Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Palju on maja ehitamiseks raha vaja ja palju uus maja maksab ?

MajaehitajaKuidas käivitub tavaliselt oma maja ehitamise projekt? Millest saab kõik alguse ja kuidas teeb tavaliselt tellija oma esimesed sammud oma maja ehitamise suunas?

Alustatakse oma rahaliste võimaluste hindamisega

Majaehitamine algab tavaliselt sellest, et hinnatakse umbkaudselt oma laenuvõimet või oma vabu rahalisi vahendeid ja olemasolevat kinnisvara ning kui kokkulöödud number tundub piisavalt suur siis käivitatakse edasised tegevused.

Algne umbkaudne laenuvõime hinnang võib sageli põhineda ka lihtsalt panga kodulehel oleva laenukalkulaatori tehtud arvutustel või ka lihtsalt oma enda subjektiivsel hinnangul. See pole täpne ja tegelikult pole sellel hetkel ka selge, millist maja ehitada ja milliseks tegelikult kujunevad maja ehitamise kulud. Jutt käib alguses suurusjärgust, mida hüpoteetiliselt võiks kasutada oma maja ehitamiseks.

Kas ja mida selle raha eest saab?

Kuidas tellijad, majaprojekti käivitamiseks, kinnitust otsivad? Vaatame allpool kahte võimalust:

“Võtmed kätte” pakkumiste alusel

Kui oma umbkaudne rahalised võimalused on teada siis otsitakse tavaliselt esmalt internetist erinevaid nn. “võtmed kätte” majade pakkumisi, kus ka majade hinnad ära toodud. Seda ei tehta alguses mitte selleks, et valida endale kohe välja mõni tüüpmaja, vaid ennekõike selleks, et hinnata, milliseid maju on võimalik turult etteantud summa eest saada. See annab kindlust, kas majaprojektiga edasi liikuda või projektist loobuda.

Majade keskmise m2 hinna alusel

Maja ehitushinna suurusjärk täna on “võtmed kätte” maja puhul u. 1200 eurot/m2. Kusjuures ei ole eriliselt vahet, kas ehitatakse puitkarkass- või kivimaja. Jah, puitkarkassmaja on enamasti natuke odavam, kuid algselt võib selles etapis tellija seda erinevust mitte arvestada.

Ruutmeetri hind võimaldab hinnata ennekõike seda, kui suure maja annaks ehitada. Näiteks, kui majaehitamiseks on tellija hinnanguline kasutada olev summa on 100 000 eurot, saab selle m2 hinnaga läbi jagada ning teada umbes, kui suure maja saaks lasta ehitada. Näiteks siis 100 000 : 1 200 = 83 ehk tellija võiks arvestada maksimaalselt umbes 80 m2 majaga.

Krunt ja muud kulud

Kindlasti peaks arvestama, et lisaks maja enda ehitushinnale, tuleks oma arvutustesse võtta ka krundi maksumus, mis olenevalt kodu rajamise asukohast võib olla pea sama kallis, kui majaehitus ise.

Lisaks tasub ka hinnata kulusid, mis on vajalikud näiteks köögimööblile ja muule püsimööblile, rääkimata näiteks kardinatest või kodutehnikast.

Kas saaks odavamalt?

Kindlasti saab ka odavamalt ehitada, kui eespool toodud m2 hinnaga. Selliselt juhul tuleb aga tellijal endal ka tavaliselt palju rohkem oma aega ja energiat kulutada ning leida turult ise ülesse soodsamad variandid ehitusmaterjalide hankimiseks ning ka ehitamiseks.

Üks näide. Hiljuti puutusin kokku ühe tellijaga, kes sisuliselt on teinud oma majaehitamisest igapäevatöö. Ta müüs maha oma vana maja ning võttis töölt ennast lahti ning saadud rahaga ehitab ta nüüd juba ligemale 8 kuud oma uut maja või õigemini lausa kahte. Teine maja on garaaž-saunamaja. Ta hangib ise kõik materjalid ja teeb kõik tööd sisuliselt ise, kaasates ka mõnevõrra abijõude valikuliste tööde puhul. Tänaseks on jõutud sisetöödeni. Ta panustab kõvasti oma aega ja ta ehitab odavalt. Nagu eeltoodust näha saab ehitada oma maja suhteliselt odavalt, kuid igaühel tuleb enda jaoks leida sobilik variant.

Kas mugav lahendus “võtmed kätte” tellimusena, kus vastutus ja garantiikohustus langeb ehitajale või siis teise äärmusena, kõike ise teha. Enamik eramajade ehitajaid teeb vahepealset varianti, osad tööd tellitakse tervikuna ühest firmast, osad tehakse ise või otsitakse turult üksikute tööde peale tegijaid.

Ise tehes aga peab aga olema ehitusalane kogemus või siis suur tahtmine kõik ehitusalane endale selgeks teha. Iseehitajate puhul olen kuulnud pea utoopilisi numbreid, millega on majad valmis ehitatud, kuid alati on nende ühiseks jooneks see, et nendes numbrites ei sisaldu inimese enda töö ja ajakulu.

Aga konkreetsemaks minnes on hea tahtmise korral võimalik iseehitajal ehitada u. 60-70% sellest hinnast, mis võtmed käte lahendusena küsitakse.

Kokkuvõttes saabki öelda, et iga maja hind sõltub ennekõike tellijast endast. Läbimõeldud majaehitamist kõigile – nii neile, kes seda ise teevad, kui ka neile, kes ehitamise tellivad.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Eluaseme hinnaindeksi aastamuutus oli viie viimase aasta väikseim

StatistikaametEluaseme hinnaindeks tõusis 2015. aastal 2014. aasta keskmisega võrreldes 6,9%, teatab Statistikaamet. Aastases võrdluses tõusid korterite hinnad 7,2% ja majade hinnad 6,3%.

2011. aastal oli eluaseme hinnaindeksi aastamuutus 8,5%, 2012. aastal 7,3%, 2013. aastal 10,7% ja 2014. aastal 13,7%.

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2015. aasta IV kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 0,8% ja võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga 5,1%.

Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad IV kvartalis 1,1% ja majade hinnad 0,1%. Korterite hinnad tõusid eelmise kvartaliga võrreldes kõigis kolmes vaadeldavas piirkonnas: Tallinnas 1,2%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga ning ülejäänud Eestis 1,1%.

2014. aasta IV kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud 7,1% ja majade hinnad 0,6%. Korterite hinnad tõusid 2014. aasta sama kvartaliga võrreldes kõigis kolmes vaadeldavas piirkonnas: Tallinnas 6%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 12,1% ning ülejäänud Eestis 3,1%.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud) kohta.

033.et

Diagramm: Eluaseme hinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga, 2006–2015

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks tõusis 2015. aastal 2014. aasta keskmisega võrreldes 6,9%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2015. aasta IV kvartalis võrreldes III kvartaliga -0,4% ja võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga 2,9%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning eluaseme soetaja ja kasutajana tehtavate muude kulutuste hindade muutust. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme soetus, muud eluaseme soetusega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist, eluaseme kapitaalremont on indeksisse lisatud alates 2007. aasta I kvartalist ja eluaseme kindlustus alates 2012. aasta I kvartalist. Aastaindeks arvutatakse nelja kvartali keskmisena.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Ideekavandi konkurss uue kultuurikeskuse ehitamiseks Mustamäele

TallinnMustamäe Linnaosa Valitsus kuulutas täna, 18. märtsil 2016 välja ideekavandi konkursi hoonetekompleksi – linnaosa uus kultuurikeskus ja linnaosa valitsuse administratiivhoone – ehitamiseks aadressile Vilde tee 118.

Ideekonkursi žürii esimees, Mustamäe linnaosa vanem Helle Kalda: „Mul on väga hea meel täna teatada, et Mustamäe Linnaosa Valitsus kuulutab välja ideekonkursi uue kultuurikeskuse projekteerimiseks.

See tähendab, et just tänavu astume pika sammu edasi meie uue kultuuritempli suunas, mida on Mustamäele ammu vaja. Ideekonkursi eesmärgiks on saada parima arhitektuurilise lahendusega ning Mustamäe kogukonna soove ja huve parimal moel arvestav eskiisprojekt hoonetekompleksile, mille koosseisu kuulub peale kultuurikeskuse ka linnaosa valitsuse uus administratiivhoone.

Küllalt keeruline ja nuputamist vajav ülesanne arhitektidele, mis salata – aga ma olen lootusrikas. Mustamäe uus kultuurikeskus on talendikatele arhitektidele piisavalt põnevaks väljakutseks – ja Mustamäe on väärt, et siia kerkiks tõeliselt väärikas kultuuritempel. Ideekonkursi võitjale oleme välja pannud preemia 10 000 €, II ja III koha omanikele vastavalt 3000 ja 2000 €. Seejärel saame hakata tegelema projekteerimis- ja ehitushangetega. Meie kõige julgemate plaanide järgi võiks uue kultuuritempli ehitus alata 2017. aastal.“

Ideekonkursi eesmärgiks on saada hoonekompleksile Vilde tee 118, mille koosseisu kuulub Mustamäe Kultuurikeskuse Kaja uus hoone ja Mustamäe Linnaosa Valitsuse administratiivhoone, projekteerimiseks parima arhitektuurse lahendusega ideekavand, mille alusel koostatakse hoonekompleksi eelprojekt koos geodeetilise alusplaaniga.

Konkursile esitatava kavandi alusel projekteeritava hoone planeeritav ehituse üldmaksumus ei tohi ületada 1500 eurot/m² suletud netopinna kohta ilma käibemaksuta. Konkursi võitjaga sõlmitakse tema pakutud kavandi ja RHS § 28 lg 6 kohaselt hankeleping, millega tellitakse hoonekompleksi eelprojekt koos tehnovõrkudega maa-ala plaaniga (geodeetiline alusplaan). Konkursi lõpptähtaeg on 23. mai.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kui sa ei jäänud maakleriga rahule, siis loe, mida ta tegemata jättis

Uus Maa

Mind ajendas kirjutama tagasiside tuttavatelt ja klientidelt, kes on kasutanud maaklerite teenuseid, kellest müügiperioodil reaalset abi polnud ning liiga pikale veninud protsess on toonud müüjale pigem kahju kui kasu. Paraku, nii nagu iga ameti puhul, on ka maaklerluse alal neid, kes teevad tööd südamega ning neid, kes mitte. Ja kuigi enamik maaklereid on ausad ja hoolsad, võib tilk tõrva meepoti sisu tuksi keerata.

Mis siis tuttavaid häiris? Nagu juba mainitud, abi puudumine ja pikale veninud müügiaeg. Sellele lisaks aga mitterahuldav tagasiside, mille puhul müüja ei teadnud, miks kliendid loobusid, kas üldse on müüdavat vara näitamas käidud jne. Muidugi tekitas küsimusi vähene professionaalsus ja maakleri pealiskaudsus. Ja lõpuks toodi veel välja, et müüjad käisid klientidele ise oma kortereid näitamas, sest maaklerile olid pikad sõidud kulukad…

Järgnevalt selgitan, kuidas töötab hea maakler ning mida üldse silmas pidada, kui soovite oma kinnisvara müümisel kasutada maakleri abi.

Eeltöö

Kui otsustate kinnisvara müümisel maakleri kasuks, on mu esimene soovitus kontrollida teenusepakkuja tausta. Ärge lähtuge objektide arvust, mis on maakleri portfellis – hea maakleri nimekirjas ühed ja samad objektid kaua ei seisa. Ärge lähtuge ka esmapilgul ahvatlevatest, pea olematutest vahendusteenuse hindadest – tasuta lõunaid pole olemas!

Kontrollige maakleriga koostööd alustades kinnisvarabüroo tausta, lugege klientide tagasisidet konkreetse maakleri kohta, uurige kogemustest kinnisvara alal ning kontrollige, kas maakler on ka Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja liige.

Mida teeb hea maakler esimesena?

Hea maakler ei võta objekti uisapäisa müüki. Professionaalne maakler alustab müügiprotsessi alati konsultatsiooniga.Professionaalne maakler tunneb piirkonda hästi, annab teile ülevaate toimunud tehingutest (ei lähtu vaid piirkonna müügikuulutustest), nõustab teid, et kinnisvara müügihind oleks reaalne.

Kõik juhtivad kinnisvarabürood tegelevad analüüsiga ning omavad ligipääsu kõigi Eesti kinnisvaraturul tehtud tehingute andmetele, mis tähendab, et teatakse väga täpselt, mis on ühe või teise objekti reaalne turuhind.Ka oskab professionaalne maakler pöörata tähelepanu puuduvatele dokumentidele, vajalikele ehitusregistri kannetele, annab nõu ja aitab leida lahendusi, et asjaajamine valutult läheks.

Alati sõlmige leping

Minu esimene küsimus klientidele, kes on varasemalt maakleris pettunud, on – kas sõlmisite maakleriga kirjaliku koostöölepingu? Tavapärane vastus on „ei“.Leping on ülimalt vajalik, see paneb täpselt paika teie ja maakleri vahelise suhted ja kohustused.

Enamik punkte, mida maaklerleping sisaldab, on maakleri kohustused kinnisvara müüja ees. Kui ei ole kirjalikke kokkuleppeid, ei ole alust nõuda ka vastutust ning sellisel juhul ei anna keegi garantiid, et inimene, keda te olete usaldanud oma kinnisvara müüma, ka sellega aktiivselt tegeleb ning on teie kõrval ka pärast notariaalset tehingut ja vormistab objekti üleandmise. Ka lepitakse maaklerlepingus kokku tagasiside sagedus sõltumata sellest, kas tegemist aktiivse või vaiksema perioodiga.

Professionaalne esitlus

Eduka kinnisvaramüügi alus on korralik ja esinduslik müügikuulutus, nähtav reklaam ning professionaalsed fotod. Põhjalik maakler kasutab fotograafi abi ja koostab sihtgrupile suunatud müügikuulutuse kõigisse peamistesse kinnisvaraportaalidesse. Kontrollige, et kuulutuse sisus oleks välja toodud kõik oluline, ka emotsioon.

Kinnisvaramaakler vastutav selle eest, et iga potentsiaalne koduostja saaks esimesel võimalusel pakutavaga tutvuda. Objekti esitledes on maakleri kohus vastata ostja küsimustele ja juhtida läbirääkimiste protsessi, mitte olla passiivne pealtkuulaja. Müüdava objektiga peab maakler väga hästi kursis olema.

Tutvused ning suhtlemisoskus

Hea maakler oskab suhelda, ta on tasakaalukas ja viisakas. Nii hoiab ta kliente ja omab ka suurt võrgustikku. Sagedasti on omas piirkonnas töötaval maakleril tekkinud kliendibaas ostuklientide näol, mis tagab kiireid tehinguid. Võin näiteks tuua mitmeid Aruküla alevikus, Raasikul ja Anija vallas müüdud kortereid ja maju, mis tänu sellele avalikku müüki pole jõudnuki. Tähtis on ka hea koostöö korteriühistute ja kohalike omavalitsustega.

Ja lõpuks

On väga oluline, et maakler teeks oma tööd täiskohaga, mitte lisategevuse või hobina. Kui tehing on tehtud, ei unusta hea maakler helistada või kirjutada, et veenduda, kas jäite tehtud töö ja tehinguga rahule. Sellisel tasandil hoolimine on suurepärane märk sellest, et maakler teeb alati kõik selleks, et oleksite rahul tema tööga ja valmis tegema ka tulevikus koostööd.

Kokkuvõtteks soovin öelda, et võtke natuke aega, leidmaks see õige, kellega koostööd teha. Leidke maakler, kellele te julgete küsimuste korral helistada ja kes annab teile alati nõu. Leidke inimene, kes ka vastutab oma töö eest ja ei karda teile aru anda oma tegevustest.Kinnisvaramaastikul on pakkujaid palju, miks mitte kuulata ka mitme inimese arvamust ja siis teha valik. Tegemist on ju teie kinnisvaraga!

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kas raha hakatakse jagama helikopterilt?

SEB Pank10. märtsil andis Euroopa Keskpank teada järjekordsetest sammudest rahapoliitika lõdvendamisel. Intressimäärade langemine veelgi sügavamale miinuspoolele ja varaostuprogrammi laiendamine võib küll olla majandusteoreetiliselt õige, kuid selle võime nõudlust parandada on tegelikkuses oluliselt piiratum.

Euroopa majandusele ei leidu käivitajat

Euroopat ja ka teisi arenenud majandusi on viimastel aastatel kimbutanud kidur majanduskasv ja kesine nõudlus. Rikaste riikide vananev rahvastik tundub olevat saavutanud oma tarbimisvajaduse lae, mis on halb uudis kõigi jaoks. Ammendunud kasvupotentsiaali ei ole aidanud kompenseerida ka eksport, sest mitmete arenevate riikide majandused on sattunud raskustesse või muutunud piisavalt osavaks, et suudavad vajaliku ka kodumaal toota. Valitsuste võimekust investeeringute abil nõudluse vähenemist siluda, pärsib tohutu võlakoorem, mille all mitme Euroopa suurriigi majandused ägavad. Hoolimata võlakriisile järgnenud survest riigi kulud ja nende finantseerimine kriitilise pilguga üle vaadata, on riikide võlakoormuse kasv jätkunud.

Eredaks näiteks on siin Prantsusmaa, kus 2008. aastal ulatus avaliku sektori võlg 1,3 triljoni euroni. Tänaseks on sellest saanud 2,1 triljonit eurot – umbes sama palju kui on riigi aastane SKP. Meeldetuletuseks on Euroopa Liidu stabiilsuse ja kasvu pakti kriteeriumites avaliku sektori võlakoormuse ülemmääraks seatud 60% SKP-st. Kuigi riigivõlga ei peaks suhtuma üheselt negatiivselt on selle eeldus, et tehtud kulutused võimaldavad riigil tulevikus kiiremini kasvada. Nii Prantsusmaa kui suure osa vana Euroopa puhul on see rohkem kui kaheldav.

Euroopa keskpanga senised sammud ei ole täitnud ootuseid

Et majapidamiste ja ettevõtete aktiivsus on madal ning valitsuste võimekust piirab kesine finantspositsioon, siis on Euroopa majandust püüdnud elule äratada keskpank. Selleks traditsiooniliselt kasutatav instrument – intressimäärade alandamine – on jõudnud hoiuste puhul alla nulltaseme, mis veel mõni aasta tagasi oleks tundunud uskumatuna. Alguses vaid pankade ülemäärastele hoiustele keskpangas rakendunud negatiivne intressimäär on täna mitmes riigis reaalsuseks saanud ka suurettevõtete jaoks. Põhimõtteliselt ei saa välistada, et ühel hetkel juhtub see ka eraisikute hoiustega. Negatiivsete intressimäärade mõte on pärssida säästmist ja hoogustada tarbimist.

Mõneti võib seda tõlgendada kui raha maksustamist – kui sul on raha üleliia ja sa seda ei kasuta, siis pead selle omamise eest maksma. Kuigi majandusteoreetiliselt on kontseptsioon täiesti adekvaatne, siis reaalses elus ei ole soovitud tulemusi saavutatud. Ühelt poolt tundub niivõrd veider keskkond turuosalistes täiendavat ebakindlust tekitavat. Teisalt omavad „üleliigset“ raha inimesed ja ettevõtted, kes seda igapäevaelus ei vaja ning mõistlike investeerimisvõimaluste puudumisel ei jää neil muud üle, kui rahale kehtestatud maksu tasuda.

Kui varasemalt peeti intressimäära madalaimaks piiriks nulltaset, siis tänaseks on paljudes arenenud riikides see ületatud. Küll ei tähenda see, et intressimäära langetamise piiri ei eksisteeriks. Vähene nõudlus ja suur pakkumine on tekitanud pankades raha ülekülluse, mis ohustab negatiivsete intressimäärade keskkonnas juba pankade majandustulemusi. Uus panganduskriis on aga vähim, mida Euroopa täna vajab. Nii viitas ka Mario Draghi viimastest muudatustest rääkides, et intressimäärade edasist alandamist ei ole oodata.

Lisaks negatiivsetele intressimääradele on keskpangad teise sammuna rahapoliitikas kasutusele võtnud niinimetatud kvantitatiivse lõdvendamise ehk võlakirjaostuprogrammid. Peamiselt riiklike võlakirjade kokku ostmise teel finantsturgudelt on suurendatud süsteemis oleva raha hulka, kuid programmi senised tulemused reaalmajanduses on kesised. Et võlakirjade omanikud on suuresti professionaalsed investorid, siis on raha liikunud pigem aktsiaturgudele kui reaalmajandusse.

Aktsiatesse ja riskantsetesse võlakirjadesse “sunnitud” raha on aga närviline, selle tagajärgi peegeldab viimaste kuude hüsteeria turgudel. Lisaks võtavad võlakirjaostuprogrammid valitsustel ära vastutuse ajada jätkusuutlikku majanduspoliitikat, sest hoolimata nende tegevusest on keskpank nõus riikide võlakirjasid omandama. Suure tõenäosusega ei paranda olukorda ka keskpanga otsus hakata ostma kõrge krediidireitinguga suurettevõtete võlakirjasid. Millest on endiselt puudus, on tegelik nõudluse kasv.

Mis on keskpankade järgmine samm?

Majanduskasvu kidumine, hoolimata kasutusele võetud meetmetest, on pannud asjatundjad arutlema selle üle, mis võiks olla järgmised sammud majanduse elule puhumiseks. Varasemalt tugevalt kulude kokkuhoidmist ja karmi finantsdistsipliini nõudnud OECD ja IMF on muutnud tooni ning viitavad vajadusele lisaks struktuursetele reformidele suurendada ka riiklike investeeringuid, vähemalt riikides, kus selleks on vähegi finantsvõimekust. Et riigid ägavad juba niigi suure võlakoorma all ei tundu see võimalik. Aga äkki siiski on?

Aina kõvemal häälel on hakatud rääkima „raha jagamisest helikopterilt“ – rahatrükist keskpankade poolt, mis suunataks otse või kaudselt tavatarbijani. Selle mõiste tõi juba pea 50 aastat tagasi kasutusele legendaarne Milton Friedman, kuid praktikas ei ole arenenud maailmas sellise meetme kasutamine varasemalt tulnud arutlusele isegi mitte keskpanga kohvinurgas. Olukorras, kus isegi negatiivne intressimäär ei suuda inflatsiooni kasvule nihutada, räägitakse helikopteri-rahast aga aina tõsiseltvõetavamates seltskondades.

Riikides, kus majandusmurede põhjuseks on majapidamiste vähene nõudlus ja ebakindlus, võiks täiendav 1000 eurot tarbimisele tõepoolest hoogu anda. Aga kuidas seda praktikas ellu viia? Kuigi keskpankade arsenal on muutunud juba praegu vägagi ebaharilikuks, tundub otseste rahasiirete tegemine tavakodanikele siiski liialt uskumatuna.

Iseenesest ei pea raha jõudma tarbijateni otseteed mööda, vaid ka läbi maksukärbete või riigi tehtud investeeringute. Nii võib helikopteri-raha külvamine tõeks saada riigi poolt tehtavate investeeringute või maksukärbete teel, mida rahastatakse keskpanga poolt. Valitsuse kulutuste rahastamine trükitud raha abil on enamus maailmast aga keelatud seadusega. Keskaegsed kuningad ja Aafrika diktaatorid on taolise meetme abil tüürinud oma riigi hüperinflatsiooni ja rahvusvaluuta krahhini. Seetõttu pakuks korrektse seadusandliku viisi väljamõtlemine juristidele parajalt töötunde.

Kui trükitud raha suudetaks tõepoolest suunata tarbijateni, kes selle koheselt kasutusse paneks, oleks piisava mahu juures inflatsioon garanteeritud. Iseasi, kui täpselt suudetakse vajalik summa välja arvutada, sest liigse rahatrüki tulemus oleks vähemalt sama ohtlik. Suure tõenäosusega me helikopteri-raha kasutuselevõttu selle klassikalises mõttes siiski veel ei näe.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Võlakirjade märkimise tulemused

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (edaspidi nimetatud kui Pro Kapital) teavitas 11.03.2016 börsiteatega investoreid tagatud, ennetähtaegse lunastamise õigusega ja fikseeritud intressimääraga võlakirjade, millised on kaubeldavad Nasdaq Stockholm võlakirjade nimekirjas (edaspidi nimetatud Võlakirjad), märkimise tulemustest.

Börsiteatega anti teada, et Pro Kapital emiteerib 8 Võlakirja väljalaskehinnas kokku EUR 817 534.

Pro Kapital teavitab käesolevaga, et on otsustanud aktsepteerida avalduse täiendava 1 Võlakirja märkimiseks. Märkimisavaldus esitati tähtaegselt, kuid tehniliste probleemide tõttu lükkus Võlakirja eest tasumine edasi. Pro Kapital on saanud täiendava 1 Võlakirja eest makse ja on otsustanud aktsepteerida investori märkimisavalduse ja vastava Võlakirja emiteerida.

Emiteeritud Võlakirjade nimiväärtus on peale viimast emissiooni kokku EUR 14 300 000.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Trend: Inimesed kolivad suurlinnade lähivaldadesse

Arco VaraÜheks põhjuseks, miks lähivaldade suunas vaadatakse, on kahtlemata nii Tallinnas kui Tartus viimastel aastatel jõudsalt kasvanud kinnisvarahinnad. Teiseks ajendiks on asjaolu, et noored lastega pered eelistavad piirkondi, kus elukeskkond on turvalisem ning looduslähedasem, kirjutab Arco Vara Tartu piirkonna juht Tarvo Tamme.

Tallinna linnalähedastel uusarendustel on mitmeid eeliseid: kesklinnas kui ehitatakse ja detailplaneering võimaldab, ehitatakse kõrgustesse. Linnast väljas on aga ruumi ja õhku rohkem ning saab ehitada madalamaid korterelamuid, eramuid, ridaelamuid.

„Linnalähedaste asukohtade üheks kindlaks eeliseks on hind, et kui osta näiteks Tabasallu Pääsusilma uusarendusse või Peetri külla Peetri kodusse ridaelamu, siis sama summa eest saab Tallinna kesklinnas 3- või sõltuvalt asukohast 4-toalise korteri,“ lisab Arco Vara Tallinna maakler Märt Roos. Tabasalust ja Peetrist on tänaseks juba väga hea ühistransport linna ning piirkondades olemas kõik eluks vajalik: lasteaiad, koolid, poed, söögikohad, spordirajatised. Peetri küla tipptundide ummikuid leevendas Tartu maantee läbimurde tegemine. Haabersti ringi ümberehitamise tööd on samuti plaanis.

Linnalähedaste asukohtade ühenduseks on mitmel pool loodud valgustatud kergliiklusteed, et inimesed saaksid rattaga kesklinnaga ühendust pidada ning harrastusspordiga tegeleda.
Tallinna lähiümbruse selgeks miinuseks võibki lugeda seda, et kesklinn ei ole käe-jala juures ja inimesed, kes käivad tööl Tallinna kesklinna, neil tuleb varuda tööle sõitmiseks aega.

Tartu lähedal on praegu populaarseimad piirkonnad Ülenurme, Tähtvere, Tartu valla ja Vahi aleviku ümbrus. Uusarendustest võib esile tuua näiteks Vahi alevikus asuva Pärna allee ja Kaupmehe arenduse, mida eelistatakse soodsate hindade ja lasteaia olemasolu pärast. Uue 2-toalise korteri saab kätte hinnaga 70 000 eurot, 3-toaline maksab 90 000 ja 4-toaline 100 000 eurot. Võrdluseks: Tartu kesklinnas tuleb hea 2-toalise korteri eest tasuda rohkem kui 120 000 eurot.

Kui keegi sooviks Tartu lähedal krunti osta ja ise maja ehitada, siis Ülenurme vallas algavad kommunikatsioonidega kinnistu hinnad 30 000 eurost.

Üürikorteritele on linnalähedal maal nõudlust

Kõlab võib-olla natuke uskumatuna, aga Tartuga piirnevate valdade asulates on suur nõudlus üürikorterite järele, kuna hinnad on soodsamad, kui linnas pakutavatel elamispindadel. Nõudlus püsib, samas pakkumisi on paraku vähe.

Sama paralleeli võib tõmmata majadega – nõudlus on kõrge, kuid pakkumine praktiliselt puudub.

Väikest leevendust pakub siin tendents, et suvilatest püütakse kohendada aastaringseks elamiseks kõlblikud majad. Eriti puudutab see Elva ümbrust ning Peedu ja Kabina vanu suvilarajoone.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Nipid koduostjale: millal uut kodu ostes endise kodu üürileping üles öelda?

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Uue kodu ostmise puhul peab mõtlema sellelegi, mis saab olemasolevast eluasemest. Kui olemasolev kodu on üüripind, siis tuleb uue pesa leidmisel ühel hetkel üürileping üles öelda.

Üürilepingu lõpetamine

Tõenäoliselt ei ole koduotsijal kohe hetkel, mil uue kodu soetamise idee talle pähe kargas, mõtet üürileandja juurde tormata, et hakata läbi rääkima üürilepingu lõpetamise osas. Liigne kiirustamine võib üürileandja panna mõtlema, et äkki peaks kiiresti üürnikust vabanema, kui see niikuinii ära läheb, et uus ja püsivam üürnik asemele leida.

Selline asjade käik ei pruugi olla üürnikust koduostja huvides, kes äsja koduostmise mõttele tulnud ja kel ehk veel ühtegi sobivat pakkumistki silmapiiril pole.

Üürilepingut saab lõpetada korraliselt, erakorraliselt ja poolte kokkuleppel. Sõltumata üürilepingu tähtajast, saab nii üürileandja kui ka üürnik igal ajal lepingu üles öelda omavahelisel kokkuleppel.

Tähtajatu üürilepingu korraline ülesütlemine

Korraliselt ehk põhjust ära näitamata saab üles öelda vaid tähtajatut üürilepingut. Ülesütlemiseks on õigus mõlemal lepingupoolel.

Enamasti on tingimuseks, et lepingu ülesütlemisest tuleb teisele poolele ette teatada vähemalt kolm kuud.

Kui pooled omavahel kokku lepivad, on tähtajatu leping võimalik lõpetada ka lühema etteteatamistähtajaga.

Lepingu erakorraline ülesütlemine

Tähtajaline leping kehtib kuni tähtaja saabumiseni. Tähtajalist üürilepingut saab ühepoolselt üles öelda vaid lepinguliste kohustuste olulise rikkumise korral.

Eelkõige on põhjus mõjuv, kui üks lepingupooltest oluliselt rikub lepingulisi kohustusi ja sellest tulenevalt ei saa eeldada lepingu jätkamist.

Selliseks põhjuseks võib olla näiteks asjaolu, kus üürileandja ei täida oma kohustust hoida eluruum lepingu kehtivuse aja jooksul kasutamiseks sobivas seisundis. Kui eluruumile tekivad puudused, mis välistavad selle sihtotstarbelise kasutamise või piiravad kasutamist olulisel määral ja üürileandja neid puudusi ei kõrvalda, võib üürnik lepingu üles öelda.

Samuti on mõjuvaks põhjuseks asjaolu, kui eluruumi seisund on muutunud üürniku elule või tervisele ohtlikuks – näiteks on tekkinud elamu varisemisoht. Mõjuvaks põhjuseks on ka asjaolu, mis on tekkinud pooltest sõltumatult vääramatu jõu tagajärjel. Näiteks on hoone varisemisoht tekkinud tormi tagajärjel.

Kui lepingu lõpetamiseks mõjuvaid põhjuseid ei ole kehtib leping tähtaja saabumiseni ehk üürnik peab üüri tasuma kuni lepingu lõppemiseni.

Kõige parem on üürileping lõpetada kokkuleppel. See välistab hilisemad vaidlused.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Detailplaneeringud Tartu Linnavolikogu istungil

TartuVolikogu võttis vastu ja saatis avalikustamisele:

Kroonuaia tn 38//40 krundi detailplaneeringu.

Planeeritav krunt suurusega 2431 ruutmeetrit asub Supilinna miljööväärtuslikul hoonestusalal ja vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis. Krundil asub Kroonuaia tänava ääres restaureeritud ja laiendada lubatud nelja korteriga elamu. Planeering näeb ette krundi õuealale kuni kuue korteriga elamu ehitamise.

Vanemuise tn 21 krundi detailplaneeringu.

Ligi 1900 ruutmeetri suurune planeeringuala asub Kesklinna linnaosas Vanemuise tn 19 riikliku kaitse all oleva arhitektuurimälestise (Tartu Kirjanduse Maja) kaitsevööndis. Krundi vahetus naabruses asuvad veel Tartu Kunstimaja, Jaan Poska gümnaasium ja Tartu Ülikooli raamatukogu. Planeering annab võimaluse krundil asuva kolmekorruselise ärihoone laiendamiseks. Vastavalt muinsuskaitsetingimustele peab uus hoonemaht sobituma kõrvaloleva hoonestusega, arhitektuurse lahenduse leidmiseks tuleb korraldada vähemalt kolme kutsutud osalejaga või avatud arhitektuurivõistlus.

Mõlemad detailplaneeringud on avalikul väljapanekul 5. aprillist kuni 19. aprillini Tartu infokeskuses raekojas.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Hajaasustuse programm toetab elutingimuste parandamist maal

RahandusministeeriumHajaasustusega maapiirkondade majapidamistes elavad pered saavad taotleda koduse taristu väljaehitamiseks toetust rahandusministeeriumi hajaasustuse programmist. Käesoleval aastal toetab riik hajaasustuses elavaid majapidamisi enam kui 1,2 miljoni euroga.

„Programmi eesmärk on tagada hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele korralikud elutingimused, et elu areneks ka kõige kaugemates Eestimaa nurkades,“ ütles riigihalduse minister Arto Aas. „Möödunud aastatel on pered aktiivselt programmist osa võtnud. Elutingimusi on parandatud juba rohkem kui 6000 majapidamises,“ lisas minister.

Sel aastal toetab riik hajaasustuses elavaid majapidamisi enam kui 1,2 miljoni euroga. Toetuse abiga saab välja ehitada veevärgi ja kanalisatsiooni, teha korda koduõuest suurele teele viiva juurdepääsutee või paigaldada autonoomseid elektrisüsteeme. Riigi toetusele lisandub kohaliku omavalitsuse toetus ning kolmandiku kogumaksumusest panustab taotleja ise.

Toetust saab taotleda majapidamisele, kuhu taotleja oli 1. jaanuari 2016. aasta seisuga registreeritud ning alaliselt ka elab. Maksimaalne toetus riigi ja omavalitsuse poolt ühe majapidamise kohta kokku on 6500 eurot.

Programmis osalevate omavalitsuste arv on aasta-aastalt kasvanud. Kui 2013. aastal avaldas valmisolekut programmis osaleda 125 valda, siis 2014. aastal 162 ning 2015. aastal juba 169 valda, mis moodustab valdava osa hajaasustuspiirkondadega omavalitsustest. Taotlusvooru kuulutab välja maavalitsus nendes kohalikes omavalitsustes, kes on avaldanud valmisolekut 2016. aasta programmis osaleda. Lisainfot saab maavalitsuste veebilehtedelt .

2015. aastal esitati hajaasustuse programmis 2666 projektitaotlust, neist rahastati 1427. Riigi toetus oli ligi 2,06 miljonit eurot, omavalitsused panustasid ligi 2,09 miljoni euroga ning toetuse saajate omafinantseering moodustas üle 2,24 miljoni euro.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Läti hotellibrändi Wellton ja Rixwell Hotels haldusettevõte „Mogotel“ lisas oma portfelli hotellid Tallinnas

logo_whgLäti hotellibrändi Wellton ja Rixwell Hotels haldusettevõte „Mogotel“ lisas oma portfelli hotellid Tallinnas

Hotellidega opereeriv ettevõte „Mogotel“ märtsis laiendas oma tegevust väljaspool Läti piire, lisades võrgustikule oma 2 Eestis, Tallinna vanalinnas asuvat hotelli. Mõlemad hotellid on äratuntavad Rixwell brändiga – Rixwell Olevi Hotel ja Rixwell Gotthard Hotel, mis varem tegutsesid kui Olevi Residents ja Gotthard Residents

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Pikalt oodatud Reidi tee ehitustööd algavad sügisel

TallinnTallinnasse rajatav Reidi tee, mis varasemalt on tuntud Põhjaväila nime all, võimaldab sujuva ühenduse Tallinna Vanasadamast põhimaanteedele E67 – Tallinn-Pärnu-Ikla ja E20 – Tallinn-Narva, muudab kesklinna autotranspordi liikluse sujuvamaks, vähendab heitgaasidest tulenevat keskkonnasaastet, liiklusõnnetuste riski ja ühendab Piritalt kulgeva rannapromenaadi kesklinnaga.

Tallinna Linnavalitsuse 2.03.2016 istungil kiideti heaks Tallinna Linnavalitsuse teede juhtkomisjoni poolt valitud Reidi tee ehituse parim eskiislahenduse variant, mille kohaselt rajatakse ühetasandiline Russalka ristmik mälestusmärgist mandri poole, sõiduteedele tuleb läbivalt kaks pluss kaks sõidurada ja jalakäijatele rajatakse samatasandilised reguleeritud ülekäigud.

Tallinna Kommunaalameti tellimusel koostab Reidi tee rajamise eskiis- ja põhiprojekti AS K-Projekt. Projekt valmib 2016. aasta augustis. Ehitustööd kavandatakse lõpetada 2017. aasta lõpuks.

Reidi teele on kavandatud neli fooriga juhitavat ristmikku: Pikksilma tn – Reidi tee; Petrooleumi tn – Reidi tee; Uus-Sadama tn – Reidi tee; Ahtri tn – Jõe tn – Lootsi tn – Reidi tee. Rajatav Reidi tee vähendab ummikud Pirita teel ja Narva maanteel ning lihtsustub oluliselt juurdepääsu Vanasadamale, kuhu aastas suundub üle 300 tuhande raskeveoki. Liikluse hajutamine vähendab hinnanguliselt 20% liiklusõnnetuste toimumise riski kogu Reidi tee piirkonnas. Teega vahetult külgnevas piirkonnas on suured maa-alad majanduslikult kasutamata või kastutuses ainult väikese intensiivsusega. Reidi tee parandab ligipääsu piirkonna kinnistutele ning mõjutab positiivselt eelkõige äriotstarbeliste kinnistute väärtust.

Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 korraldusega nr 93 kinnitatud perioodi 2014 – 2020 transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kohaselt on Reidi tee ehituse abikõlblikuks kogumaksumuseks 28 500 960 eurot, millest 85% kaetakse Ühtekuuluvusfondist.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Lasnamäele kerkib ainulaadne tervisemaja

Capital MillJärgmise aasta alguses avatakse Tallinnas Linnamäe teel ainulaadne tervisemaja, milles on ühendatud meditsiini täisteenus, sportimisvõimalused ja kaubandus.

Aadressile Linnamäe tee 3 kerkiva Lasnamäe Tervisemaja arendaja on kinnisvarainvesteeringuid juhtiv ettevõte Capital Mill, kes viib projekti ellu koostöös Tallinna linnaga.

Capital Milli tegevjuhi Igor Mölderi sõnul avardab tervisemaja oluliselt tallinlaste võimalusi saada kvaliteetset arstiabi, andes piirkonnale selge lisaväärtuse.

„Lasnamäe Tervisemaja on õpikunäide omavalitsuse ja eraettevõtte heast koostööst,” lausus Mölder. „Linnal on vajadus avardada oma elanike võimalusi saada kvaliteetset arstiabi. Meie arendajana saame koostöös linnaga pakkuda selleks parima lahenduse.”

Ühtlasi on see esimene kord, kui ühiskondlike funktsioonidega hoone ehitamist finantseerib 100-protsendiliselt erakapital. Ehitustegevus algab märtsikuu lõpus ja lõppeb 2017. aasta veebruaris.

„Meid ajendas tervisemaja projektiga tegelema selge vajadus ja ootus sellise lahenduse järele. Saime kiirelt aru, et see on väga huvitav ja nõutud projekt ning pole välistatud, et võtame sarnaseid projekte arendada ka tulevikus,“ ütles Mölder. „Täna töötavad paljud perearstid kesistes tingimustes ja täiendavate uuringute või erialaarsti konsultatsiooni tarbeks on sageli tarvis sõita teise linnaosasse. Tervisemaja muudab inimeste elu oluliselt mugavamaks ja praktilisemaks.“

Tervisemaja koosneb kahest ühendatud hoonest. Meditsiiniteenused, sh pere- ja eriarstid, taastusraviteenused basseiniga, päevakirurgia ning uuringuvõimalused, hakkavad paiknema tervisemaja kuuekordses osas. Selle kõrvale rajatakse kahekordne hoone, kus hakkab tegutsema spordiklubi, apteek, kauplus ja teised teenused.

Hoone ehitab YIT Ehitus, mille ehitusdirektori Toomas Rappi sõnul on Lasnamäe Tervisemaja ning ümbritseva maa-ala projekteerimis- ja ehitustööd ehitajatele arvestatavaks väljakutseks eelkõige ajalises aspektis.

„Tihedas ja aktiivses igapäevases koostöös tellija, projekteerijate ja alltöövõtjatega soovime teostada ehitustööd parimal viisil arvestades tellija soove ja planeeritud pingelist ajagraafikut,” avaldas Rapp.

Lasnamäe Tervisemaja kerkib Lasnamäe, Kose ja Maarjamäe piirile. Lasnamäe elanikud pääsevad sinna mugavalt nii jalgsi kui ühistranspordiga. Bussipeatuse lähedus võimaldab kiire ja sujuva ligipääsu ka teistest Tallinna osadest. Paiknemine Mustakivi tee ja Narva maantee ristumiskohas teeb selle hõlpsasti ligipääsetavaks Pirita ja Viimsi elanikele, aga ka Tallinna lähiasulate asukatele.

Capital Mill OÜ asutati 2008 aasta alguses eesmärgiga korraldada investeeringuid Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskond. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid ärihooneid Eestis, Lätis ja Leedus.

YIT Ehitus AS on Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid, mis kuulub Soome ehitusteenuseid pakkuvasse kontserni YIT. YIT kontsern on säästlikke linnakeskkondi loov ehitussektori liider, kes ehitab elamuid, ärihooneid, taristut ja terveid piirkondi. YIT keskendub sellele, et pakkuda esmaklassilist kliendikogemust ja kõrget kvaliteeti ning tagada oma mitmekülgse asjatundlikkuse järjepidev areng. YIT tegutseb Soomes, Venemaal, Baltimaades, Tšehhis, Slovakkias ja Poolas. Ettevõtte eesmärgiks on olla kogu aeg sammu võrra ees, hoolides samas nii oma klientidest, partneritest kui ka töötajatest. YIT-l on rohkem kui 5300 töötajat kaheksas riigis. 2015. aastal oli müügitulu peaaegu 1,7 miljardit eurot. Ettevõtte aktsiad on noteeritud Nasdaq OMX Helsinki börsil.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Algab Smarteni logistikakeskuse II etapi ehitus

Eventus EhitusEventus Ehitus OÜ ja Nordecon Betoon OÜ sõlmisid lepingu Nordassets OÜ-ga Rae valda AS-ile Smarten Logistics logistikakeskuse II etapi ehitamiseks. Ehitustööde maksumus on ligi 3,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Ehitustööde juhtivpartner Eventus Ehitus OÜ tegevjuht Lauri Kaska ütles, et ettevõte on viimastel aastatel mitmeid lao- ja tööstushooneid ehitanud. „Klientide hoidmine on meie ettevõtte jaoks prioriteediks, mistõttu on hea meel jätkata enda poolt alustatud tööd ning taas on hea võimalus seni õpitut maksimaalset ära kasutada,“ lisas Lauri Kaska.

„2014. aastal alustatud koostöö Nordassets OÜ-ga saab loogilise jätku – ehitame koos Eventus Ehitus OÜ-ga juba möödunud aastal valminud Smarten Logistikakeskuse juurde laokompleksi teise etapi,“ sõnas Nordecon Betoon OÜ juhataja Mait Rõõmusaar. „Ehitustöödega hakkame peale aprillis ning praeguste plaanide kohaselt anname valmis hoone tellijale üle 2017. aasta veebruaris. Kokku rajame teises etapis ligikaudu 13 000 ruutmeetrit netopinda,“ lisas Mait Rõõmusaar.

Tallinna-Tartu maantee vahetusse lähedusse, Rae valda rajatavas Smarteni logistikakeskuses saab kokku olema ligikaudu 45 000 ruutmeetri suurune kompleks. Esimese, 17 000 ruutmeetrise kompleksi ehitus valmis 2015. aasta jaanuaris.

Eventus Ehitus OÜ on 2005. aastal asutatud ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega tegelev ettevõte.

Nordecon Betoon OÜ on valdavalt betoonkonstruktsioonide projekteerimisele, ehitusele ja peatöövõtule spetsialiseerunud ettevõte, mis kuulub Nordeconi ehituskontserni. Nordecon Betoon annab tööd ligi 130 inimesele.

Nordassets OÜ on Eesti kapitalil kinnisvaraarendus ettevõte, kes on spetsialiseerunud lao- ja tootmishoonete arendamisele.

AS Smarten Logistics on Eesti kapitalil põhinev suurim kolmanda osapoole logistika (3PL) teenusepakkuja Eestis. Ettevõte opereerib uutes ja modernsetes laohoonetes, mille üldpind on praegu rohkem kui 45 000 ruutmeetrit.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Telli värsked kinnisvarauudised meilile

Värsked kinnisvarauudised

Adaur.ee on portaal, kus ilmub kõige rohkem kinnisvarauudiseid päevas.

Kajastamist leiavad nii turuanalüüsid kui muud aktuaalsed teemad. Sõna saavad juristid, maaklerid, analüütikud, arendajad, hindajad…

Kui soovid uudiste kokkuvõtet oma meilile, pane meiliaadress kirja ja saadame Sulle värsked kinnisvarauudised iga päev meilile.

[subscribe2]

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus