Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2025. aasta oktoobri seisuga

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2025. aasta oktoobri lõpu seisuga kasvas 0,6783 euroni osaku kohta (30. september 2025: 0,6773). Fondi kogu puhasväärtus on 97,4 miljonit eurot (30. september 2025: 97,2 eurot). EPRA NRV 2025. aasta oktoobri lõpu seisuga on 0,7238 eurot osaku kohta.

2025. aasta oktoobris Fondi konsolideeritud puhas renditulu oli 1,0 miljonit eurot (30. september 2025: 1,0 miljonit eurot, välja arvatud 0,5 miljoni euro suurune ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlus).

2025. aasta oktoobri lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 6,0 miljonit eurot (30. september 2025: 6,0 miljonit eurot). 31. oktoober 2025 seisuga Fondi konsolideeritud varade kogumaht on 238,0 miljonit eurot (30. september 2025: 237,7 miljonit eurot).

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

EfTEN: EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 31.10.2025

EfTEN United Property FundEfTEN United Property Fund teenis oktoobris puhaskasumit 110 tuhat eurot ning 2025. aasta kümne kuuga 2,214 miljonit eurot (eelmisel aastal samal ajal 724 tuhat eurot). Oktoobris otsustas fond teha investoritele rahalise väljamakse summas 420 tuhat eurot ehk 16,9 euro senti osaku kohta. Selle tulemusena langes fondi osaku puhasväärtus (NAV) 1,1% ning oli oktoobri lõpus 11,22 eurot. Ilma väljamakseta oleks EfTEN United Property Fund’i NAV kasvanud kuuga 0,4%.

Fondi 80%-lise osalusega arendusettevõttes Invego Uus-Järveküla OÜ broneerisid kliendid oktoobris kuus 2026. aasta alguses valmivat ridamaja osa. Arendusettevõtte tegevusajaloo jooksul on kuine uute broneeringute maht olnud suurem vaid paaril korral. Uus-Järveküla elurajoonis on klientide poolt veel broneerimata 18 juba valminud või 2026. aasta alguses valmivat ridamaja. Oktoobris teenis EfTEN United Property Fund investeeringult 24 tuhat eurot intressitulu.

Fondi suurima investeeringu, usaldusfond EfTEN Real Estate Fund 5, millest EfTEN United Property Fund omab 36,5%, kasum oli oktoobris 220 tuhat eurot. Usaldusfondi suuruselt teises investeeringus, endise Danske panga peahoones Vilniuses, lõppeb detsembri alguses laenuleping. Pank on teinud pakkumise lepingu pikendamiseks senisest pikema maksegraafikuga, mis suurendab fondi vaba rahavoogu. Intressimarginaal jääb senisele (190bp) tasemele. Hetkel on hoonest üürilepingutega kaetud 83%. Oktoobris sõlmiti uus üürileping kogu olemasolevale vabale pinnale. Üürimaksed algavad sõlmitud lepingu kohaselt järgmise aasta märtsist.

Täpsem EfTEN United Property Fund’i portfelli ülevaade on leitav fondi kodulehel: https://eftenunitedpropertyfund.ee/fondi-tulemused/

EUPF_dashboard_102025

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Sotsiaalministeerium: Uuendatud on müranõuded elamutele ja ühiskondlikele hoonetele

SotsiaalministeeriumSotsiaalministeerium kehtestas rangemad nõuded mürale, et kodud ning ühiskondlikud hooned nagu näiteks lasteaiad, koolid ja hooldekodud oleksid vaiksemad – inimeste tervisele paremad.

Ministeeriumi keskkonnatervishoiu poliitika juht Aive Telling rõhutas, et uuendatud nõuded annavad võimaluse inimeste tervist paremini hoida.

„Müra ei pruugi otseselt tunduda häiriv, aga pidev ja pikaajaline müra on märkamatu terviserisk, mis üha sagedamini keskkonnast tuleneb. Müra vähendamine tähendab vähem stressi, paremat und ja tervemat südant. Nii saame tagada, et meie kodud ja ülejäänud ruumid, kus me palju aega veedame, oleksid vaiksemad ja seega inimeste tervisele paremad,“ ütles Aive Telling.

Sama osakonna nõunik Ramon Nahkur kinnitas, et uued mürapiirid on rangemad, kuid tänapäeval saavutatavad.

„Kehtima hakanud määrus loob selguse, millised müratasemed on tervisele ohutud ja toob nõuded kooskõlla mürastandardiga. Valmistasime uuendused ette koostöös akustikaekspertide, kütte- ja ventilatsiooniinseneride, Kliimaministeeriumi, TalTechi, Terviseameti ja ehitussektori esindajatega. Aluseks võtsime viimaseid teadusuuringuid ja Maailma Terviseorganisatsiooni soovitusi,“ sõnas Ramon Nahkur.

Määrus „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid” täpsustab, milliste hoonetüüpide puhul tuleb müra normtasemeid järgida. Edaspidi kehtivad konkreetsed piirtasemed elamutele, lasteaedadele, koolidele ja hoolekandeasutustele – ehk hoonetele, kus inimesed viibivad pikemalt ja kus liigne müra võib tervist enim mõjutada. Büroo-, tervishoiu-, kaubandus- ja majutushoonete müra käsitlevad edaspidi erialastandardid.

Samuti näeb määrus ette, millistest heliisolatsiooninõuetest tuleb alates jaanuarist 2027 elamute ehitamisel ning ühiskondlike hoonete (nt koolid, lasteaiad, hoolekandeasutused) rajamisel või olulisel ümberehitamisel lähtuda. Näiteks edaspidi peab müra, mis kostab elu- või magamistuppa tehnosüsteemidest nagu näiteks ventilatsioon või küte, olema kahe detsibelli võrra vaiksem. Päevasel ajal liiklusest elutuppa kostev müra peab aga jääma viie detsibelli võrra madalamatesse piiridesse.

Uuendatud müranõuetes on erand kodudes kasutatavatele jahutusüsteemidele. Kui jahutussüsteem on majaülene, siis selle töötamisel võib elu- ja magamistoas päevasel ajal müratase olla lubatust kõrgem kuni kahe detsibelli võrra, ruumipõhise jahutussüsteemi puhul kuni seitsme detsibelli võrra. Mõlemad erandid on seotud sellel suvel kehtima hakanud energiatõhususe määruse nõudega, mille kohaselt tuleb elamutes tagada, et kuumade ilmadega on ruumis temperatuur 26 kraadi. Seetõttu peavad uued elamud olema edaspidi varustatud nn kohustusliku jahutusega ning siin peavad müra- ja sisekliimanõuded üksteisele vastu tulema, sest eesmärk on üks – vaikne ja tervist toetav elukeskkond.

Rangemad müranõuded uute elamute ehitamisel ning ühiskondlike hoonete rajamisel ja olulisel ümberehitamisel hakkavad kehtima alates aastast 2027, ülejäänud alates 17. novembrist 2025.

Olulisemad uuendused:

  • Maksimaalne tehnosüsteemide müratase elu- ja magamistoas: 28 dB, erandina 30 dB nn majaülesele jahutussüsteemile ja kuni 35 dB ruumipõhisele puhurkonvektori jahutusele (senise määruse kohaselt 30 dB).
  • Maksimaalne liiklusmüra müratase elutoas päevasel ajal: 35 dB (senise määruse kohaselt 40 dB).
  • Normid on kehtestatud elamutele, koolidele ja muudele õppeasutustele, lasteaedadele ja lastehoidudele ning hoolekandeasutustele (senise määrusega muu hulgas majutusasutustele, tervishoiuasutustele, äri- ja büroohoonetele).
  • Heliisolatsiooni tagamiseks ja olmemüra vähendamiseks viitab määrus standardile EVS 842, mida tuleb järgida uute elamute ja ühiskondlike hoonete ehitamisel ning olemasolevate ühiskondlike hoonete olulisel ümberehitamisel (senine määrus vanale projekteerimise normdokumendile).

Tasub arvestada:

  • Olemasolevate hoonete puhul uuendatud nõuded tagasiulatuvalt ei kehti. Nende puhul tuleb lähtuda hoone püstitamise hetkel kehtestatud nõuetest ehk seni kehtinud määrusest.
  • Välismüra (nt liiklusmüra, tööstusmüra, tuuleparke jm väliskeskkonna allikad) reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja selle alusel kehtestatud keskkonnaministri määrus. Nende õigusaktidega ohjatakse ja vähendatakse müra väliskeskkonnas välismüra piirtasemete, ruumilise planeerimise, müra strateegiliste kaartide ning müra vähendamise tegevuskavade abil.
Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Bigbank: Hõivatute arv oli kolmandas kvartalis koroona järgse perioodi kõrgeim

BigbankStatistikaameti poolt täna avaldatud tööjõu uuringu III kvartali tulemused näitavad meile sama, mida registreeritud töötuse andmed juba ammu näitasid – töötus väheneb. III kvartalis oli Eestis küsitluse andmete alusel 54200 töötut, mis teeb töötuse määraks 7,1%. Aasta algusest on töötute arv vähenenud kolme kvartaliga 10 000 inimese võrra.

Sarnane muutus on toimunud ka registreeritud töötuse andmetes – töötute arv on aasta algusega vähenenud 8000 inimese võrra, kui me võrdleme jaanuarit oktoobriga.

Töötuse vähenemine kolmandas kvartalis tuleneb kahest asjaolust. Suvel tekib alati juurde ajutisi töökohti, näiteks turismisektoris, kaubanduses, põllumajanduses ja ehituses. Teiseks viitab töötuse vähenemine majanduse elavnemisele, viimast väidet toetavad ka kasvunumbrid erinevates sektorites ning üldine SKP näitaja, mis kolmandas kvartalis oli samuti positiivne.

Tööhõive määr on Eestis väga lähedal ajaloolisele rekordile, viimati oli meie hõive nii kõrge enne koroonat 2019. a IV kvartalis. Naiste hõive määr – 68,2% – ongi meil läbi aegade kõige kõrgem näitaja.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Justiits- ja Digiministeerium: Riik ja Tallinn asusid looma üleriigilist hoonete ligipääsetavuse infoportaali

Justiits- ja DigiministeeriumJustiits- ja Digiministeerium (JDM) ning Tallinna linn asusid koostöös laiendama pealinnas edukalt toimivat hoonete ligipääsetavuse infosüsteemi LIPS üleriigiliseks veebiportaaliks.

Uus keskkond hakkab koondama andmeid hoonete, asutuste ja liikumisteede ligipääsetavuse kohta terves Eestis. Nii saab sellest praktiline abivahend nii erivajadustega inimestele, eakatele kui väikelastega peredele, kes saavad selgete ikoonide ja fotode abil veenduda, kas mõnel konkreetsel hoonel on olemas näiteks lift, kaldtee, inva-WC või automaatselt avanevad uksed.

Eestis puudub täna üleriigiline veebikeskkond, kus sisalduks info konkreetsete hoonete ligipääsetavuse kohta. Küll aga on Tallinn koondanud vastava info pealinna kohta LIPS-portaali aadressil lips.tallinn.ee ning nüüd laiendatakse seda JDM-i toel üle-eestiliseks.

LIPS on juba praegu Tallinnas edukas keskkond, koondades ligipääsetavuse info enam kui 3100 hoone kohta. Portaal koosneb viiest moodulist, sisaldades andmeid hoonete, liikumisteede ja teenuste kohta, aga ka videoretki ning ligipääsetavuse juhendmaterjale.

Kasutusel on ühtne ja arusaadav ikoonide süsteem ning põhjalik kontrollküsimustik, mis aitab asutustel ja ettevõtetel oma ligipääsetavust hinnata ja lihtsate vahenditega parandada.

Portaali saavad kõik inimesed kasutada sisse logimata. Samas on loodud võimalus, et nii objektiomanikud kui ka tavakasutajad saavad ise takistustest teada anda või andmeid uuendada, kuid kogu avaldatav info läbib administraatori kontrolli. See tagab andmete usaldusväärsuse ja ajakohasuse.

Süsteem on juba liidestatud Google’i kaardirakendusega ja Tallinna ühistranspordiinfoga ning selle andmeid saavad avaandmetena API-liidese kaudu kasutada ka teised asutused, ettevõtted ning huvilised, näiteks turismi- ja transpordiettevõtted.

Justiits- ja digiministeeriumi AI ja andmete talituse juhataja Ott Velsbergi sõnul on tegemist suurepärase näitega, kuidas andmete nutikas kasutus lahendab reaalse ühiskondliku probleemi.

„Andmed on väärtuslik ressurss, eriti kui need aitavad luua kaasavamat ühiskonda ja toetavad võrdsemaid võimalusi kõigile ühiskonnagruppidele. Käesolev projekt on andmepõhise riigijuhtimise musternäidis: võtame olemasoleva, kvaliteetse ja kohalikul tasandil end tõestanud lahenduse, laiendame seda riigiüleselt, taustal kogutud andmed muudame avaandmetena kättesaadavaks, et väärtust saaksid luua ka kõik teised ning läbi selle loome üleriigiliselt väärtust. Usaldusväärne info ligipääsetavuse kohta on otsene panus Eesti ühiskonna arengusse,“ sõnas Velsberg.

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti vanemspetsialisti Jako Steini sõnul on LIPS tõestanud end Tallinnas kui ülioluline tööriist, mis annab väga erinevatele sihtrühmadele kindlustunde linnaruumis liikumiseks.

„Me oleme portaali arendanud sooviga, et seda saaks laiendada kõikidesse Eesti piirkondadesse ning meil on hea meel, et Justiits- ja Digiministeerium näeb selle potentsiaali,“ ütles Stein ja lisas, et üleriigilise süsteemiga saab luua ühtse standardi ligipääsetavuse kirjeldamiseks, mis teeb kõigi Eesti elanike ja ka turistide elu lihtsamaks.

Igas piirkonnas on erivajadustega inimesi, kes vajavad oma liikumise planeerimisel infot ligipääsetavuse kohta. „LIPSi laienemine ei ole abiks mitte ainult piirkonna elanikele, vaid see julgustab kõiki erivajadustega inimesi Eestis rohkem ringi liikuma,“ märkis Stein. Ta tõi välja, et portaal on abiks ja oluliseks tööriistaks ka omavalitsustele, et analüüsida piirkonna ligipääsetavust ja vastavalt sellele teha arendustöid.

Sel nädalal käivitatud uue arendusprojekti käigus arendatakse olemasoleva LIPS-i baasil välja uus, üleriigilise ja neutraalse domeeni ning sümboolikaga portaal. Tallinna linn piloteerib lahendust koostöös veel vähemalt kahe kohaliku omavalitsusega ja arenduse lähtekood avalikustatakse hiljem e-riigi koodivaramus.

Portaali kaardirakendusel saab otsida konkreetseid objekte ja hooneid või sirvida asutusi kategooriate kaupa. Iga objekti juures on selgete ikoonidega tähistatud ligipääsetavuse tase, näiteks kas sissepääs on takistusteta, kas lift on olemas või kas uksed avanevad automaatselt.

Ligipääsetavuse infosüsteemi laiendamist rahastavad Justiits- ja Digiministeerium Eesti taaste- ja vastupidavuskava vahenditest, mis on suunatud “Andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse” reformi elluviimiseks, ning Tallinna linn.

Tööde kogumaht ilma käibemaksuta on 109 280 eurot, millest 86 400 eurot rahastab Justiits- ja Digiministeerium. Arendustööd peavad olema lõpetatud hiljemalt 2026. aasta 30. märtsiks.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Swedbank: Majanduskommentaar: Tööturg elavneb

SwedbankOlukord majanduses ja tööturul liigub teosammul paremuse poole. Majanduskasvu toetavad suurema välisnõudluse toel kosuv eksport ja madalamate intressimäärade tuules kasvavad investeeringud. Järgmisel aastal annab majandusele hoogu maksuküüru kaotamine ja valitsuse suuremad kulutused.

Majanduskasvu kiirenemine toob omakorda kaasa tööturu olukorra paranemise. Töökohti tuleb juurde ja tööpuudus väheneb. Statistikaameti täna avaldatud tööturu statistika on kooskõlas teiste tööturu andmetega, mis näitavad tööturu seisu paranemist.

Tööpuudus oli Statistikaameti uuringu järgi kolmandas kvartalis 7,1%. Töötus alanes nii eelmise kui üle-eelmise aastaga võrreldes. Registreeritud töötus ulatus Töötukassa registri järgi kolmandas kvartalis 6,2%-ni. Registreeritud töötuse määr on viimase viie aasta madalaim. Kõik tööotsijad ei kvalifitseeru Töötukassa toetustele ja seega on enamasti registreeritud töötus väiksem kui tegelik.

Hõive kasvas kolmandas kvartalis kõigi aegade rekordi lähedale. Töökohti tuli aastaga juurde teeninduses ja põllumajanduses. Tööstuses ja ehituses hõive kahanes.

Tööturu elavnemist peegeldab ka vakantside arv. Töötukassas oli oktoobris töökuulutusi 7,2% rohkem kui aasta tagasi. Statistikaameti küsitluse järgi oli teises kvartalis vabu ametikohti 4,4% rohkem kui aasta varem. Konjunktuuriinstituudi küsitlus näitab samuti suuremat nõudlust uute töötajate järele. Lähikuudel soovib inimesi juurde palgata teenindus- ja ehitussektor, samas kaubanduses jätkub hõive langus.

Swedbank prognoosib selleks aastaks 7,7% ja järgmiseks aastaks 7,2% töötuse määra. Keskmise brutopalga kasv jääb nii sel kui ka järgmisel aastal 6% juurde.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

EfTEN: Net asset value of the EfTEN United Property Fund as of 31.10.2025

EfTEN United Property FundEfTEN United Property Fund earned a net profit of 110 thousand euros in October and 2.214 million euros in the first ten months of 2025 (the same period last year was 724 thousand euros). In October, the fund decided to make a distribution to investors in the amount of 420 thousand euros, or 16.9 euro cents per unit. As a result, the net asset value (NAV) of the fund’s unit fell by 1,1% and was 11.22 euros at the end of October. Excluding the distribution, the EfTEN United Property Fund’s NAV would have increased by 0,4%.

In October, clients booked six terraced houses to be completed in early 2026 in Invego Uus-Järveküla OÜ, a development company where the fund has a 80% ownership. Monthly new reservations has only been higher a couple of times in the development company’s history. In the Uus-Järveküla residential area, 18 terraced houses that have already been completed or will be completed in early 2026 have not yet been booked by clients. In October, EfTEN United Property Fund earned 24 thousand euros in interest income from its investment.

The profit of the fund’s largest investment, the EfTEN Real Estate Fund 5, of which EfTEN United Property Fund owns 36.5%, was 220 thousand euros. The loan agreement on the fund’s second largest investment, the former Danske Bank head office in Vilnius, expires at the beginning of December. The bank has made an offer to extend the agreement with a longer payment schedule, resulting in the fund’s higher free cash-flow. The interest margin will remain at the current level (190bp). Currently, 83% of the building is leased. In October, a new lease was signed for the full vacant area, with rent payments starting in March next year.

A more detailed overview of EfTEN United Property Fund’s portfolio can be found on the fund’s website: https://eftenunitedpropertyfund.ee/en/fund-results-2/

EUPF_dashboard_102025

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Baltic Horizon Fondi investorite üldkoosolek: teade investoritele

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS (uue ärinimega Baltic Horizon Capital AS, edaspidi ka „Fondivalitseja“) kutsub Baltic Horizon Fondi (edaspidi ka „Fond“) osakuomanikke (edaspidi „Investorid“) osalema Fondi erakorralisel üldkoosolekul (edaspidi „Üldkoosolek“), mis toimub 8. detsembril 2025.a algusega kell 14:00 (kohaliku Eesti aja järgi). Koosolek toimub Advokaadibüroo Sorainen OÜ kontoris asukohaga Rotermanni 6, 5. korrus, Tallinn, Eesti. Koosolekule registreerimine algab kell 13:30. Üldkoosolek toimub inglise keeles.

Lisaks pakume Investoritele Üldkoosoleku jälgimiseks võimaluse osaleda Üldkoosolekut kajastaval veebiseminaril 8. detsembril 2025.a kell 14:00. Investoritel palutakse anda volitus koos hääletamisjuhistega, et kasutada oma õiguseid Investorina. Soovitame Investoritel kaaluda fondijuhi Tarmo Karotami määramist enda volitatud esindajaks (vt allpool esitatud juhised ja lisas 1 esitatud näidist).

Veebiseminaril osalemiseks palume teil registreerida järgneva lingi kaudu:

https://zoom.us/webinar/register/WN_L5O51HzUTTGDxujShQF1LQ#/registration

Teile saadetakse link ning juhised veebiseminariga liitumiseks. Veebiseminar salvestatakse ning on kõigile kättesaadav meie veebilehelt www.baltichorizon.com.

Üldkoosolek kutsutakse kokku juhindudes Baltic Horizon Fondi reeglite punktidest 8.3, 8.7, 10.3.1, 10.4 ja 10.6 ning investeerimisfondide seaduse paragrahvi 47 lõikest 1 ja paragrahvi 55 lõikest 9.

Baltic Horizon Fondi osakute ja häälte koguarv on 143 562 514.

Päevakord

  1. Otsus uute osakute emiteerimise kohta 2026. aasta esimeses kvartalis Baltic Horizon Fondi bilansi tugevdamiseks.

Palume Investoritel saata päevakorra punktidega seotud küsimused ja märkused fondijuhi e-maili aadressile tarmo.karotam@baltichorizon.com hiljemalt 1. detsembril 2025.a. Fondivalitseja vastab küsimustele ja märkustele Üldkoosoleku ajal.

Fondivalitseja ettepanek seoses päevakorra punktiga

Võttes arvesse järgnevaid asjaolusid:

  • Baltic Horizon Fondi käesolev finantsvõimendus ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik ja kuluka võlakoormuse vähendamine on kõigi Investorite huvides;
  • Finantsvõimenduse vähendamiseks on Fondil vaja kaasata kapitali uute osakute emiteerimise teel;
  • Paljude Investorite varasema tagasiside põhjal soovib Fondivalitseja pakkuda olemasolevatele Investoritele eelisõigust, et vältida osaluse lahjenemist;
  • Soovitatud hind võtab arvesse mõistlikku allahindluse ootust, et tagada edukas märkimine;

teeb Fondivalitseja osakuomanikele ettepaneku võtta vastu järgmine otsus.

  1. Otsus uute osakute emiteerimise kohta 2026. aasta esimeses kvartalis, et tugevdada Baltic Horizon Fondi bilanssi.

Fondivalitseja teeb Üldkoosolekule ettepaneku võtta vastu otsus emiteerida kuni 169 147 497 uut Baltic Horizon Fondi osakut järgmistel tingimustel:

  1. Avalik pakkumine korraldatakse ainult Eestis. Uusi osakuid pakutakse ainult olemasolevatele Baltic Horizon Fondi Investoritele, st isikutele, kes on osakuomanike registrisse kantud Nasdaq CSD SE tööpäeva lõpu seisuga pakkumisperioodi esimesele päevale eelneval tööpäeval (edaspidi „olemasolevad Investorid”).
  2. Olemasolevatel Investoritel on eelisõigus märkida uusi osakuid proportsionaalselt oma osakute koguarvuga, mis ei piira ega välista olemasolevate Investorite õigust märkida uusi osakuid väiksemates kogustes või üldse mitte märkida uusi osakuid. Eelisõigusega pakkumise tehnilised üksikasjad ja jaotamise põhimõtted avaldatakse pakkumise väljakuulutamisel.
  3. Uued osakud emiteeritakse hinnaga 0,1478 eurot osaku kohta, mis vastab 30% allahindlusele osaku sulgemishinnast Nasdaq Tallinna börsil 13. novembril 2025.
  4. Uute osakute emiteerimisest saadud tulu kasutatakse Baltic Horizon Fondi portfelli võlakoormuse vähendamiseks ja/või vara parendamise kulude katteks.
  5. Uued osakud emiteeritakse 2026. aasta esimeses kvartalis, siis ja kui Fondivalitseja nii otsustab. Selguse huvides märgitakse, et Fondivalitsejal on õigus otsustada, kas korraldada uute osakute emiteerimine või mitte.

Õigus Üldkoosolekul ametlikult osalemiseks ja teavitus osalemisest

Üldkoosolekul osalemiseks on õigustatud Investor, kelle nimel on Baltic Horizon Fondi osakuomanike Nasdaq CSD SE poolt peetavas registris registreeritud Baltic Horizon Fondi osakuid 10 päeva enne Üldkoosoleku toimumist, s.o 28. november 2025.a tööpäeva lõpu seisuga.

Palume Investoritel, kelle nimel on Fondi osakud registreeritud, teatada oma Üldkoosolekul osalemisest e-posti aadressil info@baltichorizon.com hiljemalt 1. detsembril 2025.a. Teavitus peab sisaldama Investori nime, isikukoodi (juriidilise isiku puhul registrikoodi), aadressi ja esindatud osakute arvu; samuti, juhul kui see on asjakohane, Üldkoosolekul osaleva esindaja informatsiooni koos tema nime ja isikukoodiga. Üldkoosolekul esindaja osalemine ei välista Investori enda õigust osaleda Üldkoosolekul.

Volikirja alusel esindamine

Palume Investoritel, keda esindatakse Üldkoosolekul volikirja alusel, esitada selleks kirjalik volikiri eesti või inglise keeles (käesoleva teate lisa nr 1 on vastava volikirja näidis).

Volikirja koopia tuleb saata e-posti aadressile info@baltichorizon.com koos teavitusega soovist Üldkoosolekul osaleda. Juhul, kui volikirja on andud juriidiline isik, tuleb esitada ka kinnitatud koopia registrikaardist või sellega võrdsest dokumendist ja kui asjakohane, siis ka kinnitatud koopia dokumendist, mis tõendab volikirja allkirjastanud isiku esindusõigust.

Kuivõrd Baltic Horizon Fond on registreeritud Eestis, juhime tähelepanu, et teatud juhtudel võib olla vajalik volikirja ja juriidilise isiku registrikaardi notariaalne või apostilliga kinnitamine (näiteks kohaldub apostilliga kinnitamise nõue Soomes ja Rootsis välja antud notariaalselt kinnitatud volikirjadele).

