järele on olnud tsükliline, sõltudes üleüldisest hinnatasemest. Nüüd on tekkinud taas rohkem kliente, kes otsivad just sellist korterit, kuna see maksab vähem. Teiseks – müügi jaoks renoveeritud korter võib olla kena ja korralik, kuid ei pruugi sobida paljudele, sest kliendid on muutunud aina nõudlikumaks ja otsivad korterit, mis on just nende maitse järgi. Selline kiirremont on äratuntav, üsna tüüpne ning seega eelistataksegi juba ise, oma käe järgi kõik teha.

Kaaludes renoveerimist, tasub teha põhjalikku eeltööd mis puudutab materjalide valikut, nende hinda, töökulusid jne. Seejärel analüüsige korteri lõpphinnast lähtuvalt turu reaalset olukorda praegu ja prognoositavat seisu ühe aasta perspektiivis. Seda kõike lähtuvalt ostjaskonna reaalsetest ootustest.

Nüüd võrrelge (eeldatavat) tulemust sellega kui paneksaite sama korteri müüki remonti vajavana, lihtsalt sellisena, nagu ta on. Suurim küsimus on, kas te saaksite selle raha tagasi., mille te paigutasite renoveerimisse? Kogemus näitab, et see ei pruugi sugugi õnnestuda.

Dmitri Makarov
Uus maa Kinnisvarabüroo maakler

Artikli allikas on
Uus Maa

Võrumaale Sõmerpallu soovitakse välja arendada taastuvenergia keskust

06.11.2015 Tõnu Toompark

4. novembril, tutvustas Kurenurme Taastuvenergia Keskuse initsiatiivrühm Võru Maavanem Andres Kõivule ideed rajada Kurenurmes tegutseva päikesepargi juurde katsebaas ja –labor teadusuuringute läbiviimiseks.

Kurenurme päikesepargi eestvedaja Viido Polikarpus ja taastuvenergeetika eestkõneleja füüsik Valdur Tiit rõhutasid, et kuna taastuvenergeetika on teema, mille roll tulevikus aina suureneb, tuleb ka Eestis olla aktiivsemad uute lahenduste väljatöötamisel. Tiit tõi välja, et tegelikult on kogu Euroopa jäänud taastuvenergia lahenduste väljatöötamisel ja rakendamisel passiivseks ning juhtohjad on selles valdkonnas Hiinas, kust toodetakse näiteks ka 95% maailma päikesepaneelidest.

Ehkki taastuvenergiaga seotud küsimusi uuritakse mitmes Eesti ülikoolis, puudub praegu baas, kus viia läbi mahukaid taastuvenergia-alaseid uurimusi. Kuna Kurenurmes on olemas juba tegutsev päikesepark ning sealsete arendajate soov on taastuvenergia valdkonda propageerida olles omamoodi pilootprojektiks, mille kogemustest saavad järgmised arendajad õppida, ongi meeste ühine eesmärk just Kurenurme sarnane uurimiskeskus luua. Seal on toimiv park, mida uurimistegevuses kasutada ning piisavalt ruumi uute tehnoloogiate katsetamiseks.

Taastuvenergia keskuse loomise idee on kiitnud heaks ka Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli esindajad. Esialgse suunana nähakse Kurenurmes energia salvestamiseks vesiniku tootmise uurimist: vesiniku tootmise tehnoloogiaid ning vesiniku ja selle tootmise jääkproduktide kasutamise uurimist. Selle kõrval oleks taastuvenergia keskus avatud ka teiste taastuvenergia suundade arendamisest huvitatud teadlastele.

Võru maavanema Andres Kõivu hinnangul on teema, millega tegelema on asutud, selgelt vajalik ja tulevikku vaatav: „Kui eestvedajatel jõudu jätkub, soovin mina omalt poolt igati kaasa aidata. Lisaks sellele, et algatus on kasulik Eesti selle valdkonna teadusmaastikule ja energeetikavaldkonnale, on see ju kasulik ka Võrumaale. Meie lootus on, et head algatused käivadki käsikäes ning ajaks, mil taastuvenergia keskusest hakkavad ellu rakenduma esimesed praktilised tootmisideed, oleme meie valmis oma valmivatel tööstusaladel neid vastu võtma.“

Keskmiselt iga kümnes eluasemelaen on väljastatud KredExi käendusega

06.11.2015 Tõnu Toompark

Kolmandas kvartalis väljastasid pangad 528 KredExi käendusega eluasemelaenu kogusummas 30,7 mln eurot. Kui eluasemelaenuturg on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 10,5%, siis KredExi käendusega väljastatud laenude maht on kasvanud 5%. Kõigist Eestis välja antud eluasemelaenudest moodustas KredExi käendusega väljastatud eluasemelaenude maht kolmandas kvartalis keskmisena 13%.

Kolmanda kvartali lõpuga lõpu seisuga ulatus KredExi eluasemelaenu käenduste portfelli maht 37 mln euroni. KredExi eluasemelaenu käendust kasutas kolmandas kvartalis 251 noort peret 1,9 mln euro ulatuses, 274 noort spetsialisti 2 mln euro ulatuses ja 3 Kaitseväe ning Kaitseliidu veterani 22 400 euro ulatuses.

Keskmine KredExi käendusega võetud laenusumma oli teises kvartalis 58 084 eurot. Eluasemelaenu käendust on kasutatud kõige rohkem kodu soetamiseks Tallinnas (30%), Harjumaal (16%) ja Tartus (11%). Kõige vähem on eluasemelaenu käendust kasutatud Valgamaal (0,4%) ja Võrumaal (1,1%).

Eluasemelaenu käendust kasutati põhiliselt korteri (81%) ning elamu ostuks (17%), ülejäänud osas oli tegemist eluaseme renoveerimise või ehitamisega.

KredEx väljastab eluasemelaenu käendusi 2000. aastast alates, millest on KredExi abil parandanud oma elutingimusi 24 627 leibkonda, kellest 14 339 on noored pered, 10 196 noored spetsialistid, 62 tagastatud majades elavad üürnikud ja 30 Kaitseväe ning Kaitseliidu veteranid.

KredEx on riigile kuuluv finantsasutus, mis aitab parandada Eesti ettevõtete rahastamisvõimalusi, maandab krediidiriske ja võimaldab inimestel rajada või renoveerida oma kodu.

Nordecon: Lintsi laokompleksi II etapi ehitamine

06.11.2015 Tõnu Toompark

Nordecon AS ja Kaitseministeerium sõlmisid töövõtulepingu Lintsi laokompleksi II etapi ehitustööde teostamiseks. Esimeses järjekorras ehitatakse välja 20 ladu, tulevikus jääb tellijale võimalus tellida täiendavalt 12 lao ehitus.

Esimeses järjekorras välja ehitatavate ladude maksumus koos reserviga on 9 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Esimese järjekorras rajatavate ladude ehitustööd lõppevad aprillis 2017.

Lokaalsed ligi- ja nullenergiamajad – kas õige lähenemine?

05.11.2015 Eno Pappel

Sõites oma isesõitvas autos kodu poole, jääb aega aknast mõnusalt välja vaadata. Liiklus on sujuv ja kiire ning peatselt keerab auto kodutänavasse. Kõiki tänavaäärseid maju katavad, otsekui paksu vaibana, erinevad päikeseenergiat kasutavad elektripaneelid ja –kiled, mõnel pool ulatuvad kõrgustesse suuremad ja väiksemad elektrituulikud. Tavaline elamurajoon näeb välja kui energiapark, kus iga väiksemgi päiksekiir või tuuleiil kinni püütakse ja kasutatakse ära energia saamiseks. Aasta on 2040.

Kas eelkirjeldatud tulevik muudab tundmatuseni majade arhitektuuri või väljanägemist, kas iga kodu hakkab välja nägema kui üks väiksem elektrijaam, seda näitab aeg.

Aastal 2020 kehtima hakkavad nõuded näevad ette liginullenergiamajade projekteerimist ja ehitamist. Liginullenergia- või nullenergiamajade nõuetele vastamine vajab lokaalsete energiat tootvate süsteemide kasutuselevõttu iga hoone / kinnistu piires.

Sisuliselt tähendab see, et suuresti põhineb null- või plussenergiamaja idee ennekõike energiat tootvatel aktiivseadmetel. Aktiivseadmed on täna meie kliimas veel kaugeltki mitte kõige parema tasuvusajaga (näiteks elektrit tootvate päiksepaneelide puhul jääb tasuvusaeg parimatel juhtudel 8-10 aasta sisse), kuid paljuski sõltub tasuvusaeg suuresti päikesepaisteliste ilmade olemasolust. Tehnoloogia areneb ja on lootust, et energia tootmise efektiivsus suureneb ning ka ajapikku tänu suuremale kasutamisele väheneb ka tehnoloogia maksumus.

Energiasääst ja uutest tehnoloogiatest kasu saamine peab olema peaks olema lahendatud mõistlikul ja ratsionaalsel viisil.

Esmapilgul tundub kõik õige – viia majade haldamise kulud minimaalseks ja lisaks võimaldada ka teenida igalt maja reaalset kasu, müües tarbimisest ülejääva toodetud elektrienergia võrguettevõtjale. Kui jätta tähele panemata asjaolu, et tarbija poolt müüdav elektrienergia on odavama hinnaga, kui ostetav energia, siis suurimaks probleemiks jääb energia tootmisega seotud tehnoloogia hooldamine ja haldamine ning pidev uuendamine.

Mida keerulisem on tehnoloogia, seda kallimaks läheb hooldamine, sest vajab haritud ja koolitatud spetsialiste. See on teema, millele veel keegi eriti tähelepanu ei pööra. Ka Eestis on rajatud näiteks juba mõned plussenergia elamud, mis saavad põhiosa lisaenergiast katusele paigaldatud päikesepaneelidest. Kuid täna, kus süsteemid on uued ja tõrkeid vähe, pole teada reaalsed pikaajalised kulud nende süsteemide haldamisele.

Kokkuvõtvalt peaks hindama lokaalse aktiivenergia tootmisega seotud teemasid laiemalt:

Süsteemi halduskulu
Kas aga keegi on arvutanud või püüdnud hinnata, milliseks kujunevad pikemas perspektiivis erinevad aktiivseadmetega seotud haldus- ja hoolduskulud ning kas igal pool suudab võrguvaldaja tarbijalt osta energiat sellises mahus nagu seda toodetakse. Eesti kliimas kipub olema nii, et kevade ja suvekuudel suudavad päikesepaneelid toota energiat rohkem kui tarbimisele vaja ning seda saab võrku müüa. Ülejäänud ajal on rohkemal või vähemal määral vajalik osta energiat sisse.
Energia müügi võimalus
Kas iga elektrivõrgu haldaja suudab pakkuda igale kliendile kahepoolset võimalust lisaks energia ostule, ka seda võrku müüa? Milliseid investeeringuid peavad võrguvaldajad selleks tegema, et nad seda võimalust, energiat müüa, suudaks kõigile tarbijatele pakkuda.
Arhitektuur
Kas energiasäästlikud ja aktiivseadmetega majad muudavad väljakujunenud arhitektuuri ja linnapilti? Kui silma riivavad päikesepaneelid õnnestub peita, kas energiasäästu saavutamiseks vajalik majade paiknemine ja akende ebaühtlane jaotus ilmakaarte suhtes ei muuda maju üksluiselt ühetaolisteks?
Võib-olla oleks vaja teistsugust lahendust, et saavutada soovitud eesmärgid? Kuidas mõnevõrra vähendada asjatut üleinvesteerimist iga maja puhul aktiivseadmetesse?

Idee

Vahest oleks õigem luua suuremad energiapargid geograafiliselt parimatesse kohtadesse, kus erinevatest taastuvenergialahendustest oleks kõige suurem tulu. Paiknevad need siis rannikul või näiteks meres kogudes tuuleenergiat või kohtades, kus võimalik paremini kätte saada päikeseenergia ning päikesepaneelidega toota energiat.

Ja nüüd kõige olulisem – kõigil majaomanikel oleks kohustus oma maja energiavajaduse mahus investeerida sellistesse energiaparkidesse, mis kataks ära tema maja vajaliku lisaenergia, et kokkuvõttes oleks tema maja, kas ligi-, null- või hoopis plussenergiamaja.

Ehk sisuliselt investeerib majaomanik samal määral, mis ta oleks teinud lokaalsesse süsteemi, kuid suurmahulise energiapargi efektiivsem haldamine ja võimalik suurem energiatoodang annaks majaomanikule enam kasu kui lokaalne lahendus. Siis saaks parimal juhul tänu suuremale lisaenergia toodangule, lubada ka arhitektuurselt mõnevõrra huvitavamaid lahendusi ning ei peaks ülemääraselt pingutama iga maja energiasäästlikuse tagaajamisega.

Lisaks vähenevad ka võrguhaldajate kulud, sest kaoks vajadus igale tarbijale kahepoolse energiasüsteemi võimaluse väljaehitamiseks.

Kokkuvõttes idee on asendada lokaalsed energiaallikad suuremate energiaparkidega, kuid korraldada majaomanike investeeringu- ja halduskulude kaudu energiaparkide haldamine ja sellest kasu saamine.

Kindlasti on ka sellel ideel mitmeid miinuseid, kuid mõtlemiseks ja kaalumiseks ideed ju ongi!

Millistes majades elame aastal 2040?

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Ober-Haus: hinnaindeks 10/2015

05.11.2015 Tõnu Toompark

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks langes oktoobris teist kuud järjest. Oktoobris oli indeks 1,9% madalamal kui septembris, kuid võrreldes 2014. aasta oktoobriga oli 3,9% kõrgemal.

Oktoobris toimus Tallinnas korteriomanditega 738 tehingut, mida on 8,5% rohkem kui septembris ja 3,6% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Tallinnas langes keskmine pinnaühiku hind teist kuud järjes pärast augustis olnud tõusu ja sellele eelnenud neljakuulist langust.

Võrreldes septembriga oli pinnaühiku hinnalangus 0,9% ja keskmine pinnaühiku hind oktoobris 1549 eurot ruutmeeter. Võrreldes eelmise aasta oktoobriga on pinnaühiku hind 6,0% kõrgem, kuid võrreldes hindade tipuga 2007. aastal 9,3% madalam. Kuigi Maa-ameti statistika näitab Tallinnas tervikuna pinnaühiku hinnalangust, ei ole see laiendatav kogu korteriturule ühtlaselt. Põhjuseks on tehingute struktuur.

Võrreldes eelmise kuuga tõusis keskmine pinnaühik hind oluliselt ainult Lasnamäe ja Kristiine linnaosas, vastavalt 3,7% ja 6,6%, mille põhjuseks olid tehingud keskmisest kallimate ja uute korteritega. Suurim oli hinnalangus Pirital (3,5%), järgnesid Põhja – Tallinn (2,6%) ja Haabersti (2,4%).

Hinnalanguse põhjuseks oli eelkõige tehingute vähenemine uute ja keskmisest kallimate korteritega. Võrreldes 2014. oktoobriga on kõikides linnaosades peale Pirita pinnaühiku hind tõusnud. Suurim on hinnatõus olnud Kristiines (16,5%), Mustamäel (7,7%) ja Lasnamäel (6,6%). Pirital oli hinnalangus 4,2%.
Kristiines on hinnatõusu põhjuseks tehingud uute ja keskmisest kallimate korteritega.

Tallinna korteriturgu tervikuna mõjutab uute korterite müügipakkumiste kasvav hulk, mis on peatanud vanemate korterite hinnatõusu. Viimase aasta jooksul on müügi- ja üüripakkumiste hulk liikunud tõusutrendis.

Tartus langes keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 12,7% (1140-le eurole), pärast eelmise kuu 8,6%-list tõusu ja Pärnus tõusis pinnaühiku hind 2% (881-le eurole) pärast septembris olnud 12,2%-list langust, mille põhjuseks oli tehingute struktuur.

Jõhvis ja Narvas keskmised pinnaühiku hinnad langesid ja olid vastavalt 248 ning 428 eurot ruutmeeter.

Ober-Hausi_Eesti_Hinnaindeks_oktoober_2015

Merko Ehituse kinnisvaraarenduse müügitulu on 9 kuuga kasvanud 73% võrra ligi 46 miljoni euroni

05.11.2015 Tõnu Toompark

Merko Ehituse müügitulu oli kolmandas kvartalis 68,4 ning 9 kuuga 184,6 miljonit eurot, püsides eelmise aastaga samal tasemel. Kontserni puhaskasum oli kolmandas kvartalis 3,1 ning 9 kuuga 5,6 miljonit eurot, mis sisaldab dividendide väljamaksega kaasnenud täiendavat tulumaksukulu. Eesti ehitusteenuse müügitulu vähenemist on kompenseerinud Läti ja Leedu müügitulu kasv ning aktiivne kinnisvaraarendus, mille müügitulu on kasvanud 9 kuuga 73% võrra ning mis annab veerandi kontserni müügitulust.

„Oleme tänavusel keerulisel aastal suutnud hoida müügitulu eelmise aastaga võrreldaval tasemel, mis ei ole olnud lihtne, arvestades olukorda Balti ehitusturul ja meie ehituslepingute portfelli suhteliselt nõrka seisu aasta alguses. Oodatult on vähenenud Eesti ehitusteenuse maht, kus insenerehituse valdkonnas on riigi tellimused kahanenud ning üldehituse segmendis oleme hinnakonkurssidel liigseid riske üritanud vältida. Kontserni jaoks on sel aastal aidanud müügitulu tasakaalustada kasv Lätis ja Leedus ning aktiivsem kinnisvaraarendus kõikides Balti riikides,“ ütles AS-i Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink.

Kuigi kontserni uute lepingute portfell on eelmise aasta 9 kuuga võrreldes kasvanud, ei saa Andres Trinki sõnul selle mahuga rahul olla. „Kuna avalik sektor tellib viimasel ajal vähe ja vaid üksikud hanked on suuremahulised, siis käib neil hangetel tugev hinnasõda. Hea meel on selle üle, et eratellijatel on siiski jätkunud investeerimisjulgust ja mitmed eratellijad on meid usaldanud – täna on portfellis enamik uutest lepingutest sõlmitud just eratellijatega. Kuna aga turg on väike ja palju hooneid on juba valmis ehitatud, siis tuleb ka siin kasvupiir ühel hetkel ette,“ lisas Trink. 9 kuu jooksul on kontsern sõlminud uusi lepinguid mahus 152,2 miljonit eurot. Seisuga 30.09.2015 oli kontserni teostamata tööde jääk 193,6 miljonit eurot (30.09.2014: 166,4 mln eurot).

„2016. aasta tuleb kindlasti jätkuvalt keeruline, eriti kuna EL-i kaasrahastusega projektide käivitumine on nihkunud oodatust kaugemale ja majanduskasv Balti riikides püsib vaid paari protsendipunkti juures. Lätis oleme lõpetanud mitme suuremahulise objekti ehitustööd, ent käesoleval aastal pole meil õnnestunud samas mahus uusi lepinguid sõlmida, mis võib mõjutada sealset järgmise aasta ehitustööde mahtu. Kontserni tulemusi mõjutavad oluliselt ka arengud Baltikumi korteriturul, kus seni on olnud meie jaoks positiivsed arengud, ehkki viimase kolme aasta kiire kasv on hakanud stabiliseeruma. Vaatamata lähiaja väljakutsetele usume, et ehitusturu pikaajalised väljavaated meie koduturgudel püsivad head, kuna investeeringud infrastruktuuri ja elamuehitusse on jätkuvalt vajalikud ning investorite jaoks püsib ärikinnisvara tootlus konkurentsivõimelisel tasemel. See aga sõltub majanduse arengust tervikuna,“ sõnas Andres Trink.

Merko Ehituse müügitulu 2015. aasta kolmandas kvartalis oli 68,4 mln eurot ning üheksa kuuga 184,6 mln eurot (III kvartal 2014: 68,5 mln ning 9 kuud 2014: 182,2 mln eurot). Kontserni kolmanda kvartali brutomarginaal oli 9,3% ning kasum enne makse 3,5 mln eurot, 9 kuu vastavad näitajad olid 8,3% ja 7,0 mln eurot. Ettevõte teenis kolmandas kvartalis puhaskasumit 3,1 mln ning 9 kuuga 5,6 mln eurot. 9 kuu puhaskasumit mõjutas teises kvartalis aktsionäridele dividendide väljamaksega kaasnenud täiendav tulumaksukulu Eestis summas 0,9 mln eurot.

„Meie tänavused kinnisvaraarendusprojektid on käivitunud plaanipäraselt ning kuigi Tallinna ja Vilniuse korteriturg on hakanud stabiliseeruma, on ostjatel jätkuvalt huvi meie korterite ostmise vastu. Eesmärgiga hoida ja tugevdada oma pikaajalist turupositsiooni, oleme soetanud ka uusi kinnistuid, millest suurim on Vilniuse kesklinnas asuv ca 1,3 hektari suurune Rinktinese arendusala, kuhu saab rajada enam kui 300 korterit. Siinkohal on oluline märkida, et enamik kinnistute ostusid oleme sel aastal teinud omavahendite arvelt ilma välist finantseeringut kaasamata,“ kommenteeris Andres Trink kinnisvaraarenduse valdkonda. 9 kuuga on kontsern investeerinud korterite ehitusse 30,1 miljonit ning erinevate kinnistute soetamisse 11,7 miljonit eurot. Kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulude osakaal on kasvanud 9 kuuga ligi 25%ni kontserni kogutuludest (2014. aasta 9 kuud: 14,5%).

Kontsern müüs Baltikumis 9 kuuga 248 korterit kogumaksumusega 42,6 mln eurot ning kolmandas kvartalis 80 korterit kogumaksumusega 10,9 mln eurot (summad käibemaksuta). Kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulud on kasvanud 9 kuuga 72,7% võrra (9 kuud 2014: 235 tk, müügitulu 23,5 mln eurot). Ettevõte on tänavu käivitanud Baltikumis kokku 386 korteri ehituse (2014. aasta 9 kuuga 310 korterit), sealhulgas kortermajad Tallinna südalinnas Tartu mnt 52, Kristiine linnaosas Sõpruse pst 33, Kalamajas Jahu tn 1a, Paepargi Perepargis, Tartu vallas Kaupmehe tänaval ning Vilniuse südalinnas Krokuvos 73.

Suuremate objektidena olid kolmandas kvartalis Eestis töös Hilton Tallinn Park hotell, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuste rekonstrueerimine, Tallinna trammiliini nr 4 taristu projekteerimine ja rekonstrueerimine, Öpiku Ärihoone projekteerimis- ja ehitustööd, logistikakeskuse projekteerimis- ja ehitustööd Maardus, Läsna-Kodasoo teelõikude rekonstrueerimine Tallinn-Narva maanteel. Helsingis teostas AS Merko Ehitus Eesti Tripla arendusprojektis vaiatöid. Lätis ja Leedus jätkusid Liepajas kontserdimaja ning Jurmala Dzintaru 28 korterelamute ning Riia ja Valmiera kutsekoolide ehitustööd, A. Deglava tänava prügila rekultiveerimise ja ehitustööd Riias, tuulegeneraatori vundamentide ehitustööd Šilute tuulepargis, Kauno/Algirdo büroopindadega elamukompleksi ehitustööd Vilniuses ning ABB kõrgepinge alalisvoolu konverteralajaama üldehitustööd Klaipedas.

AS Merko Ehitus (group.merko.ee) kontserni kuuluvad Eesti juhtiv ehitusettevõte AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks, Leedu turul tegutsev UAB Merko Statyba ning kinnisvaraarenduse äriüksus koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2014. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 765 inimesele ning ettevõtte 2014. aasta müügitulu oli 252,3 miljonit eurot.

Elu korteriühistus: Veenäitude kontroll

05.11.2015 Kätri Sarapuu

Korteriühistu üks liige väidab, et ta ei kasuta üldse vett ja kanalisatsiooni. Veemõõtur on küll peal ja sellest on ta teinud meile pilti ja see püsib muutumatuna. Ühistu liikmel on korteris küll torud veetud, aga ei pidavat neid kasutama. Toob kanistritega vett jne. Meid korterisse kontrollima ei luba.

Küsimus: Kas ja mis õigus on meil siiski korterisse pääseda tema väiteid kontrollima.

Kahtlusteks on alust, kuna 12 korteriga majas on üldveekulu nii suur, et iga korter maksab ca 4-6 € lisaks enda näidikupõhisele tarbimisele.

Vastus: Veemõõdikute kontrollimist seadus ei reguleeri, kuid põhiseaduse § 32 sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud ning põhiseaduse § 33 sätestab, et kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses.

Vastavalt eeltoodule ei ole teil õigust siseneda omavoliliselt ilma korteriomaniku nõusolekuta korterisse, küll saate nõuda kontrolli teostamist, kuid korteriomanikul on õigus keelduda teie korterisse sisse laskmisest.

Kindlasti võiksite ka välja uurida, kui see teil juba tehtud ei ole, kas tegemist võib olla taatlemata arvestiga või vigase üldveemõõtjaga. Mõnikord võib juhtuda, et üldveemõõtjal on rike, mistõttu võib veenäit erineda reaalsest veetarbimisest.

Autor: Kätri Sarapuu, Jurist

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 10-2015

05.11.2015 Tõnu Toompark

Järgnevalt on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Uuring: eestlased peavad tähtsaimaks oma eluaseme kindlustamist

04.11.2015 Tõnu Toompark

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse Balti leibkondade kindlustatuse uuringust selgus, et Eesti inimesed peavad tähtsaimaks eluaseme- ning tervisekindlustust (vastavalt 76% ja 74%). Sõiduki- ehk kaskokindlustuse olemasolu peab oluliseks 67% elanikest, samas kui elukindlustust peab tähtsaks 55%.

Eluasemekindlustus on olemas 46%, kaskokindlustus 36% ning elukindlustus 22% Eesti leibkondadest. Varakindlustuse suurem ülekaal tuleneb ühest küljest sellest, et teatud juhtudel on vara kindlustamine inimeste jaoks kohustuslik – see kaasneb näiteks nii autoliisingu kui kodulaenuga. 45% inimestest ütlebki, et omab kindlustust, kuna see on kohustuslik. „Eluaseme ja koduse vara kindlustamine on tihedamalt seotud pere-eelarvega ja inimestele arusaadavam – veetoru lõhkeb, põrand vajab väljavahetamist ja kindlustus hüvitab kahju. Elukindlustusega on asi keerulisem, sest inimesed ei pruugi teada millistel juhtudel, kellele ja mida hüvitatakse? Samuti ei soovi inimesed sageli mõelda sellele, mis saab siis, kui tema endaga midagi juhtub? Ilmselt ka seetõttu peavad eestlased vara kindlustamist olulisemaks kui oma elu kindlustamist,“ selgitas teabekeskuse juht Lee Maripuu.

Ühtegi kindlustustoodet ei ole 24% Eesti inimestest. Vähene kindlustamine ei tulene aga teadmatusest: 70% elanikest kinnitas, et teab nii elu- kui varakindlustust ning pooled on teadlikud kaskokindlustusest. „Kuigi inimesed on võrdlemisi teadlikud erinevate kindlustusliikide olemasolust, jäävad teadmised sageli pinnapealseks. Suur osa küsitletavatest pidas kindlustuse lepingutingimusi liiga keeruliseks – 39% elanikest nõustub, et nendest on raske aru saada. Üle poolte vastanuist tõdes ka, et kahtleb kindlustushüvitise väljamaksmises, seega oleks selles valdkonnas vaja teha selgitavat ja müüte murdvat teavitustööd,“ arvas Maripuu.

Piirkonniti on kindlustatud elanike hulk suurem Tallinnas. Teiste suuremate linnade ja maapiirkondadega võrreldes kasutavad Tallinna elanikud rohkem nii elukindlustust (Tallinnas on elukindlustus 28% elanikest, maapiirkonnas 22% elanikest), reisikindlustust (Tallinnas 23%, maapiirkonnas 6%) kui eluasemekindlustust (Tallinnas 52%, maapiirkonnas 39%). „Maapiirkondade puhul hakkab silma, et seal on keskmisest rohkem leibkondi, kus pole ühtegi kindlustustoodet,“ tõdes Maripuu.

Sissetulek on oluline tegur, millest sõltub inimeste valmisolek kindlustusele kulutada. Ligi 27% elanikest on valmis kindlustusele kulutama kuni 10 eurot kuus, kuni 20 eurot panustaks 21% ja kuni 30 eurot 14% elanikest. 32% inimestest ütles, et nad ei saa kindlustamist endale lubada. „40ndates eluaastates inimese kinnisvara, koduse vara ning elu kindlustusmakseks kokku kulub suurusjärgus 25-30 eurot kuus. Teabekeskuse mulluses säästu-uuringus tunnistasid enam kui pooled, et kümnendikku oma sissetulekust saaks senisest targemini kasutada. Siinkohal võiks mõelda, kas sellises summas kindlustus oleks pere jaoks säästmisest odavam alternatiiv ja sobivam tagavaraplaan, et õnnetusjuhtumi korral rahaasjadega hakkama saada?“ ütles Maripuu. 64% Eesti inimestest tunnistas Balti leibkondade kindlustatuse uuringus, et neil puuduvad säästud ootamatu sissetuleku kaotuse või vähenemisega hakkamasaamiseks.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus uuris kolme Balti riigi elanike kindlustust puudutavaid hoiakud, teadlikkust ja erinevate kindlustustoodete kasutamist, koostades selle alusel inimeste kindlustatuse indeksi. Indeksi maksimumväärtus on 100 ning uuringu järgi on indeks Eestis 46, Leedus 45 ja Lätis 44.

2015 aasta augustis-septembris Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel ja turu-uuringuettevõtte Spinter Tyrimai poolt valminud uuringus osales kokku 3035 Baltimaade elanikku. Eestis viis küsitlustöö läbi Turu-Uuringute AS ning küsitleti 1003 inimest vanuses 15-75 eluaastat.

Teabekeskus: Baltimaade kindlustatuimad inimesed elavad Eestis

04.11.2015 Tõnu Toompark

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus koostas Balti leibkondade kindlustatuse hindamiseks indeksi, uurides selleks kolme riigi elanike kindlustust puudutavaid hoiakud, teadlikkust ja erinevate kindlustustoodete kasutamist. Kindlustatuse indeksi maksimumväärtus on 100 ning analüüsi andmeil on indeks Eestis 46, Leedus 45 ja Lätis 44.

Teabekeskuse läbiviidud uuringud Baltimaades on juba aastaid näidanud, et kuigi sääste omavate inimeste arv tasapisi tõuseb, ei ole suuremal osal elanikkonnast piisavalt rahalist tagavara, et hakkama saada näiteks töökaotuse või pikema haiguse korral. Säästude puudumise tõttu on leibkonnad haavatavad ja ootamatused võivad pere-eelarve kergesti miinusesse viia.

Vastvalminud Balti leibkondade kindlustatuse analüüsi andmeil tunnistab 66% Läti, 65% Leedu ja 63% Eesti elanikest, et neil puuduvad säästud, millega tagada oma perekonna majanduslik toimetulek õnnetusjuhtumi korral. Abi oleks tagavaraplaanist, näiteks oma elu, vara või tervise kindlustamisest, kuid uuringu järgi suur osa inimestest ei kasuta seda võimalust, et riske maandada.

Ühtegi vabatahtlikku kindlustustoodet ei ole 39% Läti, 37% Leedu ja 24% Eesti leibkondadest. „Üldiselt on Baltimaade elanikud kindlustuse osas positiivselt meelestatud ja nad usuvad, et enda kindlustamine on tähtis. Samas on suured käärid hoiakute ja käitumise vahel – reaalselt kindlustatud inimeste arv jääb oluliselt alla,“ rääkis teabekeskuse juht Lee Maripuu ja lisas, et mitte-kindlustamise peamise põhjusena nimetati piiratud rahalisi võimalusi ja kahtlusi hüvitiste väljamaksmise osas. „Kindlustuse kohta käivad müüdid, näiteks, et kindlustushüvitist on õnnetusjuhtumi korral raske kätte saada, on visad kaduma ja sageli seotud inimeste teadmatusega,“ kinnitas Maripuu.

Uuringust selgus, et kõige rohkem on kindlustuse kasutajaid Eestis. Samas on kõikides riikides suur osa elanikke (Lätis 52%, Leedus 30% ja Eestis 45%), kes kasutavad kindlustust, sest see on kohustuslik. „Näiteks soetades kodu laenuga, on selle kindlustamine lepingutingimuseks, samamoodi on autot liisides kohustuslik kaskokindlustus. Sellega tagatakse vara säilimine ka võimaliku õnnetusjuhtumi korral,“ lisas Maripuu. Kõigis kolmes riigis on kõige populaarsem eluaseme ja koduse vara kindlustus, mis on olemas 46% Eesti, 29% Leedu ja 23% Läti leibkondadest. Kui Eestis ja Lätis järgneb populaarsuselt sõidukite kaskokindlustus, siis Leedus on teisel positsioonil elukindlustus. Nii Eestis kui Leedus on elukindlustus igal viiendal leibkonnal, lätlastest on elukindlustus aga vaid igal kümnendal.

Riigiti on erinev ka elanike valmidus kindlustuse peale kulutada – eestlased ja leedulased on selleks altimad kui lätlased. Peamiselt ollakse valmis oma elu ja vara kindlustamiseks välja käima kuni 10 eurot kuus. Lätis on selliseid elanikke 48%, Leedus 38% ja Eestis 27%. ”Eestlaste puhul jaotusid vastused rahasummade vahemikel ühtlasemalt. Näiteks Läti ja Leeduga võrreldes oli Eestis oluliselt rohkem neid, kes on valmis kindlustusele kulutama üle 40 euro kuus,“ selgitas Maripuu.

Üle poole Balti elanikest kindlustab selleks, et tunda end turvaliselt. Emotsionaalsetele põhjustele end ja oma lähedasi kaitsta järgnesid ratsionaalsed argumendid – 29% leedulastest ja eestlastest ning 43% lätlastest arvab, et odavam on kulutada kindlustusele selle asemel, et võimalike õnnetusjuhtumite korral kulud oma säästudest maksta. „Rahalise tagavara kogumine on pikaajaline protsess ja kui juba arvestatav kogus sääste on koos, ei olegi mõistlik seda õnnetusjuhtumi likvideerimiseks kasutada. Paraku ei ole harvad olukorrad, kus endale või teistele tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb säästude puudumise korral ka laenu võtta. Seetõttu on suuremate riskide maandamiseks otstarbekas end ootamatuste vastu kindlustada,“ võttis Maripuu uuringu tulemused kokku.

2015. aasta augustis-septembris Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel ja turu-uuringuettevõtte Spinter Tyrimai poolt valminud uuringus osales kokku 3035 Baltimaade elanikku. Eestis viis küsitlustöö läbi Turu-Uuringute AS ning küsitleti 1003 inimest vanuses 15-75 eluaastat.

Elanikkonna kindlustatuse indeksi metoodika on valminud koostöös Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse ja uuringuettevõtte Spinter Tyrimai’ga. Indeksi maksimumväärtus on 100 ning indeksis on kaalutud kolme komponenti: elanikkonna kindlustusalased teadmised, hoiakud ja käitumine.

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 1,072 1,073 1,074 … 1,573 1,574 1,575 Vanemad uudised ››

Teenused kallinesid, kuid üldine hinnatase langes edasi

Kinnisvara guru 2015 on Telliskivi Loomelinnak