Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Tallinna lähivaldade korteriturg kidub

14.06.2016 Christian Ayrer

Tänavuse aasta viie esimese kuuga on Tallinnaga piirnevates omavalitsustes korteritehingute arv võrreldes aastatagusega 6% kahanenud. Siiski on ruutmeetrihinnad mitmes vallas kerkinud.

Kokku tehti Harku, Jõelähtme, Kiili, Rae, Saku, Saue ja Viimsi vallas ning Maardu linnas tänavu esimese viie kuuga 551 korterite ostu-müügi tehingut. Aasta tagasi samal perioodil oli tehingute arv 589. Tehingute arv on kasvanud üksnes Viimsi ja Jõelähtme vallas.

„Tallinna kinnisvaraturg on justkui pudrupott, mis üle ääre ajab ja siis üle linna piiri laiali valgub. Tallinnas toimuv mõjutab otseselt ka ümbruskonda. Nii et selline turu mõningane kokkutõmbumine on pigem ootuspärane. Oma rolli mängib siin ka see, et korterite pikk ja pidev hinnatõus on pannud paljud mõtlema oma maja või ridaelamu soetamise peale ning linnapiiri taga on nende osakaal palju suurem. Ka see on üks põhjus, miks korteriturg seal paigal tammub,“ selgitas Center Kinnisvara tegevjuht Christian Ayrer.

Keskmine ruutmeetrihind jääb kõigis Tallinna ümbritsevates omavalitsustes pealinna omale (1565 eur/m2) alla. Kõige rohkem eurosid ühe ruutmeetri eest tuli välja käia Rae vallas, kus keskmine hind m2 kohta oli 1481 eurot. Rae valla korterite hinnad on aastaga teinud ka korraliku kasvu – 10%. Statistiliselt kõige suurema hüppe – 37% – on teinud Jõelähtme korterite ruutmeetrihinnad, kuid seal on tehingute arv statistilise üldistuse tegemiseks liialt väike. Mõõdukat tõusu on näidanud ka Viimsi ja Harku vald (+2%) ning Maardu linn (+7%).

CKV tallinna lähiümbruse korterite hind m2 160610Andmed tehingute arvu kohta on pärit Maa-ameti kinnisvaratehingute andmebaasist.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Pro Kapital Latvia tütarettevõte allkirjastas ehituslepingu River Breeze Residence´ rajamiseks Riias, Kliversalas

14.06.2016 Tõnu Toompark

13. juunil, kinnitati River Breeze Residence´i ehituskonkursi lõpptulemused ning allkirjastati ehitusleping.

Riia Kliversala piirkonna uue korterelamu ehitajaks on ettevõte „LNK Industries”. Ehitus algab juulis ning ehitusperioodiks on 18 kuud, eeldatava valmimistähtajaga 2017. aasta talvel. Ehituslepingu maksumuseks on 12,6 miljonit eurot ilma käibemaksuta.

Konkursil osales 7 Lätis registreeritud ehitusettevõtet. Peatöövõtuleping sisaldab kogu ehitusmahtu koos nii tehnovõrkude ühenduste kui ranna-ala heakorrastusega.

River Breeze Residence, aadressil Kugu tn. 28, on esimene hoone Kliversala piirkonna hoonestusprojektis, mille arendajaks on AS Pro Kapital Latvia tütarettevõte AS Kliversala.7-korruselise hoone pindalaks on 12 850 m2 koos 2 maa-aluse parkimistasandiga. Kokku on kavandatud 48 korterit suurustega 56 kuni 316 ruutmeetrit. Käesolevaks hetkeks on allkirjastatud 8 eelmüügilepingut.

Iga korteril on terrass ning individuaalne energiasäästlik ventilatsioonisüsteem. Kõrgemate korruste korterites on ka sisseehitatud kaminad. Esimese korruse korterid on kavandatud ridaelamu stiilis kahel tasandil privaatse aiaga, luues eramaja tunnetuse Riia südalinnas.

Paolo Michelozzi, AS-i Pro Kapital Grupp juhatuse esimees: „Me teame Kliversala piirkonna tähtsust Riia jaoks ning arendame seda ala suure vastutustundega. Arhitektid on kavandanud hoonestuse ümbruskonda sulavana, planeerides katustele ning terrassidele ohtralt rohelust”.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Statistika: eraisikute laenukoormus võtab kasvusuuna

14.06.2016 Tõnu Toompark

Vaatamata eraisikute hoogsale laenamisele on inimeste laenukoormus sisemajanduse kogutoodangu suhtes vähenenud. Seda põhjusel, et uued laenuvõtjad on eluasemelaene võttes tavapäraselt suure osa vanast laenusummast kustutanud ja seega ei ole laenuportfelli jääk liiga kiiresti kasvanud.

2016 I kvartali lõpu seisuga oli eraisikulaenude jääk Eesti panga andmetel 7,4 miljardit eurot. Seega on tagasimaksmisel olevate eraisikulaenude jäägi ja sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suhe ehk laenukoormus 35,8%.

Laenukoormus on 35 ja 36% vahel olnud viimased 2 aastat. Olukorras, kus majandus kasvab väga aeglaselt aeglaselt, kuid laenujääk kerkib aktiivse tehingute tegemise ja sellega kaasneva laenuvõtmise toel märksa kiiremini, võib prognoosida laenukoormuse suurenemist.

Minevikusuunal vaadates tundub, et tänane 35-36% vahemikus olev laenukoormus on igati hea võrreldes seda näiteks 2010. aasta tippajaga, mil eraisikulaenude jääk oli koguni 52-53% SKTst. Samas peab tõdema, et Eesti laenukoormus on Ida-Euroopa üks kõrgemaid. Laenukoormusel võib olla küll kasvuruumi, kuid selle kerkimine viie-kuue aasta tagusele tasemele ei oleks vähemalt lähiaastatek kindlasti positiivne märk.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

SEB: Mida teha, et kodulaenu saamise otsus oleks positiivne?

13.06.2016 Piret Soidla

Pank annab laenu inimestele, kelle puhul on näha, et nad suudavad saadud raha tagasi maksta. Kuidas see selgub ning kuidas saate tõestada pangale oma maksejõulisust ja head maksekäitumist?

Mõelge oma vajadused ja võimalused läbi

Esimene samm positiivse laenuotsuse poole on jääda reaalsuse piiresse. Küsige laenusummat, mis vastab teie vajadustele ning arvestab ühtlasi teie sissetulekute, seniste finantskohustuste ja igakuiste kulutustega. Kõik teie laenumaksed kokku ei tohi hõlmata rohkemat kui 30-40% netosissetulekust.

Arvestage ka võimalike ohtudega (näiteks teie majandusseisu halvenemine, baasintressimäära tõus jne) ning analüüsige, kas olete ka sel juhul suuteline laenu tasuma.

Valitud kinnisvara seisukord määrab palju

Äsja remonditud ja korras korter on tihtipeale palju kallim kui renoveerimist vajav elamispind. Kuid ostes eluaseme, mis nõuab remonti, peate arvestama lisakuludega.

Säärast objekti soetades mõtelge kindlasti läbi kogu projekt ehk see, kes teeb renoveerimistööd, kui kulukaks need lähevad ja kust tuleb renoveerimiseks vajalik raha. Pank soovib saada ülevaadet tervest projektist. Mida põhjalikumalt on see läbi mõeldud, seda suurem on tõenäosus saada positiivne laenuotsus.

Te vajate omafinantseeringut või lisatagatist

Üldjuhul nõuab pank kinnisvara soetajalt omaosalust, mis peaks olema vähemalt 20%. Kui omaosalus puudub, võite selle asendada lisatagatisega. Enne laenu taotlemist mõelge järele, kas teil on olemas vajalik omafinantseering või sobilik lisatagatis, mis kuulub kas teile endale või teie lähisugulastele (ema, isa, laps). Muule kolmandale isikule kuuluvat lisatagatist pank kodulaenu andes üldjuhul ei aktsepteeri.

Kinnisvara dokumendid olgu korras

Pank kontrollib enne laenu andmist alati, kas ostetava ja tagatiseks pakutava kinnisvara dokumendid on nõuetekohased. Ostetav objekt peaks olema kantud ehitisregistrisse ja kinnistusraamatusse, sellel peaks olema ehitusluba/ehitusteatis ning kehtiv kasutusluba/kasutusteatis.

Kuna registrid on avalikud, saate juba enne panga poole pöördumist kinnisvaraga seotud dokumentide korrasolekut ise kontrollida.

Senine maksekäitumine peab olema hea

Maksekäitumise puhul räägivad laenutaotleja kahjuks sagedased võlad ja viivitamised seni võetud kohustuste täitmisel ning samuti hasartmänguharjumus.

Kui teie maksekäitumises on olnud probleeme, siis ärge oodake, et pank selle ise avastab. Selgitage laenuandjale omal algatusel, miks niimoodi juhtus. Kui teil on kaastaotleja, siis arvestab pank ka tema maksekäitumist, sest tal tekib panga ees samasugune vastutus.

Olge aus

Pank on laenu andes teie koostööpartner. Mida rohkem infot tal on, seda parem. Ärge varjake näiteks väljaminekuid, ülalpeetavate arvu ega kinnisvara seisukorda. Ausust hinnatakse teie kui koostööpartneri puhul kõrgemalt, seega esitage pangale alati tõene info.

Kõikide nimetatud soovituste täitmine ei garanteeri positiivsest otsust. Küll aga annab pangale positiivse signaali teist kui usaldusväärsest partnerist.

Kui olete korteri või maja üle vaadanud ja sobiva kodu välja valinud, täitke kodulaenu taotlus. Kui aga soovite enne valiku tegemist oma võimalusi arutada, siis tulge terviknõustamisele.

Piret Soidla
SEB Panga erakliendihaldur

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine” toimub 14/09/2016

13.06.2016 Margot Toompark

14/09/2016 toimub Kinnisvarakoolis koolitus Kinnisvaratehingute maksustamine. Koolituse lektor on advokaadibüroo Primus vandeadvokaat Maret Hallikma.

Koolituse “Kinnisvaratehingute maksustamine” eesmärk on selgitada ja tutvustada kinnisvarasektori töötajatele Eesti maksuseadusest lähtuvaid kohustusi ja võimalusi.

Koolitusel osaleja saab põhjaliku ja praktilise ülevaate maksukohustustest, millega peaks arvestama iga kinnisvara omanik, arendaja ja kinnisvaratehingutega kokku puutuvad spetsialistid.

Koolitus Kinnisvaratehingute maksustamine toimub kolmapäeval 14/09/2016 Pärnu mnt 102, B-korpuses Haja Autokooli ruumides.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool kutsub oma kollektiivi uusi lektoreid

11.06.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakool on pakub hetkel 20 erinevat koolitust kinnisvara ja õigus valdkonnas. Oleme aktiivselt tegutsemas koolituse valiku laiendamise suunas ja seetõttu otsime uusi tegusaid lektoreid.

Kas Sina tahad oma teadmisi jagada?

Märksõnad, millele otsime uusi teadmiste jagajaid on näiteks:

kinnisvarainvesteeringud,
kinnisvara arendamine,
ühepereelamu ehitamine,
kinnisvaraprojekti juhtimine,
juriidika,
kinnisvara korrashoid,
…

Nimekiri on lahtine, st kui Sul on muid teemasid kinnisvaravaldkonnast, kus näed, et võiksid koolitust läbi viia, anna kindlasti teada.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Uus Maa turuülevaade 05-2016

10.06.2016 Tõnu Toompark

Eesti

Kui möödunud kuul kirjutasime, et Eesti kinnisvaraturg kompab pisitasa tehinguaktiivsuse piire, siis võime seda sama öelda ka antud kuul. Ja seda hoolimata asjaolust, et võrreldes aprilliga kinnisvaraturg maikuus tehingute mõttes elavnes.

Asi on selles, et palju neist tehingutest on varasemate ostuste tulemus. Tehinguaktiivsus kõrval tasub alati jälgida ka ostuaktiivsust, mis näitab klientide aktiivsust ja otsuseid objektide osas. Viimane pole küll arvuliselt alati võrreldav, on tunnetuslik, kuid on piisava hulga kogemuste korral relevantne. Praegu on ostuaktiivsus stabiilne ja suurt kasvutrendi ei näita.

Maa-ameti andmetel toimus mais kogu Eestis 4495 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 10,9% aprillist enam. Võrreldes mulluse maiga kasvas tehingute hulk 10,6%.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Tehingute hulk Tallinna kinnisvaraturul maikuus veidi kasvas. Maa-ameti andmeil toimus 1180 ostu-müügitehingut, mis on 6,6% enam kui aprillis. Mulluse maiga võrreldes sõlmiti aga 6,7% vähem tehinguid.

Kortereid müüdi 804 (aprillis 753), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1508 eurot. Kui kuu võrdluses muutust hinnatasemes polnud, siis aastataguse maiga võrreldes kasvas see kerged 1,3%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

Haabersti: 1444 €/m2. Muutus võrreldes aprilliga +5,4% ja aastaga +2,5%.
Kadriorg: 2325 €/m2. Muutus võrreldes aprilliga -6,5% ja aastaga +12%*.
Kalamaja: 1998 €/m2. Muutus võrreldes aprilliga -8,2% ja aastaga +2,9%.
Kesklinn: 1927 €/m2. Muutus võrreldes aprilliga -6% ja aastaga +2,1%.
Kristiine: 1760 €/m2. Muutus võrreldes aprilliga +21,1%* ja aastaga +2,9%.
Lasnamäe: 1318 €/m2. Muutus võrreldes aprilliga -3,6% ja aastaga +6,2%.
Mustamäe: 1456 €/m2. Muutus võrreldes aprilliga +4,3% ja aastaga +5,7%.
Nõmme: 1297 €/m2. Muutus võrreldes aprilliga -9,9% ja aastaga -11,7%*.
Pirita: 1627 €/m2. Muutus võrreldes aprilliga +3,1% ja aastaga -4,7%.
Põhja-Tallinn: 1478 €/m2. Muutus võrreldes aprilliga -7,3% ja aastaga +1,6%.
Vanalinn: 2901 €/m2. Muutus võrreldes aprilliga -9,5% ja aastaga +8,8%.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Eramuid ja suvilaid müüdi 40 (aprillis 20) ning hoonestamata elamukrunte 8 (aprillis 11).

Tartu

Sarnaselt kogu Eestile kasvas ka Tartus maikuu tehingute hulk, kuid viimase 12 kuu lõikes jäi tulemus siiski keskmisele tasemele. Maa-ameti andmeil toimus 199 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on aprillist 22,1% enam. Võrreldes 2015. aasta maiga kasvas tehingute hulk 18,5%.

Kasv tuligi just korteriturult, kus müüdi 154 ühikut (aprillis 124), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1152 eurot. Võrreldes aprilliga langes hinnatase 5,5% ning aastavõrdluses 3,2%.

Eramuid ja suvilaid müüdi 13 (aprillis 9) ning hoonestamata elamukrunte 4 (aprillis 9).

Ida-Virumaa

Ida-Virumaa kinnisvaraturul oli maikuu tehingute poolest mõnevõrra rahulikum. Maa-ameti andmeil leidis aset 295 ostu-müügitehingut, mis on aprillist 5,1% vähem. Mulluse maiga võrreldes kasvas turg aga 3,5%.

Maakonna tähtsamad korteriturud kokkuvõetuna veidi langesid. Narvas müüdi maikuus 42 korterit (aprillis 64), mille ruutmeetri keskmine mediaanhind oli 426 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 3,3%, siis aastaga langes see 14,1%.

Kohtla-Järvel müüdi aga 49 korterit (aprillis 52), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 97 eurot. Kui aprilliga võrreldes kasvas antud näitaja 21,9%, siis mulluse maiga võrrelduna 10,2%.

Jõhvis müüdi 23 korterit (aprillis 14), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 127 eurot. Aprilliga võrreldes langes hinnatase 11,5% ning mulluse maiga võrreldes 51,2%. Viimane number on põhjustatud asjaolust, et aasta tagasi müüdi erandlikult rohkem kallima hinnaklassi kortereid. Seega suures plaanis ei ole antud langusprotsendi taga tõsiselt võetavat trendi.

Maakonna tähtsaimal eramuturul Jõhvis müüdi 7 elamut (aprillis 6) ning 1 hoonestamata elamumaakrunt.

Pärnu

Pärnu kinnisvaraturg oli maikuus tehingute poolest äärmiselt tegus. Maa-ameti andmeil toimus 133 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on ülemöödunud kuust lausa 30,4% enam. Erakordne aktiivsus tekitas suure tõusuprotsendi ka mulluse maiga võrreldes – tervelt 58,3%.

Maikuine kõrge tehingute hulk tuli korteriturult, kus kaubaks läks 91 ühikut. Aprillis oli vastav number 62. Ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes mais 942 eurot, mis on aprillist 2,9% enam. 2015. aasta maiga võrreldes langes hinnatase aga 6,5%.

Eramuid müüdi 15 (aprillis 13) ning hoonestamata elamukrunte 8 (aprillis 5).

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturul sõlmiti maikuus ostu-müügitehinguid aktiivselt. Maa-ameti andmeil leidis ostja 42 kinnisvaraobjekti, mis viimase 12 kuu lõikes on kõrge tulemus. Aprillis oli vastav näit 35 ning mullu mais 39.

Kortereid müüdi 24 (aprillis 21), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 621 eurot. Kui kuuga kasvas hinnatase 20,3%, siis aastaga 13,5%.

Eramuid müüdi 10 (aprillis 2) ning hoonestamata elamumaid 2 (aprillis samuti 2).

Rakvere

Maa-ameti andmetel toimus maikuu jooksul Rakveres 26 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on aprillist kahe tehingu võrra vähem. Mulluse maiga võrreldes kasvas tehinguaktiivsus aga samuti kahe tehingu võrra. Aasta lõikes oli nüüd tegu aga keskmisest vaiksema maiga.

Kortereid müüdi 19 (aprillis 16), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 544 eurot. Võrreldes aprilliga langes hinnatase 4% samas kui aastaga kasvas see 2,1%.

Eramuid müüdi 3 (aprillis 5) ning elamukrunte 2.

Kuressaare

Kuressaares oli maikuu kinnisvaraturg tehingute hulgalt keskmisest aktiivsem. Maa-ameti andmeil vahetas omanikku 31 objekti. Aprillis oli antud number 19 ja 2015. aasta mais 15.

Kortereid müüdi 17 (aprillis 8), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 883 eurot. Kuna maikuus müüdi erandlikult rohkem kallima hinnaklassi kortereid, kasvas hinnatase tehingute põhjal kuu jooksul 35,2%. Sellest lähtuvalt oli ka aastane tõus 31,2%.

Eramuid müüdi sarnaselt aprillile ka maikuus 7 ning elamukrunte mõlemal kuul 3.

Haapsalu

Mai oli Haapsalu kinnisvaraturul keskmisest aktiivsem. Maa-ameti andmeil toimus 33 ostu-müügitehingut, mis on 10 tehingu võrra aprillist enam. Mullu toimus maikuus aga 62 ostu-müügitehingut, kuid kuna pooled neist olid korterite hoonestusõiguste müügid, siis reaalselt need turgu ei mõjutanud. Ka järgnevatel kuudel näeme paari aastavõrdluse puhul sama anomaaliat.

Korterteid müüdi 23 (aprillis 15), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 547 eurot. Kui kuuga kasvas hinnatase 6,1%, siis aastaga 23,2%.

Eramuid müüdi 3 (aprillis 2). Elamukrunte ei müüdud.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

SEB: Esimese kvartali majanduskasv toetus paremale maksulaekumisele

10.06.2016 Mihkel Nestor

Lõppeval nädalal avaldati hulk olulist majandusstatistikat. Kinnitust leidis Eesti aeglane majanduskasv esimesel kvartalil ja ettevõtete kasumite vähenemine. Samas on võimalik andmetest leida ka trende, mis optimismi tuleviku osas suurendavad.

Hinnang majanduskasvule jäeti endisele tasemele

Neljapäeval avaldatud täpsustatud hinnang 2016. aasta esimese kvartali majanduskasvule jäi samaks varasema teadaandega, mille kohaselt SKP kasvas püsihindades 1,7% võrra. Seejuures on tähelepanuväärne, et suuresti toetus kasv netotootemaksude laekumise suurenemisel, mida omakorda mõjutas aktsiisikaupade senisest kõrgem maksustamine. Tegevusaladest andis suurima panuse majanduskasvu hulgi- ja jaekaubandus. Sektoris teenitud lisandväärtus kasvas palgatõusu toel 12%. Esmapilgul ehk üllatavalt toetas majanduskasvu tugevalt ka lisandväärtuse 20%ne suurenemine põllu- ja metsamajanduse ning kalanduse tegevusalal. Kuigi piimatootjad on madalate hindade tõttu kannatanud, aitab hea teraviljasaak põllumajanduse olukorda tervikuna tasakaalustada. Esimene kvartal oli edukas ka metsandussektoris. Suurema panuse SKP kasvu andis veel info ja side valdkond, mis mõõduka kulude kasvu juures suutis loodud lisandväärtust 8% võrra kasvatada.

Negatiivse poole pealt vedas majanduskasvu kõige enam alla energiasektor, mille lisandväärtus kahanes 18%. Energiatarbimist on mõjutanud nii ilmaolud kui avatud elektriturg, mis tarbijate jaoks importelektri odavamaks teeb, kuid kohalike tootjate tulusid vähendab. Esimene kvartal oli kesine ka töötlevas tööstuses, kus loodud lisandväärtus vähenes ligi 3%. Mäletatavasti oli aasta esimestel kuudel toodangumaht tugevalt languses elektroonikatööstuses, kuid ka metalltoodete tootmises. Lisandväärtus kahanes I kvartalis oluliselt ka ehitussektoris, mida mõjutas suurte riiklike tellimuste vähesus.

Tuleb meeles pidada, et majandusstatistika ilmub alati viivitusega ja minevik ei pruugi peegeldada praegust olukorda. Nüüd, kus lõppemas on juba aasta teine kvartal, on mitmed näitajad varasemaga võrreldes paranenud. Aprillis sai lõpu pikalt kestnud tööstustoodangu vähenemine ja ka eksport suurenes 2% võrra. Eesti sisulises mõttes kõige olulisem ekspordi sihtriik Soome üllatas esimeses kvartalis ootamatult suure majanduskasvuga ja ülespoole on korrigeeritud niigi väga kõrgeid ootusi Rootsi majanduse selleaastasele kasvule. Negatiivsete mõjude taandumise ja parema välisnõudluse tõttu peaks olukord reaalmajanduses lähiaegadel paranema. Sellest hoolimata jääb Eesti majanduskasv 2016. aastal mõõdukaks.

Ettevõtete kasumlikkuse vähenemine on jätkunud

Sellel nädalal avaldatud ettevõtete kvartaalsed tulemused ja täpsustatud SKP statistika kinnitavad kasumite edasist langust. Rahvamajanduse arvepidamise järgi vähenes tegevuse ülejääk ja segatulu eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 10%, kvartaalse ettevõtlusstatistika põhjal kahanesid kasumid koguni 12%. Ettevõtluskasumite kahanemine on tulnud kiire palgakasvu arvelt. Töötajatele makstud hüvitiste osakaal SKP-s on viimastel aastatel kiiresti kasvanud, jõudes selle aasta esimeses kvartalis 50,4%ni. Oleme selle näitaja poolest jõudnud Soome tasemele, ületades kaugelt Lätit ja Leedut, kuid ka väga jõukaid riike nagu Rootsi või Saksamaa. Kui vahel kiputakse siinseid ettevõtjaid süüdistama liialt suure kasumimarginaali nõudmises väikeste palkade arvelt, siis viimase statistika valguses ei ole sellel väitel alust.

Kasumite languse tagajärjena on sageli nimetatud finantspuhvri vähenemist, mille tõttu võib ettevõte ka mõne arve hilinemisel pankrotistuda. Seni ehk vähe tähelepanu on pälvinud kasum kui motivaator äritegevusega tegelemiseks. Kui äri omanikule kasumit ei teeni, kaob peagi ka ettevõte ja töökohad. Kõige käegakatsutavam on võimalus, et kasumlikkuse vähenemine viib Eestist mõne suure kontserni tütarettevõtte, kuna ei suudeta täita omanike ootusi investeeringu tulususele.

Investeerimisaktiivsus on parem kui esmapilgul paistab

Kuigi käesoleva aasta esimeses kvartalis kahanesid ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse võrreldes 2015. aasta esimese kvartaliga 5%, ei ole olukord tegelikult nii traagiline. Investeeringute vähenemise põhjus peitus üksikutes tegevusalades. Suure negatiivse panuse andis kommunikatsioonide ja infrastuktuuri valdkond. Eelmisel aastal ebatavaliselt suuri investeeringuid teinud telekommunikatsioonisektoris vähenesid põhivara soetamiseks tehtud kulud enam kui 24 mln euro võrra. 2015. aasta lõpus tehti suuri investeeringuid ka veevarustuse ja jäätmekäitluse alal, kus 2016. aasta algus seetõttu jälle tavapärasest tagasihoidlikumaks jäi. Kuigi hea sideühendus ja kvaliteetne veevarustus on olulised, siis Eesti majanduse kasvupotentsiaali investeeringute pidurdumine nendel aladel kuigivõrd ei mõjuta. Sektorite edasist konkurentsivõimet silmas pidades on murettekitavam investeeringute suur langus põllumajanduse ja mäetööstuse alal. Kumbagi sektorit on mõjutanud energia- ja toiduainehindade tugev langus maailmaturul, mistõttu ei jätku investeeringuteks enam raha.

Väga positiivne oli näha investeeringute kasvu töötlevas tööstuses, kus põhivara soetamine eelmise aasta sama ajaga võrreldes lausa 8% võrra suurenes. Seejuures suurenesid investeeringud enamusel töötleva tööstuse tegevusaladest. Kapitalikaupade impordi suurenemine jätkus ka aprillis. See kinnitab konjunktuuriuuringute trendi, mille kohaselt töötleva tööstuse kindlustunne on paranenud. Loodetavasti peegeldavad praegust optimismi aasta teises pooles senisest suuremad müüginumbrid.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Swedbank: Tallinna korterite hinnad on stabiliseerunud

10.06.2016 Tõnu Toompark

Swedbanki eluaseme taskukohasuse indeksi järgi paranes selle aasta esimeses kvartalis Tallinna eluaseme taskukohasus võrreldes aastatagusega juba neljandat kvartalit järjest. Pealinlaste netopalk kasvas esimeses kvartalis aastaga 8,5% ning ületas tugevalt korterite hinnakasvu. Swedbanki eluaseme taskukohasuse indeksi järgi paranes selle aasta esimeses kvartalis Tallinna eluaseme taskukohasus võrreldes aastatagusega juba neljandat kvartalit järjest. Pealinlaste netopalk kasvas esimeses kvartalis aastaga 8,5% ning ületas tugevalt korterite hinnakasvu.

2016. aasta esimeses kvartalis aeglustus Tallinna korterite hinnakasv 0,6 protsendini aastases võrdluses. Korteriomanditega tehtud tehingute arvu kasv aeglustus esimeses kvartalis 7 protsendini, kuid aprillis ja mais tehti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga juba vähem tehinguid. Kesklinna korterite hinnad on alates möödunud aasta viimasest kvartalist aastases võrdluses langenud. Seda kompenseeris tugevam aastane hinnakasv teistes suurema tehinguaktiivsusega linnaosades (nt esimeses kvartalis 6% Lasnamäel, kuni 14% Mustamäel).

Uute korterite pakkumine püsib kõrgel tasemel. Käesoleval hetkel müüakse Tallinnas kortereid ligikaudu 100 arendusprojekti raames, mille ehitus on erinevates staadiumites. Mõne projekti puhul alles alustatakse korterite eelmüügiga, samas kui teiste puhul on maja valmis ning müümata vaid üksikud korterid. Korterite ehituseks väljastatud ehituslubade arv on kolm kvartalit järjest langenud, kuid oli esimesel kvartalil viie aasta keskmisest siiski kõrgemal tasemel. Viimase aasta jooksul on igas kvartalis alustatud keskmiselt 600 korteri ehitustöödega. Samal ajal on uuemate ja vanemate korterite tehinguhinna vahe kahanenud terve aasta vältel uuemate korterite hinnalanguse tõttu, mis muudab uuemad korterid järjest rohkem atraktiivseks.

Teisalt on tarbijate kindlustunne järgneva 12 kuu jooksul kinnisvara ehitada või soetada langenud juba kolm kvartalit järjest. 2016. aasta esimeses kvartalis aeglustus uute eluasemelaenude käibe kasv 5 protsendini aastases võrdluses, kuid eluasemelaenude koguportfelli kasv kiirenes 4,4 protsendini. Vaatamata tugevale palgakasvule ja madalatele intressidele langes uute eluasemelaenude käive märtsis ja aprillis.

Uute korterite pakkumine püsib lähitulevikus kõrgel tasemel. Kuna tarbijate valmidus kinnisvara osta näitab mõningaid kõhkluse märke, peaks korterite hinnatõus jääma tagasihoidlikuks. Kõrgemate hoolduskuludega vanemate korterite puhul on võimalik mõningane korrektsioon hindades.

Esimeses kvartalis paranes korterite taskukohasus Swedbanki indeksi järgi ka Riias ja Vilniuses. Kolme Balti riigi pealinnadest oli eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Riias, kus indeksi paranemisse panustas enim korterite hinna 4,6% langus aastases arvestuses. Vilniuses tõusis esimeses kvartalis netopalk 7,1%, kuid korterite taskukohasus paranes vaid marginaalselt, sest korterite hinnad tõusid 6,7%. Seega olid esimeses kvartalis kolme Balti riigi pealinna korterite hinnamuutused väga erinevad.

*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Swedbanki 2016. aasta esimese kvartali Balti eluaseme taskukohasuse indeksi kohta saate lähemalt lugeda siit: hai_2016q1

Nipid koduostjale: kui kaua peaks kodu leidmisele aega kuluma?

10.06.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Kodu otsimisele kuluva aja pikkus sõltub otseselt koduotsija soovidest. Kui koduotsija soovid on väga detailsed ja spetsiifilised, kulub sobiva pakkumise leidmisele rohkem aega, sest väiksel turul on vähe erisustega pakkumisi.

Kui koduotsija tunneb, et otsingutele kulub tema ootustele mittevastavalt liiga palju aega, on tarvis üle vaadata otsingu kriteeriumid.

Äkki on ostja liiga nõudlik? Äkki tuleb leppida esialgu soovitust madalama kvaliteedi, väiksema pinna või kehvema asukohaga? Või tuleb aktsepteerida, et soovidele vastava objekti eest tuleb maksta kõrgemat hinda kui algul plaanitud? Äkki tuleb sissekolimist võimaldava kodu asemel soetada remontivajav ja remonditööd ise ette võtta? Äkki tuleb leppida lasteaiast, koolist või töökohast pisut kaugemal paikneva elamisega?

Kui otsingukriteeriumidele vastavat pakkumist kuidagi ei leia, on lihtne anda soovitus suurendada koduostu eelarvet. Praktikas on eelarve suurendamine enamasti keeruline kui mitte võimatu. Kui ikkagi soovitud hinnatasemel midagi leida ei ole, tuleb ehk koduotsijal liikuda alguses plaanitust kallima kinnisvara suunas.

Keskmine koduotsija võiks ikkagi iga kuu leida vähemalt paar-kolm ostuobjekti kandidaati, mis väärivad ülevaatamist. Vähemalt kahe-kolme-nelja kuuga võiks nendest pakkumistest välja sõeluda sellise, mis väärib ostmist.

Kui koduostja ei ole valmis oma kriteeriume lõdvemaks laskma ja ajanappust ka otseselt ei ole, võib jätkata proovimist ja otsingukriteeriume mitte muuta.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Aprillis suurenes majutusettevõtetes peatunud turistide arv

10.06.2016 Statistikaamet

Majutusettevõtetes peatus 2016. aasta aprillis 226 000 sise- ja välisturisti, mida oli 8% enam kui 2015. aasta aprillis, teatab Statistikaamet. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 140 000 välis- ja 86 000 siseturisti, kelle arv suurenes eelmise aasta aprilliga võrreldes vastavalt 6% ja 13%. Kaks kolmandikku majutusteenuseid kasutanud välisturistidest saabusid naaberriikidest Soomest, Lätist ja Venemaalt. Nendest riikidest kokku peatus majutusettevõtetes 4% enam turiste kui eelmise aasta aprillis. Samuti saabus rohkem turiste mitmetest Euroopa riikidest. Aasia riikidest saabus 22% rohkem turiste. Neljandik majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus väljapool Tallinna, nendest 30% Pärnu ja 19% Tartu linna majutusettevõtetes. 4% välisturistidest peatus Ida-Viru maakonna majutusettevõtetes.

38% majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Nendest 56% olid puhkusereisil ja 27% tööreisil. Harju maakonnas peatus 32%, Pärnu maakonnas 15% ning Ida-Viru ja Tartu maakondades kummaski 11% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest. Enamiku maakondade majutusettevõtetes peatus rohkem siseturiste kui eelmise aasta aprillis.

Aprillis pakkus külastajatele teenust 920 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 18 000 tuba ja 41 000 voodikohta. Täidetud oli 44% tubadest ja 34% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 34 eurot ehk sama palju kui aprillis aasta varem. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 39 eurot, Tartu maakonnas 35 eurot ja Pärnu maakonnas 28 eurot.

Majutamine piirkonniti, aprill 2016
Majutamine	Kokku	Põhja-Eesti	Kirde-Eesti	Kesk-Eesti	Lääne-Eesti	Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted	920	184	59	104	268	305
Toad	18 312	7 832	1 199	1 420	4 159	3 702
Voodikohad	41 183	16 814	2 593	3 511	9 339	8 926
Tubade täitumus, %	44	58	40	21	38	29
Voodikohtade täitumus, %	34	47	34	17	31	20
Majutatud	226 369	135 223	15 142	9 780	36 322	29 902
Ööbimised	424 579	238 307	26 705	17 598	87 238	54 731
Eesti elanikud	144 171	44 309	15 520	12 428	36 874	35 040
väliskülastajad	280 408	193 998	11 185	5 170	50 364	19 691
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	34	39	29	29	28	31

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.05.2016. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 22 tööpäevaga.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kinnisvarakoolis toimub Üürikoolitus 13/09/2016

10.06.2016 Margot Toompark

Tallinnas toimub 11/02/2016 Üürikoolitus. Koolitust viivad läbi koolitaja ja kinnisvarabüroo Raid & Ko jurist Evi Hindpere ja Tõnu Toompark.

Üürikoolituse eesmärk on anda osalejatele teadmisi üüriäri olemusest ja toimemehhanismidest ning õiguslikust regulatsioonist.

Üürikoolitus annab Sulle põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist, seda ilmestavad praktilised näited üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis.

Üürikoolitus toimub teisipäeval 13/09/2016 kell 10.00-17.15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

The housing affordability index (HAI) increased to 132.3 in Vilnius, 166.5 in Riga, and 153.7 in Tallinn

10.06.2016 Tõnu Toompark

In Tallinn, affordability rose by 10.1 points in the first quarter this year compared with the same period in 2015 due to an 8.5% rise in net wages and almost stable apartment prices.
In Riga, the HAI increased by 15.1 points, due to a 4.6% drop in apartment prices.
In Vilnius, the HAI rose a bit (by 0.5 point) because of 7.1% higher wages.
The time needed to save for a down payment decreased by 2 months and 1 week in Tallinn, to 28.5 months, by 2 months and 2 weeks in Riga, to 23.5 months, and almost did not change in Vilnius (35.8).

The housing affordability index (HAI) is calculated for a family whose income is equal to 1.5 of average net wages with an average-sized apartment of 55 square meters. The HAI is 100 when households use 30% of their net wages for mortgage costs.

When the HAI is at least 100, households can afford their housing, according to the established norm. The higher the number, the greater the affordability.

hai_2016q1

Nõrk majanduskeskkond pärsib kasvu

09.06.2016 Madis Aben

rahandusmiEsimeses kvartalis jäi Eesti majanduskasv tagasihoidlikuks endiselt ebasoodsa väliskeskkonna tõttu. Eratarbimise kasv kiirenes, kuid investeeringute langus jätkus ja valitsussektori tarbimise panus oli tagasihoidlik. Maailma majandust vaevab kogunõudluse defitsiit, mis pärsib Eesti eksportivat tööstust ja investeerimisaktiivsust. Aastases võrdluses kasvas sisemajanduse kogutoodang 1,7 protsenti, mis jääb Eesti kasvupotentsiaalile oluliselt alla.

Nõrga väliskeskkonna tõttu oli eksport endiselt languses, kuid langustempo pidurdus tänu kaupade väljaveo mõningasele paranemisele. Samas teenuste eksport vähenes jätkuvalt kahaneva veo- ja reisiteenuste ekspordi tõttu. Ekspordi kasvule pöördumist võib oodata alates teisest kvartalist, mida toetab tasapisi kosuv välisnõudlus ning suure osakaaluga sideseadmete väljaveo suurenemine tänu madalale võrdlusbaasile. Import kasvas tootmismahtude suurendamiseks vajalike masinate ja seadmete ning tarbekaupade ja sõiduautode aktiivsema hankimise tõttu.

Sisenõudlus pöördus esimeses kvartalis kasvule tänu eratarbimise kasvu kiirenemisele. See aitas muidu keerulises majandusolukorras kasvatada kaubandussektoris nii kasumeid kui ka palgatulu. Keskmisest kiiremini kasvas püsi- ja poolpüsikaupade tarbimine, samas toidu tarbimine aastaga ei muutunud. Külma talve tõttu kasvasid kiiresti eluasemega seotud sundkulutused, mis aasta lõpus olid languses. Kuigi eratarbimise kasvutempo püsib kiire ja selle osakaal SKPs tõuseb, ei ole tarbimisbuumist siiski põhjust rääkida. Elanike säästumäär on buumieelsete aastatega võrreldes endiselt kõrge ja tarbimiskulutusi ei tehta tuleviku arvel laenuraha abiga.

Investeeringute langus süvenes, kuid varude neli kvartalit kestnud vähenemine peatus. Suurima negatiivse panuse andsid hooned ja rajatised, millesse nii ettevõtlus- kui ka valitsussektor investeerisid aastatagusega võrreldes oluliselt vähem. Sellega on seletatav ka problemaatiline olukord ehitussektoris, kus vähenesid nii kasumid kui ka palgatulu. Investeeringute suurenemine intellektuaalomandisse ja arvutustehnikasse jätkub, samuti kasvasid mõõdukas tempos elanike eluasemeinvesteeringud.

Lisandväärtuse kasv taandus marginaalseks ja seda toetasid valdavalt tarbimisele suunatud valdkonnad. Suurim mõju oli kaubandusel ja hästi läks ka infotehnoloogias ja haldus- ning abitegevustes ning majutus- ja toitlustusteenustes. Positiivne mõju majanduskasvule oli veel põllu- ja metsamajandusel, kus lisandväärtuse reaalkasvu mõjutas lisaks hinnalangusele ka nõrgenenud võrdlusbaas. Lisandväärtuse kasvu vähendas enim energeetikasektor, kus jätkus toodangu ja kasumlikkuse vähenemine. Negatiivselt panustas kasvu veel töötlev tööstus, kus lisandväärtus vähenes pooltes harudes, kuid suure osa langusest andis elektroonikasektor. Lisandväärtuse langus jätkus ehitussektoris.

Eesti majandust on viimasel paaril aastal iseloomustanud suhteliselt kiire palgatõusu jätkumine samal ajal toimuva ettevõtete kasumite vähenemisega. Esimeses kvartalis andsid valdava osa kasumite vähenemisest töötlev tööstus, veondus ja laondus ning energeetika. Kõik need alad on rohkem või vähem seotud depressiivse välisnõudlusega või madalate energiahindadega ning ei saa öelda, et kasumid on vähenenud ainult töötajate kõrgete palganõudmiste tõttu. Suures mahus vähenesid kasumid veel kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses, kuid see valdkond ei ole sõltuv kapitalist ning sisuliselt kogu lisandväärtus luuakse kvalifitseeritud inimtööga, mistõttu ei vähenda kasumilangus seal tootmispotentsiaali. Ehituses vähenesid nii kasumid kui ka palgatulu väheste investeeringute ja teravnenud konkurentsi tõttu.

Eesti majanduskasv saab tõusta oma potentsiaalsele kiirusele eelkõige väliskeskkonna paranemise kaudu. See aga eeldab senisest aktiivsemat kogunõudluse toetamist makromajanduspoliitikatega, kuna erasektori jaoks on praegune nõudluskeskkond vaatamata odavale laenurahale endiselt nõrk ja ebakindel.

Madis Aben, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Taavi Aas: Lauluväljaku planeerimist peaks vedama laulupidude korraldaja

09.06.2016 Tallinn.ee

Tallinna abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas tegi Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele ettepaneku lauluväljaku ala detailplaneeringu koostamise korraldamine linnalt üle võtta.

„Lauluväljaku maa-ala detailplaneeringu koostamist peaks vedama Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus koostöös sihtasutusega Tallinna Lauluväljak,“ ütles Tallinna abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas. „Lauluväljakut on tarvis eeskätt laulupidude jaoks ning nemad kui üldrahvaliku suurpeo otsesed korraldajad teavad kõige paremini, milliseks tuleb see ala kujundada, et üha rahvarohkemaks muutuvad peod seal võimalikult mugavalt ja turvaliselt maha peetud saaks.“

Aas tõdes, et lauluväljaku detailplaneering on aastaiks seisma jäänud, samas oleks hea kui kogu lauluväljaku ala saaks lõpuks kõiki soove ja vajadusi arvestades läbi planeeritud. „Lõpuks on see ju kõigi huvides,“ rõhutas Aas. „Lauluväljakule on detailplaneeringut tarvis just nimelt põhifunktsiooni parema täitmise tagamiseks.“

Aas nentis, et lauluväljaku detailplaneeringu teema üleskerkimine on arusaamatu – detailplaneering võeti vastu juba ligi kuus aastat tagasi ning sellest peale on olnud detailplaneeringu menetlus sisuliselt peatatud.

„Detailplaneering sai koostatud Tallinna Lauluväljaku soovidest ja vajadustest lähtuvalt ning kõigi huvitatud osapooltega kooskõlastatult. Esiplaanil on olnud just nimelt laulupidude korraldamise vajadused,“ kinnitas Aas. „Hirm, et lauluväljaku ala soovitakse arendada põhifunktsiooni kahjustades, on täiesti põhjendamatu ja arusaamatu. Ent selliste hirmude maandamiseks olekski hea kui detailplaneeringu koostamist veaks just nimelt laulupidude korraldajad.“

Nõupidamisel osalenud Laulu- ja Tantsupeo sihtasutuse nõukogu esimees Raul Talmar võttis sihtasutuse nimel kohustuse sügiseks uus detailplaneeringu lähteülesanne koostada – seejärel saab otsustada, kas on võimalik olemasoleva detailplaneeringu menetlemist jätkata või tuleks sootuks uut detailplaneeringut koostama asuda.

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 1,078 1,079 1,080 … 1,648 1,649 1,650 Vanemad uudised ››

Tallinna lähivaldade korteriturg kidub

Pro Kapital Latvia tütarettevõte allkirjastas ehituslepingu River Breeze Residence´ rajamiseks Riias, Kliversalas

Statistika: eraisikute laenukoormus võtab kasvusuuna