Instruktsioonid Üldkoosoleku päevaks

Palume Üldkoosolekul osalejatel olla valmis esitama isikut tõendav dokument (pass või ID kaart) ning esindaja puhul ka esindusõiguse aluseks oleva volikirja originaaldokument eesti või inglise keeles. Juhul kui Investor on juriidiline isik, palume esitada eesti- või inglisekeelsed dokumendid, mis tõendavad Investori esindamise õigust ja kui asjakohane, siis volikirja allkirjastanud isiku esindusõigust.

Fondivalitseja kasutab volikirjadest kogutud andmeid ja Nasdaq CSD SE poolt peetavat osakuomanike registrit Üldkoosolekule registreerimiseks ja hääletusnimekirja koostamiseks.

Lisa 1:

Volikirja näidis Üldkoosolekul Investorite õiguste teostamiseks (eesti keeles)

Volikirja näidis Üldkoosolekul Investorite õiguste teostamiseks (inglise keeles)

Lisainformatsiooni saamiseks palume kontakteeruda:

Tarmo Karotam

Baltic Horizon fondijuht

E-mail: tarmo.karotam@baltichorizon.com

www.baltichorizon.com

Baltic Horizon Fond on registreeritud lepinguline avalik kinnine kinnisvarafond, mida valitseb alternatiivfondivalitseja Northern Horizon Capital AS.

Avaldamine: GlobeNewswire, Nasdaq Tallinn, www.baltichorizon.com

Saamaks börsiteateid ning uudiseid Baltic Horizon Fondilt tema projektide, plaanide ja muu kohta  registreeruge aadressil www.baltichorizon.com. Samuti on teil võimalik Baltic Horizon Fondi jälgida aadressil www.baltichorizon.com ning LinkedIn, Facebook, X ja YouTube keskkondades.

Annex 1 – poa.Investors-EGM-template.2025-11-14.est

Annex 1 – poa.Investors-EGM-template.2025-11-14.eng

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Pro Kapitali nõukogu kinnitas 2025. a III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuande (auditeerimata)

Pro KapitalTEGEVUSARUANNE

Kinnisvaraarendus

Tallinn

2025. aasta kolmandas kvartalis jätkusid ehitustööd Tallinnas, Kristiine Citys asuval Uus-Kindrali arendusprojektil.

Valge Maja (aadressil Talli tn. 3/Sammu tn. 8, kokku 91 korterit) ehitustööd on jõudsalt edenenud. Käesolevaks hetkeks on enamik kortereid saanud oma lõpliku viimistluse, sealhulgas plaatimis- ja värvimistööd. Esimesed korterite ülevaatused klientidega on kavandatud lähiajal, millele järgneb notariaalsete asjaõiguslepingute allkirjastamine novembri keskpaigas. Kolmanda kvartali lõpu seisuga on müügilepingutega kaetud ligikaudu 73,1% kogu korterite mahust.

Samal ajal on käimas Valge Maja kõrval asuval kinnistul (aadressil Sammu tn 10 / Seebi tn 24a, Tallinn), teise 7-korruselise, 90 korteriga eluhoone ehitus. Kolmanda kvartali lõpu seisuga on raudbetoonelementide paigaldus jõudnud katusekorruseni ja lõplike katusepaneelide paigaldamine on plaanitud novembri algusesse. Hoone valmimine on planeeritud 2026. aasta oktoobrisse–novembrisse.

Lisaks on Kristiine Citys aktiivselt ettevalmistamisel neli uut arendusprojekti, mille raames tegeletakse projekteerimise ning ehituslubade taotlemisega Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt. Kavandatavad arendused lisavad Kristiine Citysse ligikaudu 35 000 ruutmeetrit brutopinda, kuhu on planeeritud umbes 350 korterit, millest 95% on elamupinnad ja 5% äripinnad, tugevdades veelgi meie kohalolekut selles hästi arenenud linnapiirkonnas.

2025. aasta kolmanda kvartali lõpuks on Kalaranna arenduse viimane etapp, mis koosneb neljast hoonest ja 146 korterist, täielikult valminud. Objektile on jäänud vaid mõned alltöövõtjad, kes viivad lõpule viimased viimistlus- ja parandustööd. Samal ajal tehakse täiendavaid turundus- ja müügitegevusi, et toetada projekti müüki. Käesoleva aruande avaldamise hetkeks on müügilepingutega kaetud ligikaudu 60,9% kogu korterite mahust.

Riia

2025. aasta alguses, mil kõik River Breeze Residence’ korterid olid müüdud, alustas Grupp ettevalmistusi Kliversala järgmise arendusetapi – Blue Marine’i projekti (96 korterit) – elluviimiseks.

Ehitus algas 2025. aasta kolmandas kvartalis ning praeguseks on paigaldatud tugiseinte vaiad ja käimas on kaevetööd. Paralleelselt tegeletakse aktiivselt müügi- ja turundustegevustega ning peetakse läbirääkimisi kohaliku pangaga ehituslaenu lepingu tingimuste osas.

Vilnius

Vilniuses jätkasime Šaltinių Namai Attico viimase etapi ehitust, mis hõlmab linnavillasid ja ärihoonet. Hetkeseisuga on müüdud 43% villadest ja veidi üle 21% äripindadest, saavutades samal ajal Vilniuse kinnisvaraturul rekordilisi hinnatasemeid. Ehitustööd kulgevad vastavalt ajakavale ning eesmärk on saavutada põhivalmidus 2025. aasta lõpuks.

Meie kõige hiljutisem investeering Naugarduko tänaval hõlmab ajaloolise, mäe nõlval asuva endise koolihoone ümberprojekteerimist tippklassi eluhooneks, kuhu on planeeritud ligikaudu 50 luksuslikku korterit vaadetega Vilniuse vanalinnale. Ehitusloa menetlus on hetkel käimas ning loa väljastamist oodatakse 2025. aasta lõpuks.

Hotellindus

Hotelli üldine tulemuslikkus kolmandas kvartalis oli laias laastus ootustele vastav, ehkki veidi alla esialgset eelarveprognoosi.

Juulis ja augustis ületas hotell ootusi tänu tugevale erakliendi nõudlusele, samas kui septembri tulemused jäid tagasihoidlikumaks seoses äriklientuuri ja MICE-segmendi (koosolekud, konverentsid ja üritused) nõudluse mõningase vaibumisega.
Aasta lõpu väljavaade on jätkuvalt positiivne, kuigi ärireisijate segmendis on täheldatav kerge nõudluse langus.

Muud projektid

Grupi Itaalia üksused – Preatoni Nuda Proprietà (PNP) ja Preatoni Intermediazioni Immobiliari (PII) – näitasid kolmandas kvartalis stabiilseid ja ootuspäraseid tulemusi, hoolimata 2024. aasta kinnisvaraturu üldisest aeglustumisest.

Intressimäärade tõus on ajutiselt vähendanud tehingumahtusid, kuid PNP ärimudel – kinnisvara omand, mille puhul ostja saab omandiõiguse, samas kui müüja säilitab eluajaks kasutusõiguse – on jätkuvalt tugev ning pälvib üha suuremat huvi nii era- kui ka institutsionaalsete investorite seas. Viimastel kuudel on PNP tugevdanud oma turupositsiooni, loonud uusi partnerlussuhteid ja näidanud üles vastupidavust muutuvates turutingimustes.

Usaldus Itaalia kinnisvaraturu vastu on järk-järgult taastumas ning turu normaliseerumise jätkudes 2025. aasta jooksul eeldatakse, et PNP väljub sellest perioodist tugevamana, suurema brändinähtavuse ja kasvava tehinguaktiivsusega.

Kokkuvõte

2025. aasta üheksa esimest kuud kujunes meie jaoks stabiilseks kõigis tegevuspiirkondades. Hoolimata tavapärastest bürokraatlikest takistustest ja hooajalistest aeglustumistest on meie meeskond jätkanud kindlalt edasi liikumist — keskendudes tulemuste saavutamisele.

Tallinnas näitavad Kristiine City ehitus- ja uued planeerimisetapid, kuidas järjepidev töö loob püsivat väärtust. Riias on Blue Marine’i arendus käivitunud vastavalt plaanile, tuginedes Grupi enda arendus- ja ehituskompetentsile. Vilniuses saavutatud rekordilised müügihinnad kinnitavad Grupi mainet kvaliteedi ja usaldusväärsuse poolest. Olen uhke selle üle, kui kaugele me oleme jõudnud — sageli keerulistes oludes — ja veelgi kindlam selles, mis meid ees ootab. Tänu keskendunud meeskonnale, tugevale projektiportfellile ja paranevale turuolukorrale suudame muuta stabiilsuse kasvukiiruseks. Meie alus on tugev ning olen veendunud, et 2025. aasta kinnitab meie suutlikkust kasvada distsipliini, loovuse ja eesmärgikindlusega.

Soovin tänada kõiki meie kolleege, partnereid ja aktsionäre nende jätkuva usalduse ja pühendumuse eest. Iga samm edasi — olgu see suur või väike — tuleneb meie ühisest pühendumusest ja usust pikaajalisse visiooni.

Edoardo Preatoni
Ettevõtte juht

Peamised finantsnäitajad

Grupi kogukäive 2025. aasta üheksa kuu jooksul oli 34,3 miljonit eurot võrrelduna 10,6 miljoni euroga 2024. aastal. 2025. aasta kolmanda kvartali kogukäive oli 5,7 miljonit eurot võrrelduna 3,7 miljoni euroga 2024. aasta kolmandas kvartalis.

Grupi käive kinnisvara müügist sõltub elamuarenduste valmimise ajast, kuna müügitulu kajastatakse hetkel, kui sõlmitakse notariaalne müügileping ja ruumid antakse ostjale üle. Seetõttu sõltub kinnisvara müügist saadav müügitulu ehitustsüklist ning elamuarenduste valmimise ajast.

Tulu kinnisvara müügist kasvas võrreldes eelmise aastaga, kuna jätkasime valminud korterite üle andmist Tallinnas Kalaranna Kvartalis, kus esimeste korterite üleandmisega alustati 2024. aasta detsembris. Madalam tulu 2024. aasta esimese üheksa kuu jooksul kajastas arendustsükli faasi, mil ehitustööd veel kestsid ning Riias ja Vilniuses oli müügiks saadaval vaid piiratud hulk allesjäänud varusid.

2025. aasta esimese üheksa kuu brutokasum suurenes 11,9 miljoni euroni võrrelduna 2,9 miljoni euroga 2024. aastal. Kolmanda kvartali brutokasum oli 1,7 miljonit eurot võrrelduna 0,4 miljonit euroga 2024. aastal.

2025. aasta üheksa kuu ärikasum moodustas 7,7 miljonit eurot võrrelduna 1,7 miljoni euro ärikahjumiga 2024. aasta üheksa kuuga. Kolmanda kvartali ärikasum oli 0,2 miljonit eurot võrrelduna 0,9 miljoni euro ärikahjumiga 2024. aastal.

2025. aasta üheksa kuu puhaskasum oli 6,0 miljonit eurot võrrelduna 4,1 miljoni euro puhaskahjumiga võrdlusperioodil. Kolmanda kvartali puhaskahjum oli 0,2 miljonit eurot võrrelduna 1,0 miljoni euro puhaskahjumiga 2024. aastal.

Rahavood põhitegevusest olid 2025. aasta esimesel üheksal kuul positiivsed 6,8 miljonit eurot, võrreldes 2024. aasta sama perioodi negatiivsete rahavoogudega summas 10,0 miljonit eurot. Kolmandas kvartalis kujunesid rahavood 1,8 miljoni euro suuruseks samas kui 2024. aasta kolmandas kvartalis olid need negatiivsed 5,5 miljoni euro ulatuses.

Aktsia puhasväärtus oli 30. september 2025 seisuga 1,00 eurot võrreldes 0,91 euroga 30. september 2024.

Peamised tulemusnäitajad

2025
9 kuud
2024
9 kuud
2025
III kvartal
2024
III kvartal
2024
12 kuud
Käive (tuhat eurot) 34 265 10 604 5 746 3 697 18 158
Brutokasum (tuhat eurot) 11 934 2 856 1 701 433 5 423
Brutokasum, % 35% 27% 30% 12% 30%
Ärikasum (tuhat eurot) 7 668 -1 731 151 -872 123
Ärikasum, % 22% -16% 3% -24% 1%
Puhaskasum/ -kahjum (tuhat eurot) 6 025 -4 062 -163 -1 022 -3 875
Puhaskasum/ – kahjum, % 18% -38% -3% -28% -21%
Kasum/ -kahjum aktsia kohta (eurot) 0,11 -0,07 0,00 -0,02 -0,06
30.09.2025 30.09.2024 31.12.2024
Varad kokku (tuhat eurot) 120 694 113 614 118 758
Kohustused kokku (tuhat eurot) 63 728 62 148 67 537
Omakapital kokku (tuhat eurot) 56 966 51 466 51 221
Võla / omakapitali suhe * 1,12 1,21 1,32
Varade tootlus, % ** 5,1% -2,9% -3,4%
Omakapitali tootlus, % *** 11,1% -5,7% -7,0%
Aktsia puhasväärtus, eurot **** 1,00 0,91 0,89

*võla / omakapitali suhe = kohustused kokku / omakapital kokku
**varade tootlus = puhaskasum/-kahjum / varad kokku (keskmine)
*** omakapitali tootlus = puhaskasum/-kahjum / omakapital kokku (keskmine)
**** aktsia puhasväärtus = omakapital kokku / aktsiate arv

KONSOLIDEERITUD FINANTSARUANDED

Konsolideeritud finantsseisundi vahearuanne

tuhandetes eurodes   30.09.2025 30.09.2024 31.12.2024
VARAD
Käibevara
Raha 4 925 6 112 4 344
Lühiajalised nõuded 1 330 1 283 822
Ettemakstud kulud 299 275 422
Varud 60 879 51 757 56 951
Käibevara kokku 67 433 59 427 62 539
Põhivara
Pikaajalised nõuded 313 19 317
Materiaalne põhivara 7 394 7 639 7 595
Kasutusõigusega varad 320 438 513
Kinnisvarainvesteeringud 42 532 40 493 44 210
Firmaväärtus 863 204 863
Immateriaalne põhivara 1 839 3 026 2 721
Põhivara kokku 53 261 51 819 56 219
Müügiootel varad 0 2 368 0
Müügiootel varad kokku 0 2 368 0
VARAD KOKKU 120 694 113 614 118 758
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustused
Lühiajalised võlakohustused 1 230 1 750 21 893
Ostjate ettemaksed 8 670 8 204 9 618
Lühiajalised võlad tarnijatele 6 220 6 059 5 600
Maksukohustused 418 241 833
Lühiajalised eraldised 5 9 24
Lühiajalised kohustused kokku 16 543 16 263 37 968
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised võlakohustused 45 272 44 585 27 350
Muud pikaajalised kohustused 6 2 6
Edasilükkunud tulumaksukohustus 1 788 1 131 2 031
Pikaajalised eraldised 119 167 182
Pikaajalised kohustused kokku 47 185 45 885 29 569
KOHUSTUSED KOKKU 63 728 62 148 67 537
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital
Aktsiakapital nimiväärtuses 11 338 11 338 11 338
Ülekurss 5 661 5 661 5 661
Kohustuslik reservkapital 1 134 1 134 1 134
Ümberhindluse reserv 1 977 2 092 1 977
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 36 669 30 186 30 523
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital kokku 56 779 50 411 50 633
Mittekontrolliv osalus 187 1 055 588
OMAKAPITAL KOKKU 56 966 51 466 51 221
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 120 694 113 614 118 758

Konsolideeritud kasumi- ja koondkasumi vahearuanne

tuhandetes eurodes 2025
9 kuud
2024
9 kuud
2025
III kvartal
2024
III kvartal
2024
12 kuud
JÄTKUVAD TEGEVUSVALDKONNAD
Äritulud
Müügitulu 34 265 10 604 5 746 3 697 18 158
Müüdud toodete ja teenuste kulu -22 331 -7 748 -4 045 -3 264 -12 735
Brutokasum 11 934 2 856 1 701 433 5 423
Turustuskulud -933 -773 -307 -288 -1 136
Üldhalduskulud -4 225 -3 819 -1 473 -1 029 -5 293
Muud äritulud 1 015 34 245 15 1 164
Muud ärikulud -123 -29 -15 -3 -35
Ärikasum 7 668 -1 731 151 -872 123
Finantstulud 30 98 7 31 123
Finantskulud -1 914 -2 411 -400 -165 -4 276
Kasum / -kahjum enne tulumaksu 5 784 -4 044 -242 -1 006 -4 030
Tulumaks 241 -18 79 -16 155
Perioodi puhaskasum / -kahjum 6 025 -4 062 -163 -1 022 -3 875
Perioodi puhaskasumi/kahjumi jaotus:
Emaettevõtte omanikele kuuluv osa 6 292 -4 012 -50 -990 -3 675
Mittekontrolliv osalus -267 -50 -113 -32 -200
Muu koondkasum
Muudatused ümberhindluse reservis 0 0 0 0 -115
Aruandeperioodi koondkasum kokku 6 025 -4 062 -163 -1 022 -3 990
Aruandeperioodi puhastulemi jaotus:
Emaettevõtte omanikele kuuluv osa 6 292 -4 012 -50 -990 -3 790
Mittekontrolliv osalus -267 -50 -113 -32 -200
0 0
Perioodi kasum / -kahjum aktsia kohta (euro) 0,11 -0,07 0,00 -0,02 -0,06

Aruande täisversiooni leiate juuresolevas failis.

PKG_Q3_2025_EST

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Summus Capital näitas 3. kvartalis stabiilseid tulemusi ja valmistus laienemiseks Poolas

Summus CapitalSummus Capital OÜ avaldas 2025. aasta kolmanda kvartali konsolideeritud majandustulemused, mis näitavad stabiilseid finantstulemusi, tugevat eelarvetasakaalu ja jätkuvat suunda kinnisvaraportfelli optimeerimisele Baltikumis ja Poolas.

Ettevõtte konsolideeritud müügitulu oli 2025. aasta kolmandas kvartalis 13,3 miljonit eurot, mis on 1,8% võrra madalam kui eelmise kvartali tulemus, mis osaliselt tulenes Tallinnas asuva Punane 56 kinnistu võõrandamisest käesoleva aasta mais. Konsolideeritud ärikasum oli 8,9 miljonit eurot, mis eelmises kvartalis oli 9,3 miljonit eurot ja sisaldas ühekordset tulu kinnisvara müügist. Konsolideeritud puhaskasum oli 3,3 miljonit eurot, millest emaettevõtte omanike osa oli 3,1 miljonit eurot .

Konsolideeritud bilanss püsis stabiilne ja jõudis kvartali lõpuks 557,8 miljoni euroni (2025. aasta 2. kvartalis: 558,4 mln eurot). Konsolideeritud rahajääk kasvas mõnevõrra – 39,8 miljonit euroni (2025. aasta 2. kvartalis: 39,2 mln eurot), mida toetasid vastutustundlik finantsjuhtimine ja raha laekumine refinantseerimistegevusest. Konsolideeritud laenud finantsasutustelt ja võlakirjad vähenesid mõnevõrra – 316,7 miljoni euroni (2025. aasta 2. kvartalis: 317,9 mln eurot), mis peegeldab regulaarset võlateenindust ja kahe pangalaenu tingimuste uuendusi. Refinantseerimisega pikendati kahe pangalaenu tähtaegu, paranesid marginaalid ja Depo DIY kinnisvara laen suurenes 1,3 miljoni euro võrra ning tähtaeg pikenes 2030. aasta augustini.

Konsolideeritud kohustused kokku olid 360,4 miljonit eurot (2025. aasta 2. kvartalis: 362,0 mln eurot) ning konsolideeritud omakapital suurenes 197,4 miljoni euroni (2025. aasta 2. kvartalis: 196,4 mln eurot), millest 186,8 miljonit eurot kuulub emaettevõtte omanikele.

Kolmandas kvartalis noteeris Summus Capital ettevõtte esimese avalikku emissiooni käigus emiteeritud võlakirjad Nasdaq Balti reguleeritud turu võlakirjanimekirjas. Kontsern jätkas ettevalmistusi oma portfelli optimeerimiseks: aruandeperioodi järel viidi lõpule Auriga ja Damme kaubanduskeskusi omavate ettevõtete võõrandamine Eestis ja Lätis. Samuti viidi lõpule Libero kaubanduskeskuse omandamine Poolas, mis tugevdab veelgi Summus Capitali kohalolekut Poola turul.

Scope Ratings GmbH kinnitas septembris Summus Capital OÜ emitendi reitingu taas tasemel BB/Stable ning säilitas tagamata võlakirjade reitingu tasemel BB, mis väljendab ettevõtte tugevaid tegevustulemusi ja usaldusväärset finantsjuhtimist.

„Kolmandas kvartalis jätkasime valitud strateegia elluviimist jätkusuutliku kasvu ja aktiivse portfellihalduse valdkonnas,” ütles Summus Capitali juhatuse liige Aavo Koppel. „Scope’i hinnang rõhutab meie portfelli tugevust ja jätkusuutlikkust ning Poola turule sisenemise edukust. Väljarenditavate pindade kõrge täituvuse ja pikkade rendilepingutega on meie mitmekesine portfell tugevaks baasiks jätkusuutlikule kasvule.”

Summus Capital täitis kõiki võlakirjatingimusi. Omakapitalimäär oli 35%, millega ületati 30%-ne miinimumnõue, samas kui võlateeninduse kattekordaja (DSCR) oli 12 kuu baasil 1,33x, mis ületab võlakirjatingimuste kohaselt nõutud 1,2x.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

KV.EE kinnisvara-podcast: Kinnisvaraportaalide konflikti tagamaad

KV.EE KinnisvarapodcastKV.EE kinnisvara-podcast’i 125. osas vaatame kinnisvaraportaalide ja maaklerite vahel lahvatanud konflikti kulisside taga toimuvat. Saates arutavad teemat kinnisvaraportaali KV.EE turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristiana Põld ja KV.EE portaalijuht Tarvo Teslon. Saadet juhib kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Kristiana Põld ja Tarvo Teslon avavad, kes on portaalide turu osalised, alates portaalide omanikest kuni kinnisvarafirmasid esindavate tegijateni. Jutuks tuleb, millist väärtust portaalid oma klientidele – kinnisvaramaakleritele, arendajatele ja eraisikutele – pakuvad ning kuidas sotsiaalmeedia ja teised platvormid turul konkureerivad.

Külalised vastavad ausalt avalikkuses esile kerkinud kriitikale seoses portaalide hinnapoliitika ja kiire hinnatõusuga. Arutatakse, kas teenuse hind on pakutava väärtusega proportsioonis, kas portaalide kõrge kasumlikkus on põhjendatud ning kas turul Eestis valitseb tegelik konkurents? Samuti antakse kommentaarid süüdistustele ebaõiglase suhtluse ja maaklerite sundkuulutamise kohta mitmes keskkonnas.

Vestluse käigus rõhutatakse kinnisvaraotsijate ehk lõppklientide olulisust portaali strateegias ning käsitletakse piirkondlike hinnastamise erisuste küsimusi. Saate lõpus jagavad Kristiana Põld ja Tarvo Teslon maakleritele praktilisi soovitusi inimliku suhtluse hoidmiseks ja konkurentsis edukaks jäämiseks.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcastist.

Vaata saadet videona

Play

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda soovite saate külalisena kuulda? Kas soovid ise tulla saatesse mõnest olulisest teemast rääkima?

Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Telli podcast enda podcasti äppis või pane laik ja jälgi lehte KV.EE Facebook.

Vaata podcasti videona KV.EE Youtube kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO või Spotify lehelt.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistikaamet: Töötute arv kolmandas kvartalis vähenes

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel oli 2025. aasta kolmandas kvartalis töötuse määr 7,1%, tööhõive määr 69,7% ja tööjõus osalemise määr 75,1%.

„Kolmandas kvartalis paranesid tööturu üldnäitajad nii eelmise aasta kolmanda kvartali kui ka selle aasta teise kvartaliga võrreldes,“ rääkis statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva. Ta lisas, et töötuid oli kolmandas kvartalis kokku 54 200, mida oli 5000 inimese võrra vähem kui teises kvartalis ja 2100 võrra vähem kui mullu kolmandas kvartalis.

Töötuse määr (7,1%), mis näitab, kui suur osa tööjõust on töötud, oli kolmandas kvartalis 0,3 protsendipunkti madalam kui eelmisel aastal samas kvartalis (7,4%) ning 0,7 protsendipunkti madalam kui selle aasta teises kvartalis (7,8%). „Vanuserühmadest vähenes nii aasta kui ka kvartali võrdluses 15–24-aastaste noorte töötus, mis veel kvartal varem oli väga kõrge. Vähenes ka 25–49-aastaste töötus, mõnevõrra suurenes aga 50–74-aastaste oma. Piirkondlikus vaates kasvas töötus nii kvartaalses kui ka aastases võrdluses üksnes Ida-Virumaal,“ lausus analüütik.

251114 Töötute arv kolmandas kvartalis vähenes 1

Hõivatute arv kasvas

Hõivatute arv oli kolmandas kvartalis 705 100, seda on 3000 võrra rohkem kui aasta varem ja 2800 võrra rohkem kui teises kvartalis. Tööhõive määr (69,7%), mis näitab tööga hõivatute osatähtsust 15–74-aastaste hulgas, oli kolmandas kvartalis 0,6 protsendipunkti kõrgem kui aasta varem ja 0,8 protsendipunkti kõrgem kui selle aasta teises kvartalis.

„Hõive kasv tuli eelkõige noorte ja keskealiste arvelt: 15–24-aastaseid ja 25–49-aastaseid hõivatuid oli kokku 451 200, mida on 3800 võrra rohkem kui aasta varem ja 14 100 võrra rohkem kui eelmises kvartalis,“ tõdes Vassiljeva ja lisas, et nende vanuserühmade tööhõive määr oli viimase kahe aasta kõrgeim. Samas 50–74-aastaste hõivatute arv vähenes kvartali võrdluses ja oli vaid pisut kõrgem eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes.

Piirkondlikus vaates tuli hõive kasv Lõuna ja Lääne-Eesti, aga eelkõige Kesk-Eesti ning väljapoole Tallinna jääva Harjumaa arvelt. Kahes viimases oli ka hõive kasv võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga kõige suurem. Tallinnas ja Ida-Virumaal vähenes hõive nii aasta kui ka kvartali lõikes.

251114 Töötute arv kolmandas kvartalis vähenes 2

Majandussektoritest kasvas aasta võrdluses hõive põllumajanduses, metsanduses ja kalapüügis (+2100 inimest) ning teenuste (+5700) sektoris, vähenes aga tööstuses ja ehituses (-2000 inimest). Kvartaliga oli näha hõive kasvu ka tööstuses-ehituses, samas kui teenuste sektoris töötas kolmandas kvartalis 4400 inimest vähem kui teises kvartalis.

Hõivatute hulgas suurenes palgatöötajate ning vähenes ettevõtjate osatähtsus. Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga suurenes täisajaga hõivatute arv ja vähenes osaajaga hõivatute arv, sealhulgas ka nende osaajaga hõivatute arv, kes sooviksid töötada rohkem.

Majanduslikult mitteaktiivseid inimesi oli vähem

Tööjõus mitteosalevaid ehk majanduslikult mitteaktiivseid inimesi oli kolmandas kvartalis 252 400 ning nende üldarv vähenes tänu hõive suurenemisele eelmise kvartaliga võrreldes 2800 inimese ja eelmise aasta sama ajaga võrreldes 4900 inimese võrra. „Meeste hulgas oli näha suuremat kõikumist: kvartali võrdluses mitteaktiivsete meeste arv kasvas 2200 inimese võrra, aasta võrdluses aga vähenes 4600 võrra. Majanduslikult mitteaktiivsete naiste arv vähenes mõnevõrra aastases võrdluses ja veelgi enam teise kvartaliga võrreldes,“ selgitas analüütik.

„Tööjõu ehk majanduslikult aktiivse rahvastiku moodustavad hõivatud ja töötud – inimesed, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastaste hulgas,“ selgitas Vassiljeva. Tööjõus osalemise määr (75,1%) oli 2025. aasta kolmandas kvartalis 0,5 protsendipunkti võrra suurem kui eelmise aasta kolmandas kvartalis ja 0,3 protsendipunkti võrra suurem kui tänavu teises kvartalis.

Töötuse trendide jälgimisel saab tugineda kahele allikale: töötukassa registriandmetele ja statistikaameti poolt kogutud Eesti tööjõu-uuringu andmetele. Olgugi et mõlemad allikad kirjeldavad sama nähtust, on nende vahel lisaks sarnasustele ka erinevusi.

Tööjõu-uuringu statistikas kajastuvad Eesti alalised elanikud, kes elavad või plaanivad elada Eestis vähemalt aasta või kauem. Tööjõu-uuringusse kaasatud ajutise kaitsega Ukraina sõjapõgenike arv on nende kohta hinnangute andmiseks liiga väike. Rohkem statistikat Eesti tööturul olevatest ukrainlastest leiab statistikaameti kiirstatistika valdkonnalehelt.

Protsendimäär on osa suurus tervikust, see esitatakse protsentides (%). Protsendimäära muutu väljendatakse protsendipunktides.

Andmed on avaldatud 14.11 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub 25.11.2025

Kaja Lilloja25.11.2025 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt“. Kohtutäitur Kaja Lilloja annab ülevaate kohtutäituri tegevusest kinnisvara realiseerimisel täitemenetluse protsessis, kinnisvara enampakkumisest ja kanalitest, mille kaudu kohtutäiturid kinnisvara müüvad.

Koolitusele on oodatud kõik:

  • kinnisvaramaaklerid, kes soovivad müüa täitemenetluses olevat vara;
  • investorid, kes soovivad soodsalt soetada kinnisvara;
  • spekulandid, kes soovivad teenida tehingutest probleemse kinnisvaraga;
  • eraisikud, kes soovivad osta endale kodu kohtutäituri pakkumiste seast.

Koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub 25.11.2025 kell 10.00-13.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Pro Kapital Council approved Consolidated Interim Report for III Quarter and 9 Months of 2025 (Unaudited)

Pro KapitalMANAGEMENT REPORT

Real Estate Development

Tallinn

During the third quarter of 2025, construction works continued at the Uus-Kindrali project, located in Kristiine City, Tallinn.

The White Building (91 residential units) at Talli Street 3 / Sammu Street 8 has progressed well. As at the date of this report, most apartments have received their final finishes, including tiling and painting. The first client inspections are scheduled to begin shortly, followed by the signing of final notarial deeds in mid-November. As at the end of the third quarter, the project has reached approximately 73.1% sell-out.

At the same time, construction is ongoing for another seven-storey residential building with    90 units, located next to the White Building at Sammu Street 10 / Seebi Street 24a, Tallinn.         As at this report, the installation of prefabricated concrete elements has reached the top floor, and the final roof elements are expected to be installed in early November. The completion of this building is targeted for October–November 2026.

Within Kristiine City, we are also advancing the design and building permit processes for four additional projects submitted to the Tallinn City Planning Department. These developments will add approximately 35,000 sqm of GBA, comprising around 350 predominantly residential units (about 95% residential and 5% commercial), further strengthening our presence in this well-established urban area.

As at Q3 2025, construction of the final phase of the Kalaranna development (comprising four buildings and 146 units) has been completed, with only a few contractors remaining on site to finalize punch list items. At the same time, we are implementing additional improvements to selected marketing units to further support sales. As at the date of this report, the project has reached approximately 60.9% sell-out.

Riga

At the beginning of 2025, after all units in River Breeze Residence had been successfully sold, the Group commenced preparations for the next development phase in Kliversala – the Blue Marine project (96 residential units).
Construction works started in the third quarter of 2025 and the project has since progressed with retaining wall piles completed and excavation works underway.
At the same time, we are actively engaged in sales activities and negotiating the terms of a construction loan agreement with a local bank.

In Vilnius

During Q3 we continued the construction of the final stage of Šaltinių Namai Attico with city villas and a commercial building. We are currently at almost 43% sellout in the villas and slightly above 21% in the commercial building while achieving record prices in Vilnius real estate market. Regarding construction we are on schedule to achieve substantial completion by the end of 2025.
Our latest investment on Naugarduko Street in Vilnius involves transforming a former school into a high-end residential complex. Located on a hill with breathtaking views of Vilnius’ Old Town, the development will feature approximately 50 luxury apartments. The building permit process is still ongoing, with approval expected by the end of the year.

Hotel operations

Overall performance in the third quarter was broadly in line with expectations, although slightly below the initial budgeted targets. Demand was mainly driven by the individual leisure segment during July and August, when the hotel exceeded expectations, while September performance fell short due to weaker than expected demand from the Corporate and MICE segments. The outlook for the remainder of the year remains positive, albeit with some current softness observed in corporate demand.

Other operations

Our Italian operations, led by Preatoni Nuda Proprietà (PNP) and Preatoni Intermediazioni Immobiliari (PII), continued to perform steadily despite the broader market slowdown in 2024. The rise in interest rates has temporarily affected transaction volumes, but the fundamentals of the bare ownership model remain very strong — and we see increasing recognition of this innovative investment concept among both private and institutional investors.

Over the past months, PNP has strengthened its market position, built new partnerships, and demonstrated resilience in a changing environment. Confidence in the Italian real estate sector is gradually returning, and as conditions normalize through 2025, we expect PNP to emerge stronger, with even greater brand visibility and deal flow.

Conclusion

The first nine months of 2025 have been a period of stabilization and quiet determination across all our markets. Despite the usual bureaucratic hurdles and seasonal slowdowns, our teams have continued to move forward — delivering progress, not promises.

In Tallinn, construction and new planning milestones within Kristiine City show how consistent effort translates into lasting value. In Riga, the Blue Marine project is taking shape, reflecting our belief in building with our own hands and know-how. And in Vilnius, achieving record sales prices in our flagship project reaffirms our reputation for quality and trust.

I am proud of how far we have come — often in complex circumstances — and even more confident in what lies ahead. With a focused team, a solid pipeline, and improving market sentiment, we are turning stability into momentum. The foundations are strong, and I am convinced that the remainder of 2025 will confirm our capacity to grow with discipline, creativity, and purpose.

I would like to thank all our colleagues, partners, and shareholders for their continued trust and dedication. Every step forward — no matter how small — is the result of shared commitment and belief in our long-term vision.

Edoardo Preatoni
CEO

Key financials

The total revenue of the Group in first nine months of 2025 was EUR 34.3 million compared with EUR 10.6 million in first nine months of 2024. The total revenue of the third quarter was EUR 5.7 million compared with EUR 3.7 million in 2024.

The real estate sales revenues are recorded at the point of time when legal title is transferred to the buyer. Therefore, the revenues from sales of real estate depend on the construction cycle and the completion of the residential developments.

Revenue from the sale of real estate increased compared with the previous year, as we continued handing over completed apartments in the Kalaranna District, Tallinn, following the initial deliveries that began in December 2024. The lower revenue during the first nine months of 2024 reflects the development cycle, as construction was ongoing and only a limited number of remaining inventory units were available for sale in Riga and Vilnius.

The gross profit for the first nine months of 2025 increased to EUR 11.9 million compared with EUR 2.9 million in the same period of 2024. The gross profit of the third quarter was EUR 1.7 million compared with EUR 0.4 million in 2024.

The operating result in the first nine months was EUR 7.7 million profit compared with EUR 1.7 million loss during the same period in 2024. The operating result of the third quarter was EUR 0.2 million profit compared with EUR 0.9 million loss in the third quarter of 2024.

The net result for the first nine months of 2025 was EUR 6.0 million profit, compared with EUR 4.1 million loss in the reference period. The net result of the third quarter was EUR 0.2 million loss compared with EUR 1.0 million loss in the same period of 2024.

Cash generated in operating activities during first nine months of 2025 was EUR 6.8 million compared with EUR 10.0 million used during the same period in 2024. Cash used in operating activities during third quarter was EUR 1.8 million compared with EUR 5.5 million used in the third quarter of 2024.

Net assets per share were EUR 1.00 as at 30 September 2025, compared with EUR 0.91 a year earlier.

Key performance indicators

2025 9M 2024 9M 2025 Q3 2024 Q3 2024 12M
Revenue, th, EUR 34 265 10 604 5 746 3 697 18 158
Gross profit, th. EUR 11 934 2 856 1 701 433 5 423
Gross profit, % 35% 27% 30% 12% 30%
Operating result, th. EUR 7 668 -1 731 151 -872 123
Operating result, % 22% -16% 3% -24% 1%
Net result, th. EUR 6 025 -4 062 -163 -1 022 -3 875
Net result, % 18% -38% -3% -28% -21%
Earnings per share, EUR 0.11 -0.07 0.00 -0.02 -0.06
30.09.2025 30.09.2024 31.12.2024
Total Assets, th. EUR 120 694 113 614 118 758
Total Liabilities, th. EUR 63 728 62 148 67 537
Total Equity, th. EUR 56 966 51 466 51 221
Debt/ Equity * 1,12 1,21 1,32
Return on Assets, % ** 5.1% -2.9% -3.4%
Return on Equity, % *** 11.1% -5.7% -7.0%
Net asset value per share, EUR **** 1.00 0.91 0.89

   *debt / equity = total debt / total equity
   **return on assets = net profit/loss / total average assets
   ***return on equity = net profit/loss / total average equity

   ****net asset value per share = net equity / number of shares

CONSOLIDATED FINANCIAL STATEMENTS

Consolidated interim statement of financial position

in thousands of euros 30.09.2025 30.09.2024 31.12.2024
ASSETS
Current assets
Cash 4 925 6 112 4 344
Current receivables 1 330 1 283 822
Prepaid expenses 299 275 422
Inventories 60 879 51 757 56 951
Total current assets 67 433 59 427 62 539
Non-current assets
Non-current receivables 313 19 317
Property, plant and equipment 7 394 7 639 7 595
Right-of-use-assets 320 438 513
Investment property 42 532 40 493 44 210
Goodwill 863 204 863
Intangible assets 1 839 3 026 2 721
Total non-current assets 53 261 51 819 56 219
Assets held for sale 0 2 368 0
Total assets helt for sale 0 2 368 0
TOTAL ASSETS 120 694 113 614 118 758
LIABILITIES AND EQUITY
Current liabilities
Current debt                                                         1 230 1 750 21 893
Customer advances 8 670 8 204 9 618
Trade and other payables 6 220 6 059 5 600
Tax liabilities 418 241 833
Short-term provisions 5 9 24
Total current liabilities 16 543 16 263 37 968
Non-current liabilities
Non-current debt 45 272 44 585 27 350
Other long-term liabilities 6 2 6
Deferred income tax liabilities 1 788 1 131 2 031
Long-term provisions 119 167 182
Total non-current liabilities 47 185 45 885 29 569
TOTAL LIABILITIES 63 728 62 148 67 537
Equity
Share capital in nominal value 11 338 11 338 11 338
Share premium 5 661 5 661 5 661
Statutory reserve 1 134 1 134 1 134
Revaluation reserve 1 977 2 092 1 977
Retained earnings 36 669 30 186 30 523
Total equity attributable to owners of the Company 56 779 50 411 50 633
Non-controlling interest 187 1 055 588
TOTAL EQUITY 56 966 51 466 51 221
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 120 694 113 614 118 758

Consolidated interim statements of comprehensive income

in thousands of euros   2025 9M 2024 9M 2025 Q3 2024 Q3 2024 12M
CONTINUING OPERATIONS
Operating income
Revenue 34 265 10 604 5 746 3 697 18 158
Cost of goods sold -22 331 -7 748 -4 045 -3 264 -12 735
Gross profit 11 934 2 856 1 701 433 5 423
Marketing expenses -933 -773 -307 -288 -1 136
Administrative expenses -4 225 -3 819 -1 473 -1 029 -5 293
Other operating income 1 015 34 245 15 1 164
Other operating expenses -123 -29 -15 -3 -35
Operating profit 7 668 -1 731 151 -872 123
Finance income 30 98 7 31 123
Finance cost -1 914 -2 411 -400 -165 -4 276
Profit/ loss before income tax 5 784 -4 044 -242 -1 006 -4 030
Income tax 241 -18 79 -16 155
Profit/ loss for the period 6 025 -4 062 -163 -1 022 -3 875
Attributable to:
Equity holders of the parent 6 292 -4 012 -50 -990 -3 675
Non-controlling interest -267 -50 -113 -32 -200
Total other comprehensive income
Net change in asset revaluation reserve 0 0 0 0 -115
Total comprehensive income for the period 6 025 -4 062 -163 -1 022 -3 990
Attributable to:
Equity holders of the parent                         6 292 -4 012 -50 -990 -3 790
Non-controlling interest -267 -50 -113 -32 -200
Earnings per share (Basic) EUR 0.11 -0.07 0.00 -0.02 -0.06

The full report can be found in the file attached.

PKG_Q3_2025_ENG

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

KV.EE: Üürihinnad on kerkinud vaatamata mõõdukale üürikorterite ülepakkumisele

Kinnisvaraportaal KV.EEKinnisvaraportaalis KV.EE oli 10.2025 pakkumises keskmiselt 1461 Tallinna üürikorterit keskmise hinnaga 14,6 €/m². Korterite üüripakkumisi oli 7% rohkem kui aasta tagasi ja nende hind oli eelmisest aastast 3,5% suurem.

Korterite üüripakkumisi portaalis KV.EE on aastaga lisandunud enamikku Tallinna linnaosadesse. Üldistatuna võib öelda, et Tallinnas on jätkuvalt mõõdukalt suur üürikorterite ülepakkumine.

Vaatamata suurele pakkumisele on pakkumises olevate üürikorterite keskmine hind läinud ülespoole. Hinna kerkimise tagamaa on osalt uuemate, paremate ja seega kallimate korterite pakkumiste arvu suurenemine kinnisvaraportaalis KV.EE. Teisalt on üürileandjad suurenenud kulude pinge all ja soovivad madalat rahavoolist üüritootlust natukenegi ülespoole ajada.

Hooajaliselt on lähikuudel üüripakkumine suurenemas, mis hoiab hindu jätkuvalt surve all. Mõningat kiiremat muutust hindades hakkame nägema mitte enne, kui kevadel, mil osad pika üüri korterid hakkavad majutusärisse minema. See vähendab üüripakkumist portaalis KV.EE ja annab üürileandjatele vabamad käed üürihindu ülespoole lükata.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korter / üür: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Korter / üür: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
10.2024 10.2025 Muutus, % 10.2024 10.2025 Muutus, %
Haabersti 95 93 -2% 13,1 13,7 5%
Kadriorg 45 51 13% 14,3 15,4 8%
Kesklinn 497 525 6% 14,5 15,1 4%
Kristiine 97 105 8% 14,0 14,3 2%
Lasnamäe 136 151 11% 12,0 12,4 3%
Mustamäe 138 147 7% 14,3 14,3 0%
Nõmme 52 56 8% 13,6 13,2 -3%
Pirita 36 36 0% 12,6 13,4 6%
Põhja-Tallinn 212 243 15% 15,2 15,9 5%
Vanalinn 64 55 -14% 15,1 15,8 5%
Tallinn 1 371 1 461 7% 14,1 14,6 4%
Eesti 2 651 2 800 6% 11,9 12,3 3%
Harjumaa 1 543 1 625 5% 13,7 14,2 4%
Narva 53 65 23% 5,6 5,0 -11%
Rakvere 32 32 0% 7,6 7,8 3%
Pärnu 208 197 -5% 9,2 9,2 0%
Tartu 426 485 14% 11,8 11,7 -1%
Andmete allikas: portaal KV.EE

2025-11-12 Üürikorterite keskmine pakkumishind kinnisvaraportaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark